Päeva Sõnum. 48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

KUUJUHTSÕNA: Detsember – Jõulukuu

Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

Jumala sõna on palvetaja toit, millest ta ammutab uut jõudu. Kuid leidub neidki, kes loodavad oma meeleoludele, oletustele ja teiste inimeste arvamisele. Kuid need väsivad. Aga kes Jumala sõnale loodavad ei väsi ega tüdi.

Jeesus võrdleb oma kannatusteed Joona ahistusega: “Nii nagu Joona oli merekoletise kõhus kolm päeva ja kolm ööd, nõnda peab ka Inimese Poeg olema maa-põues kolm päeva ja kolm ööd” (Mt 12:40).
Jeesus on käinud kõigis neis sügavikes, kuhu patune on sattunud. Joona palve suure kala kõhus ütleb kristlasele, kuidas iga inimene võib sügavaimast surmavalla kuristikust pöörduda Jumala poole: “Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead. Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse” (Jn 2:6–8)

Kõik me ootame koidukiirt, sest mitte keegi ei ole nii sügaval, et Jeesus ei saaks aidata.

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES

48. nädal: 27. november – 03. detsember 2016

Advendiaja 1. pühapäev, Kirikuaasta algus

Advendiaja esimese pühapäeva peamiseks lugemiseks on keskajast pärit traditsiooni kohaselt lugu Jeesuse ratsutamisest Jeruusalemma. Jeesus ei saabunud Jeruusalemma maiste valitsejate kombel, vaid alandlikuna, ratsutades eesli seljas. Nõnda said elavaks prohvet Sakarja ennustused rahukuninga tulekust. Sellest mõttest lähtub ka pühapäeva vana ladinakeelne nimi adventus humiliationis, alandumise advent.
Kirikuaasta esimese pühapäeva piiblitekstid kuulutavad, et Jumal ei ole meist kellestki kaugel. Ta tuleb oma rahva keskele, et kinkida talle uus aeg – pääste aeg. Kogudus tervitab oma saabuvat Kuningat, lauldes hoosiannat ja rõõmustades, et Jeesus on päästnud meid osaduseks Jumala ja üksteisega.
Päeva evangeeliumid liidavad advendiaja ja jõulud palmipuudepüha ja ülestõusmispühade sündmustega. Kirikuaasta ülestõusmispühakesksus tõuseb sel viisil esile juba kirikuaasta alguses. Jõulud saavad oma tähenduse vaid koos Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmisega.

Meelespeetav kirjakoht: Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9

• Mõtle sõnadele:
  Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: “Issand, meie õigus”.(Jr 23:5,6). Issand ütles minu Issandale: “Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!” (Ps 110:1). Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti (Js 9:6).
• Sinu kuningas – Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest (Mt 1:21). Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse. (Rm 3:21-26)
• Aitaja – Jeesus ütles: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Mt 11:28-30)

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Süüdake esimene küünal – LOOTUS KÜÜNAL.

* * *

JEESUS TULEB AVALIKULT

Pühapäev – 27. november

Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes! Mk 11:9,10

Sõna “hoosanna” tähendab “Päästa nüüd!”. “Hoosanna kõrges!” võis tähendada: “Päästa sina, kes elad kõrges!” Väga võimalik, et Jeesuse ajal oli see kasutusel kui vaimulik rõõmuhüüd, sõna esialgset tähendust arvestamata.

Vaimustus kasvas. Inimesed laotasid oma riided ja Jeerikost kaasatoodud palmioksad vaibaks Jeesuse teele. Mäeveerul kasvavatelt puudelt raiuti oksi lisaks.

Õlimäe nurga tagant avanes korraga selge vaade kogu linnale. Jeesuse ees oli linn, millest prohvetid olid jutustanud ja psalmistid laulnud. Nüüd lähenes ta linnale oma avaliku pakkumisega. Jeesus teadis, et linn valib õnnetuse tee. Hõiskav rahvahulk nägi Jeesuse silmis pisaraid ja kuulis teda ütlevat: “Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus. Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.” (Lk 19:42-44) Nii tuli Jeesus sellesse, mis oli tema oma. Nüüd pidi kõigile ilmnema, mis ta omad temaga teevad.

Jumala Kuningas murrab kurjuse, aga mitte jõuga, vaid armastusega, võttes vihkamise ja vaenu enese kanda ilma kättemaksuta, ning sel viisil kaotab ta nende väe ning võimaluse taaselustuda igas järgnevas põlvkonnas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kohtumine ükskõiksuse või põlgusega on kristlase tavakogemus. Aga kui see sünnib on oluline meelde tuletada suurt lugu, milles tegelikult osaleme ning tähele panna üleskutset: “Tõstke üles oma südamed! Ning palvetada kõigi nende (ka su enese?) pärast, kelle jaoks taolise apaatia ja põlguse vihkamine võib märkamatult kasvada ükskõik millise tähelepanu ning austuse janunemiseks.”

