PÄEVA SÕNUM nr. 152
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10
SOOSINGUAJAD
- pühapäev pärast nelipüha
- nädal: 25. – 31. august 2019
Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada o-ma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on ol-nud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. See sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi teha.
Jumal annab aeg-ajalt nii inimestele kui rahvastele võimalusi pöörduda Tema poole. Jeesus oli oma kaasaegsete jaoks selline võimalus. Tema teed valmistas ette Ristija Johannes. Rahvas tundis, et midagi erilist on toimumas. Samas hülgasid rahvajuhid Jeesuse ja lasid Ta risti lüüa, lükates nii kõrvale Jumala pakutud pääste. Jeesus nägi selle valiku tagajärgi ette ja nuttis Jeruusalemma pärast. Mõnikümmend aastat pärast Jeesuse surma hävis püha linn. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august. Toimunu näitab, et inimeste valikutel on oma tagajärjed.
Nüüd on meil vabadus kuulutada Jumala sõna ja kuulda sõnumit päästest. Selle vabaduse eest tasub olla tänulik ja seda tuleks kasutada arukalt selleks, et pöörduda Jumala poole, sest me ei tea kunagi, mida toob homne päev ning siis võib olla juba hilja. Seepärast kasutagem aega õigete vali-kute tegemiseks. (Soom 2017:8)
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,
rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12
Jumala rahvale kuulub Tema õnnistus. Laulik kiidab nädala juhtsalmis õndsaks Jumala välja-valitud rahvast ning meiegi usume end Kristuse läbi selle rahva hulka kuuluvat. Õnnistus tähendab Piiblis kõike head: õnne, tervist ja heaolu. Õnnistus on Jumala rahva elus kogetav ja nähtav. Jumala-teenistuse lõpus õnnistatakse meidki iga kord sõnadega: “Issand õnnistagu sind ja hoidku sind, Is-sand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline, Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu.” Mida tähendab Jumala õnnistus meie igapäevaelus?
Seal, kus Jumal inimesi õnnistab, võivad nad tunnistada, et keegi ei ole üksi. Nad võivad tõde-da, et Jumal on alati nendega. Jumal on ka siis inimese juures, kui ta arvab, et on maha jäetud. Sel-les õnnistusvormelis on palve, et Issand hoiaks oma rahva liikmeid alati enese juures, et miski ei saaks meid Temast lahutada. Ta hoiab oma pale meie üle ka siis, kui kirikust lahkume. Tema armas-tust kiirgav pale ja õnnistamiseks üles tõstetud käsi on alati meie kohal, ükskõik, mis meid eluteel ees ootab, olgu rõõm, mure või raskused. Jumala tõotus olla oma rahvaga ja iga üksiku liikmega on õnnistuse tuumaks. Sellest ei saa end lahutada. Jumal jätab meile vabaduse toimimiseks. Ta ei seo meid enese külge. Kuid seda vabadust saadab tõotus: Ma olen teiega. Inimese vastus saab Talle olla: Ma tahan olla Sinuga, Sinu tahe olgu ka minu tahe.
Kuid keegi ei saa seda õnnistust ainuüksi endale hoida. Kuna Jumal annab ja jagab rikkalikult, siis ei pea meiegi sellega kokku hoidma. Õnnistus saab kasvada ja seda võib kogeda seal, kus seda jagatakse. Märgates puudust, on meie ülesanne viia sinna leevendust, märgates kurbust – rõõmu, märgates kurja – headust ja armastust jne. Jagada sellest, mis meile on antud. (Melder 2003:8)
Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rah-vas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).
Palvetagem: Igavene Jumal ja Isa, Sina oled evangeeliumi kaudu meid kutsunud oma rahvaks ja lubanud kinkida meile elu. Juhi meid oma Vaimuga, et mõistaksime, mis meie rahuks on vaja, ega raiskaks Sinu antud meeleparandusaega. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda pärast.
