Palveleht 3. – 9. november 2019

Nädala teema: Jeesuse saadikud

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad piiblist, millele võib ülistuspalves toetuda: Psalm 145:8-13

8Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
9
Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
10
Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind.
11
Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest,
12
et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.
13
Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.

 

Jeremia raamatule 1:4-10

4 Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
5 „Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks.”

6 Aga mina ütlesin: „Oh Issand Jumal! Vaata, ma ei oska rääkida, sest ma olen noor.”

7  Kuid Issand ütles mulle: „Ära ütle: ma olen noor, vaid mine kõikjale, kuhu ma sind läkitan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin.

8 Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, ütleb Issand.”

9  Ja Issand sirutas oma käe ning puudutas mu suud; ja Issand ütles mulle:
„Vaata, ma annan oma sõnad sulle suhu.10 Vaata, ma panen su täna rahvaste ja kuningriikide üle, kitkuma ja rebima, hävitama ja purustama, istutama ja rajama.”

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

/Parast vaikset patutunnistust võib lugeda/: 1. Johannese kiri 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

                       

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armuaja eest Maarjamaal. Tänu inimeste eest, kes läbi aegade on olnud Jeesuse saadikud, kes on rõõmusõnumi Jeesusest Kristusest vastu võtnud ning seda ustavalt ja rõõmsa meelega edasi andnud. Tänu Kristusele, kes jätkuvalt palvetab meie eest. Tänu Pühale Vaimule, kes meid pühitseb, meie usku alal hoiab ja rohkendab. Tänu igavese elu eest. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse, karjaste ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu inimeste ees, kes teenivad koguduse erinevates valdkondades. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma aja, annete või rahaga. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Miika raamat 6:8

8Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2 Pauluse kirjast Timoteusele 4:1-5

1 Ma vannutan sind Jumala ja Kristuse Jeesuse ees, kes tuleb kohut
mõistma elavate ja surnute üle, ning tema ilmumise ja tema kuningriigi nimel:
2 Kuuluta sõna, astu esile, olgu aeg paras või ärgu olgu, noomi,

manitse, julgusta igati pika meelega ja õpetamisega.
3 Sest tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid
otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu,
4 ja pööravad end eemale tõest ning pöörduvad müütide poole.
5 Aga sina ole igati kaine, kannata kurja, tee
evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma hoolekandetööd!

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand, aita meil olla Sinu saadikuteks. Anna meile õigeid sõnu ning täida meid palvemeele, usalduse  ja armastusega. Aita, et toetuksime igal ajal ja igas olukorras Kristusele. Hoia meie silme ees igavene elu! Palume Jumalalt õnnistust toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ning kirikuõpetaja ordinatsiooniks valmistuva Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Riias, Destinis ja Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 22:1-14

1 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
2 „Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
3 Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.
4 Taas ta läkitas teisi sulaseid: „Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!”
5 Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,
6 mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.
7 Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas

need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
8 Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.
9 Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!”
10 Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda
leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.
11 Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta

seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
12 Ja ta ütles talle: „Sõber, kuidas sina oled tulnud siia

ilma pulmarõivata?” Aga see ei saanud sõnagi suust.
13 Siis kuningas ütles teenijatele: „Siduge tema jalad ja
käed ning visake ta välja pimedusse!” Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume õnnistust kõikidele Jeesuse saadikutele. Palume rahu sõjakolletesse ja rahumeelseid lahendusi.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Pauluse kirjast koloslastele 4:2a     

2Palvetage püsivalt!

 Palvetame kõigi eest, kes vajavad meie palveid ja abi. Kinkigu Issand meile silmi märkama neid, kes mures, üksikud või masenduses. Aita aidata. Palume püsivust oma palveellu ning piiritut usaldust Jumala tahte taipamiseks ning tänu ja usaldusega vastu võtmiseks.

PÄEVA SÕNUM nr. 159

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KRISTLASE VABADUS

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 13. – 19. oktoober 2019

 

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde.

Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõ-petades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud.

Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. Kristus õpetas inimest reeglite pimeda järgimise asemel mõtlema nende olemuse peale ja sellele, miks reeglid olid elus antud. Nii rikkus Issand mitmeid juutidele olulisi piiranguid ja andis märgi vabadusest.

Kristlane peaks Jeesuse õpetuse kohaselt olema mõtlev inimene, kes teeb ise eetilised otsused olukorrast lähtudes. Kõike ei saa määrata reeglitega. Jeesus andis eeskuju, et parem on aidata hätta-sattunud ligimest hingamispäeval, kui teatada, et puhkepäeval tööd ei tee. Ta murdis reeglit, käitus vabalt, kuid eetiliselt ja põhjendatult.

Vabalt käitumine eeldab aga siiski eetilistest printsiipidest kinnipidamist. Jeesuse jaoks oli sel-liseks põhimõtteks, mida ta järgis, ligimese armastamine ja aitamine. Iga abivajaja pidi saama abi. Armastus Jumala ja ligimese vastu aitab meil käituda õigesti ja vabalt. (Soom 2015/I)

 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c  

 

Pole oluline, kes rahvaste kohutavas tapatalgus eile ja täna peale jääb. Oluline on, kes viimseks võitjaks jääb! Pole oluline, kes laipade ja suitsevate ahervarede keskel ellu jääb. Oluline on, kes ae-gade segaduses, kannatustes, uskmatuses ning lootusetuses leiab elutee Jumala juurde.

“Viimne võit on Jeesusel ja Ta armsal Siionil”, nõnda laulavad lunastatud lapsed, kes Jumalast on sündinud, Tema Pühast Vaimust uuesti sünnitatud tundma Jumalas armastavat Isa, kes naeratades vaatab oma lastele.

Oled sa näinud Jumalat naeratamas, siis tähendab see sinu usuelus suurt võitu. Usaldusvahe-kord on Temaga loodud, kelle käes on kõigi rahvaste saatus. Mida peaksid sa siis veel kartma! Sa oled laps ja Jumal on sinu Isa ja taevas on sinu kodu!

Kuigi see maailm sinu ümber näitab sulle kõige võikamat palet, ei heidutaks see sind ometi. Jumala laps läheb võiduka usuga sellest maailmast läbi, hoolimata sellest et teda siin ründavad kiu-satused ja patt, kahtlused ja uskmatus, mure ning ahastus. See kõik ei kohuta teda, kuna Jumal on tema Isa ja Jeesuses on ta näinud Jumala armastavat palet ja silmi, mis naeratavad oma lapsele vaa-dates. (Haamer 1998:440j)

 

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge jul-ged: mina olen maailma ära võitnud. (Jh 16:33) Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! (1Kr 15:57)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kõigi rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahte Sinu rahvale ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valgusega. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

IGAPÄEVANE LEIB

Pühapäev – 13. oktoober

Lõikustänupüha

 

Lõikustänupüha on päev, mil aastasadu on vaadatud tänuga saagile, mida on põllult korista-tud. Sellest sõltus inimeste elu, sest ikalduse korral võis ees oodata nälg ja puudus. Meie ajal pole enam nii selget sõltuvust saagist, sest kui ühes riigis on ikaldus, tuuakse toiduained mujalt sisse. Nii kipub kergesti ununema ka lõikustänupüha sisu.

Ometi on oluline, et õpiksime tänuga vaatama sellele, mida Jumal on meile andnud. Võime Tema ette tulla tänuga selle eest, et meil on igapäevast leiba, tööd ja raha, mille eest süüa osta. Vahel tundub, et see, mida omame, on meie oma töö vili. Teisalt saame seda tööd teha vaid siis, kui Jumal annab meile tervist ja jõudu ning juhib olukordi meile paremas suunas. Võime olla Jumalale tänuli-kud selle eest, et meil pole sõda ja rahutusi, mis viivad inimesed vaesusesse, nii nagu mitmel pool mujal maailmas.

Kõik, mis meil on, tuleb Jumalalt ja meie saame olla selle eest vaid tänulikud. Tänulikkuse juurde kuulub ka inimese valmidus anda enda omast neile, kel pole läinud nii hästi kui meil. Meie ümber nii Eestis kui mujal maailmas on palju neid, kelle olukord on tunduvalt raskem kui meil. Kas oleme valmis neid toetama ja aitama? Jumal annab meile ja meie võime seda edasi anda teistele. Omakasupüüdmatu teiste abistamine on kõige suurem tänu. (Soom 2015/II)

 

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

 

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14). (Tärk 2014:698j)

 

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas on linnukesel muret, kust ta saab, mis ta sööb? Kas ta nälga sureb? Tema loodab Looja peale, hüppab seal oksa peal, rõõmsalt tõstab hääle. Laurentius Laurenti

 

Palvetagem: Jumal, meie Looja, Sina ei väsi meile andmast oma häid ande, Sinult saame, mi-da me vajame ja kasutame. Me täname Sind selle aasta lõikuse eest. Lase ka oma armu viljadel – õiglusel ja armastusel – küpseda meie sees. Anna meile tänulik süda ja õpeta meid Sinu ande kasu-tama kõigi inimeste heaks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

VALGUS MU ELURAJAL

Esmaspäev – 14. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

 

Kuningas ja luuletaja Taavetit kirjeldab Piibel kui meest, kes küll tihti eksis, kuid palub alati Jumalalt andestust. See mõjuvõimas valitseja kinnitab, et Jumala Sõna on ta jalale lambiks.

Jalalambi kujundit kasutab luuletaja Taavet, kui räägib, kust leiab ta tarkust, et oma samme seada ja elus tehtud otsusi kriitiliselt vaagida. Muidugi võib Taavetile vastu vaielda ja väita, et on palju usaldusväärsemaid tarkuseallikaid. Eks vaielgu siis pealegi. Jumala Sõna valguseallikana ka-sutanud inimestel on teistsuguseg kogemused.

Jumal on leitav. Inimene leiab Jumala, kui vaid tahab otsida. Ja inimesi, kes on leidnud Juma-laga osadussuhte, on maailmas küll ja küll. Kuidas nad Jumala leidsid? Ikka Sõna abil. Seepärast üt-lebki Sõna, et kes Sõna juurde tahab tulla, peab uskuma. Inimene, kes tuleb Sõna juurde mööda usu-teed, selle ka leiab ja kogeb Jumala osadust. Sõna näitab talle teed.

Ükski tee ei jää õhku rippuma. Kõik teed lõppevad kord. Kõik teed viivad kuhugi. Üksainus tee viib Jumala juurde taevasse – Jeesus. Kõik teised teed lõppevad kusagil mujal. Jumalatuse tee on hukatus. Seda ütleb meile Sõna.

Ainsaks kindlaks toetuspunktiks inimese elus on Sõna. Jumala Sõna, mis on jalale lambiks ja valguseks elurajal. Siis viib rada inimese Jumala juurde taevasesse osadusse. (Himma 2007:56j,59)

 

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie süda-meis. (2Pt 1:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirik ei pea tegema midagi muud kui jutlustama ja õpetama evangeeliumi õigesti ja puhtasti ning sel viisil sünnitama lapsi. Me oleme nõnda üksteisele isad ja lapsed, sest me oleme üksteisest sündinud. Martin Luther

 

Palvetagem: Sinu Sõna on kindel kalju, kindel alus meie elu sees. Tulgu tuuli, torme palju, ei ma kõigu iganes! Kui ma Sinu Sõnast kinni pean, õiget teed siis ikka tean, kuigi taluma pean valu! Kui ka ilm kord hukka läeb, Sinu Sõna ikka seisma jääb.

