Päeva Sõnum. Nr 58. 5. – 11. nov 2017

USUVÕITLUS

45 nädal: 5. – 11. november 2017

22. pühapäev pärast nelipüha

Kristlase elu juurde kuulub usuvõitlus – sisemine võitlus Jumala usaldamise eest. Jeesuse õpe-tuses ja Tema lunastustöös on meile ilmutatud kõik õndsuseks vajalik. Selle läbi kinnitab Jumal oma ustavust ja armastust inimese vastu. Enam suuremat tunnustähte kui Jeesus Kristus meile ei anta. Jumalat usaldades ja Kristuse eeskuju järgi elades saavad kristlased maa soolaks ja valguseks – tõsiselt võetavaks tunnustäheks otsijatele ja kahtlejatele.

Meelespeetav kirjakoht: Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Rm 12:21

Usklik peab arvestama maailmas seda, et tal tuleb puutuda kokku kurjusega. Usklikud ei saa endid peita kuhugi kloostrimüüride taha. See on Jumalal teada. Selliseid müüre ei olegi siin maail-mas, mis suudaksid inimest varjata kiusatuse ja patu eest. See tähendab, et peame arvestama kurjuse pealetungiga. Sa võid olla rahuliku iseloomuga inimene. Oled nõus teistest vaikselt mööduma, aga seda võime ette öelda, et kurjus ei jäta ka sind rahule. Kurjuse olemuses on pealetungi vajadus. Ta tungib kõikjale, kus on rahu ja vaikus, et tuua hävingut. See tähendab, et usklik peab oma usuelu kaitsma.

Kristlik headus ei ole ainult passiivne, vaid ka aktiivne. “Võida … heaga”. Selles on ristiusu raskus ja suurus. Kristus võitis headusega ja tema kogudusel ei ole teist teed. Seda ootab meilt ka Kristus. Tema teeb inimestest kangelased, kes julgevad loota headuse ja armastuse võidule.

Tasuda kurja kurjaga on lihalik; Tasuda head heaga on inimlik;

Tasuda head kurjaga on saatanlik; Tasuda kurja heaga on jumalik.

Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, usu jõul saadad Sa ka meie elus korda imelisi tegusid. Aita meil uskuda Sinu sõnasse, panna sellele oma lootus ning rajada Sinu armastusele oma elu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

OLE VALVEL!

Pühapäev – 5. november

Jeesus ütles: “Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda. See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.” Mt 16:3,4

Hoolimata kibedast teoloogilisest vastasseisust, olid variserid ja saduserid ühendatud ebapü-has ja kirglikus vaenus Jeesuse vastu. Nad tajusid Jeesuse poolt nii suurt ohtu ja olid nii vastu Jeesu-se loomusele ning sõnumile, et keeldusid tunnustamast ka tõendeid Jeesuse läbi toimivast Jumala väest. Nad ei olnud tegelikult üldse huvitatud “taevasest märgist” (Mt 16:1) – vaid püüdsid Jeesust lihtsalt lõksu püüda.

Jeesus manitses oma jüngreid ettevaatusele, et nad ei muutuks variseride ja saduseride sarna-seks. Taoline suhtumine on hirmuäratavalt hävitav just nende väärtuste osas mida Jeesus igatseb näha igas oma järgijate kogukonnas. Veelgi enam, taoline suhtumine võib täiesti märkamatult saada ka meie omaks kui me ei ole selle suhtes valvel. Selle nakkava viiruse traagilised tagajärjed on selgelt nähtavad ka kaasaja kogudustes.

Variserid demonstreerisid, et neile oli peamine nende eneste tähtsuse esiletõus mis väljendus hoolikas regligioosse kvalifikatsiooni ning ülimuslikkuse väljanäitamises. Rikas preestrite eliit saduseride näol, jagasid variseride armastust rikkuse ja staatuse vastu; variserid aga olid lisaks äärmuseni kiindunud religioossetesse riutaalidesse ning käsuseaduse pisidetailidesse. Neil meestel oli hämmastav sarnasus juhtidega kellele vastandusid prohvetid. Jeesus kasutas isegi Jesaja ja Hoosea sõnu oma ehmatavas hukkamõistus variseride üle (Js 29:13 = Mt 15:8,9; Ho 6:6 = Mt 9:13 jne.). Just seetõttu on nii oluline, et meil oleks jätkuvalt meeles ületamatu lõhe variseride poolt esindatud suhtumise ning Jumala suhtumise/nõudmiste vahel, milleks on õiglus, halastus ning alandlikkus.

Viimaks tuleb tähele panna ka jüngrite aeglust mõistmaks Jeesuse väe reaalsust. Sellised sündmused täitsid nad igatsusega “tunda Kristust ning tema ülestõusmise väge” (Fl 3:10), need sõnad kirjutas Paulus mõeldes oma variseri kvalifikatsiooni tühisuse peale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand hoia mind palun rumala ambitsiooni ja uhkuse eest, ning tuleta mulle meelde mis Sulle on oluline.

