PÄEVA SÕNUM nr. 128

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

11. nädal: 10. – 16. märts 2019

Paastuaja 1. pühapäev

Invocavit

Igal inimesel on elus oma nõrgad kohad, millest kasvavad välja kiusatused. Nii on mõni meist enesekeskne ja uhke, teine otsib kuulsust, kolmas lööb kõigele käega ja laseb elul allamäge veereda. Kiusatused kuuluvad meie elu juurde. Ei saa elada kiusatustevaba elu, kuid küsimus on selles, mida teeme, kui meil on kiusatusi.

Jeesustki kiusati kõrbes, kuid Tema ei andnud järele, vaid jäi kindlaks oma teele. Võime õppi-da Temalt, kuidas öelda ei kiusatustele. Samas on see vahel vägagi raske ja tunneme, et ei suuda oma katsumustega võidelda.

Inimene ise ei suudagi kiusatustele vastu seista, ta vajab selleks Jumala abi. Püha Vaim aitab meil teha õigeid valikuid ja annab jõu minna õiget teed. Seepärast ongi parim võitlus kiusatustega palvetamine ja pühakirja lugemine. Seistes Jumala ees mõistame, mis on õige ja mis väär, ning Te-malt tuge paludes suudame teha Tema abiga eluteel õigeid valikuid ja võita kiusatused.

Jeesus võitis kiusatused ja Tema abiga suudame meiegi seda teha. Kui midagi on meie elus läinud valesti, saame paluda selle andeks, jätta halva seljataha ning minna edasi Jumala abiga. Olu-line on teada, milline on meie kutsumus siin maailmas, ning mitte järele anda neile ahvatlustele, mis viivad meid eksiteele. Nii võime õppida Jeesuselt kiusatuste võitmist ja õigel teel käimist. (Soom 2016:8)

Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Kuidas mõista kuradit ja kurje vaime, kellest räägitakse kogu Piiblis kõige rohkem just seoses Jeesusega evangeeliumides?

Kuradi olemasolu sõltub kolmest tõigast. Esiteks, kas on olemas teispoolne vaimuvaldkond. Kui ei ole, siis pole ei kuradit ega Jumalat, vaid üksnes mateeria – nii arutletakse mõtlemata, et ma-terialism on inimese projektsioon. Mis peaks “mateeria” muud olema kui meie mõiste, mille pais-kame lõpmatusse? See on maailmapilt ainult nähtava alusel, mis on üsna piiratud ja nuditud visand kogu kõiksusest.

Kui on olemas vaimuvaldkond, siis järgneb teiseks, et vaimudel kui isikutel peab olema vaba tahe. Kolmandaks me teame, et vaba tahet võidakse kasutada ka kurjasti – piibellik väide aga kõlab, et vaba tahte kurjasti kasutamine oli alanud juba ingellikus maailmas, taevalikes tsoonides. Saatana langusest räägitakse Piiblis piltlikult Paabeli ja Tüürose kuningate langemisena (Js 14 ja Hs 28). Sest nähtamatus maailmas toimuvat saab paremini kirjeldada selle esindajate kaudu nähtavas maail-mas. Igatahes on ka Ilmutusraamatus kurjuse kehastajaks metsalise antikristlik riik, mis on seotud türannide ja impeeriumidega.

Nagu näeme, on üsna loogiline, et on olemas mitmesugune vaimumaailm, ning ega Piibel il-maasjata ei keela sellega suhtlemast. Mine tea, kuhu satud! Samas ei kutsuta kuradiahvatlustega alati ka võitlema, kuna nendega kurat just tõmbab endale tähelepanu. Temast vabanetakse seesmi-selt ka teda irooniliselt välja naerdes. Nii talitas Martin Luther hingevaenlasega, kes piiras ja jälitas teda sageli. Luther ütleb: “Voodisse minnes on kurat mind alati juba ees ootamas. Kui ta hakkab mind vaevama, vastan talle: “Kurat, ma pean magama, see on Jumala käsk: “Päeval tee tööd, öösel maga!” Nii et mine minema.” Kui see ei aita ja ta toob lagedale mu pattude nimekirja, ütlen talle: “Jah, vanapoiss, ma tean seda. Ja ma tean veel mõningaid, mis sulle märkamata on jäänud. Siin on sulle lisa. Pane aga kirja.” Kui ta ikka ei lõpeta ja ahistab mind ja süüdistab mind kui patust, jätan ta põlgusega tähelepanuta.”

Võib-olla aimame ka meie alateadlikult, kui naerame kuradi üle, et nii saame temast kuidagi lahti. Teisalt aga on selge: kurat on kõige tugevam seal, kus tema olemasolu ei usuta. Kurjad vai-mud on just siis pääsenud märatsema, kui nendega pole arvestatud. Sõjad sünnivad ikka ootamatult ja plahvatuslikult, tulles otsekui muust dimensioonist. Eks meiegi oma vaimse ja füüsilise struktuu-riga oleme seotud mitte ainult inimkonna minevikuga, vaid ka käsutamatusse teispoolsusse suundu-vate dimensioonidega.

See pole juhus, et kuradist ja deemonitest räägitakse Piiblis kõige rohkem evangeeliumides. Kurja komme on end varjata, kuid ta ei suuda seda enam teha, kui Jumal talle läheneb. Jumal tuleb aga lähedale Jeesuses – nii saavad paljastud ka kurjad vaimud, kes hakkavad nüüd häält tegema. Se-dasi saabki Jeesus paljastatuid välja ajada. Oma ülestõusmises võitis Ta surma ja kurja väed ning ajab kuradit välja kõikjal, kus Temasse usutakse.

Mis mõtet on väita, et kuradit ei ole olemas, kui maailmas on piisavalt kurja, mis võib meidki haarata oma mõjuvälja? Kuri ei kao enne, kui see välja kihutatakse meie südamest. Seda on öelnud seesama Jeesus, kes kihutab seda välja ka praegu.

Olgem siis avatud kõigele heale, teades et kurja võim on murtud. Et see saaks murtud olla ka meie juures, uskugem Jeesusesse! (Hiob 2017)

Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algu-sest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. (Jh 8:44)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina lasid oma Pojal kõrbes kiusatustega võidelda, et Ta võiks aidata inimesi, kes on kiusatustes. Anna meile jõudu Temale järgneda ning lase meil Tema abiga kõik kurja rünnakud ära võita. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

JEESUSE TUGI JA EESKUJU

Pühapäev – 10. märts

Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui Ta oli nelikümmend päeva ja neliküm-mend ööd paastunud, siis tuli Talle viimaks nälg kätte. Mt 4:1,2

Siin on tegemist kuradi salanõuga Inimese Poja vastu. Kurat teab täpselt inimese kõiki nõrku kohti. Ja enne Jeesuse kuulutustöö algust ründab ta neid kõigi jõududega. Kuradi taktika on lihtne kuid saatanlikult kaval. Ta teab, et Jumal on käskinud inimesel hoiduda ebajumalatest. Moosese kol-mandas raamatus on kirjutatud: “Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha vala-tud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!” (3Ms 19:4) Kuid kurat läheb ja pakub Jeesusele võimu ebajumalate üle, kes inimest siin pattulangenud maailmas valitsevad. Paneme tähele: kurat ei paku inimesele võimalust hoiduda ebajumalatest, vaid nende üle võimust saada.

Kuid kurat jätab mainimata, et võimu andmine ebajumalate üle ei vasta veel küsimusele, kel-lele sel juhul jääb võim inimese üle. Teisisõnu: kui inimene suudab valitseda ebajumalaid, siis kes on päris jumal? Ja kurat oskab jätta inimesele mulje, et sel juhul, kui ta võidab maailmas kõik eba-jumalad, ongi inimene ise jumal.

Tegelikult pole see niimoodi. Maailma ja kõigi ebajumalate valitseja on kurat, kes aga ise pole sugugi ebajumal. Sest ebajumalad on tegelikult illusioon, mis inimese silme ette manatakse. Nad muutuvad aga tühiseks siis, kui kurat seda tahab – nagu kuradilt saadud raha muutub muinasjutus lepalehtedeks. Kurat aga pole illusioon, vaid tegelik olend.

Seega, kui inimene hakkab võitlema ebajumalatega, siis peab ta teadma, kelle võimusesse end anda. Kui ta ei anna end Jumala võimusesse, siis satub ta paratamatult kuradi võimusesse. Jeesus nägi läbi kuradi kavaluse, kes pakkus Talle võimu kõigi ebajumalate üle, justkui saavutaks inimene Jeesus siis tee lunastusele. Jeesus teadis, et lunastus tuleb ainult Jumala kaudu. Ja Ta teadis, et Te-mal endal tuleb see lunastus saavutada oma ristisurmaga, alistudes täielikult Jumala tahtele.

Apostel ütleb meile: “Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust!” (Ef 6:14,15) Nii nagu Jeesus läks pärast kuradi kiusatuste võitmist kuulutama maailmale rõõmusõnumit rahust – evangeeliumi – nii seiskem ka meie Jeesuse toel ja eeskujul kindlalt, võitkem ära kiusatused ja kuu-lutagem seda päästesõnumit kõigile, kelle kõrvad suudavad kuulda! (Jaanson 2013)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal vajab sinu häält. Ta vajab teerajajaid selle maailma kõrbes. Sest tema plaanis on just see maailm muuta lunastuse, päästmise ja vabanemise paigaks, millest Temal on hea meel. Joosep Tammo

Palvetagem: Lase oma Sõnal olla minu päästmise kindlus, lase sel olla minu hingele püsiv toidus, minu igapäevane leib, minu jook kuivas kõrbes, minu vastumürk patule, minu arstim haigu-ses, minu valgus pimeduses, minu tugevus nõrkuses, minu mõõk lahingus, minu pelgupaik halval ajal, minu lohutus paljudes muredes, minu kalju ja rõõm viimsel tunnil. Lars Magnus Engström

* * *

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 11. märts

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma va-bastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (Ta hüüab mind) tuleb pühapäeval loetava psalmi 91:15 algusest.

Saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Ta suutis seda tänu sellele, et oli Jumala Poeg ja et Tal oli tugev ühendus taevase Isaga. See, et Jeesus ei andnud kiusatustele järele, andis talle võimaluse täita missioon ja lunastada maailm.

Meil, inimestel, on samuti palju kiusatusi. Kord kiusab saatan meid enesekesksusega, teine kord kõrkusega, vahel aga ahnusega. Igaühel on oma nõrk koht, mida hingevaenlane teab ja ära ka-sutab.

Paastuaeg on selleks, et muutuksime puhtamaks ja paremaks oma südames, ja just seetõttu võime vaadata kiusatustele, mis meil eluteel on, ning mõelda, kuidas saame need ära võita.

Meil on hea teada, et me ei pea üksi kiusatustega võitlema, vaid võime alati loota Päästjale, kes koges täpselt sama, mida meiegi. Tema ei andnud alla, vaid jäi kindlaks õigele teele. Kui meid kiusatakse, siis võime Teda appi hüüda ja käia edasi õiget teed. (Soom 2011:8)

Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused. (Ii 22:27) Siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: “Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” (Ii 33:24) Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rah-vas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!”” (Sk 13:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Välised olukorrad on olnud juba maailma algusest peale kord soodsamad, kord raskemad ja viimselt ei olenegi nendest Jumala arm meie, inimeste vastu. Välised olukorrad on kaotanud teravuse seal, kus inimene ise on loobunud oma saatuse juhtimisest ning andnud ennast täiesti Jumala hooleks. Seal on põhjalikult muutunud tema suhtumine kõigesse välisesse ja talle on kõige olulisemaks saanud Jumala tee. Eduard Salumäe

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

PÖÖRDUGEM TAGASI EEDENI AEDA.

Teisipäev – 12. märts

Madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: “Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” 1Ms 3:1

Enne inimajaloo algust leidis pattulangemine aset vaimulikus maailmas. Osa Jumala loodud mõistuslikest ja vabadest vaimulikest olenditest kasutas oma vabadust halvasti: lahutas end oma Loojast ning sai kurjuse kandjaks, muutudes selle allikaks kogu universumi edasise ajaloo vältel. Need vaimud said said nimeks “pimedusejõud”. Saatan, kurat, deemonid, kurjad vaimud – nii neid kutsutakse.

Milline on kurjuse loomus? Kõik Jumala loodu ning kõik olemasolev looduses on hea ja kau-nis. Kurjus on aga teatud kõrvalekalle Looja algsest nõust, teatud moonutus, mille põhjuseks sai Ju-malast lahkulöönud saatana ja deemonite vaba tahe. Nii nagu pimedus tekib valgusallikast eemal-dumisel, nii tekib ka kurjus Jumalast eemaldumist mööda. Lõputu eemaldumine Jumalast ongi kur-juse kuningriik, saatana maailm.

Piibel jutustab meile, kuidas see pimeduse jõud mõjutas esimeste inimeste teadvust. Aadamat ja Eevat kiusanud mao kuju all oli saatan, kes õpetas neid tegema midagi Jumala tahte ja Looja nõu vastast. Madu sisendas Eevale, et too maitseks keelatud puu vilja, Eeva aga tõukas sellele teole ka oma mehe.

Millised on selle üleastumise motiivid? Selleks, et sundida inimesi olema Jumala vastu sõna-kuulmatud, pidi saatan pakkuma neile üpris veenvat motiivi, välja käima mingi väga tõsise põhjuse. Ning see põhjus leiti. Madu sisendab naisele: Jumal keelab teil sellepärast puust süüa, et süües te tunnete head ja kurja ning “saate Jumala sarnaseks”. Seega tasub vaid seda vilja maitsta, kui juba saadki Jumalaks.