* * *

ISSANDA JEESUSE ARM OLGU SINUGA

Esmaspäev – 28. november

Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

Nagu Vanas Testamendis kirjeldatakse tulevast aega kujundlikult, kasutatakse ka siin metafoore veest (Js 12:3). Eluvee jõgi viitab Hesekielile (Hs 47:1-12). Vesi sümboliseerib mõlemat – lunastuse pesemist ja Püha Vaimu värskendamist ja puhastamist (Jh 7:37-39).
Jumal varustab meid veega, kui oleme kõrbes. Praegune põud paljude usklike elus võib lõppeda. Kaev on ligipääsetav ega ei jää kunagi kuivaks (Jh 4:13,14).

Keda kutstakse tulema? Nii kogudust ja iga koguduseliikme esitatuna väljaspool seisjale. Inimeste sügavamad vajadused rahuldatakse, kuigi on oluline, et inimesed ise neid vajadusi tunneksid.

Võta sügav sõõm! Ära sure janu kätte!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuningriik on samaaegselt juba siin ja ei ole ka veel. Me naudime seda juba praegu, kuid täius tuleb hiljem. Nii me siis ootame, aga mida ootad sina? Kirjuta üles oma unistused, siis võrdle neid Jumala omadega. Kas sa oled samal lainel Jumala unistusega?

* * *

JUMAL SEKKUB

Teisipäev – 29. november

Sina, Issand, oled meie isa, muistsest ajast on Su nimi Meie Lunastaja. Js 63:16

Pilt Jumala vihast ja kättemaksust ei tekita ilmselt enamikus meist mingeid emotsioone – see tundub nii kauge ja meisse mittepuutuv.

Jumala kohtupäev vaenlaste üle on samas ka päästekuulutus, milles teostub õigus. Nii tuletab see meelde Rooma kirja 3. peatükki, kus räägitakse Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetsevad ja Jumala pääste vastu võtavad (“Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval”, Jh 12:48).

Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on minu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?

Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat! – Ps 128:1 –

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.

* * *

TÕE JANU JA ÕIGED VÄÄRTUSED

Kolmapäev – 30. november

Nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja. Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Issand. Mi 2:13

Iisraelil ja Juudal oli probleem. Nad olid oma tähendusrikka suhte Jumalaga hüljanud näiliselt enam meelitavama alternatiivi kasuks. Samaaria oli juba omaks võtnud erinevate jumalate paljususe teenimisel, Juuda aga polnud sinna veel jõudnud. Juuda pidas end oma religioosses õigsuses uhkusega parimaks, olles samas esirinnas hoopis ühiskondliku korruptsiooni ja lõhenemiste poolest. Jumala karistus oli mõlema peale tulemas aga kumbki ei soovinud sellest midagi teada. Tundub isegi, et oli ka teisi, kes kuulutasid hoopis vastupidist, rahu ja julgeoleku sõnumit.

Prohvet Miika pilkab neid ja jääb kindlaks oma ärevakstegevale sõnumile. Ta teab, et enne ei saa tervenemine alata, kui haav on puhastatud ning Jumala arm muutub toimivaks siis kui patt on ülestunnistatud ja inimene asetanud end alanduses Tema ette. Ja Jumala juures on alati lootust.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oma nõrkuste ning vigade tunnistamine tekitab ebamugava tunde, teeb meid haavatavaiks ja sunnib tõmbuma enesekaitsesse. Millised on sinu nõrgad küljed? Võta aega Isa ees, nimeta Talle oma häbi ja võta vastu Tema arm ja andestus.

* * *

TEMA MAAILM JA TEMA TÖÖ

Neljapäev – 01. detsember

Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi. Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots! Ilm 22:12-13

Seda osa nimetatakse ka Piibli viimaseks sõnumiks. Siin kinnitatakse veel kord, et kõik kirjapandu on ustav ja tõeline s.t kindel tõde. Jeesus on A ja O, algus ja ots. Tema jääb igavesti püsima ja Tema kaudu jäävad püsima ka need, kes Temasse usuvad ja Tema sõnade järgi teevad.

Kristus annab tagasitulles igaühele täpselt väljateenitu tasu (otseses tõlkes “mis (talle) kuulub”). Igaüks saab oma osa. Kedagi ei jäeta sel päeval kõrvale. Nagu oleme näinud muudeski tekstides, rõhutatakse kõikjal Uues Testamendis, et kohut mõistetakse tegude järgi.

Kui keegi ütleb, et usub Jumalat, aga jätab südamerahuga välja mõne lihtsamagi tõe – nt rikub abielu, jääb ta ise Jumala riigist väljapoole. Tema osa elupuust võetakse ära. Johannes rõhutab mitut puhku hoidma alal selle raamatu sõnu. See ei ole pitseriga suletud. Uurigem, mis siin on kirjas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, tänu Sulle su tõotuse eest “Vaata ma tulen pea!” Luba, et igatsus kogeda selle tõotuse täitumist kasvaks meis üha!

