PÄEVA SÕNUM nr. 179

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

Paastuaja 1. pühapäev

  1. nädal: 01. – 07. märts 2020

 

Mõtle, Issand, kõigi vangide, kurjategijate, uimasti tarbijate,

mõrvarite ja varaste peale ja aita neil meelt parandada.

 

Igal inimesel on elus oma nõrgad kohad, millest kasvavad välja kiusatused. Nii on mõni meist enesekeskne ja uhke, teine otsib kuulsust, kolmas lööb kõigele käega ja laseb elul allamäge veereda. Kiusatused kuuluvad meie elu juurde. Ei saa elada kiusatustevaba elu, kuid küsimus on selles, mida teeme, kui meil on kiusatusi.

Jeesustki kiusati kõrbes, kuid Tema ei andnud järele, vaid jäi kindlaks oma teele. Võime õppi-da Temalt, kuidas öelda ei kiusatustele. Samas on see vahel vägagi raske ja tunneme, et ei suuda oma katsumustega võidelda.

Inimene ise ei suudagi kiusatustele vastu seista, ta vajab selleks Jumala abi. Püha Vaim aitab meil teha õigeid valikuid ja annab jõu minna õiget teed. Seepärast ongi parim võitlus kiusatustega palvetamine ja pühakirja lugemine. Seistes Jumala ees mõistame, mis on õige ja mis väär, ning Te-malt tuge paludes suudame teha Tema abiga eluteel õigeid valikuid ja võita kiusatused.

Jeesus võitis kiusatused ja Tema abiga suudame meiegi seda teha. Kui midagi on meie elus läinud valesti, saame paluda selle andeks, jätta halva seljataha ning minna edasi Jumala abiga. Olu-line on teada, milline on meie kutsumus siin maailmas, ning mitte järele anda neile ahvatlustele, mis viivad meid eksiteele. Nii võime õppida Jeesuselt kiusatuste võitmist ja õigel teel käimist. (Soom 2016:8)

 

Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

 

Kuidas mõista kuradit ja kurje vaime, kellest räägitakse kogu Piiblis kõige rohkem just seoses Jeesusega evangeeliumides?

Kuradi olemasolu sõltub kolmest tõigast. Esiteks, kas on olemas teispoolne vaimuvaldkond. Kui ei ole, siis pole ei kuradit ega Jumalat, vaid üksnes mateeria – nii arutletakse mõtlemata, et ma-terialism on inimese projektsioon. Mis peaks “mateeria” muud olema kui meie mõiste, mille pais-kame lõpmatusse? See on maailmapilt ainult nähtava alusel, mis on üsna piiratud ja nuditud visand kogu kõiksusest.

Kui on olemas vaimuvaldkond, siis järgneb teiseks, et vaimudel kui isikutel peab olema vaba tahe. Kolmandaks me teame, et vaba tahet võidakse kasutada ka kurjasti – piibellik väide aga kõlab, et vaba tahte kurjasti kasutamine oli alanud juba ingellikus maailmas, taevalikes tsoonides. Saatana langusest räägitakse Piiblis piltlikult Paabeli ja Tüürose kuningate langemisena (Js 14 ja Hs 28). Sest nähtamatus maailmas toimuvat saab paremini kirjeldada selle esindajate kaudu nähtavas maail-mas. Igatahes on ka Ilmutusraamatus kurjuse kehastajaks metsalise antikristlik riik, mis on seotud türannide ja impeeriumidega.

