Kategooria postitused

Päeva Sõnum. Nr 86. 20. – 26. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi.

Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku teistele, sest vaenlased oleks võinud neid selle pärast karistada, siis nelipühast alates tunnistasid nad julgelt oma usku. Apostlid olid valmis isegi oma elust loobuma usu tunnistamise nimel. See näitab, et Püha Vaimu väljavalamine oli nende jaoks võimas elumuutev kogemus.

Jüngrid said Püha Vaimu siis, kui nad üheskoos palvetasid. Püha Vaimu väljavalamine tähen-das kiriku sündi. Inimene vajab elus ühendust teiste inimestega ja ka usuliselt saame üksteist toetada koguduses. Jumala Vaim sünnitab ühendust inimeste vahele, kõrvaldab vaenu ja enesekesksuse ning annab asemele armastuse.

Nelipühil saame paluda, et Jumal annaks meile oma Vaimu. Keegi ei suuda selgitada, kuidas see toimub, kuid Jumala Vaimu tulemise elumuutvat jõudu võib kogeda igaüks. See annab meile usulise selguse ja kindluse ning loob uue sideme kaasinimestega. Vaimu läbi muutub meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Nelipühi sündmus on maailmale otsustava tähendusega. Luther ütles, et Jumal tegutseb kahe-sugusel viisil. Tema tegutsemine läbistab maailma nagu kaks suurt voolu. Üks vool on maailma ajalugu, nagu see ilmneb oma maiste seaduste, ihade ja kirgede raamis. Selles laseb Jumal kõigil dee-monitel vabalt ringi joosta. Selles tohivad inimlik võimuahnus, vale ja hävitamiskirg märatseda. Miks see nii on, selle üle on varjav loor heidetud ja selle saladus ei ilmne meile kunagi täielikult seni, kuni oleme selle maailma kodanikud.

Kuna aga kõik see toimub meie silmade ees Jumala teadmisel, teostub samal ajal Jumala pä-riskava, mis Tal südame lähedal. Segamatult inimeste rumalusest ja deemonite võimust, läheb Jumala püha vool läbi aegade. See on vaikne Jumala ajalugu, milles Ta inimeste südameid vahetpidamata valgustab, vabastab ja võidab ning liidab suureks ning täiuslikuks koguduseks.

Esimese voolu võrdpildiks on paabelitorn, mille abil inimesed tahtsid taevast vallutada ja en-nast jumaldada. Seda torni on inimkond ikka jälle uuesti ehitada püüdnud. Võimutahe, sundus ja enesejumaldamine on selle vundamendiks. Selle tunnistuses seisvad vägede leegionid, selle varjus märatsevad kired ja möllab viha.

Teise voolu piltkujuks on tuvike. See on igavene piltkuju Tõest, mis on vägevam kui kõik selle maailma vürstide võim. See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Maailma pale peab selle Vaimu läbi uuenduma. Seda uuendust igatseb meist igaüks. Seda on maailmale hädasti tarvis. Kuid see eeldab uuendatud inimsüdameid. Võim ja vägivald ei muuda ühtki inimsüdant. Nad ainult teevad selle kõvaks ning trotsivaks.

Jumala Vaim aga suudab seda, mida võim ja vägivald ei suuda. Kui nelipühil, oleme tulnud Jumala ette oma suure mure ja leinaga, siis avagem süda sellele armuvoolule, mis nägematul viisil läbib ka tänapäeva maailma, ja palugem, et Ta uuendaks ja muudaks ka meie elu Jumalat usaldavaks eluks. Kui muutub ja uueneb meie elu, on Jumal võitnud meis ühe sillapea, kus Ta edasi tungib ja teisi südameid oma armastuse, andeksandmise, sallivuse ja rahu riigile võidab. Ainult Jumala Vaimu läbi kaovad vägivald, vale, ülekohus ja orjalaagrid, sünnib uus inimene, luuakse uus maailm ja teostub rahvaste vahel prohvet Jesaja ettekuulutus: “Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.” (Js 2:4)

Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud. (Js 34:16) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad. (Jh 2:15)

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et saatsid nelipühil Püha Vaimu jüngritele ja et sellest muutus nende elu. Me täname Sind, et Püha Vaimu tulemisel sündis kristlik kirik, kus inimesed võivad kogeda Sinu lähedust ja omavahelist üksteise toetamist. Läkita meilegi oma Püha Vaim, et võiksime tunda usu kandvat jõudu ja omavahelist ühendust ning minna sellele toetudes edasi. Aamen.

* * *

 

ARMASTUS, MIS ANNAB

Pühapäev – 20. mai

Nelipüha

Jeesus ütles: “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Jh 3:16

Jumal on küll armastanud ja andnud, end sellel sõnumil on veel teinegi tahk. Kas inimene võtab Jumala anni vastu või lükkab selle endast ära? Andja on Jumal, vastuvõtja inimene, kes peab ise valima. Jumal on meile andnud Jeesuse Päästjaks, Lunastajaks ja Õnnistegijaks, et meie tee võiks kulgeda taeva poole Jumala juurde. Inimese osaks jääb anni vastuvõtmine. Jumal armastab hukkuvat maailma, ikka selleks, et seda hukatusest päästa.

Jumal ootab, et sa Tema armastuse vastu võtaksid. Armastuse, mis ei ole vilets või jõletu kaas-tunne või sümpaatia, vaid armastuse, milles on jõud, mis on võimeline inimese uueks looma. Olgu inimene kui tahes patune, Jumal peseb inimese pattudest puhtaks. “Nii sügaval keegi ei kõnni, kuhu ei ulatu Päästja käed. Ei kedagi välja ta lükka, ei kellelgi sulge teed,” kirjutab Jumala armastusest laulik. Jumal puhastab, annab andeks, et inimene saaks Jumalale kõlbulikuks. See on tegu, milleks maine armastus ega tarkus ei ole suuteline. Ainult Jumala armastus loob inimese uueks.

Jumala and, Jeesus Kristus, tuleb vastu võtta. Jeesuse vastuvõtnu võtab vastu Jumala anni, mida saab vastu võtta usus ja palves. See on inimesepoolne tegu, millel inimese moraalsele palgele on ääretult hea mõju. Kirjutatud on, et kõik saab uueks. Kes on Kristuse sees, on uus loodu. Vanad asjad on möödas, vaata, kõik on uueks saanud! Nüüd on nii andja kui ka saaja mõlemad rõõmsad.

Otse loomulikult äratab nii suur armastus vastuarmastuse. Jumala armastav inimene püüab oma samme eluteel seada Sõna alusel ja tema eeskujuks on Jeesus Kristus.

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Pojab lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üsna sagedasti väidetakse, et igas inimeses, olgu ta nii põhja langenud kui tahes, on ka kübeke head. Mis head siis niisuguses inimeses võiks olla?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, me ülistame Sind, sest Sa oled oma Vaimu väl-ja valanud ning Tema kaudu pühitsed ja juhatad oma rahvast. Valgusta ja juhata oma Vaimuga meie südameid, kinnita ja kaitse oma väega ning aita, et Sinu kogudus võiks kasvada usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 21. mai

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Seda kirjakohta võib kokkuvõtta ühe sõnaga: Pöörduge tõe poole, Jumala poole, astuge Tema valitsuse alla, võtke tõsiselt, et asjade seis on muutunud.

Selle kutse tõsidust võib mõista ainult see, kes vaatab kainelt inimelu ja maailma tõsiasjadele, nendele jõududele, mis meid valitsevad. Olgu peale, et iga inimene on nõus tunnistama poliitilist võimu, sotsiaalseid ja materiaalseid jõude, mis vormivad maailma palet, määravad iga ajajärgu näo ning mõjutavad iga üksiku inimese elu. Kuid kristlased näevad pealispinnast sügavamale ning on alati arvestanud nende jõududega, mida Pühakirjas on nimetatud kokkuvõtlikult patu, kurjuse ja sur-ma väeks. Selles mõttes on kristlased realistid, kes vaatavad tõsiasjadele näkku ega pigista oma sil-mi ja mõtteid kinni. Aga julgust ja jõudu selliseks kaineks vaateks annab Jumala tundmine, teadmi-ne, et Kristus on Issand ja võitja, ja seista Temaga ühenduses tähendab seista eluvõitluses selle poole, kes on üle iga võimu, jõu ja väe mitte üksi selles, vaid ka tulevas maailmas.

Õige vastus Jumala tegudele on usk. See on usaldus Tema vastu, suurem usaldus kui millegi muu vastu. Uues Testamendis tehakse vahet usu ja tegude vahel, neid vastandatakse. Toetuda tegudele tähendab jääda selle juurde, et me peame elus ise võidu saavutama, selle asemel et osa saada Tema võidust. See tähendab, et peame ise oma patud lepitama, selle asemel et meelt parandada ja elada andekssaamisest. See tähendab et peame oma elu ise kindlustama. Selle asemel, et vastu võtta abi, mida Tema pakub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks saatis Jumal meile aga Püha Vaimu? Püha Vaim on meie Lohutaja, kes on meie juures igavesti (Jh 14:16). Ta varustab meid kõigega, mida vajame kaasinimeste teenimiseks (1Kr 12:7). Kas ei ole seda julgustav teada?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, meie hingede Karjane ja Ülevaataja, me täname Sind südamest, et Sa oled maa peale rajanud oma Kiriku ja meid selle liikmeiks kutsunud. Anna meile Püha Vaimu, et me Sinu õndsakstegevat tõde õigesti tunnistaksime, usus Sinust kinni hoiaksime ja ükskord rõõmuga Sinu ausse saaksime, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavese-st ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ÜKS TEE ARUSAAMISELE

Teisipäev – 22. mai

Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: “Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!” Ap 2:40

Need Peetruse sõnad näitavad kahte tähtsat asja. Esiteks, et inimene ise ei saa end päästa. Te-ma ainus lootus on, et ta laseb Jumalal end päästa. Ja teiseks. Inimene võib jääda päästmata, ehkki Jumal sooviks teda päästa ja ehkki Kristus tema päästmiseks on surnud. See juhtub siis, kui inimene ei lase ennast päästa. Päästetud saab inimene siis, kui ta tuleb Päästja, Jeesuse Kristuse juurde. Kui ta seda ei tee, siis jääb ta päästmata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnud väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonna-tunde ja inimesed lahkuvad sealt, et otsida atraktiivsemat kogukonnaelu mujalt.

Palvetagem: Kristuse kutse kõlagu meile kõigist ilmahäältest üle; Tema kutse olgu meile kõige tähtsamaks kutsumiseks elus ja surmas, kodumaal ja võõrsil, rõõmus ja valus, vaesuses ja rikkuses, suures ametis ja väikses ametis, olgu kus tahes, olgu ajal, mil tahes! Olaf Sild

* * *

 

UUE JA AVATUMA MAAILMA ALGUS

Kolmapäev – 23. mai

Siis hakkas Peetrus rääkima:Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?” Ap 10:46,47

Nelipüha on kristliku koguduse sünnipäev. Kristuse kogudus sündis juutluse rüpes, kuid Ju-mala plaanid olid algusest peale avaramad, kui jüngrid suutsid kujutleda. Asjaolu, et nad olid neli-pühapäeval hakanud imeliselt rääkima teisi keelemurdeid, oli kaugeleulatuv prohvetlik märk. Jumala riik pidi kasvama üle neile tuntud keele- ja kultuuripiiride. Nelipüha kuulutas ette Paabeli keeltesegaduse lõppu.

Juutlus, mis oli valitsev religioon, elas aga edasi oma provintslikku elu rahvusliku liikumise loosungite all. Nende suurim mure oli säilitada oma identiteeti üha laienevas Rooma impeeriumis. Usk ainujumalasse ja erakordselt range moraal oli seni seda teha aidanud. Jeesuse jüngrid lähtusid alul samadest mõttemallidest. Olid nemadki ju oma rahva ustavad pojad. Aga Jumala plaanid olid suuremad.

Peetrus ei jõudnud oma kõnet veel lõpetadagi, kui Püha Vaim alla langes. Jüngrid ehmusid. Kuidas on see võimalik, et ka paganad räägivad võõrast keelt ja ülistavad Jumalat? Õnneks oli see ehmatus, mis ei lahutanud, vaid ühendas. Mõelda vaid, Jumal ei põlga paganaidki! Ta jagab uut elu kõigile, kelle südamed on avatud. Nii see on – Püha Vaim paneb meie kivistunud kujutlused ikka ja jälle küsimärgi alla.

Palvetagem ja kuulakem, mida Vaim kogudusele ütleb! Laskem end juhtida ühtsemasse ja avatumasse maailma, kus valitseb mõistmine ja armastus.

Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli. (Mk 16:17) Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi. (Ap 15:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal küsib, kas me tahame Tema plaanidele alla kirjutada. Meil kõigil on veel ruumi kasvada armastuses, rõõmus, rahus, pikas meeles ja lahkuses, heatahtlikkuses ja ustavuses, tasaduses ja enesedistsipliinis. Eks te tea, et te olete Jumala tempel, milles Püha Vaim elab!

Palvetagem: Tee oma tööd minus, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 24. mai

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Tähtsam erinevus Püha Vaimu ja teiste vaimude vahel on, et Püha Vaim mitte kunagi ei “tõrva” ega halvusta Jeesust, ega püüa vähendada Tema tähtsust. Vastupidi. Ta tunnistab Kristusest, kirgastab Kristust ja juhib Tema juurde. Selles kultuuris, kus elasid korintlased oli juba ainu üksi sellest juhtnöörist väga palju kasu.

Kurjad vaimud saavad Jeesust needa ja rääkida Temast halba, seepärast nad ka ei tunnista Te-da ka Issandaks st. oma isandaks. See reegel ei ole piisav, et igas olukorras eristada õiget õpetust valest, aga see ei tee seda sugugi vähe tähtsaks. Ajal mil ristiusk oli alles suur vähemus, kõigi muu-de üld levinud religioonide kõrval, oli see Pauluse antud “rusikareegel” täiesti sageli piisav. Korint-lased teadsid nüüd, et üleloomulikud nähtused iseenesest ei ole veel mingid tunnistused, et tegutse-jaks on Püha Vaim. Kõige tähtsam ei ole, et toimub midagi imelist, vaid tarvis on tähelepanna tegu-tsevate vaimude sõnumit. Seda oleks väga kasulik meelespidada ka tänapäeval neil kes jooksevad igasuguste ime asjade järele, kuid ei taha kuulda Jeesusest Kristusest.

Jeesus vastas talle: Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. (Mt 16:17) Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti (Mk 9:39) ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. (Fl 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

Palvetagem: Mina usun, et ma omast mõistusest ega väest ei saa uskuda Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, ega tulla Tema juurde, vaid Püha Vaim on mind kutsunud evangeeliumi kaudu, oma annetega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud. Martin Luther

* * *

 

ANNETE MITMEKESISUS

Reede – 25. mai

Väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. 1Kr 12:6,7

Jumalikud tegevused on mitmesugused, kuid Jumal on seesama. Paulus toob esile mõtte, et kristlaste seas ei saa olla jagunemist “annete” alusel, sest üks ja seesama Jumal jagab kõiki andeid kogu nende mitmekesisuses. Ta teeb kõike kõikides.

Igaühele antakse Jumalalt mingi anne. Vaimulikud anded ja nende kasutamine on midagi avalikku ja avatut, mida näevad ka teised peale nende valdajate. Andeid ei anta rivaalitsemiseks ega kadetsemiseks, vaid ühiseks kasuks. See on kõige eesmärk. Vaimuanded antakse alati selleks, et neid kasutataks usklikekogu kui terviku, mitte ühe andevaldaja ülesehitamiseks. Lõhestav individualism on vastuolus annete eesmärgiga.

Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. (Mt 25:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Palvetagem: Jumal, Sa oled meid päästnud ja seadnud vilja kandma igaveseks eluks. Meie elu Sinus ei piirdu aga üksnes isikliku pääsemisega, vaid Sa liidad iga kristlase oma Ihu, koguduse liikmeks. Aita meil siis ka koguduse keskel head vilja kanda, tundes ära oma annid ja oskused ning rakendades neid ühiseks kasuks. Marcus Hermen

* * *

 

KRISTUSE IHUNA ON KOGUDUS NÄHTAV SUURUS

Laupäev – 26. mai

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Kogudus ei ole lihtsalt hulk inimesi, mis on korraldatud organisatsiooniks, vaid Jumala plaani kohaselt peab ta olema otsekui elav ja toimiv organism. See on oluline vaimulik tõsiasi millele Paulus on viidanud ka juba eespool. Organisatsioon on asi mida võib luua inimene inimliku organiseerimise teel ja sellised on ka kogudused, kui neid vaadata inimlikust seisukohast.

Organism, aga on midagi palju enamat. Sellesse kuuluvad liikmed lahutamatult kokku, ega saa ilma teineteiseta hakkama. Selline on Kristuse koguduse vaimulik olemus. Paraku peab siinkohal tõdema, et on võimalik kuuluda kogudusse ainult kui organisatsiooni ja pealegi üsna formaalselt, ilma et teiste usklikega tegelikult sisemist sidetki olekski. Siin kohal peaks igaüks mõtlema järele enda olukorra üle.

Iga ihuliige vajab teisi, kuigi sellele sageli ei mõtlegi. Eriti need kes tunduvad olevat “kõige tugevamad”.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. (Rm 12:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

Palvetagem: Oma lapsi ühte köida, kallis sõber kindlasti. Las meidki armu leida, armu näita alati. Tões meid kõiki ühte liida, tõde oled ise Sa; ja meid valgusega täida, Sina oled valgus ka. Nicholas Ludwig von Zinzendorf

* * *

 

Kasutatud allikad

  •  Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 226-228
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postil]. Tallinn: Logos, lk 161-162
  • Morris, Leon (2008) Pauluse esimene kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 191-192
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Kas vajad suurt varvast (1Kr 12:10-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk74-75
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu väljavalamine. – Eesti Kirik (31.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-valjavalamine-7
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 201,203-204

 
Koostas Indrek Lundava.
Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr 85. 13. – 19. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU OOTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Ülestõusmisaja 7. pühapäev

Exaudi Kuule!

Taevaminemispüha oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus oli tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõendus sellest, et nad olid järgi-nud õiget õpetajat, teisalt aga tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, kas nad ka tulevikus saavad kogeda Jumala lähedust ja juhtimist.

Enne taevasse minemist tõotas Jeesus anda jüngritele Püha Vaimu, kes on nendega elu kõigil hetkedel. Kui Püha Vaim tuleb inimesesse, siis ei ole inimesel vaja enam karta tuleviku pärast, vaid ta võib usaldada kogu elu Jumala kätesse, sest Jumal tahab talle parimat. Nii polnud jüngritel vaja enam Jeesuse taevaminemise järel muretseda, vaid nad võisid oodata Püha Vaimu tulemist.

Meiegi elus on omajagu probleeme ja muresid. Taevaminemispüha ja nelipühade vaheline aeg on antud meile selleks, et võiksime olla avatud ja oodata oma ellu Jumala Vaimu, kes annab lahenduse ja kindlustunde. Püha Vaimu läheduse kogemine kaotab kahtlused ja aitab minna julgelt edasi. Seepärast on meil põhjust paluda, et Jumal annaks meilegi oma Vaimu ja muudaks seeläbi meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

Palvetagem: Püha Jumal, Sinu Poeg, meie Päästja, on Sinuga igaveses kirkuses. Kingi meile usku, et Ta on siiski meie keskel ja jääb meie juurde maailma ajastu otsani. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * * 

ÜHTSUSE VÄGI

Pühapäev – 13. mai

Emadepäev

Jeesus tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: “Mina olen andnud neile selle kirkuse, mille Sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks.” Jh 17:22

Jumala suurus, kirkus ja aulisus on käesoleva maailma eest varjatud, aga see ei tähenda sugu-gi, et seda poleks olemaski. Kõigepealt ilmneb Jumala aulisus Jeesuses Kristuses ja Tema pääste-töös. Juba Johannese evangeeliumi algul öeldi meile, et “Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.” (Jh 1:14) Aga vähe sellest. Täpselt sama moodi saavad sellest kirkusest st. Jumala olemusest osa ka Jeesuse jüngrid. Sellepärast ütles Jeesus, et selle sama kirkuse on Ta andnud oma järgijatele. Neile on saanud kirkalt selgeks, kui suur on Jeesus ja Tema päästetöö ning selle kaudu meile ilmunud Jumala arm ja tõde. Ja selle kirkuse mõistmise, eriti aga sellest osa saamise tulemuseks ongi ühtsus nii Jeesuse ja Isaga, kui ka omavahel. Sellisele ühtsusele ei ole maailmas midagi võrdväärset. Selle tagajärjel on maailmal võimalus ära tunda nii Jeesust, kui ka Jumala armastust Tema järgijate vastu. Nii toob kristlaste ühtsus au Jeesusele ja see ongi kristlaste elu tähtsaim eesmärk.

