Kategooria postitused

Päeva sõnum. nr 47. 20. – 26. august 2017

SOOSINGUAJAD

4 nädal: 20. – 26. august 2017

11. pühapäev pärast nelipüha

See pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, milleks on juutliku pärimuse järgi aabkuu 9. päev. Sellele sündmusele viitab pühapäeva vanakiriklik evangeelium. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august.

Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Sageli takistab omaenda võimetele, inimtarkusele ja oma eristaatusele lootmine neis olukordades Jumala hääle kuulda võtmist ja Tema kutse järgimist.

Soosingu- ehk meeleparandusaja kohta kehtib sõna: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks (Hb 3:15).

Meelespeetav kirjakoht: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

Jumalal on rahvas, kes arvestab tema tahtega. Usklikud ei pea nõu Jumala vastu, vaid otsivad ta tahet. Jumal näeb kõiki olukordi ja vajadusi ning Tema aitab. Kuid millele või kellele saab aga tugineda see, kes Jumalat ei tunnista? Kas inimlikele nõuannetele ja tugevusele? Kui sageli peab selline inimene pettuma, sest inimlik nõuanne on poolik.

Tänane kirjakoht tuletab meile taas meelde, et mis tahes tegevuse eel pöörduksime Looja poole, küsides tarkust ja juhtimist, sest üksnes Tema näeb tervikpilti, Tema teab ka teiste inimeste plaane ja tunneb tulevikku. Temalt saadud jõud on raugematu, mistõttu tasub oma lootused rajada Temale.

Oluline on meeles pidada, et abi saanuna ja rikkalikku Jumala armu kogenuna ei unustaks me tänada. Jumala tänamine tuletab meile endilegi meelde, et saavutatud edu pole meie pingutuse tulemus, aga ka seda, et tulevikuski võime oma mured Jumala hooleks anda.

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest. (Ps 65:5) Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand. (Ps 144:15)

* * *

 

ENESEGA RAHULOLUST RAEVUNI

Pühapäev – 20. juuli

Jeesus ütles: “Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.” Lk 4:24

Naatsareti rahvas ei olnud mõistnud seda kaalukat tõde, et Jumala arm ei olnud reserveeritud üksnes neile või juutidele. See polnud nii mitte kunagi. Pigem olid juudid valitud kui rahvas, kelle missiooniks oli viia valgust teistele rahvastele, paganatele (Js 42:6). Nemad aga eelistasid näha end valitud rahvana ja punkt. Prohvetid olid sellest tõest aru saanud ja Jeesus tsiteerib kahte neist.

Eelija saadeti aitama vaest lesknaist Siidonimaal (1Kn 17:8-16). Eliisa tervendas pidalitõbise – Süürias, tollase vaenlase sõjaväepealiku (2Kn 5:1-14). Jeesus oleks võinud näiteks tuua ka Joona, kes saadeti meeleparandust kuulutama Niineve rahvale ja kes toimunuga kuidagi kohaneda ei suutnud.

Juutide arusaamine Messiast oli, et too tuleb ning päästab nad vihatud roomlaste käest, mitte ei osuta armu nii juutidele kui paganatele ilma mingit vahet tegemata. Nemad ootasid Meesiat, kes tooks kohtumõistmise roomlaste üle ning taastaks juutide valitsemise andes neile aulise poliitilise tuleviku. Kuigi Jeesus alustas seda kohtumist nii meeldivat muljet avaldades, lõpetas ta selle rahva raevuajamisega. Nad olid valmis teda tapma sellise jumalateotuse pärast.

Lugedes Luuka evangeeliumit edasi, näeme Jeesust oma missiooni jätkamas, andes armu kõikidele. Ei tollal ega ka praegu saa keegi Jumala armu vaid enda eesõiguseks pidada. Meie aga võime näha ka seda, kuidas see väike sündmus osutab palju suuremale eesootavale varjule Jeesuse elus – sündmusele, mis saab sündmia 3 aastat hiljem.

Aga Jeesus ütles neile: “Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!” (Mk 6:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jeesuse õpetuses oli asjaolusid, mis panevad sind end ebamugavalt tundma? Too need palves Jumala ette.

* * *

JUMAL, KES ON

Esmaspäev – 21. juuli

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

Kui 31. psalmi taustaks oli kokkuvarisev maailm, ning 32. psalmi teema süüst muserdatud üksikisik, siis 33. psalm on täis lihtsat usaldust ning kindlust. Meie ees on maailm, kus pole küsimusi, hirme ega kahtlusi. Taoline maailm pole vähem reaalne kui kahe eelmise psalmi oma, kuigi võib näida liiga hea selleks, et päriselt olemas olla või eesmärgina liiga saavutamatu. Nii see pole, vaid 33. psalm jutustab Jumalast, kes on kohal, tegutsev ning usaldusväärne. Vaid see on veelgi mõjuvõimsam.

Universumi üüratu lõpmatus, ookeanide hirmuäratavad sügavikud, mis iidsel ajal jutustasid juutidele kaose jõududest – kõik see sai olevaks Temas ning on Tema valitsuse all. Jumal kontrollib ka ajalugu. Rahvad tõusevad ja hääbuvad, kuningad teevad seda mida kuningad teevad; kuid Jumal on alaliselt vaatlemas.

Jumal hoolitseb omaenese rahva eest ning valab neile õnnistusi. Ikka ja jälle oleme silmitsi armu imega, ning kutsega elada nagu need, kes seda on kogenud. Enamike läänes elavate inimeste jaoks, ei ole Jumal ammu enam see, kes aktiivselt toimiks rahvaste või isegi üksikisikute eludes. Isegi meie, usklike hulgas – kes peaksime paremini teadma – on hakanud levima mõtteviis, mis väidab, et Jumal on meie maailmast eemaldunud.

Tänane kirjakoht koos tänu ja kiitusega Jumalale, kes aktiivselt toimib meie maailmas, peaks julgustama meid nägema asju nii nagu need tegelikult on, mitte aga viisil kuidas näevad meie kaasmaalased.

Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel. (5Ms 33:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leia alasid, kus Jumala toimimine on väga ilmne. Kiida ja täna teda. Siis nimeta Talle neid alasid, kus tahaksid rohkem näha Tema toimimist – seejärel “oota ja usalda”.

* * *

 

KUI NAD AINULT KUULAKSID!

Teisipäev – 22. august

Nõnda ütles Issand: “Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga.” Jr 6:16

Jumala juhtnöörid oma rahvale on selged. Ristteel seistes on nende ette laotatud kõik, mida nad vajavad eesmärgipäraseks ja mõttekaks eluks ning selleks, et nad “leiaksid oma hingele

hingamispaiga”. Rahval on vaja lihtsalt valida õige tee – aga rahvas põlgab selle tee ära, ignoreerides prohveteid, sest neil oli juba enda soovid välja mõeldud, ning see, mida nad elult ootasid. Rahvas oli langenud võõraste jumalakultuste meelituse lõksu – need tundusid põnevad ning uimastavad, ja on palju atraktiivsemad kui Jumala poolt antud käsuseaduse järgimine.

Ilma südame pühendumiseta, mis teeb võimalikuks Jumala hääle kuulamise ning Jumala kiitmise, ei ole inimese jumalateenimisel mingit väärtust. See on tühine, ega saa olla Jumalale vastuvõetav. Sellest kirjakohast leiame endale kaks sama olulist õppetundi, kui need olid Juuda rahvale: esiteks; oma jumalasuhtes ei saa teha kompromisse. Kui oleme end pühendanud Jumala järgimisele ning kuuletumisele, siis tuleb meil seda teha üheselt ja kogu siirusega. See ei ole lihtne, sest Jumal on meile esitanud kogu meie olemust hõlmava kutse.

Teine õppetund on, et Jumala kohtumõistmine ei tule alati läbi dramaatilise jumaliku sekkumise, vaid võib väljenduda meie endi valede valikute tagajärgedena, selle viljana, kuidas oleme elanud. Jumala seadus on integreeritud inimesse juba tema loomisel, seepärast kui valime selle vastu, siis valime hukkumise.

Kuid mu rahvas on minu unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile. Aga need panid nad komistama nende teedel, põlistel teedel, kõndima jalgradadel, sillutamata teel. (Jr 18:15) Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele. (Mt 11:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on sinu meelest peamine sõnum, mida Jumal püüab sulle ja su kogudusele edasi anda?

* * *

 

ALANDLIKKUSE VAJADUS

Kolmapäev – 23. august

Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha. Rm 11:22

Ususäilitamiseks on vaja arvestada Jumala helduse ja karmusega. Heldus on Jumala andev armastus. Usklik vaadaku, kuidas Jumal annab, ja kui palju ta annab. Hoolega järgides märkab ta peagi, et Jumal annab armust ja küllaga. Karmus on Jumala õige käitumine patusega. Jumal on õige ja ta ei või inimese pattudesse ükskõikselt suhtuda.

Jumala heldus ja karmus käivad käsikäes: tema esimene tegu on alati heldus, ja alles siis, kui heldust on kurjasti kasutatud, järgneb karmus. Meile meeldib rääkida Jumala isalikust armastusest, aga me ei maini sagedasti aukartusest, mida lapsed isale võlgnevad. Me kuulutame Jumala heldust patustele, aga ei räägi midagi karistusest. See on eluohtlik.

Heldusel ja karmusel on uue seaduse ajal suuremad tagajärjed kui vana seaduse ajal. Heldus ütleb, et iga patune võib tulla Jumala juurde veel siiski, kui ta on pattu tehes vanaks jäänud ja halliks läinud. Veel pakutakse talle armu. Aga ta karistus on ka vastavalt suurem, kui ta oma pika armu ajal on kasutamata jäänud ning Jumala korduvad armupakkumised tagasi lükanud. Kes heldust vastu ei võta, selle kohta kehtivad Pauluse sõnad: “Sindki raiutakse maha”.

Juudid “murti” maha, aga paganad, kes ei püsi usus, “raiutakse” maha. Vastavalt armu seadusele on ka kohus järsk.

Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. (Jh 15:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumalat, et Ta aitaks sul mõista, kuidas tõesti kõik meie ümber on Tema armastuse and meile, ning et igasugune kiitlemine saab sisu ainult Temas.

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev. Pärtlipäev

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Jumala sõnum tänases tekstis on, et inimene ise, enda väheste vahenditega, ei suuda iial rahuldada oma sügavamaid vajadusi. Elu värskus tuleb meile vaid Tema kuulamises ning otsimises.

See kutse esitati inimestele, kel olid Taavteti poolt Issandaga tehtud lepingu pärijatena eelisõigused, kuid kellede eluviis ja mõtted olid Temast kaugele eemale läinud. Rõõm ja rahu – koos andestusega Jumalalt – võisid uuesti kättesaadavaks muutuda, kui rahvas selle armurikka kutse vastu võtaks. Tema, kelle teed ning mõtted on mõõtmatult kõrgemal inimeste omast, kutsus neid innukalt taastatud suhtesse ning viljakasse uude ellu!

Iga kord, kui tähistame Issanda surma, meenutame ka seda, et Kristuse ihu murti ning veri valati selleks, et meie võiksime elu saada, ning me sööma ja joome selles lauas tänumeeles (1Kr 11:24-26). See tuletab ka meelde, et Jeesus rääkis endast kui “elavast veest” ning “eluleivast” tõotades, et need kes Tema juurde tulevad, ei pea iial enam olema janus või näljas (Jh 4:13;6:35).

Taoline meenutus meenutab meile omakorda Jumala teise kutse – saada jätkuvalt värskendatud Tema poolt. Samas teame kõik, kui lihtne on lubada end headel, kuid sekundaarsetel asjadel nii ära hõivata, et unustame Tema otsimise ning eluvee allikast sügavalt juues enda janu kustutamise. Aga vaid see saab hoida elus meie hinged. Oleks äärmiselt kurb, kui sarnaneksime sel pidusöögil neile, kes nearuväärseid vabandusi ettekäändeks tuues, jäid ilma kogu rõõmust, mida tegelikult sisaldas kutse suurele pidusöögile (Lk 14:15-24).

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on kõige põnevam kutse, mille saanud oled? Toredad kutsed tekitavad meis erilise tunde, andes kuulumise kogemuse.

* * *

 

VAIMULIKUD JÄRELDUSED

Reede – 25. august

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! Mina olen Issand, sinu Jumal. Ps 81:9-11

Näib, nagu rahvas ei hooliks Jumala häälest ja sellepärast peab ta kordama “… kui sa ometi kuulaksid mind!” Inimene võib Jumala sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala sõna ei olegi nii kerge kuulata, aga meil tuleb seda teha.

Tänane sõnum on väga oluline. Jumala antud käskudest Siinail on esimene: “Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2Ms 20:3) Jumal karistab selle käsu rikkujaid. Öeldakse, et see, millest kõige rohkem mõtleme, millele aega pühendame, ongi tegelikult meie jumal.

Näiteks võib lähedane inimene olla meile ebajumalaks. Kui loodame kõiges vaid selle inimese abile, on temast saanud ebajumal. Tuleks olla tähelepanelik tänase kirjakoha hoiatuse suhtes. Ära kummarda võõrast jumalat!

Meie Taevane Isa on hea, hoolitsev, inimese vabatahtega arvestav ja osavõtlik. Kuna Jumal on nii täiuslik, siis peaksime Teda tänama ja ülistama.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. (2Ms 20:1,2) Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!” (Ps 50:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas saame panna Jumala oma elus esikohale? Jumalasse uskudes, palvetades, Piiblit lugedes ja tehes Jumala tahtmist. Kiitkem Jumalat oma eluga.

* * *

KAS ÜLEKOHUS VÕIMUTSEB?

Laupäev – 26. august

Nõnda ütleb Issand: Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust. Jr 6:19

Kohtumõistmine on inimeste peale langenud ühiskonna roiskumise pärast: kaev on põhjani mürgitatud (Js 6:7); ei ole mitte ühtegi viinamarja mis oleks väärt üleskorjamist (Js 6:9,10); igaüks tahab saada miljonäriks (Js 6:13); inimeste teadvus on täielikult kalestatud (Js 6:15). Ometi jätkatakse religioossete rituaalidega, kasutades selleks parimaid materjale (Js 6:20) ning ühiskonna doktorid muudkui jätkavad oma toimetamist. Ometi ainus, mida neil pakkuda on näiline abi lootusetult haigetele (Js 6:14). Joosija reform püüdis pöörata inimesi tagasi nende nõudmiste poole mis olid Jumala ja Iisraeli erisuhte keskmes; inimesed aga ei soovinud minna seda teed, seda igavest teerada (Js 6:16).

Ka Jeesus tuli meile pakkuma hingamist meie hingedele (Mt 11:28-30); ning ta ei mõelnud sellega vaid laisklevat vabaaja veetmist – pigem ümbersuunamist ning tema reisikaaslaseks valimist. Neile kes ummisjalu hukatuse poole tormavad, paneb Jumal ikka komistamise kive tee peale (Js 6:21); suurim neist aga on väljasirutatud kätega ristile naelutatud Jeesus.

Aga mis siis kui me sellele ei reageeri? Ning sageli seda hülgamist veel kinnitatakse ka üle (Js 6:30). Enesevalitsemise ime on see, et Jumal ei sunni oma armastust meile peale (Js 6:8), Jeremija peab jätkama oma hõbedasulatamise tööd, kuigi tundub et selles känkras ei olegi mingit väärismetalli; kõik on vaid praht. Samas näeme kuidas puudutab see tema hinge, et kohtumõistmine ei säästa kedagi – väikelastest vanakesteni peavad kõik sellest osa saama (Js 6:11).

Mina, Issand, olen rääkinud! Tõesti, seda ma teen kogu selle halva kogudusega, kes on kogunenud mu vastu: nad peavad hukkuma selles kõrbes ja surema seal! (4Ms 14:35) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas julgeme öelda: “Issand ma jätkan tunnistamist – isegi keset tardunud apaatiat ning südamekõvadust”? Ehk peaksime selle täna oma palveisse sisse panema?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu tulemused.

“… patu palk on surm” (Rm 6:23). Surm on kolmeosaline. Tuleb meeles pidada, et surm ei ole lõplik hävitamine. Surm vaid lahutab. Eedeni aias surm lahutas vaimulikult inimese Jumalast; see on vaimulik surm. Loomuliku surma puhul inimese hing ja vaim eraldatakse ihust; see on füüsiline surm. Lõplikus surmas toimub inimese lahutamine Jumalast igaveseks; see on igavene surm.

Patu palk on vaimulik surm. Nii nagu patt lahustas inimese vaimulikult Jumalast ja tõrjus tema Jumala lähedusest Eedenist, nii eraldab patt Jumalast iga inimese (Js 59:1,2). Ainus tee tagasi Jumala juurde on tunnistada oma patud temale (1Jh 1:9) ja hüljata need (Js 55:7).

Patu palk ja tagajärg on füüsiline surm. Surmal ei olnud mingit õigust inimese üle kuni pattulangemiseni. Nüüd peavad kõik surema, kuna kõik on pattu teinud. Surm on üldine, ja kuna meie suhtes kehtib üldine tagajärg, siis peab sellel olema ka üldine põhjus, ja see on üldine surm. Kõik inimesed surevad, nii head kui halvad, noored või vanad; ja inimesed surevad, kuni surm saab hävitatud Jeesuse Kristuse läbi (1Kr 15:26) ja neelatud võidusse (1Kr 15:54-57).

Patu palk on igavene surm. “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20). Seeon igavene lahutus Jumala armastusest (Ilm 20:14). Niipea, kui hing astub läbi Hadese väravate, on ta kadunud igaveseks. Tema eksistents küll jätkub, kuid ilma lootuseta. Ta on neetud igavesti. Igavene surm on igavene lahutus Jumalast (Lk 16:19-31).

Päeva Sõnum. Nr 45. 6. – 12. august 2017

TÕDE JA EKSITUS

Nr 45. 32 nädal: 6. – 12. august 2017

9. pühapäev pärast nelipüha

Kristlasel tuleb elus võidelda, et eraldada tõde valest ja õige väärast. Jumala tundmine ja Tema tahte taotlemine juhivad inimese tõe juurde.

Meelespeetav kirjakoht: Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9

Paulus esitab selles kirjakohas ühe üldkasutatuma ja ülimalt tabava Uue Testamendi illustratsiooni sellest, kui absoluutselt erinev on vana elu elust “Kristuses”. “Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde sellest, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3). Jumala au, pühaduse ja tarkuse vastand on pimedus, ning Jumalast võõrdunud maailm elab pimeduses (Ef 1:18).

Need, kes on leidnud elu “Kristuses”, on tegelikult läinud pimedusevallast valguse riiki (Ap 26:18; Rm 13:12; 2Kr 4:6; Kl 1:13; 1Pt 2:9) ja selle riigi kodanikud – valguse lapsed peavad oma igapäevast elu elama kooskõlas neile Kristuses antud uue loomusega. Mis valgustab Jumala tahtega koos kõlas olevat teed.

