Päeva Sõnum. Nr 67. 7. – 13. jaanuar 2018

07RISTIMISE AND

2 nädal: 7. – 13. jaanuar 2018

Kristuse ristimise püha. 1. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva evangeelium käsitleb ilmumispüha vanakiriklikku teemat Jeesuse ristimisest. Jeesuse ristimiselt laieneb pühapäeva teema ristimise sakramendile ja selle tähendusele kristlase elus. Ristimisest algas Jeesuse avalik tegevus ja kannatustee. Meiegi oleme ristimises liidetud Jeesusega ja Tema Kirikuga, et saaksime osa nii Tema kannatusest kui ka võidust.

Meelespeetav kirjakoht: Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

Püha Vaim on midagi reaalset ja kogetavat, mitte lihtsalt dogmaatiline mõiste. Siin räägib Paulus Vaimu juhtimisest ja ütleb, et see on Jumala lapse kindel tunnus. Juhtides kristlast näitab Jumala Vaim teed mida tasub käia.

See salm aitab mõista ka elu pimedamat külge. Te teate, et kui te olite paganad, siis te läksite tummade ebajumalate juurde, just nagu oleks teid tagant sunnitud. (1Kr 12:2)

Kui inimene elab ilma Kristuseta, siis ei ole ta kaugeltki vaba ise oma teed valima. Aga kui Püha Vaim piirdub ainult julgustamise ja õhutamisega, et kristlane püsiks õigel teel siis vastupi-dine, tagant sundiv jõud paneb inimesi ebajumalaid ehk Jumala vastaseid jõude teenima. Paulus ütleb korintlastele ka, et ebajumalaid teeniv inimene teenib tegelikult kurje vaime ehk deemoneid. Pole seega raske mõista, kes on see tagant sundiv jõud, kes püüab panna inimesi teenima ükskõik keda peale Jumala.

Inimene võib kujutleda, et siin maailmas on kolm erinevat teed millel võib käia. Et üks tee viib Jumala juurde taevasse, teine hukkatusse ja kolmas on midagi vahepealset, nn “kuldne kesk-tee”. Piibli ääres aga selgub, et see on eksi arvamus. Jeesus rääkis ainult kahest teest – laiast ja kitsast (Mt 7:13-14). Üks viib hukkatusse ja teine ellu. Kolmandat pole olemas. Inimene peab mi-nema kas saatanast aetuna deemonite juurde või Jumala Vaimu juhtimisel taeva poole.

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja Isa, Sa oled oma armsa Poja läbi seadnud meile püha ristimise sakramendi uuestisünni pesemiseks ning sellega puhastanud meid pattudest ja võtnud oma riigi osadusse. Juhi meid Püha Vaimuga, et me õigesti mõistaksime Sinu armu suurust, paneksime oma lootuse ristimisele ning teeniksime Sind pühitsetud ja puhta eluga usus. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

VEEL SUUREM INIMESTE SEAS!

Pühapäev – 7. jaanuar

Kui ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi. Lk 3:21,22

Luukas mainib Jeesuse ristimis lugu väga lühidalt, peaaegu mööda minnes. Kõik ebaoluline on välja jäetud. Ei mainita kes Jeesust ristis ja miks. Selle asemel, aga rõhutakse Jumala Kolmain-sust. Siin on kohal Jumala armas Poeg, Püha Vaim ihulikul kujul tuvina ja Isa Jumala hääl, mis kostis taevast.

Kui Jeesus alustab oma pääste tööd, siis on algusest peale tegu Kolmainsuse Jumalaga. Kasu-lik on tähelepanna seda, et ka Jumala kolmanda isiku Pühal Vaimul on ihulik kuju. Enamasti peeta-kse Püha Vaimu lihtsalt mingiks väe ilminguks või isegi ainult meeleoluks. Tegelikult on Püha Vaim nii sama iseseisev, otsustav ja kõikvõimas nagu Jeesus ning vähemalt sel korral ilmus Ta ihulikul kujul.

Kreeka kultuuris peeti kõike ihulike halvaks. Väärtuslikuks peeti üksnes hinge või vaimu. Ju-mala Sõna aga näitab, et ka ihu on Jumala poolt loodud ja väärtuslik. Isegi Jumala Poeg sai maailma tulles inimeseks, kellel oli tavaline ihu.

Jeesuse ristimise puhul tasub panna tähele paralleele maailma loomisega. Seal hõljus Jumala Vaim vete kohal ja siis kõlas Jumala Sõna, millest kõik algas. Sammuti on Jeesuse ristimise puhul tegemist veega, Püha Vaimu liikumisega ja Jumala poolt öeldud sõnadega. Need sõnad on kirjas ju-ba Taaveti laulus: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.” (Ps 2:7)

Jeesus ei ole loodud olevus ega peaingel, nagu mõned õpetavad, vaid Isast sündinud Poeg. Kes oli saanud inimeseks ja alustas nüüd oma tööd.

Et Jeesus palvetas, siis sellega kriipsutab Luukas alla, et ka Jumala Poeg sõltub täielikult oma taevase Isa armust.

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, ja ennäe, hääl taevast ütles: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Mt 3:16,17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mida sinu jaoks tähendab olla Jumala tütar või poeg. Võta aega olla oma Isaga ning kuula, kuidas Tema sind oma lapseks hüüab.

* * *

   

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 8. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

Selle peatükki kahes esimeses salmis räägiti päästest üksik isiku seisukohalt. Neis kasutati sõ-nu – “sina”, “mina”, “minule” ja “mind”. Kuid nüüd läheb kõne mitmuse vormi. Pääste pole mitte ainult isiklik, vaid ka kollektiivne asi. See on mõeldud jagamiseks, seda piisab kõigile. Sellepärast räägitakse ka allikatest mitmuses. Ei ole karta, et mõni ei saaks sealt osa. Igavese eluvett piisab kõi-gile. Sellest saab juua rõõmuga, kartmata ja hirmu tundmata.

Andeks andmine, mille Jumal on meile valmistanud Issandas Jeesuses Kristuses on mõeldud meile rõõmuks ja heameeleks. Kuid liiga sageli laseme andestuse ja pääste rõõmul mattuda iseenda-ga seotud pettumustega tuleneva pisarate ja masenduse alla.

Jeesus Kristus on meile mitte masenduse ja kurvastuse, vaid rõõmu allikaks. Ta võttis enda peale Jumala viha, mis me oleme oma pattudega ära teeninud, et me võiksime vaba südamega rõõ-mustada selle üle, et me kuulume Jumalale ja oleme Tema lapsed.

Tuletame meelde, mida ütles Jeesus: “Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastu-sse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.” (Jh 15:10,11) Johannese evangeeli-umi 16. peatükis salmises 20-22 rääkis Jeesus, et kui otsustavad sündmused on käsil, siis on jün-gritel ka kurvastamist. Aga hiljem muutub kurbus rõõmuks. “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” (Jh 16:22) Ja veel paar salmi edasi on kirjas “Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik! ” (Jh 16:24) Kõik need ja paljud teised kirjakohad väljendavad seda sama, mida Jesaja ütles siin sõnadega: “Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist.”

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega, et imetleda Jumala armu ning heldust. Vaatle aukartuse ja hämmastusega tõotusi, mida Tema sulle andnud on. Seejärel jaga neid kellegagi.

* * *

 

JUMAL MEIE KESKEL

Teisipäev – 9. jaanuar

Preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, jäid kindlalt seisma kuivale keset Jordanit, ja kogu Iisrael läks üle kuiva mööda, kuni kogu rahvas viimseni oli läinud üle Jordani. Jos 3:17

Kui seaduselaegast kandvad preestrid astusid jõkke, jäi jõgi veest tühjaks. Nii sai iisraeli rah-vas raskusteta Jordanit ületada. Sest vesi peatus Aadami linna (Jos 3:16) juures, mis asub Jeerikost umbes 30 kilomeetrit põhja pool. Kahtlemata võis Jordani üleujutus pakkuda Jeeriko elanikele tur-valisuse tunnet, mis aga oli petlik. Nad ei osanud karta iisraellaste tulekud Jordani lääne rannale en-ne kui üleujutuste aeg lõppeb. Jumal oli otsustanud aga teisiti. Temale polnud tulvav jõgi mingiks probleemiks.

Meie võime küsida, mis moodi saab Jumal veevoolu peatada? Üks vastus võib olla selles, et Jordani org on osa pikkemast, ligemale 5000 km pikkusest maakoores olevast lõhangust, mis lõunas ulatub välja kuni Keeniani. See piirkond on seismiliselt ebastabiilne ja seetõttu on maavärinad seal küllalt tavalised. Näiteks aastal 1927 libises maavärina tagajärjel Jordanit ümbritsevatelt mägedelt hulk pinnast jõeorgu ja ummistas Jordani sängi. Jõgi pidi tegema endale uue tee, mis tõttu jõe vool peatus 21 tunniks. Sama sugune sündmus leidis aset aastal 1924 ning 1906, mil jõgi kuivas täielikult 24 tunniks.

Jumala imed on tihti seotud just sündmuste õige ajastusega. Inimesed on Tema juhtimisel sat-tunud õigel ajal õigesse kohta. Juhul kui Jumal kasutas ka Joosua ajal veevoolu peatamiseks maavä-rinat, siis ajastas Ta nõnda et vool katkes just siis kui preestrid astusid vette.

On julgustav teada, et Jumala kõikvõimsus võib väljenduda ka sündmuse õiges ajastamises. Jumal kannab alati hoolt selle eest, et ühegi Tema plaani täitumine ei hiline, ehki meile võib tundu-da teisiti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal kutsub meid edasi liikuma oma suhtelise turvalisuse aladelt, järgnema Temale hoopis uutel radadel. Mida võiks see täna tähendada Sinule?

* * *

 

KRISTUSES ON ALANUD UUS AEG

Kolmapäev – 10. jaanuar

Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Gl 3:27

Kristusega riietumise all võib mõista kahte erinevat ja vastanliku asja. Sellega võib viidata Jeesusele, kui iga inimese eeskujule. Kristlane on kutsutud suhtuma oma ligimestesse ja Jumalasse sama moodi nagu tegi Jeesuski. Nõnda mõistetuna on Kristusesse riietumine kõige jõulisem seadus, mida keegi ei suuda täita. Seda mõttet kasutab ka Paulus kirjas roomlastele: “Rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Rm 13:14)

Kuna kristlast mõjutab tugevasti rikutud loomus, siis tuleb seda pidevalt seaduse kuuluta-misega alistada. Selle soovid on alati Jumala tahtele vastupidised. Sellepärast ei tohi kunagi selle järgi toimida. Selles mõttes tähendab Kristusega riietumine, siis umbes sama nagu keeldumine rikutud loomuse ahvatlustele järele andmast. Soov sellisest järele andmist keelduda tuleb muidugi Kristuselt.

Aga Kristusega riietumist võib mõista ka evangeeliumi seisukohast. Siis ei tähenda see Kris-tuse eeskuju järgimist, vaid sündimist Jumala riiki. Siis riietub inimene Kristuse enesega, saades ühtlasi kõik selle mis kuulub ka Kristusele – patutuse, õiguse, tarkuse, meelevalla, elu, vaimu ja isegi ülestõusmise. See ongi teiste sõnadega Kristuses olemine. Seda võib nimetada ka päästega riietumiseks.

Meie inimeste loomulikuks riietuseks ülekantud tähenduses on see needuse all olev loomus, mis sai osaks Aadamale pärast langemist. See rüü lehkab surma ja prügimäe järele. Kõige enam ilm-neb see selles, et oma loomu poolest oleme pimedad Jumala teedele ja tahtele. Me halvustame ja vihkame Teda. Me oleme täis kõik võimaliku kurja himu, saastumust, ahnust, isekust, hoolimatust, armastamatust jne. Ehk meie oma riietus on täielik vastand Kristusele. Meie jaoks on kõige õnne-tum see, selle rõivastuse oleme saanud kingitusena Aadama pärandina kaasa juba sündides.

Nüüd on meie jaoks oluline küsimus, kuidas inimene võib sellest surma järgi lehkavast rõivast vabaneda ja saada uue, mis lõhnab elu järele. Paulus ütleb siin, et see võimalus on Kristus ise. Seda ei saa mingite seaduste ja tegudega, vaid siis kui inimene liidetakse Kristuse enese külge. See toi-mub ristimise ja usu kaudu. Kristusesse ristitud ja Temasse uskuja inimene on saanud Tema enese osaliseks ehk rõivastatud Kristusega.

Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? (Rm 6:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida Jumalat selle lähedase osaduse eest, mida Tema on sulle võimaldanud. Armastuse ja rõõmu eest, millega Tema sind täidab; väe eest mis sinus toimib selle sama Vaimu läbi, kes elas Pauluses ning elab igas tõelises kristlases.

* * *

  

RISTIJA JOHANNES TUNNISTAB JEESUST

Neljapäev – 11. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

Eelmisel päeval oli Ristija Johannes vestelnud preestrite, leviitide ja variseridega selle üle, kes ta on ja kes ta ei ole. Nüüd, järgmisel päeval saab Johannes võimaluse esitleda Seda kellele on ta teed valmistanud.

Johannes oli preestri poeg. Ta oli söönud kodus seda toitu, mis ohvritest oli ette nähtud prees-tritele. Ohvrite maailmas oli ta elanud kogu oma lapsepõlve ja nooruseea. Nähes nüüd Jeesust kasu-tab ta Moosese raamatutest tulenevat pilti ettenähtud ohvritest, et seletada kes Jeesus on.

Moosese seaduse järgi ohverdati loomi pattude andeks andmiseks. Aga nähes Jeesust ei räägi Johannes ohvritest või ka patust mitmuses vaid ta teeb seda ainsuses. Lõppude lõpuks on ainult üks ohver, ainult üks Tall kes võib võtta ära maailma patu. Kõik patuohvrid enne seda olid peamiselt üksnes pattu kinnikatmiseks. Nad ei suutnud seda ära võtta. Nüüd jõuab täiusele kõik see millele ohvriloomad olid viidanud. Sellele täitumisele oli viidanud Aabrahami leitud jäär, kelle ta ohverdas oma poja asemel Morija mägedel. Sellele viitas ukse piitade määrimine talle verega Egiptuses enne sealt väljumist ja samuti viitasid sellele põletusohvrid altaril rohkem kui 1000 aasta jooksul ohverta-tud patuohvrid nii kõrbe teekonnal kui ka Jeruusalemma templis.

Ehkki patte mida me inimestena teeme on lugematul arvul, näeb Johannes neid kõiki otse kui ühe suure maailma patuna mille Jeesus, Jumala Tall ära kannab. Meilgi on põhjus peatuda ja vaada-ta Teda, kes kannab ära ka meiegi patud. Tema on meie ainus lootus ja Temast oli ka Johannes ini-mestele tunnistanud, ehkki ta Teda algul inimesena isegi ei tundnud nagu selgub järgmistest salmi-dest.

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule Jumal Isa juurde nagu sa oled, ja palu, et tänane kirja-koht inspireeriks sind jagama teistega tunnistust, mis on aus ja tõepärane.

* * *

 

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Reede – 12. detsember

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kan-natuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale. Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud uskli-kud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juu-das. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimes-tele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese os-kuse arvele.

Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. (1Sm 16:13) Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:22) Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud! (Js 42:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle täna miks on Jumal sind kutsunud ja väljavalinud. Milliseid ülesandeid või kohustusi Ta sulle on andnud?

* * *

 

KRISTLIK KOGUDUS

Laupäev – 13. jaanuar

Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. Gl 3:28

Iga inimene kes on ristitud Kolmainu Jumalasse ja kes usub Jeesusesse Kristusesse on Jumala pärija ning Taevariigi täie õiguslik kodanik. Siis pole enam tähtsust inimlikul omadusel, sool ja rah-vusel.

Eriti galaatlaste jaoks oli neil sõnadel suur tähtsus. Nad said kuulda, et keegi ei ole õige selle tõttu et ta on juut ja püüab seadust täita. Vaid selle tõttu, et ta on usus toetunud Jeesusele Kristusele ja on nõnda Temaga riietunud.

Need sõnad on meeldetuletuseks ka lahknevuse kohta. Keegi ei saa päästetud sellepärast, et ta kuulub mingisse organisatsiooni, kogudusse, kirikusse või mingisse inimrühma. Ei küsi Jeesus viimsel kohtupäeval milliseid liikmekaarte sul on ette näidata. Pääste rajaneb sellel, et inimene on saanud patud andeks Jeesuse Kristuse nimes ja veres. Kogudustel ja kirikutel on alati teise järguline roll, aga muidugi on ka neid tarvis. Nad pakuvad kristliku osadust ja sakramente, ning kohta kus tegutseda ja kasvada kristlasena.

Aga Jeesus ise suhtleb iga kristlasega isiklikult ja võtab meid sellisena nagu me oleme. Tal on varuks igaühel oma koht nii osaduses iseendaga, kui ka teiste kristlastega. Iga Kristusega liidetud inimene saab kindla koha Tema vaimulikus ihus, üle aegade ületavas koguduses. Ilmutuse raamatus võime lugeda, et kord kuulub sellesse kogudusse kõigist maailma rahvastest ja keeltest. Kui palju praegu sellesse kogudusse inimesi kuulub, ei ole inimestele teada. Kristuse ihu ehk koguduse piirid on inimese silmade eest varjatud. Kõige tähtsam on see, et Jeesus Kristus tunneb omi. Tema juurde võib tulla tänagi, sõltumata soost, rahvusest või east.

Et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maa-ilm usuks, et sina oled minu läkitanud. (Jh 17:21) Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. (Rm 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled kunagi hakanud kahtlema oma päästes sest pole suutnud elada vastavalt püstitatud ootustele? Palveta , et võiksid täiesti mõista Pauluse sõnades peituvat tõde.

* * *

PIIBLIKURSUS

PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Palve tagajärg.

Mk 11:24 “Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!” Lisaks: Jh 14:13,14; 1Jh 5:14,15

Palve läbi saadakse kõik, mida palutakse ja isegi rohkem. Ef 3:20,21

Me peame pidevalt paluma, et evangeeliumit kuulutakse maailmale (2Tm 2:1-4) ja et see jõuaks iga inimeseni. Sellepärast tuleb meil tungivalt paluda, et Jumal ärataks ja saadaks töölisi Oma valminud põllule.

“Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lam-bad, kellel ei ole karjast. Siis ta ütles oma jüngritele: “Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Palu-ge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!”” (Mt 9:36-38)

Usklik peab iga päev palvetama ja Jumala Sõna lugema, et saaks üles kasvada ja elada Jumala auks. Piibel on palve toit. Ilma palveta ei ole võimalik elada õiget kristlikku elu. Mida rohkem pal-vet, seda rohkem on meil jõudu usuelus. Jumalaga elatud aeg on kõige tähtsam inimese elus.