PÄEVA SÕNUM nr. 119
IV aastakäik “Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10
JEESUS, MAAILMA VALGUS
2 nädal: 6. – 12. jaanuar 2019
Kristuse ilmumise püha
Kristuse ilmumise püha (ladina keeles dies epiphaniae Domini – Issanda ilmumine) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmu-mispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Lugu tähetarkade tulemisest Jeesus-lapse juurde on Matteuse evangeeliumis. Seal ei mainita ei tähetarkade arvu ega kuninglikku staatust. Ometigi levis legend, et neid mehi olevat olnud kolm ja nad olevat olnud kuningad. Sellest loost on tulnud eesti keelde Kristuse ilmumise püha rahvakeelne nimetus kolmekuningapäev. Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Just tänu sellele tähistatakse Kristuse ilmu-mispüha mitmetes riikides riigipühanagi. Jumal on saatnud oma Poja päästjaks kõigile maailma rahvastele. See on suur ja vabastav sõ-num! Kuid sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde kiriku misjoniülesannet. Kui meie ole-me saanud evangeeliumi vastu võtta tänu sellele, et keegi on Jumala Sõna meieni toonud, siis nüüd on meie ülesanne viia see sõnum edasi neile, kes seda veel kuulnud ei ole. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi. Päästja sündis iga inimlapse jaoks ja sellest võime maailmas tunnistada nii oma sõna-de kui tegudega. (Soom 2013:8)
Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8
Tõelisele valgusele – Maailma Valgusele järgnemine on kristlastena meie eesmärk. Inimene, kes sa oled jõudnud oma elus olukorda, kus tundub, et valgus hakkab kustuma, tee on püsti ees, ko-ridor on lõputu – hoia silmad Maailma Valgusel, siis sa ei eksi teelt! Hommikumaa targad eksisid otsemaid siis, kui täht nende teed enam ei valgustanud. Nad jõudsid kuningas Heroodese juurde, kes kuuldes Kuninga sünnist, asus tegema pimeduse tegusid. Kui täht taas rada valgustas, leidsid targad õige tee Jõululapse juurde. Nii nagu talvine pimedus möödub, mööduvad ka meie elus lõpuks need päevad, mis tunduvad pimedate ja süngetena. Tõeline Valgus – Issand Kristus, aitab meil pimedust võita. Selleks peame Teda usaldama. Olema kannatlikud, kandma oma mured palves Tema ette ja otsima abi headelt sõpradelt, tuttavatelt, pereliikmetelt, oma kristlikelt õdedelt-vendadelt. Kui jääme pimedusse ja sulgeme ennast teiste eest, ei saa meid keegi aidata. Hoidke silmad avatud ja järgnege Tähele – Maailma Valgusele, kelleks on Issand Kristus! (Viilma 2016)
Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas (Jh 1:9). Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)
Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind südamest, et Petlemma sõime valgus on jää-nud meie elusid juhtima ja saatma. Kuigi jõuluküünlad on kustunud, on tolle imelise öö kirkus meie südametes eluaseme teinud. Oh Jumal, lase meil natukenegi mõista Sinu armastust hukkunud maa-ilmale, kui saatsid oma Poja meile päästeks ja taevatee näitajaks. Kiitust saagu Sulle imelise hoolit-suse eest ja au Jeesusele, me ainsale lootusele, kes jätab meie varaks rõõmu ka surmaga kohtudes. (Sander 1998:82)
TARKADE TEE RÕÕMULE
Pühapäev – 6. jaanuar
Kolmekuningapäev
Epiphanias
Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. Mt 2:9
