Palveleht 5. -11. aprill 2020

Nädala teema: Aukuninga alandustee

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas on aeg ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea kui ei oleks veel palvesoove.

Koha Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda: Jesaja 50:4-10

4 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,

et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga.

Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel. 
5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. 
6 Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu,
ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest. 
7 Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo  otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse, 
8 et mu õigusemõistja on ligidal. Kes tahab minuga riielda?
Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juurde! 
9 Vaata, Issand Jumal aitab mind! Kes võib mind süüdi mõista?
Vaata, nad kõik kuluvad nagu rüü, koi sööb nad.
10 Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses
ja kel puudub valgusekuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale. 

 

Pauluse kirjast filiplastele 2:5-11

5 Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses:
6 kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne,
7 vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,

saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
8 Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest

ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 25:18

18Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg tänada Jumalat.

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes aukuningana kandis alandust kuni ristisurmani. Kiitus olgu Talle, kes on meid oma kannatuse ja surma läbi vabaks teinud kogu patust ning Kristusesse uskudes on meil igavene elu. Tänu, et tohime usaldada ennast täiesti Kristuse hoolde ning teada, et Tema peab meie eest hoolt nii elus kui surmas. Tänu, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu Jumala Sõna eest, et tohime sellest osa saada erinevate elektrooniliste kanalite vahendusel. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 22:2-6

2 Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?
Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3 Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4 Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5 Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6 nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:1-8

1 Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
2 Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
3 Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
4 Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
5 „Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?”
6 Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
7 Siis ütles Jeesus: „Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.
8 Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”

Palume Jumala õnnistust ja hoidmist algaval Suurel Nädalal koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule ning kõikidele inimestele. Issand aita, et meil oleks võimalust toetada nii kaasinimest kui kogudust. Õnnistust palume meie Ilumäel, Kuopios, Ashimis, Riias ja Destinis asuvate sõpruskoguduste inimestele. Palume Jumalalt õnnistust ja jõudu inimestele, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist, jõudu ja  hingerahu kõigile kes seda vajavad.  Aita, et kannatustes ja katsumustes oleks Kristus meile väga lähedal. Palume tröösti leinajatele. Palume Jumala ligiolu kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku, et meie jääv kodu on taevas. Palume, et Issand ise paneks piiri Covid-19 levikule. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakonite Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ja nende perede eest. Samuti kanname palvesse Nõmme Rahu kiriku organist-koorijuhi Imbi Laasi. Palvetame Nõmme Rahu koguduse sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Riias, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 3:14b-16

14 Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao,

nõnda peab ülendatama Inimese Poeg,
15 et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.
16 Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
Palume armu ja halastust kõikidele maadele ja kõikidele rahvastele. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume Jumala õnnistust Suurele Nädalale ning palume, et sõnum ristilöödud  ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest, elutoojast, võiks jõuda ka praeguses eriolukorras paljude inimesteni.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

  1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume õnnistust igale palvetavale inimesele ning kõigile, kelle eest palvetatakse!

PÄEVA SÕNUM nr. 183

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluvalgust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotus-tesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 183

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KANNATUSE PÜHAPÄEV

Paastuaja 5. pühapäev

  1. nädal: 29. märts – 04. aprill 2020

 

Mõtle, Issand, kloostrikogukondade, munkade ja nunnade,

kloostriülemate ja Püha Mäe peale.

 

Minult on küsitud lugematu arv kordi sama küsimust: miks inimene peab kannatama? Sageli on selles küsimuses ka süüdistav alatoon, millega antakse märku, et Jumal ei tohiks meil lasta kan-natada. Sellistele küsimustele-süüdistustele on sageli raske vastata. Kannatusi ei saa õigustada. Kuid ometi kuuluvad need inimeseks olemise juurde alates inimkonna pattulangemisest.

Kui selles maailmas poleks kannatusi, siis me ju ei elaks patuses maailmas, vaid hoopis para-diisis. Praegusse ellu kuuluvad aga kannatused ning maise elu järel ootab usklikku ees õndsus, kus pole kannatusi. Nii peame kõik siin maailmas kannatama ja samas lootma paradiisile, mis ootab ees.

Ka Kristus kannatas. Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg, mil kirikus pööratakse tähelepanu Jeesuse kannatustele. Päästja oli puhta südamega ega pidanud kannatama oma patu pärast. Aga ta kannatas inimkonna patu pärast. Jeesus tundis oma hinges valu, kui inimesed ei võtnud tema sõnumit vastu. Kristus kannatas tagakiusu all ning lõpuks pidi ristil surema, kandes kogu maailma patu.

Kannatustes olles võime pöörduda palves Kristuse poole, sest Tema on meie eest kannatanud. Raskusi kandnuna mõistab Ta meid ja tahab aidata. Jeesuse läbi võime kord maise elu järel saada taevariiki, kus pole enam kannatusi. (Soom 2017:8)

 

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lu-naks paljude eest! Mt 20:28

 

Teenimisel on alati kaks osapoolt – teenija ja see, keda teenitakse. Kumma rollis oled sina tihedamini suhetes teiste inimestega? Aga suhtes Jumalaga?

Kirikus võib meid eksitusse ajada sõna “jumalateenistus”. Kumb siis ikkagi teenib – meie Ju-malat või Tema meid? Küllap on see vastastikune, aga õigupoolest on väga vähe sellist, mida meie saaksime otseselt Jumalale anda või teha. Koguduse kooskäimistega me küll austame Teda, aga Ju-mal on siiski see, kes meid teenib. Tema jagab meile sõna ja sakramenti, meie oleme vastuvõttev pool. Tema annab meile tarkust, jõudu ja väge, kui me suvatseme oma südamed avada.

Ehk ootabki Jumal meilt ennekõike avatud olekut. Et anname võimaluse meile anda. Et oleme iga päev valmis õppima midagi uut, nägema ja kogema midagi, mida Tema tahab meile anda. Ainult avatud südamega suudame seda vastu võtta. Üks laulusalm kõlab: Sa ütled: “Anna minule, Poeg, süda meeleheaks! Sul pole muidu midagi, mis mulle rõõmu teeks.” (KLPR 320:2)

Samas ei oota Jumal meilt passiivsust, vaid aktiivset tegutsemist. Seemneid pole mõtet kogu-da, kui sa neid mulda ei taha panna. Jeesus ütles: “Teenige üksteist armastuses!” (G 5:13) Ta andis ise meile eeskuju. Ta ütles ka, et kes meist tahab olla suurim, olgu teise teenija. Me saame Jumalat teenida ligimese teenimise kaudu. Kui oleme avatuna midagi Jumalalt vastu võtnud, siis ei tohi me seda kiivalt endale hoida, vaid meil tuleb jagada, edasi anda. Peetrus ütles, et teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.

Nõnda on teenimine vastastikku üksteise täiendamine. Igaühele meist on midagi antud. Igaüks meist saab midagi anda.

Kuid alati jääb võimalus öelda: ma ei vaja su teeneid! Nii saab inimene öelda ka Kristusele. Ses suhtes ongi Jumala Poeg andnud oma elu lunaks paljude, aga mitte kõikide eest. Inimesel on vabadus keelduda ja loobuda või vastu võtta, tänada ning jagada. (Palgi 2003)

 

See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! (Mt 26:28) Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest. (Jh 11:51) Loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarna-seks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. (Fl 2:7,8)

 

Palvetagem: Püha Jumal, Sa lasid oma Pojal meie pärast kannatada ja lubasid Ta patuste ini-meste kohtus surma mõista, et Ta meie võlakirja oma surmaga jäädavalt risti külge naelutaks. Aita meil Sinu suure armastuse ees vaikseks jääda, usus Kristuse ristist kinni haarata ning end Sinu o-maks anda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JEESUS KRISTUS ON AINUKE PÄÄSTJA.

Pühapäev – 29. märts

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poe-gi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Lk 13:34

 

Tõelised kristlased on tänapäeval ümbritsetud suure hulga nähtamatute kurjuse jõudude poolt, kes mõjutavad meie nähtavaid vaenlasi nii poliitilisel, maailmavaatelisel ja sotsiaalsel tasandil. Mit-te iga vihkaja ei ole meie vaenlane.

Jeesus ütleb, et õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad Inimese Poja pärast. See tähen-dab, et kõige ohtlikumad vaenlased tegutsevad usu tasapinnal – need, kes lükkavad kõrvale Jeesuse Kristuse kui Issanda ja Päästja, kes kuulutavad iseendid prohvetiteks, õpetajateks ja Jumala poega-deks. Usun, et kristlaste suurimad vaenlased on new age’i filosoofid ja õpetajad, kes mõnitavad Jee-sust ja ei tunnista Teda kuningate Kuningaks ega maailma Lunastajaks. Sama teeb ka antikristlik islam. Kristuse vaenlased ümbritsevad meid, ja kuna nad on Tema vaenlased, siis on nad samahästi ka meie vaenlased.

 

Jeesus toob välja meie olemise põhialused kui käsib armastada vaenlast. Ta tutvustab kuut vaimset põhimõtet, mis aitavad meil lahendada igapäevases elus ettetulevaid personaalseid konflik-te. Need on tõestuseks, et rikutud ühiskonnas on võimalik väljendada armastust, aga ainult Püha Vaimu kaasabil. Pangem tähele, et Jeesus ei õpeta passiivse vastupanu põhimõtteid vaid agressiivse armastuse põhialuseid. Apostel Paulus võtab need kokku järgnevalt: “Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! Kui on võimalik, nii palju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! Ärge makske ise kätte, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte – nii ütleb Issand. Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua. Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga.” (Rm 12:17–21)

 

Jeesuse armastuse põhimõtted on küll vastuolus maailma tavadega aga Tema jüngritena, va-rustatud Temalt saadud väega, suudame selle armastusega tungida pahelisse maailma ja suudame muuta seda natuke paremaks.

Issand ütleb väga selgelt, et nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile ja seda eriti oma vaenlastele ning olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Kaalul ei ole siin meie õigused, vaid teiste inimeste igavene elu. Kristus pakkus oma armastust meile, kui olime alles Tema vaenlased ja tänu sellele oleme pääsenud Jumalariiki. Me ei tohi unustada, kes me olime ja kuidas meid on päästetud. Meil tuleb elada vaenlaste keskel nii, nagu Jeesus on seda soovitanud, et nad võiksid meie kaudu näha Jumala armastust nende vastu. Ja palvetagem, et paljud neist võiksid jõuda äratundmisele, et Jeesus Kristus on ainuke Päästja. (Kiir 2018)

 

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pe-sakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud! (Mt 23:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Näljatunnet ei rahulda teadmine, et leib on olemas. Leiba tuleb võtta ja süüa. Nii on ka vähe teadmisest, et Kristus on maailma patud lunastanud. Sul tuleb ta isiklikult vastu võtta. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Mu Jeesuke, Sa eluleib, mind ise sööta võta! Oh veri, mis kõik pesta võib, mind heldelt jootma tõtta! Sa jääd mu sisse, anna ka, et jään Su sisse lõpmata; siis saan Su läbi taeva!

 

* * *

 

ANNA OMA OLUKORD JUMALA KOHTUSSE

Esmaspäev – 30. märts

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Ps 43:1

 

See on suur tund, kui haarame kinni Jumalast kui ainsast lootusest. Psalmi autoril oli maail-mas tegemist “halastamata rahvaga”, “petise mehega”. Kes need ülekohtused olid? Neid tundis Taavet ja ta kaaslased. Tundis Jumal. Uskliku olukord on raske, sest ta ei saa vastu astuda samade abinõudega. Jeesus ei saanud ega saa ka Jumala kogudus kasutada maailmameetodit.

Siis tuleb anda oma olukord Jumala kätte. Jumal näeb läbi meie motiivid ja Tema annab õige otsuse. Kui meie ei ole õiglased, võib otsus tulla vastupidine meie soovidele. (Tärk 2014:105)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde väänavad need, kellele see talutav pole. Teedy Tüür

 

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

 

* * *

 

KUIDAS ME VASTAME?

