Nõmme Rahu Kogudus

Päeva Sõnum. Nr 69. 21. – 27. jaanuar 2018




JEESUS ÄRATAB USULE


4 nädal: 21. – 27. jaanuar 2018


3. pühapäev pärast ilmumispüha


Jeesuse avalik tegevus on alanud. Inimesi õpetades ja haigeid parandades ilmutab Ta oma jumalikkust. Jeesuse imeteod ja nende tunnistused, kes on kogenud Tema väge, äratavad inimestes, sõltumata nende rahvusest, usku Temasse – meie aitajasse ja päästjasse.

Meelespeetav kirjakoht: Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

Jumala riigi kodanikkonna lõplik koosseis pakub palju üllatusi. Sinna koguneb inimesi maail-ma neljast nurgast; see tähendab, et ka paganrahvad on esindatud rohkearvuliselt (vrd Js 45:6;49:12) . Niisugune asjade seis üllatab juute, kes on arvanud, et neil on Jumala riigile eelisõigus.

Fraas istuvad lauas kujutab Messia pidusööma; seda sümbolit lõpuaja rõõmust armastasid juu-did väga. Neile oli kindlasti äärmiselt ehmatav kuulda, et sellest söömast võtavad äkki osa hoopis paganad, ja nemad on välja jäetud.

Tegu on kahekordse vapustusega: nemad on välja jäetud, aga põlatud paganad on sees. Juutide hülgamine võib olla täielik, nagu osutab juba järgmine salm. Jumala teed ei ole meie teed.

Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. (1Ms 28:14) Ja paljud rahvad lähe-vad ning ütlevad: "Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõ-na!" (Js 2:3) "Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rah-vad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päi-kesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur", ütleb vägede Issand. (Ml 1:11)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahet kõigile rah-vastele ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valguse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja va-litseb igavesest ajast igavesti.

* * *


 


ELU MÕTE ON TERVENDADA SÜDAME SILMAD, ET NÄEKSIME JUMALAT.


Pühapäev – 21. jaanuar


Õhtu jõudes, kui päike oli loojunud, toodi Jeesuse juurde kõik haiged ja kurjast vaimust vae-vatud. Ja ta tervendas paljusid, kes põdesid mitmesuguseid haigusi, ning ajas välja palju kurje vaime. Mk 1:32,34

Niipea kui päike oli loojunud ja sellega hingamispäev lõppenud, algas linnas vilgas liikumine Peetruse kodu poole, kus oli Jeesus. Vigased tulid oma karkude ja keppidega, pimedaid talutati, ras-kemaid haigeid kanti Jeesuse juurde. Varsti ei olnud tubades enam ruumi ja Jeesus võttis neid vastu väljas ukse ees. Nüüd esines esmakordselt Jeesuse töös massiline tervendamine.

Jeesuse võimed ületasid meie võimeid. Piiblist leiame, et loomisel anti inimesele võim kogu looduse üle. Inimene pandi maailma hoidma ja harima, s.o. loodus pidi saavutama Jumalast seatud eesmärgi inimese töö kaudu. Inimene ise pidi aga elama Jumala tahte järgi. Ta pidi olema igas asjas Jumalale kuulekas. Kuid inimene kaotas kuulekuse ja sellega ühtlasi suurel määral ka võimu loodu-se üle. Sõnakuulmatus tõi inimesesse vastukäivad soovid. Inimene sattus hingelistesse konfliktides-se ja füüsilistesse haigustesse. Ta ei kaotanud ainult oma võimu looduse üle, vaid suurel määral ka enese üle. Ühelt poolt käsib südametunnistuse hääl arvestada Jumala tahtega, aga oma rikutud tahe astub vahele ja takistab teda. Nii ongi tekkinud olukord, et inimene ei allu Jumalale, vaid patule.

