Päeva Sõnum. Nr 41. 9.-21. juuli 2017

HALASTAGE!

Nr. 41. 28 nädal: 9. juuli – 15. juuli 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Inimese asi ei ole oma ligimest hukka mõista, sest üksnes Jumalal on õigus kohut mõista. Meid kutsutakse üksteisele andestama ning edendama õiglust ja headust. Me kuulume patuste inimeste kirikusse, kes elab Jumala andeksandmisest.

Meelespeetav kirjakoht: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

Kandke üksteise koormaid! See on ülim käsk. Ilma selleta on viljakandmine tarbetu, pikapeale saab see muutuda ainult eneseimetluseks ja egotsentrismiks. See on enesepettus, millest Paulus räägib järgmises salmis. “Sest kui keegi arvab enese midagi olevat, olemata aga midagi, see petab iseennast.” (Gl 6:3) Aga väljapoole suundudes, teiste vajadusi märgates ja neid aidata püüdes on meie tööl tõeline tasu. Gl 6:9 salm ütleb, et omal ajal saame kindlasti lõigata, kui me enne ära ei tüdi või ära ei nõrke.

Uut indu annab sageli teadmine, et oled midagi hästi korda saatnud. Seepärast on hea oma tegemised ise “läbi katsuda” ja seejärel “üksi iseendas” sellest “kiidelda” – tunda rõõmu tehtud tööst. “Aga igaüks katsugu läbi oma töö ja siis ta võib kiidelda üksi iseendas, mitte teistele” (Gl 6:4). Teiste ees kiitlemine tekitaks kadedust ja riidu. Inimesed kipuvad teisi lahterdama nende saavutuste järgi. Ometi on igaühel kanda oma koorem. Ei saa ühe mõõdupuuga hinnata sportlasi, kes jooksevad võidu ühel 10-kilone, teisel 50-kilone kott turjal. Õige mõõtmine tuleb hiljem. Seepärast külvakem head mitte inimeste tunnustust oodates, vaid pigem tehkem Jumalale nähtavaid heategusid. “Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu” (Gl 6:8). Sest see aeg siin maailmas saab kunagi otsa. “Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!” (Gl 6:9).

Eelkõige on aga loomulik, et kanname hoolt oma koguduse eest, s.t Kristuse ihu eest, kuhu ka ise kuulume. “Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!” (G 6:10). Salmid Gl 6:1 ja 6 harmoneeruvad Jeesuse ütlusega: “Õppige minust…” (Mt 11:29).

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

* * *

 

SÜÜDI, AGA MITTE HUKKAMÕISTETUD!

Pühapäev – 9. juuli

Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” Jh 8:11

Seda ütlust, nii iseloomlikku “Kristuse tasadusele ja leebusele” (vt 2Kr 10:1), on võimalik mõista vääriti. Jeesus ei vihja, et naise patule võib vaadata läbi sõrmede või et pattu võib kergesti andestada, ilma et kantakse selle karistust. Vastupidi, Jeesus ise kavatses kanda patu karistust – mitte ainult selle naise pattude karistust, vaid ka tema süüdistajate pattude karistust, ja tegelikult kogu inimkonna pattude karistust, minnes naise ja tema süüdistajate asemel kurjategija surma. Seni aga annab ta sellele konkreetsele patustajale mõistmist Jh 1:17 toodud suuredt tõest: “Jumal andis Seaduse Moosese kaudu, kuid arm ja tõde on ilmunud Jeesus Kristuse kaudu.” ainult temas on halastus ja tõde koos; ainult temas annavad õigus ja rahu teineteisele suud (vt Ps 85:10).

Jeesus tegi selles loos midagi sellist, mis on aktuaalne ka tänapäeva diskussioonides abielust, lahutusest ja taasabiellumisest; ta vihjas selgesti, et Seaduse mehhaaniline ja karm täitmine, ükskõik kui kõrgete ideaalidega oleks tegemist, pole lõppude lõpuks parim viis suhtlemisel patuste kui isiksustega – eriti siis, kui süüdistajatel endil pole käed täiesti puhtad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millises eluvaldkonnas oled kõige teadlikum Jumalalt vastu võetud andeksandmisest? Kas su elus on veel alasid, kus vajaksid vabastamist? Pane need praegu palves Jumala ette.

