PÄEVA SÕNA nr. 120

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

RISTIMISE AND

3 nädal: 13. – 19. jaanuar
2019. Kristuse ristimise püha 1. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesuse ristimisega algas Tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja Ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid. Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poolehoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ristipuul ja maailma päästmisele. Igal aastavahetusel ootab meid ees 12 kuud, mille kohta me ei tea midagi. Uue aasta künnisel on hea teada, millele võime elus toetuda. Ristimine on üks selline oluline toetuspunkt. Oleme alates ristimisest Jumala lapsed ning tema kannab meie eest hoolt. Jumala lastena võime alati pöörduda palves Issanda poole ja temalt abi leida. Ristimises saa-me meiegi osa Kristuse ohvrisurma mõjust, Jumal annab meile eksimused ja patud andeks ning Pü-ha Vaimu läbi juhib meie elu parimal viisil. Kõik siin maailmas ei sõltu meist ja meie püüdlustest, vaid Jumalast. Ristimisele tulemine on inimesepoolne samm selleks, et tunnistada Jumalat oma Päästjaks. Lapse ristimise puhul astuvad selle sammu tema vanemad. Edasine sõltub juba Jumalast. Ristimises annab Jumal meile seda, mida vajame. Saame olla kõige selle hea vastuvõtjaks. (Soom 2012:8)

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

Kui Piibel kõneleb meile Jumala lasteks saamisest, siis ei räägita tegelikult kusagil sellest, et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks. Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest (heebrea keeles täpsemalt Iisraeli “poegadest”), siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast – Jaakobist ehk Iisraelist. Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult: näiteks valguse lapsed, päeva lapsed, pimeduse lapsed… Apostel Paulus, öeldes “Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,” ei vastanda last mitte täiskasvanule, vaid orjale. Ori on see, kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule, või siis püüab ta isandaga manipuleerida, et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda. Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad (Rm 8:17). Mida see tähendab, on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos (Lk 15). Seal on isal kaks poega, kes mõlemad on täismehed, aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt. Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklus-himu – ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne, edu ja sõpru otsima. Ja alles siis, kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud, tuleb talle meelde tema päritolu, tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda. Vanem poeg on hoopis teisest mastist, tema teeb korralikult isakodus tööd, aga kui noorem vend, see elunautijast õnnekütt koju tagasi jõuab ja isa ei viskagi teda tänavale, vaid korraldab hoopis suure peo, saab vanemal pojal mõõt täis: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.” Just nimelt – orjanud. Ta on püüdnud olla tubli ja teenida, higipull otsaees, isa heakskiitu ning preemiat või palgatõusu, et sõpradega pidu püsti panna. Isa peab teda pigemini kaasomanikuks ja ütleb: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” Aga poeg ei ole usaldust väärt, ta ei käitu pärija, vaid palgalisena. Jumal tahab, et me oleksime Tema täiskasvanud pojad ja tütred, Tema abilised ja kaasloojad selle maailma harimisel ja hoidmisel. (Tiitus 2011)

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina ilmutasid end oma armsa Poja ristimise hetkel ja tahad, et meiegi Teda kuulaksime. Me oleme Tema käsu ja tõotuste peale ristitud, saanud pattude andeksandmise ja uuesti sündinud Sinu lasteks. Aita meil nüüd Sinu lastena uues elus käia ning jõu-da Sinu igavesse riiki. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.


TÄHTSATE ASJADE TÕENDUS

Pühapäev – 13. jaanuar

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning Ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli Tema peale.
Mt 3:16

Tähtsate asjade tõenduseks annab Jumal vahel tunnustähti. Et Ristija Johannes suudaks osutada inimestele, kes kõigist ristitavatest inimestest oli Jumala Tall, andis Jumal Johannesele tunnustähe: Jumala Vaim pidi laskuma otsekui tuvi ja tulema Jeesuse peale. Kui Johannes nägi et see, mis oli talle ette teatatud, sündis, sai ta kindlaks sellest, kes oli Jumala Ohvritall. Me vajame kõik tunnustähti, et Jeesust meie Päästjana ära tunda. Usk vajab alust. Piibel on aga täis neid tunnustähti, mis tõendavad Jeesust Jumala läkitatud Päästjaks. Püha Vaim, kes elab Jumala sõnas, kirgastab sõna meile ning annab meile Päästja kohta usku Piibli tõendustesse. Jumal teab, et meil on raske Ta tõotustest kinni hoida. Seepärast annab Ta vahel mingi sõna kaudu erilise tunnustähe kinnituseks, et Ta veel on ustavalt meiega. Ta tahab meelsasti anda tunnustähti ka meie palvele vastuseks. Sellest on näiteks need kaks tunnustähte, mida Ta andis Gideonile. Loe Km 6:36-40! Inimestele, kes ei taha Jumala sõnasse uskuda, ei ole tunnustähed abiks. Jeesus tegi palju tunnustähti juutide nähes tõenduseks, et Ta oli Messias, aga nemad ei uskunud. Tunnustähed on kasuks vaid Jumala rahvale, kes Tema sõnasse usuvad. (Martikainen 2011:102j)

Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale. (Mk 1:10) Ent sündis, kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes. (Lk 3:21) Ja Johannes tunnistas: Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat. (Jh 1:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püha Vaim näitab meile tõelist Jeesust. See on üks arusaamatus inimese ja Jumala, inimese ja Jeesuse vahel, sest otsitakse ja tahetakse näha enda ettekujutustele vastavat Jeesust, mitte Jumala läkitatut. Albert Soosaar

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.


MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 14. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänu-ga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast? Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast? Ilmselt võib suur osa nende küsimuste üle mõtisklenutest tõdeda, et viimati palvetasin ma ikka oma mure pärast ja üleüldse pöördun Jumala poole ennekõike siis, kui mul on midagi korrast ära. See on nii inimlik. Vahel mõtlen, et kuidas suhtub Jumal inimesse, kes tuleb Tema juurde üksnes selleks, et kurta oma rasket elu ning kes unustab oma Looja siis, kui kõik hästi on. Arvan, et Issand mõistab ja an-destab. Ning meie vigadest hoolimata aitab Tema meid ja annab uue võimaluse. Patuse maailma päästmiseks saatis Ta oma Poja ristile surema, selleks et inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Juma-lal on inimese vastu andestav ja ennastohverdav armastus. See on jumalik. Kui palju kordi on Ta meid elus aidanud. Ja kui palju kordi oleme meie unustanud Teda selle eest tänada ja kiita! Vahel märkame häid asju elus ainult siis, kui mingil põhjusel peame neist loobu-ma, kui tunneme, et oleme heast ja olulisest ilma jäänud. Ja siis kurdame ning nuriseme. Kui palju on nurinat meie ümber! Kui inimesel millegi muu üle pole põhjust viriseda, siis vähemasti Eesti kliima pakub talle selleks palju võimalusi: suvel on palav ja talvel külm ning sügis ja kevad on liht-salt tüütud ja porised. Kuid igal aastaajal on oma ilu ja võlu, oma jumalik säde, mida nurisev inime-ne ei märkagi. Elu väärtused nagu tervis, perekond, töö, igapäevane leib ja rahu pole midagi iseenesest mõis-tetavat – need on Jumala kingitus meile. Looja saatis oma Poja surma meie pattude eest ning avas Tema ülestõusmise läbi surnuist meile võimaluse saada igavesse ellu. Isegi surm ei suuda meid lahutada Jumala headusest. Kui palju on Issand meie heaks teinud! Selle eest võime Teda vaid tänada, laulda Temale tänulaulu. (Soom 2007:8)

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Ki-ri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa oled kogenud Jeesuse ligiolekut, siis ole julge teisigi julgustama. Eenok Haamer

Palvetagem: Su tõotus meie käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksand-mist leiab. Õiget teed, mu Õnnistegija, Sa näita, oled abimees mu eksind hingele.


KAS OLEME LÕPUNI MÕISTNUD, MIDA JUMAL MEILT OOTAB?

