PÄEVA SÕNUM nr. 177

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JUMALA SÕNA KÜLV

  1. pühapäev enne paastuaega
  2. nädal: 16. – 22. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, keeruliste ja lahutatud perede peale.

 

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva.

Usueluski on oluline selle edasiarendamine ja viljakandmine. Jumal on see, kes tekitab inime-ses usu, ja Tema on see, kes laseb ususeemnel tärgata. Samas jõuab sõnum Jumalast meieni sageli teiste inimeste vahendusel. Piibli kirjutamise ajal olid apostlid need, kes levitasid Jumala sõna. Nad pidid oma elus paljust loobuma selleks, et anda edasi sõnum Kristuse toodud päästest. Tänu nende ja Jumala koostööle sündisid esimesed kogudused ja pandi kirja piibliraamat.

Päästva sõnumi edasi kandmine ei lõppenud sugugi apostlitega, vaid see kestab tänapäevani. Iga kristlane on kutsutud üles olema Jumala Sõna külvaja ja usu tunnistaja siin maailmas. Usust tun-nistamine on hea märk inimese ja Jumala koostööst, milles Jumal annab meile usku ja meie võime sellest tunnistada teistele inimestele. Nii on meie ülesanne olla Jumala sõna külvajad ja küll Jumal otsustab, millist vilja see kannab. (Soom 2017:8)

 

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15 

 

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil ju-hul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.

Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

 

See kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Jumala vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata kunagi pä-rale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.

Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused. (PKK: Hb 3:15-4:1)

 

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me palume Sind, anna meile oma Vaimu ja jumalikku tar-kust, et Sinu püha sõna meie keskel elaks ja kasvaks. Lase oma sõna rõõmuga ja puhtasti kuulutada ning ehita sellega oma kogudust, nõnda et me Sind kindlas usus teenime ja julgelt tunnistame ning õndsaks saame. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

NÜÜD SAAB LÕIKAJA PALKA.

Pühapäev – 16. veebruar

Jeesus ütles: “Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.” Jh 4:34

 

Jeesus ütleb meie kirjakohas jüngritele, kes pakuvad talle süüa, et tal on süüa rooga, mida jüngrid ei tea. See roog on see, et Jeesus teeb Jumala tahtmist. Teisisõnu, Jeesus ei ela mitte toidust, mis täidab kõhtu, ja joogist, mis kustutab janu, vaid kuulekusest oma taevasele Isale. Juba Vanast Testamendist, Iisraeli rahva kõrberännakult on tuttav see mõte, mida Jeesus ka mäejutluses meenu-tab: inimene ei ela üksnes leivast, vaid kõigest, mis lähtub Issanda suust (5Ms 8:3).

Iga kristlase elul on väärtus, ka juhul kui ei pälvita mingeid autasusid ega äramärkimisi. Isegi siis, kui see elu ühiskonna silmis nurjub. Aga mida selline elu praktikas tähendab? Kuidas see välja näeb? Kuidas elada Jumala sõnast? Kuidas otsida vaikselt Jumala riiki ja tema õigust?

Esiteks peab meie elul olema vundament, mis ei kõigu. Selline vaimne alus, mis ei lähtu meist ning pole seega sõltuvuses meie nõrkustest ja kahtlustest, mis meid tihti külastavad, vaid jääb püsi-ma ka siis, kui kõik muu kokku variseb. Apostel Paulus ütleb 1Kr 3:11, et “teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus”. Kui oleme Jeesuse nimesse risti-tud ning saame osa Tema ihust ja verest, siis toetumegi alusele, mis on igavene ega kõigu.

Teiseks, lisaks sellele n-ö objektiivsele alusele peab meil olema ka piiritu usaldus oma Õnnis-tegija Jeesuse Kristuse vastu. Mt 23:37 võrdleb Jeesus end kanaga, kes tahab oma lapsi enda tiibade alla koguda. See võrdlus pole sugugi lapsikult piinlik. Me tohime end oma tegudes ja mõtetes anda igal hetkel Jeesuse kaitsvasse rüppe. Tema on meie koormad ristile kandnud ja Tema poole me või-me igal sekundil palvetada.

Ja kolmandaks peame leidma endale koha Kristuse koguduses. Hb 10:25 manitseb, et me ei jätaks “unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks”, vaid julgustaksime selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem näeme Issanda kohtupäeva lähenevat. See tähendab, et meie usk, lootus ja armastus peab saama justnagu kivikeseks selles tohutu suures ja võimsas ehi-tises, mille nimi on Kristuse ihu – kirik. Üksinda on see kivi kasutu, kuid ehitise osana vajalik.

