KARJASEKIRI PALVEPÄEVAKS JA PAASTUAJA ALGUSEKS Tuhkapäeval, 26. veebruaril 2020

Peetrus ütles Jeesusele: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!“ Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid. Mt 26:35

 

Jeesuse jüngrid kinnitasid viimasel õhtul enne oma õpetaja ristisurma talle vankumatut ustavust. Ometi jõudis Peetrus juba enne varahommikust kukelaulu Jeesuse kolmel korral maha salata. Kuhu kadus jüngrite enesekindlus ja ustavus? Kas seda tegelikult oligi?

Jüngrid olid näinud Jeesuse vägevust – pimedad said nägijateks, kurdid kuuljateks, jalutud käijateks. Nad olid oma silmaga näinud ka seda, kuidas isegi tuul ja lained kuulasid Jeesuse sõna või kuidas viiest leivast ja kahest kalast said söönuks tuhanded. Peetrus oli ise astunud paadist välja vee peale ja olnud koos paljude teistega tunnistajaks, kuidas Laatsarus hauast välja tuli.

Hoolimata nendest imetegudest tegid jüngrid Jeesusele ustavust tõotades kõigest tühje sõnu, sest nad ei uskunud ka ise seda, mida tõotasid. Vähemalt ei arvestanud nad, et neid lubadusi tuleb ka pidada. Peetrus ei arvanud hetkel, mil lausus: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema“, et ta ka tegelikult peabki Jeesuse kaitseks oma elu ohtu seadma.

Täna, tuhkapäeval algab kirikuaastas paastuaeg, mil mõtleme eriliselt Kristuse kannatustele. Paastuajal on kohane peeglist vastu vaatajale silma vaadates küsida, kas meie lausutud lubadused ja antud tõotused on kindlamal alusel kui need, mida andsid Jeesusele tema jüngrid. Kas meie usk toetub vaid Jeesuse imetegudele ja õpetussõnadele või omavad meie usu jaoks tähendust ka tema kannatused ja ristisurm? Kas oleme valmis isiklikeks ohvriteks ja loobumisteks? Kas jääme ustavaks Jeesuse järel käies ka siis, kui kõik teised ta hülgavad, ühiskonna enamus ta ära põlgab ning Jeesust ja tema kannatusi, sealhulgas ristisurma, naeruvääristab? Kas suudame taluda usukannatajatele iseloomuliku sisemise rõõmuga tagakiusu oma usu pärast?

Jumalale tänu, et Eesti kristlased ei pea täna oma usu pärast kannatama. Õnneks ei voola meie maal ka usumärtrite veri. Seda enam tuleb sellisel armuajal antud lubadused pühakirja valgel läbi katsuda, et meie sõnad ei oleks tühjad ja lubadused alusetud. Sest Jeesuse jüngrid langesid just omaenda täitmata lubaduste võrku. Need võrgud on püüdmas ka meid ja meie tühje sõnu. Eriti kõiges selles, mis puudutab meie usku Jeesusesse Kristusesse, tema ristisurma ja surnuist ülestõusmisse.

Kas oleme olnud ja ka jääme ustavaks, on küsimus peegliminale paastuaja alguses.

 

 

Õnnistatud paastuaega soovides

Urmas Viilma

peapiiskop

Teenimatu arm

Tänase pühapäeva peateema on „teenimatu arm“. Kui me mõtestame lahti, et mida tähendab sõna „teenimatu“, siis on sel kaks poolust. Üks mõte liigub ebaõigluse valdkonda – teenimatu tulemus, teenimatu karistus, teenimatult unustatud, teenimatult kõrvalejäetud… Me oleme elu jooksul kõik kokku puutunud mingil moel ebaõiglusega, selliste sündmustega, juhtumistega, mis meile tunduvad inimlikus mõttes lausa mõistuse vastaselt ebaõiglastena, teenimatutena. Mis meid inimestena murendavad, kurvastavad, vihastavad.

Teine poolus „teenimatu“ tähenduses on elu „pühapäev“. Mil me oleme saanud osa millestki heast ja ilusast, ootamatust rõõmust, kui meile on antud midagi justkui ilma meiepoolse pingutuseta. Mille puhul meil ei ole ennetavaid teeneid, ei ole me ka midagi teinud selleks, et pälvida head ja suurepärast. Ei ole me ka kuidagi erilised oma sünnipäralt, iseloomult, elukogemuselt, positsioonilt, staatuselt, et saada selle eest vastavat tasu. Ja see on siis kink. Kink on asi, mis antud meile n-ö mittemillegi eest. Lihtsalt. Armust.

Tihti me aimame, et elus ei ole alati põhjuslikku seost endapoolsete tegude, sõnade, tegemata jätmiste ja tulemuse vahel. Levinud arusaam on, et me peame saama oma pingutustele või tegudele ning tegemata jätmistele vastava tasu. Mõnikord aga avastame, et see pole nii. Et kogu meile osaks saava elu ja
saatuse, antud võimaluste ja elusündmuste vahel puudub mõistusega hoomatav vastavus ehk korrelatsioon. Ja see on inimlikus mõttes äärmiselt ebaõiglane, tahaksime hüüda. Eriti see, kui „teenimatu“ tasu ehk kink kellelegi teisele n-ö lausa sülle kukub. Milleks siis üldse pingutada, toimetada, vaeva näha – kui me ei saa kindlad olla, et meie pingutusele järgneb just meie soovitud tasu. Kui niikuinii pole miski meie teha! Nii võime mõnikord meelepahas mõelda ja tunda. Ning kui meid tabavad eluraskused, kannatused, – siis tõuseb hingest üles suur küsimus „mille eest mind karistatakse, millega olen selle ära teeninud“

Nüüd mõned triviaalsed tõed: jah, elu on meile mõistatus ja me ise oleme endale mõistatused. Me ei mõista Jumalat, ei saa temast tihti aru, mida ta meilt ootab, mida me peame tegema, mida uskuma, mida mõtlema. Jumala vägi ja toimimine on inimesele saladus. Ja ka Pühakiri ei anne meile selgeidkergeid vastuseid. Nii me oleme valikute ees ja küsime juba päris kannatamatult, mida me peame tegema, et kinki saada. Et armu pälvida. Et kiita saada.

Loeme tänasest Vana Testamendi kirjakohast, et Iisraeli rahvas oli Jumalale pühitsetud rahvas, tema omandrahvas, valitud rahvas. Ja et ta pälvis Jumala armu mitte oma suuruse ja vägevuse tõttu, vaid Jumala armastuse tõttu. Lihtsalt armastuse tõttu.

Jumal oli teinud Iisraeliga lepingud, ta oli kutsunud Aabrahami, Noa, Moosese ja nende kaudu teinud kolm suurt lepingut eri aegadel oma rahvaga. Jumal pani iseendas oma rahvale omaenda kehtestatud õigusega kohuse, see oli Jumala poolt alustatud leping. Jumal ütles. Sina, Iisrael oled minu rahvas, kelle ma olen valinud ja mina olen sinu Jumalaks, sa pead mind kartma, armastama, minu käske täitma. Ta nõuab: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!“ Ja sellele armastusele lubab vastata, ta tasub neile, kes on ustavad, kes peavad tema käske. Ja Vanast Testamendist selgub ka, et Iisraeli rahvas ei suuda lepingut täita. Ja tasuks on Jumala karistus. Jumal laseb hävida terveid rahvaid ja linnu: esimese Moosese raamatu veeuputuse lugu, Soodoma ja Komorra hävitamise lugu, prohvetite raamatutes kirjeldatud iisraeli rahva vangipõlved. Siin me näeme, et Vanas Testamendis inimese iga teo, Iisraeli rahva tegude ja tagajärgede vahel valitseb põhjuslik seos: milline on tegu, sellina ka tasu. Kui see käib ustavalt Jumala teedel, on õiglane kaasinimestega, annab Jumal tasuks kõike heldesti: rikkust, tervist, palju järeltulijaid ja kariloomi, rahvale õnne. Jumal halastab, teeb terveks, päästab ja
lunastab. Taaveti laulus kõlavad tänusõnad Issandale pääsemise üle: „Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu. Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.“

Tõesti, kui me mõtleme meie omaenda rahva saatuse peale läbi sajandite, viimase okupatsiooni aastakümnetele, – meile on kingitud vabadus, oma Eesti riik. Oleme vaba rahvas, vabal maal, ise loomas oma elu ja oma kultuuri. Oleme väikesearvuline rahvus maailma mastaabis, see, et meil on oma riik, on ime, see on Jumala arm.

Eesti rahva väljavalitusest ja saatusest luuletab Juhan Liiv:

Sa oled kui Iisrael vanast’,

oh minu isamaa!

Kui Iisrael prohveti päevil,

seesama viisiga.

Sa oled vintsutatud just nagu Iisrael ka.

Sind kõige looja kaitsku

ja olgu sinuga!

Tänases kirjakohas valib Jumal oma rahva ja päästab selle väiksemast väikse rahva orjusest sellepärast, et Issand oma rahvast armastas. Võime küsida, miks valib Jumal just Iisraeli rahva. Nõnda võime ka küsida, miks just eesti rahvas koos teiste väikeste Baltikumi rahvastega on saanud omariikluse, kui palju väikerahvaid on kaotanud oma keele ja kultuuri, kadunud ja kadumas rahvaste kaardilt. Kui kasvõi mõtleme oma hõimurahvastele liivlastele, vepslastele ja Uurali soomeugri rahvastele. Me ei tea vastust, me ei tea Jumala valiku printsiipe, me ei tea sedagi, kas ta üldse valib, me ei tea tema teeradu. Jumala teed ei ole inimese teed, Jumal ei anna meile selgeid vastuseid, ei öelnud ta ju Mooseselegi oma nimeks muud kui “Olen, kes olen”.

Meil on ainult usk, usaldus, et Jumal armastab inimest, oma rahvast. Et Jumal armastab oma loodut. Jumala armastus saab täielikult ilmsiks tema Pojas Jeesuses Kristuses. See on Jumala suurim armastustegu „maailma“ vastu, meie vastu, kes me ei suuda tema käske täita, pälvida heakskiitu, kes me oleme ebatäiuslikud, kes me ei suuda Jumala tahte kohaselt ei mõelda, kõnelda, tegutseda, käituda, – suurim armastustegu „maailma“ vastu, et ta saatis oma Poja maailma. Et maailm pääseks, et meie pääseksime. Et igaüks
saaks usu läbi Jeesusesse Kristusesse, Tema ristisurma ja ülestõusmisse leida lepitust, andestust, lunastust, saada armu ja „sündida uuesti“.

Mida Jeesus tahab inimeselt, mida ta meilt nõuab? Midagi saame ju me ikkagi teha. Lootusetu meie olukord ei ole. Me saame palju teha! Me saame Jeesuse oma südamesse vastu võtta, ennast avada Temale. Palves.

Jeesus tahab meie usku. Tahab meie lootust. Tahab meie armastust. See on Jeesuse sõnumi radikaalsus. Ei ennetavaid tegusid, ei meie silmapaistvaid saavutusi, suurepärasust ega eeskujulikkust, meie tublidust. Otsustav on vaid meie armastus, meie vastuvõtlikkus, just see, kas me tahame, suudame, oskame Tema armastust vastu võtta. Ta tahab meie usaldust, et meie oleme Tema poolt valitud ja pühitsetud. Et me oleme Jumala omandrahvas. Tema omad. Jumala lapsed.

Aamen.

 

Katri Aaslav-Tepandi

Diakon

Palveleht 16. – 22. veebruar 2020

Nädala teema: Jumala sõna külv

 

Kiitus ja ülistus – palveaeg Jumala kiituseks.

Selles palveosas oleks hästi hea kui ei oleks veel palvesoove.