 

Nagu näeme, on üsna loogiline, et on olemas mitmesugune vaimumaailm, ning ega Piibel il-maasjata ei keela sellega suhtlemast. Mine tea, kuhu satud! Samas ei kutsuta kuradiahvatlustega alati ka võitlema, kuna nendega kurat just tõmbab endale tähelepanu. Temast vabanetakse seesmi-selt ka teda irooniliselt välja naerdes. Nii talitas Martin Luther hingevaenlasega, kes piiras ja jälitas teda sageli. Luther ütleb: “Voodisse minnes on kurat mind alati juba ees ootamas. Kui ta hakkab mind vaevama, vastan talle: “Kurat, ma pean magama, see on Jumala käsk: “Päeval tee tööd, öösel maga!” Nii et mine minema.” Kui see ei aita ja ta toob lagedale mu pattude nimekirja, ütlen talle: “Jah, vanapoiss, ma tean seda. Ja ma tean veel mõningaid, mis sulle märkamata on jäänud. Siin on sulle lisa. Pane aga kirja.” Kui ta ikka ei lõpeta ja ahistab mind ja süüdistab mind kui patust, jätan ta põlgusega tähelepanuta.”

Võib-olla aimame ka meie alateadlikult, kui naerame kuradi üle, et nii saame temast kuidagi lahti. Teisalt aga on selge: kurat on kõige tugevam seal, kus tema olemasolu ei usuta. Kurjad vai-mud on just siis pääsenud märatsema, kui nendega pole arvestatud. Sõjad sünnivad ikka ootamatult ja plahvatuslikult, tulles otsekui muust dimensioonist. Eks meiegi oma vaimse ja füüsilise struktuu-riga oleme seotud mitte ainult inimkonna minevikuga, vaid ka käsutamatusse teispoolsusse suundu-vate dimensioonidega.

 

See pole juhus, et kuradist ja deemonitest räägitakse Piiblis kõige rohkem evangeeliumides. Kurja komme on end varjata, kuid ta ei suuda seda enam teha, kui Jumal talle läheneb. Jumal tuleb aga lähedale Jeesuses – nii saavad paljastud ka kurjad vaimud, kes hakkavad nüüd häält tegema. Se-dasi saabki Jeesus paljastatuid välja ajada. Oma ülestõusmises võitis Ta surma ja kurja väed ning ajab kuradit välja kõikjal, kus Temasse usutakse.

Mis mõtet on väita, et kuradit ei ole olemas, kui maailmas on piisavalt kurja, mis võib meidki haarata oma mõjuvälja? Kuri ei kao enne, kui see välja kihutatakse meie südamest. Seda on öelnud seesama Jeesus, kes kihutab seda välja ka praegu.

Olgem siis avatud kõigele heale, teades et kurja võim on murtud. Et see saaks murtud olla ka meie juures, uskugem Jeesusesse! (Hiob 2017)

 

Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algu-sest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. (Jh 8:44)

 

Palvetagem: Rõõmustage, te kallilt lunastatud hinged, sest teie süüdistaja on visatud taevast välja! Tal ei ole enam võimu teid süüdistada, sest teil on Isa juures Eestkostja, kes teie eest palvetab ja head kõneleb. Rõõmutsege ja hõisake, kõik Jumala lapsed, ja hüüdke suure häälega, et te olete võitnud Talle vere ja Tema tunnistuse sõna läbi. Lars Levi Laestadius

 

* * *

 

KUI KAUGELE PEAKS USUGA MINEMA?

Pühapäev – 1. märts

Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et Ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama. Mt 16:21

 

Kui Jeesus hakkab jüngritele seletama, et Tema – ja jüngrid ju teavad nüüd, kes Ta on – “peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama”, siis Peetrus hakkab Teda manitsema: “Jumal hoid-ku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!” Esimesed heidetakse, tagumised tapetakse, keskmised koju jõuavad! Jeesus ütleb sellesamale Peetrusele, kes Ta Messiaks tunnistas: “Kao mu silma alt, saatan!” Sellele järgneb kõigile jüngritele suunatud üleskutse, millega saame ühtlasi vastuse  küsimusele, kui kaugele võib inimene oma usuga minna või isegi peab minema: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?” (vrd Mt 16:21–28)

 

Kui asjad vaid oleksid nii lihtsad! Inimene on nõrk. Ja nõrkus tähendab seda, et isegi siis, kui ta teab, mis on õige, ta ei tee. Me näeme, kuidas Issand sõitleb Peetrust, kui see püüab leida äärmus-te vahel kesktee, üritab kuuma ja külma vahel leida leiget tasakaalu.