* * *

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Esmaspäev – 6. november

Vägede Issand on meiega, Jaakobi Jumal on meile kindlaks varjupaigaks. Ps 46:12

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis, kui Jumala vii-mane kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu! Kasutagem Jumala lootmise julguse ja rõõmu varusid!

Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? (Rm 8:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas pole hea lugeda midagi nii kinnitavat? Milline on sinu usk ja milline on sinu usaldus?

* * *

 

JUMALA SALLIVUSE PIIR

Teisipäev – 7. november

Issand ütles Jeremijale: “Kui sa pöördud, siis ma lasen sind jälle seista mu palge ees. Ja kui sa lahutad väärtusliku tühisest, siis sa oled otsekui minu suu.” Jr 15:19

Sõnades Jeremijale väljendab Kõigekõrgem oma varjamatut meelepaha Tema oma valitud rahva suhtes kirjakohas Jr 15:1-9. Veel enam, Issand kuulutab välja karmi kohtuotsuse. Karistuse karmus ja möödapääsmatus on ilustamata välja öeldud salmides 2-9. Milles siis küsimus? Kas Jumala väheses sallivuses?

Siinjuures tasub meelde tuletada, et Jumal on Looja ja Valitseja. Ta on Kõigekõrgem. Kui kellegi sõna meie planeedil maksab, siis just Tema oma. Jumal on see, kes paneb paika normi ja kõrvalekalde piirid (seda tolerants tegelikult ju tähendab). Nii Uues kui Vanas Testamendis on olulisel kohal Jumala arm. Armulikkus näitab, et Jumal on järeleandlik, salliv. Kuid ka Tema sallivusel on piirid. Salmis 6 ütleb Ta: “Ma olen tüdinud järele andmast.” Nii tuli rahval lihtsalt kogeda, mis juhtub Jumala sallivuspiiri ületamisel.

Parem on hoiduda Jumala tahte keskmesse, kui testida Tema sallivuspiiri.

Selles traagilises olukorras seisab prohvet Jeremija patustanud rahva ja püha Jumala vahel. Ehk oled sinagi Jeremija kombel tundnud vastutust ja valu oma rahva eest? Ta kuulub ise sellesama rahva hulka ning palub Jumalalt armu, kuid samas on ta Kõigepühama poolt rahva sekka läkitatud just nimelt Tema tahet välja ütlema. Jumala vastuses Jeremija kaebele (Jr 15:19-21) tuleb esile Issanda arm, kuid ainult küsijale.

Jäägu häbisse mu jälitajad, aga mind ära lase jääda häbisse; tundku nad hirmu, aga mind ära lase hirmu tunda; too nende peale õnnetusepäev ja purusta nad kahekordselt! (Jr 17:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tänapäeval kutsutakse inimesi üles suuremale sallivusele, olema tolerantsemad teistsuguste suhtes. Kuidas peaksime sellisesse üleskutsesse suhtuma? Huvitav , kui suur on Jumala tolerants?

* * *

 

HINDAMATU KINK

Kolmapäev – 8. november

Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Rm 5:3,4

Kellel nüüd õiguse teed, oma tarkus ja jõud on murdunud, kes enesekiitlemisega on häbisse jäänud ja pöördub tagasi usu seisundisse, see mõistetakse õigeks, selle tunnistab Jumala kohtuotsus õigusnormile vastavaks. Seega on ka rahusuhe Jumalaga taastatud. Aga õnnistuse kindlus ei sisalda endas ainult armuseisuse kindlust, vaid ka tulevasest kohtust pääsemise ja auriigist osasaamise kind-lust. Ja see on tähtis samm edasi.

Kas ei ole viletsus mitte Jumala karistuskohtu tundemärgiks? Ei, see on Jumala isaliku armas-tuse tunnus. Tee ausse läheb läbi viletsuse. Au ei ole mingi õhuloss, seepärast jääme viletsusest hoo-limata ikka kindlaks lootusele aulisse eesmärki. Viletsuse läbi õpitakse kannatlikkust, kannatlikuse läbi saadakse aga kindlaks. See omakorda elustab lootust ja selle lootusega ei jääda mitte häbisse, kuna Jumala armastus meie südametes elab.

Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse. (Jk 1:2) Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristu-se pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev. (2Kr 12:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie usk ei toetu meile endile. Meie usule annab aluse Jumala armastuses teostunud Jeesuse lunastus.

* * *

JUMALA KALLIHINNALINE HOONE

Neljapäev – 9. november

Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. 1Kr 3:11

Areng on tänapäeval oluline. Iga eluala, alates ärist kuni hariduseni, hinnatakse selle efektiiv-suse järgi. Kuidas võiksime hinnata kiriku töö tulemuslikkust?