Kui suudame nõnda elada, siis ei pea me kahetsema, et meid ei tunnustata. Meie kristlaseks olemisele annab palga Jumal ise. Õigupoolest ongi see, et tohime, vaatamata meie patule, jääda Kristuse jüngreiks, meie palk. Jeesus ütleb ju oleviku-, mitte tulevikuvormis: “Nüüd saab [olevik] lõikaja palka ja kogub [olevik] vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid [olevik] rõõmustada.” See vili, mida me oma kristlaseks olemisega just praegu lõikame, koguneb nähtamatusse Jumala salve. Kuid ometi rõõmustavad selle üle nii külvaja kui lõikaja – Jumal ja usklik – juba praegu.

Rõõmsate lõikajatena ärgem siiski unustagem, et mitte meie pole külvajad. Nendeks on proh-vetid ja apostlid, kes on Jumala külviseemet laiali kandnud ja tänu kellele meie oleme usklikuks saanud.

Inimlikku tunnustust on meeldiv saada, kuid milline arm on olla lõikaja! Aamen (Jaanson 2017:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küllap Jumala tahte kohane elu ongi kõige väärtuslikum elu, isegi siis, kui tuleb kaotada, kui tuleb ära anda, oma soovidest loobuda. Aga seda elutervet, elu ülesehitavat tunnetust on võimalik leida ainult Jeesuse Kristuse tulekuga meie ellu. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Issand Jeesus! Sa tahtsid kanda terve ilma rasket süüd, ennast patuohvriks anda ja lepitada eksinuid. Tahtsid võtta oma selga hukka läinud laste võlad. Issand aita, et ka mind lunas-taks Su vere hind. Johann Franck

 

* * *

 

INNUKAS APPIHÜÜD.

Esmaspäev – 17. veebruar

Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

 

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.

Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet o-ma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüü-da ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.

Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4) (Tärk 2014:111)

 

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tu-lid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olles Kristuse läbi lunastatud, oleme otsekui rändurid, keda iga samm viib lähemale – mitte kaduvusele ja hauale, vaid inimhingede tõelisele kodumaale. Kui Jeesus on meile saanud Teeks ja Tõeks ja Eluks, siis ei karda meie enam surma, vaid siis elame iga-vikuelu juba siin, ajalikus elus. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve

 

* * *

 

MIDA KÜLVAD, SEDA LÕIKAD.

Teisipäev – 18. veebruar

Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni Ta tuleb ja õpetab teile õigust! Ho 10:12

 

Kes vähegi põllumajandusega tegelenud on, see tõenäoliselt teab, et õnnestunud saagi saami-seks tuleb kogu aeg hoolikas olla. Esmalt peab silmas pidama nii seemne kõrget kvaliteeti kui tuleb ka luua sobivad külvi- ja kasvutingimused, edasi hoolitseda tärganud taime eest regulaarselt, jälgi-da, et tal oleks piisavalt niiskust, valgust, toitaineid, et umbrohud ega kahjurid ei segaks tema arengut jne.

Antud sõnad prohvet Hoosea raamatust räägivad meile samuti külvamisest ja lõikamisest, se-da küll avaramas, vaimses mõttes. Hoosea tuletab oma rahvale tema pattu ja eksimusi meelde, kõne-leb tagajärjest – karistusest. Eesti vanasõnagi ütleb, et mida külvad, seda lõikad. Vanarahvas on ol-nud nutikas inimkäitumist ilmekalt seletama ja nii kehtib seegi ütlus tabavalt meie igapäevaelu koh-ta, sest ju oskab igaüks meist tuua selle mõttekäigu illustreerimiseks mõne näite kas enese, lähedase kaasteelise või siis laiemalt mõne inimgrupi käitumisest.

Jeesus kasutas samuti puu ja tema vilja võrdumit selgitades, et puud tuntakse tema viljast: “Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:17–19) Niisiis rääkis Jeesus samuti karmidest tagajärgedest. Tema sõnad lasevad meil arvata, et me igaüks oleme justkui erinev puu oma eripalgeliste viljadega. Kuid olulisim küsimus on selles, et mis jääb meie ülesandeks, kuidas meie toimima peaksime? Ju on kõige vähem, aga samas ka kõige rohkem, mida meie teha saame: paluda igal päeval Jumalalt armu, et Tema ise õpetaks meid ära tundma õige tee, sellise, mis aitaks meil jätkuvalt häid vilju kanda. (Sellak-Martinson 2018)

 