 

* * *

 

KÕIK ALGSAB MEIE SUHTEST JUMALAGA

Teisipäev – 15. oktoober

Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu! Js 44:22

 

Täna me võime kindlalt väita, et loodu lunastamine on toimunud, kuid selleks, et meie võiksi-me sellest osa saada, tuleb meil pöörduda selle armulise Jumala poole, see lunastus usus vastu võtta ja lunastatuna ka nii elama hakata, et Lunastaja tahe hakkab meie elus sündima. Ja veel – kui Jumal laseb oma prohvetil kuulutada oma rahvale rõõmusõnumit, siis Ta ei ütle, et Ta on otsustanud meile mõned patud andeks anda, mõned meie eksimustest unustada. Ei! Ta teab, et meie üleastumisi on palju, meie pattusid on palju, ja ta teatab: “Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse.” Ta kaotab need kõik. Ta lunastab meid kõigest, mis võiks meid hävitada, igavesse huka-tusse viia. Ta lunastab, ostab vabaks ja unustab selle kõik, mille Ta meile on andestanud. Kõik! Miks?

Sest Tema on meid valmistanud. Tema on meile kinkinud elu ja Tema tahab, et me ei huk-kuks. Tema tahab, et me pääseksime, elaksime igavesti. Ta hoolib lõpmata palju oma loodust. Kas me usume sellesse? Kas see üldse huvitab meid? Või on meie jaoks kordades tähtsam see, kellest saab mõneks ajaks meie president või mis saab meie pensionitest ja muu ajutine?

 

Kõik algab meie suhtest Jumalaga. Kui see suhe on korrast ära, katkenud, rikkis, on ääretult raske hoida korras ka suhteid kaasinimestega ja kogu muu Jumala looduga. Jumala andestuse koge-mine, vastuvõtmine muudab kogu maailma. Isegi tähed on seejärel teistsugused kui enne seda. Rää-kimata inimestest.

Süütunne kibestab, muudab negatiivseks, suurendab kriitikameelt. Idas öeldakse, et teiste pa-tud on su omaenda meeleplekkide peegeldus. Kui sa ei suuda uskuda, et sinu patud on sulle andesta-tud, siis muutud sa eriti nõudlikuks teiste suhtes. Sa pole millegagi ega kellegagi rahul. Kuid kui me tunneme, et need sõnad võivad kõnelda ka meist, siis tasub meil mõelda Jeesuse hoiatavale ütlusele Meie Isa palve seletuses, et kui meie ei suuda andestada oma võlglastele, siis ei andesta Jumal, meie Taevane Isa, ka meile.

Pühakirja sõnum on aga rõõmusõnum absoluutsest lunastusest, täielikust andestusest, häm-mastavast armust. Ja see on rõõmusõnum sulle ja mulle! See on ime! (Tammsalu 2016)

 

Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega pea meeles su patte. (Js 43:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgu tänane päev alguse päevaks ka selles suhtes, et me pa-neme kõik oma vana elu maha, saame justkui eimillekski, et Jumal võiks meie juures midagi uut luua. Jumal ei taha meid remontida, parandada, mõnda kohta natuke läikima lüüa. Jumal tahab mei-le uue elu kinkida, meid uude ellu sünnitada. Joel Luhamet

 

Palvetagem: Armas Issand! Sa tõusid surmast üles, päästes sedasi meid surmast ja kuradist. Hoia meid ikka oma süles ja aita meid kõiki oma Vaimuga uut elu alata.

 

* * *

 

TÕDE TEEB VABAKS

Kolmapäev – 16. oktoober

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! Gl 5:1

 

Vana pilt kõneleb pimedasse kaevu kukkunud inimesest, kes kukkudes murrab jalaluud. Mis ta ka ei teeks, ei ole tal lootust välja ronida ja veel päikest näha. Ainult kui keegi ülevalt tuleks tema juurde pimedusse ja aitaks ta välja valguse kätte, oleks tal pääsemislootust.

See on pilt. Aga see pilt väljendab täpselt seda, mida Jumal oma seletamatus armastuses meie vastu on teinud. Kristuses on Jumal ise tulnud kaevu põhja, keset meie pimedust ja valu, keset meie võimetust ja meeleheidet. Ta on tulnud meie juurde, et aidata meid välja. Kristuses on Ta kandnud kogu meie häda ja väljapääsmatuse koormat, ja selle suuruse mõõduks on rist. Paulus ütleb: “Jumal oli Kristuses” (2Kr 5:19), kui Ta kõneleb Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest ja meie lepitusest. Kristuses oli ja on Jumal tegev. See on evangeelium, rõõmusõnum. See on, miks võime hõisata: “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud!”

See vabadus on kink. Selle alus ei ole meis. Kui me püüame vabadust määratleda vaadates en-dale, oma moraalile, tahtele ja võimetele, siis unustame aluse. See mälukaotus on tänapäeva maail-ma hädade allikas. Sest vabadus usulises mõttes on juur, millest kasvab välja kogu maise vabaduse puu: inimväärikus ja inimõiguste austamine, inimese sõltumatus ja vabadus jõududest, mis teda or-jastavad, vastutus Jumala ees ja ligimesearmastus.

Kristus ütles, et tõde teeb meid vabaks, ainult tõde. Ta ütleb: “Kui nüüd Poeg teid vabaks teeb, olete tõepoolest vabad” (Jh 8:36). (Kiivit 1999:12)

 

Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie? (Ap 15:10) Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased! (1Pt 2:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde, mis teeb vabaks, ei tähenda mitte ainult intellektu-aalset teadmist Jumalast ja Tema loomingust, vaid sisemist küpsemist Jumala valguses, jumalikus-tumist juba selles maailmas, kokkukuuluvust Kristusega. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Hoia meid, taevane Isa, Jeesusel nimel kõige halva ja kahjuliku eest nii ihule kui hingele. Luba meil olla Sinu omad nii elus kui surmas. Hoia meid kindlalt oma isakätes ja juhata läbi kõigi ohtude ja salakavaluse taevasesse kodusse Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Adami Stenander

 

* * *

 

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 17. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

 

Meie Jumal on hea Jumal. Aga mida tähendab, et Jumal on hea? Mida üldse tähendab headus? Kuna oleme elusolendid, siis meie jaoks on hea see, mis soodustab ja toetab meie elu ja elusolemist, mis hoiab meie elu alal. Jumal on hea, sest Ta teeb kõik selleks, et toetada meie elu, et hoida seda alal.

Mis oleks, kui meie universumit valitseks kuri jumal? Kurjus on suunatud elu hävitamisele, sellepärast hävitaks kuri jumal juba oma valitsemise esimestel hetkedel kõik elava. Kurja jumala va-litsus ei ole lihtsalt võimalik. Ka saatanal on ainult rangelt piiratud võim siin meie maailmas, niipal-ju kui Jumal talle võimu ja meelevalda lubab. Miks lubab hea Jumal üldse kurjusel tegutseda, miks Ta ei hävita seda kohe ja praegu? Sellele küsimusele ei ole meil ühest vastust, ent võime olla kind-lad, et ka kurjuse ajutine lubamine teenib hea Jumala häid eesmärke. Jumal ise on absoluutselt hea, Temas ei ole ega saa olla kübetki kurjust.

Kas hea Jumalaga on hea koos elada? Hea Jumal vaatab kaugemale meie maistest eesmärki-dest ja soovidest ja annab meile ainult seda, mis on hea meile ka meie igavikulise elu seisukohalt. Seega võivad paljud meie palved vastamata jääda, kuigi palusime enda arvates ainult häid asju. Hea Jumal ootab meilt, et ka meie oleksime head. Oleksime head ka oma vaenlaste vastu, kes meile kur-ja teevad, armastaksime neid, andestaksime neile, teeksime neile seda, mis nende elule kasuks tu-leks.

Hea Jumal lubab meie ellu ka vahel üsna suuri kannatusi, mis kõik teenivad Tema head ees-märki meie suhtes. Kui äkki seisame silmitsi sellega, et kogu meie senine elu on koost lagunenud, oleme kaotanud oma kallid lähedased, oma eluvõimalused, oma vara, oma sihid ja unistused kas ka siis usume edasi Jumala headusse, kas ka siis usaldame iseennast ja oma elu täielikult ja tingimus-teta Tema kätte? Kuid just Jumala usaldamine nii heas kui halvas, nii heaolus kui kannatustes on see, mis näitab, et oleme tõeliselt mõistnud ja uskunud Tema headust ja heldust meie vastu. (Teder 2018:13)

 

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja
. (2Aj 5:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: .”..sealt tuleb teine rändur. Ta on samuti tormis, mudas, vihmas ja lumes. Aga ta vilistab laulukest ja astub kindlal sammul. Miks? Ta näeb ülal oma kodutulesid! Seal see on – tema kodu! Teda ei kohuta vilets ilm ega halb tee. Nii lähevad läbi maailma inimesed, kes kuuluvad Jeesusele – kellel on elu ajas ja igavikus.” Wilhelm Busch

 

Palvetagem: Hea Jumal, armas taevane Isa! Me täname Sind Sinu headuse ja helduse pärast! Palun jaga meile kõike seda head, mida Sa tahad meile anda ja tee, et me oskaksime, suudaksime ja tahaksime selle ka vastu võtta. Kiitus, ülistus ja au olgu Sinule Sinu Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Karin Teder

 

* * *

 

VÄÄRTUSTA JUMALA SÕNA

Reede – 18. oktoober

Evangelist Luuka päev ehk luukapäev

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

 

Jumala Sõna saad väärtustada kolmel viisil: 1) seda uurides. Pane oma sõna kohta tekkivad mõtted kirja. Esita küsimusi, las Piibel annab Sulle rohkem kui lihtsalt informatsiooni. 2) seda meel-de jättes. Vahest arvad, et Sinu mälu ei ole hea, kuid ometi on Sul meeles suurel hulgal fakte ja ideid. Tõde on, et peame meeles seda, mis meile väga oluline on. Kirjasõna aitab kiusatuse vastu, võimaldab teha häid valikuid, vähendada stressi, end sirutada ning oma usku teistega jagada. Mälu on kui lihas – mida enam seda kasutad, seda tugevamaks ta saab. Alusta näiteks oma lemmikvärsi üles märkimisest ning kanna seda endaga kaasas. Loe seda päeva jooksul mitmeid kordi. 3) selle üle juureldes. Mitte miski ei muuda Sind küpsemaks kui Jumala Sõna üle arutlemine. Meid “muudeta-kse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse” (2Kr 3:18). Jumal nimetas Taavetit “endale meelepä-raseks meheks” (Ap 13:22), kuna Taavet armastas Jumala Sõna mõttes mõlgutada. Väärtusta Jumala Sõna. (Raadio7 2018)

 

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli on kasulikum lugeda Piiblit vähem ja aeglasemalt ning oodata, kuni sõna on meisse tunginud, kui Jumala sõnast liiga palju teada, aga seda eneses mit-te säilitada. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid arst Luuka, et temast saaks Sinu evangee-liumi kuulutaja ja inimhingede ravija. Anna, et tema evangeeliumi ravim tervendaks kõik meie hin-gehaigused ja teeks meie südamed ärksaks armastama ja teenima. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUD.

Laupäev – 19. oktoober

Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada Sinu sõna. Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:101,104

 

Kui me uskmatu inimese käest küsiksime, kas nad tahaksid enestele sõbraks kedagi, kes vale-tab ja iialgi tõtt ei räägi, siis ei oleks meil tarvis vastust kaua oodata. Nad ütlevad: “Mis niisugusega teha, kes alati valetab. Ta on kui kinnikaetud haud, kuhu iga silmapilk võib sisse langeda.” Aga seal juures ei märka nad ise sugugi, et nad täiesti valevaimu juhatusel käivad.

