Palveleht 24.- 30. mai 2020

Nädala teema: Püha Vaimu ootus

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Hea oleks, kui selles palveosas ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele võib selles palveosas toetuda: Johannese evangeelium 7:37-39

37 Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis
valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!
38 Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”
39 Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse
uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.

 

Johannese evangeelium 12:32

32Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.”

 

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnisuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname Kristuse ristisurma ja ülestõusmise ning taevaminemise eest. Täname armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Täname, et meie kasutada on emakeelsed Piiblid ja Lauluraamatud ning rohkelt vaimulikku kirjandust. Täname, et võime osaleda emakeelsetel jumalateenistustel, meil on kirikud taas avatud, saame osa Sõnast ja Sakramendist. Täname inimeste eest, kes on kirikutööd teinud enne meid, kes teenivad oma annete, oskuste või andidega täna ning täname nendegi eest, kes tulevad pärast meid. Oleme südamest tänulikud iga koguduse liikme, kaastöölise ja vaimuliku eest, kes palvetab ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Aitäh meie sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 27:1-3, 7-9

Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?

2Kui kurjategijad tulevad mu kallalemu liha sööma,

mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3Kui sõjavägi seab leeri mu vastu,ei karda mu süda;

kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.

7Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
8Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
9Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!

Palvetame pereliikmete, lähedaste ja iseenda eest.

 

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite tegude raamatust 1:12-14

12 Siis nad pöördusid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna kaugusel.
13 Ja kui nad linna tulid, läksid nad ülemisse tuppa, kus neil oli tavaks viibida: Peetrus ja Johannes ja Jaakobus ja Andreas ja Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja seloot Siimon ja Juudas, Jaakobuse poeg.
14 Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos
Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega.
Palume Jumala õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning koguduse aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakonid Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Täname Issandat Indrek Lundava eest, kes koostas 190. nädalaks Päeva Sõna materjalid ning palume talle tugevat tervist, rõõmu ja Jumala õnnistust edaspidiseks.  Palume leerilaste ja leeriaja eest. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Kuningate raamat 19:8-13

8 Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga
nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9 Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli
Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?”
10 Ja ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
11 Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda,

ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees.

Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud

maavärisemises.
12 Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules.
Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
13 Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvesse kanname Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, peapiiskopi, piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Kingi palun lootust, jõudu ja elutahet ülalt inimestele, kel tervisemuret ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid, lasteaiad ja lastehoiud, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Perekeskuse, Diakooniahaigla, Kiriku Varahalduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jpm.

 

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 27:7

7Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!

Palume, et Issand Jeesus Kristus ise tugevdaks meie usku ning täidaks meid usalduse ja armastusega. Palume sedagi, et meil jätkuvalt oleks tahet ja jõudu palvetada. Aidaku Issand meid usaldada Jumalat, paludes Tema tahte sündimist ning tänada viimselt kõige eest.

 

Palveleht 10. – 16. mai 2020

Nädala teema: Taevariigi kodanikuna maailmas

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Psalm 98:2-9

2Issand on andnud teada oma pääste,

tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees.
3
Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu;
kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet.
4Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale!
5
Mängige Issandale kandle, kandle ja laulude häälega!
6
Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees!
7
Kohisegu meri ja mis seda täidab, maailm ja kõik, kes seal elavad!
8
Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos
9
Issanda ees! Sest ta tuleb mõistma kohut ilmamaale;
ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile õigluses.

 

Johannese evangeelium 17:6-10

6Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled
andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle
ning nad on pidanud sinu sõna.
7Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,
8sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud
neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen
pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.

9Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid
nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
10Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina

olen kirgastatud nendes.

 

Patutunnistus – vaikne palve.         

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on:        Psalm 25:11

11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

 

Pärast vaikset patukahetsuspalvet võib lausuda: 1. Johannese 1:7

9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada palves Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et ristimise läbi oleme saanud Taevariigi kodanikeks ning Kristus on oma surma ja ülestõusmise kaudu toonud meile igavese elu. Tänu, et võime usu kaudu Kristusesse igavesest elust juba siin, maises elus, osa saada. Täname, et Kristus ise palvetab meie eest. Täname emade, vanaemade, kasuemade ja tulevaste emade eest. Täname koguduse kui oma vaimuliku ema eest. Täname, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu Jumala Sõna eest. Toome tänu pühapäevakooli aasta eest – iga lapse, pühapäevakooli õpetaja ja pere eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

 

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 8:9-11

9Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala
Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.
10Kui aga Kristus on teie sees, siis on ihu küll patu tõttu

surnud, aga Vaim on õiguse tõttu elu.
11Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 32:15-20

15kuni meie peale valatakse Vaim ülalt.

Siis saab kõrb viljapuuaiaksja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks.

16Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias.
17Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.
18Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus

19 kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse. 
20 
Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres,

kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta. 

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume, et koguduse liikmed võiksid elada taevariigi kodanikena maailmas. Aita, et kannatused ja katsumused tooksid meid Kristusele lähemale. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristusele ning teadmist, et meil on igavene kodu taevas. Palvesse kanname kõik meie emad, vanaemad, vanavanaemad, kasuemad, asendusemad ja tulevased emad. Täname koguduse kui oma vaimuliku ema eest. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakonid Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Riias, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 98:1

1Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et oskaksime näha neid suuri ja ka väikseid imesid, mis meie elus igapäevaselt sünnivad. Palvetame, et meiegi rahva hulgas võiks olla rohkem neid, kes ennast kõiges Kristuse hoolde usaldavad. Palume, et covid-19 viirus taanduks ning viirusest tingitud eriolukorrad maailmas saaksid lõppeda. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistust palume EELK Usuteaduse Instituudile, saatku Issand ise uusi inimesi õppima ning andku jõudu neile, kes UIs õpivad ja töötavad. Õnnistust palume Misjonikeskusele, Laste- ja Noorsootöö Ühendusele, ajalehele Eesti Kirik, Diakooniahaiglale, Perekeskusele jpt.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus.

Palume õnnistust igale palvetavale inimesele! Palume, et meil oleks meeles see vana tõde, et enne kui räägime kellelegi Jumalast, kõneleksime enne palves Jumalale sellest inimesest. Jumal üksi suudab usku kinkida ning inimeste südameid muuta.

Palveleht 17. – 23. mai 2020

Nädala teema: Südame kõne Jumalaga

 

Kiitus ja ülistus – see on palveaeg Jumala kiituseks ja ülistuseks.

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele palve ülistusosas toetuda: Psalm 40:4-6
4Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.
5
Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
6
Palju oled sina, Issand, mu Jumal,  teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema,
siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.

 

Psalm 66:20

20Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet

ega ole mult ära võtnud oma heldust!

 

Patutunnistus – vaikne palve.         

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, mille võib võtta vaikse patutunnistuse palve aluseks on: Psalm 25 salm 11

11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

 

Kirjakoht, mille võib palveks lugeda pärast vaikset patutunnistuse palvet on:

  1. Johannese kirjast 1:7
    7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada palves Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et meil on palveid kuulev Jumal ning Kristus ise palvetab meie eest. Täname oma kodukoguduse, Nõmme Rahu koguduse, eest. Tänu, et tohime taas jumalateenistusteks kokku tulla kirikuhoonetesse. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 6:5-13

5Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti,

ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
6Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

7Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad
arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.
8Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida

teile vaja läheb, enne kui te teda palute!
9Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!
10
Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!
11Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!
12Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!
13
Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!
[Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.]

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

Pauluse kirjast roomlastele 8:24-28

24Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine

ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?
25Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.

26Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega.
27Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala

tahtmise järgi palub ta pühade eest.
28Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal
kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita meid, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume, et kristlased kasutaksid rohkesti meile antud kallist palveandi. Aita ka, et kannatused ja katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristuse peale ning teadmist, et meie igavene kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palume õnnistust ja palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Riias, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Taanieli raamat 9:18b-19

18sest me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast,

vaid sinu suure halastuse pärast!
19Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja tee see teoks iseenese pärast; mu Jumal, ära viivita! Sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi.”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvesse kanname presidendi, peaministri, valitsuse liikmed, riigikogu liikmed ning kõik inimesed, kes seatud inimeste teenistusse. Palvesse tõstame kõik sanitarid, õed, arstid, omaste hooldajad, andku Issand jõudu ja palju kannatlikkust. Ole kõikide haigetega, ravijärjekorras olijatega, analüüside ootajatega, analüüside saajatega. Anna palun armu ja abi ning üle kõige rahu. Palvetame, et rohkem oleks neid, kes ennast kõiges Kristuse hoolde usaldavad. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistust palume Usuteaduse instituudi üliõpilastele, õppejõududele ning töötajatele, ajalehele Eesti Kirik perele, Misjonikeskusele, Kristlike Raudteelaste Ühingu liimetele jpt. Palume olukorra meie riigis ja kogu maailmas Issanda hoolele.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus.

Palume Issandalt palveandi ning piiritut usaldust ja tänu Jumalale.

PÄEVA SÕNUM nr. 190

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluval-gust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotustesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 190

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

SÜDAME KÕNE JUMALAGA

Ülestõusmisaja 6. pühapäev

  1. nädal: 17. – 23. mai 2020

 

Mõtle, Issand, kõigi peale, kes kannatavad hinge- ja ihuhädasid või kes on meelt heitnud: aita ja rahusta neid. Mõtle, Issand ka, oma sulaste ja ümmardajate peale, kes on palunud meie eestpalveid.

 

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sü-gavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni.

Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust otsivad ja ilmselt seetõttu on suur osa palvetamisest tõesti Jumalalt millegi palumine. Kuid palve hulka kuulub ka tänamine, Jumala heade tegude kiitmine ja tema ülistamine. Seega on palvetamine midagi palju rohkemat kui vaid millegi palumine Jumalalt ja nii kõlab saabuva pühapäeva teema väga õigesti: “Südame kõne Jumalaga”.