Kuid Jeesus elas ja oli Jumalale täielikult kuulekas. Poeg tegi ainult seda, mida Isa tahtis (Jh 5:19). Selle tõttu oli Tal maailmas olles meelevald kogu looduse üle. Ta oli Inimese Poeg ja Temas teostus Jumala esialgne plaan inimese kohta. Seda võimu kasutas Ta ka haigete tervendamiseks. Mis aga andis oma korda julge veendumuse sellest, et Jeesuse kaudu saabub kord kõigi surnute ülestõus-mine ja lõplik võit haiguste üle. Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud. (Ilm 21:4)

Kristlase ülesanne on Jeesuse eeskuju järgimine. Meie kohus on armastuses aidata iga inimest, kaasa arvatud ka tema ihu. Ärgem pidagem inimese ihu abistamist tühiseks teoks! Hoia inimese ter-vist ja ravi seda oma võimete ulatuses. Kui meie ei suuda haigeid tervendada, siis on meil võimalus vähemalt neid vaatama minna. Just "vaatamist" hindas Jeesus viimses kohtus (Mt 25:36). Kogudus kuulutagu täit evangeeliumi, ja selle hulka kuulub ka inimese ihu abistamine ja tervendamine.

Inimesed, kes päikeseloojangu ajal olid lahkunud oma kodudest vigastena ja haigetena, tulid tagasi tervetena. Rõõm kõnnib Jeesuse jälgedes.

Aga kurjad vaimudki läksid välja paljudest, ise kisendades: "Sina oled Jumala Poeg!" Ja te-ma sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias. (Lk 4:41) Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: "Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed." (Ap 16:17) Ent kuri vaim kostis neile: "Jeesust ma tunnen ja Paulust ma tean, aga kes teie olete?" (Ap 19:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul kiire? Aega napib ja liiga palju teha? Pühenda järgmised paar minutit ainult Jumalale - see on kindlalt rohkem väärt kui arvad.

* * *


 


JUMALA TULEK


Esmaspäev – 22. jaanuar


Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6


Vana seaduse rahvas ootas Issanda päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid ta kõige lähedasemad Temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna.

Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: "Mis me peame tegema?" Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu sähvatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues valguses.

Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab see Kristuse taastulekul.

Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. (Ps 19:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?

* * *


SÕNA ON ELU


Teisipäev – 23. jaanuar


Issand tahab mõista õigust oma rahvale ja halastada oma sulaste peale, kui Ta näeb, et nende jõud on kadunud ja pole jäänud orja ega vaba. 5Ms 32:36

Jumala rahva vaenlastest rääkides kasutatakse kõnekaid, piltlike kujundeid Soodomast, Go-morrast ja rästikute mürgist (5Ms 32:32,33). Need kujutavad pattu ja kõlvatust, kurjust ja Jumala vastaseid jõude. Sellepärast kuuluvad nad ka kohtu alla. Omal ajal hävivad nad sama moodi, nagu Soodoma ja Gomorra.

Tähelepanu väärne on seegi, mida öeldakse iisraeli rahva kohta. Jumal annab talle oma abi alles siis kui ta on kulutanud ära oma jõu ja nõrkenud. Selle põhimõtte kohaselt toimib Jumal enda omadega läbi aegade. Ta laseb inimesel üritada, ponnistada ja pürgida. Ta laseb meil joosta peaga vastu seina nii kaua kui me üks kord mõistame, et see ei aita. Sest alles pärast seda hakkab meile kõlbama võtta vastu tema abi. Ka Paulus ütles, et mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, häda-des, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev. (2Kr 12:10)

Seni kui inimene pole oma nõrkust tõeliselt mõistnud, arvab ta tavaliselt: "Mina teen ja Jumal aitab!" Ka arvab inimene, et tema ise peab olema võimalikult tugev selleks et Jumal võiks teda aida-ta. Tegelikult on vastupidi. Seni kui inimene arvab, et oma jõududega suudab Jumalale olla meele-pärane ja edasi viia Jumalariigi tööd. Ei ole ta muutunud selliseks nõrgaks ja väsinuks, kes vajaks tõeliselt Jumala abi. See nõrkuse õppetunni selgeks õppimine ja ellu rakendamine on meie jaoks vist üks raskemaid usuelu õppetunde üldse.