Teisipäev – 15. jaanuar

Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu Tema peale, Tema toob rahvaile õiguse. Js 42:1

Apostlite tegude raamatus nimetakse Jeesust Jumala pühaks sulaseks. Evangelist Matteus ütteb, et Jeesuses läks täide, mida on räägitud siin prohvet Jesaja kaudu. Jeesus ei otsinud oma tervis-tamistega kuulsust, vaid leevendas haigete häda, tegi seda isegi hingamispäeval, kuigi see viis Teda vastu hukule. Kuid “Jumala sulane” on nagu koodsõna, mis eeldab ja kirjeldab teatud hoiakut ja tegutsemis-viisi. Kellel see olemas, kes end konkreetselt identifitseerib nõrkade ja nõututega, nende saatust jagades ja nende koormaid kandes, saab sel hetkel Kõigevägevama “sulaseks”, osutub Jumala ülesande täitjaks. Jeesus ütleb ju oma jüngreid välja saates: “Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja” (Mt 10:40). Kui etioopia kammerteener küsis Filippuselt, kelle kohta prohvet Jesaja kuulutab, kas enese või kellegi teise kohta, avas Filippus oma suu ja sellestsamast kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest. Sest Temale, kelle pärast on kõik ja kelle läbi on kõik, oli ju kohane, et Ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende päästmise Rajaja, selle, kes viib kirkusesse palju lapsi. Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda “vendadeks”. Jeesus kui Jumala sulase kõrval seisavad Tema järelkäijad ja tunnistajad läbi aegade – kuni meie endini. Ühel päeval võib juhtuda, et see tundmatu Jumala sulane kannab sinu nägu ja sinu nime ning just sulle antakse ülesanne ja tõotus: Vaata, see on mu sulane … (Paul 1995:79jj)

Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust. (Mt 12:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii jääb Püha Vaim pühade koguduse ehk kristlaskonna juurde viimse päevani, tuues meid kokku ja kasutades selleks, et kuulutada ja õpetada Jumala Sõna. Seeläbi ta pühitseb ning õnnistab, et me iga päev kasvaksime ja saaksime tugevaks usus, ja viljades, mida usk kannab. Martin Luther

Palvetagem: Armastust sa külva kogu eluga, kõige peale vaata Jeesu pilguga, ära viha kanna, kui sind keegi lööb, käsi talle anna, headus võidu toob. Elvi Vares


PÜHA VAIMU UUENDUS

Kolmapäev – 16. jaanuar

Ta päästis meid uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu.
Tt 3:5

Tänane kirjakoht ütleb, mida Püha Vaim teeb. Kui meie oleme oma osa teinud, tuleb Jumal appi ja uuendab meid Püha Vaimu läbi. Taevane uuendaja võtab ülesehitustöö enda kätte. Kas see ei rõõmusta meid? See, kes oli tegev maailma loomisel, on tegev sinu elu uuendamisel. See, kes neli-pühal uuendas 120 uskliku elu, on ka sinu uuendaja. See, kes reformatsiooni ajal suutis uuendada Euroopa allakäinud usuelu, töötab ka meie juures. See, kes möödunud suurtel ärkamisaegadel tõi uue elu surnud luudesse, suudab ka meid elustada. Ta ainus tingimus on meeleparandus meie juures. Aeg on saabunud Püha Vaimu uuenduseks. Meie vaimulik elu vajab uut puhastust ja elusta-mist. Meie ümbrus ootab meilt õiget ja püha elu. Jumal ootab meilt valmisolekut taevariigi sünd-muste tarvis. Kas laseme end uuendada? Kardan, et paljud ristiinimesed sarnanevad variseridega Jeesuse ajal, kes ei olnud võimelised enam uuendamiseks ja keda Jeesus hoiatas patu eest Püha Vai-mu vastu. Kardan, et langenud kristlus hakkab sarnanema heebrea usklikuga, kes “iseendi kahjuks löövad Jumala Poja risti ja teevad ta naeruks” (Hb 6:6). Neid ei saa enam tuua meeleparandamisele ega Püha Vaimu uuendusele. Nad sarnanevad hoonele, millele asetatakse silt: “Määratud lammutamisele.” Alustagem oma vigade alandliku tunnistamise ja Püha Vaimu uuenduse nõudmisega. (Tärk 2004:220j)

Jeesus vastas: “Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.” (Jh 3:5) Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata. (Rm 3:28) Kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu. (2Tm 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tema on meid, vaeseid inimesi, põrgu lõugade vahelt välja kiskunud, võitnud, vabastanud ja meile jälle toonud Isa helduse ning armu, meid Tema omadena oma varju ja kaitse alla võtnud, et Ta meid valitseks õiguse, tarkuse, väe, elu ja õndsusega. Martin Luther

Palvetagem: Mu peale oled halastand, ma pole seda teeninud. Su arm mind õnnistab, mu uhket meelt on otsinud. Nüüd tunnen rõõmu ja pean kalliks Sinu halastust.


ABINÕU KURJUSE VÄEST VABANEMISEKS

Neljapäev – 17. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on välja öelnud. See Johannese tunnistus on kehtinud aastasadu ja kehtib tänapäeval. Mida Ristija Johannes selle võrdlusega mõtleb? Tõlgendusi on mitmeid. Enamasti arvatakse, et Johannes võrdleb Jeesust paasatallega. Paasapühadel tapeti tall, et meenutada viimast ööd Egiptuse orjuses, kus iisraellased Jumala korraldusel samuti olid tapnud igas peres talle, selle verega võidnud oma majade uksepiidad. Sel ööl läks surmaingel läbi Egiptuse ja hukkas esmasündinud lapsed. Ainult nendest ustest, mis olid märgitud talle verega, läks ta mööda (2Ms 12:11-13). Ülekantud tähenduses on Jeesus paasatall, kelle veri kaitseb meid igavese surma eest. Ei ole küll meie rahva seas populaarne patust kui meid ahistavast nähtusest rääkida, kuid selle mahavaikimisega ka kuhugi ei jõua. Ristija Johannese eluülesandeks oli tutvustada rahvale Jeesust kui Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu. Patu all on mõeldud inimkonna kollektiivset süükoormat. Jeesus astub süütuna süüdlaste asemele, et kanda ära nende karistus. Aga Jumal jääb ka pattulangenud inimesele oma armastuses ustavaks. Ta kõrvaldab meie patu sellega, et laseb Kristusel patukaristuse meie asemel ära kanda. Apostel Johannes näitab ka ära, mida meil tuleb teha, et patt tõepoolest saaks meie pealt kõrvaldatud. Esmajärguline on patud üles tunnistada. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: “Meie ei ole patustanud”, siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis.” (1Jh 1:9-10) Ristija Johannes rõhutab, et Jumala Tall kõrvaldab kogu maailma patu. Et kogu inimsoo patt on Jeesuse ohvrisurma läbi patustajate pealt põhimõtteliselt ära võetud, sellele vihjavad ka kindlalt Jeesuse lõpusõnad ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

Jeesust Jordani ääres kohates Ristija Johannes taipas, et maailma ajaloo suur hetk on koitnud. Prohvet Jesaja ennustus Jumala sulasest, kelle peale laskis Issand tulla meie kõigi süüteod, on täide läinud (vt Js 53). Nendest Vana Testamendi ennustustest lähtuvalt Ristija Johannese prohvetisilm nägi Kolgatani. Et päästmine patu needuse alt tõepoolest jõuaks inimeseni, selleks on tarvis Jumala väge. Paulus on selle lihtsa selgusega kirja pannud: “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub …” (Rm 1:16) Johannes kui Jumalast saadetud käskjalg on teinud rõõmusõnumi kuulutamises ja ellurakendamises oma osa. Nüüd peab selle kuulutuse mõjupiirkonnas elav rahvas (meil eesti rahvas) tegema oma osa: uskuma Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, kelles on elu ja õnnistus. (Mõtsnik 2017:8)

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus polnud mingi religioosne mõtiskleja nagu Buddha, vaid Jumal, kes ristil surres lepitas maailma patu. Paljud tahavad pidada Jeesust kõrgel kõlbelisel tasemel olevaks õpetajaks, kes religioonide sarjas tõi inimestele kõige kõrgema usundi. Aga Jeesuse sõnumi ja kogu muu religioossuse vahel on sama suur erinevus kui valguse ja pimeduse, elu ja surma vahel. Urho Muroma

Palvetagem: Issand, näita ikka oma halastust. Sinu juurest otsin ma, oma hinge õnnistust. Oh mu hing sest rõõmustab, et mind Jeesus armastab!


JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Reede – 18. detsember

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda.
Ps 89:21,22

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kan-natuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale. Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud. Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed. Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks. Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele. (Tärk 2014:344j)

Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. (1Sm 16:13) Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:22) Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud! (Js 42:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

Palvetagem: Luba meil meie elu ja töö Sulle pühendada. Lase meid ausad olla kõiges asja-ajamises ja lugupidavad kaastööliste vastu ning kõiges Sinu tahtmise järel elada. Vennastekoguduse kirikulitaaniast


JUMALA VÕITUD MEES VALITSEB

Laupäev – 19. jaanuar

Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin Sinu.
Ps 2:7

Eelmises salmis öeldi, et Jumal on “seadnud oma kuninga Siionile”. Seega räägitakse siin täiesti selgelt inimesest. Siin räägib juba Jumala Võitu endast ise. Ta ütleb, et Jumal on Teda sünnitanud ja, et Ta on Jumala Poeg. Siin on muidugi tegemist tohutu imega. Jutt on inimeseks saanud Ju-malast, Issandast Jeesusest Kristusest. See kes on sündinud Jumalast, on igavene ega ole osa praegusest loodust. Loomine ja sünnitamine on kaks ise asja. Seda näeme juba ka inimeste puhul. Kui inimene sünnitab, siis sünnib jälle inimene. Kui öeldakse, et inimene loob midagi siis peetakse silmas mingit teost või mõtte konstruktsioon, aga inimene ei loo inimest. Sama moodi tohime siin mõelda, et kui jutt on Jumala Pojast, siis on Tal ka Isaga sama olemus. (PKK: Ps 2)

Et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile – nagu ka teises laulus on kirjutatud: “Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.” (Ap 13:33) Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.”? Ja veel: “Mina olen temale Isaks ja tema saab minule Pojaks!”? (Hb 1:5) Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.” (Hb 5:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui usaldame oma elu Jeesuse Kristuse kätesse, siis hakkab Tema meid juhtima ja kasutama Jumala riigi huvides. Osvald Reier

Palvetagem: Issand ütleb: Mu poeg, kui tahad tõde tunda, siis usu mind; kui tahad mu jünger olla, siis salga iseennast ära; kui tahad taevas ülendatud olla, siis alanda ennast selles maailmas; kui tahad minuga valitseda, siis kanna minuga koos risti. Thomas Kempisest


Kasutatud allikad

  • Martikainen, Juhani 2011. Issand on sinuga Väike palveraamat (I osa). Vaasa: Fram
  • Mõtsnik, Helmut 2017. Jumala Tall. – Eesti Kirik 04.01.2017
  • Paul, Toomas 1995. Kusagilt kumab valgus [Postill]. Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 2 – Jumala rõõmutu naer. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2007. Päästetute tänulaul. – Eesti Kirik 04.05.2007 • Soom, Kaido 2012. Ristimise and. – Eesti Kirik 04.01.2012
  • Tiitus, Marko 2011. Jõuluõhtu (Jh 1:12; Rm 8:14-17). Kirik & Teoloogia 22.12.2011: http://kjt.ee/2011/12/jouluohtu/ • Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. Tallinn: Allika
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava Jaanuar 2019

Tekst alla laetav pdf-na

Tähendus sõnade taga

Algamas uus hooaeg!

Misjonikeskuse muusika ja piibliõpetuse õhtu „Tähendus sõnade taga“ kokkusaamine Nõmme Lunastaja kirikus Õie tn 10 kl 18.30. Õhtu lõpus on võimalus eestpalveks ja kaetud on kohvilaud.

Palveleht 13.-19. jaanuar 2019

Nädala teema: Ristimise and

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame üksnes Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove. Koht või kohad Piiblist, millele võib ülistusosas toetuda: Jesaja raamat 42:1-4 1 Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale, tema toob rahvaile õiguse. 2 Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda tänavail. 3 Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust. 4 Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa peal on rajanud õiguse ja saared ootavad tema õpetust.

Matteuse evangeelium 3:13-17 13 Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida. 14 Aga Johannes püüdis teda igati keelata: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida – ja sina tuled minu juurde!” 15 Jeesus aga kostis talle: „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust!” Siis Johannes andis talle järele. 16 Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, 17 ja ennäe, hääl taevast ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!”

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 25:11-20 11 Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! 12 Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. 13 Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa. 14 Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu. 15 Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja. 16 Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! 17 Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! 18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud! 19 Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad! 20 Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7 7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./ Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove. Täname armu- ja rahuaja eest Eestimaal. Toome igaüks tänu oma ristimise eest. Täname, et oleme Kolmainu Jumala käsu ja tõotuse peale ristitud, saanud pattude andeksandmise ning uuesti sündinud Kristuse ristisurma ja ülestõusmise läbi Jumala lasteks. Tänu, et ka täna puudutab Jumal inimeste südameid ning jätkuvalt on neid, kes soovivad saada ristitud Kolmainu Jumala nimesse. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu koguduse ja koguduse liikmete eest. Täname sõpruskoguduste ja sealsete sõprade poolt tehtavate eestpalvete eest. Tänu kõige eest! Eestpalve aeg Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 8:14 14Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Palve iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast Tiitusele 3:4-7 4 Kui aga Jumala, meie Päästja heldus ja inimesearmastus ilmus, 5 siis ta päästis meid – mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu. 6 Seda Vaimu on ta meie peale ohtralt valanud Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi, 7 et meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal. Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Issand meid, et selgi aastal paneksime kõik oma usu ja lootuse Tema peale. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et kasutaksime ristiinimestena meile antud palveandi. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume, et Issand hoiaks reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse ja tema pere. Palume õnnistust jumalateenistustele, palvustele, vaimulikele talitustele, piiblitundidele, Päeva Sõnale, Toidutarele, hingehoiuvalvele, koguduse kohvilaudadele, pühapäevakoolile ja muusikatööle, 80. klubile jpm. Tõstame Jumala ette palves kõik meie ustavad koguduseliikmed, kes haiguse, vanaduse või millegi muu tõttu on takistatud kirikusse tulemast. Olgu Issand neid kinnitamas ning kogetav ning ligi kõikjal ja igas eluolukorras. Palvetame meie sõpruskoguduste eest. Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 89:19-22; 27-30 19Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas. 20Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: “Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast. 21Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud. 22Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda. 28Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa. 29Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima. 30Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse liikmed ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna.

Palume Issanda armu, rõõmu, jõudu ja õnnistust Gustav Kutsarile ja Ove Sanderile, kellel täitub 16. jaanuaril 28. aastat kirikuõpetaja ordinatsioonist.

Ole, Issand, inimestega, kes igatsevad armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun peresid, et neis võiksid olla üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Aita palun kristlastel mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Perekeskuse, Laagrikeskuse Talu jt. Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18 18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses! Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, jätkuvat palvemeelt ja rohket tänu Jumalale!

Palveleht alla laetav siit

PÄEVA SÕNUM nr. 119

IV aastakäik “Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JEESUS, MAAILMA VALGUS

2 nädal: 6. – 12. jaanuar 2019

Kristuse ilmumise püha

Kristuse ilmumise püha (ladina keeles dies epiphaniae Domini – Issanda ilmumine) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmu-mispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Lugu tähetarkade tulemisest Jeesus-lapse juurde on Matteuse evangeeliumis. Seal ei mainita ei tähetarkade arvu ega kuninglikku staatust. Ometigi levis legend, et neid mehi olevat olnud kolm ja nad olevat olnud kuningad. Sellest loost on tulnud eesti keelde Kristuse ilmumise püha rahvakeelne nimetus kolmekuningapäev. Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Just tänu sellele tähistatakse Kristuse ilmu-mispüha mitmetes riikides riigipühanagi. Jumal on saatnud oma Poja päästjaks kõigile maailma rahvastele. See on suur ja vabastav sõ-num! Kuid sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde kiriku misjoniülesannet. Kui meie ole-me saanud evangeeliumi vastu võtta tänu sellele, et keegi on Jumala Sõna meieni toonud, siis nüüd on meie ülesanne viia see sõnum edasi neile, kes seda veel kuulnud ei ole. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi. Päästja sündis iga inimlapse jaoks ja sellest võime maailmas tunnistada nii oma sõna-de kui tegudega. (Soom 2013:8)

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

Tõelisele valgusele – Maailma Valgusele järgnemine on kristlastena meie eesmärk. Inimene, kes sa oled jõudnud oma elus olukorda, kus tundub, et valgus hakkab kustuma, tee on püsti ees, ko-ridor on lõputu – hoia silmad Maailma Valgusel, siis sa ei eksi teelt! Hommikumaa targad eksisid otsemaid siis, kui täht nende teed enam ei valgustanud. Nad jõudsid kuningas Heroodese juurde, kes kuuldes Kuninga sünnist, asus tegema pimeduse tegusid. Kui täht taas rada valgustas, leidsid targad õige tee Jõululapse juurde. Nii nagu talvine pimedus möödub, mööduvad ka meie elus lõpuks need päevad, mis tunduvad pimedate ja süngetena. Tõeline Valgus – Issand Kristus, aitab meil pimedust võita. Selleks peame Teda usaldama. Olema kannatlikud, kandma oma mured palves Tema ette ja otsima abi headelt sõpradelt, tuttavatelt, pereliikmetelt, oma kristlikelt õdedelt-vendadelt. Kui jääme pimedusse ja sulgeme ennast teiste eest, ei saa meid keegi aidata. Hoidke silmad avatud ja järgnege Tähele – Maailma Valgusele, kelleks on Issand Kristus! (Viilma 2016)

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas (Jh 1:9). Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind südamest, et Petlemma sõime valgus on jää-nud meie elusid juhtima ja saatma. Kuigi jõuluküünlad on kustunud, on tolle imelise öö kirkus meie südametes eluaseme teinud. Oh Jumal, lase meil natukenegi mõista Sinu armastust hukkunud maa-ilmale, kui saatsid oma Poja meile päästeks ja taevatee näitajaks. Kiitust saagu Sulle imelise hoolit-suse eest ja au Jeesusele, me ainsale lootusele, kes jätab meie varaks rõõmu ka surmaga kohtudes. (Sander 1998:82)


