Palveleht 12.-18. jaanuar 2020

Nädala teema: Ristimise and

 

Kiitus ja ülistus – palveaeg, mil kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Psalm 89:19-22; 27-30

19Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
20Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid:
“Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
21
Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
22
Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.

28Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
29
Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
30
Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.          

 

Jesaja raamat 61:1-3

1 Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud

viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi,

2 kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid,

3 andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks „Õigluse tammedeks”, „Issanda istanduseks”,

millega ta ennast ehib.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

                                       

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat.

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armu- ja rahuaja eest. Tänu ristimise anni eest. Täname Jumalat loojana ja elu alalhoidjana. Täname Jeesust meie päästja ja igavese elu toojana. Täname Püha Vaimu elu pühitsejana. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete eest. Täname Kolmainu Jumalat kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 8:14

14Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 1:29-34

29 Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja

ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.

30 Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees,

kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.

31 Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile.”

32 Ja Johannes tunnistas: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.

33 Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega

ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja

tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga.

34 Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg.”

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita meid, et selgi aastal paneksime kõik oma usu ja lootuse Issanda peale. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Triebluti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere ning preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ning tema pere. Õnnistust ja jõudu palume kõikidele Nõmme Rahu koguduse töötegijatele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteborgis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 8:26-40

26 Issanda ingel rääkis aga Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.”

27 Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama

28 ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.

29 Ja Vaim ütles Filippusele: „Mine ja ligine sellele tõllale!”

30 Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed?”

31 Tema vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?” Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.

32 Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: „Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.

33 Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada?

Sest ta elu võetakse ära maa pealt.”

34 Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: „Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?”

35 Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.

36 Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?”

37 [Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.” Ta vastas ja ütles: „Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”]

38 Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.

39 Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.

40 Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid, diakonid ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna.

        

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume enestele Jumalalt tänulikku meelt ning rõõmust ja rahust täidetud südant!

PÄEVA SÕNUM nr. 172

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

RISTIMISE AND

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 12. – 18. jaanuar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad mistahes raskema või kergema haiguse all.

 

Jeesuse ristimisega algas Tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja Ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid.

Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poole-hoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ristipuul ja maailma päästmisele.

Igal aastavahetusel ootab meid ees 12 kuud, mille kohta me ei tea midagi. Uue aasta künnisel on hea teada, millele võime elus toetuda. Ristimine on üks selline oluline toetuspunkt. Oleme alates ristimisest Jumala lapsed ning tema kannab meie eest hoolt.

Jumala lastena võime alati pöörduda palves Issanda poole ja temalt abi leida. Ristimises saa-me meiegi osa Kristuse ohvrisurma mõjust, Jumal annab meile eksimused ja patud andeks ning Pü-ha Vaimu läbi juhib meie elu parimal viisil.

Kõik siin maailmas ei sõltu meist ja meie püüdlustest, vaid Jumalast. Ristimisele tulemine on inimesepoolne samm selleks, et tunnistada Jumalat oma Päästjaks. Lapse ristimise puhul astuvad selle sammu tema vanemad. Edasine sõltub juba Jumalast. Ristimises annab Jumal meile seda, mida vajame. Saame olla kõige selle hea vastuvõtjaks. (Soom 2012:8)

 

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

 

Kui Piibel kõneleb meile Jumala lasteks saamisest, siis ei räägita tegelikult kusagil sellest, et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks. Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest (heebrea keeles täpsemalt Iisraeli “poegadest”), siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast – Jaakobist ehk Iisraelist. Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult: näiteks valguse lapsed, päeva lapsed, pimeduse lapsed… Apostel Paulus, öeldes “Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,” ei vastanda last mitte täiskasvanule, vaid orjale. Ori on see, kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule, või siis püüab ta isandaga manipuleerida, et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda.

Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad (Rm 8:17). Mida see tähendab, on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos (Lk 15). Seal on isal kaks poega, kes mõlemad on täismehed, aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt. Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklus-himu – ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne, edu ja sõp-ru otsima. Ja alles siis, kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud, tuleb talle meelde tema pärit-olu, tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda.

Vanem poeg on hoopis teisest mastist, tema teeb korralikult isakodus tööd, aga kui noorem vend, see elunautijast õnnekütt koju tagasi jõuab ja isa ei viskagi teda tänavale, vaid korraldab hoopis suure peo, saab vanemal pojal mõõt täis: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.” Just nimelt – orjanud. Ta on püüdnud olla tubli ja teenida, higipull otsaees, isa heakskiitu ning preemiat või palgatõusu, et sõpradega pidu püsti panna. Isa peab teda pigemini kaasomanikuks ja ütleb: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” Aga poeg ei ole usaldust väärt, ta ei käitu pärija, vaid palgalisena.

Jumal tahab, et me oleksime Tema täiskasvanud pojad ja tütred, Tema abilised ja kaasloojad selle maailma harimisel ja hoidmisel. (Tiitus 2011)

 

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, Jeesuse ristimisel Jordani jões tuli Püha Vaim Tema peale ja Sa ilmutasid Teda kui oma armast Poega. Tugevda kõigis ristituis kindlat teadmist, et nad on Sinu lapsed, ja juhi neid oma Vaimuga. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

TEADLIK TEEKOND MAA PEAL

Pühapäev – 12. jaanuar

Kristuse ristimise püha

Johannes tunnistas: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja Tema peale jäävat.” Jh 1:32

 

Tuvi oli ohvriloom ja hingelind: rabid võrdlesid ka Jumala Vaimu “haudumist” loomisel kaosevete kohal (1Ms 1:2) vahel tuvi, vahel mõne muu linnuga (see meenutab ka soomeugrilaste loomislugu). Hiljem võrreldi Jumala ja tema Vaimu häält templis kudrutavate tuvidega. Tuvil oli oma roll ka veeuputusloos: kui ristimise eeltähenduseks pidada veeuputust (1Pt 3:20j), siis võib Jeesuse ristimisele ilmunud tuvi kujutleda Noa poolt välja lastud tuvina, kes ei tulnud enam tagasi, vaid maandus nüüd viimaks Jumala Poja peale (vrd 1Ms 8:8–12).

Võib-olla taheti Püha Vaimu langemist võrrelda ka tuvi vagurusega: “Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid” (Mt 10:16). Või nagu juhtus Eelijaga, et Jumal ei ilmunud talle tormi-tuules ega maavärisemises, kuid siis tuli “vaikne, tasane sahin” (tuvi tiibade heli?) ja seal oli Issand (1Kn 19:12j).

Kogu jutustuse sihiks on välja tuua taevane hääl, mis tunnistab Jeesuse Jumala Pojaks. See sarnaneb prohvetikutsumisega: “Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale” (Js 42:1). Nii hüüdis Jumal ka Iisraeli kuninga ametissepanekul: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu” (Ps 2:7). Risti-misega astub Jeesus Jumala Poja ametisse ja talle kingitakse Vaim.

Kõige täpsemini väljendab seda varaseim Markuse evangeeliumi tekst, kus öeldakse, et Vaim asus Jeesuse “sisse” – alles Matteus, Luukas ja Johannes, kes kalduvad objektiivsema kirjelduse suunas, ütlevad et Vaim asus tema “peale”. Jeesus on seega tõelises mõttes Vaimu kandja, Püha Vaimu tempel, kelles inkarneerus Jumala Vaim!

 

Seega võib öelda, et ristimise kaudu adopteerib Jumal Jeesuse oma Pojaks. See väide võib tunduda tõsivagadele dogmaatikutele muidugi hirmutav, sest nii jääb mulje, nagu ei olekski Jeesus Jumala igavene Poeg.

Kuid see on vale mulje, sest nagu ütleb Eduard Schweizer: meie moodsa aja küsimust, kes siis Jeesus oli enne ristimist või koguni enne sündi, siin veel ei esitata. Jeesuse-aegne juut võinuks vas-tata, et kindlasti on Jeesus igavikust alates Jumala Poeg, sest Jumala juures on ammu tegelikkus see, mis inimlaste juures avaneb tegelikkusena alles teatavast hetkest.

 

Mida tähendab Jeesuse Jumala Pojaks olemine? See tähendab Jumala tundmist: “Keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Neid, kes Jeesuse ilmutuse vahendusel hakkavad Isa tundma, nimetatakse Uues Testamendis samuti Jumala poegadeks – mida on valesti tõlgitud “lasteks” (Mt 5:9,45; Lk 6:35, 20:36; Rm 8:14, 9:26; 2Kr 6:18; Gl 3:26, 4:6j).

 

See, mis eristab Jeesust teistest Jumala poegadest (nendeks nimetati ka Iisraeli kuningaid, iisraellasi üldse), pole Tema Pojaks-olemise igavesus – ka teiste poegade kohta saab öelda, et va-remalt oli nende jumalapojaks olek varjatud Jumalas.

Ristimisjutustuse põhjal teeb Jeesuse Pojaks-olemise eriliseks tõik, et Tema ristimise kaudu avati taas kaua suletud taevas, Jumala hääl kõlas jälle maailmas ja Püha Vaim toimis jällegi inimeste juures – ning et kõik see, mida oli Vanas Testamendis ette kuulutatud, oli nüüd võimsalt täidetud Jeesuses.

 

Jeesuse ristimise puhul on seega viimaks tegemist kolmainu Jumala ilmutusega: Isa hääl kõ-lab taevast ja Püha Vaim laskub nagu tuvi Jeesuse kui Jumala Poja peale. Jeesuse kohta, kes alustas nüüd teadlikult Poja teed maa peal, ütleb ka Paulus, et alles pärast ülestõusmist ülendati Ta Jumala Pojaks “väes” (Rm 1:3,4) – maises elus tuli “väetil” Jeesusel läbida veel ristitee. (Hiob 2008)

 

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale. (Mt 3:16; vt ka Mk 1:10) Püha Vaim las-kus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Lk 3:22) Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Se-da annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud. (Jh 6:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma ei soovi muud, kui et Lunastaja sündimine siia maail-ma, Jumala Poja inimesekssaamine aitaks meid kasvada Tema mõõtu mööda inimesemaks, täisea-lisemaks Jumala ees. Seda ma soovin kogudusele, soovin kogu meie rahvale. Et annaksime eluõi-guse ja eluaseme uue sündimisele meis enestes ja sellega meie vanas ja haiges maailmas. Jumala ja ligimesearmastuse sündimisele. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 13. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

 

Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänu-ga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast? Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast?

Ilmselt võib suur osa nende küsimuste üle mõtisklenutest tõdeda, et viimati palvetasin ma ikka oma mure pärast ja üleüldse pöördun Jumala poole ennekõike siis, kui mul on midagi korrast ära. See on nii inimlik.

Vahel mõtlen, et kuidas suhtub Jumal inimesse, kes tuleb Tema juurde üksnes selleks, et kurta oma rasket elu ning kes unustab oma Looja siis, kui kõik hästi on. Arvan, et Issand mõistab ja an-destab. Ning meie vigadest hoolimata aitab Tema meid ja annab uue võimaluse. Patuse maailma päästmiseks saatis Ta oma Poja ristile surema, selleks et inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Juma-lal on inimese vastu andestav ja ennastohverdav armastus. See on jumalik.

Kui palju kordi on Ta meid elus aidanud. Ja kui palju kordi oleme meie unustanud Teda selle eest tänada ja kiita! Vahel märkame häid asju elus ainult siis, kui mingil põhjusel peame neist loobu-ma, kui tunneme, et oleme heast ja olulisest ilma jäänud. Ja siis kurdame ning nuriseme. Kui palju on nurinat meie ümber! Kui inimesel millegi muu üle pole põhjust viriseda, siis vähemasti Eesti kliima pakub talle selleks palju võimalusi: suvel on palav ja talvel külm ning sügis ja kevad on liht-salt tüütud ja porised. Kuid igal aastaajal on oma ilu ja võlu, oma jumalik säde, mida nurisev inime-ne ei märkagi.

