Kategooria postitused

PÄEVA SÕNA nr. 30. 17. nädal: 23. – 29. aprill 2017

ÜLESTÕUSNU TUNNISTAJAD

Ülestõusmisaja 2. pühapäev

Pühapäeva ladinakeelne nimi Quasi modo geniti (“nagu äsjasündinud lapsed”) pärineb kirjakohast 1Pt 2:2 ja viitab ülestõusmispühadel ristitutele.

Varases kirikus kandsid ristitud kogu “valge nädala” neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid ja riietusid nüüd uuesti oma tavalistesse riietesse. Nende ülesanne oli nüüdsest alates igapäevases elus tunnistada oma ülestõusnud Päästjat ja Temas täitunud Jumala tõotusi. Sellest tuleb ka pühapäeva teine ladinakeelne nimi dominica in albis (“valgete riiete pühapäev”; pikemalt dominica in albis depositis – “seljast võetud valgete riiete pühapäev”) ehk lihtsalt “valge pühapäev”.

Pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana.

Meelespeetav kirjakoht: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1Pt 1:3

Mõtle sõnadele: Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. (Ef 1:3)

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Selles fraasist kajavad meile vastu Vanas Testamendis sageli kasutatud ülistussõnad Jumalale (1Ms 14:20;24:27; Rt 4:14; 1Sm 25:32; 1Kn 1:48; Ps 28:6;31:22;41:14).

Peetrus õhutab lugejaid Jumalat ülistama, osutades, et see on mõjuv ravim kannatuste tõttu julguse kaotanud südamele. Seejärel toob ta ära põhjuse Jumalat ülistada: kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud. Jumalat ülistades peab Peetrus eeskätt silmas uut vaimulikku elu, mis Jumal on oma lastele andnud.

Uussünd leiab aset Jumala suure halastuse tõttu. Jumala ülima motiivina meie päästmisel ei viita siin ega ka mujal Pühakirjas etteteadmisele meiepoolsest usust ega ka mingile meie teenele või ihaldusväärsusele. Ta andis meile uue elu lihtsalt “oma suurest halastusest”.

Peetrus ütleb, et meid on uuesti sünnitatud elavale lootusele. See lootus on innukas tulevase elu ootamine, mida Peetrus kirjeldab üksikasjalikumalt järgmises salmis. Lootus on “elav”; sellega osutab Peetrus, et see kasvab ja tugevneb aasta-aastalt. Ning selle usaldusrikka ootuse intensiivsuse määraga võib mõõta uskliku kasvamist vaimulikus küpsuses.

Selle uussünni tõi Jumal esile Jeesuse Kristuse surnuist elluäratamise varal. Kristuse ülestõusmine surnuist tagab tema rahvale nii uue ülestõusmiskeha kui ka uue vaimuliku elu. Kristlased ei saa uut keha praegusel ajastul, kuid Jumal annab neile Jeesuse ülestõusmise alusel uuendatud vaimu. Seega on usklikud vaimulikus mõttes “Kristuse üles äratatud” (Kl 3:1; Ef 2:6;; vrd Rm 6:4,11).

* * *

ÜLESTÕUSMISE RAHU

Pühapäev – 23. aprill

Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: “Rahu teile!” Jh 20:26

Taaskord ilmus ülestõusnud Kristus jüngritele eriti Tooma jaoks. Jüngrite rõõm ei paista tulevat ainult kergendustundest, et Jeesus pole enam surnud, vaid teadmisest, et nüüd on nende Issandaks keegi, kes lubas ohvrisurmas oma käed läbi pista ning kelle läbipistetud küljest voolas välja veri ja vesi, sümboliseerides lunastust ja pühitsust.

Rahusoov, “Rahu teile!” osutab andekssaanud patuse rahule, rahule, mida Jeesus nimetab “minu rahuks” (Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks! Jh 14:27). Sest tema üksi võib seda anda ning ta sai seda anda vaid pärast oma kannatusi. Saanud selle rahu ning täidetud oma Issanda Vaimust, võivad jüngrid saada nüüd Jeesuse apostliteks, nii nagu tema oli olnud oma Isa Apostel. Nagu temagi, võivad nad nüüd osaleda lepitusteenistuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vaja kiirustamisest vaba aega, et tajuda Kristuse rahu. Peatu korraks ja palvetage kellegiga koos, mõeldes millist rahu pakub Jeesus.

* * *

LASKE ISSANDAL END SÕNA KAUDU TOITA

Esmaspäev – 24. aprill

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole. 1Pt 2:2

Peetrus juhib tähelepanu, et armastuseta harjumuste äraheitmine (“Pange siis maha …”, 1Pt 2:1) on vaimulikuks kasvamiseks hädavajalik. Keegi, kes on kuri, kaval, kade, ebaviisakas või pahatahtlik, ei ole suuteline tõeliselt igatsema puhast vaimulikku “piima”.
Määratlus nagu äsjasündinud lapsed ei tähenda, et Peetrus pidas lugejaid noorteks või ebaküpseteks kristlasteks, kuna mõned neist olid olnud kristlased juba kolmkümmend aastat. Peetrus väidab vaid, et nad peavad igatsema vaimulikku sõnapiima samuti, nagu vastsündinud lapsed igatsevad emapiima (s.t innukalt ja sageli). Seda võrdlust mõistavad kergesti iga lapsevanem, keda ühtelugu on unest äratanud näljase lapse kisa piima järele.
Piim ei tähenda siinses kontekstis kristlikku algõpetust (nagu see tähendab teist laadi kujundis 1Kr 3:2 ja Hb 5:12,13, kus piima vastandatakse tahkele toidule); pigem osutab piim millelegi, mida toitumiseks innukalt soovitakse. Me peame seda puhast vaimulikku piima janunema – “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!” (Ps 42:2).

Vaimulik piim on kirja pandud Jumala sõna, Pühakiri (ükskõik, kas seda loetakse või kuulatakse; Vrd Kl 4:16; 1Tm 4:13). Jumala sõna on “elav”, mis ainult ei loo elu (1Pt 1:23), vaid ka suudab inimesi toites elu ülal hoida (5Ms 8:3; Mt 4:4). Võttes endasse puhast (Ps 12:7) vaimulikku piima, Peetruse lugejad “kasvavad pääste poole” s.t kristliku küpsuse suunas, nii füüsilises (Lk 1:80; 2:40), kui vaimulikus tähenduses (Ef 4:15; Kl 1:10; 2Pt 3:18).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on see “vaimulik piim”, mis aitab sul kõige enam usus kasvada? See võib olla mõtisklemine piiblisalmi üle, palveosadus, kristlikud laulud või julgustava raamatu lugemine. Mis see ka poleks – tee sellele ruumi ja anna aega, et võiksid kasvada!

* * *

USULISTE TUNNETE DEKLAREERIMINE

Teisipäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Ma armastan Issandat, sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan Teda appi oma eluaja. Ps 116:1,2

Käsk nõudis, et inimene peab Jumalat armastama. “Ma armastan Issandat” peab suutma öelda iga usklik. Tavaliselt tuntakse meid usklikkude nime all. Mõnikord nimetakse meid ka “palvevendadeks ja -õdedeks”. Aga vähesed nimetavad meid Jumala armastajateks. Jeesus küsis temalt kolmandat korda: “Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: “Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” (Jh 21:17)

Miks me peame oma Issandat armastama? “… sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole …” Psalmi autori armastus leidis uut jõudu palve vastute kaudu. Käsk nõudis Jumala armastamist, aga ainult arm suutis talle seda anda. Ta hüüdis Jumala poole ja Jumal pööras oma kõrva tema poole.

Meie palve võib olla abitu, nagu haige inimese sosin, aga Jumal on valmis seda kuulama. Jumal ainult ei kuulnud ära meie palvesoovi, vaid ta ka vastab sellele. Just see palve vastus ongi jõud, mis tõstab meie armastuse Jumala vastu uuele tasemele.

“Vastatud palved on siidniidid, mis seovad meie südamed Jumalaga!” Charles Haddon Spurgeon (1834–1892)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida saame Jumalale anda, kui Tal on kõik ja kõik ongi Tema päralt? Just tänu on see, mida saame anda. Tänumeeles avastame Jumala suuruse ja elu tähenduse.

* * *

TAUSTA ASETATUD SÕNUM

Kolmapäev – 26. aprill

Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas. Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud. Ap 3:14,15

Peetrus teeb lõpuni selgeks oma süüasja juutide vastu. Ta on juba peatunud nende koletul teol, et nad süütu mehe surma mõistsid. Nüüd rõhutab ta, et see, kelle juudid nõnda ära salgasid, oli Püha ja Õige. Pole päris selge, kas juudid pidasid neid nimetusi mingi erilise isiku või ametikandja omaduseks. Täisfraas “Jumala püha” kasutakse Eliisa (2Kn 4:9) ja Aaroni kohta (Ps 106:16) ning omapäraselt esineb see ka tunnistuses, mille Jeesuse kohta kuuldavale tõid kurjad vaimud (Mk 1:24) ja inimesed (Jh 6:69); ning esineb uuesti Jeesuse nimetusena 1Jh 2:20 ja Ilm 3:7, mistõttu on alust arvata, et kristlased pidasid seda Messia tiitliks.

Siinses kirjakohas rõhutakse, Jeesus kuulub Jumalaga erilisel viisil kokku (vrd Lk 1:35; Ap 4:25,27). Samamoodi toonitab sõna Õige kasutamine Jeesuse kõlbelist puhtust (Ap 7:52; 22:14; 1Jh 2:1). Jumal täitis oma plaani seoses Messiaga ja nõnda oli juutidel nüüd võimalik meelt parandada ja oodata Jeesuse naasmisega seonduvaid õnnistusi. Peetruse kuulajad olid Jumala lepingu pärijad ja võisid n-ö esmajärjekorras pretendeerida Jeesuse toodud õnnistustele. Pöördugu nad siis oma kurjusest ja võtku vastu Jeesus Messiana.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes tuleb alati hoolega jälgida väiteid, mis algavad sõnadega “aga Jumal”, sest need osutavad Jumala muutvale toimimisele isegi kõige hullemates olukordades (nt 1Ms 50:20; Rm 5:8).

* * *

OHU KIRJELDUS

Neljapäev – 27. aprill

Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse. Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!” Ps 116:3,4

Vanasti püüti loomi ja linde püüdepaelte või võrkudega. Psalmi autor oli juba surma paeltes. Teda tabasid need mured ja ahastused, mis on omased püütud loomale või linnule. Ta teadis, mida tähendab surmavalla ängistused, ahastus ja mure.

Kristuse järelkäijad, kelle seljataga on Jeesuse ülestõusmine ja südame igavese elu lootus, võivad vaevalt aimata, mida tähendas surm tolleaja usklikule. Neile on tundmatu sõna: “Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem” (Fl 1:23). Surm tähendas neile lahkumist varjude riiki. Ainult mõned usklikud mehed aimasid rohkem.

Oma ohtlikku olukorda meenutades mõtleb psalmi autor ka oma palvetele. Palvetada võib igas olukorras. Tal oli usku palvetamiseks ka veel siis, kui ta oli juba püütud surma võrkudesse. Ükski inimene ei saanud teda enam aidata. Aga Jumal võis veel midagi tema heaks teha. Ta palve oli lühike, selge ja asjalik: “Oh Issand, päästa mu hing!”

Mõni võib leida, et see palve oli üsna egotsentriline. Ta palus, et Jumal päästaks ta elu. Käesolevas psalmis tähendab hinge päästmine seda. Palve on oma olemuselt Jumala kummardamine, aga see ei tähenda, et meie ei tohiks oma vajadused Jumala ette kanda. Jeesuse palve Ketsemanis oli Jumala kummardamine vaimus ja tões, kuid seal oli ruumi ka tema soovide esitamiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sina viimati pidasid tähtsaks jagada oma kogemusi teistega, kuulutasid oma suuga, et Jumal on tõepoolest palvete kuulja ja vastaja, et Ta on enam meie pühendumist väärt?

* * *

KAHEKÕNE ENDAGA

Reede – 28. aprill

Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja Tema aitas mind. Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud! Ps 116:6,7

Esimeseks ülesandeks pärast abi saamist on Jumala armu ja õiguse ülistus, millele järgneb palve vastuse otsekohene tunnustus – “Ma olin nõder ja Tema aitas mind”

See ei ole oluline, kas meie paranemine toimus kiiresti või pikkamööda. Seegi pole tähtis, mida arvasid teised inimesed meie paranemise põhjusest. Võimalik, et mõni pani me tervenemise “viigimarjakaku” arvele (Js 38:21). Ainult meie ise teame, et võlgneme oma paranemise Jumalale, kes on kuulnud meie palvet. Jumal võib kasutada mitmesuguseid vahendeid meie tervise kasuks, aga viimaseks põhjuseks on ikkagi Jumala arm ja õigus.

Psalmi autorilt õpime, et meie hing võib leida tagasitee oma hingamisele olukordades, kus puudus hingerahu. Seal kus on Jumala rahu, mis on maisusest suurem, on tõeline rahuase hingele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega meenutada oma elu erakordseid hetki, Jumala armu ja õnnistust nendes – ning too Talle oma tänu!

* * *

TÄNU JUMALALE!

Laupäev – 29. aprill

Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja Ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse. Ap 3:19,20

Jumala tegu on nüüd loonud tingimused, kus juudid võivad pattu kahetseda ja oma süü andeks saada. Käsk “kahetsega pattu” (Ap 2:38) tähendab siin sõna pöörduge.

emaldumine oma endisest eluviisist, eriti ebajumalateenistusest, uude eluviisi, mille aluseks on usk ja kuulekus Jumalale (vrd Js 6:10; Joel 2:12-14). Selle kohene tulemus on pattude kustutamine; nende vastu esitatud süüdistuste nimekirja kaotamine (vrd Kl 2:14), mis on teine viis öelda, et nende patud on andeks antud.

Juutide jaoks ei ole olukord lootusetu, sest nad toimisid sel viisil teadmatusest ning Pühakirja täites. Samas on nüüdseks teadmatuse aeg möödunud, ning rahval on vaja meelt parandada. Selle tõenduseks toob Peetrus salmides 22 ja 23 tsitaadi Pühakirjast (5Ms 18:15-19), mis räägib prohvetist, keda esile tuuakse ning keda nad peavad kuulama. Selle prohveti mittekuulamise tagajärjeks on väljaarvamine Jumala rahva hulgast.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle tänasele kirjakohale, mida need väited sulle tähendavad ning kuidas võiksid neid selgitada neile,kes ei usu.