Valguse viljad ei ole teadlikult valgusest kui ellu külvatud seemned, mis omal ajal vilja kannavad, vaid on pigem kristlikud voorused mis kasvavad loomulikult ja spontaanselt ega tulene kuulekusest reeglistikule.

Paljud piiblitekstid kõnelevad õigusest kui Kristuses elatud elu viljast (Rm 6:20-22; Fl 1:11; Hb 12:11). Millelgi, mis on inimsuhetes rikutud ja ebaõige, ei saa olla kristlase elus kohta. Seepärast peab “kurjus” (Ef 4:31) asemele astuma headus, st aktiivne headuse taotlemine kõigis elu aspektides. Rm 5:7 on tabavalt eristatud sõna “headus” ja “õigsus”, osutades, et esimene lisab moraalsele õigsusele ja aususele kauni iseloomu kütkestavuse. Seega, kui teadmatuse, eksituse ja pettuse pimedus kaob (Ef 4:14,17-18,22), jääb alles tõde kui valguse vili, mille toob Kristus.

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

* * *

 

KITSAS TEE

Pühapäev – 6. juuli

Jeesus ütleb: “Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!” Mt 7:13

Pilt kahesugusest teest on laialt tuttav nii juutkonna pärimustikus kui ka antiikkirjanduses, tõenäoliselt ka igapäevases rahvalikus keelepruugis. Jeesus on selle pildi mõtestanud oma kuulutuse eesmärgide kohaselt ning andnud sellele sügava tähenduse. Pearõhk langeb kõiges inimesepoolsele valikule jaotsustamisele.

Igaüks, kes tahab käia Jeesuse järel, peab enne lõpliku otsuse tegemist teadlikuks saama mitte ainult selle tee raskustest ja riskist, vaid ka siin kehtivast kohustustest ja vastutusest. Sellel teel käijaid on ju kutsutud “maa soolaks” (Mt 5:13) ning “maailma valguseks” (Mt 5:14) – nad vastuvad selle eest, et nad seda tõepoolest oleksid. Nad peavad olema teadlikud, et nende eesmärgid ja taotlused ei saa laiade hulkade juubeldava vastuvõtu osaliseks, et sageli ei mõista neid isegi kõige lähedasemad kaasinimesed. Sellel teel käijad moodustavad maailma inimmassiga võrreldes ainult “pisukese karjakese” (Lk 12:32), mille ainsaks kaitsvaks ning säilita vaks vahendiks on nende vankumatu usk, kindel lootus ja alati valmisolev teeniv armastus.

Sellega võrreldes on “maailma lai tee” märksa mugavam: siin ei tõkesta Jumala nõuded inimlike ihade, soovide kalduvuste teostamist, siin tunneb inimene end niiöelda “vabana ja täiuslikuna” – vabana kõigist tõkestavaist igandeist ja eelarvamustest, täiuslikuna oma võimete ja oskuste poolest. Ja ometi on see tee petlik – mitte ainult oma reaalsete võimaluste, vaid eelkõige oma eesmärgi tõttu. Maailma avarad teed viivad “hukatusse”: Jumalast eemalolemisse, õndsuse ja õnnistuse kaotusesse, mis piibelliku mõttemaailma kohaselt tähendab ühtlasi inimväärika elu minetamist. Maailma tee on lai – kuid et seal on nii palju rändajaid, osutub see alati liiga kitsaks ahnelt edasitrügijatele: siin ei tunta ei üksteise abistavat teenimist ega halastust. Siin kehtivad ainult maailmasisese võitluse ja võistluse seadused – too toores vitaalne eksistents, mille kassikullast maski tagant alatasa irvitab loomalik lõust.

Kitsas rada on küll täis kiusatusi ja ohte, kannatusi ja katsumusi, ometi on see tee õndsusele. Seda teed ei kunagi üksinda – vaid koos Jumalaga. Sellel teel valitsevad tema seadused, tema halastus ja tema armastus, mis sunnib teekäijaid üksteist abistama. Siin ei jäeta nõrkenud tee äärde surma ootama, vaid kantakse nad kaasa öömajale. Siin ei lükka tugevam nõrgemat teelt kõrvale, vaid tõmbab ta endaga kaasa. See pole ainult tee ellu – vaid on kogu aeg elu, tõelise inimväärika eksistentsi tee. Juba seepärast tasub siseneda “kitsast väravast”.

Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! (Lk 13:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selles vaimse pimeduse maailmas tundub kurjus hea ja headus paha. Jäädes Jeesusesse, kes on elu valgus, on meil vabadus valida elu.

* * *

 

SÜDAMERAVI

Esmaspäev – 7. juuli

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Tarkus, millest me räägime, ei ole mingil kombel “selle ajastu tarkus”; see on Jumala tarkus, ning sõna Jumal on rõhulisel kohal. Kuid sellega kaasnevad ka saladused, mis ei tähenda raskesti lahendavat mõistatust, vaid saladust, millesse me ise oleme võimetud tungima, aga mille Jumal on nüüd avaldanud: “Jumala ajaeelne nõu, mis on maailma ees peidus, aga ilmutatud vaimulikele”. See viitab ühtaegu meie võimetusele tunda Jumala saladust, ja Jumala armastusele, mis teeb selle saladuse meile teatavaks. Uskmatuile jääb see varjatuks; nad on selle suhtes ikka veel pimeduses. Saladus on avaldatud usklikele, kuid ei ole inimsoole üldteada.

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes pole sa kunagi üksi. Palu, et Autor ise aitaks sul loetut mõista!

* * *

 

TEGUDE JUURDE JÕUDMINE ALGAB VÄLJAKUTSEGA

Teisipäev – 8. august

Karmeli mäel astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: “Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige Tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” 1Kn 18:21

Tänane kirjakoht joonistab meile pildi rahvast kellel üks jalg on ühes ja teine teises leeris ning see toob inimestele palju segadust. Baali prohvetid kulutasid kogu oma energia ja trikid oma jumala mõjutamiseks, aga midagi ei sündinud. Eelija pole see, kes laseks võimalusel niisama mööda minna, pilgates oma vastaseid: “Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!” (1Kn 18:27).

Vastase nõrkustele ja ebajärjekindlusele osutamises pole midagi väära. Armastuse nimel leiame end mõnikordki kaitsepositsioonidel – kuid kui see mida usume on tõde ning kui selles mida teised usuvad leidub vigu on igati kohane ärgitada neid veelkord oma seisukohti läbi mõtlema.

Vastupidiselt Baali prohvetitele ilmutab Eelija vaikset usaldust. Ei mingit kisa Jumala poole, lihtsalt vaikne palve, et Jumal kirgastaks oma nime. Ja tuli langeb. Palve ei ole kärarikas taevauksele kolkimine, millega püüame Jumalat panna tegutsema meie soovide kohaselt – vaid palve on meie usalduse väljendus Jumalale.

Ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel. (Jk 1:8) Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele ning patusele, kes käib kaht teed! (Srk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eelija tegutsemine lähtub murest Jumala nime reputatsiooni pärast. Meie elame maailmas kus Jumala nime reputatsiooni on vähemalt samas mõõdus halvustatud kui Eelija päevil. Kas aga leiame enesest samasuguse mure selle pärast ja soovi seista selle eest? Ja kuidas me seda väljendame?

* * *

 

PIDU ON ALLES EES

Kolmapäev – 9. august

Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Hb 4:12

Küsimuse “kui oled usklik, kas siis on võimalik uuesti langeda?” hülgab Pühakiri kui mõttetu spekulatsiooni, ses kõik meie energia peaks minema Jumala kogu südamega järgimisele. Uurides ennast ning parandades meelt sõnakuulmatusest, saame paluda, et Jumala läbiotsiv ja -katsuv sõna liiguks meie südame mõtetes ja hoiakutes, seal kus tehakse meie elu valikud ja otsused. Harjuta Jumala ees olles lihtsust ja läbipaistvust. Loe Piiblit ootuses, et midagi juhtub. Harjumuspärane Pühakirja üle mõtisklemine on praeguse elu vajadus, kui ei soovi oma teed kõrbes kaotada. See on silmanägemisele vajalik, sest “Sinu valguses näeme valgust” (Ps 36:9).

Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes. (Js 49:2) Meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused. (2Kr 10:4) Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! (Ef 6:17) Teid pole uuesti sünnitatud kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning jääva sõna kaudu. (1Pt 1:23) Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. (Ilm 1:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeldib sulle või mitte, loe ja palu iga päev. See on sinu elu jaoks vajalik; ei ole teist teed; muidu raiskad sa ära kõik oma päevad

* * *

 

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258), lauritsapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavetil on mure et teda ehk unustatakse nüüd, kus ta enam ei tunne end noore energilise ja võimekana. Aga ta on ära tundnud ka mõned vana ea eelised, nagu näiteks küpset suhet Jumalaga. Tal on palju aastaid millele tagasi vaadata ning märgata neis kõigis kui ustav Jumal on talle olnud; ta leiab rohket kiitusainest ning veelgi kogemusi, mida edasi anda nooremale põlvkonnale. Ka Iiob ütleb: “Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus” (Ii 12:12).

Taavet kaalub üle kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – kasvab tema tugev usaldus Jumala vastu, ja soov teda kiita. See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on lubanud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Ja siit tuleb ka teine vana ea eelis: elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtleme oma elu peale, meenutame hetki, kus Jumal on tulnud meile appi. Täname siis teda selle eest ja palvetame, et Jumal aitaks meil teda usaldada.

* * *

 

MEIE TÄNU PÕHJUSEKS ON JUMALA TEOD JA TEMA SÜGAVAD MÕTTED

Reede – 11. august

Kui suured on Sinu teod, Issand! Väga sügavad on Su mõtted! Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. Ps 92:6,7

Kuningas Taaveti imetlusobjektiks oli kahtlemata Jumala loodus. Ta võis tõepoolest aimata seda, mida tundis Aadam oma esimesel elupäeval. Iga asi esimese inimese ümber kõneles Jumala tegude ülevusest.

Uue seaduse usklik peaks looduse kõrval nägema ka veel seda, mida Jumal on teinud meie lunastuseks. Mõtelgem vaid Jumala Poja lihassetulekule, Jeesuse patuta elule, ta lunastustööle, ülestõusmisele ja Püha Vaimu väljavalamisele! Mõtelgem Jumala tegude suurusele Kristuse koguduse ajaloos. Lisagem selle juurde veel kõik see, mida tema on teinud meie hinge kasuks. Siis peaksime hüüdma suure imestlusega: Kui suured on Sinu teod, Issand!

Uurigem looduse otstarbekohasust ja tarkust universumi valitsemisest või inimese saatuse salapärasust ja me peame ütlema ühes apostliga: Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Aga leidub ka neid, kes seda ei mõista. “Sõge” on antud juhul inimene, kes ei kasuta oma mõistust inimese vääriliselt. Ta langeb loomade tasemele (Ps 73:22). Ja “alp” on inimene, kes võtab elu kergemeelselt. Need inimesed ei mõista Jumala tegusid ega näe põhjust tema tänamiseks. Selleks, et imetleda Jumala tegusid, on vaja teatud vagaduse taset. Vaja on olla kooskõlas Jumala mõtetega.

Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas. (Ps 104:34) Ja ta mõõtis taas tuhat: siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks, jõgi, millest ei saadud läbi minna. (Hs 47:5) Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuhumaani oled sina uurinud oma elu? Kuidas saaksid säilitada viljakuse ja tänumeelsuse ka tulevikus?

* * *

 

SÜGAVAD JUURED, MIS TOIDAVAD.

Laupäev – 12. august

Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Ps 92:13,14

Palmipuu kasv ei ole hoopiski nii kiire, kui rohu kasv, aga selle eest on palmipuu püsivus palju kordi suurem. Rohi kuivav ja õieke närbub, kui tuul ta peale puhub, aga palmid elavad sajandeid. Õigetega võrreldes võib õelus saavutada kiire edu, aga teda tabab ka kiire hukatus. Õige inimene on kasulik kui palmipuu, mis annab toitu, kütet, ehitusmaterjali ja varju. Õigete väärtus inimühiskonnas on asendamatu.

Õiged sarnanevad palmidega Issanda koja õues. Uskliku normaalne kasvamiskoht on pühade osadus. Tema õige koht on pühapäeval Jumala kojas. Seal on ta nagu aias, kus on kaitse ja hoolitsus. Päike, vihm ja muld võivad olla võrdse väärtusega metsas või aias kasvavale taimele, aga kaitse ja hoolitsus annab aias uued võimalused viljakuseks.

Usklikud, kes on koguduses, juurdub Jumala sõnasse ja surub oma oksad vastu Jumala armu päikesele. Nii saab ta oma kasvujõu. Aga ta peab olema “istutatud” Jumala kotta. Metsikust taimest peab saama aia taim. Pöördumata inimesest peab saama Issanda koguduse liige. Ainult niiviisi võime haljad ja viljakad olla veel vanas eas.

Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas, ma loodan Jumala helduse peale ikka ja igavesti. (Ps 52:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tihti jagad end olulistes asjades kaaskristlastega? Järgmine kord, kui kohtud teistega osaduseks, võta aega, et välja selgitada, kuidas üks või teine veedab oma nädalat, ja palvetada koos, et te kõik võiksite saada toitu juurest, mis on kinnitunud Issanda majja.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

 

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Mis on patt?

Pole võimalik salata patu olemasolu, kui kogu maailm on kaasa haaratud hea ja kurja vahelisse konflikti. Kui patt ei oleks karm tõsiasi, siis poleks ka kuritegevust, ei vajataks vanglaid, karistusasutusi; poleks vaja lukke ustel ega seife väärtasjadele. Paljudele on patt ebamugav; see võib olla ka liha nõrkus. Mõnedele võib patt olla headuse või armastuse puudumine. Nn. õpetlase võhiklus on patt. Kõige viimase teooria järgi on patt haigus, mida peab ravima teaduse abil, kuna inimene ei ole patune, – ta on vaid haige. Teistele on patt vaid egoismivorm, kuid Jumal ütleb, et:

patt on see, mis on käsu vastu. Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine. (1Jh 3:4)

patt on Jumala aust ilma olemine. Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest (Rm 3:23)

patt on mässamine Jumala vastu. Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb:
Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

patt on uskmatus; see teeb Jumala valelikuks. Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole
uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta. (1Jh 5:10)

patt on oma teed minemine, elu kavandamine omal käel ilma Jumala tahtega arvestamata. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

igasugune ülekohus on patt. Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks. (1Jh 5:17)

Patt on mõttetus, mis petab sind, jõud, mis hävitab sind ja tõsiasi, mis taunib sind. Patt on inimese sõnakuulmatuse tahteakt Jumala avaldatud tahte vastu.

 

KITSAS JA LAI VÄRAV

Loe: Matteuse 7:13,14 (vrd Luuka 13:24)

Kristuse tee viib “elule” (Mt 7:13-14), vastupidine tee viib aga “hukatusse” (5Ms 30:15-20).

Mil kombel on taevane värav kitsas?

Millistele inimestele on Jumala riigi värav eriti kitsas?

Millistel erinevatel viisidel püüavad inimesed kitsast ja laiast väravast sisse minna?

Miks ei lähe inimesd kitsast väravast sisse siis, kui selleks veel aega on?

Päeva Sõnum. Nr 44. 30. juuli – 5. august 2017

KIRGASTATUD KRISTUS

31 nädal: 30. juuli – 5. august 2017

8. pühapäev pärast nelipüha, Kirgastamispüha

Vana traditsiooni järgi on Issanda muutmise püha (eesti keeles nimetatud veel Kristuse seletamise pühaks) 6. augustil. Luterlikes kirikutes on seda püha peetud ka 7. pühapäeval pärast kolmainupüha (ehk 8. pühapäeval pärast nelipüha) või ilmumisaja lõpul.

Kristuse muutmine oli Tema elu pöördehetk. Apostlid said oma silmaga näha Tema jumalikku suurust ja kuulda Jumala häält: “See on mu armas Poeg, teda kuulake!” Jumala kirkus saab nähtavaks end ohvriks andvas armastuses.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9 vt ka 1Sm 3:1; Am 8:11)

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11).

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje, kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmoodi.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu (Ef 4:18). Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed (Ef 5:8).

* * *

 

MUUTUMISE TÄHENDUS

Pühapäev – 30. juuli

Issanda muutmise püha

Tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: “See on mu armas Poeg, Teda kuulake!” Mk 9:7

Lisaks muutmisele ja taevastele saadikutele tuli veel hääl pilvest. Evangeeliumidest leiame, et niisugune hääl tuli Jeesusele kolmel korral. Näib, et see tuli alati siis, kui Jeesus võttis endale patuste teotuse ja häbi. Esimesel korral tuli hääl ristimisel, kui Jeesus oli astunud patuste kõrvale Jordanis (Mk 1:11). Teisel korral tuli see muutmismäel, kus kannataja messia mõte sai taevase kinnituse. Kolmandal korral tuli see Jeruusalemmas kannatusnädala sündmuste keskel (Jh 12:28).

Raskel tunnil oli Isa hääl Jeesusele kõige tähtsam. See oli Jumala allkiri kannataja Messia õpetusele. Hüüdku Jeruusalemma massid talle teotussõnu, kuid vaid Isa ütleb: “Armas Poeg!” Ainus hääl taevast oli enam väärt kui miljonite teotus maailmas. Jeesus näitas oma eeskujuga, kuidas tema järglased võivad käia risti teed. Igale kristlasele on kõige olulisem alistada kõik oma probleemid, vaated ja seisukohad Jeesusele. “Teda kuulake!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me õpime kuulama, isegi kui mõnikord oleme hirmul ja ütleme valesid asju, võime avastada, et auhiilgus tuleb ootamatult meie juurde, tugevdades meid, nagu ka jüngreid eesoleva tee jaoks.

* * *

  

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 31. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale (Ha 3:1-19), et Jumal ilmutaks oma au (salm 2), täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses (salmid 3-7), ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle (salmid 8-15). Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle (salm 16). Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki loos. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Tagasi Habakuki juurde minnes näeme, et kõik teda ümbritsevad olukorrad ning tingimused olid üksnes ahastusse ajavad või masendavad: kõigist viigipuudest, oliivipuudest kui ka viinapuudest – ükski ei kandnud vilja; ei kasvanud oder ega nisu; kariloomad kadusid karjadest. Ja ikkagi suudab prohvet nüüd ülistada ja kõrgeks kiita Jumalat, kes on tema päästja ja jõud (salmides 17-19).