Teisipäev – 31. märts

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Js 65:1

 

Kas oleme samasugused, kui prohvetiaegsed jumalarahva liikmed? Kuigi Jumal oli lähedal, ei huvitanud neid Tema otsimine, vaid nad käitusid otsekui Jumal oleks olnud surnud. Millest selline vastuhakk? Miks tundus neile enese valitud tee palju õigem? Miks see usk ja vaimulik elu, mis neid võlus vihastas Jumalat?

Nende usuelu keskmesse oli asunud õnnelikkus; nad katsid pidulaua õnnejumalannale, ja selle kohta sai prohvet Jumalalt väga järsu sõna: “Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva” (Js 65:5). Aga neid ei saanud noomida, sest nad ütlesid prohvetile otse näkku: “Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle..”. Nad olid nii pühad et keegi ei tohtinud arvustada nende usku. Ja just nende kohta ütleb Issand: ” … sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt” (Js 65:12). Oleks kohutav, kui Jumal peaks sama ütlema meie kohta.

Kohtumõistmise päev tuleb. Ja siis saab ilmsiks, mis jääb püsima ning mis põleb tuhaks, sest on paljas põhk ja õled. Kõiksuguse eksitava ning väära keskel aga oli siiski Jumalal üks jääk – väike hulk tema kummardajaid, kelle eest Ta hoolitses; valitud kellele ta lubas pärida maa. Nemad oli need, kes otsisid Issandat kogu südamega. Ka praegu on nad sageli halvakspandud, vaesed ja kurjad usklike enamuse silmis. (Peltola 2008)

 

Ja ma teen nende keskel ühe tunnustähe. Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde Tarsisesse, Puudi ja Luudi ammuküttide juurde, Tubalisse ja Jaavanisse, kaugetele saartele, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust. (Js 66:19) Nende hulka on ta kutsunud meidki, mitte üksnes juutide, vaid ka paganate seast. (Rm 9:24) Jesaja aga ütleb julgemalt: “Minu leidsid need, kes mind ei otsinud, ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.” (Rm 10:20) Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdu-nud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. (Ef 2:12,13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal sünnitab lakkamatult uusi inimesi oma riigile. Tema riigi töö on nagu metsa põlemine: ühest kohast kustutatakse see ära, teisale kantakse sädemeid ja seal hakkab uuesti põlema. Aleksander Täheväli

 

Palvetagem: Kes ma olen? See või teine? Kas olen täna üks ja homme teine? Kas olen ma mõlemat korraga? Inimeste ees teeskleja ja enda silmis põlastusväärne nõrguke? Või sarnaneb see, mis mulle veel jäänud on, purukslöödud armeega, kes kaotab distsipliini enne juba ette võidetud lahingut? Kes ma olen? Üksildane küsimine teeb mulle nalja. Kes ma veel olen, Sina ju tunned mind, ma olen Sinu oma, mu Jumal! Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

KRISTLANE PEAKS TEADMA, KUIDAS

JUMALA JUURDE TULLA JA PATUST VABAKS SAADA.

Kolmapäev – 01. aprill

Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kris-tuse vere läbi. Ef 2:13

 

Kõik raamaturiiulitel leiduvad piiblid ei ole Pühakirjad ja kõik kristlikud liikumised, üritused või ettevõtmised pole sugugi oma sisult kristlikud ehk piibellikud. Eesti kontekstis võib kvaliteedile viidata ehk veel mõiste “kiriklik”, kuna tähistab traditsioonilise ja tunnustatud õpetusega kiriku poolt kontrollitud ja garanteeritud kvaliteeti. Samas on Euroopaski juba suuri piirkondi, kus isegi enam kiriku kaasatus ei taga piibellikku õpetust või puhast evangeeliumi.

Olukorras, kus paganlus ja tegelik jumalatuski on asunud ennast peitma kristlike terminite varju, tuleb hoida kinni Kristusest ja puhtast piibellikust õpetusest. Apostel Pauluse sõnul aitab meid Jumalale lähedale Kristuse ristil valatud veri. Paulus kirjutab: “Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.”

Ärataganemine ja patt nõuab ohriverd. Selleks peame tulema Jumala juurde ja hoidma kinni puhtast usust Kristusesse, sest ainult siis saame me ka oma eksimustest ja patust vabaks ning ühen-duse Kristuse endaga. Patule kristliku nime lisamine ei muuda patu olemust. Kas kristlase patt on väiksem patt kui mittekriistlase oma. Patt on ja jääb patuks ning jumal vihkab seda ühtviisi siis, kui pattu teeb kristlane või pagan. Samavõrra armastab ta kõiki patustajaid, nii kristlasi kui paganaid. Vahe on selles, et kristlane peaks teadma, kuidas Jumala juurde tulla ja patust vabaks saada. Kui ta seda ei tee, ei ole tal sugugi paremat saatust loota kui paganatel.

 

Kristuse surm ristil tähendab, et Jumal ise oma Pojas valas ohvrivere ja kaotas sellega patu ning tõi pattude andeksandmise. Patt vangistab inimese, andestus aga vabastab inimese. See puudu-tab nii inimese suhet Jumalaga kui ka kaasinimesega. Ülestunnistamata ja andekspalumata väärad teod vangistavad ja aheldavad meid nende külge ning rikuvad püsivalt meie suhte kõigiga, kelle suhtes eksinud oleme. Nii oma pereliikmete, lähedaste, sõprade, kaastööliste kui ka Jumalaga. Kuni pole oma süü ja pattude tunnistamist, pole ka andeksandmist ja vabanemist.

Me peame üksteisega suhete hoidmise ja parandamise eesmärgil astuma üksteisele lähemale, mitte üksteisest eemalduma; peame pöörama näod üksteise poole, vaatama üksteisele silma ja kõne-lema südamest südamesse – siis on kristlik armastus taastatud. Et aga olla Jumala juures, peame tu-lema tema juurde läbi pihi, läbi armulauasakramendi, läbi püsiva ja pideva palve ning Tema tahte otsimise Tema sõnas – Pühakirjas.

 

Kui oleme armastuslikus ja kristlikus osaduses ligimesega, on meie igapäevane elu siin ajas õnnelik. Kui otsime tõde ja Jumalaga ühendust läbi sõna ja sakramendi ning palve, on kogu meie elu, sh elu pärast aega, õnnelik. Nõnda elades oleme võinud vastu võtta Kristuse rahu. Rahu, mida ta soovis oma jüngritele ja mida Ta soovib oma kogudusele igas armulaualiturgias, kui preester lausub enne Kristuse ihu ja vere jagamist sõnad: “Issanda rahu olgu alati teiega!”. (Viilma 2014)

 

See tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub. (Ap 2:39)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ise on juhtinud sinu jalgu ja hoidnud su teerada. Ikka ja jälle on Ta sind täitnud ja pole kunagi oma heldusega kokku hoidnud. Ära siis ole nüüd hirmul, arg ega rammetu ning ära kõhkle iga oma sammu pärast! Jumal, kes sind on alati saatnud, tuleb kaasa ka tulevikku. Wolfram Böhme

 

Palvetagem: Tänan Sind, Jumal, et Sa oled mind saatnud elu erinevatel ajajärkudel! Tänan Sind, et Sa oled andnud jaksu seisma jääda ja vastu pidada kergemat otsimata! Kummaline küll, aga tagasi vaadates on mu meel rõõmus, et on tulnud minna läbi katsumuste tundidest ja et Sina oled andnud jõudu neis vastu pidada! Toomas Paul

 

* * *

 

JUMALA VÄGI PÄÄSTEKS

Neljapäev – 02. aprill

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Ps 143:9

 

Siin väljendab Taavet oma lootusetud olukorda ja palub abi. Taavet ei arva, et tal oleks niigi piisavalt selge mis on Jumalale meelt mööda. See palve on väga õpetlik ja vajalik ka meiegi jaoks.

Martin Luther ütleb, et “Jumalale kõige meelepärasem ohver on lohutamatu hing, kes ei leia midagi endast. Eriti kui ta hüüab Tema armu järele. Sest Jumal ei kuuleks midagi meelsamini, kui sellist hüüdmist ja Tema helguse järele janunemist.”

Seda Jumala omadust on meil väga raske mõista. Me näeme Jumalat liiga sageli, kui nõudjat ja ähvardajat. Aga tegelikult on Ta hoopis elu andja ja kinkija. Tal poleks mingit vajadust isegi luua seda maailma ja inimest. Aga Ta tahtis anda põrmule elu. Ja seda tahab Ta anda meile ikka veel, sest pattu langemise tõttu on iga inimese osaks surm. Jumal aga ei taha, et me selles surma seisundisse jäämegi. Ta ootab, et me tuleksime Tema juurde et Ta võiks anda meile elu. Aga seda ei tee Ta vägisi, ega meilt küsimata. Ta kutsub meid küll mitmeil moel enda juurde, aga vägisi ei tule Ta kellegi ellu. Ta austab meie otsust ka siis kui ütleme Talle: “Tänan! Ei!” (PKK: Ps 142-143)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mitte ülendamine, vaid enne alandumine. Jumal toimib õi-ges järjekorras, sest Ta paneb ülbetele vastu, aga alandlikele annab armu. Kuidas anda midagi veel sellele, kes juba eneseimetlusest on täidetud? Eenok Haamer

 

Palvetagem: Miks, Jeesus, oled Sa mindki kutsunud enda järele? Mida oled Sa minus näinud või nägemata jätnud, et tohin käia Su kõrval? Otsides vastust siit ja sealt, jõuan lõppeks ikka vaid ühele tõdemusele: Sa teed seda oma armastuse pärast! Marcus Hermen

 

* * *

 

ON VAJA KANNATLIKKUST JA ALANDLIKKUST

Reede – 03. aprill

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ps 43:5

 

Miks Jumal ei sekku maailma asjadesse? Miks ta kurje kohe ei karista? Miks ta kohe ei lõpeta maailmas olevat ülekohut? Nii küsivad uskmatud oma kärsituses ja löövad käega. Kui Jumal kohe ei sekku, siis katsetame millegi muuga. Horoskoopide, selgeltnägijate ja new age’iga – erinevatest usunditest ja filosoofiatest kokku segatud uute voolude, õpetustega. Need, kes ei taha uskuda Juma-lasse, on valmis uskuma lõpmata paljudesse asjadesse, kuid kahjuks osutub see muu vaid uduks, mis hajub tõsiste katsumuste ja surma ees. Kui Jumal ei tõota kiirelt saabuvat suurt õnne, siis usu-vad kergeusklikud poliitikuid, kes enne valimisi lubavad täidetamatut, ja reklaami, mis lubab kohe õnne nende õuele tuua. Ja nii tormavad paljud nagu peata kanad, tallates jalge alla kõik hea ja ilusa ning lõpuks ka iseenda. Neil on kiire! Kuhu? Surnuaeda.

Pühakiri ütleb: “Häda teile, kes olete kaotanud kannatlikkuse! (Srk 2:14) Sina aga, Jumala inimene, põgene selle eest! Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust! (1Tm 6:11) Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. (Hb 10:36) Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka. (Jk 1:4)

Jumal ei ole kärsitu ega vägivaldne. Tema, selle maailma Looja, teab, et kasvamine ja terve-nemine võtavad aega. Tema teab, et me ei ole äädikakärbsed. Me pole merisead, kes oma sündimise päeval suudavad rõõmsalt ringi joosta. Meie inimeseks saamine – jalgadele tõusmine, rääkima hak-kamine jne -, kogu meie areng, meie valmis saamine võtab aega. Mõni ei jõuagi selleni. Saada sel-leks, kelleks Jumal meid on mõelnud, võtab aega. Selleks on vaja kogeda palju, õppida palju, pal-just läbi minna. On vaja kannatlikkust, alandlikkust.

“Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie süda-messe Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:3-5)

Armastus ja kannatlikkus? Kui palju kannatlikkust on meiega olnud nendel, kes on meist tõe-liselt hoolinud! Jah, kannatlikkus võibki sageli olla armastuse mõõdupuu. Jumal on meiega väga kannatlik, sest ta armastab meid enam, kui keegi on meid iial armastanud. (Tammsalu 2016)

 

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest! (Ps 42:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Midagi ei elusta meid rohkem, kui Jumal saab puhuda oma eluõhku meie peale, täita meid Püha Vaimuga. Terve meie elu saab siis elustatud, meie meeled saa-vad otsekui uueks, kõik meie sees muutub! Oleme siis oma südame avanud Jumala väele ning iga-vene elu ja jumalik jõud elab meie sees. Meie elu on õnnistatud ja oleme õnnistuseks teistele. Hel-mut Rüdmik

 

Palvetagem: Ma kaotasin kõik peale Sinu, kuid Sina oled sirutanud käe, millest haarasin kin-ni ja kogu mu elu on täidetud valgusega. Sina oled mind päästnud! Tule lähemale, Sina armastuse ja Tõe Jumal, ilmuta mulle kõike, mida võin Sinust ja endast mõista. Lev Tolstoi

 

* * *

 

ARMULAUD ON KRISTLASE OHVRIALTAR.

Laupäev – 04. aprill

Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse. Ps 43:3

 

Psalmis 43 räägitakse Jumala templi võrratust ilust. Tempel kujutab kristlastele kohta, kus nad kohtuvad Kristusega. See on armulaud. Kristlane januneb elava Jumala järele (Ps 42:3), tulla Juma-la altari äärde (Ps 43:4): “Et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!”

Armulaud on kristlase ohvrialtar, kus ta astub elavasse osadusse Jumalaga. Seal ta meenutab, mida Jeesus tegi tema jaoks Kolgata keskmisel ristil, ning võtab isiklikult vastu andeksandmise. Kannatustes olles leiab kristlane lohutust armulaual.

 

Ilmutusraamatu järgi on kristlased keset suuri kannatusi ja muret armulaua kaudu ühendatud taevase jumalateenistusega. Taevases liturgias ülistavad inglid tapetud Talle, kes on toonud lunastu-se kogu maailmale ning kes üksi on väärt avama lõpuaegade rullraamatut: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja pagana-hõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valit-sema kuningatena üle ilmamaa.”” (Ilm 5:9,10)

Sellest taevasest rõõmust osasaamiseks kristlane palub: “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse!” (Laato 2015:122j)

 

Kuningas ütles Saadokile: “Vii Jumala laegas tagasi linna! Kui ma Issanda silmis armu leian, siis ta toob mu tagasi ja laseb mind näha seda ja selle asupaika.” (2Sm 15:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks:  Kui ei teataks midagi Jumala kõrgest olemusest ja tuntaks vaid Kristust, siis võiks ometigi Tema läbi õndsaks saada, sest Jumala nimi on Temas. Temas elab kogu täius. Nikolaus Ludwig von Zinzendorf

 

Palvetagem: Et Jeesus üles tõusnud on suures aus ja väes, mind surma paeltest päästnud, siis mul on elu käes! Ei keegi süüdistada saa mind ja hukka mõista – mu Jeesus maksis kõik. Friedrich Adolf Lampe

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Märts 2020

 

Palveleht 29. märts – 4. aprill 2020

Nädala teema: Kannatuse pühapäev

 

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas on hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 2:11-16

11 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,

12 – teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas.

13 Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite

Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.

14 Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja

lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu,

15 kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua

eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu,

16 ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.

 

Matteuse evangeelium 20:28

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast

teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”

 

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 25:11

11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

 

Võib lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes ise kannatas ning on ligi kõikidele kannatajatele. Tänu, et Kristus suri ristil meie eksimuste ja patu eest. Tänu, et Tema kannatuste ning ristisurma ja ülestõusmise eest! Tänu, et Kristuse kaudu saame meigi igavesse ellu. Tänu Jumalale, et tohime usaldada oma elu Kristuse kätte kõigil oma maise elu päevil, nii õnnes kui õnnetuses, nii rõõmus kui ristis. Tänu, et Jumal kuuleb meie palveid. Tänu, et saame oma koguduse pühapäevasest jumalateenistust osa Facebooki ja Pereraadio vahendusel. Täname sõprade eest meie sõpruskogudustes. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 43:1-5

1 Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu!

Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!

2Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära?
Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
3
Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind,
need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,
4
et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm,
ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!
5
Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees?
Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 65:1-3

1 Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile,
kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud:
„Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!”
2 Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes
käib teed, mis ei ole hea,
3 rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades,

Palume Jumala õnnistust ja hoidmist meie koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil oleks võimalik praeguses olukorras toetada nii kaasinimesi kui kogudust. Palume õnnistust ja jõudu neile, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatuste ja katsumuste sees võiks Kristus olla väga kogetav. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristusele, kes on meile valmis seadnud igavese kodu taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema ema eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname koguduse aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere. Õnnistust palume Nõmme Rahu koguduse diakonitele Marek Alveusele ja Katri Aaslav-Tepandile ja nende peredele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 13:31-35

31 Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele:

„Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!”

32 Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele:

Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning

kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule.

33 Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest

ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas.

34 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad

kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi

olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!

35 Vaata, teie koda jäetakse maha! Aga ma ütlen teile, te

ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”

Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palume, et Issand annaks armu ja paneks piiri Covid-19 viirusele. Palume rahu rahututesse inimsüdametesse. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Ole, Issand, toetamas ning jõudu andmas meditsiinitöötajatele, päästjatele, politseinikele, piirivalvuritele, kriisikomisjoni liikmetele ja paljudele teistele, kes seotud sellega, et Covid-19 viirusee saaks pandud piir. Haigetele palume tervist, kannatajatele lootust ning surijaile Jumala armu ja abi ning kindlat lootust Kristusele, kes on Teeks igavesse ellu.

 

Palvetame palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks

valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume Jumala õnnistust kõikidele palvetajatele.

Palveleht 22. – 28. märts 2020

Nädala teema: Eluleib

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Kohad Piiblist, millele kiituspalves toetuda: Psalm 84:6-10, 13

6Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad.
7
Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks;
ka varajane vihm katab neid õnnistusega.
8
Nad saavad rammule rammu lisaks ja ilmuvad Jumala ette Siionis.
9
Issand, vägede Jumal, kuule mu palvet, võta kuulda, Jaakobi Jumal! Sela.

13Issand Sebaot, õnnis on inimene, kes sinu peale loodab.

 

Johannese evangeelium 6:24-35

24Kui siis rahvahulk nägi, et seal ei olnud ei Jeesust ega ta
jüngreid, astusid nad paatidesse ning tulid Jeesust otsides Kapernauma.
25Ja kui nad leidsid ta teiselt poolt järve, ütlesid nad talle: “Rabi, millal sa siia said?”
26Jeesus vastas neile: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi
mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite

leiba ja teie kõhud said täis.
27Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks
eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.”
28Siis nad ütlesid talle: “Mida me peame ette võtma, et teha Jumala tegusid?”
29Jeesus vastas: “See ongi Jumala tegu, et te usute temasse, kelle ta on läkitanud.”
30Siis nad ütlesid talle: “Mis tunnustähe sa siis teed, et me
näeksime ja võiksime sind uskuda? Mida sa teed?
31Meie esiisad sõid kõrbes mannat, nõnda nagu on kirjutatud: Ta

andis neile süüa leiba taevast.”
32Siis ütles Jeesus neile: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei
andnud Mooses teile leiba taevast, vaid minu Isa annab teile tõelist leiba taevast.
33Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.”
34Siis nad ütlesid talle: “Issand, anna meile alati seda leiba!”
35Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb,
see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 25:11

11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

 

Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armuaja eest meie maal. Täname Kristuse kui Eluleiva eest. Täname, et Jeesus Kristus on tulnud Jumala juurest, saanud inimeseks meie pärast ning Tema on tõotanud olla meiega nii siin maa peal kui igaveses elus. Tänu, et tohime usaldada Jeesust igas oma elu olukorras. Tänu, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu võimaluste eest koguduse jumalateenistustel osaleda elektrooniliste vahendite kaudu ja Pereraadio vahendusel. Täname koguduse liikmete eest, kes toetavad kogudust majanduslikult aga ka oma eespalvetega.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Peetruse kiri 2:1-3

1Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine,

kadetsemine ja mis tahes keelepeks!
2Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te

selle varal kasvaksite pääste poole,
3kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Johannese evangeelium 12:24

24Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega
sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.

Palume Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Issand meie koguduse liikmeid selles kõigile uudses situatsioonis. Andku Issand tarkust ja mõistlikku meelt ja palju armastust. Issand aita, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristusele ning kindlat lootust, et meil on igavene kodu taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakonid Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ja nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Riias, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Aamose raamat 8:11-12

11“Vaata, päevad tulevad,” ütleb Issand Jumal, “mil ma saadan maale nälja:
nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele.
12Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad,

otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume Isandalt armu ja halastust seoses Covid-19 ülemaailmse haiguspuhanguga ning palume, et Issand ise paneks piiri selle haiguse levikule. Palume kõikide inimeste eest, kes on nakatunud, ootavad proovide vastuseid või on mures ja hirmul. Andku Issand ise rahu ja lootust. Palume, et Issanda Sõna oleks jätkuvalt kuulutatav ja kuuldav ning see võiks leida eest avatud südameid ning head vilja kanda – nii maise elu kui igavese elu tarbeks. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Kanname eestpalvesse Eesti Vabariigi presidendi, peaministri, valitsuse liikmed, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, keda on seatud inimeste teenistusse. Palume rahu pärast kogu maailmas. Palume, et Issand kingiks veel armu- ja rahuaega.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palume õnnistust igale palvetavale inimesele!

PÄEVA SÕNUM nr. 182

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluvalgust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotus-tesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 182

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ELULEIB

Paastuaja 4. pühapäev

  1. nädal: 22. – 28. märts 2020

 

Mõtle, Issand, kõigi vaimulike ja kirikurahva peale.

 

Inimesel on eluks vaja väga paljusid asju ning raske on neid reastada selle järgi, milline on kõige olulisem. Üks on aga kindel, et ilma söömata-joomata ei pea inimene kaua aega vastu. Seda teades pööras ka Jeesus tähelepanu inimeste maistele vajadustele ning toitis ime läbi viis tuhat meest.

Inimese füüsilised vajadused läksid Jeesusele korda. Mõeldes sellele, et inimene ei saa ilma söögita hakkama, kõneles Jeesus endast kui eluleivast.

Pühakirjast näeme, et olulised on nii söök kui hingeelu. Kumbagi neist ei või unustada ega pi-dada vähem tähtsaks. Maisest söögist sõltub nii inimese füüsiline kui ka vaimne olukord. Näljane inimene ei jõua tööd teha ega suuda pikemas perspektiivis ka vaimselt edasi areneda, sest elamiseks on vaja sööki.

Teisalt, kui inimene keskendub ainult maisele elule ega pööra tähelepanu oma hingele, siis jääb midagi olulist puudu. Selline inimene erineb siis vaid väga vähe loomast, kes üksnes oma ins-tinkte silmas pidades elab.

Kirik on diakooniatöö kaudu ulatanud abivajajale leiva ja samas kuulutanud talle Jumala sõna ehk andnud eluleiba. Juba algkristluses oli pärast jumalateenistust armastussöömaaeg, mille järel viidi sööki haigetele ja puuduses olijatele. See andis lisaks füüsilisele abile ka hingelist tuge. Meiegi võime anda nii füüsilist kui hingelist tuge oma ligimesele. (Soom 2017:8)

 

Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! Jh 12:24

 

See nisuiva on Jeesus ise. Ta vihjab oma kannatusele Vaiksel nädalal. Mitte kurjad, hoolima-tud ja jõhkrad inimesed, kes Jeesuse üle kohut mõistsid ja Ta ristile naelutasid, ei surmanud Teda. Jeesuse kannatamises ja surmas on inimlikult mõistetamatu paradoks. Taevane külvaja, Jumal ise heitis Jeesuse kui nisuiva mulda surema. Seda tegi Jumala armastus, et inimest kurjuse meelevallast vabastada. Kas siis, kui oled tulnud Jeesusele nii lähedale, et Ta on sinu Õnnistegijaks saanud ja sa Tema ees põlvitades Jumala armastust tänad ja imetled, mõistad Jumala tegu?