* * *
KUS JUMALA ARMASTUS LÕPEB, SEAL ALGAB TA VIHA.
Pühapäev – 25. august
Kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast: “Kui ka sina sel päeval ära tun-neksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.” Lk 19:41,42
Jeesus nuttis oma kodumaa ja oma rahva tuleviku pärast. Sellest nähtub, kuidas Ta armastas oma maad ja oma rahvast. Meile ei saa seda keegi ette heita, kui ka meie oma kodumaad ja oma eesti rahva tuleviku pärast oleme kurvad ja rõhutud. Jeesuse südamele tegi valu eriti pealinn – Jeruu-salem. Pealinn on tavaliselt kogu rahva vaimne ja majandusliku elu keskus. Siin ilmneb, milline on tõeliselt rahva süda ja meelsus.
Jeesus on südamest kurb oma rahva elu ja meelsust nähes. Ta kurbus on nii sügav, et Ta nutab ja kaebab keset hõiskavat, juubeldavat ja pidutsevat rahvahulka. Pisarad on südame sõnadeta kõne, mis sünnib sügavast valust. Igaüks teab, kui palju on sel pimedal ja raskel katsumise-ajal pisarate-kõne. Veerev pisar kõneleb rohkem kui suudab ükski sõna. Milline pidi olema Jeesuse hingevalu, kui Ta nuttis ja kaebas keset hõiskavat, juubeldavat rahvahulka!
Jumala riigi pealinnale – Jeruusalemale – lähenedes näeb Jeesus oma rahva suurt patuhäda. Ta näeb oma rahva sügavat seespidist riket ja sellest tulenevat katastroofi. Ta näeb lahtist surmahaava rahva kehas – ja see teeb Temale valu. Inimesel on kergem seetõttu, et nad näevad ainult välispidist ja käesolevat. Jeesus näeb ka seespidist ja tulevast. Seetõttu on inimesed sageli ikka veel muretud ja rõõmsad ka siis veel, kui jääb veel üks samm astuda alla kuristikku …
Seda kuristikku nähes ohkab Jeesus südamevalus: Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Õnnistegija läheneb oma rahvale ja sellele linnale seekord viimast korda. Ta tuli neile Jumala poolt tõotatud ja prohvetite läbi ennustatud Messiana ja Päästjana. Juba varem Ta oli teinud nende keskel palju imetegusid ja püüdnud kaudsel teel nende silmi avada tähendamissõ-nadega. Ent nüüd kõneleb Ta otsekohest keelt ja manitseb ning kutsub selgete sõnadega. Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja!
Neis sõnus heliseb etteheide ja manitsus. Aga ühtlasi sügav halastus, kaastundmus, armastus ja valu. Jeesus pakub oma rahvale viimase pääsmise võimaluse. Ei ole midagi kurvemat, kui uppuja ei näe temale visatud päästerõngast ja vajub otse päästjate silma all põhja või kui ta selle lükkab meelega tagasi. See on iga rahva, aga ka iga üksikinimese elu otsustav samm. Sellest otsusest ole-neb rahva kui ka üksikisiku saatus ja tulevik. Kes ei taha jääda Kristuse lepituse vere osadusse, selle peale tuleb tema needus, nagu seda Kolgata risti all manasid endale ja oma lastele iisraeli rahva esindajad.