Taavet tunnistab tänases salmis, et ta Jumala käskudest selgust on saanud, valet äratundnud ja vale teerada vihkab, sest et Jumala Sõna sees tõe Vaim elab. Nii näeme, et inimest juhatab kaks vai-mu: üks on Jumala tõe Vaim, kes Jumala Sõna läbi rahvast selle juurde juhatab, kes meile selle Sõna ja Vaimu andnud. Ja teine on vale vaim, kes inimeste meeli oma uskmatusega vangis hoiab, et patu läbi neid hukatuse sügavusse kukkutada, kust see vaim ise on tulnud.

Õpi siis, armas hing, hoolega tundma, kumma vaimu juhatuse all sa oled, et sa eksitusest veel õigel ajal võiksid pääseda. (Lampson 1903:352)

 

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tulemine on nii raske, kui tuhanded käed siis meid kisuvad tagasi vanadele teedele, siis olgu meil teada, et Jumala Poja kutse on siiski tugevam kui inimeste arvamine. Ja meie läheme… Jaan Lattik

 

Palvetagem: Saada mind minu teedel, Issand, selle maailma segaduses ja näita mulle selgelt Sinu meelepärast rada. Seda, mida ma teen täna, luba mul teha, arvestades igavikuga. Michael Weisse

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Haamer, Harri 1998. Avatud taeva all. [Postill] Tallinn: Logos
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks. [Postill] Tallinn: Logos
  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Raadio7 2018. Väärtusta Jumala Sõna IV. Raadio7, 20.07.2018: https://raadio7.ee/stp/vaartusta-jumala-sona-iv/
  • Soom, Kaido 2015/I. Kristlase vabadus. – Eesti Kirik 23.09.2015
  • Soom, Kaido 2015/II. Igapäevane leib. – Eesti Kirik 07.10.2015
  • Tammsalu, Jaan 2016. Nädala mõte. EELK Tallinna Jaani koguduse koduleht, 19.09.2016: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/119-nädala-mõte-19-09-2016.html
  • Teder, Karin 2018. Juhtsalm, mõtisklus ja palve. Johannese Sõnumid: EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse väljaanne, 01.09.2018: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/September2018.pdf
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2019

 

 

 

 

Palveleht 13.-19. oktoober 2019

Nädala teema: Igapäevane leib

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega -vastuseid.

Kirjakoht Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda on: Psalm 104:1,13-14, 27-28, 33

1 Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,

austuse ja iluga oled sa ennast riietanud.

13 Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa. 
14 Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest 
27 Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. 
28 Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. 

33 Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.

 

  1. Pauluse kirjast korintlastele 9:6-11

6 Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti,
ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.
7 Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte

nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.
8 Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et
teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis,
9 nagu on kirjutatud: „Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.”
10 Tema, kes annab seemne külvajale, annab ka leiva
toiduseks, teeb rohkeks teie külvi ja kasvatab teie õiguse vilja.
11 Te saate kõigiti rikkaks igasuguse siira headuse poolest, mis meie läbi valmistab tänu Jumalale.

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

              

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest Eestimaal. Tänu Jumalale, kes hoolitseb meie ja meie igapäevaste vajaduste eest ning kingib meile jätkuvalt oma häid ande. Täname selle aasta lõikuse eest. Tänu igavese elu tõotuse eest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja koguduse liikmete ning vaimulike eest. Tänu leerilaste eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 145:15

15Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda: Luuka evangeelium 12:(13-14)15-21

13 Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: „Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!”
14 Jeesus ütles talle: „Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?”
15 Ja ta ütles neile: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse
eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!”

 

16 Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: „Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud.
17 Ja ta arutas endamisi: „Mis ma pean tegema? Mul ei ole  kohta, kuhu oma vilja koguda.”
18 Ja ta ütles: „Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan
suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara
19 ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara

mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!”
20 Aga Jumal ütles talle: „Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult
su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?”
21 Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.”

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et Issand laseks oma armu viljadel, õigusel ja armastusel, küpseda ka meie sees. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palume tröösti leinajatele. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Marek Alveuse ning tema pere. Palume õnnistust juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehele Andra Indriksonile ning nende peredele. Palume õnnistust leerilastele, pühapäevakoolile ja lastekoorile. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 5 Moosese raamat 8:7-18

7 Sest Issand, su Jumal, viib sind heale maale, veeojade, allikate
ja sügavate vete maale, mis voolavad orgudes ja mägedes,
8 nisu, odra, viinapuude, viigipuude, granaatõunapuude, õlipuude ja mee maale,
9 maale, kus sa ei söö leiba kehvuses, kus sul midagi ei puudu,
maale, mille kivid on raud ja mille mägedest sa saad raiuda vaske.
10 Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis!

11 Hoia, et sa ei unusta Issandat, oma Jumalat, jättes pidamata
tema käsud, seadlused ja määrused, mis ma täna sulle annan,
12 et kui sa sööd ja su kõht saab täis, ja sa ehitad ilusad kojad ning elad neis,
13 kui su veised, lambad ja kitsed sigivad, su hõbe ja kuld rohkeneb ja kõik, mis sul on, kasvab,
14 et su süda siis ei lähe suureliseks ja sa ei unusta Issandat,
oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt orjusekojast,
15 kes juhtis sind suures ja kardetavas mürkmadudega ja skorpionidega kõrbes, põuases paigas, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust,
16 kes söötis sind kõrbes mannaga, mida su vanemad ei tundnud, et
sind alandada ja proovile panna, et viimaks teha sulle head!
17 Ja ära ütle oma südames: Mu oma jõud ja mu käe ramm on soetanud mulle selle varanduse,
18 vaid tuleta meelde Issandat, oma Jumalat, et see on tema, kes annab sulle jõu varanduse soetamiseks, et kinnitada lepingut, mille ta vandudes tegi su vanematega, mis nüüd ongi teostunud!
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Jätkuvalt kanname palvesse meie kiriku kõrgkooli – Usuteaduse Instituudi, kirikukoolid ning lasteaiad ja lastehoiud. Õnnistust palume kiriku allasutustes töötavatele inimestele. Palume kõigi eest, kes on kirikust kõrvale jäänud. Palume, et Issanda hea ja armuline Vaim oleks nendega ning nad võiksid taas leida tee koguduse osadusse.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast Timoteusele 4:4-5

4Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võetakse vastu tänuga,

5sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi.

Palume, et Issand pühitseks kogu meie elu Sõna ja palve läbi!

Tänulikkus Issandale

Lk 17:11-19

 

Kuuldud evangeelium sobib hästi kokku tänase pühapäeva teemaga, milleks on tänulikkus – tänulikkus Jumalale. Ilmselt on kuuldud evangeelium meile tuttav ning sama ilmselt oleme maadelnud küsimusega, et kuidas need üheks tervekssaanut ikka nii südametud olid ning kuidas leidis vaid ainult üks, saamarlane, tee Jeesuse juurde, et Teda pidalitõvest parenemise eest tänada.

 

Piibliseletajad pakkuvad välja erinevaid selgitusi. Üks loomulikumaid on see, et küllap need üheksa ruttasid kohe oma perede ja sõprade juurde, kellest nad olid pidanud lahus olema kogu oma haiguse aja. Saamarlaselel, kes polnud kohalik, polnud lihtsalt neid, kelle juurde minna ja seepärast leidis ta tee Jeesuse juurde kergemini ülesse. Võis veel lisanduda see suur ja kujutlematu rõõm, kui piinavast surmahaigusest on pääsetud –  et rõõm lihtsalt ongi nii suur, et tänu ei tule kohe meelde. Küllap oleme midagi sellist igaüks kogenud ka enese elus.

 

Järgnevas tahaksin anda kaasa mõned mõtted, kuidas võiksime olla tänulikud, aga ka kasvada tänulikkuses. Need mõtted võivad tunduda pisut teoreetilistena, kuid olen ise saanud neist abi, et minus võiks olla enam tänulikkust Jumalale.

 

Esmalt on kasu lihtsalt peatumistest ja elu üle järelemõtlemisest. Küllap on asju, mis meie arvates ei ole head, kuid kindlasti on külluses asju, mida saaksime ja peaksime heaks pidama ja Jumalat nende eest tänama. Ei ole kerge tekitada sellist vaimset peatushetke, kuid see on väga vajalik mitte ainult, et tänu võiks rohkeneda, vaid meie kristlikuks kasvamiseks üldisemas mõttes. Teame Piiblist, et alles siis, kui kadunud poeg mõtetesse vajus, sai ta paremad mõtted, mis viisid teda tagasi isakoju.

 

Teisena nimetan palvet. Kas meile ei ole tuttav kogemus, et hakkame palvetama ning südames on kümneid soove ja eespalveid ning ühtäkki tunneme, et palvesoovid taanduvad ja südamesse tuleb tänu. Mul oli just eile selline kogemus, kui palvetasin nn palveketis Usuteaduse Instituudi eest, kuid üsna pea asendusid etteantud palveteemad tänuga Issandale kõige eest, mis Ta on andnud ja küllap annab oma armust veelgi.

 

Edasi nimetaksin paari suhtumist, mis aitavad meil elada tänulikku elu Jumalale. Neist esimene on, mida tihti rõhutavad ameeriklased  – ära võta asju vastu nii, et need peavadki sulle tulema, (ingl: as granted) sest tegelikult ei pea need ju meile üldsegi tulema või asjad võivad hoopis teisiti minna. Kui meil on selline suhtumine, et ma ei pea seda või teist saama, ning kui ma siis saan, siis olen ka väga tänulik. See seaduspära maksab võrdselt nii ilmalikus kui vaimulikus elus. Võibolla tänase evangeeliumi iisraellastest tervekssaanud tundsin kuidagi enam, et nemad peavad terveks saama, saamarlasel polnud selles osas midagi oodata ning just seepärast võis ta  kanda eneses suuremat tänu.

 

Eelnevale lisaks nimetasin veel ühte väga olulist suhtumist, mis on tuntud nii Lääne kontemplatiivses mõtlemises kui ida- kiriku teoloogias ja liturgilistes tekstides. Tõsi, sama asi, aga väljendatud küll pisut erinevate sõnadega. Läänes õpetatakse, et ei ole tarvis lahterdada asju headeks ja halbadeks, sest me ei tea, mis on meile tõeliselt hea ja mis halb. See on ka meie paljude kogemus, et esmapilgul heana näiv asi pole olnud hea ja see, millel on olnud halva nägu, osutub hiljem meie vaimuelule väga vajalikuks. Nõnda mõeldes saamegi kõige eest Jumalat tänada. Idas väljendatakse sedasama vaimulikku tõde kaunisti hommikupalve sõnadega – “Issand, mida iganes ma sel päeval kohtan, lase mul kindlalt teada, et kõike juhib Sinu hea ja armuline tahtmine.” (Tsiteerin peast.) Ei ole vaja kirjutada osasid asju saatana, maailma ja liha kontole ning mõned harvad, meie arvates head asjad Jumala arvele – võtkem kõike vastu  otsekui Tema käes, usalduse ja tänuga.