Meil võib kergesti ununeda mis on tegelikult elus kõige tähtsam. Tähtis ei ole meie heaolu ega see mis meiega juhtub, vaid see, et Jumal Isa saaks oma Poja Jeesuse kaudu täielikult austatud. Sellest eesmärgist räägib ka apostel Paulus: “Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.” (2Kr 4:15) See on ka praegu evangeeliumi kuulutuse sügavam mõtte, et üha uued inimesed saaksid osa Jumala armust ja hakkaksid Teda austama. Eriti tänapäeval, mil kõik keerleb inimese ja tema heaolu ümber on meil väga kasulik meelde tuleta-da, et kõige tähtsam ja kõige keskus on siiski Jumal, mitte inimene ega isegi tema hinge päästmine. Selle meelde tuletamine hoiab meid arvamast endast liiga palju. Ja tegelikult me ju näeme, et isegi meie päästmisest hoolib meie Jumal hoopis rohkem, kui me ise.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tegelikult palvetab Jeesus sinu ja minu eest! Lase sellel äratundmisel praegu puudutada oma südant. Kuidas tahaksid Jeesusele vastata?

Palvetagem: Taevane Isa, meil ühenda mõtted ja meeled; ühiselt kõlama pane me südamekeeled! Armastusloit, nii nagu hommikukoit, lase meist kõrgele tõusta! Hugo Voldemar Pärno

* * *

MA OTSIN SIND

Esmaspäev – 14. mai

Apostel Mattiase päev ehk madisepäev

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Ps 27:7

Siin hakkab Taavet rääkima Issandaga otse, sina-vormis. Südamest tulevad palved, et Issand oleks armuline ega tõukaks ära oma sulast. Uskliku elus on kindel koht nii ülistuse, kui ka anumis- palvetel ja need võivad olla teineteisega lausa läbipõimitud.

Keskne on see juures Issanda üleskutse: “Otsige mu palet!” Taavet vastab: “Jah seda ma teen!” Ta teeb seda nii patte tunnistades, ülistades kui ka abi anudes. Jälle me näeme, et Taavet ei arva et ta on juba usklik. Tema asjad Jumalaga on korras ja Jumalat otsima peaksid teised, kes teda veel ei tunne. Siin on meilegi kristlastena selge eeskuju.

Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! (Ps 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! Tee seda just nüüd, usus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina valisid oma ustava tunnistaja Mattiase kaheteistküm-nendaks apostliks, äraandja Juuda asemele. Me palume Sind, kaitse oma Kirikut valeõpetajate eest, anna talle ustavad ja targad karjased. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

JEESUS KRISTUS ON PIIRIKIVI, MIS SEISAB KAHE TÕELISUSE PIIRIL

Teisipäev – 15. mai

Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus. Sk 14:9

See tore salm kõneleb Issanda päevast ja sellest, et Issand Jeesus Kristus ise saab kuningaks, keda kõik sellena teenivad. Muidugi on Jeesus praegugi kuningas, kellel on kõik meelevald, nii tae-vas kui ka maapeal. See tõde avaneb praegu aga siiski ususilmale. Kui Ta on tagasi tulnud, siis ei kahtle selles enam keegi.

Sel ajal kui Jeesus kõndis Galilea teedel ja Juuda mägi radadel, kuulutas Ta inimestele: “Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (Mk 1:15) Jeesuses Kristuses on Jumala riik meile ligitulnud. Kes Temasse usub, see saab selle riigi kodanikuks. Jumala riik on õieti kuningriik. Selle valitsejaks, kuningaks on Jeesus Kristus st. et seal vali-tseb Tema tahe. Sellepärast ongi kõigil seal hea olla.

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: “Sinu Jumal on kuningas!” (Js 52:7) Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi. (1Kr 8:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kristlasel on meeles Kristuse täideviidud töö, võib ta iga päev elada Jumalale meelepärast elu, rahuliku südamega kerge hingega ja pea püsti. Rist val-gustab inimese minevikku ja olevikku, ristis on meie lootus.

Palvetagem: Suur oled Sa, oh Issand, ja imelised on Sinu teod; sõnadest jääb puudu, et laulda kiitust Sinu imedele. Sest oma heatahtlikkuses kutsud Sa kõik olematusest olemisse, oma väega hoiad Sa oma loodut vaos ja valitsed maailma. Vene õigeusu kirikust

* * *

VÄE ALLIKAS

Kolmapäev – 16. mai

Kogudus on Kristuse ihu, Tema täius, kes täidab kõik kõiges. Ef 1:23

Oma ülestõusmise ja taevamineku kaudu on Kristus ülendatud kõikide Issandaks, Ta on kõige üle peaks kogudusele. Pea täidab kogu ihu liikumis- ja tajumisväega, elustades ja suunates kogu ke-ha. Kogudus on Kristuse ihu, väljendades Tema rahva olulist ühendust Temaga, nagu osutab tähendamissõna viinapuust ja okstest. Üks ja sama elu Jumalast voolab läbi kõikide ning koguduse ülesandeks on väljendada Kristust maailmas.

Aga veel enam – kogudus peab olema Tema täielik väljend, olles täidetud Temast, kelle ees-märk on täita kõik kõiges. Kristlased peavad vastu võtma Jumala omaduste ja andide täismahu, mida inimestel on üldse võimalik vastu võtta. Samalaadselt kirjeldakse ka Ef 4:13 kristlase kasvamist vaimuliku küpsuseni, “saades täiskasvanuks täieliku küpsuse, Kristuse, mõõdu kohaselt”.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kerge on muutuda inimeseks, kellel on tohutud rikkused, kuid kes elab nagu kerjus, sest ta ei tea, kui rikas ta tegelikult on.

Palvetagem: Ühenduses kosutada võta oma rahvast Sa, et ei ühtki liiget leita Sinust osa saamata! Kui siis Sinu leegist tõuseb valgus Sinu rahva soos, siis maailmgi tunneb, ütleb: “Siin on Jeesu jüngrid koos!” Krahv Nicholaus Ludwig von Zinzendorf

* * *

KUI TÕE VAIM TULEB

Neljapäev – 17. mai

Kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse. Jh 16:13

Kui Jeesus ütles oma jüngritele, et Tema peab ära minema, siis ei mõistnud jüngrid Jeesuse surma saladust. Nad ei kujutanud endale ette elu ilma Kristuseta. Jeesus teeb neile aga selgeks, et Tema lahkumine on vajalik, et Jumala plaan võiks teostuda.

Kui Jeesus oleks nüüd jäänud nende juurde, siis oleks kogu Tema töö ja kuulutus olnud viim-selt siiski väga piiratud, piiratud selle maa ja rahvaga kus Ta elas. Et Tema töö kannaks vilja terves maailmas, on vajalik, et Ta lahkuks ning Tema asemele tuleks keegi Teine, rõõmustaja, Tõe Vaim. See Tõe Vaim kuulutab seda, mida Ta Jeesuselt on saanud.

Jumala Tõe Vaim hõlmab ja haarab kõigepealt jüngreid, et neid viia täielikku tõe tundmisesse. Aga see Tõe Vaim hõlmab viimselt kogu maailma ja viib kõiki inimesi ja rahvaid kes usuvad, tõe tundmisele. Sest ainuke tõde on see, mis teeb inimesi ja rahvaid vabaks. Seal aga kus on vabadus, seal on ka rõõm. Nii on Tõe Vaim samaaegselt Teine rõõmustaja nii üksikutele kui ka rahvastele.

See Tõe Vaim annab maailmale märku ka patu, õiguse ja kohtu pärast.

Patu pärast – maailm ei usu Jeesust Kristust. Maailm loodab iseendale. Maailm on uhke oma võimule ja saavutustele. Milleks veel Kristust?

Õiguse pärast – Jeesus läheb Jumala juure, aga Jumala Püha ja Tõe Vaim tuleb tema omade juure, kinnitab neid ja õpetab neid nägema õieti tulevikku, tulevikku, mis on Jumala käes.

Kohtu pärast – sellesinase maailmavürsti üle on juba kohut peetud. Ta on hukka mõistetud. Tal ei ole enam võimu inimkonna ega selle tuleviku üle. Tema võimutsemine ja märatsemine on veel vaid viimne leegitsemine, mis on kustumisele määratud. Sellepärast on põhjust rõõmustamiseks.

Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida. (Mt 10:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõnu: “Olge julged” võiks tõlkida ka lihtsalt “Ärge kartke!”. Kas tead kedagi, kes vajaks just täna julgustust? Kuidas saaksid teda julgustada?

Palvetagem: Issand Jumal, Püha Vaim, Sina kõigi viletsate rõõmustaja ja abimees! Me palu-me Sind, valmista enesele eluase meie sees, valgusta ja pühitse meie südameid, et usus ja Kristuse tundmises kasvame, armastuses tulised ja ahastuses kannatlikud olles alati Sinu juhatuse järele elame ja Sinu läbi igaveseks õndsuseks pühitsetud ja hoitud saame -, kes Sa Isaga ja Pojaga, üks tõeli-ne Jumal, elad ja valitsed igavesti. Agenda palve

* * *

ÕNNISTUS, MILLE KAUDU TULEB TUGEVUS

Reede – 18. mai

Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, Sinu palet. Ära peida oma palet minu eest. Ps 27:8,9

Elus võib esineda nii raskeid momente, et paluda ka ei oska. Kõik on pime inimese ümber. Siis tuleb appi kirjutatud Sõna. See on aidanud loendamatuid kordi. Ka kõige raskemal tunnil ära unusta Jumala sõna kasutamast.

Psalmi autori oma “süda” ütles seda. Jumal andis ennast tunda. Ta ainus hüüd on appihüüd. “Ära peida”, “ära tõuka”, “ära lükka”, “ära hülga”. Üks sõna lisandub teisele, sest häda ja raskus on niivõrd suur.

Kui lõpmata vähe on niisuguseid palveid. Siin räägib kogu inimene. Ta ei mõtle enam oma väärtusele, vaid näeb endas ainult hülgamisväärset olendit.

Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au! (Ps 50:15) Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist. (1Kn 8:57)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastupidavust. Palveta, et ta “oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates”. Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa! Georg Kiviste

* * *

TULE, PÜHA VAIM

Laupäev – 19. mai

Nelipüha eelõhtu ehk nelipüha laupäev

Jeesus ütles jüngritele: “Ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:16

Meile kingitakse Trööstija, Eestkostja, Lohutaja. Tema paneb meie elu liikuma. Püha Vaim on seal, kus me Jeesuse nimel armastuse käsust kinni peame. Seal tungib jumalik elujõud inimmaail-ma. Johannes ütleb: Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma. (1Jh 3:14). Issand ütleb: “Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12). See ei ole ainult käsk, vaid pärast Püha Vaimu väljavalamist ka kogemus, et Kristuse armastus kannab ja ümbritseb meid. See on meie usuelu atmosfäär, milles elame ja millest lähtudes tegutseme.

Püha Vaim on seal, kus Jeesust silmakirjatsemata ja omakasupüüdmatult, kogu oma isiksust kaalule pannes kuulutatakse. Ta ilmutab ennast kui Tõe Vaim, mille vastuvõtmisega maailmal ülisuuri raskusi on. “Maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära.” (Jh 14:17) Kuid Tõe Vaim avab omade silmad ja paljastab petliku maailma. Meil on korraga asjadestrealistlik pilt. Püha Vaim aitab meil kaduvat maailma läbi näha.

Kristluse tõde ei ole mitte üksnes tunnetuslik, vaid eelkõige elutõde. Püha Vaim on seal, kus on uus elu. See ei ole enam ainult nähtavatele, vaid eelkõige igavestele väärtustele suunatud elu. Kogudus ei ole lõbulaev, vaid elulaev. Meil ei ole vaja meelelahutajaid. Kogudus, kes ei otsi kadu-nuid, on ise kadunud.

Püha Vaim on seal, kus lootus iialgi ei kustu. Nõrkused ja patt röövivad meilt lootuse. Kogu-dus, kes usub pattude andestust ja uuestisündi, on Püha Vaimuga täidetud kogudus. Me komistame ja langeme, aga Trööstija Vaim annab meile patust märku ja tõstab meid üles. “Aga kui keegi patus-tab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige” (1Jh 2:1). Jeesuse Kristuse ja Pü-ha Vaimu töö on uus lootus ja uus elu meie sisimas. Me oleme “kui vaesed, kes siiski paljusid
rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.”
(2Kr 6:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei ole meid lohutamas, et me ennast vähem lohutult tunneksime – vaid et võiksime ise saada lohutajateks. Kus oleks sinul sellel nädalal võimalik ellu viia seda tööd?

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Sa täitsid ülestõusmispüha tõotuse ja läkitasid Püha Vaimu, ühendasid maa rahvad ja hõimud Sinu kirkust kuulutama. Vaata oma rahva peale, kes on kogunenud palves, et Sinu Vaimu vastu võtta. Saada oma Vaim hingama meie südametesse ja tasanda sõnade ning keelte erisused, et me ühel häälel lauldes võiksime rõõmus ja tänus kiita Sinu nime. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

Kasutatud allikad 

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 63-64
  • Koolmeister, Richard (1980) Püha tee – via sacra [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk 154-155
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ma otsin sind Issand (Ps 26:1-27:14); Õlimägi lõhkeb kaheks (Sk 14:1-9); Vägi ja armastus (Jh 17:12-26). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu ootus.Eesti Kirik (24.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-ootus-6/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 194-195
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 51

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr 84. 6. – 12. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

SÜDAME KÕNE JUMALAGA

Ülestõusmisaja 6. pühapäev

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Rogate – Palvetage!

Inimsuhete üheks aluseks on suhtlemine ja kõnelemine oma kaasinimesega. Kõneldes võime väljendada nii oma rõõmu või muret kui pahameelt. Selles suhtluses tulevad esile inimese kõige sü-gavamad tunded nagu austus, armastus, hoolivus. Rasketel teemadel kõnelemistki on vaja, sest vaid nii jõuame mingi lahenduseni.

Jumalaga kõnelemise viisiks on palve. Sõna palvetama on eksitav, sest see näitab, et inimene palub midagi. Enamasti olemegi egoistlikult oma probleemidele lahendust otsivad ja ilmselt seetõttu on suur osa palvetamisest tõesti Jumalalt millegi palumine. Kuid palve hulka kuulub ka tänamine, Jumala heade tegude kiitmine ja tema ülistamine. Seega on palvetamine midagi palju rohkemat kui vaid millegi palumine Jumalalt ja nii kõlab saabuva pühapäeva teema väga õigesti: “Südame kõne Jumalaga”.

Teise inimesega kõneldes pole viisakas kogu aeg ise rääkida, oluline on osata ka kuulata ja aru saada, mida kaasinimene meile öelda tahab. Nii on ka usuelus palvetamine seotud Jumala kuulami-sega, tema märkamisega oma elus, temaga osaduses elamisega. Pühakirja lugemine kuulub palve juurde, sest selle kaudu kõnetab meid Jumal. Vahel ei või teisele inimesele kõigest kõnelda, Juma-lale võib aga kõik südamelt ära öelda. Kui oleme Jumalaga rääkinud, on meil kergem võtta vastu õigeid otsuseid ja õnnelikult eluteel edasi minna.

Meelespeetav kirjakoht: Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! Ps 66:20

See on märkimisväärne, et psalmi autor on teinud Jumala üldise õnnistuse isiklikuks. Kahjuks ei ole veel paljud seda kunsti vaimulikult ära õppinud. Nad on küll tänulikud, et Kristus suri maail-ma eest, aga kas ka nende eest?

Milline peaks olema meie tunnistuse sisu? Kui me tahame tunnistada, siis peame vaatama, et see ei tuleks meie endi, vaid Jumala ülistuseks. Paljud usklikud oskavad küll rääkida ajalikest asjust, aga mitte vaimulikest. See on ka hea, mida Issand me ihule on teinud, aga mõtleme ka sellele, mida ta meie hingele on teinud.

Palve kuulmise eelduseks on nurjatusest loobumine. Siis, kui psalmi autor oleks pattu oma südames näinud ja sellega leppinud, ei oleks Jumal teda kuulnud. Sellepärast on patust loobumine ja südame puhastamine oluline. Ometi öeldakse selles kirjakohas, et palve kuulmine ei ole siiski meie teene, vaid Jumala heldus.

Jumala iga tegu on enam väärt kui momendi sündmus. Jumala tegu ületab selle silmapilgu, millal see toimus. Nii kutsubki Kristus enda omasid Jumalat ülistama.

Palvetagem: Taevane Isa, kes Sa kuuled kõiki meie palveid. Kingi meile palve vaimu, et me ainult ise ei räägiks, vaid ka kuulaksime, mida Sina tahad meile öelda. Vabasta meid kõigest, mis meid koormab, et saaksime andeksandmist ja elaksime Sinu armastuse keskel, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

PALUGE, SIIS AVATAKSE!

Palvepühapäev – 6. mai

Jeesus ütleb: “Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale koputajale avatakse!” Lk 11:9,10

Inimene on paluja, Jumal andja. Jeesus Kristus ise käskis meil palvetada! Ta ei käse teha tühja tööd või asju, mis meile ei ole vajalikud. Maailmas ei ole inimest, kellel poleks põhjust palvetada. Küll leidub aga inimesi, kes arvavad, et talle pole palve oluline ega tähtis. Siin kerkib küsimus: kas me mõistame, et see on meile tähtis?

Jeesus käskis palvetada sellepärast, et palve peale antakse. Niisiis, kui puudub palve, pole ka andmist. Palve on koguduse elu üks olulisem osa. Koguduse usuelu sureb vaikselt välja, kui ta lak-kab olemast palvekogudus.

Palve on tegevus, mille poole inimesed tavaliselt ei siruta, ei püüdle ega taha. Vormi pärast paluma on inimene valmis hommikul ja võib-olla ka õhtul. Tõsiselt ja kogu südamest tavaliselt ei palvetata.

Me võime Jumalast ja palvest mööda minna ja, küll mitte alati, aga põhiliselt siiski, saame selles elus ka hakkama. Me võime ükskõiksuse ja naeruga minna kuni surmajõe kaldani, aga seal saavad ükskõiksus ja naer otsa ning algab ahastus.

Tunnetanud oma usuelus puudusi, mõistnud, et vaimulik elu on nõrk ja ebakindel, siis mõelge sellele, et ehk on nõrk ja ebakindel ka palveelu. Esimene mure, kui sa tahad, et usuelu paraneks – saa paremaks palvetajaks. Et usuelu parandada, tuleb parandada palveelu.

Aga palveta, et sinu palve peale sünniks ka midagi muud, kui vaid su enda vajaduste rahulda-mine. Me palume oma vajaduste pärast ja kanname need Jumala ette. Palveta teistegi pärast konk-reetselt ja üldiselt ning kontrolli, et sinu palve peale midagi ka sünniks. Parandage oma palveelu, siis paraneb ka teie usuelu.

Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse. (Mt 7:7) Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. (Mt 21:22) Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile! (Mk 11:24) Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas. (Jh 14:13) Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarna-neb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. (Jk 1:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle inimeste ja asjade peale, mille pärast palvetasid eile. Kui oled täna midagi nende kohta kuulnud, palveta uuesti nende eest – julguse ning usukindlusega!

Palvetagem: Ole minu ligi, Õnnistegija! Kui hing hädas hirmu tunneb, kartja usku kinnita! Sinu peale loodan, elus, surmas Sinult abi ootan. Gustav Haller

* * *

 

KUULA!

Esmaspäev – 7. mai

Minge välja Paabelist, põgenege Kaldeast, rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: “Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.” Js 48:20

Neid kes olid Paabelis vangis, kutsutakse siin julgesti ja rõõmsalt sealt väljaminema. See sa-ma kutse käib ka meie kohta. Meil pole tarvis olla jumalata maailma mõtteviisi, meelsuse ja väär-tushinnangute vangid. Rääkimata enda hävitamisest patuse eluga, sama moodi, nagu seda teevad need kes Jumalat ei tunne. Tee vabadusse on valmis. Tuleb ainult kuulata mida Issand räägib ja toi-mida selle järgi. Mitte olla kangekaelne ja iseteadev.

Selles mis Jumal on teinud ja üha teeb on täiuslik ja suur rahu igaühele, kes mitte ainult ei usu selle olemasolu, vaid kes ka selles tegelikult ka käib. Samal ajal ka inimesel, kes Jumala nõuandeid kuulda ei võta, vaid püüab jõuda vabadusele omal jõul ja Jumalas lahus, ei ole rahu. Ta püstitab sel-le saavutamiseks küll kõikvõimalike konstruktsioone, aga need kõik on määratud hävinemisele, na-gu kunagi ammu Paabeli torn ja hiljem ka sama nimeline riik.