Ent kas mitte selleks ei olnudki Issand inimest kutsunud, luues ta oma näo järgi ja enda sar-naseks? Loodu muutumine Looja sarnaseks ongi eesmärk, mille Jumal inimese ette püstitas. Inime-ne on kutsutud arendama kõik oma sisemisi jõude, et saada Jumala sarnaseks, saada selliseks nagu Tema. Esmapilgul oleks eesmärk nagu sama – saatan ütleb: “Saate Jumala sarnaseks” (1Ms 3:5), ja Jumal ütleb: “Olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Mt 5:48). Kuid samas on vahe olemas, ja see on põhimõtteline.

Jumal kutsub inimest saavutama seda eesmärki arengu ning enesetäiustamise kaudu. Niisugu-ne täiustumine nõuab aga tohutut jõupingutust, elukestvat vägitööd. Ning Jumal aitab inimest sellel teel: laseb tal osa saada oma armust, oma energiast, jagab temaga oma jumaliku elu ande. Ent saatan pakub teed, mis ei nõua inimeselt mingisugust jõupingutust ega sõltu Jumala tahtest. Sest puu viljast maitsemine tähendab teatud jõudude ja vahendite appivõtmist, mis toimivad maagiliselt, Jumalast mööda minnes, Temast lähtumata. Sealjuures peetakse silmas, et inimene ei vaja pärast seda enam Jumalat, sest hõivab ise Tema koha.

Pärispatt on inimese lahtiütlemine Jumalast, Jumalale mittekuuletumine, s.t. teadlik loobumi-ne maailma ja inimest puudutava Jumala nõu elluviimisest, loobumine Jumala poolt kindlaksmää-ratud elukorraldusest, Jumala seadusest üleastumine. (Kirill 2011:40j)

Aga kuradi kadeduse läbi tuli maailma surm,ja seda kogevad need, kes kuuluvad temale. (Trk 2:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik teed inimese elus ei ole Jumala aetud, mõned on hin-gevaenlase sihitud ja sillutatud. Lähed sa keelatud teede peale, siis ei ole sulle kaitsmise tõotust an-tud. Meid kaitstakse siis, kui me Jumalast loodud ja seatud teedel käime. Siis hoiavad sind inglid ja kannavad sind kätel. Jakob Hurt

Palvetagem: Mõistab hukka vaenlane – Kristus on mind õigeks mõistnud! Kiusab kuri kur-jasti – Jeesus on ta ära võitnud! Tema kostab minu eest – see on minu kindel troost. Karl Bernhard Grave

* * *

KESKENDUGEM PAASTUAJAL JEESUSELE

Kolmapäev – 13. märts

Meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Hb 4:15

Sageli peame vanakurja müütiliseks tegelaseks, kel saba ning sarved ja ebardlik välimus. Püha Peetrus hoiatab: “Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsi-des, keda neelata” (1Pt 5:8). Apostel ei rõhuta siin kohutavat välimust, vaid pigem üüratut ohtu. Seepärast tuleb olla valvas. Saatan ründab meid kõige õrnemast kohast ning väga raske on teda ära tunda, sest mõne jaoks võib ta end moondada ka “valguse ingliks” (2Kr 11:14). Nii mõnigi massi-mõrvar on oma tegusid õigustanud just jumaliku missiooni täitmisega.

Vanatühi tegutseb lihtsates asjades igapäevaelus eesmärgiga köita me tähelepanu, võita aega, jõudu, energiat, mõtteid. Seepärast naudib ta tülisid tühiste asjade pärast. Talle meeldib lõputu koos-olek, kus midagi ei otsustata; vähemuse diktatuur enamuse üle konsensuse asemel; ühine vastutuse hajutamine seal, kus keegi peaks vastutuse võtma; bürokraatia, mis halvab hea; tulevikku suunatud lootusrikas äriprojekt, mis laastab oleviku; asendamatu inimene, kel pole aega teiste jaoks ega oma asenditesse süvenemiseks; kõlavad sõnad tühjade tegude taustal; soov meeldida aususe asemel. Elu-peegli ees saaks seda loetelu veel pikalt jätkata ning vanatühi aina rõõmustaks, sest iga me leid ene-se kohta on juba paigutatud tema vanasse tühja kotti ning sinna mahuks veel lõputult tühja elu, sisu-tuid hetki.

Kuradi vältimiseks ei tohi keskenduda tema peibutistele ega süveneda tema olemusse, vaid pigem Jeesusesse, kes on kurja võitnud.

Jeesus on seisnud vastamisi suurimate kiusatustega, läbinud kõik inimliku olemise juurde kuuluvad mõõtmed ning suudab meile kaasa tunda, sest on “olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta”. Kui Kristus on me tähelepanu keskmeks, kui Jumala lihakssaanud sõna püsib meis, siis võime meiegi ära võita kurja (1Jh 2:14).

Alanud paastuaeg kutsubki meid palve ja paastumise kaudu keskenduma Kristusele – Tema kannatusteele, ristilöömisele, surmale ja ülestõusmisele.

“Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime pa-rajal ajal!” (Hb 4:16). Peaasi, et me minemata ei jätaks! Isegi siis, kui selgub, et meil pole riideid (vt. 1Ms 3:9,10). (Kirja 2010:8)

Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Temale anti haud õelate juur-de, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. (Js 53:3,9) Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija seisab täna meie vahetus läheduses. Ta tunneb meid läbi ja läbi. Aga imelik – Ta ei möödu meist, ei jäta meid meie üksinduse, murede, patu, kar-tuste, tühiste mõtete ja taotluste neetud ringi. Ta purustab selle ringi oma armu väega. Rudolf Kivi-ranna

Palvetagem: Ärgu kohutagu meid ega tehku me usku nõrgaks olukord, kui patt hetkeks meie üle suurema meelevalla saab, kui meie lapsed või vanemad ikka suurema innuga hakkavad käima patuteed – nemad, kelle eest ometi südamevaluga oleme Jumalat palunud. Ärgem jäägem loiuks, kui meie rahva häda, vaatamata meie palvetele aina kasvab, ja selle asemel, et rahvas pöörduks jumalakartuse teele, näib ta sellelt aina eemalduvat. Palugem täis kindlat usku järelejätmata edasi, kuni abi saabub. Ja Jumala abi ei jää tulemata. Karl Paldrok

* * *

INIMENE LEIAB OMA TOIDU JUMALAS ENESES

Neljapäev – 14. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

Evangeelium ütleb, et pärast neljakümnepäevast paastumist tuli Jeesusel “nälg kätte”. Ja kiu-saja soovitas Tal kustutada nälga. Kasutades oma jumalikku väge muuta kivid leivaks. Jeesuse vas-tus, millega Ta seda kiusatust tõrjub, pärineb viiendast Moosese raamatust: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.

“Leib” ei tähenda siin ainult toitu, mida inimene vajab oma ihulikuks toiduks, vaid pigem se-da, mis “toidab” meeli, kõike seda, mis on omane kehale. Laiemas tähenduses on “leib” ka kõik see, mis on loodud; iga loodud olend, aga ka kõik see, mis toidab inimese tundeid ja mõistust. Kokku-võtlikult – kõik, mis pole Jumal ise. Nii nagu inimese ihu toitub elus püsimiseks toiduainetest, toitub inimese vaim, mis on loodud Jumala näo järgi, Jumala Sõnast ehk Jumalast enesest. Et jõuda oma Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimloomuse kõrgeima seisuseni, vajab inimene vaimu-likku toitu, milleks on Jumala Sõna.

Jeesuse vastus saatanale paljastab kiusaja pettuse, et inimene võib toituda loodud asjadest, et ta võib leida igavest elu mujal kui Jumalas. Just samasuguse valega ahvatles kiusaja Eevat: “Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1Ms 3:4,5).

Ning kui esimene inimene, sõi kurja ärgitusel keelatud vilja, lootes seeläbi leida igavest elu ilma Jumalata ja tõi sellega kaasa kogu inimkonna langemise, siis Kristus lükkas tagasi saatana pet-tuse ja heastas eksimuse. Sellisel kombel tõi Ta inimkonna tagasi õigele teele, mida Jumal aegade algusest on soovinud: et inimene leiaks oma toidu Jumalas eneses, saades tõeliselt “Jumala lapseks”, kes saab osa jumalikust elust. (Metropoolia 2005:9)

Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4; ka Lk 4:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge kunagi lakake kuulutamast Kristust inimestele, kes teid vajavad. Aga ärge tehke seda sõnade, vaid oma eeskujuga – armastusega, mis teid Kristusega ühendab. Ema Teresa

Palvetagem: Ainult kuiv põld joob januga, aga see, mida on liiga palju kastetud, muutub sooks. Ainult vaene vajab raha endale elatise muretsemiseks, aga rikas teeb endale rahast soo, mil-lesse ta upub. Moše Makarowist

* * *

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 15. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps 91:11,12

Need on salmid mida kasutas ka kurat, kiusates Jeesust kõrbes. On huvitav, et saatan teadis et see Piibli koht käib Jeesuse kohta. Sellel rajanes ka kiusatuse jõud. Matteuse evangeeliumis on kir-jas: “Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ing-leid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”” (Mt 4:5,6)

Kui selle laulu sõnad ei oleks käinud Jeesuse kohta, siis poleks olnud ka sellel kiusatusel min-git mõttet. Aga nüüd kui kumbgi teadis, et see oli kirjutatud Tema kohta oli kiusatus reaalne. See evangeeliumi lugu meenutab meile, et Piibli sõnade kasutamine ei tähenda sugugi tingimata seda et kasutaja ise nende sõnadega seotud on. Saatan tunneb Piiblit tõenäoliselt paremini kui ükski inime-ne. Aga sellest hoolimata on ta saatan.

Teine tähelepanu vääriv asjaolu on see, et kui saatan tsiteeris Jeesusega rääkides seda laulu siis ta mõnevõrra moonutas seda. Ta jättis nimelt ütlemata tähtsad sõnad – kõigil su teedel. Jeesus kõndis alati teedel kuhu Teda juhtis Tema Taevase Isa tahe, aga templi harjalt alla hüppamise idee ei olnud Jumala juhatatud. Seega saatan kasutas Piibli sõna, moonutades seda vastavalt oma eesmärki-dele. Seda näeme väga palju ka meie ajal.

Tänapäevaste arusaamadega vastuolus olevate kirjakohtade üle pannakse käima diskusioonid või uurimused, mille eesmärk on algusest peale teha lõpuks selgeks et kuigi nii on kirjutatud ei ole see nii mõeldud. See on saatana komme algsest patust langemisest peale. Juba Eevale ta ütles, et Ju-mal hoiatas küll surma eest aga ei te sure. Tegelikult on lugu teisiti. Isegi otse vastupidi.

Eks meiegi tahaksime meelsasti teatud Piibli tõdesid kujundada vastavalt oma arusaamadele. Meie tunded, tahe ja mõistus püiavad meile igati selgeks teha, et teatud olukordades oleks väga aru-kas toimida nii nagu me ise paremaks peame. Jeesus sellesse õnge ei läinud. Saatana moonutustest hoolimata on psalm 91 sõnad tõde. Kui kiusatused olid lõppenud tulidki Jeesusele inglidki külla ja seda sama on kogenud paljud Jumala lapsed. (PKK: Ps 91:1-92:16)               

Ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” (Mt 4:6) Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid. (Lk 4:10) Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu. (Ii 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära karda raskusi Jumala teel – Ta suudab need ületada. Os-vald Tärk

Palvetagem: Taevanev Isa, Sina, kes Sa oled pannud oma inglid meid varjama, hoia meid ka tänasel päeval. Õpeta meid tegema oma väikseid tegusid suure armastusega. Mare Palgi

* * *

JEESUSE MOODI PALVETAMINE

Laupäev – 16. märts

Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! Hb 4:16

Kui palvetad, öeldes: “Meie Isa”, määratled seeläbi oma elus ka teised suhted.

1. Sa määratled oma suhte materiaalse maailmaga. Kuna Jumal on Su Isa, ei ole Sa enam võõ-ras, vaid Tema universumi õnnistuste pärija. “Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad” (Ps 24:1). Hoidu aga maailmameelsete väärtuste omaksvõtmisest: “Ärge ar-mastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust” (1Jh 2:15). Mitte miski ei tohi Su elus võtta Jumala kohta!

2. Sa määratled oma suhte teiste inimestega. Kõik inimesed Su ümber on Jumala looming ning sellena tuleb Sul nad vastu võtta, neid armastada ja hinnata. Meil on kästud armastada ligimest nagu iseennast, vaatamata nahavärvile, usutunnistusele või erinevustele. Me ei pea ligimestega võistlema või püüdma neist üle olla ega neid enda kasuks ära kasutama.

3. Sa määratled suhte iseendaga. Jumal ütleb, et Tema on Su Isa, kas see pole imeline vunda-ment, millele oma eneseväärikus rajada! Vaatamata sellele, mida Sulle minevikus öeldud või tehtud on, et panna Sind tundma ebakindlalt või madalama olendina, võid ometi pea püsti ja selja sirgu lüüa. Sa pole alam ega tähtsusetu, kui Jumal on Sind oma lapseks nimetanud!

4. Sa määratled oma suhte Jumalaga. Tänu Jeesusega loodud suhtele on Isa määranud meid “lapseõiguse osalisteks” (Ef 1:5). Nii nagu Ta võtab vastu Jeesuse, võtab Ta vastu ka Sinu! “Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks…” (Jh 1:12).