 

Ja viimaks armuvahendid – Jumala Sõna ja Sakrament. Kas ei tulle meile tuttav ette, et oleme võtnud teinekord Piibli kätte või tulnud  kirikusse üsna vingus ja kriitilise meelega. Siis aga loeme või kuuleme, mida Issanda on meile teinud, et Ta armastab meid, andestab meile meie patud, toob meile uue ja igavese elu – ning taas tunneme, kuidas tänu võitab meie südame. Teisiti pole ka pühima Altari Sakramendiga – kogeme selles sellist Issanda lähendust ning osadust üksteisega, et tänu lausa tulvab Püha Vaimu kaudu meie südamesse. Sellel tänul võib olla mõistuslikult seletatav põhjus, kui alati ei pruugi –  Jumala sakramentaalne arm võib meid vallata nii, et me ei oskagi öelda ja mõelda, milles eest me täname, kui süda ja hing on tulvil tänust ja kiitusest Issandale.

 

Soovin meile kõigile tänulikku südant ja meelt. Avagu Issand ise meie huuled, et me kõik, mis meis on ja kes me oleme võiks kuulutada Tema kiidetavust. Sest eks ole tänulikkus, nagu kõik muu meie elus, Jumala arm. Aamen

 

PÄEVA SÕNUM nr. 158

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ANNAB ELU

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 05. – 12. oktoober 2019

 

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Is-sand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi.

Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese vastu saatis ta oma Poja siia maailma ning Jeesus näitas oma tegevusega, et ka pattulangenud ja kannatav inimene on Jumalale oluline ja armas. Nii oli Jeesuse tegevus seotud inimese aitamisega. Ta tegi haigeid terveks ja äratas surnuidki üles. Paljud võisid kogeda Jumala abi ning võimu kannatuse ja surma üle. Nende inimeste lugusid võime lugeda pühakirjast. Meiegi võime raskustes Jumala abi paluda.

Kuid Jeesuse tegevus ei piirdunud üksnes tema maapealsete imedega. Ta suri inimeste eest ja kandis kogu inimkonna patud, tõusis surnuist ja avas nii tee igale usklikule igavesse ellu. Jeesus üt-les: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Surma võitmiseks ja igavesse ellu pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Usklik inimene võib olla kin-del, et tema jaoks pole surm enam kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu, mis ootab meid eel. (Soom 2017)

 

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10 

 

Kristuse kaudu tuli ilmsiks inimese igavene väärtus. Inimene oli algusest peale igavene olend, aga enamik neist ei teadnud seda. Kristus tõi selle saladuse päevavalgele. Nüüd teame, et inimene on ainulaadne ja kordumatu. Kaotatud inimest ei saa asendada. Sellepärast ongi surm nii traagiline. Sõbrad ei saa siit ilmast lahkuda kahekesi koos. Kõik lähevad üksinda. Järelejäänute osaks on lein, valu ja kahjutunne.

Jeesus ei püüdnudki Martat ja Maarjat lohutada, et tulevad uued inimesed, kes asendavad nen-de venda. Ta teadis, et õdede hinges oli tühi koht, mida võis täita vaid Laatsarus, ei keegi teine. Sel-lepärast andis Jeesus õdedele tagasi sellesama Laatsaruse. Ta hüüdis haua juures: “Laatsarus, tule välja!”

Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Tärk 2004:302j)

 

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ava-likuks teie pärast (1Pt 1:20). Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätke-tud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26). Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina valitsed elu ja surma üle. Me täname Sind, et Jeesus Kristus on võitnud surma võimu, ja palume, aita meil astuda usus Temasse vastu oma sur-male. Anna meile kindel veendumus, et nii elus kui surmas oleme Tema omad, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

MIS ON ELU?

Pühapäev – 6. oktoober

Jeesus astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: “Noor-mees, ma ütlen sulle, ärka üles!” Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Lk 7:14,15

 

Mis on elu? Jeesus ei annud sellele vastust. Kuid Ta andis meile mõningaid tähiseid, mis näi-tavad teed selle küsimuse vastuse juure. Need tähised õpetavad ja näitavad, et elu on väljaspool ini-mese teadmisi, intelligentsi ja võimu. Kristuse ülestõusmine, Laatsaruse, Jairuse tütar ja selles kir-jakohas mainitud noormehe ülesäratamine lubavad meid veidi näha seadusi, mis valitsevad taevas, s.o. väljaspool kaduvust. Nad aitavad meil näha, millised jõud juhivad elu.

Oma ülestõusmise läbi on Jeesus meile näidanud ja lahti teinud tee ellu. Tema on saanud elu Issandaks. Sellepärast võib ainult Tema kutsuda surnu tagasi ellu. Ainult Tema võib anda tagasi elu, nagu Jumal andis selle tagasi Temale.

Saates oma lahkunuid, meie usume, et nad elavad taevas edasi. Seal loodame neid kord jälle näha. Seda võime aga ainult Jeesuse läbi, sest Tema on surma võitja. Lahing surma ja elu, patu ja lunastuse vahel on otsustatud Jeesuse läbi. Elu oli võidukas. Surma rongkäik on muudetud elu või-dukäiguks.

Tulge sellepärast Tema juure. Liituge Temaga, sest Tema käib elu-rongkäigu eel. Ta kutsub meid kõiki. Ta kutsub oma elusõna, oma kristliku kiriku kaudu. Ta on iseäranis lähedal, kes leinas mälestavad oma armsaid lahkunud omakseid. Tema on tee, tõde ja elu. Sellepärast, kes usub Tema-sse, see ei pea surma nägema. (Plank 1960:145j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui vaatad tagasi ja mõistad, mida head on Jumal sulle tei-nud, siis peaksid julgema ka edasi minna. Jumal on ikka seesama. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su juurde tahan jääda, Issand, rõõmu, valu sees, et Sind tohiks ülendada kord ka Sinu järje ees. Sinu tahtmist tahan täita; käsid siit ka lahkuda, ei sel raske hinge heita, kes on eland Sinuga. Carl Johann Philipp Spitta

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 7. oktoober

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluval-guses. Ps 56:14

 

Me kõik vajame olla hoitud ja päästetud. Surm viib ootamatult ära meie lähedasi, meie enda jalad kipuvad libisema, valgusest võib jääda me elus vajaka. Kuid see pole kõik. Ka Jumala poolt päästmise kogemus võib tabada inimest tänapäevalgi.

Aga küsimused kerkivad meis sellegipoolest. Miks peab ikka olema, et elus endid ära lööme, kriimustada saame, hirmu peame tundma? Miks ei võiks me elutee olla sile ja laitmatu? Mis oleks viga ainult allamäge kulgeda mööda laia ning sujuvat teed? Miks tuleb sageli mäkke ronida mööda kitsast ja krobelist rada?

Miks on vaja krobelist teed meie ellu? Eks ikka selleks, et lihvida siledaks meie hingi. Jah, see teeb meile haiget, kui miski meid riivab ja kriibib. Kuid sile tee jätab meid endid krobeliseks. See-pärast viibki lai ja mugav tee, nagu ütles Jeesus, pigem hukatusse – see ei paranda meid. Just muga-vuses kipub inimene hädaldama ja kaotama elu mõtet. Kitsas tee aga juhatab meid Jeesuse sõnul vaikselt maastikku läbides jumalariiki: selle käigus me muutume ise, kui peame õiget rada otsima; me eksime või kulgeme valesti, kuid Jumalat usaldades ja paludes kogeme ikka ning jälle, et oleme rohkesti hoitud.

Võiks tuua veel ühe pildi: noorena tabavad meid hingehädad, vanana ihuhädad – pärast surma võivad meile osaks saada vaimuhädad. Mis juhtub, kui inimene sureb? Koguja ütleb: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud” (Kg 12:7). Erinevalt Kogujast me ei ohka, et kõik on tühisuste tühisus, sest Jeesuse kaudu on meil lootust saa-da rõivastatud kadumatusega. Seepärast võivadki hinge- ja ihuhädad, mis meid kriibivad, saada hoopis kasvatajaks ja puhastajaks, et vaim võiks takistusteta rännata Jumala juurde, kes toimetab temaga edasi. (Hiob 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand kisub ka praegu nende hinge välja surmast ja jalad libedalt teelt, kes Teda usaldavad, et kõnniksime Jumala ees eluvalguses. Jumala headus ja valgus saatku meid kõigil meie radadel ja teedel! Arne Hiob

 

Palvetagem: Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. Joa-chim Neander

 

* * *

 

OLEME USUTEEL OTSIJAD JA RÄNDAJAD.

Teisipäev – 8. oktoober

Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli. Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima. Ii 14:1,2

 

Inimene on nõder ja patune olevus, veelgi enam, ta on pattu aheldatud ning mitte miski ei suu-da teda sellest olukorrast välja tuua. Ning sellist tühisust peab Jumal silmas, Ta tahab temaga koguni ükskord kohtusse minna, et seal siis inimese tegude üle aru pärida, teades, et inimene alati Jumala ees süüdi jääb. Iiob palub, et Jumal kordki oma pilgu inimese pealt ära pööraks, siis saaks see hinge tõmmata, korrakski rõõmu tunda nendest piiratud päevadest, mis Jumal talle andnud. Rõõmustada kui päeviline, kes oma päevatöö teinuna õhtu viimaste vabade tundide puhkust võib nautida.

Iiob nõuab, et Jumal temaga räägiks. Ta julgeb minna isegi nii kaugele, et süüdistab Teda ja nõuab seletust oma kannatusele. Lõpuks Jumal vastab, aga see vastus on Iiobile pigem korralekutsu-mine kui enesele õiguse saamine. Kas Iiob kogeb kõigele vaatamata igatsetud armulise Jumala pöördumist enda poole? Kas saab ta vastuse oma kannatuse küsimusele? Vahest polnudki Iiobile need küsimused enam tähtsad. Tähtis oli hoopis see päris uus jumalakogemus, Jumala olemuse, Tema suuruse ja suveräänsuse tunnetamine, mis purustas kõik senised inimlikult piiratud ettekuju-tused. See kogemus on Iiobile midagi nii erilist, et ta Jumala ees põrmu langeb ning tunnistab: “Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud” (Ii 42:5).

Meie olukord on teistsugune, kui oli Iiobil. Meie ei pea pimeduses kobades Jumalat otsima, sest Jumal on meile halastanud ning Jeesuses Kristuses pööranud meie poole oma armastava palge. Siiski oleme veel usuteel otsijad ja rändajad. See tee pole kerge, sest Jumala järgi küsimine viib meid varem või hiljem paratamatult vastamisi iseendaga. See, mida me iseendaga silmitsi seistes kogeme, võib meie jaoks osutuda iioblikuks katastroofiks. Peame palju jõudu ja meelekindlust oma-ma, et näha, kuidas senine müüt meeldivast isiklikust minast tuhaks variseb ja me oleme eimiski. “Kus pole midagi, seal on Jumal,” on öelnud iiri kirjanik Yeats. Vahest ei jõugi me isikliku sügava kannatuse kogemuseta allikale, vahest peamegi põrmu langema, et kogeda Jumala ja Tema armastu-se suurust, Tema, kes meie peale halastades meie eest kannatas, suri ja üles tõusis. (Heckmann-Talvar 2006:4)

 

Mis on inimene ja milleks ta kõlbab?Mis on tema õnn ja mis on tema õnnetus? (Srk 18:8)

Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari (Ii 8:9). Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari (Ps 144:4).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ühel hetkel avaneb su ees võimalus pärida igavene rõõm ja õndsus. Ja selle hind on täiesti jõukohane: lase kõigest vanast lahti, anna ta ära mõõtmatult suurema vastu! Toomas Paul

 

Palvetagem: Olen küsind Sult mõndagi elus, palveid paljusid palunud suu. Nüüd nõtruses, vaevus ja valus armust küllalt, kui kaob kõik muu. Peeter Sink

 

* * *

 

KOGU LOODU ÄGAB.

