Nõmme Rahu Kogudus

Päeva Sõnum. Nr 60. 19.-25. november 2017




VALVAKE!


47 nädal: 19. – 25. november 2017


24. pühapäev pärast nelipüha. Kirikuaasta eelviimane pühapäev


Valvamise teema rõhutab kirikuaasta lõpul vaimulikku valvamist ja Kristuse tagasituleku oo-tust. Väsimise ja hooletuse oht on suur. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unustab, et ta ei ela siin jäädavalt. Kristlane peaks olema igal hetkel valmis seda elu maha jätma. Valvamine ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13).

Meelespeetav kirjakoht: Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Issanda sõnad ütlevad selgelt: olge valmis ja valvake! Olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isanda tulekut!

Aga kas meie oleme need inimesed, kes me kuulume Kristuse maapealsesse kogudusse ja ole-me ustavad oma Issandale? Inimesed, kes ootavad oma isandat, ei seisa ainult leinas ja kurbuses, mõeldes neile, kelle surm on meie keskelt viinud; nad ei kohku tõsiasjast, et surm on iga tund kan-nul ja et kunagi tuleb viimselt lahkuda kõigest, mis on meile armas olnud. Nad võivad kõigest sel-lest kartusest ja leinast vabanenult vaadata rõõmuga vastu oma Issanda tulekule. Ja mitte ainult siis, kui Pühakiri seda meelde tuletab, vaid alati – oma maise elutee igal sammul, toogu see rõõmustavat või rõhuvat.

Jeesus Kristus kirjutab meile südamesse, et ta elab ja tuleb. Tema, kes risti löödi ja ära suri, on üles äratatud ja elab igavesti. Ta tuleb, küll mitte selles alanduses, nagu ta inimesena inimeste saatu-st jagas, vaid jumaliku väe ja auga. Ent siiski on ta seesama, kes tunneb omasid ja nende ustavuse järele küsib. Kas Ta leiab meid siis magamas? Või leiab ta meid valvamas?

Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. (1Pt 1:13) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese pooles. (Ef 3:16)

Palvetagem: Jumal, aja ja maailma Issand, manitse meie südant ja mõtteid, et me mõtleksime oma lahkumisele ja Sinu taastulemisele ning korraldaksime oma elu valvates ja paludes ning jääksi-me alati Sinu juurde. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *


  


MA OLEN HÕIVATUD, ... KUID MILLEGA?


Valvamispühapäev – 19. november


Jeesus ütleb: "Nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või kesk-ööl või kukelaulu ajal või varahommikul." Mk 13:35

Lühikeses tähendamissõnas (Mk 13:33-37) võrdleb Jeesus kogudust suure majapidamisega, kus on mitmesugused ametid, suur teenijaskond ja kindel sisekord. Seal peetakse õigeks, et pere-meest ei teenita hirmu, vaid armastuse pärast. Tema pikemal eemalolekul käitugu iga majapidamisse kuuluv isik usaldust väärivalt, nagu see on omane neile, kes teevad oma tööd südamega. Ükski ärgu jätku vajalikku tööd tegemata sel põhjusel, et see ei kuulu tema otseste ülesannete hulka.

Kuid üks ülesanne on antud kõigile, nimelt valvsuse kohustus. Uksehoidja peab oma ülesande täitma erilise hoolega, et võõrad sisse ei tungiks, kuid ka selleks, et peremees ise sisse pääseks. Pea-le uksehoidja olgu ka kõik teised valvel peremehe tuleku jaoks. Iga kristlane olgu Issanda ootaja! Tema võib tulla õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul. Kõik nimetatud tunnid olid öised tunnid. Õige informatsioon tuleviku kohta tõstab meie oleviku usuelu taseme. Kristuse taastu-leku ootus ei tohi vähendada me töötahet ega nõrgendada me valvsust. Issanda korraldus kuulub igale põlvkonnale. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake! (Mk 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinu jaoks "valvamine"? Võib-olla on aeg mõelda selle üle, kuidas su elu on korrladatud: kas on vaja olla rohkem või vähem tegus? Palveta meie ühiskonnas tegutsevate jõudude pärast, mis loovad pideva kiirustamise vajalikkust, janu jõude-aja ja luksuse järele ning apaatiat. Issand, taasta meie ellu distsipliin ja tasakaal!