Sa ei pea enam Tema ette ilmudes hirmu tundma. Me võime minna “…julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” Mis võiks veel parem olla! (Sõna tänaseks päevaks 2014)

Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud. (Rm 3:25) Küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks! (Ef 3:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sina tahad mulle andeks anda. Kas selles on lootust, et ma pärast olen parem? Muidugi, sest Sina annad mulle selleks jõu. Siis on mul vaja kahetseda oma süüd ja andeksandmine vastu võtta. Eenok Haamer

Palvetagem: Ainult Sina, Issand, saad vaadata inimkonna kõige sügavamasse pimedusse, et aidata neid, kes on hädas, ja lohutada neid, kes on meeleheitel. Sa oled valinud paljude rahvaste seast oma osa, need, kes armastavad Sind Sinu poja Jeesuse Kristuse kaudu. Tema kaudu oled Sa andnud meile tee, teinud meid pühaks ja andnud meile au. Clemens Roomast

* * *

Kasutatud allikad

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2019

Marek Alveus ordineeriti koguduse diakonist

10. märtsil 2019 ordineeriti Marek Alveus Nõmme Rahu koguse diakoniks. Ordinatsiooni viisid läbi peapiiskop Urmas Viilma, Randar Tasmuth ja koguduse õpetaja/UI rektor Ove Sander.

Pildid ordinatsiooniteenitusest Nõmme Rahu kirikus

pühitsemine

Palveleht 10.-16. märts 2019

Nädala teema: Jeesus – kiusatuste võitja

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat!
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda: Psalm 91:1-4, 11-12,15
1 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
2 see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik
ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
3 Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
4 Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju;
tema tõde on kilp ja kaitsevall.
11 Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.
12 Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
15 Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures,
kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.

Heebrea kiri 4:14-16
14 Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on
läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame!
15 Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.
16 Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime
ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 25:18
18Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat! /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Toome tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on kiusatuste võitja ning kes annab meilegi armu ja abi meie kiusatuste või katsumuste tunnil ustavaks jääda. Täname alanud paastuaja eest. Täname koguduseliikmete ja vaimulike eest. Tõstame tänus Jumala ette meie koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu ustavate eestpalvetajate eest. Tänu kõige eest.

Eestpalve aeg Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kiri 3:8b
Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1 Moosese raamatust 3:1-7
1 Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?”
2 Ja naine vastas maole: „Me sööme küll rohuaia puude vilja,
3 aga selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei sureks!”
4 Ja madu ütles naisele: „Te ei sure, kindlasti mitte,
5 aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.”
6 Ja naine nägi, et puust oli hea süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma mehele,
ja tema sõi.
7 Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad tundsid endid alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid enestele põlled.
Palume Jumala armu alla kõik koguduse liikmed, juhatuse-, nõukogu-, revisjonikomisjoni ja sinodi saadikud. Palume koguduse liikmete eest, kes on mõnesugustes kiusatustes või kannatustes. Palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja abiõpetaja Toivo Treibluti ning diakon Marek Alveuse perega. Õnnistust palume koguduse muusika-, laste- ja hingehoiutööle ja Toidutarele ning inimestele, kes sellega seotud. Palume tarkust ja abi koguduse ja kirikuhoonete majandamisele. Palume, et Issand ise saadaks ustavaid töötegijaid ning avaks inimeste südameid Tema Sõna vastu võtta. Palume tervist haigetele ning Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issanda lähedalolu palume peredele, et Jumal kingiks armastust ja ustavust. Palume Jumalalt abi ja armastust üksikvanematele, kasuvanematele ja vanavanematele. Palume Issanda ligiolu lastekodudes olevatele lastele ja nende kasvatajatele. Palume Issanda õnnistavatesse kätesse meie koguduse leerilapsed, noored ja lapsed. Palume Jumala õnnistust meie sõpruskogudustele Ilumäel, Ashimis, Kuopios ja Destinis.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 4:1-11
1 Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata.
2 Ja kui ta oli nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd
paastunud, siis tuli talle viimaks nälg kätte.
3 Ja kiusaja tuli tema juurde ja ütles talle: „Kui sa oled
Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!”
4 Aga Jeesus vastas: „Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast,
vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.”
5 Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale
6 ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on:
Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel,
et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”
7 Jeesus lausus talle: „Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.”
8 Taas võttis kurat tema kaasa ühe määratu suure mäe tippu ja
näitas talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust
9 ning ütles talle: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad.”
10 Siis ütles Jeesus talle: „Mine minema, saatan, sest kirjutatud on:
Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!”
11 Siis jättis kurat Jeesuse rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde ja need teenisid teda.
Palume kõigile Eestis elavatele inimestele enamat tänumeelt ning lootust Jumalale. Palume õnnistust presidendile, uutele riigikogu liikmetele, Nõmme linnaosavanemale ja kõigile, kes seatud rahva teenistusse. Õnnistust palume piiskoppidele, preestritele ja diakonitele ning koguduste töötegijatele ning liikmetele. Palume Jumala armu ja halastust ja rahu kõikidesse sõjakolletesse ning rahumeelseid lahendusi. Õnnistust palume Usuteaduse Instituudi tööle ja teenimisele, piiblikoolidele, Misjonikeskusele, EELK perekeskusele, Laste-ja Noorsootöö Ühendusele, ajalehele Eesti Kirik, Kristlike Raudteelaste Ühingule, EELK Diakooniahaiglale jpt.

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: kirjast efeslastele 6:18
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest
Palvetame, et kristlased kasutaksid seda suurt eesõigust, palvet, et saada selgust, jõudu ning julgust oma elutee jätkamiseks ning toetada eestpalvetega neid, kes eestpalveid vajavad. Andku Issand selleks oma Vaimu ja abi.

PÄEVA SÕNUM nr. 127

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik “Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JUMALA ARMASTUSE OHVRITEE

  1. nädal: 3. – 9. märts 2019
    Pühapäev enne paastuaega
    Esto mihi; Quinquagesima

Tänapäeva maailmas kipub üks inimese hindamise kriteerium olema tema edukus. Vaatame inimese perekonda, tööd, materiaalset olukorda ja kõike välist ning anname selle põhjal hinnangu. Kui ühel hetkel kogeme, et meil ei lähe kõik nii hästi, kui meie arvates peaks minema, siis küsime, miks Jumal küll seda lubab ja kuidas võib ta olla nii karm.
Tegelikult on olulisemad teised väärtused kui need, mida me oma elus sageli hindame. Aja-lugu ei meenuta olulisi isikuid ei nende rikkuse ega positsiooni pärast, vaid ikka selle pärast, mida need inimesed on teinud maailma muutmiseks ja millise panuse nad on andnud teiste hüvanguks. Sageli on see panus olnud seotud eneseohverdusega ja oma hetkekasust loobumisega. Näiteks ris-kisid kuulsad valitsejad sõdades oma eluga selleks, et hoida ja edendada oma riiki.
Usulises maailmaski on oluline see, mida inimene on valmis teiste heaks andma. Jeesus Juma-la Pojana oli valmis loobuma oma elust, et päästa inimkond patust. Ta alustas oma teekonda Jeruu-salemma, kus ootasid ees kannatused ja surm. Kristus oleks võinud jätta minemata, kuid ta läks, sest see oli Tema missioon. Meiegi elus on oluline küsimus, mida oleme valmis andma teiste heaks, mil-lest loobuma, et meist võiks jääda jälg siia maailma. (Soom 2017:8)

Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31

Jeesus kuulutab jüngritele juba kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusimst. Selleks, et nad harjuksid selle mõttega ja oleksid valmis ajaks, kui Jeesust enam nende juures pole. Kuid, nii nagu varasematelgi kordadel, ei mõista jüngrid ka nüüd Jeesuse kõnet tema peatsest surmast ja ülestõusmisest.
Ja ometi pole jüngrid selles ise süüdi. On öeldud, et “see sõna oli nende eest peidetud”. Jeesus ei olnud pahane ega kurb sellepärast, et jüngrid tema kõnet ei taibanud. Ta teadis, et see peabki nii-moodi olema. Nende aeg alles tuleb: siis kui nad näevad ülestõusnud Jeesust ja hakkavad kuulutust sellest maailma viima.
Mulle tundub, et alati on osa inimesi olnud sellised nagu Jeesuse 12 jüngrit. Nad teavad, et on mingil moel äravalitud ja Jumalale lähedased, sest nad liiguvad iga päev koos Jumalaga. Ja samas võib neil olla vähe usku. Palusid ju jüngridki kord Jeesust, et ta nende usku kasvataks (Lk 17:5j). Ja Jeesus vastas neile: “Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: “Juuri end üles ja istuta merre!” ja see kuulaks teie sõna.” Ometi ei põlga Jeesus jüngreid nende vä-hese usu pärast. Sest neil on oma ülesanne ja oma määratud tempo selle ülesande täitmiseks valmis-tudes. Kõiki, kes Jumalat otsivad ja tahavad Temaga koos käia, kasutab Jumal omal ajal ja omas ko-has. (Jaanson 2013)

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Palvetagem: Armuline Jumal, Sa näitasid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma armastust. Ava meie südamesilmad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armastuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.


JUMALA USTAV SÕPRUS MEIEGA
Pühapäev – 3. märts
Võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: “Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast.” Lk 18:31

Milline on Jumala ustavus meid usaldades! Kas sa ütled: “Temast polnud eriti mõistlik mind valida, sest minus pole midagi head ja ma olen täitsa väärtusetu?” Just sellepärast Ta sind valiski. Niikaua kui sa mõtled, et oled Talle väärtuslik, ei saa Ta sind valida, sellepärast et sa teenid oma-enda eesmärke. Ent kui sa lubad Tal viia sind su enesepiisavuse lõpukorrale, siis saab Ta sind valida, et läheksid koos Temaga Jeruusalemma. Ning see tähendab selliste eesmärkide täitmist, mida Ta sinuga ei aruta.
Tihtipeale ütleme, et kui inimesel on head loomupärased eeldused, saab temast hea kristlane. Kuid küsimus pole mitte meie varustuses, vaid meie vaesuses; mitte selles, mis me endaga kaasa toome, vaid selles, mida Jumal meie sisse paneb; küsimus pole mitte loomupärastes voorustes, ise-loomukindluses, teadmistes või kogemustes – millest kõigest pole selles küsimuses mingit abi. Ai-nus, mis omab väärtust, on see, kas meid hõlmatakse Jumala vastupandamatusse eesmärki ja teha-kse Tema sõpradeks (vt 1Kr 1:26-31).
Jumal sõbrustab inimestega, kes tunnevad oma vaesust. Ta ei või saavutada midagi inimese juures, kes arvab, et ta on Jumalale kasulik. Kristlastena ei ole me siin maailmas üldse meie enda eesmärgil – me oleme siin Jumala eesmärgil, ning need kaks ei ole üks ja seesama. Me ei tea, mis on Jumala vastupandamatu eesmärk, aga mis ka ei juhtuks, me peame säilitama oma suhet Temaga. Me ei tohi iial lasta millelgi kahjustada oma suhet Jumalaga; ent kui miski seda kahjustab, siis peame võtma aega, et see korda seada. Ristiusu kõige olulisem tahk ei ole töö, mida me teeme, vaid suhe Jumalaga ning selle suhte omadused ja mõju ümbruskonnale. See on kõik, millele Jumal palub meid tähelepanu pöörata, ning see on asi, mis pidevalt satub rünnakute märklauaks. (Chambers 1999:4. august)

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas me läheme siit, ei oska ma ütelda, aga kui ma usun, et Jeesus Kristus on minu eest surnud ja minu heaks üles äratatud, siis tean, et olen igavesti koos Temaga. Ma tean: minu Lunastaja elab ja mina elan koos Temaga nii siin kui seal! Eenok Haamer

Palvetagem: Sa mulle appi tulid ja oma peale võtsid mu suured patusüüd. Sind tapatalleks tehti, nii sain ma surmast lahti, Su valu kosutab mind nüüd. Paul Gerhardt


SINU KÄTTE MA ANNAN OMA VAIMU
Esmaspäev – 4. märts
Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3

Need ajad Taaveti elus, kus tal tuli elueest põgeneda Sauli eest, sööbisid nähtavasti alatiseks talle meelde. Siis leidis ta alatasa turvapaiga mägede koobastes ja massiivsetest kaljudest. Neid ku-jundeid kasutab ta nüüd ka Jumala kohta. Issand on kui kindel kalju ja kõikumatu mägilinnus, mis pakub põgenikule varju.
Meiegi vajame samasugust kaitset. Sellist mis ei kõiguks, kui ka meie komistame ja kukkume. Sellist, mis püsiks püsti suurimaski tormis. Sellist, mis päästaks ka surma küüsist. Ja selline kalju on meile Issand Jeesus Kristus. Tema on kalju, kes peab vastu ja kellele võib turvaliselt rajada kogu o-ma elu. Tegelikult ei olegi väga hullu, kui me vahel ka kõigume ja väriseme selle kalju varjus. Täht-saim on, et kalju ise on alati ühtviisi kindel ja turvaline. (PKK: Ps 30:1-31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal annab andeks meie võlad, kui meie Teda palume, ja kaitseb meid kõige kurja vastu, et see meid Temast ei lahutaks. Johan Kõpp

Palvetagem: Ole Sa mulle juhiks, ole Sa mulle isandaks, ole Sa mulle karjaseks, ole sa mulle kaitsjaks, ole Sa mulle karjajuhiks, ole Sa mulle suunajaks, ole sa ikka minuga, Sa pealike pealik, Igavene Isa ja taevane Jumal. Keldi palve


ARMASTAGE, ENNE KUI ON HILJA!
Teisipäev – 5. märts
Vastlapäev
Armastus on pika meelega, armastus hellitab. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõi-ke, ta talub kõike. 1Kr 13:4,7