Jeesuse kannatamises ja surmas on veel teinegi paradoks. Pimedusevürsti kuulekad käsilased tahtsid Jeesust surma saata. Pimedusevürst tegi kõik võimaliku, et Jeesus ei sureks, nagu Ta suri – Jumala külvatud nisuivana, Jumala armastuse selge tunnistajana. Sest pimedusevürst ei vihka mida-gi nii jäägitult kui Jumala armastust ja selle vilja – patuse inimese lunastamist ning õndsakssaamist Jumala ees. Peetruse kaudu tahtis saatan Jeesust tagasi hoida, et Ta Jeruusalemma ei läheks. Ka siis, kui Jeesus oli juba risti löödud, püüdis saatan Teda veenda sealt maha astuma ja nõnda ennast ning teisi ristilööduid surmast päästma.

Jeesus ei teinud seda. Mulda külvatud nisuiva suri. Sellest võrsus suur hulk vilja, mida koguti seniste patuste hulgast taevastesse aitadesse. Seda koguti igaveseks eluks!

Nõnda oled ka sina, kui Jeesus on sinu Issandaks saanud, selle Jumalast külvatud nisuiva iga-veseks eluks valminud vili. Ja kui sa seda veel pole, siis kutsub Kristus sind: tule mulle lähemale, hoopis lähemale, kui sa praegu oled. Tule ja vaata, kus ma nisuivana ka sinu eest olen surnud. Tule ja kuule, kus Jumala päästev armastus on sinu jaoks reaalseks saanud. Jeesus kinnitab, et Ta ei tõuka kedagi tagasi. (Soosaar 1996:120j)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal ja Isa, Sina toitsid oma rahvast kõrbes taevaleivaga ja läki-tasid oma ainsa Poja kõigi inimeste Eluleivaks. Aita meil loobuda sellest, mis ei toida meie hinge, ja elada Sinu sõnast, mis juhatab meid igavesse ellu. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

MEIE USK ON NAGU SUU, MIS VÕTAB VASTU ELULEIBA.

Pühapäev – 22. märts

Jeesus ütleb: “Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.” Jh 6:35

 

Iga elav olevus vajab toitu. Taim sirutab oma juured mulla rüppe ja otsib sealt oma igapäevase leiva. Inimene ammutab oma toiduse samuti põrmust. Patulangemise järele sai meie alguse ja lõpu kohta maksvaks: “Mullast oled sina võetud ja mullaks pead sina jälle saama.” Sellest mullast võtab ihu oma leiva. Mulla rüppe külvatakse seeme, seal ta tärkab pea ja leiab ained, mis tarvilikud eluks.

Vaimu poolest ei põlvene inimene mullast, vaid Jumalast. Jumala elav Vaim inimese muldses hoones tegi inimese elavaks hingeks. Jumal lõi inimese oma näo järele. Sellepärast inimesel on või-malus uskuda Jumalasse, Teda armastada ja palves Temaga kõnelda. Seda ei või teised olevused. Inimesele kõrge seisukoha looduses annab elusa Jumala Vaim.

 

See Vaim võib elada ainult siis meis, kui Ta saab alati elu eluallikast, Jumalast. See on või-malik Jeesuse Kristuse kaudu, kes on eluleib, kes on tulnud taevast Jumala juurest. Vajame seda taevalikku vaimutoitu eriti seepärast, et oleme raisanud patu ja süü läbi oma südames jumalikud jõud. Jumal on meie peale halastanud. Ta on saatnud oma ainsa Poja, õige eluleiva taevast, kes me hinge toidab jumaliku jõuga. Jeesus Kristus on elu. Ta on Jumalast, kõigi elu andjast sündinud, seepärast võib Ta ka anda elu meile.

Juba kauges minevikus kuulutavad ette Vana Seaduse prohvetid seda elutaime. Aeg möödus. Kuulutus sai tõeks, tärkas taim Taaveti kännust. See on Issand Jeesus Kristus.

 

Kaheteistkümne aastasena templis, kui Ta vanematele kostis: “Eks teie tea, et ma selles pean olema, mis minu isa päralt on,” võime Tema kohta ütelda, et Ta kandis selle taime esimesi õisi. Kui Jeesus hiljem käies rahva keskel, külvas rahva hinge tõe ja elu sõnu, tegi vägevaid tegusid, võitles ja võitis patu, siis õitses Ta õite külluses. Kui Jeesus ristil tõi igavese lunastuse, siis see on juba vili, mis on kõigile rahvastele õnnistuseks. See on eluleib Jeesus Kristus.

Uus jumalik elu tärkab selle eluleivaga toidetud südames. Sealt taganeb vale, kõrkus, uhkus. Tema läbi saab patuga koormatud ahastav süda Jumala õiguse ja andestuse. Jeesus, eluleib kaotab ära patu, mis kõige viletsuse ja surma ema. Just sinule on Ta avanud Jumala armu väravad! Ta on andnud ennast sinule, kui elu sõnas ja pühas sakramendis. Neis armuvahendeis võime me inimesed Teda vastu võtta, maitsta õiget eluleiba.

 

“Ja see ei sure mitte, kes temast sööb.” Kuidas võime seda? Jumal on nõrga taime eest hoolit-senud, andnud talle juured, mis võtavad mulla peidust elu. Kas on Ta inimese unustanud, kes loodud Tema näo järele? Ei, Ta on andnud ka inimesele vahendid, mis tungivad elu sügavustesse. Usk on juureks, mis meid kinnitab Jumalasse. Usku võime võrrelda suuga, millega võtame vastu eluleiba. Jeesus ütleb, kes minu sisse usub, sel on igavene elu. Kui meil puudub elav usk, siis võtab me hing toitu maailmast. Milline on hinge toit, mida sageli maailm pakub. Tunneme seda eneste juures? Kas ei ole mitte ahnus, rikkus, omakasu?

Kas igatseme seda leiba. Kas viibime selle toidu algallikate, Jumala Sõna, sakramendi ja palve juures. Me võime nädalateks, kuudeks, isegi aastateks unustada selle toidu, kuna igapäevase leivata ei saa me päevagi läbi. Me nuriseksime ja ahastaksime kui Jumal taeva suleks ja ei annaks vihma ega kastet me põldudele. Head lõikust põldudel peame kalliks. Aga hingepõldudel ei taha me mitte koguda. Kuid ärgem unustagem neid suuri tõotusi, mis Issand neile tõotab, kes saavad osa elulei-vast. Seepärast haarake selle igavese elu järele, võidelge head usuvõitlemist. Seda suudame siis, kui oleme toidetud eluleivaga. Aga eluleib on Jeesus Kristus. Aamen. (Lind 1937:2)

 

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Jeesus hüüdis valjusti: Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! (Jh 7:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesuse antud vabadus kuulub kõigile. Ole sa vang või vaba inimene, rikas või vaene, noor või vana, sõnum on üks: Jeesus annab tõelise vabaduse ja elamis-väärse elu! Eero Junkkaala

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Muuda meie vaesus rikkuseks oma külluses! Karl Barth

 

* * *

 

MEIL ON RÕÕM

Esmaspäev – 23. märts

Rõõmustage koos Jeruusalemmaga kõik, kes Teda armastate! Js 66:10

 

Pole kahtlust, me kõik vajame Issanda ühte suurimat kingitust – rõõmu. Rõõmul on ümberku-jundav ja muutev võime. Esmalt muutume ise. Õpime rõõmustama iseenda üle. Leiame jõudu olla endaga armulised ning vajadusel astuda ka endaga lepituse teele. Leida tänus ja rõõmus ainukordne pale, mida Issand meile on andnud.

Siit on lühike samm armuks ja leppimiseks nendega, kes on meie ümber. Eks ole kummaline, et tihti ei suuda me armastada neid, kes meid armastavad, saati siis teisemeelseid või vaenlasi. Kris-tus kutsub meid kõiki haaravale armastusele. Taas sillutab rõõmust ja rahust täidetud süda selleks teed. Kriitiline meel toitub kõige enam rõõmutust hingest.

Kristus rõõmustas inimeste suurima õnne üle, kui nad leidsid elu- ja meeleparanduse tee. Kui meie rõõmustame, siis on meil Jumala nägu. Võime näha maailma Jumala silmade läbi. Jumala sil-mad ei näe olevat, vaid tema arm aina loob ning näeb veel loodavat juba valmisolevana. Jumala ja tema laste silmad ei jää iial igavesti kurvaks.

Ja siiski, miks rõõmu nii tihti napib? Mõnede arvates on melanhoolia dispositsioon ning Eesti rahva rõõmutus meie geneetiline lahtimurdmatu kood. Mõni ütleb, et kõik sõltub keskkonnast. Kui kasvatus on halb või aktsiakursid madalad, siis on rõõmustamine kohatu. Tõepoolest ei saa valgust leida sealt, kus on pime sees ja väljas.

Kuid rõõmu allikas Jeesus Kristus saab läbida selle, mis riisub meilt rõõmu kas seest- või väl-jastpoolt. Teda ei kammitse meie minevik. Ta ei ole seotud mistahes olude, edu või ebaedu külge meie juures. Täiesti väljastpoolt tulevana saab ta meile veelgi seesmisemaks ja omasemaks, kui me ise endale oleme. Tema tuleb ning pühitseb ja uuendab meie elu täielikult.

Abiks rõõmu leidmise teel võib olla meditatsioon. Kui rahustume mõtlema maailma valust ja meie heaolust, siis võime kogeda tänutunnet oma südames. Loomulikult mitte variserlikku “ma tä-nan Sind, et ma ei ole selline …”, vaid sügavat rõõmu meile antud andidest ja kutset nende kasuta-misele.

Võime kogeda rõõmu kannatuste keskel. Esmalt imena, kuidas inimesed suudavad kanda koormat, mis on nende peal. Seejärel rõõmu Jumala reaalsest lähedalolust ja sekkumisest, kui ihu koormad kergenevad ja hing saab tervendatud. Enamgi veel, kannataja silmadest peegeldub taevas, mille rõõm ületab iga maise valu ja kannatuse. Rõõm valude keskel. Maha laskunud taevas.

Palun, et paastuaja rõõmunädal juhataks meid taas allikale. Jeesus Kristus tahab meid värs-kendada elava veega nagu kord naist Samaaria kaevul. Ta tahab meid toita elava leivaga. Enese täiu-sega. Tema, kes on eluleib, on öelnud: “Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi” (Jh 6:35). Elu suurim nälg ja janu on kustutatud. Me oleme söönud eluleiba ja joonud rõõmuallikast. Meil on Kristus. Meil on rõõm. Meil on elu. (Sander 2017:2)

 

Kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki lei-najaid, andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kus-tuva vaimu asemel, et neid nimetataks “Õigluse tammedeks”, “Issanda istanduseks”, millega ta en-nast ehib. (Js 61:2,3) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nõnda on siis Jeesuse sõnakuulmine see, mis meile võima-likuks teeb Jumalale sõnakuulelikeks lasteks saada ja meile lootust annab igavesele elule. Rõõmu-stagem ennast Tema suure armastuse pärast! Joosep Liiv

 

Palvetagem: Rõõmustage, te kallilt lunastatud hinged, sest teie süüdistaja on visatud taevast välja! Tal ei ole enam võimu teid süüdistada, sest teil on Isa juures Eestkostja, kes teie eest palvetab ja head kõneleb. Rõõmutsege ja hõisake, kõik Jumala lapsed, ja hüüdke suure häälega, et te olete võitnud Talle vere ja Tema tunnistuse sõna läbi. Lars Levi Laestadius

 

* * *

 

NÄLJA TUNNUSEID.