TARKADE TEE RÕÕMULE

Pühapäev – 6. jaanuar

Kolmekuningapäev
Epiphanias

Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. Mt 2:9

Nii võib sündida ka meie eluteel, kui meie jaoks on oluline see, mida me taas ja taas meie Isa palves ju palume: “Jumal, meie Taevane Isa, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” Kuidas Martin Luther seda seletades kord, kirjutas: “Jumala hea ja armuline tahe sünnib küll ka ilma meie palveta, aga me palume selles palves, et see sünniks ka meie juures.” Oleme vist palju seda palvet palunud. Ehk oleks mõistlik seda palvet senisest palju tõsisemalt võtta ja kogu südamest igatseda, et me märkaksime tähetarkade kombel Jumala juhtimist ja jõuaksime taas ja taas Kristuse-ni ka armulaua sakramendis. Kummardaksime tänulike tähetarkade kombel Tema ette ega kulutaks oma kiirelt mööduvat lühikest maist aega mõttetule, tühisele, hävitavale, meid Jumalast kaugemale kiskuvale. Jah, tähetarkade kombel tasub ka meil oma pilgud üles tõsta, oma elule õige siht seada ja min-na teele ja käia nii kaua, kuni saame kummardada Kristust – elu, rõõmu ja lootuse, armastuse ja ha-lastuse lõputut allikat. Ja sellel teel ei saa meie hing enne rahu, kui ka need, kes on meile armsad, on leidnud tee, mis jõuab Temani – on ristitud ja eluraamatus kirjas. Uskuge, kui nad taipavad, kuidas Jumala tahtes rändamine, Tema andestuse vastuvõtmine, südamepuhtus, Tema armastust kogedes hirmude kadumine meid muudavad, hakkavad nad ise igatsema seda ääretut aaret, mille leidmine paistab selgelt välja meie eludest. Sinagi võid minna tähetarkade kombel rõõmsana teele, sellele teele, millel juhatab sind Jumal ja millel rännates pole sul vaja karta. (Tammsalu 2017)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna peame enda käest küsima, kas Jumal oleks minu kätte andnud tollel jõuluööl selle sõnumi, kas ma oleksin valmis olnud – ja kas ma olen valmis ka täna – seda sõnumit edasi viima? Kas ma tunne vastutust selle eest, et minu käes on sõnum Päästjast ja Lunastajast Jeesusest Kristusest? Joel Luhamets

Palvetagem: Jumal, meie taevane Isa, Sinu täht juhatas Hommikumaa targad sõime juurde ja Sa ilmutasid neile oma Poega. Juhi ka meid, nii et me usus Tema kui oma Issanda ära tunneme ja seeläbi viimaks Sinu kirkust näeme. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Si-nuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.


ANNA AU JUMALALE

Esmaspäev – 7. jaanuar

Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal. 1Aj 29:11

Meil tuleb meelespidada, et keegi ei või võtta endale midagi, mida Jumal pole talle andnud. See tähendab, meil pole võimalik annetada Jumalale midagi, mis tegelikult juba Temale ei kuuluks. Järelikult kui annetame midagi Jumala riigi tööks või kaasinimeste abistamiseks, siis me kasutame mitte oma vaid Jumala varandust. Jumal võib teha suureks ja tugevaks, aga ilma Jumala loata ei saa keegi suureks. Kõik on lõppude lõpuks Jumala and. (PKK: 1Aj 28:4-29:30)

Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! (Mt 6:13) Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! (1Tm 1:17) Langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti, ja heitsid oma pärjad trooni ette. (Ilm 4:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui elav Jumal tegutseb, siis ei sünni mitte imelised ja auli-sed, vaid ka enneolematud asjad. Albert Soosaar

Palvetagem: Jumal, me kõik tahame Sind ülistada, et võime elada ning et Sa toidad meid maa viljadega. Õnnista meid, et ka meie oma südames vilja kannaksime – armastust, usku ja tänulikkust. Jörg Zink


HETK ENNE PÄISETÕUSU

Teisipäev – 8. jaanuar

Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab su kohal. Js 60:1

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel. Poeetilise prohveti suu läbi kõlab Jumala kannatlikkuse paradoks: “Mina, Issand, tõttan sellega määratud ajal” (Js 60:22). Tõttab… Määratud ajal. Tuleb kiiresti, ega viivita tulles, aga siiski mitte enne, kui on õige aeg.

Jesaja loob pinge praeguse olukorra ja tuleviku vahel. See on positiivne pinge, mis ei lase manduda. Laastatud Jeruusalemm on võrdpilt kogu jumalarahvale, ka kogu kirikule ja samas igale kristlasele eraldi. Jeesus nimetab oma järgijaid maailma valguseks. “Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele,” ütleb ta, “et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas” (Mt 5:14-16).

Kui prohvet ennustab: “Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub,” (Js 60:5), siis kõik see kiirgab päevatõusu sõnumitoojana juba käesolevasse hetke, pannes juba nüüd südame põksuma ja avarduma, olgu meie ümber ja teinekord ka meie sees kuitahes suur pimedus või rusu-hunnik. Nähes kedagi, kes usub lammutatu taastamisse ja tegutseb selle nimel, innustab see teisigi tegutsema ja uskuma. Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Jumala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)

Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn! (Js 52:1) Meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. (Lk 1:78) Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me oleme hämarusega harjunud, teeb äkiline valgus valu. Me sulgeme tahtmatult silmad. Jeesusega kohtumine oli paljudele traumeeriv. Nad nägid üht-äkki oma ümbrust ja iseennast, ning see kohutas. Aga need, kes hetke vastu pidasid, kogesid valgus-tust. Nad tundsid, et on otsekui unest ärganud, et näevad maailma hommikuvalguses. Toomas Paul

Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tar-vitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer


ARMU SALADUS

Kolmapäev – 9. jaanuar

Paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu. Ef 3:6

Paulus kirjutas juba Efesose kirja teises peatükis, kuidas suhtusid juudid mittejuutidesse, ning uskmatute rahvaste tegelikust vahekorrast Jumala rahvaga. “Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti üm-berlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,- teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vahe-seina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu” (Ef 2:11-14). Paulus ise oli olnud uhke variser ning jaganud juutide üldist põlgust muulaste vastu. Pauluse pöördumine tähendas täielikku muutust tema mõtteviisis. Pöördumise tagajärjel nägi ta enda poolt varem taga kiusatud Jeesust Kristusena, Jumala Pojana, ainsa Päästjana. Samas kriitilises kogemu-ses muutus täielikult ka kogu tema suhtumine mittejuutidesse. Ilmutuse tulemusel hakkas ta näge-ma, et juudid ja mittejuudid võivad nüüd seista koos Jumala rahva hulgas. Nad on kaaspärijad, nad jagavad Jumala taevaste rikkuste pärandit (Ef 1:11-14; Gl 3:29;4:7). Nad on sama ihu liikmed.

Rahvad on ka tõotuse kaaspärijad – nad jagavad juutidega võrdsetel alustel tõotust elust ja päästest (vrd 2Tm 1:1), kuigi olid enne “võõrad tõotuselepingule” (Ef 2:12). Kõiki neid eesõigusi võivad nad jagada koos juutidega, kuna nagu juudidki võivad nad nüüd leida oma elu Kristuses Jee-suses evangeeliumi kaudu. Evangeelium, kuulutatuna ja usu läbi vastu võetuna, on inimlikult öeldes mõjuv abinõu, mille läbi inimesed saavad hakata elama Kristuses. Seepärast on evangeelium ka abinõu, ja ainus abinõu, sügavaks vaimulikuks ühenduseks inimeste vahel, ükskõik kui erinev oleks nende rassiline, kultuu-riline ja poliitiline taust. (Foulkes 2003:92j)

Ja Jesaja ütleb taas: “Iisai juur tuleb ja see, kes hakkab valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!” (Rm 15:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline au ja pühalik rõõm valitsevad siis, kui inimene kii-dab ennast Sinus ja mitte iseeneses, kui ta rõõmustab Sinus ja mitte oma vooruses; Sinu kui Looja pärast igast olendist ühetaoliselt rõõmu tunneb. Olgu siis kiidetud Sinu nimi, mitte aga minu oma! Olgu ülistatud Sinu teod ja mitte minu omad! Thomas Kempisest

Palvetagem: Püha Jumal, Sina tulid maailma kogu inimkonna pärast – kõikide jaoks, keda oled oma palge järgi valmistanud. Sinu armu sügavust ja laiust aimame pisut nende hetkedel, mil julgeme olla viletsad ja kadunud, et Sinu arm elustaks meid elukrooni vastuvõtmisel. Viimaks pa-lume, aita olla Su kaastöölisteks jõulusõnumi südameteni kandmisel, et taevane peolaud võiks vii-mase kohani täituda. (Sander 1998:83)