Tõsi on, et kui apostel need sõnad kirjutas, siis ta mõtles Jumala armastust. Aga kas ei ole emasüdame armastus elav osa sellest Jumala armastusest, mis Jeesus Kristuses on sündinud siia armastuse puudust kannatavasse maailma? Selles on ju ema õnnistuse saladus, et Jumal tema kaudu kingib meile elu ja kannab hoolt, et see armastus ja ustavus näitaks teed valgusele.
Ema vaatab meile silma, silitaks meie pead ning sõnaks siis: “Armastagem Jumalat, kellelt mina olen saanud oma armastuse. Jumal on mulle selle kinkinud – hoolimata minu puudustest ja nõrkustest. Minu süda on tahtnud olla vaid sillaks Tema juurde, kelle armastus ümbritseb ja kannab meid õnnes ja valus, elus ja surmas.”
Jutustagu meile tänane päev, et vagaks ja õnnistusrikkaks eluks vajab inimene eelkõige armas-tust. Me vajame Jumala armastust ja me vajame oma lähedaste armastust. Meie elu üks kaalukam ja õnnetust toovam viga ongi selles, et püüame oma elus läbi saada armastuseta. Ka nii on võimalik elada, aga siis on elu kõle ja tühi.
Pauluse tõsine kuulutus on: armastagem, enne kui on hilja! Armastage Jumalat ja armastagem neid, kes meile Tema poolt on antud! (Kiviranna 1994:146j)

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. (Õp 10:12) Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest armastus katab kinni pattude hulga. (1Pt 4:8) Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast. (Fl 2:3) Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. (Gl 6:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie oht on, et nõuame kas tõde või armastust, mitte aga mõlemaid koos. Osvald Tärk

Palvetagem: Issand, me tunnistame, et oma isekuse ja kaastunde puudumise pärast oleme ko-gu oma suuremeelsuse eos lämmatanud ning liiga vähe aega võtnud teiste inimeste jaoks. Püha Vaim, aita meid, et kuuleksime Sinu andeksandvat sõnumit, kui oleme muutunud tuimaks. Tule, täida praegune silmapilk ja vabasta meid meie pattudest. Lõuna-Aafrikast


PATUKAHETSUS JA PAAST
Kolmapäev – 6. märts
Tuhkapäev. Paastuaja algus
Palvepäev
Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Jl 2:12

Jumal nõuab meilt meeleparandust. Aga kuidas tuleb inimene meeleparandusele? Jumal on lasknud inimeste ja inglite keeltega meid selleks kutsuda. Mõtelge kõigile jutlustele ja Jumala Sõna kuulutustele, mis on kostnud meie rahva keskel. Meil on pikk ja ilus armuaeg. Sel ajal Jumal ootab ja kannatab meiega. Prohvet ütleb: “Sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas hel-dusest” (Jl 2:13)
Aga kas tunneme oma armukatsumise aega? Kas sünnib muudatus ja murrang meie südames ja elus? Millal algab uus elu?
See algab inimese seespidise uuenemise läbi. Me peame võitma seespidi tagasi, mis oleme kaotanud välispidi. Sellest materiaalsest kaotusest tuleb otsida ja leida vaimset kasu. Prohvet Joel õpetab ja juhatab, kuidas sünnib seespidine uuenemine. See tähendab meeleparandust, paastumist ja palvet. Meeleparandus on loobumine endisest elust. See on suur ümberhindamine, jumalagajätt kõi-ge sellega, mis oli teisiti kui on õige Jumala ja inimeste ees. Paastumine tähendab südame puhas-tust ja pühitsust, et Kristus võiks selles aset leida ja elada. Palve tähendab alalist kontakti ja osasaa-mist Jumalaga.
Kui see sünnib, siis sünnib ka kaotusest võit. Me oleme kaotuste läbi saanud rikkamaks, ras-kuste läbi tugevamaks, lootustes rõõmsamaks. Me võime siis oma suurimas välises vaesuses kõne-leda suurimast seespidisest rikkusest, nagu apostel Paulus usub: “Kui vaesed, kes siiski paljusid rik-kaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10).
Ja siis ütleb Issanda Sõna: Jumal võtab oma rahvale armu anda. Siis ei vaata me mitte nuttes tagasi nagu Loti naine põleva Soodoma ja Gomorra poole. Ta jäi seisma paigale ja seisab seal täna-päevani soolasambana. Tugev Jumalas vaatab edasi. Ta vaatab julgesti ja lootusrikkalt tulevikku. Selliste julgete ja rõõmsate jumalalaste päralt on päikesepaisteline tulevik ajalikult ja igavesti. (Tä-heväli 1947:101,103j)

Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve (Jl 4:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinule lootes alustame neljakümmet pöördumise ja meelepa-randuse päeva. Anna meile jõudu kristlikult kasvada, kurjast lahti öelda ja head teha. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.


ELADES JUMALA AUKS
Neljapäev – 7. märts
Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi. 1Pt 4:1,2

Tuleks olla Kristuse-sarnaselt valmis kannatama õiguse tegemise eest, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast. Üldise väitena, ilma piiritlemata, oleks see väär, kuna paljud on füüsiliselt kannatanud ning patustavad veel ikka väga palju. Peetrus ei väida ka lihtsalt, et füüsi-line kannatus inimesi kuidagi moodi puhastab ja neid tugevamaks teeb – mõningaid teeb see tuge-vamaks, teised aga muutuvad Jumala suhtes mässumeelseks ning kibestuvad. Pigem peab Peetrus siin silmas seda liiki kehalist kannatamist, mida määratletakse salmis 1Pt 3:17: “Parem on head te-hes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.”
Seega, kui me järjekindlalt järgime otsust Jumalale kuuletuda, isegi kui see tähendab kehalist kannatusi, tugevdab see meie moraali: see aitab meil kindlamalt kui iial enne pühenduda eluviisile, milles sõnakuulmine on tähtsam kui soov vältida valu. Eesmärk on elada elu, mida ei juhi inimlikud tunded, vaid Jumala tahe: patuga tehakse selge lõpp. (Grudem 2010:166j)

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. (1Pt 2:21) Ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. (2Kr 5:15) Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab mi-nus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige usu ja elu avaruse juurde kuulub see inimlik kokku-kuuluvus ja vendlus, mis väljendub eestpalves, seal, kus me ei lase ennast juhtida oma isekusest, mis sunnib kõiki meie mõtteid ja palveid keerlema iseenda, oma vajaduste ja hädade ümber, vaid teeme oma hinge lahti ja mõtleme kõigile neile, kellel meie elus on koht. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Minu Jumal, Sind ma otsin oma paljudel teedel. Aga ma ei leia Sind, kuhu ma ka ei pöörduks, kui Sina mulle väravat ei ava. Sina ise oled värav. Sellest läbi tahan ma astuda ja leida Sind. Jörg Zink


PALVETA, ET JUMAL MEID UUENDAKS
Reede – 8. märts
Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! Ps 79:9

Kui on head ajad, siis me nii sageli Jumalast ei hooli. Aga hädad ja nuhtlused sunnivad armu otsima. Enam ei ole palvetaja jaoks kõige tähtsam väline hull olukord, vaid oma patud, Jumala arm ja lepitus. Aga kui karistusel on selline mõju, siis on vähemalt tagantjärele põhjust selle eest hoopis tänulik olla. Seda on mõistnud paljud kristlased läbi ajaloo. (PKK: Ps 78:1-80:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud inimesed usuvad, et olles oma vea üles tunnistanud, ei pea nad sellest enam loobuma. Kes on Jumala andeksandmist kogenud, ei korda vana, vaid alus-tab uut. Marie von Ebner-Eschenbach

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad


ELU INVESTEERINGUD
Laupäev – 9. märts
Jeesus ütleb: “Kui te paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist.” Mt 6:16

Paast on üks vaimse võitluse vahendeid selleks, et saavutada vaimseid väärtusi ja ülenduda läbi enese alandumise. Kõik me teame, et pole olemas kristlikku elu ilma katsumuste ja võitlusteta. Paast on seotud iga inimese isikliku usuvõitlusega. See tugevdab meie tahtejõudu ja elustab meis neid jõude, mis aitavad võitluses igavese pääsemise pärast.
Paast ei ole sugugi mõeldud selleks, et mitmekesistada toidusedelit, nagu tänapäeval mõnel pool ekslikult arvatakse. Paastu läbi täiustub ja paraneb inimeses kõik vaimne, kasvab ja täiustub sisemine headus. Paast on relv, millega on Jumal ise on meid relvastanud võitluses patu, ihade ja halbade tegude, rüvedate vaimude vastu. Siin on meile eeskujuks Kristus, kes enne oma esimest vastandumist saatanaga paastus kõrbes nelikümmend päeva ja ööd. Niisiis on meilegi seaduseks pidada kurjale vastupanuks võimsaimaks relvaks paastu.
Kuid Kristus ei näidanud mitte ainult oma eeskujuga, kui vajalik on paast, vaid ka oma sõna-dega selgitas selle jõudu, mis on kui päästev ja teovõimas ravim deemonite vastu. Kui deemonitest vaevatud inimene toodi Tema õpilaste palge ette, ei suutnud viimased rüvedat vaimu ära ajada. Jee-sus aga tegi seestunu terveks. Õpilased küsisid Jeesuselt: “Õpetaja, kuidas ei saanud meie seda dee-monit välja ajada?” Jeesus vastas neile: “See sugu ei saa paremaks muidu, kui paastu ja palve läbi”. (Mt 17:19,21)
Nii on Jeesuse sõnul paast meile teovõimsaks ravimiks ning ainulaadseks ja mitmekülgseks relvaks. Need, kes austasid paastu, võitsid kiusatused ning nende palved Jumala poole kandsid vilja. Keegi, kes viibib kõhuorjuses ei või vähimalgi määral maisest ülenduda ja väärtustada eneses Jumala pilti. Toob ju kõhuorjus endaga kaasa unisust, laiskust ja haigusi!
Niisiis pole paast ainult toidust loobumine, vaid ka täitmatute soovide piiramine ja patust hoi-dumine. Rohked näited ajaloost tõendavad meile, kuidas rikutud ja pahelistele inimestele said paas-tu läbi osaks suured muutused. Paastu kõrge eesmärk on piirata kirgesid, kurjust, viha, tagarääki-mist, valet ja sõnamurdlikkust.
Issand annab meile ka teada, millisel viisil me peame paastuma. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad, sest nad teevad oma palge näotumaks, et rah-vas näeks neid paastumas. Niisiis, mitte nagu variserid, silmatorkaval ja silmakirjalikul viisil, vaid meie hingele kasulikul viisil; salajas, et paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid Isale, kes on kõikjal ja näeb ka kõige salajasemaid asju. (Mõtisklusi paastust)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõbrad, Jeesus on täna meie keskel! Kui sa seda oma sü-dames tunned, siis täitku sind suur rõõm. Kui sa seda ei tunne, siis palveta ja paastu ja paranda meelt, et osadus Peigmehega taastuks! Joosep Tammo

Palvetagem: Isa, et Su armastusel pole otsa, siis tõstan ma julgesti lapse kombel käed Su poole. Aita mind, et saaksin kiita südamest Sind kogu oma elu. Nii ööd, kui päevad Sinu väes, kuni ükskord jõuan taevasse – Igavesse ellu!


Kasutatud allikad

• Chambers, Oswald 1999. 4. august. Jumala vapper sõprus. Tallinn: Allika
• Grudem, Wayne 2010. Peetruse esimene kiri. Tallinn: Logos
• Jaanson, Mart 2013. Jutlus Nõos P, 10.02.13. EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus: http://www.valgapraostkond.ee/bin/documents/N%F5o,%2010.02.13.pdf
• Kiviranna, Rudolf 1994. Jumal, ma ootan Sinu õnnistust. [Postill] Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond.
• Mõtisklusi paastust. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudus: http://www.maria-magdaleena.net/wp-content/uploads/2012/12/Mõtisklusi-paastust.doc
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 30:1-31:9 – Sinu kätte ma annan oma vaimu; Ps 78:1-80:20 – Kui juhtub halvim. Pühakirja selgitab Rannamõisa ko-guduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala armastuse ohvritee. – Eesti Kirik, 22.02.2017
• Täheväli, Aleksander 1947. Uus inimene. Valimik jutlusi. Stockholm: Eesti Raamat

Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019

Palveleht 3.-9. märts 2019

Nädala teema: Jumala armastuse ohvritee

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Kolmainu Jumalat!
Koht Piiblist, millele võib ülistusosas toetuda on: 1. Pauluse kirjast korintlastele 13
1Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus.
2 Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust,
siis poleks minust ühtigi.
3 Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.
4 Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,
5 ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha,
6 tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle.
7 Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike.
8 Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused – need kõrvaldatakse, olgu keeled – need vaibuvad, olgu tunnetus – see lõpeb ära.
9 Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,
10 aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik.
11 Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps,
arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed.
12 Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.
13 Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

