Päeva sõnum. 4. nädal: 22. – 28. jaanuar 2017
JEESUS ÄRATAB USULE
4. nädal: 22. – 28. jaanuar 2017
3. pühapäev pärast ilmumispüha
Jeesuse avalik tegevus on alanud. Inimesi õpetades ja haigeid parandades ilmutab Ta oma jumalikkust. Jeesuse imeteod ja nende tunnistused, kes on kogenud Tema väge, äratavad inimestes, sõltumata nende rahvusest, usku Temasse – meie aitajasse ja päästjasse.
Meelespeetav kirjakoht: Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29
Mõtle sõnadele: Ta andku sulle Aabrahami õnnistust, sinule ja su soole koos sinuga, et sa päriksid maa, kus sa võõrana elad, mille Jumal on andnud Aabrahamile! (1Ms 28:4) Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: “Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõna! (Js 2:3) Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päikesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur, ütleb vägede Issand.” (Ml 1:11)
Jumala riigi kodanikkonna lõplik koosseis pakub palju üllatusi. Sinna koguneb inimesi maailma neljast nurgast; see tähendab, et ka paganrahvad on esindatud rohkearvuliselt (vrd Js 45:6;49:12). Niisugune asjade seis üllatab juute, kes on arvanud, et neil on Jumala riigile eelisõigus. Fraas istuvad lauas kujutab Messia pidusööma; seda sümbolit lõpuaja rõõmustarmastasid juudid väga. Neile oli kindlasti äärmiselt ehmatav kuulda, et sellest söömast võtavad äkki osa hoopis paganad, ja nemad on välja jäetud. Tegu on kahekordse vapustusega: nemad on välja jäetud, aga põlatud paganad on sees. Juutide hülgamine võib olla täielik, nagu osutavad kategooriad esimesed ja viimased. Jumala teed ei ole meie teed.
* * *
VEEKRUUSI IME
Pühapäev – 22. jaanuar
“Me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma Päästja.” Jh. 4:42
Johannes ei väsi kordamast, kuidas usk tekib: inimesed muudkui tunnistavad, mida nad on õppinud Jeesuse kohta või Jeesuselt. Kuulajad muutuvad uudishimulikuks, usuvad mingil esialgsel kombel, tulevad vaatama, ja siis Jeesus ise veenab neid, paneb nad tõeliselt uskuma.
Nõnda juhtus ka Sühhari küla elanikega: algul uskusid Jeesusesse naise algelise tunnistuse alusel, seejärel sügavamalt Jeesuse enese tunnistuse põhjal. Nende usk ning paljude teiste usk, kes kohtusid Jeesusega kahepäevasel peatumisel samaaria külas, rajanes otsestel kogemustel Jeesusega – mitte kui vanaaja Iisraeli rahvusliku juhiga, vaid kui juutide, samaarlaste ja paganate Päästjaga, st tegelikult maailma Päästjaga.
Sühharis sündis niisiis “kristlik” kogudus. On igatahes ilmne, et kui sõnum Jeesuse ülestõusmisest hiljem läks Jeruusalemmast ja Galileast teele, kohtas see paljudes kohtades rühmi, kes juba varem uskusid Jeesusesse. Seetõttu oli Filippuse tegevus Samaarias (Ap 8) nii tulemuslik, see oli justkui aegsasti tehtud külvitöö saagi kogumine.
Kes iganes sa ka oled, mida iganes sa teinud poleks, kuidas iganes sa praegu end tunneksid – sa võid kohtuda Jeesusega nüüd. Lihtsalt küsi….
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et võiksid tähele panna enda ümber neid, kes on valmis kuulma head sõnumit Jeesusest. Palveta, et sulle antaks õiged sõnad õigel ajal – ning võiksid olla Jumala armastus kanaliks, mis täidab nende vajadused.
* * *
JUMALA TULEK
Esmaspäev – 23. jaanuar
Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6
Vana seaduse rahvas ootas Jehoova päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid ta kõige lähedasemad temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna. Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: “Mis me peame tegema?” Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu sähvatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues valguses.
Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab Tema au taastulekul.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?