Jumala tarkus pole inimeste tarkus. Kui valusalt peab Peetrus seda taipama! Ööl, mil Issand ära antakse, haarab tuline Peetrus Issanda kaitseks mõõga, teda tuleb lausa talitseda. Aga samal ööl oli ta nii külm, et kinnitab lausa vägisõnadega, et ta isegi tunne seda kinnivõetud galilealast. Piisab Issanda ühest sõnatust pilgust, Peetrus puhkeb nutma ja pöördub.

Pärast ülestõusmist kogub Issand ühtviisi kokku nii naised ja lemmikjüngri risti alt kui ka jüngrid, kes kinnivõtmisel Getsemanist põgenesid. Ainuke, keda Ta ei saa päästa, on Jeesuse sõpra-de ja vaenlaste vahel kombineeriv Juudas. Juudas, kes tervitab Issandat suudlusega nagu parim sõ-ber. Juudas, kellel ikka kulub ära 30 hõbetükki.

Jumala tarkus ei ole inimeste tarkus. Pääsemise küsimuses võib “kojujõudnuteks” pidada neid, kes usuvad. Paradoksaalsel viisil on lootust isegi neil, kes ei usu. Neid aga, kes püüavad äärmuste vahel leida turvalist keskteed, sülitab Ta suust välja. Esimesed koju jõuavad, tagumised koju jõua-vad, keskmised …

Kui kaugele peaks inimene oma usuga minema? Jüngrid, kes olid ära tundnud, kes nende Meister on, kuulsid sõnumit Tema peatsest kannatusest. Ühel korral oli Issand neid juba kutsunud – ära oma igapäevaste tööde ja toimetuste juurest. Nüüd kutsub Ta neid uuesti. Kui kaugele? Lõpuni. “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!” (Toomet 2014)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis, Jeesus, teed – see mulle hea, Su teod – need teevad õndsaks. Ka siis, kui kannatama pean, mu juures oled kaitsjaks. Su armastus on püha, suur, see võtab ära vaevad ja kirgastab mul taevad. Harri-Johannes Rein

 

Palvetagem: Kõigeväeline Issand, meie tugevuse allikas. Hea ja kurja võitlus käib nii meie sees kui meie ümber. Hoia meid kindlalt oma sõnas, julgusta meid võitlema kurja vastu ning kui me langeme, siis tõsta meid jälle üles ja tee meie hing terveks Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES.

Esmaspäev – 2. märts

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma va-bastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

 

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (Ta hüüab mind) tuleb pühapäeval loetava psalmi 91:15 algusest.

Saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Ta suutis seda tänu sellele, et oli Jumala Poeg ja et Tal oli tugev ühendus taevase Isaga. See, et Jeesus ei andnud kiusatustele järele, andis talle võimaluse täita missioon ja lunastada maailm.

Meil, inimestel, on samuti palju kiusatusi. Kord kiusab saatan meid enesekesksusega, teine kord kõrkusega, vahel aga ahnusega. Igaühel on oma nõrk koht, mida hingevaenlane teab ja ära ka-sutab.

Paastuaeg on selleks, et muutuksime puhtamaks ja paremaks oma südames, ja just seetõttu võime vaadata kiusatustele, mis meil eluteel on, ning mõelda, kuidas saame need ära võita.

Meil on hea teada, et me ei pea üksi kiusatustega võitlema, vaid võime alati loota Päästjale, kes koges täpselt sama, mida meiegi. Tema ei andnud alla, vaid jäi kindlaks õigele teele. Kui meid kiusatakse, siis võime Teda appi hüüda ja käia edasi õiget teed. (Soom 2011:8)

 

Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused. (Ii 22:27) Siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: “Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” (Ii 33:24) Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rah-vas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!”” (Sk 13:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Välised olukorrad on olnud juba maailma algusest peale kord soodsamad, kord raskemad ja viimselt ei olenegi nendest Jumala arm meie, inimeste vastu. Välised olukorrad on kaotanud teravuse seal, kus inimene ise on loobunud oma saatuse juhtimisest ning andnud ennast täiesti Jumala hooleks. Seal on põhjalikult muutunud tema suhtumine kõigesse välisesse ja talle on kõige olulisemaks saanud Jumala tee. Eduard Salumäe

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

 

* * *

 

JUMAL TAHAB MEILE ANDA PARIMAT.