Jumal on meid lakkamata kutsunud meeleparandusele. Kirikute ja palvelate uksed on olnud pidevalt avatud palvelistele. Armulaud on alaliselt kaetud patukahetsejaile. Jumala Sõna on väsima-tult kuulutatud. Küll käsku ja evangeeliumi, küll Jumala armastust ja viha. Kuidas on sellele reagee-rinud meie rahvas? Kuidas oled sina reageerinud sellele? (Täheväli 1947:89-93)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leidub ka neid, ja pealgi enamuses, kes, toetudes oma käsi-varrele ja oma võimetele, on Jumala lükanud kuhugi kolikambrisse, Teda mitte tunnustades oma õn-nelikus elus. Õnnetuste, raskuste puhul aga toovad nad Ta sealt välja ja hakkavad kohut mõistma Tema üle, miks Ta pole teinud nende soovide järele. On aga ka neid, kes tõsiselt me suurt Jumalat kummardavad ja austavad igal ajal. Kas kuulume nende viimaste hulka? Jüri Leidtorff
Palvetagem: Issand! Rasket pattu olen teinud, hukatuse teed ma käinud, seda nuttes tunnis-tan. Aga rutates ma tulen, põlvili Su ees ma olen, Sinu armu ihaldan. Ole jälle armuline! J. Röling
* * *
SU ÜLE JUMAL VALVAKU, MU ARMAS ISAMAA.
TA OLGU SINU KAITSEJA JA VÕTKU ROHKEST ÕNNISTADA!
Esmaspäev – 26. august
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12
Vana Testamendi laulik on hädas, kuid ta ei süüdista oma hädas kedagi teist. Ta tunneb oma süüd. Ta taipab, et on oma Jumalast kaugenemisega andnud vaenlastele võimaluse teda vaenata. Kuid ta ei kaota lootust. Ta teab, et Jumal ei jäta oma lapsi ka siis, kui need oma süüd tunnistades Tema poole palvetavad. Mäletate, mida öeldi Jeesuse kohta, kui Ta kinni võeti, Teda süüdistati ja ristisurma mõisteti? “Kõik jätsid ta maha”. Meil on Jumal, kes teab, mida tähendab hülgamine, ma-hajätmine, rasketes aegades üksijäämine. Tema mõistab, saab aru, ruttab appi, halastab, tõstab lan-genu üles.
Laulik valab oma valu, süütunde ja üksilduse Jumala ette. Ta teab, et Jumal on ustav. Jumal on ustav ja armuline ka meie maa ja rahva vastu. Kui vaid oleks neid, kes Ta poole palvetavad, Tema halastust anuvad. Tema käes on kõik meie ajad. Nii paremad kui halvemad, nii kergemad kui raske-mad ajad. Kõik meie ajad on Tema käes. Jumal tänatud, et see on nii! Meie ajad ei ole ajalike, eksli-ke inimeste, teiste riikide ja isegi mitte meie enese kätes, vaid kõigeväelise ja armulise Jumala kä-tes. Jumalal on headuse küllus – see on lõppematu varaait. Jumalal on alati rohkem anda, kui me oskame paluda ja suudame vastu võtta. Oleks meil ja meie rahval vaid tarkust Tema teedel käia, Te-ma tahtes elada! Aidaku meid Tema, et me ei lööks meile kingitud iseseisvust kakeldes, ahnitsedes, üksteist süüdistades ja Jumalast ja Tema tahtest eemaldudes kildudeks, ei mängiks oma vabadust maha, loobudes ühendusest Temaga, kelles on meie jõud ja õnnistus, vabadus ja tõde.