Kolmapäev – 9. oktoober

Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi loo-tusega. Rm 8:20

 

Kui vaatame loomislugu, siis näeme, et Jumal loob inimese erinevana kõigest muust (oma näo järgi ja enese sarnaseks) ning paneb ta kõike loodut valitsema, s.t. hoidma ja harima (mitte selle üle vägivallatsema, nagu pattulangenud inimene oma rikutuses tihtipeale teeb). Piibli maailmapilt on selgelt hierarhiline: kõige alguses ja kõige üle seisab Jumal, kellele allub kogu Tema loodu – aga selles loodus valitseva hierarhia tipus on inimene.

Pattulangus tähendas tegelikult seda, et inimene üritas Jumalat troonilt tõugata ja Tema ase-mele – või vähemalt Tema kõrvale – asuda. Selle mässu tulemuseks on see, et kogu loodu harmoonia on rikutud – inimese mässule Jumala vastu vastas loodus omakorda mässuga inimese vastu. Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu elu-aja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! (1Ms 3:17, 18). Ühtlasi tuli surm kui Jumalast lahutatuse ja patu paratamatu tulemus. Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama! (1Ms 3:19)

Apostel Paulus ütleb, et inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm (Rm 5:12), ning kirjeldab üldist olukorda nii: Loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loo-du ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini (Rm 8:19-22). Võrdluseks võib lugeda prohvet Jesaja kuu-lutust uuest, lunastatud maailmast: Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja karu käivad karja-maal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis. Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse. Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõhja (Js 11:6-9).

On väga oluline pidada meeles kahte asja. Esiteks seda, et Jumal on endiselt kogu loodu, ka inimese Looja ja Käskija, kuigi inimene ise seda ehk tihtipeale teada ei taha. See tähendab, et viim-selt on kõik ikkagi Tema käes – ja ka see paradiis, kogu loodu uuekssaamine, millest piibel prohvet-likult kuulutab, ei sünni mitte iseenesest ega inimeste jõupingutuste abil, vaid Jumala tahtel ja Tema armastuse läbi.

Teiseks aga peame teadma, et ka enne lõpliku lunastuse saabumist, enne uut taevast ja uut maad, oleme meie, Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimesed, kohustatud pöörduma ta-gasi Tema juurde ning püüdma Tema abiga Ta tahte järgi elada: mitte mässates oma Looja vastu, vaid Tema sõna kuulates, mitte vägivallatsedes üksteise ja Jumala loodu vastu, vaid üksteist armas-tades ja Jumala loodu eest hoolt kandes, seda hoides ja harides. Me ei saa seda uueks teha ega sel-lest kõiki patu tagajärgi kaotada, aga me saame teha väga palju selleks, et maailma olukorda mitte enam hullemaks muuta, ja veelgi enam: meile on siiski antud võime ja võimalus asju teinekord pa-randada ja meie poolt põhjustatud kahju leevendada. Inimese vastutus Jumala ja Tema loodu ees on väga suur. (Auksmann 2006)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei tohi unustada, et kannatuste rohkus ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala headust ja mööduvad sel-lest. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, Sinu hoolitsusel muutub maailm. Täname Sind, et me ei ole jumalatu maailma ega ka meelevaldsete olukordade vangid. Jörg Zink

 

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 10. oktoober

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

 

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja alla-käigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kumma-lisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga. (Meadowcroft 2018)

 

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Hingekitsikuses oleva inimese kõige suurem häda on see, et tal on raske usaldada end täiesti Jeesuse kätte. Ometi saab Jeesus sind kõige paremini aidata. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Mu Jumal, ainult Sinu juures jääb mu süda vaikseks. Üksi Sinu juures saan õn-nelikuks jälle. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ning vintsutused ja lapse kombel puhata Sinu jalge ees. Harri Haamer

 

* * *

 

USUTÄNU ENNE ABI SAABUMIST.

Reede – 11. oktoober

Ma ülistan Sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan Su nime igavesti. Sest Su hel-dus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Ps 86:12,13

 

Paljudes psalmides tänatakse Jumalat enne palve täitumist. See näitab meile tolleaegsete usk-likkude usujulgust. Ainult Jumalaga ühendatud süda suudab seda. Meie ei tunne ainult usupalvet, vaid ka usutänu. Usk suudab tänada Jumalat hoolimata sellest, kas silmad palvevastust näevad või ei. Teame aga seda, et asi on Jumala kätte antud ja Tema tahe toimub. Vaja on vaid olla teatud vai-mulikul tasemel.

Milline on vaimulik tänu? See on kõigest südamest. Siin ilmnebki me usu terviklikkus. Palve on nüüd vastatud ja kogu süda ülistab ja tänab Jumalat. Kõigest südamest tähendab tänapäeva keeles  “kogu oma olemusega”. Tänatakse sellepärast, et Jumal on  mu Jumal. Palves ja tänus muutub Ju-mal me isiklikuks Jumalaks ja õnnistused me isiklikeks õnnistusteks. Tänul on igavene väärtus. Ja austan Su nime igavesti. See pole ainult fraas. Tänu on tõepoolest igavene; siis, kui kord palved lõ–pevad, jääb tänu püsima. Palves oleme inimeste tasemel, tänades aga inglite ja taevaste olendite ta-semel.

Mille eest täname? Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Taavetil ei olnud enam elulootust. Vaenlaste rõõm oli nii suur.

Mõni meist on üle elanud momente, millal oht on möödunud, siis on tunne, nagu algaks elu uuesti. Pärast seda oli tänul uus sügavus. Surnuteriigist ei ole tagasitulekut. Ainult Jeesus Kristus on tagasi tulnud, et mitte enam surra. Usun, et Taavet sai ära põgeneda Sauli eest, siis tundis ta ennast ka nagu surmast päästetuna. Teame, et Jumal ei päästa palujaid ainult maisest surmast maise elu jaoks, vaid ka igavesest surmast igavese elu jaoks. (Tärk 2014:329)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See, kes kuulub Jumala kuningriiki, peab teadma, et tema osa selles maailmas pole kerge. Risti kanda ja tunnistust anda pole kerge, aga see on ainuke võima-lus Jumalale jäägitult kuuluda. Harri Haamer

 

Palvetagem: Ma tahan uue lauluga Su nime, Jumal, kuulutada ja kiitust Sulle laulda. Mind Püha Vaim siin õpeta ja minu südant valgusta, et tunnen Sinu heldust. Aita kiita, tänu anda, rõõmu tunda, et mind armust oled päästnud surmahirmust. Alma Teder

 

* * *

 

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Laupäev – 12. oktoober

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Kinnita mu süda kartma Sinu nime! Ps 86:11

 

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ai-nult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust purunemise eest ja elame osaduses teistega. Lõplikuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise. (Tärk 2014:328j)

 

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on valmis tulema igasse südamesse. Ja Ta tuleb tõesti, kui Temale vastu ei panda ega tagasi ei tõrjuta. Ei ole ega saagi olla suuremat rikkust ega õnnistust inimesele, kui Jeesus on saanud ta elu Issandaks ja Õnnistegijaks. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Igavesti tahan hoida silmas Teda, kes kui vaikne Tall minu eest on kannatand siin ilmas süütult ristikoorma all. Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud, minu eest on ennast ohvriks andnud ning mu surma surmanud, kui Ta ütles: “Täidetud!” Albert Knapp

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

September 2019

 

Palveleht 6.-12. oktoober 2019 

Nädala teema: Jeesus annab elu

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas toome kiitust ja ülistust Jumalale.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Kohad Piiblist millele ülistusosas toetuda on: Psalm 86:10-13

10 Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
11 Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões!

Kinnita mu süda kartma sinu nime! 
12 Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti. 
13 Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud
surmavalla sügavusest.

 

Luuka evangeelium 7:11-16

11 Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja
temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.
12 Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.
13 Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!”
14 Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid

seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!”
15 Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.
16 Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Meie seas on tõusnud suur prohvet!” ja „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!”

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistus palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes on oma ristisurma ja ülestõusmise läbi on võitnud surma võimu ning toonud meile igavese elu. Temaga koos olles ning Teda usaldades võime elada julgesti oma maist elu ning pärida Temas igavese elu. Täname koguduse liikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Tänu meie koguduse sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Iiobi raamat 14:1-6;13-15

Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.
2 Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.
3 Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.
4 Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!
5 Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes –
sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,
6 siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule,

seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!

13 Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub;
et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles.
14 Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu?
Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.
15 Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 8:18-23

18 Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused
mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.
19 Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.
20 Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte

vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,
21 et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse.
22 Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini;
23 ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meil oleks tahet, oskust ja julgustust kinnitada neid, kes julgustust ja tröösti vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt lohutust ja abi leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis PIrni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame Jumala kätte koguduse muusikajuhi Imbi Laasi ja kõik koori liikmed, et Issanda teenimine läbi muusika võiks palju rõõmu tuua. Palume kõik leerilapsed Jumala armu ja hoidmise alla. Õnnistust palume sõpruskogudustele Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast Timoteusele 1:10

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu
toonud valge ette elu ja kadumatuse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume presidendi, valitsuse ja riigikogu eest ning kõigi eest, kes rahva teenistuses. Palume rahu eest maailmas. Palume, et me ise oleksime rahutegijad. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume eriti inimeste eest, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid valgustamas, juhtimas ning elustamas. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, kristlikud- ja riigikoolid, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste ühingu jpt.

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a

3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.          

Palume, et Jumal ise tugevdaks meie usku Temasse ning palve jõusse.

PÄEVA SÕNUM nr. 155

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

MEIE LIGIMENE

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 15. – 21. september 2019

 

Tänapäeva inimese jaoks tähendab usk Jumalasse sageli üksnes isiklikku suhet kõrgema jõu-ga. Sageli selline kaasaegne usk ei nõua inimeselt eriti palju, piisab vaid mõtisklemisest ja enda ellu süüvimisest.

Kristlik usk pole kunagi olnud egoistlik enese vajaduste rahuldamine, vaid siin on inimese ja Jumala vahel ka ligimene. Jeesus andis oma elu ja tööga hea märgi sellest, kuidas tuleb teist inimest armastada ja aidata. Jeesus aitas, kuigi abivajajaid oli palju. Ta ei lükanud kõrvale inimesi selle pä-rast, et nad oleksid olnud liiga patused. Jeesuses tuli esile Jumala armastus.

Ka kristlase elus peaks olema ligimesearmastust. Kui Jeesuselt küsiti, milline on suurim käsk, siis ta vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!”

Jumal on andnud inimesele kõik eluks vajaliku. Ta on andnud andeks meie patud, Ta on and-nud uue elu. Nüüd on meie ülesanne olla maailmas Jumala headuse ja armastuse jagajateks oma li-gimestele. Meie ümber on nii palju neid, kes vajavad tuge, abi ja andestust. Minnes ja aidates neid inimesi, täidame Jumala antud ülesannet. Jumal on hea, armastav ja aitav ning kui meie oleme sel-lised oma ligimese vastu, siis oleme ka Jumala kaastöölised siin maailmas. (Soom 2013:8)

 

Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mt 25:40

 

Olen harjunud olema maailma naba. Ega selles miskit imelikku olegi, sest kõik tiirleb ja pöör-leb ümber minu. Kui elus miskit juhtub, siis sünnib see kas minu lähedal või minust eemal. Inime-sedki jagunevad kas tuttavateks või võõrasteks. Nii on Jumalgi mulle omane või mulle võõras, mul-le lähedane või kauge. Kõige tähtsamad on minu elu, minu perekond, minu töö, minu Jumal, minu usk … – see on monoloog iseendaga.