Keset raevutsevat tormi on prohvet kasvanud rahutust kahtlejast surmavõitvaks uskujaks; liikunud protesteerivast vihast vaikse rahulolemiseni; hävitavast hirmust kõigutamatu rahuni, sügavaimast kurbusest ülevoolava rõõmuni! Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kindlalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Mida “tagasi vaatamine” tähendab kristlaste jaoks? Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

* * *

 

USALDA ELAVAT JUMALAT

Teisipäev – 1. august

Jumal ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma Olen!” Ja Ta jätkas: “Ütle Iisraeli lastele nõnda: “Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde.” 2Ms 3:14

Mooses on Jumala poolt talle määratud ülesandest kohkunud. Huvitav on aga see, et nii nagu sageli ka meie, on Mooses rohkem mures oma kaaskondlaste arvamuse pärast kui sellest, et peab seisma vastakuti võõra ja vaenuliku võimuga. Talle on vaja, et Jumal ise ütleks millisel alal tõeline võitlus tegelikult asub. “Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil” (2Ms 3:19).

Jumal on juba tõotanud, et on selles tohutus ülesandes koos Moosesega, kuid kirjakohas 2Ms 3:13-22 lisab Ta veel kinnitusi nii Moosesele kui ka meile, kes püüame kuulutada sõnumit Jumalast ja vabadusest sõnade ja tegudega. Ka meie võime kindlad olla ja loota täiesti selle Nime peale või Jumala loomuse peale. Tema on muutumatu, seesama täna, kes Ta oli eile ning saab olema homme. Lisaks on Ta täiesti enesepiisav, Ta ei sõltu millestki või kellestki teisest peale iseenda (sellele viitab ka nimi “Mina olen….” (saan olema)). Jumala loomus ei sarnane kellegi teisega, või mingi teise kogemusega, mis meil on olnud. Ei ole võimalik, et suudaksime kasvõi ette kujutada kedagi, kes oleks sama sõltumatu, või väge, mis Temast hoovab, või vabadust.

Aga me võime Teda ja Tema tegusid minevikus usaldada, samamoodi kui juudid ualdasid Teda toetudes sellele suhtele, mis nende esiisadel Jumalaga olnud oli.

Johannes – seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees. “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, “kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.” (Ilm 1:4,8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Missugune on minu Jumal? On Ta kauge ja eemalolev, range ja karistav? Või hoopis väga lähedane?

* * *

  

NÄGEMUS KRISTUSEST

Kolmapäev – 2. august

Issand ütleb: “Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.” Ilm 1:17,18

Jumalaga koos käimisel on oma hind. Eesti ühiskonnas läheb see maksma eneseuhkuse, harvemal juhul ühiskondliku positsiooni, kaasinimeste mõnitamise või pilke. Johannes maksis usu eest vabaduse. Algkoguduse pärimuse järgi pagendati apostel Johannes Patmose saarele keiser Domitianuse valitsemisajal 95. aastal.

Päeval, mil Johannes oli oma mõtetes ja palvetes Jumalaga, kuuleb ta käsku kirjutada, mida talle näidatakse, ja siis läkitada kirjutatu seitsmele Aasia kogudusele. Isegi siis, kui oleme oma mõtetega mujal, nagu tihti juhtub jumalateenistuste ja ühispalvete ajal, sunniks see võimas hääl meid pöörduma tema poole. Jumal kõnetas Johannest.

Johannes oli näinud Jeesust maa peal, oli Temaga rääkinud, koos rännanud umbes kolm aastat. See, mida ta nüüd näeb, ei ole ligilähedanegi maisele kogemusele. Seitsmele kuldlambijalale ja seitsmele tähele pöörab ta õige vähe tähelepanu – kogu imetlus kuulub nende hoidjale (Ilm 1:13-16).

Johannes tundis oma tühisust ja jõuetust – selle väe ees ei suutnud ta seisma jääda. Kui Jumal on kõnetanud inimesi üleloomulikult, on sellega kaasnenud alati julgustus: Mooses, Joosua, prohvetid, naised Jeesuse haual, jüngrid ülestõusnud Jeesust nähes ja nüüd ka Johannes. Jeesus ütles: “Ära karda!” ja kuulutas Johannesele oma võitu surma üle.

Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili maas; aga ta puudutas mind ja pani mu seisma sinna, kus ma olin seisnud (Tn 8:18). Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte (Ii 12:14). Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava (Ilm 3:7).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See on tõesti tõsi, et Jeesus võib pakkuda kõike, mida vaja, et elada ustavalt kannatlikkuses ja lootuses. Palu teistel enda eest palvetada, et see oleks tõeline sinu kogemuses.

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU.

Neljapäev – 3. august

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummardamine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumalateenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

* * *

 

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 4. august

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad (Ilm 10:1). Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

* * *

 

JUMALA ARMASTAJAD VIHKAVAD PATTU

Laupäev – 5. august

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10,11

Patu põlgamine on uskliku tunnus. Millal algab meis patu põlgamine ja tunnetus? See muutub esmakordselt selgepiiriliseks inimese pöördumisel, seda võiks nimetada ka õige pöördumise tunnuseks. Patu põlgamine peab jääma uskliku tunnuseks kuni surmani. Ta peab põlgama pattu endas ja ka teistes. Mida enam keegi Jumalat armastab, seda enam ta põlgab pattu. Üks armastus lülitab siin teise välja. Seda aega ei ole olnud, millal Jumala armastajad poleks vajanud patu põlgamise meenutamist.

Õige inimene, kes armastab Jumalat ja elab vagalt, leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele. Ta võib sattuda ööpimedusesse, aga pimedusele järgneb koit. Sellega koos käib rõõm mis ei kuulu ainult mõnele usklikule, vaid see on mõeldud kõigile.

Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal,
annab siiski armu Joosepi jäägile! (5:15) Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! (Rm 12:9)

Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. (2Sm 22:29) Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista. (Ii 18:5) Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige. (Ps 112:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu päritolu.

Patu päritolu on üks Piibli saladustest. “Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale” (5Ms 29:28). Patu päritolu on ka üks “varjatud asi”, mis jääb mähituks teadmatusega. Patt esineb kõige esmalt saatana südames. Ta loodi täiusliku olendina, “… kuni sinus leiti ülekohut” (Hs 28:11-19).

Saatan heideti välja oma täiuslikkusest, kui ta tõstis oma tahte Jumala tahtest kõrgemale. Ta ütles viis korda “mina teen” (Js 14:12-17). See tema tahe Jumala tahte üle oli patt.

Arvatakse, et saatan oma loomise järel oli selle planeedi valitseja (1Ms 1:1) ja et ta langes omal soovil. Saatana langemise järel Maa muutus “tühjaks ja paljaks” (1Ms 1:2), kuid see polnud nii loodud. Arvatakse, et inglid, kes koos saatanaga loobusid oma esialgsest seisundist, tegid pattu.

Ülalöeldu ei kinnita, et saatan oli patu looja, kuid see näitab, et patt oli saatana südames enne inimese loomist.

 

JEESUS MUUTUB JUMALA SARNASEKS

LOE: Mt 17: 1–9

TAUSTAST: Mooses ja Eelija olid tahtnud Jumalat näha sadu aastaid enne seda sündmust, aga ei saanud selleks luba. Vana Testamendi järgi pidi Jumalat näinud patune surema. Nende kahe surma kohta vt. 5Ms 34:1–6 ja 2Kn 2:11.

1. salm. Mis tunne võis kolmel jüngril olla, kui Jeesus valis mäkkeronimisel just nemad oma kaaslasteks? Kujutage ette, kuidas nägi välja kõrgesse mäkke ronimine tolle aja varustusega?

2. salm. Kas sa oled kunagi soovinud, et saaksid näha Jumalat? Kui oled, siis millises olukorras? Miks just Jeesuse nägu ja riided muutusid? Miks tahtis Jumal näidata oma Poja jumalikku olemust patustele inimestele vähemalt ühel korral? Miks jüngrid ei surnud, kuigi nägid püha Jumalat?

3. salm. Miks pidi Jeesuse kirgastamise tunnistajateks olema ka kaks Vana Testamendi esindajat? Mõtelge, miks Jumal valis selleks just Moosese ja Eelija. Mis tunne neil võis olla näha Messiat, kelle tulekut nad olid ennustanud ja oodanud?

4. salm. Mis oli selles olukorras jüngrite meelest eriliselt hea? Kui sul on olnud nii hea vaimulik kogemus, et sa ei ole sugugi tahtnud pärast seda argipäeva tagasi pöörduda, siis räägi sellest teistele. Kuidas mõtles Peetrus, et nad võiksid sellest päevast alates elada kõrge mäe tipus?

5. salm. Mida pilv selles olukorras tähendas? Miks Jumal ei öelnud “kuulake tema sõna”, vaid “teda kuulake”? Võrdle seda situatsiooni olukorraga, mil Jumal andis kivist käsulauad Siinai mäel. Milline erinevus on nendes sündmustes?

6. salm. Peetrus oli hetk tagasi öelnud, et tal on hea olla. Mida ta nüüd kartis? Kas püha Jumala lähedal on olla hea või halb? Kumma Jeesusega on sinu meelest kergem asju ajada: kas sellega, kellel on puusepa riided, või sellega, kellel on jumaliku õiguse valge rüü?

7–9. salmid. Mis tähtsus oli sellel, et Jeesus puudutas oma jüngreid? Mis sa arvad, kas jüngrid olid kurvad või rõõmsad selle üle, et Mooses ja Eelija olid kadunud? Miks Jeesus ei tahtnud, et sellest räägitaks teistele, isegi mitte ülejäänud üheksale jüngrile?

 

RÕÕMUSÕNUM: Jeesus tuli alla kirgastusmäelt ja hakkas liikuma teise mäe, Kolgata, suunas. Seal pidi ta alasti surema, et ta võiks anda säravvalged riided meile, patustele.

Päeva Sõnum. Nr 42. 16. juuli – 22. juuli 2017

ISSANDA TEENISTUSES

29 nädal: 16. juuli – 22. juuli 2017

6. pühapäev pärast nelipüha

Juba varasel keskajal on apostlite Peetruse ja Pauluse päeva pühitsetud nende märtrisurma mälestuseks (peeterpaulipäev, 29. juuni). Nad hukati pärimuse kohaselt Roomas keiser Nero korraldatud vaenamiste ajal, 60. aastail. Kui luterlikus kirikus apostlite päevade tähistamine soikus, tõsteti peeterpaulipäeva piiblitekstid üle sellele pühapäevale.

Apostlite pühapäeval meenutatakse kõiki apostleid. Pühapäeva piiblilugemised räägivad apostlite kutsumisest ja jüngri ülesandest laiemalt. Kristus on meidki arvanud vääriliseks osalema Tema töös. Kuulekana Jumala sõnale saame meiegi osa uuest elust Kristuses. .

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud “evangeelse” survega isiklikule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liitutakse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimestele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu barjääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab kergesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastikuses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tundlik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inimesed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

* * *

 

USU SÜND ON IME

Pühapäev – 16. juuli. Apostlite pühapäev

Jeesus vastas Peetrusele: “Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed.” Mt 16:18,19

Meie usk on nüüd apostlite alusel, kuid nurgakivi koht kuulub Jeesusele endale (Ef 2:20). Ja sinna, kus inimesed nõnda tunnistavad, rajab Issand oma võitmatu koguduse. Filippuse Kaisareas tõotatud sai nelipühal tõeks. Seal, kus see tunnistus tõeliselt elab, seal võidab Issanda kogudus, tema kirik ka tänapäeval.

Ärme unustame tänasest kirjakohast kõige tähtsamat. Seal, kus on Issanda kogudus, on ka Issanda annid. Tervis, kodu, töövõime, igapäevane leib ja head inimesed meie ümber. Koguduse sõna, palve ja sakramendi osadus, igavene elu. Kuid sellest osasaamine on seotud tähtsaima Jumala anniga.

Jeesus ütleb: “Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”

Jeesus räägib siin pattude andeksandmisest, sest see on meie elu peamine probleem. Kui me elame pattude andeksandmisest ja pattude andeksandmises, siis ei ole meil ajalikus elus enam ühteki lahendamata probleemi. Mitte et me elaksime inimeste arusaamist mööda õnnelikku elu. Ei! Meie elu on võitlus, aga hea võitlus. Sest kui oleme osaduses elava Jumalaga, siis on ka igavene elu meie päralt.

Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi! (Lk 22:31-32). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4). Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus (1Kr 3:11).

Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas (Mt 18:18). Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud (Jh 20:23).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et keegi su uskmatuist sõpradest võiks hakata mõistma, kes Jeesus tegelikult on.

* * *

 

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 17. juuli

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Prohvet Jesaja räägib käskjalgadest, kes Iisraelile eksiili peatset lõppu kuulutasid. Kuna rahva ajalik vabanemine vangipõlvest on eeltähendus täilikust messiaanlikust õnnistusest, mille Kristus juutidele ja paganatele on valmistanud, siis on täiesti loomulik, et Kristus nüüdki oma saadikud välja läkitab, kogu maailmale õnnistust kuulutama. Nad peavad maailmas kuulutama seda, mida taevas tahab ja see on evangeelium, hea sõnum.

Heade sõnumite sisu peaks valmistama rõõmu nii kuulutajale kui kuulajale. Selle kaudu leiab inimene tee niisuguste võrratute hüvede juurde nagu pattude andeksandmine, rahu ja pühadus ning igavene elu. Evangeelium annab inimesele taas õiguse elada puhta hinge, ilusate mõtete ja pühade tunnetega. Ta annab inimesele vabaduse väljendada mõtteid nii, et inetud sõnad välja jäävad, ja õiguse elada nii, et inetud teod tegemata jäävad.

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused!
Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

* * *

 

ÄRA KARDA INIMENE

Teisipäev – 18. juuli

Issand rääkis Hesekielile: “Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jumal.” Hs 2:4

Hesekieli kutsuti saama prohvetiks omaenese rahvale, kes oli koos temaga eksiilis ning talle anti mitte kadestamisväärt ülesanne jutlustada just sellele kangekaelsele ning vastupanevale hulgale. Nagu näeme, oli Hesekielile antud sõnum täiesti hukkamõistev. Teda hoiatati ette, et nende sõnumite kuulutamine ei too talle kaasa positiivset reaktsiooni. Pigem muudab see tema elu otsekui elaks ta mürkmadude keskel! Pole siis ime, et Jumal tõotab muuta ta kõvasüdameliseks (Hs 3:8,9), samamoodi kui oli veidi enne teda teeninud prohvet Jeremia (Jr 1:18).

Hesekieli kutsumine ei olnud mingisse meelitavasse, eksootilisse maailma, nagu mõnikord misjonäride elulugudest võime lugeda. See oleks olnud liiga lihtne. Hesekieli kutsuti jääma seisma, jääma püsima ja jutlustama oma sõpradele, naabritele ning sugulastele.

Jeesus kutsub ka meid oma jüngriteks ning tunnistajaiks, kus iganes me oleme ning tõotab anda meile kogu vajaliku vaimse varustuse. Ja nii nagu oli Jeesusel ja tema jüngritel, on ka meil kohtumõistmise sõnum, mida kuulutada koos lootusesõnumiga (vt ka Hb 9:27,28; 2Kr 5:10,11; Rm 2:12–16). Meil kõigil on mingil tasandil vaja teenida ka Hesekieli kombel. Kui Jumala käsi puudutab meie elu, siis mõjutab see meid väga sügavalt.

Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne (Js 48:4). Issand! Kas su silmad siis tõe peale ei vaata? Sina lõid neid, aga nad ei tundnud valu; sina hävitasid neid, aga nad ei võtnud õpetust. Nad on teinud oma palged kaljust kõvemaks, nad keelduvad pöördumast (Jr 5:3). Jeesus ütles aga neile: “Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu” (Mk 10:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta Jumala kutsumisi oma elus. Kas ja kuidas oled neile vastanud?

* * *

 

KIVID JA NURGAKIVI

Kolmapäev – 19. juuli

Te olete ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Ef 2:20

Apostel Paulus näeb meid, usklikke, kui elavaid kive, keda kujundab ja töötleb Jumal ise nii, et kokkuliidetuna moodustame võimsa vaimuliku hoone. Me kõik vajame puhastamist, kujundamist, teravate nukkide eemaldamist või silumist, et üldse kokku sobida. Ja kui Jumal meid niimoodi vormib, leiame oma paiga ümbritsedes Jeesust, kes on Nurgakivi.

Selle hoone ühe osa moodustavad ka apostlid ja prohvetid, kes olid täidetud ja juhitud Vaimust. Kuna nad võtsid Jumala sõna vastu, uskusid seda ja tunnistasid sellest, hakkasid nad püstitama ehitist, mida teised (ja ka meie) peavad edasi ehitama.

Kristus Jeesus on just see, kes annab hoonele selle olemuse ning hoiab kõike koos (Kl 1:15-20).

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kõige kaunima hoone peale mida kunagi näinud oled. Meenuta selle ilu ja au….

* * *

 

VASTUTUS ON INIMESEL

Neljapäev – 20. juuli

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Sellest hetkest alates, mil Jeesus kutsus juute meeleparandusele ja usu juurde, langes vastutus neile. Kui Peetrus nelipühi päevil ja apostlid hiljem maailma läksid, jäi vastutus neile, kes evangeeliumi kuulsid. Juudid ei jäänud usu õnnistusest ilma mitte Jumala äravalimise, vaid oma uskmata südame tõttu. Jumala äravalimisplaan hõlmas oma avaruses kogu maailma. Juudid ise jätsid oma maa sellest ilma.

Meie maal on evangeeliumi kuulutatud juba mitu sajandit. Kõigil tõeotsijail on olnud võimalik seda leida. Kui mõni on arvanud, et ta hoiab end meelega Jumala sõnast eemale ja pääseb niiviisi vastutusest, siis ta eksib. Teda võiks võrrelda õpilasega, kes jätab kooli minemata, kuna kardab halba hinnet saada. Kord tuleb tal oma puudumistest aru anda. Ka ei paranda see tema hinnet. Teadmatus, mis tuleneb meie endi süüst, ei vähenda vastutust.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

* * *

 

JUMALA SUURUS

Reede – 21. juuli

Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

Tänase psalmi märksõnadeks on kiitus ja ülistus. Läbi kogu psalmi kordub mõte Jumala kiitmisest – Tema rahvas räägib Tema aust ja tegudest.

Psalmi autor Taavet ülistab Jumalat iga päev, kuid ta on veendunud, et kogu Jumala rahvas räägib Temast ja Ta tegudest. Sedasama oleme meiegi Tema rahva liikmetena kutsutud tegema.

Kas minugi südamest tõuseb esile niisugune tänu ja rõõm nagu Taavetil? Kas olen koos Jumala rahvaga tunnistaja ja räägin Tema suurtest tegudest? “Et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.” (Ps 145:12)

Kui palju on meie ümber täna inimesi, kes elavad andestamatuses, kibestunult ja lootusetuses ega aimagi, et Jumal on armuline ja halastaja. Viigem neile hea sõnum armastavast Jumalast, kes tahab ja suudab aidata. Kui oleme ise kogenud seda, kuidas Issand aitab meid meie suurtes ja väikestes muredes, siis kuidas võiksime seda vaid endale hoida? Kui palju enam vajavad meie kaasinimesed teadmist, et kõik ei lõpe selle elu materiaalsusega – Jumala riik on igavene ja Tema valitseb selle üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine peab olema ka meie usuteekonna igapäevane osa. Miks või kuidas tõstad sina Teda täna kõrgeks?

* * *

 

ELU KRISTUSES

Laupäev – 22. juuli

Madlipäev ehk Issanda õpilase
Maarja Magdaleena mälestuspäev

Te ei ole nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakond-sed. Ef 2:19

Selle kirjakohaga pöördub apostel Paulus konkreetselt efeslaste poole, et kõnelda veel muutustest nende staatuses ja seisundis.

Enne olid nad “ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas” (Ef 2:12). Jumala lepingurahva jaoks olid nad võõrad ja majalised, st inimesed, kes võisid küll elada nendega külg külje kõrval samal maal, kel endal aga maad ei olnud ning kellel olid vaid võrdlemisi pinnapealsed kodanikuõigused.

Selline oli nende endine seisund, kuid nüüd enam see polnud nii. Apostel väidab, et nad on nüüd kodakondsed koos Jumala rahvaga. Nüüd kristlastena kuuluvad nad Jumala rahva hulka võrdväärsetel alustel. Neil on veelgi suurem lähedus Jumalaga ning üksteisega. Kõik on Jumala lapsed usu läbi Kristuses Jeesuses (Gl 3:26), moodustades sedasi ühtse perekonna kui hoone. “Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme.” (Hb 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida me saaksime teha, et uued kristlased saaksid uhkusega kuuluda Jumala rahva hulka?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu vili.

“Aga Vaimu vili on armastus” (Gl 5:22). Üksnes armastuses elades võime me täita Jumala tahet oma elus. Usklik peab saama inspireeritud, valitsetud ja juhitud armastuse poolt (2Kr 5:14). Ilma Vaimu viljata – armastuseta – me oleme vaid religioosne kumin (1Kr 13:1).

“Vaimu vili on armastus,” ja see avaldub rõõmus, rahus, pikkas meeles, lahkuses, headuses, ustavuses, tasaduses, enesevalitsuses.

Rõõm on armastuse tugevus.

Rahu on armastuse julgeolek.

Pikk meel on armastuse vastupidavus.

Lahkus on armastuse eluviis.

Headus on armastuse iseloom.

Ustavus on armastuse usaldus.

Tasadus on armastuse alandlikkus.

Enesevalitsemine on armastuse võit.

“Selliste vastu ei ole käsk.”

Püha Vaimu poolt kontrollitud inimene ei vaja käsku, mis sunniksteda õiget elu elama. Vaimuga täidetud elu saladus peitub pühendumises Jumalale (Rm 12:1,2). Pane kõik altarile ja Püha Vaim täidab sinu südame Jumala armastusega (Rm 5:5).

PEETRUS TUNNISTAB JEESUSE KRISTUSEKS

LOE: Matteuse 16: 13–20

TAUSTAST: Uue Testamendi tiitel “Kristus” tähendab sama kui “Messias” Vanas Testamendis, eesti keeles “võitud isik”. Kuningaid ja ülempreestreid võiti õliga, kui neid ametisse pühitseti.

1. Mida arvad väitest “igaüks saab õndsaks oma usu kaudu” tänase teksti põhjal (salmid 13–17)? Miks on kristluses usutunnistuse sisu otsustava tähtsusega asi?

2. Mida oleks sinu meelest olnud kõige kergem uskuda: kas seda, et Jeesus on prohvet Eelija (kes oli surnud 800 aastat tagasi), prohvet Jeremija (surnud 600 aastat tagasi), paar aastat varem tapetud Ristija Johannes või et ta on Kristus, Jumala Poeg? Kas sinu meelest võib kutsuda kristlasteks neid inimesi, kes vastavad 14. salmis toodud viisil? Miks?

3. Miks enamus inimesi sellel ajal ei mõistnud, et Jeesus on Kristus, Vanas Testamendis ettekuulutatud Messias – hoolimata kõigist tema tehtud imedest?

4. Kuidas võib leida inimene õige, päästva usu tänase teksti järgi (salm 17)?

5. Mis tunne võis Peetrusel olla, kui Jeesus nimetas ta kaljuks? Mõned arvavad, et Jeesus mõtles kalju all Peetrust ennast. Teised jälle usuvad, et kalju tähendas Peetruse usutunnistust 16. salmis. Mis sina arvad?

6. Mida tähendab sinu meelest 19. salm? Mis on taevariigi võtmed? Kelle käes nad tänapäeval on?

Päeva Sõnum. Nr 41. 9.-21. juuli 2017

HALASTAGE!

Nr. 41. 28 nädal: 9. juuli – 15. juuli 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Inimese asi ei ole oma ligimest hukka mõista, sest üksnes Jumalal on õigus kohut mõista. Meid kutsutakse üksteisele andestama ning edendama õiglust ja headust. Me kuulume patuste inimeste kirikusse, kes elab Jumala andeksandmisest.

Meelespeetav kirjakoht: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

Kandke üksteise koormaid! See on ülim käsk. Ilma selleta on viljakandmine tarbetu, pikapeale saab see muutuda ainult eneseimetluseks ja egotsentrismiks. See on enesepettus, millest Paulus räägib järgmises salmis. “Sest kui keegi arvab enese midagi olevat, olemata aga midagi, see petab iseennast.” (Gl 6:3) Aga väljapoole suundudes, teiste vajadusi märgates ja neid aidata püüdes on meie tööl tõeline tasu. Gl 6:9 salm ütleb, et omal ajal saame kindlasti lõigata, kui me enne ära ei tüdi või ära ei nõrke.

Uut indu annab sageli teadmine, et oled midagi hästi korda saatnud. Seepärast on hea oma tegemised ise “läbi katsuda” ja seejärel “üksi iseendas” sellest “kiidelda” – tunda rõõmu tehtud tööst. “Aga igaüks katsugu läbi oma töö ja siis ta võib kiidelda üksi iseendas, mitte teistele” (Gl 6:4). Teiste ees kiitlemine tekitaks kadedust ja riidu. Inimesed kipuvad teisi lahterdama nende saavutuste järgi. Ometi on igaühel kanda oma koorem. Ei saa ühe mõõdupuuga hinnata sportlasi, kes jooksevad võidu ühel 10-kilone, teisel 50-kilone kott turjal. Õige mõõtmine tuleb hiljem. Seepärast külvakem head mitte inimeste tunnustust oodates, vaid pigem tehkem Jumalale nähtavaid heategusid. “Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu” (Gl 6:8). Sest see aeg siin maailmas saab kunagi otsa. “Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!” (Gl 6:9).

Eelkõige on aga loomulik, et kanname hoolt oma koguduse eest, s.t Kristuse ihu eest, kuhu ka ise kuulume. “Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!” (G 6:10). Salmid Gl 6:1 ja 6 harmoneeruvad Jeesuse ütlusega: “Õppige minust…” (Mt 11:29).

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

* * *

 

SÜÜDI, AGA MITTE HUKKAMÕISTETUD!

Pühapäev – 9. juuli

Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” Jh 8:11

Seda ütlust, nii iseloomlikku “Kristuse tasadusele ja leebusele” (vt 2Kr 10:1), on võimalik mõista vääriti. Jeesus ei vihja, et naise patule võib vaadata läbi sõrmede või et pattu võib kergesti andestada, ilma et kantakse selle karistust. Vastupidi, Jeesus ise kavatses kanda patu karistust – mitte ainult selle naise pattude karistust, vaid ka tema süüdistajate pattude karistust, ja tegelikult kogu inimkonna pattude karistust, minnes naise ja tema süüdistajate asemel kurjategija surma. Seni aga annab ta sellele konkreetsele patustajale mõistmist Jh 1:17 toodud suuredt tõest: “Jumal andis Seaduse Moosese kaudu, kuid arm ja tõde on ilmunud Jeesus Kristuse kaudu.” ainult temas on halastus ja tõde koos; ainult temas annavad õigus ja rahu teineteisele suud (vt Ps 85:10).

Jeesus tegi selles loos midagi sellist, mis on aktuaalne ka tänapäeva diskussioonides abielust, lahutusest ja taasabiellumisest; ta vihjas selgesti, et Seaduse mehhaaniline ja karm täitmine, ükskõik kui kõrgete ideaalidega oleks tegemist, pole lõppude lõpuks parim viis suhtlemisel patuste kui isiksustega – eriti siis, kui süüdistajatel endil pole käed täiesti puhtad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millises eluvaldkonnas oled kõige teadlikum Jumalalt vastu võetud andeksandmisest? Kas su elus on veel alasid, kus vajaksid vabastamist? Pane need praegu palves Jumala ette.

* * *

 

LOOTUS ON JUMALA AND

Esmaspäev – 10. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

Lootus on Jumala and kõigile inimestele. Ka neile, kes Temast midagi ei tea, on Jumal pannud südamesse aimuse, et lootusetustki olukorrast on olemas väljapääs, et on olemas keegi, kes võib aidata. Seetõttu võitlevad nemadki hädas tavaliselt viimse hingetõmbeni ega anna alla, teadmatagi ise, millele nad loodavad.

Jumal ei taha, et keegi hukkuks, kui abi on käeulatuses (vt Ps 50:15), seepärast päästab Ta ka jumalakartmatuid nende südamesse pandud lootuse abil. Seda enam on põhjust Jumala poole hüüda neil, kes tunnevad Teda ja Tema tõotusi. Jumal ei jäta vastamata.

Lootus on Jumala and. Ta ootab, et me Tema ande teistega jagaksime.

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu, mil me kõigume ebaselguse ja lootusetuse vahel. Neid eraldab tihti vaid hetk. Siis tuleks meil ainult palvetada: “Issand, ma usun, aita mu uskmatust!” Mk 9:24

* * *

 

KUI KAUA VEEL?

Teisipäev – 11. juuli

Kui kaua Sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua Sa peidad oma palet mu eest? Ps 13:2

Nii küsivad kõik kannatajad. Isegi inimene, kes tunneb Jumalat, võib langeda meeleheitesse, kui kannatustel ei näi lõppu olevat. Mure rõhub südant, nii et seda on lausa füüsiliselt tunda ja päeva kõige raskem hetk on hommikune ärkamine – jälle seisavad ees tunnid täis hingevaeva.

Miks Jumal laseb mul niimoodi kannatada? Kas Ta siis ei näe minu olukorda? Kas Ta on oma palge minu eest peitnud? – need on hädasolija tüüpilised küsimused.

Kui Jumal peidab oma palge, siis ehmub kogu loodu (vt Ps 104:29) – “pale” on Piiblis Jumala armu väljendus. Kui Jumala arm meid ei kanna, oleme kerge saak oma vaenlastele – olgu need inimesed, olukorrad või hingevaenlase kiusatused. Küsimus “miks?” paneb proovile meie usu ja vastust leidmata võib meeleheide muutuda lausa surmahädaks.

Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? (Ps 77:8) Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? (Ha 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.” (Ps 4:9) Kiitkem Jumalat tema armastuse ja ustavuse pärast!

* * *

 

VÄÄRLOOTUS JUMALA PIKAMEELE ROHKUSELE

Kolmapäev – 12. juuli

Või suhtud sa üleolevalt Tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama? Rm 2:4

Iga juut teadis, et Jumal on nende rahvusega kannatlik olnud. Ja nõnda oli see olnud juba Egiptusest lahkumisest saadik. Käsuandmise puhul Siinail ütles Jumal: “Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest ” (2Ms 34:6). Jumal oli lubanud olla armuline ja ta pidas oma lubadust. Juudid tegid sellest väära järelduse. Nad arvasid, et Jumala kohtu alla lähevad ainult paganad, kuna Aabrahami järglased lähevad oma sünniõiguse alusel Messia riiki.

Paulus selgitab nüüd, et Jumala kannatlikkuse tõeline põhjus on see, et igal inimesel oleks aega meelt parandada. Kui me Jumalast antud aega meeleparanduseks ei kasuta, siis osutub see vaid Jumala viha kogumise ajaks. Sest Jumala kohus ei toimu rahvuse alusel, vaid eluviiside alusel. Heategija saab tasu sõltumata rahvusest ja kurjategija saab tasu samuti rahvusest sõltumata.

Meid võib päästa vaid üks meeleparandus. Meeleparandus on pöördumine, meelemuutmine, oma oma mõtetest ja teedest loobumine. Selleni tahab Jumal meid viia, aga mitte sundida. Seda ootab Jumal ja seda vajab inimene.

Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Ja meie Issanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. (2Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumala ees olles, et Ta ilmutaks sulle neid sinu elu alasid, kus peaksid midagi üles tunnistama ning andestust paluma.

* * *

 

LÕPETAGE KOHTUMÕISTMINE ÜKSTEISE ÜLE!

Neljapäev – 13. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Kohtumõistmine ja otsustamine teise õe-venna üle on rumal ja põlastusväärne, sest Jumal ise on ainus õige kohtumõistja. Kõik teisedki kohtumõistjad peavad kord tema kohtu ette ilmuma oma tegudest aru andma. Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumala ette ja iga keel teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja arusaamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me teame, et au tuleks anda Jumalale, aga väga tihti anname au inimesele endale. Jumalik au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et temalt saame oma jõu.

Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel! Aga õiglus jääb.

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: “Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande”. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle mõnda kitsaskohta, mis sul võib olla suhetes teistega, keda Jumal aktsepteerib. Palu, et Jumal aitaks sul neid omaks võtta, neisse südamlikult suhtuda ja nende eest hoolt kanda.

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 14. juuli

Ma tahan laulda Issandale, et Ta on mulle head teinud. Ps 13:6

Vaimulikus ahistuses paneb kristlane oma lootuse Jumala peale. “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.” (Ps 13:6)

Kui tahes kaua kiusatus ka ei kestaks, ei ole Jumal teda maha jätnud. Kristlane ei tohi lootust kaotada, ta palvetab: “Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?” (Ps 13:2) Aga ta palub oma ellu ka Jumala valgust. “Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale.” (Ps 13:4) Kartes suikumist vaimuliku surma unne kordab kristlane mõttes Jeesuse sõna: “Valvake!” Jeesuse ootamine ei ole asjatu. “Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!” (Mk 13:33–37)

Jumal kinnitab kristlast oma sõnaga: “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Jumal valgustab kristlase mõistust oma valgusega. Kiusatuses ei pea jääma üksi, saab tulla teiste kristlaste juurde ja koos nendega uurida Jumala sõna. Sõna tunnistab Jumala ustavusest ja armastusest. Jumal ei jäta maha.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millal viimati tajusid Jumala toimimist või suuri tegusid oma elus. Meenutama, mida Issand on su ellu toonud ning muuda need mälestused kiituseks.

* * *

 

ISEHAKANUD KOHTUNIK

Laupäev – 15. juuli

Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! Rm 2:1

Me ei ole teiste käitumisega nõus ja mõistame selle hukka. Aga ega me ise seepärast veel süütud ole. Nagu paganatel ei olnud mingisugust vabandust, et nad ilma Jumalata maailmas elasid, nii ei olnud ka juutidel ühtegi vabandust, et nad oma moraalses käitumises mitte paremad ei olnud kui paganad, kuigi neil moraalne otsustusvõime ei puudunud.

Tõsiasi, et nad teiste käitumist õigusega hukka mõistsid, tõendab, et nad suutsid hea ja kurja vahel vahet teha. Aga see, millele nad oma lootuse panid, nimelt ilmutatud Jumala käsule, mõistab nad hukka, sest nad ise selle järgi ei käi.

See kirjakoht näitab meile inimliku õiguse eksiteid juutide juures. Tühises ülbuses ei alistu nad mitte elavale Jumalale, vaid tahavad ise midagi olla. Endale sugereeritud tarkus on narrus, sugereeritud õigus aga silmakirjalikkus.

Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: “Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps!” (2Sm 12:5) Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! (Lk 6:37) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südametunnistus on kristlase õige elu kriteeriumiks.09

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu töö

Õpetades oma järelkäijaid Püha Vaimu saabumise osas, Jeesus ütles: “… teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta …” (Jh 16:7,8):

  1. toob selguse uskmatuse patu kohta (Jh 16:9)
  2. toob selguse, et Jeesus on Jumala õigus (Jh 16:10; Rm 10:3,4)
  3. toob inimestele selgust, et saatana võim on purustatud (Jh 16:11)
  4. sünnitab uskliku uuesti (Jh 3:5; Tt 3:5)
  5. elab uskliku südames (1Kr 6:19,20)
  6. pitseerib uskliku (Ef 1:13,14)
  7. ristib uskliku (Ap 1:5; 1Kr 12:13)
  8. täidab uskliku (Ef 5:18)
  9. annab usklikule väge (Ap 1)
  10. juhib usklikku (Gl 5:16-18)
  11. jagab usklikule vaimulikke andisid (1Kr 12:1-11)

Püha Vaim tuli nelipühapäeval, et olla Kogudusega, kuni tema aeg saab täis ja ta esitatakse Issandale Jeesusele tema tagasitulekul. Niisamuti nagu Jeesus Kristus lõpetas oma töö, mille ta pidi sooritama oma lihas, nii ka Püha Vaim lõpetab oma töö, mille ta pidi sooritama Koguduses.

 

JEESUS KOHTUNIKUNA

LOE: Johannese 8:1-11

TAUST: Moosese seaduse järgi pidi nii naise kui mehe, kes olid abielu rikkunud, kividega surnuks viskama (3Ms 20:10). Roomlased olid okupeeritud Iisraelis jätnud surmaotsuse tegemise ja täideviimise enda kontrolli alla.

1. Mis paneb inimese abielu rikkuma? Millist õnne ja muret võis “uus armastus” tuua selle naise ellu?

2. Mis võib olla kõige halvem selles olukorras, kui keegi tabatakse just abielu rikkumast? Mida võis naine mõelda oma armastajast pärast seda, kui see oli põgenenud? Mis võis tunduda sellele mehele, kes oli ilmselt ka ise abielus, kõige halvem selles olukorras?

3. Sel hommikul oli raske ka paljudel teistel asjasse puutuvatel inimestel. Mõelge, mis tundeid võis abielurikkumine ja ähvardav kividega surnuksviskamine äratada naise abikaasas, lastes, tema vanemates, kui need olid veel elus? Mida võisid tunda abielu rikkunud mehe abikaasa ja lapsed? Mil viisil mõjutab selline olukord asjassepuutuvate laste hingeelu?

4. Mida võis naine arvata Jeesusest sel ajal, kui teda tiriti tema ette (salmid 3-5)? Mida võis naine mõelda sel ajal oma teost?

5. Miks tõid juudid naise Jeesuse juurde, kuigi teadsid väga hästi, et surmaotsuse tegemine oli ainult roomlaste meelevallas? Miks ei ütelnud Jeesus “Mitte keegi teist ei tohi selle naise poole kivi visata,” vaid lausus hoopis 7b salmi sõnad?

6. Miks teie arvates lahkusid süüdistajad nimelt 9. salmis kirjeldatud järjekorras? Miks ei soovinud Jeesus jälgida, kuidas tema sõnad kuulajatele mõjuvad, vaid kummardus selle asemel midagi maa peale kirjutama?

7. Mis põhjusel oleks Jeesusel ja ainult temal olnud õigus mõista see naine surma? Miks ei toiminud Jeesus selles asjas Moosese seaduste järgi? Mis sai karistusest, mida see naine oleks pidanud kandma, kuna oli rikkunud nii paljude inimeste õnne?

8. Miks naine ei põgenenud ära sel ajal, kui Jeesus kirjutas uuesti maa peale, kuigi see oleks olnud võimalik (salmid 8-9)? Millal hakkas naine uskuma pattude andeksandmisesse?

9. Miks tahtis Jeesus öelda naisele ka 11. salmi sõnad? Jeesus lausub täna sinule 11.salmi sõnad. Mida need tähendavad sulle sinu praeguses eluolukorras?

 

Rõõmusõnum: Meil ei ole teada, mida kirjutas Jeesus liivale. Võibolla ta käitus kohtunikuna ja kirjutas esimesel korral üles seadusjärgse karistuse abielurikkumise eest – surmanuhtlus – lisades teisel korral sõnad “Mina kannan selle karistuse tema eest.”

Päeva Sõnum. Nr 40. 2. juuli – 8. juuli 2017

KADUNUD JA JÄLLE LEITUD

27 nädal: 2. juuli – 8. juuli 2017

4. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on inimese loonud ja andnud talle elu. Ta on meie taevase Isana meile väga lähedane. Inimene on loodud elama ühenduses Jumalaga ning see annab tema elule sisu ja sihi. Paraku on osa inimesi unustanud Jumala. Ilmselt on Jumal kurb, kui tema loodu teda unustab ja läheb oma teele, mis lõpuks viib inimese ebaõnnestumisele.

Siiski annab Jumal inimesele uue võimaluse pöörduda ja meelt parandada, tulla tagasi eluteele. Selleks saatis Jumal oma Poja siia maailma, et eksiteele läinu võiks tulla tagasi. Üha uuesti kutsub Jumal meid ja annab meile uusi võimalusi. Juba pattulangemisloos otsis Jumal Aadamat ja küsis, kus ta on. Nii otsib ta kadunud inimest ka nüüd. Kui kuuleme Jumala kutset ja vastame sellele jaatavalt, on taevariigis meist hea meel ning siis oleme leidnud oma elu sihi ja mõtte ning võime kord pääseda jumalariiki.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10

See lugu maalib meile värvika pildi elumuutvast mõjust mis kaasneb kohtumisel Jeesusega. Sakkeus on patusena hukkamõistetud ning kõik mis tal on selle asetab ta Jeesuse jalge ette. Ta ilmutab oma usu ehtsust tegudes, minnes palju kaugemale sellest mida käsk oleks nõudnud – ta vastas Jumala armukutsele otsustuskindla heldusega omalt poolt.

Me ei tohiks tähelepanemata jätta seda kõikeläbivat südame muutumist Jeesusega kohtumisest ning sellele järgnevaid praktilisi tegusid. Selle looga rõhutab Luukas, et tulev Jumalariik toob vältimatult kaasa radikaalse muutuse mis väljendub kõigepealt isiklikul tasandil – Jeesusega kooskõlas toimimises, aga sealt edasi muutunud väärtusssüsteemis, elustiilis, käitumises ning sotsiaalsetes suhetes. Jumalariik on ikka ja alati seotud totaalse isikliku muutumisega, kuid sellele järgnevad vältimatult ka sotsiaalsed, suhtetasandi ning isegi poliitilised muutused – juhul kui muudetud elud hakkavad rakendama kuningriigi väärtusi.

Just sellist “pöördumist” peaksime kogema ja nägema eneste ümber ka tänasel päeval.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

* * *

ISAKS SAAMINE

Pühapäev – 2. juuli

Kui poeg alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Lk 15:20

Kadunud poja” lugu (Lk 15:11-32) armastatakse, sest see näitab kuidas inimsüda reageerib sõnumile Jumala andestavast armastusest patuste vastu, mis on evangeeliumi peamine ajend.

Loo keskmes on peresuhted, ning see on meisterlikult kokkupandud kõnetamaks nurisevaid varisere ning kirjatundjaid, kes iial ei olnud Jumalast mõtelnud sellises võtmes. Juutidest kuulajatele meeldis see, kui madalale noorem poeg langes, saades sigade karjuseks. Meeleheites pöördus ta koju, olles täielikult teadlik sellest, et ta võidakse maatasa teha, kui ta sinna jõuab, sest ta ei olnud ainult solvanud oma isa, vaid ka rikkunud olulisi sotsiaalseid norme.

Kui hea, et ta isa tahtis talle vastu joosta, et poeg koju tuua enne, kui teised teda märkavad. Kui isa võttis poja vastu, oli poeg ohutus kohas. Religioossetel autoriteetidel, keda esindas vanem vend, ei olnud aega armastuseks ega vastuvõtuks, mis oli ennastohverdav ja tingimusteta.

Kuid Jumala armastus, nagu ka isa oma, oli eriline ja hinnaline. Olukorras, milles leidis end Jeesus, oli oluline mitte ainult näidata, et Jumal patused vastu võtab, vaid ka rõhutada, et kahetsevate patuste põlgajad tegutsevad vastu Isa tahtele ja südamele.

Selles loos on ka sõnum, mis võib kergesti jääda märkamata. Isa ütleb vanemale pojale (ja Jeesus variseridele): “Nüüd aga oli “tarvis” pidutseda …” (Lk 15:32). Sama sõnumit kasutatakse ka Sakkeuse loos, üsna sarnases kontekstis: ” … täna “pean” ma jääma sinu kotta!” ütles Jeesus (Lk 19:5). Nii tähendamissõnas kui ka päriselus on tähtis korraldad pidu iga kord, kui mõni patune tuleb Jumala juurde – selle läbi ootusega ette vaadates Jumalariigi suurele peole.

Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.” (Ilm 19:9) Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis (Mt 8:11).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle oma jumalapildi üle. Püüa mõista kui “lai ja pikk ja sügav ja kõrge” on Kristuse armastus. Palu, et võiksid kogeda armastust, “mis ületab iga tunnetuse” (Ef 3:18,19).

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 3. juuli

Pöördu mu poole, Issand, ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ps 25:16

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.

Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ning Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

KUST LEIDA TARKUST?

Teisipäev – 4. juuli

Issand, vägede Jumal, Issand on Tema nimi: Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat! Ho 12:6,7

Iisraellased on võtnud nõuks petta Jumalat, kuid selle valega on nad jõudnud hoopis enesepettuseni. Hoolimata prohveti hoiatusest, lootsid nad ikkagi maisele rikkusele, tehes lepinguid naaberriikidega. Jumal oli läkitanud tõe sõnumiga palju prohveteid enne ja pärast Hooseat, kuid rahvas ei hoolinud neist hoiatustest.

Kahtlemata peab paika ütlus, et Jumal on seesama eile, täna ja homme ning sama igavesed on ka Tema sõnad. Hästi teeb see, kes juhindub Issanda sõnadest ega looda maise tarkuse peale, sest see on asjatu vaev, mis võrdub tuule tagaajamisega tühjal väljal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas tunned mineviku õppetunde ajaloost nii hästi, et saad tõmmata paralleele olevikus aset leidvate sündmustega?

* * *

ÕIGEKSMÕISTMINE

Kolmapäev – 5. juuli

Sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk. Rm 4:5

Paulus ei mõtle, et õigeksmõistetud inimese elus pole õiguse tegusid, vaid rõhutab, et Jumal ei arvesta neid õigeksmõistmisel. See salm on niivõrd konkreetne, et iga tõsine otsija võiks leida siit vastuse õigeksmõistmise küsimusele.

Aabraham mõistetakse õigeks samadel alustel kui mis tahes jumalatu inimene. Kõigile patustele on vaid üksainus tee armust usu läbi. Joosua raamatust loeme (24:4), et Aabrahami kodus teeniti ebajumalaid. See tähendab, et tal ei olnud õiget Jumalat. Järelikult oli ta jumalatu. Alles hiljem tuli ta õigele usule, ja toimus see Jumala algatusel.

Usk “arvatakse” õigeks. Meie arvepidamises on puudujääk. Õigeksmõistmine ei toimu nõnda, et Jumal kannab Kristuse teened meie arvele, et meie puudujääki katta. Põhikapitaliks jääb ikkagi meie endi kapital. Jumal mõistab meid õigeks ainult siis, kui tunnistame end maksujõuetuks ja loodame üksnes sellele, mida Jumal Kristuse läbi meie heaks teeb. Siin antakse meile varandus pankroti alusel, siin tunnistatakse meid õigeks ainult süütunnistuse alusel. Säärane õigeksmõistmine pole pettus, vaid Jumala imetegu meie hüvanguks.

Piibel ei vastanda kunagi usku ja kõlbelisi tegusid, vaid usku ja käsutegusid. Usk ja kõlblus käivad Piiblis alati käsikäes.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda täna aega palves nende eest, kes näiliselt ei tunne Kristust üldse, et Jumal võiks nende eludesse külvata üllatusi ja ilmutusi.

* * *

JUMALA USTAVUS PÜSIB

Neljapäev – 6. juuli

Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga Su korraldusi! Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta Su käske! Ps 119:94,176

Jumal on kogu loodu pannud toimima imepärases harmoonias ja korrastatuses ja sellel on püsinud kõik ka tänapäevani – kõik selles Jumala süsteemis on “tema sulased” ehk need kes täidavad tema korraldusi. Ja nii järeldab psalmi autor, et ka tema enese püsimajäämine, kui osakese sellest loodust, sõltub otseselt Jumala seaduste järele käimisest. Imeline on see, et ka tänapäeval kui nii kõvahäälselt räägitakse ja toetutakse inimese poolt tehtud avastustele ja edusammudele teaduses – on viimselt ikkagi kõik meie ümber püsiv mitte sellest kui palju me mõistame loodust, vaid sellel, et Jumal on ustav ja tema hoiab oma loodut ülal oma sõna läbi. Ja nii ka meie elu õnnestumine või ebaõnnestumine on otseselt seotud Jumala sõna hoidmisega meie endi poolt – kuigi väliselt see alati nii ei paista.

Samas peavad mitmed tunnistama, et Jumala sõna pidamine, selle järgmine ei ole sugugi kerge ega lihtne argielus. Paljud ohkavad sisemiselt, sest neile tundub et valides Jumala sõna peavad nad loobuma mitmest muust heast. Kuidas leida siis Jumala sõna pidamises see rõõm?

Meile ei ole antud muud teed kui psalmi autori enese tee – süüvida Jumala sõnasse kogu oma olemusega, lubades sel mõjuda eneses, rakendades seda oma valikutes. Enne kui meie ei pühenda end täiel määral Jumala Sõna järgimisele – ei saa me kogeda ka selle täiellikku mõju. Ja see sõltub meist endist kui palju Jumalale oma elus ruumi anname.

Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju oma elus oled rajanud Jumala tõotustele? Palu, et Jumal tuletaks sulle meelde sulle antud tõotusi. Lugedes Piiblit võiksid pidevalt täiendada oma tõotuste varu ning saada sisemiselt tugevamaks.

* * *

OTSIGE JUMALAT, SEST TA ON LEITAV!

Reede – 7. juuli

Oma patu ma andsin Sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid Sina mu patu süüteo andeks. Ps 32:5

Tänane psalm toob selgelt esile erinevuse õigeksmõistetu ja patuse vahel. Jumala poolt õigeks mõistetud inimene ei pea kartma, et tema patte meenutatakse, sest need on “kinni kaetud”, mis piltlikus keeles väljendab täielikku andestust – meie patte ei ole siis Jumala silmis enam olemas (vt ka Ps 103:12). Andeksandmine tuleb ainult neile, kes on siirad Issanda ees.

Kui inimestel läheb halvasti, küsivad nad sageli: kas Jumal karistab mind? Mõnikord peab Jumal, soovides meid hukatusest hoida, kasutama kannatusi meie suunamiseks ja vormimiseks. Kuid silmas tuleb pidada ka seda, et alati ei ole tegemist Jumala otsese karistusega: üleastumistega kaasnevad enamasti süü- ja väljapääsmatuse tunne, mis võivad rõhuda isegi enam kui füüsiline valu. Jumala käsi on meie peal. Nii hea on teada, et ka valus ei ole Jumal meist kaugel ning meil maksab vaid ringi pöörata ja paluda, et saada Jumala abi osaliseks.

Samas võime ka endalt küsida: “Kas võib esineda aegu, mil Jumal ei ole leitav?” Ilmselt ei suuda inimene vahel Jumalat leida mitte seetõttu, et Tema kuhugi ära kaob, vaid inimsüdame võimetuse tõttu Jumalat tähele panna. Neile, kes Jumalaga elavad, on Ta pelgupaigaks, nõuandjaks ja rõõmutoojaks.

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. (Õp 28:13) Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled oma pattu ja süüd nimetanud õigete nimedega ning ka seda tunnistanud? Mine täna Jumala ette ja ütle kuuldava häälega: “Issand Jumal, ma olen teinud selle patu ja selle…”

* * *

ANDEKSANDMISE RÕÕM

Laupäev – 8. juuli

Issand ütleb: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

Enesemõistmise algus on tunda oma patusust. Meie ajastul ei peeta pattu enam tõsiseks asjaks. Mittekristlase jaoks puudub sel isegi kontseptsioon. Kahetseme asju mis kahjustavad meie isiklikke või ühiskondlikke huve, kuid neid ei peeta patuks selle sõna sisulises mõistes, mis tähendab püha Jumala seadmiste rikkumist (Rm 3:23). Isegi kristlased on kaasa tõmmatud taolisesse ajastu vaimsusesse. Meie põhimõtteliselt õige rõhuasteus Jumala armastusele ning halastusele, võib samas tekitada tunde, et andestust on võimalik alati saada – mis on tõsi – kuid ühtlasi võib nõrgeneda arusaamine sellest, mida sisuliselt tähendab püha Jumala vastu eksimine.

Taavetil taolisi illusioone ei olnud. Patt oli tõsine asi ning see tekitas Jumala ja tema vahele barjääri, millega möödapääsmatult tuli tegeleda (Ps 51:12). Süütunne oli nii tohutu, et see rõhus teda raskelt – tundetasandil aga ka lausa füüsiliselt. Tänapäeval vaadataks taolist süütunnet ebatervislikuna ning ebastabiilsusena, ometi on see loomulik tagajärg sisemisele äratundmisele, et meie teod on eraldanud meid eluallikast ning edasine tee viib järjest suuremasse nõtrusesse, valusse ning viimselt surma.

Eluallika juurde tagasitulek on aga hoopis teistsugune. Suutmatus mõista patu tegelikku mõju ja meelevalda omab veel üht, palju tumedamat külge – me kaotame teadmise andeksandmise õnnistusest. Kergendustunne, aktsepteerimise kogemus, imeline kogemus armust – kõik see on ära võetud. Kord aga taastatud, kogeme jumalikku kinnitust selle kohta, et kui usaldame oma teed täiesti Jumala kätte, leiame et Ta juhib meid kindlalt ning eksimatult õigel teel. Ja see, nagu psalmi autor märgib – on tõeline tarkus. Koos taolise andestuse tundmisega mis juhib meid järjest sügavamasse Jumala muutumatu armastuse kogemisse, tuleb sisemine rõõm, mida ei saa kustutada.

Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. (Ps 25:12) Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse. (Õp 4:11) Maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. (5Ms 11:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas miski on sinu ja Jumala vahel tänasel päeval? Midagi, mis takistab ja millega tuleks tegeleda? Kui nii, siis ära viivita.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patud Püha Vaimu vastu.

ee on väga tõsine teema, kuna Püha Vaim on Jumal ja niihästi usklikul kui mitteusklikul on oht patustada tema vastu. Olgu tema ise sulle abiks, kui sa kontrollid oma südant alljärgnevates punktides:

Püha Vaimu pilkamise patt (Mt 12:31,32). Seda pattu teevad mitteusklikud. Sageli seda pattu nimetatakse andestamatuks patuks. Sellele ei ole andestust. Jeesuse vaenlased tegid seda pattu, kui nad süüdistasid teda kurjade vaimude väljaajamises saatana abil (Mt 12:24). Jeesus ise ütles, et ta ajas Jumala Vaimuga (Mt 12:28).

Pühale Vaimule vastuseismise patt (Ap 7:51). Seda pattu teevad mitteusklikud hüljates Jeesuse Kristuse Issanda ja Päästja.

Püha Vaimu kurvastamise patt (Ef 4:30-32). Seda pattu teevad usklikud. Püha Vaim saab kurvastatud, kui meie elu ei ole kontrollitud tema poolt Kristuse auks.

Püha Vaimu kustutamise patt (1Ts 5:19). Seda pattu teevad usklikud, kui teatud patt on jäetud üles tunnistamata (1Jh 1:9; Js 59:1,2).

Pühale Vaimule valetamise patt (Ap 5:1-11). Ananiase ja Safiira patt seisnes petmises, mis sündis kadedusest. Nad püüdsid Jumalat pilgata (Gl 6:7).

Patt Püha Vaimu vastu on ühtlasi patt Jumala vastu, kuna Püha Vaim on Jumal.

KADUNUD POEG

LOE: Luuka 15:11-32

TAUSTAST: Lähis-Idas ei asu maja tavaliselt mitte eraldatult mäe otsas, vaid tiheda asustusega külatänava ääres. Ainus koht, kust näeb kaugele, on maja katus. Pane ka tähele, et Lähis-Idas auväärsed mehed ei jookse.

1. Miks ei olnud noorem poeg koduse eluga rahul, ehkki tal oli hea kodu ja hea isa? Kuidas sina oleksid isa asemel poja palvele vastanud?

2. Miks ei püüa Jumal takistada inimest, kes Tema juurest ära minna tahab?

3. Millist elu elas sinu arvates noorem poeg välismaal olles? Oli see õnnelik või mitte? Miks tahavad nii paljud inimesed tänapäeval sellist elu elada: suure hulga rahaga välismaal reisida, ilma et nad peaksid muretsema homse päeva pärast?

4. Siga on juutide jaoks ebapuhas loom. Mida võis see noormees tunda sellises olukorras, nagu kirjeldatakse salmides 14-16? Mis valikud olid noormehel selles olukorras? Millised valikud on sinul praeguses olukorras, kui mõtled oma suhtele Jumalaga?

5. Salmides 18-19 on kirjas noormehe patutunnistus. Millised olid tema patud taeva vastu? Miks ta kõigepealt need patud üles tunnistas? Millised olid tema patud isa vastu?

6. Millises olukorras kaldume mõtlema nagu kadunud poeg: “Ma ei ole enam väärt, et mind Jumala lapseks hüütaks” (salm 19)? Millal on inimene väärt, et teda Jumala lapseks hüütaks?

7. Miks ei öelnud poeg isale kõike seda, mida ta oli kavatsenud öelda (salmid 18-19 ja 21)?

8. Mida oli isa kõik need aastad teinud (salm 20)? Mis sa arvad, millal andestas isa pojale? Millal hakkas poeg isa armastust uskuma?

9. Kus on Jeesus ise selles tähendamissõnas?

Päeva sõnum. Nr 39. 25. juuni – 1. juuli 2017

KUTSE JUMALA RIIKI

26. nädal: 25. juuni – 1. juuli 2017

3. pühapäev pärast nelipüha

Päeva piiblilugemiste keskne teema on kutse Jumala riiki ja kutsumise kuulmise tähtsus. Maise elu ülesanded ja ahvatlused võivad inimesele Jeesuse kutse vastuvõtmisel takistuseks saada. Kes kahtleb ja viivitab, kaotab pakutud võimaluse.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsunõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult tema kaudu, temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge! (Mt 11:29,30)

* * *

SÜDAMEST TULNUD VASTUS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” Lk 19:10

Jeesuse vastus selgitab, et Sakkeus on nüüd päästetud. Selle põhjus ei olnud niivõrd tema patukahetsustegu, kuivõrd asjaolu, et ta nagu Aabrahamgi sai osa Jumala armust. Jeesus otsis üles mehe, kes kindlasti kuulus kadunute hulka, aga Jeesus ei jätnud teda sinna. Ta päästis ta.

Jeesuse sõnum on suunatud neile, kes on maailma silmis tähtsusetud (vrd Mt 18:12-14). Sest Jeesuse töö siin maa peal oli “väikeste inimeste” teenimine. See ei lahutanud teda aga osadusest oma Isaga, vaid pigem just nende teenijana seisab ta pidevalt Isa palge ees.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta mind aru saama, et ma ei saa teenida Sinu soosingut, ja et kõik head teod peaksid olema vastus sinu armastusele, mitte katse seda osta.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 19. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

On olemas kannatusi, mis viivad inimese ahastusse, endahaletsemisse ja meeleheitesse. On ka neid, kes ütlevad, et ei ole üldse lootust. Kaebus on mõne inimese juures ainult viletsuse loendus. Nad seavad igal õhtul kõik päevased kannatused ritta ja nõnda nad elavadki oma kannatusile ja mõtlevad neist.

Usulise väärtuse annab aga selles olukorras kannataja jõud paluda. Ta talub eluraskusi, palvetab ja see annab kannatajale tüdimatust ja väsimatust. Kas oleme mõelnud, et ükski inimene ei suudaks kannatuses paluda, kui mingi seesmise jõu juurdevool talle seda ei annaks. See on Jumala tegu, et palvetaja jääb “püsivalt palvesse”. Taevas äratab meis aina uut lootust ja selle kordamise taga on Jumala virgutav jõud. Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17)

Meelsus ja osadus, millega Jumala ette läheme, on siin tähtis ja sellepärast ei ole vaja kartaka korduvate sõnadega palvetada.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta millistest eluraskustest oled läbi tulnud, tundes palve jõudu.

* * *

MUUTUS ON VÄLTIMATU

Teisipäev – 27. juuni

Pöörduge minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand! Sk 1:3

Jumal manitseb tõeliselt oma rahvast pöörduma Jumala poole. Ta tuletab meelde, mis oli vanematega sündinud. Iisraelis oli aegu, kus Jumal oli saanud väga vihaseks nende üleastumiste pärast. Aga ta tahab Iisraeli rahva välja tuua. Ta räägib nüüd uuele põlvkonnale ja annab neile võimaluse.

On väga oluline, kui Jumal kutsub meid pöörduma, et me ka kuuleme seda häält ja teeme oma valiku. Vastasel juhul, kui me ei tee oma valikut, me teame seda, et Jumal on väga kannatlik Jumal, ja Ta ei ole Iisraelile rääkinud mitte üks kord, vaid ta on rääkinud korduvalt pöördumisest. Aga kui nad on pidevalt oma pöördumise edasi lükanud, siis Jumal on karistanud neid inimesi. Jumal ütleb, et kui te pöördute minu poole, siis ma pöördun ka teie poole. Meil tuleb ümber pöörata Jumala poole.

Jumal võib ilmutada end mitmel viisil. Ta võib anda su südamesse sõnumi selges eesti keeles. Ta võib ilmutada end teise kaudu, Tal on palju teid, kuidas rahvaid ja meid igat üksikut manitseda.

Pöörduge tagasi tema juurde, kellest te olete taganenud nii kaugele, Iisraeli lapsed! (Js 31:6) Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole! (Js 45:22) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. (Hs 18:30) Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu! (Hs 33:11) Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! (Ho 14:2) Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! (Jl 2:12) Oma vanemate päevist alates olete te lahkunud mu määrustest ega ole neid pidanud. Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde, ütleb vägede Issand. Aga teie ütlete: “Kuidas me peaksime pöörduma?” (Ml 3:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sest kui me käime oma kanguses, siis me käime kurjal teel. Me südamed lähevad kõvaks ja me hukkume. Jumal tahab säästa meid.

* * *

KAS USKLIKUD ON TÄHTSUSETU RAHVAS?

Kolmapäev – 28. juuni

Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 1Kr 1:27

Jumala meetodi vastupidisust illustreerib see, milliseid inimesi ta on kutsunud. Ta oleks võinud keskenduda haritlastele või muudele väljapaistvatele tegelastele, kuid selle asemel on ta valinud inimesed, kelle kasuks maailma vaatevinklist ei räägi mitte miski. Jumala vägi teeb imesid kõige lootusetuma materjaliga ja nii ületab tema tarkus parima, mida inimesed võivad pakkuda.

Ära salga maha seda, mis Jumal Sulle andnud on ja mis aitab Sul inimeste vajadustele vastu tulla. Jüngrid ei sulandunud, vaid paistsid välja ja maailm pani tähele, et “need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) Jüngrid jutlustasid, toimisid Jeesuse õpetuse kohaselt ja tegid imesid. Ka Joosep oskas tähendada vaarao unenägusid ja päästis rahva näljasurmast (vt. 1Ms 41).

Kui Jumal Sind kutsub, siis annab ta ka oskused. Oled töö jaoks sobiv

Ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted. (2Kr 10:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mõni Piibli seisukoht tundub kummaline? Palu, et mõistaksid Jumala tööd tänases päevas.

* * *

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 29. juuni

Apostlite Peetruse ja Pauluse päev. Peeterpaulipäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett.

Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 30. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Ps 18:26

Psalm 18 on Taaveti tänulaul kõigi pääsemiste eest ta elus, kokkuvõte Jumala suurusest ja abist. Selles laulus on tõde Taavetist ja ta vahekorrast Jumalaga. Mis näitab, millist inimest Jumal õnnistab.

Kui Taavet hoidis Jumala teid, ei taganenud Temast, hoidus pahateost, siis tasus Jumal talle heaga vastavalt ta õigusele ja käte puhtusele. “Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud! Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks! Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!” (Jk 4:8-10). Siit järgneb tõde, mida Piibel nimetab pühitsuseks. Võime tulla ikka lähemale Jumalale, enam puhastades ennast ja tehes õigust. See avab meile järjest rohkem Jumala ilmutust.

Jumal ei ole “heasüdamlik valge habemega jõuluvana”, vaid lõpmatu oma pühaduses, õigluses ja tões. Ta on küll pikameelne ja kannatlik vastupanijatega, kuid Ta õiglus mõistab igaühele kohut vastavalt teenetele.

Puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad. (Ps 18:27,28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

* * *

KIITLE AINULT KRISTUSES

Laupäev – 1. juuli

Jumala tõttu teie olete Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks. 1Kr 1:30

Uus elu tuleneb Jumalast (vrd Rm 9:11; 2Kr 5:17,18; Ef 2:18), nad on Kristuses Jeesuses. See saladusliku fraasi kohta, mida Paulus tavaliselt kasutab usklike ja Kristuse suhte tähistamiseks, on kirjutatud terveid raamatuid. Lühidalt öeldes näitab see, et usklik on ühendatud oma Issandaga kõige lähedsemal mõeldaval viisil.

Kristus on see atmosfäär, milles usklik elab, kuid me ei tohi tõlgendada seda mehaaniliselt. Kristus on isik. See fraas kirjeldab isiklikku seotust isikliku Päästjaga. Olla “Kristuses” tähendab olla lähedaselt seotud kõigi nende teistega, kes on samuti “Kristuses”, ehk olla osa Kristuse ihust.

Kristlastele on see üleskutse troostiks. Neil ei tarvitse otsida tarkust või tunnetust mujalt; neil juba on see. Samal ajal on veel pikk tee ees – uurida kogu seda rikkalikku pärandit, mille nad on vastu võtnud, ning see tõeliselt omandada. Kõigele, mida võiksime küsida Jumala ja tema eesmärkide kohta, saab vastata ristilöödud ja ülestõusnud Jeesus, Messia kaudu. Paulus nimetab niisugust mõistmist “rikkuseks” ja “aardeks”, õhutades lugejaid seda innukalt ära kasutama.

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. (Jh 17:19) Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, (1Pt 1:18) kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. (Kl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul anda edasi sõnumit ristist arukate sõnade ja muudetud elu kaudu!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu sümbolid

Tõde on tihti raske edasi anda sõnade abil. Sageli nad väljendavad vaid pool tõest, jättes teise poole varjatuks. Piibli kirjutajad kasutasid teatud sümboleid, et avada Püha Vaimu saladusi, kuna sümbolid illustreerivad paremini kui ulatuslikud seletused. Need on:

tuli kui sümbol (Lk 3:16) kõneleb Püha Vaimu põletavast ja puhastavast jõust uskliku elus (Ap 2:3; Js 6:1-7);

tuul kui sümbol (Jh 3) kõneleb tema vägeva ümbermuutva jõu varjatud sügavusest;

vesi kui sümbol (Jh 7:37-39) kõneleb Püha Vaimu jõust täita usklikku vaimuliku rikkustega kuni ülevoolamiseni;

pitser kui sümbol (Ef 1:13) kõneleb Püha Vaimu omandiõigusest uskliku üle; see on lõpetatud ja igavene leping;

õli kui sümbol (Ap 10:38) kõneleb Püha Vaimu võidmise väest teenistuse tarvis;

tuvi kui sümbol (Mk 1:10) kõneleb tema suursugusest, õrnast, rahuarmastavast olemusest. Püha Vaimu läbi võime tunda “Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” (Fl 4:7) üksnes siis kui oleme täielikult allutatud Jumalale.

MAKSUKOGUJA PUU OTSAS

LOE: Luuka 19:1-10

TAUSTAST. Jeesuse päevil olid maksukogujad tuntud oma ebaaususe poolest. Nad kogusid inimestelt liiga palju makse ning jätsid enestele rohkem, kui oli ette nähtud. Tavaliselt mõtleme Jeesusest kui rõhutute ja vaeste kaitsjast, ent siin näeme Teda rõhuja poolel. Juudi kultuuris tähendas kellegi koju lõunale minek sõpruse märki.

1. Milline võis olla Sakkeuse, Jeeriko linna maksukogujate ülema igapäevaelu? Mida head ja mida halba võis seal olla?

2. Mida võis Sakkeus oma tööalase käitumise ja eluviisi õigustamiseks enesele öelda? Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus nii palju raha?

3. Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus Jeesust näha? Nimeta võimalikult palju põhjusi. Mis sa arvad, kas maksukogujate ülem oleks tahtnud, et teda puu otsas nähakse? Põhjenda.

4. Meenuta mõnd juhtu, kui keegi võttis sinult ebaõiglaselt raha ära. Kui sina oleksid olnud üks Sakkeuse ohvritest, mis tundega oleksid sa Jeesuse käitumisele salmis 5 reageerinud?

5. Mida üllatavat on Jeesuse esmakohtumises Sakkeusega? Meenuta, et see oli Jeesuse esimene ja ka viimane käik Jeerikosse.

6. Mis sa arvad, millal hakkas Sakkeus Jeesusesse uskuma (salmid 5-8)? Arutle erinevate võimaluste üle.

7. Mida oleks Sakkeus sinu arvates teinud, kui Jeesus oleks öelnud: “Tule kohe alla ja anna pool oma varandusest vaestele. Siis tulen ma sinu kotta.”? Kuidas reageeriksid sina, kui Jeesus ütleks sulle: “Kõigepealt maksa oma pattude eest ja siis olen ma sinu sõber!”?

8. Kujutle, kuidas oleks anda ära rohkem kui pool oma varandusest üheainsa päeva jooksul? Mis ajendaks sind midagi sellist tegema? Mida sai Sakkeus tagastatud raha eest vastu?

9. Mis on suurim erinevus Sakkeuse ja Jeeriko elanike vahel? Vaata salmi 7. Miks tahtis Jeesus külastada linna halvimat meest?

10. Jeesus ütleb sulle täna: “Täna pean ma jääma sinu kotta.” Ta tahab sinuga su koju minna ja sinna jääda. Mida sa Talle vastad?

11. Kes otsis keda selle teksti põhjal? Kas Sakkeus otsis Jeesust või Jeesus otsis Sakkeust (salmid 3,9,10)?

 

RÕÕMUSÕNUM. Teel Jeruusalemma, kus Ta risti löödi, tegi Jeesus ringi, minnes läbi Jeeriko. Võib-olla tegi Ta seda üksnes Sakkeuse pärast. Kui Jeesus andis andeks Sakkeuse patud, siis teadis Ta, et peab nende eest Jumala karistust kandma. Pattude andeksandmine oli Sakkeuse jaoks ilma tasuta ning on seda ka meie jaoks – ent see maksis Jeesusele Tema elu.

Päeva sõnum nr 38. 18. – 24. juuni 2017

KADUVAD JA KADUMATUD AARDED

25. nädal: 18. – 24. juuni 2017

2. pühapäev pärast nelipüha

 

Pühapäeva sisuks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ja petlikud maised rikkused. Rikkuste ihaldamine juhib isekusest kasvavatele tegudele, Jumala armastus juhib Tema tahte kohasele teenivale elule. Selles on Kristus meie eeskujuks. Tema oli rikas, kuid Ta sai vaeseks, et meid rikkaks teha.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16

Nende sõnadega rõhutatakse Jeesuse poolt läkitatud sõnumiviijate tähtsust. Kui Jeesus varustab kellegi meelevallaga kõnelda, siis see isik ka kõneleb meelevallaga. Igaüks, kes võtab kuulda teda, võtab tegelikult kuulda Jeesust, ja igaüks, kes hülgab tema, hülgab tegelikult Issanda. Printsiip asetab suure vastutuse kõigile, kes sõnumit kuulevad. Kuid see ulatub veelgi kaugemale. Igaüks, kes lükkab kõrvale Jeesuse, lükkab tegelikult kõrvale ka tema Läkitaja. Jeesuse sõnumiviijad lähevad seega välja täieliku volitustega ja nende sõnumit tuleb võtta täie tõsidusega.

Mõtle sõnadele: Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu? (4Ms 16:11) Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja. (Mt 10:40) Ja ütles neile: “Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.” (Lk 9:48) Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. (Jh 13:20)

* * *

RIKAS JUMALAS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Lk 12:15

Ühel Jeesuse kuulajatest oli probleem vennaga pärandi õige jagamise üle. Juudi pärimisseadused katsid küll enamiku juhtumeid (vrd 5Ms 21:17), mõnikord aga jäi ruumi kahtlusteks; seekord tundis Jeesuse poole pöörduja, et talle oli ülekohut tehtud.

Nähtavasti oli pärand läinud venna kätte ning abiotsija soovis, et Jeesus veenaks venda pärandust jagama. Abiotsija ei palunud Jeesusel otsustada, kellel on õigus: ta lihtsalt palus tal teha otsus enda kasuks. Näib, et ta pöördus Jeesuse poole üksinda; miski ei osuta, et ta vend oli nõus usaldama otsuse tegemist Jeesusele. Mees pidas Jeesust tüüpiliseks rabiks, ja rabid tegid harilikult otsuseid Seaduse vaidlusaluste punktide üle.

Jeesus aga keeldus asjaga tegelemast. Sest ta tuli tooma inimesi Jumala juurde, mitte neile jõukust tagama. Antud olukorras oli Jeesuse silmis tähtis asjaosalise hoiak, mitte asja lahendus.

Ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. (Mk 4:19) Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. (1Tm 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me võime olla rikkad Jumalas, isegi kui meil on väike sissetulek või vähe materiaalset vara (vt lugu lesknaise leptonitest Lk 21:1-4). Kuidas võiksid sa kujundada tasakaalustatuma suhte oma varaga, mis tunnustaks Jumalat kui selle andjatat?

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 19. juuni

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kui kõrvutada selle psalmi 8. ja 16. salme, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge vaenlase käest”. Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Vana seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korraldused. Kui see ettenähtud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel (2Ms 12:13). Uue seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastakse surmakartusest.

Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.

Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame. Ta võtab mu vastu. Sama, mis öeldi Eenoki kohta.

Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest psalmi autor rääkis, päästetakse ka ihu. Nii võidab ülestõusmine sellegi.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Need, kes usuvad Jeesusesse ei pea oma surma enam vaatama kui midagi mis on nende tee peal ees. Vastupidi – see on nende jaoks otsekui juba läbitud etapp Jeesuse töö tõttu. See on juba lahendatud. Kas usume seda ja kui palju jagame oma veendumust teistega meie ümber?

* * *

 

TÕSTA KÕRGEKS JUMAL, MITTE RIKKUS

Teisipäev – 20. juuni

Kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda. Ps 49:7,8

Seda psalmi ei kasutatud sünagoogi ülistuses, vaid see oli “õpetuspsalm”, ning on tihedalt seotud Piibli tarkusekirjadnusega nagu nt Õpetussõnad. Psalmi autor pakub oma lugejatele tarkust ja arusaamist mis on tulnud pikast maadlemisest inimliku surelikkuse teemaga (Ps 49:5-9). Ja ta näeb, et isegi maailma rikkaim inimene ei saa end vabaks osta inimlikust seisundist (s 7).

Psalmi autor kasutab siin heebreakeelset juriidilist terminit “lunahind elu eest”, mille all mõeldi sissemakset, millega kriminaalkurjategija sai end vabaks osta seadusega mõistetud surmanuhtlusest. See on võimas kujund kirjeldamaks meie pürgimust “surelikkuse kohtuotsuse” alt vabaks pääseda, ning inimlikust mõtteviisist, et mingil kombel suudavad rikkus ja võim meid ikkagi päästa või vähemalt leevendada meie olukorda.

Rikkus iseenesest ei ole kuritegu ega halb asi. Kuri ja halb aga on hoiak kus rikkus asetatakse kõrgemale kui Jumal, Jumala asemele (2Tm 6:10). Sel viisil asendatakse Hea Karjane (Ps 23) halva karjasega, surma enesega (s 15).

Samas ei ole psalmi peamine eesmärk mitte manitseda rikkaid vaid palju enam julgustada ustavaid. Sest nii nagu neil ei ole tarvis karta rikkaid ja kurje inimesi (s 6,17) – nii ei pea nad ka kartma et surm varastab elult selle mõtte ja tähenduse. Mõneti mitteomase joonena Vana Testamendi tekstidele, tõstetakse siin isiklik ja täielik usaldus Jumala vastu kõrgemale surmast (s 16) – sest Jumal ise on see, kes maksab “elu lunahinna”. Ja see on hämmastav sissevaade Jumala eesmärkidesse Jeesuse läkitamises, kes tuli siia selleks et “anda oma elu lunahinnaks paljude eest” (Mk 10:45).

Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks! (Ii 36:18) Ennäe seda meest, kes ei pannud Jumalat oma tugevuseks, vaid lootis oma suure rikkuse peale; ta oli tugev oma nurjatuses. (Ps 52:9) Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast. (Õp 11:4) Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vaeseid on alati teie juures”, ütleb Jeesus (vt Mt 26:11). Kus on vaeseid, seal on ka rikkaid. Viimastel on midagi, mida vaestel ei ole: varandust, raha ja võimu. Raha eest saab siin maailmas palju asju – nii palju, et näib, nagu saaks selle eest kõike. On siiski midagi, mida raha eest ei saa?

* * *

 

ANDMINE JA KASVAMINE

Kolmapäev – 21. juuni

Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks Tema vaesusest. 2Kr 8:9

Kui Paulus räägib Jumala armust, siis ei pea ta silmas teatud hoiakut või soodsat meelestust, vaid Jumala armastust, mis väljendus konkreetses inimkonna päästmise töös. Ning Jeesuse vaesust ei tule mõista armetu puudusena maises elus, nõnda ei tule ka rikkusi, mida ta tuli usklikele kättesaadavaks tegema, mõista ainelise edukusena. See on pääste ise, ning sellega kaasnevad uue ajastu õnnistused kujutavad endast rikkusi, mida Kristus oma vaesuse läbi võimaldab usklikel maitsta. Neist rikkustest tuntakse rõõmu olevikus omamoodi ettemaksu või tagatisena, ning täiel määral Kristuse tagasitulekul (1Kr 1.4-8; 2Kr 5:5; Ef 1:3-14).

Me ei tohi iial unustada, et me saame rikkaks vaid tema vaesuse tõttu. Nende õnnistuste eest, mida me Kristuses maitseme, tuli maksta teatud hinda. Selle hinna sisse kuulus Poja lihakssaamise hind langenud maailma. Aga nagu me teame teistest kirjakohtadest, oli inkarnatsiooni (Jumala sündimine inimeseks) hind, ehkki kõrge, ainult algul. Hinda tuli maksta ka ärapõlgamise, naeru-vääristamise, tagakiusamise, reetmise ja kannatuste kujul, ning kõige krooniks oli Kolgata risti surmavalu. Need asjad üheskoos moodustavad meie pääste koguhinna.

Ja Jeesus vastas talle: “Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” (Mt 8:20) Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. (Lk 2:7) Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale. (Jh 1:16) Vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,
saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. (Fl 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas oled ise annetanud – ning tee see inventuur Jumala ees. Kuidas kindlustad, et järgid Tema tahet?

* * *

 

JUMAL KAITSEB JEESUST JA TEMA OMI

Neljapäev – 22. juuni

Mina saan näha Su palet õiguses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan. Ps 17:15

See psalm räägib meile ka Jeesuse järgijatest, kristlastest. Püha Vaimu juhatusel saavad nad õppida täitma Jeesuse tahet ning nõnda järgida oma Lunastaja eeskuju. Jeesus andis enda omadele tõotuse: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde.” (Jh 14:12) Jeesuse omadena saavad nad suikuda surmaunne ning ärgata Tema juures.

Ilmutuse raamatu lõpus tõotatakse kristlastele: “Ning [Jumala sulased] näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Psalmi 17:3–5 järgi on Jumal Jeesuse proovile pannud ning tunnistanud Ta laitmatuks. Et kinnitada usku, katsub Jumal järele ka iga kristlase südame. Nagu Paulus ütleb, kasvatab Jumal enda omasid ahistuste kaudu (vt 2Kr 1:4–11).

Psalmis tõotatakse, et katsumustes tuleb Jumal kristlastele appi. Vastupanijateks nimetatakse siin kristlase vaenlasi: oma liha, ahvatlev ja tagakiusav maailm või pimeduse meelevald. Jumal tõotab, et ahistus on viimselt otsekui halb uni, millest kristlane ärkab, leides end Jumala juures kaitstuna. Jumala ligiolu üllatab kristlast alati oma headusega ning ümbritseb teda armastusega.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. (Mt 5:8) Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. (1Jh 3:20) Aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. (1Kr 13:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide nende kristlaste pärast kes tänasel päeval peavad kannatama tagakiusu ning rõhumist ustavuse tõttu Jumalale. Palu et Jumal võiks anda neile suure sisemise kindluse tema armastusse, hoolekandesse ja abisse.

* * *

 

PRAKTILINE MANITSUS

Reede – 23. juuni

Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. Ps 49:17,18

Usul on imeline õigus olnud siin maa peal tõde kuulutada. Rikkuse mõttetusest jutustati usu nimel. Keegi minoriitidest jutlustas aastal 1671 Roomas kardinalidele: “Peetrus ja Paulus ning esimesed kristlased olid rumalad, sest nad uskusid, et inimene saab õndsaks palve, pisarate, paastumiste ja vaesuse kaudu. Teie siin Roomas teate, et õndsaks saab hoopis rikkuse, uhkuse, ballide ja maskeraadide kaudu. Aga lõpuks selgus, et teie olite rumalad ja nemad targad.”

Peaksime suutma elada nii, et Jumala nimi saaks austatud meie palvete, pisarate kaudu ja ka selle läbi, et tunneme ja teame, et “meil ei ole siin jäädavat linna”. Meie lootus on Jumalal ja sellepärast ei pane me rõhku sellele, kas elame viletsuses või jõukuses. Oluline on, et oleme lunastunud surmast!

Koralle ja mägikristalli ei maksa mainidagi – omandatud tarkus on enam väärt kui pärlid (Ii 28:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist elu sa elad – pillavat ja ära hellitadud või vaesuses veedetud elu?

* * *

 

TEEVALMISTAJA

Laupäev – 24. juuni

Ristija Johannese sündimise püha. Jaanipäev

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema! Jh 3:30

Jeesuse avaliku tegevuse algul on ka Ristija Johannes veel kohal. Mõlemad ristivad, mõlemad kuulutavad pöördumist Jumala poole. Siin puudub aga täiesti võistlusvaim. Johannes valmistab ette Jeesuse õpetuse vastuvõtuks. Ta rõõmustab, kui ta õpilased tema maha jätavad ja Jeesuse juurde lähevad. Tema ise ei paku end jüngriks, ja Jeesus ei kutsu teda, kuigi nimetab teda kõige suuremaks inimeste seas. Kui maailma päike hakkab paistma täies säras, tuleb kuul aeg väheneda, kahvatuda, laskuda.

Mõnda aega aga tegutsevad Jeesus ja Johannes paralleelselt. See on võib-olla õpetuseks, et maapealses elus on oluline täita oma ülesannet põhjalikult, ohvrimeelselt ja et side nendega, keda me austame või armastame, ei pea alati olema materiaalne, “käega katsutav”: see võib teostada alles järgmise elu dimensioonis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega ja too täna Jeesuse ette oma viimnegi süütunne või sisemine määritus. Aseta kogu see koorem Tema peale, sest Tema puhastab meid kõigest ebaõiglusest.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu jumalikkus

Peetrus, suheldes Hananiasega (Ap 5:3,4), tõi esile Püha Vaimu jumalikuse, kui ta ütles: “Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule … Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.” Sellest kirjakohast saab väga selgeks, et Püha Vaim on Jumal, ta on kaas-võrdne, kaas-eksisteeriv, kaas-igavene, koos Isa ja Pojaga.

Püha Vaimu jumalikkus tuleb esile ka tema jumalikes omadustes:

ta on kõikjalolev universumis (Ps 139:7-10)

ta on kõikvõimas (Lk 1:35)

ta on kõiketeadja (1Kr 2:10,11)

ta on igavene (Hb 9:14)

 

Püha Vaim on Jumal, kuna tema nimi on võrdsel alusel liidetud Isa ja Poja nimega:

uskliku ristimisel (Mt 28:19)

apostlikus õnnistuspalves (2Kr 13:14)

 

Püha Vaim jumalikkus ilmneb kogu Jeesuse Kristuse maapealses elus ja teenimistöös.

Jeesuse eostumine ja sündimine siia maailma toimus Püha Vaimu vahendusel (Lk 1:35)

Ta sai võitud Püha Vaimu poolt teenistuse tarvis (Ap 10:38)

Teda juhiti Püha Vaimu poolt (Mt 4:1)

Ristilöömisel oli ta tulvil Püha Vaimu väge (Hb 9:14)

Ta äratati üles Püha Vaimu väe läbi (Rm 8:11)

Jeesus andis oma korraldused ja käsud apostlitele ja Kogudusele Püha Vaimu läbi (Ap 1:2)

Kui Jeesus vajas täielikku toetumist Püha Vaimule oma maise elu ja teenimistöö jooksul, kas meie võime leppida vähemaga?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RUMAL RIKAS MEES

LOE: Luuka 12:13-21

 

 

1. Mis sa arvad, miks on riiud päranduse pärast nii tavalised isegi parimates perekondades Mis eristab 13. salmis kirjeldatavat meest teistest evangeeliumites kirjeldatud inimestest, kes Jeesuselt abi palusid?

2. Mis oli selle mehe tegelik probleem? Mis oleks juhtunud, kui Jeesus oleks teinud, mida mees Temalt palus?

3. Vaata tähendamissõna salmides 16-20. Mõtle, millist elu see mees elas. Oli see õnnelik elu või mitte? Kas sina tahaksid oma lastele elu, mille ainus mure oleks selline, nagu kirjeldatakse salmis 17?

4. Miks saatis Jumal selle mehe põldudele päikest ja vihma, ehkki too Teda kunagi selle eest isegi ei tänanud? Mis oli rikka mehe religiooniks (jumalaks)?

5. Mida saame teada rikka mehe inimsuhete kohta? Mis oli mehe suurim viga?

6. Rakenda tähendamissõna rikastele ja vaestele riikidele! Millisele meie patule viitab Jeesus selle tähendamissõna abil? Kuidas peaksime oma raha ja omandust kasutama?

7. Miks ei taibanud rikas mees, et ta sureb, enne, kui oli juba liiga hilja? Millistes olukordades mõtled sina surmale ja tulevasele kohtule?

8. Mida tähendab salm 21? Kuidas oleks rikas mees saanud taevasse varandust koguda? Mida tähendab olla rikas Jumalas?

9. Võrdle rumalat rikast meest Jeesusega! Millised on erinevused? Miks nõudis Jumal Jeesuselt Tema hinge, nii nagu rikkalt meheltki (salm 20)? Kes sai kasu sellest, mida Jeesus oli siin maa peal soetanud (salm 20b)?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Päeva Sõnum. Nr 37. 11. – 17. juuni 2017

VARJATUD JUMAL

24. nädal: 11. – 17. juuni 2017

1. pühapäev pärast nelipüha

Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha Kolmainsuse päevana (ld Trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev.

Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Usk ei käsitle Jumala olemust teaduslikult ära seletades, vaid imetledes, ülistades ja Tema armutegusid kuulutades.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Jesaja raamatu kuuendas peatükis juhtus kaks tähelepanuväärset asja: Jesaja nägi surma templis – maailm, mida ta tundis, varises kokku. Ta nägi templis ka Jumalat, kes hakkas talle tema elu eesmärki ilmutama. Jesaja vastas Jumalale.

Jesaja vaatas üles – Juudamaa troon võis olla tühi, kuid taevane ei olnud. Jumal ei olnud väsinud, sest ta valitseb troonilt, mitte tugitoolist.

Jesaja vaatas ringi ja nägi Jumala kuuepalistusi ja seeraveid. Kõik mutus, ka Jesaja. Puhas Jumala kartus ajab ära inimese viletsa hirmu, sellest hetkest elad ja räägid ainult ühele.

Jesaja vaatas välja – ta nägi ja tundis ainult selle sugupõlve saasta, ta tundis ennast räpasena. Jumal puudutas teda ja see on kutse – koht, kus sügav rõõm ja maailma suurim vajadus kohtuvad. .

Mõtle sõnadele: Ja Filadelfia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

* * *

JEESUS ON TEE, MIS VIIB PÄRALE

Pühapäev – 11. juuni

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!” Jh 15:9

Iisraeli rahvas oli varem olnud Issanda viinapuu, aga Issand oli temas pettunud, kuna ta ei kandnud vilja (Js.5:1-7). Nüüd nimetab Jeesus ennast tõeliseks viinapuuks, milles Jumal ei pea pettuma (Jh 15:1-16). Viinapuu lõigatakse igal talvel tagasi. Mida rohkem oksi lõigatakse, seda tugevamaks saab tüvi.

Mitte keegi meist pole kandnud vilja nii nagu oleks pidanud ja Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest, on tabav näide salmis kuus esitatud tõest. “Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.”

Teiselt poolt, kui usklik toetub täielikult ja alaliselt oma Päästjale ning on kuulekas tema käsusõnadele, voolab Jeesuse elu vältimatult ka tema ellu, nii et ta võib tõesti öelda koos Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus” (Gl 2:20).

Sellel, et Kristus elab usklikus, on kaks tagajärge. Tema palved, missugune oleks ka nende sisu, on tulenusrikkad, “Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile” (Jh 15:7). Need on tegelikult palved, mida palub Kristus. Teiseks, jumalik armastus, mis ilmnes Jeesuse surmas, peegeldub uskliku armastuses kõikide vastu, kelle eest Kristus on surnud.

“Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinule see, et Jeesus on armastanud sind sama palju, kui Isa on armastanud teda?

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 12. juuni

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mainib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõpuks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukoras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Katsu leida aega mõtisklemaks selle üle, mida Paulus siin ütleb ja luba Jumala igavese plaani imel ja Tema ülevoolaval heldusel Kristuses suunata sind ülistama Teda selle tohutu armu au eest

* * *

ÜLLATUSE MOMENT

Teisipäev – 13. juuni

Kõigevägevam – Temani me ei jõua, Tema on suur jõult ja rikas õiglusest, Tema ei riku õigust. Seepärast peavad inimesed Teda kartma, Tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:23,24

Olen sageli mõtisklenud inimese püüde üle ette näha oma tulevikku. Mõned nimetavad seda ennustuseks, teised prohveteeringuks. Kas nii on võimalik välistada üllatused? Kas eelistame olla hästi varustatud iga elujuhtumi puhuks? Selline on inimloomus – ihaldada tuntud, oodatud ja ennustatud asju, sest nii tunneme ennast mugavamalt. Probleemid tekivad, kui püüame samu printsiipe rakendada Jumalale.

Iiob astub sellisele mõtteviisile vastu suveräänse Jumala jõulise perspektiiviga, kes on üle kõigist asjust. See suur Jumal on väljaspool loomulikku reaalsust kui kosmose kujundaja, maailma Issand, elule alusepanija. Ta on saanud ilmutuse kõikemahutavast Jumalast, keda ei saa toppida karpi. Äkki näivad tema sõprade nõuanded pisitillukestena.

Meie postmodernistliku maastiku käibetõed võivad meid lollitada. Aga Iiobi näide on uskumatu! Ta jälgib Jumala kätt, siiski seisab vastu Jumala tegude seletamisele või õigustamisele. Ta näib tugev, siiski lihtne, usalda.

Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda? (Ii 9:4) Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus. Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja. (Ii 12:13,16) Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! (Ps 145:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita mul selgemini aru saada, mida tähendab usaldada Jumalat, Teda, kes on üle kõikide asjade.

* * *

TEE KÜPSUSELE

Kolmapäev – 14. juuni

Olge usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest. Ef 4:3,4

Apostel on teadlik kirja lugejate erinevatest temperamenditüüpidest, samuti erinevast rahvuslikust ja sotsiaalsest taustast enne kristlikku kogudusse astumist, ent ta soovib, et nad oleksid veel teadlikumad vaimulikest reaaliatest, mis neid nüüd ühendavad ja mis peaksid erinevused täielikult tagaplaanile tõrjuma. Koguduse ühtsus ei ole niivõrd soovitav eesmärk omaette, kuivõrd norm, millega koguduseliikmed peaksid oma käitumise kooskõlastama.

Ühtsus on Jumala and, mis sai võimalikuks Kristuse risti kaudu ning mille teostab Jumala Vaim. Inimesed ise ei suuda seda luua, see antakse neile. End nende kohustus on seda säilitada ja valvata, arvestades nii kogudusest endast kui ka väljastpoolt lähtuvaid katseid seda ära röövida. Kristlased peaksid püüdma teha kõik et pidada ühtsust.

Kui inimesed saavad armastuse kaudu elada rahus, mille neile on toonud Kristus, säilib ühtsus tõepoolest.

Nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. (Rm 12:5) Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. (1Kr 12:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud häirivad koguduse ühtsust oma üleoleva suhtumisega. Teistel on puudu oskustest, et teha koguduse heaks seda, mida nad oskavad. Palveta, et saaksid visiooni, kuidas Jumal näeb oma kogudust.

* * *

UURI JUMALA IMESID

Neljapäev – 15. juuni

Issand ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:24

Iiob asetab meid silmitsi elava Jumalaga ja kutsub meid elama Tema valguses kogu oma loogikalünkade, lihvimata servade ja võitleva usuga.

Eliihu jätkab oma tormilist kiituselaulu (Ii 37:1-18). Ta kutsub Iiobit endaga ühinema, kui ta mõtiskleb looduse ülevusest ja alistuvusest. Kuid Eliihu on nii võlutud omaenda vagadest mõtetest, et ta on unustanud Iiobi (ja teiste inimeste ning loomade elu) ja tal pole kaastunnet tema kannatuse jaoks. Hea kristlik printsiip on olla võrdselt tähelepanelik nii Looja Jumala kui ka tema näo järgi loodud inimeste suhtes.

Iiob on kirjeldatud oma olukorda sarnaselt Eliihule: tema oiged on nagu veejuga ja tema süda möllab nagu äike (Ii 3:25,26). Ta leiab, et hädade allikas on see Jumal, kes lõi maailma, kus inimesed koos kogu loodusega lihtsalt elavad ja surevad ilma lootuseta (vt Ii 14, eriti salm 19).

Oleme jõudnud Eliihu 159-salmise monoloogi lõppu (Ii 37:19-24). Ringiga tagasi Iiobi tarkuseotsingu juurde (vrd Ii 28:20-28) ja oleme valmis vahetult kohtuma Jumalaga peatükkides 38-42. Lõpuks näeme rohkem usku Iiobi sügavalt kahtlevas protestis ja vaikses hämmastuses Jumala puudumise üle kui Eliihu häirimatust enesekindluses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist kohtumist Jumalaga sa otsid? Kas niisugust, mis vastab kõigile su küsimustele ja lahendab kõik su probleemid? Aseta nüüd ennast Jumala palge ette ja kummardu alandlikus aukartuses.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 16. juuni

Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on Tema käe all. Ps 95:7

Tõelistele palvetajatele meenutatakse nende suhet Jumalaga. Meie oleme lambad Tema käe all. Jumal ei ole niisugune Looja, kes pärast seda, kui olime olemas, oleks jätnud meid elama nii, nagu suudame. Ta on olevikuski meie karjane, s.o. Ta juhib meid armastuses ning hoolitseb meie eest päeval ja öösel.

Jumala ette ei tulda iialgi asjatult. Palvetajad leiavad lahendusi oma probleemidele, vabanevad oma koormatest ja on uues osaduses Kõigekõrgemaga.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes, kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.” (Hb 3:7-9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

PUHASTAMINE TEEB HAIGET

Laupäev – 17. juuni

Jeesus ütleb: “Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.” Jh 15:4

Viinapuu oksad ei ole sõltumatud ega ela iseendale. Neis enestes ei ole elu allikat. Tõsiasi, et neid tuleb alaliselt puhastada, osutab, et nad ei saa elu mingist väljaspool asuvast allikast ega ka iseenesest, vaid viinapuu tüvest, mille juurde nad kuuluvad. Vanasti räägiti okste lõikamisest kui “puhastamisest”, nii nagu tänapäeval “puhastatakse” umbrohust põllumaad.

Niisiis ühendus Kristusega on kõige tugevam loometöö alus. Kui keegi soovib midagi suurt Jumalariigi raamides korda saata, peab ta Kristusest kinni hoidma. Väljaspool Issandat sünnivad ainult illusioon ja eksitus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks võib mõni oks eralduda viinapuust? Mis näiteks takistab mahla voolamist okstesse? Millisel põhjusel võib mõni kristlane loobuda Jeesusest? Milline on kõige suurem loobumisoht sinu juures?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaim on Jumala Kolmainsuse kolmas isik ja võrdne Isa ja Pojaga. Ta on Piiblis esitatud Jumala Püha Vaimuna, kes tegutseb aktiivselt koos Isa ja Pojaga, alates loomisloost (1Ms 1:2). Esimese Moosese raamatu algusest kuni Ilmutusraamatu uue taeva ja maa ning Uue Jeruusalemma loomiseni. Püha Vaim on side taeva ja maa vahel, on ühendus inimese ja ta Looja vahel, on ülaloleva maailma ulatumine allolevasse maailma.

Ainulaadsel viisil on aga Vaim olnud tegev inimese loomisel. Jumala puhus inimesse elavat hingeõhku (Vaimu) (1Ms 2:7). Vana Testamendis laskub ta inimeste peale, andes neile eesõiguse Jumalat ja inimesi teenida prohvetliku anniga (4Ms 11:29). Kui aga ˇinimesed ei kuuletu talle, lahkub Püha Vaim neist (1Sm 16:14 näit. Kuningas Saulist).

Kui Taavet oli patustanud Jumala vastu, siis ta palvetas: “Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!”
(Ps 51:13). Pärast nelipühasündmust (Ap 2; Jl 3) elab Püha Vaim pidevalt usklikus, ei lahku temast iialgi, täidab teda ja annab talle sisemise valmiduse ja jumaliku väe teenimiseks. Ülima tähtsusega on Piibli kaudu tundma õppida Püha Vaimu kui isikut ja samuti tema tegevust. Piibellik arusaamine Pühast Vaimust kui Jumalast võib muuta sind paremaks kristlaseks ning Jumala teenijaks.

Päeva Sõnum. Nr 36. 4. – 10. juuni 2017

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

Nelipühanädal

Nelipühade aega arvestatakse Apostlite tegude raamatus (Ap 2) kirjeldatud Püha Vaimu väljavalamise järgi, mis toimus Kristuse ülestõusmisele järgneval juutide nädalatepühal ehk nelipühal. Juudid tähistasid nelipüha 50. päeval pärast paasapüha. Seepärast tuleneb ka nelipühade nimi paljudes keeltes kreeka sõnast pentekoste (“viiekümnes”). Eestikeelse nime tausta kohta veenvat seletust ei ole. Rahvapärane paralleelnimi suvistepühad või suvisted viitab suvisele suurele kirikupühale.

Juutlikud nelipühad on lõikuspühad ja alates 2. sajandist pKr ka Seaduse saamise pühad. Kristlike nelipühade keskpunktis on Püha Vaimu läkitamine ning Vaimu tegevus, samuti algkoguduse ja kogu ristiusu Kiriku sündimine. Apostlid ristisid nelipühadel esimesed kristlased. Algristikoguduses olid nelipühad ülestõusmispühade kõrval aasta teiseks tähtsaks ristimispühaks.

Nelipühade piiblitekstid kõnelevad Püha Vaimu tõotusest ja annist. Ta on läkitatud meile lohutajaks, aitajaks ja kaitsjaks. Pühas Vaimus on Kristus alati oma Kiriku keskel. Vaim ühendab kõik maailma kristlased üheks Kristuse Kirikuks. Kristlik osadus on vastukaaluks eraldatusele ja hajutatusele, millest räägib Paabeli torni lugu.

Nelipühanädala teemaks on Vaimu poolt sünnitatud elu. Püha Vaimu töö ei piirdunud ainult Jeruusalemmaga, vaid levis üle maailma. Sõna ja Vaimu kaudu sünnib usk Kristusesse ja loob kristlastes ühist osadust. Vaim tunnistab, et kristlik Kirik on Jumala rahvas, Kristuse ihu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Vaid osaliselt avanev pilt on erutav ning kõnekas. On oluline Piibli vahendatud piltide ees seisatada, ning tulla nende juurde tagasi ikka ja jälle. Täna kõnetavad need meid ühel, homme aga hoopis teisel viisil, ega ammendu iialgi. Kirja pandud küll selle maailma keeles, ometi osutavad nad Jumala sõnulkirjeldamatule kirkusele. Sõnad ja ka pildid peavad olema inimmaailmast pärit – muidu ei suudaks me neid mõista. Ja ega me siinpool ei suudagi iial kõike mõista, vaid seda vähest, mida meie arusaamine haarab.

Mõtle sõnadele: Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud Js 34:16. Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid Lk 4:18. Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad Jh 2:15.

* * *

ARMASTUS ON VAEVANÄGEMINE

Pühapäev – 4. juuni

Nelipüha

Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:15-17

Palved, mida palus Kristus siin maa peal, olid Inimese palved, kelle peamiseks iseloomujooneks oli kuulekus Isale. Seepärast peavad ka “Kristuse nimel” palutud palved tulema inimestelt, kes on kuulekad tema käsusõnadele. Sellist kuulekust ei tee võimalikuks mitte külmtahtejõu rakendamine, vaid Jeesuse jüngri tuline armastus oma Issanda vastu. Sellele armastusele vastatakse ning tagajärg on, et Isa saadab oma Poja palvel teise Eestkostja. Vaim, kes ilmutab tõde ning jääb alatiseks uskliku südamesse.

See teine Eestkostja, kelle tulekule Jeesuse toodud ohvri järel evangeeliumi narratiiv sageli on osutanud, kuigi Jeesuspole talle seni otseselt selle tiitliga viidanud, on pärast Jeesuse lahkumist jüngrite väe allikas ning nende alaline juht. Kui Jeesus jüngrite juures viibis, oli ta ise nende Eestkostja. Ta oli seisnud nende kõrval nagu nõu andev kaitsja, kes on kutsutud vangi kõrvale tema eest seisma ja teda katsumustunnil kinnitama. Jeesus on palunud Peetruse eest, et tema usk ei lõpeks (Lk 22:32). Ta on kaitsnud jüngreid süüdistuse eest, mida variserid esitasid hingamispäevast üleastumise kohta (Mk 2:23-25). Pimedaga, kellele ta näemise tagasi andis, sai ta pärast selle kogudusest väljaheitmist sõbraks (Jh 9:35). Ka oma peatse vangistamise hetkel palub ta vaenlasi jüngritel vabalt minna lasta, et võtta kogu rünnaku raskus enda peale (vt Jh 18:8).

Pärast seda, kui Jeesus on Isa juurde tagasi pöördunud, hakkab Püha Vaim – kes on Jeesuse Vaim – jätkama maailma jaoks mõistetamatul viisil sama tööd, mida Jeesus maa peal olles jüngrite jaoks nii suure armastusega on teinud.

Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Jh 16:13 Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 1Kr 2:14

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal on nii palju ohverdanud, et võiksime teda mõista, siis ei saa me Pühakirja kergelt võtta. Kuidas võiksime enam Jumalat tundma õppida?

* * *

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 5. juuni

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Peetruse kutses meeleparandusele (vrd Ap 3:19; 8:22; 17:30; 20:21; 26:20) kajab vastu Ristija Johannese kuulutus, milles oli kesksel kohal meeleparandusristimine pattude andekssaamiseks (Lk 3:3) ja Jeesuse enda jutlused (Mk 1:15; Lk 13:3,5; 24:47). See sõna osutab esmalt inimese elusuuna, väärtushinnangute ja hoiakute muutmisele ning kahetsustundele, aga tähistab ka ärapöördumist patust ja jumalatust eluviisist.
Meeleparanduse klassikaliseks mudeliks on pakutud seitsmepunktilist jada: (1) patu äratundmine, (2) – ülestunnistamine, (3) – kahetsemine (seisukohavõtt äratuntu ja ülestunnistatu suhtes), (4) – andekspalumine, (5) andestuse vastuvõtmine, (6) – mahajätmine ja (7) – heakstegemine. Meeleparandus eelneb “usule evangeeliumisse (heasse sõnumisse)” (Mk 1:15), sest “usu saladus on puhtas südametunnistuses” (1Tm 3:9).

Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnid väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonnatunde, mis otse särab välja tänasest tekstist ja siis lahkuvad ka inimesed, otsima atraktiivsemat kogukonnaelu mujal.

Nii on väljakutse meie kõikide jaoks – pingutada üheskoos, et võiksime Kristuse kogudusena olla tõeline kogukond oma paikkonnas ning inimesed võiskid taas täituda imetlusest Jumala suurte tegude üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle enda olukorra üle. Millega saaksid sina kaasa aidata, et sinu kogudusest võiks saada tõeline kogukond? Palu, et Jumal näitaks, mida sina saad teha, ning andku Jumal ise sulle julgust see ka täide viia.

* * *

VÕTA JEESUS VASTU KOGU OLEMUSEGA

Teisipäev – 6. juuni

Jeesus ütles: “Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.” Jh 6:44

Jeesuse kuulajad hakkasid kõrberändurite sugupõlve moel nurisema, virisema ehk ilmutama oma ärritust. Põhjuseks kõlbas nüüd see, et Jeesus väitis ennast olevat taevast tulnud eluleiva. Nemad ju tundsid teda Joosepi pojana ja teadsid tema ema, kes oli Jh 2:12 järgi äsja Kapernauma tulnud. Nii sündis Kapernaumaski sama reaksioon kui Lk 4:22 järgi senises kodulinnas Naatsaretis.

Üha selgemini kordab Jeesus, et ebausk ongi ootuspärane, kuna ainult Isa “tõmmatavad” tulevad tema juurde. Kuidas on Isa tõmmanud inimesi Jeesuse juurde enne, kui nad Jeesust kohtavad?

“Ja kõik su lapsed on Issanda õpilased ning su lastel on suur rahu.” (Js 54:13) Isa õpetust võib kuulda juba Vanas Testamendis; kui keegi tõesti seda uurib, tõmbab Jumal ta Vana Testamendi sõna abil Jeesuse juurde. “Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad minust.” (Jh 5:39) Vana Testamendi tõeline lugeja siirdub Jumalast juhitult Jeesuse juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Päästmine, mida Jeesus on tulnud taevast tooma, ongi tegelikult Jumala tegu.

* * *

USK ON JUMALA TEGU

Kolmapäev – 7. juuni

Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.” Jh 6:47

Usule tulemises on selle peatüki põhjal kolm järku:

  1. Inimene kuuleb Isa ja võtab vastu tema õpetuse.
  2. Ta tuleb Jeesuse juurde.
  3. Ta näeb Poega: õpib Jeesust tundma oma päästjana.

“Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu. Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi, ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: “Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes? Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid.

Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale? Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja. Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai. Aga veel ei võõrdunud nad oma himust ja nende söök oli alles nende suus, kui Jumala viha juba tõusis nende vastu ja tappis tugevamad nende seast ning surus põlvili Iisraeli noored mehed.” (Ps 78:17-20;23-25;30-31) Taevane leib, eluleib võib ka surmaks olla, kui seda ei võeta vastu usus ja Jumala kingitusena, vaid nõutakse ebausus Jumalalt tunnustähte.
Sõna on ju tulnud maailma kingitusena, tõelise eluleivana. Ta on seda juba nüüd, sõnadena ehk kõneldes, kuid ka siis, kui annab oma ihu/liha surma. Selleks on Sõna lihaks saanud (Jh 1:14), et ta võiks surra, et maailm saaks elada. Sellesse uskumine on igavese elu leiva söömine.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Enne kui keegi võib olla usus Kristuse juurde tõmmatud ja osa saada taevasest leivast, peab ta esmalt kuulma Isa häält (ehkki Isa on nähtamatu), mis juhib ta selle eluandva energia ammendamatu allika juurde.

* * *

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 8. juuni

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Paulus kirjutab Püha Vaimu tööst seoses Jeesusega. Ta kirjeldab Püha Vaimu kui Jeesuse Vaimu, nii nagu Johannese evangeelium seda ka täielikumalt selgitab. “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.” (Jh 14:15-18,26)

Püha Vaimu eesmärk pole iial endale tähelepanu tõmmata, vaid innustada inimesi tunnistama, et Jeesus on Issand. See on erakordne väide, sest tunnistades Jeesuse Issandaks, tähendab tunnistada Ta Jumalaks. “Issand” oli sõna mida kreekakeelne Vana Testament kasutas Jumala kohta.

Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Mt 16:17 Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti. Mk 9:39 Ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. Fl 2:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

* * *

ERINEVUS ON RIKKUS

Reede – 9. juuni

Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama. 1Kr 12:4,5

Kuigi annid on üksteisest vägagi erinevad – imetlusttekitavaist (tervendamisand, imedetegemise and) kuni tavalisemateni (abistamiseand, juhtimisand), siis kõik need tulevad ikkagi samast allikast: Pühast Vaimust. Ja see ainuke lähteallikas toob esile teenimise armuannid – ka nii võiksime neid nimetada, mis tugevdavad koguduse ühtsust mitte selle lõhestumist.

Veelgi enam – Paulus lisab, et see jagamatu Vaim on suveräänne ning jagab ande nii nagu Ta ise tahab, mitte aga nii nagu meile võiks meeldida või kuidas meie arvates keegi seda vääriks.

Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks. Ef 4:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema Vaimu imeliste andide eest. Palu, et ta võiks rääkida ja toimida läbi sinu tänasel päeval – ükskõik millise viisi ta selleks ka valib. Et kõik võiksid näha et Jeesus on Issand.

* * *

ERINÄOLISUS ÜHTSUSES

Laupäev – 10. juuni

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Loomulik vastus Jumala piiramatule armule on pakkuda ennast Talle täielikult. See tähendab pühendada ennast Jumalale iga päev kõiges, mis me oleme, mõtleme, räägime. Selline pühendumus ilmneb mitmel viisil. Meie olemuse sügavamal tasandil on meil vastuolu meie ühiskondade kultuuriliste normidega. Püha Vaim on muutunud meie mõtlemist, suhtumisi, väärtusi ja maailmavaadet. Algab terve elu kestev protsess, mille käigus meie vaim programmeeritakse ümber mõtlema ja tegutsema kooskõlas Jumala tahtega. Me saama osaks ühest teisest organismist, kogudusest, ning hakkame vaatama uutmoodi endale ja selle teistele liikmetele. Individualistlik, võistlev lähenemine, mille Lääne kultuur ja haridus on meisse istutanud, alistatakse soovi poolt olla Temaga üks. Hakkame endasse realistlikumalt suhtuma, kui mõistame, et kuulume teistele. Meie usk võimaldab teha meil paremaid otsuseid. Me saame uued võimed, et suuta kaasa aidata koguduse heaolule ja tugavdada seda tervikuna. Meie kaasasündinud anded ja vaimsed teadmised, mis on Tema Vaimu poolt rikastatud, annavad tugevust meie kogudusele. Selles koguduses on kõik tähtsad. Kõik on erilised. Kõigil on mängida oma roll.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. Rm 12:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse taevaminek ja teine tulemine.

Peale oma õpilaste instrueerimist neljakümne päeva jooksul läks ülestõusnud Kristus üles taevasse ja istub nüüd oma Isa paremal käel (Hb 10:12). Kaks inglit tõid apostlitele sõnumi tema teisest tulemisest: “See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.” (Ap 1:11). Sõnum Jeesuse teisest tulemisest on nii tähtis, et seda mainitakse Uue Testamendis üle 300 korra.
1. Ta tuleb selleks, et võtta oma kogudus enesega (1Ts 4:16,17; Jh 14:1-6)
2. Ta tuleb selleks, et mõista kohut rahvaste üle (Mt 25:31-46)
3. Ta tuleb selleks, et päästa Iisraeli (Rm 11:25,26)
4. Ta tuleb selleks, et istuda Taaveti troonile (Lk 1:31-33; Js 9:6,7)
5. Ta tuleb selleks, et luua õiglane valitsus maa peal (Hb 1)
Jeesus Kristus tuleb sellele maale tagasi. “Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20)

1 2 3 4