Elu väärtused nagu tervis, perekond, töö, igapäevane leib ja rahu pole midagi iseenesest mõis-tetavat – need on Jumala kingitus meile. Looja saatis oma Poja surma meie pattude eest ning avas Tema ülestõusmise läbi surnuist meile võimaluse saada igavesse ellu. Isegi surm ei suuda meid lahutada Jumala headusest. Kui palju on Issand meie heaks teinud! Selle eest võime Teda vaid tänada, laulda Temale tänulaulu. (Soom 2007:8)

 

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Ki-ri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa oled kogenud Jeesuse ligiolekut, siis ole julge teisigi julgustama. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su tõotus meie käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksand-mist leiab. Õiget teed, mu Õnnistegija, Sa näita, oled abimees mu eksind hingele.

 

* * *

 

JUMALA RAHU ON TERVENDAVA MÕJUGA

Teisipäev – 14. jaanuar

Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi. Js 61:1

Kõige tähtsam asi maailmas – ja sinu elus – on võtta Jeesus Kristus vastu oma isikliku Pääst-jana. Temas leiad vastuse kõikidele tähtsaimatele küsimustele: kes ma olen? Miks ma olen olemas? Kuhu ma olen teel? Suurim ja imelisim asi inimelus on uskuda patud andeks ja saada taevariigi ko-dakondsus, leida kõik Jumala rikkused ja võimalused – tasuta (Js 55)!

Alles peale seda võivad sinu ellu tulla kõik Jumala võimalused: sinu murtud süda võib para-neda, sidemed ja ahelad sinu elus võivad katkeda, sa võid leida hingelise tasakaalu, paraneda hai-gustest ja saada uue, üleloomuliku jõu kõikides eluolukordades ja võitlustes. Jeesus mitte ainult päästab su elu, vaid Tema seob ka su haavad, vabastab, lohutab ja parandab (Js 61:1‐3).

1Ts 5:23 öeldakse  algteksti kohaselt: “aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult terveks ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatult terveina meie Issanda Jeesuse tulekuks”. Jumala ra-hul on tervendav mõju kogu inimese olemusele: see teeb terveks ja uueks kõik murtud ja katkised kohad meie sees. Rahu (=sõlmida kokku katkenud sidemed) on Vaimu vili, mis tuleb meie ellu ai-nult Jeesuse kaudu, Tema kingitusena. Püha Vaim on Kristuse Vaim, mis võtab Jumala omast ja an-nab meile (Jh 16:14).

Jumal austab meid terviklikena, isiksustena. Ta on huvitatud mitte ainult meie vaimust, mis on igavene, vaid kõigest meie elus. Jumal tahab, et Tema lapsed oleksid õnnelikud, seesmiselt terved ja tõeliselt õndsad. Et mõista seda paremini, vaadelgem võrdkülgset kolmnurka. Kui suhted Jumalaga, ligimesega ja iseendaga on tasakaalus, on inimene õnnelik. Kui mõni kolmnurga külgedest on teis-test lühem või hoopis puudub, siis ei ole tegemist enam võrdkülgse kolmnurgaga. Selles peitub sala-dus. Usun siiski, et Püha Vaim, kes “juhatab teid kõigesse tõtte”, võib tulla appi ka nendes asjades. Sina võid leida just need vastused, mida sa vajad ja mis võivad teha sind seesmiselt terveks ja õnne-likuks. (Eräranta/Kallio 2010:3)

 

Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tund-mise ja kartuse Vaim. (Js 11:2) Avama pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojast. (Js 42:7) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimeda-tele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad. (Ps 147:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elus võib olla tegureid, mis pole meist endist sõltu-vad. Me oleme otsekui mingi vaimu surve all, olgu see siis äritsemise vaim, seksuaalsuse vaim või võimuahnuse vaim. Meid on tabanud seletamatu seestumus. Kui saame Jumala Vaimuga täidetud, siis meid hävitavad vaimsed jõud põgenevad. Asemele tuleb armastuse, rõõmu, rahu, pika meele, lahkuse, headuse, usalduse, tasaduse ja enesevalitsuse Vaim. Arvesta sellega ja usalda end Püha Vai-mu juhtimise alla! Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, Sina oled elu ja tarkus ja õnnistus, Sina igavene ja ainus truu Jumal. Kel-lel oled Sina, sellel on tühjendamatu rõõmu allikas. Õpeta mind ikka enam Sind tundma, et Sa ikka enam minu omaks saaksid ja ma Sinus rõõmustuksin! Cantebury Anselm

 

* * *

 

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Kolmapäev – 15. jaanuar

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

 

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kannatuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale.

Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele. (Tärk 2014:344j)

 

Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taa-veti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse. (1Sm 16:13) Nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust. Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:21,22) Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! (Js 41:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

 

Palvetagem: Luba meil meie elu ja töö Sulle pühendada. Lase meid ausad olla kõiges asja-ajamises ja lugupidavad kaastööliste vastu ning kõiges Sinu tahtmise järel elada. Vennastekoguduse kirikulitaaniast.

 

* * *

ABINÕU KURJUSE VÄEST VABANEMISEKS

Neljapäev – 16. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

 

See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on välja öelnud. See Johannese tunnis-tus on kehtinud aastasadu ja kehtib tänapäeval.

Mida Ristija Johannes selle võrdlusega mõtleb? Tõlgendusi on mitmeid. Enamasti arvatakse, et Johannes võrdleb Jeesust paasatallega. Paasapühadel tapeti tall, et meenutada viimast ööd Egiptu-se orjuses, kus iisraellased Jumala korraldusel samuti olid tapnud igas peres talle, selle verega võid-nud oma majade uksepiidad. Sel ööl läks surmaingel läbi Egiptuse ja hukkas esmasündinud lapsed. Ainult nendest ustest, mis olid märgitud talle verega, läks ta mööda (2Ms 12:11-13). Ülekantud tä-henduses on Jeesus paasatall, kelle veri kaitseb meid igavese surma eest. Ei ole küll meie rahva seas populaarne patust kui meid ahistavast nähtusest rääkida, kuid selle mahavaikimisega ka kuhugi ei jõua.

Ristija Johannese eluülesandeks oli tutvustada rahvale Jeesust kui Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu. Patu all on mõeldud inimkonna kollektiivset süükoormat. Jeesus astub süütuna süüdlaste asemele, et kanda ära nende karistus. Aga Jumal jääb ka pattulangenud inimesele oma armastuses ustavaks. Ta kõrvaldab meie patu sellega, et laseb Kristusel patukaristuse meie asemel ära kanda. Apostel Johannes näitab ka ära, mida meil tuleb teha, et patt tõepoolest saaks meie pealt kõrvaldatud. Esmajärguline on patud üles tunnistada. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: “Meie ei ole patustanud”, siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis.” (1Jh 1:9-10) Ris-tija Johannes rõhutab, et Jumala Tall kõrvaldab kogu maailma patu.

Et kogu inimsoo patt on Jeesuse ohvrisurma läbi patustajate pealt põhimõtteliselt ära võetud, sellele vihjavad ka kindlalt Jeesuse lõpusõnad ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

 

Jeesust Jordani ääres kohates Ristija Johannes taipas, et maailma ajaloo suur hetk on koitnud. Prohvet Jesaja ennustus Jumala sulasest, kelle peale laskis Issand tulla meie kõigi süüteod, on täide läinud (vt Js 53). Nendest Vana Testamendi ennustustest lähtuvalt Ristija Johannese prohvetisilm nägi Kolgatani.

Et päästmine patu needuse alt tõepoolest jõuaks inimeseni, selleks on tarvis Jumala väge. Pau-lus on selle lihtsa selgusega kirja pannud: “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi pääs-teks igaühele, kes usub …” (Rm 1:16)

Johannes kui Jumalast saadetud käskjalg on teinud rõõmusõnumi kuulutamises ja elluraken-damises oma osa. Nüüd peab selle kuulutuse mõjupiirkonnas elav rahvas (meil eesti rahvas) tegema oma osa: uskuma Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, kelles on elu ja õnnistus. (Mõtsnik 2017:8)

 

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus polnud mingi religioosne mõtiskleja nagu Buddha, vaid Jumal, kes ristil surres lepitas maailma patu. Paljud tahavad pidada Jeesust kõrgel kõlbelisel tasemel olevaks õpetajaks, kes religioonide sarjas tõi inimestele kõige kõrgema usundi. Aga Jeesuse sõnumi ja kogu muu religioossuse vahel on sama suur erinevus kui valguse ja pimeduse, elu ja sur-ma vahel. Urho Muroma

 

Palvetagem: Issand, näita ikka oma halastust. Sinu juurest otsin ma, oma hinge õnnistust. Oh mu hing sest rõõmustab, et mind Jeesus armastab!

 

* * *

TÕOTUS TAAVETI JÄRGLASTELE

Reede – 17. detsember

Ma hoian oma helduse Temale igavesti ja mu leping Temaga jääb püsima. Ps 89:29

 

Taaveti järglastele lubati kestev troonipärimise õigus. Saul oli kuningas, kuid tema järglastele troonipärimise õigust ei lubatud. Jumalal on mingi õnnistus, mis on reserveeritud ka uskliku järglas-tele. See mõte esineb juba kümnes käsus – “aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind ar-mastavad ja mu käske peavad!” (2Ms 20:6)

 

“Kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust” (Ps 89:34). Jumal on valmis meile andestama ja oma lepingut uuendama. Heldus ja ustavus on patuse ainus lootuse alus. Ükski ei saa ehitada oma uut elu teisele alusele. Iga eksinu teadku, et Jumala arm on tänaseni seesama. Kristuse armastuses pole midagi muutunud. Veel täna kehtib Tema kutse:“Tulge minu juurde kõik…”

Ei ole küsimus, kui vähe või palju me eksinud oleme, vaid Jumala heldus ja ustavus kehtib kõigi kohta. Arusaadav, et iga eksija peab oma süüd kahetsema, patust loobuma ja andeks paluma. Helduse ja ustavuse nimel võime ka andestuse vastu võtta. (Tärk 2014:364)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal kinkigu meile armu, et tahaksime mõista – nii nõdrad, jõuetud ja saamatud, nagu oleme – me ei ole välja lükatud! Jeesus on surnud meie eest! Harri Haa-mer

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Me täname, et me Sinu juures tohime olla Sinu külalised oma eluajal. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Tee meie vaesus rikkuseks oma külluses. Karl Barth

 

* * *

UURIGE, MIS ON ISSANDALE MEELEPÄRANE

Laupäev – 18. jaanuar

Ta on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid. Js 61:2

 

Milline aasta on Jumalale meelepärane? See küsimus on olnud minu südames aasta esimestel päevadel. Apostel Paulus kirjutab: “Ärgu ükski petku teid tühjade sõnadega… vaid uurige, mis on Issandale meelepärane” (Ef 5:6,10).

Kas sina oled kunagi midagi uurinud või teinud uurimustööd? Uurimustöö eeldab eesmärgi püstitamist, teemasse põhjalikku süvenemist, erinevate materjalidega tutvumist ja nende läbitööta-mist. See ei ole tavaliselt kiire päevatöö, vaid võtab sageli kuid ja isegi aastaid. Uurimustöösse kaasatakse sageli ka juhendajaid.

Paulus ise on heaks juhendajaks selles töös, öeldes: “Ärka üles, kes sa magad, siis särab sulle Kristus! Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, saage täis Vai-mu!” (Ef 5:14,15,18) Need on kristlase uurimistöö tingimused ja tööjuhend. Püha Vaim ilmutab meile asju, mis on Jumalale meelepärased.