Nii võib sündida ka meie eluteel, kui meie jaoks on oluline see, mida me taas ja taas meie Isa palves ju palume: “Jumal, meie Taevane Isa, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” Kuidas Martin Luther seda seletades kord, kirjutas: “Jumala hea ja armuline tahe sünnib küll ka ilma meie palveta, aga me palume selles palves, et see sünniks ka meie juures.” Oleme vist palju seda palvet palunud. Ehk oleks mõistlik seda palvet senisest palju tõsisemalt võtta ja kogu südamest igatseda, et me märkaksime tähetarkade kombel Jumala juhtimist ja jõuaksime taas ja taas Kristuse-ni ka armulaua sakramendis. Kummardaksime tänulike tähetarkade kombel Tema ette ega kulutaks oma kiirelt mööduvat lühikest maist aega mõttetule, tühisele, hävitavale, meid Jumalast kaugemale kiskuvale. Jah, tähetarkade kombel tasub ka meil oma pilgud üles tõsta, oma elule õige siht seada ja min-na teele ja käia nii kaua, kuni saame kummardada Kristust – elu, rõõmu ja lootuse, armastuse ja ha-lastuse lõputut allikat. Ja sellel teel ei saa meie hing enne rahu, kui ka need, kes on meile armsad, on leidnud tee, mis jõuab Temani – on ristitud ja eluraamatus kirjas. Uskuge, kui nad taipavad, kuidas Jumala tahtes rändamine, Tema andestuse vastuvõtmine, südamepuhtus, Tema armastust kogedes hirmude kadumine meid muudavad, hakkavad nad ise igatsema seda ääretut aaret, mille leidmine paistab selgelt välja meie eludest. Sinagi võid minna tähetarkade kombel rõõmsana teele, sellele teele, millel juhatab sind Jumal ja millel rännates pole sul vaja karta. (Tammsalu 2017)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna peame enda käest küsima, kas Jumal oleks minu kätte andnud tollel jõuluööl selle sõnumi, kas ma oleksin valmis olnud – ja kas ma olen valmis ka täna – seda sõnumit edasi viima? Kas ma tunne vastutust selle eest, et minu käes on sõnum Päästjast ja Lunastajast Jeesusest Kristusest? Joel Luhamets
Palvetagem: Jumal, meie taevane Isa, Sinu täht juhatas Hommikumaa targad sõime juurde ja Sa ilmutasid neile oma Poega. Juhi ka meid, nii et me usus Tema kui oma Issanda ära tunneme ja seeläbi viimaks Sinu kirkust näeme. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Si-nuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.
ANNA AU JUMALALE
Esmaspäev – 7. jaanuar
Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal. 1Aj 29:11
Meil tuleb meelespidada, et keegi ei või võtta endale midagi, mida Jumal pole talle andnud. See tähendab, meil pole võimalik annetada Jumalale midagi, mis tegelikult juba Temale ei kuuluks. Järelikult kui annetame midagi Jumala riigi tööks või kaasinimeste abistamiseks, siis me kasutame mitte oma vaid Jumala varandust. Jumal võib teha suureks ja tugevaks, aga ilma Jumala loata ei saa keegi suureks. Kõik on lõppude lõpuks Jumala and. (PKK: 1Aj 28:4-29:30)
Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! (Mt 6:13) Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! (1Tm 1:17) Langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti, ja heitsid oma pärjad trooni ette. (Ilm 4:10)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui elav Jumal tegutseb, siis ei sünni mitte imelised ja auli-sed, vaid ka enneolematud asjad. Albert Soosaar
Palvetagem: Jumal, me kõik tahame Sind ülistada, et võime elada ning et Sa toidad meid maa viljadega. Õnnista meid, et ka meie oma südames vilja kannaksime – armastust, usku ja tänulikkust. Jörg Zink
HETK ENNE PÄISETÕUSU
Teisipäev – 8. jaanuar
Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab su kohal. Js 60:1
Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel. Poeetilise prohveti suu läbi kõlab Jumala kannatlikkuse paradoks: “Mina, Issand, tõttan sellega määratud ajal” (Js 60:22). Tõttab… Määratud ajal. Tuleb kiiresti, ega viivita tulles, aga siiski mitte enne, kui on õige aeg.
Jesaja loob pinge praeguse olukorra ja tuleviku vahel. See on positiivne pinge, mis ei lase manduda. Laastatud Jeruusalemm on võrdpilt kogu jumalarahvale, ka kogu kirikule ja samas igale kristlasele eraldi. Jeesus nimetab oma järgijaid maailma valguseks. “Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele,” ütleb ta, “et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas” (Mt 5:14-16).