Me ei võida niikuinii. Me võidame vaid koos Jumalaga. Lahus temast me kaotame niikuinii. Kui Eestimaa on meie kätel – palvekätel –, siis on sellel maal ja rahval tulevikku. (Tammsalu 2017)
Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rah-vas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnis on see inimene, kes kahetsuses ärkas ja janunema hakkas. Kes joone tõmbas oma endise tühja elu ette. Kes uue elu järele isuneb. Aksel Kallas
Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, me oleme võinud rahvana kogeda Sinu imelist armu ja Sinu vägevat juhtimist. Sa oled meid kandnud läbi raskuste ja olnud meie ligi igal ajal. Issand, Sulle olgu kiitus ja tänu! Anna meile andeks, kui me pole alati käinud Sinu tahtes, kui oleme unustanud selle, kuidas Sina meid oled läbi ajaloo keeruliste aegade kandnud, ja kui oleme ekselnud oma tee-del. Sinus on meie jõud ja tugevus, aita meil käia Sinu teedel ja teha oma elus õigeid valikuid. Õn-nista meie rahva elu ja tööd! Hoia meist eemal hädaohud ja õnnetused. Aita meil teha hoolsalt iga-päevast tööd ja täita oma ülesandeid. Toeta kõiki, kelle elus on raskusi ja probleeme, kes on eluham-masrataste vahele jäänud. Lase meil märgata oma ligimest tema muredes ja teda aidata. Aita meid elada nii, et meie maal võiks olla alati rahu ja vabadus. Õnnista neid, kes on meie maa ja rahva ja riigi iseseisvuse eest võideldes kaotanud tervise või isegi elu. Seda kõike me palume Jeesuse nimel.
* * *
LASKEM JUMALAL END UUENDADA.
Teisipäev – 27. august
Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu! Jr 18:6
Kui sa oskad uut päeva näha kui äsja sulle Jumalalt antud kingitust, oskad seda ehk ka rohkem hinnata ja end vabastada harjumuse köidikuist. Me ei pea võtma elu nii, nagu ei sõltuks miski enam meist endist ja nagu ei suudaks seda muuta ükski vägi. Prohvet Jeremijale antud nägemus Iisraeli rahva kohta käib ka iga üksiku inimese kohta. Me oleme tõesti otsekui savi Jumala käes. Ta tahab meid vormida ja muuta iga päev. Kui varem on läinud midagi viltu, et tähenda see, et viga ei saaks parandada. Me saame alati proovida end muuta ning lasta Jumalal meid parandada ja lihvida. Palju on meie eneste käes, viimaks on kõik Jumala käes. Laskem Temal end uuendada, et võiksime kord olla otsekui astjad, millest meister tunneb rõõmu. (Palgi 2017:28)
Sest ka potissepp sõtkub suure vaevaga pehmet savi ja vormib iga riista meie tarbeks. Ent sa-mast savist vormib ta niihästi astjad, mis määratud puhtaiks toimetusiks, kui ka vastupidiseiks – kõik selsamal viisil. Aga milleks igaüht neist tarvis on, otsustab potissepp. (Trk 15:7) Häda sellele, kes riidleb oma valmistajaga – kild teiste savikildude seas. Kas ütleb savi oma vormijale: “Mis sa teed?” ja su töö: “Tal ei ole käsi!” (Js 45:9) Oh inimene, kes sina õigupoolest oled, et sa tahad Ju-malaga vaielda? Ega siis savinõu ütle oma voolijale: “Miks sa mu nõnda oled teinud?” (Rm 9:20)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Las Jumal vormib ja valmistab sind selle jaoks, mis ülesan-de Ta sulle anda tahab. Oma osas ja ülesandes ole ustav! Meie häda on selles, et me tihtipeale taha-me olla midagi muud kui see, mis me oleme. Joel Luhamets
Palvetagem: Valva täna meie mõtete, sõnade ja tegude üle, et võiksime olla Sulle meelepära-sed. Luba meil olla savi Su käte vahel ja uuenda meid. Me palume seda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.
* * *
ÄRKA VALVAMA!
Kolmapäev – 28. august
Nõnda ütleb Issand: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas. Ilm 3:1,2
Ülestõusnud Issand Jeesus alustab oma kõnet Sardese kogudusele järgmiste mõtlema panevate sõnadega: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Sul on nimi, et sa e-lad! Sul on kirikuhooned, lauluraamatud, palved ja tseremooniad… Kui inimesed sind vaatavad siis nad võibolla ütlevad: “Siin on elav kogudus, kes teenib Kristust.” Ja seda sama ütleb ka see kogudus ise enda kohta. Ta arvab et kui inimesed tema ümber teda kiidavad ja ülistavad ja kutsuvad teda ela-vaks koguduseks, et siis ta kindlasti on seda ka tõeliselt. Aga mida ütleb koguduse Issand? Kui Te-ma vaatab ja hindab olukorda, siis Tema ütleb: See kõik on vaid nimi, see kõik on vaid väline pa-kend, aga seest on kõik tühi – Sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.