 

Kohad Piiblist, millele kiituspalves toetuda:

Psalm 44:2-4

2 Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud:
suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.
3 Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele;
sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.
4 Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.

  1. Korintlastele 3:7-15

7 Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab.
8 Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.
9 Sest Jumala kaastöölised oleme meie; Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.
10 Mulle antud Jumala armu järgi olen ma kui tark hooneehitaja rajanud aluse, aga teine ehitab sellele. Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab!
11 Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus.
12 Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest –
13 kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on.
14 Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga.
15 Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule.

 

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 25:18

18Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

                                   

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Toome tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname emakeelse Piibli ja suuliselt kuulutatud Jumala Sõna eest. Täname, et võime Jumala sõna külvist osa saada väga erineval viisil ning olla ka ise Jumala Sõna kuulutajateks ja tunnistajateks. Tänu Jumalale, et sõnakülvi ja armu aeg kestab ning ligipääs igavesse ellu on jätkuvalt Kristuse kaudu avatud. Täname juhatuse-, nõukogu- ja koguduseliikmete ning kõigi vaimulike eest. Tänu sõpruskoguduste eest.

 

 

Eestpalve aeg                                                                                                                Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 3:12-15

12 Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda,

mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast!
13 Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse
„täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!

 

 

14 Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame
sellest, mis meil alguses oli.
15 Selles ütlemises: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge
tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal”                                                                                Palvesse kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 4:31-38

31 Vahepeal palusid jüngrid teda: „Rabi, söö!”
32 Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.”
33 Siis arutasid jüngrid omavahel: „Kas keegi on talle süüa toonud?”
34 Jeesus ütles neile: „Minu roog on see, et ma teen selle
tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
35 Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!
36 Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et
niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.
37 Jah, siin on tõsi see ütlus: „Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.”
38 Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.”
Palume koguduse liikmete eest, kes on erinevates haigustes või muudes kiusatustes ja kannatustes; palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja abiõpetaja Toivo Treibluti ning diakonid Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palume Jumala õnnistust koguduse juhatusele, nõukogule, revisjoni komisjonile ja sinodi saadikutele. Õnnistust ja hoidmist palume koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja muusikajuhile Imbi Laasile. Õnnistust palume koguduse muusika-, laste- ja hingehoiutööle ja Toidutarele jpm. ning inimestele kes nendega seotud. Palume, et Issand ise saadaks ustavaid  töötegijaid ning avaks inimeste südameid Tema Sõna vastu võtma. Palume Issanda lähedalolu kõigile kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issanda lähedalolu palume abielus ja laulatatud inimestele, et Jumal kingiks armastust ja ustavust. Palume Issanda õnnistavatesse kätesse koguduse noored ja lapsed ning pered. Õnnistust palume sõpruskogudustele Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis ja Ameerikas.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal        

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hoosea 10:12-13

12 Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust!
13 Te olete kündnud õelust, lõiganud ülekohut, söönud valede vilja.
Sest sa oled lootnud oma tee peale, oma paljude kangelaste peale.

Palvetame inimeste eest kes Kristust veel ei tunne. Palume Eestis elavatele inimestele tänumeelt ning lootust Jumalale. Palume õnnistust presidendile, vabariigi valitsuse liikmetele, riigikogu liikmetele, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile kes seatud inimesi teenima. Õnnistust palume piiskoppidele, kirikuvalitsusele, vaimulikele ja koguduste töötegijatele ning igale liikmele meie kirikus. Õnnistust palume kirikutevahelisele osadusele. Palume Jumala juhtimist ja õnnistust Usuteaduse Instituudi tööle, EELK Perekeskusele, Laste ja Noorsootöö Ühendusele, kaplanaatidele, Kristlike Raudteelaste Ühingule jt.

 

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas

 Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 6:28

28õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!               Palume, et kristlased kasutaksid seda suurt eesõigust kõnelda Jumalaga ja saada Temalt selgust, jõudu ning julgust oma elutee jätkamiseks. Tänu ustavate eestpalvetajate eest.

PÄEVA SÕNUM nr. 177

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JUMALA SÕNA KÜLV

  1. pühapäev enne paastuaega
  2. nädal: 16. – 22. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, keeruliste ja lahutatud perede peale.

 

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva.

Usueluski on oluline selle edasiarendamine ja viljakandmine. Jumal on see, kes tekitab inime-ses usu, ja Tema on see, kes laseb ususeemnel tärgata. Samas jõuab sõnum Jumalast meieni sageli teiste inimeste vahendusel. Piibli kirjutamise ajal olid apostlid need, kes levitasid Jumala sõna. Nad pidid oma elus paljust loobuma selleks, et anda edasi sõnum Kristuse toodud päästest. Tänu nende ja Jumala koostööle sündisid esimesed kogudused ja pandi kirja piibliraamat.

Päästva sõnumi edasi kandmine ei lõppenud sugugi apostlitega, vaid see kestab tänapäevani. Iga kristlane on kutsutud üles olema Jumala Sõna külvaja ja usu tunnistaja siin maailmas. Usust tun-nistamine on hea märk inimese ja Jumala koostööst, milles Jumal annab meile usku ja meie võime sellest tunnistada teistele inimestele. Nii on meie ülesanne olla Jumala sõna külvajad ja küll Jumal otsustab, millist vilja see kannab. (Soom 2017:8)

 

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15 

 

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil ju-hul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.

Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

 

See kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Jumala vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata kunagi pä-rale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.

Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused. (PKK: Hb 3:15-4:1)

 

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me palume Sind, anna meile oma Vaimu ja jumalikku tar-kust, et Sinu püha sõna meie keskel elaks ja kasvaks. Lase oma sõna rõõmuga ja puhtasti kuulutada ning ehita sellega oma kogudust, nõnda et me Sind kindlas usus teenime ja julgelt tunnistame ning õndsaks saame. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

NÜÜD SAAB LÕIKAJA PALKA.

Pühapäev – 16. veebruar

Jeesus ütles: “Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.” Jh 4:34

 

Jeesus ütleb meie kirjakohas jüngritele, kes pakuvad talle süüa, et tal on süüa rooga, mida jüngrid ei tea. See roog on see, et Jeesus teeb Jumala tahtmist. Teisisõnu, Jeesus ei ela mitte toidust, mis täidab kõhtu, ja joogist, mis kustutab janu, vaid kuulekusest oma taevasele Isale. Juba Vanast Testamendist, Iisraeli rahva kõrberännakult on tuttav see mõte, mida Jeesus ka mäejutluses meenu-tab: inimene ei ela üksnes leivast, vaid kõigest, mis lähtub Issanda suust (5Ms 8:3).

Iga kristlase elul on väärtus, ka juhul kui ei pälvita mingeid autasusid ega äramärkimisi. Isegi siis, kui see elu ühiskonna silmis nurjub. Aga mida selline elu praktikas tähendab? Kuidas see välja näeb? Kuidas elada Jumala sõnast? Kuidas otsida vaikselt Jumala riiki ja tema õigust?

Esiteks peab meie elul olema vundament, mis ei kõigu. Selline vaimne alus, mis ei lähtu meist ning pole seega sõltuvuses meie nõrkustest ja kahtlustest, mis meid tihti külastavad, vaid jääb püsi-ma ka siis, kui kõik muu kokku variseb. Apostel Paulus ütleb 1Kr 3:11, et “teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus”. Kui oleme Jeesuse nimesse risti-tud ning saame osa Tema ihust ja verest, siis toetumegi alusele, mis on igavene ega kõigu.

Teiseks, lisaks sellele n-ö objektiivsele alusele peab meil olema ka piiritu usaldus oma Õnnis-tegija Jeesuse Kristuse vastu. Mt 23:37 võrdleb Jeesus end kanaga, kes tahab oma lapsi enda tiibade alla koguda. See võrdlus pole sugugi lapsikult piinlik. Me tohime end oma tegudes ja mõtetes anda igal hetkel Jeesuse kaitsvasse rüppe. Tema on meie koormad ristile kandnud ja Tema poole me või-me igal sekundil palvetada.

Ja kolmandaks peame leidma endale koha Kristuse koguduses. Hb 10:25 manitseb, et me ei jätaks “unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks”, vaid julgustaksime selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem näeme Issanda kohtupäeva lähenevat. See tähendab, et meie usk, lootus ja armastus peab saama justnagu kivikeseks selles tohutu suures ja võimsas ehi-tises, mille nimi on Kristuse ihu – kirik. Üksinda on see kivi kasutu, kuid ehitise osana vajalik.

Kui suudame nõnda elada, siis ei pea me kahetsema, et meid ei tunnustata. Meie kristlaseks olemisele annab palga Jumal ise. Õigupoolest ongi see, et tohime, vaatamata meie patule, jääda Kristuse jüngreiks, meie palk. Jeesus ütleb ju oleviku-, mitte tulevikuvormis: “Nüüd saab [olevik] lõikaja palka ja kogub [olevik] vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid [olevik] rõõmustada.” See vili, mida me oma kristlaseks olemisega just praegu lõikame, koguneb nähtamatusse Jumala salve. Kuid ometi rõõmustavad selle üle nii külvaja kui lõikaja – Jumal ja usklik – juba praegu.

Rõõmsate lõikajatena ärgem siiski unustagem, et mitte meie pole külvajad. Nendeks on proh-vetid ja apostlid, kes on Jumala külviseemet laiali kandnud ja tänu kellele meie oleme usklikuks saanud.

Inimlikku tunnustust on meeldiv saada, kuid milline arm on olla lõikaja! Aamen (Jaanson 2017:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küllap Jumala tahte kohane elu ongi kõige väärtuslikum elu, isegi siis, kui tuleb kaotada, kui tuleb ära anda, oma soovidest loobuda. Aga seda elutervet, elu ülesehitavat tunnetust on võimalik leida ainult Jeesuse Kristuse tulekuga meie ellu. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Issand Jeesus! Sa tahtsid kanda terve ilma rasket süüd, ennast patuohvriks anda ja lepitada eksinuid. Tahtsid võtta oma selga hukka läinud laste võlad. Issand aita, et ka mind lunas-taks Su vere hind. Johann Franck

 

* * *

 

INNUKAS APPIHÜÜD.

Esmaspäev – 17. veebruar

Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

 

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.

Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet o-ma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüü-da ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.

Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4) (Tärk 2014:111)

 

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tu-lid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olles Kristuse läbi lunastatud, oleme otsekui rändurid, keda iga samm viib lähemale – mitte kaduvusele ja hauale, vaid inimhingede tõelisele kodumaale. Kui Jeesus on meile saanud Teeks ja Tõeks ja Eluks, siis ei karda meie enam surma, vaid siis elame iga-vikuelu juba siin, ajalikus elus. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve

 

* * *

 

MIDA KÜLVAD, SEDA LÕIKAD.

Teisipäev – 18. veebruar

Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni Ta tuleb ja õpetab teile õigust! Ho 10:12

 

Kes vähegi põllumajandusega tegelenud on, see tõenäoliselt teab, et õnnestunud saagi saami-seks tuleb kogu aeg hoolikas olla. Esmalt peab silmas pidama nii seemne kõrget kvaliteeti kui tuleb ka luua sobivad külvi- ja kasvutingimused, edasi hoolitseda tärganud taime eest regulaarselt, jälgi-da, et tal oleks piisavalt niiskust, valgust, toitaineid, et umbrohud ega kahjurid ei segaks tema arengut jne.

