PÄEVA SÕNUM nr. 188

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluval-gust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotustesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 188

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

  1. nädal: 3. – 9. mai 2020

 

Mõtle, Issand, kõigi rahvaste peale. Võta nad oma rinnale, hoia neid oma varju all, hoia neid kõige kurja eest. Hoia igal ajal meie kallist kodumaad, kaitse teda oma varju all, hoia teda kõigi hädade ja sõja eest.

 

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nu-riseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele.

Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida annaks paremini teha. On loomulik, et usklik ini-mene igatseb selle kodu järele, kus on kõik hea. Jeesus avas oma surma ja ülestõusmisega meile uk-se taevasesse kodusse. Kristlane ei pea kartma, kas ta sinna pääseb või mitte, vaid võib usaldada Ju-malat ja loota tema halastusele.

Enne taevasse minemist pidi aga Jeesus kannatama ja surema ning surnuist üles tõusma. Nii peab inimenegi siin maailmas ületama oma eluraskused. Tee taevakodusse viib meid paraku läbi surma ja sellele eelnevate raskuste.

Kui inimene teeb elus õiged valikud, siis pole tal seda kõike vaja karta, vaid ta võib Jumalasse uskudes näha taevast kodu, mis ootab ees. Teadmine, et tõeline kodu on ees, annab eluraskustes jõu-du ja aitab vaadata homsesse lootusrikkalt. (Soom 2016:8)

 

Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu,

vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

 

Et uus võiks tulla, peab vana mööduma. Iga vaimuliku uuenduse eelduseks on vana lõpp. Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, ütleb prohvet Jesaja (Js 65:17). Jeesuse uuendav jõud seisnebki selles, et Tema tuleb meie juurde andeksandmisega.

Kristuses Jeesuses eemaldatakse meie mõtetest kõik mineviku halvad kombed ja eluviis. Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole. (Fl 3:13) Kui mõne mõtteisse jääb veel armas-tus vanade pattude vastu, siis on andeksandmine poolik. Võib juhtuda, et langetakse endisesse ellu tagasi. Kristus suudab luua uue elu. Kui meie vana elu on surnud ja maha maetud, siis suudab Tema meis äratada uue elu. Niisugune on Tema ülestõusmise vägi. Uus elu Kristuses ei ole vana reorgani-seerimine, vaid Kristuse loova jõu tulemine. See on uus loodu.

Meil on nüüd uued sõbrad, uued rõõmud, uued sõnad ja uued mõtted. Meil on nüüd uued hu-vid ja laulud on uued. Ka jumalateenistused on uued. Kuid ärgem ajagem segi uut ja täiuslikku. Paulus ei öelnud, et me saame kohe täiuslikuks, me oleme lihtsalt uued. Meil on nüüd lapseea nõr-kused ja kasvuraskused. Mõnikord isegi haigestume, aga elu on uus. Selles usuelu faasis käib võit-lus vana ja uue vahel. Tõeline uus püsib vaid niikaua, kui Kristus meie elus domineerib. Kui katkeb uue elu pealevool, muutume uuesti vanaks.

Inimese traagika seisneb selles, et püha võib saada patuseks ja süütu süüdlaseks. Kui aga keegi on Kristuses, siis on ta uus, ja jääb igavesti uueks. (Tärk 2004:66j)

 

Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõe-lised!” (Ilm 21:5)

 

Palvetagem: Jumal, kõigi asjade Looja, nõnda nagu Sa äratad igal kevadel looduse uuele kas-vule, tahad Sa uuendada ka patu ja surma võimusesse langenud maailma. Aita meil leida Sinu Pojas tõeline elu allikas ja üles ärgata osaduseks Sinuga. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

MITTE SELLEST MAAILMAST

Pühapäev – 03. mai

Jeesus ütles: “Mina olen andnud neile Sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.” Jh 17:14

 

Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid. Kui te oleksite maail-mast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maail-mast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid (Jh 15:18,19). Need salmid annavad enam kui sel-gesti mõista, miks meid vihatakse. Kui me saame päästetud, astume me otsekui sellest maailmast välja, võttes vastu missiooni aidata teistelgi seda teha. Mina olen andnud neile sinu sõna ning maa-ilm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast (Jh 17:14).