Põgenege Paabelist, minge välja kaldealaste maalt, olge nagu sikud karja ees! (Jr 50:8) Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” (Ilm 18:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul enam tähelepanu pöörata Talle ja sellele, mida Ta ütleb, ning et võiksid omada veel sügavamat usaldust Tema vastu, et Ta teab kuidas sinu elu saab olla parim võimalik.

Palvetagem: Kui me oleme hädas, tuled Sa meile appi. Kui me oleme meeleheitel, saadad Sa meile oma lohutaja vaimu. Kui maailm haarab meid endasse, aita meil meeles pidada, kes sa oled: kõige elava Looja ja Hoidja. Clemens Roomast

* * *

 

PALU JA SA PÄÄSED

Teisipäev – 8. mai

Issand tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kin-nitas mu sammud. Ps 40:3

Ükski ootaja ja paluja ei oota ega palu asjatult. Keegi tuleb appi. Tõmba mind üles. Nüüd al-gas korraga vastupidine protsess – tulek ülespoole. Võib-olla aeglane, aga siiski kindel. Mustus ja pori jäi maha. Järgneb puhastus ja saavutatakse puhtus. Kõik see annab kindlustunde. Asetatakse nagu kaljule. Enne ei olnud midagi kindlat jalge all. Aina kahtlused ja küsimused hinges. Siis tun-ned korraga, et oled kuhugi jõudnud. Seda kõik tegi Abimees–Päästja. Ära lepi sellega, kui saad juba hingata, et pori ei mata enam suud. Lase ennast nii päästa, nii kõrgele tõsta, et jalad kaljule ulatuvad.

Teiste sõnadega – lase ennast nii kõrgele tõsta, et võid kindel olla – päästmine on toimunud. Sul on siis see kindel teadmine, et oled vastu võtnud selle armu, mis Jumal oma Pojas Jeesuses Kristuses on tõotanud.

Jumal on heitnud mind savi sisse, ma olen saanud põrmu ja tuha sarnaseks. (Ii 30:19) Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kaljule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. (Lk 6:48)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled sa end kunagi tundnud justkui “paksus poris”? Palu täna muutusi oma ellu, sest just Sinu muudetud elu, saab ümbritsevatele inimestele ehedaimaks tunnistuseks elavast Jumalast.

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled meie vankumatu lootus, Sinu tõotus läheb täide. Lase meid jääda kindlaks Kristuse armus kuni aeg täis saab. Christoph Blumhardt

* * *

 

PALVE ON HÄDAVAJALIK, SEST TA ON TERVENEMISE TEE

Kolmapäev – 9. mai

Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda. Jk 5:16

Päevas peab olema üks tund, mil plaanitsev inimene unustab kõik oma plaanid ja toimib nii, nagu ei oleks tal üldse plaane ega kavatsusi. Päevas peab olema üks tund, mil inimene, kes peab rääkima, vaikib, ega vormi oma mõtteis enam uusi kohustusi ja nõudeid. Päevas peab olema üks tund, kus palvetaja palvetab, nagu sünniks see tema elus esmakordselt, kus ta kõik oma otsused kõr-vale lükkab, nagu oleksid need haihtunud.

On vaja aega ja kannatlikust, et õppida eraldama valguseallikat selle peegeldusest, olulist kõr-valisest, Jumala ligiolekut ja tegevuse märke oma askelduste ja murede keskel. On vaja aega ja kan-natlikust, et leida õige tee. Ja palve kuulub põhilisena selle tee leidmise juurde. Palve kohta on öel-dud, et see on pingete lõdvenemine, koormate mahapanemine, oma sisemises jõus teadlikukssaami-ne ja selle kogumine.

Kui meil tuleb kogeda pettumusi, valu, kui tunneme ennast kannatajana, on esimene teadlik või alateadlik küsimus: Miks? Millega ma olen selle ära teeninud? Me tunneme kuidagi, et meile tehakse õlekohut. Kui me siis palvetame, siis kavatsusega muuta Jumala tahtmist ja meelt. Ja vastu-pidi: Kui kõik näib laabuvat, kui meie käsi käib hästi, siis võtame seda kui midagi täiesti loomulik-ku ja endastmõistetavat. Me oleme unustanud või siis ei võta vajalikul määral arvesse, et palvetami-ne muudab kõigepealt inimest ennast, tema tahtmisi, tema ellusuhtumist. Jumalat tänav ja kiitev ini-mene näeb kõike avaramalt, näeb selgemas ja puhtamas valguses kui muidu.

Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid. (Ps 145:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas võiksid arendada oma palveelu ja kuidas võiks su palveteemade ring laieneda.

Palvetagem: Issand, anna meile jõudu tunnistada Sind oma Päästjaks ja ülistada Sind oma eluga. Julgelt võime end usaldada Sinu ustava varju alla! Johann Albrecht Bengel.

* * *

 

ÜLENDATUD ISSAND

Kristuse taevaminemise püha

Neljapäev – 10. mai

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32.

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüd-nud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele valdkonnale oma elus, kus Jumal näib kõige rohkem vaikivat. Võta aega ja palu, et Ta näitaks sulle, mida Ta tahab sulle õpetada, ja samuti, et Ta laseks sul tunda oma ligiolu, kui Temalt vastuseid ootad.

Palvetagem: Kõigeväeline Issand ja Jumal, Sinu armas Poeg on läinud üles taevasse. Anna, et meiegi elaksime oma südamega taevas ja otsiksime seda, mis on üleval, ja ootaksime Kristust, et Ta võtaks meid oma kuningriiki, kus Ta koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

UUEKSLOODUD ELU

Reede – 11. mai

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Ps 40:5

Ega elus olegi alati nii lihtne otsustada, kas toetuda Jumalale või inimestele. Isegi hoolimata sellest, milline on nende moraal. Näiteks, kui inimesel on võimu, siis on kasulik temaga hästi läbi saada isegi siis, kui ta on ülbe ja valelik. Sellepärast kiidetaksegi siin õnsaks neid, kes oskavad vali-da õiget tugipunkti.

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. (Ps 2:12) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

Palvetagem: Isa taevas, kiitus ja tänu olgu Sulle ustavuse eest minu elus. Sina oled mulle palju head teinud. Luba ka raskusi Sinu käest vastu võtta. Sina ei pane mulle rohkem peale, kui suudan kanda. Sina lased oma lastele kõik kasuks tulla. Dietrich Bonhoeffer.

* * *

 

JÄRJEKINDLALT PALVETADES

Laupäev – 12. mai

Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad! Lk 11:13

Pole mõeldav, et inimesed annaksid oma lastele halbu ande. Vastupidi, nad jagavad lastele head, hoolimata sellest, et nad on kurjad. Mööndes head, mida inimesed teevad, ei unusta Jeesus, et nad ise on kurjad. Kui aga isegi kurjad inimesed ei anna oma lastele kahjulikke ande, vaid, vastupi-di, teevad neile head, kui palju enam soovib Jumal teha head oma lastele! Jeesus ei räägi üldsõnali-selt heast: Jumal annab oma lastele Püha Vaimu.

Jeesuse sõnad “… annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad!” panevad punkti kogu eelnenud õpetusloole. Siin on tuum, mille juurde Ta tahtis juhtida. Jumal tahab anda igaühele Püha Vaimu (kes “juhib meid kogu tõesse”, Jh 16:13), aga inimene peab seda andi järjekindlalt ja sihikindlalt pa-luma. Siin pole sellist mõtet, et lihtsalt palvetavad inimesed saavad Püha Vaimu kuidagi iseenesli-kult. Vaid see eeldab kindlat sihikindlust – paludes, nõudes, taotledes ja küsides, sest Vaimu and on meie suurim hüve.

Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada? (Hb 12:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule Jumala ette uue usaldusega. Palve kaalu ei määra meie kirglikkus või tasadus, “õige” või “vale” tehnika. Palve keskmes on Jumal sellisena, nagu Ta tegeli-kult on.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, tule täna meie keskele ja täida meid enesega. Ütle igaühele: mina olen sinu lunastus. Räägi nõnda, et meie kuuleme ja ilmuta, kes Sa meile oled, Issand, meie Jumal. Aita oma sulaseid, kes täna Sinu sõna kuulutavad ja ühes kogudusega Sinu templis palveta-vad. Avarda nende südamed, kes sõna kuulevad, et nad selle vastu võtaksid ja Sind teeniksid. Kuule meid, Isa taevas, oma ainusündinud Poja pärast. Augustinus

* * *

  

Kasutatud allikad

  • Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 84-85,89-90
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postil]. Tallinn: Logos, lk 257-258
  • Morris, Leon (2008) Luuka evangeelium. Tallinn: Logos, lk 245 (ja viide 188)
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja õuduse august (Ps 40:1-41:14); Vabadusse kutsutud (Js 47-48). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Südame kõne Jumalaga. – Eesti Kirik (17.05.2017): http://www.eestikirik.ee/sudame-kone-jumalaga-7/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 297
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 88-89, 213

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Päeva Sõnum. Nr 83. 29. aprill – 5. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

TAEVARIIGI KODANIKUNA MAAILMA

Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Ülestõusmisaja 5. pühapäev

Cantate – Laulge!

Kristlaseks saab inimene ristimises, mis tähendab tema vastuvõttu taevariigi kodanike hulka. Ristimisest alates on inimesel kõik taevariigi kodaniku õigused ja kohustused.

Nagu maises elus kannab riik oma kodaniku eest hoolt, nõnda hoolitseb Jumal oma lapse eest. Jumal annab meile seda, mida vajame. Tema kuuleb meie palveid ja aitab meid nii, nagu on meile kõige parem. Isegi surm ei saa lahutada inimest Jumala armastusest, vaid on ukseks igavesse ellu. Nii võib taevariigi kodanik tunda end selles maailmas kindlalt ning olla rõõmus ja rahul oma eluga. Ta ei pea muretsema oma saatuse pärast, vaid võib usaldada Jumalat, sest on Jumala oma.

Nagu maise riigi kodanik peab täitma riigi seadusi, nii on Jumala lapselgi oma elu juhtnöörid. Pühakiri annab siin juhiseid, kuidas toimida õigesti. Need reeglid on Jumal andnud inimesele, et te-ma elu oleks õnnelik. Kristlane on kutsutud oma elus armastama Jumalat ja ligimest ning kohtlema kaasinimest nõnda, nagu ta ootab teisi enda suhtes käituvat. Uskliku inimese eetiliseks printsiibiks siin maailmas on halvast loobumine ja selle asemel hea tegemine. Olles saanud Jumalalt kõike head, kuulub kristlase ülesannete hulka ka tunnistamine oma usust neile, kes pole Jumalast veel kuulnud. Nii tehes võib igaüks kasvatada taevariiki siin maailmas.

Meelespeetav kirjakoht: Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Ps 98:1

Rõõmu põhjuseks on Jumala vägevad teod. Uue seaduse usklikel on veel suurem põhjus Ju-mala ülistamiseks. Meie oleme päästetud patust ja surmast. Oleme saanud Jumala lapse õiguse ja igavese elu. Meie kohus on laulda: Ta on teinud imetegusid. Issand ei ole veel lõpetanud oma ime-tegusid. Iga aasta iga päevaga lisab ta midagi oma senistele tegudele. Need, kellel on kõrvad kuul-miseks ja silmad nägemiseks, tunnevad neid.

Jumala teod tunnistavad Tema sõltumatusest.

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina äratasid oma Poja surnuist ja andsid meie hinge uue laulu, millega võime Sind kiita ja ülistada. Julgusta meid kuulutama Sinu tegusid sõnade ja muusi-kaga, et taevane rõõm täidaks meie südamed. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KUULUTAJA ÜLESANNE

Pühapäev – 29. aprill

Jeesus ütleb: “Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” Jh 15:16

Juutide rabi valiti kogukonna poolt. Meid valib kõigepealt Kristus. Temalt saame oma kutsumuse, eluülesande, olgu see näiliselt suur või võike. Meie valik seisneb kutsumuse vastuvõtmises või tagasilükkamises. Kõik on kutsutud Jumalariigi ehitamisele. Igaüks saab seda teha oma võimete kohaselt. Iga ausa töö tulemus on tarvilik, olgu see siis raamatukirjutamine või põllukündmine. Ju-malariik on mosaiikne ehitus, kuhu iga inimene võib tuua oma kivikese.

Kristlase esimene kohus on töötada iseenese kallal, et paremaks muutuda, pühaks saada. Siis peab ta oma teadmised kaasinimestele kättesaadavaks tegema. Evangelisatsioon ei võrdu propagan-daga ega ka vaimse kolonisatsiooniga. Tähtis on, et me oma varandust endale ei hoia, vaid edasi an-name ka neile, kes seda soovivad. Sunduslik kristianiseerimine on igal juhul kurjast. Religioossete teadmiste mahavaikimine näitab aga sügavama veendumuse puudumist.

Ja Jeesus ütles neile: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Päästja armastus meie vastu on sama mis Isa armastus Poja vastu. See on ääretu, lai, sügav, mõõtmatu armastus, mis ületab inimmõistuse ja millest inimene iialgi täielikult aru ei saa.

Palvetagem: Juhi mind surmast ellu, valedest tõesse. Juhi mind meeleheitest lootusesse, hir-must usaldusse. Juhi mind vihkamisest armastusse, sõjast rahusse. Las rahu täidab meie südant, meie maailma, meie universumit. Ema Teresa

* * *

  

RÕÕM JUMALA VALITSEMISEST

Esmaspäev – 30. aprill

Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid: Tema parem käsi ja Tema püha käsi-vars on toonud Temale võidu! Ps 98:1

Jumal saavutab oma võidud teiste abita. Tema ei sõltu nendest abinõudest, millest sõltuvad inimeste võidud. Tema ei sõltu poolt- ega vastupropagandast ega maailma arvamisest. Vaadake vaid, kui vähe lootis Jeesus nendele vahenditele. Tema ei sõltu oma liitlaste tugevusest. Jumal kasutab inimesi oma riigi töös, aga ta ei sõltu neist. Kõik võidud on ta saavutanud oma “parema käe” abil, kaasa arvatud ka võit patu, surma ja maailma üle.

Meie usu julgustuseks on need teod, mis on juba tehtud.

Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud, imestasin, aga ükski ei toetanud; siis aitas mind mu oma käsivars ja mulle oli toeks mu tuline viha. (Js 63:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle veidi Jumala suuruse üle ja täna Teda selle eest, mis Ta on ja mida Ta on teinud sinu heaks.

Palvetagem: Õnnistus ja kirkus, tarkus ja tänu, suur vägi ja võim olgu Kuningale, kes valitseb üle kõige. Lahkus ja kuulsus ja au, tänu ja ülistuslaul iga lauliku suust, ülevoolav armastus igast sü-damest olgu taeva ja maa Kuningale! Keldi palve

* * *

 

ANNA JUMALALE TEMA KOHT

Teisipäev – 1. aprill

KEVADPÜHA

Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev ehk viilipipäev

Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile. Js 4:2

Sõna võsu on üks Messia tiitleid Vanas Testamendis. Pealegi on siin juttu mitte lihtsalt võsust, vaid Issanda võsust. Aga see on tuttav ka Uuest Testamendist. “Ning ta tuli ja asus elama külla, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mida on räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaretlaseks.” (Mt 2:23) Heebria keelne sõna millest tuleb sõna naatsaretlane on “netzer” ja see tähendab “võsu” või “võrset”. Prohvetite ennustusi, millele Matteus viitab on mitmeidki. Näiteks Jesaja raamatus öeldakse, et “Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja” (Js 11:1) ja “ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast” (Js 53:2).

Esimest korda aga räägib Jesaja võsust seoses messiaanliku ajaga siin neljanda peatükki teises salmis. Messias hävitab surma ja needuse. Uues olukorras pööratakse kõigepealt tähelepanu maa viljakusele, mida kujutakse väga posiktiivselt. Ei ole enam jälgegi sellest, needuse all olevast maast mis pattu langemise järel kasvatas ohakaid. Selle needuse tõttu tuleb meil praeguki higi ja vaevaga leiba teenida. Jesaja kirjeldusest tõuseb vili maast nagu iseendast. See on õitsev ja lopsakas ning on õnnistuseks neile, kes on jäänud järele. Samasuguse pildi annab edasi ka Ilmutusraamat. “Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge on elupuu, mis kannab vilja kaksteist korda, andes iga kuu oma vilja, ning puu lehed annavad tervist rahvastele. Ja midagi äraneetut ei ole enam. Jumala ja Talle troon on seal ning ta sulased teenivad teda ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:2-4) Patu põhjustatud needus ja surm on kadunud. Midagi täiesti uut on tulnud asemele.

Võsust ja patu kõrvaldamisest räägitakse nii Sakaria raamatus: “Sest vaata, ma toon oma sulasse Võsu! Sest vaata, kivi, mille ma panin Joosua ette – selle ühe kivi peal on seitse silma. Vaata, ma uurendan sinna kirjad, ütleb vägede Issand, ja pühin üheainsa päevaga ära selle maa süü. Sel päeval, ütleb vägede Issand, kutsute te üksteist viinapuu alla ja viigipuu alla.” (Sk 3:8-10); ja ka Jeremija raamatus: “Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: “Issand, meie õigus“” (Jr 23:5,6)

Meil räägitakse juba siin ajast mis ikka veel ootab täitumist, aga mis Jeesuses Kristuses maa-ilma tulekuga on hakkanud täituma. Nüüd on patt juba lepitatud. Ühel päeval kuhjati kogu maailma patt Kristuse ehk Messia peale ja Tema ülestõusmise vägi murdis selle võimu. Nii on meil juba praegu võimalik tänu Temale minna surmast ellu, aga selle ennustuse lõpliku täitumist pole inimkond näinud.

Millegi pärast on Jumala otsustanud teostada oma riigi tulemise järkjärgult. Juba esimesel perioodil, milles meie praegu elame, kõrvaldab Ta haigusi, patu tekitatud rikutust ja surma, aga vahetevahel ja ajutiselt. Inimese ja kogu maailma täielik uuendamine toimub alles Jeesuse Kristuse teise tulemise järel, siis ilmutatakse Kristuse kirkus sellele maailmale vastuvaidlematult. Kuni selle ajani tuleb meil leppida eluga võitlustes ja kannatustes, kiusatustes ja usus. Meil pole veel võimalik näha ega kogeda täiuslikust, aga nagu võib näha siint Jesaja kirjakohast et selle lõplik teostumine on kindel ja vääramatu.

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks meile nii sageli tundub (ja seda isegi jumalateenistus-tel), et Jumal on kusagil eemal või ära või ükskõikne?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, õpeta meid tundma Sinu Poega Jeesust Kristust kui teed, tõde ja elu, aita meil käia Sinu apostlite Filippuse ja Jaakobuse jälgedes ning Sinu juurde jõuda. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ARMASTUSE OLEMUS ON ENESEOHVERDUS

Kolmapäev – 2. mai

Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega! 1Jh 3:18

Johannes meenutab taas nii enesele kui oma lugejatele, keda ta jälle nimetab lasteks, et armastuse sõnalisest väljendamisest ei piisa. Teod kõnelevad sõnadest valjemini. Olemuslikult ei ole armastus ei tunne ega jutt, vaid teod. Kui meie armastus on tõeline, on see vältimatult positiivne ja praktiline, me armastame tegudega.

Vihkamine iseloomustab maailma, kelle prototüüp on Kain. See on pärit kuradist, viib mõrvani ning osutab vaimulikule surmale. Armastus iseloomustab kogudust, kelle prototüüp on Kristus. See pärineb Jumalast, viib eneseohverduseni ning osutab igavese elu olemasolule usklikus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meiegi muutume Jeesuse armastuskäsku järgides maail-male võõraks ja mõistetamatuks. Kas me oleme valmis ka armastuse negatiivseks vastukajaks?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, me usume, et Sa oled suurem kui ülesanded, mida Sa meile annad. Me usume, et Sa ei taha meilt midagi, mida me teha ei suuda. Andesta meile me nõrk usk. Hanna Hümmer.

* * *

  

KRISTLASE TUNNUSMÄRK

Neljapäev – 3. mai

Jeesus ütleb: “Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist!” Jh 13:34

Kristuse uuele käsule kuuletudes avastavad jüngrid, et lahkumise kurbus on kadunud. Vana käsusõna järgi tuli armastada ligimest nagu iseennast; uus käsusõna ei annulleeri vana. Armastus teiste vastu on mitte seepärast, et nad meile meeldivad või on meiega seotud perekondlike, sotsiaal-sete või rahvuslike sidemete kaudu, või on juhuslikult geograafiliselt või muus mõttes meie ligime-sed, vaid ainuüksi seetõttu, et nad on Kristuse poolt lunastatud kaaspatused – see on tõeliselt kuule-kus uuele käsule. See käsk ei ole uus ainult praktilise mõju ja seda ajendavate motiivide poolest, vaid ka eneseohverduse määra poolest, mille see kaasa toob.