* * *
SÕBER, KES EI PETA
Teisipäev – 24. jaanuar
Ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada. Js 30:18
Salm annab halastuse ja õnnistuse tõotuse neile, kes ootavad Jumalat. Nii nagu Iisrael, elame ju meiegi piina ja triumfi vahelisel pingekaarel. Kristuse rist osutab nii Jumala kohtumõistmise kui ka halastuse poole, avades meile tee edasiminekuks õnnistusse ning õiglusse. Jeesuse ülestõusmine aga tähistab uue ajastu algust, uue loodu algust, ometi peab seegi täiel määral alles ilmsiks saama (Rm 8:18-25).
Jumala vaenlased, selles maailmas valitsev kuri ning need, kes Jumalale vastu panevad, omavad ikka veel ülekaalu. Kogu inimkond kannatab, kogudus aga vajab uuendamist ning puhastumist. Olgu seepärast meie tunnistus nii meeleparandusest, eestpalveist, tänumeelest kui ka rõõmust.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas seonduvad sinu jaoks igapäevane sõnakuulelikkus ning tulevikulootus?
* * *
USK KINNITUB TÕELISUSESSE
Kolmapäev – 25. jaanuar
Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Hb 11:1
Kõik teavad mis on usk, ometi on seda väga raske defineerida. Kui kuulad kuidas mõned inimesed räägivad, siis tundub, et usk on midagi veel vähem usaldusväärset kui õnn: “No tead, ma ei usu, et mulle siin enam mingit võimalust on jäänud – eks ma püüa siis uskuda.” Just sellepärast on see salm nii värskendav, sest defineerib usku kui midagi mis on kindel ja kõikumatu.
Loodetav on üsna üldine määratlus ja osutab pigem lootmisele üldse kui mingitele konkreetsetele asjale, mida loodetakse. Siiski ei ole mõtte sisuks ainult abstraktne lootus, vaid lootmise kui tegevuse tulemus. Tihe seos usu ja lootuse vahel väljendub ka Pauluse kirjades, nagu näiteks 1Kr 13:13 (vrd ka Ef 4:4,5). Usk on uskliku pühendumise akt [pühendumine kui tegevus], lootus aga tema meele seisund.
Nähtamatud asjad on üldjoontes kõik see, mis jääb väljapoole inimese harilikke teadmisi või arusaamisvõimet. Seepärast hõlmab see valdkond ka tervet vaimulike kogemuste skaalat, ehkki tõenäolisemalt on seda mõeldud kitsamas tähenduses nende vaimsete reaalsuste kohta, mis seonduvad tulevikuga ning sel juhul sarnaneb ta mõneti “loodetavaga”. Usk annab lootusele alustoe ja aitab tajuda reaalsust [või veenduda reaalsuses], mis muidu jääks nähtamatuks [või veel ei ole nähtavaks saanud].
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usu omamine tähendab, et oleme alati eneskindlad selles mida usume? Kas ka kristlikus elus pole asju, isegi Piiblis, mida me lihtsalt ei tea?
* * *
JUMALA TULEKU MÕJU SIIONILE
Neljapäev – 26. jaanuar
Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9
Jumala rahvas rõõmustab väärvaadete kadumisest. Kes ei rõõmustuks selle üle, et suured hulgad maailmas on vabanenud väärjumalate kummardamisest.
Jumala rahvas rõõmustab veel enam Jumala au võidust. Me rõõmustume, et suured hulgad on vabanenud kujude kummardamisest, aga veel enam rõõmustame me neist, kes kummardavad elavat Jumalat tões ja vaimus. Jumala tõeline kummardamine võib esineda nii kaugetes maades, et Siion ei näe, vaid ainult “kuuleb” sellest.
Jumala sündimine inimeseks kinnitab Jumala kuningavõimu.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu. Millised peaksid olema Jumala kummardajad?
* * *
JUMALA ABI KOHUSTAB MEID TULEVIKU EES.