* * *

LISA TEADMISED

P 23. aprill – Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

IV sajandil märtrina surnud Kappadookia ohvitseri Georgiose ehk Georgi (eestipäraselt Jüri) kohta on palju legende, kuid tema ajaloolisuses pole põhjust kahelda. Tuntuim on lugu tema võidust linna terroriseerinud lohe üle ja linnarahva pöördumisest ristiusku. Georgi kui märtri ja pühaku kultus on vana ja tuntud nii idas kui läänes.
Juba VI sajandil pühitseti tema nimele kirikuid Jeruusalemmas ja Antiookias, teda peeti Bütsantsi armee patrooniks. Tema nime on kandnud paljud rüütliordud, valitsejad on andnud välja tema nimelisi sõjaliste teenete ordeneid. 1222 nimetati Georg Inglise kuningriigi patrooniks. Eesti sõjameeste mälestuseks taastatud Tori kirikule anti püha jüri nimi. Jüripäeva tähistakse Eestis alates 2013. aastast veteranipäevana.

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.

Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail.

T 25. aprill – Evangelist Markuse päev ehk markusepäev.

Evangelist Markus kuulus seitsmekümne jüngri hulka. Ta oli sünnipäraselt juut ja põlvnes Leevi soost.

Markus elas koos apostel Peetrusega Roomas ja kirjutas seal oma evangeeliumi 12 aastat pärast Kristuse taevasse minemist.

Markus kirjeldab evangeeliumis täpselt, kuidas Peetrus salgas Jeesuse, kuid jätab mainimata need juhud, mil avaldub Peetruse armastus Jeesuse vastu. Sellest on järeldatud, et Markus kirjutas evangeeliumi Peetruse juhtnööride järgi, kes alandliku kristlasena pelgas igasugust austust.

Peetrus saatis Markuse kuulutama Jeesuse õpetust mitmetesse linnadesse ja maadesse. Ta asutas kogudusi ja käis mitmeid kordi Egiptuses.

Markust peetakse muuhulgas Aleksandria kiriku rajajaks, mis oli üks olulisemaid kogudusi algkristluse aegadel. Esimene ristitu Aleksandrias oli keegi käsitööline nimega Ananias, kelle Markus oli terveks teinud raskest haigusest. Hiljem asetas Markus ta Aleksandria piiskopiks.
Paganad sundisid Markust Aleksandriast lahkuma. Seejärel läks ta Rooma, kuid pärast Peetruse surma naasis Aleksandriasse. Seal asutas ta kooli, mis saavutas peagi suure tuntuse. Markus reisis ringi Liibüas ja Küreenes, kuulutades kõikjal Jumala sõna ning ristides inimesi.

Kui apostel Paulus oli toodud vangina Rooma, abistas Markus teda ristiusu kuulutamisel. Oma viimase usulise vägitöö tegi Markus Aleksandrias, kus ta hiljem märtrisurma suri. Markus ehitas mere randa kiriku, kuid egiptlased, kartes kristlaste arvukuse suurenemist, otsustasid evangelisti tappa. Otsuse täideviimiseks valiti paganausu püha. Eelneval päeval kutsus Markus rahvast üles loobuma paganliku püha tähistamisest. Seepeale ründasid paganad kirikut, tirisid apostli õuele, sidusid ta kinni ja viisid vanglasse. Öösel ilmus Markusele ingel ja ilmutas, et tema nimi kirjutatakse elu raamatusse ja mälestus temast ei kustu maa pealt. Siis ilmus Kristus ise Markusele ja ütles: “Rahu olgu sinuga, minu evangelist!”

23Surmamõistmise päeval palvetas ta: “Sinu kätte annan ma oma vaimu!” Nõnda jättis ta oma hinge Issandale. Markus maeti tema ehitatud kirikusse. Hiljem viidi tema pühad säilmed Veneetsiasse ja nende peale ehitati ilus kirik. Veel tänapäeval Itaalias Veneetsias käies saame imetleda seda kaunist ehitist ning kuulsat püha Markuse väljakut, mille ääres kirik asub.

Markusepäeva tuntakse eesti rahvakalendris ka äkksurmapäeva ja ussikuningapäeva nime all. Nimetus on pärit kirikukalendrist, kus see on kaitsepühaku Markuse mälestuspäev, kellelt otsiti abi ootamatu surma vastu.

Mõnel pool usuti, et sel päeval ei tohi künda, see võis tuua äkksurma künnihärgadele ja muulegi karjale. Oluline on ilma jälgimine ja saagi ennustamine: kui täna on külm ilm, siis tuleb külm kevad ning halb saak. Looduses liikudes arvesta, et täna kutsub ussikuningas oma alamad nõupidamisele.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Ristiusk erineb kõigist usunditest selle poolest, et ta on enam kui usund – see on Jumala Poja elu, kes elas inimesena maa peal. Kristus on Uue Testamendi iga raamatu tähtsaim isik, kes viis täide kõik Jumala tõotused Vanas Testamendis, alates oma inimesekssaamisest (inkarneerumisest) kuni oma teise tulekuni kui “Isandate Isand ja kuningate Kuningas” (Ilm 17:14).

Issand Jeesus Kristus on Jumala-inimene auhiilguses, kes on ülendatud kõigi loodud olendite üle. Jeesus ütleb: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Mt 28:18). Oma maise valitsemise kestel ta oli Jumal, kes oli inkarneerunud inimihuna. “Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14). Ta oli kõik seda, mida ta kuulutas ja millele ta pretendeeris. Ta oli, on ja jääb (Ilm 1; Hb 13). Kuigi Jeesus Kristus oli Jumala nägu, ei pidanud ta ennast Jumalaga ühesuguseks, vaid loobus iseenesest, saades inimese sarnaseks. Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.

“Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:5-9)

Päeva Sõnum. 16. nädal: 16. – 22. aprill 2017

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

Kristuse ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võitnud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See ülestõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Mõtle sõnadele: Teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam (Rm 6:9) Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda. (Hb 7:25) Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22)

Nüüd kõneleb Johannes Kristuse ülestusmisega seotud aspektidest. Nagu ilmneb Apostlite tegude raamatust, tähendas Kristuse võit surma üle algkristlastele palju; seepärast rõhutatakse ülestõusmist kohe Ilmutusraamatu alguses. Selles salmis osutatakse mõttele, et Kristus elab igavesti (vrd Jh 1:4; 14:6 jne). Sama väljendit kasutakse Isa kohta 4:10; 10:6 (vrd Tn 12:7), seega on taas osutatud Isa ja Poja identsetele omadustele.
Surmavald on lahkunud vaimude paik, nt Ap 2:27,31. Tegu ei ole piinapaigaga, Ilmutusraamatus on aga ka seda väljendit alati seostatud surmaga ning peetud seega justkui vaenlaseks. Võtmed sümboliseerivad autoriteeti, Kristuse käes on aga surm ja surmavalla võtmed. Kristusel on vägi saata inimesed surma ja surmavalda või neid sealt päästa. Kristusel on kõrgem võim; võim vaimude maailma ja surma enda üle on aga selline, millest Johannese lugejaid taga kiusavad türannid unistada ei võinud.

* * *

 TÄIESTI TEISTSUGUNE

Pühapäev – 16. aprill

1. ülestõusmispüha

Surm on neelatud võidusse! 1Kr 15:54

Need kes surnuist üles tõusevad, ei ole lihast ja verest olendid. Nad “muudetakse”, nagu ka need, kes on selle päeva saabudes veel elus. Nende ihu ei allu enam surmale ja kõdunemisele.

Paulusele on omane, et ta näeb kõiges selles Pühakirja ettekuulutuste täitumist (“Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!” Js 25:8). Mida Jumal on juba ammu kavandanud ning ilmutanud oma sulasele prohvetile, seda täidab ta kindlasti.

Võit on käes! Apostel Paulus juubeldab võidu üle, mille Kristus on saanud surma üle. Selle eest tõuseb tänu Jumalale kui selle võidu andjale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” Mõtle kõigele sellele mille peale kulub su elu – aeg ja energia. Palu et Jumal aitaks sul seda kõike näha igaviku perspektiivis ning teha muutusi kui vaja.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 17. aprill

2. ülestmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Kütkestav lugu Emmause teelt (Lk 24:13-35) on üks armastatumaid ülestõusmisjärgseid jutustusi. On midagi väga liigutavat tõsiasjas, et Issand pühendas ühe oma vähestest ilmumistest silmapaistmatutele, üsna vähetuntud jüngritele. Kelle esimene soov oli jutustada juhtunust ka teistele.

Jeruusalemmas leidsid nad üksteist jüngrit koos kaaslastega. Kõigi süda oli tulvil ülestõusmise uudiseid, sest Issand oli ilmunud Siimonile! (vrd 1Kr 15:5). Jüngrid ei olnud eriti uskunud naiste teadaannet, Siimoniga oli aga lugu teisiti. Kui tema ütles, et on Jeesust näinud, oli Issand tõesti üles äratatud! Nüüd rääkisid ka Kleopas ja tema kaaslane teekäimisest koos Jeesusega ning teatasid, kuidas nad olid ta leiva murdmisest ära tundnud. Nähtavasti avaldas neile erilist muljet just see, kuidas nad olid ta ära tundnud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista uuel viisil meie Issanda olulisust.

* * *

UNIVERSAALNE PÄRANDUS

 Ülestõusmisnädala teisipäev – 18. aprill

Meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest, et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile. Ap 13:32,33

Paljud kristlased tunnistavad ikka ja jälle, et nad ei suuda tähelepanu pöörata oma tõelistele vajadustele, kuid pühendavad liiga palju tähelepanu sellel, mida nad tegelikult ei vaja. Oleme otsekui jätkamas Eva traditsiooni, kes kaotas silmist Jumala seetõttu et sai võlutud keelatud viljast. Ja just siinsamas peitub meie vaimuliku pimeduse saladus. Jeesuse kaasaegsed olid liiga pimedad, et Teda ära tunda. Nende pimedus viis nad sõna otseses mõttes mõrvarlikku ükskõiksusesse ning pani karjuma Tema hukkamisel.

Paulus näitlikustab siin kristliku kuulutuse tõelist vaimsust. Jeesuse Vaim juhib ka teda evangeliseerimise ning misjonitöös. Jeesus ei tulnud ju käsuseadust ja prohveteid tühistama, vaid täitma. Nii on ka Pauluse kuulutus hämmastavalt vaba igasugusest kõrkusest või oma kuulajaskonna alahindamisest. Ta räägib neile tõtt, kuid teeb seda armastuses. Psalme tsiteerides tõestab, ta et Moosese missioon sai ühekordselt ning lõplikult teostatud – ja seda Jeesuse poolt ( Ap 13:32-35). Seejärel selgitab ta neile Jeesuse kuulutustöö olulisust nende igaühe individuaalses kitsikuses.

Jeesus on see kes heastab nende eksimused, tema on Jumala tall kes võtab ära maailma patud. See teadmine peaks iga inimolendi tooma risti alla või meeleparanduse teekonna kaudu uude ellu. Aga on ka võimalik sellest kõigest kõva südame ning ennast hävitades ära pöörata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Isa Jumal, aita mul sinu sõna vahendusel enam tundma õppida oma pärandit Kristuses!” Issand aita mul tänaseid võimalusi õieti kasutada!

* * *

LAUL ISSANDALE EI VANANE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 19. aprill

Laulge Issandale, kiitke Tema nime, kuulutage päevast päeva Tema päästet! Ps 96:2

Jumalale võib laulda päevast päeva ilma tüdimata. Iga päeva annab me laulule uue tähenduse, kusjuures iga uus tähendus on eelmisest rikkalikum.

Tegelikult on Kristuse järelkäijad 21 sajandit kuulnud sama evangeeliumi ja laulnud samu laule. Seda on tehtud pühapäevadel ja nädala sees. Ja siiski, kui lauldakse uuesti: “Tugevad on Jeesuse käed”, on see elamusrikas “uus laul”.

Eriti uudne on päästmise teema. “Kuulutage päevast päeva Tema päästet!” See teema on tõepoolest vananematu. Inimkond vajab ikka alles Päästjat. Uut laulu vajab kogu maailm.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Luba rõõmuhüüdel “Meie Jumal valitseb!” tulla sinu sisse, tegema teed Jumala tõele ja muutustele su suhetes, eluviisis ning argiväljendustes ja tegudes.

* * *

KUULUTAJA ÜLESANNE

Ülestõusmisnädala neljapäev – 20. aprill

Jeesus ütleb: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” Mk 16:15

Olles jüngrite juurde jõudnud, ütles ta neile: “Minge kõike maailma”. Enne misjoniläkituse andmist ütles ta: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.” (Mt 28:18). Jüngritele oli ilmne, et ta tahab oma meelevalda kasutada maailma päästmiseks. Selleks on vaja, et kogu jüngrite hulk oleks tema teenistuses. Kord kutsus ta neid sõnadega “tulge”, nüüd läkitab ta neid sõnadega “minge”. Mõlemad sõnad on võrdselt tähtsad.
Issand läkitas neid kogu maailma. See ülesanne oli uudne. Kui ta oma töö alguses saatis jüngrid misjonireisile, siis ütles ta neile: “Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna” (Mt 10:5). Jumala aeg maailma misjoniks polnud veel saabunud. Jeesus ise oli tol ajal läkitatud vaid “Iisraeli soo kadunud lammaste juurde ” (Mt 15:24). Ja jüngrid polnud üldse veel valmis nii suure ülesande jaoks. Nüüd, mil Jeesus oli üles tõusnud ja neile uusi seletusi andnud Jumala riigist, hakkasid nad ta eesmärkidest aru saama. Nelipüha pidi veel lisama puuduva osa ja alles siis võisid nad välja minna kogu maailma.

Jüngrid pidid jutustama tema isikust, ta tööst, elust, surmast ja ülestõusmisest. Need sündmused olid inimkonna ajaloos üldise ja püsiva tähtsusega, sest neist sõltus inimkonna saatus. Sealjuures oli evangeelium ühtlasi ka individuaalne. Iga inimene vajas seda ja see omakorda vastas inimese vajadusele nagu vesi janunejale. Jumal oli inimkonna õnne ja iga inimese igavese heaolu teinud sõltuvaks Jeesusest Kristusest.