Teisipäev – 3. märts

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Jk 1:12

 

Jumal tahab anda meile parimat. Kiusatus on vaid olukord, mis näitab, kas oleme seda valmis vastu võtma. Kiusatus näitab, kes me tegelikult oleme. Seepärast ei maksa iseenda kiusatuses süü-distada kedagi teist, vaid ikka iseenese himu. Kui poodnik läheb korraks tagaruumi, ei pea suur osa inimesi seda eriliseks kiusatuse olukorraks, sealsamas võib olla teine, kelle jaoks oli sel hetkel üle-tamatu kiusatus midagi salaja tasku pista. Sama lugu on siis, kui tunneme, et oleme ise suurde kiu-satusse sattunud – sealsamas võib teine inimene teha suuri silmi ja küsida: kus on siin kiusatus? Apostel ütleb, et igaüht kiusab ta enese himu.

Jumal tahab anda meile parimat ja juba ongi andnud! Jumal on andnud oma poja Jeesuse. Te-ma õpetas meid paluma: ära saada meid kiusatusse. Jeesus teadis, mida tähendab kiusatus. Hinge-vaenlane püüab meid kavalusega kõrvale juhtida rollist või ülesandest, mis on meil täita. Kiusaja meelitab ilusa ja heaga, ta puistab õilsaid sõnu, kasvõi piiblitsitaate, et ainult Jumala tahe meie elus teoks ei saaks.

Jeesusele pakkus kiusaja heategija rolli, imetegija rolli, maailma valitseja rolli tingimusel, et Jeesus loobuks oma Lunastaja rollist. Aga selleks Ta oli ju tulnud. Aidaku meid Jumal, kui peame seisma selle eest, milleks Tema meid on kutsunud! See võib käest libiseda, enne kui arugi saame. Taotleme parimat ja rühime õnnetusele vastu. Aidaku Jumal, et pereisa ei unustaks pereisa rolli ega töömees töömehe oma, et abikaasa jaksaks püsida abikaasa ülesannetes ega loobuks usklik inimene maa soola ja maailma valguse ülesannet täitmast. Kiusajal on praktilised põhjused ja palju vabandu-si. Seepärast hoidke kinni Jeesusest ja paluge: ära saada meid kiusatusse! Üksnes Jumala abiga suu-dame võita kiusatusi.

Sest Jumal tahab anda meile parimat, Ta tahab anda meile pärjaks elu. Minnes vastu paastu-ajale ei lähe me viimselt vastu kannatusele ja võitlusele, vaid läheme vastu elule. Kannatustest ja võitlustest läheme läbi küll, kuid ka neist läbi minnes läheme ikka vastu elule! Selleks aidaku meid Jumal! Aamen. (Luhamets 2014:4)

 

Vaata, õnnis on inimene, keda Jumal noomib. Ära siis põlga Kõigevägevama karistust! (Ii 5:17) Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine. (Õp 3:11) Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõikidele, kes igatsevad tema ilmumist. (2Tm 4:8) Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! (Hb 12:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vahel on tarvis suurt pimedust, et näha Jumala armu tähti nii selgesti, et meie rahutu ja kangekaelne süda neid suudab lugeda ja mõista. Nii mõnigi kord pea-me jõudma kõigi oma teede lõppu, et meile kirgastuks Jumala tee. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Mõtle oma omastele, naabritele ja palu, et Püha Vaim tooks selguse, mida ning kus teha. Keegi ootab sinult abi pahedest-pattudest vabanemiseks. On sul kaastunnet ja jõudu aida-ta? Osvald Reier

 

* * *

 

PALUME, ET JUMAL ANNAKS MEILE ARMU

 OLLA VÕIMELINE SEISMA VASTU SAATANA KIUSATUSTELE.

