Tänulikkus Issandale

Lk 17:11-19

 

Kuuldud evangeelium sobib hästi kokku tänase pühapäeva teemaga, milleks on tänulikkus – tänulikkus Jumalale. Ilmselt on kuuldud evangeelium meile tuttav ning sama ilmselt oleme maadelnud küsimusega, et kuidas need üheks tervekssaanut ikka nii südametud olid ning kuidas leidis vaid ainult üks, saamarlane, tee Jeesuse juurde, et Teda pidalitõvest parenemise eest tänada.

 

Piibliseletajad pakkuvad välja erinevaid selgitusi. Üks loomulikumaid on see, et küllap need üheksa ruttasid kohe oma perede ja sõprade juurde, kellest nad olid pidanud lahus olema kogu oma haiguse aja. Saamarlaselel, kes polnud kohalik, polnud lihtsalt neid, kelle juurde minna ja seepärast leidis ta tee Jeesuse juurde kergemini ülesse. Võis veel lisanduda see suur ja kujutlematu rõõm, kui piinavast surmahaigusest on pääsetud –  et rõõm lihtsalt ongi nii suur, et tänu ei tule kohe meelde. Küllap oleme midagi sellist igaüks kogenud ka enese elus.

 

Järgnevas tahaksin anda kaasa mõned mõtted, kuidas võiksime olla tänulikud, aga ka kasvada tänulikkuses. Need mõtted võivad tunduda pisut teoreetilistena, kuid olen ise saanud neist abi, et minus võiks olla enam tänulikkust Jumalale.

 

Esmalt on kasu lihtsalt peatumistest ja elu üle järelemõtlemisest. Küllap on asju, mis meie arvates ei ole head, kuid kindlasti on külluses asju, mida saaksime ja peaksime heaks pidama ja Jumalat nende eest tänama. Ei ole kerge tekitada sellist vaimset peatushetke, kuid see on väga vajalik mitte ainult, et tänu võiks rohkeneda, vaid meie kristlikuks kasvamiseks üldisemas mõttes. Teame Piiblist, et alles siis, kui kadunud poeg mõtetesse vajus, sai ta paremad mõtted, mis viisid teda tagasi isakoju.

 

Teisena nimetan palvet. Kas meile ei ole tuttav kogemus, et hakkame palvetama ning südames on kümneid soove ja eespalveid ning ühtäkki tunneme, et palvesoovid taanduvad ja südamesse tuleb tänu. Mul oli just eile selline kogemus, kui palvetasin nn palveketis Usuteaduse Instituudi eest, kuid üsna pea asendusid etteantud palveteemad tänuga Issandale kõige eest, mis Ta on andnud ja küllap annab oma armust veelgi.

 

Edasi nimetaksin paari suhtumist, mis aitavad meil elada tänulikku elu Jumalale. Neist esimene on, mida tihti rõhutavad ameeriklased  – ära võta asju vastu nii, et need peavadki sulle tulema, (ingl: as granted) sest tegelikult ei pea need ju meile üldsegi tulema või asjad võivad hoopis teisiti minna. Kui meil on selline suhtumine, et ma ei pea seda või teist saama, ning kui ma siis saan, siis olen ka väga tänulik. See seaduspära maksab võrdselt nii ilmalikus kui vaimulikus elus. Võibolla tänase evangeeliumi iisraellastest tervekssaanud tundsin kuidagi enam, et nemad peavad terveks saama, saamarlasel polnud selles osas midagi oodata ning just seepärast võis ta  kanda eneses suuremat tänu.

 

Eelnevale lisaks nimetasin veel ühte väga olulist suhtumist, mis on tuntud nii Lääne kontemplatiivses mõtlemises kui ida- kiriku teoloogias ja liturgilistes tekstides. Tõsi, sama asi, aga väljendatud küll pisut erinevate sõnadega. Läänes õpetatakse, et ei ole tarvis lahterdada asju headeks ja halbadeks, sest me ei tea, mis on meile tõeliselt hea ja mis halb. See on ka meie paljude kogemus, et esmapilgul heana näiv asi pole olnud hea ja see, millel on olnud halva nägu, osutub hiljem meie vaimuelule väga vajalikuks. Nõnda mõeldes saamegi kõige eest Jumalat tänada. Idas väljendatakse sedasama vaimulikku tõde kaunisti hommikupalve sõnadega – “Issand, mida iganes ma sel päeval kohtan, lase mul kindlalt teada, et kõike juhib Sinu hea ja armuline tahtmine.” (Tsiteerin peast.) Ei ole vaja kirjutada osasid asju saatana, maailma ja liha kontole ning mõned harvad, meie arvates head asjad Jumala arvele – võtkem kõike vastu  otsekui Tema käes, usalduse ja tänuga.

 

Ja viimaks armuvahendid – Jumala Sõna ja Sakrament. Kas ei tulle meile tuttav ette, et oleme võtnud teinekord Piibli kätte või tulnud  kirikusse üsna vingus ja kriitilise meelega. Siis aga loeme või kuuleme, mida Issanda on meile teinud, et Ta armastab meid, andestab meile meie patud, toob meile uue ja igavese elu – ning taas tunneme, kuidas tänu võitab meie südame. Teisiti pole ka pühima Altari Sakramendiga – kogeme selles sellist Issanda lähendust ning osadust üksteisega, et tänu lausa tulvab Püha Vaimu kaudu meie südamesse. Sellel tänul võib olla mõistuslikult seletatav põhjus, kui alati ei pruugi –  Jumala sakramentaalne arm võib meid vallata nii, et me ei oskagi öelda ja mõelda, milles eest me täname, kui süda ja hing on tulvil tänust ja kiitusest Issandale.

 

Soovin meile kõigile tänulikku südant ja meelt. Avagu Issand ise meie huuled, et me kõik, mis meis on ja kes me oleme võiks kuulutada Tema kiidetavust. Sest eks ole tänulikkus, nagu kõik muu meie elus, Jumala arm. Aamen

 

PÄEVA SÕNUM nr. 158

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ANNAB ELU

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 05. – 12. oktoober 2019

 

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Is-sand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi.

Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese vastu saatis ta oma Poja siia maailma ning Jeesus näitas oma tegevusega, et ka pattulangenud ja kannatav inimene on Jumalale oluline ja armas. Nii oli Jeesuse tegevus seotud inimese aitamisega. Ta tegi haigeid terveks ja äratas surnuidki üles. Paljud võisid kogeda Jumala abi ning võimu kannatuse ja surma üle. Nende inimeste lugusid võime lugeda pühakirjast. Meiegi võime raskustes Jumala abi paluda.

Kuid Jeesuse tegevus ei piirdunud üksnes tema maapealsete imedega. Ta suri inimeste eest ja kandis kogu inimkonna patud, tõusis surnuist ja avas nii tee igale usklikule igavesse ellu. Jeesus üt-les: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Surma võitmiseks ja igavesse ellu pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Usklik inimene võib olla kin-del, et tema jaoks pole surm enam kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu, mis ootab meid eel. (Soom 2017)

 

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10 

 

Kristuse kaudu tuli ilmsiks inimese igavene väärtus. Inimene oli algusest peale igavene olend, aga enamik neist ei teadnud seda. Kristus tõi selle saladuse päevavalgele. Nüüd teame, et inimene on ainulaadne ja kordumatu. Kaotatud inimest ei saa asendada. Sellepärast ongi surm nii traagiline. Sõbrad ei saa siit ilmast lahkuda kahekesi koos. Kõik lähevad üksinda. Järelejäänute osaks on lein, valu ja kahjutunne.

Jeesus ei püüdnudki Martat ja Maarjat lohutada, et tulevad uued inimesed, kes asendavad nen-de venda. Ta teadis, et õdede hinges oli tühi koht, mida võis täita vaid Laatsarus, ei keegi teine. Sel-lepärast andis Jeesus õdedele tagasi sellesama Laatsaruse. Ta hüüdis haua juures: “Laatsarus, tule välja!”

Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Tärk 2004:302j)

 

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ava-likuks teie pärast (1Pt 1:20). Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätke-tud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26). Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina valitsed elu ja surma üle. Me täname Sind, et Jeesus Kristus on võitnud surma võimu, ja palume, aita meil astuda usus Temasse vastu oma sur-male. Anna meile kindel veendumus, et nii elus kui surmas oleme Tema omad, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

MIS ON ELU?

Pühapäev – 6. oktoober

Jeesus astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: “Noor-mees, ma ütlen sulle, ärka üles!” Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Lk 7:14,15

 

Mis on elu? Jeesus ei annud sellele vastust. Kuid Ta andis meile mõningaid tähiseid, mis näi-tavad teed selle küsimuse vastuse juure. Need tähised õpetavad ja näitavad, et elu on väljaspool ini-mese teadmisi, intelligentsi ja võimu. Kristuse ülestõusmine, Laatsaruse, Jairuse tütar ja selles kir-jakohas mainitud noormehe ülesäratamine lubavad meid veidi näha seadusi, mis valitsevad taevas, s.o. väljaspool kaduvust. Nad aitavad meil näha, millised jõud juhivad elu.

Oma ülestõusmise läbi on Jeesus meile näidanud ja lahti teinud tee ellu. Tema on saanud elu Issandaks. Sellepärast võib ainult Tema kutsuda surnu tagasi ellu. Ainult Tema võib anda tagasi elu, nagu Jumal andis selle tagasi Temale.

Saates oma lahkunuid, meie usume, et nad elavad taevas edasi. Seal loodame neid kord jälle näha. Seda võime aga ainult Jeesuse läbi, sest Tema on surma võitja. Lahing surma ja elu, patu ja lunastuse vahel on otsustatud Jeesuse läbi. Elu oli võidukas. Surma rongkäik on muudetud elu või-dukäiguks.

Tulge sellepärast Tema juure. Liituge Temaga, sest Tema käib elu-rongkäigu eel. Ta kutsub meid kõiki. Ta kutsub oma elusõna, oma kristliku kiriku kaudu. Ta on iseäranis lähedal, kes leinas mälestavad oma armsaid lahkunud omakseid. Tema on tee, tõde ja elu. Sellepärast, kes usub Tema-sse, see ei pea surma nägema. (Plank 1960:145j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui vaatad tagasi ja mõistad, mida head on Jumal sulle tei-nud, siis peaksid julgema ka edasi minna. Jumal on ikka seesama. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su juurde tahan jääda, Issand, rõõmu, valu sees, et Sind tohiks ülendada kord ka Sinu järje ees. Sinu tahtmist tahan täita; käsid siit ka lahkuda, ei sel raske hinge heita, kes on eland Sinuga. Carl Johann Philipp Spitta

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 7. oktoober

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluval-guses. Ps 56:14

 

Me kõik vajame olla hoitud ja päästetud. Surm viib ootamatult ära meie lähedasi, meie enda jalad kipuvad libisema, valgusest võib jääda me elus vajaka. Kuid see pole kõik. Ka Jumala poolt päästmise kogemus võib tabada inimest tänapäevalgi.