Esimene asi, mis on Jumalale väga oluline, on sinu siiras ja elav usk. “Aga ilma usuta on või-matu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta an-nab palga neile, kes teda otsivad” (Hb 11:6).

Teine asi on kurvastus meeleparanduseks. “Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meele-paranduse päästeks” (2Kr 7:10). Taavet ütleb oma pattu kahetsedes: “Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal” (Ps 51:19).

Kolmandaks on sinu siiras palveosadus Jumalaga. “Millega võiksin tulla Issanda ette, kum-mardama kõrge Jumala ette? … Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?” (Mi 6:6–8).

Neljas asi on Jumala elav ja toimiv sõna sinus. “Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks kül-vajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin” (Js 55:10j). (Liht 2016)

 

Mul oli südames kättemaksupäev ja oli tulnud mu tasumisaasta. (Js 63:4) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õnd-sad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimeseks saanud Jumalana kingib Jeesus meile võimaluse vaadata Jumala südamesse ja mõista ja vastu võtta Tema päästev ja uueksloov armastus. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Jeesus, Sa armu valgus ja elupäikene, Su elurõõm ning selgus mul paistku hin-ge! Mu südant rõõmusta, mu vaimu uuendada, oh Jumal võta Sa.

 

* * *

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava. Jaanuar 2020

Kristuse Ristimise Püha ehk esimene Pühapäeva peale ilmumispüha jutus

Andrea del Verrocchio – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=45635519

Armu ja rahu teile Jumalalt meie isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

 

Me oleme jõudnud nagu ka hea vend pastor Ove on meile täna tervituses kõnes juba ütles Kristuse Ristimise Pühasse ehk esimesse Pühapäeva peale ilmumispüha. Täna on just see päev millal me võiksime mõelda meie endi ristimispäevale või näiteks leeripäevale, kuna paljud inimesed on ristitud väikelapsena ning ristimist ei pruugi ise mäletada, küll aga on leeripäev juba teadliku elu samm. Nõndasamuti me võiksime mõelda ristimise üldisemale tähendusele. On ristimine just see mis ühendab meid Kristusega, tema kannatuste ja surmaga  aga nõnda samuti ka tema ülestõusmise ja võiduga.

On ka neid, kes on kuulnud kutset ise ja soovinud ristitud saada täiskasvanueas, teile on see päev ilmselt hästi meeles. Sest sõltumata sellest, kas vanemad oma lapsed kohe ristivad või toimub see täiskasvanuna,  teeb Jumal meis kõigis head tööd. Lihtsalt need kes avavad südame ja kuulevad kutset tulevad ise. Tulevad kiriku juurde täiskasvanud inimesena, teevad ise selle teadliku sammu.

Meie usuisa Martin Luther nägi Jeesuse ristimise püha tähtsama sündmusega kui Jeesuse sündimise päeva. Esmapilgul tundub see vahest natuke kummalisena, võib-olla isegi ootamatuna aga kui selle üle mõelda siis just see on kõige alus. Mis kasu on inimesele ainult sündimisest – elust kus puudub Jumala arm.

Martin Luther on väikeses katekismuses öelnud et ristimine toob pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb. Ta lisab sellele Jeesuse sõnad: Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka (Mk 16:16).

Just sellesama päästele jõudmise esimeseks sammuks on ristimine, lihtne sakrament mille läbi meid liidetakse osadusse Jeesusega. Just see ristimise kaudu saadud armu osadus on see mis kannab meid läbi kogu meie elu. See arm on kindel ka siis kui meie usk on ebakindel! Meil tuleb toetuda ristimisel saadud tõotusele, me ei pea tegelema meeleparandusega ainult oma jõul vaid kogu andestus tuleb meie Jumalalt. Püha Vaim aitab meil kitkuda välja isekuse ning kasvatab meis usku ja armastust.  Just ristimine on see, mis annab meile edasise julguse nii elus kui ka surmas. Jumala arm Kristuses ehk pattude andeksandmine on pääsemise eeldus igaühele meist. «Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.» (Rm 6:23)

 

Jeesus võrdleb usule tulekut ja ristiinimeseks saamist sünniga ülalt.  Johannese Evangeeliumis avab Jeesuse natuke seda meile oma kõnes Nikodeemosega  veelgi enam. „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Nikodeemos ütles talle: „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?” Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt! (Jh 3:3-7)

 

Usk ja uskumine on vaimne tasand. Ehk siis inimene siin maapeal ajutisena, ka siis kui elada saja aastaseks ja tegelikult ei ole midagi ilma vaimise küpsuseta. Me peame hästi kasutama aega siin, ent meie vaim on surematu ja selle sünniks, ei piisa vaid füüsilisest sündimisest. Selleks on vaja enamat, on vaja sündida vaimus ja ülalt. Võtta vastu risti vägi.

 

Nende eelnevalt kuuldud lausetega andis edasi evangelist Johannes meile sõnumi Jumala päästeplaanist – maailma suhtes. Päästeplaanist millest iga inimene on kutsutud osa saama. Nii lihtne või keeruline kui see meile tundub siis just ristimine on see esimene ja kõige olulisem samm, mis teeb meid taevase Isa lasteks ja kristliku kiriku liikmeteks.  Ristimise kaudu kutsub Jumal igaüht meist nimepidi enda omaks ja annab oma armu meile kõigile, ka vastsündinutele. Just selles sakramendi kaudu võetakse meid vastu Jumalariigi kodanikeks, kellele kingitakse Jumala armust igavene elu. Ristimine kohustab meid lootma Kristuse peale ja meid elama tema eeskuju järgi. Usk ei sünni meis aga ühepoolselt ja ülevalt, vaid sõltub meie endi valmidusest oma elu Jumala hoolde usaldada ja end tema teenimisele pühendada. Ehk siis ristimisele järgnevad teod, meie endi head teod ja armastuse viljad.

Mõtleme ka selle, miks pidi Jeesus Jumala pojana end ristida laskma? Teadupärast kuulutas Ristja Johannes Jordanil meeleparandusristimist. Ta ristis veega neid, kes kahetsesid oma senist elu ja tunnistasid oma pattu. Andes meeleparandajale armu ja pakkudes lepitust Jumalaga.  Jeesus Jumala pojana maailma saadetuna oli aga ilma patuta. Uues Testamendis me leiame mitmeid kohti, kus sellest kirjutatakse.  „sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.“ (Hb 4:16)  Või siis „Jumal on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)

 

Meil võib tekkida küsimus, peab tekkima, miks ometi pidi Jeesuse laskma end Johannesel koos patustega ristida? Siin tuleb aru saada, et selle ristimise läbi tehti Jeesus osaliseks kogu inimsoo pattudest. Hetkel kui Jeesus astus alla Jordani jõkke oli ta ilma patuta ja sealt väljudes kandis ta kogu inimkonna kõiki patte. „Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu, patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad“ (Hb 7:26) ristimis järgsest hetkest on Jeesus Jumala poolt salvitud – eraldatud, pühitsetud ja ametisse seatud.

Just sedasi mõistis Jeesus ise oma ristimist. Kinnitust sellele me saame Luuka evangeeliumi neljanda peatüki keskpaigast, kirjakohast kus kuidas Jeesus on hingamispäeval sünagoogis ja  kust ta loeb seal ette ka meile täna kuuldud kirjakohta Prohvet Jesaja raamatu 61 peatükist ja peale lugemist ta kinnitab kõigile kes seal sünagoogis olid, et „täna kuuldud kirjakoht on teie kuuldes täide läinud“ Nõnda samuti oleme ka meie, tavalised ristiinimesed, meie kõik oleme Jumala lapsed. Ristimises on meid ühendatud Kristusega nii, et me saame sama õigeteks. „Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.” (Gl 3:27)  Enne ristimist olime loomu poolest vaid lihalikud inimesed, ilma Jumala Vaimuta ja patu pärast hukka mõistetud, aga ristimises sünnitab Jumal meid vaimulikult oma lasteks ja taevariigi pärijateks koos Jeesusega.

 

Meie ise saame astuda selle esimese sammu ja sellest päevast alates oleme me koos elanud looja ja lunastajaga. Meie peame kindlal sammul astuma mööda head ja õiget teed, rada kus ei ole kohta halval, valel, kurjal ja õelal sõnal, teadlikult tehtud patusel teol.  Me peame kuulama, mida looja meilt ootab.  Mis on meie ülesanne?  On hea kui me seda teame, kui ei tea siis tuleb endilt küsida, kas meile ei ole seda veel ilmutatud, või pole meie seda tahtnud kuulda või ei ole tahtnud sellest lihtsalt aru saada.  Kõik edasine sõltub juba Jumalast.

Aamen

Koguduse diakon,

Marek Alveus

 

Foto “Andrea del Verrocchio või Leonardo da Vinci, Kristuse ristimine (u 1475). Firenze, Galleria degli Uffizi.”

Palveleht 5.-11. jaanuar 2020

Nädala teema: Issanda templis

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel eestpalveid.

 

Kohad Piiblist: Psalm 84:2-5; 11-12

2 Kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot!

3 Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole.

4 Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal!

5 Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. Sela.

11 Sest üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat; ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas, kui viibin õelate majades.

12 Sest Issand Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Issand ega keela head neile, kes laitmatult elavad.

           

Johannese evangeelium 10:22-30

22 Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv.
23 Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus,
24 kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: „Kui kaua sa veel
pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!”
25 Jeesus vastas neile: „Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie
ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust,
26 kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast.
27 Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
28 ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.
29 Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.
30 Mina ja Isa oleme üks.”

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Vaikse patukahetsuspalve järel võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

                                       

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname, et oleme Jumala suurest armust astunud uude aastasse. Tänu armu- ja rahuaja eest Eestimaal. Täname meie pühakodade eest. Täname Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Täname kristlaste kui elavate pühakodade eest. Tänu toome kodukoguduse ja meie koguduse liikmete eest. Täname kõigi eest kes koguduse juures nõu, jõu ja annetustega on abiks olnud. Täname sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteborgis, Destinis, Riias ja Ilumäel.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1 Saamueli raamat 3:1-10

1 Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli
neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.
2 Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et
ta enam ei näinud, magas oma asemel,
3 kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda
templis, seal, kus oli Jumala laegas,
4 hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
5 Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: „Siin ma olen, sest sa ju
hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi,
heida magama!” Ja ta läks ning heitis magama.
6 Aga Issand hüüdis jälle: „Saamuel!” Ja Saamuel tõusis ning läks
Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga
tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!”
7 Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud
temale veel ilmutatud.
8 Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi.
9 Ja Eeli ütles Saamuelile: „Mine heida magama, ja kui sind
hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!”
10 Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel:
„Saamuel! Saamuel!” Ja Saamuel vastas: „Räägi, sest su sulane kuuleb!”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 12:1-5

1 Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus.
2 Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.
3 Sest selle armu tõttu, mis mulle on antud, ütlen ma igaühele teie seast, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks
sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.
4 Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus,
5 nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed.

Palume Jumala hoidmist, õnnistust ja armastust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Valgustagu Issanda armastus meie elu. Palume vaikseks jäämise hetki iseenda ja Issanda Jeesuse Kristusega. Palume oma usuellu piiritut usaldust. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere ning preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ja tema pere. Palume Issanda hoidmist, juhtimist ja õnnistust kogu meie kogudusele.  Paulume Issanda jätkuvat õnnistust Toidutarele, 80. klubile, piiblitundidele, pühapäevakoolile, muusikatööle, hingehoiuvalvele, Päeva Sõnale jpm. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteburgis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeeliumist 1:14b

me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Ole, Issand, kõikidega, kellel on raske ning kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Palume, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist nii rõõmus kui raskustes. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku- ja riigikoolid, lasteaiad ja lastehoiud; Perekeskuse, Misjonikeskuse, Laste- ja  Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kristliku Raudteelaste Ühingu jpt.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a      

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus.