* * *

PALVE JUHATUSEKS, ANDESTUSEKS JA KAITSEKS

Reede – 02. detsember

Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ps 25:8

Johannese evangeeliumi järgi on Jeesus ainuke tee Isa juurde. Ta on tõde ja elu (Jh 14:6). Seega on Jeesus tee, millel Jumal tahab meid juhatada ning Ta on tõde, mille juurde Jumal tahab meid juhatada. Küsides Jeesuselt: “Mis on tõde?” (Jh 18:38), esitas Pilaatus filosoofilise küsimuse. Jeesus on aga pisut varem rääkinud tõest, kes on isik: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” (Jh 18:37)

Johannese evangeeliumis tunnistab Jeesus juutidele, et Ta on tulnud Isa juurest. Tema ise on tõde ning iga tõest sündinu on uuekssündinud inimene ja kuuleb Jeesuse häält. Sellepärast palvetatakse psalmis, et Jumal juhataks patuse õigele teele tundma tõde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

* * *

PALVE KATSUMUSES

Laupäev – 03. detsember

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

 

LISA TEADMISED

KIRIKUAASTA

Kirikuaasta ei kattu kalendriaastaga, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Kirikuaasta algus on liikuv ja algab novembris-detsembris ning on sõltuv sellest, millisele nädalapäevale langeb 1. jõulupüha.
Meie liturgiline kalender jaguneb kolmeks osaks ehk pühaderingiks: jõulutsükkel, ülestõusmispüha tsükkel ning nelipühajärgne aeg ehk kirikupoolaasta.

Samas võib kirikuaasta jagada ka kaheks suureks osaks:
Esimene osa kestab advendiaja 1. pühapäevast kuni kolmainupühani, see on suurte pühadega poolaasta ehk Issanda poolaasta (ladina k semester Domini – Issanda aeg või Christus pro nobis – Kristus meie eest).

Teine pool algab 1. pühapäevast pärast kolmainupüha ja kestab kuni igavikupühapäevani, see on pühadeta aeg ehk inimese poolaasta (ladina k semester ecclesiae – koguduse aeg või Christus in nobis – Kristus meis).

JÕULUTSÜKKEL

Kirikuaasta jõulutsükkel algab advendiajaga (ladina k adventus Domini – Issanda tulemine), mille pikkus võib olla 22 päevast kuni 28 päevani ning koosneb neljast pühapäevast. Advendiaja algus määratakse kindlaks lähtuvalt jõulupühadest ning see on neljas pühapäev enne 1. jõulupüha.

Advendiaeg vaatab ühelt poolt minevikku, teisalt tulevikku ning lõpuks ka olevikku. Advendiaja 1. pühapäev tuletab piiblilugemiste kaudu meelde Kristuse esimest tulekut oma rahva keskele, 2. advendipühapäev teist tulekut viimsel päeval. 3. advendipühapäeval seisab kuulutuse keskpunktis Ristija Johannes, kes on Issanda tuleku teevalmistaja. Viimane ehk 4. advendipühapäev kõneleb Maarjast, kelle läbi Jeesus tuli ilmale.

Advendiajal on kirikutekstiilide värv violett, mis tähendab, et advendiaeg ei ole kuu aega kestev jõulueelne rõõmu ja pidutsemise aeg, vaid meeleparanduse ja patukahetsuse aeg, enese sisemine ettevalmistamine Kristuse sünniks ja jõulupühade rõõmuks. Ajalooliselt on advendiaeg olnud aeg, millal on paastutud, seda on kutsutud ka väikeseks paastuks ja advendipaastuks.
Advendiajaga seotud sümbol on küünal. 1. advendil süüdatakse üks küünal, 2. advendil kaks, 3. advendil kolm ja viimasel advendipühapäeval neli küünalt. Küünlaleek tähistab valgust, valgus muutub iga pühapäevaga suuremaks kuni jõuluööl saab inimeseks Issand Jeesus Kristus – Maailma Valgus (Jh 8:12).

K 30. novembril on apostel Andrease mälestuspäev.
Põhjapoolt Genneesareti järve Betsaidast pärit kalur, Peetruse vend, oli alguses ristija johannese õpilane, kuid järgnes esimese jüngrina Jeesuse kutsele. Kutsudes ka oma venna Jeesuse juurde (Jh 1:35-42).
Pärimuse järgi kuulutas Andreas evangeeliumi Musta mere rannikul ja Kreekas ning ta suri märtrisurma umbes aastal 60 (ta naelutati X-kujulisele, nn Andrease ristile).
Pühakuna on ta olnud väga austatud Konstantinoopolis. Samuti Šotimaal ja Venemaal, kus on mõlema maa patroon.
Eestis on tema auks nimetatud Pilistvere, Sangaste ja Äksi kirik.