Sest Issand mõistab kohut oma rahvale ja halastab oma sulaste peale. (Ps 135:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal igatseb oma rahva peale halastada ja teda taastada. Ehk tunned sa pärast seda lõiku, et peaksid suhtuma oma jumalasuhtesse ja Tema sõnadesse tõsise-malt. Sest see ei ole tühine sõna, mis teile korda ei lähe, vaid see on teie elu, ja selle sõna läbi te pikendate oma päevi sellel maal. (5Ms 32:47)

* * *

KÕIGE TRÖÖSTI JUMAL

Kolmapäev – 24. jaanuar

Issand julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. 2Kr 1:4

Kui mõelda millal inimene vajab julgustust või lohutust, siis esmalt meenuvad meie rasked olukorrad elus ehk ahistused. Sellistel puhkudel vajab inimene kedagi, kes tuleb ta juurde ja kes on valmis kõndima tema kõrval kõigis tema raskustes. Just seda Jeesus oma järgijatele tõotaski kui meenutame Johanesse evangeeliumi. Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. (Jh 14:16-18)

See Lohutaja on meile ka Nõuandja, Toetaja, Jõustaja, Asjaajaja ehk tänapäevases keeles Tugiisik. Ta on keegi kes tuleb meie juurde ja oskab mitte ainult lohutada vaid ka tõeliselt aidata. Kes on selleks piisavalt pädev. Jeesus räägib siin Pühast Vaimust. Pealegi ütleb Jeesus, et Ta ei jätta enda omasid orbudeks, kes on oma vanematest ilma jäänud ja peavad ise vaatama kuidas neil õn-nestub ilmas ära elada. Püha Vaim aga ei ole keegi muu, kui kõikvõimsa Jumala kolmas isik.

Pauluse sõnade kohaselt on õieti Jumal ise kõige julgustuse Jumal. Pole raske mõista, et kui Jumala lapse kõrval on Tugiisikuks Jumal ise oma nähtamatu Püha Vaimu läbi, siis on see hoopis rohkem kui lihtsalt lohutav asjaolu. Tõsi küll lohutus ja julgustus ei seisne selles, et raskused võeta-kse ära aga koos Jumalaga on neist läbipääsemine kindel.

Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja. (Ps 34:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püüa endale ette kujutada elu ilma Jumalata ... ja siis voo-laku sinusse tänulikkus, sest sa ei pea nii elama! Teadmine imest ja privileegist olla armastatud Loo-ja poolt täitku sind ja küllastagu su päeva.

* * *

JUMALA TULEKU MÕJU SIIONILE

Neljapäev – 25. jaanuar

Apostel Pauluse pöördumispäev ehk Paavlipäev

Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9

Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustuks selle üle, et suured hul-gad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.

Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult "kuuleb" sellest.

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid apostel Paulusele ülesande viia evangeeliumi valgust laiali kõikjale maailma. Me meenutame täna tema imelist pöördumist ja palume: aita meil püsida tema kuulutatud elu sõnas. Luba meil kõigil üheskoos rõõmustada Kristuse taastulemise päe-val. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu. Millised peaksid olema Jumala kummarda-jad?

* * *

JUMALA ABI KOHUSTAB MEID TULEVIKU EES.

Reede – 26. detsember

Ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad, et kuulda van-gide ägamist ja vabastada surmalapsed. Ps 102:20,21

Jumal vaatab taevast ja kuuleb vangide ägamist ja vabastab surma lapsed. Vangide ägamine pole mingi muusika, mida inimesed tahaksid kuulda. Inimesed tavaliselt eemalduvad viletsuse pai-kadest. Jumal aga ei põgene selle muusika eest. Tema kuuleb neid nii, nagu arst kuuleb haigete oi-geid. Ta kuuleb neid selleks, et aidata.

Jumala rahva abi on alati tulnud Jumalalt endalt. Tema elab ja valitseb igavesti. Usklike ar-mastus püsigu ka siis, kui Siion on varemetes.

Lase tulla oma palge ette vangide ägamine; oma käsivarre suurusega jäta ellu surmalapsed (Ps 79:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Psalm 102 on suures ahastuses oleva inimese palve. Suur ahastus võib kaasa tuua suure aususe. Mida tahaksid sina oma südame põhjast täna Jumalale öelda?

* * *

RASKUSED MUUTUVAD KAASTUNDLIKUKS

Laupäev – 27. jaanuar

Otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu. 2Kr 1:5

Paulus peab siin silmas, et tema kogemustest on kasu ka teistele kristlastele kellel on samu raskusi. Kasuks tulevad seejuures need raskused ise, kui ka julgustus mida Jumal meile jagab. Mida ise oled Jumalalt saanud, sellega on hea ka teisi julgustada.