Aga küsimused kerkivad meis sellegipoolest. Miks peab ikka olema, et elus endid ära lööme, kriimustada saame, hirmu peame tundma? Miks ei võiks me elutee olla sile ja laitmatu? Mis oleks viga ainult allamäge kulgeda mööda laia ning sujuvat teed? Miks tuleb sageli mäkke ronida mööda kitsast ja krobelist rada?

Miks on vaja krobelist teed meie ellu? Eks ikka selleks, et lihvida siledaks meie hingi. Jah, see teeb meile haiget, kui miski meid riivab ja kriibib. Kuid sile tee jätab meid endid krobeliseks. See-pärast viibki lai ja mugav tee, nagu ütles Jeesus, pigem hukatusse – see ei paranda meid. Just muga-vuses kipub inimene hädaldama ja kaotama elu mõtet. Kitsas tee aga juhatab meid Jeesuse sõnul vaikselt maastikku läbides jumalariiki: selle käigus me muutume ise, kui peame õiget rada otsima; me eksime või kulgeme valesti, kuid Jumalat usaldades ja paludes kogeme ikka ning jälle, et oleme rohkesti hoitud.

Võiks tuua veel ühe pildi: noorena tabavad meid hingehädad, vanana ihuhädad – pärast surma võivad meile osaks saada vaimuhädad. Mis juhtub, kui inimene sureb? Koguja ütleb: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud” (Kg 12:7). Erinevalt Kogujast me ei ohka, et kõik on tühisuste tühisus, sest Jeesuse kaudu on meil lootust saa-da rõivastatud kadumatusega. Seepärast võivadki hinge- ja ihuhädad, mis meid kriibivad, saada hoopis kasvatajaks ja puhastajaks, et vaim võiks takistusteta rännata Jumala juurde, kes toimetab temaga edasi. (Hiob 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand kisub ka praegu nende hinge välja surmast ja jalad libedalt teelt, kes Teda usaldavad, et kõnniksime Jumala ees eluvalguses. Jumala headus ja valgus saatku meid kõigil meie radadel ja teedel! Arne Hiob

 

Palvetagem: Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. Joa-chim Neander

 

* * *

 

OLEME USUTEEL OTSIJAD JA RÄNDAJAD.

Teisipäev – 8. oktoober

Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli. Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima. Ii 14:1,2

 

Inimene on nõder ja patune olevus, veelgi enam, ta on pattu aheldatud ning mitte miski ei suu-da teda sellest olukorrast välja tuua. Ning sellist tühisust peab Jumal silmas, Ta tahab temaga koguni ükskord kohtusse minna, et seal siis inimese tegude üle aru pärida, teades, et inimene alati Jumala ees süüdi jääb. Iiob palub, et Jumal kordki oma pilgu inimese pealt ära pööraks, siis saaks see hinge tõmmata, korrakski rõõmu tunda nendest piiratud päevadest, mis Jumal talle andnud. Rõõmustada kui päeviline, kes oma päevatöö teinuna õhtu viimaste vabade tundide puhkust võib nautida.

Iiob nõuab, et Jumal temaga räägiks. Ta julgeb minna isegi nii kaugele, et süüdistab Teda ja nõuab seletust oma kannatusele. Lõpuks Jumal vastab, aga see vastus on Iiobile pigem korralekutsu-mine kui enesele õiguse saamine. Kas Iiob kogeb kõigele vaatamata igatsetud armulise Jumala pöördumist enda poole? Kas saab ta vastuse oma kannatuse küsimusele? Vahest polnudki Iiobile need küsimused enam tähtsad. Tähtis oli hoopis see päris uus jumalakogemus, Jumala olemuse, Tema suuruse ja suveräänsuse tunnetamine, mis purustas kõik senised inimlikult piiratud ettekuju-tused. See kogemus on Iiobile midagi nii erilist, et ta Jumala ees põrmu langeb ning tunnistab: “Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud” (Ii 42:5).

Meie olukord on teistsugune, kui oli Iiobil. Meie ei pea pimeduses kobades Jumalat otsima, sest Jumal on meile halastanud ning Jeesuses Kristuses pööranud meie poole oma armastava palge. Siiski oleme veel usuteel otsijad ja rändajad. See tee pole kerge, sest Jumala järgi küsimine viib meid varem või hiljem paratamatult vastamisi iseendaga. See, mida me iseendaga silmitsi seistes kogeme, võib meie jaoks osutuda iioblikuks katastroofiks. Peame palju jõudu ja meelekindlust oma-ma, et näha, kuidas senine müüt meeldivast isiklikust minast tuhaks variseb ja me oleme eimiski. “Kus pole midagi, seal on Jumal,” on öelnud iiri kirjanik Yeats. Vahest ei jõugi me isikliku sügava kannatuse kogemuseta allikale, vahest peamegi põrmu langema, et kogeda Jumala ja Tema armastu-se suurust, Tema, kes meie peale halastades meie eest kannatas, suri ja üles tõusis. (Heckmann-Talvar 2006:4)

 

Mis on inimene ja milleks ta kõlbab?Mis on tema õnn ja mis on tema õnnetus? (Srk 18:8)

Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari (Ii 8:9). Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari (Ps 144:4).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ühel hetkel avaneb su ees võimalus pärida igavene rõõm ja õndsus. Ja selle hind on täiesti jõukohane: lase kõigest vanast lahti, anna ta ära mõõtmatult suurema vastu! Toomas Paul

 

Palvetagem: Olen küsind Sult mõndagi elus, palveid paljusid palunud suu. Nüüd nõtruses, vaevus ja valus armust küllalt, kui kaob kõik muu. Peeter Sink

 

* * *

 

KOGU LOODU ÄGAB.

Kolmapäev – 9. oktoober

Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi loo-tusega. Rm 8:20

 

Kui vaatame loomislugu, siis näeme, et Jumal loob inimese erinevana kõigest muust (oma näo järgi ja enese sarnaseks) ning paneb ta kõike loodut valitsema, s.t. hoidma ja harima (mitte selle üle vägivallatsema, nagu pattulangenud inimene oma rikutuses tihtipeale teeb). Piibli maailmapilt on selgelt hierarhiline: kõige alguses ja kõige üle seisab Jumal, kellele allub kogu Tema loodu – aga selles loodus valitseva hierarhia tipus on inimene.

Pattulangus tähendas tegelikult seda, et inimene üritas Jumalat troonilt tõugata ja Tema ase-mele – või vähemalt Tema kõrvale – asuda. Selle mässu tulemuseks on see, et kogu loodu harmoonia on rikutud – inimese mässule Jumala vastu vastas loodus omakorda mässuga inimese vastu. Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu elu-aja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! (1Ms 3:17, 18). Ühtlasi tuli surm kui Jumalast lahutatuse ja patu paratamatu tulemus. Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama! (1Ms 3:19)

Apostel Paulus ütleb, et inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm (Rm 5:12), ning kirjeldab üldist olukorda nii: Loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loo-du ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini (Rm 8:19-22). Võrdluseks võib lugeda prohvet Jesaja kuu-lutust uuest, lunastatud maailmast: Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja karu käivad karja-maal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis. Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse. Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõhja (Js 11:6-9).

On väga oluline pidada meeles kahte asja. Esiteks seda, et Jumal on endiselt kogu loodu, ka inimese Looja ja Käskija, kuigi inimene ise seda ehk tihtipeale teada ei taha. See tähendab, et viim-selt on kõik ikkagi Tema käes – ja ka see paradiis, kogu loodu uuekssaamine, millest piibel prohvet-likult kuulutab, ei sünni mitte iseenesest ega inimeste jõupingutuste abil, vaid Jumala tahtel ja Tema armastuse läbi.

Teiseks aga peame teadma, et ka enne lõpliku lunastuse saabumist, enne uut taevast ja uut maad, oleme meie, Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimesed, kohustatud pöörduma ta-gasi Tema juurde ning püüdma Tema abiga Ta tahte järgi elada: mitte mässates oma Looja vastu, vaid Tema sõna kuulates, mitte vägivallatsedes üksteise ja Jumala loodu vastu, vaid üksteist armas-tades ja Jumala loodu eest hoolt kandes, seda hoides ja harides. Me ei saa seda uueks teha ega sel-lest kõiki patu tagajärgi kaotada, aga me saame teha väga palju selleks, et maailma olukorda mitte enam hullemaks muuta, ja veelgi enam: meile on siiski antud võime ja võimalus asju teinekord pa-randada ja meie poolt põhjustatud kahju leevendada. Inimese vastutus Jumala ja Tema loodu ees on väga suur. (Auksmann 2006)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei tohi unustada, et kannatuste rohkus ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala headust ja mööduvad sel-lest. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, Sinu hoolitsusel muutub maailm. Täname Sind, et me ei ole jumalatu maailma ega ka meelevaldsete olukordade vangid. Jörg Zink

 

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 10. oktoober

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

 

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja alla-käigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kumma-lisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga. (Meadowcroft 2018)

 

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Hingekitsikuses oleva inimese kõige suurem häda on see, et tal on raske usaldada end täiesti Jeesuse kätte. Ometi saab Jeesus sind kõige paremini aidata. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Mu Jumal, ainult Sinu juures jääb mu süda vaikseks. Üksi Sinu juures saan õn-nelikuks jälle. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ning vintsutused ja lapse kombel puhata Sinu jalge ees. Harri Haamer

 

* * *

 

USUTÄNU ENNE ABI SAABUMIST.

Reede – 11. oktoober

Ma ülistan Sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan Su nime igavesti. Sest Su hel-dus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Ps 86:12,13

 

Paljudes psalmides tänatakse Jumalat enne palve täitumist. See näitab meile tolleaegsete usk-likkude usujulgust. Ainult Jumalaga ühendatud süda suudab seda. Meie ei tunne ainult usupalvet, vaid ka usutänu. Usk suudab tänada Jumalat hoolimata sellest, kas silmad palvevastust näevad või ei. Teame aga seda, et asi on Jumala kätte antud ja Tema tahe toimub. Vaja on vaid olla teatud vai-mulikul tasemel.

Milline on vaimulik tänu? See on kõigest südamest. Siin ilmnebki me usu terviklikkus. Palve on nüüd vastatud ja kogu süda ülistab ja tänab Jumalat. Kõigest südamest tähendab tänapäeva keeles  “kogu oma olemusega”. Tänatakse sellepärast, et Jumal on  mu Jumal. Palves ja tänus muutub Ju-mal me isiklikuks Jumalaks ja õnnistused me isiklikeks õnnistusteks. Tänul on igavene väärtus. Ja austan Su nime igavesti. See pole ainult fraas. Tänu on tõepoolest igavene; siis, kui kord palved lõ–pevad, jääb tänu püsima. Palves oleme inimeste tasemel, tänades aga inglite ja taevaste olendite ta-semel.

Mille eest täname? Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Taavetil ei olnud enam elulootust. Vaenlaste rõõm oli nii suur.

Mõni meist on üle elanud momente, millal oht on möödunud, siis on tunne, nagu algaks elu uuesti. Pärast seda oli tänul uus sügavus. Surnuteriigist ei ole tagasitulekut. Ainult Jeesus Kristus on tagasi tulnud, et mitte enam surra. Usun, et Taavet sai ära põgeneda Sauli eest, siis tundis ta ennast ka nagu surmast päästetuna. Teame, et Jumal ei päästa palujaid ainult maisest surmast maise elu jaoks, vaid ka igavesest surmast igavese elu jaoks. (Tärk 2014:329)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See, kes kuulub Jumala kuningriiki, peab teadma, et tema osa selles maailmas pole kerge. Risti kanda ja tunnistust anda pole kerge, aga see on ainuke võima-lus Jumalale jäägitult kuuluda. Harri Haamer

 

Palvetagem: Ma tahan uue lauluga Su nime, Jumal, kuulutada ja kiitust Sulle laulda. Mind Püha Vaim siin õpeta ja minu südant valgusta, et tunnen Sinu heldust. Aita kiita, tänu anda, rõõmu tunda, et mind armust oled päästnud surmahirmust. Alma Teder

 

* * *

 

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Laupäev – 12. oktoober

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Kinnita mu süda kartma Sinu nime! Ps 86:11

 

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ai-nult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust purunemise eest ja elame osaduses teistega. Lõplikuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise. (Tärk 2014:328j)

 

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on valmis tulema igasse südamesse. Ja Ta tuleb tõesti, kui Temale vastu ei panda ega tagasi ei tõrjuta. Ei ole ega saagi olla suuremat rikkust ega õnnistust inimesele, kui Jeesus on saanud ta elu Issandaks ja Õnnistegijaks. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Igavesti tahan hoida silmas Teda, kes kui vaikne Tall minu eest on kannatand siin ilmas süütult ristikoorma all. Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud, minu eest on ennast ohvriks andnud ning mu surma surmanud, kui Ta ütles: “Täidetud!” Albert Knapp

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

September 2019

 

Palveleht 6.-12. oktoober 2019 

Nädala teema: Jeesus annab elu

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas toome kiitust ja ülistust Jumalale.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Kohad Piiblist millele ülistusosas toetuda on: Psalm 86:10-13

10 Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
11 Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões!

Kinnita mu süda kartma sinu nime! 
12 Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti. 
13 Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud
surmavalla sügavusest.

 

Luuka evangeelium 7:11-16

11 Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja
temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.
12 Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.
13 Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!”
14 Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid

seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!”
15 Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.
16 Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Meie seas on tõusnud suur prohvet!” ja „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!”

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistus palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes on oma ristisurma ja ülestõusmise läbi on võitnud surma võimu ning toonud meile igavese elu. Temaga koos olles ning Teda usaldades võime elada julgesti oma maist elu ning pärida Temas igavese elu. Täname koguduse liikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Tänu meie koguduse sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Iiobi raamat 14:1-6;13-15

Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.
2 Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.
3 Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.
4 Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!
5 Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes –
sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,
6 siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule,

seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!

13 Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub;
et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles.
14 Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu?
Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.
15 Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 8:18-23

18 Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused
mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.
19 Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.
20 Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte

vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,
21 et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse.
22 Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini;
23 ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meil oleks tahet, oskust ja julgustust kinnitada neid, kes julgustust ja tröösti vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt lohutust ja abi leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis PIrni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame Jumala kätte koguduse muusikajuhi Imbi Laasi ja kõik koori liikmed, et Issanda teenimine läbi muusika võiks palju rõõmu tuua. Palume kõik leerilapsed Jumala armu ja hoidmise alla. Õnnistust palume sõpruskogudustele Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast Timoteusele 1:10

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu
toonud valge ette elu ja kadumatuse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume presidendi, valitsuse ja riigikogu eest ning kõigi eest, kes rahva teenistuses. Palume rahu eest maailmas. Palume, et me ise oleksime rahutegijad. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume eriti inimeste eest, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid valgustamas, juhtimas ning elustamas. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, kristlikud- ja riigikoolid, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste ühingu jpt.

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a

3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.          

Palume, et Jumal ise tugevdaks meie usku Temasse ning palve jõusse.

PÄEVA SÕNUM nr. 155

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

MEIE LIGIMENE

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 15. – 21. september 2019

 

Tänapäeva inimese jaoks tähendab usk Jumalasse sageli üksnes isiklikku suhet kõrgema jõu-ga. Sageli selline kaasaegne usk ei nõua inimeselt eriti palju, piisab vaid mõtisklemisest ja enda ellu süüvimisest.

Kristlik usk pole kunagi olnud egoistlik enese vajaduste rahuldamine, vaid siin on inimese ja Jumala vahel ka ligimene. Jeesus andis oma elu ja tööga hea märgi sellest, kuidas tuleb teist inimest armastada ja aidata. Jeesus aitas, kuigi abivajajaid oli palju. Ta ei lükanud kõrvale inimesi selle pä-rast, et nad oleksid olnud liiga patused. Jeesuses tuli esile Jumala armastus.

Ka kristlase elus peaks olema ligimesearmastust. Kui Jeesuselt küsiti, milline on suurim käsk, siis ta vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!”

Jumal on andnud inimesele kõik eluks vajaliku. Ta on andnud andeks meie patud, Ta on and-nud uue elu. Nüüd on meie ülesanne olla maailmas Jumala headuse ja armastuse jagajateks oma li-gimestele. Meie ümber on nii palju neid, kes vajavad tuge, abi ja andestust. Minnes ja aidates neid inimesi, täidame Jumala antud ülesannet. Jumal on hea, armastav ja aitav ning kui meie oleme sel-lised oma ligimese vastu, siis oleme ka Jumala kaastöölised siin maailmas. (Soom 2013:8)

 

Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mt 25:40

 

Olen harjunud olema maailma naba. Ega selles miskit imelikku olegi, sest kõik tiirleb ja pöör-leb ümber minu. Kui elus miskit juhtub, siis sünnib see kas minu lähedal või minust eemal. Inime-sedki jagunevad kas tuttavateks või võõrasteks. Nii on Jumalgi mulle omane või mulle võõras, mul-le lähedane või kauge. Kõige tähtsamad on minu elu, minu perekond, minu töö, minu Jumal, minu usk … – see on monoloog iseendaga.

Aga milline oleks minu elu teiste eludeta, minu Jumal teiste Jumalata, minu usk teiste usuta, minu monoloog ilma dialoogita? Teisi välistades võiks vist minu ja Jumala vahele võrdusmärgi pan-na. Eks inimene teebki vist sageli nii – oma Jumalast ja oma usust rääkides räägib tegelikult ainult iseendast.

Jeesus nägi aga teisi ja tegi igaühe jaoks ruumi. Nii õpetas Ta meid palvetamagi sõnadega “Meie Isa”, mitte “Minu Isa”. Ega Ta ilmaasjata rõhutanud, et kus kaks või kolm Tema nimel koos on, seal on Tema meiega. Mitte et Ta minuga ei oleks, kui ma üksi mõtisklen või palvetan, vaid et Ta on minuga läbi teiste, kellele olen ruumi teinud oma mina kõrvale, keda haarab minu usk ja minu Jumal, kelles ja kellega saan kohata Issandat. Nii on Jeesus tõmmanud minu jaoks võrdusmärgi ene-se ja teiste vahele. Teda kohates kohtun alati vennaga ja venda kohates alati Jeesusega. (Kirja 2002 :8)

 

Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat. (Õp 14: 31) Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp 19:17) Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma. (Mt 10:42)

 

Palvetagem: Halastaja Issand ja Õnnistegija, süüta meie südameis oma armastuse tuli, et me üksteist armastaksime, nagu Sina oled meid õpetanud ja meile eeskuju jätnud. Sinule olgu ülistus ja au, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

KÕIGE ESIMENE KÄSK.

Pühapäev – 15. september

“Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” Lk 10:27

 

Jeesuse vastuses kirjatundja taiplikule küsimusele kuulsime, millised peaksid olema elu prio-riteedid, mida me eelistame ja millises järjekorras asju ajame.

Esimesel kohal on Jumal. Temast tuleb alustada. Kui sa oled mures, kui sa ei tea, millest alus-tada, kui sa tunned, et sul ei ole piisavalt vahendeid mõne asja korraldamiseks, või oled segaduses või jahmunud, siis alusta Jumalast ja armasta Teda.

Kui me ausalt vaatleme iseennast, siis peame tunnistama, et harva alustame Jumala armasta-misega. Peaaegu alati alustame endi vajaduste ja nõudmistega, selle asemel, et vaadata Jumala poo-le. Tema on valmis juhtima meid läbi arusaamatute olukordade, probleemide ja kitsikuse, millega tuleb meil silmitsi seista. Me oleme niivõrd haaratud endi hädadega, et me ei suuda oma mõtteid neist lahti rebida ega ümber suunata Jumala peale. Aga Jeesus ütleb, et mõtle kõigepealt Jumalale. Tema on see, kes näeb probleemi tervikuna koos tagajärgedega. Meie vaateväli piirdub kahjuks ainult olukorra ühe väikse osaga. Häda on selles, et me ei näe asju õiges perspektiivis, meil ei ole õiget väljavaadet tulevikku. Just sellepärast oleks targem alustada suhtlemisest Taevase Isaga.

Aga Jumal ise ei alusta sellest. Midagi eelneb meie poolsele Jumala armastusele. Mis asi see on? Küllap see tähendab seda, et Jumal pöördub meie poole esimesena. Käsk Moosese viiendast raamatust, millele Jeesus viitab, kohustab inimest armastama Jumalat. Aga see armastus ei ole võimalik enne kui me pole hakanud nägema, et Jumal on meid enne armastanud. Seega on meie armastus eeskätt vastus Jumalale. Kui püüaksime käsku täita ainult käsu pärast, oleks väga raske armastada Jumalat, kui mitte võimatu. Ta tunduks olema meie vaenlane või kohtunik või hoopis surmaotsuse täideviija. Pühakiri ei tõsta kusagil esikohale meie armastust. Kas mäletad kuidas Johannes ütleb oma esimeses kirjas: “Meie armastame, sest Tema on meid enne armastanud.”

 

Inimese vastutus on reageerida Jumala armastusele. Tema armastust kogeme väga erineval moel. See jõuab meieni läbi looduse, läbi varude, mida päevast päeva meile antakse. Me ei tohiks iial unustada, et asjad, millest rõõmu tunneme: toit, õhk, päikesepaiste, ulualune – kõik need eluks vajalikud materiaalsed asjad tulevad Looja käest. Tema headus kaitseb, katab ja valvab meid. Ta hoiab, et kurjus, mis meie elus oma tööd teeb, ei saaks meid kaasa kiskuda ega hävitada. Jumala varjav käsi kaitseb meid. Muidugi juhul, kui me ei ole ennast teadlikult kurja teenistusse andnud. Nõnda siis, kui sa mõtled Jumala armastusele ja eriti armastusele, mille läbi meid on päästetud, siis ainuke ja tõeline vastus peaks olema kogu südamest, hingest, mõistusest ja jõust tulenev vastuar-mastus.

Pangem nüüd tähele, kuidas Jeesus kirjeldab meie vastuarmastuse kulgu. Armastus ei ole ai-nult hetkeline tunne. See on tegevus, millel on oma loogika ja eripära. Kui Jumala armastamine on elu võtmeks, meie olemise keskseks tõeks, siis oleks hea teada, kuidas me seda teeme? Eeskujuks võib meile siin olla Mooses, kelle sõnadele ka Jeesus viitab. Moosese järgi algab see protsess meie südames, läbib hinge ja mõistuse ning lõpuks haarab kaasa keha. Selline järjestus tundub olevat vas-tuolus meie kogemusega, mis tunnistab, et protsess just kui algaks mõistusest. Me näeme, kuuleme, tunnetame ja loeme asju Jumalast. Me jälgime oma elu salvestust, meie ümber toimuvat ja tõde Ju-mala kohta tabab kõigepealt meie mõistust. Me hakkame mõtlema selle peale, mida Jumal on teinud ja teeb jätkuvalt meie heaks.

Tõde, millest mõistus on aru saanud, puudutab järgnevalt meie hinge ehk teisiti öeldes järgneb meie emotsionaalne vastus poolehoiu või armastuse näol. See omakorda puudutab inimese tahet ja paneb liikvele inimese tervikuna, paneb armastama kogu jõuga.

 

Aga on olemas ka teine võimalus, teistmoodi järjestus. Küllap oled oma elu jooksul kogenud, et vahel pole armastuse algstaadiumis mõistusel mingit rolli, see tuleb mängu alles hiljem. Kõik al-gab nii äkki ja nii tugevalt, et sa ei jõua asja peale mõeldagi, kui su süda on armastuse tundest jää-gitult haaratud. Usun, et sellist tunnet on mõistuse teel võimatu saavutada. Küllap sellepärast Moo-ses ja Jeesus on asetanud Jumala armastamisel esikohale südame. Süda ei murra truudust, mõistus aga küll. Mõistus loodab liialt oma tarkusele ja võib olla vahel halb nõuandja. Need inimesed, kes on südamega armastanud Jumalat, ei ole ka kõige raskemates katsumistes taganenud oma Issandast. Ja siiski, kõige tugevam ja püsivam on meie kiindumus Jumalasse, kui me armastame Teda kogu südamega, kogu hingega, kogu mõistusega ja kogu jõuga.

Jumala armastusele vastamisega me läheneme oma probleemide lahendamisele. Alles siis kui oleme alustanud armastusega Jumala vastu, oleme valmis pöörduma küsimuse poole, mis meile mu-ret ja valu valmistab. Olgu selleks siis suhted abikaasaga, lastega, naabritega, sõpradega või vaen-lastega. Siis oleme vabad armastama oma ligimest nagu iseennast, oleme valmis ulatama edasi ar-mastust, mida oleme kogenud Jumala käest. Kui aga alustame kaasinimesest, siis oleme peagi haa-ratud raskustest, solvangutest ja valust ning vastame samaga, millega meid koheldakse. Tavaliselt just nii tehakse, alustatakse ligimese armastusega ja peatselt kogetakse, et seda on teostada väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeva ühiskonna humanitaarteadused õpetavad küll, et meil tuleb ar-mastada oma kaasinimest, aga nad ei oska öelda, kuidas on see võimalik. Ka Jeesus käsib meil ar-mastada kaasinimest aga enne kui Ta seda meilt nõuab, teeb Ta meile selgeks, et me suudame seda teha alles siis, kui meis on tugev armastus Jumala vastu.

 

Me vajame armastust. Armastus on inimese jaoks sama vajalik, nagu õhk ja päike, nagu vesi ja toit. Ilma armastuseta inimese vaim närbub, kuivab ära ja hävib. Tulemuseks on see, et vihastame kergesti, lööme vastu, tegutseme vaenulikult. Jumal teab, et vajame armastust. Selle vajaduse rahul-damiseks asetab ta meid perekonna rüppe, kus me imikuna saame oma esimesed kogemused armas-tusest. Just lapsepõlves õpime tundma, mis armastus on ja kuivõrd me seda vajame. Esialgu on pe-reliikmed need, kes lapse armastuse vajaduse rahuldavad. Kuid varem või hiljem avastame, et ma-huti on tühjaks voolanud, et inimene ei ole piisav armastuse allikas. Ta ei olegi selleks mõeldud. Kui sa proovid elada teiste armastuse kulul, siis peagi avastad, et nende armastusel on piirid, mis ei luba rahuldada sinu vajadusi.

Elu üheks eesmärgiks on juhtida meid algtõe juurde, et Jumal on see, kes oma armastusega suudab meid täielikult rahuldada. Tema armastus rahuldab meie elu sügavamad vajadused. Tundub, et kristlased ei võta tõsiselt seda tõde. Paljud ei taha seda uskuda. Nad ei taha Jumala käest armas-tust vastu võtta, sest on veendunud, et see tuleb inimeste käest. Aga kõik, mis inimese käest tuleb, on poolik. Sa võid olla inimeste keskel, kes püüavad armastada sind kogu südamest ja siiski tunned üksildust. Armastuse vajadused rahuldab lõpuni ainult Jumal ja sellepärast tuleb meil alustada Te-mast. Armastagem siis Issandat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga. (Kiir 2018)

 

Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseen-nast! (3Ms 19:18) Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! (5Ms 6:5; vt ka Mt 22:37; Mk 12:30)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Võtan aega olla püha, rohkem paluda; Sinu armu sisse soovin jääda ja Sinu Sõna uurida; armastada kõiki, nõtru aidata; nõuda Päästja riiki ja ennast kaotada.

 

* * *

 

JUMAL EI UNUSTA SIND. ÄRA SINAGI UNUSTA TEDA!

Esmaspäev – 16. september

Issand, ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku Sinu nime! Ps 74:21

 

See psalm on nutulaul Jeruusalemma langemise pärast 586. aastat eKr mille käigus hävis ka Jeruusalemma tempel, maa ning kuningas – kolm alussammast iidses Iisraelis.

Psalm väljendab äärmist valu, ses taoline jõhkrus haavab terve kogukonna identiteeti. Psalmil 74 on aga ka sõnum neile meie keskel, kellede kogudused kannatavad enam hoolimatuse kui vägi-valla käes. Meie probleemiks ei ole ainult sekulariseerumine – kasvavad rahvahulgad, kes ignoree-rivad kirikut täiesti – vaid sama suureks probleemiks on ka kiriku hääbumine – kasvavad kristlaste hulgad kes lahkuvad institutsionaalsest kirikust, otsides kohasemaid ja innovatiivsemaid alternatii-ve.

Mida õpetab psalm 74 täna meile? Esmalt – austa kogudust ja ole alandlik. Ainult need, kes ise mõistavad, et on viletsad ja vaesed on võimelised ka ära tundma, et pääste asub inimvõimalus-test väljaspool. Teiseks – hinda mälu ja käidud teid. Psalm julgustab meid tagasi vaatama algaegade Jumala suurtele loomis- ja päästetegudele, nii et oleksime võimelised nägema nende jätkumist tule-vikus.

Isegi kui tempel on varemeis, Jumal on see kes toob täieliku võidu. (Macdonald 2011)

 

Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: “Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!” (Lk 11:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iseennast täis inimesega pole Jumalal midagi peale hakata. Jumal ei taha oma varanduste kaduma minemist, aga täis anum ajab ju üle. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, täis usaldust hüüame Sinu poole! Sa mõtled haigete ja rõhutute peale ning oled vaeste ja kõrvaletõrjutute sõber. Ole lähedal neile, kelle elus on raskusi ja kes ei tea, mida nad peaksid edasi tegema. Saada neile abi ja aitajaid.

 

* * *

 

ET SA TEEKSID, MIS ON ÕIGE.

Teisipäev – 17. september

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8

 

Miika kuulutas Jumala kohut sõnakuulmatule rahvale. Ta sõnum oli selge ja mõistetav: “Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja hauvad oma voodites kurje mõtteid, et neid hommiku koites täide saata, sest nende käes on võim. Nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile, kodasid, ja võtavad need ära; nad rõhuvad meest ja ta koda, igaühte ja ta pärisosa.” (Mi 2:1-3)

Saamahimus olid paljud eemaldunud Jumalast. Küllap mõnigi püüdis oma jõukusest pisut oh-vriks tuues omaenese hinge ja avalikku arvamust rahustada, aga prohvet kirjutab, et ülekohut ei saa kinni maksta Jumala ees küllusliku laristamisega ega oma lastelt elu ja tuleviku röövimisega. Seda enam, et üleastumised ületavad võimekuse samal määral süü hüvitada. Miika esitab küsimused, mil-lele tema kuulajatel ja lugejatel on oma südametes vastus olemas: “Kas pean tulema ta ette põletus-ohvritega, aastaste mullikatega? Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õli-jõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest?” (Mi 6:6-7)

Küsimuseks oli ja jääb, kuidas saaks heastada tehtud ülekohtu, et taastada Jumalaga õnnistus-rikas vahekord. Mida peaksime tegema, et meie mõtete, sõnade, tegude ja tegematajätmiste kurjus ei pöörduks meie vastu? Miika kirjutab väga lihtsa vastuse: “Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?”

Omaenese õigus on kindlasti petlik, sest igaüks soovib siis mingil moel selle ülemaks seada teiste kõrval, iseäranis kui sellest paistab tulu kasvavat. See, kes teeb, mis õige Jumala ees, on õig-lane. Headust armastada tundub ju lihtne, aga raskus seisneb selles, et halba armastada on sama hõlbus. Heategu võib sageli olla raskem teha kui seda, mis on paha. Headuse armastamine eeldab alandlikkust Jumala ees, sest üksnes tema on hea. Kui keegi armastab headust, siis on ta hea, ja kellele on antud käia koos oma Jumalaga, on vaga.

Kas meil on rahu Jumalaga? Meil on rahu, kui oleme osaduses Temaga ja isekeskis. Jumala rõõmusõnum saab ju avalikuks Kristuses Jeesuses, kes on jätnud meile armastuse uue käsu nõnda, et me ei saa end vabandada, kui ükskõikselt või, veel hirmsam, parastavalt möödume sellest, kes on vaevatud ja koormatud. Ei ole võimalik vabandada, sest ligimese õnnetus on ka meie õnnetus, ja ei taha seda teha, sest nõnda võime eneste silmis tühiseks teha Jumala armastuse meie vastu. (Praats 2016:8)

 

Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest. (5Ms 10:12) Sest ustavus on see, mida ma tahan, mit-te ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid. (Ho 6:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Väikeste asjadega kipub ikka nii juhtuma, et need jäävadki tegemata. Küllap on meilgi indu suuri asju korda saata, aga väikeses ustav olla – see ei ole sugugi nii innustav. Tõeline armastus, tõeline sisu aga avaldub selles, et me suudame väikestes asjades ustavad olla. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Püha Jeesus! Kisu välja meie südamest kõik kurjad, kavalad mõtted ja himud. Valgusta meie südameid ja anna meile tõtt, et oleksime Sinu jüngrid, kes Sa ise oled tõde. Anna meile ka usujulgust, et võiksime tõele tunnistust anda ja Sulle ustavaks jääda surmani. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

MEILE ON ANTUD KÄSK ARMASTADA.

Kolmapäev – 18. september

Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündi-nud Jumalast ja tunneb Jumalat. 1Jh 4:7

 

Kerge on teisele ütelda: “Ma armastan sind.” Aga elada nii, et teine mõistab sõnadeta “Ta armastab mind”, on raske. Kindlasti oleme seda elus kogenud, aga just sellisel armastusel, mida tunneme poolelt sõnalt, on tõeline väärtus ja jõud. Seda kohtame elus nii harva. Sageli on ilusate sõnade taga peidus omakasu ja himu.

Kuidas ära tunda tõelist taevalikku armastust? Apostel Paulus kirjutab armastusest: “Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust, ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis, ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha, ta ei rõõmutse üle-kohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega, tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik” (1Kr 13:4-7). Me tunneme armastust just sellises ohverdavas armastuses.

Tõeline armastus on vajaduse korral valmis tooma mistahes ohvrit. Jeesus kõneleb oma jüng-ritele loo halastajast samaarlasest, kes läks appi hättasattunud teelisele ja ütleb Mäejutluses: “Ar-mastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lap-siks, kes taevas on” (Mt 5:44). Need õpetussõnad sisaldavad näiteid, millist ohvrit võib tuua armas-tus. Meie elu seab iga päev uusi olukordi ja võimalusi armastusele. Seda kanda jõuame vaid Jumala abiga. Tema on armastus, kes on armastanud meid ja selle avalikuks teinud oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse läbi.

“Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid selles, et tema meid on armastanud ja on läkitanud oma poja lepituseks meie pattude eest” (1Jh 4:10). Ei ole nii, et meie suur armastus on äratanud Jumala, kes on pidanud loovutama oma Poja, vaid vastupidi. Jumal on meid armastanud, Ta on loonud inimese ja kinkinud kõik kauni meie ümber, kuid inimene on vastanud headusele kurjusega. Meis endis on väga vähe armastust. Jumal on pikameelne, Ta annab inimesele uue võimaluse ennast parandada. Ta saadab apostel Johannese kaudu meile sõna, et Ta armastab meid ja kes armastab Teda, see armastab ka oma ligimest. See inimene on Jumalast uuesti sündinud Püha Vaimu kaudu ja ta tunneb Jumalat. (Salumets 2004:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastus on Jumala enese astumine inimesse. Inimene saab selleks niipalju ära teha, et hoiab ukse lahti ja ajab koli ja risu eest välja: teeb Jumalale ruumi oma südames. Seda nimetatakse uuestisündimiseks, kui Jumal asub inimesse elama. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Su oma, Issand, on mu süda, Sa minu vara ja mu võit; mu eest Sa kandsid sur-mahäda, et mulle tõuseks elu koit. Sa maksid minu võla ära, mu hinge õnn ja kallim sära! Gerhard Tersteegen

 

* * *

 

JEESUSE KULDREEGEL

Neljapäev – 19. september

Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! Mt 7:12

 

Maailmas, kus õigust armastatakse, on suhtlemise aluseks põhimõte: kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. Inimene seab oma käitumise aluseks teise inimese käitumise. Oled sina mu vastu hea, püüan ka mina sinu vastu hea olla. Oled sa okkaline, siis saad peagi tundma, et minulgi on okkad. Veelgi teravamad ja pikemad kui sinul!

Jeesus ei anna omadele õigust nõnda käituda. Ristiinimese eeskujuks ei ole mitte teine inime-ne, vaid meie Õnnistegija Jeesus Kristus! Kuidas käitub Jumal sinuga? Mitte nõnda nagu sina Te-maga. Kui Jumal suhtuks inimesse nõnda nagu meie Temasse, siis ei antaks ühelegi meist eluvõi-malust! Jumal suhtub inimesesse, ka sinusse, mitte inimliku õiguse järele, vaid jumaliku armastuse-ga. Jumala armastus ei ole jõuetu ja pime. Jumala armastus on väga jõuline ja aktiivne. Jumala ar-mastus on patust päästev armastus. See näitab igale inimesele tema vigu, tema süüd ja pattu.

Ometi ei ole Jumalal hea meel patuse surmast. Ta tahab, et patune meelt parandaks ja pääseks. Ta võtab inimesel käest kinni ja viib ta hukatusest välja, muidugi juhul, kui inimene Jumalale vastu ei pane. Ja pealegi teeb Ta seda suure kannatlikkuse ja halastusega. Just niisugust armastust seab Ju-mal oma rahvale eeskujuks. Nõnda nagu Jumal on Jeesuses minusse suhtunud, nõnda tohin ma suh-tuda kaasinimestesse. Jeesus ütleb: Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid. Kui sa soovid, et kaasinimene suhtuks sinusse sama ar-mastuse ja kannatlikkusega, nagu Jeesus on sinusse suhtunud, siis palu, et sa suudaksid samaga vas-tata ega ootaks algatust teiselt, sest see peab sinust endast lähtuma. Siis sa märkad, et igal inimesel, ka sinul, on oma koht. Koht, kuhu Jeesus on sind asetanud, pole sugugi kitsas, vaid sama avar nagu Jeesuse kannatlikkus ja armastus sinu vastu. (Soosaar 1996:225j)

 

Mida sa ise vihkad, seda ära tee kellelegi! (Tb 4:15) Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! (Lk 6:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me muretseme inimese, mitte massi pärast. Otsime üles need, kellega Kristus end samastas, kui ta ütles: “Ma olin näljane”, “ma olin haige”. See, kes vae-suse probleemi mõistusepäraselt tunnetab, ei ole tegelikult midagi mõistnud. Ema Theresa

 

Palvetagem: Halastaja Õnnistegija! Sa ootad meilt ka tegusid. Sa tahad näha neid vilju, mis tunnistavad meie usust ja milles on nähtavaks saanud jüngri ülesanne. Aita meil siis ära tunda ligi-mene, enamgi veel – olgu kõik inimesed meie ligimesed. Me kõik vajame ju Sinu halastust, mis teostub tähelepanemise, mõistmise ja aitamise kaudu. Ole ise meie eeskujuks, Jeesus Kristus, et võiksime käia Sinu järel. Ove Sander.

 

* * *

 

HALASTUS ILMNEB KA LAENUKS ANDMISEL

Reede – 20. september

Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses. Ps 112:5

 

Hea tahe, mis ei muutu heateoks, kaob. Selles pole õndsust endale ega teistele. Head tunded muutugu teoks.

Laenuandmine, millest siin räägitakse, on üsna tõsine küsimus. Igas ühiskonnas leidub neid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikesse raskustesse. Teiste kohus on neid aidata. Kõige tavalisem tee selleks on laenuandmine. Leidub aga neidki, kes oma ligimeste heatahtlikkust kurjasti kasuta-vad. Nad kulutavad laenatud raha ebaotstarbekalt või kergemeelselt. Seda on vaja katta uute laenu-dega. Nii satuvad nad aina suurematesse võlgadesse. Nad on valmis laenuandja majandust laostama. Leidub neidki, kes ei jäta ainult võlga tasumata, vaid nimetavad laenuandjat südametuks inimeseks, kui see oma võlga tahab tagasi saada. See võib mõjuda laenuandja iseloomule halvasti. Ta võib muutuda kibestunuks ja kitsikäeliseks.

Nagu näeme, on laenu andmisel ka oma ohtlikud küljed laenuandja majandusele ja iseloomu-le. Kas sellepärast Taavet ei ütlegi, et õige “ei kõigu iialgi” (Ps 112:6). Tõeliselt õiglane inimene peab niisugustele proovidele vastu. (Tärk 2014:523j)

 

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Teenimine on ennekõike õnnistuse saamine neilt, keda me teenime. Mida kujutab enesest õnnistus? See on hetkeline võimalus Jumalat näha. Me näeme Juma-lat Jeesuse kaudu, ja Jeesuse nägu on kõigis neis, kes meie hoolitsust vajavad. Henri Nouwen

 

Palvetagem: Sina, Issand, lood valguse pimedusse, rõõmu kurbusesse, lohutuse maharõhu-tuile, selguse eksinuile, elu nõrkadele. Loo valgus ka minu päeva algusse. Sinu Sõna on valgus. Räägi mulle. Sinu tõde on elu. Jörg Zink

 

* * *

 

ARMASTUSEST JUMALA JA INIMESTE VASTU

Laupäev – 21. september

Apostel ja evangelist Matteuse päev ehk madisepäev

Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me Tema läbi elaksime. 1Jh 4:9

 

Kristuse Sündimise imeline püha tuletab meile meelde vajadust kõrvalekaldumatult järgida Kristust, kes tuli selleks, et meil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti (Jh 10:10) ja kes Ise on ainus õige tee ja vääramatu tõde ja tõeline elu (Jh 14:6). Ning ärgu hirmutagu meid paratamatult ettetule-vad raskused ega murdku meid meile osaks langevad katsumused, sest Jumal on meiega! Jumal on meiega, ning meie elust kaob hirm. Jumal on meiega, ja me leiame hingerahu ja rõõmu. Jumal on meiega, ja me käime oma maist rännakut kindla lootusega Tema peale.