ERILINE ÜLESANNE: JUMALA HEADUSE ÜLISTUS

Neljapäev – 10. jaanuar

Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud! Halleluuja! Ps 117:1

Keegi Issanda sulane nimetab kolm ülesannet, mida Jumala tänamine täidab. See aitab ületada depressioonitunnet, muret ja kriitikavaimu. Iga inimene elab aeg-ajalt üle momente, millal naeratus näib rumalusena. Keegi ei tea, kust need tunnid tulevad. Kord võib selle põhjuseks olla eluraskus, teinekord vilets tervis. Aga selle põh-juseks võib olla ka halb südametunnistus. Parim abinõu selliste meeleolude vastu on pöördumine Jumala poole. Palve ja tänu teeb rohkem meie rahuks ja rõõmuks kui midagi muud. Jumala tänamine aitab meid võidelda murede vastu. Mured võivad inimeselt võtta elujulguse ja töörõõmu. Inimene, kes satub kord murede mõju alla, võib igast tühisest asjast leida muretsemise põhjuse. Pole halb, kui murede tunnil meenutad Jumala heategusid ja laulad: “Kiida nüüd Issandat mu süda!” Jumala tänamine aitab meid võita endas teiste pahatahtliku arvustuse. Kerge on sattuda mee-leollu, mida Piibel nimetab kohtumõistjaks meeleks. Need, kes kord on sattunud niisugusesse meel-susesse, leiavad kerge vaevaga inimesi, keda võib süüdistada, kusjuures nad jätavad märkamata need, keda oleks vaja tänada. Varsti ei suuda need inimesed enam Jumalatki tänada. Need inimesed, kes ei unusta Jumala heategemisi, oskavad näha ka inimeste heategemisi. Jumala ülistamine ei ole niisugune vaimulik tegu, mida võime kasutada ainult hea meeleolu juures. Teda tuleb kiita igal ajal. Ükski rahvas ega ükski inimene ärgu jätku ennast ilma sellest õn-nest! (Tärk 2014:556j)

Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks. (Ap 13:48) Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad! (Rm 15:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa hakkad Jumalat kiitma? Kas alles siis kui teised ka Teda ülistavad? Kas sa ise ei märka, mida Ta on sulle teinud ja teeb päevast päeva? Palu, et Ta su silmad avaks. Eenok Haamer

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve


PALVE TAEVASE KUNINGA PÄRAST

Reede – 11. jaanuar

Teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku Teda! Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ps 72:11,12

Taaveti silme ees oli Valitseja, kellele allusid maailma rahvad, ja kes siiski ei unustanud kan-natajaid. Ta nägi üksiku väikese inimese muret ja aitas hädalisi ja viletsaid. Selles ongi Ta valitsuse saladused. Kuningal on võim, sest Ta hoolitseb viletsate eest ja Tal on halastaja süda. Maailmas on nii-palju kannatajaid, et see, kes võidab nende südamed, võidab maailma. Teised valitsejad, nagu Napo-leon ja Aleksander Suur, ehitasid oma riigid vägivallale, Tema aga ehitas selle armastusele. Võimule ja vägivallale ehitamine on nagu jäämägedele ehitamine. See sulab, ja mis sellele ehitatud, see kaob. Aga ehitamine armastusele, headusele ja õiglusele, see on ehitamine kaljule, mis püsima jääb. (Tärk 2014:241)

Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu. (Ps 22:30) Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilma-maa kuningad toovad sinna oma hiilguse. (Ilm 21:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas terve meie elu ei peaks olema alandlik kummardami-ne? Alandlik kummardamine selle Jumala ette, kelle käes on meile anda ja meilt võtta, aga kelle käes on meile ka ilmutada taevalikke saladusi ja kelle käes on ka ust kinni panna, et inimene sellest midagi ei mõista ega näe. Harri Haamer

Palvetagem: Issand, mul pole selles ilmas teha muud kui otsida ja teenida Sind, mul pole oma südame ja selle kiindumustega teha muud kui igatseda Sinu järele, mul pole oma keele ja sulega te-ha muud kui kõnelda Sinuga ja kuulutada Sinu hiilgust ja tahet. Richard Baxter


JUMALA VALGUS TULEB

Laupäev – 12. jaanuar

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. Js 60:2,3

Pimeduse põhjus ei ole mitte meiepoolne Jumala salgamine, vaid karm tõsiasi – taevas on kinni. Jumal on maailmale selja pööranud. Just see on põhjus, miks maailm enam Jumalat ei tunne. Ükski uskmatu ja pöörane ei saa öelda: “Meie pöörame Jumalale selja ja Jumal ei saa meie elu enam segada.” ei, olukord on vastupidine. Paulus on seda Rooma kirja esimeses kahes peatükis põhjali-kult kirjeldanud: paganad on patustanud, juudid on patustanud. Kõik on Jumala aust ilma. “Aga nad tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu” (Js 63:10). Mõned teevad sellest järeldused, et Jumalat ei ole. Jumal on, aga Ta on meie vastu. Meie suhted on rikutud. Nad ei ole lõppenud, aga me oleme Temast täielikult võõrdunud. “Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid” (Rm 1:24). Paljud inimesed igatsevad kõigest hoolimata Jumala järele. Nad otsivad Teda, püüavad Teda lepitada, kurnavad ennast paganlike kultustega ja harjutustega. Nad ehitavad mitmesuguseid teo-loogilisi konstruktsioone, aga ei näe ikkagi Jumalat.

Kõigest sellest hoolimata koidab korraga. “Taevad on lõhki käristatud” (Js 64:1) ja Jumal alla tulnud. Meid kutsutakse toimuvat vaatama. “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt 6:33) Pööre on toimunud. Pimedus taandub ja Iisraeli kohal näha-kse Jumala auhiilgust. Siioni mäe kohal on eriline valgus. Mitte see, et me üht ja teist Jumalast tea-me, ei tee meist kogudust, vaid see, et Ta ise ilmutab ennast meile. Ta kohtub meiega ja meie Tema-ga. Ta on siin! Sellele, kes kohtub Jeesusega, avanevad taevad. “Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest” (2Kr 4:6). Issand on Püha Vaimu läbi siin, Tema läbi on meil ligipääs heldele ja armastavale Jumalale. Ta ütleb sulle täna: “Kes on näinud mind, see on näinud Isa” (Jh 14:9). (Tammo 2000:56j)

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18) Valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile. (Lk 2:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kadumata väärtuste eest võideldes ja igaviku tõdesid otsides vajad sa tingimata jumalikku jõudu. Seda ei või sa iseenese sisemisest inimesest välja meelitada ei tahtetreeningu ega iseloomu uljuse kaudu. Seda ei või sulle anda ka ükski surelikest, kuigi ta sõ-nad oleksid kuldaväärt ja tema eeskuju võrratu. Seda võid sa saada ainult ühenduses elava Issanda-ga. Harri Haamer

Palvetagem: Sina olid minuga, aga mina ei olnud Sinuga. Sina kutsusid mind ja hüüdsid mind ja said mu kurbusest jagu. Sa hiilgasid ja särasid ja Sa päästsid mu pimedusest. Augustinus


Kasutatud allikad

Tekst pdf-na:

https://nommerahu.ee/wp-content/uploads/2019/01/6.-Päeva-Sõnum-2-nädal-20198880.pdf

Palveleht 6. – 12. jaanuar 2019

Jeesus, maailma valgus

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove. Koht/kohad Piiblist: Jesaja raamat 60:1-6 1 Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab su kohal. 2 Sest vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust. 3 Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. 4 Tõsta oma silmad ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juurde; su pojad tulevad kaugelt, su tütreid kantakse kätel. 5 Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub, kui su poole pöördub mere ohtrus ja su juurde tuleb rahvaste rikkus. 6 Sind katab kaamelite hulk, Midjani ja Eefa noored kaamelid; kõik tulevad Sebast, kannavad kulda ja viirukit ning kuulutavad Issanda kiiduväärsust.