Seda oli vaja kuulutada “kogu loodule” s.o. igale inimesele. Evangeeliumi levitamise ainsaks vahendiks oli kuulutamine. Selles ülesandes ei tohtinud kasutada ainsatki relva ega mingit sunnivahendit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks need pühad teha meile uueks alguseks, kui loeme piibliteksti mõtiskleme ning ülistame Teda.

* * *

UUEKS LOODUD ELU

Ülestõusmisnädala reede – 21. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Küllap on mõnigi eestlasest usklik pidanud süngel nõukogude ajal pöörduma Jumala poole sellesarnase tänupalvega: “Ma ootasin … Ta kuulis … Ta tõmbas mind üles õuduse august … asetas mu jalad kaljule …” Eriti selgelt võivad seda olla kogenud need, kes ime läbi pääsesid Siberi laagrist, kuid sellist paksu pori, millest pääsemiseks tuleb kogu südamest meeleheitlikult Issanda poole hüüda, leidub küllap ka tänapäeva tavainimese elus.
Meil peab olema siirast tänumeel, mis ülistab Jumalat Tema abi eest ning seda ei tohi hoida vaid endale. Vaid seda tuleb jagada ka teistelegi, et nad rõõmustaksid ja teaksid, kellele oma lootus panna.

Taavet palub, et Jumal, kes teda seni on hoidnud ja kelle teedel ta on püüdnud käia, aitaks teda ka edaspidi, sest järjekordne häda võib juba esile kerkida. Ning siis ei tule jääda enesehaletsusse, vaid pöörduda ikka ja jälle halastava Jumala poole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

* * *

JUMAL EESKUJUKS

Ülestõusmisnädala laupäev – 22. aprill

Varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões. Ef 5:8,9

Paulus kasutab vastandamist, et näidata vahet selle vahel, mis “enne” oli õige ja mis on nüüd saanud tõeks uskujatele (vrd Ef 2:1-10,11-20).

“Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde selles, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3).

Valgus peletab alati eemale pimeduse, niisiis kõik, mis meil on vaja teha, on elada nagu valguse lapsed. Peaksime hoiduma inimestest, kes tunnevad huvi tegevuste vastu, mis lähtuvad kurjast. “Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!” (1Kr 14:20).

Selle asemel tuleks olla keskendunud Kristusele: see hõlmab soovi Talle meelepärane olla (Ef 5:10), ja seega otsust erinevates olukordades Tema tahtes selgusele jõuda. “Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.” (Ef 5:17).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaimuga täidetud olemine on midagi enamat, kui ratsionaalselt lahendusi välja mõelda. Leia vaikne koht ja puista oma süda Issanda ees välja, paludes Tal valada oma Vaim sinu peale.

* * *

 

LISA TEADMISED

II ÜLESTÕUSMISPÜHA TSÜKKEL

Vaiksele Laupäevale järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – Kristuse ülestõusmispüha. Selle püha sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!

Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool vigiiliat. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Pimedasse või hämarasse kirikusse tuuakse paasaküünal, mis väljendab Kristuse ülestõusmise valguse saabumist koguduse keskele. Selle valguse ees taandub surma ja patu pimedus. Eestis on mõnel pool kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Samuti on ülestõusmispüha teenistusel toimunud vanakirikliku tava kohaselt katehhumeenide (ristimiseelse õpetuse läbinute) ristimine.

Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt matmiseks õli ja lõhnarohtudega võida, kuid ei leidnud Jeesust eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Liturgiline värv on valge. Kirik ja altar kaunistatakse rohkete lilledega.

Esmaspäeval ehk 2. ülestõsumispühal meenutatakse ülestõusnud Jeesuse ilmumist jüngritele Emmause teel (Lk 24:13-35), Maarja Magdaleenale (Jh 20:11-18) ja naistele (Mt 28:8-15). Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus.

Ülestõusmispühadele järgneb ülestõusmisaeg – pühapäevad pärast ülestõusmispühi. See rõõmuaeg kestab 50 päeva (7 pühapäeva), kuni nelipühani. Liturgiline värv on kogu selle aja valge.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala kolmainsus

Kolmainu Jumala all me mõtleme tema kolmik-isikulist olemasolu Isa, Poja ja Püha Vaimuna, – kolm erinevat Isikut ühes Jumalas.
Isa on Jumal (1Pt 1:2) ja nägematu Jumala täiuslikkus (Jh 1:18).
Poeg on Jumal (Hb 1:8) ja Jumala täiuslikkus ilmutatud lihas (Jh 1:14).
Püha Vaim on Jumal (Ap 5:3,4) ja Jumala täiuslikkus, kes toimib inimeludes, andes märku patu pärast (Jh 16:12-15)
Kolmainsuse doktriin ei ole väga esiletulev Vana Testamendis, kuid on väljendatud lauses: “Tehkem inimesed …” (1Ms 1:26).
Kolmainsuse doktriin tuleb esile Uue Testamendis. Mt 3:16, 17 kõneldakse Kristuse ristimisest vees, Isa kõneleb taevast ja Püha Vaim laskub alla tuvi näol. Me peame ristima “Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse” (mitte nimedesse), (Mt 28:19).
Iga looming vihjab Kolmainsuse doktriinile. Loomingus esineb ruum, aine ja aeg ühes tervikus. Ruumi saab mõõta pikkuse, kõrguse ja laiusega. Aine on määratletud energia, liikumise ja nähtumusega. Aega iseloomustab mineviku, oleviku ja tuleviku – samas ajas. Inimene on ihu, hing ja vaim (1Ts 5:23).
Pühasse Kolmainsusesse kuuluvad Isa, Poeg ja Püha Vaim.

Päeva Sõnum nr. 28. 15. nädal: 9. – 15. aprill 2017

AUKUNINGA ALANDUSTEE

Paastuaja 6. pühapäev

Suur Nädal

Meelespeetav kirjakoht: Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14,15

Mõtle sõnadele: Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16)

Võrdlus madude looga Vanast Testamendist näitab Kristuse risti võimu. 4. Moosese raamatust (21:8,9) loeme, kuidas Egiptusest põgenenud rahvas nurises raske elu üle kõrbes ja sai karistuseks terve karja mürgiseid madusid. Jumala käsu peale voolis Mooses vasest mao ja pani selle ridva otsa, nii et see oli kõigile nähtav. Ja kui elav uss kedagi nõelas, pidi see tõstma pilgu Moosese vaskmao poole. Sellega muutus mürk kahjutuks. Ka Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad.

Kirikutornis seisab rist. Paljudes kristlikes maades püstitakse riste ka tee äärde, põllule, küla- või linnaväravasse. Need tuletavad meelde, kus on pääste. Ka ristid surnuaial on märgiks, et Jumalast tuleb jõud, mis aitab võita ka kõik valu.

* * *

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 9. aprill

Palmipuudepüha

Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud Tema elu viimastele päevadele.

Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on eesti keeles seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab Suur Nädal ehk Vaikne Nädal.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

* * *

SUUR ehk VAIKNE NÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sellega algab suur nädal ehk vaikne nädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse. Lõuna-Eesti rahvapärimuse järgi kehtis vaiksel nädalal mürarikaste tööde ja kolistamise keeld.

JEESUS KETSEMANIS

Suure nädala esmaspäev – 10. aprill

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Tema on meid kutsunud. Ta on meile andnud teada Jeesusest Kristusest, kes “olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani” (Fl 2:6-8). Mismoodi muudab see meie elu?

Kristuse ristist sai uks, mille kaudu inimene siseneb jumalikku ellu. Kristus tõusis surnuist ja omandas ülestõusmise läbi õiguse anda igavene elu kõigile, kes tulevad kahetsedes Tema juurde. Kristus tõusis taevasse, tagasi oma jumalikku ausse, mitte ainult kui Jumala Poeg, vaid ka kui Inimese Poeg ning avas sellega inimestele taas tee Taevase Isa juurde.
Kui Jeesus tõusis taevasse, varjasid pilved ta jüngrite eest. Ka täna ei näe me Jeesust oma maiste silmadega, kuid teame, et Ta on meiega. Ta on taevas ja maa peal, Ta on igavikus ja ometi ka meiega meie maises elus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Millised on kristliku elu peamised põhimõtted? Esiteks – alandlikkus; teiseks- alandlikkus; kolmandaks – alandlikkus!” (Augustinus) Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu.

* * *

JEESUS KOHTU EES

Suure nädala teisipäev – 11. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Jh 18:37

Jeesus on Kuningas, ainus valitseja, kelle sõnal on absoluutne väärtus. Kui rahvas tahab Teda leibade paljukstegemise järel kuningatroonile panna, põgeneb Ta eest ära, sest pakutav troon oli liiga maine – ainult poliitiline. Kuid Palmipuudepüha hommikul saabub Ta Jeruusalemma nagu Messias-Kuningas ja lubab rahvahulgal juubeldada. Nüüd, surma eel, tunnistab Ta, et Ta on tõesti Kuningas. Esimest korda annab Ta endale selle tiitli. Tähelepanuväärne on koht, kus see sünnib: pagana majas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta nende eest, kelle maailmavaade põrkab kokku Jeesuse omaga, eriti võimunäljas ja kahtlevate inimeste eest.

* * *

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure nädala kolmapäev – 12. aprill

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 13. aprill

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunktiks. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb tänase armulauateenistusega. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.

Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure Nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele piduliku ja rõõmsa tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (“roheliste [okste] päev”) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Jeesus ütleb: “Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Jh 6:33

Jeesuse sõnad rahvale tuletavad siin meelde kõnelust Samaaria naisega (Jh 4:11-15), mille peateemaks on eluvesi. Siin on juttu leivast, mis tuleb taevast ja annab elu. Samaaria naine võrdles Jeesust esiisa Jaakobiga. Seekord kerkib esile Moosese aukartustäratav kuju (Jh 6:28-34). Jeesus on võimsam kui Mooses ja Ta annab seda selgelt mõista.

Mooses ei ole kunagi julgenud väita, et ta annab hävimatut toitu, toitu, mis jääbigavese eluni. Jeesus lubab palju rohkem kui Mooses, kes tõotas kuningriiki, maad, kus jooksevad piima ja mett, ajalist rahu, rohkearvulist järelpõlve, keha tervist ja kõiki muud selle maailma hüvesid, mis kaovad koos selle maailmaga. Kristuse toit sellevastu kestab igavesti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, mida sa tegelikult vajad, ja siis otsi Jumala perspektiivi tänases päevas.

* * *

JUMALA TALL

Suur Reede – 14. aprill

Suur Reede on Kristuse surmapäev, mil Kirik elab tõsiduses ja leinas. Ometi ei ole see päev lohutamatusega märgitud. Suure Reede sõnum on: Kristus on surnud meie eest ja toonud meile lepituse. Kristuse rist on usklikele elu märgiks.

Sõdurid torkasid äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle Jeesuse suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles Ta: “See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge. Jh 19:29,30

Ka janumotiiv on Vana Testamendis ette nähtud, “… vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.” (Ps 69:22) Äädikas ei ole siin arvatavasti vedelik, mida meie tsivilisatsioonis selle nime all tuntakse, vaid odav hapu vein, mida segati veega ja millega kustutati surijate janu, võib-olla just selleks, et nad liiga kiiresti ei sureks. Aga Jeesuse füüsiline janu, mida põhjustab raske dehüdratatsioon ehk seisund, kui kehas ei ole piisavalt vett, sümboliseerib vaimset janu Isa tahte täitmise järele. Põletavat soovi näha inimkonda paremana. Võimelisena vastu võtma Jumala pakutud kätt, mis tahab meid tõsta välja kõigest viletsusest.

Jeesus sureb kogu inimkonna pattude eest. Ka nende eest, kes Teda on hukka mõistnud ja risti löönud. Tema ülesanne on nüüd täidetud ja Ta sureb rahulikult, vaatamata füüsilistele valudele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid kutsutakse peatuma risti all ja jälgima surevat Jeesust, Tema võimast ohverdust. Kiida Jumalat, et Jeesus muudab häbi ja lüüasaamise risti vabastavaks trooniks, millelt Ta õnnistab kõiki inimesi.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 15. aprill

Vaikse Laupäeva teema on Jeesuse viibimine hauas ja surmavallas. Oma surma ja ülestõusmisega võitis Kristus surma võimu ja vabastas need, kes loodavad Tema peale.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Iiobi aus vastasseis (Ii 19) Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset (s 11), igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud (s 7)? Kui Iiob ei näe õigust (s 7), kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema (s 25)?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (s 6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks (s 25).

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat (s 27).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

* * *

  

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala arm.

Arm on Jumala halastus ja armastus tegevuses. Halastus on negatiivne ja armastus on positiivne, kuid koos nad moodustavad armu. Osutada halastust armastuses on arm. Jumal osutas halastust armastuses, kui ta saatis oma Poja, kes kandis meie patud oma ihus ristile (Jh 3:16).
1. Jumala arm päästab Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38,39)
2. Jumala arm on tingimusteta Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt (Ef 2:8)
3. Jumala arm on piisav Kuid tema ütles mulle: “Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. (2Kr 12:9)
4. Jumala arm ei eelista kedagi Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! (Ilm 22:17)
5. Jumala arm teeb õigeks Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:23,24)
6. Jumala arm muudab meid pärijaks Meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal (Tt 3:7)
7. Jumala arm õpetab usklikku elama Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult (Tt 2:11,12)

Jumala arm ei ole midagi vähemat kui Jumala tingimusteta armastus, mis on väljendatud tema Poja – meie Päästja – kinkimises inimkonnale. See on Jumala armastus, mida patune inimene pole ära teeninud.

Päeva Sõnum. 2. – 8. aprill 2017 (Nr. 27)

KANNATUSE PÜHAPÄEV

14. nädal: 2. – 8. aprill 2017
Paastuaja 5. pühapäev. Judica

Nimetus Judica (“mõista mulle õigust”) on võetud psalmi antifoni algusest (Ps 43:1).

Kannatuse pühapäevaga (ld dominica passionis) algab Suure Nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud Tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse Kirik. Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et kokku koguda kõik laiali pillutatud Jumala lapsed.