Antud sõnad prohvet Hoosea raamatust räägivad meile samuti külvamisest ja lõikamisest, se-da küll avaramas, vaimses mõttes. Hoosea tuletab oma rahvale tema pattu ja eksimusi meelde, kõne-leb tagajärjest – karistusest. Eesti vanasõnagi ütleb, et mida külvad, seda lõikad. Vanarahvas on ol-nud nutikas inimkäitumist ilmekalt seletama ja nii kehtib seegi ütlus tabavalt meie igapäevaelu koh-ta, sest ju oskab igaüks meist tuua selle mõttekäigu illustreerimiseks mõne näite kas enese, lähedase kaasteelise või siis laiemalt mõne inimgrupi käitumisest.

Jeesus kasutas samuti puu ja tema vilja võrdumit selgitades, et puud tuntakse tema viljast: “Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja. Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:17–19) Niisiis rääkis Jeesus samuti karmidest tagajärgedest. Tema sõnad lasevad meil arvata, et me igaüks oleme justkui erinev puu oma eripalgeliste viljadega. Kuid olulisim küsimus on selles, et mis jääb meie ülesandeks, kuidas meie toimima peaksime? Ju on kõige vähem, aga samas ka kõige rohkem, mida meie teha saame: paluda igal päeval Jumalalt armu, et Tema ise õpetaks meid ära tundma õige tee, sellise, mis aitaks meil jätkuvalt häid vilju kanda. (Sellak-Martinson 2018)

 

Sest nõnda ütleb Issand Juuda meestele ja Jeruusalemmale: Kündke enestele uudismaad ja ärge külvake kibuvitste sekka! (Jr 4:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me oleme Jumala lapsed mitte seetõttu, et oleme osutunud selle armastuse väärilisteks, vaid et Jumal oma vabast tahtest nõnda on otsustanud. Meil on raske säilitada oma tõelist identiteeti, kuna need, kes tahavad meie raha, aega ja jõudu, saavad enam kasu meie ebakindlusest ja hirmudest kui sisemisest vabadusest. Seetõttu vajame vaimulikku distsipliini, vastasel juhul ei suuda me elada oma tõelist elu, vaid langeme ühiskonna loendamatute ahvatluste ohvriks. Henri Nouwen

 

Palvetagem: Issand, Sa tahad, et kohtleksin inimesi nagu oma vendi ja õdesid, peatudes nen-dega kõnelemiseks, saates neid nende teel ning unustades iseennast, kui nad mulle oma muredest räägivad. Sa tahad, et ütleksin neile, et tunnen Sind ning Sina tunned ja armastad neid. Lindolfo Weingärtner

 

* * *

 

JUMALAST OLENEB INIMESE TÖÖ TULEMUS.

Kolmapäev – 19. veebruar

Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab. 1Kr 3:7

 

Inimene võib oma töö kõige paremini teha, et vilja ja leiba saada, kuid tulemust on loota üksnes siis, kui vili kasvab ja see koristada õnnestub. Seemne idanemine, võrsumine, kasvamine, pea loomine, küpsemine – see pole inimese poolt programmeeritud sündmuste ahel, vaid Jumala töö. Samuti on inimesega – nii tema füüsilise elu kui ka vaimuelu seadused on Jumalalt. Inimene kasutab seda, mida Jumal on loonud ja tema kätte andnud.

Inimese töö õnnestub, kui Jumal seda õnnistab, muidu on inimese vaevanägemine tühja läi-nud. “Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu. Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.” (Ps 104:27-30)

Samamoodi inimese esmavajadusteski – tema päästmises ja vaimulikus elus – on otsustav sõna öelda Jumalal: “Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.” (Rm 9:16) “…see, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.” (Fl 1:6)

Inimese päästmine, vaimulik kasv ja viljakas elu on võimalik üksnes Jumala halastuse ja armu tõttu.

Iga põllul tärganud seemet ei lase põllumees kasvada. Umbrohi kuulub tõrjumisele, sest ta raiskab maad ja takistab kultuurtaime kasvu. Vaimulikus elus on sarnane olukord – Jumal laseb kas-vada vaimulikul seemnel. Aga, mis saab seemnest, mis on vaenlase külvatud? Jeesus ütleb: “Nii na-gu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad ja viskavad nad tuleahju.” (Mt 13:40-42)

Vaimuliku elu toob vaimuliku seemne külvamine. Apostel ütleb: “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust iga-vest elu.” (Gl 6:7,8) (Rahkema 2008)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Arvame, et kõik sõltub üksnes meist. Arvame, et peame haarama kõigest ja vastutama kõige eest, lahendama keerulised küsimused. Aga see, kellel lapse kombel on kõige keskuseks Isa, ei looda oma jõududele ja võimalustele, vaid Isale. See vabastab muredest. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Rõõm olla on Jumala laps ja käia päev-päevalt Ta varju all võitluseteel. Rõõm Jumala au ja imesid näha – Ta kandmist ja armastust kogeda veel. Rõõm teada, et Isa mul mõtleb, ei jäta mind kunagi – armust Ta jagab mul kõik. Oma last ei eales jäta Ta hätta – Ta silmade all on mu teed ja ka käik. Peeter Sink

 

* * *

 

KUI JÄRGNEDA ON RASKE.

Neljapäev – 20. veebruar

Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

 

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.

Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda ini-mlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.

Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta. (PKK: Jh 6:53-7:13)

 

Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2) Kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirja-täht suretab, aga Vaim teeb elavaks. (2Kr 3:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Toomas Paul

 

Palvetagem: Ei meil ole elu loota ilma Piibli sõnata! Ei me või siin Jeesust leida ilma Sõna kuulmata. Tulge, vennad, kuulge, õed: Piibli sõnas vaimuväed!

 

* * *

 

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE.

Reede – 21. veebruar

Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

 

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.“Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).

Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!

Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt. (Tärk 2014:107j)

 

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinu Issand ei hülga sind. Mineviku imede meenutamine aitab sind kindlamini sammuda edasi. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Püha Isa taevas, aita mul tulla koos ligimesega armu otsima, Sinu lapseks saa-ma, õnnistust kogema püha rahva osaduses. Osavald Reier

 

* * *

 

KAS MA OLEN KOHTUNUD ISSANDADA JEESUSEGA NII,

ET MINU ELU ON MUUTUNUD?

Laupäev – 22. veebruar

Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab! Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus. 1Kr 3:10,11

 

Paulus kinnitab, et ei ole teist kristlase elu alust kui Jeesus ise. Mingi teine alus ei pea vastu läbikatsumistel. Igaüks peab teadma, millisele alusele ta ehitab. Kas meie vundament on tegelikult Jeesus Kristus? Kas meil on suhe Jeesusega, kelle abil saame olla isiklikult osaduses temaga? On eriti tähtis asetada alus Jeesusele.

Selgitan hetkeks, kuidas asetada oma alust Jeesuse peale. Uuri oma vaimulikku olukorda ja vaimulikke kogemusi ning veendu, kas su elu on õigel alusel. Vaatame põhiõpetust Matteuse 16. peatükis. Salmist 13 edasi räägib Jeesus õpilastele: “Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: “Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” Aga nemad kostsid: “Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” Siis ta küsib isiklikult. “Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon Peetrus kostis: “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” See oli otsustav hetk Peetruse elus ja kogu kristluse ajaloos. “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus vastas talle: “Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.”

 

Jeesus kasutab Peetruse vastust, et näidata meile, kuidas me võime rajada oma aluse Jeesuse Kristuse peale. Salmis 18 Jeesus ütleb: “Sina oled Peetrus”, kreeka keeles petros, “ja sellele kalju-le”, kreeka keeles petra, “ma ehitan oma koguduse”.

Sageli öeldakse, et Peetrus on koguduse alus. Kui see nii oleks, siis ehitus kõiguks, kuna Jee-sus hiljem noomib Peetrust öeldes: “Tagane, vastupanija!” Peetrus salgas Issanda kolm korda ning pärast ülestõusmist pidi Paulus noomima Peetrust tõe väänamise pärast, kuna Peetrus kartis juute. Olen tänulik selle eest, et kogudust ei ole rajatud Peetruse peale. Algne kreekakeelne testament sel-gitab seda nii: “Sina oled Peetrus (petros), ja sellele kaljule (petra) ma ehitan oma koguduse.” Pet-ros tähendab kivi või rahnu, tavaliselt kivi, mille võib võtta kätte kividega viskamise jaoks. Petra tähendab aluskaljust esile tulevat kaljut ja ka kaljujärsakut.

 

Mis on aluskalju? See on see, mida Peetrus koges, tunnistades Püha Vaimu mõjul, kes on Jee-sus. Keegi ei saa teada, kes on Jeesus, kui Isa ei ilmuta seda Püha Vaimu läbi. Petra on niisiis alus-kalju, millele ristiusk toetub. Me ei kohta Jeesust majaehitaja pojana ega ka ajaloolise isikuna, vaid igavese Jumala Pojana, keda ei ole loodud. Seda peame tunnistama, kui soovime ehitada sellele kal-jule. Meid tuleb samal viisil testida nagu Peetrust. Olen öelnud korduvalt, et sa võid olla koguduses, osaleda usulistel tseremooniatel ja palvetada, kuid mitte olla muutunud. Kui tegelikult kohtud Jee-susega, sa muutud. Igaüks, kes on Jeesusega kohtunud, ei ole enam endine. Igaüks peab küsima en-dalt: “Kas ma olen kohtunud Issanda Jeesusega nii, et minu elu on muutunud?” (Prince 2019:16jj)

 

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust. (Js 28:16) Ja kelles teidki ühes-koos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. (Ef 2:22)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loendamatud Jumala varaaidad on Kristuse kiriku kujul teie ees lahti. Jumal ei keela teile midagi, mis Kristuse nimel palves Temalt küsida võidaks, vaid jagab seda lausa külluslikult. Laine Villenthal

 

Palvetagem: Armas taevane Isa, anna, et Sinu sõna meie juures ning kogu maailmas selgelt ja puhtalt õpetatakse ja tee, et kõik, kes seda kuulevad, pühalt, kui Sinu lapsed, elaksid! Hoia meid, taevane Isa, nende eest, kes teisiti õpetavad ja elavad! Anna meile ja kogu Sinu kogudusele maa peal tõe Püha Vaimu, murra katki, keela ning saada eemale kõik kurjad kavatsused, nõnda et Sinu nime igal pool pühitsetakse ja Sinu riik meis täielikult võimuse saab! Kinnita ja hoia meid kindlalt oma sõnas ja usus kõigil meie elupäevadel! Sinu hea ning armulise tahtmise päralt on vägi ja au igavesti.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2020

 

Palveleht 9. – 15. veebruar 2020

Nädala teema: Teenimatu arm

 

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kirjakohad Piiblist: Psalm 18:2-7

“Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!
3
Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju,

 kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
4
“Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
5Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
6
Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
7
Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole.
Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.

  1. Moosese raamat 7:6-8

6 Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on.
7 Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid
eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist,
8 vaid sellepärast et Issand teid armastas ja tahtis pidada vannet,

mille ta oli andnud teie vanemaile, tõi Issand teid vägeva käega välja

ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest.

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda: Psalm 5:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armu- ja rahuaja eest meie maal. Toome Jumalale tänu selle eest, et Eestimaal on võimalik tulla takistamatult kirikutesse ning osa saada Jumala Sõnast ja Sakramentidest. Täname meie koguduse jumalateenistuste ülekannete eest Pereraadios. Täname iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes palvetab ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Täname Katri Aaslav-Tepandi eest kes on võtnud vastu Jumalalt kutse ning ordinatsiooni diakoniametisse. Aitäh sõpruskoguduste eest ning kõigi eestpalvetajate ja toetajate eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Taanieli raamat 9:18

me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast,

vaid sinu suure halastuse pärast!
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ning lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 3:7-14

7 Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast.
8 Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava

tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle

 

 

 

 

 

ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust
9 ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale.
10 Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema
kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks,
11 et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist.
12 Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud.
13 Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud,
ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole,
14 ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise

võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Täname Jumala armu eest ning palume, et taipaksime üha selgemalt Jumala abi ja armu oma eludes. Palume Jumalalt halastust ja tuge. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Õnnistust palume diakoni ordinatsiooni vastu võtnud Katri Aaslav-Tepandile ja tema perele. Palume koguduse lapsed ja noored ning pered Jumala armu ja hoidmise alla. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 19:27-30

27 Siis kostis Peetrus: „Vaata, meie oleme jätnud kõik
maha ja järgnenud sulle. Mis siis meile saab?”
28 Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, kes olete mulle järgnenud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma kirkuse troonile, istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma.
29 Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.
30 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku peapiiskopi, piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume Jumala armu ja abi neile, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal. Kingi armastust, jõudu ja elutahet ülalt. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, diakooniahaigla, Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. meie kiriku organisatsioonid.