Sest nõnda ütleb Issand Juuda meestele ja Jeruusalemmale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka! (Jr 4:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me oleme Jumala lapsed mitte seetõttu, et oleme osutunud selle armastuse väärilisteks, vaid et Jumal oma vabast tahtest nõnda on otsustanud. Meil on raske säilitada oma tõelist identiteeti, kuna need, kes tahavad meie raha, aega ja jõudu, saavad enam kasu meie ebakindlusest ja hirmudest kui sisemisest vabadusest. Seetõttu vajame vaimulikku distsipliini, vastasel juhul ei suuda me elada oma tõelist elu, vaid langeme ühiskonna loendamatute ahvatluste ohvriks. Henri Nouwen

 

Palvetagem: Issand, Sa tahad, et kohtleksin inimesi nagu oma vendi ja õdesid, peatudes nen-dega kõnelemiseks, saates neid nende teel ning unustades iseennast, kui nad mulle oma muredest räägivad. Sa tahad, et ütleksin neile, et tunnen Sind ning Sina tunned ja armastad neid. Lindolfo Weingärtner

 

* * *

 

JUMALAST OLENEB INIMESE TÖÖ TULEMUS.

Kolmapäev – 19. veebruar

Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. 1Kr 3:7

 

Inimene võib oma töö kõige paremini teha, et vilja ja leiba saada, kuid tulemust on loota üksnes siis, kui vili kasvab ja see koristada õnnestub. Seemne idanemine, võrsumine, kasvamine, pea loomine, küpsemine – see pole inimese poolt programmeeritud sündmuste ahel, vaid Jumala töö. Samuti on inimesega – nii tema füüsilise elu kui ka vaimuelu seadused on Jumalalt. Inimene kasutab seda, mida Jumal on loonud ja tema kätte andnud.

Inimese töö õnnestub, kui Jumal seda õnnistab, muidu on inimese vaevanägemine tühja läi-nud. “Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu. Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.” (Ps 104:27-30)

Samamoodi inimese esmavajadusteski – tema päästmises ja vaimulikus elus – on otsustav sõna öelda Jumalal: “Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.” (Rm 9:16) “…see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.” (Fl 1:6)

Inimese päästmine, vaimulik kasv ja viljakas elu on võimalik üksnes Jumala halastuse ja armu tõttu.

Iga põllul tärganud seemet ei lase põllumees kasvada. Umbrohi kuulub tõrjumisele, sest ta raiskab maad ja takistab kultuurtaime kasvu. Vaimulikus elus on sarnane olukord – Jumal laseb kas-vada vaimulikul seemnel. Aga, mis saab seemnest, mis on vaenlase külvatud? Jeesus ütleb: “Nii na-gu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju.” (Mt 13:40-42)

Vaimuliku elu toob vaimuliku seemne külvamine. Apostel ütleb: “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust iga-vest elu.” (Gl 6:7,8) (Rahkema 2008)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Arvame, et kõik sõltub üksnes meist. Arvame, et peame haarama kõigest ja vastutama kõige eest, lahendama keerulised küsimused. Aga see, kellel lapse kombel on kõige keskuseks Isa, ei looda oma jõududele ja võimalustele, vaid Isale. See vabastab muredest. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Rõõm olla on Jumala laps ja käia päev-päevalt Ta varju all võitluseteel. Rõõm Jumala au ja imesid näha – Ta kandmist ja armastust kogeda veel. Rõõm teada, et Isa mul mõtleb, ei jäta mind kunagi – armust Ta jagab mul kõik. Oma last ei eales jäta Ta hätta – Ta silmade all on mu teed ja ka käik. Peeter Sink

 

* * *

 

KUI JÄRGNEDA ON RASKE.

Neljapäev – 20. veebruar

Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

 

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.

Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda ini-mlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.

Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta. (PKK: Jh 6:53-7:13)

 

Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2) Kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirja-täht suretab, aga Vaim teeb elavaks. (2Kr 3:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Toomas Paul

 

Palvetagem: Ei meil ole elu loota ilma Piibli sõnata! Ei me või siin Jeesust leida ilma Sõna kuulmata. Tulge, vennad, kuulge, õed: Piibli sõnas vaimuväed!

 

* * *

 

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE.

Reede – 21. veebruar

Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

 

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.“Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).

Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!

Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt. (Tärk 2014:107j)

 

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinu Issand ei hülga sind. Mineviku imede meenutamine aitab sind kindlamini sammuda edasi. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Püha Isa taevas, aita mul tulla koos ligimesega armu otsima, Sinu lapseks saa-ma, õnnistust kogema püha rahva osaduses. Osavald Reier

 

* * *

 

KAS MA OLEN KOHTUNUD ISSANDADA JEESUSEGA NII,

ET MINU ELU ON MUUTUNUD?