Patutunnistus – vaikne palve.
Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet või lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg tänada Jumalat!
Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname armu- ja rahuaja ning vabaduse eest meie maal. Tänu Jumala ohverdava armastuse – Jeesuse Kristuse eest. Tänu Sõna ja Sakramentide eest. Tänu iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest. Aitäh sõprade ja sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 31:2-6
2Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse!
Oma õiglust mööda päästa mind!
3Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast,
ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!
4Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.
5 Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse.
6 Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.
Palvetame pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeeliumist 18:31-43
31 Aga võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast,
32 sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
33 ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.”
34 Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud
ja nad ei taibanud öeldu mõtet.
35 Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres.
36 Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla.
37 Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda.
38 Ja ta hüüdis: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
39 Ja möödaminejad sõitlesid teda, et ta jääks vait. Tema aga karjus veelgi enam:
„Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
40 Jeesus jäi seisma ja käskis pimeda enese juurde tuua.
Aga kui pime tema juurde tuli, küsis Jeesus temalt:
41 „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Tema aga ütles: „Issand, et ma jälle näeksin!”
42 Ja Jeesus ütles talle: „Näe jälle! Sinu usk on su päästnud!”
43 Ja otsekohe nägi ta jälle ja läks temaga kaasa Jumalat ülistades.
Ja kogu rahvas, kes seda nägi, kiitis Jumalat.
Palume, et Jumal ise aitaks meil mõistma Tema armastuse ohvriteed ja armastuse suurust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palvetame kõikide koguduse liikmete eest, töötegijate, juhatuse ja nõukogu liikmete eest, koguduse õpetaja ja abiõpetaja eest. Palume koguduse noorte, laste ja perede eest. Palvesse kanname meie koguduse uued leerilapsed. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust palvepäevale 6. veebruaril ning algavale paastuajale.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 58:1-9
1 Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun!
Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!
2 Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid,
nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust.
Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut:
3 „Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?”
Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke.
4 Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga.
Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal.
5 Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge,
et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast?
Kas sa seda nimetad paastuks ja Issandale meelepäraseks päevaks?
6 Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?
7 Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud,
kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?
8 Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti.
Sinu õigus käib su ees, Issanda auhiilgus järgneb sulle.
9 Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb:
„Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,.
Palume, et Issand kingiks meile paastuajaks õiget paastu- ja palvemeelt. Aita näha ja aidata abivajajaid. Palvesse tõstame Eestimaa ja siin elavad inimesed. Kanname palvesse kõik, keda valitakse rahva teenistusse. Palvetame kõigi koguduste vaimulike, töötegijate ning iga koguduse liikme eest.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 65:24
24Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.
Palume Jumala õnnistust kõigile palvetajale, jätkuvat palvemeelt ja rohket tänu ning usaldust Jumala vastu!

PÄEVA SÕNUM nr. 126

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JUMALA SÕNA KÜLV

nädal: 23. veebruar – 2. märts 2019

pühapäev enne paastuaega
Sexagesima

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva.
Usueluski on oluline selle edasiarendamine ja viljakandmine. Jumal on see, kes tekitab inime-ses usu, ja Tema on see, kes laseb ususeemnel tärgata. Samas jõuab sõnum Jumalast meieni sageli teiste inimeste vahendusel. Piibli kirjutamise ajal olid apostlid need, kes levitasid Jumala sõna. Nad pidid oma elus paljust loobuma selleks, et anda edasi sõnum Kristuse toodud päästest. Tänu nende ja Jumala koostööle sündisid esimesed kogudused ja pandi kirja piibliraamat.
Päästva sõnumi edasi kandmine ei lõppenud sugugi apostlitega, vaid see kestab tänapäevani. Iga kristlane on kutsutud üles olema Jumala Sõna külvaja ja usu tunnistaja siin maailmas. Usust tun-nistamine on hea märk inimese ja Jumala koostööst, milles Jumal annab meile usku ja meie võime sellest tunnistada teistele inimestele. Nii on meie ülesanne olla Jumala sõna külvajad ja küll Jumal otsustab, millist vilja see kannab. (Soom 2017:8)

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil ju-hul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.
Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

See kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Jumala vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata kunagi pä-rale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.
Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused. (PKK: Hb 3:15-4:1)

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me täname Sind, et Sa külvad meisse oma sõna seemet. Ai-ta meil oma Püha Vaimu läbi seda rõõmuga vastu võtta ning usu, lootuse ja armastuse vilja kanda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

JUMAL ON KANNATLIK, KES KÜLVAB IKKA UUESTI JA UUESTI.
Pühapäev – 24. veebruar
Iseseisvuspäev
Seemned, mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilita-vad ja kannatlikkuses vilja kannavad. Lk 8:15

Tähendamissõnas külvajast (Lk 8:4-15) näitab Jeesus meile kaht Jumalariiki. Ühes selgitata-kse Jumala külvitööd ja teises pinnast, millesse Ta külvata laseb.
Seeme, mida külvatakse, on Jumala Sõna. Jumala Sõna külvas Jeesus sel ajal, kui Ta maa peal viibis. Sõna laskis Jumal kuulutada Vana Testamendi usklike kaudu enne Jeesuse inimesekssaamist ja jätkab seda ka pärast Jeesuse taevaminemist kuni Issanda taastulemiseni. Iga päev, iseäranis pü-hapäeviti külvavad kuulutajad ja tunnistajad Jumala püha ja õndsakstegevat Sõna kogu maailmas. Tähendamissõnas öeldi, et see kukkus erisugusesse pinnasesse: tee äärde, kaljut katvale õhukesele mullakorrale, ohakate sekka ja heale maale. Tavaline inimene tahaks seda kuuldes ütelda: Jumala külvitöö on ebaproduktiivne. Kolmveerand seemnest on asjatult raisku läinud. Sellest ei valmi vilja. Niisugusel külvil ei ole mõtet. Nii arvab inimene, aga Jumal talitab hoopis teisiti.

Vaatame Peetrusele. Kord oli selle mehe elus eriti raske aeg, kus kogu ta usuelu sarnanes kal-jupealse maaga ja Jeesuse Sõnast külvatud usutaim oli hukkumisohus. See oli Peetruse usuelu põua-aeg, kui ta ülempreestri õues kolm korda vandega kinnitas, et ta Jeesust ei tunne ja seega Temast lahti ütles. Aga Peetruse usutaim ei kuivanud päris ära. Sest Jeesus vaatas temale, Ta jätkas oma külvitööd. Ja seda seemet kastis Peetrus oma kahetsuspisaratega. Sellest külvist kasvas vilja, sest Peetruse südame kaljupealne maa oli heaks saanud. Nüüd võis Peetrus ülestõusnud Jeesusele tun-nistada: Issand, sa tead kõik. Sina tunned, et mina Sind armastan! See tunnistus on heal maal kas-vanud hea vili. Peetruse südame kaljupealne maa oli Jeesuse pideva külvitöö läbi heaks maaks muu-tunud.
Sõna läbi saab meile selgeks, et Jumala Sõna külvi tarvis on vaid teeäärne, kaljune ja ohaka-seemnetega südamete maa. See on üks Jumala riigi saladusi, et head maad iseenesest ei olegi. Aga Jumal on kannatlik, külvab ikka uuesti. Ja siis sünnib ime. Kadunud raha leitakse üles, kadunud lammas tuuakse karja juurde tagasi – kaljupealne pinnas saab uut niiskust, uus külv hävitab ohakad – ja viljatu maa muutub viljakandvaks. (Soosaar 1996:81j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Põrgu saab olema pungil inimestest, kes olid Jeesusest kuulnud, aga Tema juurde sisse ei astunud. Uskuda Jeesust tähendab Tema juurde sisse astuda. Teh-ke seda! Tema on ainuke, kellele te oma elu kahtlemata võite usaldada. Wilhelm Busch

Palvetagem: Issand, kes Sa mind oled loonud oma näo järele ja patu vastu toonud õnnistust mu hingele. Issand, Su päralt olen ma elades ja surres ka.

INNUKAS APPIHÜÜD
Esmaspäev – 25. veebruar
Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.
Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet o-ma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüü-da ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.
Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4) (Tärk 2014:111)

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tu-lid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olles Kristuse läbi lunastatud, oleme otsekui rändurid, keda iga samm viib lähemale – mitte kaduvusele ja hauale, vaid inimhingede tõelisele kodumaale. Kui Jeesus on meile saanud Teeks ja Tõeks ja Eluks, siis ei karda meie enam surma, vaid siis elame iga-vikuelu juba siin, ajalikus elus. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve

JUMALA SÕNA EI TULE TÜHJALT TAGASI.
Teisipäev – 26. veebruar
Issand ütleb: “Nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.” Js 55:11

Mis püsib, tõuseb üles, loob ajaloo, muudab kogu maailma ja toob esile lõpuaja sündmused on Jumala Sõna. Muud toetuspunkti pole meile keset selle elu võitlusi antud.
Jumala Sõnast läheb selles maailmas palju kaduma. Langeb teele ja kaljusele maale, kuid osa kannab ikkagi vilja ja seda isegi “sajakordselt” (Lk 8:8). Jumala Sõnas on vastupandamatu jõud. See on nagu vihn ja lumi. Jumala tegutsemist ei saa peatada looduseski, veel vähem ajaloos. Helepruu-nist kuivanud maast tõuseb korraga roheline rohi, lilled löövad õitsele ja naeratavad helesinisele tae-vale. Mõne tunniga muudab kogu maa oma näo.
Sõbrad, Jumala Sõna ei pöördu kunagi tühjalt tagasi. See Sõna on ise tõelisus. Jumal ütles ja see sai. See Sõna on Jumala loov tegu. See kutsub esile uue elu, otsekui kevadine soe vihm.
Jumal kõnetab sind ja ootab ka vastust. Kui vastad Talle, saad Sõbra. Ta on sellest silmapil-gust su lahutamatu kaaslane. On sündinud kõige suurem ime, inimene ja Jumal on taas koos. See, mis juhtub sinu ja Jumala vahel, juhtub ikka ja jälle terves kirikus. Jumala Sõna ei tule tühjalt ta-gasi.
Vahel me kipume selles kahtlema. Isegi prohvet Jesajat tabas kord mõte: “Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja” (Js 49:4). Kuid see oli vaid tema enda inimlik mõte. Jumala Sõna on Jumala Sõna ja teeb, mida Ta ütleb. (Tammo 2000:94j)

Mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais. (2Tm 2:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõik, et me oleme tulnud oma Issanda juurde, et meil on kõrvad, mis üldse kuulevad Tema häält, osutab, et viimselt on selle taga olnud Tema kutse. Ka meie komistused ei suuda meid lahutada Tema armastusest. Toomas Paul

Palvetagem: Issand, kes Sa pühas sõnas annad kuulda oma häält kuulutuses, õpetuses valgus-tad me südant, meelt: aita, et nüüd minagi sõna seest Sind leiaksin!

JUMAL EI LOONUD MEID KÕRVALSEISJATEKS.
Kolmapäev – 27. veebruar
Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Piibel tutvustab meile Jumalat, kes on loonud inimese, et temaga suhelda. Jumal kõnetab ini-mest. Inimene on aga iseenda tegemistega nii hõivatud, et ei pane seda tähele. Või kui paneb, siis püüab mitte välja teha. Sest nii tundub kindlam ja turvalisem. Inimene pigem teeb näo nagu midagi poleks juhtunud. Ent asi ei jää sinnapaika. Jumal kõnetab meid.
Piibel ütleb, et Jumal on olnud pikameelne meie teadmatuse suhtes, ent nüüd ootab Ta, et ini-mesed kõikjal meelt parandaksid ja Tema poole pöörduksid.
Kuidas tulevad meie ellu tõelised muutused paremuse suunas? Kui me pöördume Jumala poo-le kõigest südamest. Kui me otsime Tema lähedust ja lausa hüüame Teda. Palvetades.
Jeesus Kristus on saanud meile teeks Jumala lähedusse, Tema kaudu on Jumal meie ligidal ja meile leitav. Nii saame terve oma elu ja kõik oma suhted paluda Jumala kätte, et Tema meid uuen-daks ja õnnistaks. Enne kui on hilja. (Tamm 2014)

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpe-tab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võib olla oli meie kristlaseks olemine spontaanne kaasa-minek, ilma täie teadlikkuse ja selguseta, ilma õige tõsiduseta. Nüüd peab see lõppema. Me peame endale aru andma, mida tähendab mulle Jumal, mida tähendab Jeesus Kristus, kes on inimeseks saa-nud. Ma pean teadma, miks ma usun. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa!

KUI JÄRGNEDA ON RASKE
Neljapäev – 28. veebruar
Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.
Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda ini-mlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.
Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta. (PKK: Jh 6:53-7:13)

Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2) Kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirja-täht suretab, aga Vaim teeb elavaks. (2Kr 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Toomas Paul

Palvetagem: Ei meil ole elu loota ilma Piibli sõnata! Ei me või siin Jeesust leida ilma Sõna kuulmata. Tulge, vennad, kuulge, õed: Piibli sõnas vaimuväed!