Aga et teie ei ole maailmast…seepärast maailm vihkab teid (Jh 15:19). Ehk Kristus ütleb tei-sisõnu: “Maailm vihkab teid, sest ma olen kutsunud teid välja teie olukorrast. Mis tähendab ka seda, et kutsunud teid välja nende ühisest olemisest. Samas aga – ma pole teid lihtsalt välja kutsunud. Ma olen kutsunud teid kutsuma ka teisi välja.”

Protestantlik antikristuse vaim töötab selle nimel, et takistada kristlaste eraldumist maailmast. See jätab kuidagi mulje, et usklike jaoks on võimalik jääda maailma, pidades end samal ajal siiski kristlasteks.

Sa võid nüüd küsida: “Mida täpsemalt Jeesus “maailma” all silmas peab?” Ta ei pea maailma all silmas vaid jumalakartmatuid himusid, meeletuid naudinguid, pornograafiat või abielurikkumisi. Ei. “Maailm”, millele Jeesus viitab, ei kätke endas mingit konkreetset nimekirja erinevatest pahe-dest. See on vaid osake sellest. “Maailm”, millest Jeesus räägib, viitab soovimatusele alluda Tema valitsusele. Ehk lühidalt öeldes: ilmalikkus püüab segada ära Kristuse ja oma tahte. Kui me aga alis-tume Kristuse juhtimisele, klammerdume me otsekui Tema külge ja Püha Vaim saab hakata meid sammhaaval puhtuse ja õigsuse sisse juhtima. See tähendab seda, et laseme jumalikul tsensuuril te-ha oma töö me elus. (Wilkerson 2015)

 

Jeesus ütles neile: Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. (Jh 8:23)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meie olemine rajaneb sellel, mida maailm meist teeb, ei saa me olla enam midagi pärast seda, kui oleme sellest maailmast lahkunud. Jeesus tuli meile kuulutama, et efektiivsusel, soosingul ja väel rajanev identiteet on vääridentiteet, illusioon. Henri J. M. Nouwen

 

Palvetagem: Toetuge kindlamalt Piiblile, uskuge Piiblit, olge Piibli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal üha enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võid tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde viib. Paul Himma

 

* * *

 

IMELINE KIITUS.

Esmaspäev – 04. mai

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

 

Millal ülistad Jumalat kõige suurema vaimustusega? Kas siis kui laulad meelidvat laulu või  siis, kui piibli lugemine tekitab ahhaa-elamuse? Kõik need olukorrad võivad panna sind vaimus-tunult ülistama, kuid siin näitab Taavet teist motivatsiooni – see on teadmine, et Jumal on tegutse-nud tema poolel. Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele! (Ps 66:16).

Kristlik elu hõlmab mitte ainult õppimist Jumala kohta, vaid ka Tema kogemist. Võib-olla Jumal su tervendanud füüsiliselt või emotsionaalselt või on Ta sind kaitsnud tõelise ohu eest või andnud sulle erilise armastuse tunde. Need on ajad, millal peame end täielikult Tema ees välja valama. Isegi kui elu tundub rutiinne või kuiv, saame meenutada Jumala tegusid meie elus ja see annab meie ülistusele vaimustust. Kõige erutavam asi maailmas on Jumala kohalolu tajumine.