Kolmapäev – 4. märts

Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, Tema ise ei kiusa kedagi. Jk 1:13

 

Inimestena seisame igapäevaselt silmitsi rohkete katsumuste ja kiusatustega, mis on vahel vä-ga rasked. Jumala lapsed ei ole sellest vabad. Jumala Sõna toob selle kohta palju näiteid. Meie esi-vanemad Aadam ja Eeva sattusid kiusatusse Eedeni aias. Noort Joosepit ahvatles ta isanda Pootifari naine. Iiob, keda meie Isa kirjeldas kui “vagat ja õiglast, ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast,” kanna-tas füüsiliselt saatana korraldatud katsumustes. Meie Issand ja Päästja Jeesus Kristus, lihaks saanud Jumal, oli nelikümmend päeva kõrbes saatana kiusata.

 

Me oleme ümbritsetud olukordadest, mis jätavad meid kiusatustele kättesaadavaks. Me võime mõelda, miks meie taevane Isa lubab oma lastel sellistes olukordades olla ja miks mõned neist sattu-vad kiusatusse. Kuid peame meeles, et meie taevane Isa ei kiusa kedagi (Jk 1:13). Siiski lubab Ta oma lastel katsumustest läbi minna, mis on tihti väga keerulised, nagu me ülalpool toodud näidetest näeme. Tihti tulevad need kiusatused meie eludesse just siis, kui me oleme üksi ja väga haavatavad.

Joosep Vanast Testamendist on väga heaks näiteks sellisest olukorrast. Teda kiusati siis, kui ta oli jäetud üksi majja töötama, kui teised töötajad saadeti mujale teisi ülesandeid täitma. See oli ta isanda naise poolt hoolikalt välja mõeldud strateegia, et teda lõksu püüda. Naine tahtis temaga ma-gada, vahendeid valimata. Saatan on kaval. Ta teab, kuidas oma lõksu üles seada ja saaki kinni püü-da. Joosep, välimuselt ja kehaehituselt kena noor mees, seisis selle lõksuga silmitsi.

Ja Jeesus Kristus, kes oli samuti pärast 40 päev paastumist väga haavatav, läks läbi kiusatuste, mis olid suunatud ihule, silmadele ja ta uhkusele.

 

Tekib sama küsimus: miks lubab Jumal oma laste ellu kiusatusi? Jumalal, lubades oma laste ellu selliseid kogemusi, on selleks väga hea põhjus. “Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatli-kuks” (Jk 1:2,3). See ei tähenda, et Jumal on eemalolev ja tegevusetu. Ta on kõikjal ja ta on kõike-teadev. Miski ei pääste Tema tähelepanu alt. Veelgi enam, Ta on suurem kui ükski olukord. Ta on lubanud, et Ta ei luba meid kiusata rohkem kui me suudame taluda. “Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda” (1Kr 10:13).

Kui me palume “ära saada meid kiusatusse,” siis me lihtsalt tunnistame oma nõrkust ja haava-tavust ning kinnitame oma täielikku sõltuvust Temast, et hoiduda igasugusest patust, kui me oleme kiusatuses. (Alianssnädal 2015)

 

Anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu! Ja ära lase meid sattuda kiusatusse! (Lk 11:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meile tuletatakse meelde neid inimesi, kes on meie vastu eksinud. Silmas on peetud tõesti tõsiseid eksimusi. Ka need tuleb andeks anda. Vastasel korral pole meil luba loota sellele, et Jumal meie patud andeks annab. Seda ei tule mõista nii, et Jumal andestab meile meie lepliku meele teene tõttu. Vastupidi, Jumala andestus meile on eelduseks, et me ise suudame ligimesele andeks anda. Frederik Wislöff

 

Palvetagem: Sa targa nõu andja, meid õige teele juhata ja päästa eksitusest, et meie Sust ei tagane, vaid südamest Sind teenime ka vaevas, viletsuses! Jõua, nõua enesele, kes Su peale hädas lootvad, Sinult rõõmustamist ootvad. Michael Schirmer

 

 

* * *

 

INIMENE LEIAB OMA TOIDU JUMALAS ENESES.