Vahel vaatame sarnaselt korintlastele vaimulike juhtide kuulsust (1Kr 3:4), vahel hoonete suu-rust, inimeste hulka või programmide ulatust. Kõiki neid näitajaid saab mõõta. Paulus mõistis, et oli midagi tähtsamat kui loetletud aspektid. Ta suunab tähelepanu põllunduselt ehitusele ja täpsemalt vundamendi kvaliteedile. Igaüks, kel on olnud probleeme vundamendiga, mõistab olukorra tõsidust. Muidugi, iga ehituse puhul on oluline see, mis asub vundamendi peal. Nii on see ka kirikus: osadus, jutlustamine, õpetamine, jumalateenistus, misjon jm on tähtsad, kuid kui Jeesus pole selle kõige alus, on tegemist üksnes aja raiskamisega.

Nagu korintlastele, tuleb ka meile kord aeg aru anda. Kuna see on Jumala kirik, siis ei saa seda kergelt võtta. Kui me eksime ja selle hävitame, siis tuleb meil Jumalale aru anda.

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16) ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tugevad on sinu usu alused? Ja kuidas edeneb sinul Jumala hoone ehitustöö?

* * *

 

RAHU KESET TORMI

Reede – 10. november

Mardipäev

Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav. Ps 46:2

Tänane psalm on selgelt komponeeritud mingi suure rahvusliku ohuolukorra reaktsioonina (võib olla nt Hiskija ajal Jeruusalemma ründamise ohus? Vt 2Kn 18:13-16), see on inspireeritud usust ja usaldusest mis ei rajane mitte rahva enese või tema kodu vastupidavusele, vaid Jumala viibimi-sele nende keskel. Ja kuigi seda nimetatakse “Siioni lauluks” – ehk lauluks mis toob esile Jeruusa-lemma rolli Iisraeli suhtes Issandaga, sõltub psalmi tähenduslikkus eelkõige Jumala kohal-olust selles linnas – ja sealgi mitte ainult templis, vaid ka seda linna keskseks pidavate inimeste eludes.

Psalmi autor tõdeb, et Jumal on meie (minu) varjupaik, abimees ja – oh mis imearm – kergesti leitav. Jumal on kindel kalju, muutmatu aegade ja olukordade muutudes. Möllaku meri, värisegu maa – Sina, Jumal, valitsed kõige loodu üle (Ps 89:10). Julgustav on teada, et Ta valitseb ka kõigi rahvaste ja kuningriikide üle kogu maailmas. Ei ole muret, kui me lootus on rajatud Jumala peale, Ta on meile kindlaks kaitseks. Tänu Issandale!

Kui sa katsud läbi mu südame, tuled öösel mind vaatama ja uurid mind – siis sa ei leia mida-gi. Kui ma mõtlesin kurja, siis ei pääsenud see üle mu huulte. (Ps 17:3) Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane. (Õp 18:11) Issand Jumal on minu jõud. Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind käima mu kõrgustikel. (Ha 3:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

* * *

 

ÕIGEKSMÕISTMISE ÕNNISTUS

Laupäev – 11. november

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindla-mini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie süda-med ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” Augustinus Hippost

* * *

  

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kus tuleb palvetada?

Üksikus kohas – Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! (Mt 6:6) Kui ta siis rah-vahulgad oli minema lasknud, läks ta üles mäele üksinda palvetama. Ja õhtu jõudes oli ta seal ük-sinda. (Mt 14:23) Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. (Mk 1:35) Üksinda Jumalaga vaikses osaduses Temaga.

Koos usukaaslastega – Pärast vabanemist tulid Peetrus ja Johannes omade juurde ja jutus-tasid, mida ülempreestrid ja vanemad neile olid öelnud. Aga seda kuuldes tõstsid need ühel meelel häält Jumala poole, öeldes: „Issand, sina, kes sa oled teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis on nende sees, kes sa oled meie isa Taaveti, oma sulase suu kaudu Püha Vaimu läbi öelnud: „Miks paganad möllavad ja rahvad taotlevad tühja? Ilmamaa kuningad on astunud siia ja vürstid on ko-gunenud ühte paika Issanda vastu ja tema Messia vastu.” Sest tõepoolest, selles linnas on Heroo-des ja Pontius Pilaatus kogunenud ühte paganatega ja Iisraeli rahvaga sinu püha sulase Jeesuse vastu, keda sa oled võidnud, et teha seda, mis sinu käsi ja nõu olid ette määranud sündima. Ja nüüd, Issand, vaata nende ähvarduste peale ja lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna, sirutades oma käe haigete parandamiseks ning tunnustähtede ja imetegude sündimiseks sinu püha sulase Jeesuse nime läbi.” Ja nende palve järel kõikus paik, kus nad olid koos, ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ja nad kõnelesid Jumala sõna julgesti. (Ap 4:23-31) Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama. (Ap 12:5,12)

Nende kuuldes, kes päästmata – Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid. (Ap 16:25) Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma. (Ap 27:35)

Igalpool – Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta. (1Tm 2:8)