Teisipäev – 24. märts

“Vaata, päevad tulevad,” ütleb Issand Jumal, “mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele.” Am 8:11

 

Juhtumine, mida kolonel E. Melander elas läbi ühel misjonireisil rootsi Lapimaal, räägib haa-ravalt hinge näljast eluleiva järele. Kõik, kes on paastunud pikemat aega, teavad, et ainult paastumi-se algusel tuntakse näljavalusid ja häda. Peale selle kaob valu. Nälgitakse küll edasi, aga sellest ei tunta enam mingit vaeva.

Just niisama on ka Jumala Sõnaga. On, mida nimetame näljaks ja januks Jumala Sõna järele. Olen ise mitu korda näinud sarnaseid juhtumeid ja sellega võime kohata sageli just seal, kus ootasi-me seda kõige vähem. Siin toon ühe juhtumise Lapimaalt.

 

Kolonel oli juba mitu korda reisinud Lapimaal ja rahvas tundis teda hästi. Ühei päeval ta tuli lapitelgi juurde, kus sel korral ei olnud kedagi muud kodus kui ainult keegi vanem naine. Ta teadis, et kolonel on usklik mees, ja ütles temale: “Nüüd sa kindlasti kuulutad meile Jumala Sõna?” “Ei,” vastas kolonel, “seda ma küll ei ole mõtelnud, seda ma ei või, sest ma ei või rääkida teie keelt, nii et teie võiksite saada minust aru.” Aga naine ei lasknud ennast nii kergesti üle rääkida, ta tahtis jääda oma arvamise juurde. “Meie ei ole kuulnud Jumala Sõna kogu suve,” ütles ta.

Kolonelil oli väga kahju temast, aga ta ei annud järele. Keel tegi ülepääsematut raskust. Lõ-puks sai vana naine pahaseks ja ütles: “Ja seda sa julged ütelda meile, vaestele, nälginud koertele, meile, kes saame nii väga harva raasukesi laualt, mis on teile teistele kaetud. Ma tean, et sa võid rääkida Jumala Sõnast ja sa julged veel; ütelda, et sa ei taha.”

Siis palus kolonel, et temale laenataks Uus Testament, millest ta luges peatükki Johannese evangeeliumist nii hästi kui ta võis, ja kohe kogunes rahvas, nagu nõiutult välja maapinnast. Väike telk oli pungil täis, ja need, kes ei mahtunud sisse, panid oma kõrva telgi välisseina vastu, et kuulda natukenegi. Kõik tahtsid kuulda elusõna – ehk küll seda loeti puudulikus keeles.

 

Vaata, see oli nälg Jumala Sõna järele. Oh, et kõik tunneksid sarnast nälga! Aga kahjuks ei ole see nii. Ka siin maksab seadus, et nii kaua võib näljutada end, kuni ei tuntagi enam nälga. Nii on juhtunud suurte hulkadega nn. kristlastega. Ollakse harjunud elama ilma Jumala Sõna toiduta, on hoitud eemale eluleivast – ja vaata, nüüd ei tuntagi enam nälga!

Ja nälg on siiski tähelepandav. Mitte nagu puudus toidu järele, aga kui väsimus. Kus valitseb nälg, sinna tuleb juba iseenesest väsimus. See järeldus ei jää kunagi tulemata. Kristlikkus on vaimu-likult näljas ja sellepärast väsinud ja loid. Elu julgus on nõrgestatud. Elurõõm on kustunud, kõlbline jõud on purustatud. Kes tahab eitada, et see on nii? Aga kui palju on neid, kes mõtlevad, et see on nälja järeldus? Hingedel puudub Jumala Sõna kindel toit, ja nii kaob jõud ja rõõm.

 

Sa võid lehitseda nii palju kui tahad igasuguseid teisi raamatuid ja lehti, aga see on tarvilik toit hingedele, sest “Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igast ühest sõnast, mis Jumala suust välja tuleb.” Nii see on, ja nii see kestab alaliselt.

Oh, et nälg Jumala Sõna järele võiks tärgata uuesti, nii et ei sünniks rahvaga nagu prohvet Aamos ütleb: “Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand Jehoova, et ma saadan nälja maa peale, ei mitte ükspäinis leiva nälja, ega janu vee järele, vaid Jehoova sõnade kuulmise järele, et nemad peavad hulkuma ühest merest teise, ja põhja poolt päevatõusu poole; nemad peavad sinna ja tänna mine-ma, Jehoova sõna otsima, aga nemad ei leia mitte.” Sest võib nälgida nii kaua, et – kui kord tunta-kse nälga – ei olda enam võimas võtma vastu toitu. (Sõjahüüd 1936:2)

 

Jõle räägib jõledust ja ta süda taotleb nurjatust, et teha jumalavallatust ja rääkida Issanda kohta valet, et näljast hinge lasta nälgida ja janusele keelata jooki. (Js 32:6) Ja poiss Saamuel tee-nis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased. (1Sm 3:1) Ja loobuksid põletusohvreist, tapaohvreist ja joogiohvreist pühamus, teotaksid hingamis-päevi ja pühi. (1Mak 1:45)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oh et Jumal toidaks neid, kellel on kõike ülearu! Khalil Gibran

 

Palvetagem: Armas taevane Isa, milline suur, väärtuslik ja kallis varandus Su Sõna on! Tee meid tähelepanelikuks selle varanduse vastu, et me võiksime hoida Sind puhta, selge ja võltsimatu-na. Kaitse meid petiste ja valevaimude eest, kes viivad Sinu Sõna juurest ära ja teevad hinge tüh-jaks. Anna meile tarkust ja mõistlikkuse Vaimu, nii et me tunneksime ära õiged karjased nende häälest, mis on Sinu hääl, aga kardaksime ja põgeneksime nende eest, kes ei kuuluta Sinu Sõna õigesti. Johann Arndt

 

* * *

 

ISSANDA TEENIJA

Kolmapäev – 25. märts

Issanda kuulutamise püha

Paastumaarjapäev

Küüditamise mälestuspäev (25.03.1949)

Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla. Gl 4:4

 

See on üldse sügav ja mõtlemapanev sõna – “kui aeg täis sai”. Nähtavasti tahetakse seega öel-da: kui igatsus oli haripunktini jõudnud, kui tarvidus oli kõige teravam. Nälg ja janu Päästja järgi kõige lõikavam. Kui inimhing otse kisendas taeva poole. Siis tuli Päästja. Siis Jumal Ta saatis.

Kui inimkond on ärakadunud poeg, siis Isa ise tõttab talle vastu. Kui inimkond kobab pime-duses ringi, siis taevas avaneb ja saadab oma valgust, et tervendada, elustada, õndsaks teha ja õn-nistada. Nii võeti vastu jõululapse sündimine Petlemmas. Nii kujunes Petlemma sündmus – sünni-tunniks uuele ajale, uutele mõistetele ja arusaamistele, uuele inimkonnale!

 

Ega see tänapäevgi teisiti pole. Mida rohkem meiegi XX sajandi elu satub ummikusse ja unustab Jumala näo inimeses, mida ligemale tüürime täielikule pankrotile inimsoo tõeliste väärtuste aladel (ja selle tunnusmärke on põdevas Euroopa elus praegu külluses), seda õigustatuim on otsimi-ne ja igatsus abi järgi ja pääsmise järgi, mis tulema peab ülevalt ja mis ainult ülevalt tulla võib. Ja “kui see aeg täis saab”, küllap tuleb Jumal jälle: emb-kumb, kas katastroofini jõudnud inimkonna üle kohut mõistma, või vahest ometi meid veel uute jõuludega õnnistama. See on minu usutunnis-tus.

Aga selles mõttes näeksin ma küll meeleldi, et inimesed oskaksid õigel ajal omale leida ja kü-sida Vaimu ülevalt, ning kuulatada ja Jumala tulekule vastu tuua oma hinge õilsamaid igatsusheli-sid. Olgu jõulud meile kõigile elavaks äratuskõneks ja äratagu nad meis armastust venna vastu ja armastust Jumala vastu: mil määral neid kahte põhimõtet teostame, sel määral kanname “Jumala nägu” enestes ja oma elus, ja sellest oleneb kõik, kuidas meid koheldakse siis, “kui aeg täis saab”… (Kuusik 1935:2)

 

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. (Lk 1:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina valisid Neitsi Maarja meie Päästja emaks. Täida meid oma armuga, et meiegi järgiksime meelsasti Sinu tahet. Kingi meie südamesse rõõmu sellest, et Si-nu Poeg Jeesus Kristus on sündinud inimeseks ja päästnud meid surma ja patu meelevallast. Sinule olgu kiitus ja au nüüd ja igavesti.

 

* * *

 

JUMALA HEAD TEOD

Neljapäev – 26. märts

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal; Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega. Ps 145:15,16

 

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. See on väärt mõte. Kuid psalmi autor mõtles kogu elusale loodusele. Te-ma ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Tema leivateha-sest saavad nad kõik oma roa ja see tehas on oma toodangut vääramatult turule saatnud väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milliprotsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Loomade maailmal ei ole kõnevõimet. Nad ei saa Ju-malalt oma leiba paluda, aga oma silmadega saavad nad oodata. Iiob ütleb, et nad saavad “karjuda”, viidates eriti kaarnatele, kelle “pojad karjuvad Jumala poole” (Ii 38:41). 104. psalmis on öeldud: “Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.” (Ps 104:21). See osa loodu-sest, mis ei suuda paluda, ootab oma toitu igatsevate silmadega ja hüüdva häälega.

 

Jumal annab neile nende roa. Kui Jumal lõi toidu vajaduse, siis ei jätnud ta toitu loomata. Kindlasti teadis psalmi autor sedagi, et üksikud linnud ja loomad võivad ka nälga surra, kuid üldi-selt saavad loomad ja linnud oma toidu. Inimenegi võib nälga surra, kuid inimkond elab edasi.

Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toidu hankimiseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. See-sama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsige Issandat, kui ta on leitav,
hüüdke teda, kui ta on ligidal!”
 (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimu-likkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14). (Tärk 2014:698j)

 

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad. (Ii 39:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võib olla oli meie kristlaseks olemine spontaanne kaasami-nek, ilma täie teadlikkuse ja selguseta, ilma õige tõsiduseta. Nüüd peab see lõppema. Me peame en-dale aru andma, mida tähendab mulle Jumal, mida tähendab Jeesus Kristus, kes on inimeseks saa-nud. Ma pean teadma, miks ma usun. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Kas on linnukesel muret, kust ta saab, mis ta sööb? Kas ta nälga sureb? Tema loodab Looja peale, hüppab seal oksa peal, rõõmsalt tõstab hääle. Laurentius Laurenti

 

* * *

 

TEEKOND JUMALA KOJA POOLE

Reede – 27. märts

Õnnis on inimene, kelle tugevus on Sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Ps 84:6

 

Mis on meie mõttes? Kas armastame oma palveteekondi või on need meile väsitavad ja tüüta-vad? Kas sinu mõttes on osadus Jumalaga, kui tuled palvekotta, või on sul mõttes tuttavatega kohtu-mine?

Meie õndsus ongi teekonnal oleku õndsus. “Meil ei ole siin jäädavat linna.” (Hb 13:14) Oleme aina teel jääva poole. Usuteel ei ole ükski teelõik nii viljatul maal, et see ei võiks muutuda õnnistus-te maaks. Vaja on külvata silmaveega. Mõtlema Jumala ees järele, kui palju on meie elus olnud pi-saratekülvi vaimulikkudel põhjustel? Kui pisaraid on vähe olnud, ärge siis imestage, et ei või loota allikate tekkimist või pilvede saabumist.