Käies Kristuse järel, läheb inimene selle maailma stiihiatega vastuvoolu. Ta ei alistu ettetule-vatele kiusatustele ning otsustavalt lõhub sellel teel ees seisvad patu vaheseinad. Sest justnimelt patt eemaldab meid Jumalast ja teeb meie elu tõeliselt kibedaks. Justnimelt patt varjab meie eest jumali-ku armastuse valguse ning viskab meid mitmesugustesse hädadesse ja teeb kalgiks meie südame teiste inimeste suhtes. Pattu saab võita aga üksnes Püha Vaimu armu abil, mida meile antakse Kiriku kaudu. Kui me võtame vastu Jumala väe, siis see kujundab ümber meie sisemaailma ning aitab meil vastavalt Issanda tahtele kujundada ümber ka välist maailma. Ning seetõttu need, kes ühel või teisel viisil kirikuühtsusest välja langevad, kaotavad võime kanda tõeliselt head vilja otsekui ärakuivavad puud.

Kiitkem ja ülistagem meie Päästjat ja Issandat, kes oma suure inimesearmastuse pärast soovis tulla maailma. Sarnaselt piibellike Hommikumaa tarkadega toogem Jumal-lapsukesele Kristusele oma kingitused: kulla asemel oma siira armastuse, viiruki asemel tulise palve, mürri asemel hea ja hooliva suhtumise ligimestesse. (Kirillus 2015/2016)

 

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitus-sõna. (2Kr 5:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes paneb sind püstipäi käima keset orjalikult silmili lan-genuid? Tema, Jeesus, kes ise astus vastuvoolu ka siis, kui see vool Teda lämmatada otsustas. Aga ei ole ju lämmatanud. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid Matteuse tollipunktist oma apostliks ja evangeeliumi kirjutajaks. Valgusta meie südameid oma Püha Vaimuga, et me oma patud maha jätaksime, kõigile rikkuse kiusatustele vastu seisaksime ja loobuksime omakasu taotlemisest. Aita meil järgida Sinu Poega Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Kiir, Avo 2018. Jutlus: Kõige esimene käsk. – Meie Kirik, 25.08.2018: http://www.meiekirik.net/index.php/artiklid/707-jutlus-koige-esimene-kaesk
  • Kirillus, Moskva ja kogu Venemaa patriarh 2015/2016. Jõululäkitus ülemhingekarjastele, hingekarjastele, diakonitele, mungaelupidajatele ja kõigile Vene Õigeusu Kiriku ustavatele lastele. Moskva: https://mospat.ru/wp-content/uploads/2016/01/est.pdf?x43367
  • Kirja, Margus 2002. Võrdusmärk enese ja teiste vahel. – Eesti Kirik, 21.08.2002
  • Macdonald, Fergus 2011. Jumal, millega sa end kaitsed? (Psalm 74). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing, 18.12.2011: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/12/18
  • Praats, Allan 2016. Et sa teeksid, mis on õige. – Eesti Kirik, 17.08.2016
  • Salumets, Üllar 2004. Meile on antud käsk armastada. – Eesti Kirik, 01.09.2004
  • Soom, Kaido 2013. Meie ligimene. – Eesti Kirik, 21.08.2013
  • Soosaar, Albert 1996. Usk – lootus – armastus. [Postill]. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

September 2019

Palveleht 22. – 28. september 2019

Nädala teema: Tänulikkus

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Psalm 103:2

2Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!

 

Psalm 65:2-6, 9

2Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
3
Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.22
4
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
5
Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes;

küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
6
Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal,
sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,

9nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti.
Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.

 

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistus palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

              

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Tänu olgu Jumalale, kes on andnud meile võime olla tänulik. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu võimaluse eest takistamatult Jumala Sõna kuulata ja kuulutada ning tõeks elada. Tänu, et eksides saame alati paluda andestust ja ka Jumalalt andeks saada. Tänu kodukoguduse ja koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise oma lastele kingib. Tänu ustavate eestpalvetajate eest. Täname sõpruskoguduste eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Koht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 38:16-20

16 Issand, nõndamoodi jäädakse elama ja selles kõiges on mu vaimu elu:
sina teed mind terveks ja hoiad mind elus. 
17 Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks: sina kiindusid mu hinge hukatuse augus,
sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha. 
18 Sest surmavald ei kiida sind, surm ei ülista sind,
hauda vajunud ei looda su ustavuse peale. 
19 Elav, ainult elav kiidab sind, nõnda nagu minagi teen täna:

isa kuulutab lastele sinu ustavust. 
20 Issand oli valmis mind päästma, seepärast mängigem mu keelpillidel
kõik oma elupäevad Issanda kojas!”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

 

 

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 5:15-20

15 Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad,
16 kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad.
17 Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.
18 Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu,
19 lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule,
lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale,
20 tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.
Palume Jumalalt tänumeelt, hoidmist ning õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et näeksime oma elus Jumala hoolitsust ja rohket head ning oleksime selle eest tänulikud. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Kinkigu Jumal lootust, jõudu ja elutahet ülalt ning hoidku meie kõigi silme ees igavene elu Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Õnnistust palume Indrek Lundavale ja kõikidele Päeva Sõnas osalejatele. Jumala hoidvatesse kätesse palume koguduse lapsed, pered ja pühapäevakooli õpetajad ning kogu pühapäevakooli aasta, mis algab taas 29. septembril. Palvetame meie sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 17:11-19

11 Ja see sündis, kui Jeesus oli minemas Jeruusalemma, et ta
läks Samaaria ja Galilea vahelt läbi.
12 Ja kui ta jõudis ühte alevisse, tulid talle vastu
kümme pidalitõbist meest, kes jäid eemale seisma.
13 Ja nad tõstsid häält ja hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, halasta meie peale!”
14 Ja neid nähes ütles Jeesus neile: „Minge näidake endid
preestritele!” Ja sündis, et nad mineku ajal said puhtaks.
15 Aga üks nende seast, nähes, et ta on paranenud, tuli tagasi Jumalat valju häälega ülistades
16 ja langes silmili maha Jeesuse jalge ette teda tänades. Ja see oli samaarlane.
17 Jeesus kostis: „Eks kümme ole saanud puhtaks? Kus on need üheksa?
18 Kas muid ei ole leidunud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalat

ülistades, kui vaid see muulane?”
19 Ja ta ütles talle: „Tõuse üles ja mine, sinu usk on supäästnud!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust neile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste töötegijad ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume Issanda õnnistust meie kiriku kõrgkoolile – EELK Usuteaduse Instituudile, kõikidele üliõpilastele ja õppejõududele ning töötegijatele. Palvetame Issanda kätte kõik koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Perekeskuse, ajalehe Eesti Kirik, Kristliku Raudteelaste Ühingu jpt.

 

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

Pauluse kirjast efeslastele 6:16-18

16Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled!
17Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna!
18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest!

Palvetame Jumala kätte kõik palvetajad, palume püsivust ja tänumeelt.

Palveleht 15. – 21. september 2019

Nädala teema: Meie ligimene

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Miika raamat 6:6-8

6 Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette?
Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega? 
Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed?
Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest? 
Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga

  1. Johannese kiri 4:7-12

7 Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast
ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. 
Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus. 
Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. 
10 
Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat,
vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.
 11 Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka
meie kohustatud armastama üksteist.
12 Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame,
siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.

 

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

  1. Johannese kiri 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

              

Tänupalve – aeg tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-, vabaduse- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et kõik, kes või mis meil on, on suur Jumala and ja arm. Täname, et Sina süütad meie südames armastuse, et me üksteist tahame ja suudame austada ja armastada. Tänu Kristuse eest, kes on tõotanud Temasse uskujatele kinkida armust igavene elu. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja koguduse liikmete eest ning osaduse eest, mida Issand ise kingib. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 25:40

“Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes

mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:25-37

25 Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja
küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?”
26 Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?”
27 Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!”
28 Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!”
29 Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes siis on mu ligimene?”
30 Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
31 Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.
32 Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.
33 Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale
34 ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.
35 Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles:

„Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama,

selle maksan mina sulle tagasi tulles.”
36 Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?”
37 Seadusetundja ütles: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle:

„Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning usaldaksime Jumalat ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Palume, et hoiaksime silme ees Kristuse tõotuse – igavese elu. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvesse kanname meie koguduses 22. septembril algava leerikursuse. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Õnnistust palume väärikas eas inimestele ja 80.klubi kooskäimistele. Palume õnnistust kodukülastustele, koguduse hoolekandetööle, hingehoiuvalve inimestele. Samuti palume õnnistust inimestele, kellel on puudust toidust ning Toidutare tööle meie koguduse keskel, et ikka oleks jõudu ja võimekust aidata. Palvesse kanname Nõmme koguduse koorid ning koorijuhi Imbi Laasi. Palume kõik vanad ja uued kooriliikmed Issanda armu ja õnnistuse alla. Jumala õnnistust palume Päeva Sõna läbiviijale Indrek Lundavale ning igale osalejale. Võtame palvesse planeeritavad noorte-jumalteenistused Lunastaja kirikus. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 112:5-9

5Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
6
Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
7
Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
8
Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
9
Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka,

tema sarv on kõrgel au sees.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Palume kannatavate ja tagakiusatud kristlaste eest ning palume Issandal olla neile toeks ja abiks. Palvesse kanname Usuteaduse Instituudi, kirikukoolid ja lasteaiad, Misjonikeskuse, Laste-ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kristlike Raudteelaste Ühenduse, Perekeskuse jpt.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Heebrea kiri 4:16

16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime

ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palume, et meil oleks silmi nägema ligimese muret ning jaksu ja tahet aidata ning, et me palvetaksime ustavalt, Jumalat usaldades.

PÄEVA SÕNUM nr. 154

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS – MEIE AITAJA

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 08. – 14. september 2019

 

Iga inimene vajab enda ümber lähedasi, kes oleksid talle raskel hetkel abiks. Hea perekond, sõbrad, kolleegid on inimesele sageli rasketel hetkedel suureks toeks. Eluteel on aga piisavalt palju selliseid olukordi, kus lähedased ei suuda meid aidata. Sageli on sellised probleemid seotud õige tee valikuga, haigusega või surmaga. Nendes eksistentsiaalsetes küsimustes peab inimene leidma endale õige tee, mida mööda edasi minna. Taolistel hetkedel küsib inimene, kust ta leiab abi. Piibli laulude raamatus on hea ja selge vastus: “Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa” (Ps 121:2). Jumal on inimese loonud ja ta tahab, et inimesel läheks kõik hästi. Selleks saatis Jumal siia maailma oma Poja, et meid päästa ja aidata.