Kui prohvet ennustab: “Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub,” (Js 60:5), siis kõik see kiirgab päevatõusu sõnumitoojana juba käesolevasse hetke, pannes juba nüüd südame põksuma ja avarduma, olgu meie ümber ja teinekord ka meie sees kuitahes suur pimedus või rusu-hunnik. Nähes kedagi, kes usub lammutatu taastamisse ja tegutseb selle nimel, innustab see teisigi tegutsema ja uskuma. Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Jumala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)
Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn! (Js 52:1) Meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. (Lk 1:78) Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me oleme hämarusega harjunud, teeb äkiline valgus valu. Me sulgeme tahtmatult silmad. Jeesusega kohtumine oli paljudele traumeeriv. Nad nägid üht-äkki oma ümbrust ja iseennast, ning see kohutas. Aga need, kes hetke vastu pidasid, kogesid valgus-tust. Nad tundsid, et on otsekui unest ärganud, et näevad maailma hommikuvalguses. Toomas Paul
Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tar-vitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer
ARMU SALADUS
Kolmapäev – 9. jaanuar
Paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu. Ef 3:6
Paulus kirjutas juba Efesose kirja teises peatükis, kuidas suhtusid juudid mittejuutidesse, ning uskmatute rahvaste tegelikust vahekorrast Jumala rahvaga. “Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti üm-berlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,- teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vahe-seina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu” (Ef 2:11-14). Paulus ise oli olnud uhke variser ning jaganud juutide üldist põlgust muulaste vastu. Pauluse pöördumine tähendas täielikku muutust tema mõtteviisis. Pöördumise tagajärjel nägi ta enda poolt varem taga kiusatud Jeesust Kristusena, Jumala Pojana, ainsa Päästjana. Samas kriitilises kogemu-ses muutus täielikult ka kogu tema suhtumine mittejuutidesse. Ilmutuse tulemusel hakkas ta näge-ma, et juudid ja mittejuudid võivad nüüd seista koos Jumala rahva hulgas. Nad on kaaspärijad, nad jagavad Jumala taevaste rikkuste pärandit (Ef 1:11-14; Gl 3:29;4:7). Nad on sama ihu liikmed.
Rahvad on ka tõotuse kaaspärijad – nad jagavad juutidega võrdsetel alustel tõotust elust ja päästest (vrd 2Tm 1:1), kuigi olid enne “võõrad tõotuselepingule” (Ef 2:12). Kõiki neid eesõigusi võivad nad jagada koos juutidega, kuna nagu juudidki võivad nad nüüd leida oma elu Kristuses Jee-suses evangeeliumi kaudu. Evangeelium, kuulutatuna ja usu läbi vastu võetuna, on inimlikult öeldes mõjuv abinõu, mille läbi inimesed saavad hakata elama Kristuses. Seepärast on evangeelium ka abinõu, ja ainus abinõu, sügavaks vaimulikuks ühenduseks inimeste vahel, ükskõik kui erinev oleks nende rassiline, kultuu-riline ja poliitiline taust. (Foulkes 2003:92j)
Ja Jesaja ütleb taas: “Iisai juur tuleb ja see, kes hakkab valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!” (Rm 15:12)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline au ja pühalik rõõm valitsevad siis, kui inimene kii-dab ennast Sinus ja mitte iseeneses, kui ta rõõmustab Sinus ja mitte oma vooruses; Sinu kui Looja pärast igast olendist ühetaoliselt rõõmu tunneb. Olgu siis kiidetud Sinu nimi, mitte aga minu oma! Olgu ülistatud Sinu teod ja mitte minu omad! Thomas Kempisest
Palvetagem: Püha Jumal, Sina tulid maailma kogu inimkonna pärast – kõikide jaoks, keda oled oma palge järgi valmistanud. Sinu armu sügavust ja laiust aimame pisut nende hetkedel, mil julgeme olla viletsad ja kadunud, et Sinu arm elustaks meid elukrooni vastuvõtmisel. Viimaks pa-lume, aita olla Su kaastöölisteks jõulusõnumi südameteni kandmisel, et taevane peolaud võiks vii-mase kohani täituda. (Sander 1998:83)
ERILINE ÜLESANNE: JUMALA HEADUSE ÜLISTUS
Neljapäev – 10. jaanuar
Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud! Halleluuja! Ps 117:1