 

Kuid me ei peaks ootama hetkegi mingit muud motivatsiooni ülistuseks peale selle, millest Taavet räägib: ta on teadlik sellest, et Jumal on teda testinud (Ps 66:10). Mõnikord ei luba Jumal meil kogeda raskeid ja valulisi asju. See võib olla ainus viis, kuidas Ta saab realiseerida oma ees-märgid meie elus. Aga kui me kiidame Jumalat ainult siis, kui me oleme õnnelikud, jääme ilma võimalusest kogeda Teda sügavamalt ja võib-olla isegi lõikame läbi tulevase õnnistuse tee (Ps 66:12).

Ülistuse sügav olemus on see, kui laseme Jumalal teada, kuidas me tegelikult Tema suhtes tunneme. See on kirglik rõõmu väljendus Jumalale, kes on olemas, kes kuuleb meid, kui me palve-tame (Ps 66:19) ja tegutseb meie poolel nii headel kui halbadel aegadel. (Kuniholm 2018)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene ei mõista Jumala saladusi, vaid austab neid. Wil-helm von Humboldt

 

Palvetagem: Halastaja Issand, Sina näed meid ja meie elu. Tihti oleme väsinud, nõutud, jõue-tud… Eesmärgid haihtuvad, rõõm kaob. Ära lase meid koorma all vajuda, vaid saada tuge. Toogu Si-nu Vaim meie ellu uut jõudu ja jätkuvat indu. Tehku see meid koguni uueks! Ove Sander

 

* * *

 

JUMAL ON MEIE KÕIGI TURVALINE TÄISKASVANU.

Teisipäev – 05. mai

Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahusea-dus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja. Js 54:10

 

Olles lapsevanem ja kooliõpetaja näen, kui oluline on olla iseennast otsivate, piire kompavate, mässavate, vastanduda püüdvate noorte teismeliste kõrval turvalise täiskasvanuna, kes ei ehmu, põ-gene, ei lähe endast välja ega vasta samaga nende emotsioonidele ja mõnigi kord ebakohasele ene-seväljendusele.

Sarnaselt on Jumal meie kõigi turvaline täiskasvanu. Veel enam. Kui meie saame heal juhul kontrollida iseennast, siis Jumala kontrolli all on ka kõik meid ümbritsev. Jah, Ta on lubanud ini-mesel rikkuda seda elukeskkonda oma vabade valikutega, kuid isegi siis, kui otseses või kaudses mõttes mäed meie elus hakkavad liikuma ja maapind jalge alt kaduma, ei muutu Jumala heldus ja armastus meie suhtes.

Kui selle maailma kohta võib öelda, et ainus asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub, siis Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti. Jumal mõtleb endiselt meist rahu ja tuleviku mõt-teid ning Ta armastab meid endiselt oma igavese armastusega. Kui mäed liiguvad ära keskendu hir-mutavatele muutustele meie ümber, vaid mõtle Jumala heldusele ja Tema rahuseadusele, mille Ta on meiega sõlminud. “Oma rahu ma annan teile, oma rahu ma jätan…” (Hiiumaa Kristlik Misjoniko-gudus. Tõotus 154)

 

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu. (Jr 31:31) Tema seisab ja mõõdab maad, tema vaatab ja paneb rahvad võpatama. Purunevad iga-vesed mäed, vajuvad ürgsed künkad. Tema teed on igavesed. (Ha 3:6) Ma teen nendega rahulepingu ning lõpetan maalt kurjad metsloomad, et nad võiksid kõrbes julgesti elada ja metsades magada. (Hs 34:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal sai inimeseks, siis ei tulnud Ta tooma meile tarbetuid teadmisi, vaid Jeesus tuli, et päästa meid kaduvuse kütkest. Toomas Paul

 

Palvetagem: Peagi päike naerul vaatab, läbi pilve, mida teed, tahab rõõmukiiri saata, katted tõmba akna eest… Taevaisa armukäsi väsinuile ikka toeks, et ei raskustes nad väsiks, ega üksindusse poeks. Silvi-Astrid Mickelin

 

* * *

 

KÕIK PÖÖRDUB HEAKS

Kolmapäev – 06. mai

Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. 2Kr 4:16

 

Paulus kirjutab: “Meid ahistatakse igati…me oleme nõutud…meid kiusatakse taga…meid rõ-hutakse maha, kuid me ei hukku” (2Kr 4:8,9) “Meid ahistatakse igati” ehk “häda ja vaev iga nurga peal”. Saad sa end samastada sellega? Võib-olla sa koged füüsilist valu, pingeid abielus, rahalisi raskusi või muret oma laste pärast. Elu võib vahel ikka täiega üle pea kasvada.