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE
Reede – 1. märts
Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.”Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).
Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!
Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt. (Tärk 2014:107j)

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinu Issand ei hülga sind. Mineviku imede meenutamine aitab sind kindlamini sammuda edasi. Eenok Haamer

Palvetagem: Püha Isa taevas, aita mul tulla koos ligimesega armu otsima, Sinu lapseks saa-ma, õnnistust kogema püha rahva osaduses. Osavald Reier

INIMLIK MÕTTEVIIS ON VAEN JUMALA VASTU.
Laupäev – 2. märts
Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab Te-ma ta peale; ja meie Jumala poole, sest Tema annab palju andeks. Js 55:7

See tekst ei kõnele kurjategijaist, selles öeldakse: Õel on see, kes käib oma teed, kellel on omad plaanid ja oma nõu. Ja nurjatu mees on see, kes korraldab oma elu oma mõtete järgi. Maha tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Issanda poole, siis halastab Tema ta peale.
Piiblis öeldakse, et inimlik mõtteviis on vaen Jumala vastu. Tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Jumala poole. See oli prohveti sõnum. Sest “minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand … minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted” (Js 55:8,9).
Jumala teed erinevad meie teedest. Küllap meil, inimestel, on üsnagi palju mõtteid, kuidas olukordi lahendada. Aga Jumalal on teistsugune nõu. Jumal töötab, nagu vahel ütleme, seal, kus meie kaotame. Seal, kus elame läbi ebaõnnestumise, võib Jumal avada meile uue tarkuse, uue ko-gemuse ja uue alguse. (Luhamets 2003:83j)

Aga sina, Issand, tead kõiki nende mõrvaplaane minu vastu. Ära lepita nende süüd ja ära kus-tuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees – talita nendega nõnda oma viha ajal! (Jr 18:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumala sõna tõsiselt võetakse, kuulutatakse ja kasuta-takse, on sel selline jõud, et see ei kao iialgi vilja kandmata, vaid äratab üha uut mõistmist, rõõmu ja pühendumust ning teeb puhtaks südame ja mõtted. Martin Luther

Palvetagem: Issand, Jeesus, luba, et Sinu arm ulatuks meie tänasesse päeva, et alanud päev võiks olla üheks nende päevade reas, mil Sina teed oma tööd meie südames ning valmistad meid oma igaviku tarvis! Toomas Paul

Kasutatud allikad

• Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit [Postill]. Tallinn: Logos
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jh 6:53-7:13 – Kelle juurde me läheme; Hb 3:15-4:1 – Mis takistab pärale jõudmist? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala sõna külv. – Eesti Kirik, 15.02.2017
• Soosaar, Albert 1996. Usk, Lootus, Armastus. Tallinn: Logos
• Tamm, Peeter 2014. Novembri kuukiri. Elva Baptistikogudus: http://elvakogudus.ee/files/Kuukava%2011_2014.pdf
• Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära [Postill]. Tallinn: Logos
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019

Ühine osadus teemal Katekismus kõneleb – 10 käsku”

Kokkusaamine Nõmme Rahu kogudusemajas iga kuu teisel ja neljandal laupäeval kl 12.00 – 13.00

Kava

9.veebruar – Esimene käsk vaatab meie elu varjatud sügavusse ja küsib meilt: kellele või millele kuulub su hinges koht, mis peaks ainuüksi kõigeväelisele Juma-lale kuuluma, kelle armust meie elame?

23.veebruar – Esimese käsu selgitus. I osa teemaks on jumalakartlikus. Me elame pidevalt Jumala palge ees ja kardame lapsemeelselt ja aupaklikult kõigis pisiasjadeski eksida Jumala tahte vastu. Jumalakartlik inimene ei karda ega põgene Jumala eest, vaid ta kardab pattu ja püüab hoiduda seda tegemast, sest ta armastab ja austab Jumalat.

9.märts – Esimese käsu selgitus. II osa teemaks on armastus Jumala vastu. Inimene armastab Jumalat üle kõige siis, kui ta oma südames tunnistab Jumala kõrgeimaks aardeks ja rõõmuks. Siis hülgab inimene kõik muu, selle, mis teda Jumalast eraldab ning elab meelsasti Tema käskude järgi.

23.märts – Teine käsk küsib meilt, kas me kasutame ustavalt ja järjekindlalt Jumala poolt kingitud võimalust olla elava, kristliku palve kaudu ühenduses Ju-malaga, kes on kõige väärtusliku ja õnnistatu ainus andja ja omaja?

13.aprill – Kolmas käsk suunab oma läbitungiva valguse meie vabale ajale, eriti aga meie pühapäevale. Milleks kasutame oma päeva, mille Jumal meile on andnud selleks, mis peab kuuluma meie sügavamatele vajadustele?

27.aprill – Neljas käsk küsib meilt, millised on meie suhted meie kõige lähemate omastega, meie vanematega, õdede-vendadega. Millele on need suhted rajatud? Mi-da oled sina teinud, et need nii väga tähtsad suhted oleksid terved ja normaalsed? Kas oled halbade suhete puhul otsinud siirast abi Jumalalt?

11.mai – Neljanda käsu selgitus küsib meilt, millised on meie suhted maiste võimukandjate, ametnike, ülemate jt keda Jumal on pannud valitsema meie üle.

25.mai – Viies käsk käsitleb samuti suhteid meie ja meie kaasinimeste vahel. Mis iseloomustab meie suhteid teiste inimestega? Millised mõtted ja tunded täi-davad meie hinge, kui me mõtleme oma kaasinimestele? Kas oleme enestele läbi-tungiva selgusega andnud aru sellest, et viha, vihkamine, kadedus ja vaenulikkus on raske eksimine viienda käsu vastu, mille läbi Jumal meile ütleb: Sina ei tohi tappa.

Peale suvepuhkust jätkame taas septembris …

Palveleht 24. veebruar – 2. märts 2019


Nädala teema: Jumala sõna külv

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Kohad Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda: Psalm 44:2; 4
2Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud:
suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.
4Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.

Jesaja raamat 55:6-11
6 Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!
7 Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole,
siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks.
8 Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.
9 Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed,
ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.
10 Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad
ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba,
11 nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt,
vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51: 3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Eesti Vabariigi 101 sünnipäeva eest, selle armu ja ime eest, mida tähendab elada omas ja vabas riigis. Täname, et jätkuvalt külvad Sa meisse oma Sõna seemet. Täname, et tohime seda Püha Vaimu läbi vastu võtta ning usus, lootuses ja armastuses vilja kanda. Täname iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes palvetab ning nõu ja jõuga koguduses abiks on. Aitäh sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kirjast 3:15
Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 8:4-15
4 Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli,
rääkis ta neile tähendamissõnaga:
5 „Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes
osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.
6 Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.
7 Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle.
8 Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.
” Seejärel ta hüüdis: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”
9 Jeesuse jüngrid küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab.
10 Jeesus ütles: „Teile on antud ära tunda Jumala riigi saladusi, aga muudele inimestele on kõik tähendamissõnades, et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks.
11 See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna.
12 Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja
võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks.
13 Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent kiusatuse ajal taganevad ära.
14 Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent edaspidi lämmatavad neid muretsemised ja rikkus ja elulõbud ning nende vili ei saa küpseks.
15 Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja
heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Täname Jumala sõna, selle sõna külvi ja külvajate eest. Palume Jumalalt halastust ja abi kui me eksime või oleme läinud Issandast kaugele. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt haigetele tervist; reisil olijatele hoidmist ning leinajatele tröösti. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ja koguduse aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoniameti kandidaadi Marek Alveuse ja tema pere. Palume koguduse eakad Jumala armu ja hoidmise alla, et Issandas oleks neil jätkuvalt rohkesti rõõmsat ja tänulikku meelt. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 16:9-15
9 Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis
ja palus teda: „Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!”
10 Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.
11 Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed
Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse
12 ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia
osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.
13 Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.
14 Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.
15 Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: „Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!” Ja ta käis meile peale.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse Eesti Vabariigi presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame piiskoppide, preestrite ja diakonite eest ning iga koguduse liikme eest. Palume Jumala armu ja abi kõigile, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim eriliselt lähedal ning Jumala sõna inimesi puudutamas ja kinnitamas. Kingi armastust, jõudu ja elutahet ülalt. Palvesse kanname inimesed sõjapiirkondades ning palume, et sõjategevus lõppeks ning inimesed saaksid taas naasta oma kodudesse. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Perekeskuse, Diakooniatalituse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Diakooniahaigla jt.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 2:42
42Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.
Palume, et Issand aitaks meil püsida apostlite õpetuses, leivamurdmises ja palvetes!

PÄEVA SÕNUM nr. 125

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

TEENIMATU ARM

8.nädal: 17. – 23. veebruar 2019
3. pühapäev enne paastuaega
Septuagesima

Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi ini-mestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa vali-da oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima.
Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole maailma mastaabis sugugi halb. Me ei ole seda head ja olulist millegagi ära teeninud ja ometi on meil elus nii palju toetavat ja turvatunnet loovat.
Samuti on lood usuga ja kõige sellega, mida Jumal meile kingib. Siingi võime olla oma taeva-se Isa ees vaid vastuvõtjad ja tänajad.
Läheneb paastuaeg, mil mõtleme Kristuse kannatamisele ja surmale. Ta läks meie eest ristile, suri meie pattude pärast. Nüüd võib iga usklik inimene tänu Jeesuse toodud ohvrile saada oma eksi-mused andeks ja elada uut elu. Kristus kannatas selleks, et meie võiksime olla vabad. See on Jumala suurim kingitus inimestele, kes pole seda usaldust õigustanud.
Sõna “arm” tähendabki Jumala suurt kingitust, mida me pole ära teeninud, kuid mille võime siiski vastu võtta, et sellele lootes elada ja kord pääseda igavesse ellu. (Soom 2011:8)

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Palve on põhiliselt see, et me palvetades anname Jumalale tagasi Tema enda sõnad. Me toome nad Ta ette ja palume, et Ta toimiks oma tõotuste kohaselt. Ja kuna Jumal ei või ega oska valetada, siis võime me paluda täies usu kindluses, et Jumal teeb nagu Ta on tõotanud.
Nii teeb ka Taaniel. Ta on näinud, et Jeruusalemma oli tabanud kogu see õnnetus, mida proh-vetid olid ennustanud. See oli varemetes, aga sellele oli tõotatud ka uut algust. Eriti mõtleb Taaniel hävitatud templile. Selle uuesti ülesehitamine oli talle kõige südamelähedasem. Tempel oli Jumala tõotuste täitumiste nähtav sümbol. See oli koht, kust Jumal oli eriti tõotanud kuulda oma rahvast. Pealegi oli see ainus koht, kus iisraellased tohtisid Issandale ohverdada. Pole siis ime, et Taaniel pa-lub eriti seda, et Jumal laseks oma palet s.t. oma armu paista hävitatud templile. Selle uuesti üles-ehitamine oleks kõigile nähtav tunnistus karistusaja lõppemisest.
Kõik need uue aja palved toob Taaniel Issanda ette usaldades Tema armu ja mitte mingeid ini-meste omadusi. Lõppude lõpuks on linna uuesti ülesehitamine Jumala armutegu, mitte inimeste või-mekuste teene. Kui üldse keegi, siis Taaniel teadis seda. Ta oli näinud kuidas Jumal võib ühe hetke-ga tõugata maailma kõige võimsama riigipeamehe aastateks alla koos veistega rohtu sööma.
Nii tunnistab Taaniel lõpuks Jumalale, et tema ja ta rahvas on täiesti sõltuv sellest mida Jumal teeb. Tema hoiak on hoopis teistsugune, kui see mida võis näha Juuda elanike hulgas enne templi hävitamist. Siis oli rahvas kummalise kõigutamatu enesepettuse võimuses. Seda ei suutnud kõiguta-da isegi Jumala saadetud prohvetite manitsused. (PKK:Tn 9:7-20)

Ava, Issand, oma silmad ja vaata! Sest mitte surnud surmavallas, kellel hing on rinnast võe-tud, ei anna Issandale au ja tunnustust. (Brk 2:17)

Palvetagem: Issand Jumal, Sina kutsud meid oma viinamäele ega jäta kedagi jõude. Anna meile kõigile ülesanded Sinu riigis ja juhi meid oma tarkust mööda. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

ÕNDSAKSSAAMISE VÕIMALUSEST

Pühapäev – 17. veebruar

Jeesus ütles: “Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.” Mt 20:16

Jeesus näitab, et inimlikule tasulootusele vastandub radikaalselt jumalik armuõigus, mis ei aseta kedagi eelisolukorda Jumala ees. Jumala õigus on suurem kõigest inimlikult mõistetud õig-lusest – ja ükski, kes on tööle kutsutud, ei jää ilma tasust, nii nagu ükski töötegija viinamäel ei jää-nud palgata.
Teine, sellega paralleelne mõttekompleks on, et ärgu arvaku need, kellel lasub suurem töökoo-rem ja vastutus, et nad seetõttu peaksid saama mingit “palgalisa” või “preemiat” – jumaliku armuõi-guse valdkonnas ei tunta mingit säärast arvestussüsteemi. Kellelt Jumal rohkem nõuab, sellele ta al-gusest peale rohkem ka annab, ilma et see kuidagi mõjustaks lõplikku tasu, mis osutab alati samaks, vastavalt Jumala muutumatule armutahtele – ja seepärast võib juhtuda, et need, kes peavad end esi-mesteks, võivad palgapäeval osutada viimasteks, sest lõplik väärtuste hindamine õhtu saabudes töö-päeva lõpul võib paljudele osutada väärtuste “ümberhindamiseks”.

Kui Matteuse 19:30 öeldakse, et paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esi-mesteks, siis tänases kirjakohas nenditakse tähendamissõnale tagasivaatavalt, kuidas säärane ümber-paigutus võiks toimuda.
Kui need, kes osutavad viimaseiks jumalariigi töös, on samamoodi meelestatud nagu üheteist-kümnendal tunnil palgatud töölised tähendamissõnas, siis saavad nad esimesteks, ja esimesed juma-lariigi töös elavad läbi sama pettumuse nagu esimestena palgatud töölised, kes palgamaksmisel said viimaseiks rõõmu ning au poolest. (Salumaa 2001:536j)

Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks. (Mt 19:30) Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud. (Mt 22:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala teed ei ole iialgi nii rasked, et me ei suudaks neil käia. Kes väsib, sellele annab ta jõudu kanda oma risti ja käia Jumala teid ning täita tema tahtmist. Aleksander Täheväli

Palvetagem: Külvaja hoolas läks välja maailma põllule, töötas seal vara ja hilja usus ning lootuses. Tormides, äikeses, vihmas karastus põllupind, külvaja silmis sel viljal kallima kulla hind. Vili kord Jumala juures, kullast veel kallim ta, kiitus ning ülistav juubel kestab seal lõpmata. Varje Raid

KUI KAUA VEEL?