Meelespeetav kirjakoht: Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Mt 20:28

Mõtle sõnadele: .See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! (Mt 26:28) Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest. (Jh 11:51)
Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. (Fl 2:5-8)

Jumala kuningriigi väärtused on teistsugused. Jüngritel läks sellest arusaamisega aega – ja samamoodi läheb ka meil. Alates Peetruse äratundmisest ning tunnistusest Jeesuse kui Kristuse kohta (Mt 16:13-16), oli Jeesus kannatlikult õpetanud jüngritele milline oli Tema missioon ning mida tähendas olla Tema järgija. Tänases kirjakohas tekib kontrast Jeesuse eeskujul antud teeniva ning ennastohverdava juhtimisviisi ning jüngrite ambitsioonika, “mina-esimeseks” püüdluste vahel.

Jumala kuningriik on täis üllatusi. Jah, Jeesus, nende juht oli teel Jeruusalemma, sellesse piirkondliku võimu kantsi – aga mitte selleks, et hävitada roomlased ja saada kroonitud kuningaks. Selle asemel ootasid kauaoodatud Messiat pilked, piitsutamine ning ristilöömine. Tundus, et Teda ning Ta jüngreid ei oodanud miski muu peale lüüasaamise ning häbi. Ometi näib, et jüngrid ei märganud (või ei taibanud), et see, mida Jeesus tõotab, on teistlaadi võit. Jüngrid unistasid sellele maailmale kohasest staatusest. Jaakobus ja Johannes teevad lausa lobi, et saada parimatele positsioonidele (Mk 10:35-45). Jeesus küll viitab vastates kerge irooniaga mõjuvõimsate valitsejate joogikarikale, aga mehed ei saa sellest aru. Teiste jüngrite meelepaha põhjus lähtus pigem kadedusest, mitte aga Jumala kuningriigi mõistmisest.
Jeesuse ohvrikarikast – mis sisaldas Tema elu, mis valati välja teiste eest – sellest kannatusest aga said osa nii Jaakobus (kes mõrvati Heroodes Agrippa poolt; Ap 12:2), kui ka Johannes (peale pikka Jumalale elatud elu, mille juurde kuulus ka pagendamine Patmosele).

Ärge otsige maapealset positsiooni, hoiatab Jeesus, pakkudes meile midagi oluliselt suuremat. Laiendades oma õpetust selle kohta, et “viimased saavad esimesteks” (Mt 19:30; 20:16), näitab Jeesus, et tõeline kuningriigi elu seisneb teiste vabatahtlikus teenimises, nende armastamises – vajadusel isegi oma elu hinnaga. See on eeskuju, mille Jeesus meile andis, ohverdades oma elu lunarahaks meie eest, et meie võiksime osa saada ülestõusmise rõõmust.

* * *

TEEKONNA LÕPP PAISTA

Pühapäev – 2. aprill

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Lk 13:34

Luukase soov on meile meelde tuletada, et kõik sündmused, mida ta kirjeldab on Jeesuse samm-sammult kulgeva ning Jeruusalemma poole viiva teekonna erinevad osad. Seda tausta on oluline kõige kirjeldatu puhul meeles pidada. Ja aeg-ajalt, nagu ka tänases kirjakohas, meenutab ta meile, mis tõeliselt kaalul on.

Vastuseks variseride hoiatusele Heroodese vandenõu kohta, avab Jeesus oma südame, ilmutades täielikku kartmatust: selline ennasttäis marionett nagu Heroodes Antipas Galileast, ei hirmut teda; ning absoluutset otsusekindlust täita iga aspekt oma teenimistööst; täide viia iga tervendamine ja vaimude väljaajamine kogu teekonnal kuni lõpuni. Jeesuse otsustavus saab jõudu tema kirglikust kuuletumisest Jumala kutsele: salmis Lk 13:33 ütleb ta, “Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme…” – see on sõnakuulelikkus, mis viib ta otse surma, nii nagu ka kõiki teisi põlatud prohveteid, kes hukkusid jäädes sõnakuulelikuks Jumala kutsele (vt Lk 9:22,33).

Viimaks ilmutab Jeesus südantlähestavat igatsust Jeruusalemma järele. Ta teab, et seal ta reedetakse ning lüüakse risti, kuid kuidas ta igatseb, et see kõik võiks olla teisiti!
Jeruusalemm tunneb ta ära – näeb teda tõeliselt – alles siis kui ta tuleb Kohtumõistjana, mitte Päästjana. Tragöödia ning kaotus on sel teekonnal osad mis viivad ausse ning taastamisse, Jeesuse jaoks….ja ka meie jaoks!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on olnud suurim südamevalu su elus? Kui räägid sellest Jumalale, kuula, mida Tema sulle räägib oma suurima südamevalu kohta

* * *

ANNA OMA OLUKORD JUMALA KOHTUSSE

Esmaspäev – 3. aprill

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Ps 43:1

See on suur tund, kui haarame kinni Jumalast kui ainsast lootusest. Psalmi autoril oli maailmas tegemist “halastamata rahvaga”, “petise mehega”. Kes need ülekohtused olid? Neid tundis Taavet ja ta kaaslased. Tundis Jumal. Uskliku olukord on raske, sest ta ei saa vastu astuda samade abinõudega. Jeesus ei saanud ega saa ka Jumala kogudus kasutada maailmameetodit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meenutad häid aegu oma usuteelt, kas see on segatud kibeda nostalgia või rohke tänuga? Kumb neist annab au Jumalale, rahuldades janu Tema järele?

* * *

KUIDAS ME VASTAME?

Teisipäev – 4. aprill

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Js 65:1

Kas oleme samasugused, kui prohvetiaegsed jumalarahva liikmed? Kuigi Jumal oli lähedal, ei huvitanud neid Tema otsimine, vaid nad käitusid otsekui Jumal oleks olnud surnud. Millest selline vastuhakk? Miks tundus neile enese valitud tee palju õigem? Miks see usk ja vaimulik elu, mis neid võlus vihastas Jumalat?

Nende usuelu keskmesse oli asunud õnnelikkus; nad katsid pidulaua õnnejumalannale, ja selle kohta sai prohvet Jumalalt väga järsu sõna: “Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva.” (Js 65:5). Aga neid ei saanud noomida, sest nad ütlesid prohvetile otse näkku: “Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle..”. Nad olid nii pühad et keegi ei tohtinud arvustada nende usku. Ja just nende kohta ütleb Issand: ” … sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt.” (Js 65:12). Oleks kohutav, kui Jumal peaks sama ütlema meie kohta.

Kohtumõistmise päev tuleb. Ja siis saab ilmsiks, mis jääb püsima ning mis põleb tuhaks, sest on paljas põhk ja õled. Kõiksuguse eksitava ning väära keskel aga oli siiski Jumalal üks jääk
– väike hulk tema kummardajaid, kelle eest Ta hoolitses; valitud kellele ta lubas pärida maa. Nemad oli need, kes otsisid Issandat kogu südamega. Ka praegu on nad sageli halvakspandud, vaesed ja kurjad usklike enamuse silmis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal oma armastuses on lähedal, on nii ligi, et Teda ei ole vaja otsida kaugelt. Ja et me kindlasti kuuleksime, siis Ta kordab: “Ma olen siin, ma oled siin!” Ta sirutab välja oma vägevad käsivarred ja pakub meile pelgupaika.

* * *

KOKKU LIIDETUD

Kolmapäev – 5. aprill

Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Ef 2:13

Suurel osal rahvastel tuleb siin maailmas elada koos kõigi selle maailma piirangutega: neil tuleb taluda katsumusi, kurbust ja lahendada probleeme ilma Jumala tundmiseta, mis aitaks kogu elu tõlgendada uues valguses. Kuid Kristuses Jeesuses kõik mutub. Need, kes olid olnud kaugel – kaugel Jumalast, suur kuristik lahutas neid lepingurahvast -, on nüüd saanud lähedale.

Inimlaste võõrdumise peapõhjus on patt, kristus aga andis end ohvriks kogu maailma pattude eest (Jh 3:16;12:32; 2Kr 5:19; 1Jh 2:2). Tema surma tõttu oli võimalik andeks anda nii juutide kui ka mittejuutide patud, ning mõlemad olid saanud lähedale Jumalale nii nagu ei iial varem, ja mõlemad olid saanud lähedale ka üksteisele. Tõkkeid ei kõrvaldatud mitte üksteisele lähenemisega ega üksteise vastuvõtmisega kummaltki poolt, vaid Kristus tuli ja tegi rahu mõlemate vahel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Isa Jumal, palun puuduta mu südant, kui ma seda loen, ja muuda mind, et ma tervitaksin lahkelt võõraid, kes võibolla minu arvates seda väärt ei ole, nagu sa oled vastu võtnud mind.”

* * *

JUMALA VÄGI PÄÄSTEKS

Neljapäev – 6. aprill

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Ps 143:9

Kahtlemata olid kunagi selle, 143 psalmi taga tegelikud vaenlased, aga me ei saa ega peagi nendest täpselt teadma. Vaenlastest pääsemiseks on meil vaja näha Jumala palet, kuulda ta heldust ja paluda juhtimist. Osadus, Jumala sõna meenutamine ja palve on uskliku inimese võitlusvahendid.
Kristlane ei saa kaotada lootust, vaid võib alati rõõmsa ja usaldusliku meelega palvetada Jumala poole, kellel on kogu võim ning kes armastab meid Kristuse pärast: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6–7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alusta tänast kohtumist Jumalaga patukahetsuspalvega, kasutades oma sõnu või mõnd palvet, mida tead. Lõpeta oma kohtumine Jumalaga, tänades Teda oma pääste eest ja andes end taas Tema teenistusse.

* * *

IGATSUS PÜHAKOJA JÄRELE

Reede – 7. aprill

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ps 43:5

“Mispärast Sa tõukasid mu ära? Miks…?” Kui teised enam ei hooli, miks siis Sinagi lakkad seda tegemast? Miks Sa jätad maha mahajäetuid? Miks Sinagi suled oma varalaeka uksed nende eest, kelle eest seda on juba niigi tehtud? Miks Sa ei kõrvalda ohte, mida mina teha ei suuda? Kui mu enda tarkus on otsas, miks siis Sindki ei ole nõu andmas?

Nõnda pärime (endalegi teadmata) hädas olles. Sellelaadsed küsimused aga eeldavad uskumist, et Jumal ei ole meid kaitsmas ega meile vastamas. Kust aga pärineb selline veendumus? Kas oleme eelnevalt õnne, edukust, rahu, rõõmu, õiglust samastanud Jumala lähedaloluga?

Vahetult pärast oma nördimuse ja meeleheite väljendamist Taavet palvetab, “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse.” (Ps 43:3). Palve aga eeldab usku, et Jumal kuuleb ja vastab ning tegutseb vastavalt tema igatsusele, (samas ka nii, nagu Jumal igatseb). On õige, kui me ei püüa oma negatiivseid tundeid ja mõtteid olematuks vaikida, vaid julgeme nendega tulla just nimelt Jumala ette, kes ainsana suudab nendele lahenduse tuua. Palves tuleb Taavet Jumala ette, et too viiks ta oma altari ette. Astudes sammu Issanda poole, astub viimanegi samal ajal Taaveti poole.

Hädaolukordadest, mil tundub, et Jumalat pole enam meie lähedal, leiame väljapääsu, kui taasveendume Tema olemasolus. Võime Taavetist võtta eeskuju ka selles, et ta ei keskendunud oma hädadele ja enesehaletsusele, vaid tõstis pilgu üles. Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Probleemi käsitlemine ja lahendamine on uskumisviisi küsimus. Mis muu see usk siis on?

* * *

MUL ON JANU

Laupäev – 8. aprill

Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse. Ps 43:3

Psalmis 43 räägitakse Jumala templi võrratust ilust. Tempel kujutab kristlastele kohta, kus nad kohtuvad Kristusega. See on armulaud. Kristlane januneb elava Jumala järele (Ps 42:3), tulla Jumala altari äärde (Ps 43:4): “Et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!”

Armulaud on kristlase ohvrialtar, kus ta astub elavasse osadusse Jumalaga. Seal ta meenutab, mida Jeesus tegi tema jaoks Kolgata keskmisel ristil, ning võtab isiklikult vastu andeksandmise. Kannatustes olles leiab kristlane lohutust armulaual.

Ilmutusraamatu järgi on kristlased keset suuri kannatusi ja muret armulaua kaudu ühendatud taevase jumalateenistusega. Taevases liturgias ülistavad inglid tapetud Talle, kes on toonud lunastuse kogu maailmale ning kes üksi on väärt avama lõpuaegade rullraamatut: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.”” (Ilm 5:9,10)

Sellest taevasest rõõmust osasaamiseks kristlane palub: “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Risti ees aukartust tundes, janus Kristuse järele, kes alati elas Isa täielikus ligiolus ja kannatas meie eest, anname tänu, et meie janu Jumala järele saab selle tõttu rahuldatud.

* * *

 

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala isiksus

Piibel kõneleb Jumalast, kui isiksusest. Ta on “… elav ja tõeline,” 1Ts 1:9. Tema isiksust väljendub selles, mida ta teeb:
• Jumal armastab. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud” (Jh 3:16)
• Jumal vihkab. “Neid kuut asja vihkab Issand” (Õp 6:16)
• Jumal hoolitseb. “Sest tema peab hoolt teie eest” (1Pt 5:7)
• Jumal kurvastab. “Ja ta süda valutas.” (1Ms 6:6)

Üksnes isiksus vihkab, armastab, hoolitseb ja kurvastab. Seetõttu on Jumal elav, igavene ja isikuline olevus.