Vana Testamendis nõuti, et inimesed armastaksid ligimest nagu iseennast (3Ms 19:18), siis uue käsu kohaselt peavad nad armastama vendi rohkem kui iseennast ning surema oma sõprade eest (Jh 15:13).

Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid! (Jh 15:12) Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist. (1Jh 3:11) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Ts 4:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastus soovib head, püüab aidata, anda võimalusi suu-reks kasvada, vabastada takistustest, mis peatavad täiuse tee. See, kes armastab, ei nõua midagi en-dale.

Palvetagem: Püha Jumal, tee meid armulisteks ning kaota hukkamõistmine koguni! Vaid Sina tunned südant ja hindad tema kavatsusi, seepärast on Su kohtuotsused õiged. Ärgu olgu ükski venna eksimus nõnda suur, et ütleksime temale “ei”. Sa ei taha ju kaotada ainsatki oma lastest ning ootad meilt eksimuste tunnistamist, et võiksime terveks saada ja julgustada üksteist taevateel. Ove Sander

* * *

  

JUMALA ÕIGLANE KOHUS

Reede – 4. mai

Issand on andnud teada oma pääste, Tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees. Ps 98:2

Tema päästmine ja õigus on Ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on Ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulutuse sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja ees on Jumala kohus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada.

Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad nä-ha meie Jumala päästet. (Js 52:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimloomusele on omane oodata nii kohtunikelt kui ka kaasinimestelt õiglasi otsuseid. Kuid kas see alati on nii?

Palvetagem: Oh anna, et Su sõna kuuleks kõik rahvad seal, kus tema kuulutus, et paganate hulk ka tuleks ning saaks Su linn ja koda täidetud! Sa ärata ka üles Iisrael, et elaks Temagi Su val-gusel. Karl Heinrich von Bogatzky

* * *

ARMASTUS ON RÕÕMU ALLIKAS, KUID ARMASTUS ON NÕUDLIK

Laupäev – 5. aprill

Jeesus ütleb: “Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään Tema armastusse.” Jh 15:10

Jumala armastus on nagu kolmeastmeline kosk: Isa armastus Poja vastu, Poja armastus oma jüngrite vastu ja jüngrite armastus omavahel. Alguses on Jumala Isa armastus, mis on ilmsiks saa-nud Tema pojas Jeesuses Kristuses. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusün-dinud Poja on andnud …” (Jh 3:16). Samasuguse armastusega on Jeesus armastanud oma õpilasi, andes ennast nende eest.

Õpilasi kutsutakse üles neile kingitud armastusse jääma. Kuidas see on võimalik? On see tu-gev poolehoiutunne? Ei! Tõelise usu ja armastuse vahel valitseb ühtsus, mis väljendub sõnakuulmi-ses. Usu ja armastuse ühtsuses valdab südant rõõm ja innukus õpetaja käske täita. Pole juhuslik, et Vaimu vilja kirjeldades nimetab apostel Paulus armastuse järel kohe rõõmu (Gl 5:22). Täiuslik rõõm on usu ja armastuse ühtsuse tulemus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse käskude täitmine on märk sõprusest Jumalaga.

Palvetagem: Ei miski sellest armust mind iial lahuta, sest vabaks surma hirmust sain Jeesu surmas ma. Nii tulen julgusega Ta armu järele, sest oma lapsi Isa ei jäta hädasse. Simon Dach

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Üllatav pulmasõnum (Js 4:2-6). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Taevariigi kodanikuna maailmas. – Eesti Kirik (10.05.2016): http://www.eestikirik.ee/taevariigi-kodanikuna-maailmas-6/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 186-187
  • Stott, John R. W. (2002) Johannese kirjad. Tallinn: Logos, lk 151
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 297
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 179,180
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 403-404

 

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 82. 22. – 28. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

Jubilate – Hõisake!

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nu-riseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele.

Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida annaks paremini teha. On loomulik, et usklik ini-mene igatseb selle kodu järele, kus on kõik hea. Jeesus avas oma surma ja ülestõusmisega meile uk-se taevasesse kodusse. Kristlane ei pea kartma, kas ta sinna pääseb või mitte, vaid võib usaldada Ju-malat ja loota tema halastusele.

Enne taevasse minemist pidi aga Jeesus kannatama ja surema ning surnuist üles tõusma. Nii peab inimenegi siin maailmas ületama oma eluraskused. Tee taevakodusse viib meid paraku läbi surma ja sellele eelnevate raskuste.

Kui inimene teeb elus õiged valikud, siis pole tal seda kõike vaja karta, vaid ta võib Jumalasse uskudes näha taevast kodu, mis ootab ees. Teadmine, et tõeline kodu on ees, annab eluraskustes jõudu ja aitab vaadata homsesse lootusrikkalt.

Meelespeetav kirjakoht: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

Et uus võiks tulla, peab vana mööduma. Iga vaimuliku uuenduse eelduseks on vana lõpp. Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, ütleb prohvet Jesaja (Js 65:17). Jeesuse uuendav jõud seisnebki selles, et Tema tuleb meie juurde andeksandmisega.

Kristuses Jeesuses eemaldatakse meie mõtetest kõik mineviku halvad kombed ja eluviis. Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole. (Fl 3:13) Kui mõne mõtteisse jääb veel armas-tus vanade pattude vastu, siis on andeksandmine poolik. Võib juhtuda, et langetakse endisesse ellu tagasi. Kristus suudab luua uue elu. Kui meie vana elu on surnud ja maha maetud, siis suudab Tema meis äratada uue elu. Niisugune on Tema ülestõusmise vägi. Uus elu Kristuses ei ole vana reorgani-seerimine, vaid Kristuse loova jõu tulemine. See on uus loodu.

Meil on nüüd uued sõbrad, uued rõõmud, uued sõnad ja uued mõtted. Meil on nüüd uued huvid ja laulud on uued. Ka jumalateenistused on uued. Kuid ärgem ajagem segi uut ja täiuslikku. Paulus ei öelnud, et me saame kohe täiuslikuks, me oleme lihtsalt uued. Meil on nüüd lapseea nõrkused ja kasvuraskused. Mõnikord isegi haigestume, aga elu on uus. Selles usuelu faasis käib võitlus vana ja uue vahel. Tõeline uus püsib vaid niikaua, kui Kristus meie elus domineerib. Kui katkeb uue elu pealevool, muutume uuesti vanaks.

Inimese traagika seisneb selles, et püha võib saada patuseks ja süütu süüdlaseks. Kui aga keegi on Kristuses, siis on ta uus, ja jääb igavesti uueks.

Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõe-lised!” (Ilm 21:5)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa lunastasid selle maailma oma Poja Jeesuse Kristuse sur-ma ja ülestõusmise läbi. Me täname ja ülistame Sind selle eest, et mingi pimedus ei suuda võita Te-ma ülestõusmise valgust ega mingi jõud saa teha tühiseks Tema võitu, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

  

MINU ISA MAJA

Pühapäev – 22. aprill

Jeesus ütleb: “Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?” Jh 14:1,2

Nüüd kinnitab Jeesus jüngritele, et igaüks neist – hoolimata sellest, kas tuleb jätta elu Jeesuse eest või mitte – võib varem või hiljem järgneda Talle sinna, kuhu Ta läheb. Jeesuse lahkumise pea-eesmärk on valmistada ette oma järelkäijate vastuvõtmine taevastes sfäärides. See on oluline järg kõikidele Jumala ilmutustele, mis Ta jüngritele seni on andnud. Jeesus läheb neile aset valmistama, et nad võiksid alati Jumalaga olla ja Temast rõõmu tunda. Mõte sellele peaks hajutama jüngrite südamest kogu mure ja kartuse ning aitama neil uuendada oma usku nii Jumalasse kui ka Jeesusesse. Kui ettevalmistused Isa juures on tehtud, tuleb Jeesus tagasi ja võtab jüngrid enda juurde, et ka nemad oleksid seal, kus viibib Tema.

See oli algkoguduse jaoks üks hinnatumaid tõotusi ning võimalik, et seda peab silmas ka Paulus, kui ta teatab tessalooniklastele “Issanda sõnana”: Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga. (1Ts 4:15-17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seda, kes annab Kristusele aseme oma südames, ootab eluase taevas.

* * *

 

ÜLESKUTSE KOGU MAAILMALE

Esmaspäev – 23. aprill

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Jumalale suunatud ülistus ületab kõik piirid. Kõik ilmamaa kummardab Tema ees ja tunnustab Tema suurust. Just sama moodi kõneles Paulus Issanda Jeesuse kohta kirjas filiplastele. “Et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.” (Fl 2:10,11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jumal on Sind kunagi testinud? Mida sa õppisid ja kuidas see kogemus muutis sinu ja tema suhet sügavamaks?

* * *

 

TÄIELIK TAASTAMINE

Teisipäev – 24. aprill

Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada. 5Ms 30:19

See salm vääriks pähe õppimist, sest ta näitab mida tähendab meie jaoks Jumala Sõna. Ja eriti Jeesuses Kristuses on Jumal asetanud meie ette elu ja õnnistuse. Kui me aga valime Tema asemel midagi muud, siis valime sellega surma ja needuse.

Siis ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani. Te ei ela seal kaua, vaid teid hävitatakse tõesti! (5Ms 4:26) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2) Ja ütle sellele rahvale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee! (Jr 21:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli süüdistatakse kristlasi kohtumõistmises. Kuidas võiksime paremini kuulutada Jumala soovi andestada ja taastada, salgamata seejuures Tema pahameelt patu vastu?

* * *

LUBADUSED

Kolmapäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal. Hb 11:13

Saara ja Aabraham said küll poja, aga Jumala tõotustes oli ka palju sellist, mille täitumist nad oma eluajal ei näinud. Omal ajal Kaldea Uuris oli Jumal tõotanud Aabrahamile, keda sel ajal kutsuti alles Aabramiks, et “Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1Ms 12:2,3)

Aabraham sai oma elu jooksul sai näha ainult osa nende tõotuste täitmist. Ta elas Tõotatud maal, nägi Iisaki sündi ja kasvamist, aga ta ei näinud kuidas talle tõotatud õnnistus saab osaks kõigi maailma rahvastele. Meie muidugi teame seda. Tema soo läbi sündis Jumal ise inimeseks. Jeesuseks Kristuseks, kes on surnud ristil kõigi maailma inimeste ja rahvaste eest. Sammuti ei näinud Aabraham oma elu ajal selle tulevase linna ilmumist, kuhu Jeesus on meile avanud tee oma ristisur-male, aga ususilmaga ta juba vaatas seda. Usule on imeline taevas juba praegugi tõelisus. Selle pärast sinna ka igatsetakse.

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi. See kehtib Vana Testamendi aegsete usklike kohta üldiselt. Kui mõelda Iisakile ja Jaakobile, siis eriti Jaakob tunnistas otseselt end võõraks ehk muulaseks maa peal. “Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat.”” (1Ms 47:9) See kes elab võõrana tunneb ilmselt, et ta ei ole päris õiges ko-has. Ja ka Peetrus ütleb meile, et “kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab erapooletult kohut igaühe tegude järgi, siis elage kartuses oma majalisepõlv.” (1Pt 1:17) Kristlase elu on oma moodi kõrval elamine või võõrsil elamine, oodates päriskoju jõudmist.

Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest. (1Ms 23:4) Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.” (1Ms 47:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata üle lubadused, mis sa oled andnud oma elus teistele. Palu andestust nende pärast, mida sa oled murdnud, ja ustavust hoida neid, mida pead kalliks.

Palvetagem: Issand, meie Jumal, ela oma Vaimuga meie keskel ja valgusta oma Kirikut rõõ-musõnumiga, mida evangelist Markus kuulutab, et me õndsaks saaksime. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 26. aprill

Jeesus ütleb: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

Jeesus kinnitab oma sõpradele, et nende nutt ja lein – sel ajal kui maailm ajutiselt ristilöömise kui oma näilise triumfi üle rõõmustab – muutub ülestõusmisega kestvaks, üha süvenevaks rõõmuks. Seda rõõmu ei saa neilt keegi ära võtta.

Jüngrite rõõm pärast ülestõusmist on rõõm uuest elust, mis võimaldab otsesema ühenduse Ju-malaga ning annab senisest suurema kindlustunde. Nad tunnevad end kindlamalt, ängistused ja kahtlused, millele nii sageli viidatakse, on möödas. Enam ei küsi jüngrid midagi Jeesuse kohta; omades täielikumat arusaamist oma Issandast, on nad nüüd suutelised tegema midagi, mida nad varem oma piiratud arusaamises ei suutnud. Nad võivad nüüd palvetada otseselt Isa poole, rõõmsas veendumuses, et Jumal vastab nende palvetele Jeesuse poolt ristil saavutatud võidu tõttu. Nad palvetavad nüüd Kristuse nimel, osutab Tema ohvriga saavutatud teenetele. Kui kristlased lõpetavad oma liturgilised palved sõnadega “Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi”, ei ole see vaid tähenduseta vormitäide.

Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: “Kas teil on siin mingit söögipoolist?” Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalem-ma. (Lk 24:41,52) Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõm-saks Issandat nähes. (Jh 20:20) Keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga. (1Pt 1:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keset isiklikku segadust, aga ka meie maailma hädasid ning tragöödiaid, on vaja meelest hoida, et pilt Jeesuse võidust on see, mida mäletada ning millest kinni hoida. Palu, et Isa võiks valgustada su südame silmi ning julgustada su südant.

* * *

  

PISARATEGA PALUMINE

Reede – 27. aprill

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külvisee-met kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

See palve oli nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, kes silmaveega külvavad.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Lisaks kõigele muule oli lähedalasuv samaaria rahvas neile vaenulik. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli psalmi autor leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega palu-da. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemel võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pil-gata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagi-ta.

Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid – ja teid trööstitakse Jeruusalemmas. (Js 66:13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: “Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.” (Lk 16:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga lõikus on Jumala lõikus. Ainult väike osa sellest on antud meie teha, ning uskumatult palju rohkem ja suurem on ootamas neid kes usuvad ja loodavad.

* * *

   

KODUS JEESUSE JUURES

Laupäev – 28. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.” Jh 14:6

Jüngrite muret Jeesuse lahkumise pärast peaks hajutama ka see, mida nad on Temalt õppinud Isa juurde viiva tee kohta. Nad tunnevad teed sinna, kuhu Jeesus läheb. Toomas aga kahtleb, kas kellelgi, kes ei tea kindlalt teekonna sihtpunkti, on võimalik tunda sinna viivat teed. “Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?” (Jh 14:5) Toomase hämmeldus tuleneb sellest, et ta ei mõista, et Jeesuse sõnu ei saa tõlgitseda ruumiliselt ega materiaalselt.

Tee Jumala juurde seisneb tõe tundmises Tema kohta ning Tema elu kogemises. Just seda tundmist tuli Jeesus inimestele kättesaadavaks tegema oma maise elu, ülimalt aga oma lepitava ohvri kaudu. Jeesus ise on seepärast tee, kuna Temas on kehastunud tõde Jumalast ning Jumala vahekorrast inimestega; seetõttu on inimkonnale kättesaadav ka elu, mis on tegelikult Jumala enda elu. Kuna tunda Jeesust tähendab tunda Isa, tunnevad jüngrid tegelikult juba teed Isa juurde.

Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte. (Js 35:8) Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:14,17) Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu. See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:33,40) Ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid. (Jh 8:32) Ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. (Jh 10:28) Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. (Jh 11:25) Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. (1Jh 5:20) Temas olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangeeliumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu. (Ef 1:13).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

 

* * *

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Surm või elu (5Ms 30:11-31:18); Õnnistustevihma rabin (Ps 63:1-66:20); Usk toob elu (Hb 11:8-16). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Jumala rahva koduigatsus. – Eesti Kirik (13.04.2016): http://www.eestikirik.ee/jumala-rahva-koduigatsus-5/
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 185-186, 208
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra : [postill]. Tallinn : Allika, lk 66-67
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 605-606

  

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 81. 15. – 21. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

HEA KARJANE

Ülestõusmisaja 3. pühapäev

Misericordia Domini Issanda heldus

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele paremini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane.

Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töösse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega.

Jeesus oli hea karjane, inimesed aga olid tema kari, kelle eest ta hoolitses. Kristus kandis siin maailmas inimeste eest hoolt nii õpetades kui imetegusid tehes. Kuni selleni välja, et ta suri patuse inimkonna eest ristil, et päästa nad pattudest.

Jeesus andis Peetrusele ülesandeks olla karjane ja kanda hoolt kristlaste eest siin maailmas. Peetruse kaudu on see ülesanne kõigil vaimulikel ja just selle pärast on üks kirikuõpetaja ameti-nimetusi pastor ehk tõlkes karjane.

Kuid mitte ainult kirikuõpetajad pole karjased, vaid seda on iga kristlane. Martin Luther rõhutas kristlikku kasvatust perekonnas. Nii on vanemad oma laste kasvatajana suure vastutuse kandjad. Samuti on kristlase ülesanne anda oma usust tunnistust kõigile inimestele enda ümber. Seda tehes tasub silmas pidada Jeesust, kes oli armastav, hooliv ja ennastohverdav.

Meelespeetav kirjakoht: Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27,28a

Miks on Jeesus Hea Karjane? Karjase juurde kuulub kari. Need kaks mõistet “kari” ja “karjane” kuuluvad kokku. Hea karjase kari on Tema kogudus. See on meile selge. Ka sina, armas usklik vend ja õde, kuulud Jumala rahva karja. Kuidas sa sinna said? Kuidas sai Jeesus sinu heaks karjaseks? Kas nõnda, et sina ise otsustasid hea karjase omade hulka tulla? Või nõnda, et usklikud vanemad tõid su lapsena ristimisele ja su nimi kanti koguduse liikmete nimistusse? Inimlikult näib see nõnda olevat. Ometi ei ole. Sa said ristimisele tulla ainult seepärast, et hea karjane sind kutsus ja su vastu võttis. Jeesus ütles oma jüngritele: “Mitte teie ei ole mind, vaid mina olen teid ära valinud” (Jh 15:16). Jeesus on oma karja ise komplekteerinud. Meie kuulume sinna ainult seepärast, et Tema on meid üles otsinud ja vastu võtnud.

Miks Jeesus meid kutsub? Matteuse evangeeliumis seisab: aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast (Mt 9:36). Mitte sellepärast ei kutsu Jeesus meid oma karja, et Tal meist kasu oleks, vaid seepärast, et Ta meid armastab ja tahab meid aidata: Temata ei ole sinul ega minul tõelist karjast. Jeesus on täiesti ainulaadne karjane. Ta on hea karjane, kes kogub mahajäetuid ja hukule määratuid, et neid päästa.

Ära unusta, selleks et võiksid kuuluda Jeesuse kogudusse, olla Tema juhtimise ja hoolitsuse all, olla Jeesuse Kristuse kaaspärija, on Jeesus sind oma verega lunastanud. Seda meenutasid meile selgesti kannatusaja sündmused. On tõesti nõnda, nagu apostel ütleb: “Te olete kallilt ostetud” (1Kr 6:20). Õnnistegija elu ja vere hinnaga. Ta on tõesti ainuke Hea Karjane.

Sageli on kahjuks nõnda, et nii mõnigi Kristuse koguduse liige selle praktiliselt ära unustab. Ta ei pea hea karjasega mingit ühendust. Jeesus ütles, et ta tunneb omadest igaüht. Jeesusele pole Ta kari kogum, Ta pilk ulatub igaüheni. Ta tunneb igaühe eluolu, ta sisemist maailma. Igaüks on kui avatud raamat hea karjase ees. Aga Ta on andnud igale võimaluse ka ennast tunda, ja see on igati normaalne. Karjane tunneb karja ja kari, selle iga üksik liige, tunneb oma karjast, kuuleb Tema häält ja käib Tema järel. Jeesus ütleb, et Tema ja Ta karja vahekord on nagu Tema ja Isa vahekord – Isa tunneb Teda ja Tema tunneb Isa. See tähendab, et nad on üksteisega lahutamatus osaduses.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. (Ps 23:1) Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus. (Hs 34:13) Ja mu sulane Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid. (Hs 37:24) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25) Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja. (1Pt 5:4)

Palvetagem: Issand, rahu Jumal, Sina oled Jeesuse Kristuse, Hea Karjase surnuist üles äratanud ja kutsud meid oma karja hulka. Kingi meile oma Vaimu, et me selle karjase hääle ära tunneme ja järgiksime Teda, meie Issandat Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

TEMA, KES MEILE PIDEVALT TEE SUUNDA MEELDE TULETAB

Pühapäev – 15. aprill

Jeesus ütleb: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.” Jh 10:1,2

Jeesuse ajal aeti vahel mitu erinevat karja öö saabudes ühte tarasse. Hommikul tulid karjased, öövaht avas värava ja lambad järgnesid karjasele, kelle häälega nad olid harjunud. Võõrale karjasele (saati siis vargale ja röövlile) nad ei järgnenud.