Aga milline oleks minu elu teiste eludeta, minu Jumal teiste Jumalata, minu usk teiste usuta, minu monoloog ilma dialoogita? Teisi välistades võiks vist minu ja Jumala vahele võrdusmärgi pan-na. Eks inimene teebki vist sageli nii – oma Jumalast ja oma usust rääkides räägib tegelikult ainult iseendast.

Jeesus nägi aga teisi ja tegi igaühe jaoks ruumi. Nii õpetas Ta meid palvetamagi sõnadega “Meie Isa”, mitte “Minu Isa”. Ega Ta ilmaasjata rõhutanud, et kus kaks või kolm Tema nimel koos on, seal on Tema meiega. Mitte et Ta minuga ei oleks, kui ma üksi mõtisklen või palvetan, vaid et Ta on minuga läbi teiste, kellele olen ruumi teinud oma mina kõrvale, keda haarab minu usk ja minu Jumal, kelles ja kellega saan kohata Issandat. Nii on Jeesus tõmmanud minu jaoks võrdusmärgi ene-se ja teiste vahele. Teda kohates kohtun alati vennaga ja venda kohates alati Jeesusega. (Kirja 2002 :8)

 

Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat. (Õp 14: 31) Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp 19:17) Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma. (Mt 10:42)

 

Palvetagem: Halastaja Issand ja Õnnistegija, süüta meie südameis oma armastuse tuli, et me üksteist armastaksime, nagu Sina oled meid õpetanud ja meile eeskuju jätnud. Sinule olgu ülistus ja au, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

KÕIGE ESIMENE KÄSK.

Pühapäev – 15. september

“Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” Lk 10:27

 

Jeesuse vastuses kirjatundja taiplikule küsimusele kuulsime, millised peaksid olema elu prio-riteedid, mida me eelistame ja millises järjekorras asju ajame.

Esimesel kohal on Jumal. Temast tuleb alustada. Kui sa oled mures, kui sa ei tea, millest alus-tada, kui sa tunned, et sul ei ole piisavalt vahendeid mõne asja korraldamiseks, või oled segaduses või jahmunud, siis alusta Jumalast ja armasta Teda.

Kui me ausalt vaatleme iseennast, siis peame tunnistama, et harva alustame Jumala armasta-misega. Peaaegu alati alustame endi vajaduste ja nõudmistega, selle asemel, et vaadata Jumala poo-le. Tema on valmis juhtima meid läbi arusaamatute olukordade, probleemide ja kitsikuse, millega tuleb meil silmitsi seista. Me oleme niivõrd haaratud endi hädadega, et me ei suuda oma mõtteid neist lahti rebida ega ümber suunata Jumala peale. Aga Jeesus ütleb, et mõtle kõigepealt Jumalale. Tema on see, kes näeb probleemi tervikuna koos tagajärgedega. Meie vaateväli piirdub kahjuks ainult olukorra ühe väikse osaga. Häda on selles, et me ei näe asju õiges perspektiivis, meil ei ole õiget väljavaadet tulevikku. Just sellepärast oleks targem alustada suhtlemisest Taevase Isaga.

Aga Jumal ise ei alusta sellest. Midagi eelneb meie poolsele Jumala armastusele. Mis asi see on? Küllap see tähendab seda, et Jumal pöördub meie poole esimesena. Käsk Moosese viiendast raamatust, millele Jeesus viitab, kohustab inimest armastama Jumalat. Aga see armastus ei ole võimalik enne kui me pole hakanud nägema, et Jumal on meid enne armastanud. Seega on meie armastus eeskätt vastus Jumalale. Kui püüaksime käsku täita ainult käsu pärast, oleks väga raske armastada Jumalat, kui mitte võimatu. Ta tunduks olema meie vaenlane või kohtunik või hoopis surmaotsuse täideviija. Pühakiri ei tõsta kusagil esikohale meie armastust. Kas mäletad kuidas Johannes ütleb oma esimeses kirjas: “Meie armastame, sest Tema on meid enne armastanud.”

 

Inimese vastutus on reageerida Jumala armastusele. Tema armastust kogeme väga erineval moel. See jõuab meieni läbi looduse, läbi varude, mida päevast päeva meile antakse. Me ei tohiks iial unustada, et asjad, millest rõõmu tunneme: toit, õhk, päikesepaiste, ulualune – kõik need eluks vajalikud materiaalsed asjad tulevad Looja käest. Tema headus kaitseb, katab ja valvab meid. Ta hoiab, et kurjus, mis meie elus oma tööd teeb, ei saaks meid kaasa kiskuda ega hävitada. Jumala varjav käsi kaitseb meid. Muidugi juhul, kui me ei ole ennast teadlikult kurja teenistusse andnud. Nõnda siis, kui sa mõtled Jumala armastusele ja eriti armastusele, mille läbi meid on päästetud, siis ainuke ja tõeline vastus peaks olema kogu südamest, hingest, mõistusest ja jõust tulenev vastuar-mastus.

Pangem nüüd tähele, kuidas Jeesus kirjeldab meie vastuarmastuse kulgu. Armastus ei ole ai-nult hetkeline tunne. See on tegevus, millel on oma loogika ja eripära. Kui Jumala armastamine on elu võtmeks, meie olemise keskseks tõeks, siis oleks hea teada, kuidas me seda teeme? Eeskujuks võib meile siin olla Mooses, kelle sõnadele ka Jeesus viitab. Moosese järgi algab see protsess meie südames, läbib hinge ja mõistuse ning lõpuks haarab kaasa keha. Selline järjestus tundub olevat vas-tuolus meie kogemusega, mis tunnistab, et protsess just kui algaks mõistusest. Me näeme, kuuleme, tunnetame ja loeme asju Jumalast. Me jälgime oma elu salvestust, meie ümber toimuvat ja tõde Ju-mala kohta tabab kõigepealt meie mõistust. Me hakkame mõtlema selle peale, mida Jumal on teinud ja teeb jätkuvalt meie heaks.

Tõde, millest mõistus on aru saanud, puudutab järgnevalt meie hinge ehk teisiti öeldes järgneb meie emotsionaalne vastus poolehoiu või armastuse näol. See omakorda puudutab inimese tahet ja paneb liikvele inimese tervikuna, paneb armastama kogu jõuga.

 

Aga on olemas ka teine võimalus, teistmoodi järjestus. Küllap oled oma elu jooksul kogenud, et vahel pole armastuse algstaadiumis mõistusel mingit rolli, see tuleb mängu alles hiljem. Kõik al-gab nii äkki ja nii tugevalt, et sa ei jõua asja peale mõeldagi, kui su süda on armastuse tundest jää-gitult haaratud. Usun, et sellist tunnet on mõistuse teel võimatu saavutada. Küllap sellepärast Moo-ses ja Jeesus on asetanud Jumala armastamisel esikohale südame. Süda ei murra truudust, mõistus aga küll. Mõistus loodab liialt oma tarkusele ja võib olla vahel halb nõuandja. Need inimesed, kes on südamega armastanud Jumalat, ei ole ka kõige raskemates katsumistes taganenud oma Issandast. Ja siiski, kõige tugevam ja püsivam on meie kiindumus Jumalasse, kui me armastame Teda kogu südamega, kogu hingega, kogu mõistusega ja kogu jõuga.

Jumala armastusele vastamisega me läheneme oma probleemide lahendamisele. Alles siis kui oleme alustanud armastusega Jumala vastu, oleme valmis pöörduma küsimuse poole, mis meile mu-ret ja valu valmistab. Olgu selleks siis suhted abikaasaga, lastega, naabritega, sõpradega või vaen-lastega. Siis oleme vabad armastama oma ligimest nagu iseennast, oleme valmis ulatama edasi ar-mastust, mida oleme kogenud Jumala käest. Kui aga alustame kaasinimesest, siis oleme peagi haa-ratud raskustest, solvangutest ja valust ning vastame samaga, millega meid koheldakse. Tavaliselt just nii tehakse, alustatakse ligimese armastusega ja peatselt kogetakse, et seda on teostada väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeva ühiskonna humanitaarteadused õpetavad küll, et meil tuleb ar-mastada oma kaasinimest, aga nad ei oska öelda, kuidas on see võimalik. Ka Jeesus käsib meil ar-mastada kaasinimest aga enne kui Ta seda meilt nõuab, teeb Ta meile selgeks, et me suudame seda teha alles siis, kui meis on tugev armastus Jumala vastu.

 

Me vajame armastust. Armastus on inimese jaoks sama vajalik, nagu õhk ja päike, nagu vesi ja toit. Ilma armastuseta inimese vaim närbub, kuivab ära ja hävib. Tulemuseks on see, et vihastame kergesti, lööme vastu, tegutseme vaenulikult. Jumal teab, et vajame armastust. Selle vajaduse rahul-damiseks asetab ta meid perekonna rüppe, kus me imikuna saame oma esimesed kogemused armas-tusest. Just lapsepõlves õpime tundma, mis armastus on ja kuivõrd me seda vajame. Esialgu on pe-reliikmed need, kes lapse armastuse vajaduse rahuldavad. Kuid varem või hiljem avastame, et ma-huti on tühjaks voolanud, et inimene ei ole piisav armastuse allikas. Ta ei olegi selleks mõeldud. Kui sa proovid elada teiste armastuse kulul, siis peagi avastad, et nende armastusel on piirid, mis ei luba rahuldada sinu vajadusi.

Elu üheks eesmärgiks on juhtida meid algtõe juurde, et Jumal on see, kes oma armastusega suudab meid täielikult rahuldada. Tema armastus rahuldab meie elu sügavamad vajadused. Tundub, et kristlased ei võta tõsiselt seda tõde. Paljud ei taha seda uskuda. Nad ei taha Jumala käest armas-tust vastu võtta, sest on veendunud, et see tuleb inimeste käest. Aga kõik, mis inimese käest tuleb, on poolik. Sa võid olla inimeste keskel, kes püüavad armastada sind kogu südamest ja siiski tunned üksildust. Armastuse vajadused rahuldab lõpuni ainult Jumal ja sellepärast tuleb meil alustada Te-mast. Armastagem siis Issandat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga. (Kiir 2018)

 

Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseen-nast! (3Ms 19:18) Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! (5Ms 6:5; vt ka Mt 22:37; Mk 12:30)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Võtan aega olla püha, rohkem paluda; Sinu armu sisse soovin jääda ja Sinu Sõna uurida; armastada kõiki, nõtru aidata; nõuda Päästja riiki ja ennast kaotada.

 

* * *

 

JUMAL EI UNUSTA SIND. ÄRA SINAGI UNUSTA TEDA!

Esmaspäev – 16. september

Issand, ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku Sinu nime! Ps 74:21

 

See psalm on nutulaul Jeruusalemma langemise pärast 586. aastat eKr mille käigus hävis ka Jeruusalemma tempel, maa ning kuningas – kolm alussammast iidses Iisraelis.