 

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 5:6

16Temal oli aga viisiks minna tühja paika ja seal palvetada.

Palume kõigile kes palvetavad Kristuse ligiolu ja Tema usaldamist. Olgu Jumalalt kingitud teenimatu arm, Jeesus Kristus, alati meiega.

Palveleht 2. – 8. veebruar 2020

Nädala teema: Kristus – Jumala kirkuse sära

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele kiitus ja ülistusosas toetuda: Psalm 48:11-15

11 Nõnda nagu su nimi, Jumal, ulatub ka sinu ülistus ilmamaa äärteni;

su parem käsi on täis õiglust. 
12 Siioni mägi rõõmutseb, Juuda tütred ilutsevad su kohtuotsuste tõttu. 
13 Kõndige ümber Siioni ning tehke tiir ta ümber, lugege ära ta tornid! 
14 Pange hästi tähele ta kindlustust; kõndige läbi ta kuninglikud hooned,
et võiksite jutustada neist tulevasele põlvele! 
15 Sest see on Jumal, meie Jumal ikka ja igavesti, tema juhatab meid surmast üle. 

2Moosese raamat 33:18-23

18 Aga Mooses ütles: „Näita siis mulle oma auhiilgust!”
19 Ja tema vastas: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.”
20 Ja ta ütles veel: „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei

või mind näha ja jääda elama!”
21 Siis ütles Issand: „Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale!
22 Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja
katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.
23 Kui ma siis oma käe ära võtan, näed sa mind selja tagant, aga mu

palet ei tohi keegi näha!”

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuse palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jumalat Tema poja Jeesus Kristuse eest, kes on Jumala kirkuse sära. Täname, et võime Kristuse valgust kogeda juba oma maises elus ning usaldada Teda päästja ja lunastajana. Täname Tartu rahulepingu 100-nda aastapäeva eest ja Nõmme Rahu koguduse nimepäeva eest. Täname palvetavate inimeste eest ning kõigi eest, kes koguduses abiks. Tänu kõikide inimeste eest meie sõpruskogudustes.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1 Tm 6:13-16

 13 Ma käsin sind Jumala ees, kes teeb kõik elavaks, ja Kristuse
Jeesuse ees, kes Pontius Pilaatuse ees andis hea tunnistuse,
14 et sa käsku säilitaksid puhtalt ja laitmatult meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni,
15 mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja, kuningate Kuningas
ja isandate Issand, 
16 kellel ainsana on surematus, kes elab ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi näha. Tema päralt olgu au ja igavene võimus! Aamen. 
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, abiliste, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 2:22-33

22 Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis,
viisid nad lapse üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette,
23 nõnda nagu on kirjutatud Issanda Seaduses: „Iga poeglast, kes
on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”,
24 ja et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks „paar turteltuvi või kaks tuvipoega”.
25 Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
26 Püha Vaim oli talle ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Messiat.
27 Ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna
lapse Jeesuse, et toimida temaga Seaduse sätte järgi,
28 siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat ja ütles:
29 „Issand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda,
30 sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31 mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees:
32 valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile.”
33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale. Palume Jumalalt endilegi õiglase ja vaga Siimeoni vaimu, kes ootas Issanda lohutust, laskis ennast Jumala Vaimul juhatada, ülistas Issandat ning lahkus rahuga. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning kogu juhatuse ja nõukogu eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palume õnnistust praktikal olevale Katri Aaslav-Tepandile ja tema perele ning Katri diakoniordinatsioonile 9.02.2020. Palvetame sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 66:5
5 Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume presidendile, valitsuse ja  riigikogu liikmetele ning kõigile eest, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme Jumala armu ja hoolitsuse rüppe. Palume eriti nende koguduste eest, kus inimesi ja ressursse napib. Palume inimeste eest, kes tunnevad end üksikute ja kõrvaleheidetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid julgustamas, valgustamas ja juhtimas. Kingi jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun, et oleks rohkem üksteisest hoolimist, armastust ja usku. Õnnistust palume kaplanaatidele, Misjonikeskusele, Laste- ja Noorsootöö Ühendusele, ajalehe Eesti Kirik kollektiivile ja lugejatele, Usuteaduse Instituudile, Perekeskusele jpt. Õnnistust palume arstidele, õdedele, sanitaridele, omastehooldajatele ning kõigile, kes heade inglitena on inimesi nende haigustes aitamas. Palume kogu loodu eest ning tarkust ja armastust loodu hoidmisel ja harimisel.

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 4:16

16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime

ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palume Jumalalt endile armastavat südant ning avatud silmi, et näha kaasinimese aga ka iseenda tõelisi vajadusi ning olla ustavateks palvetajateks.

 

PÄEVA SÕNUM nr. 176

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

TEENIMATU ARM

  1. pühapäev enne paastuaega
  2. nädal: 9. – 15. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, laste peale, kes tulevad keerulistest peredest.

 

Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi ini-mestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa vali-da oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima.

Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole maailma mastaabis sugugi halb. Me ei ole seda head ja olulist millegagi ära teeninud ja ometi on meil elus nii palju toetavat ja turvatunnet loovat.

Samuti on lood usuga ja kõige sellega, mida Jumal meile kingib. Siingi võime olla oma taeva-se Isa ees vaid vastuvõtjad ja tänajad.

Läheneb paastuaeg, mil mõtleme Kristuse kannatamisele ja surmale. Ta läks meie eest ristile, suri meie pattude pärast. Nüüd võib iga usklik inimene tänu Jeesuse toodud ohvrile saada oma eksi-mused andeks ja elada uut elu. Kristus kannatas selleks, et meie võiksime olla vabad. See on Jumala suurim kingitus inimestele, kes pole seda usaldust õigustanud.

Sõna “arm” tähendabki Jumala suurt kingitust, mida me pole ära teeninud, kuid mille võime siiski vastu võtta, et sellele lootes elada ja kord pääseda igavesse ellu. (Soom 2011:8)

 

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18 

 

Palve on põhiliselt see, et me palvetades anname Jumalale tagasi Tema enda sõnad. Me toome  nad Ta ette ja palume, et Ta toimiks oma tõotuste kohaselt. Ja kuna Jumal ei või ega oska valetada, siis võime me paluda täies usu kindluses, et Jumal teeb nagu Ta on tõotanud.

Nii teeb ka Taaniel. Ta on näinud, et Jeruusalemma oli tabanud kogu see õnnetus, mida proh-vetid olid ennustanud. See oli varemetes, aga sellele oli tõotatud ka uut algust. Eriti mõtleb Taaniel hävitatud templile. Selle uuesti ülesehitamine oli talle kõige südamelähedasem. Tempel oli Jumala tõotuste täitumiste nähtav sümbol. See oli koht, kust Jumal oli eriti tõotanud kuulda oma rahvast. Pealegi oli see ainus koht, kus iisraellased tohtisid Issandale ohverdada. Pole siis ime, et Taaniel pa-lub eriti seda, et Jumal laseks oma palet s.t. oma armu paista hävitatud templile. Selle uuesti üles-ehitamine oleks kõigile nähtav tunnistus karistusaja lõppemisest.

Kõik need uue aja palved toob Taaniel Issanda ette usaldades Tema armu ja mitte mingeid ini-meste omadusi. Lõppude lõpuks on linna uuesti ülesehitamine Jumala armutegu, mitte inimeste või-mekuste teene. Kui üldse keegi, siis Taaniel teadis seda. Ta oli näinud kuidas Jumal võib ühe hetke-ga tõugata maailma kõige võimsama riigipeamehe aastateks alla koos veistega rohtu sööma.

Nii tunnistab Taaniel lõpuks Jumalale, et tema ja ta rahvas on täiesti sõltuv sellest mida Jumal teeb. Tema hoiak on hoopis teistsugune, kui see mida võis näha Juuda elanike hulgas enne templi hävitamist. Siis oli rahvas kummalise kõigutamatu enesepettuse võimuses. Seda ei suutnud kõiguta-da isegi Jumala saadetud prohvetite manitsused. (PKK:Tn 9:7-20)

 

Ava, Issand, oma silmad ja vaata! Sest mitte surnud surmavallas, kellel hing on rinnast võe-tud, ei anna Issandale au ja tunnustust. (Brk 2:17)

 

Palvetagem: Armu ja halastuse jumal, Sina annad oma abi kõigile, kes Sind otsivad. Me tä-name Sinu headuse eest, mida me pole ära teeninud. Aita, et me ei hindaks oma jõudu üle, vaid loodaksime kõiges Sinu õiglusele ja ustavusele. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Is-sanda läbi.

 

* * *

 

VÕIMALUS LOOBUDA JA LEIDA.

Pühapäev – 9. veebruar

Jeesus ütleb: “Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.” Mt 19:29

 

Loobumist on alati peetud raskeks. Eriti raske on loobuda siis, kui ollakse selleks sunnitud. Mõni inimene peab tervise pärast loobuma toitudest, mis talle eriti maitsevad. Teisi sunnib rahapuu-dus loobuma ihaldatud reisidest või vajalikest esemeist. Loendamatu hulk on pidanud jätma oma kodu sõdade tõttu ja siirduma põgenikuna mujale. Vähe pole neid, kes kurdavad, kuidas nad teiste tõttu on pidanud loobuma karjäärist ning leppima mingi tagasihoidlikuma või vähem tulusa ame-tiga.

Kuid on ka neid, kes on paljustki loobunud vabatahtlikult. Nad on kiskunud ennast lahti oma perekonnast, loomata ka ise uut. Oma suguvõsast ja esivanematest nad vaevalt hoolivad. Neile pole tähtis oma kodumaa minevik ega õigupoolest ka tulevik, sest nad on loobunud mõtlemast vanamoe-liselt. Neid ei huvita, mis saab neist pärast surma – kas neid maetakse, põletatakse või loovutavad nad ise oma ihu teadlastele uurimiseks. Neid ei huvita viimaks ka elu, mille nimel nad nii paljust on loobunud. Kõrgem sissetulek pole toonud unistuste täitumist. Rohked reisid ei ole tekitanud tunnet, mis rahuldaks. Teadmised ja oskused, mis on omandatud, on pigemini suurendanud üksilduse tun-net, sest need on võimaldanud ka teada saada, millest sellegipoolest on ilma jäädud. Jah, ka vaba-tahtlikud loobumused võivad lõppeda valuliselt, kui loobutakse indiviidi vabaduse nimel elamisest endast.

 

Jeesus ütleb oma jüngritele selgelt, mida on vaja, et saada sajakordselt ning leida õnnelik ja igavene elu. Ainult siis, kui loobute “minu nime pärast”, ütleb Ta, leiate seda, mida vajate. See ei tähenda sugugi, et me peaksime loobuma maistest varadest ja omastestki, nagu võib paista Jeesuse sõnadest. Teadaolevalt olid jüngritel edaspidigi perekonnad ning Galilea järve ääres asuvas Peetruse majas käis kogudus koos. Meil tuleb loobuda takistustest, mis püüavad meid eemal hoida Jumala riigi teelt, kõigist segajatest sellel rajal, mille annab meile Jeesus. Meil tuleb loobuda oma “minast” – hoiakust, kus alati kõike “paremini teame” ning ennast teistest kõrgemale seame. Kui oleme sellel teerajal õigesti loobunud, võime meie saada igavese elu kohaleviijaks oma armsate juurde.