Võrdlus tähendab, et (… ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane. Jh 10:16b) Jeesuse tulles tunnevad inimesed, keda Isa on Talle karjatada andnud, Tema kutses ära Ju-mala oma ja lähevad jüngritena Ta kannul. Teised Temaga kaasa ei lähe – ja ka Ta jüngriteks mõeldud pole läinud teiste kutsujatega (Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud. Jh 10:8).

Valeprohvetid ja puupäised kirjatundjad, kes takistavad Kristuse tegevust, väärivad röövli nime: nemad võtavad rahvalt ära tõesõnumi, mis päästab kurjast ning teeb õnnelikuks. Muidugi ei saa nende hulka arvata Moosest ja prohveteid, kes ju kuulutasid ja valmistasid ette Lunastaja tulekut.

Seega on Jumala lammaste õige karjane Jeesus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas on meiega? Kas oleme need, kes jätkuvalt leiavad Jeesuse juures toitu, hoolt ja kosutust mis saab eluallikaks. Meie turvalisus seisneb tõelisele Karjasele ligi olemises, tema juhtimisele järgnemises ning võltsjuhtide ära tundmises, kes juhivad inimesi eemale Jumalast.

* * *

 

LOOTUS JUMALA PEALE

Esmaspäev – 16. aprill

Issanda heldus täidab maa. Issanda sõnaga on tehtud taevad ja Tema suu hingusega kõik nende väed. Ps 33:5,6

Meil maksab alati meeles pidada, et Jumal ja õigus kuuluvad kokku. Aga meid päästab see, et Issand pole mitte ainult õige ja õiglane, vaid ka nii helde et see heldus täidab kogu maa. Sellest heldusest elavad kõik inimesed juba ajalikuse mõttes, saades osa päikesest, vihmast ja kõigest muust heast sõltumata oma usust, uskmatusest või elu kvaliteedist. Aga eriliselt mõistavad Issanda heldust Tema lapsed, kes tunnevad pattude andeks andmist ja uut elu koos Issandaga.

Ja Jumal ütles: “Saagu laotus vete vahele ja see lahutagu veed vetest!” Ja nõnda sündis: Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis olid laotuse all, vetest, mis olid laotuse peal. Ja Jumal nimetas laotuse taevaks. (1Ms 1:6-8) Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. (Jh 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine keset seda maailma on mõne meelest elureaalsusest põgenemine. Kuid Psalm 33. meenutab meile, et kõige kohasem viis seista vastakuti elu väljakutsetega on – kiituslaulus, muusikariistade helisedes ja kustumatus rõõmus Jumala palge ees.

* * *

 

ISSAND PÄÄSTAB OMA RAHVA

Teisipäev – 17. aprill

Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil! Mi 7:14

Baasan ja Gilead olid head karjaksvatuse piirkonnad Iisraeli põhjaosas ja teisel pool Jordanit. Seal olid head karjamaad. Seepärast hakkasid need meeldima osale Iisraeli suguharudest, kui rahvas Moosese juhtimisel jõudis Tõotatud maa künnisele. Jutt muistsetest päevadest viitabki nimelt sellele rõõmsale ajale, kust Egiptusest vabanenud rahvas sai Tõotatud maa endale. Nii palvetab prohvet, et Issand karjataks oma rahvast ja juhiks samasugusse rõõmu ka tulevikkus.

Su aujärg, Jumal, on ikka ja igavesti, su valitsuskepp on õigluse kepp. (Ps 45:7) Seepärast üt-leb Jumal, vägede Issand, nõnda: Mu rahvas, kes sa elad Siionis, ära karda Assurit, kui ta peksab vitsaga ja Egiptuse kombel tõstab su kohale oma kepi! (Js 10:24) Sest nõnda ütleb vägede Issand pärast seda, kui ta au läkitas mind paganate juurde, kes teid riisusid, sest kes puudutab teid, see puudutab tema silmatera. (Sk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik mis Jumal on ja mida Ta teeb on üleujutatud, kaetud Jeesuse verega. Ja isegi neil hetkedel kui Ta meid nuhtleb, on selles alati kogetav ka Tema arm.

* * *

  

JUMALA TÖÖ TEEB VÕIMALIKUKS INIMESE TÖÖ

Kolmapäev – 18. aprill

Rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema Tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on Tema silmis meelepärane. Hb 13:20,21

Jumal sai inimeseks selleks, et muuta loodud olendid oma lasteks, see on – mitte lihtsalt paremaks, vaid uuteks inimesteks. Kristus teeb meid tõelisteks isiksusteks, aga see ei tohi olla põhjus, miks me Tema juurde läheme. Niikaua kui me muretseme oma isiku pärast, pole me Temani jõudnud. Esimeseks sammuks on unustada oma mina. Meie tõeline, uus loomus ei tule ilmsiks enne, kui lakkame seda ihaldamast.

Meie tõeline loomus tuleb ilmsiks siis, kui me otsime Kristust. Sama kehtib ju igapäevasteski asjades – isegi teiste inimestega suhtlemisel ei jäta me head muljet enne, kui lakkame seda taotlemast.

Andke ära oma “mina”, ja te leiate selle. Andke ära oma elu, ja te leiate selle. Mõistke iga päev surma oma soovid ja ihad, alistuge oma ihuliku surma paratamatusele, alistuge oma olemuse iga rakuga, ja te leiate igavese elu. Ärge hoidke midagi endale. Miski sellest, mida te pole ära andnud, ei saa iialgi teie omaks. Millelegi sellest, mis teis pole surnud, ei saa osaks ülestõusmine.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja Issand, nende Jumal, aitab neid sel päeval nagu oma rahva karja; sest otsekui laubaehte kivid peavad nad sätendama tema maal. (Sk 9:16) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. (Jh 10:11) Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses. (Ap 2:24) Ning ootama taevast tema Poega Jeesust, kelle ta on surnuist üles äratanud ja kes meid tõmbab välja tulevasest vihast. (1Ts 1:10)

Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud. (1Pt 5:10) Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks, just nagu oleks see meist endist, vaid meie kõlblikkus tuleb Jumalalt. (2Kr 3:5) Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks! (1Ts 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsimus pole selles, millised meie olla tahame, vaid selles, millistena Tema tahtis meid näha siis, kui Ta meid lõi. Ja selle eest kõrvalehiilimine pole alandlikkus, vaid laiskus ja argus. Sellele alistumine pole enesetähtsustamine või suurusehullustus, vaid kuulekus.

* * *

  

TA TUNNEB IGAÜHT NIMEPIDI

Neljapäev – 19. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.” Jh 10:14

Nüüd on Jeesus tulnud. Mina olen hea karjane! ja hea karjane jätab oma elu lammaste pärast. Ta ei ehita linna inimeste luudele, et seal võiksid kerkida lossid ja kindlused ning et seal võiksid kasvada üles valitsejate uhkus ning ülbus. Tema annab ise oma elu lammaste eest. Nõnda iseloomustab Jeesus head karjast. See ei ole karjane, kes kõigepealt mõtleb enesele ja oma oleskelu kindlustab, vaid see, kes esmalt oma karja peale mõtleb ja nende oleskelu kindlustab.

Ta on tulnud, et anda oma karjale elu. Ta tunneb karja iga lammast ja see on nii pidulik. Kui Iisraeli vagad lugesid seda laulu (Ps 139:16) Laulude raamatust, kus vaga pöördub palves Jumala poole: “Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud.” Siis usun: seda oli inimesel väga raske mõista. Inimesel, kes elas karjas, massis.

Inimene võis kõigepealt enesest mõelda: ma pole mitte midagi muud kui üks tolmukübe. Tolmukübe selle maailma rahvastiku suures tolmupilves! Mis sa siis viimaks oled?

Jeesus ei ole karjane, kes tahab panna massid voogama, et selles üksik inimene kaotab oma nime, iseteadvuse ja muutub selle massi osaks ning nõnda lükatavaks ja tõugatavaks. Jeesus on tulnud selleks, et anda igale üksikule inimesele elu.

Kui loeme: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu” (Jh 3:16), siis saame ainult nõnda sellest õigesti aru, kui loeme: Jumal on mind armastanud ja on andnud minu pärast oma ainusündinud Poja, et mina Temasse uskudes ei hukkuks, vaid päriks igavese elu!

Jeesus on meile selgeks teinud, kuidas Jumal oma karja karjatab. Temale on iga üksik inimene tähtis ja väärtuslik ning Ta tunneb igaühte nimepidi.

Niipea, kui kaotame isikliku sidema elava Jumalaga, muutume osaks sellest suurest massist ja korraga tunneme, et meil polegi tähtis Jumalat austada ja teenida ning oleme selles maailmas niisugused, nagu maailm on, ja võtame õigeks selle sõna: Huntidega peab koos ulguma! Miks ma peaksin tahtma olla parem? Seda pole tarvis!

Nõnda kustub inimene selles hallis massis ja ükskord ei tea ta endast mitte enamat kui seda, et ta on üks raasuke, üks tolmukübe selles tohutus tolmupilves. Mitte keegi ei hooli temast. Mitte keegi …

Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest. (Hs 34:11) Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issandanime” (2Tm 2:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keda võiks pidada täna neid kes ei ole “Tema omad” ehk lambad, kes ei ole sellest karjatarast? Ning mida oleks vaja, et nemadki saaksid kuulda Karjase häält?

* * *

JUMALA HOOLITSUS

Reede – 20. aprill

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Ps 23:1

Inimene tunneb vajadust lähedase Jumala järele, kes võtaks osa ta muredest ja rõõmudest ja teda aitaks. Avades Uue Testamendi, näeme Kristuses, et see mõte – Issand on mu karjane – on meile antud Jumalast. Sündis ju Jeesus laudas ja karjased olid esimesed, kes sellest teate said. Ja hiljem Ta nimetab ise ennast karjaseks.

Kõigevägevam on sinu karjane. Tema on võtnud sinu eest hoolitsuse endale. Ärgu keegi arvaku oma usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkusi. Kas Temal peaks midagi puuduma? Kas Ta peaks vaesuse pärast midagi tegemata jätma? Iialgi mitte. Ärgu keegi arvaku Jumalat nii väikeseks. Meie tohime selle eest üksmeelselt Jumalat tänada. Ärgu keegi arvaku ka usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkust. Suudab küll.

Siin lõpuks on siis rahulolev usklik. Aga pange tähele, et ta ei ole rahul endas, vaid Jumalas. Ta on Jumala hoole all ja selletõttu ei ole tal millestki puudust. Kui avame Ilmutuse 3:17, siis loeme, et Laodikeia kogudus ütleb samad sõnad: … ega ole mul midagi vaja. Seisukohad on aga erinevad. Laodikeia kogudus arvas, et “ta on rikas”. Neid kahesuguseid usklikke on alati olnud. Ühed on nii rikkad, et “ei vaja midagi”, teised tunnevad aga oma viletsust ja armetust.

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand. (Jr 23:4) Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile karjaseks. (Hs 34:23) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. (Jh 10:11,12) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, tänu sulle, et oled tulnud ja saanud Heaks Karjaseks, kes oma elu andis oma karja eest ning selle kaudu varustasid meid kõige kaitse ja vajalikuga: pattude andekasandmise ning igavese eluga!

* * *

  

JUMAL KUI VÕÕRUSTAJA

Laupäev – 21. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.” Jh 10:9

Selliste õpetuste puhul, kus inimene püütakse juhtida pääseteele Jeesusest mööda minnes on alati tegemist saatana tegevusega. Saatana eesmärk on alati varastada, tappa ja hävitada. Teisiti öel-des, meelitada kuhugi mujale inimesi kes tegelikult peaksid Jeesuse Kristuse läbi tulema Jumala juurde, et leida sealt tõeline elu. Valeõpetajad, kes kas lähevad Jeesusest Kristusest üldse mööda või õpetavad Tema kohta midagi muud, juhivad inimesed tegelikult eksitusse, pimedusse ja surma. Ehk-ki nende tõotused võivad olla vägagi ilusad.

Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind (Ps 23:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised omadused teevad ühest võõrustajast hea? Oled sa kunagi Jumala kui võõrustaja peale mõtelnud?

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all: [postill]. Tallinn: Logos, lk 194-195
  • Paul, Toomas (1995) Kusagilt kumab valgus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 199,201-202
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ela välja oma rõõmu (Ps 33:1-34:23); Issand päästab oma rahva (Mi 7:9-16); Jeesus on uks ja karjane (Jh 10:1-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 151-152
  • Soom, Kaido. Hea karjane. – Eesti Kirik (26.04.2017): http://www.eestikirik.ee/hea-karjane-10/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 145-146
  • Thurén, Jukka (2001) Johannese evangeelium. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk. 132-133
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 41

  

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018

Päeva Sõnum. Nr 79. 1. – 7. aprill 2018

Päeva Sõnumi logo

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

14. nädal: 1. – 7. aprill 2018

Kristuse ülestõusmise püha

Elu rasketel hetkedel võime mõelda Jeesuse kannatusele: ta kannatas selleks, et meie võiksime saada vabaks. Kristus suri, et meie võiksime elada ja oma maise elu järel saada elu igavikus ning kohtuda seal nendega, kes on meie eel sellest maailmast lahkunud. Jeesus tõusis surnuist ja näitas, et selle maailma kannatused ei jää igavesti püsima, vaid nende asemele tuleb kord rõõm.

Pühade tervituses “Kristus on surnuist üles tõusnud!” on lahendus meie muredele ja tee rõõmule.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Jeesus on igavesti Elav, kes aga oli vahepeal surnud. Need sõnad kõnelevad Tema lepitussurmast ja ülestõusmisest. Enamikul meist on süükompleksid. Me kardame, et mõni näitab meile ja ütleb ühe või teise asja kohta: “Sa oled selles süüdi!”

Süüdlased me tõesti olemegi, aga see ei ole kogu tõde. Paulus ütleb selle kohta Rooma kirjas, et “Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.” (Rm 8:34) See tõde mille Paulus nõnda sõnastas, tähendab et meil pole tarvis kohkuda, kui keegi leiab meis vigu ja ütleb, et me oleme suured patused. Meil pole tarvis hakkata ennast kaitsma ja oma puuduste õigustamiseks, ei tea mis ettekäändeid välja mõtlema ja seda sellepärast, et Jeesus Kristus on surnud ristil meie eest. Ta tõusis ka surnuist, et meiegi saaksime õigeks. Tema ülestõusmine on igaveseks tõenduseks, et me tohime uskuda kõigi oma pattude andeksandmist ja usaldada, et pääseme kord taevasse Tema juurde. Ja see pole veel kõik. Ta istub pealegi Isa paremal käel ja palub meiegi eest praegugi.

Kõige sellepärast võiski Jeesus öelda: “Ma elan igavesest ajast igavesti!” Need sõnad kõnelevad sellest, kuidas on praegu ja edaspidi. Jeesus tõesti suri, aga Ta võitis surma ja elab nüüd igavesti. See on meie jaoks ääreltult tähtis, sest meil tasub meeles pidada sedagi, mis Ta ütles ka Johannese evangeeliumis: “Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.” (Jh 14:19)

Et Jeesus elab, siis elavad ka need kes Temasse usuvad ja koos Temaga elavad. Pidagem meeles, et esialgselt paluti need sõnad edasi anda inimestele, keda Jeesuse uskumise pärast tagakiusati ja isegi tappeti. Nüüd öeldakse neile, et isegi ajalik surm ei lahuta neid Kristusest. Igavene elu algab siin maapeal ja bioloogilisel surmal pole sellele mitte mingisugust mõju.

Veel ütles Jeesus, et minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Võtmed tähendavad võimu ja meelevalda. Kelle käes on võtmed, see on ka peremees. Tema võib vastavalt oma soovile nii avada, kui ka sulgeda. Nii, et surmal enam surmavalla üle õigust ega meelevalda ei ole. Jeesusel Kristusel on meelevald mis ulatub ka üle surma ja haua. Tema haud, mis ülestõusmis hommikul tühjaks jäi, on ühtlasi ka meie tühi haud.

Sellega tahab siis Jeesus öelda, et Tema meelevald kehtib ka üle surmavalla. Jeesuse võtmed avavad kõik uksed, sõltumata sellest kus nad on. Tema võimu ei piira miski. Ta päästab inimesed hauastki. Seepärast on Tema seltsis nii turvaline. Mitte üks vägi ei saa Kristusesse uskujad Temast lahutada.

Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7)

* * *

 

VÕIT ON ELU PÄRALT!

Pühapäev – 1. aprill

1. ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võit-nud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See üles-tõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum.

Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud! Js 25:8

Elu ei ole meie õigus, sest me oleme selle patustades maha mänginud. Meie jumalanäolisusest on jäänud järele vaid negatiiv. Pildi kontuurid on veel olemas, kuid valgusväärtused on vastupidised. Selliste negatiividena ei ole Jumal kohustatud meid vastu võtma ega meile elu andma.

Kuid tänases kirjakohas kannab prohvet endas enam kui igatsuste helki. Ta kõneleb lootusest, mis on enam kui igatsus. “Me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele,” ja see lootus, “ei jäta häbisse” (Rm 5:2,5), kirjutab apostel Paulus.

Prohvetite ja apostlite julgus hämmastab meid ja kui me hämmastume Jumala Sõna üle, siis oleme õigel teel. Ülestõusmise sõnum on ju lootusrikas. Jeesus Kristus on esimene ülestõusnuist ja kõik meie lootused surma võita on Temaga seotud. Jumal on rajanud silla üle surmajõe.

Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: “Surm on neelatud võidusse! (1Kr 15:54) Sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist. (Ilm 7:17) Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” (Ilm 21:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas võiksime paremini Jumala eesmärke oma silme ees hoida?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal ja Isa, me ülistame Sind selle eest, et Sa äratasid surnuist oma Poja Jeesuse Kristuse, võitsid surma ja avasid meile tee igavesse ellu. Süüta tõelist ülestõus-misrõõmu meie südames, kes me ristimises oleme osa saanud Sinu ülestõusmise väest. Kinnita meid, et kogu südamest usuksime Kristusesse kui meie Lunastajasse ja püsiksime Temas. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 2. aprill

2. ülestõusmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Inimeste kõrval, kes Jeruusalemmas Jeesuse pärast kurvastasid ja hirmunud olid, leidus veel kaks kurvanäolist meest Jeruusalemma ja Emmause vahelisel maanteel. Jeesuse surmaga on lõppenud kõik nende rahvuslikud ja usulised lootused. Teel seltsib kurbade meestega võõras. See on lahke ja sõbralik mees. Ta saab teada, et nende kurvastuse põhjuseks on Jeesuse surm. Rahva usu- ja templijuhid on Ta surmanud, ütlevad põgenejad. Ta haud on avatud ja surnukeha kadunud. Kõik lootused, mis me Temale panime, on nüüd kokku varisenud.

Kui nad koos imelise võõraga olid Emmausesse jõudnud ja Ta öömajale kutsunud, toimus mi-dagi, mis täitis nende südamed enneolematu rõõmuga. Õhtusöögilauas võtab Jeesus leiva, õnnistab seda, tänab Jumalat Tema andide eest, ja siis avanevad meeste silmad. Koos põleva südamega hak-kavad rõõmust särama ka silmad – see, kes nendega oli seltsinud, kes neile oli kirja seletanud, kes oli nende ühist õhtusööki õnnistanud, ei ole keegi muu kui Jeesus!

Kui Ta on elavana nende juures, siis järelikult pole Ta surnud. Avatud haual ja Jeesuse surnu-keha kadumisel on ainult üks põhjus: Jeesus on ülestõusnuna hauast lahkunud. Ta ei ole surnud, vaid elab edasi oma rahva juures. Ta on surma võitnud. See teadmine toob neile, kes Jeesuse surma ja kadumise pärast kurvastasid, enneolematu rõõmu, ülestõusmispäeva rõõmu.

Jeruusalemmast põgenenud jüngrid jätavad isegi õhtusöögi pooleli. Nad tõusevad üles ja ruttavad kohe Jeruusalemma, et neile, kes troostitult maha olid jäänud, Jeesuse ülestõusmisest kuulu-tada: Jeesus elab, Ta on tõesti üles tõusnud. See on Issanda koguduse kuulutus ja õnnistus ka tänapäeval, homme ja lõpmata: Issand on tõesti üles äratatud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista meie Issanda olulisust.