Ja ikkagi – nendest karmidest sõnadest hoolimata – esitab koguduse Issand üleskutse oma rah-vale: Ärka valvama! Eestikeelses aasta 1997 tõlkes antakse Jeesuse sõnad edasi järgmisel kujul: Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud. Huvitav on see, et paljudes keeltes on need sõnad tõlgitud järg-miselt: “Ärka valvama.” Näiteks inglisekeelne NIV tõlge ütleb: “Wake up!” Ärka! Soomekeelne va-nem tõlge ütleb: “Heräjä valvomaan.” Samamoodi ka näiteks paljud norrakeelsed tõlked kasutavad sõna “Ärka.”
On ilmne, et kuigi olukord oli kriitiline siis veel ei olnud liiga hilja Sardese koguduse jaoks. Muidu ei oleks Issand neid enam kutsunud ega nendele äratushüüdu esitanud. Siin peame meeles pi-dama seda, et see sõna “ärka!” on sõna mida on võimalik kasutada ainult päästetud inimese suhtes. Ainult see kes on saanud elu võib magama jääda ja vajab äratust. Inimene aga kes Jumalat ei tunne ega ole Tema laps on vaimulikult surnud ja teda ei ole võimalik unest üles äratada. Selline inimene vajab uuestisündimist. Ta peab enne saama elu enne kui ta võib vajada äratust. See aga kes on kuna-gi tulnud tõe tundmisele ja sündinud uuesti Jumala Sõna kadumatust seemnest, see võib magama jääda. Ja kui kergelt selline vaimulik uni tuleb meie igaühe peale! Piisab sellest, et meie väsinuna jääme korraks diivani peale istuma ja puhkama … paneme võibolla ka televiisori käima ja täidame ennast aja joovastava vaimuga.
Ärka valvama! Jeesus jätkab: Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale. (Ilm 3:3)
Kas sina, kallis sõber, mäletad seda aega kui sa esimest korda tulid Jeesuse juurde? Kas sa mäletad kuidas patu koorem sinu õlgadel oli nii raskeks saanud et sa enam ei teadnud kuhu minna ja kelle käest abi paluda? Kas sa mäletad kuidas sa said aru, et nii nagu sa oled – nii lähed sa ka igave-seks ajaks põrgusse kui keegi sind ei päästa sinu õnnetust olukorrast? Ja kas sa mäletad seda, kuidas patu koorem sai maha pandud Kristuse risti alla ja kuidas sa said kogeda tõelist rahu ja rõõmu Jee-susega? Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja pa-randa meelt!
Meie elame ajas kus kõik aja märgid meie ümber hüüavad ja räägivad selgelt sellest et Jeesuse tagasitulek on ligidal. Meie elame koguduse ajastu viimastel hetkedel enne kui Issand tuleb tagasi. Sellepärast Saatan tahab Jumala laste peale tuua raske une, et nad ei oleks ärkvel ja ei valvaks ja ei saaks aru millise aja keskel nad elavad. Vaenlane tahab meid joobunuks teha aja vaimuga ja maha suruda igasuguste raskuste ja probleemidega. Ta tahab meilt ära võtta hea ja puhta südametunnistu-se, et meie ei saaks julgusega Issanda ette tulla. Sellise aja keskel meie vajame kuulda Issanda suust äratushüüdu.