Meenub naine, kelle eelmisel aastal 97-aastaselt matsime. Ta oli pidanud paljust loobuma: karjäärist kunstnikuna, lastest, keda Jumal talle ei kinkinud. Ta elas aastakümneid üksi, ratastoolis, kuid ütles, et ta pole iial üksi. Ta ei kartnud olla üksi. Tal olid Jumal ja olid inimesed, kelle eest ta palvetas. Ta kuulas kristlikku raadiot, luges raamatuid. Teda külastasid sõbrad, kellele ta häid sõnu ütles või midagi kinkis. Ta pidi loobuma ja oli loobunud, kuid leidis selle, mida vajas kõige rohkem. Temale mõeldes tajun endiselt, kuidas igavese elu reaalsus ja lootus kanduvad nähtamatu väega kõi-gi loobujate poole.

Õnnistatud loobumist ja leidmist kõikidele! (Hiob 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ristiinimene loobub nii vaimsest kui ainelisest rikkusest, kui mängus on õndsus. Järelikult ei ole taoline loobumine eesmärk iseenesest, vaid juhtnöör neile, kellel rikkus takistab osadust Jumalaga. Elmar Salumaa

 

Palvetagem: Issand! Sa vajab inimesi päästmise tööks. Kuid Sa peab meid enne selleks ette valmistama. Sa küsid meilt: “Oled sa valmis oma vana elu maha panema ja segasest usuelust loo-buma? Kui, jah! Siis ehib sind Minu Vaim”.

 

* * *

 

KUI KAUA VEEL?

Esmaspäev – 10. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

 

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)

Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.

Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.

Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”

Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.

Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

 

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Ma mõtlen käia laitmatut teed. Millal sina tuled mu juurde? Ma tahan vaga südamega käia oma kojas. (Ps 101:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

 

* * *

 

MEIE HUULTEVILI KUJUNDAB MEIE TULEVIKKU.

Teisipäev – 11. veebruar

“Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest. Ps 18:4

 

Olles vaenlase rünnaku all, on meile sageli loomuomane kirjeldada hirmsat olukorda ning otsida süüdlasi. Psalmist kiidab Jumalat. Temas oli piisavalt Jumala tundmist, mõistmaks, et Jumal väärib austust nii orus kui mäel. Kui me kiidame Jumalat ka katsumustes, anname me sellega sõnu-mi nii iseendale, vaenlasele kui ka Jumalale. Kui naabripoisid tulevad väikest poissi kiusama, siis on küllaltki mõjus, kui väike poiss teeb juttu suurest vennast või isast, kes on lähedal. Veidi sarnane paralleel on ka siin.

Psalmist teab, et Tema juures on Jumal, kes on suurem kui ründajad, suurem kui olukorrad, suurem kui hirm ning ühel või teisel moel on katsumustes olija päeva lõpuks võitja. Ära kunagi unusta, et see, kes on sinu sees, on suurem kui see, kes on maailmas. Kiitus ja ülistus rajab teed Ju-mala suurusele. Öeldakse ju, et kiitus ja ülistus lähevad üles ning õnnistused tulevad alla. “Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse” (Rm 10:13). Jumal on tõotanud meid päästa, kui me Teda kiidame ja Tema nime appi hüüame. (Hiiumaa Kristlik Misjonikogudus. Tõotus 223)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seal, kus Jumal tundub olevat kõige kaugemal, seal on Ta kõige lähemal. Martin Luther

 

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

 

* * *

 

JUMAL TAHAB, ET ME KRISTUSE ÄRA TUNNEME JA ÕNDSAKS SAAKS.

Kolmapäev – 12. veebruar

Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Fl 3:7

 

Täna tahame ütelda Pauluse kombel, et kõik, mis oli meile kasuks, oleme arvanud kahjuks Kristuse pärast. Paulusel oli palju, millele loota: haridus, seisus, kodakondsus, Aabrahami päritolu. Aga ta ütles, et Kristuse tundmise kõrval on see kõik tühine. Kunagi oli Paulus olnud väga uhke sel-le üle, et ta oli variser, kuid sellesama variseriks olemise tõttu sai temast Kristuse vaenlane. Nüüd on olukord muutunud ja see, mis enne oli Pauluse meelest kasu, selle arvas ta nüüd kahjuks, sest Kris-tuse tundmise kõrval on kõik muud asjad ebaolulised, ka head asjad. Meil võib olla olemas kõik va-jalik, aga Kristust tundmata pole sellest kasu. Niisiis on õigupoolest vaja vaid üht – on tarvis tunda Kristust. Kui seda ei ole, on kõik muu tühine, ebaoluline või lausa kahjulik.

 

Üks vana lugu jutustab noormehest, kes kirjeldas professorile oma pruuti. Noormees ütles, et tütarlaps on väga ilus. Professor võttis kriidi ja kirjutas tahvlile nulli. Aga ta on ka tark! lisas noor-mees. Professor kirjutas eelmise kõrvale ka teise nulli. Siis ütles noormees, et tütarlaps on rikkast perekonnast. Tahvlile tekkis veel üks null. Selline hinnang kurvastas noormeest kuni ta lisas, et tü-tarlaps on ka usklik. “Oleks sa seda kohe ütelnud!” ütles seepeale professor ja lisas nullide rea ette number ühe.

Ilus välimus ja hea perekond on ju siiski head asjad, ka Paulus ei nimeta sugugi halbu asju, vaid tal oli tõepoolest väga hea haridus ja mitmed muud head eeldused. Ometi on need kõik eba-olulised seni, kuni puudub kõige tähtsam – kuni puudub Kristuse tundmine.

 

Aga Jumal tahab, et me Kristuse ära tunneks ja õndsaks saaks. Piiblis on vähe otse öeldud, mida Jumal tahab. Üks asi, mida siiski selgelt öeldakse, on see, et Jumal tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele (1Tm 2:3,4), et me teeksime kõik rahvad Jeesuse jüngriteks. Juba inimest luues oli Jumalal inimese jaoks olemas mingi nägemus ja plaan. Ta ei loonud inimest igaks juhuks, et vaatame, mis saab, vaid tal oli kindel mõte.

Täna küsime: kas see mõte ka teostub? Milline on minu osa selles plaanis? (Luhamets 2014)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Juudid koos suurema osa maailma usklikega usuvad, et ini-mene võib õndsuse oma tegudega välja teenida. Et kui oled tubli usklik, siis on sul justkui õigus nõuda igavest õndsust. Vaid kristlased on taibanud sellise nõude jaburust, jätnud enese õigustamise püüde ning pühendanud oma elu täiesti Jumalale. Jaan Nuga

 

Palvetagem: Sind, Jumal, tahan igatseda, Sind tahan nõuda, minu kroon, ja lõpmata Sind armastada, ka siis, kui raske vaev mul on. Kuni ma elu lõpetan, Sind, Jeesus, armastan. Johann Scheffler

 

* * *

 

USALDAJA UUS TASE

Neljapäev – 13. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osu-tanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

 

Sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.

See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.

Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21, 22) Tänu põhjendab kogetud abil ja kujuneb ka üleskutseks teistele: Armastage Issandat. Olge kind-lad. (Tärk 2014:59)

 

Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele!
Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua ja kas me pääseme?
(Js 64:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnn sellele, kes tröösti ja abi vaestele jagab. Kes viletsaid armastab, neile saab osaks kurbuses ja hädas seesama hoolitsus Jumalalt. Tema tahab olla kõigile arst ja aitaja, tervendada ja rõõmustada. Matthias Jorisseni järgi

 

Palvetagem: Jeesus, kui suur on Su kannatlikkus, millega Sa omasid juhatad ja kannad. Kui suur on Su tarkus, millega Sa õigust mõistad. Õpeta mind olema valmis Sind teenima. Muu jätan Sinu hooleks. Johann Bengel

 

* * *

 

LÄHTUME ALATI ARMASTUSEST

Reede – 14. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

 

Selles psalmireas on kirjas jäägitu pühendumine. Jumala suurim käsk oma rahvale on viiendas Moosese raamatus: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand on ainus. Armasta Issandat, oma Ju-malat, kõigest oma hingest, kõigest oma südamest ja kõigest oma väest,” ja lisas: “Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” (5Ms 6:4-6)

Kuidas täitis inimene seda käsku Vana Testamendi ajal? Tolle aja inimene teadis, et Jumal ei lepi mingi väikese osaga inimesest. Teadis, et Jumalal on täiuslikum plaan. Miks muidu tõi Ta Iis-raeli välja Egiptuse orjusest ja andis talle Kaananimaa? Miks muidu juhtis Ta seda rahvast, päästis mitmel korral hädast ja näljast ning võttis endale lepingulise kohustuse? Rahva lepingupooleks jäi Jumala austus. Aga iisraellane teadis ka, et Jumal on kiivas: Ta on oma südame avanud Iisraelile ja tahab, et Iisrael samuti avaneks ja mitte kellelegi ega millelegi muule. Totaalne truudus ühele ainsa-le, see on Jumala käsk. Jumal on ainus, Teda tuleb armastada kõigest südamest, hingest ja väest. Ju-mala jagamatus tingib südame jagamatuse: üheleainsale peab kuuluma kõik. Seda ei tohi mõista nii, nagu nõuaks Jumal midagi võimatut. Jumal ei nõudnud askeetlust, ometi pidi inimese kogu süda kuuluma Jumalale.

 

Nagu evangelist Markus õpetab: väljastpoolt küürimisest pole kasu, mis inimest rüvetab, see tõuseb seestpoolt, südamest. Ja Jeesuse sõnul: “Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel”.”

Jumalat huvitab ainult, milline on kellegi süda, kõik muu on kõrvaline. Välise rõhutamine viib käsuvagadusse, sisemine on midagi muud. Esimestes Moosese raamatutes räägitakse jumalakartu-sest ning lepinguliste kohustuste täitmistest, truudusest ja kuulekusest. Viiendas Moosese raamatus selgub midagi uut: Jumal nõuab kogu südant – jagamatult.

 

Heebrealane mõtles südamega, oskas südamega suhelda, oskas pühenduda täielikult. Need oskused on tänapäeva inimesel kitsa südame tõttu justkui välja arenemata. Paulus juudina tundis Toorat hästi ja tundis ka südant, kui ta rääkis oma kirjas korintlastele: “Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma sü-dames. Ma ütlen teile kui lastele: vastutasuks avarduge teiegi!” (Piir 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Armas Isa, varja oma kirikut kutsumatute, uskmatute ja sobimatute karjaste eest. Anna oma ristikogudusele selle asemel õiglased õpetajad ja hingekarjased. Anna neile Püha Vaimu ja täida neid arusaamisega Sinu Sõnast, nii et nad näitaksid meile õiget teed. Pane pöördumise sõna nende keelele, nii et magajad ärkavad. Johann Haberman

 

* * *

 

MEIE ELU PEAB OLEMA KRISTUSES.

Laupäev – 15. veebruar

Et mul ei oleks oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse usku-misest, see, mille Jumal annab usu peale. Fl 3:9

 

Jumal on andnud oma seadused täitmiseks, et inimene võiks õnnelik olla oma lähedasi, oma rahvast ja oma isamaad teenides. Rahva tugevus seisneb selles, kuivõrd terve ta vaimselt on. Igal inimesel on maailmas täita oma ülesanne. Seda saame edukalt teha siis, kui käime koos Jumalaga. Meie, ristirahva, ülesanne on väsimatult palvetada oma rahva pöördumise pärast, et tekiks igatsus tunnetada kõikeületavat Jeesust Kristust.