Palvetagem: Püha Jumal, me täname Sind, et ülestõusnud Issand on omadele ilmunud. Ava meie südamed, et meiegi tunneksime Ta ära, kui Ta meie juurde tuleb. Anna meile valmisolekut ja jõudu, et võiksime alati ja kõikjal olla Tema ülestõusmise tunnistajateks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

USK JEESUSE ÜLESTÕUSMISSE

Ülestõusmisnädala Teisipäev – 3. aprill

Jeesus ise seisis jüngrite keskel ja ütles neile: “Rahu olgu teile!” Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat. Lk 24:36,37

Mõned seletajad on arvanud, et kristlaste usk Jeesuse ülestõusmisse põhineb kergeusklike ini-meste hallutsinatsioonidel. Nad mõtlevad, et see sündis sellest, et Tema jüngrid nii väga soovisid, et Jeesus ei olekski surnud ning lõppuks hakkas neile tunduma, et nende soov unelm ongi tegelikus.

End see mida me loeme Piibli kirjeldustest kõneleb täpselt vastupidisest. Jeesuse järgijad ei osanud Tema ülestõusmist mitte kuidagi oodada ega soovida. Ja isegi siis kui Jeesus neile isiklikult ilmus, ei suutnud nad seda esialgu uskuda. Ainus mida nad oskasid arvata oli, et nende tuppa on õhtupimeduses ilmunud mingi vaim või viirastus. Jeesus pidi neile kannatlikult, lausa “puust ja punaselt” ette tegema, et see on tõesti Tema ja tegemist ei ole mingi kahtlase nähtusega.

Viimaks näitas Jeesus end neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid, ning sõitles nende usk-matust ja kõva südant, et nad ei olnud uskunud neid, kes olid teda näinud pärast ta ülesäratamist. (Mk 16:14) Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogu-nenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: “Rahu teile!” (Jh 20:19) Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees. (Ap 13:31) Ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele. (1Kr 15:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tunned ülestõusmise tõendeid? Tugevad argu-mendid koos väelise isikliku tunnistusega moodustavad ümberlükkamatu kombinatsiooni. Palu, et Tema ise sind juhendaks.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, oma Poja alanduse läbi ülendasid Sa langenud maailma ja päästsid meid surma lootusetusest. Õpeta meid mõistma Sinu sõna tõotusi ning ava meie süda vastu võtma lunastuse sõnumit. Kingi oma ustavale rahvale osa igavesest rõõmust Jeesuse Kristuse, üles-tõusnud Issanda läbi.

* * *

   

JEESUS KRISTUS ON MEIE ELUTEE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 4. aprill

“Taavet oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast, siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest.” Ap 2:30,31

Oli vaieldamatu tõsi asi, et nii suur ja hinnatud kuningas kui Taavet oligi, oli ta ometi surnud ja kõdunenud ning tema hauda teadis igaüks. Jeesusega ja ainult Temaga oli lugu teisiti. Ta tõusis surnust ülesse juba kolmandal päeval ja Tema ihu tõesti ei jäänud mädanema. Seda oligi Taavet oma 16. laulus ennustanud.

Tea, kui sinu julgeolek on Jeesuses, siis on Tema tühi haud ka sinu tühi haud. Kristlase rõõm tuleneb just Kristuse ülestõusmise sõnumist ja selle tõelisusest. Surm tõesti ei saa enam öelda vii-mast sõna, pärast seda kui Jeesus tema võitis.

Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõu-sta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. (2Sm 7:12) Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele! (Ps 132:11) Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal! (2Sm 7:19) Issanda Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel. (2Sm 23:2) Ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost. (Lk 1:69)

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10) See aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist. (Ap 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Et seni oleme Kristuse usu läbi vastu võtnud, ei pruugi paljud üldse hoomata kui tugevale ajalooliste faktide kaljule see usk on rajatud.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled kinkinud meile taas selle rõõmuaja. Sina vaatad heatahtlikult meie peale hoolimata sellest, et oleme sageli kahelnud Sinu tõotustes ja ustavuses. Tugevda meie usku ja anna tunda oma lähedust, kui meie usk lööb kõikuma või pöördume uhkes enesekindluses Sinust eemale. Ava meie süda ja silmad, et me võiksime oma elus märgata Sinu Poja, ülestõusnud Issanda väge ning rõõmuga järgida Teda, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ÜLESTÕUSNUD ISSAND PÄÄSTAB

Ülestõusmisnädala neljapäev – 5. aprill

Kui Jeesus nädala esimesel päeval vara oli üles tõusnud, näitas Ta end esmalt Maarja Magdaleenale, kellest Ta oli seitse kurja vaimu välja ajanud. Mk 16:9

Kui kristlaseks saamine oleks vaid mingi hingeline rahuldus või usuline tunne, vaimse rikas-tumise või sisemise kultuuri küsimus, vaevalt oleks siis Kristuse kogudus tänapäeval veel olemas. Kristlaseks saamine on pääsemine. Kui päästetakse merehätta jäänud laeva reisijaid, siis ei ole seal tegemist nende hingelise mugavustunde tõstmisega, vaid meeleheitlikust olukorrast välja toomisega. Ülestõusmise hommik ütleb meile, et Päästja on ilmunud.

Apostel Paulus kõneleb Issandast, “kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja ase-tanud oma armsa Poja kuningriiki” (Kl 1:13). Küsimus on selles, kas Jumal saab talle kuuluvad ini-mesed tagasi või mitte? Kas mõttetuse ja kaose meres hulpiv inimkond saab või ei saa kindla pinna jalge alla? Võib-olla läheb mõne elu päris hästi, võib-olla kogeb mõni isegi tervenemist Jumala juu-res. Võimalik, et keegi võidab kogu maailma, aga kaotab oma tõelise elu. “Sest mis kasu on inime-sel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?” (Mk 8:36) Aga enamasti siiski ei ole nii, et kõik meie elus klapib, üksnes vahekord Jumalaga on korrast ära. Reeglina kaas-neb meie ja Jumala vahelise võõrandumisega ka muid sisemisi ja väliseid raskusi. Ülestõusnud Is-sand tahab meid päästa. Ta tahab, et kõik oleks hästi ja maailm kuuluks taas oma Loojale.

Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: “Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. (Mt 28:9) Ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud. (Lk 8:2) Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. (Jh 20:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oled kogenud oma elus, et Issand kinnitab oma sõna? Millise muutuse on see toonud su ellu, kui otsustasid uskuda seda, mida sulle Jeesusest tunnistati nende poolt, kes nägid teda elavana?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja surnuist üles äratanud ning seadnud Ta elu ja surma Issandaks. Ava meie süda ja juhi meid oma evangeeliumi kaudu uskmatusest rõõmsale usule, et me julgelt kuulutaksime Jeesuse Kristuse ülestõusmist, kes koos Sinuga Püha Vaimu üht-suses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

TÄNU PÄÄSTMISE EEST

Ülestõusmisnädala reede – 6. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Meil on Jumala tegudest ja headest plaanidest rääkida veel palju enam, kui Taavetil. Sest vahepeal on möödunud kolm tuhat aastat, mis on toonud neile lugematul arvul täiendust. Enne kõike on teoks saanud lunastus Jeesuses Kristuses. Teiseks võiks nimetada ärkamisaegu. Seda kuidas Jumal on muutnud lugematute inimeste elu uueks. Ja kolmandaks on iga Jumala lapsel ka tohutult palju isiklikke kogemusi, mille eest nii sama tänulik olla. Mida enam mõelda Jumala armastusele meie, patuste inimeste vastu, seda hämmastavam see tundub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, Sa oled oma Poja surma ja ülestõusmisega võitnud kurjuse võimu ja teinud tühjaks saatana salasepitsused. Halasta nende peale, kes nüüdki pettuse ja kavalusega püüavad valeks pöörata sõnumit Issanda ülestõusmisest, ning juhi neid meeleparandusele. Aita meil võita oma kahtlused, isekus ja hoolimatus, et me võiksime kogu oma eluga tunnistada ülestõusnud Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KAS ON AEG MINNA LIIKVELE?

Ülestõusmisnädala laupäev – 7. aprill

Need üksteist jüngrit läksid Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel. Mt 28:16,17

Matteus jutustab ülestõusnud Jeesuse ühest viimsest kokkusaamisest üheteistkümne jüngriga Galileas. Matteus ütleb, et Jeesus määras täpse paiga, kus nad pidid kohtuma – ühe mäe peal. Kus või milline see mägi oli, seda Matteus meile ei ütle. Aga ta rõhutab, et üksteistkümmend läksid sinna, kuhu Jeesus neile oli käskinud minna. Meilgi oleks oluline see meelde jätta. Mispärast?

Jeeriko tölnerite ülem Sakkeus tahtis ka Jeesust kohata ja Teda tundma õppida. Ta arvas, et seda on lihtne teha. Tarvitseb vaid minna selle koha lähedusse, kust Jeesus möödub, ja valida vaatle-miseks sobiv koht. Ja nõnda ta ka tegi. Ta läks tee äärde, kust Jeesus pidi Jeerikost mööduma, ja et ta ei ulatunud teistest üle vaatama, ronis ta tee servas kasvava viigipuu otsa. Sakkeuse valitud koht ei olnud Jeesuse tundmaõppimiseks ometi sobiv. Jeesus kutsus Sakkeuse puu otsast alla. Sest Jeesus tahtis, et Sakkeus võiks Teda tundma õppida. Et see võiks sündida, pidi Sakkeus tulema hoopis Jeesuse määratud paika. Jeesus ütles: Sakkeus, ma pean sinu majja tulema. (Lk 19:5) Ja tõesti, kui Sakkeus koos Jeesusega oma majja oli tulnud, selgus talle, kes Jeesus tegelikult on. Jeesusel oli imeline meelevald tema üle. Ta vabastas Sakkeuse tema elu roiskunud pahedest, tema ülekohtusest ja halas-tamatust meelsusest, valest, silmakirjalikkusest ja pettusest. Jeesus muutis ta elu ja tõi majja Jumala õnnistuse.

Ülestõusnud Jeesus teeb seda kõigile, kes tulevad, et Temaga kokku saada Tema poolt määra-tud paigas. Paljud inimesed teevad enamasti ühe ja sama vea. Nad tahavad Jeesust leida ja näha en-da valitud paigas – esteetilistes elamustes, vaimulikus kunstis ja muusikas. Jeesust, ülestõusnud ja elavat Õnnistegijat on aga võimalik leida ainult neis paigus, mis Tema on määranud.

Niisuguseks kohaks on sõna ja sakrament. Sõnast ja sakramendist mööda minnes ei ole võimalik Jeesusega kokku saada. Ja alles siis, kui Jeesuse läbi on inimese ellu tulnud õnnistus, hakkab ta mõistma vaimuliku muusika ja kunsti tõelist olemust. Alles siis oskab ta oma südames Issandale laulda ning mängida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus andis meie eest kõik, kas oleme valmis samaga vastama?

Palvetagem: Kõigeväeline püha Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus sai oma ristisurma ja üles-tõusmisega võidu surma üle. Sa oled Ta ülendanud elavate ja surnute Issandaks. Aita meil uskuda Temasse ja elada osaduses Temaga ülestõusmise ja igavese elu lootuses. Sinule olgu ülistus ja au Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja õuduse august (Ps 40:1-41:14); Suur rõõmusõnum (Lk 24:1-53); Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Tähed Jeesuse käes (Ilm 1:17-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Kristus on surnuist üles tõusnud!. – Eesti Kirik (12.04.2017): http://www.eestikirik.ee/kristus-on-surnuist-ules-tousnud-7/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 137-139, 215-216,
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära: [postill]. Tallinn: Logos, lk 160, 165-166

 

Koostas Indrek Lundava. Märts 2018

Päeva Sõnum. Nr 78. 25. – 31. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

AUKUNINGA ALANDUSTEE

13. nädal: 25. – 31. märts 2018

Paastuaja 6. pühapäev

Palmipuudepühaga algab Kristuse alandustee. Pidulik Jeruusalemma sisenemine tähendas Jeesuse jaoks vastuminekut kannatusele ja surmale. Juubeldav rahvahulk, kes palmiokstega Kristust tervitas, ei saanud aru toimuva tähendusest. Palmioksad sümboliseerivad võitu ja lootust, kuid ilm-selt mõistis rahvahulk seda teisiti kui Jumal. Rahval olid isiklikud ja poliitilised ootused, kuid inimesed ei mõistnud seda, miks Jeesus pühasse linna sisenes. Nad polnud valmis lõpuni Jeesuse kõrval olema ja rasketel hetkedel ei suutnud isegi jüngrid Jeesusele ustavaks jääda. Ometi Jeesus sam-mus oma teed, sest ta teadis, kuhu ja miks läheb. Ta läks Jeruusalemma selleks, et päästa maailm. Kristus sisenes linna, et kanda inimeste patud ja anda neile võimalus pääseda igavesse ellu.

Meelespeetav kirjakoht: Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15

Lihaks saanud Inimese Poeg sai alluvaks ka surmale, millele allub kõik liha; Tema surmal on aga ainulaadne tähendus. Selle tähenduse selgitamiseks toob Jeesus näite iisraellaste kõrberännakust. Iisraellased olid patustanud, tõstes Jumalast määratud juhi Moosese vastu mässu; tagajärg oli, et nad langesid mürkmadude ohvriks. Mooses aga, tegutsedes Jumala halastusrikka korralduse kohaselt – kuna Jumal ei tahtnud oma rahvast täielikult kaotada –, valmistas vaskmao ja tõstis selle ridva otsa, et kõik seda näeksid; kõik, kes vaskmaole vaatasid, pääsesid surmakaristusest (4Ms 21:9). Ja tähelepanu all pole mitte madu ise, kes on patu võrdkuju (1Ms 3), vaid just see, et madu tõsteti ja riputati ridva külge.

Ka pilk Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad. Täna vastab Vana Testamentlik “vaatamine” juba uskumisele ja “mürgitusest paranemine” igavese elu saamisele.

Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32)

* * * * * * *

Nii tihti, katsumuste ja võib-olla ka kahtluste hetkedel, soovin ma Sulle öelda: “Issand, ma olen nii sageli kuulnud Sinu kutset! Kui palju kordi olen ma teele asunud! Ja siis kukkunud suutmata jätkata. Jälle üles tõusnud. Ja uuesti kukkunud. Ma ei saa öelda, et olen Sulle järgnenud. Olen Sind sageli silmist kaotanud. Ja ometi alati tundnud, et Sa oled siinsamas …” ja sellepeale Sa vastad mulle: “Tõuse üles. Alusta otsast peale … Sa oled täna siin sellepärast, et Mina olen su välja valinud. Ärgu kadugu sinu elust innukus ja rõõm, minna koos Minuga lõpuni. Alati täis pealehakkamist järgneda Minu kutsele, mida Ma sinult ootan. See innukus ja see rõõm on sinu jaoks, nad on sinu omad, ära unusta, ära kaota lootust!”

* * *

 

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 25. märts

Issanda Jeruusalemma minemine. Palmipuudepüha

Palmarum

Kõrged rahvajuhid ja sõjamehed sõitsid linna alati hobuse seljas, sest see oli ülikule kohane loom. Samas oli hobune tavaliselt sõjaratsu ja nii sümboliseerib ta surma ja kaduvust. Jeesus oli oma aja ülikutest erinev ja tema läks pühasse linna eesli seljas, näidates nii oma alandlikkust ja valmisolekut kannatada inimeste eest.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Esimest korda tulles, tuli Issand Jeesus ratsutades väiksel loomal, kes sümboliseerib rahu. Ta tõi rahu, surres meie eest ristil ja võites surma. Selle kohta sobib hästi ka see Sakarja salmi tõlke viis, kus öeldakse “õige ja võidu saanud on Tema”.

Muidugi ei saa Jeesuse võidu teekonda piirata ainult ratsutamisega väikese eesli seljas Betaaniast Jeruusalemma. See on ainult väike osa teekonnast, mis algas juba kaugel igavikus ja ulatub ka tulevikus igavikku. Heebria kirjas nimelt paljastakse, et Isa ja Poeg leppisid juba igavikus, seega enne inimese loomist kokku et, Ta tuleb langenud inimkonna eest surema. Sellele kokkuleppele viitavad sõnad: “Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen – rullraamatusse on minust kirjutatud – tegema sinu tahtmist, oh Jumal!” (Hb 10:7) Igavikuline Jumal saab siis inimeseks ja nõustub laskma end meil piinata ja surema. Selleks, et meile avaneks tee igavesse ellu. Seda kõike teeb Ta alandlikult, inimest armastades.

Miski polnud juhus. Kui Ta ratsutas Jeruusalemma oli Ta tulnud igavikust teel igavikku. Rist ja tühi haud ei olnud Ta eesmärk. Ka taevasse minek ei olnud Tema loo lõpp-punkt. Praegugi palvetab Ta meie eest, meie aga ootame Teda veel maapeale tagasi tulevat. Tema töö, ei ole ristile ega ka isegi taevasse minekuga hoopiski lõppenud.

Vaata, Issand on kuulutanud maa ääreni: Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Näe, te-maga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. (Js 62:11) Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar! (Sf 3:14) Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss. (Mt 21:5) Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes. (Jh 12:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et Ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

TÄNA, OODATES PEIGMEEST, KES TULEB.

HOMME, OODATES MAAILMA KUNINGAT

ÜLESTÕUSMISPÜHADE AURIKKAS VALGUSES!

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, kuulekana Sinu tahtele sai meie Lunastaja inime-seks, alandas ennast ja painutas end risti häbi alla. Aita meil Teda kannatusteel tõsise meelega järgida ja Tema ülestõusmise võidust osa saada. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

PÜHA JA SUUR KANNATUSNÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sel-lega algab püha ja suur kannatusenädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse.

JEESUS KETSEMANIS

Suur Esmaspäev – 26. märts

Enamik inimestest väldib kannatusi ja raskusi. Vangistajate tulles üritaks suurem osa pageda. Kristus ei pagenud Ketsemanist, vaid palvetas. Jeesus ei pagenud, vaid ta oli valmis inimkonna nimel kannatama. Issand oli valmis end vabatahtlikult andma oma vangistajate kätte. Ta suutis seda armastusest inimkonna vastu.

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Jeesuse kuulekus on kindel tunnus Tema jumalikkusest ja autoriteedist, kuna ainult jumalik olevus saab võtta vastu surma kuulekusena; harilike inimeste jaoks on see lihtsalt paratamatus. Üksnes Tema võis kuuleka Pojana valida surma kui endale määratud osa, ja Ta tegi seda oma armastuse tõttu nii Isa lunastava eesmärgi kui ka hukkuva maailma vastu, kuhu Ta tuli: “Vaata, ma tulen – … – tegema sinu tahtmist, oh Jumal!” (Hb 10:7). Just see täielik Jumala tahte omaksvõtt annab väärtuse Tema kuulekuse kõrgpunktile – kuulekusele surmani.

See salm viib ühe viipega suurimast kõrgusest suurima sügavuseni, Jumala valgusest surma pimeduseni.

Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: “Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!” (Mt 26:39) Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülem-preester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu. Et siis järgida julgelt Kristuse eeskuju.

VALMISTAGE ETTE OMA LAMBID, MIS HIILGAVAD HEATEGUDE JA ÕIGE USU VALGUST!

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, oma nõtruses eksime ja oleme vastuvõtlikud kurjale. Vaata oma Poja kannatustele, aita meil taas jalule tõusta ja kingi meile uus elu. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS KOHTU EES

Suur Teisipäev – 27. märts

Jeesus seisab kohtu ees. Kohus pole objektiivne. Õhus on palju emotsioone ja inimese saatusega mängimist. Seda mõistab ka kohtuniku rollis olev Pilaatus, kes üritab lasta kas Jeesust vabaks või anda ta juutide kohtu alla.

Kuid Kristuse vangistajate soov on kindel ning Pilaatus on sunnitud andma kohtuotsuse, mis mõistab Jeesuse surma. Issand teadis seda ette, Ta vastas küsimustele ausalt ja otse ega üritanud end päästa, sest Tema sihiks oli surra inimkonna pattude lunastuseks.

Vaata, mu sulane talitab targasti, Teda ülistatakse ning ülendatakse ja Ta saab väga kõrgeks. Nagu paljud kohkusid Tema pärast – nõnda rikutud, ebainimlik oli Ta välimus ja Ta kuju ei olnud inimlaste taoline. Js 52:13,14

Issanda rahva kohta näeme läbi terve Vana Testamendi, et ta toimib enamasti Jumala tahtele vastupidiselt ning seega valesti ja rumalasti. See on ikka toonud kaasa ka häda ja viletsuse. Nüüd aga hakkatakse meie silme ette maalima Issanda sulase kujutist ja Tema on algusest peale hoopis teistsugune. Kõige pealt öeldakse, et Ta talitab targasti ja sellel on väga head tulemused. Kolme kordselt rõhutakse, et Ta saab väga kõrgeks. Teisiti öeldes, Ta on väga edukas. Selles kõiges pole raske näha Issanda Jeesuse ülestõusmist, taevasse minemist ja istuma taevasele troonile.