Fakt on see, et sa võid olla täielikult Jumala tahte keskel ja ometi kogeda vahel rõhumist. Või-me elada Tema parima tahte kohaselt ja ometi kogeda nõutust, rõhumist ja tagakiusu. Osa kristlasi on kogenud vintsutusi juba nii pikka aega, et nad mõtlevad: “See ei saa küll Jumalast olla. Seda kõi-ke on liiga palju. Mu kannatused on kestnud juba liiga kaua ja ma tunnen end täielikult hüljatuna. Tundub, et Jumal vist karistab mind mu mineviku pattude pärast. Sel lihtsalt ei saa olla muud sele-tust.”

 

Paulus laotab me ette võrratu tõe, millest ta ise kinni hoidis ja mis ei lasknud tal langeda mee-leheitesse: “Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt” (2Kr 4:16). Pane tähele seda tõde, mida Paulus meile kuulutab: “Jah, kõik need hädad ja mured on kur-nanud mu ihu, mis on ilmselgelt tuure maha võtmas. Kuid ometi toimub samal ajal midagi imelist mu hinges. Kõik need asjad töötavad siiski minu kasuks ja mu teadmised Issandast ning Tema tee-dest kasvavad üha enam.”

Paulus teadis, et ta elab Jumala täiusliku tahte sees. Ühtlasi teadis ta sedagi, et kõik tema kat-sumused polnud vähimalgi määral tingitud Jumala vihast. Hoopis vastupidi. Paulus teadis rohkem kui eales varem, et ta on vägagi armastatud Jumala poolt. Ehk lühidalt öeldes – Paulus oli leppinud oma olukorraga, õppides seeläbi ka kannatlikkust: “Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse” (Hb 10:36). (Wilkerson 2016)

 

Selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Ju-mala silmis palju väärt. (1Pt 3:4) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest. (Ef 3:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk ei ole mitte pühapäevane ilus lisand meie hallile argi-päevale, vaid ta on midagi, mis sureb, kui me jätame ta kirikumüüride varju ega võta teda endaga kaasa sinna, kus toimub meie tegelik elu. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Tänu olgu Sulle, Jeesus Kristus, kes Sa tõid mu välja eilsest ööst tänase päeva rõõmustavasse valgusesse, et saaksin võita igavest elu oma hingele vere kaudu, mida Sa minu eest oled valanud. Keldi palve

 

* * *

 

MAINE HIILGUS ON MÖÖDUV!

Neljapäev – 07. mai

Jeesus ütleb: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

 

Kõikjal, kus Jumal tegutseb ja ligi on, saab määravaks rõõm. Piiblis on 650 kirjakohta, kus räägitakse rõõmust ja vaid 153, kus on juttu murest ja 29, kus kurbusest. Kreekakeelne sõna rõõmu jaoks on “chara”. Seda pole lihtne üheselt tõlkida. Kus on “chara”, seal on midagi kaasakiskuvat, õndsakstegevat, juubeldamapanevat. Seal on ülevoolavust ja elu. Seal on midagi jumalikku. Johan-nese evangeeliumis ütleb Jeesus: “Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks” (Jh 15:11).