Usk Jeesusesse ei ole ju ainult pimesi usk mingisse üleloomulikku, mille nimel me eluväärtu-sed ära anname. Usklik inimene tunnetab Jeesuse kandvat jõudu oma elus. Ta tunnetab seda, mis maailmale on alati võõraks jäänud. Kristuses saadakse eluväärtusi juurde. Apostel Paulus rõhutab seda, et Kristus oleks esimene meie eluväärtuste ahelas.

 

Elada Kristusele tähendab olla Temaga üks, saada osa Tema ülestõusmise väest. Ristiinimesel võib ka kartust ette tulla. Kas on ikka tõsi see sõna, mida oleme kuulnud igavesest elust? Äkki ikka ei ole nii? Olen teinekord niisuguseid kõhklusi kuulnud. Kes nii mõtisklevad, ei ole veel Kristuse vaimu tõeliselt tundnud. Kui Kristus end tõeliselt inimesele ilmutab, siis kaovad kõik kahtlused, siis kaob hirm tuleviku ja surma pärast. Usk võib väsida, kui selles ei ole Kristuse kandvat väge. Või-dakse küll uskuda Jumala Sõna, uskuda tulevase maailma elu, aga samas ollakse jõuetud tabama Jeesuse tahet.

Võime palju asju uskuda või arvata. Meil võivad olla omad arusaamad Jumalast, kuid see ei tee meid veel elavaks. Meie elu peab olema Kristuses. Jeesus ütleb: “Ilma minuta ei või te midagi teha.” Ta tuleb meie nõtrusele appi, kui me vajame. Kuhu meie käed ja mõte ei ulatu, sinna ulatub Kristus. (Jaani 2004:4)

 

Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust. (Rm 3:22) Meie aga, kes oleme uskunud, saame hingamisse, millest ta on öelnud: “Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” Kuigi Jumala teod on olnud valmis juba maailma rajamisest peale. (Hb 4:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõnedki on püüdnud vaielda ja toonud välja niiöelda “oda-va armu teooria”, et kui inimene niisama, armust õndsaks saab, kesse siis enam viitsiks viisakas ol-la. Tegelikult on aga nii, et Jumala arm saab osaks vaid neile, kes seda tõesti otsivad. Kes on püüd-nud seaduse järgi elamisega rahu leida, kuid kellele pole sellest piisanud. Jumala arm ootab meid seaduse taga. Jaan Nuga

 

Palvetagem: Kui hea on uskuda ja elada Sinuga, Issand! Kui ma kahtlen ja mu mõistus tõr-gub, kui targad teavad teed vaid tänase õhtuni ega aima homset, siis saadad Sina kõigutamatu kind-luse, et oled seal ja avad mulle parima tee. Aleksandr Solzenitsõn

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Veebruar 2020

PÄEVA SÕNUM nr. 175

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

LOODUSJÕUDUDE ISSAND

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 2. – 8. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, meie ülemate peale ja aita neil juhtida inimesi kristlikus vaimus.

 

Oleme harjunud, et inimene võib oma hingehädas pöörduda Jumala poole ja saada Temalt abi. Tänane pühapäev kõneleb aga sellest, et loodusjõudki alluvad Jeesusele. Kuigi oleme kuulnud, et inimene on looduse kroon, peame siiski sageli kogema oma jõuetust looduse ees.

Inimene võib palju siin maailmas saavutada, kuid sageli on küsimus selles, millise hinnaga me sihile jõuame. Looduse arvel rikastudes on nii mõneski kohas elukeskkond muudetud halvemaks ja kliima soojenemine annab meilgi end tunda.

Kui mõned kümned aastad tagasi olid suved soojad ja talved külmad, siis nüüd võime näha, kuidas kõik on muutunud. Ning kuigi meie laiuskraadidel on loodusõnnetuste tõenäosus väike, kas-vab see kliima soojenedes üha. Inimene peab mõistma oma vastutust looduse ees ja kiriku üks üles-anne on ka keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimine. Hetkes elamine toob kaasa negatiivseid tagajärgi tulevikus.

Jumal on halastaja ja kui kogeme oma tegude tagajärgi elus, võime pöörduda Jeesuse poole ning paluda abi. Pühakiri näitab, kuidas Jeesus aitas inimesi, kui nad olid hädas loodusjõududega. Võime palvetada, kui seisame vastamisi loodusjõududega ja tunneme, et jääme neile alla. Vanadele kirikutele tänutäheks annetatud esemed näitavad, et Jumal kuuleb palveid. Nii võime meiegi Teda kõiges usaldada ja see kannab ning päästab. (Soom 2017:8)

 

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

 

Kui Jeesus vaigistas Galilea järvel tuule ja veemöllu, lõid jüngrid kartma. Enne seda kartsid nad laineid, mis ähvardasid paadi uputada, kuid veel enam vapustas neid Jeesuse sõnast lähtuv mee-levald. Nad küsisid isekeskis: “Kes küll tema on, et ta käsutab ka tuuli ja vett ning need kuulavad tema sõna?” (Lk 8:25)

Vanas Testamendis öeldakse sageli, et Jumal on kardetav. “Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.” Ja jätkab: “Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast!” (Ps 66:5,6)

Jumala kardetavus ei tähenda, et ta püüab oma loodud maailma hirmutada – nii nagu inimesed sageli külvavad kurja tehes hirmu. Tõeline jumalakartus tõuseb seal, kus tema sirutab välja oma päästva käe ja lahendab meie jaoks väljapääsmatuna tunduvad olukorrad. Paljud jumalalapsed on lä-bi aegade kogenud, kuidas meri muutub kuivaks maaks, märatsev tuul vaibub ja lainete mäss rau-geb, kui Issandat appi hüüame. Jumalakartuse vili on rõõm ja tänulikkus.

Martin Luther, seletades kümmet käsku, alustab sõnadega: “Me peame Jumalat kartma ja ar-mastama …” Elavas osaduses Jumalaga käivad need kaks alati käsikäes. (Roots 2019:12)

 

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, meie Looja ja Lunastaja, Sa oled teinud meist evangeeliu-mi tunnistajad. Lase meil Sinu kutsele ustavaks jääda ja kuulutada Sinu tõotusi kogu maailmale. Si-nu Poja, Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

KRISTUS – JUMALA KIRKUSE SÄRA

Pühapäev – 2. veebruar

Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev

Tartu rahulepingu aastapäev

Mu silmad on näinud Sinu päästet, mille Sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: val-gust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust Sinu rahvale Iisraelile. Lk 2:30-32

 

  1. veebruaril tähistame Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäeva. See on päev, mil täi-tub 40 päeva Jeesuse sünnist. Sel päeval viisid Jeesuse vanemad Moosese seaduse kohaselt lapse Jeruusalemma templisse ning tõid korrakohase ohvri. Templisse sisenedes süttisid legendi järgi ise-enesest tempi küünlad – sellest ka päeva nimetus.

Samal ajal tuli Vaimu juhtimisel templisse mees nimega Siimeon. Heebrea keeles on igal ni-mel tähendus ning Siimeoni tähendab “kuulja”. Niisiis oli Siimeon mees, kes kuulis Jumala Vaimu ning lubas Vaimul end templisse juhtida. Meile öeldakse, et Siimeon oli õiglane ja vaga ning ootas lohutust. Heebrea keel võimaldab näha minevikku, olevikku ja tulevikku ühes hetkes. Seega võib Siimeonile osaks saanud lohutus ja rahu saada osaks ka meile siin ja praegu. Siimeon lausus: “Is-sand, nüüd sa lased oma sulasel lahkuda rahus oma ütlust mööda, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile” (Lk 2:29-32).

Me ei tea, kui vana oli Siimeon, kui ta tuli Vaimu ajel pühakotta. Meile meeldib ehk mõelda, et ta oli üpris väga elatanud, elust väsinud ning ihkas surma. Ta võis olla aastatelt eakas, aga võib-olla ka mitte. Paljude inimestega kokku puutudes, nende lugusid kuulates on minus kinnistumas tõdemus, et inimesel pole vanust. Jah, meie keha vananeb, seda küll. See võib olla vahel väga väsi-nud või haigustest räsitud, aga meie hingel pole vanust. See, kas raske haiguse diagnoosi saab noor, keskealine või vana, vahet pole. Lohutust, rahu ning lootust vajame kõik. Siimeon koges Jeesusega kohtudes rahu. Tema osaks sai see Jumala Pojaga kohtumisel, kui ta tõstis kätele väikese Jeesuslap-se. Kui meie endi jõud on otsakorral või koguni lõppemas, kannab seesama Jeesuslaps meid, kui me vaid julgeme ennast Tema kätte usaldada.

Siimeon koges Jeesuses valgust, mis on ilmutuseks paganaile ja kirkuseks Iisraelile. Sellega jättis Siimeon meile eeskuju tunda Jeesust. Hea kui juba neil aegadel, kui meel on veel tüüne. Leida aega Tema sõna ja sakramendi ning palve jaoks. Lasta Temal ennast otsekui ette valmistada nendeks aegadeks, mille kohta tark Koguja lausub: “Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: Need ei meeldi mulle!” (Kg 12:1)

Me ei tea, kas Siimeon suri vahetult pärast kohtumist Jeesusega. See polegi oluline. Oluline on, et Jeesusega kohtumine toimus. See andis uue alguse. Tõi rahu. See on peamine. Seejärel Siime-on õnnistas (Lk 2:34). Meiegi saame Siimeoni kombel õnnistada neid, kellega Püha Vaim meid elus kokku juhatab. Saame edasi anda Kristuse rahu, mis tuleb meie ellu viimselt vaid Jumalalt.

Soovin küünlakuusse, kui jõulutuled on selleks aastaks kustunud ning kevadine päike käib veel madalalt, Kristust – Jumala kirkuse sära. (Sander 2017)

 

Ma ootan päästet sinult, Issand! (1Ms 49:18) Hanna palvetas ning ütles: Mu süda rõõmutseb Issandas, Issandas üleneb mu sarv kõrgele. Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast. (1Sm 2:1) Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu; kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet. (Ps 98:3) Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet. (Js 52:10)

Sina teed rohkeks rahva, ja valmistad talle suure rõõmu: nad rõõmustavad sinu ees otsekui lõikusajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse. (Js 9:2) Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valgu-seks. (Js 42:6) Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust ku-mab. (Js 60:3) Sest nõnda on meid Issand käskinud: Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani. (Ap 13:47)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kogudus, sind ei ole saadetud maailma tühja juttu rääkima! Mõtle sellele, et sa tunned Jeesust, keda maailm vajab, ja Temast pead sa tunnistama. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Jumal, kõige valguse allikas, Siimeon ja Hanna said templis näha Sinu Poega ja ülistada Sind maailma Päästja eest. Juhi oma Vaimuga ka meid, nii et me ära tunneme oma pääste, mille Sa oled valmistanud Iisraelile ja kõigile rahvaile Jeesuses Kristuses, meie Issandas, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

INIMSÜDA ON ENAM KUI ORGAN.

Esmaspäev – 3. veebruar

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

 

Mõnikord ütlevad inimesed, et Jumal on halb ja kuri, laseb Ta ju nii paljudel halbadel asjadel sündida. Ma kardan sellist Jumalat, ütlevad nad, kuidas ma saan Teda armastada. Martin Luther aga seob Väikeses Katekismuses need sõnad kokku, öeldes: “Me peame Jumalat kartma ja armastama …” Jumala vägi on suur, nii suur, et võib vankuma panna ilmamaa alustalad, saati siis inimsüda-med. Ja ometigi on kardetavam ja samas imelisem just see, mida Jumal korda saadab südametes.