Sellise alguse järel võiks oodata Tema eduloo täpsemat kirjeldust. Ja see järgnebki 14. salmis. Aga see on üllatuslikult eelnevale täielik kontrast. Risti all seisvad inimesed nägid oma õpetajat, kelle välimus oli tõesti eelneva kohtlemise tõttu rikutud ja lausa ebainimlik. Ta isegi ei meenutanud enam inimest, nagu siin öeldakse. Enamik pööras vapustavalt oma pilgu ära. Luukas jutustab, et inimesed läksid koju tagasi, endale vastu rinda lüües. Nõnda väljendati selles kultuuris äärmist vaeva. Ei tea, kas Jumal laskis südapäeval pimedaks minna selleks, et katta seda vapustavat pilti. Mingis mõttes kindlasti, sest tegemist ei olnud ju päikesevarjutusega. Täiskuu ajal, mil paasapühi alati peeti võib esineda küll kuuvarjutus, aga mitte kunagi päikesevarjutus.

Kuule siis, ülempreester Joosua, sina ja su sõbrad, kes istuvad su ees – nemad on ju hea ende mehed -, sest vaata, ma toon oma sulase Võsu! (Sk 3:8) Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust. (Mt12:18) Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime. (Fl 2:9)

Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele. (Js 8:14) Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse, (Lk 2:34) nagu on kirjutatud: “Need, kellele ei ole temast midagi kuulutatud, näevad ja need, kes ei ole kuulnud, hakkavad mõistma.” (Rm 15:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Lugu Jeesusest kui kannatavast sulasest on lohutanud paljusid jüngreid ja aidanud mõnelgi mõtestada seda teenimatu kannatuse dilemmat. Millised kummalised pea peale pööratud väärtused: valmisolek surra teiste pattude eest, et nad võiksid olla õiged Jumala ees. See on tõesti üllatav pääste!

TEMAL AINSANA ON VÕIM MEID PÄÄSTA “MEIE PATTUDE MÄDASOOST”!

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, aita meil Kristuse kannatust nõnda pühitseda, et me Sinu juures andeksandmist leiame. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure Kolmapäev – 28. märts

Jeesus mõistetakse surma. Tal on peas kibuvitsakroon ja seljas purpurmantel. Nii astub inimkonna Issand ohvrisurma teele.

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Ju-malaga.

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

IGAÜKS SAAB ENDALE JUMALA KÄEST SELLE KOHA,

MIS TEMA JAOKS TAEVASES JERUUSALEMMAS

ENNE MAAILMA LOOMIST ON VALMIS PANDUD.

Palvetagem: Püha Jumal, Sa alandasid oma Poja häbistava risti alla, et meid kurja võimusest vabastada. Anna meile armu, et ka meie oleksime kuulekad Sinu tahtele ning tõuseksime kord kirkuses üles. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 29. märts

Püha õhtusöömaaja mälestus.

Jeesus seab armulaua. Kui senini tähistati paasasöömaajal Iisraeli rahva põgenemist Egiptuse orjusest, siis Jeesus annab sellele söömaajale uue sisu. Leib on Tema ihu ja vein Te-ma veri. Nii sõlmib Issand uue lepingu selleks, et anda inimesele andeks tema patud. Iga kord, kui tuleme armulauale, saame osa Kristusest ja tema kannatuse viljast: pattude andeksandmisest.

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. Ps 111:4

Mis võiks see imetegu olla? Ühed arvavad, et see on Iisraeli pääsemine Egiptusest. Teised arvates on see paasatalle söömaaeg. Tõenäoliselt oleks kõige õigem arvata, et Iisrael ise oli Jumala tegude mälestussammas.

Jeesus ütles uue seaduse jüngritele: “Teie olete minu tunnistajad.” (Ap 1:8) Inimesed, kes olid Teda kuulnud ja näinud, olid Tema mälestussambad. Need, kes olid Jeesusega olnud, nägid kõige selgemini Tema iseloomu õrnu külgi ning võisid jutustada Tema halastusest ja armust.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole endaga aus, küsides mille alusel sa otsustad teiste ini-meste üle? Kuidas sinu kogudus näitab, mida ta tegelikult väärtustab inimestes?

ARMASTADA JA TEENIDA!

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled seadnud meile püha armulaua, et me võiksime meelde tuletada Sinu surma ja tunnistada Sinu ülestõusmist. Aita meil Sinu ihu ja vere sakramenti nõnda vastu võtta, et me kogeksime igal päeval Sinu lunastavat väge, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

JUMALA TALL

Suur Reede – 30. märts

Meie Issanda Jeesuse Kristuse päästvate kannatuste mälestus.

Jumal asetab patuta inimesele kogu maailma patu. Tohutu on Jeesuse hingevalu, kui Ta seisab seal ristipuul ja kannab kõiki inimeste patte. Me võime liita kõik oma eluajal tehtud pa-tud, korrutada need kõigi kristlaste arvuga maailmas, kes elavad praegu ja kes on elanud enne meid.

See koorem on kohutav. Kuid Jeesus suudab seda kanda, sest Ta on Jumal. Nii sureb Jumal ristil inimeste eest, et meid endaga lepitada. Tänu Temale võime saada vabaks patust ja vabana Jumalat teenida. Jeesus sureb ja maetakse.

Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

Jeesuse, Jumala ainsa Poja elu ja surma peamine eesmärk on inimese päästmine; Tema kohal-olek maailmas aga jaotab inimkonna vältimatult kahte ossa. Kes teevad tõe järgi (Jh 3:21), st õiglased inimesed, tõmmatakse vältimatult Jeesuse juurde, sest tal pole vaja karta oma tegusid ja motiive jumalikule valgusele paljastada.

Teiselt poolt – ebasiirad inimesed hoiduvad Jeesuse ligioleku prožektorivalguse eest ning näi-tavad seega, et mõistavad iseennast hukka. Patt mõjutab patust end alati Jumala eest varjama, nii nagu Aadama ja Eeva varjasid end Tema eest Eedeni aias.

Jeesuses aga seisab maailm silmitsi Jumala viimase sõnaga inimestele. Eeskätt on see pääste-sõnum.

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ütle kellelegi täna, kuidas Jumala armastus Kristuses tegi su südame lukust lahti.

MAAILMA PÄÄSTE ON KOLMAINU RÕÕM.

SELLINE ON JUMALA ARMASTUSE VÄGEVUSE

VÕIDUKA SÄRA PÕHJATU SALADUS!

Palvetagem: Issand Jeesus, Jumala Tall, Sina alandasid end ja olid kuulekas kuni surmani. Me täname Sind, et Sa võtsid enese peale meie haigused ja valud ning kandsid karistust, et meil oleks rahu. Ärata ja valgusta meid, et tunneksime ja kahetseksime oma pattu. Puhasta meid oma ohvriverega. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 31. märts

Jeesus on hauas, inimkonna Päästja viibib surmavallas. Ühest küljest on kõik lõppenud, sest Kristus on surnud nagu iga inimenegi sureb, teisalt teeb Kristus surmavallas viibides oma päästvat tööd. Ta oli elu ja surma Issand.

Jeesusel on kogu meelevald ja nii saab Ta surma võita ja anda surnuile igavese elu. Kristus teab, mis on surm ja mida tunneb nii surnu kui leinaja. Ta aitab neid, keda surm on puu-dutanud, andes lootuse elule.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (Siis teadke, et Jumal on mind maha paisanud ja piiranud mind oma võrguga; Ii 19:6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu. (Gl 3:14) “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.” (Ilm 5:9) Ja ta küsis minult: “Inimesepoeg, kas need luud peaksid saama elavaks?” Aga mina vastasin: “Issand Jumal, seda tead sina!” (Hs 37:3) “Taevast olen ma need saanud, ja Issanda Seaduse tõttu ei hooli ma neist, sest ma loodan, et saan need temalt jälle!” (2Mak 7:11) Jeesus ütles talle: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

SUUR RAHU HETK! SEE VAIKNE SALAJANE SÜDAME AEG,

MIL INIMLIKU ETTEMÄÄRATUSE ÜLBUS ON TÜHJAKS TEHTUD.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Martin, Ralph P. (2014) Kiri filiplastele. Tallinn: Logos, lk 101-102
  • Metropoliit Stefanus (2011) Suure nädala mõtisklused. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, lk 4
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Meie pattude haavatud kandja (Js 52:13-53:8); Rõõmusta Siioni tütar (Sk 9:8-9). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 109
  • Soom, Kaido. Jeesuse Kristuse kannatustee jälgedes. – Eesti Kirik (20.04.2011): http://www.eestikirik.ee/jeesuse-kristuse-kannatustee-jalgedes/
  • Soom, Kaido. Aukuninga alandustee. – Eesti Kirik (16.03.2016): http://www.eestikirik.ee/aukuninga-alandustee-6/
  • Tasker, R.V.G (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 65
  • Thurén, Jukka (2001) Johannese evangeelium. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk. 52
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 31
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 518
  • Valusalt aus (Iiob 19). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (31.05.2005): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2005/05/31

 

Koostas Indrek Lundava
Märts 2018

Päeva Sõnum. Nr. 76. 11. – 17. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

PÄEVA  SÕNA nr. 76

ELULEIB

11. nädal: 11. – 17. märts 2018

Paastuaja 4. pühapäev

Laetare

Psalmi antifoni algusest (Js 66:10) võetud pühapäeva nimetus Laetare (“rõõmustage”) väljendab, et see pühapäev on kui eriline peatuskoht, rõõmuallikas paastuaja kõrberännakul. Seda pühapäeva on nimetatud ka poolpaastupühapäevaks, sest see paikneb paastuaja keskel.

Piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on toonud pühapäevale ka teise nime – leivapühapäev. Jeesus on Eluleib. Ta toidab meid oma andidega ja õpetab meid jagama neid teiste abivajajatega. Sisu poolest haakub see pühapäev Suure Neljapäeva temaatikaga.

Meelespeetav kirjakoht: Kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja! Jh 12:24

See nisuiva on Jeesus ise. Ta vihjab oma kannatusele Vaiksel nädalal. Mitte kurjad, hoolimatud ja jõhkrad inimesed, kes Jeesuse üle kohut mõistsid ja Ta ristile naelutasid, ei surmanud Teda. Jeesuse kannatamises ja surmas on inimlikult mõistetamatu paradoks. Taevane külvaja, Jumal ise heitis Jeesuse kui nisuiva mulda surema. Seda tegi Jumala armastus, et inimest kurjuse meelevallast vabastada. Kas siis, kui oled tulnud Jeesusele nii lähedale, et Ta on sinu Õnnistegijaks saanud ja sa Tema ees põlvitades Jumala armastust tänad ja imetled, mõistad Jumala tegu?

Jeesuse kannatamises ja surmas on veel teinegi paradoks. Pimedusevürsti kuulekad käsilased tahtsid Jeesust surma saata. Pimedusevürst tegi kõik võimaliku, et Jeesus ei sureks, nagu Ta suri – Jumala külvatud nisuivana, Jumala armastuse selge tunnistajana. Sest pimedusevürst ei vihka midagi nii jäägitult kui Jumala armastust ja selle vilja – patuse inimese lunastamist ning õndsakssaamist Jumala ees. Peetruse kaudu tahtis saatan Jeesust tagasi hoida, et Ta Jeruusalemma ei läheks. Ka siis, kui Jeesus oli juba risti löödud, püüdis saatan Teda veenda sealt maha astuma ja nõnda ennast ning teisi ristilööduid surmast päästma.

Jeesus ei teinud seda. Mulda külvatud nisuiva suri. Sellest võrsus suur hulk vilja, mida koguti seniste patuste hulgast taevastesse aitadesse. Seda koguti igaveseks eluks!

Nõnda oled ka sina, kui Jeesus on sinu Issandaks saanud, selle Jumalast külvatud nisuiva iga-veseks eluks valminud vili. Ja kui sa seda veel pole, siis kutsub Kristus sind: tule mulle lähemale, hoopis lähemale, kui sa praegu oled. Tule ja vaata, kus ma nisuivana ka sinu eest olen surnud. Tule ja kuule, kus Jumala päästev armastus on sinu jaoks reaalseks saanud. Jeesus kinnitab, et Ta ei tõuka kedagi tagasi.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled andnud oma Poja surmale, et kinkida meile elu. Toida meid eluleivaga, et me võiksime osa saada Tema tööst ja jäävat vilja kanda igaveseks eluks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

VÕTA JEESUST VASTU KOGU OMA OLEMUSEGA

Pühapäev – 11. märts

Jeesus ütles: “Leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest? Jh 6:51

Enne kui keegi võib olla usus Kristuse juurde tõmmatud ja osa saada taevasest leivast, peab ta esmalt kuulma Isa häält (ehkki Isa on nähtamatu), mis juhib ta selle eluandva energia ammendamatu allika juurde.

Jeesusel ei olnud aga võimalik valmistada seda taevast leiba – milleks Ta tegelikult oli ise ja millest võivad osa saada kõik -, kuni Ta end ohverdas. Enne kui saada toiduks, tuli leib murda; Jeesus pidi valama oma vere, enne kui lunastatud võivad osa saada selle eluandvatest omadustes. Ühesõnaga, selle toidu jagamine sõltus Tema lunastavast surmast. Seepärast on see Jeesuse antud tõeline leib, mis kvaliteedilt ja püsivuselt ületab kaugelt seda leiba sümboliseerinud manna, lahutamatult seotud Jeesuse ihu ja vere ohverdamisega.

Teiste sõnadega, kristlik usk on usk ristilöödud Kristusesse. Tõelisest, igavest elu toovast toi-dust võivad osa saada ainult need, kes võtavad vastu Jeesuse ohvri, kes kuuluvad usu läbi Tema ihusse, kes on risti löödud koos Temaga, et ka elada koos Temaga, ning kes jäävad Temasse, kuna Tema jääb neisse. Kõik need tõed on sakramentaalselt esitatud iga kord, kui kristlased võtavad osa Issanda laua murtud leivast ja väljavalatud veinist.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie arusaamise vaimulikest asjadest kujundavad nii isik-likud kogemused kui omandatud tarkus. Palveta, et Jumala purustaks täna need piirangud.

* * *

AUKARTUS JUMALA SÕNA EES

Esmaspäev – 12. märts

Rõõmustage koos Jeruusalemmaga kõik, kes Teda armastate! Js 66:10

Päev, mil Issand näitab sellele maailmale oma kirkust, tähendab ühtedele rõõmupeo algust, teistele aga on see nuttu, kurvastuse ja kohtumõistmise päevaks. Neile kes on olnud tundlikud Issanda Sõnale ja korraldanud oma elu selle järgi, toob Issanda päev kaasa lõpliku ja igavese rõõmu. Leinapäevaks on see aga neile, kes on lükkanud tagasi Issanda Sõna, pidades ennast targemaks. Seda tehes on nad hüljanud ainsa tee Jumala juurde.

Kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks “Õigluse tammedeks”, “Issanda istanduseks”, millega ta ennast ehib. (Js 61:2,3) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õndsad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Jeesuse lepitusvere eest. Palu, et Jumal võiks ise juhtida sind selle sõnumini, mida tema sulle Piibli vahendusel täna öelda/näidata tahab.

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Teisipäev – 13. märts

Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! Js 55:1

See kutse ei ole suunatud enam ühtedele või teistele inimestele mingis konkreetses ajaloolises olukorras, vaid kõikidele janustele. Kõigile neile, keda ei rahulda see mida pakub käesolev maailm. See on pakkumine igale ühele kes saab aru, et ta omal varal ei saa püsida Püha Jumala ees.

See kutse on mõeldud ka sinule, kes igatseb lähedasemat osadust Püha Jumalaga. Johannese evangeeliumi neljandas peatükkis räägitakse naisest, keda Jeesus kohtas Sühhari kaevul. Jeesus kostis talle: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” Seda kuulnud, palus naine Jeesust: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4:13-15) Ta sa oma palvele ka vastuse. Johannes jutustab edasi, et naine jättis oma veenõu kaevule ja läks ka teistele rääkima et kohtus Messiaga. Nii sai see naine allikaks, kes võis ka teistelegi janustele tuua vett mis kustutab janu. Seda sama kuulutas Jeesus avalikult ka Johannese evangeeliumi seitsmendas peatükkis. “Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”” (Jh 7:37,38) Niisiis vesi sümboliseerib elu ja antud juhul elu koos Jumalaga, mis rahuldab täielikult kõik igatsused ja janud.

Aga peale selle räägib Jesaja veel kahest joogist – veinist ja piimast. Vein on Piiblis rõõmu ja rõõmusõnumi võrdkujundiks. Sellepärast näiteks Õpetussõnades öeldakse, et “Andke vägijooki no-rutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud.” (Õp 31:6) Kaana pulmas tehtud veiniime kõneleb, et Jeesuses on maailma tulnud täiesti uut tüüpi ülevoolav rõõm. See rõõm kasvab välja puhtast osadusest Jumalaga Jeesuse Kristuse läbi. Seepärast võidakse kirjutada ka, et “Mida me oleme näi-nud ja kuulnud, seda me kuulutame ka teile, et teilgi oleks osadus meiega. Meie osadus on osadus Isaga ja tema Poja Jeesuse Kristusega. Ja me kirjutame seda, et meie rõõm oleks täielik.”  (1Jh 1:3,4)

Kolmandaks käskis Jesaja osta piima, mis on kasvamisega seotud jook. Iga vastsündinu vajab seda. Esialgu on see ainus toit, mida ta võib vastuvõtta ja ega piima toiteväärtus alane ka siis kui inimene saab täiskasvanuks. Sellepärast kirjutab ka Peetrus oma kirjas: “Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole.” (1Pt 2:2)

Paneme veel tähele, et ostma kutsutakse ilma rahata. Seega võiks selle sõna panna ka jutu-märkidesse. See tähendab, et inimene ei pea eelnevalt täitma mingeid nõudeid enne, kui tuleb Jumalalt Tema ande vastuvõtma. Ta võib tulla otsemaid, mõtlemata näiteks kas ma ikka olen selleks küllalt hea. Inimese poolset raha pole tarvis sellepärast, et Jumal ise on juba kõige eest maksnud.

Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Jh 7:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Sinu kristlik eluviis on arenenud ja saab jätkuvalt arene-ma sedamööda kuidas usk saab laiendada seda kanalit, mille kaudu Jumala arm sinuni jõuab.” (John White)

* * *

KURBUSETA MAAILM

Kolmapäev – 14. märts

Troonil istuja ütles mulle: “Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” Ilm 21:6

Kogu tähelepanu juhitakse ühele isikule, kes on kesk aujärge. Tema on see, kes avab inimkon-na saatuse seise pitserit (Ilm 5:7). Tema on see, kes oma verega on meid ostnud Jumalale (Ilm 5:9). Tema on see, kellele lunastatud lähevad vastu nagu mõrsja oma peiule (Ilm 19:7). Koguduse ootuste sihiks ei ole ilusate asjade paradiis ega abstraktne pühaduse õndsus. Oleviku ja tuleviku kogu õnn, sära, valgus, rõõm ja pühadus tuleb sellelt, kes istub aujärjel – meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

Tema ongi meie olemise eesmärk. “Kristus on mu elu” (Fl 1:21). Kogudus on nagu mõrsja, kes ei igatse enam kellegi teise järele. Usklike mõtted ei tegele Temast parema otsimisega, sest Te-mas on Jumala olemuse täius (Kl 1:19).

“Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, “kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.” Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast.  (Ilm 1:8,10; vrd Ilm 22:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie Isa, sinu igatsus olla meiega koos igavesti liigutab meie südant. Palun muuda meid tugevaks, keset meie nõrkusi, et võiksime jätkuvalt igatseda sama.

* * *

JUMALA HEAD TEOD

Neljapäev – 15. märts

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal; Sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega. Ps 145:15,16

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. See on väärt mõte. Kuid psalmi autor mõtles kogu elusale loodusele. Te-ma ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Tema leivateha-sest saavad nad kõik oma roa ja see tehas on oma toodangut vääramatult turule saatnud väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milliprotsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Loomade maailmal ei ole kõnevõimet. Nad ei saa Ju-malalt oma leiba paluda, aga oma silmadega saavad nad oodata. Iiob ütleb, et nad saavad “karjuda”, viidates eriti kaarnatele, kelle “pojad karjuvad Jumala poole” (Ii 38:41). 104. psalmis on öeldud: “Noored lõvid möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust.” (Ps 104:21). See osa loodu-sest, mis ei suuda paluda, ootab oma toitu igatsevate silmadega ja hüüdva häälega.