 Palume usaldust ja Jumala peale palves lootuse asetamist ka uuel Issanda Aastal 2020.

Jumal armastab meid ja Tema tahe meie suhtes on alati hea ja armuline.

PÄEVA SÕNUM nr. 171

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ISSANDA TEMPLIS

Jõuluaja 2. pühapäev

  1. nädal: 5. – 11. jaanuar 2020

 

Mõtle Issand, nende peale, kes kannatavad vähktõve all.

 

Pühapäeva traditsiooniline evangeelium on Jeesusest kaheteistkümneaastasena templis. Kas-vades otsib Jõululaps oma kutsumuse saladust. Juba kaheteistkümneaastase Jeesuse juures võisid inimesed märgata, et temas oli midagi erilist. Ta oli maailma Päästja, kelle Jumal oli saatnud. Kris-tuse jaoks oli tempel oluline ja eriline koht. Kristlik kogudus kohtab Jeesust, kogunedes jumalatee-nistusele kirikusse, Jumala templisse. Pühakojas võime kogeda Jumala lähedalolu.

Nii on ka uut aastat hea alustada kirikus, usaldades ees oleva tee Jumala kätte. Kui mingil põhjusel pühakotta minna ei saa, siis võime Jumalaga alati ja kõikjal palvetada ja kõnelda. Palveta-des võime olla kindlad, et Jumal kuuleb meie palveid, armastab meid ja kannab meie eest hoolt. Nii pole vaja meil uuel aastal tunda hirmu ega karta tuleviku pärast, vaid võime end usaldada kõiges Ju-mala kätte. Tema soovib meile parimat.

Pühakojas leiab kristlane ka oma kutsumuse ja ülesande. Jumalateenistus ja üksteise teenimi-ne kuuluvad kokku. Nii võime püüda uuel aastal teha head teistele inimestele ja aidata neid. Kristus annab meile selleks head eeskuju. Tema ei pööranud selga abivajajale, andis andeks neile, kes tegid valesti, ja suri patuste eest ristil. Selline oli Päästja elu, kuid selline võib olla meiegi elu, kui Jumal seda juhib. (Soom 2014:4)

 

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14 

 

Ajal, milles me elame ja mida raputavad ebakindlus, peataolek igas asjas, ebastabiilsus, sõjad ja kõikvõimalikud muud koledused, pakub Kristus end meile kui ainus turvalisus, kui ainus lahen-dus nii maailma kui ka meie eneste probleemidele. Seega ärgem petkem end: me pole rumalad, me teame, et elame ühtaegu läbi nii rõõmu, mis maailma täidab, kui ka viletsust, mis selles elutseb. Maine elu on pidev pinge kannatuse ja auhiilguse vahel. Ainult lootus saab meid juhtida selle au täiusesse, milleks on Jumalariik. Ja seda lootust saab meile anda üksnes Püha Vaim.

Aga selleks tuleb meil esmalt Jeesust tundma õppida koos Temaga elades, mõnikord isegi Te-da trotsides. Siis avanevad meie silmad ja me näeme, et see on seesama lootus, mis Petlemma koo-past maailma endasse haarab. Lootus, mis ei valmista kunagi pettumust, sest ta on alati neis paigus, mis on Isa päralt (Lk 2:49) selleks, et meie armastaksime Teda, kes nii palju on armastanud.

Selline on selle imelise salasuse kingitus, milleks on Jeesuse sündimine Petlemmas. Vastas-tikuse usalduse ja ohvrianni saladus ühes Temaga, kes juhatab meid oma Isa halastava armastuse, rõõmu ja au sisse.

Pangu see uus aasta meid iga päevaga pisut rohkem kuulama oma Jumalat ja seeläbi ka oma vendi ja õdesid, kes nii väga vajavad märkamist kõikjal maailmas, kus võimutseb vaesus, viletsus ja meeleheide. (Stefanus 2017:2)

 

Palvetagem: Isa taevas, kõige hea andja, Sinu Poeg tunnistas Sinust juba alates oma varaja-sest noorusest. Kingi meile oma Vaimu, nii et me elame Sinu lastena Sinu palge ees ja kanname head vilja Sinu ülistuseks. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

HEA KARJANE

Pühapäev – 5. jaanuar

Jeesus ütleb: “Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.” Jh 10:27, 28

 

Nii nagu lambad liiguvad karjasele järgnedes paigast paika, nõnda kulgeb ka inimese tee läbi maailma. See maailm on täis kõikvõimalikke hääli, mis püüavad meid kuhugi juhtida – ja tõsi on, et inimene paratamatult järgneb kellelegi või millelegi.

Jeesuse sõnadest selgub, et viimselt on ainult kaks teed, millel kulgeme: lai hukatuse tee ja ah-take elutee (Mt 7:13,14).

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest” (Jh 10:11a,27–28). See tähendab, et ahtal eluteel ootab meid Jeesus. Enamgi veel: Tema ise on Tee, Tõde ja Elu. Temas ja Temaga jõuame taevase Isa juurde, Eluallikale.

Lambad järgnevad karjasele, keda nad tunnevad ja usaldavad. Mis muudab Jeesuse minu jao-ks usaldusväärseks teejuhiks, heaks karjaseks? Ta ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest” (Jh 10:11b). Elu saab teise päästmiseks loovutada vaid see, kes armastab. Nii muutubki seni tundmatu Kristus korraga usaldusväärseks ja lähedaseks. Tema peale võib loota.

Õnnistatud on need, kes tunnevad ära Jeesuse kui hea karjase hääle ja järgnevad sellele. Andes end Tema hoolde oleme kaitstud ka siis, kui kõik näib varisevat. Sest keegi ei kisu lammast Tema karjase käest! (Roots 2019:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa ei tea, kuhu sinu tee viib. Sa ei peagi seda teadma. Astu vaid järgmine samm. Seejärel osutab Jumal sulle järgneva. Astu vaid samm sammu järel ja lõpuks võid sa tõdeda, et Ta on sind juhtinud targa plaani järgi sellist teed mööda, mis viib kaunile sihile. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Jumal, me armastame Sind ja tahame aina enam armastada, aga meil enestel pole selleks jõudu. Me palume: võta meid oma armastusse, mille vastu ükski vaenlane ei saa. Aita meid üksteist nõnda armastada nagu Sina meid armastad. Anselm Canterburyst

 

* * *

 

JEESUS, MAAILMA VALGUS

Esmaspäev – 6. jaanuar

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev

Epiphanias

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

 

Tõelisele valgusele – Maailma Valgusele järgnemine on kristlastena meie eesmärk. Inimene, kes sa oled jõudnud oma elus olukorda, kus tundub, et valgus hakkab kustuma, tee on püsti ees, ko-ridor on lõputu – hoia silmad Maailma Valgusel, siis sa ei eksi teelt!

Hommikumaa targad eksisid otsemaid siis, kui täht nende teed enam ei valgustanud. Nad jõudsid kuningas Heroodese juurde, kes kuuldes Kuninga sünnist, asus tegema pimeduse tegusid. Kui täht taas rada valgustas, leidsid targad õige tee Jõululapse juurde. Nii nagu talvine pimedus möödub, mööduvad ka meie elus lõpuks need päevad, mis tunduvad pimedate ja süngetena.

Tõeline Valgus – Issand Kristus, aitab meil pimedust võita. Selleks peame Teda usaldama. Olema kannatlikud, kandma oma mured palves Tema ette ja otsima abi headelt sõpradelt, tuttavatelt, pereliikmetelt, oma kristlikelt õdedelt-vendadelt. Kui jääme pimedusse ja sulgeme ennast teiste eest, ei saa meid keegi aidata.

Hoidke silmad avatud ja järgnege Tähele – Maailma Valgusele, kelleks on Issand Kristus! (Viilma 2016)

 

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas (Jh 1:9). Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On Jumal meie poolt, kes võib ja julgeb siis veel olla meie vastu? Kui päike tõuseb, missugune öö ja pimedus suudab astuda vastu sellele mehisele tulijale? Isegi kõige tihedam udu ja raskem pilv ei jaksa takistada päikesekiirte tulekut ja teed. Ei jõua ka kõik inimlapse vastased kokku tagasi suruda Jumala aitavat kätt ega peletada eemale suurt armas-tuse imejõudu, millega Jumal meid siiski on õnnistanud ja trööstinud. Jaan Lattik

 

Palvetagem: Kõigeväeline Issand ja Jumal, me täname Sind, et Sa oma ainusündinud Poega kõigile rahvastele ilmutasid. Aita meil ja meie lastel käia evangeeliumi valguses ning anna, et see üha kaugemale maailma rahvaste sekka leviks ja nõnda üha rohkem pimeduses olijaile paistaks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

TÄIUSLIK PÄÄSTJA

Teisipäev – 7. jaanuar

Nõnda ütleb Issand: Kuningad näevad seda ja tõusevad püsti, ja vürstid kummardavad Issan-da pärast. Js 49:7

 

Jesaja teadis, et Jumala sulane saab Iisraeli rahva poolt hüljatud. Ta teadis ka sedagi, et ka muud rahvad põlastavad teda ja võimul olijad alistavad ta oma võimule. Jeesuse mõistsid surma sel-le maailma vägevad. Ja mis puutub maailma põlgusesse, siis selle kohta kirjutab Paulus, et “Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõr-gad, et häbistada tugevaid. Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja hal-vakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on” (1Kr 1:27,28).

Aga põlgus maailma poolt on enneaegne. Ükskord peavad kõigi põlved nõtkuma Issanda Jee-suse ees ja igaüks peab tunnistama Tema võimutäiust. Selle kohta kirjus Paulus, “et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Is-sand – Jumala Isa kirkuseks” (Fl 2:10,11). (PKK: Js 49)

 

Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. (Js 53:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesuse süda. Süda, kellele on kaevatud kõik salajased pa-tud ja kes pole usaldust kunagi lükanud eemale. Süda, kelle käes on jõud ja vägi patusele anda pää-semist ja uut elu. Süda, kes on võitnud rohkem inimesi elule ja heale, kui kõik väepealikud on suut-nud neid ajaloo kestel hävitada. Süda, kelle juurde tullakse, sest ta aitab ja päästab – ka tänapäeval. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kingi mulle süda, mis julgeb Sind kohata, mis on valmis meeleparanduseks ja kahetsuseks. Tule meie juurde kannatuse ja valuga, kui õnnes ja rahus oleme Sulle selja pööranud. Tule meie juurde, sest me ise ei jõua Sinu juurde tulla. Tule ja ära jäta meid üksi! Ernst Lootsma

 

* * *

 

MA EI OLE ÜKSI, VAID JEESUS ON MU KÕRVAL

Kolmapäev – 8. jaanuar

Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on – Kristus teie sees, kirkuse lootus. Kl 1:27

 

Et minu Päästja saaks elada oma elu minu kaudu, peab Ta saama elada oma elu minus. See oli nii iseenesest selge, et Issand ei pidanud seda ütlema. Piisas sellest, mida Ta ütles: “Mina tahan ela-da oma elu sinu kaudu.”

Siis tuli minu meelde üks Pauluse sõna: “… kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle sala-duse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on Kristus teie sees, kirkuse lootus”. Selle saladuse, mis on täis kirkust, tahab Ta teha teatavaks nii pühadele kui pühade kaudu.