Muidugi võib tänapäeva materialismist läbiimbunud inimene mõelda sarnaselt ühele andekale õpilasele, kes kaastundlikult mulle otsa vaadates ütles: “Õpetaja, kas teie ei tea, et süda ei tea ega tunne midagi, ta ei räägi, ta on lihtsalt üks elund, lihtsalt süda. Muud ei midagi.”

“Jumal on kardetav oma tegemistes inimlaste juures,” hüüab laulik. See, kelle Jumal läbi kat-sub, keda Ta viib läbi tulest ja veest, keda sulatatakse otsekui hõbedat, see ei saa enam öelda, et sü-da on lihtsalt üks elund. Sest temal on kogemus ja teadmine ja osasaamine imest. Loodu pürib oma Looja poole. Küll sellele vastu võideldes, trotsides, iseenda õigust otsides, siiski lõpuks Jumala väe-le alistudes. Nii suur on Jumala vägi, et isegi teadmata palju, oskamata oma tundeid ühel hetkel enam kuidagi hinnata või seletada, tõuseb inimese süda vastu Jumalale.

“Eks mu sõna ole nagu tuli,” ütleb Issand prohvet Jeremija suu läbi, “või nagu vasar, mis pu-rustab kalju” (Jr 23:29). See, et Jumal mitte ainult minevikus, hallidel aegadel, vaid ka täna inimsü-dameid muuta suudab, teeb Ta tõepoolest kardetavaks paljude jaoks.

Aga nii nagu hommik saabus täna, saabub ta ka homme ja ülehomme, kooskõlas Jumala sea-dustega, küsimata midagi sellest, mis inimesed selle kohta arvavad, nii ka Jumal, kes elab ja tegut-seb kõikjal, õpetab meid tegelikult sama vääramatu järjekindluse ja kannatlikkusega.

Ehk küll meie silmad ei suuda alati näha Tema tegutsemise jälgi, ei ole meil vähimatki põhjust kahelda, et Ta eesmärgile jõuab – muudab inimsüdameid ja selle kaudu maailma. Ja tulemus võib meie silme ette kerkida ehmatava imena, just siis kui seda kõige vähem oodata oskame.  (Keso-Va-res 2003)

 

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala antud lahendused on imelised. Algul ei saa aru, aga pärast taipad, kuidas Tema on kõik korraldanud. Ta on kõik teinud hästi. Jumal ei tee vigu. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su teed on imelised Kõrge Isa, seepärast meie neid ei mõistagi… Sa läbi pisa-rate, mure, vaeva meid tihti juhid õige rõõmule: Vaid usaldust, end Sinu kätte andmist, Sa ootad meilt Su isahelduses, vaid armastust ja Sinu peale lootmist – muu seisab kõik Su imevõimsas käes. Aliide Vaiksaar (Kogust: Taevalind laulis)

 

* * *

 

TÄNAGU TEDA VANGIMAALT PÄÄSENUD.

Teisipäev – 4. veebruar

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest. Ps 107:1,2

 

Igal inimesele meenutatakse, et tal on põhjus tänamiseks. Ja peale tänu võib inimene vaevalt midagi Jumalale anda. And, mida altarile tuuakse, on Jumalalt saadud, leib, mida vaestele antakse, on ka Jumala and, karikatäis külma vettki on võetud loodusest, aga tänu tõuseb sinu oma südamest. Toogem siis Jumalale ülistusande! (Hb 13:15)

Nii nagu üleskutse on üldine, nii on ka esialgu tänu ja selle põhjus üldine. Meid kutsutakse Ju-malat tänama sest Tema on hea. Elame universumis, mida juhib hea Jumal. Vastasel korral oleksi-me põrgus. Peaksime Jumalale tänulikud olema ka tema helduse eest. Tema heldus kestab igavesti. Sellel ei ole algust ega lõppu. Jumal on armastus ja armastusele on omane, et ta tahab midagi anda.

Kellele maksis Jumal lunastushinna? Võimalik, et siin mõeldakse Babüloonia vangist tulnuile. Peaaegu sama mõte esineb ka Jesaja 49:12 ja 62:12. Vangimaalt tagasipöördunutel oli eriline põhjus Jumala tänamiseks. Jumal oli neid lunastanud. See on sümbol suurest kogunemisest Jumala riiki (Mt 8:11).

Jumal ainult ei lunasta meid, vaid ka kogub kokku. Ja ta teeb seda Jeesuse Kristuse kaudu. Tä-nage teda selle eest! (Tärk 2014:490j)

 

Juudit ütles: Hakake mängima minu Jumalale trummidega,laulge Issandale simblitega! Lisa-ge kiituslaul temale,ülistage ja hüüdke appi tema nime! (Ju 16:2) Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest. (Ps 106:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene ei mõista Jumala saladusi, vaid austab neid. Wil-helm von Humboldt

 

Palvetagem:  Minu elu on silmapilk, tund, mis möödub. Mu elu on hetk, millesse mul pole voli jääda. Sina tead, mu Jumal, et Sinu armastamiseks siin maa peal on mul ainult tänane hetk. Therese Lisieux

* * *

 

MEIL ON TEISTSUGUNE VAIM.

Kolmapäev – 5. veebruar

Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. 2Tm 1:7

 

Paulus ütleb 2 kirjas Timoteusele: Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja ar-mastuse ja mõistlikkuse vaimu. Meie Jumal on väge küll, enam, kui inimene suudaks mõista. Ja Te-ma annab väe ja armastuse ja mõistlikkuse Vaimu. See vägi avaldub nii julguses (Ap 4:13 Peetrus ja Johannes Suurkohtu ees), kui nõtruses (2Kr 12:9 Paulus kiitleb Jumala armust). Nagu Paulus ütleb … sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev, siis laskub Kristuse Vägi elama minu peale.

Jumala Vägi annab julguse tunnistada ja kuulutada evangeeliumi, Jeesust Kristust olukorda-des, mis meie ajal ei ole sugugi mugavad või olid mõni aeg tagasi eluohtlikudki. Seda ka meie maal, ateistlikus ühiskonnas. Praegu on võimalused hoopis teised, aga julgust vajame ikka. Euroopa ühis-konna suundumused ei ole sugugi kristlasi julgustavad, pigem leiab julgustust ja abi endistest misjo-nipiirkondadest lõunapoolsetes maades.

Igal juhul julgus, mida Paulus ka Tiitusele, meie mõistes ordineeritud vennale, meelde tuletab on vajalik igale inimesele. Ka koguduses üles tõusta ja tunnistada sellest mida olen kogenud on tei-nekord julgusega seotud. Aga palve Jumala poole aitab ka siin. Võin seda ise tunnistada.

 

Samas ei ole ma ise oma soovidega mitte keegi. Võib-olla ei ole see korrektne sõnastus, aga tahan öelda, et mina inimesena ei suuda vaid Vaim inimeses on see, kes suudab. Kui me kasvame piltlikult öeldes kõrgeks, hakkame arvama ja ehk mingil viisil väljendamagi seda, et mina oma jul-guse ja kogu olemusega saavutan seda siis oleme eksiteele sattunud. Aga nagu Pauluski ütleb saab inimene oma nõtruses vägevaks või jälle vägevaks. Jumal on hea Tema teab ja näeb kes me oleme ja Tema juhib meid ka nagu hea isa hirmu ja armuga.

Inimesi, kes Jumala Vaimuga varustatult otsustavalt astuvad esile ja saavad seeläbi õnnistu-seks paljudele. Et meil siin Hiiumaal või Eestis, aga ka laiemalt oleks inimesi, kelle esimeseks vali-kuks oleks Jumala kummardamine, evangeeliumi kuulutamine, koguduste juhtimine. Iga põlv mis veel maapeal liigub vajab kuulutust, kuni aegade lõpuni.

Küsigem siis, mis on minu osa jumalariigi töös? Jumal annab oma sulasele Väe, julguse ja ustavuse, et neid ülesandeid kanda. (Remmelg 2014)

 

Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15) Vabastaks need, kes surma kartes olid kogu elu-aja orjapõlves. (Hb 2:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse Kirik, sellel suurel leigeksjäämise ja taganemise sajandil, ei vaja seevõrra Jumala kummardajaid kui Jumala tunnistajaid, kes peavad teadlikud ole-ma, et neile on armust antud mitte ainult uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada Tema pärast. Harri Haamer

 

Palvetagem: Taevane Isa! Täname Sind südamest, et Sa ka täna meiega oled. Sina ei muutu, Sinul ei ole häid ja halvemaid aegu. Sinu headus ja arm saadab meid kõigil päevadel. Täname Sind selle hetke eest siin, nende inimeste eest keda Sa oled kutsunud. Täname Sind koguduste ja kogudu-sevanemate, õpetajate ja töötegijate eest, keda Sa ikka oled kutsunud ja oma Vaimu andidega varus-tanud. Anna meile julgust küsida ja ära tunda, mis on minu osa, ülesanne Sinu koguduses, Sinu rah-va hulgas. Juhata mind nendele teedele, nende inimeste juurde, kes vajavad mind, kes vajavad jul-gustamist, toetamist. Sina oled abimees, Jeesus, igas elu olukorras, igale inimesele. Täname Sind!

 

* * *

 

ANNA OMA ELU JUMALA JUHTIDA, MIS KA EI TULEKS.

Neljapäev – 6. veebruar

Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel. Ps 93:4

 

Oli jaanipäeva pärastlõuna. Eelmisel õhtul oli meil rohkesti külalisi olnud, aga sel päeval oli kõik jälle vaikne. Olin just koristanud aias ja köögis ning olin sellest ja hilisest ülevalolemisest vä-sinud… kui minuni jõudis täies selguses teadmine, et mul on vähk. Ma ei tahtnud sellest kellelegi rääkida. Esialgu vähemalt.

Käisin mõne päeva pärast arsti juures ja mu arvamus leidis kinnitust. Määrati kindlaks opera-tsioonipäev ja mulle jäi veel nädal aega oma mõtetega harjuda. Pärast seda rääkisin oma murest ka abikaasale ja lastele. Soovisime äkki rohkem aega koos olla, nii läksime nendega, kel võimalik oli, koos mingitele suvepäevadele põhjarannikul, kuhu asja oli ainult mu abikaasal.

Kuna ma polnud aiandusteemaga kuigi seotud, oli mul vaba aega mererannas jalutada ja oma mõtteid mõtelda. Kuulasin lainete rullumist vastu kaldakive ja mõtlesin loomisele: need merelained on juba nii kaua aina loksunud ja loksunud … Väga kaua aega. Tuhandeid aastaid. Aga mina kui inimene olen väga üürike siin maamunal. Sündisin, elasin veidi ja nüüd on võimalik, et lähen. Väga lühike elu, võrreldes merega.

Kui mõtlesin minekust, palusin Jumalal, mere ja maa Loojal, mind toetada ja julgustada, anda märku, et Ta näeb mind ja on mu elu tüüri juures. Palusin ja jalutasin, silmad maas, tihenevas häma-ruses mööda merekallast viivat rada. Korraga läks pilk teelt kõrvale ja ma nägin valgust. Selget val-gust.