Esmaspäev – 18. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)
Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.
Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.
Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”
Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.
Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Ma mõtlen käia laitmatut teed. Millal sina tuled mu juurde? Ma tahan vaga südamega käia oma kojas. (Ps 101:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

JUMALAKARTUS ON TARKUSE ALGUS

Teisipäev – 19. veebruar

Mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. Jr 9:23

Ma olen kohanud palju inimesi, kes kaebavad selle üle, et nad rikkad ei ole. Aga vaadakem üles lakke, kus ripuvad kullakotid. Kui ma uskliku südamega Jumala antud rikkust kasutan, pudene-vad need kullakotid ise mu jalgade ette, aga kui mul ei ole usku või ma ei kasuta seda, siis need kul-lakotid tõmbuvad eemale, kui ma ka nende järele küünitan.
Praegusel ajal pajud kiitlevad oma niinimetatud tarkuse, vägevuse või rikkusega. Kõik need asjad täna on, aga juba homme haihtuvad olematusse. Nendega kiitlemine või nende üle kasvõi oma sisemuses uhke olemine on rumalus, selle asemel on prohvet Jeremijal meile soovitus: “Vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal.” Kui keegi veel ei oska või ei tule selle peale, kuidas seda teha, palvetagu ta Jumala poole ja palugu Temalt arukust seda teha ning Jumalat tundes ka selle tarkuse järgi toimida.
Meil on vaja näha ja ära tunda, kuidas Jumal teeb head, õigust ja õiglust maal ka selle praegu valitseva vägivalla keskel, mitte pettuda ja ahastada, et miks Jumal lubab seda kurjust ja ebaõiglust, vaid just selle kurjuse ja ebaõigluse keskel ise headuse ja õigluse tegija olla. (Kaldur 2016:8)

Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle! (1Kr 1:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinus on kaks olemust, üks toetab sind, teine paneb vastu. Sa pead ise otsustama kummale poole hoiad. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand, anna meile hägune pilk ebaolulise jaoks ning selge pilk kõikide Sinu tõ-dede nägemiseks. Søren Kierkegaard

PAULUS ÕPETAB MEID USUELLU TÕSISELT SUHTUMA

Kolmapäev – 20. veebruar

Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! 1Kr 9:24

Usklik on nagu sportlane jooksurajal, kelle kõik võimed on rakendatud ainsa suure eesmärgi teenistusse. Tõelise uskliku ja nimekristlase vahel on sama suur erinevus kui võidujooksja ja jalutaja vahel. Usklik peab kandma ehtsuse märki. Ta peab oma usku tõsiselt võtma. Enamik meist tunneb usklikke, kelle puhul tekib tunne, nagu võtaksid nad usku tõepoolest nagu võidujooksu.
Meie ehtsus sõltub õigest algusest ja edasijõudmisest. Ükski ei saa olla tõeline usklik, kui ta ei ole usklikuks saanud. Siia maailma sündides ei kanna me usuelu ehtsuse märki. Apostel ütleb, et sündimise poolest oleme “viha lapsed” (Ef 2:3). Aga kui oleme usu läbi Jeesuse oma Issandaks tun-nistanud ja tema meid Püha Vaimu läbi uuesti sünnitab, siis algab tõeline usuelu. Nüüd peame kon-trollima, kas see hool ja innukus meis ikka veel elab. Mis võidujooksja see on, kes kuidagi komber-dades oma eesmärgi poole liigub? Kas võtame oma ülesannet täie tõsidusega? Vanas tõlkes ütleb apostel: “Seepärast jooksen mina nüüd …”
Kui Paulus teadis, et ta on edasijõudnute hulgas, miks siis meie ei tohiks seda teha? Kristuse kannatuse aeg on täis püha tõsidust ja see, kes vaatab Kristuse ristile, teeb oma usuelule tõelise heateo. (Tärk 2004:97)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õpi kannatama laitmist, lase öelda endale õigust ning ära hädalda, kui see sulle su haava arstimisel valu teeb. Risti Vägi 1938/2

Palvetagem: Issand, ütle, mis mu lootus kallil kaugel kodumaal? Valged riided, elukrooni saan ma Sinult sealt. Seal, kus voolab eluvesi, seal Su armukäsi kosutab mind rändajat.

USALDAJA UUS TASE

Neljapäev – 21. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osu-tanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

Sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.
See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.
Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21, 22) Tänu põhjendab kogetud abil ja kujuneb ka üleskutseks teistele: Armastage Issandat. Olge kind-lad. (Tärk 2014:59)

Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele!
Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua ja kas me pääseme? (Js 64:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnn sellele, kes tröösti ja abi vaestele jagab. Kes viletsaid armastab, neile saab osaks kurbuses ja hädas seesama hoolitsus Jumalalt. Tema tahab olla kõigile arst ja aitaja, tervendada ja rõõmustada. Matthias Jorisseni järgi

Palvetagem: Jeesus, kui suur on Su kannatlikkus, millega Sa omasid juhatad ja kannad. Kui suur on Su tarkus, millega Sa õigust mõistad. Õpeta mind olema valmis Sind teenima. Muu jätan Sinu hooleks. Johann Bengel

LÄHTUME ALATI ARMASTUSEST

Reede – 22. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

Selles psalmireas on kirjas jäägitu pühendumine. Jumala suurim käsk oma rahvale on viiendas Moosese raamatus: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand on ainus. Armasta Issandat, oma Ju-malat, kõigest oma hingest, kõigest oma südamest ja kõigest oma väest,” ja lisas: “Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” (5Ms 6:4-6)
Kuidas täitis inimene seda käsku Vana Testamendi ajal? Tolle aja inimene teadis, et Jumal ei lepi mingi väikese osaga inimesest. Teadis, et Jumalal on täiuslikum plaan. Miks muidu tõi Ta Iis-raeli välja Egiptuse orjusest ja andis talle Kaananimaa? Miks muidu juhtis Ta seda rahvast, päästis mitmel korral hädast ja näljast ning võttis endale lepingulise kohustuse? Rahva lepingupooleks jäi Jumala austus. Aga iisraellane teadis ka, et Jumal on kiivas: Ta on oma südame avanud Iisraelile ja tahab, et Iisrael samuti avaneks ja mitte kellelegi ega millelegi muule. Totaalne truudus ühele ainsa-le, see on Jumala käsk. Jumal on ainus, Teda tuleb armastada kõigest südamest, hingest ja väest. Ju-mala jagamatus tingib südame jagamatuse: üheleainsale peab kuuluma kõik. Seda ei tohi mõista nii, nagu nõuaks Jumal midagi võimatut. Jumal ei nõudnud askeetlust, ometi pidi inimese kogu süda kuuluma Jumalale.

Nagu evangelist Markus õpetab: väljastpoolt küürimisest pole kasu, mis inimest rüvetab, see tõuseb seestpoolt, südamest. Ja Jeesuse sõnul: “Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel”.”
Jumalat huvitab ainult, milline on kellegi süda, kõik muu on kõrvaline. Välise rõhutamine viib käsuvagadusse, sisemine on midagi muud. Esimestes Moosese raamatutes räägitakse jumalakartu-sest ning lepinguliste kohustuste täitmistest, truudusest ja kuulekusest. Viiendas Moosese raamatus selgub midagi uut: Jumal nõuab kogu südant – jagamatult.

Heebrealane mõtles südamega, oskas südamega suhelda, oskas pühenduda täielikult. Need oskused on tänapäeva inimesel kitsa südame tõttu justkui välja arenemata. Paulus juudina tundis Toorat hästi ja tundis ka südant, kui ta rääkis oma kirjas korintlastele: “Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma sü-dames. Ma ütlen teile kui lastele: vastutasuks avarduge teiegi!” (Piir 2017)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Armas Isa, varja oma kirikut kutsumatute, uskmatute ja sobimatute karjaste eest. Anna oma ristikogudusele selle asemel õiglased õpetajad ja hingekarjased. Anna neile Püha Vaimu ja täida neid arusaamisega Sinu Sõnast, nii et nad näitaksid meile õiget teed. Pane pöördumise sõna nende keelele, nii et magajad ärkavad. Johann Haberman

JUMAL ON ARMASTUS, PELGUPAIK JA AVITAJA KÕIKIDES ELURASKUSTES

Laupäev – 23. veebruar

Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik! Ps 18:3

Tänane kirjakoht õpetab meile, et saab olla ainult üks käitumisviis: lähtuda alati armastusest. Armastusest Jumala ja teise inimese vastu, keda tunneme ja tunnustame kui oma venda. Sest me saame elada Taevase Isa lastena üksnes juhul, kui tunnistame, et teised, kõik teised on meie vennad.
Saagem lõpuks vabaks sellest meie ühiskonnas nii levinud kuvandist, et Jumal on kohtumõist-ja, kättemaksja, kes on maailma valu suhtes tundetu ja ükskõikne. Jumal ei saa kunagi olema inime-se jaoks ähvardus, Ta on armastus, pelgupaik ja avitaja kõikides eluraskustes. (Stefanus 2015)

“Ma tahan loota tema peale.” Ja taas: “Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal on mulle andnud!” (Hb 2:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida sügavam on armastus, seda tugevamaks see muutub; mida enam kasvab tarkus, seda enam sarnaneb see armastusega. Maurice Maeterlinck

Palvetagem: Jeesus vaimusilmad avas, pimedusest päästis mind, armu armu peale valas – Jeesus Päästja, tunnen Sind. Kallis Jeesus õpeta, et Sind kiidan tänuga. Elvi Vares

Kasutatud allikad

• Kaldur, Peeter 2016. Jumalakartus on tarkuse algus. – Eesti Kirik, 20.01.2016
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Tn 9:7-20 – Kuidas ma palvetan? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Piir, Miina 2017. Nädala mõte. 22.05.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/190-nädala-mõte-22-05-2017.html
• Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. [Postill] Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
• Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
• Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2015. Jutlus: Kadunud poja pühapäev. EAÕK koduleht: http://www.eoc.ee/nadala-jutlus/kadunud-poja-puhapaev-3/
• Soom, Kaido 2011. Teenimatu arm. – Eesti Kirik, 16.02.2011
• Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn:Allikas
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.
Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 123


IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

LOODUSJÕUDUDE ISSAND
6 nädal: 3. – 9. veebruar 2019

  1. pühapäev pärast ilmumispüha

Oleme harjunud, et inimene võib oma hingehädas pöörduda Jumala poole ja saada Temalt abi. Tänane pühapäev kõneleb aga sellest, et loodusjõudki alluvad Jeesusele. Kuigi oleme kuulnud, et inimene on looduse kroon, peame siiski sageli kogema oma jõuetust looduse ees.
Inimene võib palju siin maailmas saavutada, kuid sageli on küsimus selles, millise hinnaga me sihile jõuame. Looduse arvel rikastudes on nii mõneski kohas elukeskkond muudetud halvemaks ja kliima soojenemine annab meilgi end tunda.
Kui mõned kümned aastad tagasi olid suved soojad ja talved külmad, siis nüüd võime näha, kuidas kõik on muutunud. Ning kuigi meie laiuskraadidel on loodusõnnetuste tõenäosus väike, kas-vab see kliima soojenedes üha. Inimene peab mõistma oma vastutust looduse ees ja kiriku üks üles-anne on ka keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimine. Hetkes elamine toob kaasa negatiivseid tagajärgi tulevikus.
Jumal on halastaja ja kui kogeme oma tegude tagajärgi elus, võime pöörduda Jeesuse poole ning paluda abi. Pühakiri näitab, kuidas Jeesus aitas inimesi, kui nad olid hädas loodusjõududega. Võime palvetada, kui seisame vastamisi loodusjõududega ja tunneme, et jääme neile alla. Vanadele kirikutele tänutäheks annetatud esemed näitavad, et Jumal kuuleb palveid. Nii võime meiegi Teda kõiges usaldada ja see kannab ning päästab. (Soom 2017:8)

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Egiptusest tulles oli Iisraeli rahvas läinud läbi nii Kõrkjamere, kui ka Jordani jõe. See on jul-gustuseks Tema rahvale, aga hoiatuseks vastastele. Hoiatus, et Jumala vastu ei maksa mässata on endiselt põhjendatud. Kirjas heebrealastele hoiatakse meid, et “vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Pigem julgustagem üks-teist iga päev, niikaua kui veel öeldakse “täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!” (Hb 3:12,13)
See tuletab meelde, et me ei peaks ainult mõtlema oma päästele, vaid hoiatama ja julgustama ka teisi püsima Kristuses. Me vajame üksteise tuge, teel taevase eesmärgi poole. Mitte asjata pole Jumal loonud kogudust. Üksinda usuteel kaugele ei jõua. (PKK: Ps 63:1-66:20)

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, kelle sõna kuulevad tuul ja meri, me palume Sind: kinnita meid selle maailma tuultes ja tormides, et meie kartlik süda leiaks lohutust ja meie nõder usk saaks Sinu armu läbi tugevaks. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.


LOOTUSETUST MEIE PROGRAMMIS POLE
Pühapäev – 3. veebruar
Jeesus ütles jüngritele: “Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?” Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks. Mt 8:26

Me lepime selle looga nagu ta on. Kuid ühtlasi juhime rohkem tähelepanu sellele, et see ei juhtunud ainult ükskord Galilea vetel, kui Jeesus tormi vaigistas. Neid on lõpmata palju, kelle hin-gerahu Ta on taastanud. Kui me tunnema, et paat kõigub ägedas mere lainetuses ja oht on meil sil-made ees, siis tuleb Jeesus, kes magab, meie juures.
Enamus meist õnneks ei ole täiesti ilma Jeesuseta. Lapsepõlves, kui mitte alati oma perekon-nas, siis teiste kaudu me kuulsime Temast, Tema headusest ja võimust. Ja olgu paljude jõulud nii ilmalikud kui tahes, midagi Jeesusest jääb siiski meie jõuludesse, kui Ta magab meie hinge põhjas. Sagedasti me ei hooligi, et Ta oleks ärkvel. Magav Jeesus on meile mugavam.
Kuid hädaohus ärata Kristus oma hinges ja tunne, nüüd teie olete kahekesi. Tea, et koos Jee-susega sa leiad nõu, mis vaigistab ka merelained. Kui aga su paat vajuma hakkab, siis tea, et Tema tuleb sinuga kaasa ja ütleb su hingele: “Ei sa merre ära upu. Ma olen ahastuse päevadelgi sinu juu-res ja tahan sind viia äraarvamata rõõmu sisse, kus sa tagantjärele igaviku vaatepunktist leiad, et see paratamatu paadi vajumine oli sinu õnnis pääs.” (Pello 1972:83jj)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljude muude probleemide puhul võin minna kelle juurde tahes, võin rahulikult Kristusele selja pöörata. Võin minna nende juurde, kellel on tarkust või või-mu, vastavalt sellele, mida parasjagu vajan. Aga seal, kus on tegemist igavese tõega, igavese elu ja surmaga – kelle juurde on mul siis veel minna, kui mitte Kristuse, Jumala Püha juurde? Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve


TE OLETE SAANUD KUTSE
Esmaspäev – 4. veebruar
Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Jumal pakub ju midagi palju rohkemat kui see, mida keegi teine meile siin maailmas pakkuda suudab. Sageli aga on just pisiasjad need, mis hoiavad meid tagasi Jumala kutset järgimast. Samas pean tunnistama, et ma ei ole kohanud ka inimest, kes kaalutletult analüüsiks teemat, kas võtta Ju-mala kutse vastu või mitte. Pigem eiratakse seda teemat või ei süüvita sellesse, nagu oleks see täi-esti teisejärguline. Arvan, et tegelikult inimesed võib-olla ei oska kuulata Jumala kutset või ei usu, et just Jumal neid kutsub. Veelgi hullem, kui inimene ei julge seda kutset vastu võtta, sest kardab. Kardab, et mingi märk jääb külge. Kardetakse kaotada nn normaalse inimese staatus oma kaaskond-laste seas. Julgen väita, et need inimesed, kes ei julge seda kutset vastu võtta, ei ole lihtsalt selleks veel valmis ja nende aeg on veel ees.
Samas on ju nii, et kui Jumala kutse on ajatu ja alatine, siis lükatakse seda kutset edasi. Mõel-dakse, et küll jõuab, ega see Jumal ju kuhugi kao. “Aega on selle kiire asjaga”, nagu on tavaks öel-da.
Siin aga ongi minu arvates asja võti. Jumala kutse on meie sees, see on nagu igatsus, mis täna võib mattuda teiste mõtete alla, kuid homme on ta jälle tugev ja pitsitab meie sees. Jumala kutse oo-tab, millal ometi meis on tarkus seda kutset kuulata ja see vastu võtta. Jumal on kannatlik ja suur oma tarkuses. Jumal kutsub väsimata ja suure armastusega, andes inimesele vaba valiku. Kas võtad selle kutse vastu või mitte, see on inimese valik ja Jumal ei pahanda, kui inimene selle kutse pide-valt tagasi lükkab. Jumal ei võta meilt aga kunagi oma kutset tagasi, see on nagu avatud armastuse värav, mis ei sulgu ja ootab sind alati koju. (Raamat 2018)

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala antud lahendused on imelised. Algul ei saa aru, aga pärast taipad, kuidas Tema on kõik korraldanud. Ta on kõik teinud hästi. Jumal ei tee vigu. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina tahad, et kõik inimesed saaksid õndsaks ja jõuaksid tõe tundmisele. Sina kutsud meid püha sõna kaudu oma riiki. Hoia meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest ning aita meid, et võtaksime ilma kahtlemata ja tõrkumata Sinu kutse vastu, ela-ksime Sinu sõna järgi ning pääseksime taevasesse pidulauda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.


TÄNAGU TEDA VANGIMAALT PÄÄSENUD
Teisipäev – 5. veebruar
Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest. Ps 107:1,2

Igal inimesele meenutatakse, et tal on põhjus tänamiseks. Ja peale tänu võib inimene vaevalt midagi Jumalale anda. And, mida altarile tuuakse, on Jumalalt saadud, leib, mida vaestele antakse, on ka Jumala and, karikatäis külma vettki on võetud loodusest, aga tänu tõuseb sinu oma südamest. Toogem siis Jumalale ülistusande! (Hb 13:15)
Nii nagu üleskutse on üldine, nii on ka esialgu tänu ja selle põhjus üldine. Meid kutsutakse Ju-malat tänama sest Tema on hea. Elame universumis, mida juhib hea Jumal. Vastasel korral oleksi-me põrgus. Peaksime Jumalale tänulikud olema ka tema helduse eest. Tema heldus kestab igavesti. Sellel ei ole algust ega lõppu. Jumal on armastus ja armastusele on omane, et ta tahab midagi anda.
Kellele maksis Jumal lunastushinna? Võimalik, et siin mõeldakse Babüloonia vangist tulnuile. Peaaegu sama mõte esineb ka Jesaja 49:12 ja 62:12. Vangimaalt tagasipöördunutel oli eriline põhjus Jumala tänamiseks. Jumal oli neid lunastanud. See on sümbol suurest kogunemisest Jumala riiki (Mt 8:11).
Jumal ainult ei lunasta meid, vaid ka kogub kokku. Ja ta teeb seda Jeesuse Kristuse kaudu. Tä-nage teda selle eest! (Tärk 2014:490j)

Juudit ütles: Hakake mängima minu Jumalale trummidega,laulge Issandale simblitega! Lisa-ge kiituslaul temale,ülistage ja hüüdke appi tema nime! (Ju 16:2) Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest. (Ps 106:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene ei mõista Jumala saladusi, vaid austab neid. Wil-helm von Humboldt

Palvetagem: Minu elu on silmapilk, tund, mis möödub. Mu elu on hetk, millesse mul pole voli jääda. Sina tead, mu Jumal, et Sinu armastamiseks siin maa peal on mul ainult tänane hetk. Therese Lisieux


PALJUD PILGUD ON PALVES ÜLES PÖÖRATUD.
Kolmapäev – 6. veebruar
Kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eest-palvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest. 2Kr 1:11

Paulus palus, et korintlased tema eest palvetaksid. Et Jumal annaks talle abi ka teistes problee-mides. Ja kui Jumal sellistele palvetele vastab, siis on tulemuseks see, et kristlase usaldus Jumala vastu kasvab. Siis omandab tema kiitus ja ülistuski hoopis uue sügavuse. See ei tõuse enam juhus-likest tunde puhangutest, vaid teadmisest, et Jumal on tõesti vägev aitaja.
Me vajame eriti palju palveid neil aegadel, kui meie elu on kerge. Kerge elu on nimelt hea vaimulik unerohi. Kas ei võigi seegi olla üheks oluliseks põhjuseks, miks peavad kristlased minema ka läbi raskuste. (PKK: 2Kr 1:1-11)

Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi võit-lema koos minuga palvetes Jumala poole minu eest. (Rm 15:30) Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks. (2Kr 4:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar

Palvetagem: Tee mind vahvaks võitlemises, et ei rist ega hirm, ei kiusatus ega ahastus mind Sinu sõnast ega õndsakstegevast usust ära ei pööraks. Vaid anna kindlat meelt, et ma Sind truult igal ajal teeniksin, Sind kardaksin ja armastaksin ja Sinu nime julgelt maailma ees tunnistaksin. ULR palveraamatust


JUMAL RIIKI EI SAA KAHJUSTADA MAISED JÕUD.
Neljapäev – 7. veebruar
Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel. Ps 93:4

Mässavad veed tähendavad üldiselt kaosejõude, mis Jumal taltsutas juba maailma luues või ka rahvaid, kes otsekui mässavad ja vahutavad.
Meilgi räägitakse näiteks mitmesugustest poliitilistest või õpetuslikest vooludest. Need võivad olla suured ning tunduda ülevad ja võimsadki. Aga miski loodu pole võrreldav Loojaga, kes valit-seb kõige üle.
Ka inimese elu üle võivad käia mitmesugused lained, aga Issanda kaitse alla võib jääda jul-gesti igas olukorras. (PKK: Ps 93-96)

Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid. Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma rae-vus ta teeb neile hirmu (Ps 2:4,5). Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päe-val (Ps 110:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuda tähendab tunda ja usaldada Jumalat. See tähendab loobuda tegemast Temale ettekirjutusi, mida Tema võib ja suudab. Uskuda tähendab usaldada Ju-mala tõdesid rohkem, kui oma mõtteid ja kahtlusi. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Jeesus mu ainuke tugi, Sinule toetun ma. Jõuetu abi ja vägi, aitaja hädades Sa. Nõrkade ainuke lootus, vaese ja armetu vend. Viletsa viimane ootus, ära Sa jäta nüüd mind! Peeter Sink


TÄNAGU TEDA NEED, KES ON MEREHÄDAST PÄÄSENUD
Reede – 8. veebruar
Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja Issand viis nad igatsetud sadamasse. Ps 107:29,30

Inimese Looja on ka looduse Looja. Mõlemad alluvad tema tahtele. Siis, kui Jumalal on kül-laldane põhjus inimese palve kuulmiseks, võib tema palve peale anda tormi või vaikust. Meil on lu-ba seda võimalust kasutada. Jumal ise hoolitseb selle eest, et niisuguste palvete puhul oleks garan-teeritud üldine heaolu.
Mitte kõik meremehed ei hukku õnnetuses. Leidub neidki, kes tulevad surmaväljalt tagasi ko-ju ja alustavad hukkunud laeva asemel uue ehitamist. Aga need tänagu Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele (Ps 107:31)
Õnnetusest pääsemist ei tohi võtta kergelt. Ärgu keegi arvaku, et tema pääses “õnneliku ju-huse” tõttu. Igaüks, kes raskest olukorrast on välja tulnud, tänagu ise abi eest ja kutsugu ka teisi tänama.
Kui juba ajaliku elu õnnetusest pääsemine on nii suur sündmus, kui palju suurem on patust ja surmast pääsemine! (Tärk 2014:499j)

Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. (Mt 14:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelik on see, kes on õppinud põgenema Jumala juurde, otsima kaitset Tema tiibade all ja leidma seal pelgupaika tormi eest. Ole Hallesby

Palvetagem: Siiski öös sünges, võitlevas hinges, igatsus elule julguse loob. Lootuste kuma koitmaski juba, raugemas tuuled ja lainete hoog. Maailma Issand, tormides ustav, lainete hauast veel elule toob. Arved Pau


MEIE TÕELISED VÕIMALUSED ON JUMALAS
Laupäev – 9. veebruar
Meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. 2Kr 1:9

Ajalikus elus võib ette tulla momente, mil oma võimeid õigesti hinnates toimid arukalt. Aga Kristuse järgimisel ei tohi keegi oma võimetele loota. Meie usuelu püsib algusest lõpuni Jumala väes. Enesele vaatamine riisub meilt jõu, sest säärasel juhul jätame kõrvale Kristuse. Oluline on loo-buda koos Paulusega enesele lootmast. Pidagem siis meeles, et usuelu aluseks pole mitte meie või-med, meeleolud, kogemused, head ega halvad teod. Vaid meie tõelised võimalused on Jumalas.
Jeesus on tulnud, “et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti” (Jh 10:10). See tähendab, et Tema on loonud meile tingimused vaimulikuks eluks. Püha Vaim soodustab usuelu pidevalt. Ära siis usu kiu-satust, mis sosistab: “Sinu olukorras ei ole võimalik usklik olla.” Võimalused on olemas. Ära vaata enesele ega oma olukorrale, vaid pööra silmad Issandale! Siis ärkab sinus uus kasvujõud. Usu eri tasandid ei sõltu niivõrd võimaluste erinevusest kuivõrd võimaluste kasutamisest. Kasuta oma või-malusi juba täna! (Tärk 2004:88jj)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala juures avanevad inimelu jumalike võimaluste vära-vad. Sest mis inimestel on võimatu, see on Jumala juures võimalik. Usu kogemus on teistsuguse tõelisuse, jumaliku tõelisuse kogemus. Joosep Tammo

Palvetagem: Nõnda eriline valgus valgustamas rahva teed. Uue päeva kirgas algus Kristuses on haarand meid. Paturammetus on kustund, maha jäänud tühjad teed. Lootus eluks ellu astund, elame vaid Jeesuses. Arved Paul


Kasutatud allikad

• Pello, Otmar 1972. Ja ööd ei ole seal … Toronto: Oma Press
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 63:1-66:20 – Õnnistustevihma rabin; Ps 93-96 – Jumal mõistab kohut!; 2Kr 1:1-11 – Ahistused ja lohutus. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Raamat, Tuuli 2018. Kutse Jumala riiki. 3. pühapäev pärast nelipüha (Mt 11:28). Kirik & Teoloogia, 08. 06.2018: http://kjt.ee/2018/06/kutse-jumala-riiki-3-puhapaev-parast-nelipuha-mt-1128/
• Soom, Kaido 2017. Loodusjõudude Issand. – Eesti Kirik, 25.01.2017
• Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn: Allikas
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2019

1 2 3 40