Päeva Sõnum. 12. nädal: 19. – 25. märts 2017

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

12. nädal: 19. – 25. märts 2017

Paastuaja 3. pühapäev. Oculi

Nimetus Oculi (“silmad”) on võetud psalmi antifonist (Ps 25:15).
Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Selle pühapäeva teema haakub esimese paastuaja pühapäevaga ja kutsub inimest mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Meelespeetav kirjakoht: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Mõtle sõnadele: Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes:”Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!” Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna. Ja neid välja viies nad ütlesid: “Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!” Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks. (1Ms 19:15-17,26)

Aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik. Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub! Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi! Mõtelge Loti naisele! Kes oma hinge püüab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus! (Lk 17:29-33) Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger. (Lk 14:33)

Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fl 3:13b,14)

* * *

TULEMUSLIK USK

Pühapäev – 19. veebruar

Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Ilm 3:19

Apostel Johannese päevil oli Laodikeia kogudus alla käinud. Kõigist seitsmele kogudusele saadetud kirjast on sõnum Laodikeiale (Ilm 3:14-22) kõige karmim.
Karistus on kõikide pärisosa, keda Jumal armastab. Mu poeg, ära põlga Issanda karistust
ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:11,12)
On liigutav ja ootamatu, et Kristus armastab neid, kes seitsme koguduse seast seda kõige vähem väärivad. Karistus ei tule mingiltelt vaenulikelt jõududelt, vaid koguduse Issandalt endalt. See on aluseks manitsusele olla jätkuvalt ja kestvalt hoolas ning otsustavalt meelt parandada ehk meelt tuleb parandada üks kord ja alatiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, Jumalalt ja võibolla ka mõnelt uskmatult sõbralt – kui tulemuslik on sinu usuelu? Pea meeles, et Tema, kelle vastus kõige enam arvesse läheb, on ustav ning ootab ukse juures…

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 20. veebruar

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.
Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ja Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

PÖÖRDU, SIIS VÕIB ELADA

Teisipäev – 21. veebruar

Parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält. Jr 26:13

“Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.” (Hb 5:7-9)
Jeesuse poolt varustatud päästes on midagi stabiilset ja kestvat. Kuid kes soovivad sellest päästest kasu saada, on seatud teatud tingimused. Need on kokku võetud kuulekuse nõudes, selles, mida ka Poeg oli õppinud.

Kuulekus tähendab Jumala tahtele täielikku allumist. See on inimesepoolne vastus Jumala-poolsele päästevahendite pakkumisele. Pääste on kättesaadav kõigile, kes on talle kuulekad, olgu need juudid või paganad, rikkad või vaesed, haritud või harimatud, vabad või orjad (vrd Gl 3:28).

Evangeeliumi universaalsus peegeldub Kristuse universaalses efektiivsuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle läbi oma usuteekond. Kas tundub, et oled usus täiskasvanuks saanud? Mõtiskle palves, mida peaksid tegema, et edasi liikuda ja otsusta teha midagi selle heaks Jumala väes.

* * *

LEIGUS – KAS OLED VÕI EI OLE?

Kolmapäev – 22. märts

Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Ilm 3:15

Laodikeia kogudus teod on kokku võetud süüdistuses sa ometi külm või kuum (vt Läkitus Laodikeia kogudusele, Ilm 3:14-22). Võimalik, et sellise kujundi kasutamine tulenes asjaolust, et linn sai oma veevarud lähedalasuvaist kuumaveeallikaist; linna jõudes oli kuum vesi muutunud leigeks. Seda leiget vett võidi vastandada lähedalasuva Hierapolise kuumale veele ühelt poolt ning Kolossa külmale värskendavale veele teiselt poolt. “Kuum vesi tervendab, külm vesi värskendab, leige vesi aga ei tervenda ega värskenda, seda võib kasutada vaid okserefleksi esilekutsumiseks.”, kirjutas sajandi tagune arstiteaduse õpik.
Sõnumiga võidi aga ka osutada, et Laodikeia kogudus oli leige, st “otsekohene usu eitamine on parem võltsvagadusest.” Väide, et usu hülgamine on eelistatavam laodikeialaste tunnistamisele, on pehmelt öeldes hämmastav. Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule (2Pt 2:21).

Tunnistada kristlust ja jääda ise selle tulest puudutamata on tõepoolest katastroof. Kristluse avalikel vastastel on rohkem lootust kui leigelt ükskõiksetel. Kõige kaugemal on tõest Kristuses just need, kes tõelist usku ilmutamata sellest leigelt tunnistavad. Oma hoiakuga eitasid laodikeialased kõike, mida Kristus tegelikult tähendab.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuv kogukond saab olemas olla vaid usuelu kontekstis.

* * *

ÜLESTÕSTETUD PILK

Neljapäev – 23. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

Me oleme maharõhutud südamega ja ülestõstetud pilguga inimesed. Meie meeleolu ei ole alati võrdselt kurb ega rõõmus. Peame paratamatult arvestama mitmesuguste tunnetega.
Need, kes maailma tolmus kõndides ülendavad oma südamed Jumala poole, on teostanud kõige pikema palverännaku. Nad on ületanud maa ja taeva vahe. Niisugust rännakut võib ette võtta ainult usklik inimene. Uskmatu inimene ei saa iial öelda: “Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas.” (Ps 123:1)

Uskmatus ei suuda inimest ülendada materiaalsest maailmast kõrgemale. Tal pole oma silmi kuhugi tõsta. Meie hinge võib Jumala poole ülendada ainult usk. Pilgu tõstmine taeva poole on füüsiline liigutus, aga see on niisugune liigutus, mis väljendab me usku ja see pärast on see kasulik. Sealt tuleb tõeline abi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peatu ja küsi Jumalalt, kas su elus on alasid, kus peaksid otsima lepitust.

* * *

KRISTLANE PALUB OMA PATUD ANDEKS JEESUSE NIMES

Reede – 24. märts

Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Ps 25:11

Inimesele on Jumalast seatud piirid, mida me elu jooksul oleme korduvalt ületanud. Piibel nimetab üleastumist ka piiririkkumiseks … need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki (Gl 5:21). Kui sa tegeled patuga, mida Jumala sõna keelab, siis oled sa juba Jumala riigi piiridest välja astunud.

Meie süütegu on õigest elust ära pööramine ehk õigete asjade kuritarvitamine. Jumal on loonud meile õige elu võimalused, aga meie kasutame neid kurjasti. Inimene teab, et ta on halvasti toiminud ja süütegu jääb ta südant koormama.

Meil tuleb andeks paluda, sest andeksandmine toimub Jumala nime aule apelleerides. Sakarja raamatus ennustatakse: “Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.” (Sk 14:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi – mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pana oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutumatus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

ISSANDA TEENIJA

Laupäev – 25. märts

ISSANDA KUULUTAMISE PÜHA

Paastumaarjapäev

Maarja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu. Lk 1:40,41

Tänases kirjakohas on Eliisabet kesksel kohal, mitte ainult Maarja rasedust ära tundes, vaid ka tema üle rõõmustades ning tema kohta prohveteerides. Tundub, et ingel Gabriel avas Maarja jaoks tee nii, et ta sai oma lugu jagada sugulasega. Ja et Maarja just nii teeb, tõstab veelkord esile tema usku. Sest tõeline usk tahab jagada häid uudiseid selle kohta mida Jumal tegemas on! Selle jagamise tulemusel saab ta ise kinnitatud Eliisabeti Pühast Vaimust inspireeritud vastuse läbi.

Saanud kinnitatud selle külastuse läbi, puhkeb Maarja kiitma Jumalat. Sõnadega “Magnificat anima mea Dominum” (“Minu hing ülistab Issandat”) algab ladinakeelne Maarja kiituslaul (Lk 1:46–55). See on põimik Vana Testamendi tsitaatidest, millest suur osa on pärit Hanna laulust (1Sm 2:1-10).
 See on Jumala suurte päästetegude poeetiline ülistus.
Magnificat on klassikalises kirikumuusikas üks säravamaid ja pidulikemaid peatükke.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eliisabet aitas Maarjal uskuda kõike, mida Jumal talle näidanud oli. Palveta nende eest, keda tead täna kinnitust vajavat selleks, et üldse suuta jätkata. Kas on midagi millega saaksid neid aidata?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala olemasolu

Piibel ei püüa tõestada Jumala olemasolu. “… sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas …” (Hb 11:6). Jumala olemasolu on tõsiasjana võetud nii Vana kui Uue Testamendi kirjutajate poolt. “Alguses lõi Jumal …” (1Ms 1:1), Piibel algab teatega Jumalast ja tema olemasolust. 2Ms 3:14 kirjakohas ütleb Jumal: “Ma olen see, kes ma olen! ” ja Js 44:6b “Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina!”

Ilm 1:8 “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.”
Ilm 22:13 “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!”
Ps 90:2 “Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.”
Ap 17:28a “Sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme.”
He 11:6 “Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas.”

Jumala olemasolu kohta on palju argumente. Toodagu siin vaid mõningad.
1. Üldine usk Jumalasse lähtub inimese sisemusest. See on inimesele sünnipärane; see tuleneb tema mõistuspärasest tõe tunnetamisest.
2. “Põhjuse ja tagajärje” argument. Kõik on alguse saanud mingil põhjusel. Meie ümber on looming ja see eeldab Loojat. Looming ei saa tekkida ilma mõistusliku, isikupärase Loojata, samuti nagu tähestik ei saa luua kirjandusteost ilma autorita.
3. Antropoloogiline argument. Inimese moraalne ja intellektuaalne iseloom eeldab moraalse ja intellektuaalse Looja olemasolu.
4. Piibel ja Kristus, tema neitsist sünd, patuta elu, asendussurm, ihulik ülestõusmine ja palju enamat, – see kõik eeldab Jumala olemasolu.

Päeva Sõnum. nr. 24, 11. nädal. 12. – 18. märts 2017

PALVE JA USK

11. nädal: 12. – 18. märts 2017

Paastuaja 2. pühapäev. Reminiscere

Pühapäeva nimetus Reminiscere (“tuleta meelde”) tuleb psalmi antifonist (Ps 25:6). Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega liitusid palve ja usk.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Mõtle sõnadele: Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna ajaloos ei juhtu. Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastussse segavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teise vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. “Kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.” (Rm 5:9)

Nüüd peaks olema kerge uskuda Jumala armastust meie vastu. Suur töö on tehtud. Jumala Poeg on surnud meie eest, kui me alles patused olime. Kui palju lihtsam on nüüd uskuda seda, et elav Kristus meie eest hoolitseb ja suure päästmistöö võidukale lõpule viib!

Kristuse surm on ainulaadne ajaloosündmus.

* * *

ABIVAJAJA USU PUUDULIKKUS

Pühapäev – 12. veebruar

Jeesus ütleb: “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” Mk 9:23

Seda lauset tuleb tõlgendada Jeesuse õpetuse üldises valguses (vt ka Mk 10:27 ja 11:24). Need eksivad, kes arvavad, et usu kaudu võivad nad täita iga soovi, mis juhtub neile pähe tulema. Tunnustähe otsijate soovi (Mt 16:1) ja Sebedeuse poegade palve lükkas Jeesus tagasi (Mk 10:35-37). Needki eksivad, kes arvavad, et inimese usk on ta aitaja. Mõnigi on arvanud, et ei ole tähtis, keda või mida me usume. Tähtis olevat vaid usk ise.
Jeesus tahab öelda, et Jumalal on piiramatud abistamisvõimalused, kuid abi omandamine sõltub inimese usalduslikust koostööst Jumalaga. Me ei peaks “Jumalat kiusama” vastutustundetute “usupalvetega” selle saamiseks, mida me küll inimlikult soovime, aga ainult siis, kui see on ka Jumala tahe (Mk 14:36). See ei ole teoloogiline juuksekarva lõhkiajamine, vaid selles väljendub meie vajadus omada “Kristuse meelt”, mida annab Vaim. Samas on see hoiatus mitte võtta üht Pühakirja väidet teistest eraldi ega rajada selle alusele ülemeelikut palvet.

Peaks ehk veel hoiatama arvamise eest, nagu oleks julge pealehakkamine suure usu tunnus. Üheksal jüngril oli küll hea pealehakkamine, kuid nende puudus vaimulik jõud. Niisugune pealehakkamine võib vaid usku kahjustada.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui hüüame: “Tule Issand Jeesus!” alles siis tõuseb Kristus Pühakirja lehekülgedelt muutudes nähtavaks meie ususilmadele. Avades end talle, avame end tema Vaimule.

* * *

RASKED AJAD

Esmaspäev – 13. veebruar

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ps 25:6

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pööranud. Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päevast teise, ükskõik mis juhtuks. Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutumatust armastusest ning juhtimisest.
Psalmi keskelt leiame Taaveti tunnistuse: “Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile,
kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.” (Ps 25:10). Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsumusi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üks osa Püha Vaimu tööst on meile isiklikult meelde tuletada Jumala julgustusi või tõdesid.

* * *

PALVE KATSUMUSES

Teisipäev – 14. veebruar

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

KINDEL, ET SINUGA ON KÕIK HÄSTI?

Kolmapäev – 15. märts

Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks! 1Kr 10:12

Sa arvad, et oled piisavalt tugev ja see ülimuslik teadmine kaitseb sind eksimast? Ka Pauluse adressaadid Korintoses nägid endid kui “tugevaid” vastandudes “nõrkadele” – kellede südametunnistus ei lubanud neil ebajumalatele ohverdatud liha süüa (1Kr 8:7). Just seepärast hoiatab Paulus neid (ja ka meid): “Ole ettevaatlik!”. Pelgalt see, et sa tead midagi, ei pruugi sind hoida kõikide ülejäänute kombel kiusatusse langemast. Paulus illustreerib seda ohtlikku olukorda milles korintlased taolise upsakuse ja nipsakusega olid, näidetega Iisraeli ajaloost.

Nii nagu korintlased, oli ka Iisraeli rahvas (tugevad ja nõrgad üheskoos!) nautinud kõiki õnnistusi mis kuulusid neile Jumala rahva eesõigusena. Nad anti Moosese juhtimise ja hoole alla; Jumal kaitses neid imeliste sekkumiste läbi ning varustas igapäevaselt vajalikuga – ometi vaid 2 inimest nende hulgast, kes Egiptusest välja läksid, lõpetasid oma rännaku ka tõesti Tõotatud maal! (4Ms 14:30) Miks?

Sest testimise ja katsumuste aegadel olid ülejäänud lakanud usaldamast Jumalat ning Tema poolt neile antud juhte, ja pöördunud ebajumalate poole (2Ms 32:1-6). Patustamine vanas lepingus olles, tõi aga kaasa kohutavad tagajärjed (4Ms 25:1-9). Ja kuigi meie täna oleme kaitstud Kristuse verega, peaksime siiski meeles pidama, et ka Jumala uuel lepingul on kaks poolt.