Meie paneme tõepoolest oma saavutusele suurt rõhku, aga vaimulikult on oluline see, et oleme teel ja sellel edasi läheme. Iga saavutus on vaid uus teelõigu algus. Iga uus õnnistus on nagu teetõus uuele künkale. Künka taga ei ole tee lõpp, vaid uus avarus. Lõpp tuleb siis, kui “reisikepi” maha pa-neme. Kui suured sinu saavutused ka oleksid, tuleta siiski meelde, et sealt, kuhu sa oled jõudnud, tu-leb nüüd edasi minna. (Tärk 2014:307)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Saada üles palve iga kord, kui näed midagi puuduvat sul enesel, sinu omastel või teistel, kellega päeva jooksul kohtunud oled. Ära lükka seda teiseks kor-raks, vaid palu juba teel olles! Seejuures ära unusta aga peamist: “Kui see vaid austab Sinu nime!” Ole Hallesby

 

Palvetagem: Kui olen läinud eksteed ma, kaotanud silmist ei ole mind Ta. Järele tuleb, tagasi toob, kuni Ta mulle eluteeks saab. Kristus mu lootus, lootuseks jääb, teel läbi kõrve eluks mul saab. Arved Pail

 

* * *

 

JEESUS KRISTUS ON MEIE IGAVENE LEIB – ELAV ELULEIB!

Laupäev – 28. märts

Jeesus ütleb: “Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest Teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.” Jh 6:27

 

Meil on vaja mõista, et igapäevane leib, mille pärast Meie Isa palveski palvetame, on see, mi-da vajame õnnelikuks eluks oma ajalikus maailmas. See on, mille eest peame ka igapäevaselt Juma-lat tänama. Igapäevase leivaga käigu ikka kaasas igapäevane tänu! Igapäevane leib märgib toitu, ihukatet, peavarju, lähisuhteid, turvatunnet, õnne ja rahu, mida inimene igapäevaselt vajab. Tõepoo-lest, seda kõike me vajame, ja kui oleme ausad, siis valdavalt me seda kõike ka saame. Saame kind-lasti vähemalt nii palju, et olla tänulikud. Kuid ikkagi on see kõigest kõhutäis, nagu Jeesus ütleb – roog, mis hävib.

Teame, et vesi ja leib on inimese eluspüsimise miinimum. Vangid pannakse vee ja leiva peale, sõja ja ikalduse korral mõõdetakse leiba ja vett mõõduga, kuid ainult veest ei piisa, et elus püsida, nagu ka ainult leivast mitte. Jumal hoidis Iisraeli rahvast kõrbeteekonnal mannaga elus. Jeesuse käest küsitakse, Moosese manna-imele viidates, millise tunnustähe teeb tema. Jeesus näeb, et rahvas polnud aru saanud, et kõrbemanna ei olnud midagi muud kui eluspüsimiseks piisav kõhutäis. See oli miinimum selleks, et hing püsiks sees! Tema on tulnud pakkuma maksimumi – eluleiba igavese elu tarvis!

 

Uskmatu rahvas taotlebki kõigest miinimumi – kõhutäit. Maailm taotleb sedasama miinimu-mi. Taotles Jeesuse päevil, taotleb ka täna. Selle miinimumi igatsemise juurde käib ka soov saada sellised juhid, kes garanteerivad parima kõhutäie.

Valmiste perioodil keskenduvad kõik erakonnad oma vaimislubadustes kõhutäie reklaamimi-sele. Valija valib selle, kelle kõhutäiepakett on isuäratavam. Rahva soov kroonida Jeesus kuningaks oli miinimumi taotlemine. “Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja teda vägisi kuningaks teha, ja ta tõmbus mägedesse üksindusse” (Jh 6:15), kirjutab Johannes. Jeesus oli 5000 meest toites tões-tanud oma suutlikkust garanteerida rahvale korralik kõhutäis, pealegi imeliselt viie odraleiva ja kahe kalaga. Kuid Jeesus ei olnud “peibutuspart” ega “valimismagnet”. Ta ei pakkunud kõhutäit üheks valimisperioodiks, vaid igaveseks ajaks. “Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi” (Jh 6:35).

 

Leib saab toiduks alles sel hetkel, kui teda murtakse. Jeesus saab eluleivaks, kui Ta inimeste pattude eest risti lüüakse! Nõnda ei ole Jeesus Kristus meie igapäevane leib, vaid igavene leib – elav eluleib! Ta ise ütleb: “Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest” (Jh 6:51). Aa-men (Viilma 2017)

 

Hääl taevast ütles: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Mt 3:17) Ja Johan-nes tunnistas: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.” (Jh 1:32) Kuidas siis teie ütlete sellele, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotab Jumalat, kuna ma ütle-sin: Mina olen Jumala Poeg? (Jh 10:36)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ainult kuiv põld joob januga, aga see, mida on liiga palju kastetud, muutub sooks. Ainult vaene vajab raha endale elatise muretsemiseks, aga rikas teeb endale rahast soo, millesse ta upub. Moše Makarowis

 

Palvetagem: Kui iial sööme seda rooga, saab uueks meil su mälestus ja uusi eluvete vooge toob hingesse Su armastus. Su veri, surm ja ristivalu toob meie südamele elu. Johann Jakob Ram-bach

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Kuusik, Paul 1935. Kui aeg täis sai. Ühistegelised Uudised, nr. 51/52, 23.12.1935
  • Lind, Eduard 1937. Jeesus on eluleib. – Eesti Kirik, 17.06.1937
  • Sander, Ove 2017. Meil on rõõm. – Eesti Kirik, 29.03.2017
  • Soom, Kaido 2017. Eluleib. – Eesti Kirik, 22.03.2017
  • Soosaar, Albert 1996. Usk – lootus – armastus: [Postill]. Tallinn: Logos
  • Sõjahüüd 1936. Nälja tunnuseid. Sõjahüüd : Päästearmee häälekandja Eestis, 01.05.1936
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Viilma, Urmas 2017. Jutlus – Jh 6:26-27. Lääne praostkonna sinod, Kullamaa kirik. EELK Kullamaa Püha Johannese koguduse koduleht, 31.03.2017: http://kullamaakogudus.edicy.co/blog/eelk-laane-praostkonna-sinod

 

Koostas Indrek Lundava.

Märts 2020

Palvetades ja tegutsedes

Martin Luther on  andnud meile hea juhtnööri –  palveta nii, nagu ükski meie töö ei aitaks ning tööta nii, nagu meie ühestki palevest ei oleks kasu. Küsimus ei ole selles, milline peaks olema Jumala usaldamise ja meie endi tegevuse vahekord, vaid et mõlematesse tuleb suhtuda täie tõsiduse ja pühendumisega. Seda põhimõtet ja suhtumist oleks väga oluline järgida ajal, mil me kõik ühel või teisel viisil püüame panna piiri koroonaviiruse levikule või vähemasti hoida ennast ja kaasinimesi sellesse nakatumisest.

 

Mõeldes esimesest – Jumala usaldamisest, Temalt armu ja abi palumisest –  tahan uskuda, et oleme seda teinud ja tegemas nii Eestimaa kristlaste ja kogudustena. Läinud nädala lõpus saatsin peakaplanina välja kirja,  milles oli üleskutse –  „Lootkem alati Issandale Jeesusele Kristusele, kes on meie juures meid aitamas, hoidmas ning tervendamas nii ihu kui hinge poolest. Samuti palvetagem usalduses Issanda poole, et Tema heidaks meile armu ja paneks piiri  viiruse levikule. Palvetagem haigete tervenemise pärast. Palvetagem hingerahu pärast kõikidele inimestele ja nende lähedastele, keda viirus on juba puudutanud. Palvetage rahu, tasakaalu ja õigete otsuste eest viiruse vastases võitluses. Viimaks palvetagem, et me kõiges ja kõikjal oleksime Issanda igavesti õnnistavates ja hoidvates kätes.“ Tänu Jumalale, meie palved ei ole läinud tühja.

 

Ilmselt  mitte juhuslikult, vaid juhitult jutlustasime läinud nädalal kuningas Hiskija haigestumise, enamgi veel tema tervenemise loo üle. Kuningatki tabas sõnum vajadusest „oma elumaja asjad korda seada“ täiesti ootamatult. Mõneti on tabanud just sel viisil koroonasõnum tänaseks enam kui sadat riiki. Tolle muistse kuninga lugu lõppes hästi, usun, et Issand annab sama armu meile, kuigi oleme maksnud juba väga kõrget lõivu sellele tõvele.

 

Mida ei saa jätta tähelepanuta tolle imelise paranemisloo juures, et Issand andis armu ja tervist palve peale. Palve peale, kus palvetaja ei olnud ainult näoga, vaid kogu oma eluga „vastu seina“, ning valas pisaratega oma elu Issanda ette. Ja Issand kuulis ja halastas. Just nimelt halastas, sest viimsena ei kuuldud palvet mitte kuninga siira südame ja ustava ametipidamise tõttu, vaid „lepingu pärast Taavetiga“ ja armastuse pärast. Nii on tänagi –  Issand halastab meie peale, sest tema nimi on armastus ja halastus, kuid meie osaks on otsida palves ja lapsemeelses usalduses Tema armu.

 

Nagu alguses viidatud, meiltki oodatakse meie endi tööd ja tegevust viiruse eest kaitsel ja selle ohjeldamisel. Loomulikult teeb seda riik oma struktuuride, ametkondade, haiglate ja tuhandete inimeste kaudu, kuid meil kõigil oma osa ja vastutus.  Kui viimasel nädalal on vahetatud mõtteid, kas riigi seniste otsuste arv ja sisu on olnud piisav, siis minu hinnangul on see nõnda, kuigi arusaadavalt saab lõplikuma hinnangu anda alles ajadistantsilt. Küll aga näib mulle, et me ise, selle sama riigi kodanikega peaksime käituma vastutustundlikumalt ja hoolivamalt, hoides ja kaitstes iseennast ja üksteist selle viiruse eest.

 

Seega pole küsimus niivõrd selles, mida või kui palju riik on teinud, pigem on küsimus selles, kas meie ise selle sama riigi kodanikena võtame tõsiselt, mida riik oma pädevate organite kaudu meil soovitab tungivalt teha.  Ja need soovitused ei ole midagi sellist, mille järgmine tähendaks tohutut eneseületamist, vaid need lähtuvad kõige elementaarsemast ligimese armastuse, austamise ja teenimise nõudest. Vähemalt kristlasetena peaks meile olema seda kerge mõista ja kerge selle mõistmise järgi Jumala abiga elada. Seepärast olgem headeks eeskujudeks nii oma tegudes ja käitumises, samuti Issanda alatises usaldamises ja palves.

Siis ei jää head sõnumid tulemata.

 

 

 

 

 

 

PÄEVA SÕNUM nr. 180

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

Paastuaja 3. pühapäev

  1. nädal: 15. – 21. märts 2020

 

Mõtle, Issand, kõigi peale, kes reisivad merel, maal ja õhus, ning hoia neid.

 

Maailmas on palju erinevaid jõude: nii headus kui kurjus, armastus kui vihkamine. Iga päev seisame meiegi nende jõudude mõjupiirkonnas ja kord võidab headus, kord kurjus, kord armastus, kord vihkamine. Need erinevad jõud mõjutavad nii ühiskonda kui inimest ja tema käitumist. Ühis-konda on raske muuta heaks ja armastavaks, kuid mida rohkem on riigis inimesi, kes neid väärtusi hindavad ja oma elus rakendavad, seda paremaks muutub ka ühiskond. Riik ongi ju üksikute ini-meste kogu ja mida rohkem on nendes inimestes õilsaid väärtusi, seda parem on ühiskond. Muutu-mine algab meist endist.