Nii nagu ma kuulsin Teda rääkivat, mitte kõikide aegade pühadele, vaid kuulsin Teda rääkivat kõige viletsamale pühadest ja ütlevat: “Mina tahan elada oma elu ja ilmutada on kirkust mitte üks-nes sinus, vaid sinu kaudu.” Mina julgesin kogeleda küsimuse: “Issand, mida sa sellega mõtled?” Ta vastas: “Mina tahan võtta sind kasutusse ja elada sinus sel viisil, et inimesed kohtuvad Minuga siis, kui nad kohtavad sind. Kui nad kuulevad sind rääkimas, tahan Mina sind kontrollida sellisel viisil, et nad kuulevad Mind rääkimas.”

Ta jätkas: “Sina ei saa elada ega olla inimene, mõjutamata oma ümbruskonda. Selle anni ja loodusseaduse tahan Ma võtta kasutusele, sest ilma Minu püha mõjutuseta ei saa sa kunagi avaldada seda mõju, mida Ma tahan sind teostavat. Ma palun, et kirkuse Vaim saaks vabalt sinu kaudu ilmu-tada midagi Minu kirkusest.” (Mangs 2018:17j)

 

Eks Jumal teinud seda selleks, et ilmutada oma kirkuse rikkust armunõude vastu, mis ta oli juba enne valmistanud kirkuseks. (Rm 9:22,23) Et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses. (Ef 3:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palugem tõsiselt, et meil oleks hea süda Jumala Sõna vas-tuvõtmiseks, hoidmiseks ja hea vilja kandmiseks. Martin Luther

 

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

 

* * *

 

ERILINE ÜLESANNE: JUMALA HEADUSE ÜLISTUS

Neljapäev – 9. jaanuar

Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud! Halleluuja! Ps 117:1

 

Keegi Issanda sulane nimetab kolm ülesannet, mida Jumala tänamine täidab. See aitab ületada depressioonitunnet, muret ja kriitikavaimu.

Iga inimene elab aeg-ajalt üle momente, millal naeratus näib rumalusena. Keegi ei tea, kust need tunnid tulevad. Kord võib selle põhjuseks olla eluraskus, teinekord vilets tervis. Aga selle põh-juseks võib olla ka halb südametunnistus. Parim abinõu selliste meeleolude vastu on pöördumine Jumala poole. Palve ja tänu teeb rohkem meie rahuks ja rõõmuks kui midagi muud.

Jumala tänamine aitab meid võidelda murede vastu. Mured võivad inimeselt võtta elujulguse ja töörõõmu. Inimene, kes satub kord murede mõju alla, võib igast tühisest asjast leida muretsemise põhjuse. Pole halb, kui murede tunnil meenutad Jumala heategusid ja laulad: “Kiida nüüd Issandat mu süda!”

Jumala tänamine aitab meid võita endas teiste pahatahtliku arvustuse. Kerge on sattuda mee-leollu, mida Piibel nimetab kohtumõistjaks meeleks. Need, kes kord on sattunud niisugusesse meel-susesse, leiavad kerge vaevaga inimesi, keda võib süüdistada, kusjuures nad jätavad märkamata need, keda oleks vaja tänada. Varsti ei suuda need inimesed enam Jumalatki tänada. Need inimesed, kes ei unusta Jumala heategemisi, oskavad näha ka inimeste heategemisi.

Jumala ülistamine ei ole niisugune vaimulik tegu, mida võime kasutada ainult hea meeleolu juures. Teda tuleb kiita igal ajal. Ükski rahvas ega ükski inimene ärgu jätku ennast ilma sellest õn-nest! (Tärk 2014:556j)

 

Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks. (Ap 13:48) Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad! (Rm 15:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa hakkad Jumalat kiitma? Kas alles siis kui teised ka Teda ülistavad? Kas sa ise ei märka, mida Ta on sulle teinud ja teeb päevast päeva? Palu, et Ta su silmad avaks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve

 

* * *

 

PALVE TAEVASE KUNINGA PÄRAST

Reede – 10. jaanuar

Teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku Teda! Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ps 72:11,12

 

Taaveti silme ees oli Valitseja, kellele allusid maailma rahvad, ja kes siiski ei unustanud kan-natajaid. Ta nägi üksiku väikese inimese muret ja aitas hädalisi ja viletsaid. Selles ongi Ta valitsuse saladused.

Kuningal on võim, sest Ta hoolitseb viletsate eest ja Tal on halastaja süda. Maailmas on nii-palju kannatajaid, et see, kes võidab nende südamed, võidab maailma. Teised valitsejad, nagu Napo-leon ja Aleksander Suur, ehitasid oma riigid vägivallale, Tema aga ehitas selle armastusele. Võimule ja vägivallale ehitamine on nagu jäämägedele ehitamine. See sulab, ja mis sellele ehitatud, see kaob. Aga ehitamine armastusele, headusele ja õiglusele, see on ehitamine kaljule, mis püsima jääb. (Tärk 2014:241)

 

Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu. (Ps 22:30) Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilma-maa kuningad toovad sinna oma hiilguse. (Ilm 21:24)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas terve meie elu ei peaks olema alandlik kummardami-ne? Alandlik kummardamine selle Jumala ette, kelle käes on meile anda ja meilt võtta, aga kelle käes on meile ka ilmutada taevalikke saladusi ja kelle käes on ka ust kinni panna, et inimene sellest midagi ei mõista ega näe. Harri Haamer

 

Palvetagem: Issand, mul pole selles ilmas teha muud kui otsida ja teenida Sind, mul pole oma südame ja selle kiindumustega teha muud kui igatseda Sinu järele, mul pole oma keele ja sulega te-ha muud kui kõnelda Sinuga ja kuulutada Sinu hiilgust ja tahet. Richard Baxter

 

* * *

 

VAIMULIK PÄIKE

Laupäev – 11. jaanuar

Ja nüüd ütleb Issand, ma panen Sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ää-reni. Js 49:6

 

Nõnda kui nähtav päike kogu maailma soojendab ja valgustab, nii on ka vaimulik päike, Jee-sus Kristus, Siionis tõusnud kogu maailma valgustama. Sest kõik paganad ilmamaa äärtest peavad Kristuse läbi elavaks ja uuteks inimesteks saama. Kuid Issanda enese sõna järgi on lõikust palju, aga töötegijaid vähe. Ja see on meie ristirahva suur süü, et me seda ei ole teinud, mida Issand on käski-nud. Me pole palunud Issanda töötegijate pärast, kes läheksid lõikusele ilmamaa äärteni. Mida enam palveid, seda enam armastust, andeid ja töötegijaid.

Kui sa siiamaani Jumala riigi heaks seda ei ole teinud, siis virgu ja kiirusta usinasti seda ko-hustust täitma. (Lampson 1903:23)

 

Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks. (Js 42:6) Sest nõnda on meid Issand käskinud: “Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.” (Ap 13:47)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei muretse sellepärast, kas kirik ei kao. Ristikogudus võib mõnelt maalt tõepoolest haihtuda. Aga kui ühel maal ikaldub, siis teisal tärkab oras ja loob pea. Toomas Paul

 

Palvetagem: Oh Jumal, kas suudame vähimalgi määral mõista halastust ja headust, et tohime olla Sinu lapsed ja taevariigi töölised? Jäta meid oma armusse, sest vaid selles võime midagi teha, kuigi siis ei ole meid, vaid Sina meie sees. Saagu iga järelejäänud hetk tunnistuseks Sinust, et usu võit võiks pea nähtavale tulla. Ove Sander

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Detsember 2019

 

Näidakem kogu eluga Jumala Talle poole

 

Kuidagi on nii, et igal advendi- ja jõuluajal on mõni kirjakoht või mõttekäik, mis saab eriliselt lähedaseks ja kõnekaks. Tänavu on minu jaoks olnud selleks Jumala Sõna Johannese evangeeliumi algusest – “Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29; samuti Jh 1:36, kus jüngrid kuulsid seda tunnistust ja läksid Jeesusega kaasa.)

 

Siin on olulist palju. Esmalt see, et Jeesus tuleb Johannese juurde ning selle peale tunnistab Johannes Tema Jumala Talleks, kes kannab ära maailma patu – kinnituseks endale ja tunnistuseks teistele. Jeesus on alati see, kes astub esimese sammu ning selles sammus on arm Teda märgata, ära tunda, järgida ja tunnistada. Kui inimene ise omast jõust ja tarkusest hakkab Jumala poole püüdlema või Temast midagi mõtlema ja arvama, siis on ees suure tõenäosusega ummiktee ja ebajumal. Tuleb aga Jumal oma Püha Vaimu kaudu meie juurde ning meil on armu Tema tulemisest rõõmu tunda, hakkavad muutuma nii meie süda kui elu. Siis saab kuulmisest kuulamine ning vaatamisest nägemine. Palugem nii peasaabuvatel pühadel kui igal päeval, et Ta ikka ja jälle võiks tulla meie patuste juurde, meile andestada ja meie elu uuendada.

 

Jeesuse kohta leiame piibliveergudelt vägagi erinevaid nimesid, mis ühel või teisel viisil ilmutavad Tema olemust, Tema teenimist ja selle eesmärki meie keskel. Ent üheks kaunimaks Jeesuse nimeks on “Jumala Tall”, milles peegelduvad mõlemad – Jumala Isa lõppematu armastus ja halastus ning Tema Poja lepitav ja lunastav ohvrisurm meie eest. Jah, Ta on Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa ja Rahuvürst ( Js 9:5), kuid eelkõige ohver maailma patu eest. Nii maailma patu eest, kui sinu ja minu patu eest ning süü pärast kõige isiklikumal viisil.

 

Võtta Jeesus vastu Petlemma süütu lapsena, samuti õpetaja ja heategijana, ei nõua meilt palju. Võtta Jeesus vastu aga sellena, kes Ta eelkõige ja päriselt on – Jumala Tall – selleks vajame Jumala erilist armu ja abi. Seda põhjusel, et Jumala Talle, Tema ohvri vastuvõtmine eeldab meilt loobumist igast vähemastki omaõiguse ja -õigustuse kübekesest, iseenda täiesti Issanda armu hoolde usaldamist.  Just see on aga meile väga raske, kohati lausa võimatu. Kui aga Jeesus tuleb ja Jumal heidab meile armu, siis saab see võimalikuks, sest Jumalas pole mingisugust võimatust. Seda on kogenud miljonid enne meid ja kogevad tänaselgi päeval koos meiega.

 

Andku Jumal meile tunda õnnistust ja rõõmu, mida leiame üksnes siis, kui me kogu oma elu, ka selle kõige pimedamad sopid ja lootusetumad tahud toome Kristuse ette ning laseme Kristusel, Jumala Tallel oma patud kanda. Enamgi veel, nagu tõlgib üks minu inglisekeelsetest lemmiktõlgetest New International Version – “Tema võtab ära maailma patu.” Ime saab veelgi suuremaks ja täiuslikumaks, kui selle sama Jumala Talle arm ja ohvrivägi teeb võimalikuks sellegi, et me oma igapäeva elus sureme patule ning tõuseme iga päeva alates ja otsas saades otsima Jumala tahet ja selle järele elama.

 

Samas seob Advendi ja jõuluaeg meid kuidagi erilisel viisi üksteisega. Loomulikult algab see side sealt, kus me ise saame esmalt seotud ja ühendatud Kristusega. Püha Ristija Johannes oli Jumalale väga lähedal, Ta oli Tema oma ning seepärast suutis Ta ka paljude südameid ja elusid Issanda poole pöörata. Johanneses evangeeliumist võime lugeda, kuidas Ristija tunnistus puudutas kahe Tema jüngri südameid nii, et nad läksid Jeesusega kaasa. Teame, et üks nendest oli Andreas, kes tõi ka Siimona, oma venna Issanda juurde.

 

Tema, kes on meie südamel ja südames, saab üsna pea teistegi omaks. Just sellisele rõõmsale Kristuse tunnistamisele Ristija Johannese viisil, kes näitas kogu oma elugua Jumala Talle poole, kutsub meid jõuluaeg. Me ei näita enesetele, sest meie ei saa kedagi paremaks teha, rääkimata lunastamisest. Paremaks teha ja lunastada, lepitada ja pühitseda ning kinkida meile igavene pärand oma Isa riigis suudab ainuüksi Jeesus Kristus. Parim, mida saame Jumala abiga teha, on ise kahaneda (Jh 3:30), et Tema võiks meis kasvada ja kuju võtta ning see ime ei jää tähelepanu ja mõjuta.

 

Tema on tulnud Jõululapsena ja tuleb taas taevapilvedel. Nende kahe tulemise vahel tahab Ta tänagi tulla Pühas Vaimus meie ellu oma rahu, rõõmu ja lootusega. Võtkem Ta rõõmu ja tänuga vastu! Ärgem hoidkem Teda vaid endale – näidakem oma elu, sõna ja teoga alati Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patud. Kus on pattude andeksandmine, seal on igavene elu ja õndsus nagu on seda öelnud Martin Luther.

 

Õnnistatud, taevase rõõmuga täidetud ning Jõululapse, Jumala Talle poole näitavast elust täidetud jõuluaega ja uut Issanda aastat 2020.

 

Ove Sander

Palveleht 29. dets. 2019– 4. jaan. 2020

Teema: Püha perekond

 

Kiitus ja ülistus – aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

 

Kohad Piiblist: Jesaja raamat 25:1. 4-5

 1 Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita,
sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. 

4 Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses,
ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest;
on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri, 
otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu,
otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul.

                       

Pauluse kirjast galaatlastele 4:3-7

3 Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime
orjuses maailma algainete meelevalla all.
4 Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla,
5 lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.
6 Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse

oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!”
7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg,

siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.

 

Patutunnistus – vaikne palve.         

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, mille võib võtta vaikse patutunnistuse palve aluseks: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

                                       

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu 2019 aasta eest. Täname, et elame jätkuvalt armuajas. Täname, et tohime peagi alata uut Issanda aastat 2020 ning teha seda Jeesuse nimel ning tema armule ja abile lootes. Tänu Jumalale, Taevasele Isale, et Ta meid on loonud ja jätkuvalt alal hoiab. Tänu Jeesusele, kelle ristisurm ja ülestõusmine on võitnud surma ning kinkinud igavese elu. Tänu Pühale Vaimule, kes jagab usku ja pühitseb meie elu. Tänu Püha Perekonna – Jeesuse, Maarja ja Joosepi eest. Tänu Jumala sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu koguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete ja toetuse eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib eestpalves toetuda: Psalm 71:14-19

14 Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.

15 Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva,
sest ma ei tea nende arvu.

16 Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust.

17 Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid.

18 Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile!

19 Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud.

Jumal, kes on nagu sina?

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 2:33-40

33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.

34 Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse –

35 ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.”

36 Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve

37 ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega.

38 Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest
kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.

39 Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse
järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti.

40 Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule aastavahetuseks ja ka uueks algavaks Issanda aastaks. Valmista meid palun alanud aastal Sind kõiges usaldama ja Sinu peale lootma. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere ning preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ja tema pere. Palume jätkuvat õnnistust jumalateenistustele, palvustele, ametitalitustele, palve- ja piiblitundidele, Päeva Sõnale, Toidutare projektile, koguduse kohvilaudadele, pühapäevakoolile ja muusikatööle, hingehoiuvalvele ning kõigele, mida meie koguduses läbi viiakse. Õnnistust palume kõikidele jumalateenistustele ja palvustele Lunastaja- ja Rahu kirikus. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 111:2

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Aita palun meil, kristlastena, mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Ole, Issand, kõikide inimestega, kes igatsevad uut jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista ja kingi jumalikku jõudu inimestele kes seotud erinevate sõltuvustele ning igatsevad vabadust. Õnnista, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Perekeskuse, Laste- ja  Noorsootöö Ühenduse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Laagrikeskuse Talu, Kiriku Varahalduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jpt.

        

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7      

7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse
 Palume uuekski aastaks püsivust oma palveellu, piiritut usaldust Jumala vastu, rahu Issandalt ning rohket tänu kõige eest.

PÄEVA SÕNUM nr. 170

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

PÜHA PEREKOND

Jõuluaja 1. pühapäev

53/1 nädal: 29. detsember 2019 – 4. jaanuar 2020

 

Meie Issand Jeesus Kristus! Ära jäta oma sulaseid, kes on kaugel Sinu pühast Kirikust.

Toogu Sinu arm nad kõik Sinu juurde.

 

Jõuluaja esimesel pühapäeval mõeldakse Pühale Perekonnale: Maarjale, Joosepile ja Jeesuse-le. Inimeseks saades võttis Jeesus enda peale ka selle koorma, mida võiksime nimetada esivanemate päranduseks. Või õigemini: sündides Maarja pojana ning olles Joosepi poolt täiesti omaks tunnista-tud kasupoeg, sai ta päranduseks ka nende esivanemad. Päranduseks, mis ei erinenud karvavõrdki sellest koormast, mille Ta võttis enda peale ennast Jordanis ristida lastes – “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!” (Jh 1:29) või siis, kui Ta kandis “ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika” (Jh 19:17).

Jeesus sündis ajalukku – kogu inimkonna ajalukku, patu, sõnakuulmatuse ja surma ajalukku, võttes selle enda peale. Enda kanda. Ta sündis perekonda: kogu inimkonna perekonda – selleks, et inimkonnast võiks saada Tema perekond ning Ta võiks oma perekonna päästa orjapõlvest.

Jumala Poeg sai Inimese Pojaks, et meie võiksime Temas saada Jumala poegadeks ja tütar-deks. Ta tuli ja sündis inimperre, et inimkonnast võiks saada Jumala perekond. Ta tuli väljastpoolt ja sündis ajalukku, et näidata: see on Jumala ajalugu. Jumala lugu meie, inimestega. Lunastuse ja pääste lugu – ning meie oleme selle osalised, sest me oleme Tema perekond. Püha Perekond, sest Tema on püha. Jumal tahab, et kõik oleksid Tema lapsed. (Auksmann 2015)

 

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

 

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia. Kuidas oleme meie praegu Jumala Sõna juures? Kas kuuleme ja näeme me Jumala õiguse suurust? (Tärk 2014:516j)

 

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

IGAL LAPSEL ON MAAILMAS OMA OSA

Pühapäev – 29. detsember

Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: “Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse.” Lk 2:33,34

 

Millest see tuleb, et suhtumine Kristusesse ja ristiusku üldse on nii vaenulik? Sellele küsimu-sele vastatakse nõnda: ristiusk kõneleb patust ja süüst, jutustab Jeesuse kannatamisest ja surmast – ning kõik see olevat kahjulik ning koguni ohtlik inimese vaimsele tervisele. Sellepärast ei tule sel-lest mitte kõneleda.

Nüüd aga on tegelikult siiski olukord nõnda, et meie võime küll silmi sulgeda tõsiasjade ees, kuid me ei saa olematuks teha elu reaalsust. Patt, süü, kannatus ja surm – kõik need on tõsiasjad mille all kannatab kogu inimkond.

Ja see on mille vastu jõulukuulutus võitleb. Meie ei saa ega tohi olla pimedad maailma tege-liku olukorra nägemisele ja hindamisele. Jõulud kuulutavad valgust pimeduses, rõõmu muredes ja kannatustes ning rahu rahutuses ja surmavõitluses.

See kuulutus on määratud kõigile nii noortele kui ka vanadele, valgetele ja värvilistele, mees-tele ja naistele, igale inimesele, kes igatseb õnne, rõõmu ja rahu järgi.

Nii me vahest mõistame ka kui suure tähtsusega on see, et jõulusündmus on perekonnasünd-mus. Just perekonna, just kodus elame isiklikult läbi oma mured ja rõõmud. Sellesse meie isiklikku ellu tulebki jõulukuulutus, et heita uut valgust meie elule ja elu mõttele meie suhetele teiste inimeste ja Jumalaga. (Koolmeister 1980:33j)

 

Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõk-suks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele. (Js 8:14) Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks. (Mt 21:44) Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga “kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”. (1Pt 2:7) Mispärast? Sellepärast, et nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi. (Rm 9:32)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie suhtumine peab kajastama Kristuse suhtumist. Kui nad on vaenulikud, vastame neile leebusega. Kui nad vihaselt süüdistavad meid milleski, vastame rahulike sõnadega. Kui nad meile halba teevad, siis me palvetame nende eest. Vägivallale ja eksi-mustele saab vastata väga rahulikult ja leebelt. Ignatius Antiookiast

 

Palvetagem: Issand, tule ja õnnista meid, ümbritse meid Sinu rahuga. Laota oma õnnistavad käed meie üle. Las Sinu vägi puudutada meid. Sa oled meid asetanud maailma kannatustesse tunnis-tama Sinu armastusest. Aita meid pigem head teha kui puhata, kuni Sinu valgusesse jõuame. Peter Strauch

 

* * *

 

TÄNA JUMALAT, SEST TÄNU PÕHJUSEKS ON JUMALA TEOD, ÕIGUS JA HEADUS

Esmaspäev – 30. detsember

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

 

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti. Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja ar-muline on Issand (Ps 111:2-4). Neis kolmes salmis tõstetakse esile kolmesugused Issanda teod. Lau-lik räägib Issanda tegudest, töödest ja imetegudest. On tõenäoline, et nende kolme sõna abil tahab laulik rõhutada Jumala loomis töid. Tema väge, millega Ta kõike ülal hoiab ja Tema erilisi tegusid mis on Ta teinud oma rahva päästmiseks. Viimaste all mõeldakse Vanas Testamendis tavaliselt enne kõike Egiptusest vabanemist ja kõrbe teekonnal kogetud imesid.

Jumala kolmesugused teod ei ole ka tänapäevaks muutunud vähe väärtuslikuks. Meil on endi-selt põhjust kiita Teda kõigi Tema tegude eest. (PKK: Ps 110:1-112:10)

 

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal armastab inimesi. Jumal armastab maailma. Mitte ideaalinimest, vaid inimest nagu ta on, mitte ideaalmaailma, vaid tegelikku maailma. Dietrich Bon-hoeffer

 

Palvetagem: Issand, usaldus Sinu vastu ja sellest tulenev meelekindlus on suur and. Aga seda annad Sa sellele, kes seda palub. Ja nii ma palun Sind, et ma võiksid selle saada.

 

* * *

 

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Teisipäev – 31. detsember

Vana-aasta

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

 

Vana-aastaõhtu on ka üks neist tähtpäevadest, millel puudub kiriklik evangeelne Kristuse-kes-kne sõnum, mis oleks seotud otseselt Jeesuse elu või tegevusega. Kuna tegemist on aasta viimase päevaga, omab selle päeva sõnum pisut igavikulist mõõdet ja kirjakohtade teemad kõnelevad ajast ja igavikust.

“Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad!”, laulab kuningas Taavet oma 31. laulus. Kuidas aga ise käitume? Kas nii, nagu oleks mina aja peremees ja kogu elu – päevad, aastad ja dekaadid on minu enda käes laiali loopida. Või on minu aeg tegelikult Jumala käes, kes ulatab mulle kogu minu jaoks tallele pandud ajatagavara päev-päeva kaupa. Kas tean, millal annab Ta mulle üle viimase klotsi – viimase aasta, viimase päeva, viimase tunni või minuti?

Kui hakkan mõistma iga mulle kingitud hetke ainukordsust, suurust ja väärtust, siis kas ei teki soovi hinnata ümber kogu oma senist elu ja “klotside laialipildumist”? Seda suurema hoole ja ar-mastusega võtan vastu ka iga järgmise ajahetke kui viimase ja väärtuslikuima. Mida hakkan selle viimasega peale?

Aega saab viita, aega saab veeta, aega saab pillata, aega saab surnuks lüüa. Aega saab ka ka-sutada, käsutada, kulutada, isegi kokku hoida. Aega ei saa aga tagavaraks tallele panna. Ainus, kel-lel on ajatagavara on Jumal. Hetkel, mil ajast saab minu elu, saab seda aega vaid kasutada. Kuidas kasutan?

Vana Testamendi autor Koguja kirjutab: “Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
 enne kui tu-levad kurjad päevad 
ja jõuavad kätte need aastad,
 mille kohta sa ütled: 
Need ei meeldi mulle! Sest inimene läheb oma igavese koja poole
ja tänaval käivad leinajad ringi, sest põrm saab jälle mulda,
nõnda kui ta on olnud, 
ja vaim läheb Jumala juurde,
kes tema on andnud.” (Kg 12:1,5,7)

Püsides usus Igaviku Jumalasse ei ole niivõrd oluline see, mida toob meile ajalikus elus hom-ne päev või uus aasta, kuivõrd see, kuidas seda uut ajaühikut kasutame. (Viilma 2013)

 

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesi on mitmesuguseid: häid, pisut vähem häid või hoo-piski halbu, aga neid kõiki otsib Jumal. Oluline ja rõhutamist väärt on tõsiasi, et iga inimene peab leidma Jeesuse Kristuse. Kui ta on Kristuse leidnud, on probleem lahendatud. Paul Himma

 

Palvetagem: Igavene Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa möödunud aastal oled meile jaganud. Anna andeks meie teadmatult ja teadlikult tehtud eksimused. Luba meid uuesti algusest alata. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JEESUSE NIMEL

Kolmapäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

 

Tänase päeva pühakirjasalm aitab meile meelde tuletada, et meie elu ja ka igavene pääsemine on Jeesuse nimes. Jumala Vaimu toel saame uskuda Jeesuse nimesse ja tunnistada oma usku Jeesu-sesse.

Olen pannud tähele, kui kaua võtab inimestel aega saada avalikult oma usu tunnistajateks nõn-da, et julgetakse välja üleda Jumala nimi, veel harvemini tunnistada selgelt ja üheselt usku Jeesu-sesse. Mõni kirikuga seotud inimene võib pidada ära pika kõne ja rääkida õigeid ja ilusaid asju, kuid sa ei kuule kordagi tema suust mainitavat Jumala nime.

Ometi kirjutab evangelist Johannes üsna oma evangeeliumi alguses: “Aga kõigile, kes tema [Jeesuse] vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse” (Jh 1:12) ning oma evangeeliumi lõpus kirjutab Johennes kogu oma kirjatöö mõtte kohta: “Need [sõnad] on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.”

Usk on seotud nimedega. Moosesele ilmus põlevas põõsas Jumal, kes ütles oma nimeks “Mi-na Olen”. Jeesus nimetas ennast seitsmel korral sellesama “Mina Olen” nimega, kui Ta ütles, et Te-ma on Eluleib; Maailma valgus; Uks; Hea karjane; Ülestõusmine ja elu; Tee, tõde ja elu ning Tõe-line viinapuu. Piibli viimases raamatus ütleb taevasel troonil istuja: “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!” (Ilm 22:13)

Jeesuse nimesse uskudes ja end ja oma lapsi Kolmainujumala nimesse ristides saadakse Ju-mala lasteks.

Jumal tunneb meid nimepidi! Kas ka meie tunneme Teda nimepidi, kas kõnetame Teda nime-pidi, kas tunnistame Temast nimepidi, kas kiidame ja ülistame Teda nimepidi? (Viilma 2018)

 

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armas Jumal, aita kõigil mõista, et osadus Sinuga on rõõm, millest keegi mingil juhul ilma ei tohiks jääda. Eric Rew

 

Palvetagem: Jumal, Sinul ei ole algust ega lõppu. Kõik, mis on olemas, tuleb Sinu käest. Si-nule pühitseme uue aasta ja palume: kingi meile, mida me vajame eluks, õnnista meie päevi ja tee meid rikkaks heade tegude poolest. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ISSANDA HEADUS MEIE VASTU

Neljapäev – 2. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

 

Aeg-ajalt kuulen inimeste elulugusid ja vahetevahel kuulen lauset “Ta oli elu lõpuni tänulik, ka vana ja vaevatu ja väga haigena”. Kuidas on meiega? Kas me leiame põhjust tänulikkuseks? Kui-das me kasutame oma mälu? Kas nii, nagu mina oma väga head fotoaparaati?

Mõned ütlevad, et neil on selektiivne, valiv mälu. Küllap on, aga selle valikuga on ehk nii na-gu uuemal tehnikal, mis jätab meelde selle, mida sa eelnevatel kordadel oled kõige enam kasutanud, ja pakub sulle igal järgmisel kasutamisel esmajärjekorras seda. Äkki me peaksime ennast õpetama tänulikumaks? Kuidas?

On üks võimalus. Paljud ristiinimesed, enne kui nad koos oma armsa või armsatega või ka ük-sinda hakkavad õhtupalvet tegema, meenutavad mööduvast päevast kõike head ja ilusat. Ja siis nad tõstavad selle oma palves tänuna Jumala ette. Kui seda päevast päeva ja aastast aastasse teha, võib olla üsna kindel, et tõenäoliselt oled sa ka vanaks jäädes üks tänulik vanainimene, kellel pole puu-dust sõpradest, keda lähedased ei unusta ja keda hea meelega ka aidatakse. Heatahtlikke ja tänulikke on lihtne aidata. Küllap ka Jumalal.

Prohvet meenutab Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust, kõike seda, mida Ta on oma rahva-le nende pikas ajaloos osutanud, suurt headust, mida Ta on neile osutanud oma suure halastuse ja suure helduse pärast. Ta teeb seda ka rahva jaoks rasketel aegadel – aegadel, mil paljud olid unusta-nud tänulikkuse, mil paljud hädaldasid, soigusid, kirusid – kütsid üksteist üles olema leidlikud nega-tiivsuses. Jumal on ustav, hooliv, armastav. Tema ei jäta oma rahvast, ei unusta oma loodut.

Prohvet ütleb: kasutage oma mälu! Seal on nii palju head, mida saaks meenutada, mis muudab tänulikuks! (Tammsalu 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala arm avaldub selles, et taipame: tasu ei sõltu mitte meie vaevanägemisest, vaid see sõltub Jumalast, Tema armust. See sõltub meie Õnnistegijast Jee-susest Kristusest. Vahel tundub see küll töötegijale kurb. Kuidas nii? See on ju ebaõiglane! Aga us-kuge: see on tõelise rõõmu, tõelise kindluse allikas, kui teame, et tasu ei olene meist. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Sind, Siioni suur Jumal, ma kiidan vaikselt südames. Sind tänan koidu kumal, Sul õhtul laulan uinudes. Sa vägev ilma Looja, Su peale loodan ma, sest helde abitooja mul ikka oled Sa. Mu kilp ja vall, mu päästja, Sind tänan rõõmsasti; mu kandja, ülestõstja, – au Sinu nimele! Johann Rist

* * *

 

TÄIUSLIK PÄÄSTJA

Reede – 3. jaanuar

Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Js 49:13

 

Prohvet Jesaja tekst toob selgelt esile Jumala suuruse. Taas näidatakse meile, et inimlaps ei küüni mõistma Jumala suurust ja vägevust lõplikult. Kui kasutada matemaatilist keelt, siis ei küüni me mõistma Jumalat sajaprotsendiliselt. Võib ütelda, et isegi mitte viiekümneprotsendiliselt. Kui sageli tundubki meile, et mõistame Jumalat ja Tema tahet, siis tegelikkuses on see mõistmine ka-duvväikene võrreldes Jumala tõelise olemuse mõistmisega.

Vanast Testamendist Iisraeli rahva käekäiku jälgides näeme, kuidas Jumal on selle rahva juu-res vaatamata kõigele, mida rahvas ka ei tee. Kuigi on öeldud, et Jumal ennast pilgata ei lase, ei hä-vita ta rahvast tervikuna ka siis, kui see rahvas eksib. Kindlasti meenuvad siin Noa, Mooses ja kõr-berännak, esimeste kuningate edu ja kaotused ning kõigele sellele kanduv tõotus Jumalalt, et Tema ei jäta neid mitte maha.

Hoolimata rahva heitlikkusest on Jumal ikka truu. Truu on Ta siis, kui inimene sirutab käe keelatud vilja järele; hoolitsev ja muretsev karjane on Ta ka siis, kui kasvõi üks inimene kaotsi lä-heb ja oma taevasele Isale selja keerab. Ta on alati valmis korraldama rõõmupidu, kui kadunud poeg Ta juurde tagasi tuleb.

Kristlastena teame, et Jumal taevase Isana armastab oma lapsi nii, et on andnud meile õiguse ise otsustada. Otsustada hea ja halva, õige või vale vahel. Ta on andnud meile teada oma tahet ja meie valik on, kas sellest juhindume või mitte.

Olgu meil ikka palve huulil, et Jumala arm ja heldus meid kannaks ka edaspidi vaatamata kõi-gele, mis meie ümber toimub, ja julgustagu meid teadmine, et Jumal on ikka truu. (Aus 2005)

 

Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! (Ps 96:11) Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks. (Ilm 12:12) Rõõmutsege, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalemma! (Js 52:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on ikka ja jälle tulnud sellesse maailma inimlike tunnistajate kaudu, kelle südamed on täidetud jumalakartuse ja lootusega. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Nõnda kui me siin ajas oleme kandnud maise Aadama kuju, nii kanname kord igavikus taevase Kristuse kuju. Ükskord lõppeb võitlus liha ja Vaimu vahel. Ükskord saab kristlane patuta ärgata. Ükskord on ta kirgastatud Kristuse sarnane. Urho Muroma

* * *

 

KASVAGE USUS JA MEELEPARANDUSES

Laupäev – 4. jaanuar

Nii nagu te nüüd olete Kristuse Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige temas. Kl 2:6

 

Inimese vaimne kasvamine sõltub pinnasest, kuhu ta on istutatud, aga iga uskliku kohustus on kasvamine. Ja pinnas, kus usklik saaks kasvada kja areneda, on Jeesus Kristus. Väljaspool Kristust usklik närtsib ja sureb nagu pinnasesse juurdumata taim. Ainult Jeesuses Kristuses toimub uskliku kasvamine. Usklikul inimesel ei ole võimalik jääda pärast pinnasesse istutamist endisele arengutase-mele. See tähendaks surnud usku. Usklik inimene peab juurduma, kasvama ja arenema.

Meie osaks on Sõna kaudu Jeesusega kohtumine ja Tema vastuvõtmine oma isiklikuks Pääst-jaks. Meie osa on pöördumine, meeleparandus ja palve. Jumala osaks on vastuvõtmine, Püha Vaimu jagamine ja osaduslikult endaga ühendamine. Niisiis on juurdumise, kasvamise ja arenemise eeldu-seks inimese sihipärane ja teadlik samm.

Võidakse ju väita, et ma olen juba meelt parandanud. Tõsi, aga kasvamise üheks iseloomuli-kuks jooneks on, et vaimselt kasvav inimene hakkab üha rohkem tunnetama oma puudulikkust. Otse loomulikult tunnetab ta vajadust edasi arenemiseks. Arenguvajaduse tunnetamine on kasvava uskli-ku tunnus. Ei saa olla sedaviisi, et usun, meelt olen parandanud, ja nüüd muudkui istun paigal ja oo-tan. Kasvamine on võimalik üksnes samade vahenditega: pöördumine, meeleparandus ja usk.