Teise inimesega kõneldes pole viisakas kogu aeg ise rääkida, oluline on osata ka kuulata ja aru saada, mida kaasinimene meile öelda tahab. Nii on ka usuelus palvetamine seotud Jumala kuulami-sega, tema märkamisega oma elus, temaga osaduses elamisega. Pühakirja lugemine kuulub palve juurde, sest selle kaudu kõnetab meid Jumal. Vahel ei või teisele inimesele kõigest kõnelda, Juma-lale võib aga kõik südamelt ära öelda. Kui oleme Jumalaga rääkinud, on meil kergem võtta vastu õigeid otsuseid ja õnnelikult eluteel edasi minna. (Soom 2017:8)

 

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet

ega ole mult ära võtnud oma heldust! Ps 66:20

 

See on märkimisväärne, et psalmi autor on teinud Jumala üldise õnnistuse isiklikuks. Kahjuks ei ole veel paljud seda kunsti vaimulikult ära õppinud. Nad on küll tänulikud, et Kristus suri maail-ma eest, aga kas ka nende eest?

Milline peaks olema meie tunnistuse sisu? Kui me tahame tunnistada, siis peame vaatama, et see ei tuleks meie endi, vaid Jumala ülistuseks. Paljud usklikud oskavad küll rääkida ajalikest asjust, aga mitte vaimulikest. See on ka hea, mida Issand me ihule on teinud, aga mõtleme ka sellele, mida ta meie hingele on teinud.

Palve kuulmise eelduseks on nurjatusest loobumine. Siis, kui psalmi autor oleks pattu oma südames näinud ja sellega leppinud, ei oleks Jumal teda kuulnud. Sellepärast on patust loobumine ja südame puhastamine oluline. Ometi öeldakse selles kirjakohas, et palve kuulmine ei ole siiski meie teene, vaid Jumala heldus.

Jumala iga tegu on enam väärt kui momendi sündmus. Jumala tegu ületab selle silmapilgu, millal see toimus. Nii kutsubki Kristus enda omasid Jumalat ülistama. (Tärk 2014:213)

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, kellelt tulevad kõik head annid! Sina oled tõotanud anda meile seda, mida palume Sinu Poja nimel. Õpeta meid õigesti palvetama, et me alati ja kõiges Sinu abile loodaksime ning oma elus Sind austaksime. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

ALATI LIIKUMISES … ALATI SISEMISELT KINNITATUD.

Palvepühapäev – 17. mai

Jeesus õpetas: “Kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!” Mt 6:6

 

Me peame otsekui “võõrad ja majalised maa peal” (Hb 11:13) leidma paiga, kuhu sisemiselt kinnituda, et me võiksime jääda iseendaks. Kas ei võiks selline kinnitumine toimuda justnimelt pal-ves, sõpruse kahekõnes Kristusega?

Tõsi on see, et meie usaldus Kristuse vastu võib olla habras. Aga kas ei võiks me leida just ki-rikus kogukonna, kus võime üksteise peale loota, kõnelda üksteisele oma kahtlustest ja küsimustest ning toetada üksteist oma otsingutes?

 

Pidev tagasipöördumine Jumala osaduse juurde annab meile suure vabaduse. Oma armastuses tahab Jumal tuua meid välja meie isiklikest ja ühiskondlikest iketest, aidates meil lasta lahti sellest, mis meie samme takistab. Kuidas saaksime olla alati liikumises, ilma et meid sealjuures välja juuri-taks? Kas ei võiks selle allikaks olla kasvav veendumus, et Jumala Riik ongi juba meie sees ja meie ümber tärkamas?

Jah, on üks paik, kus meie süda võib rahu leida. See on omamoodi sisemine raskuskese, kus Jeesus meile ütleb: “…te leiate hingamise oma hingedele” (Mt 11:29). (Vend Alois 2020)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palve imejõudu peidab. Palve hoiab taevateel. Palve mure eemal heidab. Palve kurva rõõmsaks teeb. Kahtlus närib – palves püsi, kuni kindlaks muutub meel. Tuimus tulebpalvevägi sära toob sul usuteel. Palve – side Jumalaga. Palve võidab kurjuse. Palve usus julgust annab, katsumuses kinnitab. Ära väsi palves olla õhtutunnil, hommikul. Palves Isa ette tulla igal ajal luba sul! Lia Kaljuste

 

Palvetagem: Jumal, Sind hüüan ma appi, aita mind palvetada. Minul on pimedus, Sinul val-gus. Ma olen üksildane aga Sina ei jäta mind maha. Ma olen jõuetu, Sinu juures on abi, olen rahutu, aga Sinus on rahu, olen kibestunud aga Sinus on kannatlikkus. Ma ei mõista Sinu teed, aga Sina val-gustad minu teed. Dietrich Bonhoeffer vanglas 1944

 

* * *

 

KUULA!

Esmaspäev – 18. mai

Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, le-vitage maailma ääreni, öelge: “Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.” Js 48:20

 

Neid kes olid Paabelis vangis, kutsutakse siin julgesti ja rõõmsalt sealt väljaminema. See sa-ma kutse käib ka meie kohta. Meil pole tarvis olla jumalata maailma mõtteviisi, meelsuse ja väär-tushinnangute vangid. Rääkimata enda hävitamisest patuse eluga, sama moodi, nagu seda teevad need kes Jumalat ei tunne. Tee vabadusse on valmis. Tuleb ainult kuulata mida Issand räägib ja toi-mida selle järgi. Mitte olla kangekaelne ja iseteadev.

Selles mis Jumal on teinud ja üha teeb on täiuslik ja suur rahu igaühele, kes mitte ainult ei usu  selle olemasolu, vaid kes ka selles tegelikult ka käib. Samal ajal ka inimesel, kes Jumala nõuandeid kuulda ei võta, vaid püüab jõuda vabadusele omal jõul ja Jumalas lahus, ei ole rahu. Ta püstitab sel-le saavutamiseks küll kõikvõimalike konstruktsioone, aga need kõik on määratud hävinemisele, na-gu kunagi ammu Paabeli torn ja hiljem ka sama nimeline riik. (PKK: Js 47-48)

 

Põgenege Paabelist, minge välja kaldealaste maalt, olge nagu sikud karja ees! (Jr 50:8) Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” (Ilm 18:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on Jumala isaarmastus. Temas on Jumal meile val-mistanud lunastuse ja lepituse tema ohvrisurma ja kannatuse läbi. Temas on kõik süü ja patt andes-tatud. Aleksander Täheväli

 

Palvetagem: Kui me oleme hädas, tuled Sa meile appi. Kui me oleme meeleheitel, saadad Sa meile oma lohutaja vaimu. Kui maailm haarab meid endasse, aita meil meeles pidada, kes sa oled: kõige elava Looja ja Hoidja. Clemens Roomast

 

* * *

 

KUIDAS MA PALVETAN?

Teisipäev – 19. mai

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pä-rast! Tn 9:18

 

Palve on põhiliselt see, et me palvetades anname Jumalale tagasi Tema enda sõnad. Me toome nad Ta ette ja palume, et Ta toimiks oma tõotuste kohaselt. Ja kuna Jumal ei või ega oska valetada, siis võime me paluda täies usu kindluses, et Jumal teeb nagu Ta on tõotanud.

Nii teeb ka Taaniel. Ta on näinud, et Jeruusalemma oli tabanud kogu see õnnetus, mida proh-vetid olid ennustanud. See oli varemetes, aga sellele oli tõotatud ka uut algust. Eriti mõtleb Taaniel hävitatud templile. Selle uuesti ülesehitamine oli talle kõige südamelähedasem. Tempel oli Jumala tõotuste täitumiste nähtav sümbol. See oli koht, kust Jumal oli eriti tõotanud kuulda oma rahvast. Pealegi oli see ainus koht, kus iisraellased tohtisid Issandale ohverdada. Pole siis ime, et Taaniel pa-lub eriti seda, et Jumal laseks oma palet s.t. oma armu paista hävitatud templile. Selle uuesti üles-ehitamine oleks kõigile nähtav tunnistus karistusaja lõppemisest.

 

Kõik need uue aja palved toob Taaniel Issanda ette usaldades Tema armu ja mitte mingeid ini-meste omadusi. Lõppude lõpuks on linna uuesti ülesehitamine Jumala armutegu, mitte inimeste või-mekuste teene. Kui üldse keegi, siis Taaniel teadis seda. Ta oli näinud kuidas Jumal võib ühe hetke-ga tõugata maailma kõige võimsama riigipeamehe aastateks alla koos veistega rohtu sööma.

Nii tunnistab Taaniel lõpuks Jumalale, et tema ja ta rahvas on täiesti sõltuv sellest mida Jumal teeb. Tema hoiak on hoopis teistsugune, kui see mida võis näha Juuda elanike hulgas enne templi hävitamist. Siis oli rahvas kummalise kõigutamatu enesepettuse võimuses. Seda ei suutnud kõiguta-da isegi Jumala saadetud prohvetite manitsused. (PKK:Tn 9:7-20)

 

Ava, Issand, oma silmad ja vaata! Sest mitte surnud surmavallas, kellel hing on rinnast võe-tud, ei anna Issandale au ja tunnustust. (Brk 2:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei oodanud, kuni inimesed end ise Temale avavad. Seda me ei suudakski. Jumal sai siin maa peal ihulikuks Jeesuses Kristuses, sai meiega sarnaseks ja tuli viletsusse, meie juurde. Helmut Thielicke

 

Palvetagem: Issand, Sa ütles, et vaesed, tulge, minu lauavõõrad olge! Tervele ei arsti vaja, haigele küll igal ajal. Miks ma kandsin ristivaeva, kui sa ise teenid taeva? Ei see sinu laud siis ole, kui sul abi tarvis pole. Martin Luther

 

* * *

 

NÕTRUSES TULEB VAIM MEILE APPI.

Kolmapäev – 20. mai

Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Rm 8:26

 

Sõna “appi” ei tähenda, et me ise midagi ei tee. Appi tullakse ainult neile, kes ise enam ei suu-da. Sageli tahavad usklikud, et Jumal nende ees kõik ära teeks. Soovitakse kerget elu. Paljud on val-mis paluma elavat vett, nii nagu palus Samaaria naine: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei janu-neks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4:15). säärast palvet Püha Vaim ei toeta. Ju-mal ei võta meilt meie koormat ära, “sest igaüks kandku oma koormat” (Gl 6:5), aga ta teeb meid tugevaks. Usklikule jääb koormatuse ja nõtruse tunne, aga ta saab ka abi.