Teame teoorias, et õige on olla hea ja armastav. Tegelikus elus on piisavalt neid päevi, mil ülekaalu jääb ka meie elus kurjus ja viha. Vahel on imelik tagantjärele mõelda, millised väiksed asjad võivad tuua meie elus esile kurjuse ja pimeduse. Kriisihetkel me seda ei märka, alles hiljem saame aru, kui rumalaid valikuid oleme teinud. Patt inimeses on see, mis aitab kurjusel võita. Patt paneb inimese endale vastu rinda taguma ja näpuga süüdistades kaasinimese suunas osutama. Ju-mala Vaim näitab seevastu meie enda patule ja kutsub elama meeleparanduses. Palve on see, mis aitab loobuda kurjusest ja vihast ning elada Jumala tahte kohaselt armastuses ja headuses. Nii või-dab Jeesus kurjuse ka meis ja toob selle asemele uue elu. (Soom 2018:8)

 

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62   

 

Kurjus saavutab võidu seal, kus tal õnnestub vallata inimese seesmine maailm. Seepärast ei püüdnud Jeesus ümber korraldada ühiskondlikke struktuure, vaid võttis ette kõige raskema: inimese südame. Tema käes on meid tõeliselt puhastada! Kuid kas kurjuse võitmise teemal on mingi seos ka pühapäeva juhtsalmiga: “Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”

Selleks, et Kristus saaks inimese elus midagi muuta, kurjuse võimu võita, tuleb teda järgida. Iga kord, kui Jeesus tervendas mõne haige või ajas kellestki välja kurjad vaimud, kõlas selle taga kutse: “Järgi mind!” Nii on see tänapäevalgi. Kutse järgida Jeesust, panna käsi jumalariigi adrale, on kõige kallim, mida praeguses maailmas võime saada. Selle vastuvõtmine või tagasilükkamine ots-ustab meie saatuse igavikus.

Sel põhjusel hoiatab Piibel kergekäelise suhtumise eest Jumala andidesse. “On ju võimatu neid, kes kord on olnud valgustatud, kes on maitsnud taevast andi ja saanud osa Pühast Vaimust, kes on kogenud Jumala head sõnaja tulevase ajastu vägesid ning ometi ära taganenud – neid on võimatu uuendada jälle meeleparanduseks, sest et nad iseendi kahjuks löövad Jumala Poja ristija teevad ta naeruks” (Hb 6:4–6). Hoidku Jumal meid taolise languse ja tagasivaatamise eest! (Roots 2019:8)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa kuulutad meile oma Poja kannatuse ja surma läbi pää-semist ja õndsust. Kingi meile avatud süda, et me Kristuse armastust ja kuulekust mõistaksime ja järgiksime Teda, kes Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

ALLU JUMALA PARANDUSTELE

Pühapäev – 15. märts

Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Ilm 3:19

 

Kui Jumal meid parandab, on kolm valikut: 1) mässata Tema tahte vastu, 2) ennast õigustada või välja vabandada, 3) võtta vastu Tema kriitika ja end parandada. Enne aga pead olema veendu-nud, et Jumal armastab sind tingimusteta just sellisena, nagu oled. Ilma selleta proovid endiselt Te-ma armastust välja teenida.

Tõde on see, et sul on see juba olemas. Paljud meist arvavad, et ennast heaks kiites vabanda-me välja kõik, mis meiga valesti on. See ei ole nii. Sul tuleb mõista, kui palju Jumal sind armastab. Ilma selleta võtad Tema kriitikat enda, mitte oma käitumise pihta. Vaimseks kasvuks pead uskuma, et Jumal on sinule pühendunud, eriti, kui Ta parandab ja juhib sind viisidel, mida sa ei mõista. Sel-listel aegadel peab sul olema kõikumatu usaldus Tema armastuse vastu. Apostel Paulus oli veendu-nud, et mitte midagi ei saa lahutada teda Jumala armastusest. “Ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rm 8:39).

Ilmutuste raamatu kolmandas peatükis kõnetab Jumal meid kõiki, öeldes: “Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” Üks kõige suure-maid tõestusi Jumala armastuse ja aktsepteerimise kohta on Tema kriitika. Kui Jumal sind praegu noomib, siis rõõmutse! See tähendab, et Tal on sulle head asjad varuks. (Raadio7 2016)

 

Keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:12) Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: “Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!” (Hb 12:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma usun, et Jumal võib lasta sugeneda head kõigest, ka hal-vimast. Ma usun, et ka meie eksimused ja vead ei ole kasutud, ja et nendega toime tulla pole Juma-lal raskem kui meie näiliste heategudega. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Sa karistad ja noomid selleks, et Sinu poole pöördutaks, et patu orjus meid lõpli-kult ei hävitaks. Kuna oled Jumal, ei saa õnnetus Su valgust varjata. Sinu au on: lõputu halastus ar-mastada. Jan Ámos Komenský

 

* * *

 

ÜKS TEE VIIB TAEVASSE

Esmaspäev – 16. märts

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

 

Igapäevases usuelus on meie pilk, meie vaade sageli suunatud valesti. See on pahatihti liiga re-aalne ehk, võiks isegi öelda, meie vaade karjub meie peale. Me vaatame hädadele, vaevadele, valu-dele ja õnnetustele, kurbusele ja muredele. Tõepoolest, need ongi meid tabanud. Aga kuhu vaatad, sinnapoole hakkad ka ise liikuma, vajuma. Meil võivad olla halvad nõuandjad. Rahvas võib naerda meie valitud teed, sest ei pea seda õigeks.

Meie elu esimene ja kõige tähtsam probleem ongi leida õige tee. Kuhu me läheme, kui pole õigel teel? Kuidas jõuda soovitud paika, kui ei tea teed, mis pärale viib? Jumala kartus on eelduseks, kinnitab laulja, et meid juhitakse õigele teele. Õige tee leidmiseks tuleb pöörduda Jumala poole.

 

Meie peame vaatama Jeesusele, et jõuda trooni ette. Issand on nende sõber, kes Jumalat karda-vad. Neil on püsiv hingerahu ja on öeldud, et Issand tõmbab nende jalad võrkudest välja. Ega siis võrkudest puudus ole ja sageli inimesed ise neid ei märkagi.

Mis ka meie ümber ei toimuks, olgu me pilk ikka suunatud Issandale Jeesusele. Hoidke pilk Issandal, siis jõuame sinna, kuhu Tema meid juhib – trooni ette. (Himma 2007:50,54)

 

Mu sõbrad on pilkajad – Jumala poole on mu pisarais silm. (Ii 16:20) Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? (Ps 121:1)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala elavakstegev arm uuendagu sind iga päev Püha Vai-mu kaudu. Järgigu teised oma seisukohti. Sina järgi Issandat! Urho Muroma

 

Palvetagem: Seal, kus taevas isakodu, eluase õndsatel; ahastus ja mureudu tundmatud ta ra-dadel. Oh et sinna minagi muremaalt kord jõuaksin! Simo Oskari Korpela

 

* * *

 

TÕDE, MIS VABASTAB KARTUSEST

Teisipäev – 17. märts

Parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält. Jr 26:13

 

Vana Testamendi tekst (Jr 26:12–16) viib meid Anatoti preestri poja prohvet Jeremija aastal 627 eKr alanud ja üle neljakümne aasta kestnud tegevuse keskmesse. Ta oli määratud saama tun-nistajaks suurtele geopoliitilistele muutustele, mis puudutasid otseselt tema kodumaad, täpselt sa-muti nagu ka 30 ja 100 aastat tagasi toimunud pöördelised sündmused Euroopas meid, eestlasi. Prohvet pidi kuulutama õigust, mis vaatab alla taevast, ja otsima tõde, mis võrsuks vastu maast. Seda viimast ta aga ei leidnud.

Jeremija kuulutas Juudale ja Jeruusalemmale saabuvat hävingut ette juba ammu enne, kui reaalne vaenlane ehk uus suurjõud Babüloonia nende ukse taha jõudis. Rahvas aga ei tahtnud tollal ega taha ka tänapäeval kuulda tõde ning veel vähem seda tunnistada, vähemalt senikaua, kuni nende valede arsenalis veel piisavalt püssirohtu on.

 

Kuna Jumala prohvetit ei kuulatud ega soovitud pöörduda ka oma kurjadelt teedelt, sattus Je-remija pidevasse konflikti nii Jeruusalemma templi preesterkonnaga kui ka õukonna- ehk tänapäe-vases mõistes peavooluprohvetitega. Jeremijat süüdistati isegi reeturluses, kui ta julges rahvajuhte hoiatada vastuhakkamise eest babüloonlastele, kelle käest neil nagunii pääsu ei olnud. Ent samal ajal andis ta lootust, et Jumal tõotab igal juhul oma rahva vangipõlve määratud ajal lõpetada ja pa-gendusse viidud kodumaale tagasi tuua. Seegi kuulutus oli määratud kurtidele kõrvadele.

Samaaegselt sõitlemisega ebajumalateenistuse eest hoiatas Jeremija pidevalt rahvast ka loo-tuse panemise eest pelgalt rituaalsele ja formaalsele jumalateenistusele, kui sellega ei kaasne meele-parandust ehk elu Jumala õiguses, mille viljaks ongi kartusest vabaks tegev tõde. Kristlik pärimus on näinud just Jeremijas Kristuse prohvetlikku eelkuju. Sest nii nagu Jeremija omas ajas, nutab ka Jeesus aastasadu hiljem uuendatud templit nähes kõige selle pärast, mis tolle hiilgusest varsti järele jääb, kuna Jeruusalemm ei ole oma armukatsumise aega ära kasutanud.

Meid julgustab aga see, et ülestõusnud Issand pakub Laodikeia kogudusele, ainsale Väike-Aasia kogudustest, kelle kohta Tal midagi head öelda ei ole, valgeid rõivaid, varjamaks oma alasti-oleku häbi, ning silmasalvi, nägemaks Issandat, kes oma rahva ka siis, kui Ta neid nende pattude pärast karistab, Kristuse lunastuse läbi ometi hukatusevõrgust välja tõmbab. (Kukk 2020:8)

 

Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Parandage oma eluviise ja tegusid, siis ma jätan teid elama siia paika! (Jr 7:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Viha ja kurjusega täidetud maailmas ei ole kerge olla ar-mastav ja andestav inimene. Kuid kuidas teisiti on võimalik inimesel, kes suhtub meisse antipaa-tiaga, uskuda Kristuse võitu, kui meie elus pole sellest võidust midagi näha? Kuidas saab ta uskuda Kristuse armastusse, kui see puudub meie elus? Kristuse evangeelium ei saa olla usutav, kui ta ei avaldu meie juures elujõuna. Uno Plank

 

Palvetagem: Anna julgust usaldada, anna suutmist uskuda teise suhtes head ja ilusat, loota se-da alati – ka siis, kui see ei peakski olema õige! Issand, tee mu süda avaraks, et suudan silmnähta-vast oletada parimat, teist inimest vabandada, mõelda ja rääkida temast head, käänata kõik asjad hea poole! Toomas Paul

 

* * *

 

INNUKAS JA TULINE KRISTUSES

Kolmapäev – 18. märts

“Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum!” Ilm 3:15

 

“Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!” (Fl 1:21) Oh oleks vaid meil kõigil sellist tulisust elada Kristusele nagu Paulusel seda oli! Püha Vaimu juhtimisel levitas ta täiesti omal käel kristlust üle kogu Rooma impeeriumi. Tal oli ükskõik, kas ta elab või sureb, sest ta tahtis vaid Juma-lariiki edasi viia.

Tänapäeva kristlus aga on arendanud välja vale usu – usu, mis ei kätke endas mingit pühendu-mist. Oleme nii hõivatud ühelt kristlikult konverentsilt ja ürituselt teisele jooksmisega, otsides kõige tegijamaid Piibli õpetuse jagajaid. Ühtlasi külastame me iganädalasi piiblitunde, täites oma pead üha enamate pealkirjade ja mudelitega. Samal ajal, kui miljonid haiget saanud inimesed üle maail-ma surevad lootusetuses. Meie aga oleme need, keda on kutsutud sirutuma nendeni.