Usk näeb seda, mida ta usub. Uskmatus usub seda, mida ta näeb. Juurdumise tee on Jumala täiuse üheks saamine Jeesus Kristusega. Sellele pühendumine ja elamine. Elada Jeesusele, surragi Talle, paremat osa polegi mul.

Kallid usklikud! Olge mures sellepärast, et te võiksite juurduda, kasvada meie Issanda Kris-tuse armusse ja täiusesse. Ja ikka kasutage selleks meeleparandust ja usku. Siis edasi liikunud, olgu meie mureks ikka meeleparandus ja usk. (Himma 2007:78-80,83)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Puhtaim õis puhkes mu vanas südames, kui kogesin Jumala andestava armastuse lähedust… Michelangelo

 

Palvetagem: Jeesus, armu anna, elu kirgasta. Selleks patud ära kanna, nende mõjust puhasta. Aita seda teha, mis on hea ja ilus, puhas, püha. Harri Rein

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Auksmann, Enn 2015. Püha Perekonna püha. EELK Pärnu Eliisabeti kogudus 02.05.2015: http://www.eliisabet.ee/index.php/vaimulikud-tekstid/nadalamotisklused/69-puha-perekonna-puha
  • Aus, Jaak 2005. Js 49:13-16. Sulane nr 4/42 Jõulukuu.AD 2005: https://www.kaarlikogudus.ee/vana/ajakiri/sulane30.php
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlusi 1980ndatest aastatest. Tallinn: Allikas
  • Koolmeister, Richard 1980. Püha tee – Via Sacra [postill]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 110:1-112:10 – Istu mu paremale käele. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Tammsalu, Jaan 2016. Nädala mõte. 25.04.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/65-nädala-mõte-25-04-2016.html
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Viilma, Urmas 2013. Vana-aastaõhtu jutlus Tallinna Toomkirikus. EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus, 31.12.2013: http://toomkirik.ee/2014/01/01/vana-aastaohtu-jutlus/
  • Viilma, Urmas Peapiiskop 2018. 1. jaanuari sissekanne: https://www.facebook.com/urmas.viilma/…te…seda…tema…/1947644432220004/

 

 

100 AASTAT VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE LÕPPEMISEST OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS NÕMME RAHU KIRIKUS 3. JAANUARIL 2020.a

 

Liturg: Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder

Assistent: EELK Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander

 

Kaasa teenivad:
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jourdan
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident pastor Meego Remmel
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku juht piiskop Alur Õunpuu
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president
pastor Andres Ploompuu
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus

 

Kose kiriku pasunakoor, juhendaja Kahro Kivilo
Nõmme Rahu koguduse meeskoor, dirigent Imbi Laas
Nõmme Rahu koguduse noorteansambel, juhendaja Imbi Laas

Orelil/klaveril Imbi Laas ja klaveril Kersti Petermann

 

 

L: — Liturg

K: — Kogudus

E – Eestpalvetaja

Tärniga (*) märgitud kohtades kogudus seisab

 

 

 

 

Joel Siim, MA me fecit
Keikæl AD MMXIX

I. Sissejuhatus

* Protsessioon

1. Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe
ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”
2. Sinine on sinu taevas,
kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas,
sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda,
mida higis haritud.
Must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.
3. Sinine ja must ja valge
kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge,
paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust
Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”

Viis: Enn Võrk (1905-1962).
Sõnad: Martin Lipp (1854-1923).

* Eesti Vabariigi hümn

Tervitus
Riigikogu esimees Henn Põlluaas

Alguslaul                                                                                           KLPR 456

2. Sa, Issand, ole varjuks meile,
kui vaenutuuled puhuvad,
ja vii meid ise rahuteile,
kui lahku sihid lähevad:
Sa anna oma armu meil,
me kõnnime siis õnneteil.
3. Kui Sina meie riiki hoiad,
siis pole karta ahastust.
Las usus kasvada me pojad,
kes hoidma peavad vabadust!
Sa ole ise nendega
ja nende jõudu kinnita.

Viis: “Oh võitlejad, et käige peale”
(Komm betend oft und mit Vergnügen)
Sõnad: Philip Aleksander Tammaru,1909-1998

* Algustervitus

I-   sa  ja  Po-  ja   ja + Pü- ha Vai-mu  ni-mel.

Aa- men.

Is-   sand  ol-   gu   tei-   e-  ga.

 

Ja    si-  nu  vai-mu-ga.

* Päeva palve

L    Palvetagem.

Püha Jumal, kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et me käiksime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis on Sinule meelepärane. Aga üle kõige anna meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja me teeniksime üksteist Sinu armastuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

Aa-  men.   Aa-  men.

II. Sôna

Esimene ja teine lektsioon                                                                            

Lektsioon Vanast Testamendist                                                             Js57:18-21

Lugemine prohvet Jesaja raamatu 57. peatükist:

Nõnda ütleb Issand:

Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda;
ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.
Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda.
Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda
ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda.
Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal.

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

Meeskoor:
Ülo Vinter, Enn Vetemaa: „Laul Põhjamaast“

Lektsioon Uuest Testamendist                                                               1Pt 3:9-12

Lugemine apostel Peetruse 1. kirjast, 3. peatükist:

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. Sest

«kes tahab armastada elu ja näha häid päevi,
see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.
Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head,
otsigu rahu ja taotlegu seda,
sest Issanda silmad on õiglaste poole
ja tema kõrvad on lahti nende anumistele,
aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.»

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

 

Päeva laul                                                                                                                   KLPR 436

2. Kui on Jeesus sinuga,
siis saad rahu maitsta.
Jeesus võtab armuga
vaenu eest sind kaitsta.
Tema peale looda sa,
ära lootes väsi!
Usu, siis sind aitab Ta,
kindel on Ta käsi.
3. Kui sa Jeesusega läed
oma tööle, vaata!
Jeesus võtab, küll sa näed,
sihile sind saata,
siis on õnnistus su peal,
töö siis tulu kannab,
viimaks sulle Jeesus veel
taevariigi annab.

Viis: “Christe, wahres Seelenlicht”, Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: tundmatu autor.
Tõlge: Jakob Tamm, 1861-1907.

* Halleluuja

L     Tõuskem kuulama püha evangeeliumit Matteuse järgi, 5. peatükist:

Hal-    le-    luu-     ja,  hal-   le-    luu-    ja,    hal-   le-    luu-   ja!

 

 

* Evangeelium                                                                                 Mt 5:3-10

Jeesus Kristus ütleb:

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed,
sest nende päralt on taevariik.

Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,

sest nemad saavad küllaga.

Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,

sest nende päralt on taevariik.

See on püha evangeelium.

 

Kii-  tus ol-   gu  Sul- le, Kris- tus.

Pasunakoor:
Rahvakoraal Vormsilt, seadnud Ott Kask, „Aita, Jeesus, korda minna“

Jutlus

* Usutunnistus

L    Tunnistagem oma püha ristiusku:

Kõik koos:

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.

Pasunakoor:
Karl August Hermann, „Troostilaul“

* Lahkunute mälestamine

* Mälestuslaul
Meeskoor:
August Topman, „Requiem aeternam“

* Kirikupalve

L     Vennad ja õed, tänagem Armulist Jumalat Eesti Vabariigi ja meie vabaduse eest ning palugem kogu maa ja rahva pärast, et Jumal oleks oma pühaduses igal päeval meie lähedal, näitaks meile tõe valgust ning laseks oma armul paista meie peale. Me palvetame:

E    Kõigeväeline Jumal, taeva ja maa Looja, me täname Sind Eestimaa eest. Palun õnnista meie kodumaad ja kingi meile tarka meelt kogu Eestimaad heaperemehelikult hoida ja armastada. Olgu see maa, mille Sa meile oled ajalikuks eluks kinkinud, püha meie silmis, et võiksime selle järeltulevatele põlvedele edasi anda puhta ja elamisväärsena. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Püha Jumal, me täname Sind eesti rahva ja eesti keele eest. Luba meie emakeelel kesta ja elada koos rahvakilluga, kelle Sa siia oled elama asetanud. Me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud vaba tahte ja võimaluse teha valikuid. Anna meile teadmisi ja valgusta meie mõistust, et meie valikud oleksid kiituseks Sulle ja õnnistuseks selle maa rahvale. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõigeväeline Jumal, tänu Sulle, et Sa oled siin Maarjamaal andnud kodu erinevatele rahvastele. Luba, et me tunneksime alati ära hädasolija ning ulataksime talle oma abistava käe. Saagu selle kaudu nende ja meie eludes ilmsiks Jumalapoja Jeesuse omakasu-püüdmatu kaastunne ja armastus. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Armurikas Taevane Isa, me täname Sind nende eest, kes on seatud ametisse korraldama elu Eestimaal. Me palume Vabariigi presi-dendi, peaministri ja ministrite ning riigikogu liikmete eest. Anna oma Vaimu ja väge, et kõik head ettevõtmised võiks korda minna ja saada meie maale ja rahvale õnnistuseks. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõige oleva Jumal, Sa näed, et maailm käärib inimeste erimeelsuste pärast. Me palume rahu kõikide inimeste südametesse ja lepitust kõikide rahvaste keskele. Palun leevenda inimeste vaevusi ja ole ligi neile, kes kannatavad vägivalla käes. Luba, et keerulistes olukordades võiks meil olla rahutegija kuulsus, ja et meie maa ja rahvas jääksid turvaliselt püsima. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

L    Püha Jumal, me täname, et Sina oled palvete kuuldavõtja ning et me võime Sinu lastena tulla oma tänu ja palvega Sinu ette. Õnnista oma Kirikut ja kõiki, kes Sind ja ligimest teenivad. Ole oma Püha Vaimuga meie juures nüüd ja igavesti.

Aa-   men.

 

 

 

 

* Issanda palve

L     Jeesuse nimel meie palume:

Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Meeskoor:
Leo Semlek, tekst 4. Ms 6 : 24 – 26, „Issand õnnistagu“

 

III. Läkitamine

* Õnnistamine

E     Jumal, meie Isa kinkigu teile oma taevast õnnistust, et te elaksite õigluses ja pühitsuses Tema ees.

Aa-   men.

E     Jumal õpetagu teid tõe sõna läbi, kujundagu teie südameid Kristuse evangeeliumi kohaselt ja andku teile osa oma kirkusest.

Aa-   men.

E     Jumal täitku teid vennaliku armastusega, millest maailm tunneb, et te olete Kristuse jüngrid.

Aa-   men.

 

L     Seeläbi õnnistagu teid Kolmainu Jumal Isa ja Poeg ja + Püha Vaim.

Aa-   men.

* Lõpulaul                                                                                                                   KLPR 450B

2. Õnnista me rahvast,
saada kosumist.
Puhasta meid kurjast,
anna kasvamist.
Aita võita vaevad,
vägev kaitseja!
Jõudu andku taevad
sulle, kodumaa.

Viis: Juhan Aavik, 1884-1982.
Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp,1877-1948.

Noorteansambel:
Eesti vaimulik rahvalaul, seadnud Kadri Hunt, „Mo mano tulge, latse“
Mari Amor, sõnad Artur Adson, „Esä taivan“
Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment, „Sind surmani“
Renè Eespere, „Ärkamise aeg“ (koos koguduse meeskooriga)

Kirikuteated

* Läkitamine
L     Minge Jumala rahus.
K    Tänu olgu Jumalale.

* Protsessioon
J. Aavik, “Püha, põline ja üllas”.

 

1 2 3 46