Laupäev – 22. veebruar

Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab! Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. 1Kr 3:10,11

 

Paulus kinnitab, et ei ole teist kristlase elu alust kui Jeesus ise. Mingi teine alus ei pea vastu läbikatsumistel. Igaüks peab teadma, millisele alusele ta ehitab. Kas meie vundament on tegelikult Jeesus Kristus? Kas meil on suhe Jeesusega, kelle abil saame olla isiklikult osaduses temaga? On eriti tähtis asetada alus Jeesusele.

Selgitan hetkeks, kuidas asetada oma alust Jeesuse peale. Uuri oma vaimulikku olukorda ja vaimulikke kogemusi ning veendu, kas su elu on õigel alusel. Vaatame põhiõpetust Matteuse 16. peatükis. Salmist 13 edasi räägib Jeesus õpilastele: “Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: “Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” Aga nemad kostsid: “Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” Siis ta küsib isiklikult. “Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon Peetrus kostis: “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” See oli otsustav hetk Peetruse elus ja kogu kristluse ajaloos. “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus vastas talle: “Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.”

 

Jeesus kasutab Peetruse vastust, et näidata meile, kuidas me võime rajada oma aluse Jeesuse Kristuse peale. Salmis 18 Jeesus ütleb: “Sina oled Peetrus”, kreeka keeles petros, “ja sellele kalju-le”, kreeka keeles petra, “ma ehitan oma koguduse”.

Sageli öeldakse, et Peetrus on koguduse alus. Kui see nii oleks, siis ehitus kõiguks, kuna Jee-sus hiljem noomib Peetrust öeldes: “Tagane, vastupanija!” Peetrus salgas Issanda kolm korda ning pärast ülestõusmist pidi Paulus noomima Peetrust tõe väänamise pärast, kuna Peetrus kartis juute. Olen tänulik selle eest, et kogudust ei ole rajatud Peetruse peale. Algne kreekakeelne testament sel-gitab seda nii: “Sina oled Peetrus (petros), ja sellele kaljule (petra) ma ehitan oma koguduse.” Pet-ros tähendab kivi või rahnu, tavaliselt kivi, mille võib võtta kätte kividega viskamise jaoks. Petra tähendab aluskaljust esile tulevat kaljut ja ka kaljujärsakut.

 

Mis on aluskalju? See on see, mida Peetrus koges, tunnistades Püha Vaimu mõjul, kes on Jee-sus. Keegi ei saa teada, kes on Jeesus, kui Isa ei ilmuta seda Püha Vaimu läbi. Petra on niisiis alus-kalju, millele ristiusk toetub. Me ei kohta Jeesust majaehitaja pojana ega ka ajaloolise isikuna, vaid igavese Jumala Pojana, keda ei ole loodud. Seda peame tunnistama, kui soovime ehitada sellele kal-jule. Meid tuleb samal viisil testida nagu Peetrust. Olen öelnud korduvalt, et sa võid olla koguduses, osaleda usulistel tseremooniatel ja palvetada, kuid mitte olla muutunud. Kui tegelikult kohtud Jee-susega, sa muutud. Igaüks, kes on Jeesusega kohtunud, ei ole enam endine. Igaüks peab küsima en-dalt: “Kas ma olen kohtunud Issanda Jeesusega nii, et minu elu on muutunud?” (Prince 2019:16jj)

 

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust. (Js 28:16) Ja kelles teidki ühes-koos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loendamatud Jumala varaaidad on Kristuse kiriku kujul teie ees lahti. Jumal ei keela teile midagi, mis Kristuse nimel palves Temalt küsida võidaks, vaid jagab seda lausa külluslikult. Laine Villenthal

 

Palvetagem: Armas taevane Isa, anna, et Sinu sõna meie juures ning kogu maailmas selgelt ja puhtalt õpetatakse ja tee, et kõik, kes seda kuulevad, pühalt, kui Sinu lapsed, elaksid! Hoia meid, taevane Isa, nende eest, kes teisiti õpetavad ja elavad! Anna meile ja kogu Sinu kogudusele maa peal tõe Püha Vaimu, murra katki, keela ning saada eemale kõik kurjad kavatsused, nõnda et Sinu nime igal pool pühitsetakse ja Sinu riik meis täielikult võimuse saab! Kinnita ja hoia meid kindlalt oma sõnas ja usus kõigil meie elupäevadel! Sinu hea ning armulise tahtmise päralt on vägi ja au igavesti.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2020