 

Mida pühendumine endast üldse kujutab? Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see enese tingi-musteta pühendamist Issandale ja Tema tööle. Me jääme sõltumata olukordadest töö juurde, mis meile antud. See tähendab näiteks igal pühapäeval pühapäevakoolis õpetamist ükskõik mis, lastes neil lastel saada kõige olulisemateks noorteks me eludes. See tähendab teha eestpalveid nende eest või nädala sees nende jaoks aja võtmist, et saada teada, mis neid vaevab.

Pühendumine ei arvesta mugavusega või muutuvate tunnetega. Tõeline pühendumine tähendab vastupidamist, millele saab loota. Kahjuks aga ei tea enamus kristlasi sedagi, kuidas olla täielikult pühendunud Issandale. Nad on liiga hõivatud omaenda eludega ja liiga paljud neist tahavad kogeda koguduses meelelahutust, mitte pühendumist.

 

Kõige eelpool mainituga riskime aga sellega, et muutume Laodikeia koguduse sarnaseks, mil-lest on juttu Ilmutuse raamatu. Seal oli tegu leigete ja mitte midagi tegevate kristlastega. “Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled lei-ge ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.” (Ilm 3:15,16).

Palu, et Issand uuendaks sinus pühendumise vaimu, et saaksid olla see pühendunud sulane, kelle järele Ta igatseb. (Cruz 2019)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse Kirik, sellel suurel leigeksjäämise ja taganemise sajandil, ei vaja seevõrra Jumala kummardajaid kui Jumala tunnistajaid, kes peavad teadlikud ole-ma, et neile on armust antud mitte ainult uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada Tema pärast. Harri Haamer

 

Palvetagem: Sind, Jumal, tahan armastada ja südamest Sind teenida. Su nime tahan ülendada ja Sinu seadust pidada; Sull’ tuksub iga silmapilk mu viimne veretilk. Georg Kiviste

 

* * *

 

PÜÜDLUSTE SUUNAMINE

Neljapäev – 19. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

See salm kirjeldab täielikult toetumist Jumala peale. Nii nagu sulase silmad vaatavad ainiti oma isanda peale, nii on ka meie pilk pööratud Jumala poole, kasvades Tema palge tundmises (vaa-ta Jesaja 53:1). Meie vaimulik jõud hakkab kaduma siis, kui me enam ei tõsta oma silmi üles Tema poole. See kärbumine ei tulene niivõrd välistest hädadest kui meie mõtlemisest endast — “Ma leian, et olen end pisut liiga palju pingutanud, kikivarvul seisnud ja püüdnud olla Jumala sarnane, selle asemel et olla tavaline alandlik inimene.” Me peame mõistma, et ükski pingutus ei ole liiga suur.

Näiteks, sinu elus tekkis kriis, sa asusid võitlema Jumala poolel ning Vaim tunnistas sulle, et oled teinud õigesti, kuid nüüd on möödunud nädalaid ja sa oled pikkamisi jõudmas järeldusele: “Hm, äkki olin ma siiski pisut liiga pretensioonikas? Kas ma ei seadnud oma latti veidi liiga kõr-gele?” Sinu mõistlikud sõbrad tulevad ja ütlevad: “Ära ole loll. Me teadsime juba siis, kui sa sellest vaimulikust ärkamisest rääkisid, et see on mööduv nähtus, sa ei jaksa selle pinge all püsti jääda. Ju-mal ka ei oota sinult seda.” Ning sina ütled: “Ilmselt ma tõesti ootasin liiga paljut.” See kõlab küll alandlikult, aga tegelikult tähendab see, et su usk Jumalasse on kadunud ning asemele on tulnud usaldus ilmaliku arvamuse vastu.

Oht on selles, et mitte enam toetudes Jumalale, unustame tõsta oma silmad Tema poole. Vaid siis, kui Jumal sind järsult pidurdama sunnib, taipad sa, et olid kaotamas kõike. Niipea kui näed kuskil oma vaimulikus elus mõra, paranda see viivitamatult. Tunnista, et miski on trüginud sinu ja Jumala vahele, ning kõrvalda see otsekohe. (Chambers 1999, 24. november)

 

Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole! (2Aj 20:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesusele vaatamiseks tuleb mõnikord end päris sundida. Aga kui oled vaadanud, siis läheb kergeks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Ära pööra palet sa ka ristiski must ära, vaid armust südant kinnita, kui vaevab il-mas kära! Ja vaeva järel kosuta ja nutu järel rõõmusta, siis igavest sind kiidan. Georg Weissel

 

* * *

 

RASKED AJAD

Reede – 20. märts

Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Ps 25:11

 

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pöö-ranud. Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole (Ps 25:4) näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päe-vast teise, ükskõik mis juhtuks (Ps 25:5). Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutumatust armastusest ning juhtimisest (Ps 25:6-9).

“Kõik Jumala teed on heldus ja tõde neile, kes peavad tema lepingut.” (Ps 25:10) Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsu-musi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo. (Ray 2013)

 

Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepi-tus meie pattude eest oma nime pärast! (Ps 79:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene, kes oma võlga püha Jumala ees on tunnetanud, ei julge puudutada ligimese võlga. Teedy Tüür

 

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

 

* * *

 

KAS SU MÕTTEID ON HAARATUD MILLESTKI?

Laupäev – 21. märts

Kes iganes kardab Issandat, seda Ta õpetab teele, mis tuleb valida. Ps 25:12

 

Kas mingi asi valdab sinu mõtteid? Tõenäoliselt ütled: “Ei, mitte miski”, kuid meie kõigi mõt-teid valdab miski – harilikult oleme need meie ise, või kui oleme kristlased, siis meie kogemus kris-tlikust elust. Ent psalmist ütleb, et meie mõtteid peab valdama Jumal. Kristlase elus peab olema pü-siv teadlikkus Jumalast, mõtetest Tema kohta ei piisa. Kogu meie elu peab läbinisti valdama Jumala ligiolu. Lapse teadlikkus on niivõrd haaratud oma emast, et kuigi ta emast teadlikult ei mõtle, on probleemi tekkides suhe emaga alati määrav. Samal viisil peame meie “tema [Jumala] sees elama ja liikuma ja olema” (Ap 17:28), suhtudes kõigesse lähtuvalt Temast, sest meie püsiv teadlikkus Te-mast tõuseb alatasa meie elu esiplaanile.

Kui meie mõtteid valitseb Jumal, ei pääse miski muu meie ellu – ei mured, viletsus ega hädad. Ning nüüd me mõistame, miks meie Issand nii rõhutas muretsemise pattu. Kuidas me söandame olla nii absoluutselt uskmatud, kui Jumal ümbritseb meid täielikult? Kui Jumal meie elu valdab, omame tõhusat kaitsevalli kõigi vaenlase rünnakute vastu.

“Selle hing viibib heas põlves…” (Ps 25:13). Jumal laseb meil maitsta head põlve, Ta hoiab meid rahulikuna isegi keset viletsust, vääritimõistmist ja laimamist, kui meie “elu on varjul Kristu-sega Jumalas” (Kl 3:3). Me jätame end ilma imelisest, ilmutatud tõest, et Jumal on jäävalt meie kaaslane. “Jumal on meie varjupaik…” (Ps 46:1). Miski ei või murda läbi Tema kaitsevarjust. (Chambers 1999, 2. juuni)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud inimestele vabaduse valida, kas jääda Ju-mala juurde või lahkuda Temast, aga Ta soovib, et igaüks valib õige tee. Johan Kõpp

 

Palvetagem: Kas suudame mõista Su heldust, milles on pattude andeksandmine, elu pühitsus ja kojujõudmise lootus? Peegeldagu me elu Sinu armastust Jeesuses Kristuses, et elaksime andeks-andmises ja halastuses. Maailma tundku meid üksnes armastusest, mis on tegelikuks saanud meie keskel. Ove Sander

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Chambers, Oswald 1999. Kirkuse kütkes. Tallinn: Allika
  • Cruz, Nicky 2019. Innukas ja tuline kristuses. World Challenge, 01.06.2019: https://worldchallenge.org/et/devotion/innukas-ja-tuline-kristuses
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
  • Kukk, Mihkel 2020. Tõde, mis vabastab kartusest. – Eesti Kirik, 03.2020
  • Raadio7 2016. Allu Jumala parandustele. Sõna tänaseks päevaks. Raadio7, 07.11.2016: https://raadio7.ee/stp/allu-jumala-parandustele/
  • Ray, Joanna 2013. Rasked ajad. Psalm 25. Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing, 22.09.2013: https://www.avatudpiibel.ee/en/node/4560
  • Roots, Marek 2019. Jeesus – kurjuse võimu võitja. – Eesti Kirik, 20.03.2019
  • Soom, Kaido 2018. Jeesus – kurjuse võimu võitja. – Eesti Kirik, 28.02.2018

 

Koostas Indrek Lundava

Märts 2020

 

Palveleht 15. – 21. märts 2020

Nädala teema: Jeesus – kurjuse võimu võitja

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele ülistusosas toetuda: Psalm 25:11-20

11 Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

12 Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida.

13 Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa.

14 Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu.

15 Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja.

16 Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets!

17 Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest!

18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

19 Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu,

millega nad mind vihkavad!

20 Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse,

sest ma otsin pelgupaika sinu juures!

 

Jeremia raamat 26:12-16

12 Aga Jeremija rääkis kõigile vürstidele ja kogu rahvale, öeldes: „Issand on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud.

13 Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält, siis Issand kahetseb õnnetust, mida ta teile on tõotanud.

14 Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie silmis on hea ja õige!

15 Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis tõmbate süütu vere iseeneste ja selle linna ja ta elanike peale, sest Issand on tõesti läkitanud mind teie juurde, et ma räägiksin

teie kõrvu kõik need sõnad!”

16 Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja prohvetitele: „See mees ei ole surma väärt, sest ta on meile rääkinud Issanda, meie Jumala nimel.”

                                 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armu- ja rahuaja eest meie maal. Tänu Kristuse eest, kes on võitnud kurjuse võimu. Täname neitsi Maarja abikaasa, Joosepi eest, kelle mälestuspäev on 19.03. Tänu koguduse liikmete, kaasööliste ja vaimulike eest. Täname Indrek Lundava eest ning toome tänu, et Indrek on ustavalt valmistanud Päeva Sõna materjale koguduse liikmete vaimulikuks toetamiseks ja kasvuks. Aitäh sõprade ja sõpruskoguduste eest. Tänu toome Issandale kõikide  inimeste eest nii meie maal kui laias maailmas, kes on andnud oma suure panuse koroonaviiruse tõkestamiseks. Tänu Jumalale!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese ilmutus 3:14-19

14 Ja Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus:

 

15 Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum!

16 Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.

17 Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti -,

18 siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning

silmasalvi võida silmi, et sa näeksid.

19 Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan.

Ole siis innukas ja paranda meelt!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 9:62

“Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”

Palume Jumala hoidmist, tervist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt ustavust ja armu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimesi ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume reisil olevate inimeste eest. Palume tröösti leinajatele. Palume, et Issand kinnitaks ja oleks lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvekätele kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere ning aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakonid Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ja nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis. Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:37-43

37 Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,

38 et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud:

„Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?”

39 Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:

40 „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.”

41 Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.

42 Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud

seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,

43 sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.

Palvesse kanname Eestimaa ja siin elavad inimesed. Eriliselt kanname palvesse presidendi,  riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame piiskoppide, preestrite ning diakonite eest. Samuti iga koguduse liikme eest. Kanname palvesse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Usuteaduse Instituudi, Perekeskuse, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. meie kiriku organisatsioonid. Palume, et Issand ise paneks piiri koroonaviiruse ja teiste raskete viiruste levikule. Palume armu sõjakolletesse, põgenikelaagritesse jt. rahututesse paikadesse üle kogu maailma.

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume Jumala õnnistust kõikidele palvetajatele, rohket usku, usaldust ja püsivust.

1 2 3 49