Jumal annab neile nende roa. Kui Jumal lõi toidu vajaduse, siis ei jätnud ta toitu loomata. Kindlasti teadis psalmi autor sedagi, et üksikud linnud ja loomad võivad ka nälga surra, kuid üldi-selt saavad loomad ja linnud oma toidu. Inimenegi võib nälga surra, kuid inimkond elab edasi.

Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toidu hankimiseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. See11sama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!”  (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimu-likkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aega, millal nad poegivad. (Ii 39:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hea, et psalmide raamatus ei ole ainult kaebelaulud ja abipalved. Nii võime sealt leida sobiva psalmi mitte ainult hädas ja õnnetuses, vaid ka siis, kui va-jame eeskuju selleks, kuidas Issandat on sobiv ülistada. Selleks ongi meile Piibel antud, et võiksime sellest õppida.

* * *

 

TEEKOND JUMALA KOJA POOLE

Reede – 16. märts

Õnnis on inimene, kelle tugevus on Sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega. Ps 84:6,7

Mis on meie mõttes? Kas armastame oma palveteekondi või on need meile väsitavad ja tüütavad? Kas sinu mõttes on osadus Jumalaga, kui tuled palvekotta, või on sul mõttes tuttavatega kohtumine?

Meie õndsus ongi teekonnal oleku õndsus. “Meil ei ole siin jäädavat linna.” (Hb 13:14) Oleme aina teel jääva poole. Usuteel ei ole ükski teelõik nii viljatul maal, et see ei võiks muutuda õnnistuste maaks. Vaja on külvata silmaveega. Mõtlema Jumala ees järele, kui palju on meie elus olnud pisaratekülvi vaimulikkudel põhjustel? Kui pisaraid on vähe olnud, ärge siis imestage, et ei või loota allikate tekkimist või pilvede saabumist.

Meie paneme tõepoolest oma saavutusele suurt rõhku, aga vaimulikult on oluline see, et oleme teel ja sellel edasi läheme. Iga saavutus on vaid uus teelõigu algus. Iga uus õnnistus on nagu teetõus uuele künkale. Künka taga ei ole tee lõpp, vaid uus avarus. Lõpp tuleb siis, kui “reisikepi” maha paneme. Kui suured sinu saavutused ka oleksid, tuleta siiski meelde, et sealt, kuhu sa oled jõudnud, tuleb nüüd edasi minna.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Arvake maha kõik maine ja siis küsige, kui palju vaimu-likku huvi on mul Jumala kotta tulekuks.

* * *

KUULAKE MIND!

Laupäev – 17. märts

Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega. Pöörake kõrv ja tulge mu juurde, kuulake mind, siis on teil edu! Js 55:2,3

Kas ka sinu kogemus on, et Jumala Sõna on hea ja rammus roog? Või on Piibli lugemine ja kirikus käimine pigem tüütu kohustus, mis eriti midagi ei anna ja mis see tõttu sageli kõrvale jääb.

Issand ütleb siin: Kuulake mind hästi! Isegi inimeste vahelistes suhetes põhjustab palju vääriti mõistmisi see, et üksteist ei kuulata või kuulatakse pealiskautselt. Vastatakse juba enne, kui teine on lõpuni rääkinud, süvenemata öeldusse. Veelgi tavalisem on see Jumala Sõna suhtes. Sellepärast on ka nii palju teadmatust ja mõistmatust. Ainus tõeline leib, mis toob rahulduse on Jumala Sõna. Aga seda võib kinnitada ainult see, kes on seda ette nähtud viisil vastuvõtnud ja ellu rakendanud. Teis-tele on see ainult ebameeldiv koorem, mis koosneb kõikvõimalikest käskudest, keeldudest ja nõud-mistest.

Inimese sisemuses on rahutus, mida püütakse leevendad väga mitmel moel. Piibli algusest võib lugeda, kuidas Jumala Sõnale järgnes kohe ka selle täitumine. Ja Jumal ütles: “Saagu valgus!” Ja valgus sai (1Ms 1:3). Kas ka meie ei võiks soovida, et meie elus võiks süttida Jumala valgus. Selline, mis ikka tõesti valgustab. Siis hakkakem hoolega kuulama seda, mida Jumala räägib.

Ja tänases kirjakohas annab Jumal ka kaks üleskutset ja kaks tõotust. Üks üleskutse on pöörata kõrv Jumala poole ja kuulata mis Ta räägib. Kuhu on suunatud meie kõrvad? See tähendab, kes on need autoriteedid keda me innukalt kuulame ja usume ning kelle sõnade järgi me oma elu seame. Kas ma arvestan Jumala Sõnaga rohkem, kui kellegi teisega?

Teine üleskutse on – “Ja tulge mu juurde!” Kuidas on meie suhe Jumalaga? Kas me ainult usume, et Ta on olemas või oleme tulnud ka Tema juurde ning tuleme üha uuesti ja uuesti. Neist asjadest oleneb, kas saame või suudame toetuda ka Jumala tõotustele.

Jumala tõotused nimelt kehtivad küll alati ja kõigile, aga kui me ei pööra õieti tähelepanugi sellele mis Ta räägib, siis läheb jutt suurelt osalt kaotsi. Ja kui me ainult usume Jumalasse, kuid ei tule Tema juurde siis jääb Ta meile kaugeks. Siis ei saa välja areneda ka usaldus Tema vastu ja meie usk jääb sel juhul üsna nõrgaks ja viljatuks.

Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu pesupesija leelis. (Ml 4:2) Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. (2Sm 7:12) Et ta on tema surnuist üles tõusta lasknud, nõnda et ta eales ei pöördu tagasi kõdunemisse, seda on ta öelnud nii: “Ma täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused.” (Ap 13:34)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks sind värskendada. Täna Teda Sõna eest, Tema Poja ning Püha Vaimu eest!

* * *

Kasutatud allikad

 

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Mürdid ohakate asemel (Js 55); Uus maa ja taevas (Js 65:17-66). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 120-121
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 99
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra : [postill]. Tallinn : Allika, lk 345
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 307-308, 698-699

 

Koostas Indrek Lundava

Märts 2018

Päeva Sõnum. Nr 75. 4. – 10. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

Paastuaja 2. pühapäev

Oculi

Nimetus Oculi (“silmad”) on võetud psalmi antifonist (Ps 25:15). Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Selle pühapäeva teema haakub esimese paastuaja pühapäevaga ja kutsub inimest mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Meelespeetav kirjakoht: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Jeesus seab kolm jüngriks saada soovijad valiku ette (Lk 9:57-62). Kolmest kaks, esimene ja viimane, pakuvad oma teeneid Jeesusele ise. Kolmas tuli ennast ja oma elu Jeesusele üle andma sõ-nadega: “Issand, ma tahan sind järgida!”

Kuid temal oli ka oma poolne tingimus. Mitte et ta oleks oma tuleku pikemaks ajaks edasi lü-kanud. Ka ei olnud tal mingit konkreetset ülesannet või kohustust, mida ta Jeesusele järgnemiseks tähtsamaks pidanud. Aga ta esitas ometi tingimuse: “Issand, luba, et ma vaatan korraks tagasi.” Ta-gasi ei saa aga teisiti vaadata, kui eesseisvalt eesmärgilt pilk ära pöörata. Mida see tähendab?

Peetrus võis Jeesuse sõna peale üle paadi serva astuda, ja vesi kandis teda. Kui ta pilgu Jeesu-selt ära pööras, hakkas ta vajuma. Kui Peetruse pilk oli suunatud elavale Jumalale, ilmutati temale, kes Jeesus on, ja ta võis tunnistada: “Sa oled Kristus, elava Jumala Poeg!” Aga kui ta Jeesuse van-gistamise ja surmamõistmist vaatas inimese pilguga, kinnitas ta vandega, et ei tunne Jeesust üldse!

Sõna ütleb sulle, kuhu peavad su silmad vaatama, kuhu peavad olema pööratud su mõtted ja su süda, kellele pühitsetud su teod: ikka ja ainult Jeesusele! Ilma ühegi kõrvalepõiketa, ühegi tagasi-vaatamiseta. Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, see ei kõlba Jumala riiki.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinul on meelevald kurja üle. Hoia meid, et me ei langeks kurja küüsi ja lase oma armastusel juhtida meie elu. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS EI OLE SELLEST MAAILMAST

Pühapäev – 4. märts

Jeesus ütles: “Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.” Jh 8:47

Ei tea kas võiks veel paremini väljendada seda erinevust mis valitseb Jeesuse ja meie, patuste inimeste vahel. Tema räägib tõtt, meie aga paneme seda kuuldes meelsamini kõrvad kinni. Ja seda hoolimata sellest, et meil pole võimalik Teda tabada üheldki valelt ega ebatäpsuselt.

Juba Jeesuse kaasaegsed otsisid pattu Tema juurest asjatult, aga ometi ei muutnud nad oma suhtumist. Õigupoolest on see täiesti mõistusevastane toimimisviis. Aga on tõsi, et kui jutt läheb meie igavikulisele saatusele, siis juhivad meie otsuseid ja käitumised hoopis muud tegurid, kui need mis vastavad tõele ja Jumala õigusele. Kui inimesed oleksid nendes küsimustes tõesti arukad, siis oleks terve maailm juba pidanud pöörduma Jeesuse Kristuse poole.

Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. (Jh 10:27) Meie oleme Jumalast; kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu. (1Jh 4:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ava me silmad Issand, me igatseme näha Jeesust. Päästa meid pimedusest, päästa ka osalisest nägemisest, mis on hukka saatnud Tema vaenlasi, ning luba meid selle asemel ära tunda Kristuse tõeline kirkus.

* * *

USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 5. märts

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

See on väga õpetlik salm. Taaveti tähelepanu keskmes on Issand, kes tõmbat ta jalad võrgust välja. Kui sageli me teeme vea sellega, et keskendume oma probleemidele või langemistele ja püü-ame ise neist välja rabeleda. Aga väga sageli ei suudeta seda.

Psalm 25 on hingehoidlik tekst igale kiusatusse ja vaimulikku ahistusse sattunud kristlasele. Ehkki pimedusejõudude vaenuväed on loendamatud, on Jumala juures andeksandmine ja rahu.

Mu sõbrad on pilkajad – Jumala poole on mu pisarais silm. (Ii 16:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane palub oma patud andeks Jeesuses nimes.

* * *

 

TAGANEDES

Teisipäev – 6. märts

Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: “Teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad.” Jr 7:26

Pühakojas käimine on hea asi, aga kui see ei vii välja kuulekuseni ja koostööle Jumalaga, siis ei täida see oma otstarvet. Kui me ei lase Jumala Sõna oma südamesse, nii et see hakkaks ka igapäe-vaelu valikuid mõjutama, siis jääb see kasutuks. Ja inimene jääb endidelt ebajumala teenijaks, ehkki ta ise seda enamasti ei taipagi.

Kellele ma peaksin rääkima ja kinnitama, et nad kuuleksid? Vaata, nende kõrvadel on ees-nahk, nad ei saa kuulda. Vaata, Issanda sõna on neile teotuseks, see ei kõlba neile. (Jr 6:10) Aga õilis kavatseb õilsaid asju ja jääb püsima õilsate asjade juurde. (Js 32:8) Issand on kõrge, sest ta elab kõrgel, tema täidab Siioni õiguse ja õiglusega. (Js 33:5) Ja Issand rääkis minuga, öeldes: Ma olen näinud seda rahvast, ja vaata, see on kangekaelne rahvas! (5Ms 9:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta innukalt nende tuttavate eest, kellest tead, et nad on Jumalale selja keeranud ning suunduvad kangekaelselt pimeduse suunas. “Issand, palun tee mida iganes võimalik, et neid peatada!”

* * *

 

KINNITUS JUMALA LASTELE

Kolmapäev – 7. märts

Me teame, et ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumalast sünnitatu hoiab en-nast ja kuri ei puuduta teda. 1Jh 5:18

Selle salmi puhul on algtekstides väike, ühe täheline lahkuminek, millest sõltub salmi tõlge ja ka tähendus. 1968 aasta eesti keelses tõlkes kõlab see salm nii, “Me teame, et ükski Jumalast sündi-nu ei tee pattu, vaid Jumalast Sündinu hoiab teda, ja tige ei puutu temasse.”

Jumalast Sündinu, suure algus tähega ei ole keegi muu kui Jeesus Kristus. Mõtte on siis selles, et Jeesus Kristus kes on Jumalast Sündinu ehk Jumala Poeg hoiab ja varjab Jumala lapsi. Nii, et kuri ehk saatan ei pääse neile kallale. Piibli viimane tõlge ehk tänane kirjakoht lähtub algtekstist kus on öeldud, et inimene kes on Jumalast sündinud hoiab ennast. Nii, et kuri ei saa temasse puutuda. Nii-siis on tegemist põhimõttelise erinevusega. Kas inimene hoiab ennast ise või hoiab teda Jeesus Kris-tus, nii et kuri ei saa temasse puutuda.

Sisuliselt on muidugi õiged mõlemad tõlked. On täiesti selge, et kui inimesest on saanud Ju-mala lapseks siis on ta ka Jumala kaitse all. Igal juhul nii kaua, kui ta pole Jumala vastu sõnakuul-matuks muutunud ja mingil määral isegi sel juhul, kui ta Jumala tahte teelt kõrvale kaldub. Teisest küljest, aga pole Jumala kaitse automaatne vaid ka inimene ise peab olema valvel ja hoiduma mine-mast sinna kuhu Jumal keelab. Minna ja tegelema asjadega millega Jumal keelab tegeleda. Kui ta sellistest asjadest ei hoidu, siis ta pildlikult öeldes teeb ise kurjale ukse lahti ja ütleb: “Tere tule-mast!”

Juba Vanas Testamendis oli Jumala kaitse ja õnnistused tingimuslikud. Need sõltusid sellest, kas Jumala rahvas peab Tema Sõna või mitte. Ka Uues Testamendis ei ole teisiti, sest Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti.” (Jh 14:15,16) Nii, et kui Jeesust armastakse, siis tuleb elada ka vastavalt Tema tahtele ja kui Jumala laps seda teeb, siis on tal ka toimiv Püha Vaimu osadus. Jumala tahtes püsides hoiab ta, et mitte minna kahtlasele või lausa kurjale teele. Selline inimene on loomulikult Jumala kaitse all. Jeesus Kristus hoiab ja varjab teda nii, et kurjal pole millestki kinni haarata.

Aga mis siis, kui Jumala laps oli ettevaatamatu ja ikkagi eksis või langes. Selle kohta ütles Johannes juba oma kirja alguses. “Aga kui keegi patustab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige ning tema on lepitusohver meie pattude eest.” (1Jh 2:1,2)

Eksimise ja langemise puhul on tähtis oma pattu ausalt tunnistada ja sellest pöörduda, siis tu-leb Jumala lapse Jumala kaitse alla tagasi. Johannes kordab tänases salmis seda, mida ta oma kirjas on juba varemgi esile tõstnud. Üks asi on langeda pattu, aga teine asi on sellese jääda püherdama. Siin on jutt viimasest. Keegi kes on Jumalast sündinud ei tee seda.

Jumala lapsel on kaks loomust – vana ja uus. Uus loomus ei tee pattu. See tahab Jumalale ela-da meelepäraselt. Vana loomus teeb pattu ja seepärast tuleb ette, et Jeesusesse uskujad langevad üksikutesse patudesse. Aga see ei tähenda, et siis on mäng läbi vaid meeltparandades tõustakse üles ja tullakse teele tagasi. See juures on tohutuks kinnituseks, et Jeesus on juba maksnud lunahinda kõigi meie eksimuste eest. Tema on tugevam kui kõik muud jõud siin maailmas. Kui Tema meid hoiab ja kui me Temas püsime, nagu Ta ise oma jüngritele südamele pani, siis ei ohusta meid miski. Jeesus ütles veel: “Jääge minusse, ja mina jään teisse.” (Jh 15:4) Jeesusesse jäämine tähendab muu hulgas ka seda, et tuleme oma mis tahes oma eksimustega ja langemistega ikka Tema juurde tagasi. Ja kes Tema juurde tuleb, seda ei lükka Ta välja.

Ükski, kes on sündinud Jumalast, ei tee pattu, sest Jumala seeme püsib temas ja ta ei saa teha pattu, sest ta on sündinud Jumalast. (1Jh 3:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sulle tuletatakse meelde kedagi, kelle usuheitluste ära-kuulamiseks peaksid leidma aega? Palveta, et sul oleks tarkust seda ininmest aidata.

* * *

ÜLESTÕSTETUD PILK

Neljapäev – 8. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

See salm algab kujundiga, kus alandunud silmad vaatavad käsi. Sel ajal lõid orjad ja teenijad oma isandate ja emandate ees pilgu maha. Nad olid harjunud jälgima nende käsi, valmis reageerima nende viibetele. Käed tähendasid seega palju, aga siin ei mõtle Laulik niivõrd käskivat vaid rohkem halastava käe viibet ootavale teenijale. Mingil hetkel on päeva koorem kantud ja on aeg puhata. Aga ori ei või ise valida millal puhkeaeg algab. Tal tuleb selleks oodata oma peremehe luba.

Seda tolle aegset peremehe ja orja suhte pilti kasutades esitab Laiulik oma soovi, et Jumalgi otse kui viipaks käega osutamaks et ahistuse aeg on möödas. Et, Jumal halastab ja päästab enda oma kitsikusest. Inimene ise ei saa seda vabadust võtta. Ta peab seda saama Jumalalt. Kõik meie elu as-jad, ka rasked tulevad lõpude lõpuks Jumalalt. Sellepärast tuleb hädas pöörduda Tema poole. Keegi teine ei saa teha vabastavat žesti.

Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole! (2Aj 20:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peatu ja küsi Jumalalt, kas su elus on alasid, kus peaksid otsima lepitust.

* * *

 

HINGE ÜLENDAMINE JUMALA POOLE

Reede – 9. märts

Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! Ps 25:16,17

Kolmandat korda palub Taavet oma patte andeks. Enam ei räägi ta nooruse või suurtest pattu-dest, vaid kõigist pattudest. Näib, et Taavet mõtles algul neile halbadele asjadele oma elus, mis kõi-ge enam südametunnistust vaevasid. Sellest julgust saanud, räägib ta lõpuks kõigist pattudest. Kül-lap nii toimivad patte tunnistades sageli teisedki. Kui Jumala seadus südametunnistust vaevab, siis tundub terve elu ühe ainsa suure ahistusena. Siis on hea toimida Taaveti kombel ja heita ära kogu rämps kõige täiega Jumala ette.

Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu. (2Sm 22:7) Vaata, Issand, kuidas mul on kitsas käes: mu sisemus käärib, mu süda pööritab sees, sest ma olen kõvasti tõrkunud. Väljas teeb mõõk mind laste-tuks, sees on päris surm. (Nl 1:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse pärast on kristlasel eesõigus ligineda Jumalale ning leida armu abiks õigel ajal. “Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” (Hb 4:16)

* * *

 

NII ILMUTUS KUI LUNASTUS ON TEMA ARMUTÖÖ

Laupäev – 10. märts

Me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõe-lise. 1Jh 5:20

Kolmandat korda ütleb Johannes: “Me teame”. Nüüd ütleb ta seda ristiusu põhitõdede kohta. Jumala Poeg on tulnud maailma, et me õpiksime tõndma Tõelist, elavat Jumalat. Ja veel ütleb ta, et kui usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse siis me juba elame Tõelises, see tähendab Tõelises Ju-malas. Sellest rääkis ka Jeesus nn. ülempreesterlikus palves. “Meie oleme üks: mina neis ja sina mi-nus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.” (Jh 17:22,23)

Johannese sõnad tuletavad meelde sedagi, et ristiusk ei ole oma olemuselt religioon mida har-rastakse. Ristiusk on isik, Jeesus Kristus. Kui sul on Tema, siis on sul ka pääste. Sul on igavene elu, sest siis sa juba elad igaveses Jumalas

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et võiksid osata oma eluga väljendada Jumala ar-mastust kodus ja töökohal ja kõikjal kuhu Jumal sind saadab.

 

* * *

Kasutatud allikad

Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 83

Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Kas tempel on röövlikoobas? (Jr 7); Advendi sõnum (Ps 24:1-25:22); Me pääsesime pakku (Ps 123-127); Kelle laps sa oled (Jh 8:31-59); Püsi Kristuses ja sa elad (1Jh 5:16-21). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus. Tallinn: Logos, lk 108-109

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

1 2 3 8