Jutt Kristuse kannatustest, mis on saanud osaks ka Paulusele ja Timoteusele ei ole päris liht-salt mõistetavad. Neid sõnu on tõlgendatud väga erinevalt. Näiteks ühed arvavad, et Paulus tahab öelda et sammuti nagu Jeesus kohtas vastuseisu, kohtab seda ka Tema saadik ehk apostel. Teised arvavad, et Paulus viitab juutlikule õpetusele, mille kohaselt messiaanliku aja tulekule eelnevad mitmesugused ahistused mida nimetatakse ka sünnitusvaludeks. Kolmas tõlgendus – Kristus, kes kannatas ristil jätkab kannatamist nendes kes usuvad Temasse nii kaua kui praegune maailma aeg kehtib. Ükski neist seletustest ei tundu sugugi võimatu. Lisaks kõigele on Paulus võinud meelega väljavalida väljendi mida saab mõista laialt ja mitmekülgselt. Kõigis neis seletustes on ühiseks mõtteks, et nimetatud ahistused on selle tagajärg et inimene kuulub Kristusele.

Kui Martin Luther omal ajal määratles ehtsa kristliku kiriku seitse tundemärki, siis pani ta seitsmendaks püharisti. "Püha kristlikku rahvast tuntakse väliselt püha risti pühakspidamisest. Ta peab kuradi, maailma ja omaenda liha poolt kannatama õnnetust ja tagakiusamist, kiusatust ning kurja, nagu me palume Meie Isa palves – olema seesmiselt kurb ja hirmutatud, väliselt vaene, teota-tud ja nõder, et ta saaks oma pea, Jeesuse Kristuse, sarnaseks. Selle kannatuse põhjuseks on, et ta püsib Kristuse ning Jumala sõna juures ja kannatab nõnda Kristuse pärast.

Kristlased olgu ustavad, tasased, kuulekad, teenigu ihu ja varaga ülemust ja igaüht ning ärgu tehku kellelegi ülekohut. Aga ometi ei tule ühelgi rahval maailmas säärast kibedat vaenu taluda kui nendel. Neid neetakse ja peetakse kõige kahjulikumateks inimesteks kogu maailmas. Jah, need ar-vavad end koguni teenivat Jumalat, kes neid poovad, uputavad, mõrvavad, piinavad, jälitavad, vae-vavad. Keegi ei halasta nende peale, vaid neid joodetakse ka mürriga ja sapiga, kui neil on janu. See kõik ei juhtu mitte seepärast, et nad oleksid abielurikkujad, mõrvarid, vargad või petjad, vaid et nad hoiavad end ainult Kristuse poole ega taha omada ühtki teist jumalat. Kus sa nüüd taolist näed või kuuled, seal tea, et siin on püha kristlik kirik – Kristuse sõna järele: "Õndsad olete teie, kui ini-mesed teid minu pärast laimavad ja taga kiusavad ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja. Ol-ge rõõmsad ja ilutsege, sest teie palk on suur taevas" (Mt 5,11j)."

Ehkki Paulusele ja tema kaastöölistele saab küllaga Kristuse kannatusi, sest vana ajastu veel kestab, saavad nad Kristuse läbi küllaga ka julgustust, sest messiaanlik ajastu on juba alanud. Nagu oleme näinud, võib see julgustus esineda nii viletsusest pääsemisena kui ka viletsustes saadava julgustusena, mis aitab neid taluda.

Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kris-tuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks. (Kl 1:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alusta sellest, et täna Jumalat selle eest et Ta on kaastunde Isa, halastuse Issand. Too oma või mõne teise inimese raskused Jumala ette ja palu Temalt tröösti.

KÜSIMUSI ENDA LÄBIKATSUMISEKS.

Kas sa tänad Jumalat, et sa oled ristitud?

Kas sa uuendad igapäev oma ristimise lepingut?

Kas sa ütled end lahti saatanast, ta tööst ja kõigest sellest, mis temaga ühenduses?

Kas sa heidad igapäev endast ära vana inimese?

Kas sa ehid end igapäev uue inimesega?

Kas annad sa igapäev end Kolmainu Jumala hoolde?

Eesti Kirik nr. 1, 4 jaanuar 1940; lk 2