Lõpuks ei ole tähtis see mida inimesed meist arvavad, vaid see mida Issand Jeesus meie kohta ütleb kui Ta vaatab meie peale. Kallid vennad ja õed, saagu koguduse Issand meid äratada unest üles, nii et võiksime valvata ja oodata Tema tagasitulemise päeva. (Luukkala 2011:2j)
Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti. (Js 33:7) Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! (Mt 24:42)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tulemine on nii raske, kui tuhanded käed siis meid ki-suvad tagasi vanadele teedele, siis olgu meil teada, et Jumala Poja kutse on siiski tugevam, kui ini-meste arvamine. Ja meie läheme. Jaan Lattik
Palvetagem: Minus eneses ei ole elu. Elasin halvasti ja sain enesele surmaks. Aga Sinus, Is-sand, ma ärkan jälle ellu. Anna mulle kuulda Sinu häält, räägi mulle! Augustinus
* * *
MILLINE KUTSE!
Neljapäev – 29. august
Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6
Üldiste abstraktsete tõdede juurde võib alati jõuda, Jumala juurde mitte. Uksed võivad lihtsalt suletud olla ja jääda tulevikuski suletuks. Jeesus hoiatab oma jüngreid sajandeid hiljem liigse enese-kindluse eest: “Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: “Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: “Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”” (Mt 25:11,12)
See, et me Jumalaga kohtume, ei ole endastmõistetav. Jumal võib katta ennast pilvega, mis on nii tihe, et ükski palve ei tungi sellest läbi. “Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.” (Nl 3:44)
Nüüd on see aeg möödunud. Nüüd on asjad teisiti. Nüüd on Issandale meelepärane aasta (Lk 4:19). Nüüd on aeg, mil oleme Jumala juures teretulnud, seega vastuvõetud. “Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.” Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on pääste-päev! “ (2Kr 6:2)
Mitte meie otsingud ei anna lootust Jumalat leida. Isegi meie hüüdmise peale ei tule Ta meie juurde. Jumal ise on loonud eeldused, et me võime Teda otsida. See, mis Jumala ja inimese vahel juhtub, ei ole meie jõupingutuste, vaid üksnes Jumala vastutulelikkuse vili. Otsigem Jumalat seal, kus on lootust Teda leida, ja nii, kuidas on lootust Teda leida. Teda tuleb otsida seal, kus Ta on meile vastu tulnud. Tema käest tuleb kinni haarata siis, kui see on välja sirutatud.
Jumala leiame Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Temas on Ta oma käed välja sirutanud, et meid päästa! (Tammo 2000:92)
Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi (Js 45:19). Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest (Jr 29:13). Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpe-tab teile õigust! (Ho 10:12)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võib olla oli meie kristlaseks olemine spontaanne kaasami-nek, ilma täie teadlikkuse ja selguseta, ilma õige tõsiduseta. Nüüd peab see lõppema. Me peame en-dale aru andma, mida tähendab mulle Jumal, mida tähendab Jeesus Kristus, kes on inimeseks saa-nud. Ma pean teadma, miks ma usun. Jaan Kiivit jun
Palvetagem: Teda hoolsast otsige, kõik vaesed armunõudjad, ja Jeesu juurde tõtake, muud pole armuandjat! Jah igal ajal otsige! Küll temast rahu leiate, kui teda igatsete. Georg Weissel
* * *
KAS ME OLEME PIDANUD ESIMEST KÄSKU?
Reede – 30. august
Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!
Ps 81:11
Suhtu Jumalasse tunnustavalt. Ära teeni teisi jumalaid. Ainujumala teenimine rahuldab su kõik vajadused. Usun, et mõistame esimese käsu vajadust, aga arvame, et teised peaksid seda roh-kem meie suhtes täitma.
Meile tuuakse näide linnupesast. Oleme kõik näinud, millise hoolega linnupoegade vanemad neid toidavad. Ja oleme ka tähele pannud, millise usaldusega linnupojad avavad oma suu. Kas lin-dude Loojal endal peaks olema vähem armastust oma rahva vastu, kes teda usaldab?