Mõelgem vaid, milline on see abi, mida Jumala sõna meile siin tõotab! Uus Testament asetab eluteele kõrvuti nõdra inimese ja Püha Vaimu. Mis ühist on neil kahel? Üks on abitu ja puudustega inimene ning teine – püha ja igavene Vaim. See ongi Kristuse töö ime, mis osutub võimalikuks tänu lunastusele. Püha Vaim elab nüüd meis ja aitab meid. Ta puhastab uskliku inimese südamest välja kõik, mis Jumalale ei kõlba, ja toob sisse selle, mis on Jumalale meele järele. Püha Vaimu töö meie juures on kohtu, end samasl ajal ka armu töö. Ta annab märku, noomib ja õpetab, aga on ka lohuta-ja, kinnitaja, saladuste ilmutaja ja osaduse jagaja. Lausa imeline, millise kannatlikkusega ta meie juures töötab!

Kui Püha Vaim on inimese elu läbi valgustanud, läbi töötanud ja uuendanud, alles siis näeme, mis on patt ja mis on arm, mis on õigus ja mis on pühitsus, millised me ise oleme ja milline on Ju-mal. (Tärk 2002:326j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kus toimub õige palve, seal peab tõsiselt oma häda tunta-ma, ja nimelt säärast häda, mis meid rõhub ning paneb appi hüüdma ja kisendama. Nii tekib palve otsekui iseendast. Martin Luther

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me täname Sind, et annad tahtejõu Sulle vabatahtlikult mi-dagi anda. Kõik tuleb ju Sinult ja me pühendame selle jälle Sulle. Õnnista ise meie ohvriandi Jeesu-se Kristuse nimel. Surinami Vennastekogudus

 

* * *

 

ÜLENDATUD ISSAND

Kristuse taevaminemise püha

Neljapäev – 21. mai

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

 

Seepärast laskus Poeg taevast ning sai lihaks, sündides neitsist ja võttis enese peale kõik meie nõrkused, eriti patu ja rumaluse, millesse Aadam meid heitis; ja väljaspool kõiki Tema sõnu ja tegu-sid ning lihalikkust ja meelekindlust, Ta tegi nööri ja juhtis meid nii oskuslikult ja nii südamlikult, et verehigi voolas Ta pühitsetud ihust. Ja kui ta oli juhtinud inimesi lakkamata kolmekümne kolme aastani, Ta nägi õige aja algavat lunastuseks neile, kes järgnevad. Sellepärast Ta ütles: “Kui Ma olen ülendatud (ristile), tõmban ma kõik enese juurde.” Seepeale Ta vinnati ristile ja kogu Ta arm jäi ee-male ja kogu see vägi, mis takistas inimesi juhtimast. Siin on kolm loomulikku tunnust külgetõm-bele, millega Kristus ristil juhtis iseendani kolmanda ja üheksanda tunni vahel rohkem inimesi kui oli endale järgnema pannud kolmekümne kolme aastaga.

Esimene tunnusus, millega Ta juhtis enese juurde, oli vastastikune tõmme, mis tõi samasugu-sed liigid kokku ja oldi ühtmoodi. Sel moel ta tõmbas inimesed kokku jumalikkusega, kellega Ta juba sarnanes. Selleks, et Jumal võiks tõmmata enda juurde rohkem ja unustada oma viha, Poeg üt-les: “Armas Isa, nähes et Sa ei võinud andestada patte, sest kõik eelnevad ohvrid olid Sulle paku-tud, nii Ma siis ise, Su ainusündinud Pojana, kes sarnanen Sinu jumalikkusele enam kõigest loodust, kellesse Sa oled peitnud kogu taevaliku armastuse rikkused, olen läinud ristile, et olla elusaks ohv-riks Sinu silme ees; et Sa tuleksid Isalikus kaastundes ja võiksid painutada end (alla) ning vaadata mind, ainust Poega, ja mu verd voolamas haavadest ja vaigistaksid leegitsevat mõõka, mis on inglite kätes, kellega Sa tõkestasid Paradiisi tee; et kõik kes on kahetsenud ja taga nutnud omi patte läbi Minu, võiksid siseneda jälle.”

Teine tunnus, mida Ta kasutas oli Tühjus, see, mida näeme kui paneme õõnsa toru vette ja tõmbame seda imades üles; vesi tuleb üles mööda õõnsust suhu, sest toru tühjus, mida mööda õhku tõmmatakse, tõmbab enesega vee kaasa. Nii meie Issand Jeesus Kristus tegi end tühjaks, et Ta võiks tarkusega tõmmata kõiki Enda poole. Seepärast laskis ta lahti kogu verest, mis Ta kehast voolas väl-ja ja nõnda andes tähenduse Enesele kõiges kaastundes ja armus mis oli Ta Isa südames, nii täieli-kult ja tulusalt kannatades kogu maailma eest. Sellele vastas Isa: “Kaastunnet ei unusta ma kunagi,” ja edasi: “Nüüd mu Poeg, ole julge ja tugev, sest Sa võid juhtida inimesed tervikuna maale, mille ma tõotasin anda, taevaliku rõõmu maale, maale, kus voolab Minu Jumalikku mett ning Sinu inimlikku-se piima.”

Kolmas tunnus on selles – nagu me näeme päikest tõstmas udu maa pealt taevasse, nii meie Issanda Jeesuse Kristuse südame kasvav soojus kui leegitsev ääs üleval ristil, põleb nii tuliselt ar-mastuse leegis, mida Ta tunneb kogu maailma vastu. Siin, Tema armastuse südames, kus midagi ei saa varjata, nii tugev on see – Ta tõmbab kogu terve maailma enese juurde. Eales varem ei ole Is-sand Jeesus Kristus lasknud paista sellises armastusel, kui Ta oli kannatamas ristipiina, kui Ta andis oma elu meie eest, ja pesi meie patud oma väärtusliku verega. Seepärast Ta tõmbab armastuse köite-ga meid kõiki Enese juurde ristile üles, et nood, kes tunnevad Ta surma ja vereohvri tõmmet, võik-sid elada koos temaga igaveses õnnes.

Nüüd, mil Püha Vaim näitas, et Isa Ainusündinud Poega oli tõmmatud nii targalt, et Ta oli võitnud Endale kõik nii taevas kui maa peal, Ta tundis samuti sundi Omaenese armastusega ja hea-tahtlikkusega tõmmata teisi. Seepärast Ta ütles: “Ma tahan samuti tõmmata Minu köisi ja võrku.” Nii tegi ta võrgu seitsmest Isa ülevast tunnusest, seitsmest Poja armust, Omaenese seitsmest kingist ning seitsmest kristlikust voorusest (Kl 3:12-14). Sellega Ta kinnitab meid, et me ei hukkuks igaves-ti, et me nii haaraksime tema jumalikkuse järele, et Ta kihutaks meist välja kõik meie kurjad teod, ja et me kannaksime vilja Temas ja saavutaksime tasuks igavese elu. Isa Oma armastuses, Poeg Oma armus, Püha Vaim Oma ühtsuses võib anda meile jõudu selles. (Meister Eckhart)

 

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimestel tuleks mõelda vähem sellele, mida nad peaksid tegema, ja rohkem sellele, mis nad peaksid olema. Kui nende olemus oleks hea, siis nende teod paistaksid heledas säras. Ära kujutle, et sa saad rajada oma õndsuse tegudele; see peab toetuma sellele, mis sa oled. Meister Eckhart

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa võtsid oma Poja Jeesuse Kristuse taevasse. Kingi meile kindlat lootust, et ka meie oleme kutsutud sellesse kirkusse, kuhu Kristus on meie eel läinud. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

KRISTUS TOOB JAMALALE TÄIUSLIKU OHVRI.

Reede – 22. mai

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Ps 40:5

 

Psalm õpetab kristlastele, et Jumala teenimine on lahutamatult seotud nähtavate märkidega. Vana Testamendi ajal olid nendeks ümberlõikamine ja ohvrid. Uue Testamendi ajal ristimine ja ar-mulaud. Ristimine ühendab meid Kristuse ohvriga, sest selle kaudu saime me osalisteks Jeesuse surmast. “Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?” (Rm 6:3). Armulaual saame me osa Jeesuse ohvrisurmast. Lunastaja andis meile leivas oma ihu ja veinis oma vere.

Nõnda nagu Vana Testamendi ajal elati osaduses Jumalaga ohvriteenistuse kaudu, nõnda tul-lakse kristluses Jumala juurde Jeesuse ohvri kaudu. See tähendab elamist ristimisvees ja Issanda armulaua osaduses. (Laato 2015:117)

 

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. (Ps 2:12) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui väikene laps võtab kõvasti kinni oma isa kaelast, siis ei vaja ta seletusi, ta lihtsalt usaldab: isa teab, isa valvab ja hoiab. See on kõige arukam, mida laps teha saab. Toomas Paul

 

Palvetagem: Isa taevas, kiitus ja tänu olgu Sulle ustavuse eest minu elus. Sina oled mulle pal-ju head teinud. Luba ka raskusi Sinu käest vastu võtta. Sina ei pane mulle rohkem peale, kui suudan kanda. Sina lased oma lastele kõik kasuks tulla. Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

JUMALA TÖÖ VIIMNE EESMÄRK ON HEADUS.

Laupäev – 23. mai

Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on Tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Rm 8:28

 

Paulus ei taha öelda, et kõik asjad on head. Sellepärast on tarvis veel palju parandada ja muu-ta. Patt, rumalus ja haigused ei ole head asjad. Meie kohus on nende vastu võidelda. Jeesus õpetab meid paluma: “Sinu tahtmine sündigu”. Sellega ütles ta: (1) et siin maailmas on asju, mis ei ole Ju-malale meele järele, (2) et meie kohus on palvetada ja (3) et kõike on võimalik Jumalale alistada. Sellepärast võib ka Paulus öelda, et kõik “tuleb” heaks neile, kes Jumalat armastavad.

Meie usume tulevikku, sest meie usume Jumalasse. Meie usume, et kõik liigub edasi, ja mitte mõistuseta energia sunnil, vaid Jumala targal tahtel. Ees võib olla tuhandeid takistusi, kuid eesmärk saavutakse sellele vaatamata. Meie kohustus on olla siin Jumalale abiks. Igaüks, kes aitab vähenda-da pattu, rumalust ja kannatusi, töötab koos Jumalaga. (Tärk 2002:332)

 

Tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses. (Ef 1:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on jätnud oma jäljed siia maailma. Me teame, et nendes jälgedes on inimesed tahtnud käia tänapäevani. Mitte sellepärast, et nad kannatust armasta-vad, vaid nad armastavad Jumalat, kes ka läbi kannatuste, katsumuste ja loobumiste neid õnnistab. Harri Haamer

 

Palvetagem: See on hea, et Sinu tuuled painutanud maani mind. Nüüd vast õppinud mu huu-led ülistama Issand, Sind. Tänurohke ikka meel, rõhutult ei murdu veel. Kõrkja paik on tuulte teel. Arved Paul

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Meister Eckhart. Taevaminemispüha jutlus: Jumala külgetõmbav vägi. EELK Juuru Mihkli kogudus, 02.06.2011: https://juurukirik.ee/jutlused/68
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Js 47-48 – Vabadusse kutsutud; Tn 9:7-20 – Kuidas ma palvetan?. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2017. Südame kõne Jumalaga. – Eesti Kirik, 17.05.2017
  • Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Vend Alois 2020. Ettepanekud 2020. Alati liikumises, ei kunagi välja juuritud.Taizé koduleht: https://www.taize.fr/IMG/pdf/propositions2020_et.pdf

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2020

 

 

PÄEVA SÕNUM nr. 189

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluval-gust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotustesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 189

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

TAEVARIIGI KODANIKUNA MAAILMA

Ülestõusmisaja 5. pühapäev

  1. nädal: 10. – 16. mai 2020

 

Mõtle, Issand, kõigi peale, kes on vaevas, hüljatud, kannatavad ülekohut, ning anna neile oma rikast armu.

 

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused.

Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi kodanik tunda end selles maailmas kindlalt ning olla rõõmus ja rahul oma eluga. Ta ei pea muretsema oma saatuse pärast, vaid võib usaldada Jumalat, sest on Jumala oma.

Nagu maise riigi kodanik peab täitma riigi seadusi, nii on Jumala lapselgi oma elu juhtnöörid. Pühakiri annab siin juhiseid, kuidas toimida õigesti. Need reeglid on Jumal andnud inimesele, et te-ma elu oleks õnnelik. Kristlane on kutsutud oma elus armastama Jumalat ja ligimest ning kohtlema kaasinimest nõnda, nagu ta ootab teisi enda suhtes käituvat. Uskliku inimese eetiliseks printsiibiks siin maailmas on halvast loobumine ja selle asemel hea tegemine. Olles saanud Jumalalt kõike head, kuulub kristlase ülesannete hulka ka tunnistamine oma usust neile, kes pole Jumalast veel kuulnud. Nii tehes võib igaüks kasvatada taevariiki siin maailmas. (Soom 2016:8)

 

Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Ps 98:1

 

Iga põlvkond omab võimalust leida enda viis kiita Issandat. Milline on meie laul? Kindlasti laulame tänu- ja palvelaulu, sest meie ümber on sedavõrd palju südant rõhuvat, mis kutsub paluma Jumala Vaimu juhtimist, et mõista. Mitte heaks kiita ja ülistada Jumalat selle eest, kuigi inimesed, nii suured valitsejad kui ka väikesed vaevatud põhjendavad oma lugusid ja laule ning teguviisi sage-li Issanda-poolse äravalitusega. Ilmamaal vallapääsenud vaen ja sõjad, leppimatus ning isepäisus ligimeste vahel vajab sõnades väljaütlemist ja õigesti nimetamist.

Me laul on tänulaul Issandale meie rahva hoidmise eest kõigest nähtavast kurjast, kindlasti on see praeguse põlvkonna laulu sõnum. Laul, mis Jumala ette toob meie palved, on peamine Tema imetegude ülistamise kõrval. Palvelaul rahu ja leppimise pärast, jätkuva Issanda ime armulise hoid-mise pärast, palvelaul hädasolijate ja vaevatute pärast, kelleni me oma abiga ligimesearmastuses ei ulata, ja palve nende pärast, kes vaevatute abistamise on enesele ristiks kanda võtnud.

Suurima palvena tahaks laulusse panna soovi murda meie kõrval elavate inimeste sisemuses pimedus, mis esmapilgul varjatuks võib jääda, kuid seda teravamalt esile tuleb, kui neile kõnelda valgusest ja Issanda võidust kurja üle. Inimene valib ise oma viisi, kuid kui pole koorijuhti ja tee-mat, millest laulda, siis avastatakse pea, et saab vaiki olla ja kooslauljatele vahelegi segada – ülen-davad helid polegi olulised ja õieti vajab inimlaps vaid oma asjadega tehtud müra. Uuele laulule kutsumine tähendab, et ei piisa lihtsalt kordamisest või tuupimisest. Elav usk ja elav Jumal sunnivad sisimast helid välja.

Tema on teinud imetegusid päästes meid surmast ja vabastades kurjusest. Imeteod ja Jumala armastus on ilmutatud justkui väga ammu, kuid samas tuleb õnnistus iga uskliku südame jaoks isi-klikult ja paneb ka viisipidamatu hinges helisema laulu või vähemasti soovi ühineda taevaste väe-hulkadega.

Laulgem Issandale uus laul, et mitte unustada Tema heategusid. (Vilu 2003)

 

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinult tulevad kõik head annid. Juhi meid oma Püha Vai-muga mõtlema asjadele, mis on õiged ja olulised, ning aita teha Sinu tahet. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JEESUSE EESTPALVE

Pühapäev – 10. mai

Emadepäev

Jeesus ütles: “Ma olen teatavaks teinud Sinu nime inimestele, keda Sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid Sinu omad, ja Sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud Sinu sõna.” Jh 17:6

 

Jeesuse lähimad sõbrad olid Tema jüngrid. Nende meeste seltsis veetis Ta enamuse oma ajast, õpetades neid kannatlikult ja põhjalikult. Vaatamata mõningatele nõrkushetketele olid jüngrid siiski Jeesuse kõige ustavamad sõbrad. Jeesus hindas seda sõprust väga kõrgelt. Seda tõestab Tema ees-palve sõprade eest.

Jeesuse kuulus eestpalve kõneleb nii mõndagi Tema suhtumisest jüngritesse. Kõigepealt

vaatame, milline on Issanda arvamus oma sõpradest. Kuulakem veel kord, mida Jeesus ütleb: “Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina oled andnud mulle maailmast. Nad olid sinu omad ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.

 

Kas panid tähele, mida Jeesus ütleb jüngrite kohta? Nad on eriline kingitus Isalt; nad on olnud kuulekad; nad on võtnud vastu tõe; nad on kindlalt uskunud Jeesuse jumaliku olemust; nad on too-nud Talle au. Üsna positiivne kirjeldus, kas pole? Ma pigem eeldaksin Jeesuselt teistsugust palvet, umbes nii: “Isa, suur tänu sulle jüngrite eest, kuid sa tead kui nürimeelsed nad on. Aita neil mõista minu sõnumit. Aita neil jääda ustavateks, sest sa tead ju nende kalduvust hädade eest põgeneda.” Kindel on see, et Jeesus teadis, mis on tulemas. Ta isegi hoiatas Peetrust, et too Teda salgab, kuid eestpalves midagi seesugust ei kajastu, kõik on kiiduväärt.

Ma usun, et Jeesuse palvesõnad olid ja on Tema jüngritele suureks toeks ja innustuseks raske-tel hetkedel. Nõrkuse hetkel tuleb meil üksteisele meelde tuletada, et Päästja usub meisse, Issand ar-vestab meiega. Ma arvan, et Jeesus teab täpselt, mida Ta teeb. Ta pigem julgustab kui heidutab, pi-gem kiidab kui laidab. Ta pigem tõstab esile meis varuks olevad võimalused kui ebaõnnestumised. Ta tahab, et laseksime lahti mineviku köidikutest ja vaataksime lootusrikkalt ettepoole. Selline on Tema suhtumine. Jeesus näeb sinus, oma sõbras, seda, kes sa võiksid tegelikult olla. Ta näeb sinu potentsiaali ja rõõmustab võimaluse üle sinu läbi midagi korda saata.

 

Kas selline suhtumine on omane ka meile? Kas me köidame oma kaasinimesed mineviku ek-simuste külge või laseme nad vabaks? Kas osutame näpuga nende pattudele või lohutame tuleviku väljavaatega? Enamik kristlasi elab valulikult üle oma ebaõnnestumisi ja eksimusi, sellepärast va-jame head sõpra, kes meid ergutab edasi minema. Kas sina oled selline sõber?

Armsad õed ja vennad, on suur õnn, et Jeesus meie eest palvetab. Keda siis veel kui mitte Te-da peaks Jumal kuulama. Tõesti on hea olla Kristuse jünger, kui tead, et Tema eestpalve kannab meie tööd Issanda viinamäel ja toetab meie võitlust selle pimeduse maailma valitsejatega. Meil ei ole paremat sõpra kui Jeesus. Hoides Temast kinni võime olla kindlad, et Tema jääb meisse ja on meile saatjaks nii siin, maisel teekonnal kui ka igaveses elus. Aamen. (Kiir 2020)

 

Et läheks täide sõna, mis ta oli öelnud: “Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.” (Jh 18:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mu Issand ütles mulle: “Ulata oma käsi, siis saan sind toe-tada!” Eenok Haamer

 

Palvetagem: Tänu, armas Issand, et Sa oled minu peale välja valanud oma Püha Vaimu, kes mind nüüd täidab, tehes mind Jumala armastatud lapseks, ja hoiad mind igaveseks eluks. Aita mind, Issand, elada ja surra selles kallis ühenduses Sinuga ja Isaga ja Püha vaimuga. Johann Arnd

 

* * *

 

RÕÕM JUMALA VALITSEMISEST

Esmaspäev – 11. aprill

Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid: Tema parem käsi ja Tema püha käsi-vars on toonud Temale võidu! Ps 98:1

 

Jumala sõna uurijate arvates on siin mõeldud Paabelist tagasitulekut, sest mitmed väljendused sarnanevad Jesaja raamatu nende osadega, kus räägitakse vangipõlve lõpust.

Uue seaduse usklikel on veel suurem põhjus Jumala ülistamiseks. Meie oleme päästetud pa-tust ja surmast. Oleme saanud Jumala lapse õiguse ja igavese elu. Meie kohus on lauda: Ta on tei-nud imetegusid. Issand ei ole veel lõpetanud oma imetegusid. Iga aasta iga päevaga lisab Ta midagi oma senistele tegudele. Need, kellel on kõrvad kuulmiseks ja silmad nägemiseks, tunnevad neid.

Jumala teod tunnistavad Tema sõltumatusest.

 

Jumal saavutab oma võidud teiste abita. Tema ei sõltu nendest abinõudest, millest sõltuvad inimeste võidud. Tema ei sõltu poolt- ega vastupropagandast ega maailma arvamisest. Vaadake vaid, kui vähe lootis Jeesus nendele vahenditele. Tema ei sõltu oma liitlaste tugevusest. Jumal kasutab inimesi oma riigi töös, aga ta ei sõltu neist. Kõik võidud on ta saavutanud oma “parema käe” abil, kaasa arvatud ka võit patu, surma ja maailma üle.

Meie usu julgustuseks on need teod, mis on juba tehtud. (Tärk 2014:403j)

 

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

 

Palvetagem: Õnnistus ja kirkus, tarkus ja tänu, suur vägi ja võim olgu Kuningale, kes valitseb üle kõige. Lahkus ja kuulsus ja au, tänu ja ülistuslaul iga lauliku suust, ülevoolav armastus igast südamest olgu taeva ja maa Kuningale! Keldi palve

 

* * *

 

ME MUUTUME MUUTUMISVÕIMELISTEKS.

Teisipäev – 12. mai

Õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek. Js 32:17

 

Prohvet on kord kuulutanud oma rahvale seda, mis neid ootab, kui nad loobuvad Jumalast. Kõik see on toimunud. Kuni templi hävinguni, oma riigi kaotamiseni, rahva laialipillutamiseni, kuid siis vaatab prohvet veel kaugemale ja kuulutab, et kõik see sünnib: kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks. Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias. Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks on püsiv rahulik elu ning julgeolek. Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispai-gus, kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse. Õnnelikud olete teie, külvajad, kõi-gi vete ääres, kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta.

 

Kas meie elame rahu eluasemeil? Kas meil on püsiv rahulik elu, mis on õigluse tulemus? Kas vaatame ilma hirmuta? Kui mõtleme, et oleme sellest veel kaugel, siis tasub meil selle poole püüel-da. Saame tulla Issanda kotta, kuni on päevi. Saame paluda andestust, kuulda armukuulutust ja min-na pühakojast muutunud inimestena, kes andekssaanutena suudavad andestada oma võlglastele, kes armastust kogenenutena, armastavad, kes vastuvõetuna võtavad vastu. Ja meie hingekõrb muutub viljapuuaiaks ja viljapuuaed tundub paljudele kui piiritu mets, sest meil pole millestki puudust ja võime olla helded kinkijad. (Tammsalu 2017)

 

Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. (Rm 5:1)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlikul usul on meeletu rõõmu ja rahu loov jõud, kui keegi suudab seda uskuda. Arne Hiob

 

Palvetagem: Rahu Jumal! Mõistan, et ma pole hoolinud Su käskudest. Seepärast olen nüüd rahutu ja rusutud, otsekui eemale jäänud Sinust. Halasta minu peale, juhi mind taas Sinuga osadus-se, anna andeks ja pühitse mu elu! Palun ja ootan seda Jeesuse, meie Lunastaja pärast.

 

* * *

 

JEESUS ON MEILE KINKINUD IGAVESE ELU, SEST SEE ON TEMA TÕOTUS.

Kolmapäev – 13. mai

Kui Kristus on teie sees, siis on ihu küll patu tõttu surnud, aga Vaim on õiguse tõttu elu. Rm 8:10

 

Kui me saame päästetud, siis tuleb Püha Vaim meie sisse elama. “Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?” (1Kr 6:19)

Üks, mis meie päästmisega ei muutu, on see, et meie ihu on surelik. Pattulangemine muutis meie ihud surelikeks. Mida rohkem aastaid me siin viibime, seda enam me seda tunneme. Psalmist laulab: “Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aas-tat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda” (Ps 90:10). Kuigi sisemine ärkamine ja uuesti-sünd mõjutavad ka meie füüsilist ihu on see siiski ajalik. Isegi surnust üles äratatud peavad ühel päeval surema. Kuid me oleme rohkem kui ihu. Kristus on tulnud, et meie vaim võiks sündida iga-vesele elule. Pattulangenutena oleme me surnud nii füüsiliselt kui vaimselt.

 

Robin Norwood kirjutab raamatus “Miks mina? Miks see? Miks nüüd?” 100-aastasest sõbrast, kes kuulis uudisest kuidas 73 inimest kaotas oma elu lennuõnnetuses. Ta küsis: “Kas nad ei tea, et nad ei saanud kaotada oma elu. Me saame kaotada vaid oma ihud. Meie vaim elab igavesti, küsimus on vaid kus. Juma näitas oma armastust andes oma Poja ning võites surma, et meie võiksime veeta oma igaviku osaduses Temaga. Luba ma küsin, kas sa elad elu, mis lõppeb surmaga või oled Sa ela-mas, et elada igavesti koos Jeesusega?”

Jeesuses on meile kingitud elu. Igavene elu. See on Tema tõotus. (Hiiumaa Kristlik Misjoni-kogudus. Tõotus 280)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olge nagu võõrad ja külalised võõral maal ja selle öömaja-des, seepärast ärge võtke rohkem toitu, jooki, rõivaid ega kingi, kui teil on vaja öömajale jõudmi-seks, ja mõelge, mis ootab teid kodumaal, mille kodanikud te olete. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal, me täname Sind, sest Sa ütled meile kindlalt, et kõik muu-tub heaks, kuna Kristus on üles tõusnud. Sören Kierkegaard

 

* * *

 

ARMASTUSE SÜGAV JA TÄHENDUSRIKAS SISU.

Neljapäev – 14. mai

Apostel Mattiase päev ehk madisepäev

Jeesus ütleb: “Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist!” Jh 13:34

 

Kristlased tavatsevad vahel küsida: “Kuidas Jeesus teeks?” Kui mingisuguses olukorras ei tea-ta täpselt, kuidas toimida, siis mõeldakse Jeesuse võimalikule eeskujule. Kuidas Tema toimiks selli-ses olukorras, millesse sina oled sattunud? Sedasi võib iseend näha läbi Jeesuse. Kuid säärane ene-sevaatlus võib osutuda tõeliseks tuleprooviks ja raskeks katsumuseks. Üsna pea ehk avastame, et Jeesuse seatud latt on liiga kõrgel. Et Jeesuse õpetus paneb meid üpris ebamugavasse olukorda. Et see kisub meid välja oma lemmiktegevusest ja meelepärasest maailmavaatest ning usust.

Armastada nii, nagu Jeesus armastas, tundub raske. Keegi küsis hiljuti, et mis paneb inimese loobuma kõigest ja pühenduma ainult inimeste aitamisele. Või jätame ehk selle radikaalsema osa esialgu kõrvale. Enamus meist ei saa selliseid ande ja kutsumust loobuda teiste nimel kõigest. Li-saks oleme meiegi harjunud teatud stereotüüpidega oma elus. Me oleme harjunud, et pahategijad eraldatakse meie turvalisest ühiskonnast müüriga. Oleme harjunud, et haigete koht on haiglates, et vanade koht on hooldekodudes jne. Enamasti pole me siin harjunud nägema meie omast oluliselt erineva nahavärviga inimesi. Igal asjal on oma koht ja nii peaks justkui ka igal inimesel oma koht olema. Selles ühiskonnas, mida meile vahel meeldib nimetada “normaalseks”.

Aga laseme latti veelgi madalamale. Selles n-ö normaalseski ühiskonnas on indiviide, kes meist erinevad või kes meile lihtsalt ei meeldi. Ja ehk tunneme mõnikord, et ei tahaks nendega tege-mist teha. Olgu siis tülikas naaber või ebameeldiv töökaaslane. Nii leiame endid olukorrast, kus mu-gavam on vältida, kergem mitte armastada.

Kuid tänases tekstis on üks käsk, mida pole asjata nimetatud suurimaks käsuks. Jeesus ütleb: “Armastage nii nagu mina teid olen armastanud!” See on käsk, mis on raskem täita kui kõik teised seadused kokku. Jumal kirgastas Jeesuses iseennast selleks, et mõistaksime inimsuse kõrget väär-tust. Teoloogiliselt tähendab see seda, et Jumal andis Jeesuses olles inimesele niivõrd suure tähen-duse, et ülendas ta peaaegu jumalikku staatusesse. See on armastusest küllastatud olukord. (Naab 2016)

 

Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Jh 15:12) Aga ven-naarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist. (1Jh 3:11) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armas-tama. (1Ts 4:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sul on midagi kellegi vastu ja sa ei ole andeks andnud, siis on sinu usulises arengus tõke ees. Kas tahad usus sügavamale jõuda? Kõrvalda tõkked ja anna andeks ka siis, kui sinult andeks pole palutud. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina valisid oma ustava tunnistaja Mattiase kaheteistküm-nendaks apostliks, äraandja Juuda asemele. Me palume Sind, kaitse oma Kirikut valeõpetajate eest, anna talle ustavad ja targad karjased. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Si-nuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMALA ÕIGLANE KOHUS

Reede – 15. mai

Issand on andnud teada oma pääste, Tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees. Ps 98:2

 

Tema päästmine ja õigus on ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulu-tuse sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja ees on Jumala kohus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada. (Tärk 2014:404)

 

Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad nä-ha meie Jumala päästet. (Js 52:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled tundnud, et Issand Jumal on su palveid kuulnud, siis ära jäta Teda tänamata ja sellest tunnistamata.

 

Palvetagem: Issand Jumala! Ka tänapäeval ulatuvad Sinu käsivarred taevast maa peale, et õnnistada ja varjata neid, kes palves Sinu poole pöörduvad. Rahu Sa tood ja südamed uueks Sa lood, täida, mida kuulutab Kiri.

 

* * *

 

PÜHA VAIMU ESMANE TÖÖ

Laupäev – 16. mai

Mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus. Js 32:18

 

Prohvet Jesaja kuulutas ette, mis juhtub, kui Püha Vaim langeb inimeste üle. “Kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks“ (Js 32:15). Ehk teisisõnu: “Kui Püha Vaim tuleb, saab kord viljatust kõrbest rikkalik põld. Surnud maa kannab korraga rikkalikku vilja ja viljapuuaed kasvab suureks kui mets. Sina aga saad lõigata seda metsa aastast aastasse ja tugineda jätkuvalt oma viljakusele.”

Kui Püha Vaim tuleb, siis Ta kõige esmane töö on puhastada oma Kogudus. See on see, mis juhtus ka nelipühipäeval. Kui Peetrus hakkas Püha Vaimu võidmise all kõnelema, koges rahvas to-hutut patutunnetust ja hüüdis: “Mida me tegema peame?” (vt Ap 2:38). Tuhanded inimesed tulid tol päeval Jeesuse juurde, sest nad tajusid oma patusust ja igatsesid saada vabaks.

 

Kui Püha Vaim hakkab tegelema Kristuse Kogudusega, tegeleb Ta iga isikuga eraldi ja armas-tuses, tuues nad patutunnetusele iga ebajumala suhtes ja iga väiksema kui isekuse alge suhtes, mis tõuseb Jumala tunnetuse vastu.

Jesaja jätkab: “Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias” (Js 32:16). Jesaja ei räägi siin vaid ühekordsest Vaimu väljavalamisest, mida inimesed võivad nö “ärkamiseks” pidada. Ei. Ta kirjeldab siin midagi, mis toob jääva muutuse. “Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek. Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirima-tuis hingamispaigus” (Js 32:17,18). Püha Vaim on Kristuse rahu edasikandja. Tema on see, kes seda rahu välja jagab, kuid ilma õige olemiseta ei saa olla mingit rahu.

Tahan julgustada sind täna paluma rohkem Püha Vaimu oma ellu. Palu, et Ta õhutaks üles su hinge, tõmmates sind oma salajasse palvekambrisse. Siis varustab Ta sind ka vaikse rahu- ja kind-lusega, et Ta kannab sind läbi ükskõik, millest. (Wilkerson 2019)

 

Neil päevil päästetakse Juuda, ja Jeruusalemm võib elada turvaliselt, ja see on nimi, millega teda nimetatakse: Issand, meie õigus. (Jr 33:16) Ja puu väljal kannab vilja ja maa annab saaki, ja nad võivad olla julged oma maal. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma murran katki nende ikkepuud ja päästan nad orjastajate käest. (Hs 34:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskudes ja Sind usaldades sirutan oma käed Su poole. Pa-lun siruta oma käed mulle vastu. Tahan Su süles puhata, kuni ahistuse hetk on möödunud, kuni ma jälle jaksan. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Kõik oled Sina teinud me õnneks heldesti, kui oli hukka läinud hing ja ihu. Kui surm ja põrgu võimus meid hoidsid ahelais, siis Sinu armust, Jeesus, nüüd ori vabaks sai.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 188

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluval-gust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotustesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 188

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

  1. nädal: 3. – 9. mai 2020

 

Mõtle, Issand, kõigi rahvaste peale. Võta nad oma rinnale, hoia neid oma varju all, hoia neid kõige kurja eest. Hoia igal ajal meie kallist kodumaad, kaitse teda oma varju all, hoia teda kõigi hädade ja sõja eest.

 

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nu-riseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele.

Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida annaks paremini teha. On loomulik, et usklik ini-mene igatseb selle kodu järele, kus on kõik hea. Jeesus avas oma surma ja ülestõusmisega meile uk-se taevasesse kodusse. Kristlane ei pea kartma, kas ta sinna pääseb või mitte, vaid võib usaldada Ju-malat ja loota tema halastusele.

Enne taevasse minemist pidi aga Jeesus kannatama ja surema ning surnuist üles tõusma. Nii peab inimenegi siin maailmas ületama oma eluraskused. Tee taevakodusse viib meid paraku läbi surma ja sellele eelnevate raskuste.

Kui inimene teeb elus õiged valikud, siis pole tal seda kõike vaja karta, vaid ta võib Jumalasse uskudes näha taevast kodu, mis ootab ees. Teadmine, et tõeline kodu on ees, annab eluraskustes jõu-du ja aitab vaadata homsesse lootusrikkalt. (Soom 2016:8)

 

Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu,

vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

 

Et uus võiks tulla, peab vana mööduma. Iga vaimuliku uuenduse eelduseks on vana lõpp. Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, ütleb prohvet Jesaja (Js 65:17). Jeesuse uuendav jõud seisnebki selles, et Tema tuleb meie juurde andeksandmisega.

Kristuses Jeesuses eemaldatakse meie mõtetest kõik mineviku halvad kombed ja eluviis. Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole. (Fl 3:13) Kui mõne mõtteisse jääb veel armas-tus vanade pattude vastu, siis on andeksandmine poolik. Võib juhtuda, et langetakse endisesse ellu tagasi. Kristus suudab luua uue elu. Kui meie vana elu on surnud ja maha maetud, siis suudab Tema meis äratada uue elu. Niisugune on Tema ülestõusmise vägi. Uus elu Kristuses ei ole vana reorgani-seerimine, vaid Kristuse loova jõu tulemine. See on uus loodu.

Meil on nüüd uued sõbrad, uued rõõmud, uued sõnad ja uued mõtted. Meil on nüüd uued hu-vid ja laulud on uued. Ka jumalateenistused on uued. Kuid ärgem ajagem segi uut ja täiuslikku. Paulus ei öelnud, et me saame kohe täiuslikuks, me oleme lihtsalt uued. Meil on nüüd lapseea nõr-kused ja kasvuraskused. Mõnikord isegi haigestume, aga elu on uus. Selles usuelu faasis käib võit-lus vana ja uue vahel. Tõeline uus püsib vaid niikaua, kui Kristus meie elus domineerib. Kui katkeb uue elu pealevool, muutume uuesti vanaks.

Inimese traagika seisneb selles, et püha võib saada patuseks ja süütu süüdlaseks. Kui aga keegi on Kristuses, siis on ta uus, ja jääb igavesti uueks. (Tärk 2004:66j)

 

Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõe-lised!” (Ilm 21:5)

 

Palvetagem: Jumal, kõigi asjade Looja, nõnda nagu Sa äratad igal kevadel looduse uuele kas-vule, tahad Sa uuendada ka patu ja surma võimusesse langenud maailma. Aita meil leida Sinu Pojas tõeline elu allikas ja üles ärgata osaduseks Sinuga. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

MITTE SELLEST MAAILMAST

Pühapäev – 03. mai

Jeesus ütles: “Mina olen andnud neile Sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.” Jh 17:14

 

Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta on mind vihanud enne teid. Kui te oleksite maail-mast, siis maailm armastaks teid kui omi, aga et teie ei ole maailmast, vaid mina olen teid maail-mast ära valinud, seepärast maailm vihkab teid (Jh 15:18,19). Need salmid annavad enam kui sel-gesti mõista, miks meid vihatakse. Kui me saame päästetud, astume me otsekui sellest maailmast välja, võttes vastu missiooni aidata teistelgi seda teha. Mina olen andnud neile sinu sõna ning maa-ilm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast (Jh 17:14).

Aga et teie ei ole maailmast…seepärast maailm vihkab teid (Jh 15:19). Ehk Kristus ütleb tei-sisõnu: “Maailm vihkab teid, sest ma olen kutsunud teid välja teie olukorrast. Mis tähendab ka seda, et kutsunud teid välja nende ühisest olemisest. Samas aga – ma pole teid lihtsalt välja kutsunud. Ma olen kutsunud teid kutsuma ka teisi välja.”

Protestantlik antikristuse vaim töötab selle nimel, et takistada kristlaste eraldumist maailmast. See jätab kuidagi mulje, et usklike jaoks on võimalik jääda maailma, pidades end samal ajal siiski kristlasteks.

Sa võid nüüd küsida: “Mida täpsemalt Jeesus “maailma” all silmas peab?” Ta ei pea maailma all silmas vaid jumalakartmatuid himusid, meeletuid naudinguid, pornograafiat või abielurikkumisi. Ei. “Maailm”, millele Jeesus viitab, ei kätke endas mingit konkreetset nimekirja erinevatest pahe-dest. See on vaid osake sellest. “Maailm”, millest Jeesus räägib, viitab soovimatusele alluda Tema valitsusele. Ehk lühidalt öeldes: ilmalikkus püüab segada ära Kristuse ja oma tahte. Kui me aga alis-tume Kristuse juhtimisele, klammerdume me otsekui Tema külge ja Püha Vaim saab hakata meid sammhaaval puhtuse ja õigsuse sisse juhtima. See tähendab seda, et laseme jumalikul tsensuuril te-ha oma töö me elus. (Wilkerson 2015)

 

Jeesus ütles neile: Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. (Jh 8:23)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meie olemine rajaneb sellel, mida maailm meist teeb, ei saa me olla enam midagi pärast seda, kui oleme sellest maailmast lahkunud. Jeesus tuli meile kuulutama, et efektiivsusel, soosingul ja väel rajanev identiteet on vääridentiteet, illusioon. Henri J. M. Nouwen

 

Palvetagem: Toetuge kindlamalt Piiblile, uskuge Piiblit, olge Piibli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal üha enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võid tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde viib. Paul Himma

 

* * *

 

IMELINE KIITUS.