“Tugevad, ” ütleb Paulus, “Vaadake ette!” Kiusatus on osa, mis kuulub inimeseksolemise juurde. Neile aga, kes on “nõrgad”, meenutab Paulus, Jumala ustavust. Kui me otsime seda, siis leiame ka välajpääsu. Jumal on ustav; meie osa on jääda ustavaks Temale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled silmitsi kiusatustega? Palu, et Jumal aitaks sul saada teadlikuks enda nõrkustest ning õppida toetuma Tema tugevusele.

* * *

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Neljapäev – 16. märts

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala helduse nägemine. Jumala helduse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvala, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südameid tõeliseks kahetsuspalveks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle viimase poole aasta peale – milliseid lubadusi oled Jumalale andnud, mis on poolele teel kuhugi kadunud? Aga viimase kümne päeva jooksul? Kiida Jumalat Tema ustavuse eest ning kuula, mida Ta sulle ütleb.

* * *

PATT JA PÄÄSTMINE

Reede – 17. märts

Ei jää ju häbisse ükski neist, kes Sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt Sinust loobuvad. Ps 25:3

Taaveti hirmude põhjusteks on kaks asja: vaenlased – oletatavalt vägagi reaalsed väljastpoolt tulevad hävitajad, teiseks, tema enese patu ja läbikukkumise kogemine. Ühel pool näeme usaldust ja kindlust, teisel pool aga Taaveti hirmu, et ta võib saada välja heidetud. Ühelt poolt teab Taavet et Jumal on armastav ja ustav; teisalt tunneb ta end ükiskuna ja rõhutuna.

Enamik meist ei pea iial oma elus vastu seisma sellist laadi välisvaenlasega nagu Taavetil vaja oli; meil võib olla ka väiksem oma isikliku patususe kogemine kui temal. Meie maailmas defineeritakse läbikukkumist teiste näitajate alusel; see pole niivõrd Jumala standarditele alla jäämine, kuivõrd ühiskonna ootustele mittevastamine. Kuid Taaveti usalduse ja kindluse allikas on Jumala ja Temaga sõlmitud lepingu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi, mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pana oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutumatus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

KÄIA KOOS JUMALAGA JA KOGEDA TEMA ARMASTUST NING LÄHEDUST.

Laupäev – 18. märts

Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda. 1Kr 10:13

Paulus kutsub meid üles saama teadlikuks sellest, kuidas me elame. Valede asjade ülistamine viib meid otse surma. Iisraeli rahva ajalugu on kui elav hoiatus korintlaste ja nüüd ka meie silme ees. Kristlastena teame, et oleme patused ning päästetud üksnes Jumala armust. Ja et me siinpoolsuses ei ole mitte täiuslikud, siis tuleb olla alati valvel, et ei tekiks illusiooni juba “päralejõudmisest”. Me ei tea sugugi kõike ja seepärast võime kergesti komistada ja langeda. Mis sünnib siis kui meid kiusatakse?

Kas Jumal jätab meid sel hetkel üksi, et tuleksime ise toime? Salm 13 väidab, et Jumal on ustav, et ta on alati meiega, soovib meid aidata ega ei luba meile osaks saada suuremat kiusatust kui suudame kanda. Seega, kui keegi on täna silmitsi kiusatustega, või ta olla kindel ühes: Jumal on ka praegu meiega.

Tema on ustav, kes soovib meid aidata. Ta ei saada me teele kiusatusi, mida me ei suudaks kanda ega lase meile tulla katsumisi, mis ületaksid meie jõu. Olge siis julgustatud, ärgem andkem alla, saagem julgeks!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul Püha Vaimu väes täna järgida Tema tahet, mitte pöörduma enese teedele!

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL

Piibel ilmutab meile Jumalat kui ainust, lõpmatut ja igavesti olemasolevat, kellel ei ole algust ega lõppu. Ta on kõigi asjade, nii materiaalse kui mittemateriaalse Looja ja Kandja. Ta on Kõrgeim isiksus-intellekt ja Universumi õiglane Valitseja. Ta on elu ning ainus eluallikas (Jh 5:26).
Inimene oma loomulikus olemuses ei või tunnetada Jumalat mõistuse kaudu. Naamalane Soofar küsib Iiobilt: “Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?” (Ii 11:7). Kuid “… Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused. Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu.” (1Kr 2:10,11)
Jumala isiksus võib avalduda meile ainult ilmutuse kaudu. Vanas Testamendis on ta ennast ilmutanud prohvetite läbi. Uues Testamendis aga ilmutab ta ennast oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu (Hb 1:1-3).

Päeva Sõnum. nr. 23, 7. nädal. 12. – 18. veebruar 2017

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

10. nädal: 5. – 11. märts 2017

Paastuaja 1. pühapäev. Invocavit

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (“Ta hüüab mind”) tuleb psalmi antifoni algusest (Ps 91:15).
Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusaja ei jäta ka täna meid rahule, kuid meie abi on Kristus, kiusatuste võitja

Meelespeetav kirjakoht: Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Mõtle sõnadele:
Jeesus ütles neile: “Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud. Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna. Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma,
sest ta on valetaja ja vale isa. Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind. Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind? Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.”
Jh 8:42-47

Maailm kannatab seesmiste vastuolude pärast, mis on kogu maailma ilme muutnud selliseks, et inimestel on siin raske elada. Inimesed on üksteise vastu ükskõiksed, sageli lausa vaenulikud.
Jeesus tuli ja ilmutas meile armastust nõnda, nagu apostel seda kirjeldab: “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda” (1Jh 3:1). Mida see meie jaoks tähendab? Meid võetakse Jumala perekonda. Me astume välja oma otsimisest, lõhestatusest ja rahutusest ning saades leidja õnne osaliseks, saame südamesse imelise rahu. Nõnda me elame Jumalale vaenulikus maailmas, kus me oleme ja jääme n-ö võõrasteks.

Kas meie oleme maailmas ükskõiksed? Mida me näeme oma perspektiivis kuningate Kuninga lastena? Kas halli argipäeva, karjääriredelit, igavest elu? Me ei saa olla meelepärased maailmale ja tegutseda õigluses. Ainult Jumala armu vastu võttes, siis kui meis püsib Tema “seeme”, suudame elada Tema käskude ja tõotuste kohaselt. Kuna oleme Tema lapsed, võime saada ka maailma jaoks iseäralike kogemuste osaliseks. Me suudame jääda õiglasteks, kui me loodame Jumalale ja teeme Tema tahet.

Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Jumal on meile valmis pannud.

* * *

KAS TUNNED ENNAST?

Pühapäev – 5. veebruar

Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et Ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama. Mt 16:21

Jeesus ei muutnud oma järgimist jüngrite jaoks iialgi lihtsaks. Mitte kordagi ei üritanud Ta neid kuidagi “ära rääkida” enesele järgnema – näiteks pakkudes mingeid liikmelisuse privileege vm. Pigem andis Ta jätkuvalt mõista, et Tema järgimise hind saab olema kallis.
Igasugune kuulutamine mis varjab seda hinda, meelitades millegi muuga, on halvem kui ükskõiksus, on vastutustundetu. Sisuliselt eeldas Jeesus oma jüngritelt sedasama, mida oodati temalt: täielikku enesesalgamist ning valmisolekut võtta vastu hülgamine ning kannatused. Ei mingit odavat kuulsust või kergeid võite. Igal saabuval päeval tuleb meil pingutada, et oma südamesuhtumine ja meelelaad hoida kooskõlas Temaga. Ja et too noor rikas mees ei olnud valmis siduma end taolise pühendumisega, siis ei saanud ta kogeda ka rõõmu mis tuli Jeesusega koosolemisest, samuti aga keeldus ta pakkumast paljudele vaestele paremat toimetulekuvõimalust. Sakkeus otsustas täiesti vastupidiselt ning tõi sellega suure õnnistuse enesele ning teistele enese ümber.

Meie valmisolekul maksta Jeesuse järgimise hinda on alati meist endist kaugemaleulatuvamad tagajärjed. Igas põlvkonnas peale Kristust on olnud mehi ja naisi, kes on valmis olnud loobuma oma maisest turvalisusest, risikinud naeruvääristmise ning põlgusega, paljudel puhkudel isegi oma eludega, selleks et näidata ja kuulutada rõõmusõnumit Kristusest.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge lubage ümbritseval maailmal suruda teid oma mudelitesse, vaid pigem lubage Jumalal uuendada teid nii, et kogu teie meelsus ja mõtlemine saab muudetud

* * *

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 6. veebruar

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma vabastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Psalmisti maailm koges sõdu ning looduskatastroofe mis tekitasid inimestes hirmu ning turvatunde kadumist. Võime lugeda sõjalistest, põllumajanduslikes ning majandustrateegiatest, mida rakendati püsimajäämiseks. Samas aga annab Piibel hoopis teistsuguse perspektiivi inimese turvalisusest, osutades, et see on kõrgemal kõigest, mida inimlik pingutus korda saata suudaks. On võimalik kogeda turvatunnet ning julgeolekut ka kesest kõige hullemaid väliseid tingimusi.

Psalm 91 räägib meile täna sellest, mida Jumal võib meie heaks teha, ning kuidas saame ise valida, kas tahame seda kogeda. Jumal pakub pelgupaika, varjumisekohta, päästet, kaitset ning turvalisust. Tema pääste katab meid nagu emalind, kes oma poegi varjab; tema ustavus ümbritseb meid nagu purustamatu linn; Tema inglid hoiavad meid kõige kurja eest.

See kõik aga ei toimi iseenesest. Meie peame valima oma olemise paigaks Tema – “viibima” temas – ja see on kestev olek, mitte ajutine puhkus – tunnistama oma täielikku sõltumist Temast, hoolimata sellest, millised on ümbritsevad välised tingimused. Meie osa on armastada ning austada Teda, hüüda Teda appi hädaajal, teadmises, et Tema tõmbab meid välja. Kas see kõik tundub liiga hea, et tõsi olla? Kas mitte ka jumalarahvas pole määratud kannatama kõike samamoodi kui teised? Jah, enamasti. Meenutage Paulust, Joosepit – ja Jeesust! Ei tohi aga segi ajada tõelist turvalisust igasuguste raskuste ning valu puudumisega. Jumal on tõotanud, et kui meie armastame ning usaldame teda, siis Tema on meiega ka raskustes. Ja see on võrreldamatult parem kui olla raskustes ilma Temata!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline kujund aitab sul 91 psalmis kõige paremini mõista seda täiuslikku turvalisust, mis tuleb Jumalalt? Jaga seda mõne sõbraga täna.

* * *

PÜÜNISED

Teisipäev – 7. veebruar

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Jk 1:12

Jaakobus hoiatab oma kirjas erinevate pettuste eest, mis meie mõtteviisis võivad hakata domineerima. Võime saada petetud enda positsiooni ja väärtuse küsimustes (Jk 1:9-11), kiusatuste ja himude läbi (Jk 1:13-15), võime hakata kahtlema Jumala usaldusväärsuses (Jk 1:16-18). Need petlikud mõtteviisid lisavad meile kannatusi, sest nii on veel rohkem asju, mille vastu tuleb võidelda.

Samas võime ennast petta ka muul viisil – näiteks arvates, et Jumal valmistab meile kiusatusi, mitte ei anna meile häid asju. Kuigi ise teeme pattu, siis kipume selles süüdistama Jumalat. Kord üks mees õigustas oma abielurikkumist, öeldes, et miks Jumal juhtis ta kokku sellise ligitõmbava naisega, kui Jumal pidi ju teadma tema selleteemalisi nõrkusi. Ometi ei tule patt kunagi Jumalalt – vaid hoopis meie enda kangusest, oma tahtmisest ja enese rahuldamise soovist.

Nii saame Jaakobuse kinnituse salmis 12, et Jumal tõesti õnnistab ja austab meid kui me selles võitluses püsivad oleme.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On ainult üks vastumürk pettusele – see, kui avame end täiesti Jumala tõele. Mis valdkonnas kaldud sina enim petetud saama? Palu, et Jumal vabastaks su pettuse väe alt!

* * *

KIUSATUSE ALLIKAS

Kolmapäev – 8. märts

Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, Tema ise ei kiusa kedagi. Jk 1:13

Teame Vanast Testamendist, et Jumal mõnikord testib oma rahvast (Hb 11:17-19). Saatan katsub meid teiselt poolt, mängides ihadele, mida endas hellitame (1Jh 2:1). Nagu kala, lähme õnge ja meid tiritakse kaldale. Kui oleme kord langenud, võtab patt meist võimust. Võrdluseks on toodud loomulik elutsükkel: “Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma” (Jk 1:15).

Me ei mõtle just tihti niisugustes mõistetes. Jaakobus näitab otse, milline on sündmuste ahel – himu, patt, surm, selle vastandiks on kiusatus, kannatlikkus, elu. Erinevalt kalast saame valida saada piisavalt targaks, et saatana sööt ära tunda ja sellest keelduda.

“Võrgu” kujundit kasutatakse kreeka tragöödiates, kus paganlikud jumalad, võivad sepitseda inimese kokkuvarisemise, kõigepealt teda solvates ja siis pahatahtlikult karistades. Meie Jumal ei ole niisugune. Ta ei anna meile kunagi halba asja ega soovi meile häda. Jumala eesmärk pole meid viia kiusatusse, kuid ta lubab kannatusi, et treenida meis sõnakuulelikkust (5Ms 8:2–5).

“Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.” (Jk 1:17,18). Need on salmid, mis taastavad meie moraalse kompassi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud …, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. (Hb 2:3)

* * *

ÄRA VAATA ENDALE

Neljapäev – 9. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

Kui Jeesus oli kõrbes kiusatud, tsiteeris ta seda kirjakohta: “Inimesed ei ela üksnes leivast”. Meie materiaalne heaolu sõltub meie vaimsest seedimisest. Nagu meie, nii ka õitsengus Iisrael võis selle unustada. Teised jumalad, nagu materialism ja staatuse armastamine või lihtsalt nauding vähendavad meie igatsust Jumala ja Tema sõna järele, nii et see pole enam põletav nälg, vaid kõigest kerge huvi.

See käsk oli antud neile, kes tulid läbi kõrbe kui alanduse, proovilepaneku ja usaldamise läbikatsumise kohast (5Ms 8:2-6). Rahvas oli jõudmas maale (5Ms 8:7-9), kus neid ootab küllus ja nende kõhud saavad täis (5Ms 8:10). Pärast meeldetuletust järgida Jumala käske (5Ms 8:11), korratakse peatüki koostisosi vastupidises järjekorras. Vaata salme 5Ms 8:12-18, et näha, kuidas see toimib.