Mis on see täielik rõõm? Rõõm on tunne, mida on raske omada ja hoida, kui selleks puudub arukas, intellektuaalne põhjus. Sic transit cloria mundi, teadsid juba vanad roomlased. Nii maine au kui maine rõõm kaovad kiiresti. Klammerdume neisse hetkerõõmudesse, kuid järgmisel hetkel võib meid vallata juba masendus ja tühjus. Elame maailmas, mida läbi ajaloo on iseloomustatud kanna-tuse, surma ja mõttetuse paigana. Selle olukorra traagikat tajume kõik. Kui puudub rõõmu sügavam, sisemine allikas, võib selle aseaineks osutuda lihtsalt meelelahutus ja lõbu. Asjad, mis on paisunud suureks äriks, kippudes lämmatama isegi jõulurõõmu.

 

Rõõm elab läbi ja üle kannatuste, on neist vägevam! Jeesus ütleb oma jüngritele: “Teid kur-vastatakse, kuid teie kurvastus muutub rõõmuks… Nüüd on teil muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära!” (Jh 16:20,22) Rõõm Issandas, Tema ligiduses ja osaduses on elurõõm selle kõige sügavamas tähenduses. Kuulus teadlane Blaise Pascal on kirjeldanud oma kogemust usulisel pöördumisel ja kohtumisel Issandaga: “Kindlus. Tundmus. Rõõm. Rahu. Jumal Jeesuses Kristuses. Ta on leitav vaid teel, mida õpetab evangeelium. Rõõm, rõõm, rõõm, rõõmupisarad!”

Nende rõõmupisarate põhjus on lunastus – Jumala halastus ja arm, mis Kristuses on ilmunud. Kes muu võiks meid päästa patu ja surma kütkest? Kes muu võiks meis uuendada Jumala näo, mille järgi oleme loodud ja mille oleme kaotanud? Kes muu võiks meile tagasi anda jumalalapse eesõigu-se ja igavese elu lootuse? Kes muu võiks öelda, et elu on püha ja jumalik?

 

Kui elu alusväärtused rõõmu põhjuse ja põhirõõmuna on paigas, saavad uue sära ja sisu ka meie hetkerõõmud – olgu eneseteostusest, kaasinimestest, asjadest ja olukordadest meie ümber, kasvõi lillekestest väljal või küünaldest kuusepuul. Siis näeme neidki ühenduses oma Jumalaga, Looja annina. On öeldud, et asjad kuuluvad sellele, kes oskab nende eest tänulik olla ja nende üle rõõmustada. Apostel Paulus ütleb korintlastele: “Olgu maailm, olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev – kõik on teie päralt, teie olete aga Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt” (1Kr 4:22.23).

Kuidas olla Kristuse päralt, kuidas olla rõõmsad Issandas? Selleks olgem tänulikud ja rõõm-sad oma kiriku, koguduse ja pühakoja üle, mis ikka ja taas uueneb! Siin on Issand ligi! Ta on ligi oma sõnas ja sakramendis, mida siin jagatakse, Ta on ligi usurahva palvetes ja osaduses, armsates vendades ja õdedes, kelle hoolt ja armastust siin kogeme, Ta on ligi Püha Vaimu läbi, kes teeb meid elavaks ja vägevaks tema ihu, kiriku liikmetena. Vaja on vaid Issand vastu võtta, tõtata Tema juurde, nagu tegid seda karjased jõuluööl. “Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi,” öeldakse Jakobuse kirjas (Jk 4:8). (Põder 2010)

 

Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: “Kas teil on siin mingit söögipoolist?” Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalem-ma. (Lk 24:41,52) Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõm-saks Issandat nähes. (Jh 20:20) Keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga. (1Pt 1:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala nähtamatu valitsus, Tema üleolev suveräänsus aval-dub sageli selles, et Ta teistel vägedel laseb esiplaanile tungida. Nõrgemad peavad alati kekslema ja oma tähtsust teistele näitama, kuna tugevamad jäävad tagaplaanile, ega nad sellepärast end veel ma-ha salga. Konrad Veem

 

Palvetagem: Tänu Sulle, ustav Jumal, kõigi rikkalike tõotuste eest, mida Sa oled andnud Sõ-nas oma ustavaile. Tänu lohutuse eest, millest tohime maise elu muredes ja hädades ammutada abi. Tänu lootuse eest taevalisele särale, mis ootab ees kõiki Jumala lapsi. Gustaf Edén

 

* * *

 

PISARATEGA PALUMINE

Reede – 08. mai

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külvisee-met kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

 

See palve oli nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, kes silmaveega külvavad.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Lisaks kõigele muule oli lähedalasuv samaaria rahvas neile vaenulik. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli psalmi autor leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega palu-da. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemel võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

 

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pil-gata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagi-ta. (Tärk 2014:605j)

 

Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid – ja teid trööstitakse Jeruusalemmas. (Js 66 :13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: “Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.” (Lk 16:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus ei kutsu ühtki inimest jõudeellu, vaid teenima. Usta-valt, armastuses ja kannatlikkuses. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Küll mõni lõik on pilvine ja pime, kus sooja päikest kusagil ei näe. Siis hüüan välja Sinu kalli nime ja Sina ulatad mul jälle käe! Milla Krimm

 

* * *

 

HINNALISEM KUI KULD

Laupäev – 09. mai

Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. 1Pt 1:7

 

Üks olulisemaid salme kogu Piiblis peitub 1 Peetruse 1:7, kus on öeldud: “Et teie usk läbikat-sutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel.” Peetrus ütleb meile ka seda, mida oodata keset oma usu proovilepanekuid: “Ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama mitme-sugustes kiusatustes” (salm 6). Ehk siis Peetrus ütleb: “Kui oled Jeesuse Kristuse järgija, saad ka kogema mitmesuguseid proovilepanekuid.”

Peetrus annab samas väga selgelt mõista, et need põletavad usukatsumused ei puuduta neid, kes on vaid nimekristlased, vaid neid, kes on täielikult pühendunud usklikud. Kristlastel on “elav lootus” tänu oma usule (1Pt 1:3). Lihtsamalt öeldes ütleb Jumal meile: “Sinu usk on kõige kallim mu jaoks. Kallim kui ükski selle maailma rikkus, mis nagunii hävib kord! Kuid neil lõpuaegadel, kus hingevaenlane saadab su suunas kõikvõimalikku kurja, tahan, et jääksid tugevana püsima, omades vankumatut usku.”

 

Mu armsad, meie usu läbikatsumine on oluline, sest Jumala hoidev ja vabastav vägi vabaneb vastavalt meie usule Temasse. Mida tugevam on me usk, seda enam vabaneb Tema alalhoidvat väge me ellu. Paulus tunnistab oma rasketest kannatustest ja proovilepanekutest: “Teenides Issandat kõige alandlikkusega ja pisaratega ja katsumustega, mis mind tabasid…” (Ap 20:19). Ta tunnistas: “Ma tean, et läbi kõige, millest läbi lähen, püüab Issand vormida ja kujundada minus midagi. Ta tahab tuua esile vastupidava usu!”

Jaakobus kirjutab aga järgmist: “Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitme-sugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks” (Jk 1:2,3) Jaakobus ütleb sellega: “Mil iganes ka rasked katsumused sind tabavad, rõõmusta!” Issand on tege-mas oma tööd, juhtides sind paika, kus leiad usku ja hingamist Temas.  (Wilkerson 2018)

 

Tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi – ma tulen sellest välja nagu kuld. (Ii 23:10) Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi. (Õp 17:3) Ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rahvas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!” (Sk 13:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeleparandus pole ainult oma süü tundmine ja kahetsus, vaid siia kuulub ka käimine uues elus. Arved Paul

 

Palvetagem: Armas Isa, ära lase midagi sündida sellepärast, et meie seda tahame, vaid sündi-gu kõik nõnda nagu Sina tahad. Martin Luther

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2020