Reede – 27. jaanuar
Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet. Ps 102:18
Sõnaga “puupaljas” nimetati teatud kõrbetaime, kõrbekadakat. Põuaperioodil kaotab see taim kõik oma ilu – õied langevad, okkad kaovad … Niisugusesse olukorda oli Iisrael alandatud tol ajal. Iisraelilt oli riisutud kõik. Rahvas kaotas oma maa, vara ja religiooni nähtavad märgid. Säilis ainult nähtamatu elu.
Jumal kuulis viletsate palvet. Jumala rahva palved ja pisarad ei jää viljatuks. Kõige lootusetumas olukorras leidus neid, kes julgesid paluda ja uskuda. Ja nende palved valmistasid pääsetee. Maailmast ei ole veelgi lõppenud palvetajate hulk. Jumala koguduses on olnud kitsaid aegu, aga ikka on leidunud neid, kes on julgenud paluda.
See on inimese palve, kes oma viimases hädas Jumala poole hüüab.
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju on meil kogutud palveid tulevaste põlvkondade huvides? Kas oleme oma lastele ja lastelastele kogunud palve tagavara?
* * *
TÕDE JA ÕPETAJAD
Laupäev – 28. jaanuar
Issand on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes Ta vastab sulle. Js 30:19
Issand vastab Jeruusalemma appihüüdele pääste ning kaitse järele samamoodi nagu Ta tegi seda Iisraeli Egiptusest välja viies (2Ms 2:23-25). Kui ebajumalateenimine on kõrvaldatud, on rahvas valmis kuulama ning kuuletuma Õpetaja(te)le, kes annab edasi Pühakirja (Toora) õpetusi, seadusi, tarkust, juhatust, tõde ning ilmutust. Too müstiline Õpetaja, ilmselt uus Moosese-taoline isik, saab olema nähtav, kuuldav ning mõjuvõimas. Sellise kvaliteediga juht õpetab Jumala teid ka isikliku eeskuju ja eluviisi kaudu, olles avatud rahva arvustamisele ning jagades armu ning õnnistusi (Mt 19:16).
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milliste asjade pärast hüüad sa täna Jumala poole?
* * *
LISA TEADMISED
K 25. jaanuaril on Apostel Pauluse pöördumispäev.
Apostel püha Paulus on 1. sajandil elanud Jeesuse järgijatest üks tuntumaid. Ta sündis Tarsoses, arvatavasti 3. aastal ja sai endale nimeks Saulus. 14-aastaselt õppis ta variserist rabi Gamalieli juures juutide seadust, kuid traditsiooni kohaselt ka praktilist telkide tegemist. Tarsoses sündinuna oli Paulus automaatselt Rooma kodanik ning ta oskas peale aramea keele ka kreeka keelt.
Saulus oli kristlaste tulihingeline tagakiusaja, kes uskus tõsimeelselt, et uus usk on vastumeelt Jumalale, keda tema kummardab. Ta oli ka esimese kristliku märtri Stefanuse kividega surnuksloopimise tunnistajaks. Kui ta reisis Damaskusesse ülesandega hävitada sealne kristlaste kogudus, lõi ere valgus ta teel pimedaks ja ta kukkus hobuse seljast maha. Jeesuse hääl ütles: “Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?” Pimestava arusaamisega mõistis Paulus, et ta meel oli olnud tõele suletud. Sauluse kaaslased viisid pimedaksjäänud Pauluse Damaskusesse. Seal külastas teda Ananias, kes käte pealepanemisega andis talle nägemise tagasi. Saulus lasi ennast ristida ja tema nimeks sai Paulus.
Pärast pöördumist veetis Paulus kolm aastat üksildases palves ning hakkas siis jutlustama Damaskuses, kus tal tekkis palju vaenlasi. Ta põgenes Jeruusalemma, kus kohtus teiste apostlitega, kuid ka seal lõppes jutlustamine põgenemisega.