* * *

 

LOOTUS ON JUMALA AND

Esmaspäev – 10. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

Lootus on Jumala and kõigile inimestele. Ka neile, kes Temast midagi ei tea, on Jumal pannud südamesse aimuse, et lootusetustki olukorrast on olemas väljapääs, et on olemas keegi, kes võib aidata. Seetõttu võitlevad nemadki hädas tavaliselt viimse hingetõmbeni ega anna alla, teadmatagi ise, millele nad loodavad.

Jumal ei taha, et keegi hukkuks, kui abi on käeulatuses (vt Ps 50:15), seepärast päästab Ta ka jumalakartmatuid nende südamesse pandud lootuse abil. Seda enam on põhjust Jumala poole hüüda neil, kes tunnevad Teda ja Tema tõotusi. Jumal ei jäta vastamata.

Lootus on Jumala and. Ta ootab, et me Tema ande teistega jagaksime.

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu, mil me kõigume ebaselguse ja lootusetuse vahel. Neid eraldab tihti vaid hetk. Siis tuleks meil ainult palvetada: “Issand, ma usun, aita mu uskmatust!” Mk 9:24

* * *

 

KUI KAUA VEEL?

Teisipäev – 11. juuli

Kui kaua Sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua Sa peidad oma palet mu eest? Ps 13:2

Nii küsivad kõik kannatajad. Isegi inimene, kes tunneb Jumalat, võib langeda meeleheitesse, kui kannatustel ei näi lõppu olevat. Mure rõhub südant, nii et seda on lausa füüsiliselt tunda ja päeva kõige raskem hetk on hommikune ärkamine – jälle seisavad ees tunnid täis hingevaeva.

Miks Jumal laseb mul niimoodi kannatada? Kas Ta siis ei näe minu olukorda? Kas Ta on oma palge minu eest peitnud? – need on hädasolija tüüpilised küsimused.

Kui Jumal peidab oma palge, siis ehmub kogu loodu (vt Ps 104:29) – “pale” on Piiblis Jumala armu väljendus. Kui Jumala arm meid ei kanna, oleme kerge saak oma vaenlastele – olgu need inimesed, olukorrad või hingevaenlase kiusatused. Küsimus “miks?” paneb proovile meie usu ja vastust leidmata võib meeleheide muutuda lausa surmahädaks.

Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? (Ps 77:8) Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? (Ha 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.” (Ps 4:9) Kiitkem Jumalat tema armastuse ja ustavuse pärast!

* * *

 

VÄÄRLOOTUS JUMALA PIKAMEELE ROHKUSELE

Kolmapäev – 12. juuli

Või suhtud sa üleolevalt Tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama? Rm 2:4

Iga juut teadis, et Jumal on nende rahvusega kannatlik olnud. Ja nõnda oli see olnud juba Egiptusest lahkumisest saadik. Käsuandmise puhul Siinail ütles Jumal: “Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest ” (2Ms 34:6). Jumal oli lubanud olla armuline ja ta pidas oma lubadust. Juudid tegid sellest väära järelduse. Nad arvasid, et Jumala kohtu alla lähevad ainult paganad, kuna Aabrahami järglased lähevad oma sünniõiguse alusel Messia riiki.

Paulus selgitab nüüd, et Jumala kannatlikkuse tõeline põhjus on see, et igal inimesel oleks aega meelt parandada. Kui me Jumalast antud aega meeleparanduseks ei kasuta, siis osutub see vaid Jumala viha kogumise ajaks. Sest Jumala kohus ei toimu rahvuse alusel, vaid eluviiside alusel. Heategija saab tasu sõltumata rahvusest ja kurjategija saab tasu samuti rahvusest sõltumata.

Meid võib päästa vaid üks meeleparandus. Meeleparandus on pöördumine, meelemuutmine, oma oma mõtetest ja teedest loobumine. Selleni tahab Jumal meid viia, aga mitte sundida. Seda ootab Jumal ja seda vajab inimene.

Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Ja meie Issanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. (2Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumala ees olles, et Ta ilmutaks sulle neid sinu elu alasid, kus peaksid midagi üles tunnistama ning andestust paluma.

* * *

 

LÕPETAGE KOHTUMÕISTMINE ÜKSTEISE ÜLE!

Neljapäev – 13. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Kohtumõistmine ja otsustamine teise õe-venna üle on rumal ja põlastusväärne, sest Jumal ise on ainus õige kohtumõistja. Kõik teisedki kohtumõistjad peavad kord tema kohtu ette ilmuma oma tegudest aru andma. Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumala ette ja iga keel teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja arusaamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me teame, et au tuleks anda Jumalale, aga väga tihti anname au inimesele endale. Jumalik au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et temalt saame oma jõu.

Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel! Aga õiglus jääb.

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: “Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande”. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle mõnda kitsaskohta, mis sul võib olla suhetes teistega, keda Jumal aktsepteerib. Palu, et Jumal aitaks sul neid omaks võtta, neisse südamlikult suhtuda ja nende eest hoolt kanda.

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 14. juuli

Ma tahan laulda Issandale, et Ta on mulle head teinud. Ps 13:6

Vaimulikus ahistuses paneb kristlane oma lootuse Jumala peale. “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.” (Ps 13:6)

Kui tahes kaua kiusatus ka ei kestaks, ei ole Jumal teda maha jätnud. Kristlane ei tohi lootust kaotada, ta palvetab: “Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?” (Ps 13:2) Aga ta palub oma ellu ka Jumala valgust. “Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale.” (Ps 13:4) Kartes suikumist vaimuliku surma unne kordab kristlane mõttes Jeesuse sõna: “Valvake!” Jeesuse ootamine ei ole asjatu. “Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!” (Mk 13:33–37)

Jumal kinnitab kristlast oma sõnaga: “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Jumal valgustab kristlase mõistust oma valgusega. Kiusatuses ei pea jääma üksi, saab tulla teiste kristlaste juurde ja koos nendega uurida Jumala sõna. Sõna tunnistab Jumala ustavusest ja armastusest. Jumal ei jäta maha.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millal viimati tajusid Jumala toimimist või suuri tegusid oma elus. Meenutama, mida Issand on su ellu toonud ning muuda need mälestused kiituseks.

* * *

 

ISEHAKANUD KOHTUNIK

Laupäev – 15. juuli

Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! Rm 2:1

Me ei ole teiste käitumisega nõus ja mõistame selle hukka. Aga ega me ise seepärast veel süütud ole. Nagu paganatel ei olnud mingisugust vabandust, et nad ilma Jumalata maailmas elasid, nii ei olnud ka juutidel ühtegi vabandust, et nad oma moraalses käitumises mitte paremad ei olnud kui paganad, kuigi neil moraalne otsustusvõime ei puudunud.

Tõsiasi, et nad teiste käitumist õigusega hukka mõistsid, tõendab, et nad suutsid hea ja kurja vahel vahet teha. Aga see, millele nad oma lootuse panid, nimelt ilmutatud Jumala käsule, mõistab nad hukka, sest nad ise selle järgi ei käi.

See kirjakoht näitab meile inimliku õiguse eksiteid juutide juures. Tühises ülbuses ei alistu nad mitte elavale Jumalale, vaid tahavad ise midagi olla. Endale sugereeritud tarkus on narrus, sugereeritud õigus aga silmakirjalikkus.

Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: “Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps!” (2Sm 12:5) Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! (Lk 6:37) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südametunnistus on kristlase õige elu kriteeriumiks.09

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu töö

Õpetades oma järelkäijaid Püha Vaimu saabumise osas, Jeesus ütles: “… teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta …” (Jh 16:7,8):

  1. toob selguse uskmatuse patu kohta (Jh 16:9)
  2. toob selguse, et Jeesus on Jumala õigus (Jh 16:10; Rm 10:3,4)
  3. toob inimestele selgust, et saatana võim on purustatud (Jh 16:11)
  4. sünnitab uskliku uuesti (Jh 3:5; Tt 3:5)
  5. elab uskliku südames (1Kr 6:19,20)
  6. pitseerib uskliku (Ef 1:13,14)
  7. ristib uskliku (Ap 1:5; 1Kr 12:13)
  8. täidab uskliku (Ef 5:18)
  9. annab usklikule väge (Ap 1)
  10. juhib usklikku (Gl 5:16-18)
  11. jagab usklikule vaimulikke andisid (1Kr 12:1-11)

Püha Vaim tuli nelipühapäeval, et olla Kogudusega, kuni tema aeg saab täis ja ta esitatakse Issandale Jeesusele tema tagasitulekul. Niisamuti nagu Jeesus Kristus lõpetas oma töö, mille ta pidi sooritama oma lihas, nii ka Püha Vaim lõpetab oma töö, mille ta pidi sooritama Koguduses.

 

JEESUS KOHTUNIKUNA

LOE: Johannese 8:1-11

TAUST: Moosese seaduse järgi pidi nii naise kui mehe, kes olid abielu rikkunud, kividega surnuks viskama (3Ms 20:10). Roomlased olid okupeeritud Iisraelis jätnud surmaotsuse tegemise ja täideviimise enda kontrolli alla.

1. Mis paneb inimese abielu rikkuma? Millist õnne ja muret võis “uus armastus” tuua selle naise ellu?

2. Mis võib olla kõige halvem selles olukorras, kui keegi tabatakse just abielu rikkumast? Mida võis naine mõelda oma armastajast pärast seda, kui see oli põgenenud? Mis võis tunduda sellele mehele, kes oli ilmselt ka ise abielus, kõige halvem selles olukorras?

3. Sel hommikul oli raske ka paljudel teistel asjasse puutuvatel inimestel. Mõelge, mis tundeid võis abielurikkumine ja ähvardav kividega surnuksviskamine äratada naise abikaasas, lastes, tema vanemates, kui need olid veel elus? Mida võisid tunda abielu rikkunud mehe abikaasa ja lapsed? Mil viisil mõjutab selline olukord asjassepuutuvate laste hingeelu?

4. Mida võis naine arvata Jeesusest sel ajal, kui teda tiriti tema ette (salmid 3-5)? Mida võis naine mõelda sel ajal oma teost?

5. Miks tõid juudid naise Jeesuse juurde, kuigi teadsid väga hästi, et surmaotsuse tegemine oli ainult roomlaste meelevallas? Miks ei ütelnud Jeesus “Mitte keegi teist ei tohi selle naise poole kivi visata,” vaid lausus hoopis 7b salmi sõnad?

6. Miks teie arvates lahkusid süüdistajad nimelt 9. salmis kirjeldatud järjekorras? Miks ei soovinud Jeesus jälgida, kuidas tema sõnad kuulajatele mõjuvad, vaid kummardus selle asemel midagi maa peale kirjutama?

7. Mis põhjusel oleks Jeesusel ja ainult temal olnud õigus mõista see naine surma? Miks ei toiminud Jeesus selles asjas Moosese seaduste järgi? Mis sai karistusest, mida see naine oleks pidanud kandma, kuna oli rikkunud nii paljude inimeste õnne?

8. Miks naine ei põgenenud ära sel ajal, kui Jeesus kirjutas uuesti maa peale, kuigi see oleks olnud võimalik (salmid 8-9)? Millal hakkas naine uskuma pattude andeksandmisesse?

9. Miks tahtis Jeesus öelda naisele ka 11. salmi sõnad? Jeesus lausub täna sinule 11.salmi sõnad. Mida need tähendavad sulle sinu praeguses eluolukorras?

 

Rõõmusõnum: Meil ei ole teada, mida kirjutas Jeesus liivale. Võibolla ta käitus kohtunikuna ja kirjutas esimesel korral üles seadusjärgse karistuse abielurikkumise eest – surmanuhtlus – lisades teisel korral sõnad “Mina kannan selle karistuse tema eest.”