Segakoori lugu

2013. aasta sügisel täitus Nõmme Rahu koguduse segakooril 100 tegutsemisaastat. Nõmme Rahu koguduse segakoori algust loetakse 1913. aastast. Kahjuks ei ole algusaastate kohta säilinud ühtegi kirjalikku ülestähendust. Kunagisel koorivanemal Rudolf Tarvel oli aga omal ajal võimalus kõneleda koori asutajatega. Tulnud 1942. aastal koguduse kirikumeheks, pidas ta aastaid koori päevikut. Tänu sellele võimegi nüüd neisse kaugetesse aegadesse tagasi vaadata.

100 aastat tagasi pidas meie kirikuhoones palvetunde kohalik vennastekogudus. Tasapisi hakati läbi viima pühapäevahommikuseid jumalateenistusi, kus aitas kaasa teenida väike koorirühm. 1917. aastal ehitatakse kirikusse selle tarvis kooripealne.

Aastail 1917 – 1922 tegutsevad organistide-koorijuhtidena Hans Traublum ja Willem Laarmann. Need on eesti rahvale rasked aastad. Maailmasõja lõpp. Vabadussõda. On hetki, mil muusikaelu peaaegu soikub.

Siis aga kogudus iseseisvub. Õpetajaks tuleb noor energiline ja teotahteline Anton Eilart. 1923. aastal võtab Aado Maiste kiriku laulukoori oma südameasjaks. 28. veebruaril kutsub ta kokku nii vanad lauljad kui ka noored huvilised ning koguduse muusikaelu saab sisse uue hoo. Peagi võtab temalt koori juhatamise üle köster Johannes Aumann. 12. augustil laulab koor Hiiu Rahu surnuaia õnnistamisel. Samas on köster Aumann mures: „Talv tuleb, rahvast siis kokku ei saa, kuna ruumid on külmad.“ Nii räägib ta kiriku täiskogu koosolekul, kuid lubab teha kõik selleks, et kogudus endale korraliku koori saaks.

1926. aastal läheb J. Aumann Nõmme algkooli juhatajaks ning lahkub köstri ametikohalt. Uueks köstriks tuleb Arved Berner. 1928. aastal käib koor ikka veel kütmata kirikus. Paremad lauljad keelduvad harjutustest osa võtmast, puudub ka muusikariist proovide tarbeks. Koguduse juhatus pöördub abi saamiseks Riigivanem Tõnissoni poole. Viimane toetabki kogudust 100 krooniga. Nõnda õnnestub osta 320 krooni eest leerituppa harmoonium. Ahi ehitatakse alles 1930. aastal.

27. septembril 1931 laulab koguduse segakoor ümberehitatud kiriku õnnistamisel. Kui Arved Berner kahe aasta pärast lahkub, asub tema kohale prof. August Topmani oreliklassi viimase kursuse tudeng Johannes Hiob.

21. veebruaril 1934 toimub kirikus palvepäeva kontsert. Koor on juba sellisel tasemel, et võib esitada klassikalist vaimulikku muusikat. Samas esineb tenorisoologa koguduse õpetaja Anton Eilart.

Esimene vaimulik laulupäev toimub 1935. aasta jaanipäeval Nõmme Rahu kiriku aias, kuhu on spetsiaalselt ehitatud laululava. Koos paljude teiste kirikukooridega laulab seal ka Rahu koguduse segakoor.

Johannes Hiob lahkub 1. jaanuaril 1936 Toomkirikusse organistiks. Organisti kohusetäitjaks kutsutakse Tallinna Konservatooriumi üliõpilane Herbert Peterson (hiljem Piirimets) ning tehakse talle kohustuseks ka köstri eksam ära anda. Organisti kohustuste hulka kuulub peale muusikaelu edendamise veel lastetundide pidamine, ametitalituste toimetamine ja kantseleitööde tegemine õpetaja poolt antud juhtnööride järgi.

1. oktoobril 1940 palub H.Piirimets end kohalt vabastada, kuna soovib minna tööle Valga muusikakooli. Koguduserahvas saab peagi teada, et tegelikult oldi sunnitud ta vabastama koguduse keeruka majandusliku olukorra tõttu.

Eesti on äsja Nõukogude Liidu poolt okupeeritud…Aasta pärast algab sõda. Nüüd on muusikaelu peaaegu soikunud. Organisti küsimus on päevakorral juba kaks aastat. Laulukoor kiratseb. Mehed on sõtta läinud. Paljud on 1941. aastal külmale maale saadetud. Ja siis veel hilisõhtused pommirünnakud linnale… Puudub kindel koorijuht. „Koor aga peab olema. Koor on see, kes annab jumalateenistusele ilmet, pakub võimalusi korraladada vaimulikke kontserte“, ei väsi õpetaja Eilart kordamast. Sel raskel ajal täidavad jõudumööda organisti-koorijuhi ülesandeid Hella Liima (Tedder), Helen Tobias ja Hillar Saha.

1943. aastal tuleb taas kogudusse tööle Herbert Piirimets ja laulukoori tegevus saab sisse uue hoo.

Veel raskemaks läheb elu 1945. aastal. Nõukogude kord püüab teha kõik selleks, et kirikuelu Eestimaal välja sureks. Töötegijaid kiusatakse taga. Sel keerulisel ajal tuleb Nõmmele organistiks Ivi Randma, kuid ei pääse temagi tagakiusamise eest. Vapper naine ei taha oma kirikut hätta jätta – ta teab, kui raske on uut organisti leida. Nii tõmmatakse orelipuldile ette mustad katted ja Ivi mängib edasi. Ent kellegi kuri silm leiab ta sealtki üles ja teatab, kuhu vaja…See on aastal 1950.