Psalm väljendab äärmist valu, ses taoline jõhkrus haavab terve kogukonna identiteeti. Psalmil 74 on aga ka sõnum neile meie keskel, kellede kogudused kannatavad enam hoolimatuse kui vägi-valla käes. Meie probleemiks ei ole ainult sekulariseerumine – kasvavad rahvahulgad, kes ignoree-rivad kirikut täiesti – vaid sama suureks probleemiks on ka kiriku hääbumine – kasvavad kristlaste hulgad kes lahkuvad institutsionaalsest kirikust, otsides kohasemaid ja innovatiivsemaid alternatii-ve.

Mida õpetab psalm 74 täna meile? Esmalt – austa kogudust ja ole alandlik. Ainult need, kes ise mõistavad, et on viletsad ja vaesed on võimelised ka ära tundma, et pääste asub inimvõimalus-test väljaspool. Teiseks – hinda mälu ja käidud teid. Psalm julgustab meid tagasi vaatama algaegade Jumala suurtele loomis- ja päästetegudele, nii et oleksime võimelised nägema nende jätkumist tule-vikus.

Isegi kui tempel on varemeis, Jumal on see kes toob täieliku võidu. (Macdonald 2011)

 

Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: “Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!” (Lk 11:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iseennast täis inimesega pole Jumalal midagi peale hakata. Jumal ei taha oma varanduste kaduma minemist, aga täis anum ajab ju üle. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, täis usaldust hüüame Sinu poole! Sa mõtled haigete ja rõhutute peale ning oled vaeste ja kõrvaletõrjutute sõber. Ole lähedal neile, kelle elus on raskusi ja kes ei tea, mida nad peaksid edasi tegema. Saada neile abi ja aitajaid.

 

* * *

 

ET SA TEEKSID, MIS ON ÕIGE.

Teisipäev – 17. september

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8

 

Miika kuulutas Jumala kohut sõnakuulmatule rahvale. Ta sõnum oli selge ja mõistetav: “Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja hauvad oma voodites kurje mõtteid, et neid hommiku koites täide saata, sest nende käes on võim. Nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile, kodasid, ja võtavad need ära; nad rõhuvad meest ja ta koda, igaühte ja ta pärisosa.” (Mi 2:1-3)

Saamahimus olid paljud eemaldunud Jumalast. Küllap mõnigi püüdis oma jõukusest pisut oh-vriks tuues omaenese hinge ja avalikku arvamust rahustada, aga prohvet kirjutab, et ülekohut ei saa kinni maksta Jumala ees küllusliku laristamisega ega oma lastelt elu ja tuleviku röövimisega. Seda enam, et üleastumised ületavad võimekuse samal määral süü hüvitada. Miika esitab küsimused, mil-lele tema kuulajatel ja lugejatel on oma südametes vastus olemas: “Kas pean tulema ta ette põletus-ohvritega, aastaste mullikatega? Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õli-jõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest?” (Mi 6:6-7)

Küsimuseks oli ja jääb, kuidas saaks heastada tehtud ülekohtu, et taastada Jumalaga õnnistus-rikas vahekord. Mida peaksime tegema, et meie mõtete, sõnade, tegude ja tegematajätmiste kurjus ei pöörduks meie vastu? Miika kirjutab väga lihtsa vastuse: “Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?”

Omaenese õigus on kindlasti petlik, sest igaüks soovib siis mingil moel selle ülemaks seada teiste kõrval, iseäranis kui sellest paistab tulu kasvavat. See, kes teeb, mis õige Jumala ees, on õig-lane. Headust armastada tundub ju lihtne, aga raskus seisneb selles, et halba armastada on sama hõlbus. Heategu võib sageli olla raskem teha kui seda, mis on paha. Headuse armastamine eeldab alandlikkust Jumala ees, sest üksnes tema on hea. Kui keegi armastab headust, siis on ta hea, ja kellele on antud käia koos oma Jumalaga, on vaga.

Kas meil on rahu Jumalaga? Meil on rahu, kui oleme osaduses Temaga ja isekeskis. Jumala rõõmusõnum saab ju avalikuks Kristuses Jeesuses, kes on jätnud meile armastuse uue käsu nõnda, et me ei saa end vabandada, kui ükskõikselt või, veel hirmsam, parastavalt möödume sellest, kes on vaevatud ja koormatud. Ei ole võimalik vabandada, sest ligimese õnnetus on ka meie õnnetus, ja ei taha seda teha, sest nõnda võime eneste silmis tühiseks teha Jumala armastuse meie vastu. (Praats 2016:8)

 

Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest. (5Ms 10:12) Sest ustavus on see, mida ma tahan, mit-te ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid. (Ho 6:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Väikeste asjadega kipub ikka nii juhtuma, et need jäävadki tegemata. Küllap on meilgi indu suuri asju korda saata, aga väikeses ustav olla – see ei ole sugugi nii innustav. Tõeline armastus, tõeline sisu aga avaldub selles, et me suudame väikestes asjades ustavad olla. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Püha Jeesus! Kisu välja meie südamest kõik kurjad, kavalad mõtted ja himud. Valgusta meie südameid ja anna meile tõtt, et oleksime Sinu jüngrid, kes Sa ise oled tõde. Anna meile ka usujulgust, et võiksime tõele tunnistust anda ja Sulle ustavaks jääda surmani. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

MEILE ON ANTUD KÄSK ARMASTADA.

Kolmapäev – 18. september

Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündi-nud Jumalast ja tunneb Jumalat. 1Jh 4:7

 

Kerge on teisele ütelda: “Ma armastan sind.” Aga elada nii, et teine mõistab sõnadeta “Ta armastab mind”, on raske. Kindlasti oleme seda elus kogenud, aga just sellisel armastusel, mida tunneme poolelt sõnalt, on tõeline väärtus ja jõud. Seda kohtame elus nii harva. Sageli on ilusate sõnade taga peidus omakasu ja himu.

Kuidas ära tunda tõelist taevalikku armastust? Apostel Paulus kirjutab armastusest: “Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust, ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis, ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha, ta ei rõõmutse üle-kohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega, tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik” (1Kr 13:4-7). Me tunneme armastust just sellises ohverdavas armastuses.

Tõeline armastus on vajaduse korral valmis tooma mistahes ohvrit. Jeesus kõneleb oma jüng-ritele loo halastajast samaarlasest, kes läks appi hättasattunud teelisele ja ütleb Mäejutluses: “Ar-mastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lap-siks, kes taevas on” (Mt 5:44). Need õpetussõnad sisaldavad näiteid, millist ohvrit võib tuua armas-tus. Meie elu seab iga päev uusi olukordi ja võimalusi armastusele. Seda kanda jõuame vaid Jumala abiga. Tema on armastus, kes on armastanud meid ja selle avalikuks teinud oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse läbi.

“Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma poja lepituseks meie pattude eest” (1Jh 4:10). Ei ole nii, et meie suur armastus on äratanud Jumala, kes on pidanud loovutama oma Poja, vaid vastupidi. Jumal on meid armastanud, Ta on loonud inimese ja kinkinud kõik kauni meie ümber, kuid inimene on vastanud headusele kurjusega. Meis endis on väga vähe armastust. Jumal on pikameelne, Ta annab inimesele uue võimaluse ennast parandada. Ta saadab apostel Johannese kaudu meile sõna, et Ta armastab meid ja kes armastab Teda, see armastab ka oma ligimest. See inimene on Jumalast uuesti sündinud Püha Vaimu kaudu ja ta tunneb Jumalat. (Salumets 2004:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastus on Jumala enese astumine inimesse. Inimene saab selleks niipalju ära teha, et hoiab ukse lahti ja ajab koli ja risu eest välja: teeb Jumalale ruumi oma südames. Seda nimetatakse uuestisündimiseks, kui Jumal asub inimesse elama. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Su oma, Issand, on mu süda, Sa minu vara ja mu võit; mu eest Sa kandsid sur-mahäda, et mulle tõuseks elu koit. Sa maksid minu võla ära, mu hinge õnn ja kallim sära! Gerhard Tersteegen

 

* * *

 

JEESUSE KULDREEGEL

Neljapäev – 19. september

Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! Mt 7:12

 

Maailmas, kus õigust armastatakse, on suhtlemise aluseks põhimõte: kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. Inimene seab oma käitumise aluseks teise inimese käitumise. Oled sina mu vastu hea, püüan ka mina sinu vastu hea olla. Oled sa okkaline, siis saad peagi tundma, et minulgi on okkad. Veelgi teravamad ja pikemad kui sinul!

Jeesus ei anna omadele õigust nõnda käituda. Ristiinimese eeskujuks ei ole mitte teine inime-ne, vaid meie Õnnistegija Jeesus Kristus! Kuidas käitub Jumal sinuga? Mitte nõnda nagu sina Te-maga. Kui Jumal suhtuks inimesse nõnda nagu meie Temasse, siis ei antaks ühelegi meist eluvõi-malust! Jumal suhtub inimesesse, ka sinusse, mitte inimliku õiguse järele, vaid jumaliku armastuse-ga. Jumala armastus ei ole jõuetu ja pime. Jumala armastus on väga jõuline ja aktiivne. Jumala ar-mastus on patust päästev armastus. See näitab igale inimesele tema vigu, tema süüd ja pattu.

Ometi ei ole Jumalal hea meel patuse surmast. Ta tahab, et patune meelt parandaks ja pääseks. Ta võtab inimesel käest kinni ja viib ta hukatusest välja, muidugi juhul, kui inimene Jumalale vastu ei pane. Ja pealegi teeb Ta seda suure kannatlikkuse ja halastusega. Just niisugust armastust seab Ju-mal oma rahvale eeskujuks. Nõnda nagu Jumal on Jeesuses minusse suhtunud, nõnda tohin ma suh-tuda kaasinimestesse. Jeesus ütleb: Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid. Kui sa soovid, et kaasinimene suhtuks sinusse sama ar-mastuse ja kannatlikkusega, nagu Jeesus on sinusse suhtunud, siis palu, et sa suudaksid samaga vas-tata ega ootaks algatust teiselt, sest see peab sinust endast lähtuma. Siis sa märkad, et igal inimesel, ka sinul, on oma koht. Koht, kuhu Jeesus on sind asetanud, pole sugugi kitsas, vaid sama avar nagu Jeesuse kannatlikkus ja armastus sinu vastu. (Soosaar 1996:225j)

 

Mida sa ise vihkad, seda ära tee kellelegi! (Tb 4:15) Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! (Lk 6:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me muretseme inimese, mitte massi pärast. Otsime üles need, kellega Kristus end samastas, kui ta ütles: “Ma olin näljane”, “ma olin haige”. See, kes vae-suse probleemi mõistusepäraselt tunnetab, ei ole tegelikult midagi mõistnud. Ema Theresa

 

Palvetagem: Halastaja Õnnistegija! Sa ootad meilt ka tegusid. Sa tahad näha neid vilju, mis tunnistavad meie usust ja milles on nähtavaks saanud jüngri ülesanne. Aita meil siis ära tunda ligi-mene, enamgi veel – olgu kõik inimesed meie ligimesed. Me kõik vajame ju Sinu halastust, mis teostub tähelepanemise, mõistmise ja aitamise kaudu. Ole ise meie eeskujuks, Jeesus Kristus, et võiksime käia Sinu järel. Ove Sander.

 

* * *

 

HALASTUS ILMNEB KA LAENUKS ANDMISEL

Reede – 20. september

Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses. Ps 112:5

 

Hea tahe, mis ei muutu heateoks, kaob. Selles pole õndsust endale ega teistele. Head tunded muutugu teoks.

Laenuandmine, millest siin räägitakse, on üsna tõsine küsimus. Igas ühiskonnas leidub neid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikesse raskustesse. Teiste kohus on neid aidata. Kõige tavalisem tee selleks on laenuandmine. Leidub aga neidki, kes oma ligimeste heatahtlikkust kurjasti kasuta-vad. Nad kulutavad laenatud raha ebaotstarbekalt või kergemeelselt. Seda on vaja katta uute laenu-dega. Nii satuvad nad aina suurematesse võlgadesse. Nad on valmis laenuandja majandust laostama. Leidub neidki, kes ei jäta ainult võlga tasumata, vaid nimetavad laenuandjat südametuks inimeseks, kui see oma võlga tahab tagasi saada. See võib mõjuda laenuandja iseloomule halvasti. Ta võib muutuda kibestunuks ja kitsikäeliseks.

Nagu näeme, on laenu andmisel ka oma ohtlikud küljed laenuandja majandusele ja iseloomu-le. Kas sellepärast Taavet ei ütlegi, et õige “ei kõigu iialgi” (Ps 112:6). Tõeliselt õiglane inimene peab niisugustele proovidele vastu. (Tärk 2014:523j)

 

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Teenimine on ennekõike õnnistuse saamine neilt, keda me teenime. Mida kujutab enesest õnnistus? See on hetkeline võimalus Jumalat näha. Me näeme Juma-lat Jeesuse kaudu, ja Jeesuse nägu on kõigis neis, kes meie hoolitsust vajavad. Henri Nouwen

 

Palvetagem: Sina, Issand, lood valguse pimedusse, rõõmu kurbusesse, lohutuse maharõhu-tuile, selguse eksinuile, elu nõrkadele. Loo valgus ka minu päeva algusse. Sinu Sõna on valgus. Räägi mulle. Sinu tõde on elu. Jörg Zink

 

* * *

 

ARMASTUSEST JUMALA JA INIMESTE VASTU

Laupäev – 21. september

Apostel ja evangelist Matteuse päev ehk madisepäev

Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime. 1Jh 4:9

 

Kristuse Sündimise imeline püha tuletab meile meelde vajadust kõrvalekaldumatult järgida Kristust, kes tuli selleks, et meil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti (Jh 10:10) ja kes Ise on ainus õige tee ja vääramatu tõde ja tõeline elu (Jh 14:6). Ning ärgu hirmutagu meid paratamatult ettetule-vad raskused ega murdku meid meile osaks langevad katsumused, sest Jumal on meiega! Jumal on meiega, ning meie elust kaob hirm. Jumal on meiega, ja me leiame hingerahu ja rõõmu. Jumal on meiega, ja me käime oma maist rännakut kindla lootusega Tema peale.

Käies Kristuse järel, läheb inimene selle maailma stiihiatega vastuvoolu. Ta ei alistu ettetule-vatele kiusatustele ning otsustavalt lõhub sellel teel ees seisvad patu vaheseinad. Sest justnimelt patt eemaldab meid Jumalast ja teeb meie elu tõeliselt kibedaks. Justnimelt patt varjab meie eest jumali-ku armastuse valguse ning viskab meid mitmesugustesse hädadesse ja teeb kalgiks meie südame teiste inimeste suhtes. Pattu saab võita aga üksnes Püha Vaimu armu abil, mida meile antakse Kiriku kaudu. Kui me võtame vastu Jumala väe, siis see kujundab ümber meie sisemaailma ning aitab meil vastavalt Issanda tahtele kujundada ümber ka välist maailma. Ning seetõttu need, kes ühel või teisel viisil kirikuühtsusest välja langevad, kaotavad võime kanda tõeliselt head vilja otsekui ärakuivavad puud.

Kiitkem ja ülistagem meie Päästjat ja Issandat, kes oma suure inimesearmastuse pärast soovis tulla maailma. Sarnaselt piibellike Hommikumaa tarkadega toogem Jumal-lapsukesele Kristusele oma kingitused: kulla asemel oma siira armastuse, viiruki asemel tulise palve, mürri asemel hea ja hooliva suhtumise ligimestesse. (Kirillus 2015/2016)

 

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitus-sõna. (2Kr 5:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes paneb sind püstipäi käima keset orjalikult silmili lan-genuid? Tema, Jeesus, kes ise astus vastuvoolu ka siis, kui see vool Teda lämmatada otsustas. Aga ei ole ju lämmatanud. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid Matteuse tollipunktist oma apostliks ja evangeeliumi kirjutajaks. Valgusta meie südameid oma Püha Vaimuga, et me oma patud maha jätaksime, kõigile rikkuse kiusatustele vastu seisaksime ja loobuksime omakasu taotlemisest. Aita meil järgida Sinu Poega Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Kiir, Avo 2018. Jutlus: Kõige esimene käsk. – Meie Kirik, 25.08.2018: http://www.meiekirik.net/index.php/artiklid/707-jutlus-koige-esimene-kaesk
  • Kirillus, Moskva ja kogu Venemaa patriarh 2015/2016. Jõululäkitus ülemhingekarjastele, hingekarjastele, diakonitele, mungaelupidajatele ja kõigile Vene Õigeusu Kiriku ustavatele lastele. Moskva: https://mospat.ru/wp-content/uploads/2016/01/est.pdf?x43367
  • Kirja, Margus 2002. Võrdusmärk enese ja teiste vahel. – Eesti Kirik, 21.08.2002
  • Macdonald, Fergus 2011. Jumal, millega sa end kaitsed? (Psalm 74). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing, 18.12.2011: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/12/18
  • Praats, Allan 2016. Et sa teeksid, mis on õige. – Eesti Kirik, 17.08.2016
  • Salumets, Üllar 2004. Meile on antud käsk armastada. – Eesti Kirik, 01.09.2004
  • Soom, Kaido 2013. Meie ligimene. – Eesti Kirik, 21.08.2013
  • Soosaar, Albert 1996. Usk – lootus – armastus. [Postill]. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

September 2019

Palveleht 22. – 28. september 2019

Nädala teema: Tänulikkus

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Psalm 103:2

2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!

 

Psalm 65:2-6, 9

2Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
3
Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.22
4
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
5
Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes;

küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
6
Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal,
sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,

9nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti.
Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

 

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistus palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

              

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Tänu olgu Jumalale, kes on andnud meile võime olla tänulik. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu võimaluse eest takistamatult Jumala Sõna kuulata ja kuulutada ning tõeks elada. Tänu, et eksides saame alati paluda andestust ja ka Jumalalt andeks saada. Tänu kodukoguduse ja koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise oma lastele kingib. Tänu ustavate eestpalvetajate eest. Täname sõpruskoguduste eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Koht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 38:16-20

16 Issand, nõndamoodi jäädakse elama ja selles kõiges on mu vaimu elu:
sina teed mind terveks ja hoiad mind elus. 
17 Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks: sina kiindusid mu hinge hukatuse augus,
sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha. 
18 Sest surmavald ei kiida sind, surm ei ülista sind,
hauda vajunud ei looda su ustavuse peale. 
19 Elav, ainult elav kiidab sind, nõnda nagu minagi teen täna:

isa kuulutab lastele sinu ustavust. 
20 Issand oli valmis mind päästma, seepärast mängigem mu keelpillidel
kõik oma elupäevad Issanda kojas!”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

 

 

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 5:15-20

15 Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad,
16 kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad.
17 Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.
18 Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu,
19 lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule,
lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale,
20 tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.
Palume Jumalalt tänumeelt, hoidmist ning õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et näeksime oma elus Jumala hoolitsust ja rohket head ning oleksime selle eest tänulikud. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Kinkigu Jumal lootust, jõudu ja elutahet ülalt ning hoidku meie kõigi silme ees igavene elu Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Õnnistust palume Indrek Lundavale ja kõikidele Päeva Sõnas osalejatele. Jumala hoidvatesse kätesse palume koguduse lapsed, pered ja pühapäevakooli õpetajad ning kogu pühapäevakooli aasta, mis algab taas 29. septembril. Palvetame meie sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 17:11-19

11 Ja see sündis, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, et ta
läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi.
12 Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu
kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma.
13 Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!”
14 Ja neid nähes ütles Jeesus neile: „Minge näidake endid
preestritele!” Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks.
15 Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades
16 ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane.
17 Jeesus kostis: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa?
18 Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat

ülistades, kui vaid see muulane?”
19 Ja ta ütles talle: „Tõuse üles ja mine, sinu usk on supäästnud!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust neile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste töötegijad ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume Issanda õnnistust meie kiriku kõrgkoolile – EELK Usuteaduse Instituudile, kõikidele üliõpilastele ja õppejõududele ning töötegijatele. Palvetame Issanda kätte kõik koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Perekeskuse, ajalehe Eesti Kirik, Kristliku Raudteelaste Ühingu jpt.

 

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

Pauluse kirjast efeslastele 6:16-18

16Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!
17Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!
18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest!

Palvetame Jumala kätte kõik palvetajad, palume püsivust ja tänumeelt.

Palveleht 15. – 21. september 2019

Nädala teema: Meie ligimene

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Miika raamat 6:6-8

6 Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette?
Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? 
Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed?
Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest? 
Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga

  1. Johannese kiri 4:7-12

7 Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast
ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. 
Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. 
Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. 
10 
Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat,
vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.
 11 Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka
meie kohustatud armastama üksteist.
12 Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame,
siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.

 

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

  1. Johannese kiri 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

              

Tänupalve – aeg tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-, vabaduse- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et kõik, kes või mis meil on, on suur Jumala and ja arm. Täname, et Sina süütad meie südames armastuse, et me üksteist tahame ja suudame austada ja armastada. Tänu Kristuse eest, kes on tõotanud Temasse uskujatele kinkida armust igavene elu. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise kingib. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 25:40

“Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes

mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:25-37

25 Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja
küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?”
26 Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?”
27 Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!”
28 Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!”
29 Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes siis on mu ligimene?”
30 Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
31 Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.
32 Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.
33 Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale
34 ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.
35 Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles:

„Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama,

selle maksan mina sulle tagasi tulles.”
36 Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?”
37 Seadusetundja ütles: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle:

„Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning usaldaksime Jumalat ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Palume, et hoiaksime silme ees Kristuse tõotuse – igavese elu. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvesse kanname meie koguduses 22. septembril algava leerikursuse. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Õnnistust palume väärikas eas inimestele ja 80.klubi kooskäimistele. Palume õnnistust kodukülastustele, koguduse hoolekandetööle, hingehoiuvalve inimestele. Samuti palume õnnistust inimestele, kellel on puudust toidust ning Toidutare tööle meie koguduse keskel, et ikka oleks jõudu ja võimekust aidata. Palvesse kanname Nõmme koguduse koorid ning koorijuhi Imbi Laasi. Palume kõik vanad ja uued kooriliikmed Issanda armu ja õnnistuse alla. Jumala õnnistust palume Päeva Sõna läbiviijale Indrek Lundavale ning igale osalejale. Võtame palvesse planeeritavad noorte-jumalteenistused Lunastaja kirikus. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 112:5-9

5Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
6
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
7
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
8
Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
9
Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka,

tema sarv on kõrgel au sees.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume kannatavate ja tagakiusatud kristlaste eest ning palume Issandal olla neile toeks ja abiks. Palvesse kanname Usuteaduse Instituudi, kirikukoolid ja lasteaiad, Misjonikeskuse, Laste-ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kristlike Raudteelaste Ühenduse, Perekeskuse jpt.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Heebrea kiri 4:16

16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime

ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palume, et meil oleks silmi nägema ligimese muret ning jaksu ja tahet aidata ning, et me palvetaksime ustavalt, Jumalat usaldades.

1 2 3 44