Neljapäev – 5. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

 

Evangeelium ütleb, et pärast neljakümnepäevast paastumist tuli Jeesusel “nälg kätte”. Ja kiu-saja soovitas Tal kustutada nälga. Kasutades oma jumalikku väge muuta kivid leivaks. Jeesuse vas-tus, millega Ta seda kiusatust tõrjub, pärineb viiendast Moosese raamatust: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.

“Leib” ei tähenda siin ainult toitu, mida inimene vajab oma ihulikuks toiduks, vaid pigem se-da, mis “toidab” meeli, kõike seda, mis on omane kehale. Laiemas tähenduses on “leib” ka kõik see, mis on loodud; iga loodud olend, aga ka kõik see, mis toidab inimese tundeid ja mõistust. Kokku-võtlikult – kõik, mis pole Jumal ise. Nii nagu inimese ihu toitub elus püsimiseks toiduainetest, toitub inimese vaim, mis on loodud Jumala näo järgi, Jumala Sõnast ehk Jumalast enesest. Et jõuda oma Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimloomuse kõrgeima seisuseni, vajab inimene vaimu-likku toitu, milleks on Jumala Sõna.

 

Jeesuse vastus saatanale paljastab kiusaja pettuse, et inimene võib toituda loodud asjadest, et ta võib leida igavest elu mujal kui Jumalas. Just samasuguse valega ahvatles kiusaja Eevat: “Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1Ms 3:4,5).

Ning kui esimene inimene, sõi kurja ärgitusel keelatud vilja, lootes seeläbi leida igavest elu ilma Jumalata ja tõi sellega kaasa kogu inimkonna langemise, siis Kristus lükkas tagasi saatana pet-tuse ja heastas eksimuse. Sellisel kombel tõi Ta inimkonna tagasi õigele teele, mida Jumal aegade algusest on soovinud: et inimene leiaks oma toidu Jumalas eneses, saades tõeliselt “Jumala lapseks”, kes saab osa jumalikust elust. (Metropoolia 2005:9)

 

Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4; ka Lk 4:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge kunagi lakake kuulutamast Kristust inimestele, kes teid vajavad. Aga ärge tehke seda sõnade, vaid oma eeskujuga – armastusega, mis teid Kristusega ühendab. Ema Teresa

 

Palvetagem: Ainult kuiv põld joob januga, aga see, mida on liiga palju kastetud, muutub sooks. Ainult vaene vajab raha endale elatise muretsemiseks, aga rikas teeb endale rahast soo, mil-lesse ta upub. Moše Makarowist

 

* * *

 

TEELOLIJATE KAITSE.

Reede – 6. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps 91:11,12

 

Need on salmid mida kasutas ka kurat, kiusates Jeesust kõrbes. On huvitav, et saatan teadis et see Piibli koht käib Jeesuse kohta. Sellel rajanes ka kiusatuse jõud. Matteuse evangeeliumis on kir-jas: “Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ing-leid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”” (Mt 4:5,6)

Kui selle laulu sõnad ei oleks käinud Jeesuse kohta, siis poleks olnud ka sellel kiusatusel min-git mõttet. Aga nüüd kui kumbgi teadis, et see oli kirjutatud Tema kohta oli kiusatus reaalne. See evangeeliumi lugu meenutab meile, et Piibli sõnade kasutamine ei tähenda sugugi tingimata seda et kasutaja ise nende sõnadega seotud on. Saatan tunneb Piiblit tõenäoliselt paremini kui ükski inime-ne. Aga sellest hoolimata on ta saatan.