Uueks organistiks tuleb Rahukiriku üleaedne Karl Peeker, keda hellitavalt Peekeri-papaks kutsutakse. Tema käe all lauldakse aastani 1954. Seejärel asub ametisse Helju Rood, kes juhatab koori 1961. aasta augustini.

1960.-ndad aastad: vaatamata kõigile raskustele läheb elu koguduses edasi. Vajalikud remondidki tehakse, seda tänu ustavatele koguduseliikmetele. 1964. a. saab kogudus endale uueks organistiks Lilian Roolaid-Liikane. Samal ajal juhatab segakoori Jaanus Romandi. Peagi võtab Lilian temalt koorijuhtimise üle.1974. aasta: Lilian Liikase aastatepikkune tubli töö on vilja kandnud. Lauljaid on 33, koor on igati tubli. Ainuüksi viimasel aastal on kirikus kaasa teenitud kahekümnel korral. Liikane lahkub 1976. aastal ning mõnda aega laulab koor Lea Mäevälja käe all.

1978. aastal tuleb koos uue õpetaja Voldemar Iljaga Nõmmele Rõuge koguduse organist Hilma Talvar. Nüüdsest peale on kõik muusikatööga seotud probleemid koguduses murtud. Segakoor on endale tubli ja kohusetundliku dirigendi saanud. Kõik järgnevad aastad kinnitavad seda.

1989. aasta talv on segakooril töörohke – nimelt toimub suvel Otepääl ülemaaline vaimulik laulupäev, esimene pärast poolt sajandit. Koorijuhile tuleb appi noor dirigent Aita Ilja, kes peagi segakoori juhatamise täielikult üle võtab. Koos Aitaga käiakse 1991. aastal laulmas Soomes Vartiokyla koguduses ja 1997. aastal Saksamaal Mindeni koguduses ning rännatakse suviti mööda Eestimaad.

1999. aastal tuleb kogudusse organisti-koorijuhina tööle Elke Unt-Kortelainen. Koostöö kestab mõned kuud ning 2000. aasta kevadel ollakse taas uue koorijuhi ootuses. Laulupäevalegi Pärnusse sõidetakse teiste kooride ridades.

Samal ajal on dirigendi-muusikaõpetaja ametit pidaval Imbi Laasil jäänud üks kuu oreli eriala lõpetamiseni Eesti Muusikaakadeemias. Põlisel nõmmekal ei ole küll plaanis kirikutööle minna, kuid südames on igatsus leida endale kodukogudus. Juhuslikule kohtumisele Elkega järgneb esitlemine hiljuti Nõmmele tööle asunud kirikuõpetaja Ove Sanderile ning sellele peatselt tööpakkumine. 2000. aasta jaanipäeval saabki esimene jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus mängitud ja sügisel algab töö segakooriga, mis on õnnistusrohkelt kestnud tänaseni.

Lauluproovi Nõmme Rahu kiriku kogudusesaali on aastakümneid tuldud ikka esmaspäeva õhtuti. Toolid seatakse kolme ritta ning noodimapid otsitakse kapist välja. Noodivara eest kannab head hoolt koorilaulja Marge Pikner. Lauluproov algab alati sõnalise palvega, mida peab koorivanem Jaak Vimm, koorijuht või keegi lauljatest. Kuna noodistlugejaid on kooris vähe, tuleb laulupartiisid häälerühmade kaupa rohkesti harjutada. Kooriproov kestab 1,5 tundi ja lõpeb lauldava Meie Isa palvega. Asjatult puudumist ei ole, hea tava näeb ette põhjusest teatamist. Laulmas käiakse, kuni tervis vähegi lubab ja jaksu on. Üheskoos on lauldud aastakümneid, üksteise eest ollakse hooles. On lauljaid, kel täitunud meie kooris 50, Liidia Mikkeril koguni 60 lauluaastat. Vanim kooriliige Ärni Kiisküla on 89- aastane. Kõiki sünnipäevalapsi peetakse meeles nende lemmiklauluga. Juubilaridele on endisel koorilauljal Linda  Vask`il alati valmis meisterdatud sünnipäevakaart sobilike piiblisalmide ja heade soovidega.

Pühade aegu on segakoor ikka kirikus laulmas. Nagu ka Harku tänava Vennastekoguduse palvemaja aastapäeval. Ei ole vahele jäänud ühtegi vaimulikku laulupidu ega laulupäeva, jõudumööda on kaasa löödud praostkonna ühislaulmistes. Koorireisid on viinud Hiiumaale ja Setomaale, Virumaale ja Võrumaale, külla sõpradele Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal.

100. juubeli künnisel ei tea me, mis meie koorist edasi saab. Kas tuleb nooremaid lauljaid, kes sama pühendunult koguduse muusikatöös on valmis kaasa teenima?

Küll saame me rohkesti tänada Jumalat senise helde armu eest Nõmme Rahu kogudusele, tänada iga laulja ja dirigendi eest läbi kogu selle sajandipikkuse ustava teenimise ning paluda ikka: Sinu tahtmine sündigu!

Mälestused on kokku kogunud kauaaegne koorilaulja Marge Pikner ja täiendanud Nõmme Rahu koguduse segakoori dirigent Imbi Laas