K 30. novembril on andresepäev.
Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus.
Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud.
Lisa lugemist: Andresepäev – 30. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas; Mall Hiiemäe. Eesti rahvakalender (6. osa), Eesti Raamat 1991

N 01. detsembril on Konrad Veemi (07. jaanuar 1914 – 01. detsember 1996) mälestuspäev, kes oli aastatel 1972 – 1990 väliseesti kiriku juht – Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku peapiiskop.

Veem lõpetas 1933 aastal Tallinna Linna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasiumi ja 1940 Tartu Ülikooliusuteaduskonna. Asus aastal 1941 ümber Saksamaale. Sõja ajal oli sõjakirjasaatjana filmioperaator. Aastatel 1947-1952 vaimulik Lõuna-Saksamaal ja Austrias ning 1955-1985 Stockholmi koguduse õpetaja.

Piiskopiametisse pühitseti Konrad Veem 17. juunil 1972.
Lisa lugemist: Konrad Veem. “Elu juhtnöör. Katekismuse seletusi.” EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

1. osa. Pühendunud Piibli uurimine.

Piibel ei ole iseeneses lõpetatud teos, vaid vahendaja Jumala sügavamaks tunnetamiseks ja tema tahte järgi tegemiseks. Apostel Paulus ütles: “Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda, kes tõe sõna kuulutab õigesti.” (2Tm 2:15)
Seetõttu püsivalt järjekindel ja andunud piibliuurimine on kõige õigem Piibli tundmaõppimise viis. Selline õppimine tähendab Jumala Sõna lugemist ja õppimist eesmärgiga kuulda isiklikult Jumala häält, kohtuda isiklikult temaga ja kogeda temale täieliku usaldumise õnnistust. “Maitske ja vaadake, et Issand on hea!” (Ps 34:9)
Parim viis Piibli uurimiseks on lihtsalt lugeda seda igal päeval tähelepanu ja palvega, et näha valgust, mis kiirgab selle lehekülgedelt; mõtiskleda selle üle ja jätkata lugemist, kuni ta lõpuks ise meie kõige sügavamas pärisolemuses tegutsema hakkab oma sõnade, väljendite, õpetuste, mõttelaadi ning Jumala ja Kristuse ilmutamise kaudu.

Allpool on toodud mõned praktilised soovitused, kuidas võiks pühenduda Piibli lugemiseks ja tundmaõppimiseks:
1. Alusta oma piiblilugemist palvega (näiteks Ps 119:18; Jh 16:13-15)
2. Tee märkmeid loetu kohta märkmikku (vt. p.4)
3. Loe läbi üks või kaks peatükki või siis üks lõik korraga. Seejärel küsi eneselt, millest see kirjakoht kõneleb. Pärast mõttisklust loe sama osa uuesti läbi.
4. Et leida peatüki või katkendi tõeline tähendus, on kasulik esitada järgmised küsimused ja seejärel vastused märkmikku kirjutada:
Mis on selle osa peateema?
Keda esitatakse selles katkendis? Kes räägib? Kellest kõneldakse? Kes tegutseb? jne.
Milline on keskne salm?
Mida õpetab see peatükk mulle Issandast Jeesusest Kristusest?
Kas sellest kõneldakse mõnest patust, mis mind puudutab, – mille pean üles tunnistama ja maha jätma?
Kas selles on mõni korraldus, mida mina pean täitma?
Kas selles on mõni tõotus, millele mina võin oma elus toetuda?
Kas selles on mõni juhis, mida mina pean järgima?
Kas seal on mõni palve, mida mina peaksin paluma?
Kindlasti ei saa kõik need küsimused vastatud iga loetud lõigu põhjal. Alati on võimalus leida ise küsimusi ja vastata neile.
5. Pea päevikut ja kirjuta igal päeval, mida Jumal ütleb sulle Piibli kaudu, mida uut sa avastad.
6. Õpi pähe salme, lõike Jumala Sõnast. Kirjuta need üles. Võtta igal õhtul mõned minutid enne magamaminekut päheõpitava osa kordamiseks, et see kinnistuks sinus. Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu. Ps 119:11
7. Ole sõnakuulelik Jumala Sõnale, nagu Paulus ütles Timoteosele: “Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses.” (2Tm 3:16) See on antud meile elamiseks. Seetõttu Jumal ütleb: “Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid.” (Jk 1:22)
8. Ära püüa neid kõiki punkte korraga täita, vaid alusta aeglaselt, valides neid soovitusi, mis sinule sobivad. Siis sa leiad, et mida enam sa loed ja uurid Jumala Sõna, seda enam tahad sa seda lugeda.