Läksin lähemale ja leidsin hiilgava jaaniussi. Siis märkasin ümberringi mitmeid jaaniusse ja kaugemal veel ja veel. Ma olin viimati näinud jaaniusse oma kakskümmend aastat tagasi. Ja nüüd, täpselt õigel hetkel olid nad jälle olemas. Või olin mina õiges kohas, et neid jälle kohata. Olin õnne-lik, sest südant täitis teadmine, et Jumal mind saadab. Igavene Jumal, maa ja mere Looja, minu Loo-ja. Andsin oma elu Tema juhtida, mis ka ei tuleks. Kui võimas on küll Jumal, kes kõik on loonud! (Tuvi 2011)

 

Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid. Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma rae-vus ta teeb neile hirmu (Ps 2:4,5). Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päe-val (Ps 110:5).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuda tähendab tunda ja usaldada Jumalat. See tähendab loobuda tegemast Temale ettekirjutusi, mida Tema võib ja suudab. Uskuda tähendab usaldada Ju-mala tõdesid rohkem, kui oma mõtteid ja kahtlusi. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Jeesus mu ainuke tugi, Sinule toetun ma. Jõuetu abi ja vägi, aitaja hädades Sa. Nõrkade ainuke lootus, vaese ja armetu vend. Viletsa viimane ootus, ära Sa jäta nüüd mind! Peeter Sink

 

* * *

 

TÄNAGU TEDA NEED, KES ON HÄDAST PÄÄSENUD.

Reede – 7. veebruar

Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja Issand viis nad igatsetud sadamasse. Ps 107:29,30

 

Inimese Looja on ka looduse Looja. Mõlemad alluvad tema tahtele. Siis, kui Jumalal on kül-laldane põhjus inimese palve kuulmiseks, võib tema palve peale anda tormi või vaikust. Meil on lu-ba seda võimalust kasutada. Jumal ise hoolitseb selle eest, et niisuguste palvete puhul oleks garan-teeritud üldine heaolu.

Mitte kõik meremehed ei hukku õnnetuses. Leidub neidki, kes tulevad surmaväljalt tagasi ko-ju ja alustavad hukkunud laeva asemel uue ehitamist. Aga need tänagu Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele (Ps 107:31)

Õnnetusest pääsemist ei tohi võtta kergelt. Ärgu keegi arvaku, et tema pääses “õnneliku ju-huse” tõttu. Igaüks, kes raskest olukorrast on välja tulnud, tänagu ise abi eest ja kutsugu ka teisi tänama.

Kui juba ajaliku elu õnnetusest pääsemine on nii suur sündmus, kui palju suurem on patust ja surmast pääsemine! (Tärk 2014:499j)

 

Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. (Mt 14:32)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelik on see, kes on õppinud põgenema Jumala juurde, otsima kaitset Tema tiibade all ja leidma seal pelgupaika tormi eest. Ole Hallesby

 

Palvetagem: Siiski öös sünges, võitlevas hinges, igatsus elule julguse loob. Lootuste kuma koitmaski juba, raugemas tuuled ja lainete hoog. Maailma Issand, tormides ustav, lainete hauast veel elule toob. Arved Paul

 

* * *

 

JEESUS ANNAB ELU

Laupäev – 8. veebruar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

 

Imelikud sõnad! Paulus, kes teadis hästi, et ühel päeval ta sureb, kuulutab ometigi, et Jeesus on kõrvaldanud surma. Enamgi veel: see kuulutus on kujunenud kristliku kiriku üheks peasõnu-miks. Usus sellesse käib ristiinimene oma maist teekonda, kujundab oma mõtteid ja tegusid – ning selles lootuses heidetakse lahkunule kord kolm peotäit mulda kiriklikul matusel.

Aga kuidas siis surm on kõrvaldatud, kui see teeb jätkuvalt oma vääramatut tööd? Jeesus ütles kord: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh 11:25)

Alates Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest on surma võidutsemine üksnes ajutine – nii nagu kusagil peetaks veel lahinguid, kuigi sõda on kuulutatud juba lõppenuks. Surm ei suuda enam iga-vesti kinni hoida neid, kes usus Jeesusesse saavad Jumala lasteks. Surreski lähevad nad vastu Elule.

Martin Luther selgitas: “Uskumine tähendab võimatu tegemist. See on merest läbiminemine, nagu poleks seal vett, surmast läbiminemine, nagu poleks seal surma ja Kristuse embamist, nagu poleks maailmas pattu. See on võimatu teoks tegemine.” Kinnitagu Jumal ka meid selles usus! (Roots 2019)

 

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ava-likuks teie pärast. (1Pt 1:20) Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätke-tud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud. (Ef 3:9) Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele. (Kl 1:26) Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu. (Tt 1:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Osvald Tärk)

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina valitsed elu ja surma üle. Me täname Sind, et Jeesus Kristus on võitnud surma võimu, ja palume, aita meil astuda usus Temasse vastu oma sur-male. Anna meile kindel veendumus, et nii elus kui surmas oleme Tema omad, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

 

 

 

 

Jeesus äratab usule

Oleme jõudnud viimasesse, ehk Kolmandasse Pühapäeva peale ilmumispüha ja tänane Pühapäev kannab kirikukalendris nimetust “Jeesus äratab usule!„  Eelnevalt kuuldud kirjakohad rääkisid meile kas kaudsemalt või otsesemalt just usust, usule tulemisest, uskumisest ja päästest usu läbi. Ja usule on meid äratanud Jeesus. Mitte inimene ise ei hakka ühel päeval usklikuks vaid me oleme saanud kutse.

Selleks et saaksime päästetud – tuleb meil lihtsalt alustuseks uskuda. Meilt justkui ei nõuta midagi keerulist ega kontimurdvat aga ometi on see paljudele inimestele nii raske. Osaliselt sünnib see ka ühiskonna ülesehitusest, otsitakse ja nõutakse kõigele alati tõendit ja põhjendust aga usk nii nagu sõna isegi ütleb on osaliselt ka usaldamine.

Kohati on mul tunne, et tänaste kirjakohtade ja oma jutlusega peaksin ma olema mitte siin Nõmme Rahu Kirikus, vaid hoopis Nõmme Turu väravas ja tegema just seal kuulutustööd neile kes Jeesust veel ei tunne ja kes temasse ei usu. Inimestele kes kõnnivad pimesi, vaevlevad igapäevaselt oma inimlikes muredes ja ei oska näha, et abi on tegelikult käeulatuses – aga just seda nad ei näe. Teie kes te olete siin ja teie kes te olete meiega osaduses raadiote vahendusel – teie ju ometi usute.

Usute, et Kristus on Jumala poeg. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16)”

Vaatame alustuseks täna kuuldud evangeeliumi teksti, mis oli Johannese evangeeliumi järgi. Paljud samaarlased sellest külast uskusid Jeesusesse naise sõnade tõttu, kes tunnistas „tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud“  Lihtsalt meenutuseks meile, see samaaria naine, kes uskus – on toonud Jeesuse juurde kogu oma linna ja nemad usuvad Jeesusesse just sellepärast mida too patune naine oli neile rääkinud. Just patune naine  sest tegu on selle sama Samaaria naisega kellega Jeesuse mõned salmid tagasi Johannese evangeeliumi neljandas peatükis kaevul kohtus, kui temalt juua palus.

Tõesti too naine oli elanud moraalselt kahtlast elu ja täna kuuldu põhjal me saame öelda, et  kohtumine Jeesusega oli tema elu muutnud. Temast oli saanud kuulutaja ja mis veelgi tähtsam – Jeesus ei aidanud ainult teda , vaid tema kaudu ka paljusid teisi. Kuulsime ka seda, et kui need teised olid õppinud Jeesust tundma, ütlesid nad naisele „ Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma päästja“.

Teate, ma mõtlen et meie kes me oleme Kristuse vastu võtnud, ei peaks pelgama kuulutada Evangeeliumi või jagama oma lugu, nagu tegi seda samaaria naine. Ja seda selle pärast, et  iial ei või teada, kes meie tegevuse läbi päästetud saab ja igavese elu poole püüdleb. Teadupärast Jumalal ongi kombeks kasutada oma töös kõige ebatõenäolisemaid kandidaate. Enamus inimesi arvab niikuinii, et nad on kuulutustööks kõige ebatõenäolisemad – vähemalt mina küll kunagi arvasin nii.

Kui keegi nüüd teist tundis, et kutse kuulutamisele teid kõnetas siis palun ärge minge iseseisvalt seda Nõmme Turu väravasse tegema. Rääkida näiteks kuulutusvõimalustest oma koguduse vaimulikega või näiteks pöörduge sellise vahva organisatsiooni poole mis kannab nime „Kristus igasse Kodusse“ , mille näol on tegu toimiva misjoniorganisatsiooniga kes leiab, et igal kodul on õigus kuulda evangeeliumi, ning neil on ka olemas strateegia, visioon ja materjalid, mille abil ennast kuuldavamaks teha.

 

Ja sõltumata sellest, mispidi selle teema üle mõelda jõuan taas tagasi, nagu katkine grammofon- et päästetud saamiseks ei ole vaja midagi enamat, kui tunnistada ja uskuda. Ei ole oluline kui patused me oleme, ei ole oluline kas kiriku seinad on puidust või kivist, ei ole oluline kes sõnumit jagab. Oluline on, et me tunnistaksime.

Tunnistaksime nõnda samuti nagu tegi seda Naaman, ja peaksime veelgi selgemalt mõistma, et Jumal ei nõua meilt päästetuks saamiseks midagi suurt, midagi kallist, mida üle meie mõistuse.

Meenutades kuuldud kirjakohta siis seal Naaman lausa pahandas Jumalamees Eliisa peale kui sai teada et tervenemiseks on tal vaja ainult end Jordanis seitse korda pesta. Tema jaoks oli enda ihu terveks saamine midagi nii suurt, et lihtsalt usk, või lihtne palve tundusin maisele inimesele liialt lihtsad või kui nii võib öelda, siis pingutusena odavad. Oleme inimestena paratamatult õppinud asjade, näiteks arstirohtude väärtust hindama rahas. Mida kallim seda paremini toimib.

Aga nii nagu rääkis ka pühakiri – usalda,  astu see kahtlust tekitav samm ja sa näed.

Tõeline pääste tuleb usust temasse – meie aitajasse ja päästjasse. Meenutame veel mida Paulus on kirjas Roomlastele kirjutanud „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse” (Rm 10:9).”

 

Ja kuigi on inimesi, kes ei ole veel usule ärganud, siis on meie hulgas ometi neid, kes on Jeesuse kutse vastu võtnud. Ja õnneks on sõnumist osasaamiseks nii Eestis kui üle maailma tehtud palju, 2019 aasta oktoobri seisuga on Piibel täismahus tõlgitud 698 keelde.

1739 aastal trükiti esimene eestikeelne täielik piiblitõlge Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle poolt, pea sada aastat varem oli tehtud osalisi tõlkeid. Seega võimalus kuulutusest osa saada oma enda emakeeles on väga paljudel erinevatel inimestel maailmas.

Nõnda samuti ka võimalus saada päästetud aga sellest osasaamine eeldab ja nõuab silmade ja kõrvade ja eelkõige oma südame avamist Tema sõnale ning püsimist sellel teel, millele ta meid kutsub ning millel Ta meid on sõnaga juhib ja saadab.

Sest ütleb ju prohvet Jesaja 30:18 – Ometi ootab Issand, et teile armu anda. Issand on igapäevaselt me kõrval ja ootab kui hea vanem, et tõrges laps ometi kord mõistaks, mida talle vaja on. Ootab kannatlikult, et tekiks mõistmine ja laps lõpetaks jonni ning tuleks selguse juurde. Ja veel ütleb salm: ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes Teda ootavad. Meie kohal on issanda käsi, avagem oma südamed, et jõuda päästeni. See ei ole alati lihtne – ka turuvärvas sõna kuulutades võidakse meid veidrikeks pidada ja vahest ei lähe asjad nii nagu meie oleme seda oodanud või lootnud. Ning vahest Issand annab teile kõll hädaleiba ja viletsusevett aga tema teab, mida meile on vaja, et lõpuks lapsena oma jonn jätta ja mõistmisele tulla

Aamen

 

Marek Alveus,

koguduse diakon,

1 2 3 47