Moosesele oli väga oluline, kuidas me oma vaimse pärandi järgmisele põlvkonnale edasi anname, ning see on oluline ka meile. Viimastel aastatel on noorte aktiivsus Lääne kirikus vähenenud, samal ajal kui mujal maailmas kasvab noorte kristlaste arv plahvatuslikult. Miks on see nii? Kas oleme kaotanud silmist selle kirjakoha peamised väiteid? Kui Jumal on meie elu mitmel viisil õnnistanud, peame vältima ohte, mida need õnnistused võivad kaasa tuua, ja mõtlema, kuidas saame edasi anda pärisosa, mis on tõeline õnnistus järgmisele põlvkonnale. See on tõsine vastutus, millest me ei saa loobuda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loe läbi psalmist 103 salmid 1-5 ja täna Jumalat õnnistuste ees, mida oled saanud.

* * *

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 10. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps. 91:11,12

Meie ühiskond haarab sageli näljaselt kinni iga võimalusest, et vältida meie luupainajaid tõeks saamast. Kaitse vajadus kõigi võimalike hädade vastu paneb inimesed ostma kindlustuspoliise, turvakaameraid ja signalisatsioonisüsteeme ning sunnib valitsusi investeerima järjest põhjalikumatesse informatsiooni kontrollimise ja inimeste jälgimise viisidesse. Psalmis 91 kirjeldakse erinevaid võimalikke hädasid: haigus, sõda, anarhia, salaplaanid. Nende ja meie enda ettekujutatud õuduste ees näib tõotus “Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ..” hämmastavana ja ületab kõik meie unistused.

Kuid see ei ole kaitse selle vastu, mis võib meid tabada. Pane tähele, kuidas asesõnad muutuvad – psalmist räägib omaenda kogemustest, kuid teeb seda sellepärast, et anda kindlustunne kellegile teisele. Issand räägib lõpuks tähelepanuväärsete sõnadega “Ma olen ta juures, kui ta on kitsikuses …”, meenutades meile neid hästituntud sõnu “Kui ma kõnnin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga…” (Ps 23). See ei ole põgenemine elu katsumuste eest, vaid tõotus, et Jumal on koos meiega ja hoiab meid halbadest tagajärgedest, viib meid läbi kõige kurjematest aegadest.

Saatan kasutas salme 11 ja 12, et panna Jeesust proovile (Mt 4:5-7). Kuid kunstlikult loodud kriis Jumala tõotuste proovilepanekuks ei ole alandlik usaldus. Me ei peaks võtma mõttetuid riske. Soov vältida kurja on õige soov, ja on tähtis osa ligimesearmatusest, kas me mõtleme kindlustusest kaotuse vastu või oleme valvsad potentsiaalsete terroristide suhtes. Kuid me ei saa ega tohi olla halvatud terrori poolt: kui saabub häda, siis tõotab Issand tuua need, kes Teda armastavad, ohutult sellest läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Raskused, häda, tagakius, nälg – kõigis neis asjus peame võitlema. Kuidas me suhtume probleemidesse, ütleb meie usu kohta rohkem, kui ilusad sõnad. Too oma hirmud ja sidumised nüüd Tema ette.

* * *

JUMALA KAITSEALUSE JULGEOLEK

Laupäev – 11. märts

Oma tiivasulgedega kaitseb Ta sind ja Tema tiibade all sa leiad varju; Tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ps 91:4

Siin võrreldakse Jumala tegevust linnuga. Kotka tiivasulgedes on ühendatud tugevus ja hellus. Needsamad tiivad, mis ohustavad vaenlast, on varjuks ta poegadele. Nii on ka Jumalas tugevus ja hellus ühendatud.

Selles kirjakohas saab leida usklikule neli õnnistust:

1. Jumal peidab meid kurja eest, et kurjus meid ei leiaks;
2. kui kurjus tungib ligi, siis on Jumal meie kaitse;
3. tema varjab meid liigse külma ja kuumuse (päiksepaiste) eest;
4. tema toidab meid, nagu lind toidab oma pesasolevaid poegi.

Kõik seda on usklikele lubatud juba siinses elus. Mis siis veel seal peaks olema?
Jumala sõna tõde on meie kilp. Inimese seisukohalt nähtuna võib Jumala sõna järgimine olla meile raskuste ja tagakiusu põhjuseks. Tõeliselt on see meie parim kilp. Teatavasti võrdleb Paulus Jumala sõna mõõgaga (Ef 6:17).

Nii võime rõõmsalt veenduda Jumala kaitse tõhususest. Ohud võivad olla avalikud või salajased, need võivad tuleneda haigustest või vaenlastest, aga Jumala kaitsest piisab igas olukorras.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Psalm 91 küsib meilt, kuidas me tuleme toime õnnetusega, olgu see suur või väike. Palu, et Issand ehitaks meie usalduse Temasse, mida iganes tulevik tooks.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

I. PIIBEL – JUMALA SÕNA
Piibel käsib usklikku lugeda Pühakirja
Loe 2Tm 2:15

“Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana”, on korraldus. Piiblit uurides sa mõistad, et see üksnes ei sisalda Jumala Sõna, vaid see on Jumala Sõna. Pea seda alati meeles, et Jumala Sõna sisaldab sõnu Jumalast, aga ka saatanast, deemonitest, inglitest ja inimesest, – nii häid kui halbu sõnu. Jumal on tõde ja ta ei või valetada. Saatan “… on valetaja ja vale isa” (Jh 8:44). Inimene on maine, piiratud ja seetõttu ei kõnele alati tõtt (vt. Mt 22:15-46). Siin variserid, saduserid ja heroodeslased püüdsid Jeesust võrgutada ütlema midagi Jumala käsu vastast. Nende sõnad olid kõneldud kurjal eesmärgil, mis väljendasid maise inimese mõtlemist. Jeesus aga kõneles Jumala sõnu.

Piiblit uurides esitagem enesele järgnevad küsimused:
1. Kes kõneleb: Jumal, saatan, ingel või inimene?
2. Kellele Jumal kõneleb: Iisraeli rahvale, paganatele, Kogudusele, inimesele üldiselt või mõnele inimesele individuaalselt?
3. Kuidas ma võin seda Pühakirja rakendada oma ellu, et saaksin paremaks kristlaseks?

Päeva Sõnum. 7. nädal. 12. – 18. veebruar 2017

TEENIMATU ARM

7. nädal: 12. – 18. veebruar 2017
3. pühapäev enne paastuaega
Septuagesima

Pühapäeva ladinakeelne nimi septuagesima (“seitsmekümnes”) väljendab päevade arvu, mis jääb ülestõusmispühadeni. Seda pühapäeva on nimetatud ka 9. pühapäevaks enne ülestõusmispüha. Kogudus pöörab nüüd pilgu saabuvatele pühadele. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg. Kogudust kutsutakse üles kannatlikult elama ja tegutsema, lootes Jumala armule.
Pühapäeva evangeeliumitekstides tuletatakse meelde, et Jumala armu ei saa ära teenida. Tema headus on sama kõigi suhtes.

Meelespeetav kirjakoht: Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Mõtle sõnadele:
Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud! (Ps 80:15,16) Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist (Ps 116:1)
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! (Js 37:17a) Vahest langeb nende alandlik palve Issanda ette ja igaüks pöördub oma kurjalt teelt; sest suur on viha ja raev, millega Issand seda rahvast on ähvardanud. (Jr 36:7) Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma elanikel ja kogu Iisraelil, kes on ligidal ja kaugel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid. (Tn 9:7)

Kui usutakse, et Piibel on Jumalast inspireeritud, siis on loomulik kahtluse aegadel selle poole pöörduda, et saada turvatunnet, juhtimist ja selgust. Kui Taaniel seda tegi ja leidis tõotuse Paabeli vangipõlve lõppemise kohta (Jr 25:12), siis hakkas ta seda taotlema. Tema ülestunnistus- ja patukahetsuspalve tuli südame põhjast. See oli arvatavasti inspireeritud kirjakohast 3Ms 26:40, mis kutsub üles sellisele reaktsioonile, kui inimesed on viidud vangipõlve. Taaniel järgib Jumala kogu tahet (Ap 20:27), mitte ainult kindlat teksti. Tema palve on täis teoloogiat.

Taaniel teab, et pöördub Jumala poole, kes on suur ja kardetav, kuid kes siiski peab oma armastuse lepingust kinni, sest Ta on Jumal, kes tahab isiklikku suhet inimesega. Jumalat kirjeldatakse kui armastuses ustavat, õiglast, halastavat ja andestavat. Häda, mis on tabanud Iisraeli, on Jumala õigluse ja lepingule truuksjäämise tõend, sest see needus tabas neid, kes rikkusid lepingut. Iisraelil on meeleheitlik vajadus andestuse järele, sest nende käitumises on ebaõiglust, truudusetust, kurjust, mässumeelsust, sõnakuulmatust, üleastumistest, Jumalast ärapöördumisest.

Taaniel anub andestust toetudes Jumala loomusele. Ta apelleerib Jumala suurele halastusele. Tema palve Jumalale olla õiglane vihjab Jumala tegudele alates loomisest, kui Ta kehtestab oma õiglase korra maailmas. See viib kaebusele Tema reputatsiooni suhtes. Lepingu järgi Jumal on sidunud oma nime Iisraeliga. Kui eesmärk on, et rahvad austaksid Jumalat, siis on edasitee taastada Iisrael, mitte hüljata ta.

Võttes palves aega, et mõelda Jumala loomusele, aitab see muuta meie palveajad rohkem vestluseks kui lihtsalt oma problemide, vajaduste ja soovide nimekirja lugemiseks.

* * *

KUMMALINE PALGAMAKSMINE

Pühapäev – 12. veebruar

Jeesus ütleb: “Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.” Mt 19:29

Loetud salmis aetakse jüngrid juba teistkordselt Jeesuse õpetuse radikaalsuse tõttu segadusse (vaata Mt 19:10,25). Kõigepealt ootab Jeesus, et nad mõtleksid abielu peale ilma igsuguste lahutuse mõteteta. Ja edasi peavad nad suhtuma jüngriks olemisse välistades igasuguse materiaalset tasu. Siiski, nii nagu abiellu on asetatud õnnistused, mis pole materiaalselt mõõdetavad, on kaasneb ka jüngirks olemisega lisadimensioon mis ületab kaugelt selle hinna. Aga hind on olemas.

Abielludes nõustume kõikide teiste “välja arvamisega”. Jügriks saades aga “Jeesuse esimesele kohale” asetamisega. Ja see on raske neile, kelle isikliku maailma keskpunkt on nad ise. Kui jõukust jätkub on võimalik luua omaenese kuningriik, mille kuningas sa oled. Anda aga valitsus üle teisele Kuningale ja hakata tema sõna kuulama läheb siis palju maksma. Jeesuse järgmine nõuab suhete ka prioriteetide radikaalset ümberpaigutust, mille tagajärjel need kes enne olid esimesed või lähedased, liigutatakse kaugemale ja asjad millele kulus põhitähelepanu ning aeg, kaotavad selle kriitilise tähtsuse.

See aga ei tähenda, et oleme üksi ning eesmärgitult maha jäetud. Meie “perekonnaks” saab uus kogukond, rikkalikum ja mitemkesiesem kui oleksime iial julgenud loota. Veelgi enam – meid ootab töö, mis viib oma piiride tajumiseni ( ja seda sadakorda enam kui harjunud oleme). Jeesus on siin aus ja hoiatab et tema järgimine sisaldab nii muutusi kui ohvreid. Aga see ei tähenda kaotust!

Vastupidi, paljude jaoks, kes on pidanud kõrget hinda maksma osutub viimses kokkuvõttes just Jumala rahva tundmine, jumalariigi töö tegemine, aga kõige enam Jumala enese tundmaõppimine kõrgeimat kasu toovaks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirjuta paberile, mida Jeesuse järgmine sulle maksma on läinud. Oled sa omadega plussis või miinustes? Ja pea meeles, et viimne kokkuvõte on veel tegemata!

* * *

JUMALAIGATSUS

Esmaspäev – 13. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

Kristlastena küsime ikka endalt: miks Jumal varjab ennast? Sama keeruline on seletada nutvale lapsele, miks tema ema on toast lahkunud. Ning Taavet nutab just nagu laps Jumala ees. Tema tunded on väga hellad. Seejärel näeme järsku, kuidas ta tuju muutub (Ps 13:5). Mis on selle põhjus? On see õrn hääl või tuttav nägu?

Meil tuleb oodata lõpuni, et teada saada. Nii, nagu kasvav laps õpib ajapikku hoolitseva vanema eemalolekut taluma, rahuneb Taavet Jumala armastuse teadmises. Kaugus või raskused ei tähenda hülgamist. Küsimus “Kui kaua?” ei leia vastust, kuid keset hirmuunenägu näeb see nuttev laps uksepraost natuke valgust.

Enamik meist lähevad mingil eluhetkel läbi sellistest raskustest, et me kaotame lootuse ning hakkame arvama, et Jumal on meid unustanud. Nii Aabraham, Saara kui Haagar tundsid seda kogemust. Suur julgustus on teada, et Jumal ise teab ja mõistab selliseid tundeid ning et need on selgelt Tema sõnas kirjas. Antud tunnete väljendamist ei peaks nägema kui kahtlust või usaldamatust. Mõnikord mõtleme või meid pannakse mõtlema, et selliste asjade väljaütlemine mingil viisil vale või isegi Jumalat teotav. Piibel seda ei väljenda. Selliste tunnete väljendamine on osa suhtest, sõprusest Jumalaga, et saame Talle öelda täpselt, mida tunneme.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal tundub kaugel olevat, hüüa teda!

* * *

RÄÄGI MEIE SUUREST JUMALAST!

Teisipäev – 14. veebruar

“Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest. Ps 18:4

Aastaid oli Taavet olnud lindpriiks kuulutatud ning tagaaetav õela, vaimselt ebastabiilse kuningas Sauli poolt. Taavet oleks võinud Sauli tappa, kuid ta ei teinud seda põhjusel, et Saul oli Jumala poolt võitud kuningas ( vt 1Saamueli 24). Nüüd, ise kuningas olles ja vaba kõikidest oma vaenlastest voolab Taavetist välja see imeline kiituse ja tänuhümn Temale, kes teda ikka on päästnud.