* * *


 


HEAD UUDISED MAAILMA LÕPUST


Esmaspäev – 20. november


Meie ootame uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis paran-datakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taaslei-tud paradiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Sellest päevast rää-gitakse pikemalt Johannese ilmutusraamatu 21. peatükis.

Kas peaksime käed rüpes istuma, kuni selle päeva tulekuni? Kindlasti mitte! Meil tuleb end treenida, et oleksime valmis elama selles uues keskkonnas. Et see saab olema õiguse, pühaduse, jumalikkuse ning patuta elu asupaik, peaksime juba praegu neid kvaliteete endas arendama. Juudid uskusid, et meeleparandus on see, mis kiirendab Messia tagasitulekut.

Meiegi peame kiirendama Kristuse tagasitulekut oma uuenenud eluviisidega

Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi (Js 65:17) Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi. (Js 66:22) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. (Rm 8:19) Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. (Ilm 21:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma vaimuliku "treeningplaani" peale. Milliseid tegevusalasid oma sinu usuelus. Kuidas peaksid treenima, et olla valmis uue taeva ja uue maa ilmumiseks?

* * *


 


KADUV INIMENE


Teisipäev – 21. november


Tuhat aastat on Sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. Sa uhud nad ära, nad on nagu uni. Ps 90:4,5

Taavet tahab öelda, et Jumal on "aegade lainetest üle". Tema võib lühikese ajaga teha seda milleks meie arvates on vaja tuhandeid aastaid. Ja tema võib võtta selleks tuhanded aastad, mis meie arvates tuleks ära teha kohe. Inimene ärgu püüdku mõõta Jumala aega oma piiratud arusaamadega. Inimese eluiga ja tema ajalugu ilmneb oma tõelises lühiduses alles siis, kui asetame selle Jumala igaveste aegade taustale.

Elu möödub kiiresti nagu uni. Enne kui me õigesti märkame, mida tähendab elada, peame ju-ba elust lahkuma. Elu on nagu uni veel selles mõttes, et see allub illusioonidele. Unenägudes saavad inimesed kerge vaevaga täita oma soovid. Kartused ja muredki võivad tunduda reaalsed. Siis tuleb ärkamine ja illusioonidel on lõpp. Niisuguseks ärkamiseks on paljudele surm. Jumal on andnud või-maluse, et ärkame reaalsusele Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu õiglaselt. Sellepärast ütleb apostel: Ärka üles, kes sa magad! (Ef 5:14)

Otsekui haljad lehed kaharal puul: ühed varisevad, teised puhkevad - nõnda on ka liha ja vere sooga: üks sureb, teine sünnib. (Srk 14:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta meid meie päevi arvestama!

* * *


 


HOIA OMA SÜDANT, SEST SELLEST LÄHTUB ELU


Kolmapäev – 22. november


Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Hb 3:12

Iisraeli probleemiks oli südamekangus (Hb 3:8,15), mida heebrealaste kirja autor kirjeldab kui patust, uskmatut südamehoiakut, mis pöörab ära elavast Jumalast “. Jah, on võimalik, et ka kristlase süda muutub selliseks. Ja kirja autor kardab, et ka tema lugejatel on oht muutuda taoliseks, ning et siis sünnib nendega samamoodi kui Iisraeli rahvaga, kui nad langesid uskmatusse kõrbes, Egiptuse ja uue kodu vahel.

Me ei saa sinna parata, et uskmatus on üks meie kiusatustest - et aegajalt kogeme kahtluste koormat ning suurt raskust nii uskumisel kui ka sellest lähtuva elu elamisel. Kiusatus on osa meie elust: ka Jeesus talus kiusatusi ja ta on meie juures selleks, et aidata.

Probleem tekib aga siis kui kahtlus muutub skeptilisuseks, ning skeptilisus küünilisuseks ning küünilisus omakorda naeruvääristamiseks. See on pikk teekond - kus aga mingil hetkel vahetub usk uskmatusega.

Kõige kurvem on jõuda sinna, kus me ei koge Jumala poolt enam seda erutavat, müstilist, hirmuga segatud nõudeõigust, vaid hakkame esmalt tundma hoopis, et ta ei ole oluline, ning seejärel muutub ärritavaks , siis ohuks ning viimaks enesepettuseks.