Esmaspäev – 04. mai

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

 

Millal ülistad Jumalat kõige suurema vaimustusega? Kas siis kui laulad meelidvat laulu või  siis, kui piibli lugemine tekitab ahhaa-elamuse? Kõik need olukorrad võivad panna sind vaimus-tunult ülistama, kuid siin näitab Taavet teist motivatsiooni – see on teadmine, et Jumal on tegutse-nud tema poolel. Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele! (Ps 66:16).

Kristlik elu hõlmab mitte ainult õppimist Jumala kohta, vaid ka Tema kogemist. Võib-olla Jumal su tervendanud füüsiliselt või emotsionaalselt või on Ta sind kaitsnud tõelise ohu eest või andnud sulle erilise armastuse tunde. Need on ajad, millal peame end täielikult Tema ees välja valama. Isegi kui elu tundub rutiinne või kuiv, saame meenutada Jumala tegusid meie elus ja see annab meie ülistusele vaimustust. Kõige erutavam asi maailmas on Jumala kohalolu tajumine.

 

Kuid me ei peaks ootama hetkegi mingit muud motivatsiooni ülistuseks peale selle, millest Taavet räägib: ta on teadlik sellest, et Jumal on teda testinud (Ps 66:10). Mõnikord ei luba Jumal meil kogeda raskeid ja valulisi asju. See võib olla ainus viis, kuidas Ta saab realiseerida oma ees-märgid meie elus. Aga kui me kiidame Jumalat ainult siis, kui me oleme õnnelikud, jääme ilma võimalusest kogeda Teda sügavamalt ja võib-olla isegi lõikame läbi tulevase õnnistuse tee (Ps 66:12).

Ülistuse sügav olemus on see, kui laseme Jumalal teada, kuidas me tegelikult Tema suhtes tunneme. See on kirglik rõõmu väljendus Jumalale, kes on olemas, kes kuuleb meid, kui me palve-tame (Ps 66:19) ja tegutseb meie poolel nii headel kui halbadel aegadel. (Kuniholm 2018)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene ei mõista Jumala saladusi, vaid austab neid. Wil-helm von Humboldt

 

Palvetagem: Halastaja Issand, Sina näed meid ja meie elu. Tihti oleme väsinud, nõutud, jõue-tud… Eesmärgid haihtuvad, rõõm kaob. Ära lase meid koorma all vajuda, vaid saada tuge. Toogu Si-nu Vaim meie ellu uut jõudu ja jätkuvat indu. Tehku see meid koguni uueks! Ove Sander

 

* * *

 

JUMAL ON MEIE KÕIGI TURVALINE TÄISKASVANU.

Teisipäev – 05. mai

Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahusea-dus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja. Js 54:10

 

Olles lapsevanem ja kooliõpetaja näen, kui oluline on olla iseennast otsivate, piire kompavate, mässavate, vastanduda püüdvate noorte teismeliste kõrval turvalise täiskasvanuna, kes ei ehmu, põ-gene, ei lähe endast välja ega vasta samaga nende emotsioonidele ja mõnigi kord ebakohasele ene-seväljendusele.

Sarnaselt on Jumal meie kõigi turvaline täiskasvanu. Veel enam. Kui meie saame heal juhul kontrollida iseennast, siis Jumala kontrolli all on ka kõik meid ümbritsev. Jah, Ta on lubanud ini-mesel rikkuda seda elukeskkonda oma vabade valikutega, kuid isegi siis, kui otseses või kaudses mõttes mäed meie elus hakkavad liikuma ja maapind jalge alt kaduma, ei muutu Jumala heldus ja armastus meie suhtes.

Kui selle maailma kohta võib öelda, et ainus asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub, siis Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti. Jumal mõtleb endiselt meist rahu ja tuleviku mõt-teid ning Ta armastab meid endiselt oma igavese armastusega. Kui mäed liiguvad ära keskendu hir-mutavatele muutustele meie ümber, vaid mõtle Jumala heldusele ja Tema rahuseadusele, mille Ta on meiega sõlminud. “Oma rahu ma annan teile, oma rahu ma jätan…” (Hiiumaa Kristlik Misjoniko-gudus. Tõotus 154)

 

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu. (Jr 31:31) Tema seisab ja mõõdab maad, tema vaatab ja paneb rahvad võpatama. Purunevad iga-vesed mäed, vajuvad ürgsed künkad. Tema teed on igavesed. (Ha 3:6) Ma teen nendega rahulepingu ning lõpetan maalt kurjad metsloomad, et nad võiksid kõrbes julgesti elada ja metsades magada. (Hs 34:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal sai inimeseks, siis ei tulnud Ta tooma meile tarbetuid teadmisi, vaid Jeesus tuli, et päästa meid kaduvuse kütkest. Toomas Paul

 

Palvetagem: Peagi päike naerul vaatab, läbi pilve, mida teed, tahab rõõmukiiri saata, katted tõmba akna eest… Taevaisa armukäsi väsinuile ikka toeks, et ei raskustes nad väsiks, ega üksindusse poeks. Silvi-Astrid Mickelin

 

* * *

 

KÕIK PÖÖRDUB HEAKS

Kolmapäev – 06. mai

Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. 2Kr 4:16

 

Paulus kirjutab: “Meid ahistatakse igati…me oleme nõutud…meid kiusatakse taga…meid rõ-hutakse maha, kuid me ei hukku” (2Kr 4:8,9) “Meid ahistatakse igati” ehk “häda ja vaev iga nurga peal”. Saad sa end samastada sellega? Võib-olla sa koged füüsilist valu, pingeid abielus, rahalisi raskusi või muret oma laste pärast. Elu võib vahel ikka täiega üle pea kasvada.

Fakt on see, et sa võid olla täielikult Jumala tahte keskel ja ometi kogeda vahel rõhumist. Või-me elada Tema parima tahte kohaselt ja ometi kogeda nõutust, rõhumist ja tagakiusu. Osa kristlasi on kogenud vintsutusi juba nii pikka aega, et nad mõtlevad: “See ei saa küll Jumalast olla. Seda kõi-ke on liiga palju. Mu kannatused on kestnud juba liiga kaua ja ma tunnen end täielikult hüljatuna. Tundub, et Jumal vist karistab mind mu mineviku pattude pärast. Sel lihtsalt ei saa olla muud sele-tust.”

 

Paulus laotab me ette võrratu tõe, millest ta ise kinni hoidis ja mis ei lasknud tal langeda mee-leheitesse: “Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt” (2Kr 4:16). Pane tähele seda tõde, mida Paulus meile kuulutab: “Jah, kõik need hädad ja mured on kur-nanud mu ihu, mis on ilmselgelt tuure maha võtmas. Kuid ometi toimub samal ajal midagi imelist mu hinges. Kõik need asjad töötavad siiski minu kasuks ja mu teadmised Issandast ning Tema tee-dest kasvavad üha enam.”

Paulus teadis, et ta elab Jumala täiusliku tahte sees. Ühtlasi teadis ta sedagi, et kõik tema kat-sumused polnud vähimalgi määral tingitud Jumala vihast. Hoopis vastupidi. Paulus teadis rohkem kui eales varem, et ta on vägagi armastatud Jumala poolt. Ehk lühidalt öeldes – Paulus oli leppinud oma olukorraga, õppides seeläbi ka kannatlikkust: “Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse” (Hb 10:36). (Wilkerson 2016)

 

Selleks olgu varjul olev südame-inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuse ilus, mis on Ju-mala silmis palju väärt. (1Pt 3:4) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest. (Ef 3:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk ei ole mitte pühapäevane ilus lisand meie hallile argi-päevale, vaid ta on midagi, mis sureb, kui me jätame ta kirikumüüride varju ega võta teda endaga kaasa sinna, kus toimub meie tegelik elu. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Tänu olgu Sulle, Jeesus Kristus, kes Sa tõid mu välja eilsest ööst tänase päeva rõõmustavasse valgusesse, et saaksin võita igavest elu oma hingele vere kaudu, mida Sa minu eest oled valanud. Keldi palve

 

* * *

 

MAINE HIILGUS ON MÖÖDUV!

Neljapäev – 07. mai

Jeesus ütleb: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

 

Kõikjal, kus Jumal tegutseb ja ligi on, saab määravaks rõõm. Piiblis on 650 kirjakohta, kus räägitakse rõõmust ja vaid 153, kus on juttu murest ja 29, kus kurbusest. Kreekakeelne sõna rõõmu jaoks on “chara”. Seda pole lihtne üheselt tõlkida. Kus on “chara”, seal on midagi kaasakiskuvat, õndsakstegevat, juubeldamapanevat. Seal on ülevoolavust ja elu. Seal on midagi jumalikku. Johan-nese evangeeliumis ütleb Jeesus: “Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks” (Jh 15:11).

Mis on see täielik rõõm? Rõõm on tunne, mida on raske omada ja hoida, kui selleks puudub arukas, intellektuaalne põhjus. Sic transit cloria mundi, teadsid juba vanad roomlased. Nii maine au kui maine rõõm kaovad kiiresti. Klammerdume neisse hetkerõõmudesse, kuid järgmisel hetkel võib meid vallata juba masendus ja tühjus. Elame maailmas, mida läbi ajaloo on iseloomustatud kanna-tuse, surma ja mõttetuse paigana. Selle olukorra traagikat tajume kõik. Kui puudub rõõmu sügavam, sisemine allikas, võib selle aseaineks osutuda lihtsalt meelelahutus ja lõbu. Asjad, mis on paisunud suureks äriks, kippudes lämmatama isegi jõulurõõmu.