Kui vaadata Jeesuse elu siin maailmas, siis selles oli kaks olulist ülesannet: õpetamine ja ini-meste aitamine. Jeesus õpetas inimestele teed Jumala riiki ja andis nii tuge. Teisalt ei olnud ta filo-soof, kes oleks elanud oma maailmas, vaid astus abivajaja juurde ja ulatas talle oma abikäe. Inime-sed hakkasid Kristusesse uskuma, sest tema sõnad ja teod läksid kokku.

Kui meil on eluteel raskusi ja küsimusi, siis võime palves pöörduda Jumala poole ja küsida Temalt, millist teed minna edasi. Jeesus aitas haigeid ja surijaid ning andis neile uue tee. Kui Jeesu-sesse usume, siis pole meil põhjust muretseda, sest tema aitab meid kõiges. (Soom 2016:8)

 

Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

 

Mõnigi kord tunneb inimene ennast rõhutuna. Kes teab, mis on selle põhjuseks. Enamasti pei-tub aga vastus selles, et me ei usalda küllalt Issanda juhtivat kätt, et me mõnda mineviku eksitust või meie vastu tehtud ülekohtut liiga klammerdunult oma silmade ees hoiame, et meie unustame ära, et meil on andeksandev Issand, ja et see Issand on käskinud seda eksitust andestada, mis teised meie vastu on korda saatnud. Võibolla on meile liiga tihti öeldud või näidatud, kui tähtsuseta me oleme. Issand ütleb aga, et meie oleme Tema sees suured, viinapuu oks viinapuu endaga ühenduses on ikka viljakas.

Mõni arvab, et temast ei saa midagi, et ta on liiga kaugele läinud oma pahedes. Aga kui tal on Issandasse usku, siis pidagu ta meeles, et Issandal on ka tema sisse usku.

Nii kaua, kui sul on igatsust, nii kaua, kui taht veel hõõgub, on sul kõigile pettumustele vaata-mata ka iseenese osas lootust, lootust uuele päevale, uuele tõusule. (Pello 1972:63j)

 

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pis-ta mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused,
väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht
. (Js 43:17)

 

Palvetagem: Issand Jumal, Sina üksi võid tervendada ihu ja hinge. Ava meie kõrvad, et me kuuleksime Sinu püha sõna, ja puuduta meie huuli, et me võiksime ühineda Sinu lunastatute kiitus-lauluga. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

KUI INIMENE ENAM EI KUULE, JÄÄB TA

ÜHA ÜKSILDASEMAKS JA KAOTAB ISEGI KÕNEVÕIME.

Pühapäev – 8. september

Neitsi Maarja sündimise päev ehk ussimaarjapäev

Vanavanemate päev

Üles taevasse vaadates õhkas Jeesus ja ütles kurdile ja kidakeelsele: “Effata!”, see on “Ava-ne!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. Mk 7:34,35

 

Jeesus on jõudnud oma õpilastega paganlikul või poolpaganlikul alal Kümnelinnamaa ehk Dekapolise aladele. Just siin, kultuuriliselt kirjus ja pingestatud piirkonnas, toimub ime, mis annab Jeesuse tervendavale meelevallale avarama tähenduse.

Kurttummus on kahekordselt raske seisund. Kui inimene enam ei kuule, jääb ta üha üksildase-maks ja kaotab isegi kõnevõime. Tummuse kohta on siin kasutatud kreeka sõna mogilalon, mis tä-hendab “raskustega rääkiv”, kidakeelne. See, kes ei kuule, ei suuda pikapeale ka enam selgelt ennast väljendada. Esialgu reageerivad teised, püüdes rääkida üha valjemalt ja valjemalt. Kuid see ei aita, tegelikult oleks vaja rääkida aeglasemalt ja selgemalt.

 

Kurttummus on pilt kultuuriliselt mitmekesisest, kuid samas getostunud ühiskonnast, kus üks-teist ei kuulata ja üksteisega ei suudeta enam suhelda. Jeesus võtab haige kõrvale. Selliseid problee-me ei lahendata avalikkuses, vaid keskkonnas, kus teod räägivad enam kui sõnad. Selline eraldumi-ne vastab ka Jeesuse hoiakule Mäejutluses, kus Ta ütleb, et me ei teeks “oma vagasid tegusid” ini-meste ees, et nemad meid vaataksid (Mt 6:1).

Puudutus ja sülje kasutamine, millele omistati vanal ajal tervendavat toimet, äratavad kurt-tummas arusaamise ja tervendava usu (vrd Mk 8:23; Jh 9:6). Vahel on välised toimingud kõneka-mad kui paljud sõnad. Pilk taevasse ja õhkamine osutavad siin abi tegelikule allikale ja Jeesuse kaastundele abivajaja suhtes. Arameakeelne sõna “Effata”, see on tõlkes „Avane!”, on kergesti huul-telt loetav. Esialgne käsk imest vaikida on seotud Jeesuse Messiaks olemise saladuses hoidmisega Jumalast ettenähtud ajani.

Kirjeldatud ime on nii tähendusrikas, et leiab ajaloolistes kirikutes meenutamist nn “Effata” riituses. Ristitava kõrvadele ja suule tehakse ristimärk, et ta kõrvad avaneksid kuulma Jumala sõna ja suu hakkaks sellest tunnistama. Võitakse ka käsi, et kuuldu muutuks teoks. Kurttumma tervenda-mine Jeesuse poolt ja selle liturgiline järelkaja peaks meidki panema küsima: Kas me kuuleme veel Jumala häält ja suudame Tema sõna vabalt ja selgelt tunnistada? Kui me ei kuule Teda enam, siis peaksime küsima: Kas oleme Temast kaugenenud või lämmatab muu lärm Ta hääle? Mitte Jumal, vaid meie oleme kurttummad. (Tammo 2015)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii nagu loom ei või mõista inimvõimete piire, nii ei saa ka inimene otsustada Jumala eksistentsi ja Ta võimaluste üle. Karl Ernst von Baer

 

Palvetagem: Anna julgust ja abivalmidust tervetele, et nad aitaksid nõrgemat venda ja õde Jeesuse Kristuse, meie Issanda pärast, kes tegi jalutud terveks, pimedad nägijaks ja andis kurtidele tagasi kuulmise. Andres Tau

 

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 9. september

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

 

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupal-vetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks. (Tärk 2014:477)

 

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal alustas sealt, kus kõik näis viljatu ja lootusetu, ning rajas oma rahva. Kas ei peaks see meid sügavalt oma uskmatuse ja skeptitsismi üle järele mõtlema panema? Joosep Tammo

 

Palvetagem: Kord rahvahulgad tervitasid Sind, Jeesus, suure vaimustusega. Nad Sulle hoosi-anna hüüdsid ja ehtisid teed palmiokstega. Kuid Sina tahtsid, et Su Vaimule nad avaksid kõik oma südame. Georg Kiviste

 

* * *

 

MIS ON MEIE PROBLEEMI TUUM?

Teisipäev –10. september

“Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?” 2Ms 4:11

 

Mooses oli eriliselt alandlik mees (4Ms 12:3). Kirjakohas 2Ms 4:1-17 (ja ka 3.peatükis) ilm-neb samas, et alandlik inimene võib olla uskumatult põikpäine. Uurides seda Moosese ettekäänete rida alt üles ja ülevalt alla, näeme, kuidas viimaks põrkub see otsekui kivisse: “Saada keegi teine!” See vallandab mälestused mu enese sõnakuulmatuse juhtumitest ja paneb küsima: kas ka mul on tavaks maskeerida oma põikpäisust alandlikkusega?

Pane tähele Moosese sõnu salmis 10 “….mina ei ole sõnakas mees…” . “Mina” on siin Moo-sese poolt öeldud rõhuga, aga seesama rõhk põrkab talle tagasi Issanda vastusest salmis 11: ” Kas mitte mina, Issand?” Kas minagi teen oma puudujääkidest ja nõrkustest endale ahelad, limiteerides nii kõike seda, mida Issand minu läbi on plaaninud korda saata? Kui mõnel lugejal täna on näiteks kuulmis- või nägemispuue, kas mitte seesama salm ei esita siin täiesti teistsugust suhtumist selles-se? Ehk peaks see meelde tuletama hoopis, et see, milline keegi on, ei ole iial armastaval Jumalal märkamata ega arvestamata jäänud, kui Ta kujundab spetsiifiliselt meile mõeldud hoolitsuse ja va-rustuse paketti.

Hämmastav on Jumala kannatlikkus. Kas on üldse võimalik küllalt imetleda meie Jumala kõi-gutamatut armastust, kes ei võta vastu sinu “Ei!’”-sid, vaid uputab meie vastupanu oma heldusesse? Ja kui Jumal kutsub mind täitma mingit ülesannet, kas oskan nüüd vastates teha paremini vahet tõese “Ma ei suuda, palun aita mind!” ja sõnakuulmatu “Ma ei taha, saada kedagi teist!” vahel? (Peskett 2017)

 

Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema? (Ps 94:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me usaldame iseenda ja kõik, kes meile armsad, Tema kaitse alla. Tema harib meid armastuse ja kannatlikkusega igal päeval ja igal aastal, et elu muutuks väärtuslikumaks ja sisurikkamaks ja et me kannaksime vilja, millest tuleb õnnistus ajalikuks ja iga-veseks eluks. Aleksander Täheväli

 

Palvetagem: Armas Isa taevas! Aita mul rääkida, kõike seda mis ikka heaks võib tulla ja keela rääkimast, seda mis tühi tahab olla! Anna minu sõnale täit väge ja mõju ka!

 

* * *

 

KES ON UUE LEPINGU VÄÄRILINE?

Kolmapäev – 11. september

Meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kir-jatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks. 2Kr 3:5,6

 

Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks. Pauluse kindlus teenimistöö pä-devuse osas ei ole enesekindlus; pigem rõhutab ta, et tema kõlblikkus tuleb Jumalalt. See ei viita apostli liialdatud alandlikkusele, vaid asjade tegeliku seisu kainele mõistmisele. Vaimulikku tööd on võimalik teha vaid Jumala väega, mis vallandub evangeeliumi kuulutamise kaudu (vrd Rm 15:17-19; 1Kr 1:18-2:5).