Matteuse evangeelium 2:1-12 1 Kui nüüd Jeesus oli sündinud kuningas Heroodese ajal Juudamaal Petlemma linnas, siis vaata, hommikumaalt saabusid tähetargad Jeruusalemma 2 ja küsisid: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama.” 3 Seda kuuldes kohkus kuningas Heroodes ja kogu Jeruusalemm koos temaga. 4 Ja ta kutsus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning päris nende käest, kus Messias pidi sündima. 5 Need ütlesid talle: „Petlemmas Juudamaal, sest nõnda on kirjutatud prohveti käe läbi: 6 Ja sina, Petlemm Juudamaal, ei ole Juuda vürstkondadest hoopiski kõige pisem, sest sinust lähtub Valitseja, kes hoiab mu Iisraeli rahvast kui karjane.” 7 Seepeale laskis Heroodes tähetargad salaja enda juurde kutsuda, päris nendelt täpset aega, millal täht oli paistma hakanud, 8 ja saatis nad Petlemma, öeldes: „Minge ja uurige täpselt välja, kes see laps on! Ja kui te olete ta leidnud, teatage mulle, et ka mina saaksin minna teda kummardama.” 9 Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. 10 Tähte nähes rõõmustasid nad üliväga. 11 Ja majja sisse astudes nägid nad last koos Maarja, tema emaga, ja kummardasid teda tema ette maha heites, avasid oma aarded ning andsid talle kinke: kulda, viirukit ja mürri. 12 Ja kui neid unenäos hoiatati, et nad ei läheks enam Heroodese juurest läbi, läksid nad teist teed tagasi oma maale.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3 3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet või lugeda 1. Johannese kirjast 1:7 7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./ Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove. Täname, et oleme tohtinud Issanda armust astuda aastasse 2019. Täname armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jumalat Tema poja Jeesus Kristuse eest, kes on maailma valgus. Täname palvetavate inimeste eest ning kõigi eest, kes koguduses toeks ja abiks. Eestpalve aeg Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kiri 2:8b pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast Efeslastele 3:2-9 2 Jah, küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks! 3 Jumal on mulle ilmutuse kaudu teatanud saladuse, nagu ma eespool lühidalt kirjutasin. 4 Seda lugedes te võite mõista minu arusaamist Kristuse saladustest, 5 mida muistsete põlvede aegu ei antud teada inimlastele nii, nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele apostlitele ja prohvetitele Vaimus: 6 et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu. 7 Selle evangeeliumi teenriks olen ma saanud Jumala armu kingituse kohaselt, mis mulle on antud tema väe toimel. 8 Minule, kõige vähemale kõigi pühade seast, on antud see arm: kuulutada paganate seas evangeeliumi Kristuse äraarvamatust rikkusest 9 ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud. Palume Issanda aastal 2019 Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse. Palvetame sõpruskoguduste õdede ja vendade eest Kristuses.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 72:1-3, 8-12 1 Jumal, anna oma kohtupidamine kuningale ja oma õigus kuninga pojale! 2 Ajagu tema su rahva asja õiguses ja su viletsate asja õigluses! 3 Toogu mäed rahu rahvale ja ka mäekünkad õiguse varal! 8 Ta valitseb merest mereni ja Frati jõest ilmamaa otsani. 9 Tema ees põlvitab kõrbe rahvas ja tema vaenlased lakuvad põrmu. 10 Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu. 11 Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda! 12 Sest tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume õnnistust kõigile, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme Jumala armu ja hoolitsuse rüppe. Kingi jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun, et oleks rohkem üksteisest hoolimist, armastust ja usku. Õnnistust palume kaplanaatidele, Misjonikeskusele, Laste- ja Noorsootöö Ühendusele, ajalehe Eesti Kirik kollektiivile ja lugejatele, Usuteaduse Instituudile, Kristlikele Raudteelastele, Perekeskusele.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 4:16 16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! Palume Jumalalt armastavat südant ning avatud silmi, et näha kaasinimeste aga ka iseenda palvevajadusi ning olla ustavateks palvetajateks.

Tekst on allalaetav pdf-na:
https://nommerahu.ee/wp-content/uploads/2019/01/6.-12.-jaan.-2019-Jeesus-maailma-valgus.pdf

PÄEVA SÕNUM nr. 118

I/IV aastakäik II
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:1
0

PÜHA PEREKOND

Jõuluaja 1. pühapäev

52/1 nädal: 30. detsember 2018 – 5. jaanuar 2019

Jõuluaja 1. pühapäev

Jõuluaja esimesel pühapäeval mõeldakse Pühale Perekonnale: Maarjale, Joosepile ja Jeesuse-le. Inimeseks saades võttis Jeesus enda peale ka selle koorma, mida võiksime nimetada esivanemate päranduseks. Või õigemini: sündides Maarja pojana ning olles Joosepi poolt täiesti omaks tunnista-tud kasupoeg, sai ta päranduseks ka nende esivanemad. Päranduseks, mis ei erinenud karvavõrdki sellest koormast, mille Ta võttis enda peale ennast Jordanis ristida lastes – “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!” (Jh 1:29) või siis, kui Ta kandis “ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika” (Jh 19:17).

Jeesus sündis ajalukku – kogu inimkonna ajalukku, patu, sõnakuulmatuse ja surma ajalukku, võttes selle enda peale. Enda kanda. Ta sündis perekonda: kogu inimkonna perekonda – selleks, et inimkonnast võiks saada Tema perekond ning Ta võiks oma perekonna päästa orjapõlvest.

Jumala Poeg sai Inimese Pojaks, et meie võiksime Temas saada Jumala poegadeks ja tütar-deks. Ta tuli ja sündis inimperre, et inimkonnast võiks saada Jumala perekond. Ta tuli väljastpoolt ja sündis ajalukku, et näidata: see on Jumala ajalugu. Jumala lugu meie, inimestega. Lunastuse ja pääste lugu – ning meie oleme selle osalised, sest me oleme Tema perekond. Püha Perekond, sest Tema on püha. Jumal tahab, et kõik oleksid Tema lapsed. (Auksmann 2015) Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia. (Tärk 2014:516j)

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.


IGAL LAPSEL ON MAAILMAS OMA OSA

Pühapäev – 30. detsember

Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: “Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse.” Lk 2:33,34 Millest see tuleb, et suhtumine Kristusesse ja ristiusku üldse on nii vaenulik? Sellele küsimu-sele vastatakse nõnda: ristiusk kõneleb patust ja süüst, jutustab Jeesuse kannatamisest ja surmast – ning kõik see olevat kahjulik ning koguni ohtlik inimese vaimsele tervisele. Sellepärast ei tule sel-lest mitte kõneleda.

Nüüd aga on tegelikult siiski olukord nõnda, et meie võime küll silmi sulgeda tõsiasjade ees, kuid me ei saa olematuks teha elu reaalsust. Patt, süü, kannatus ja surm – kõik need on tõsiasjad mille all kannatab kogu inimkond.

Ja see on mille vastu jõulukuulutus võitleb. Meie ei saa ega tohi olla pimedad maailma tege-liku olukorra nägemisele ja hindamisele. Jõulud kuulutavad valgust pimeduses, rõõmu muredes ja kannatustes ning rahu rahutuses ja surmavõitluses.

See kuulutus on määratud kõigile nii noortele kui ka vanadele, valgetele ja värvilistele, mees-tele ja naistele, igale inimesele, kes igatseb õnne, rõõmu ja rahu järgi.

Nii me vahest mõistame ka kui suure tähtsusega on see, et jõulusündmus on perekonnasünd-mus. Just perekonna, just kodus elame isiklikult läbi oma mured ja rõõmud. Sellesse meie isiklikku ellu tulebki jõulukuulutus, et heita uut valgust meie elule ja elu mõttele meie suhetele teiste inimeste ja Jumalaga. (Koolmeister 1980:33j) Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõk-suks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele. (Js 8:14) Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks. (Mt 21:44) Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga “kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”. (1Pt 2:7) Mispärast? Sellepärast, et nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi. (Rm 9:32) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie suhtumine peab kajastama Kristuse suhtumist. Kui nad on vaenulikud, vastame neile leebusega. Kui nad vihaselt süüdistavad meid milleski, vastame rahulike sõnadega. Kui nad meile halba teevad, siis me palvetame nende eest. Vägivallale ja eksi-mustele saab vastata väga rahulikult ja leebelt. Ignatius Antiookiast Palvetagem: Issand, tule ja õnnista meid, ümbritse meid Sinu rahuga. Laota oma õnnistavad käed meie üle. Las Sinu vägi puudutada meid. Sa oled meid asetanud maailma kannatustesse tunnistama Sinu armastusest. Aita meid pigem head teha kui puhata, kuni Sinu valgusesse jõuame. Peter Strauch * * *

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Esmaspäev – 31. detsember

Vana-aasta

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

Vana-aastaõhtu on ka üks neist tähtpäevadest, millel puudub kiriklik evangeelne Kristuse-kes-kne sõnum, mis oleks seotud otseselt Jeesuse elu või tegevusega. Kuna tegemist on aasta viimase päevaga, omab selle päeva sõnum pisut igavikulist mõõdet ja kirjakohtade teemad kõnelevad ajast ja igavikust.

“Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad!”, laulab kuningas Taavet oma 31. laulus. Kuidas aga ise käitume? Kas nii, nagu oleks mina aja peremees ja kogu elu – päevad, aastad ja dekaadid on minu enda käes laiali loopida. Või on minu aeg tegelikult Jumala käes, kes ulatab mulle kogu minu jaoks tallele pandud ajatagavara päev-päeva kaupa. Kas tean, millal annab Ta mulle üle viimase klotsi – viimase aasta, viimase päeva, viimase tunni või minuti?

Kui hakkan mõistma iga mulle kingitud hetke ainukordsust, suurust ja väärtust, siis kas ei teki soovi hinnata ümber kogu oma senist elu ja “klotside laialipildumist”? Seda suurema hoole ja ar-mastusega võtan vastu ka iga järgmise ajahetke kui viimase ja väärtuslikuima. Mida hakkan selle viimasega peale?

Aega saab viita, aega saab veeta, aega saab pillata, aega saab surnuks lüüa. Aega saab ka ka-sutada, käsutada, kulutada, isegi kokku hoida. Aega ei saa aga tagavaraks tallele panna. Ainus, kel-lel on ajatagavara on Jumal. Hetkel, mil ajast saab minu elu, saab seda aega vaid kasutada. Kuidas kasutan?

Vana Testamendi autor Koguja kirjutab: “Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
 enne kui tu-levad kurjad päevad 
ja jõuavad kätte need aastad,
 mille kohta sa ütled: 
Need ei meeldi mulle! Sest inimene läheb oma igavese koja poole
ja tänaval käivad leinajad ringi, sest põrm saab jälle mulda,
nõnda kui ta on olnud, 
ja vaim läheb Jumala juurde,
kes tema on andnud.” (Kg 12:1,5,7) Püsides usus Igaviku Jumalasse ei ole niivõrd oluline see, mida toob meile ajalikus elus hom-ne päev või uus aasta, kuivõrd see, kuidas seda uut ajaühikut kasutame. (Viilma 2013) Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesi on mitmesuguseid: häid, pisut vähem häid või hoo-piski halbu, aga neid kõiki otsib Jumal. Oluline ja rõhutamist väärt on tõsiasi, et iga inimene peab leidma Jeesuse Kristuse. Kui ta on Kristuse leidnud, on probleem lahendatud. Paul Himma Palvetagem: Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Sinu aastad ei lõpe ja Sinu arm on igal päeval uus. Lase oma Vaimu valgusel uuendada meie elu, elusta meie süda ja anna valgust meie meeltele, et me võiksime astuda uude aastasse rõõmsa kuulekuse ja kindla usuga. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.


JEESUSE NIMEL

Teisipäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

Tänase päeva pühakirjasalm aitab meile meelde tuletada, et meie elu ja ka igavene pääsemine on Jeesuse nimes. Jumala Vaimu toel saame uskuda Jeesuse nimesse ja tunnistada oma usku Jeesu-sesse.

Olen pannud tähele, kui kaua võtab inimestel aega saada avalikult oma usu tunnistajateks nõn-da, et julgetakse välja üleda Jumala nimi, veel harvemini tunnistada selgelt ja üheselt usku Jeesu-sesse. Mõni kirikuga seotud inimene võib pidada ära pika kõne ja rääkida õigeid ja ilusaid asju, kuid sa ei kuule kordagi tema suust mainitavat Jumala nime.

Ometi kirjutab evangelist Johannes üsna oma evangeeliumi alguses: “Aga kõigile, kes tema [Jeesuse] vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse” (Jh 1:12) ning oma evangeeliumi lõpus kirjutab Johennes kogu oma kirjatöö mõtte kohta: “Need [sõnad] on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.”

Usk on seotud nimedega. Moosesele ilmus põlevas põõsas Jumal, kes ütles oma nimeks “Mi-na Olen”. Jeesus nimetas ennast seitsmel korral sellesama “Mina Olen” nimega, kui Ta ütles, et Te-ma on Eluleib; Maailma valgus; Uks; Hea karjane; Ülestõusmine ja elu; Tee, tõde ja elu ning Tõe-line viinapuu. Piibli viimases raamatus ütleb taevasel troonil istuja: “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!” (Ilm 22:13) Jeesuse nimesse uskudes ja end ja oma lapsi Kolmainujumala nimesse ristides saadakse Ju-mala lasteks.

Jumal tunneb meid nimepidi! Kas ka meie tunneme Teda nimepidi, kas kõnetame Teda nime-pidi, kas tunnistame Temast nimepidi, kas kiidame ja ülistame Teda nimepidi? (Viilma 2018)

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armas Jumal, aita kõigil mõista, et osadus Sinuga on rõõm, millest keegi mingil juhul ilma ei tohiks jääda. Eric Rew

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu ainus Poeg lõigati ümber käsuõpetuse kohaselt kahek-sandal päeval pärast sündimist ja Talle anti nimi üle kõigi nimede. Kingi meile armu kanda ustavalt Tema nime, teenida Teda Vaimu väes ja kuulutada Teda maailma Päästjana, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.


KAS TAHAD VANGLAST VABADUSSE?

Kolmapäev – 2. jaanuar

Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!” Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg. Gl 4:6,7

Piiblis on lugu kahest pojast. Üks poeg oli isa vara ära raisanud ja läinud hulkuma, teine poeg oli jäänud koju. Kui kadunud poeg tuli tagasi, ei suutnud kodus olev poeg isaga koos rõõmu tunda, et kadunud poeg tagasi tuli. Rõõm, mis oli isal, ei olnud mitte pojal, sest see poeg oli küll olnud ko-dus, aga ta ei olnud poeg, ta oli kui ori, kui käsutäitja.

Mõnikord võib meil, jumalarahval, kristlastena sama meelsus olla, et me ei olegi nagu Jumala lapsed, oleme nagu Kristuse orjad. Me nõuame, et kui sa oled kristlane, siis käitu nii ja teisiti, me ütleme, et mis sinul siia asja on. Oleme kriitilised üksteise suhtes, arvustame, ei suuda tunda rõõmu, mida taevane Isa tunneb – rõõmu, kui üks patune meelt parandab, kui keegi, kes oli eemal, astub ju-malakoja uksest sisse. Me ei suuda tunda rõõmu üksteisest, vaid oleme tihtipeale orjameelselt kriiti-lised.

Jumala Vaim tahab meid kasvatada, et me saaksime täiskasvanuks, et me taipaksime, mis on Jumala täieline tahtmine, võiksime koos rõõmustada Jumala tegudest ja töödest. See osadus peab olema nii lähedane, nagu on lapsel, kes ütleb: “Abba! Isa!”

Jumala Vaim tahab meid kasvatada, et me tunneksime, et meil on Jumalaga ääretult lähedane, usalduslik vahekord: kõik, mis on Jumala oma, on meie oma. Kahtlemata eeldab selline vabadus si-semist küpsust, vastutustunnet, väärikat käitumist. Aga Kristus on tulnud, et me võiksime ühe lapse seisuse saada, mitte enam orjates, vaid elades samas vaimus kui meie taevane Isa; ühes osaduses, usalduses ja armus.

Olgu siis Jumala aeg ka meie jaoks täna küpseks saanud, et me tunneksime end Jumala õnnis-tuste ja rikkuste pärijana, mitte käsutäitjana, ja elaksime armastuses ja rõõmus koos Temaga. (Luha-mets 2003:43j) Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse jär-gi. (Gl 3:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei ole nimetu saatus ega juhus, loodusseadus ega kä-sitamatu maailmavaim. Jumal tunneb meid, kõneleb meile, näeb ja kuuleb meid, Tema kätesse või-me end usaldada. Jörg Zink Palvetagem: Issand, aita, et mu tänased teod ja sõnad kellelegi kahju ei tooks, vaid et need oleksid peegeldus Sinu armastusest ja halastusest. Rita R. Snowden


ISSANDA HEADUS MEIE VASTU

Neljapäev – 3. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

Aeg-ajalt kuulen inimeste elulugusid ja vahetevahel kuulen lauset “Ta oli elu lõpuni tänulik, ka vana ja vaevatu ja väga haigena”. Kuidas on meiega? Kas me leiame põhjust tänulikkuseks? Kui-das me kasutame oma mälu? Kas nii, nagu mina oma väga head fotoaparaati?

Mõned ütlevad, et neil on selektiivne, valiv mälu. Küllap on, aga selle valikuga on ehk nii na-gu uuemal tehnikal, mis jätab meelde selle, mida sa eelnevatel kordadel oled kõige enam kasutanud, ja pakub sulle igal järgmisel kasutamisel esmajärjekorras seda. Äkki me peaksime ennast õpetama tänulikumaks? Kuidas?

On üks võimalus. Paljud ristiinimesed, enne kui nad koos oma armsa või armsatega või ka ük-sinda hakkavad õhtupalvet tegema, meenutavad mööduvast päevast kõike head ja ilusat. Ja siis nad tõstavad selle oma palves tänuna Jumala ette. Kui seda päevast päeva ja aastast aastasse teha, võib olla üsna kindel, et tõenäoliselt oled sa ka vanaks jäädes üks tänulik vanainimene, kellel pole puu-dust sõpradest, keda lähedased ei unusta ja keda hea meelega ka aidatakse. Heatahtlikke ja tänulikke on lihtne aidata. Küllap ka Jumalal.

Prohvet meenutab Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust, kõike seda, mida Ta on oma rahva-le nende pikas ajaloos osutanud, suurt headust, mida Ta on neile osutanud oma suure halastuse ja suure helduse pärast. Ta teeb seda ka rahva jaoks rasketel aegadel – aegadel, mil paljud olid unusta-nud tänulikkuse, mil paljud hädaldasid, soigusid, kirusid – kütsid üksteist üles olema leidlikud nega-tiivsuses. Jumal on ustav, hooliv, armastav. Tema ei jäta oma rahvast, ei unusta oma loodut.

Prohvet ütleb: kasutage oma mälu! Seal on nii palju head, mida saaks meenutada, mis muudab tänulikuks! (Tammsalu 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala arm avaldub selles, et taipame: tasu ei sõltu mitte meie vaevanägemisest, vaid see sõltub Jumalast, Tema armust. See sõltub meie Õnnistegijast Jee-susest Kristusest. Vahel tundub see küll töötegijale kurb. Kuidas nii? See on ju ebaõiglane! Aga us-kuge: see on tõelise rõõmu, tõelise kindluse allikas, kui teame, et tasu ei olene meist. Joel Luhamets Palvetagem: Sind, Siioni suur Jumal, ma kiidan vaikselt südames. Sind tänan koidu kumal, Sul õhtul laulan uinudes. Sa vägev ilma Looja, Su peale loodan ma, sest helde abitooja mul ikka oled Sa. Mu kilp ja vall, mu päästja, Sind tänan rõõmsasti; mu kandja, ülestõstja, – au Sinu nimele! Johann Rist * * *

TÄIUSLIK PÄÄSTJA

Reede – 4. jaanuar

Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Js 49:13

Prohvet Jesaja tekst toob selgelt esile Jumala suuruse. Taas näidatakse meile, et inimlaps ei küüni mõistma Jumala suurust ja vägevust lõplikult. Kui kasutada matemaatilist keelt, siis ei küüni me mõistma Jumalat sajaprotsendiliselt. Võib ütelda, et isegi mitte viiekümneprotsendiliselt. Kui sageli tundubki meile, et mõistame Jumalat ja Tema tahet, siis tegelikkuses on see mõistmine ka-duvväikene võrreldes Jumala tõelise olemuse mõistmisega.

Vanast Testamendist Iisraeli rahva käekäiku jälgides näeme, kuidas Jumal on selle rahva juu-res vaatamata kõigele, mida rahvas ka ei tee. Kuigi on öeldud, et Jumal ennast pilgata ei lase, ei hä-vita ta rahvast tervikuna ka siis, kui see rahvas eksib. Kindlasti meenuvad siin Noa, Mooses ja kõr-berännak, esimeste kuningate edu ja kaotused ning kõigele sellele kanduv tõotus Jumalalt, et Tema ei jäta neid mitte maha.

Hoolimata rahva heitlikkusest on Jumal ikka truu. Truu on Ta siis, kui inimene sirutab käe keelatud vilja järele; hoolitsev ja muretsev karjane on Ta ka siis, kui kasvõi üks inimene kaotsi lä-heb ja oma taevasele Isale selja keerab. Ta on alati valmis korraldama rõõmupidu, kui kadunud poeg Ta juurde tagasi tuleb.

Kristlastena teame, et Jumal taevase Isana armastab oma lapsi nii, et on andnud meile õiguse ise otsustada. Otsustada hea ja halva, õige või vale vahel. Ta on andnud meile teada oma tahet ja meie valik on, kas sellest juhindume või mitte.

Olgu meil ikka palve huulil, et Jumala arm ja heldus meid kannaks ka edaspidi vaatamata kõi-gele, mis meie ümber toimub, ja julgustagu meid teadmine, et Jumal on ikka truu. (Aus 2005) Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! (Ps 96:11) Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks. (Ilm 12:12) Rõõmutsege, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalemma! (Js 52:9) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on ikka ja jälle tulnud sellesse maailma inimlike tunnistajate kaudu, kelle südamed on täidetud jumalakartuse ja lootusega. Joosep Tammo

Palvetagem: Nõnda kui me siin ajas oleme kandnud maise Aadama kuju, nii kanname kord igavikus taevase Kristuse kuju. Ükskord lõppeb võitlus liha ja Vaimu vahel. Ükskord saab kristlane patuta ärgata. Ükskord on ta kirgastatud Kristuse sarnane. Urho Muroma * * *

JUMAL SAI JA SAAB INIMESEKS.

Laupäev – 5. jaanuar

Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Gl 4:4,5

Kristus, Jumala Poeg, sündis Palestiinamaa vaeses peres, sündis naisest, sündis Moosese kä-suseaduse alla, sündis kindlate reeglite ja iidsete traditsioonide maailma. Nagu iga juudisoost poiss-laps, lõigati Ta ümber kaheksandal päeval, ja nagu Moosese Seadus ette nägi, toodi Ta neljaküm-nendal päeval Jeruusalemma templisse. Jumala Poja jaoks polnud erireegleid või erikohtlemist – ja polnud tarviski. Sest nagu ütleb apostel Paulus: “Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.” Ja ta lisab: “Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!”” (Gl 4:4-6) Need sõnad ei kehti üksnes Moosese Seaduse järgijate kohta, seaduse, mille alla Jeesus juudi-na ja Iisraeli rahva liikmena sündis, et seadusealusena vabastada seadusaluseid. See kehtib ka kogu meie inimliku elu ja olemise piiratuse ja äraspidisuse kohta, mille kütkeist Jumala Poeg tuli meid vabastama. Õigus on vanadel kirikuisadel, kes tundsid ära sügava tõe: kui Jumal poleks saanud ini-meseks, oleksime jäänud lunastamata. Ja kui Jeesus polnuks ühtaegu tõeline Jumal ja samas tõeline inimene, ei oleks lunastus meie jaoks võimalik.

Keegi vanaaja kristlik mõtleja on öelnud: Jumal sai inimeseks, et inimene võiks saada juma-laks. Kuid Pauluse mõte on selgem: Jumala Poeg sündis naisest ja sündis Seaduse alla, et lahti osta seadusealuseid ja kinkida meile Jumala lapse seisus. Ja kui me juba oleme Tema lapsed ja Tema omad, siis on meie südamesse antud Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!” (Vihuri 2001) Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. (Lk 1:31) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar Palvetagem: Issand, aita, et mu tänased teod ja sõnad kellelegi kahju ei tooks, vaid et need oleksid peegeldus Sinu armastusest ja halastusest. Rita R. Snowden


Kasutatud allikad

Palveleht 30. dets. 2018 – 5. jaan. 2019

Püha Perekond

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat. Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele ülistusosas toetuda: Jesaja raamat 25:1, 4-5 1 Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. 4 Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri, 5 otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul.

Psalm 71:14-19 14
Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust. 15 Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu. 16 Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust. 17 Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. 18 Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile! 19 Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud.
Jumal, kes on nagu sina?

Patutunnistus – vaikne palve
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 51 salm 3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast patu ja oma eksimuste tunnistamist Jumalale võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove. Tänu 2018 aasta eest. Täname, et elame jätkuvalt armuajas. Täname, et tohime peagi alata uut Issanda aastat 2019 ning teha seda Jeesuse nimel ning tema armule ja abile lootes. Tänu Jumalale, Taevasele Isale, et Ta meid on loonud ja jätkuvalt alal hoiab. Tänu Jeesusele, kelle ristisurm ja ülestõusmine on toonud meile pääsemise surmast ning kinkinud igavese elu. Tänu Pühale Vaimule, kes kinnitab usku ja pühitseb meie elu. Tänu Jumala sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu koguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete ja toetuse eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 111:2
2 Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest. Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 2:33-40
33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. 34 Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – 35 ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.” 36 Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve 37 ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega. 38 Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust. 39 Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti. 40 Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal. Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule aastavahetuseks ja ka uueks algavaks Issanda aastaks. Valmista meid palun alanud aastal Sind, Issand, kõiges usaldama ja Sinu peale lootma. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse. Palume jätkuvat õnnistust Toidutarele, koguduse kohvilaudadele, pühapäevakoolile ja muusikatööle, hingehoiuvalvele, Päeva Sõnale, piiblitundidele ning kõigele, mida meie koguduses Issanda nimel tehakse. Õnnistust palume kõikidele jumalateenistustele ja palvustele Lunastaja- ja Rahu kirikus. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 4:3-7 3 Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all. 4 Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, 5 lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. 6 Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!” 7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Aita palun igal kristlasel sügavalt mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Ole, Issand, kõikide inimestega, kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista ja kingi jumalikku jõudu inimestele, kes soovivad vastu seista hukutavatele sõltuvustele. Õnnista, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Ole, Issand, eriliselt inimestega, kes on haiguse või kõrge ea tõttu piiratud liikumisega või aheldatud voodisse või ratastooli. Olgu nad kõik hoitud ja kaitstud Issanda armus ja halastuses. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku- ja üldhariduskoolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Perekeskuse, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Laagrikeskuse Talu, Kiriku Varahalduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7 7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse Palume uuelgi aastal jätkuvalt püsivust oma palveellu, piiritut usaldust Jumala vastu ning rohket tänu kõige eest.

Palveleht alla laetav terviktekstina siit

1 2 3 38