Mis saab hoida meie usu kõikumatuna? Otsustavaks on siin Jumala teede tundmine (Hb 3:10) - see tähendab, tunda Jumalat nii hästi, et meid ei üllata enam, kui tema toimimine on teistsugune, kui see mida teised suures kindluses ootavad. See oli Jumala "teistsugusus", mis tekitas probleemid kõrbeteekonnal, ning sama võib olla ka meie probleem.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa viimati julgustasid kedagi tema usus? Palveta, et saaksid seda teha, ja palu Jumalal näidata sulle, kuidas.

* * *


 


OOTUS


Neljapäev – 23. november


Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõ-nale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: "Nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maapõues kolm päeva ja kolm ööd" (Mt 12:40).

Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõ-hus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: "Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma va-jusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse" (Jn 2:6–8).

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. (Ha 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ette ning palu, et võiksid näha uusi võimalusi olukordades kust seni ei ole leidnud väljapääsu.

* * *


 


KADUVUSEST JA SURMAST VÕIME MIDAGI ÕPPIDA


Reede – 24. november


Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Ps 90:12

Me tõepoolest ei tea, kui palju päevi on jäänud veel elada. Sellepärast on vaja paluda, et Jumal ise õpetaks meile õiget arvestust. Veel enam aga peame paluma endale arusaamist, et me üldse taha-ksime oma päevi arvestada. Need arvestavad päevi, kes ootavad ees midagi head, need, kes ootavad kohtumist oma Issandaga, sooviksid vähemalt aimata, kui lähedal on võimalus.

Päevade arvestamise tulemuseks on tark süda. Tark süda on rohkem kui tark pea. Tark süda ar-vestab sedagi, mis on "ülem kui kõik mõistus". Tark süda näeb, kui ligidal on igavik, ning valmis-tab ennast selle vastu. Tark süda on alandlik, sest ta teab, et varsti puhkame mulla põrmus. Tark sü-da näeb, kui mõttetu on maailma varande ahnitsemine. Tark süda teab, kui mõttetu on tülitsemine maiste põhjuste pärast. Tark süda peab aega kalliks, sest varsti saabub viimane minut.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pea targaks seda inimest, kes tunneb Jumala kohtu tõsidust ja arvestab oma päevade lühidust.

* * *


 


USALDA ESITADA ARMUANDMISPALVE JUMALALE


Laupäev – 25. november. 


Kadripäev


Täida meid hommikul oma heldusega, siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu oma eluaja! Ps 90:14

Jumala heldus toob meile rõõmu. Psalmi autor uskus, et eksinu võib saada uut armu. Aga ta us-kus ka seda, et Jumalal on anda nii suurt armusaamise rõõmu, et see kestab kogu elu.

Sellel rõõmul on kolm omadust: (1) Rõõm, mis tuleb Jumala armust. See on inimese kõige puhtam rõõm, vaba inimlikust uhkusest. (2) Rõõm, mis püsib kogu eluaja. Patu rõõm on ürike, armu rõõm püsiv. (3) Rõõm, mis teeb tasa kannatuste vaevad. Rõõmusta meid nii palju päevi, kui sa meid vaevasid, nii palju aastaid, kui me nägime õnnetust.

Issand, ole meile armuline, me ootame sind! Ole meie käsivars igal hommikul, ole meie abi kitsikuse ajal. (Js 33:2) Issand viib mu asja lõpule. Issand, sinu heldus kestab igavesti! Ära jäta maha oma kätetööd! (Ps 138:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese elus, kes elab Jumala armu all, tuleb kord päev, millal ta saab nii suure õnne osaliseks, mis tasub kõik tema vaevad.

* * *


 


PIIBLIKURSUS


"PIIBLI PÕHIMÕISTEID"

"Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga." Johan Kõpp

IV. PALVE.

Pühas Vaimus

Juuda kirja 20 salm ütleb: "Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus." (Vt ka Ef 6:18;2:18; Rm 8:26,27)

Kogu lähenemine Jumalale peab olema Püha Vaimu väes. Kui me heidame täielikult Jumala alla ja laseme Püha Vaimul teha meiega kõik, mis Tema ülesanne, siis me käime Pühas Vaimus (Kl 5:16) ja palume Vaimus. Kui Püha Vaim valvab meie üle mitte ainult palve tundidel, vaid ka kõiges meie elus, siis me palume Vaimus.