Tegelikult annab Taavet meile hea õppetunni sellest kuidas rääkida teistele Jumala suurtest tegudest meie elus. Kasutades isiklikus lähenemises sõna “Issand”, jutustab ta meile mida Jumal talle siin ja praegu tähendab (Ps 18:1-3), kirjeldades seejärel haaravalt kui ligidal ta oli surmale ning kuidas Jumal oma väes sekkus ja pani tema vaenlased taganema (s 4-15). Ta maalib meile pildi Jumala tugevast ent hellast päästest (s 16-19) ja lõpetab selle lõigu enese pühendamise kinnitusega oma Issandale. Tema kogemuse kaudu kasvanud usaldusest saame aimu viimases hüüdes: “Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri” (s 30).

Taavet kasutas Jumalalt saadud luule- ja lauluandi, et tunnistada oma Jumalast ning see inspireerib Jumala rahvast ka veel tuhandeid aastaid hiljem. Sinu lugu ei ole ehk nii sensatsiooniline kui Taavetil, kuid kristalsena on sinulgi palju hämmastavat teistega jagada – kasvõi see kuidas on Jumal muutnud sinu elu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi täna Jumalalt, kuidas võiksid oma ande kasutada Temast tunnistamiseks. Ja kui sa ei ole kindel milliseid ande sul üldse on, siis küsi Jumalalt seda ning küsi ka oma sõpradelt – ja sa saad teada!

* * *

IGATSUS ÜHINEDA KRISTUSEGA.

Kolmapäev – 15. veebruar

Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Fl 3:7

“Ma arvan…” võiks teisiti väljendada eluaegset kindlat otsust, millega kõikvõimalikud privileegid kui ka riitused arvatakse kasutu prügi hulka. Sama lausega mõistetakse hukka ka kõik need, kes kristlust püüavad tagasi tirida käsumeelsusesse (vaata Fl 3:2).
See kirjakoht peegeldab meile tegelikult vaimulikku revolutsiooni, kus Paulus kasutab raamatupidamisest tuntud väljendeid. Ta avastas, et läbi käsuseaduse tulev õigsus Jumala ees, mille nimel ta oli nii pühendunult ja innukalt töötanud, ei ole kasum vaid hoopis kahjum. Ta näeb kõiki oma varasemaid saavutusi rämpsuna, võrreldes eesõigusega kuuluda ja teenida Issandat Kristust.

“Ma saan kasuks” asetub kontrastina kahju vastaspoolele. Kuidas kasuks? Mõtleme näiteks abielu peale. Sa saad kasuks teise inimese koos kogu tema olemusega ning lisaks veel tema perekonna.. Samamoodi kui oleme Kristuses, saab kõik mis on tema oma meie omaks. Ning see kasvav kogemus tema suurusest, kui meid üksnes usu varal “leitakse” temas olevat – saab olema meie jätkuva hämmastuse allikas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus jagas oma lugu meiega. Palu, et Jumal võiks anda sulle täna võimaluse jagada oma lugu kellegi teisega.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Neljapäev – 16. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

Psalmis hüüab õige Jumala poole. Ta palub, et Jumal oleks talle kalju, mille varju ta võiks põgeneda. Teda piirab pilkavate vaenlaste hulk. Sest mu elu on kulunud südamevalus
ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku (Ps 31:11).

Kuid sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.
See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.

Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21,22).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul järgida Taaveti eeskuju, kui tood omaenda haavumised ja vajadused tema ette. Kujutle enda ümber kindlust, varjupaika, mille kohal lehvib armastuse lipp.

* * *

VÄLJA SÜGAVAST VEEST

Reede – 17. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

Psalm 18 on Taaveti elu ja võitluste kokkuvõte pärast kõiki raskusi Koljati, Sauli, Absalomi ja vilistitega.

Salmid 2-3 näitavad meile kaheksa põhjust, mille pärast armastas Taavet Jumalat. Need kirjakohad aitavad meil paremini mõista Taaveti suhtumist Jumalasse, kes oli talle: väeks, kaljuks, mäelinnuseks, päästjaks, pelgupaigaks, kilbiks, abisarveks ja kõrgeks varjupaigaks.

Jumala armastus tuleb läbi Taaveti südame, kui ta hüüab appi oma Jumala poole (s 4-7). See oli tegelikult kõigi ta pääsemiste ja Jumala abi saladus, sest Taavetile oli meeles lubadus: “Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Ps 50:15)

Ja siis tuleb Jumala vastus imetegude läbi, millega Ta päästis Taaveti. Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu. (2Sm 22:7). Jumal hakkas tegutsema.

Ta väetegevuse ilmingud on kahesugused. Esiteks, materiaalses maailmas leiavad aset maavärinad, mägede alused kõiguvad, tuleb pimedus, sajab rahet ja tuliseid süsi, sähvivad välgud, vete sügavused paljastuvad. Selliseid nähtusi Jumala karistuse väljendusena on olnud läbi Piibli ja ajaloo. Teiseks on väeavaldused vaimses maailmas: Jumala viha, suits ja tuli, Ta sõitluse hääl, abikäsi, mis tõmbas Taaveti välja suurest veest. Sest ta on kõikväeline Jumal!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ees on Taaveti tänulaul pääsemise eest. Palju kordi on Jumal sind elus kitsikustes välja aidanud? Meenuta kuidas ilmus Jumala abi sinu eluteele.

* * *

KRISTUSES HINNATAKSE VÄÄRTUSED ÜMBER

Laupäev – 18. veebruar

Et mul ei oleks oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Fl 3:9

Paulus alustab uut kirjalõiku (Fl 3:1-11) taas kord hävitavate vastulausetega juudikristlastest oponentide suunas, kes nõudsid meessoost paganakristlaste ümberlõikamist selleks et need oleksid “täiuslikud” Kristuses. Paulus vastab neile oma lugu jutustades ning andes vastulause juudistajatele, kuid annab ühtlasi ka filiplastele täpselt Kristuse looga (2:6-11) vastavuses oleva jüngri mudeli, milles praegune alandus toob tulevikus ülendamise.

Siin rõhutab ta tungivalt, et osaliselt sõltub meie tulevik sellest mida teeme olevikus; kus “tunda Kristust kui oma Issandat” on ülima algus ja kulminatsioon (ka tema jaoks). Just siin ühtib Pauluse elumudel Kristuse omaga: praeguses olevikus elab Paulus “risti kujulist” elu – kandes kannatust teiste pärast – samamoodi kui ta ootab tulevast ülestõusmist.
Teema kõikide nende jaoks, kes praeguses lääne ühiskonnas elavad, on aga teglikult küsimus: mida tähendab elada “risti kujulist” elu ühiskonnas, mis on hullumiseni tagaajamas lõbu ja naudiguid, ning kus täielikult salatakse igasugune surmajärgse elu võimalikkus. Ja siinkohal on meil palju õppida ülejäänud 2/3 maailmalt, neilt meie õdedelt ja vendadelt, kes hästi teavad ning igapäevaselt elavadki sellist elu mille Paulus Kristuse mudeli kohaselt ka filiplaste silme ette seadis.

Üle kõige aga tuleb meil tungivalt palvetada ning leida praktilisi viise reaalselt üksteisest hoolida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pauluse “üks asi” on ikka veel peaasi: tunda Kristust ning järgida Tema eeskuju. Mida tähendab see täna sinu jaoks?

* * *

LISA TEADMISED

ÜLESTÕUSMISPÜHA TSÜKKEL

Järgnevad pühapäevad ja pühad on seotud ülestõusmispühadega ning liiguvad sõltuvalt 1. ülestõusmispüha tähistamise ajast. 1. ülestõusmispüha on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva ja see võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini.

Eelpaastu aeg

Kolm nädalat ilmumisaja järel on paastueelne aeg ehk eelpaastu aeg. See on üleminekuaeg ilmumisajast paastuaega. Liturgiline värv on sel ajal roheline, mis tähistab siin pühadevahelist aega.
Päev enne paastuaja algust on vastlapäev – viimane pidupäev, mil võis rõõmustada, lõbutseda ja süüa-juua valimatult. See on alati teisipäev. Mõnel pool nimetati ka lihaheitepühaks (ladina k carne vale – hüvasti liha!), vastupidiselt lihavõttepühale. Pärast vastlapäeva ei tohtinud liha enam süüa, sest algas paast.

• T 14. veebruaril on slaavlaste misjonäride munk Kyrillos’e ja piiskop Methodios’e mälestuspäev.

Püha Kyrillos (u.826 Tessaloonika – 869 Rooma) ja tema vanem vend Methodius (u.815 Tessaloonika – 885 Moraavia) sündisid Makedoonias. Püha Kyrillos kasvas neljateistkümnendast eluaastast koos imperaatori pojaga. Ta sai varakult preestriks. Pärast pöördumist Konstantinoopoli, oli ta katedraali raamatukoguhoidja ja filosoofia õpetaja. Ta viis suure eduga läbi vaidlusi hereetikutega – ikonoklastidega.
Otsides üksindust, siirdus ta oma venna Methodiuse juurde Olümpose mägedele, kuid tema üksindus ei olnud pikaajaline. Imperaator saatis mõlemad vennad aastal 857 jutlustama Evangeeliumi Koozari rahvastele. Püha Kyrillose jutlused veensid Koozari vürsti ja kogu rahvast, kes said kristlasteks. Tänutäheks palusid vennad, et vürst vabastaks kõik kreeka vangid. Kyrillos pöördus kodumaale koos kahesaja vangiga.

862. aastal algasid vendade peamised teod. Vürst Rostislavi palvel saatis imperaator nad Moraaviasse, et jutlustada Head Sõnumit slaavi keeles. Kyrillos ja Methodius koostasid slaavi aabitsa ja tõlkisid slaavi keelde Evangeeliumi, Apostlite tegude raamatu, psalmid ja mõned teised jumalateenistuse raamatud. Ka jumalateenistusi pidasid nad slaavi keeles. Pärast jutlustamist Moraavias kutsus paavst Andrianus II vendi Rooma, kus ta kohtles neid suure austusega. Oma tervise poolest oli Kyrillos haiglane ja nõrk inimene. Ta jäi varsti haigeks ja suri astudes kloostrisse aastal 869 42. aasta vanuses. Methodius sai peapiiskopiks ja elas oma piiskopkonnas Pannonias.

Moraavias oli vendade tegutsemine keeruline saksa-ladina vaimulikkonna vastuseisu tõttu, nad ei olnud rahul jumalateenistuse “slaavistamisega”. VIII sajandil keelas üks Kirikukogudest jumalateenistused teistes keeltes peale ladina, kreeka ja heebrea keele. Methodiust süüdistati Kiriku kaanonite rikkumises ja ta oli kolm aastat vangis. Uus paavst Johannes VIII vabastas Methodiuse ja nimetas ta Moraavia peapiiksopiks, aga keelas jumalateenistused slaavi keeles. See keeld tühistati formaalselt 880. aastal.
Pärast Methodiuse surma 885. aastal jälitati tema jüngreid Moraavias ja need, kes ellu jäid, leidsid endale varjupaiga Bulgaaria vürsti Borissi kaitse all. Just Bulgaarias jätkati Kyrillose ja Methodiuse tegusid.

• L 18 . veebruaril on kiriku õpetaja ja reformaatori Martin Lutheri mälestuspäev
Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele “95 teesi”, milles arvustas katoliku kiriku ebakohti (sh indulgentside müüki). Sel päeval tähista-vad luterlased usu-puhastuspüha. Ta kutsus kristlikku kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust välja.

1522. aastal ilmus Lutheri tõlgitud Uus Testament ja 1534. aastal Piibli tervikteksti tõlge, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhi-mõttele tõlkimises. 1529. avaldas katekismused.

Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.
1862. aastal püstitati Keila lähedale Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949. aastal. See oli ainus Martin Lutherile püstitatud mälestusmärk kogu Vene keisririigis.
PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

I. PIIBEL – JUMALA SÕNA

Piibel on terviklik raamat.

Loe 2Pt 1:21

Piibli ühtsus ja terviklikkus on ime. Piibel on raamatukogu, mis koosneb 66 raamatust ja on kirjutatud 40 erineva kirjutaja poolt umbes 1500 aasta jooksul. Piibliraamatute kirjutajate seas on inimesi kõikidelt elualadelt, harimatuid ja harituid. Piibliteemad hõlmavad religiooni, poeesiat, draamat, biograafiaid, prohvetlust, ajalugu, õigusteadust ja teisi teadusi. Ometi on tema erinevad osad harmooniliselt ühendatud tervikuks, nagu eri kehaosad moodustavad inimkeha.

Selline imeline harmoonia on matemaatiliselt võimatu. Kuidas mõista seda? Ainus pädev vastus on: “… Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest” (2Pt 1:21).

Päeva sõnum. 6. nädal: 5. – 11. veebruar 2017

KAHESUGUNE KÜLV

6. nädal: 5. – 11. veebruar 2017

5. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesus räägib tähendamissõna külvajast, kes külvab head seemet oma põllule. Aga ka tema vastane külvab oma seemneid. Mõlema külvatud seeme kasvatab vilja, kuid inimene ei suuda alati vahet teha, kust läheb piir Jumala ja kurjuse riigi vahel. Alles aegade lõpul eraldab Jumal terad sõkaldest ning hea halvast. Seepärast tuleb lasta Jumala sõnal meie sees tööd teha. Usklikud suudavad taluda üksteise nõrkusi ja oodata kannatlikult Jumala lõikusaega Loe edasi

Päeva sōnum. 5. nädal. 29.01 – 03.02 2017

LOODUSJÕUDUDE ISSAND

5. nädal: 29. jaanuar – 4. veebruar 2017

4. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva piiblilugemised julgustavad meid end kõiges Jeesuse hoolde usaldama. Tema aitab meid kõigis probleemides. Loodusjõudki alluvad Jeesusele. Inimene on kõiges Temast sõltuv. Usk Temasse, kes vaigistas tormi ja päästis Peetruse hukkumisest, võidab lootusetuse ja annab uut usaldust. Loe edasi

1 2 3