Ta tegi kolm misjonireisi läbi kogu Väike-Aasia ja Kreeka. Esimese reisi tegi Paulus Küprosele (45-49) ja teel läbi Galaatia püüdis jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad. Ka kristlikud juudid Jeruusalemmas, eriti Peetrus, ei nõustunud Paulusega. Teisel misjonireisil (51-54) juhatas unenägu ta Filippi linna ja seega toodi Uus Testament esmakordselt Euroopasse. Ateenas pidas Paulus kuulsa jutluse “Tundmatust Jumalast” ning veetis seejärel poolteist aastat Korintoses. Pärast Efesose külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. Kolmas reis viis ta esmalt läbi Väike-Aasia ning kaks aastat viibis ta Efesoses. Läbi Ahhaia, Makedoonia ja Miletose reisis ta Jeruusalemma, kus roomlased pidid ta vangistama, et teda vihaste juutide eest kaitsta. Oodanud kaks aastat kohtuotsust, kasutas ta Rooma kodaniku õigust pöörduda keisri kohtu poole.
Reisil (61. aastal) hukkus Malta rannikul ta laev, teda hammustas rästik (mürk ei teinud talle midagi). Roomas paigutati ta koduaresti, kuid teda võis külastada ja ta võis kirju kirjutada. Paulus langes keiser Nero tagakiusamiste ohvriks ja ta hukati Rooma müüride taga (raiuti mõõgaga pea maha) arvatavasti 66. aastal. Pauluse põrm on San Paolo fuori le Mura basiilikas.
Pauluse kirjad õhutasid noori kogudusi ühinema üheks kirikuks. Need on esimesed kirjalikud dokumendid kristlusest.
Kaitseb telgivalmistajaid, sadulseppi, misjonäre. Atribuudid: mõõk, raamat. Pauluse pöördumispäeva hakati tähistama 8. sajandil Gallias.
K 25. jaanuaril on paavlipäev.
Vanad eestlased pidasid paavlipäeva, sarnaselt tõnisepäevale ja taliharjapäevale, talve keskpaigaks. Selleks ajaks pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema.
Paavlipäeva ilma järgi ennustas vanarahvas suveilmu. Kui paistab päike, tuleb soe suvi ning hea saak, kui sajab, on oodata haiguseid ja vihmast suve.
25. jaanuaril kehtisid ka töökeelud. Keelatud oli tegeleda villasetööga, lisaks ei olnud luba prahti välja visata. Usuti, et kui keeldu eirata, tekib sinna, kuhu prügi visatakse, suvel palju usse.
Paavlipäeva nimetus tuleneb kirikukalendrist ja tähistab apostel Pauluse muutumise päeva.
N 26. jaanuaril on apostlite õpilaste Timoteose ja Tiituse mälestuspäev.
Pühad Timoteos ja Tiitus olid Püha Apostel Pauluse ustavaimad ja armastatumad jüngrid ning saatsid teda paljudel reisidel.
Tiitusele kirjutab Paulus ühe oma kirjadest, tervitades teda kui “tõelist poega meie ühise usu poolest.” (Tt 1:4) Tiitust pole mainitud Apostlite Tegude raamatus, kuid kirjast Galaatlastele loeme, et Paulus läks koos Barnabasega Jeruusalemma, kaasas ka Tiitus. Seejärel saadeti Tiitus Kreekasse, Korintosesse, kus ta edukalt lepitas kristlikke kogudusi, millele Paulus oli aluse pannud. Talle olid antud ülesanded, mis nõudsid kannatlikkust, diskreetsust ja heldust. Ta pidi küll noomima neid, kes kõhklesid usus, kuid veenma olema ka suuremeelsed. Tiitus oli oma ülesannetes edukas. Ja lõpuks möönab Paulus pöördudes korintlaste poole – “tänu olgu Jumalale, kes andnud sellise hoole Tiituse südamesse teie heaks.” (2Kr 8:16)
Hiljem sai Tiitusest peapiiskop Kreeta saarel, kus tema ülesandeks oli organiseerida kristlikke kogudusi ja seada ametisse vaimulikke. Tiituse elu lõpust pole kuigi palju teada. Kirjast Timoteusele võime lugeda, et Tiitus oli Dalmaatias veidi enne Püha Pauluse martüüriumi. Ta olevat surnud Kreeta saarel, olles üle 90. aasta vana. Tema säilmed on Veneetsias, Püha Markuse Kirikus.