Teine tähelepanu vääriv asjaolu on see, et kui saatan tsiteeris Jeesusega rääkides seda laulu siis ta mõnevõrra moonutas seda. Ta jättis nimelt ütlemata tähtsad sõnad – kõigil su teedel. Jeesus kõndis alati teedel kuhu Teda juhtis Tema Taevase Isa tahe, aga templi harjalt alla hüppamise idee ei olnud Jumala juhatatud. Seega saatan kasutas Piibli sõna, moonutades seda vastavalt oma eesmärki-dele. Seda näeme väga palju ka meie ajal.

 

Tänapäevaste arusaamadega vastuolus olevate kirjakohtade üle pannakse käima diskusioonid või uurimused, mille eesmärk on algusest peale teha lõpuks selgeks et kuigi nii on kirjutatud ei ole see nii mõeldud. See on saatana komme algsest patust langemisest peale. Juba Eevale ta ütles, et Ju-mal hoiatas küll surma eest aga ei te sure. Tegelikult on lugu teisiti. Isegi otse vastupidi.

Eks meiegi tahaksime meelsasti teatud Piibli tõdesid kujundada vastavalt oma arusaamadele. Meie tunded, tahe ja mõistus püiavad meile igati selgeks teha, et teatud olukordades oleks väga aru-kas toimida nii nagu me ise paremaks peame. Jeesus sellesse õnge ei läinud. Saatana moonutustest hoolimata on psalm 91 sõnad tõde. Kui kiusatused olid lõppenud tulidki Jeesusele inglidki külla ja seda sama on kogenud paljud Jumala lapsed. (PKK: Ps 91:1-92:16)

 

Ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” (Mt 4:6) Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid. (Lk 4:10) Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu. (Ii 5:23)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära karda raskusi Jumala teel – Ta suudab need ületada. Os-vald Tärk

 

Palvetagem: Taevanev Isa, Sina, kes Sa oled pannud oma inglid meid varjama, hoia meid ka tänasel päeval. Õpeta meid tegema oma väikseid tegusid suure armastusega. Mare Palgi

 

* * *

 

JUMALA KAITSEALUSE JULGEOLEK.

Laupäev – 7. märts

Oma tiivasulgedega kaitseb Ta sind ja Tema tiibade all sa leiad varju; Tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ps 91:4

 

Siin võrreldakse Jumala tegevust linnuga. Kotka tiivasulgedes on ühendatud tugevus ja hellus. Needsamad tiivad, mis ohustavad vaenlast, on varjuks ta poegadele. Nii on ka Jumalas tugevus ja hellus ühendatud. Tsistertslaste ordu juht Bernard Clairvaux (1091–1153) on leidnud siit uskliku neli õnnistust:

  1. Jumal peidab meid kurja eest, et kurjus meid ei leiaks;
  2. kui kurjus tungib ligi, siis on Jumal meie kaitse;
  3. tema varjab meid liigse külma ja kuumuse (päiksepaiste) eest;
  4. tema toidab meid, nagu lind toidab oma pesasolevaid poegi.

 

Kõik seda on usklikele lubatud juba siinses elus. Mis siis veel seal peaks olema? Tema tõde on kilp. Jumala sõna tõde on meie kilp. Inimese seisukohalt nähtuna võib Jumala sõna järgimine olla meile raskuste ja tagakiusu põhjuseks. Tõeliselt on see meie parim kilp. Teatavasti võrdleb Paulus Jumala sõna mõõgaga. “Vaimumõõk, see on Jumala sõna!” (Ef 6:17) (Tärk 2014:371)

 

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud! (Mt 23:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seda, kas sul on Jumal, on võimalik kergesti kindlaks teha. Mitte et sa saaksid Temast käega kinni haarata, Teda kinni võtta ja taskusse pista või laekasse panna. Temast kinni haaramine tähendab seda, et süda haarab Temast kinni ja ripub Tema küljes. Südamega Tema küljes rippumine ei ole aga midagi muud kui kogu oma usalduse Tema peale panemine. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, kes Sa pühas sõnas annad kuulda oma häält kuulutuses, õpetuses valgus-tad me südant, meelt: aita, et nüüd minagi sõna seest Sind leiaksin! Phillip Nicolai

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2020