 

Rõõm elab läbi ja üle kannatuste, on neist vägevam! Jeesus ütleb oma jüngritele: “Teid kur-vastatakse, kuid teie kurvastus muutub rõõmuks… Nüüd on teil muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära!” (Jh 16:20,22) Rõõm Issandas, Tema ligiduses ja osaduses on elurõõm selle kõige sügavamas tähenduses. Kuulus teadlane Blaise Pascal on kirjeldanud oma kogemust usulisel pöördumisel ja kohtumisel Issandaga: “Kindlus. Tundmus. Rõõm. Rahu. Jumal Jeesuses Kristuses. Ta on leitav vaid teel, mida õpetab evangeelium. Rõõm, rõõm, rõõm, rõõmupisarad!”

Nende rõõmupisarate põhjus on lunastus – Jumala halastus ja arm, mis Kristuses on ilmunud. Kes muu võiks meid päästa patu ja surma kütkest? Kes muu võiks meis uuendada Jumala näo, mille järgi oleme loodud ja mille oleme kaotanud? Kes muu võiks meile tagasi anda jumalalapse eesõigu-se ja igavese elu lootuse? Kes muu võiks öelda, et elu on püha ja jumalik?

 

Kui elu alusväärtused rõõmu põhjuse ja põhirõõmuna on paigas, saavad uue sära ja sisu ka meie hetkerõõmud – olgu eneseteostusest, kaasinimestest, asjadest ja olukordadest meie ümber, kasvõi lillekestest väljal või küünaldest kuusepuul. Siis näeme neidki ühenduses oma Jumalaga, Looja annina. On öeldud, et asjad kuuluvad sellele, kes oskab nende eest tänulik olla ja nende üle rõõmustada. Apostel Paulus ütleb korintlastele: “Olgu maailm, olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev – kõik on teie päralt, teie olete aga Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt” (1Kr 4:22.23).

Kuidas olla Kristuse päralt, kuidas olla rõõmsad Issandas? Selleks olgem tänulikud ja rõõm-sad oma kiriku, koguduse ja pühakoja üle, mis ikka ja taas uueneb! Siin on Issand ligi! Ta on ligi oma sõnas ja sakramendis, mida siin jagatakse, Ta on ligi usurahva palvetes ja osaduses, armsates vendades ja õdedes, kelle hoolt ja armastust siin kogeme, Ta on ligi Püha Vaimu läbi, kes teeb meid elavaks ja vägevaks tema ihu, kiriku liikmetena. Vaja on vaid Issand vastu võtta, tõtata Tema juurde, nagu tegid seda karjased jõuluööl. “Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi,” öeldakse Jakobuse kirjas (Jk 4:8). (Põder 2010)

 

Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: “Kas teil on siin mingit söögipoolist?” Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalem-ma. (Lk 24:41,52) Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõm-saks Issandat nähes. (Jh 20:20) Keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga. (1Pt 1:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala nähtamatu valitsus, Tema üleolev suveräänsus aval-dub sageli selles, et Ta teistel vägedel laseb esiplaanile tungida. Nõrgemad peavad alati kekslema ja oma tähtsust teistele näitama, kuna tugevamad jäävad tagaplaanile, ega nad sellepärast end veel ma-ha salga. Konrad Veem

 

Palvetagem: Tänu Sulle, ustav Jumal, kõigi rikkalike tõotuste eest, mida Sa oled andnud Sõ-nas oma ustavaile. Tänu lohutuse eest, millest tohime maise elu muredes ja hädades ammutada abi. Tänu lootuse eest taevalisele särale, mis ootab ees kõiki Jumala lapsi. Gustaf Edén

 

* * *

 

PISARATEGA PALUMINE

Reede – 08. mai

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külvisee-met kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

 

See palve oli nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, kes silmaveega külvavad.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Lisaks kõigele muule oli lähedalasuv samaaria rahvas neile vaenulik. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli psalmi autor leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega palu-da. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemel võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

 

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pil-gata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagi-ta. (Tärk 2014:605j)

 

Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid – ja teid trööstitakse Jeruusalemmas. (Js 66 :13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: “Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.” (Lk 16:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus ei kutsu ühtki inimest jõudeellu, vaid teenima. Usta-valt, armastuses ja kannatlikkuses. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Küll mõni lõik on pilvine ja pime, kus sooja päikest kusagil ei näe. Siis hüüan välja Sinu kalli nime ja Sina ulatad mul jälle käe! Milla Krimm

 

* * *

 

HINNALISEM KUI KULD

Laupäev – 09. mai

Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. 1Pt 1:7

 

Üks olulisemaid salme kogu Piiblis peitub 1 Peetruse 1:7, kus on öeldud: “Et teie usk läbikat-sutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel.” Peetrus ütleb meile ka seda, mida oodata keset oma usu proovilepanekuid: “Ehkki praegu peate mõnda aega kurvastama mitme-sugustes kiusatustes” (salm 6). Ehk siis Peetrus ütleb: “Kui oled Jeesuse Kristuse järgija, saad ka kogema mitmesuguseid proovilepanekuid.”

Peetrus annab samas väga selgelt mõista, et need põletavad usukatsumused ei puuduta neid, kes on vaid nimekristlased, vaid neid, kes on täielikult pühendunud usklikud. Kristlastel on “elav lootus” tänu oma usule (1Pt 1:3). Lihtsamalt öeldes ütleb Jumal meile: “Sinu usk on kõige kallim mu jaoks. Kallim kui ükski selle maailma rikkus, mis nagunii hävib kord! Kuid neil lõpuaegadel, kus hingevaenlane saadab su suunas kõikvõimalikku kurja, tahan, et jääksid tugevana püsima, omades vankumatut usku.”

 

Mu armsad, meie usu läbikatsumine on oluline, sest Jumala hoidev ja vabastav vägi vabaneb vastavalt meie usule Temasse. Mida tugevam on me usk, seda enam vabaneb Tema alalhoidvat väge me ellu. Paulus tunnistab oma rasketest kannatustest ja proovilepanekutest: “Teenides Issandat kõige alandlikkusega ja pisaratega ja katsumustega, mis mind tabasid…” (Ap 20:19). Ta tunnistas: “Ma tean, et läbi kõige, millest läbi lähen, püüab Issand vormida ja kujundada minus midagi. Ta tahab tuua esile vastupidava usu!”

Jaakobus kirjutab aga järgmist: “Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitme-sugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks” (Jk 1:2,3) Jaakobus ütleb sellega: “Mil iganes ka rasked katsumused sind tabavad, rõõmusta!” Issand on tege-mas oma tööd, juhtides sind paika, kus leiad usku ja hingamist Temas.  (Wilkerson 2018)

 

Tema tunneb teed, mida ma käin. Katsub ta mind läbi – ma tulen sellest välja nagu kuld. (Ii 23:10) Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi. (Õp 17:3) Ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rahvas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!” (Sk 13:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeleparandus pole ainult oma süü tundmine ja kahetsus, vaid siia kuulub ka käimine uues elus. Arved Paul

 

Palvetagem: Armas Isa, ära lase midagi sündida sellepärast, et meie seda tahame, vaid sündi-gu kõik nõnda nagu Sina tahad. Martin Luther

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2020

 

 

 

Palveleht 3.- 9. mai 2020

Nädala teema: Jumala rahva koduigatsus

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele palve ülistusosas toetuda: Psalm 66:1-9

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! 
2 Ülistage mängides tema nime au, andke temale au ja kiitust! 
3 Öelge Jumalale: Kui kardetavad on sinu teod!
Su suure väe pärast teesklevad su vaenlased su ees, 
4 kõik ilmamaa kummardab sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele. Sela.
5 Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. 
6 Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast! 
7 Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle;
kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.

8 Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus! 
9 Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda.

 

  1. Peetruse kiri 1:3-9

3 Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on

meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist,
4 kadumatu ja rüvetamatu ja närtsimatu pärandi saamiseks, mis on taevas talletatud teile,
5 keda usu kaudu Jumala väes hoitakse päästeks, mis on viimsel ajal valmis ilmuma.
6 Sellest päästest te rõõmustate üliväga, ehkki praegu peate mõnda aega
kurvastama mitmesugustes kiusatustes,
7 et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast,

mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks  teile kiituseks,

kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel,
8 keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga,
9 kui te võtate vastu usu eesmärgi – oma hingede pääste.

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Tänu, et viirus on taandumas ning piirangud on leevendumas. Tänu argipäevaste palvuste ja pühapäevaste jumalateenistuste ülekannete eest Facebookis ja Pereraadios. Tänu meie koguduse juhatuse, nõukogu ning iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes kogudust ja selle liikmeid palvekätel kannavad ning nõu ja jõuga abiks on. Aitäh meie sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast korintlastele 5:17

17Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.

Palvesse kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 54:7-10

7 Ma jätsin su maha üürikeseks hetkeks, aga ma kogun sind suure halastusega.

8 Ülevoolavas vihas peitsin ma oma palge silmapilguks su eest,

aga ma halastan su peale igavese heldusega, ütleb Issand, su lunastaja.

9 Sest see on mul nagu Noa päevil, kui ma vandusin,

et Noa veed enam ei ujuta maad: nõnda ma vannun, et ma ei ole sinule vihane ega sõitle sind.

10 Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest

ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja.

Palume Jumala õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palvesse kanname meie koguduse pered, et jätkuks armastust, austust ja jõudu ning rohkesti Jumala usaldust. Palume, et Issand ise kinnitaks meile kõigile usku Kristusesse, kes on ainus tee igavesse ellu. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakonid Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Riias ning Ilumäel. Aita igal koguduse liikmel olla Kristuse rõõmusõnumi edasikandjaks ja -andjaks.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 17:11-17

11 Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!

12 Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.

13 Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.

14 Mina olen andnud neile sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.

15 Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.

16 Nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.

17 Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse kõik, kes seatud rahva teenistusse. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme Issanda kätte. Palvetame kõikide nende eest, kes kogevad elus lüüasaamist, pettumusi, reetmist vms. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neid kinnitamas ja usaldusega Issanda vastu täitmas. Palvetame inimeste eest kes on haiged. Kinkigu Issand tervist ja hingerahu, lootust, jõudu ning elutahet ülalt ja hoia meie kõigi silme ees alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. Palume õnnistust kristlaste omavahelisele osadusele ja koostööle!

 

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast efeslastele 6:18

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, püsivat palvemeelt ja rohket tänu!

1 2 3 53