Olles kirjeldanud oma teenimistööd sellisena, mida ei iseloomusta kirjalik seaduskoodeks, vaid Püha Vaim, rõhutab Paulus erinevust veelgi, lisades: sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb ela-vaks. Aga kuidas saab Paulus öelda, et kirjatäht suretab? Vastus näib olevat, et kirjatäht (käsusea-dus) surmab siis, kui seda kasutakse vääralt, s.t. reeglitena, mida järgitakse oma õigsuse kehtestami-seks (vrd Rm 3:20; 10:1-4). Seaduse kasutamine sellisel viisil viib vältimatult surmale, sest keegi ei suuda täielikult täita selle nõudeid ning seepärast satuvad kõik Seaduse kohtuotsuse alla. Kuid Vai-mu teenimine on hoopis teistsugune. See on uue lepingu teenistus, milles patud antakse andeks ja neid ei peeta enam meeles, ning Vaim annab rahvale motivatsiooni ja väe teha seda, mida nad Sea-dust ebaõigesti rakendades ei oleks iial saavutanud (Jr 31:31-34; Hs 36:25-27; Rm 8:3,4).

Tuleb rõhutada, et kui Paulus vastandab surmatoovat kirjatähte elutoovale Vaimule, ei tähenda see Pühakirja rolli kahandamist kristlase elus ja teenimises. Kirjatäht, mis surmab, viitab Mooses seadusele, kui seda kasutatakse ebakohaselt, omaenda õiguse kehtestamiseks Jumala ees. Pühakiri, ja eriti selles sisalduv evangeelium, on esmane vahend, mille kaudu Püha Vaim annab Jumala rahvale elu. (Kruse 2008:88j)

 

Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vil-ja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (Jh 15:5) Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga. (1Kr 15:10)

Leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks. (Jr 31:33) Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu. (Jh 6:63)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elu Isa lapsena, vabana Seadusest, seotuna armastusega Jeesuse teesse, teeb meid rõõmsaks ja avab paljudele eemalolijatele ukse Isa koju. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Arm, kes sa mind ära valind enne, kui ma sündisin, arm, kes inimeseks saanud, et ma taeva päriksin: arm, Su päralt olen ma elades ja surres ka. Johann Scheffler

 

* * *

 

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 12. september

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

 

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abis-tamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta ta-hab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inime-sed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu! (Tärk 1993:237j)

 

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oleme tulesüütajad. Selles külmas maailmas, mis on täis vihkamist ja isekust, võib meie väike leek tunduda mõjuta, kuid peame hoidma oma tuld põlemas. Billy Graham

 

Palvetagem: Kui ma satun viletsusse, ehk on mul häda küll, ei saa hukatusse. Kes mind paneb risti kandma, teab ka, kuidas ta peab abi andma. Paul Gerhardt

 

* * *

 

TERVENEMINE ALAKU

Reede – 13. september

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Issand, Sina tõid mu hinge välja surmavallast, Sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. Ps 30:3,4

Meil on lihtsam rääkida kergetel teemadel. Kui jutt aga keerukamate asjade peale läheb, näi-teks meie hirmud, üksindus, süütunne ja vajadus olla armastatud, klõpsame kinni kui austrid. Mõni-kord teeme näo, et me ei kuule, kuigi tegelikult ei meeldi meile see, mida kuuleme. Meil on oma peidukohad nagu töö, harjumused või suhted, mis ei vaja emotsionaalset ausust. Selle tulemusena tunneme, et oleme vangistatud. Meie päästemehhanismid tõmbavad meid sügavamale vaikusesse. Jumal lõi Sind vajadusega tunda, puudutada ja tundeid välja näidata. Kui kaua end peita kavatsed?

Jumal ütles: “Inimesel ei ole hea üksi olla” (1Ms 2:18). Kui keeldud oma tunnetest, siis ei saa Sa tunda hea suhte rõõmu. Taavet ei kartnud Jumalale näidata, et ta on nõrk, kurb, vihane või üksin-da. Ta ütles: “Maailma otsast ma hüüan sinu poole oma südame nõrkedes” (Ps 61:3). Kui Sa ei oska end teistele väljendada, siis hakka alustuseks Jumalaga rääkima. Seda, mida Ta tegi Taaveti jaoks, saab ta teha ka sulle. Pöördu Tema poole ja lase tervenemisel alata. (Raadio7 2019)

 

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32:39)

Issand surmab ja teeb elavaks, viib alla hauda ja toob jälle üles. (1Sm 2:6) Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. (Ps 86:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse kutsumine käigu meile kõigist ilma-häältest üle; tema kutsumine olgu meile tähtsaimaks kutsumiseks elus ja surmas, kodumaal ja võõrsil, rõõmus ja valus, vaesuses ja rikkuses, suures ametis ja väikses ametis, olgu kus tahes, olgu ajal, mil tahes! Olaf Sild

 

Palvetagem: Kiida nüüd Issandat, kes sind on kaunisti loonud, kes sulle tervist on andnud ja rahu sul toonud; häda sees ka on oma tiivaga Ta hoolsalt ja heldelt sind katnud. Joachim Neander

 

* * *

 

KEELDU VAIKIMAST PALVES

Laupäev – 14. september

Risti ülendamise päev

Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; Sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks, et mu hing laulaks Sulle kiitust ega vaikiks. Ps 30:12,13

 

Püsi tugevana, isegi kui Jumal tundub vaikivat, sest võit kuulub siiski sulle. See pole sinult ära võetud ja sa pole lõigatud läbi Jumala elust vaid mõne üksiku vea tõttu, sest see pole viis, kuidas Ju-mal tegutseb. Lihtsalt pöördu Ta poole nagu kuningas Taavet seda tegi – kogu südamest.

Olles läinud läbi vaikuse perioodist, mis oli täis raskusi, pimedust ja segadust, kirjutas Taavet järgmised sõnad, mis olid osaliselt mõeldud ka templi pühendamisele: “Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu. Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin.” (Ps 30:8,9) Taavet ütles sellega: “Mu elus oli aeg, kus Sa peitsid oma palge mu eest. Tundus nagu Sind poleks olnudki. Kõik, mida oma inimlike silmadega enda ümber nägin, oli vaid häving – mu enda rumalate vigade tulemus. See kõik vaevas mind, kuid ometi ma hüüdsin su poole.”

“Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks, et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!” (Ps 30:12,13). Ehk teisisõnu: “Isegi, kui ma käitun rumalasti, oled Sina ustav. Oled pannud mu sisse ühe kiituslaulu, mis ei sõltu kuidagi mu olukordadest. Oled pannud mu süda-messe usu, et asjad saavad olema just täpselt nii nagu oled tõotanud, mistõttu tahan kiita ja tänada Sind.”

Nõndasamuti on Jumal pannud ühe kiituselaulu ka sinu südamesse. Ja isegi, et näiliselt tun-dub, et Ta vaikib, keeldu sina olemast vait Tema ees. Rõõmutse Temas teadmises, et Ta tõesti täidab iga tõotuse, mille Ta on sulle andnud. Jumal on olnud ustav su jaoks ja on seda alat! (Conlon 2018 :2)

 

Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada. (Ps 16:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma käisin oma elutee mineviku radasid üle vaatamas ja siis tuli meelde, kuidas Tema on mind siin ja seal imepäraselt hoidnud ja kaitsnud, palveid kuulnud ja aidanud. Kohkusin lausa, kuidas olen küll hiljem nii palju muretsenud ja kartnud! Jumala käsi ei ole ju lühemaks jäänud. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Eks see ole arm ja heldus Jumalaga kõnelda, et meil patustel on julgus Tema ette astuda? Eks Ta meid ju armasta: patud andeks annab Ta! Küll siis võime julged olla, palvele nüüd rõõmsalt tulla! Johann Rist

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

September 2019

 

Palveleht 8. – 14. september 2019

Nädala teema: Jeesus – meie aitaja

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele saab palve ülistusosas toetuda: 2 Moosese raamat 4:10-12

10 Aga Mooses ütles Issandale: „Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel.”
11 Siis Issand ütles temale: „Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?
12 Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!”

 

Psalm 30:3-6, 12-13

3 Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks. 
4 Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast,
sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. 
5 Laulge kiitust Issandale,  teie, tema vagad, ja ülistage tema püha mälestust! 
6 Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja;
õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.
12 Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks;
sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks, 
13 et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks.
Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti! 

Patutunnistus – vaikne palve.         

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakohad, millele palves toetuda on: Psalm 51: 3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse eest, kes on meie aitaja ning kes on oma ristisurma ja ülestõusmise kaudu toonud meile jääva elu ning annab ka jõu ja julguse meie maiseks matkateeks. Tänu Jumala  Sõna ja sakramentide eest. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu kõikide vanavanemate eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 42:3

3 Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust. Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, abiõpetaja, diakoni, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kiri korintlastele 3:4-6

4 Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu.
5 Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma
teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt,
6 kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Issand meil taibata Tema abi meie elus ning kinkigu piiritut usaldust Jumala vastu. Palume tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused tuleksid meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele lähemale. Aita, Issand, meil Sinule tunnistada omi läbikukkumisi ja nõrkusi, sest Sina ainsana on eksimatu ja tugev. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse abiõpetaja Toivo Treibluti ja diakon Marek Alveuse ning tema pere. Jumala õnnistust ja hoidmist palume kõikidele vanavanematele. Õnnista kõiki väärikas eas inimesi. Ole ligi inimestele haiglates, hooldekodudes aga ka kõikidele haigetele või üksikutele nende kodudes. Palume Jumala õnnistust koguduse vaimulikule tööle. Õnnistust palume koguduse kooridele ning koorijuhile Imbi Laasile. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 7:31-37

31 Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.
32 Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.
33 Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
34 ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: „Effata!”, see on „Avane!”
35 ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.
36 Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
37 Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: „Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumalalt Püha Vaimu meie kirikule, tema piiskoppidele, kirikuvalitsusele, kõikidele koguduste vaimulikele ning igale koguduse liikmele. Palume tarkust ja vastutustunnet presidendile, valitsuse liikmetele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvesse kanname jätkuvalt Usuteaduse Instituudi, ajalehe Eesti Kirik, Misjonikeskuse jpt.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:17

17palvetage lakkamatult

Palume Jumalalt ustavust oma palveellu ja õnnistust kõikidele palvetavatele inimestele ning neile, kelle eest palvetatakse aga veelgi enam neile, kelle eest ei palveta. Ometigi kinnitagu meid teadmine, et Kristus ise on meie kõigi ligi ning palvetab kõikide meie eest.

1 2 3 44