Keegi Issanda sulane nimetab kolm ülesannet, mida Jumala tänamine täidab. See aitab ületada depressioonitunnet, muret ja kriitikavaimu. Iga inimene elab aeg-ajalt üle momente, millal naeratus näib rumalusena. Keegi ei tea, kust need tunnid tulevad. Kord võib selle põhjuseks olla eluraskus, teinekord vilets tervis. Aga selle põh-juseks võib olla ka halb südametunnistus. Parim abinõu selliste meeleolude vastu on pöördumine Jumala poole. Palve ja tänu teeb rohkem meie rahuks ja rõõmuks kui midagi muud. Jumala tänamine aitab meid võidelda murede vastu. Mured võivad inimeselt võtta elujulguse ja töörõõmu. Inimene, kes satub kord murede mõju alla, võib igast tühisest asjast leida muretsemise põhjuse. Pole halb, kui murede tunnil meenutad Jumala heategusid ja laulad: “Kiida nüüd Issandat mu süda!” Jumala tänamine aitab meid võita endas teiste pahatahtliku arvustuse. Kerge on sattuda mee-leollu, mida Piibel nimetab kohtumõistjaks meeleks. Need, kes kord on sattunud niisugusesse meel-susesse, leiavad kerge vaevaga inimesi, keda võib süüdistada, kusjuures nad jätavad märkamata need, keda oleks vaja tänada. Varsti ei suuda need inimesed enam Jumalatki tänada. Need inimesed, kes ei unusta Jumala heategemisi, oskavad näha ka inimeste heategemisi. Jumala ülistamine ei ole niisugune vaimulik tegu, mida võime kasutada ainult hea meeleolu juures. Teda tuleb kiita igal ajal. Ükski rahvas ega ükski inimene ärgu jätku ennast ilma sellest õn-nest! (Tärk 2014:556j)
Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks. (Ap 13:48) Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad! (Rm 15:11)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa hakkad Jumalat kiitma? Kas alles siis kui teised ka Teda ülistavad? Kas sa ise ei märka, mida Ta on sulle teinud ja teeb päevast päeva? Palu, et Ta su silmad avaks. Eenok Haamer
Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve
PALVE TAEVASE KUNINGA PÄRAST
Reede – 11. jaanuar
Teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku Teda! Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ps 72:11,12
Taaveti silme ees oli Valitseja, kellele allusid maailma rahvad, ja kes siiski ei unustanud kan-natajaid. Ta nägi üksiku väikese inimese muret ja aitas hädalisi ja viletsaid. Selles ongi Ta valitsuse saladused. Kuningal on võim, sest Ta hoolitseb viletsate eest ja Tal on halastaja süda. Maailmas on nii-palju kannatajaid, et see, kes võidab nende südamed, võidab maailma. Teised valitsejad, nagu Napo-leon ja Aleksander Suur, ehitasid oma riigid vägivallale, Tema aga ehitas selle armastusele. Võimule ja vägivallale ehitamine on nagu jäämägedele ehitamine. See sulab, ja mis sellele ehitatud, see kaob. Aga ehitamine armastusele, headusele ja õiglusele, see on ehitamine kaljule, mis püsima jääb. (Tärk 2014:241)
Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu. (Ps 22:30) Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilma-maa kuningad toovad sinna oma hiilguse. (Ilm 21:24)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas terve meie elu ei peaks olema alandlik kummardami-ne? Alandlik kummardamine selle Jumala ette, kelle käes on meile anda ja meilt võtta, aga kelle käes on meile ka ilmutada taevalikke saladusi ja kelle käes on ka ust kinni panna, et inimene sellest midagi ei mõista ega näe. Harri Haamer
Palvetagem: Issand, mul pole selles ilmas teha muud kui otsida ja teenida Sind, mul pole oma südame ja selle kiindumustega teha muud kui igatseda Sinu järele, mul pole oma keele ja sulega te-ha muud kui kõnelda Sinuga ja kuulutada Sinu hiilgust ja tahet. Richard Baxter
JUMALA VALGUS TULEB
Laupäev – 12. jaanuar
Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. Js 60:2,3
Pimeduse põhjus ei ole mitte meiepoolne Jumala salgamine, vaid karm tõsiasi – taevas on kinni. Jumal on maailmale selja pööranud. Just see on põhjus, miks maailm enam Jumalat ei tunne. Ükski uskmatu ja pöörane ei saa öelda: “Meie pöörame Jumalale selja ja Jumal ei saa meie elu enam segada.” ei, olukord on vastupidine. Paulus on seda Rooma kirja esimeses kahes peatükis põhjali-kult kirjeldanud: paganad on patustanud, juudid on patustanud. Kõik on Jumala aust ilma. “Aga nad tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu” (Js 63:10). Mõned teevad sellest järeldused, et Jumalat ei ole. Jumal on, aga Ta on meie vastu. Meie suhted on rikutud. Nad ei ole lõppenud, aga me oleme Temast täielikult võõrdunud. “Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid” (Rm 1:24). Paljud inimesed igatsevad kõigest hoolimata Jumala järele. Nad otsivad Teda, püüavad Teda lepitada, kurnavad ennast paganlike kultustega ja harjutustega. Nad ehitavad mitmesuguseid teo-loogilisi konstruktsioone, aga ei näe ikkagi Jumalat.
Kõigest sellest hoolimata koidab korraga. “Taevad on lõhki käristatud” (Js 64:1) ja Jumal alla tulnud. Meid kutsutakse toimuvat vaatama. “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt 6:33) Pööre on toimunud. Pimedus taandub ja Iisraeli kohal näha-kse Jumala auhiilgust. Siioni mäe kohal on eriline valgus. Mitte see, et me üht ja teist Jumalast tea-me, ei tee meist kogudust, vaid see, et Ta ise ilmutab ennast meile. Ta kohtub meiega ja meie Tema-ga. Ta on siin! Sellele, kes kohtub Jeesusega, avanevad taevad. “Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest” (2Kr 4:6). Issand on Püha Vaimu läbi siin, Tema läbi on meil ligipääs heldele ja armastavale Jumalale. Ta ütleb sulle täna: “Kes on näinud mind, see on näinud Isa” (Jh 14:9). (Tammo 2000:56j)
Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18) Valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile. (Lk 2:32)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kadumata väärtuste eest võideldes ja igaviku tõdesid otsides vajad sa tingimata jumalikku jõudu. Seda ei või sa iseenese sisemisest inimesest välja meelitada ei tahtetreeningu ega iseloomu uljuse kaudu. Seda ei või sulle anda ka ükski surelikest, kuigi ta sõ-nad oleksid kuldaväärt ja tema eeskuju võrratu. Seda võid sa saada ainult ühenduses elava Issanda-ga. Harri Haamer
Palvetagem: Sina olid minuga, aga mina ei olnud Sinuga. Sina kutsusid mind ja hüüdsid mind ja said mu kurbusest jagu. Sa hiilgasid ja särasid ja Sa päästsid mu pimedusest. Augustinus
Kasutatud allikad
- Foulkes, Francis 2003. Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos
- Palgi, Mare 2013. Hetk enne päikesetõusu (Js 60:1–6). Kirik & Teoloogia, 04.01.2013 http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6/: http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6/
- Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): 1Aj 28:4-29:30 – Taaveti viimane tahe. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
- Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
- Soom, Kaido 2013. Jeesus, maailma valgus. – Eesti Kirik, 02.01.2013 • Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära [Postill]. Tallinn: Logos
- Tammsalu, Jaan. Nädala mõte 08.01.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/359-nädala-mõte-8-01-2017.html
- Tärk, Osvalt 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
- Viilma, Urmas 2016. 5. jaanuari sissekanne: https://www.facebook.com/urmas.viilma/photos/pimedus-möödub-ja-tõeline-valgus-paistab-juba-1jh-28-kõlab-6-jaanuari-kolmekunin/1548683328782785/
Tekst pdf-na:
https://nommerahu.ee/wp-content/uploads/2019/01/6.-Päeva-Sõnum-2-nädal-20198880.pdf
-
Palveleht 1. dets – 7. dets. 2024
Nädala teema: Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas üksnes Kolmainu Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei…
-
Palveleht 1.- 7. september 2024
Nädala teema: Tänulikkus Kiitus ja ülistus – kiidame Jumalat selle eest, kes Ta on. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove. Kohad…
-
Palveleht 18. – 24. august 2021
Nädala teema: Jeesus – meie aitaja Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…
-
Palveleht 28.07 – 03.08 2024
Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…