Timoteos sündis Lüstras. Ta isa oli kreeklane ja ema juuditar Eunike, kelle usku Paulus kiitvalt märkis. Timoteos õppis juba noorena tundma pühakirja ja temast sai Pauluse kaaslane ja esindaja Tessaloonikas, Korintoses, Efesoses. Eusebius nimetas teda esimeseks Efesose piiskopiks. Pauluse kirjad Timoteosele soovitavad uuendajaid ja vääritimõistjaid korrale kutsuda ning määrata tööle piiskoppe ja diakoneid.
Timoteos suri märtrisurma, olles üle 80. aasta vana. Ta tapeti kivide ja kaigastega, kui ta oli paganlike pidustuste vastu välja astunud. Ta maeti Efesosesse. Põrm viidi hiljem Konstantinoopolisse, kus pühamu lähedal hakkasid toimuma imelised tervenemised.
L 28. jaanuaril on kiriku õpetaja Thomas Aquinost´i mälestuspäev.
Püha Aquino Thomas, Püha Thomas (1225–1274), Itaalia filosoof ja teoloog, dominiiklaste ordu liige. Lõi Aristotelese õpetusel põhineva kristliku filosoofia süsteemi (tomismi), mis on aastast 1879 roomakatoliku kiriku ametlik filosoofia. Kuulsaimad kirjutised “Summa Theologiae”, “Summa contra Gentiles”.
Tema teoloogia võib jaotada viieks erinevaks käsitluseks: 1. Käsitlus Jumalast; 2. Mõistusliku olendi suhe Jumalasse; 3. Kristus – Meie tee, tõde ja elu; 4. Jumal kõige looja ja 5. Jumal kui lunastaja
Elu jooksul kirjutas Aquino püha Thomas rohkem kui 60 teaduslikku tööd. Samuti oli ta paljude ilusate katoliiklike hümnide looja. Lauda Sion või Kristuse Ihu ja Vere pühaks loodud Pane Lingua Gloriosa on tema loodud hümnid. Samuti pärineb temalt mitmeid katoliiklike palveid ning kirjutisi. Aastal 1323. kuulutas roomakatoliku kirik ta pühakuks. Ta on ka filosoofide kaitsepühak.
PIIBLIKURSUS
“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”
“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp
I. PIIBEL – JUMALA SÕNA
Iga kristlasele on väga oluline alustada õieti oma usuelu. Sellepärast olgu järgnevate põhimõistete lähim tutvustamine abiks Piibli kui ammendamatu vaimse allika sügavusest arusaamisel ning süvendagu usku ja usaldust Jumala Sõna autoriteetsuse suhtes. Piibel ei ole filosoofia raamat, kuid võib anda lugejale piisavalt filosoofilise mõtlemise jaoks ainet. Piibel ei ole samuti ajaloo raamat, kuid võib leida täpselt fikseeritud ajaloo. Piibel pole ka teaduslik teos, kuid mitmed avastused ja arheoloogilised leiud on kindlaks määratud teaduslike faktidega. Piibel on antud inimestele Jumala poolt, et ilmutada Jeesust Kristust kui Jumala Poega ja Lunastajat, kes on tee, tõde ja elu (Jh 14:6). Kristus on Piibli keskpunk ja üheaegselt ringjoon, alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni (Jh 5:39). Nagu taevas on maast kõrgemal, nii seisab Piibel kõrgemal teistest raamatutest. Piibli kohta on öeldud: “Loe seda, see teeb sind targaks; usu sellesse, see tervendab sind; tee selle järele, see muudab sind.”
-
Palveleht 1.- 7. september 2024
Nädala teema: Tänulikkus Kiitus ja ülistus – kiidame Jumalat selle eest, kes Ta on. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove. Kohad…
-
Palveleht 18. – 24. august 2021
Nädala teema: Jeesus – meie aitaja Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…
-
Palveleht 28.07 – 03.08 2024
Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…
-
Palveleht 21. – 27. juuli 2024
Nädala teema: Tõde ja eksitus Kiitus ja ülistus – selles palveosas on aeg kiita ja ülistada Jumalat. Oleks hea kui selles palveosas ei oleks veel…