Ka meie saame Jumala Sõnast natukesele natukene lisada, nagu linnupojadki. Need, kes pisu-haaval Jumala Sõna vastu võtavad, saavad sellest uut jõudu ja kinnitust. Külm käsk kivilaudadelt seostatakse meeldiva pildiga linnupesast. Nii soojaks ja sõbralikuks muutub meile Jumala teenimine Kristuses Jeesuses. (Tärk 2014:295)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui juudid olid oma vangipõlvega harjunud ning töötasid nurisemata, siis otsustas Jumal, et on õige aeg nad vabastada. Esmalt pidi Mooses neis äratama va-baduseiha ja alles siis paistis orjapõlv kibe. Juutide tarkusesõnad
Palvetagem: Issand, saada meid Sinu rahu sees ka täna nendele teedele, kus näeme Sinu jala-jälgi. Aita meid neid jälgi pidi edasi minna, kuni jõuame täiuslikkuseni! Harri Haamer
* * *
UUS ÜLESKUTSE
Laupäev – 31. august
Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel! Ps 81:14
Igavene Armastus pöördub veel kord eksijate poole. See meenutab Jeesuse pöördumist Jeruu-salemma poole: “… kui mitu korda …” Õnneks on Jumal ka meid endid korduvalt kutsunud, noomi-nud ja aidanud. Jumal lubab meil pilku heita tulevikule. Ta annab uusi tõotusi ja vana seaduse koha-selt on tõotused ajaliku elu õnnistused.
Jumal ainult ei hoolitse, vaid teeb seda ülimal määral. See meenutab meile Rooma 8:32 öel-dut: … kuis ei peaks Ta meile kõike armust andma. Jumal annab seda, mida hing vajab. Ta annab kaitse ja toidu ja teeb seda rikkalikult. Issand annab meile rõõmu, aga see on püha rõõm. Täitku meid Jumal sellise rõõmuga! (Tärk 2014:296j)
Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi (3Ms 26:3).
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olen kuulnud inimesest, kelle pettumine Jumalas oli nii suur, et ta ütles: “Mul ei ole enam Jumalat ja ma ei usu midagi!” Mis võiks olla selle põhjuseks? Mis oleks sinu pettumiste põhjuseks, kas oma tahtmise pealesurumine Jumalale või see, et palve-tasid kaheldes? Eenok Haamer
Palvetagem: Täiesti ma tahan armastada Sind. Sulle ennast annan, Issand, võta mind! Sind ma tahan kiita, Issand, alati, hingesid ka võita Sulle rohkesti. Andres Tetermann
* * *
Kasutatud allikad
- Luukkala, Esa 2011. Miks see ajakiri? EELK Äksi koguduse väljaanne “Ärka valvama!”, aprill 2011: https://aksikogudus.org/uploads/AV/AV_nr1_aprill_2011.pdf
- Melder, Katrin-Helena 2003. Õnnistus kasvab jagades. – Eesti Kirik, 21.08.2003
- Soom, Kaido 2017. Soosinguajad. – Eesti Kirik, 16.08.2017
- Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära [Postill]. Tallinn: Logos
- Tammsalu, Jaan 2017. Nädala mõte 21.08.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/215-nädala-mõte-21-08-2017.html
- Täheväli, Aleksander 1947. Uus inimene. Valimik jutlusi. Stockholm: Eesti Raamat
- Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
Koostas Indrek Lundava.
August 2019
-
Palveleht 1. dets – 7. dets. 2024
Nädala teema: Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas üksnes Kolmainu Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei…
-
Palveleht 1.- 7. september 2024
Nädala teema: Tänulikkus Kiitus ja ülistus – kiidame Jumalat selle eest, kes Ta on. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove. Kohad…
-
Palveleht 18. – 24. august 2021
Nädala teema: Jeesus – meie aitaja Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…
-
Palveleht 28.07 – 03.08 2024
Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel…