Kategooria postitused

Päeva Sõnum Nr. 55. 15. – 21. oktoober 2017

SUURIM KÄSK

42 nädal: 15. – 21. oktoober 2017

19. pühapäev pärast nelipüha

Armastuse kaksikkäsk võtab kokku käsuõpetuse sisu. See, kes armastab Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, täidab Seaduse korraldused. Jumala armastus sünnitab ka meis armastust. Armastus on 15kõigi Jumala käskude täitmise võti.

Meelespeetav kirjakoht: See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armas-tagu ka oma venda. 1Jh 4:21.

Salmis 1Jh 4:12 kinnitab Johannes, et kui me üksteist armastame, elab Jumal meis ning tema armastus saab meis täielikuks. Salmides 1Jh 4:17-21 pöördub ta tagasi täieliku armastuse teema juurde, kuigi ei puuduta seekord Jumala armastust meie vastu, vaid meie armastust Jumala vastu. Johannes ei osuta, et ühegi kristlase armastus võiks selles elus olla täielik ja veatu, pigem arenenud ja küps, suunatud alaliselt Jumalale.

Igasugune väide Jumala armastamisest on pettus, kui sellega ei kaasne omakasupüüdmatu, praktiline armastus vendade ja õdede vastu. Valetaja seisukoha rumalus ei ilmne ainuüksi selle ebaloogilisuses, vaid ka tõsiasjas, et armastus Jumala ja armastus oma venna vastu moodustavad tegelikult ühe käsu. Ja see on tema käsk, et me usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii nagu tema meile on käsu andnud (1Jh 3:23). Seda õpetas Jeesus ise.

See oli tema, kes ühendas teksid Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus (5Ms 6:4) ja Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand! (3Ms 19:18), kuulutades seejärel, et neis on koos kogu Seadus ja Prohvetid (Mt 22:37-40). Me ei või lahutada seda, mida Jeesus ühendas. Peale selle, kui armastame Jumalat, peame ka tema käske (1Jh 2:5; 5:3), tema käsk on aga armastada ligimest nagu iseennast.

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled meil käskinud Sind ja oma ligimest armastada ning nii kogu käsuseadust täita. Aita meil Sinu käskude järgi elada ja Sinu armastusel end juhtida lasta, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

KEDA SA TEGELIKULT OTSID? KAS SA OTSID TEDA KÕIGEST SÜDAMEST?

Pühapäev – 15. oktoober

Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mk 12:29-31

Markus püüab näidata Jeesuse vastastele, et igaüks võib kasu saada Jeesuse õpetusest. Üks kirjatundja oli Jeesuse vastuseid kuulanud ja vaaginud. Ta nõustub entusiastlikult vastusega, mille ta saab, ja kordab oma õppetundi viisil, mis näitab, et ta on mõttest aru sanud, ja saab vastutasuks tunnustuse Jeesuselt targa vastuse eest. Millest tal siis ikka veel puudu on? Vastus peitub võib-olla kirjakohtades Mk 10:15 ja 10:51,52, mis kutsuvad üles lapselikult, usaldavale usule.

See vestlus leiab aset kohe pärast Jeesuse tegevust templis, milles võib näha sümboolset tem-pli hävitamist. Jumala sõna teab, et kõigil põletusohvritel saab olema lõpp. Kuidas siis Jumalat vastuvõetavalt teenida? Jeesuse vastus pole uus. Iisraeli prohvetid olid sageli öelnud, et sõna kuulata on parem kui ohverdada (1Sm 15:22) ja et Jumal ootab andestamist, mitte ohvreid, Temale allumist, mitte põletusohvreid (Hs 6:6). Uues templis, mille Jeesus ehitab, on meie ihud elavad ohvrid. Me ei ela enam selle maailma normide kohaselt, vaid meie vaim on Jeesuses uueks saanud (Rm 12:1,2).

Meil kästakse Jumalat armastada ja ka Teda otsida, sõna “otsima” on meie jaoks olulisemgi kui armastus (Am 5:4; Mt 6:33). Jumala armastuse keel võidakse kergesti segi ajada sooja tundega, mis tekib Jumala pool olemisest, mis kahjuks ei too meie käitumises esile muudatust, ei mingeid ohvreid ega tõotusi teenida Teda kuni lõpuni, ei mingit kohta õiglusele ega õigele kohtlemisele. Otsimine tähendab pingutust, raskeid valikuid ja distsiplineeritud tööd eesmärgi saavutamiseks. See näitab ka, et me pole kohale jõudnud. See, kes otsib, pole veel leidnud, aga ta vaatab õiges suunas ning astub samme eesmärgi poole. Nagu see kirjatundja?

Sest käsk: “Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Rm 13:9) Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Jk 2:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See kirjakoht võib meid ajendada läbi viima enesevaatlust: Mis on meie suurimad ambitsioonid? Milliseid samme me astume nende realiseerimiseks? Lühidalt: millises suunas me läheme?

* * *

 

MIDA AJALUGU ÕPETAB?

Esmaspäev – 16. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

On leitud, et ilma ajaloota puudub inimkonnal teadmine, kes me oleme või kuidas oleme tekkinud – sellisel juhul oleks inimkond nagu kollektiivse amneesia ohver, kes pimeduses kobades püüab leida oma identieeti. Identiteedi omamine on loomuse kujundamise üks põhilisi alustalasid ning selles vajab inimene teadmist oma juurte kohta.
Nehemja ja tema rahvas aga tundis oma minevikulugu sedavõrd hästi, et nad suutsid ilma igasuguse pingutustea seda palves tsiteerida (Ne 9:16-31). Ning kuna nad tundsid oma minevikku, suutsid nad mõista ka olevikku (Ne 9:33,37); kogedes õiglast rahulolematust neid ümbritseva olukorra suhtes. Nende lootus, et Jumal hakkab toimia lähtus Jumala pootl minevikus antud tõotuste teadmisest.

Ka meie usk lähtub sellestsamast loost, mida iisraellased oma palves tsiteerisid. Kristus ei tulnud käsuseadust ja prohveteid tühjaks tegema, vaid seda täitma (Mt 5:17). Ning sel viisil on ta ühendatud sama Nehemja ja tema rahva toimimise liiniga. Iisraeli usu “viinamarjad” on need, milles pressitakse uut jumalariigi veini. Ja mida rohkem suudame seda, oma vaimulikku pärandit, hinnata, – seda tugevamaks muutub ka meie identieet ning kristlik loomus. Ning sellessamas on ka vastu-mürk religiooni tarbimisele, mis kosub mineviku hülgamisest sündinud juurtetusest.

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suudele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala ees mõni hetk neile inimestele ja sündmus-tele, mis on sinus kristlikku loomust kujundanud. Siis palveta, et Jumal võks tervendada sinus iga loomuse külje, mis on saanud mineviku tõttu kuidagi väänatud.

* * *

 

USKU EDASI ANDES

Teisipäev – 17. oktoober

Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! 5Ms 6:4,5

Sõnum Jumala ainukordsusest ning ühtsusest kõlab maailmas mis on täis ebajumalakummar-damist. See tunnistus, mida tuntakse ka “Shema” (hbr. k tekstis 4. salmi esimesest sõnast, mis tähen-dab “kuule!”) nime all, on kogu piibelliku usu alustalaks.

Viies meid otse inimesepoolse kohase vastuseni – selleni, kuidas meil tuleks vastata ainsale tõelisele Jumalale, kes on oma rahvaga astunud lepinguosadusse. Nii peaks väljenduma meie vas-tus: armastuses Tema vastu – kogu meie südamest, hingest ja jõust ning selles, et teeme tema teed ja tahtmise peamiseks juhtnööriks oma igapäevases suhtluses ja valikuis.

See kutse peaks meid kohustama Pühakirja õpetust jagama oma laste ning lastelastega – et ka nemad õpiksid käima Tema teedel . Seda vastutust ei saa me jätta kohaliku kiriku või koguduse, või kellegi kolmanda kanda. Sest nii meie koguduse, aga ka kogu ühiskonna heaolu sõltub sellest kui-das meie seda ülesannet täidame. Kui sul on lapsi või lapselapsi – siis kui sageli räägid sa nendega Jumalast? Ja kuidas võiksid need jagamise ja osaduse hetked muuta igapäevase elu vältimatuks ja loomulikuks osaks? See pole väljakutse mitte ainult kristlastest lapsevanematele, vaid kristlaskon-nale üldiselt – anda oma osa, et Jumala hea sõnum saaks edastatud järgmistele sugupõlvedele.
Jeesus vastas: „Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!” (Mk 12:29,30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastav Jumal hõlmab kõike seda, mida me teeme ja kes me oleme. Kõige selle pühendamine Jumalale on õige vastus Tema armastusele.

* * *

 

JUMALAT TUNDES

Kolmapäev – 18. oktoober

Evangelist Luuka päev. Luukapäev

Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. 1Jh 2:15

Võib tekkida küsimus: kuidas saab maailma armastamise keeldu kooskõlastada väitega Juma-la armastusest maailma vastu (Jh 3:16). On kaks võimalikku seletust.

Esiteks on sõna maailm mõlemas lauseosas erisugune tähendus. Kui maailma all mõelda inimesi, tuleb maailma armastada. Pidades aga silmas kurjuse süsteemi, mis on organiseerunud saatana, mitte Jumala valitsuse all, ei tohi seda armastada. Teise võimaliku seletuse kohaselt on erinev tähendusvarjund mitte sõnal “maailm”, vaid verbil “armastama”. Ühes tekstis on tegu lunastuse püha armastusega, teises iseka osalemisarmastusega. Esimese eesmärk on patuse isikut päästa, teise eesmärk osaleda tema patus.

Antud korraldus on kompromissitu. Kristlane peab armastama Jumalat ning oma õde ja venda, mitte aga maailma. Kuna armastus ei ole kontrollimatu emotsioon, vaid tahte alaline pühendamine millelegi või kellelegi, võib seda tõepoolest ka keelata või käskida. Põhjus, miks on keelatud maail-ma armastada, on et armastus Isa vastu ja maailma armastus välistavad teineteist. Kui meid kütkes-tavad Kristust hülgava maailma seisukohad ja eesmärgid, on ilmne, et me ei armasta Isa. “Sõprus maailmaga on vaen Jumalaga” (Jk 4:4). “Keegi ei saa teenida kahte isandat” (Mt 6:24; Lk 16:13). Kui me ei saa teenida ühtaegu Jumalat ja mammonat, ei saa me ka armastada Isa ning samal ajal maailma.

Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. (Mt 6:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millisena koged end kristlasena – lapsena, noorena või elukogenuna? Millisena Jumal sind võiks näha – või soovida, et kogeksid? Küsi seda palves…

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 19. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Psalm 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seaduse eest ja Taavet on selle üle tänulik.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu?

* * *

 

KAKS TEED, KAKS SAATUST JA ÜKS VALIK

Reede – 20. oktoober

Õndsad on need, kes peavad Tema tunnistusi ja nõuavad Teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad Tema teedel! Ps 119:2,3

Selles psalmist peegelduv Jumala Sõna valgus on rahulik ja selge, kahtlusi ja peenutsemist pole; kõik on must-valge. Jumalale pühendatud elu keskseks väljenduseks on Jumala Seaduse armastamine. See on, mis teeb ühe inimese tõeliselt õnnistatuks ja õnnelikuks.

Võimalik, et psalmi kasutati selleks, et noori õigele teele juhtida. Psalmide toimetaja teab, et selles raamatus on palju kurbi laule – kui õiglased kannatavad ja õelate käsi käib hästi ning lahen-dust ei paista. Kuid selle vastandlikkusega me alustame – ja ka lõpetame (Jh 3:15). Loti käekäik (1Ms 13-19) kirjeldab valikut, mille tagajärjed on kohutavad. Kuid Taavet julgustab meid tähele-panelikult, tahtlikult ja jätkuvalt mõtlema Jumalale, meie Loojale ja Tema järgimisele.

Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga. (Ps 19:12) Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nime-tanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks. (Jh 5:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu raha, abielu, karjäärivalikud ja ambitsioonid peegeldavad seda, kus su rõõm tõeliselt peitub? On su igapäevane usuelu täidetud rõõmuga?

* * *

  

“KURJUSE KOLMAINSUS” – MADALAD IHAD, PSEUDOVÄÄRTUSED JA EGOISM

Laupäev – 21. oktoober

Kõik, mis on maailmas – lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus -, ei ole Isast, vaid maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti. 1Jh 2:16,17

Esimene omadus – lihahimu – kirjeldab langenud, patuse olemuse ihasid. Nende kohta võib öelda, et need on maailmas, kuna kuradi valitsetud maailmas on ihadel vaba voli. On tähelepanu-väärne, et Johannes mainib kolmes salmis (1Jh 2:14-16) maailma, ihasid (himu) ja kuradit.

Näib, et silmahimu ei osutata seesmistele kiusatustele, vaid kiusatustele, mis ründavad meid väljastpoolt, silmade kaudu. Tegu on kaduvusega olla kütkestatud asjade välisest hiilgusest, uurima-ta samal ajal nende tõelist väärtust. Ilmsed näited on keelatud vili, mis tegi Eeva “silmale himu” (1Ms 3:6), Aakani himukas pilk “kaunile Sineari kuuele” saagi hulgas (Jos 7:21) ning Taaveti ihaldav pilk end pesevale Betsebale (2Sm 11:2). Siia kuulub ka iluarmastus, mis on lahutatud headusearmastusest.

Sõnaga elukõrkus osutakse kiitlejale (Rm 1:30; 2Tm 3:2; Jk 4:16), enesega rahulolevale, pretensioonikale uhkeldajale, kes püüab oma olematu tähtsusega avaldada muljet igaühele, keda ta kohtab. Ta kiitleb sellest, mis tal on ja mida ta teeb. Tema kõrkus on seotud välisega, olgu see rikkus, seisukoht või riietus; tegu on pretensioonika uhkeldamisega, sooviga silma paista või teised varju jätta luksusliku eluviisiga.
Need kolm omadust võib kokkuvõtta, kui kaks himu pluss kiitlemine – kaks rikutuse vormi, mis pärinevad meie vajadustest ja üks, mis pärineb meie omandist: ebapüha iha asjade järele, mida meil pole, ning ebapüha uhkus asjade üle, mis meil on.

Kristlaste ees seisab täna valik Jumala ja maailma vahel, konkreetsemalt maailma ihaldamise ja Jumala tahte täitmise vahel. Kuuletuksime meelsamini korraldusele “ärge armastage maailma”, kui peaksime meeles, et samal ajal kui maailm koos oma himudega on ajutised, on Jumala tahe ning selle täitjad igavesed (vrd 2Kr 4:18).
Hääl ütleb: “Kuuluta!” Ja teine kostab: “Mida ma pean kuulutama?” “Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” (Js 40:6,8) Sest praeguse maailma pale on möödumas. (1Kr 7:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks avardada su arusaamist, lisades valmisolekut ja igatsust teenida mistahes rollis Tema seda kõige paremaks peab.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.
Palve tähtsus?

Kogu Pühakiri tunnistab palve tähtsust. Esimese Moosese raamatust kuni Ilmutus raamatuni juhitakse meie tähelepanu sellele, et inimesed hüüdsid Jumala poole ja Jumal tegi nende palve peale imet – päästis nad vaenlaste käest, andis võidu sõjas, äratas surnud üles ja tegi võimatud asjad võimalikuks.
1. Meid on kästud alati palvetada. Kl 4:2; 1Ts 5:17
2. Palvet järele jätta on patt. 1Sm 12:23
3. Apostlitele oli palvetamine tähtsamaks asjaks. Ap 6:4
4. Palumine on Jumalast määratud abinõu, mille kaudu me saame õnnistust, mis Jumalal on meie jaoks. 1Jh 5:14,15; Mt 7:7-11
5. Meil on sellepärast puudus, et me ei palu. Jk 4:2
6. Vaimne ja ajaline õnnistus antakse meile palve vastusena. Ef 3:14-19; 1Aj 4:10

 

 

“Päeva Sõnum. NR 54. 8. – 14. oktoober 2017

IGAPÄEVANE LEIB

41 nädal: 8. – 14. oktoober 2017

18. pühapäev pärast nelipüha. Lõikustänupüha

Paljudes maades peetakse lõikuse püha mihklipäevale järgneval pühapäeval. Eestis nihutati 20. sajandi alguses lõikustänupüha oktoobrikuu teisele pühapäevale. Põllumehed tänavad Jumalat lõikuse eest, kuid meie kõigi kohus on tänada igapäevase leiva, toidu ja joogi, ka oma töö ja selle viljade eest. Kogudus palvetab, et meiegi elus küpseksid head viljad – õiglus ja armastus.

Meelespeetav kirjakoht: Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! ” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

Palvetagem: Helde Jumal, halastaja Isa, me täname Sind, et Sa oled meie selle aasta tööd õnnistanud. Me palume Sind: anna, et me terve oma eluga kannaksime vilja, mida Sina meilt ootad. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

VARANDUS MAA PEAL JA TAEVAS

Pühapäev – 8. oktoober

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Meile on avatud kaks võimalust. Me kas usaldame Jumalat või loodame mammonale. Need, kes usaldavad Jumalat, naudivad “rahu, mis on ülem kogu mõistmisest”, rahu, mis kestab keset tormi ja selle maailma rünnakutes (Mt 8:23-27). Need, kes tegelikkuses kummardavad rikkust või mammonat, jäävad vaevlema muredesse. See on ootuspärane, sest mammon on truudusetuse ja ebastabiilsuse jumal. Ta võib meile anda ainult oma rikkust.

Jeesuse järgi on vagal elul kaks tunnust. Esiteks on see vaba muredest. Jumala lakkamatu ustavus, millest kogu loodu annab tunnistust, teeb muretsemise täiesti ebavajalikuks. Küsige taeva lindudelt, kui te ei usu. Küsige lilledelt väljal, kui teil on vaja olla kindlad. Jumala armastus maa-ilma vastu on piiritu, see ei lakka kunagi (Jh 3:16). Ta on tundlik meie olukordade suhtes.

See kirjakoht on näide, kus Sõna tarkus on piisavalt illustreeritud maailma kogemustega. Ärevuse hiidlaine on materialismi kiiluvees pühkinud üle maailma. Materiaalne rikkus aga ei muundu millegipärast rahuks või üldiseks heaoluks. Elutäius on saavutatav ainult Jumala kuning-riigis. Mammonateenimine aga peletab inimlikud väärtused ja heaolu eemale.

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. (Lk 12:21) Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja mure-tsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Materiaalsete ressursside Jumalast suurem usaldamine on sisuliselt mammonateenimine. Need, kes seda teevad, hukkuvad elumuredes.

* * *

SAMM SAMMU HAAVAL

Esmaspäev – 9. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Tolleaegne õlilamp kandis väikest tulukest, mis võbeles tuules ja mille leek valgustas pimedu-ses ainult ühte sammu. Kui rändur astus sammu edasi, liikus valgus temaga koos.

Taavet räägib siin Jumala sõnast kui lambist ja valguse andjast. Kuid see valgus ei kaota lõpli-kult selle maailma pimedust meie ümber. Nii nagu tol ajal oli “õelaid”, kes varitsesid Taavetit, sea-des talle püüdepaelu eksitamiseks, nii on neid “õelaid” mõjusid ka meie elus, et meid Jumala korraldustest eemale juhtida.

Taavet on otsustanud ja andnud tõotuse, et järgib Jumala seadusi. Ta on mõistnud, et sõnast, mis annab elu ja valgust, tasub iga hinna eest kinni hoida. Seda mõistes võib ta Jumala korraldustest rõõmu tunda. Salmis 107 hüüab ta Jumala poole, paludes kõige põhilisemat andi – elu, mis tuleb seadusest enesest.

Kui kerge on kaotada elurõõmu, lootust ja elu ennast usu puudumise tõttu, kuid Jumala tõde-sid meeles pidades on meil võimalik usust, elust kinni hoida.

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab haheta08ma ning koidutäht tõuseb teie südameis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata Jumala Sõna, mis sul käes/silme ees on. Palu et Püha Vaim võiks avada sulle veel enam Sõna rikkust ja sügavust, selle elavakstegevat hingust. Täna Jumalat tema imelise kingi eest inimesele!

* * *

 

ÕIGLUS VÕIDUTSEGU!

Teisipäev – 10. oktoober

Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voola-ku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi! Am 5:23,24

Siin on Jumala kummardajad, kes pööravad suurt tähelepanu teenistuse üksikasjadele, ning samas ei väljenda nende elu mingil viisil seda, mida Jumala teenimine tegelikult nõuab.

Aamose sõnum kõlab üsna peatselt peale tema päevi vastu ka prohvet Hoosea, Jesaja ja Miika poolt edastatud sõnumitest, ning sama ütleb hiljem ka Kristus ise (Js 1:10-17; Ho 6:6; Mi 6:6-8; Mt 9:13). Samas ei ole selle kirjakoha mõte esile tuua asju, mis on jumalateenimises valesti, vaid mis on jumalateenistuse sooritajate juures valesti. Aamose eesmärgiks ei ole asendada rituaale sotsiaalse toimetamisega, vaid tema sooviks on pigem see, et kõik mis toimub ühiskonnas võiks olla kooskõ-las ja otseühenduses sellega, mida öeldakse ning tehakse jumalateenistusel.

Paljudes kaasaja kirikutes kõlab erakordselt kõrgetasemeline muusika, jumalateenistuse iga detail on hoolikalt ettevalmistatud ning läbi harjutatud, teenistuses on omavahel loovalt põimitud laulud ning liturgia, ja kõige sellega liitub koguduse entusiasm – ja see kõik on tore. Kas siiski on võimalik, et enam tähelepanu pühendatakse ettevalmistustele ning teenistustest osavõtmisele kui õigluse ja õige esiletoomisele kaasaja maailma komplitseeritud argipäevas? Esimest on lihtsam teha, kuid see võib saada ettekäändeks, mitte teha viimast. Veelgi hullem on see, kui aeg ning energia läheb teenistuse üksikasjade üle vaidlemiseks ning konfliktide lahendamiseks. Kui õiglus ning õigus muutuvad juhuslikuks, olles nagu veeojad, mis hakkavad voolama vaid siis kui olnud suur torm, ega ole kui sügavad jõed, mille vool ei lakka.

Tänane tekst viitab, et võtmekriteeriumiks jumalateenimise kvaliteedi kohta on see, kui hästi kõik see mida teeme jumalateenistusel, aitab inimestel selgemalt kogeda õigluse Jumalat ning tajuda Tema igatsust, et õiglust ning õigsust teostataks läbi ühiskonna kõikide kihtide ning julgustaks meid kõiki selle edendamisel (Hb 13:15,16).

See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel. (Mt 15:8) Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõh-ja. (Js 11:9) Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas! (Js 56:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita meil kummardada sind nii, et võiksime näha Sind veel selgemini, muutudes enam Sinu sarnaseks oma argielus.

* * *

MIS ON TÕDE?

Kolmapäev – 11. oktoober

Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus. Kl 2:16,17

Tundub, et koloslased olid tihedas kokkupuutes nii juutide käsuvagaduse kui ka nägemusi nägevate suundadega. Pauluse eesmärk on vabastada koguduseliikmed kõikidest sellistest komme-test ning uskumustest, millel puudub side usuga Kristusesse, sest need röövivad Jumalala lapselt vabaduse, elamise jõu ning aheldavad ta.

Kui palju meie elus võib olla asju, millel tegelikult pole midagi ühist argikristlusega? Ja kui paljud neist on meie ellu toodud väljastpoolt, teiste määratletuina?

Jah, kindlasti peavad igas ühiskonnas olema reeglid, kuid ükski neist ei tohiks tõusta Kristu-sest kõrgemale. Tõene on vaid Kristuse ihu, tema kogudus.

Kristus ei saa olla koguduse – ihu – pea, kui selle liikmed on üksilduse ning oma jäikade raa-mide poolt halvatud.

Täieliku teovõime Kristuse ihu liikmena saame alal hoida vaid Kristuse poolt toodud täielise andeksandmise jätkuvas vastuvõtmises.

Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat. (Rm 14:6) Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad. (Hb 10:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas elab õige kristlane? Milliseid reegleid peaksin ma järgima? Või piisab lihtsalt uskumisest, et Jumal on kõik juba teinud?

* * *

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 12. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on jumaldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal.

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 13. oktoober

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoo-vat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastu-käiv või mis seda halvaks paneb.

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Laupäev – 14. oktoober

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

Millise kadestamisväärse vaimustusega ülistab Taavet Jumala seadusi! Ta räägib sellest kui kõige väärtuslikumast ja meeldivamast asjast, mille üle ta armastab mõtteid mõlgutada.

On ilmne, et Jumala ja Tema seaduste sügavam tundmine paneb inimesi elu ja asju ümber hindama. Just sellepärast võib Taavet öelda, et see tarkus, mis tuleb ülalt, ületab inimliku kavaluse ning teadmised, mida võime saada koolis õppides või hankida elukogemuste kaudu.

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema sõna eest. Kiida Teda Tema seadmiste, käskude ja elu eest mis on peidetud sõnasse inimese õnnistuseks. Palu et Jumal veel rohkem avaks oma Sõna su südames.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus patuste üle.

Valge trooni kohus järgneb Kristuse tuhande-aastasele valitsusele. See on viimane kohus, kus ainult pattudes surnute üle mõistetakse kohut. Johannese ilmutus raamatu 20:5 põhjal usklikud äratatakse üles tuhat aastat enne seda kohut ja nende teod tasutakse “Kristuse kohtujärje” ees (2Kr 5:10).

1.      Selles kohtus pattudes surnud otsivad varjupaika Issanda Jeesuse Kristuse, kohtuniku palge ees. Kuid midagi sellist nad ei leia.

2.      Selles kohtus “surnud, suured ja pisukesed” seisavad Jumala ees. Kuid suure suurusest ei ole kasu. “Ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki” (Rm 3:12).

3.      Selles kohtus avatakse “eluraamat”. Miks eluraamat, kui selles kohtus ei ole ühtki päästetud? Patustele näidatakse, et Jumal oma armus varus neilegi ruumi eluraamatus, et nad ei saaks vabandada end (Rm 1:18-20).

4.      Selles kohtus surnute üle mõistetakse kohut nende tegude järgi. Jumal on õiglane Jumal. Kuna põrgus on karistuse erinevad astmed, siis ühed saavad suurema karistuse, kui teised (Lk 12:48).

5.      Selles kohtus ei ole otsuse tühistamist ega kõrgemat kohtuinstantsi edasikaebamiseks. Hukkamõistetud on kadunud igaveseks, neetud kogu igavikuks ilma lootuseta. Nende jaoks on surmavald (Lk 16:19-31) ja seal ei ole lootust, kaastunnet ega armastust. Isegi Jumala armastus ei ulatu üle surmavalla väravate.

 

ÄRA HÄDALDA EGA MURETSE

LOE: Matteuse 6:25–34

TAUSTAST: “Jumala riigi õiguse” otsimine tähendab täieliku puhtuse taotlemist mõtetes, sõnades ja tegudes. Ainult selline inimene kõlbab Jumalale ja pääseb taevasse.

1. Loetle oma sõnadega need asjad, mille pärast muretsemise Jeesus siin tekstis ära keelab. Mis Jeesuse poolt mainitud asjadest teeb sulle praegusel hetkel kõige rohkem muret? Kuidas muutuks sinu elu, kui lakkaksid muretsemast selles tekstis mainitud asjade pärast?

2. Mis juhtub perega, mille üks liige kogu aeg muretseb raha, tervise, tuleviku jms pärast? Kuidas mõjutab muretsemine meie ihulikku tervist?

3. Mis on muretsemisel ühist uskmatusega? Kuidas võiksime vähendada hädaldamist ja sellest põhjustatud uskmatust oma elus?

4. Otsi üles kõik tõotused, mis Jeesus selles tekstis oma jüngritele annab. Millist neist tõotustest on sul kõige kergem uskuda? Aga kõige raskem?

5. Loe salmid 31-32. Mis on see asi, mida tunned vajavat praegusel hetkel kõige rohkem? Kas sa usud, et sinu Taevane Isa tõepoolest teab, et sa eelpool mainitud asja vajad? Põhjenda oma vastust.

6. Mida tähendab “esmalt Jumala riigi otsimine” praktikas (33)? Mida otsid sina oma elus esmalt, enne muid asju?

7. Mida tähendab praktikas, et otsime Jumala õigust, mitte iseenda oma (33b)? Kui oled kogenud, mis tunne on lõpetada oma õiguse taotlemine ja hakata otsima Jumala õigust, siis räägi sellest kogemusest teistele.

8. Mida tähendab 34. salm? Meenuta sellist aega oma elus, mil muretsesid eriti palju tuleviku pärast. Mida sa oleksid pidanud selles olukorras hädaldamise asemel tegema?Tundes väga hästi sinu praegust olukorda, ütleb Jeesus sulle ometi salmide 33-34 sõnad. Mida sa talle vastad?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus otsis alati esmalt Jumala riiki, kuid ometi anti talle tänases tekstis lubatu asemel hoopis ristipuu. Sellel puul rippudes kandis ta karistuse, mis oleks pidanud osaks saama meile meie alalise muretsemise ja uskmatuse pärast. Just sellepärast võtab ta täna vastu ka need inimesed, kes ei ole suutnud lõpetada homse pärast muretsemist.

Päeva Sõnum. NR 53. 1. – 7. oktoober

JEESUS ANNAB ELU

40 nädal: 1. – 7. oktoober 2017

17. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstides tuleb uuesti esile surma ja ülestõusmise teema. Jeesus on võitnud inimest ja kogu loodut rõhuva surma võimu. Seepärast on Jeesusesse uskujail lootus, mis kannab üle surma läve. Kord vabastatakse kogu loodu kaduvuse orjusest.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kuidas aidata arglikel kristlastel oma usus kindlamaks muutuda? Mis aitaks meil olla julge-mad oma tunnistamises – sõnas ja tegudes?

Timoteosel oli kiusatus vaikida oma usust, et mitte saada häbistatud oma sidemete pärast vangistatud Paulusega. Me võime ennast temaga võrrelda. Vähestele meist meeldib öelda ebapopu-laarseid asju või olla seotud ebaõnnestumistega. Mõned Pauluse sõbrad jätsid ta isegi selle pärast maha. Konfliktivältijana oli Timoteos ilmselt valmis alla andma.

Paulus julgustab Timoteost oma hirmule vastu astuma ja kindlaks jääma, meenutades talle evangeeliumi suurust ja oma vangistuse põhjust. See evangeelium on nii ulatuslik, et muudab inimajalugu, ja selle viis lõpule Jeesus, kes murdis surma väe ja näitas teed ellu. Mis saab olla võrdne sellise sõnumiga?

Miks aga häbeneda armusõnumit, mis muudab meie olukorda ja eluviisi? Pauluse jaoks on häbistav vangistus osa tema kutsumusest. Mõnele võiks see tähendada ebaõnnestumist, kuid Paulus teab, et ta võib usaldada Jumalat, olenemata oma olukorrast. Tema saatus on seotud kannatava Päästja külge, kelle kannatused kulmineerusid ristisurmaga (Fl 2:8). Timoteos peab valvama seda tõde oma eluga, mille jaoks annab talle võimekuse Püha Vaim.

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26) Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg äratas Laatsaruse surnuist üles ja ilmutas oma jumalikku väge, et Tema on ülestõusmine ja elu. Elusta meidki usus Temasse, et me võiksime siin julgelt elada, rahus surra ja Tema väe läbi kord üles tõusta igaveseks eluks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KASVAV KRISTLANE

Pühapäev – 1. oktoober

Jeesus ütleb: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” Jh 11:25,26

Jeesus püüab Martat lohutada, kinnitades, et Laatsarus tõuseb üles. Marta saab nii aru, et Jee-sus viitab lihtsalt variseride üldisele usule ülestõusmisse viimsel päeval. Näib, et ka Marta on selles usulauses veendunud, kuigi tema sõnad ei peegelda erilist entusiasmi. Leinaaegadel tuhmistab käesoleva hetke kurbus tulevase õnne ootuse; kujutlusvõimele näitab, et lõplik reaalsus ei ole elu, vaid surm.

Nüüd püüab Jeesus Marta usule täiesti uut suunda anda, väites, et tema ise ongi ülestõusmine. Martal tarvitseb vaid usaldavalt temale vaadata – uskuda Jeesusesse ei tähenda olla vaid veendunud ülestõusmises viimsel päeval, vaid kogeda juba praegu seda igavest elu, mille eelmänguks ülestõus-mine tegelikult on. Selline usklik, kuigi läheb läbi füüsilise surma nagu Laatsarus, jätkab tegelikult elamist; keegi, kes Jeesusesse usub, ei hukku igavesti. Marta ei saa selle ühe hetkega antud ilmutuse kõigist üksikasjadest kohe aru, kuid kinnitab siiski oma usku, et Jeesus on Messias, Jumala Poeg, kelle tulemist Jumala rahvas on oodanud.

Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval. (Jh 6:54)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle hetke asjade üle mis on kuhjunud su meeltesse ja südamesse praegusel hetkel. Kujutle et asetad need ükshaaval kõrvale selleks, et olla vaid Jeesusega.

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 2. oktoober

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Taavet kirjutas selle psalmi ajal, mil ta oli põgenenud Sauli ja tema meeste eest Gati linna (1Sm 21:11) , mis kuulus vilistitele. Oli neid, kes ta seal ära tundsid, ja nii on Taavetil taas põhjust oma elu pärast karta, aga ta loodab Jumala peale.

Saamuel oli võidnud ta Iisraeli kuningaks, ta oli maha löönud Koljati, päästes sellega oma rahva vilistite käest. Siis pani Saul ta tuhandepealikuks ning sealgi oli Taavet edukas. Selle asemel et nüüd rahulikult kuningana valitseda, pidi ta hoopis põgenikuna elama.

Oled sa ennast leidnud samataolisest olukorrast? Oled enda arvates kõik õigesti teinud, kuid vaatamata sellele lähevad olukorrad hoopis raskemaks.

Taavet annab meile siin hea eeskuju. Ta usub, et Jumalal on öelda viimane sõna, et tema Looja pole ükskõikne ja passiivne pealtvaataja. Jumalale ei ole teadmata meie raskused, meie pisarad. Usk Jumala ustavusse annab Taavetile jõu edasi minna, või õigem oleks öelda, et Jumal oli see, kes Taavetit kandis.

Ta ütleb kahel korral: “Mida võibki inimene mulle teha?” Aga mida võivad siis inimesed meile teha? Nad võivad valetada, sepitseda kurje plaane, võib-olla isegi füüsilist kahju tekitada, kuid midagi ei saa juhtuda Jumala teadmata. Ükskord saabub palvevastus ja ükskord peavad olukorrad muutuma.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kristlaste eest, keda taga kiustakse. Palu, et Jumal võtaks neilt hirmu ja täidaks nende südamed rahuga.

* * *

 

VALUSALT AUS

Teisipäev – 3. oktoober

Kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad. Ii 19:26,27

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset, igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud? Kui Iiob ei näe õigust, kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja, hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat.

Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas (Jh 8:56). Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust (Ha 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iiobi aus vastasseis Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

 * * *

JUMALA VÄGI

Kolmapäev – 4. oktoober

Me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 2Kr 4:10

Paulus jätkab selgitamist, miks ta ei koge end heitununa ning viitab nüüd otse oma jõuallikale. See ei ole mitte temas, ega ka meis – vaid Jumalas. Ja tõesti, oma hilisemas mõttearenduses väidab Pauluse, et meie nõtrus ei ole sugugi takistus vaid pigem võimalus. Sest see toob esile Jumala väe, mis meid hoiab ning võimaldab teistel näha kuidas Jumal toimib meis ja meie läbi.

Ka pole meie nõtrus lihtsalt märk meie inimlikkusest; vaid see on tulemus sellest et oleme leidnud oma identiteedi ristilöödud Kristuses. Ristilööduga samastuda ning teda järgida tähendas tolleaegses ühiskonnas muutuda naeru – ja häbistamisealuseks. Roomas on üks hästituntud seinajoo-nistus, mis kujutab ristilöödud meest, kellel on eesli pea ning pealkiri “Alexamenos kummardab Jumalat”. Paulus väidab, et see ei ole häbistamine, sest see mis loeb, on Jumala reputatsioon; ning tema võtab just nimelt selle maailma nõrgad ja mittetähtsad oma toimimise demonstreerimiseks.

Paulus päevil tähendas taoline käitumine minemist valitseva kultuuri vastu; aga sama on tege-likult meie päevil, kus inimesi hinnatakse nende varandusliku seisundi, positsiooni või intellektu-aalse võimekuse kohaselt. Paulus ütleks meile ka täna, et taolise hindamissüsteemiga ei tohiks meil mingit pistmist olla. Mitte, et need asjad ei oleks olulised, vaid et kristliku elu kontekstis, eriti aga tehes kristlikku teenimistööd, võivad just need asjad muutuda takistusteks, mis ei lase meil näha Jumala väge toimimas. Seal oleme silmitsi kiusatusega hakata Jumala väe asemel usaldama oma isiklikku võimekust.

See, mis tulemust toob on meie veendumus, et Jumala vägi tõesti suudab seda kõike korda saata, mida on tõotanud – ning meie valmisolek usaldada teda; ja mis peale kõiki jõude, mis Jeesuse vastu üles astusid, on endiselt toimimas inimeste sees. Võime kanda enesel surma märke, kuid ainult viisil, mis teeb nähtavaks ülestõusmise väe; võib tunduda et oleme kaotanud kõik – kuid siin on palju kaugem perspektiiv mida silmas pidada – ning auhind mille poole pürgida.

Viimaks veel, ärgu tehku keegi mulle vaeva, sest ma kannan Jeesuse vermeid oma ihu küljes. (Gl 6:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta viimaseid kogemusi kus Jumala vägi kandis su läbi ja täna Jumalat veelkord selle eest!

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 5. oktoober

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja alla-käigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kumma-lisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga.

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

* * *

 

USUTÄNU ENNE ABI SAABUMIST

Reede – 6. oktoober

Ma ülistan Sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan Su nime igavesti. Sest Su heldus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Ps 86:12,13

Paljudes psalmides tänatakse Jumalat enne palve täitumist. See näitab meile tolleaegsete usklikkude usujulgust. Ainult Jumalaga ühendatud süda suudab seda. Meie ei tunne ainult usupal-vet, vaid ka usutänu. Usk suudab tänada Jumalat hoolimata sellest, kas silmad palvevastust näevad või ei. Teame aga seda, et asi on Jumala kätte antud ja tema tahe toimub. Vaja on vaid olla teatud vaimulikul tasemel.

Milline on vaimulik tänu? See on kõigest südamest. Siin ilmnebki me usu terviklikkus. Palve on nüüd vastatud ja kogu süda ülistab ja tänab Jumalat. Palves ja tänus muutub Jumal me isiklikuks Jumalaks ja õnnistused me isiklikeks õnnistusteks. Tänu on igavene väärtus. Siis kui kord palved lõpevad, jääb tänu püsima. Palves oleme inimeste tasemel, tänades aga inglite ja taevaste olendite tasemel.

Mille eest täname? Mõni meist on üle elanud momente, millal oht möödunud, siis on tunne, nagu algaks elu uuesti. Pärast seda oli tänul uus sügavus. Surnuteriigist ei ole tagasitulekut. Ainult Jeesus Kristus on tagasi tulnud, et mitte enamsurra. Usun, et Taavet sai ära põgeneda Sauli eest, siis tundis ta ennast ka nagu surmast päästetuna …Teame, et Jumal ei päästa palujaid ainult maise elu jaoks, vaid ka igavesest surmast igavese elu jaoks.

Nii lõpeb palve põhiline osa tänuga. Tänu olgu palve loomulik lõpp.

Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. (Ps 30:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Laupäev – 7. oktoober

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Kinnita mu süda kartma Sinu nime! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ai-nult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust killunemise eest (5Ms 6:5) ja elame osaduses teistega (Ef 3:18). Lõpli-kuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise.

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sat-tunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. KOHUS.

Kohus rahvaste üle.

 

See ei ole valge trooni kohus (Ilm 20:11-15). Faktide hoolikas kõrvutamine kinnitab järgmist:

1.      Kohus rahvaste üle leiab aset siis, “kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses, … siis ta istub oma aujärjele.” Suurt valget trooni pole kunagi kutsutud tema aujärjeks (Ilm 20:11-15).

2.      Selles kohtus ta mõistab kohut elavate rahvaste üle (Jl 3:11-16). Valge trooni kohtus ta mõistab kohut pattudes surnud hingede üle.

3.      Selles kohtus ei ole surnute ülestõusmist. Suur valge trooni kohtu ajaks kõik pattudes surnud äratakse üles: “Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud …” (Ilm 20:13).

4.      Selles kohtus on kohtunik Jumal Kuningas, mõistes kohut oma maises kuningriigis elavate rahvaste üle. Suure valge trooni kohtus mõistab Jumal kohut ainult pattudes surnute üle.

5.      Selles kohtus ei avata raamatuid. Valge trooni kohtus raamatud avatakse.

6.      Selles kohtus mõistetakse kohut kolmes kategoorias: lambad – päästetud (Ilm 7:9-17); sikud – päästmatud (2Ts 1:7-10); suguharud – Iisraeli valitud (Ilm 7:1-8; Rm 11:25-28). Suure valge trooni kohtus on vaid üks klass: surnud.

7.      Selles kohtus annab Kuningas kuningriigi neile, kellel on igavene elu. Suure valge trooni kohtus ei ole päästetuid ega kuningriike; nad heidetakse tulejärve.

 

ÜLESTÕUSMINE JA ELU

LOE: Johannese 11:21-46

TAUST: Jeesus oli ühe päevateekonna kaugusel Betaaniast, kui ta sai sõnumi Laatsaruse õdedelt.

1. Mida salmid 25-26 tähendavad? Miks Jeesusesse uskujal ei ole vaja karta isegi surma?
2. Milliste tunnetega lausus Maarja 32. salmi sõnad?
3. Miks oli Jeesus sügavalt liigutatud (s 33)?
4. Mida võis Maarjale tähendada see, et Jeesus nuttis koos temaga (s 35)? Mida tähendab sinule see tõsiasi, et Jeesus on – võibolla sinu teadmata – nutnud koos sinuga lahusoleku tõttu armsast inimesest või mingi muu suure mure puhul?
5. Miks Jeesus Marta arvates tahtis lasta haua avada (s 38-39)? Kas Marta uskus, et Jeesus äratab tema venna surnust üles või mitte? Põhjenda oma vastust. Mida tahtis Jeesus öelda 40. salmi sõnadega?
6. Mis asja täpselt palus Jeesus oma palves salmides 41-42? Mida võisid kohalolijad tunda, kui nägid Laatsarust hauast välja tulevat (s 43-44)?
7. Kuidas muutus Marta ja Maarja usk Laatsaruse haual? Milline mõju oli Jeesuse imel kohalolnud juutidele (s 45-46)? Mis põhjusel võivad mõned jääda uskmatuks, kuigi näevad sellist imet?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus äratas üles surnu, kes õigupoolest oli saanud lihtsalt kätte palga oma tegude eest (sest patu palk on surm). Seejärel maksis Jeesus ise tema pattude eest oma surmaga. Seepärast võib Jeesus olla nüüd ülestõusmine ja elu sinule, minule ja meie lähedastele.

Päeva Sõnum. Nr 52. 24. – 30. september 2017

JUMALA HOOLITSUS

16. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus õpetab, et Jumalasse uskuv inimene ei pea tundma muret iga asja pärast. Taevane Isa kannab tema eest hoolt ja aitab otsida seda, mis on tähtsaim – Jumala riiki ja Tema õigust. Nõnda vabastab Jumal inimese tegema head oma ligimesele. Kristlane peab meeles Jeesuse sõnu: “Õndsam on anda kui võtta!”

Meelespeetav kirjakoht: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7

Suur tõke, mis takistab asetada teisi esimesele kohale ja neid tähtsaks pidada, on meie muretsemine: “Aga kes siis kannab hoolt minu eest?” Vastus on, et Jumal ise hoolitseb meie vajaduste eest. Ta suudab seda teha paremini kui me ise (tema käsi on “võimas”; vt 1Pt 5:6), ning ta soovib seda teha, sest ta peab alaliselt hoolt oma laste eest. Seepärast on kogu oma murekoorma heitmine tema peale alanduse tee, mis vabastab inimese alalisest murest iseenda pärast ning võimaldab tal tõeliselt hoolitseda teiste vajaduste eest.

Saavutage alandlikkus oma mured Jumalale usaldades.

Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 54:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32)

* * *

 

SUHTUMINE ÜLE TEGUTSEMISE

Pühapäev – 24. september

Issand ütles: “Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.” Lk 10:41,42

Jeesus vastandab Marta muretsemise ja endale paljude asjadega vaevamise ainsale tõeliselt vajalikule asjale. Tarvis on vähe, õigupoolest üht. Jeesus ütleb selgesti, et Marta muretseb liiga paljude asjade pärast. Elus on vähe tegelikke vajadusi, ja paljuta, millele harilikult rohkesti aega kulutatakse, on võimalik hakkama saada. Jeesus ei määratle täpsemalt, mis on see üks asi; on aga kindel, et ta vihjab oma jalgade ees istuvale ja tema õpetusi kuulavale Maarjale. Tähtis on vaid sõltumine Jeesusest. Ta kinnitab, et Maarja on valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.

Meile, kes loeme seda lugu täna on siin samuti mitmeid väljakutseid. Mõned meie hulgast oleksid meelsamini aktiivsed toimetajad, kui vaikselt koha peal istujad ning õppijad. Teised sooviksid, et tähele pandaks, kuidas nemad teevad ära põhilise osa tööst ning et nägijad end süüdi tunneksid. Jeesuse vastus Martale on eeskuju andev. Ta soovitab Martale vaid ühte – ühineda Maarjaga tema jalge ees.

Õige vaimulik hoiak on omand, mida keegi ei saa ära võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et Jumal annaks sulle südamevaikust milles Tema saab sind enese ligi tõmmata, ning, et suudaksid selle osa valida üle päevakiire ning segamiste.

* * *

SÕBRA POOLT REEDETUD

Esmaspäev – 25. september

Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest! Ps 55:23

Psalm 55. kannab endas prohvetlikult Jeesuse surmaeelse õhtu traagikat – tema vaenajaks on ta oma sõber.

Tihti on kõige hirmsamad hetked meie elus need, kui armsad sõbrad ilma nähtava põhjuseta meile selja pööravad. Ja lõppkokkuvõttes ei ole suurt vahet, kas tegu on sõna otseses mõttes lepingu murdmise või selja taga levitatavate kuulujuttudega, põhjuseta ja teravate näkkuütlemistega, mis tänapäeval kahjuks kellelegi võõrad ei ole…

Nagu Taavet siirast südamest oma Issanda poole hüüab: “Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind ” (Ps 55:17), võime ka meie, kellele on tehtud haiget, keda on reedetud, tulla oma hingeahastuses Jumala ette, heita kandami Issanda peale ja lasta Temal enda eest hoolitseda. Sedasama tegi ju tol õhtul ka Jeesus.

Kui tihti aga sooviksime ka ise Taaveti kombel paluda, et Issand reetjaid karistaks. Aga kas see oleks õigeim lahendus asjale? Elame ju Jeesuse Kristuse eeskujul ja Tema armastuse seaduses, mis ütleb: “Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb!” (vt Mt 5:39) ja isegi: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad!” (Mt 5:43-45). Veelgi enam: meile on ka öeldud, et me ei saa tuua Issanda altarile ohvriandi enne, kui vennaga on otsitud lepitust (Mt 5:23-24)!

Kas Jeesuse sõnad on meil aga alati meeles?

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? (Mt 6:25) Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas on õudsemaid asju, kui lähedane sõber, keda oled kõiges usaldanud, su raskel hetkel maha jätab? Võib juhtuda, et sellest kasvab välja usaldamatus inimeste vastu üldse. Hetkeks võib kibestus kanduda ka Jumala peale – miks Ta lubas seda juhtuda? Või jääb siiski Jumal pettunud inimesele veel ainukeseks ja viimaseks toeks?

* * *

 

SOOVIDE RIDA

Teisipäev – 26. september

Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene! Ps 86:1

Taavet palub Jumala audientsi. “Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind”. Palve algab sooviga, et Jumal paneks teda tähele. Ta soovis pääseda Jumala jutule. Sinna pääseme alati ilma järjekorrata. Meil ei ole vaja ennast selleks järjekorda kirjutada. Aga Jumala poole tuleb pöörduda viisakalt. Head kombed on ka palves head. Sügavale palvele on omane, et tullakse väga suure pühadus-tundega Jumala ette. “Sest ma olen vilets ja vaene.”

“Vilets” näitab ta isiku väärtusetust ja “vaene” näitab ta teenete olukorda Jumala ees. Taavet on läbinisti alandlik. Uhke inimene ei palu nii. Variseri palvest näeme seda. Ta julges oma heade omadustega isegi Jumala ees kiidelda. Aga siin on vilets inimene. Siis kui oled nii abitu, et su palve ei tõuse kuhugi, palu, et tema tuleks alla ja kuuleks. Mõnes tõlkes ongi öeldud: “Pööra oma kõrv alla mu poole!” Meie tõeline vajadus on me palve parim põhjendus. Vajadusteta palve on ainult sõnade tegemine.

Väike laps, kes tahab isale ütelda, ei ulatu isa kõrva juurde. Isa, nähes seda, kummardub ise alla lapse suu juurde.

Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole! (Ps 88:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sattunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

  

TÕELINE RAHULOLEMINE

Kolmapäev – 27. september

Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. Fl 4:12

Mis toob meile rahulolu? On tähelepanuväärne, et Paulus ütleb end leidnud olevat rahulole-mise saladuse igas olukorras. Huvitav, kuidas ta selleni jõudis? Võibolla aitavad sellele vastata tema kirja varasemas osas esile toodud asjad: palve, usaldus, pidev tänumeel ja rõõmustamine, edasi pürgimine?

On inimesi, kes tahaksid rahulolemise saladust õppida raamatust või omada seda kui kingitust mis tuleb ilma raske tööta. Ometi olen veendunud, et osa saladusest seisneb just nimelt elu rasketes olukordades, millest tuleb läbi minna. Mõned Pauluse varasemad kirjad kinnitavad, et just nii toimus see tema elus (vt 2Kr 1:7-10;11:16-30;12:7-10).

Küps rahulolemine tuleb sellest, kui inimene on avastanud elu väljakutsetes, et millega iganes Jumal lubab meil elus vastakuti seista, seda me suudame….”läbi tema, kes teeb meid tugevaks” (Fl 4:13). Vaid selliste kogemuste tule läbinuna, saab Paulus kindlalt väita, et Jumal täidab kõik meie vajadused (Fl 4:19). Ta teab, sest on seda kogenud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nimeta palves Jumalale oma elu need alad, kus oled rahulolematu. Palu, et Jumal näitaks sulle, kuidas just need asjad on võimalik su elus muuta rahulolemise saladuse õppimise võimalusteks.

* * *

 

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Neljapäev – 28. september

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! Ps 46:11

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis kui Jumala viimne kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on aga meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu.

Kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees – sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. (Js 64:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jätke järele – meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

* * *

 

JUMALA SÕNUMITOOJAD

Reede – 29. september

Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha. Mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jeesus ei heida jüngritele nende auahnust ette, vaid vaatab märksa sügavamale inimloomuse loomupärasesse olemusse. Taevariigi jõudude tegutsemistee algab just neist sügavikest ning need jõud muudavad inimese sääraseks, et ta taevariiki pääseb. Seda olemuslikku muutust, selle muutuse vajalikkust mõtlebki Jeesus, kõneledes siin pöördumisest, mille tulemusena jüngrid peavad saama kui lapsed, st kujunema oma meelelaadilt väikeste laste sarnasteks.

Tuleb tõepoolest teada, tunda ning mõista end taevase Isa lapsena ja vastavalt sellele käituda nagu vennad omavahel. Sellega pole öeldud, nagu vajaks taevariik mingit šabloonset või sandardi-seeritud inimmaterjali. Nagu maises perekonnas, nii valitseb ka taevases perekonnas tohutu erinevus laste vahel, ilma et sellega kaasneks mingit võistlust nende endi vahel.

Ennast alandada tähendab mitte iseendale, oma võimetele või positsioonile lootmist, vaid usalduslikku, lapsemeelset toetumist kõikide inimlaste Isale. Tõelised jüngrid on lapsed, kuid nad ei ole seejuures lapsikud (1Kr 14:20; ka Ef 4:14). Ja tõeliste laste usk ei põhjusta kunagi vaidlust, kes võiks suurem olla, ei ärata kunagi kadedust, et teisi üle trumbata, mitte kunagi säärast trotsi, milles endale kujutletakse, nagu ei saaks taevariiki kunagi kaotada. Kõik seesugune tekib ainult siis, kui Jumal jääb meile tumedaks ning me ei vaata enam tolle andja poole, kes meis loob kõik selle, mis võrsub igavesse ellu.

Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul eristada ja toime tulla su enese selle poolega mis on liigselt mures staatuse ja kõrgemate tasandite pärast. Palu et võiksid olla hea mõjuga oma koguduse keskel.

* * *

 

ABI KITSIKUSES

Laupäev – 30. september

Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan Su poole kogu päeva! Rõõmusta oma sulase hinge, sest Sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge! Ps 86:3,4

Taavet palub armu. Ole mulle armuline! Igaüks meist, ka kõige parem, vajab armu. Põhjen-dus: usub arm, sest ta ei ole juhuslik palvetaja, kes ainult hädas appi hüüab, vaid palub “kogu päeva”. Jeesus ise andis tõotuse neile, kes palves ei tüdi (Lk 18). Jumal võib aidata ka juhuslikku palvetajat, aga vaimuliku osaduse saab vaid pidev palvetaja.

Taavet palub rõõmu. Rõõmusta oma sulase hinge! Millist rõõmu Taavet palub? Seda salmi lugedes leiame, et see oli kahekordne rõõm, mida ta palus. Rõõm, et ajalikus elus oleks tunda Jumala abi ja vaimulikus elus rõõmu oma Issandaga.

Jeesus, olles Ketsemanis oma ahastustunnil, ei saanud ka rõõmus olla. Aga pikema aja vältel ei suuda keegi olla usklik ilma rõõmuta. Kui meil peaks puuduma see rõõm, siis teame, et ka see probleem lahendatakse palve kaudu. See on meie usuelus suureks toeks, et Issand jagab oma rõõmu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohtumõistmine uskliku tegude üle.

Uskliku tegude üle mõistetakse kohut Kristuse kohtujärje ees, millele viidatakse Piiblis korduvalt. 2 Kr 5:10 hoolikas lugemine kontekstis osutab asjaolule, et Kristuse kohtujärje ette astuvad vaid usklikud. Seal kaalutakse nende tegusid, mitte nende patte, kuna me juba nägime, et kõik usklike patud mõisteti Kristusele Kolgatal ja et “ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (Rm 8:1).

Kohtumõistmine leiab aset õhus, taevaruumis, mis järgneb esimesele ülestõusmisele. “Kristuses surnud tõusevad üles esmalt” (1Ts 4:14-18). Päästetute ja mittepäästetute ülestõusmise vahel on tuhat aastat (Ilm 20:4,5), samuti on “Kristuse kohtujärje” ja “valge aujärje” kohtu vahel tuhat aastat. Esimese ees seisavad vaid usklikud ja viimase ees kõik mitteusklikud.

Kristuse kohtujärje ees usklik annab Jumalale aru iseenesest. Seepärast me peaksime pigem vaatama oma tegude järele ja mitte mõistma kohut teiste tegude üle (Rm 14:10-13).

On rabav mõelda, et ühel päeval usklik näeb kõiki oma tegusid – häid ja halbu. Paljudel on häbi (1Jh 2:28) ja nad “kannavad kaotusi” – mitte päästmise kaotust, vaid kaotust tasu osas (1Kr 3:11-15). Niisiis, mida sa iial teed, tee seda Jumala auks (Kl 3:17).

TARVIS ON VAID ÜHT

Loe: Luuka 10:38-42

1. Mida ootad hea sõbra külaskäigult kõige enam? Jeesus ja Tema jüngrid olid kogu päeva väljas olnud. Mida nad võisid sinu arvates oodata külaskäigult nende õdede juurde?

2. Mõtle sellele, kuidas Maarja ja Marta reageerisid Jeesuse külaskäigule. Kumb viis on sinule mõistetavam ja miks?

3. Marta tegelikku probleemi näeme salmis 40. Mis see oli? Miks ärritus Marta mitte ainult oma õe, vaid ka Jeesuse peale? Millises olukorras oled tahtnud Jeesusele öelda: “Issand, kas sa ei hooli…?”?

4. Mida mõtles Maarja õhtusöögist? Miks Jeesus tahtis, et ka Marta oleks Tema õpetust kuulanud?

5. Mõned kristlased on innukamad Jeesust teenima kui Tema häält kuulma. Miks? Mida võib välja lugeda kahe inimese suhtest, kui üks neist pole huvitatud sellest, mida teisel öelda on?

6. Mida pidas Jeesus silmas, kui Ta ütles: “Tarvis on vaid üht” (salm 42)? Oled sa sellega nõus, et ainus, mida me elus ja surmas vajame, on kuulda Jeesuse sõnu?

7. Miks tahab Jeesus, et sa Tema sõna regulaarselt kuuleksid? Mis juhtub meiega, kui kuuleme Jeesuse sõnu vaid aeg-ajalt? Kus ja kuidas saame tänapäeval Jeesuse sõnu kuulda?

8. Kui otsustame midagi teha, tähendab see, et otsustame midagi muud tegemata jätta. Millised konkreetsed asjad pead sina tegemata jätma, et leida aega Piibli lugemiseks ja kristlikel üritustel käimiseks?

9. Kumba armastas Jeesus sinu arvates rohkem, Martat või Maarjat? Mis sa arvad, kumba salmi ütleb Jeesus täna isiklikult sulle, salmi 41 või 42?

10. Elus ja surmas on tarvis vaid üht: kuulda Jumala sõnu. Miks ei kuulnud Jeesus ristil rippudes Jumala sõnu?

Päeva sõnum. Nr 51. 17. – 23. september 2017

TÄNULIKKUS

8 nädal: 17. – 23. september 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad tänulikkusest ja tänamatusest. Jeesus aitas eriti teiste poolt hüljatud inimesi. Nendest inimestest, keda Ta aitas, tulid vaid vähesed tagasi Teda tänama ja kinnitama oma usku Temasse. Teisi pahandas see, et Jeesus ei tegutsenud nende soovitud viisil. Kuid Jeesus soovis head kõigile, vahet tegemata isikute vahel.

Meelespeetav kirjakoht: Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2

Kuningas Taavet tahtis tänada Jumalat kõigi oma võimetega, seejuures teadis ta aga väga selgesti, et ta suudab oma tänamise ülesannet täita suure puudujäägiga. See on tingitud unustami-sest. Sellepärast oli vaja öelda oma hingele: “Ära unusta ainsatki Tema heategu!”
Kuigi me ei suuda meeles pidada iga heategu, mida Jumal on meile teinud aastate kestel, siiski mõnda neist suudame. See on maksimum, mida me teha võime. Ja seda oleme kohustatud tegema. Tavaliselt peetakse raskeks laituseks, kui mõne inimese kohta öeldakse: “Ta on tänamatu inimene!” Olgem siis ettevaatlikud, et Jumal ei tarvitseks seda meile öelda! Usklik võtku arvesse, et Jumala heategude hulk ületab inimese mälumahu. Paljud tema headteod jäävad meie poolt hoopis märkamata, teised me unustame. Aga iialgi ei tohi unustada kõiki ta heategusid.

* * *

  

KAS TAHAD SAADA TERVEKS?

Pühapäev – 17. september

Jeesus ütles: “Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” Jh 5:14

Jõudnud tagasi Jeruusalemma panevad Jeesus teod tema vaatlejaid taas küsima: kes on see mees? Kahtluseta on ta keegi, kes suudab parandada ja täita isegi pikaajalisi vajadusi nii emotsio-naalseid, kui ka füüsilisi. Aga 38 aastat lamamist?! Ja kohe peale seda käima hakkamine on selgelt ime – isegi juhul kui too mees oleks oma haigust ainult ette kujutanud.

“Kas sa tahad saada terveks?” – ei ole lihtsalt rumal küsimus.
Inimesed hoiavad sageli oma ebaadekvaatsetest toimetuleku mehhanismidest (finantsidesse, emotsioonidesse ja harjumustesse puutuvas) kõvasti kinni, seistes kogu jõuga vastu uue elamisviisi rajamisele. Jeesus aga esitab sellele mehele – ja samamoodi ka meile – väljakutse tervendajaga koos toimida. “Proovi seda!”, “Usalda mind!”. Ja see on üks põjus, miks tervenemine seotakse hingamispäevaga. Pealtvaata-vaid kriitikuid solvas et mees “tegi tööd” oma voodit kandes. Nende negativistlik käsumeelsus näi-tas, et tegelikult nad lihtsalt ei suutnud rõõmu tunda selle uue elu üle mis mehele oli antud. Hinga-mispäeval aga on oma Jumalast antud funktsioon. Nii nagu Iisrael pidi kõrbeteekonnal enne hinga-mispäeva korjama kahe päeva manna – ning see oli heebrea rahvale usalduse üles näitamise tegu. Nad pidid uskuma, et manna mis muidu ühe päevaga rikneb, saab nädalalõpul Jumala väe läbi hoitud värskena. Ja kui asetame hingamispäeva tänapäeva konteksti – siis sunnib see meidki usalda-ma jumalikku varustamist enam kui isiklikke tegusid.

Kus aga kogu selles loos tuleb sisse patt? Mujal teeb Jeesus selgeks, et mitte kõik haigused ei tulene otseselt inimese patususest. Ma võime haigusi põhjustada kui harrastame elustiili mis lõhub vägivaldselt sidet ihu ja hinge vahel. Või võime ennast lihtsalt haigeks muretseda või töötada. Kas aga enese pingutamine on iseenesest halb?
“Ei,” ütleb Jeesus. “Minu Isa tegutseb kogu aeg ja mina samuti”. Ka meie pingutame, sest maailma Looja ja Ülalhoidja toimib siin maalmas jätkuvalt. Kuid töötegemine ilma hingamispäe-vata toob kaasa stressi. Ning haigused, eriti siis kui näeme vaeva selleks, et meile olulised inimesed meid siis tunnustaksid ja tähele paneksid. Pigem peaksime töötama, puhkama ja kõigest rõõmu tundma kuna teame et Jumala plaanid meiega on ainult head.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu töö ja taastumise tasakaal on paigas, vastab sinu vanusele ning Jumala kutsumisele su elu jaoks? Kuidas peaksid ja saaksid sina teha koostööd selles osas täna tervendaja Jeesusega?

* * *

 

KES ON MEIE KALJU?

Esmaspäev – 18. september

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Tänamine on palvest ülevam, sest palvetaja tahab midagi saada, aga tänaja mõtleb sellele, mida anda Jumalale. Õndsam on anda kui võtta. Kui me tahame Jumalale midagi anda ja kui see ka tühine asi oleks, aga tuleks armastavast südamest, siis Jumal hindaks ka seda nagu lesknaise veerin-gut. Kui usklikud on koos ja laulavad Jumalale tänu, siis ka pealtvaatajad ei saa tuimaks jääda, nendegi hinges hakkab tänu tõusma Jumala poole.

Halleluuja! Jah, hea on mängida meie Jumalale; jah, kaunis ja kohane on kiituslaul. (Ps 147:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei räägita 92. psalmis ettehoiatavalt ka tänasest ühepäe-vamentaliteedist meil ja mujal, kus tahetakse kiiruga rikkaks saada ning seda tulevaste põlvede ning ümbritseva looduse arvel?

* * *

 

JUMALA TEGU RAHVA ELUS

Teisipäev – 19. september

Ilmamaa äärte elanikud kardavad Su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad Sa paned rõõmsasti hõiskama. Ps 65:9

Inimesed elavad rahulikult üksteise kõrval. Nad teevad oma tööd ja elavad üle ka oma väike-sed pahandused. Aga siis haaravad suuri masse rahutused, tülitsemised, sõjad ja tapmised.
Kes suudab seda vaigistada? On vaid üks jõud, mis võib seda vaigistada – Jumal! Inimesele käib see üle jõu. Kuningad kaovad niisugusel juhul kui tolmukübemed. Aga Jumal jääb. Tema, kes kõik targasti teeb, suudab aidata ja ka rahvaste möllu vaigistada

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täname ja austame Jumalat tema tegude eest!

* * *

 

ARM JA ANNETAMINE

Kolmapäev – 20. september

Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. 2Kr 9:8

Paulus jätkab korintlaste veenmist (mõni ehk ütleks, et survestamist) et nad annetaksid heldelt. Paulus on juba makedoonlastele kiitnud kui hästi korjandus on läinud ning nüüd ei ole lihtsalt võimalik “lati alt minna”. See mis Pauluse jaoks välistab kahjuliku surve on fakt, et andmine/annetamine toob kaasa õnnistuse. Siin laiendab Paulus oma veenmiskõnet, öeldes, et and-misega käib kaasas arm. Vastupidiselt mõnele innukale, kuid põhimõttelagedale annetuste kogujale, ei luba Paulus, et annetajad saavad tingimata majanduslikku kasu või kuulsust oma tegevusest.
Annetamisega kaasaskäivad õnnistused on kõigepealt vaimsed – ja seda mitte ainult annetaja jaoks, vaid Jumala rahva jaoks tervikuna. Need, kes annavad kogevad Jumala heakskiitu, kes armastab rõõmsameelset andjat, ning sellest tulenevalt kasvab koguduses anntajate hulk, kasvab tänulikkuse ja ülistuse määr, ka palvetamine kasvab; viimselt aga muutub kõikide omavaheline osaduse sügavamaks.
Jätkuvalt saame inimesi jagada nendeks, kellel on ülejääk ja teisteks, kellel on puudujääk. Ka jumalariigi töö vajab pidevalt toetust – ometi on just rahaküsimus see, mida keegi väga arutada ei soovi. Ühiskonnas mis kasvavalt on täis omandiihalust ning saamahimu, võib igaüks meist palju ära teha, vabastades end raha võimu alt läbi andmise ning annetamise (Mt 6:19.20).
Seda tehes, õpime sõltumist Jumala headusest ning heldusest, ning suudame kindlamalt hoidu-da kaasaegsest ebajumalakummardamisest. See aitab meil ka anda rõõmsa südamega – hakkame kogema täiesti uutlaadi vabadust ning sügavamat osadust Jumala ja tema rahvaga. Sel viisil võib annetamine, mis nii tihti näib raske ja piirav, muutuda ülestõstvaks ja vabastavaks kogemuseks, muutes täiesti nii meie suhtumise annetamisse, kui ka meie annetamise olemuse. Samas jääb alles välispidine surve (peidetuna ja kõikjale sisseimbuval kujul) teha kompromisse joondudes praeguse aja väärtuste järgi . Selles osas tuleb jätkuvalt valvel olla

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. (1Tm 6:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta mõnd sündmust, kus kogesid Jumala ülevoolavat heldust ning täna teda selle eest.

* * *

JUMAL ON ARMASTUS
Neljapäev – 21. september
Apostel ja evangelist Matteuse päev
Madisepäev
Halleluuja! Hea on mängida meie Jumalale, kaunis ja kohane on kiituslaul. Ps 147:1

Tänamine on hea, sest Jumal hindab seda. Juba 50. psalmis oli Jumal öelnud: “Kes toob ohv-riks tänu, see annab mulle au” (Ps 50:23). Meie ei suuda Jumalale iialgi tasuda tema headust, aga meie võime teda tänada. Need, kes sedagi ei tee, on hoolimatud Jumala vastu.
Tänamine on hea Jumala meelest, aga see on hea ka tänajale. Tänulaul ülendab hinge Jumala poole. See ühendab meid inglite seltskonnaga, kes laulavad: “Au olgu Jumalale kõrges!” Need ajad, millal Jumala rahva tänu ära keelatakse, on Jumala karistusajad. Niisugustest aegadest rääkis proh-vet Jeremija, millal lõpeb rõõmuhääl, peigmehe ja pruudi hääl (Jr 7:34). Vangimaalt lahkudes võtsid juudid kandled remmelgate otsast ja alustasid uuesti rõõmulaulu. Hea oli Jumalale laulda kiitust.

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Koosta oma mõttes nimekiri, asjadest milles märkad Juma-la armastust looduses ning Jumala väge inimeste eludes ja täna Teda täna selle eest!

* * *

PÕHJUSED TÄNAMISEKS
Reede – 22. september
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad Sina andeks. Õnnis on see, kelle Sina valid ja lased tulla enese ligi elama Sinu õuedes. Ps 65:4,5

Ei ole päris kindel, mis pani Taaveti seda laulu kirjutama. Aga on täiesti selge, et Taavet ei väsinud iial Jumalat kiitmast. Seda nii headel kui kurjadel päevadel. “Kõige hullemate stsenaariu-mite” asemel keskendus Taavet Jumalale ning treenis oma mõtteid seal püsima.
Tänases psalmis vaatleb Taavet Jumala loomuse erinevaid külgi. Esimene neist on andeks-andmine. Oma eksituse tunnistamine on juba iseenesest raske – ja seda ka kogenud kristlastele. Teeme pidevalt nii suuri pingutusi patu vältimiseks, et läbi kukkudes hakkame juhtunud pigem õigustama kui meelt parandama. Üks Taaveti tugevustest oli aga valmisolek avalikult oma eksimist tunnistada. Taavet mõistis, et Jumal ei otsi ideaalseid usklikke keda “enese ligi” tuua, vaid patuseid, kes Jumala ligi olemise privileegi tõesti ka hinnata oskaksid.
Teiseks mõtiskleb Taavet Jumala väe üle. Ta võrdleb seda mägede ja meredega. Vaadates kõiki kaasaegse maailma konfliktiallikaid ja koldeid, on lihtne lubada murekoormal oma kiitusehäält lämmatada. Taavet aga meenutab et rahvaste möllamine ei ole Jumalale midagi uut. Kuigi see võib olla hirmutav, on isegi selline “lainete möllamine” kindlalt Jumala kontrolli all.
Taavet lõpetab selle psalmi palvega Jumala õnnistuse üle. Läänemaailmas kaldume oma õnnistusena nägema eelkõige materiaalset – raha, kodu, mugavust. Tegelikult peaksime Jumalat kiitma iga sellise asja eest, Taaveti vaade aga on palju avaram hõlmates asju mida saavad nautida nii rikkad kui vaesed: vihm, põllusaak, aasa ilu jpm. Taavet lihtsalt nägi Jumala au ka kõige lihtsamates asjades, ning koges tema õnnistuse imet kui oli avanud oma südame kõigele sellele mida ei saa kokku kraapida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitkem Jumalat, kellelt tulevad kõik õnnistused!

* * *

MILLEKS RIKKUS?
Laupäev – 23. september
See on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 2Kr 9:6

Apostel Paulus paneb Korintose kogudusele südamele täita lubadus, mille nad olid varem andnud (vt 2Kr 8:10-11). Samas peab andmine tulema vabast südamest, mitte sunniviisil. Jumalal on siis hea meel, kui me ei suuda oodata millal saaksime anda, ning kui anname enam kui tunneme et võiksime enesele lubada – nii nagu tegi Makedoonia kogudus (2Kr 8:3,4).
Jumal tasub andjale, kuid meie tasu ei tule sageli mitte peamiselt materiaalses. Me ei anna ju selleks, et saada rohkem tagasi? Meie tasu on eelkõige vaimne: Jumala arm voolab välja meie juurde ning kiitus ja tänu voolavad Jumala ette nende südameist, kes on tunda saanud meie heldust. Kui tol ajal annetasid kristlased raha, siis tänapäevaste kriisidega silmitsi olles on vaja annetada ka aega, innukust, energiat jpm.
Tänast lõiku võiks nimetada annetuste andmise põhjenduseks ja toimimise seaduspärasuseks, seda Vanast Testamendist kuni tänapäevani välja. On vist paljud fraasid sellest lõigust tuttavaks saanud just seoses korjanduste korraldamisega. Külvamise ja lõikamise loogiline põhjendus on väga õnnestunud ja tõenäoliselt avaldas ka loodetud mõju tolleaegses põllumajanduslikus ühiskonnas.
Salmis 2Kr 9:8 on kirjas inimeste varanduse mõte ja eesmärk. Me oleme rikkad iga hea teo, ja mitte iga hea asja tarvis. Raha ja rikkusega kaasneb alati kiusatus osta kõiki võimalikke ja võima-tuid asju. Kuid Jumal on teinud meid rikkaks selleks, et me saaksime teha häid tegusid. On inimesi, kes arvavad, et me ei pea toetama neid, kes ise enda eluga toime ei tule, las Jumal aitab. Jumal on aga just nõnda seadnud, et Tema annab meile ja meie neile, kellel vaja on. Seda kahel põhjusel: et me võidaksime endas ahnuse kiusatuse ja et me praktilise teo kaudu mõistaksime, mida andmine tähendab. Siis saame ka tõeliselt mõista, mida tähendab, et Jumal on andnud oma Poja meie eest.

Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole. (Õp 19:7) Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp 22:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgem helded, siis kogeme ka ise Issanda heldust!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.
Kohus uskliku “mina” üle.

Kohus uskliku üle on enamat kui kohus teatud asjade üle tema elus. Kui usklik mõistab ise kohut enese üle, siis tuleb päevavalgele nii hea kui halb. Ta tunnistab üles halva (1Jh 1:9) ja hülgab selle (Js 55:7). Ei ole piisav, kui mõistetakse kohut uskliku patu üle; ta peab ise enese üle mõistma kohut (1Kr 11:31).
1. Enese üle kohtumõistmine on enese hukkamõistmine, mis järgneb sellele, kui usklik näeb ennast sellisena nagu näeb teda Jumal. Mina-keskne elu asendub Kristus-keskse eluga (Kl 3:4). Kristus on saanud uskliku eluks.
2. Enese üle kohut mõista tähendab iseennast salata. Kuid see on enam kui enesesalgamine, mis on enese liha rahulduste hülgamine. Praktiseerides vaid enesesalgamist me ravime sümptoome ja mitte põhjusi. Kuid salates iseennast me tegeleme põhjusega, kuna iseeneses (s.o lihas) “ei ole midagi head” (Rm 7:18). Iseennast salata tähendab võtta oma rist ja järgida Kristust (Mk 8:34-38).
3. See tähendab mina-elu kaotamist ja Kristus-elu leidmist (Gl 2:20);
4. tähendab mitte enam olla eneseteadlik, vaid Kristus-teadlik (Mt 28:20).
5. enese üle kohut mõista tähendab mitte enam ise juhtida oma elu, vaid lasta seda teha Kristusel (Ap 9:6).
6. mitte enam harrastada enesest lugupidamist, vaid pigem lugupidamist teistest (Fl 2:3). Enese üle kohtumõistmine muudab inimese omakasupüüdmatuks.

 

KÕIGI POOLT HÜLJATUD
Loe: Johannese 5:1-15

TAUST: Tänane teks kirjeldab Jeesuse esimest sabati-riidu juutidega. Sabat oli juutidele püha puhkepäev. Nad uskusid, et messias ei tule oma rahva juurde enne, kui rahvas on pidanud korrali-kult vähemalt ühe sabati. Arheoloogilistel kaevamistel on Jeruusalemast leitud Betsaida tiik koos sammaskäikudega.

1. Kujuta ette haige mehe igapäevast elu Betsaida tiigi ääres 38 aasta jooksul? Mis tal võis viga olla? Kuidas võisid haiguse esimesed kümme aastat erineda viimasest kümnest aastast?

2. Miks omaksed ei hoolitsenud selle mehe eest (salm 7)? Mis võis olla mehe enda süü, mis sugulaste süü? Millise mulje jätab selle mehe iseloom – vaadake tema sõnu 7. salmis?

3. Millised võisid olla paranemist ootavate haigete omavahelised suhted? Miks ei lasknud teised seda kõige kauem kannatanud meest ees vette?

4. Millesse see mees õieti uskus? (Kust ta abi ootas?) Milliste imelike paranemisviiside peale inimesed tänapäeval loodavad? Mis oli selle mehe patt, millele Jeesus viitas 14. salmis?

5. Miks läks Jeesus teie arvates just selle mehe ja mitte mõne teise haige juurde? Miks küsis Jeesus mehelt sellist iseenesestmõistetavat asja (salm 6)? Miks ei andnud mees selget vastust Jeesuse küsimusele (salm 7)? Mida vastaksid sina Jeesusele, kui ta küsiks sinult, kas soovid, et sinu aktuaalne probleem laheneks?

6. Mis on Jeesuse meelest halvem, kui 38 pikka aastat kestev kannatus (salm 14)? Mis on Jeesuse meelest sinu jaoks halvem variant kui sinu praegune kannatus?

7. Mida võis mees minna templisse tegema, kui oli terveks saanud (salm 14)? Millal hakkas mees Jeesusesse uskuma (kui hakkas)?

8. Miks tegi mees nii, nagu 15. salm räägib – pakkuge erinevaid võimalusi? Jeesus teadis ette, kuidas asi lõpeb – miks ta siiski parandas selle mehe?

RÕÕMUSÕNUM: Lõpuks pidi Jeesus kogema sama, kui tänase teksti mees: kõik hülgasid ta. Tegelikult oli tema olukord mehe omast veelgi raskem – ka Jumal hülgas ta. Sellepärast võib Jeesus nüüd ütelda sellele, kes tunneb, et on jäänud täiesti üksi: “Keegi siiski hoolib sinust. Sul olen mina.”

Päeva Sõnum. Nr 50. 10. – 16. september 2017

MEIE LIGIMENE

36 nädal: 10. – 16. september 2017

14. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus andis oma elu ja õpetusega tunnistust Jumala armastusest, mis ületab kõik inimlikud piirid. See eeskuju kohustab meidki nägema igas inimeses oma ligimest. Kristuselt saame ka jõu headeks tegudeks ning ligimese teenimiseks. Inimene ei ole ise alati teadlik sellest, et ta head tehes tegutseb Jumala armastuse vahendajana

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mt 25:40

Piibliuurijad on eriarvamusel selles, keda täpselt “vendade” alla mõeldakse. Mõned piiravad need vaid jüngritega nii, et jumalariiki kuulumine sõltub sellest, kuidas on käitutud Kristuse teenijate suhtes. Ometi kirjeldab tähendamissõna stseen “rahvaid” ning Jeesuse õpetus sellest, et meie saamine taevase Isa sarnaseks tähendab Tema armastuse väljendamist kõikidele, kaasaarvatud “vaenlastele” (Mt 5:43-48) – viitab palju laiemale hulgale ning Jumala armu hoopis suuremale ulatusele.

Kus iganes inimkonnas toimus vastastikune abistamine ja inimene inimest teenis ehtsas, isetus headuses, seal näeb Jeesus Jumala kõikvõimsat armu tegutsemas ning juhib need heategijad igavesse osadusse Jumalaga. Siiski on siin väga selge vahe nende vahel, kes ei ole andnud armu ega osutanud kaastunnet ning halastust – neil kästakse minna ära “igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele.” (Mt 25:41).

Pane hoolega tähele, mida siin öeldakse: Jumal igatseb kõikide inimeste päästet ning (nagu edaspidi näeme kannatuse loos) valmistab tee nende lunastuseks; need aga, kes oma südamed Tema armastuse ees sulgevad ning jäävad kurjuse ning isekuse juurde, valivad saatuse, mis algselt ei ole neile määratud.

Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat. (Õp 14:31) Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp 19:17) Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma. (Mt 10:42)

* * *

ARMASTAGE OMA VAENLASI JA PALVETAGE NENDE EEST!

Pühapäev – 10. september

Jeesus ütleb: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks!” Mt 5:44,45

Kõige raskem ongi käsk armastada oma vaenlasi. Lihtne on armastada neid, kes sulle armastusega vastavad, hoopis teine asi aga jätkata nende armastamist, kes sulle hetkekski hingamiserahu ei anna. Võib-olla oli see üheks põhjuseks, miks rabid “kaunistasid” armastuse käsu reeglitega selle kohta, keda oli lubatud vihata (Mt 5:43). Jeesus ise aga rakendas seda taevariigi armastuse printsiipi enda elus täiel määral -Ta elas selle järgi ning ka suri selle järgi (s 44). Ning meil ei oleks mingit lootust igavesele elule, kui Jeesus oleks keeldunud armastamast oma vaenlasi – meie olime tema vaenlased (Rm 5:10; Fl 3:18).

Jeesus avardab tänases tekstis taas kord levinud õpetust öeldes, et meie armastus peab laienema neile, kes meid vihkavad. See oli siis on ja on ka täna revolutsiooniline õpetus. Ja tundub paljudele naeruväärne ning vastuvõetamatu, tõhutu. Seista silmitsi võidutseva kurjusega uskudes, et “valgus on tugevam kui pimedus; armastus on tugevam kui vihkamine…” võib tunduda naiivne või ülejõukäiv. Need armastuse, halastuse ja helduse teod aga, mida on tehtud ja õnneks tehakse jätkuvalt keset vihkamist, seisavad väljapaistvaina vihkamise pimeduses kuulutades: “Viha ei saa viimselt võita – ükskõik mida see meile ka teeks.” Just nii, nagu seisis rist keset pilkavaid ja needvaid masse. See on kõike muud kui kerge. Aga see on taevariigi tõde. Ja kui meil sellepärast tuleb läbi minna kannatusest, annab jõudu teadmine, et Jeesus ise kõndis seda rada meie ees – ning Ta ise ja paljud teised, kes enne meid on kannatustest läbi läinud, seisavad neil hetkedel meie kõrval.

Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu! (Lk 6:35) “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Lk 23:34) “Issand, ära pane seda neile patuks!” (Ap 7:60) Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära. (1Kr 4:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tee täna kellelegi ootamatu heategu!

* * *

KANNATAJA KOGUDUS.

Esmaspäev – 11. september

Issand, ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku Sinu nime! Ps 74:21

See psalm on nutulaul Jeruusalemma langemise pärast 586. aastat eKr mille käigus hävis ka Jeruusalemma tempel, maa ning kuningas – kolm alussammast iidses Iisraelis.

Psalm väljendab äärmist valu, ses taoline jõhkrus haavab terve kogukonna identiteeti. Psalmil 74 on aga ka sõnum neile meie keskel, kellede kogudused kannatavad enam hoolimatuse kui vägivalla käes. Meie probleemiks ei ole ainult sekulariseerumine – kasvavad rahvahulgad, kes ignoreerivad kirikut täiesti – vaid sama suureks probleemiks on ka kiriku hääbumine – kasvavad kristlaste hulgad kes lahkuvad institutsionaalsest kirikust, otsides kohasemaid ja innovatiivsemaid alternatiive.

Mida õpetab psalm 74 täna meile? Esmalt – austa kogudust ja ole alandlik. Ainult need, kes ise mõistavad, et on viletsad ja vaesed on võimelised ka ära tundma, et pääste asub inimvõimalustest väljaspool. Teiseks – hinda mälu ja käidud teid. Psalm julgustab meid tagasi vaatama algaegade Jumala suurtele loomis- ja päästetegudele, nii et oleksime võimelised nägema nende jätkumist tulevikus.

Isegi kui tempel on varemeis, Jumal on see kes toob täieliku võidu.

Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: “Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!” (Lk 11:27)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle täna oma kodu kiriku ja koguduse peale. Millises olukorras nad on? Kas sinu kirik ja kogudus suudab rasked ajad üle elada?

* * *

HALASTUS ILMNEB KA LAENUKS ANDMISEL

Teisipäev – 12. september

Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses. Ps 112:5

Hea tahe, mis ei muutu heateoks, kaob. Selles pole õndsust endale ega teistele. Head tunded muutugu teoks.

Laenuandmine, millest siin räägitakse, on üsna tõsine küsimus. Igas ühiskonnas leidub neid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikesse raskustesse. Teiste kohus on neid aidata. Kõige tavalisem tee selleks on laenuandmine. Leidub aga neidki, kes oma ligimeste heatahtlikkust kurjasti kasuta-vad. Nad kulutavad laenatud raha ebaotstarbekalt või kergemeelselt. Seda on vaja katta uute laenudega. Nii satuvad nad aina suurematesse võlgadesse. Nad on valmis laenuandja majandust laostama. Leidub neidki, kes ei jäta ainult võlga tasumata, vaid nimetavad laenuandjat südametuks inimeseks, kui see oma võlga tahab tagasi saada. See võib mõjuda laenuandja iseloomule halvasti. Ta võib muutuda kibestunuks ja kitsikäeliseks.

Nagu näeme, on laenu andmisel ka oma ohtlikud küljed laenuandja majandusele ja iseloomule. Kas sellepärast Taavet ei ütlegi, et õige “ei kõigu iialgi” (Ps 112:6). tõeliselt õiglane inimene peab niisugustele proovidele vastu.

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled oma asju siin ilmas ajanud õigesti, et hiljem oleks igaveses kohtus vähem vastust anda? Palvetagem, et kaotaksime tavapärased “mina kõigepealt” suhtumise ning selle asemel õpiksime usaldama Jumala imelist ettehooldust täielikult ja tõeliselt.

* * *

AINUS, MIDA VAJAD, ON ARMASTUS.

Kolmapäev – 13. september

Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. 1Jh 3:16

Armastuse olemus on eneseohverdus, mis ilmnes täiuslikult Kristuses ja see peaks iseloomustama ka tema järelkäijaid.

Vihkamine on negatiivne, otsib teistele kahju ning viib tegutsemisele teiste vastu, isegi mõrvani. Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema. (1Ms 4:8) Seevastu armastus on positiivne, otsib teistele head ning viib tegutsemisele tema poolt, isegi eneseohverduseni. Kristus on jätnud oma elu meie eest.

Inimese elu on tema kõige kallim vara. Järelikult tähendab seda röövida suurimat pattu, mida on võimalik kellegi vastu sooritada. Seevastu elu jätmine teise eest on armastuse kõrgeim võimalik ilming (vrd Jh 15:13; Rm 5:6-10).

Kristuse eneseohverdus aga ei ole lihtsalt armastuse ilmutamine, mida imetleda; see on eeskuju, mida järgida. Ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest, muidu oleks meie väide, et me neid armastame, vaid tühine kiitlemine. See on meie konkreetne kristlik kohustus, kuna me kuulume Kristusele, nii nagu on meie kohustus järgida tema eeskuju kõigis asjus ning elama niisugust elu nagu tema elas (1Jh 2:6). Kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka
meie kohustatud armastama üksteist
(1Jh 4:11). Ristist kui alandlikkuse ja kannatlikkuse eeskujust (vt. Fl 2:5-8 ja 1Pt 2:19-23).

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8) Ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. (Ef 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas võiks sinu kogudus praktilisel viisil, kogukonnana, välja näidata oma armastavat iseloomu, kus kõik inimesed on väärtustatud? Mis oleks siin sinu roll ja osa?

* * *

JEESUSE KULDREEGEL

Neljapäev – 14. september

Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! Mt 7:12

Reeglid on head, kui neid peetakse alati meeles ja siis rakendatakse, kui vastav olukord saabub. Rooma keiser Severus Alexander (kel elas aastatel 209–235) oli sellest mõttest nii haaratud, et ta lasi seda endale iga kord meelde tuletada, kui ta hakkas kohut mõistma. Ta laskis selle ka loosungina avalikes kohtades üles panna, et inimesed oma tegevuses võiksid seda arvestada. Iga kristlane peaks see olema kirjutatud südamesse.

Jeesuse kuldne põhimõte õpetab meid ennast asetama teise inimese kohale. Selline vaimus enda ümberasetamine annab meile mõnegi olukorra jaoks lahenduse. Jeesus ise asetas enda kõigi inimeste asemele, öeldes:“Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25:40) Sellepärast peame nägema igas ligimeses ka Issandat. Tõsi, need inimesed ei sarnane Issandaga, aga Jeesus on surnud kõikide ees ja Jumal tahab, et kõik inimesed pääseksid. Selle eesmärgi nimel peame tegema oma teod otsekui Issandale.

Jeesus ütles, et selles põhimõttes on ühendatud “käsk ja prohvetid”. Käsk väljendas Jumala tahet kõikide aegade jaoks. See on kindel ja muutumatu. Nii on ka see reegel iga aja ja olukorra jaoks kindel ja muutumatu.

Prohvetite pilk oli suunatud tulevikku. Nende nägemuses on tähtsal kohal parem tulevik. Jeesuse kuldne reegel viib inimkonda edasi kuldse tuleviku poole. Kristlased on ikka uskunud, et selline aeg saabub ka Maa peale. Taevas on see juba praegu teostatud. Et me kõlbaksime sinna, on meil tarvis juba Maa peal õppida selle väärilised olema.

Mida sa ise vihkad, seda ära tee kellelegi! (Tb 4:15) Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! (Lk 6:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled olnud siiani Jumala armu saaja rollis – aseta end nüüd ka jagaja rolli.

* * *

ÕIGE INIMESE VÕIT ILMNEB TEMA HEATEGEVUSES.

Reede – 15. september

Õige jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees. Ps 112:9

Heategevus polnud mingi kaunistus usklikule, vaid see oli tolleaegses olukorras hädavajalik tegu. Kujutlegem, kui täna lõpetaksime riiklikud pensionid ja hooldetoetused. Lõpeks sotsiaalhoole-kanne ja vanadekodud paneksid uksed kinni ning kõik abivajajad asetakse meie õlgadele. Siis aimaksime, kui hädavajalik on heategevus.

Neid on vähe, kes ootaksid meilt tükikest leiba, aga neid on pisavalt, kes vajavad lahket nägu, julgustavat sõna ja sõbralikku suhtumist. Heatahtlik inimene leiab alati heategevuse võimaluse.

Taavet räägib õigest heategijast. Ta jätab kõrvale need, kes pillavad oma vara või teevad head selleks, et saavutada lugupidamist. Õige inimene teeb head õiglasest südamest ja armastavast hingest. Tema annab vaestele s.o. ta ohverdab oma aega, vara ja võimalusi sinna, kus seda on tõepoolest vaja. Apostel Paulus on suurepärase juhise andnud heategevuse kohta 2. Korintose 9:6-15.

Õige inimese sarv on kõrgel au sees. Heasüdamlikkus suurendab lugupidamist heategija vastu ka siis, kui ta ise seda ei ootagi. Teised hindavad teda. Ta leiab ise heategevusest rõõmu. Pärast annetamist võib tal varandust vähem olla, aga rõõmu ja rahu on tal kindlasti rohkem. Maa oleks talle nagu rohelisem ja taevas sinisem. Heategu on ise oma tasu.

Jumal tasub meile õigete ülestõusmises, kus igaüks saab vastavalt sellele, mis ta on teinud.

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26) Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti. (2Kr 9:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas salmis kasutatud iseloomustused kirjeldavad sind? Kui nii, siis täna Jumalat! Kui mitte, siis tunnista oma nõrkusi ning kahtlusi. Palu Teda end vabastada neist, et sinust saaks selline inimene, milliseks ta on sind loonud.

* * *

ARMASTAN, SEEPÄRAST ANNAN.

Laupäev – 16. september

Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? 1Jh 3:17

Tõeline armastus ei ilmne mitte ainult ülimas ohvris (vt. 1Jh 3:16), vaid ka väiksemates andides. Mitte just paljud meie seast ei ole kutsutud mõnes kangelaslikus teos elu jätma, kuid meil on alaliselt proosalisemaid võimalusi jagada oma omandit abivajajatega (vrd Jk 2:15-16). Armastus on tahlikkus loobuda sellest, millel on meie elus väärtus, et rikastada kellegi teise elu.

Kergem on olla entusiastlik inimkonna kui abstraktse üksuse suhtes kui armastada konkreet-seid inimesi, eriti kui tegu on ebahuvitavate, meeleheitlike, puudust kannatavate või muus suhtes mittemeeldivate inimestega. Kõikide armastamine üldiselt võib olla vabanduseks armastada mitte kedagi konkreetselt. Seepärast kirjutab Johannes, kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, on tal venna vastu kohustus. Nagu halastaja samaarlase puhul, asetavad kaks tegurit ka talle vältimatu vastutuse. Esiteks peab ta oma venna puudust nägema, mitte lihtsalt möödudes vennale pilku heitma, vaid vaatama küllalt kaua, et olukorda hinnata ja mõista. Teiseks peab tal olema võimalus venda aidata.

Kui ta, teiselt poolt, ei kasuta seda, mis tal on, sel otstarbel, mida ta näeb, st kui ta lukustab oma südame oma puudust kannatava ligimese vastu, siis – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Nii nagu mõrvaril ei ole elu (1Jh 3:15), nii ei ole ihnes inimeses armastust.

Jumala armastust ilmutati ajaloos Kristuse surmas; see armastus aga elab – või peaks elama – meis. Ei tule mõista vaid nii, et see armastus ilmnes kord Kristuses, vaid see peab olema alaliselt aktiivne tema järelkäijates ja nende kaudu. Sellise jumaliku armastuse olemus, nii Kristuses kui meis, on kalliks maksma minev eneseohverdus, meie vara andmine või isegi füüsilise elu jätmine.

Vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab. (5Ms 15:8) Aga tema kostis: “Kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti!” (Lk 3:11) Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest. (Jk 2:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ees ja mõtiskle, mil viisil võiksid sina kaasa aidata barjääride lõhkumisele kristlaste vahel.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus usklike pattude üle.

Johannese 5:24 kõneldakse usklikust, kes ei lähe kohtu alla. Meie patud määrati Kristuse peale Kolgatal ja iga usklik “on surmast läinud elusse”. See on käesolev päästmine. Kristus maksis meie pattude eest, Tema üle mõisteti kohut meie asemel. Usklik ei lähe kohtu alla, kuna

  1. Jeesus Kristus kandis karistuse ja Tema asendussurma alusel usklik on igaveseks lahutatud oma pattudest (Ps 103:1).

  2. Uskliku patud on ära pühitud ja Jumal on tõotanud, et ta “ei tuleta meelde su patte” (Js 43:25).

  3. Meie Issand kannatas meie pattude pärast “õige ülekohtuste eest”, et me saaksime päästetud ja iial ei läheks patustena kohtu alla (1Pt 3:18).

  4. Usklikku ei mõisteta iialgi süüdi koos maailmaga, kuna Kristus mõisteti süüdi tema eest. “Ta on tema … meie eest teinud patuks” (2Kr 5:21). Kristus sai needuseks ristil meie eest ja meie pärast ta lunastas meie käsu needusest (Gl 3:13). “… ,et ennast ohvriks tuues kõrvaldada pattu.” (Hb 9:26). Usklik ei lähe kohtu alla, kuna tema patud on puhastatud (Hb 1:3).

ARMASTAGE OMA VAENLASI!

LOE: Luuka 6:27-38 (vt. ka Matteuse 5:43–48)


1. Enamik meist on nähtavasti nõus sellega, et igaüks peab elama nii, nagu Jeesus siin õpetab. Miks on nii raske niimoodi elada? Kas Jeesuse õpetust oleks lihtsam järgida, kui Ta oleks öelnud: “Olge vaenlaste vastu lahked!”?


2. Kujutle, et sa hakkad neid reegleid oma pereringis, koolis või töökohal järgima. Mida sa arvad, kuidas su pere, kool või töökoht muutuks? Mis sa arvad, kas suhe kellegagi, kes sulle ei meeldi, paraneks, kui sa selle inimese eest palvetaksid (salm 28)?

3. Jeesus pidas kõiki neid käske punktipealt. Miks Tal siiski nii palju vaenlasi oli?

4. Millist kahju teeb vihkamine vihkajale?

5. Mis on põhiline erinevus Kõigekõrgema laste ja patuste vahel, nii nagu neid nendes salmides kujutatakse? Mille poolest sarnaned sina Kõigekõrgema lastega ja mille poolest sarnaned sa patustega?

6. Mil moel eksivad need, kes alati kaebavad, et teised ei arvesta nendega (salmid 36-38)? Millised inimesed vajavad tingimusteta armastust kõige enam?

7. Salm 35 kirjeldab Jeesuse armastust meie vastu isegi siis, kui oleksime Tema vaenlased. Kas inimesele on sellisesse tingimusteta armastusse uskumine raske või kerge?

8. Neile, kes neid käske peavad, on lubatud suur tasu (salm 35). Jeesus täitis selle tingimuse, ent tasu asemel löödi Ta hoopis risti. Miks?

9. Kuidas saame õppida armastama oma vaenlasi? Kuidas inimesed, kes ei ole saanud hakkama oma vaenlaste armastamisega, võivad saada Kõigekõrgema lasteks?

RÕÕMUSÕNUM. Sõna tegelikus tähenduses oli vaid Jeesus Kõigekõrgema Jumala Poeg. Ta armastas oma vaenlasi ja palvetas nende eest kibeda lõpuni. Siiski ei võtnud Ta tasu endale, vaid annab selle neile, kes paluvad andestust, et nad ei suuda neid käske täita.

Päeva Sõnum. 36 nädal: 2. – 9. september 2017

JEESUS – MEIE AITAJA

13. pühapäev pärast nelipüha

Inimene on kutsutud ülistama Jumala nime. Patt takistab meid seda tegemast, kuid Jeesus võib anda meile avatud silmad, kuulvad kõrvad ja Jumala tegusid ülistava keele. Jeesuse teod annavad tunnistust Tema armastusest ja väest aidata hädas olevaid inimesi.

Meelespeetav kirjakoht: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

Jeesus otsis üksildasi paiku, keelas paljustki enneaegselt kõnelda, ütles, et on tasane ja südamelt alandlik, ning astus avalikule areenile, kus ta risti löödi, alles siis, kui oli õige aeg.

Jeesus algas vaikuses ja teda vaikitakse maha. Vaikselt ta tegutseb praegugi taevas ja maa peal. Me ei saa lahti Jumalast. Meie sisemine meel on endiselt tema käes. Nii nagu Jumal oskab kurjagi kasutada heal eesmärgil, mõistab Jeesus ära kasutada enda mahavaikimist. On öeldud, et alles siis, kui meie sisemuses vaikseks jääb, hakkame kuulma Jumala häält. Alles siis, kui tühjus meile ähvardavalt vastu haigutab, hakkame otsima Jumalat ja võime teda leida. Sest kui me endast tühjaks saame, saab meisse tulla Jumal, kes Jeesuse sõnul on Vaim (Jh 4:24).

Jumal ei kustuta meie usu kuitahes väikest jääki, vaid üritab seda kasvatada – vahel taas vaikuses, meile esialgu teadmatult. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust, ütleb prohvet.

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused,
väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht. (Js 43:17)

* * *

 

ÄRATUNDMINE VILJAST

Pühapäev – 3. september

Jeesus ütleb: “Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.” Mt 12:33

Kreeka keeles kasutakse sõna “hea” kohta kaht eri väljendit. Puu puhul tähendab see tervet, ilma haiguste ja vigadeta puud, vilja puhul maitset ja nägusust. Just viljas saab puu headus meile kogetavaks, me võime seda näha ja maitsta.

Vilja omadust ei määra aga ta välimus. “Ega viinamarju nopita kibuvitstest või viigimarju ohakatest?” (Mt 7:16) Kibuvitsad ja ohakad kasvavad igal pool suure eduga. Nende edukus ja sitkus ei määra nende headust. Teatakse rääkida, et osa kibuvitsamarju on üsna sarnased teatud sorti viinamarjadega ja ohakate õienupud sarnanevad viigimarjadega. Niisugused sarnasused ei tee neid veel viljapuudeks ja marjapõõsasteks. “Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:19)

Jeesus võrdleb ennast viinapuuga ja viigipuud on võrreldud Piiblis korduvalt Jumala rahvaga. On palju häid puuvilju, kuid viinamarju ei ole neil korda läinud ületada. Ka seda headust, mis hoovab Kristusest tema järelkäijate kaudu, ei ole veel ükski moraal ületanud. “Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.” (Gl 5:22,23) Mis võiks neist omadustest veel inimese juures paremat olla?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära püüa Jumalat tüssata poest ostetud “pühaduse kostüümiga”. Otsi tõelist, ehtsat – vali see raske tee; ja võta aega, et vili saaks kasvada.

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 4. september

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala armutegudele enda elus viimasel nädalal. Too talle kiitust ja tänu!

* * *

 

INIMENE PANGU OMA LOOTUS JUMALALE

Teisipäev – 5. september

Issand mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, Tema annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Ps 146:7,8

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema mõistab õiglast kohut. Inimene, kelle õigus on jalge alla tallatud, õigused riisutud ja kes kannatab ülekohtu all, leiab Jumalas oma õige kohtuniku. Ülekohtutegija ei jää oma palgast ilma.

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema on heatahtlik. Jumal on võimas, tema on tõe allikas ja õige kohtunik. Seni ei ole kuningas Taavet midagi öelnud ta armastusest. Nüüd on Taavetil varuks neli hea tahte avaldust, mida ta on märganud Jumala tegevuses.

Jumal toidab näljaseid. Tema annab leiba näljastele. Jumal pole loonud ainsatki suud, mille jaoks tal ei oleks maailmas toitu. Tema jagab toiduinimese ihule ja hingele. Tema hoolitseb me maise ja vaimuliku leiva eest. Lootkem temale!

Jumal päästab. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Jeesus on suur Päästja, kelle kaudu Jumal vabastab inimesed patust ja ajalikust kitsendusest. Tema vabastab meid moraalsetest, intellektuaalsetest, vaimulikest ja füüsilistest ahelastest. Lootkem temale!

Jumal tervendab. Issand avab pimedate silmad. Piiblis on kasutatud niisugust väljendust vaimulikus tähenduses (5Ms 28:29; Js 59:10; Ii 12:25) ja ka füüsilises. Lootkem temale!

Issand aitab koormatuid. Tema seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Kuigi Jeesus parandab neidki, kes ei saanud ennast päris sirgeks ajada. (Lk 13:11), on siin siiski mõeldud nende abistamist, kes vaevlevad mitmesuguste eluraskuste all. Jumal lohutab kurbi, trööstib leinajaid ja annab tagasi elujulguse neile, kes on sattunud meeleheite olukorda. Lootkem temale!

“Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, “ma toon pääste sellele, kes hingeldab.” (Ps 12:6) Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” (Lk 18:35-38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul olnud pettumuse kogemusi usaldades kedagi, kes sind alt on vedanud?

* * *

 

VÄGA INIMLIK PROBLEEM

Kolmapäev – 6. september

Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. Jk 3:2

Tänases kirjakohas kirjeldab Jaakobus meie suhtlemisviise. Probleem on otse meie kristliku käitumise keskmes. Kas me räägime inimestega lahkelt, ausalt, õrnalt, julgustavalt, tundlikult? Või kas me kasutame oma keelt teiste haavamiseks, loobime sõnu, mis haavavad ja hävitavad?

Jaakobuse võrdpildid keelest on tuntuimate kirjanduspalade hulgas. Nende peamine idee on: isegi kui keel on väike, märkamatu kehaosa, ripuvad selle küljes kogu meie isiksus ja suhted. Me tajume seda instinktiivselt. Meie keel võib lasta meil paista paremana, õpetame lapsi keelt kontrollima. Mõne inimese keel võib olla ohtlik: nad ei hoia saladusi, räägivad kuulujutte ja neid ei saa usaldada. Keelel on väga oluline osa kogu kultuuris.

Meil kõigil on erinevad isiksused ja me väljandame ennast erinevalt. Jaakobuse väljakutseks on selgitada, et ükskõik milline meie termperament ka pole, peaksime püüdma muutuda terviklikumaks. Kui see, mida usume, ja see, mida teeme, langeb kokku, oleme väiksemas ohus teisi kahjustada ja peegeldame rohkem Kristust.

Kui nad sinu vastu pattu teevad – sest pole inimest, kes pattu ei tee – ja sina vihastad nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale. (1Kn 8:46) Õnnis on mees, kes suuga ei libastu ja keda ei piina mure pattude pärast. (Srk 14:1) Küsi ligimeselt, enne kui ähvardad, ja anna aset Kõigekõrgema seadusele! (Srk 19:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on vaja vabandada kellelgi ees oma kõneviisi pärast? Kas keegi peaks vabandama sinu ees? Palu, et Jumal aitaks seda korraldada.

* * *

 

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 7. september

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abistamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inimesed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu!

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle neile oma tuttavate hulgast, kes vajavad Jeesuse armastust ning oma ellu terviklikkust, mis tuleb Temalt. Palu, et Jumal näitaks sulle kuidas võiksid seda nendega jagada.

* * *

 

RÕÕMUTANTS PÄRAST TERVENEMIST

Reede – 8. september

Neitsi Maarja sündimine. Ussimaarjapäev

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Ps 30:3

Selle psalmi ilmne taust on kellegi kogemus, kes on olnud haige või haavatud, ja tundnud, et vajub alla, surmale lähemale.

Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas keegi kaupleb oma elu pärast (Js 38:3,18). See ei tähenda seda, et Jumal oleks manipuleeritav, vaid need juhtumid näitavad, et Jumala ette võib tuua ka oma lapsikud tunded. Taavet pakub, et kui ta jääb ellu, on ta valmis Jumalat ülistama ja viima inimesteni sõnumi Jumala vägevusest. Taastununa täidab ta oma lubadust energiliselt. Ta tantsib ja laulab jälle ning tumedad päevad näivad lühikese hetkena võrreldes terve elu kestva Jumala armulikkusega. See katsumus on talle mõndagi õpetanud. Tal pole enam ebarealistlikku ettekujutust, et miski ei saa teda kõigutada, ning ta usk Jumala abisse on suurenenud.

Võib tunduda, et see psalm on templiteenistuse jaoks liiga isiklik. Aga tervenemine, eriti surmahaigusest, on üks kõige veenvamaid võrdumeid Jumala pääste kohta.

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32:39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui su elu satuks ohtu, kas oleks siis ülistus ja Kristusest kuulutamine see, mida pakuksid pääsemise eest Jumalale?

* * *

 

OHTLIKUD VALIKUD

Laupäev – 9. september

Jeesus ütleb: “Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.” Mt 12:36

Sõnad, mida sageli kaalumata välja ütleme, võivad olla tugevama mõju ja tagajärgedega kui oodata oskame.

“Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks. Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.” (Mt 12:31,32)

Need karmid sõnad on tundlikumais lugejates mõnikord põhjustanud muret ja ahistust. Seetõttu on eriti oluline lugeda neid sõnu kontekstis. Ei tohiks kaalumata kohaldada neid sõnu mistahes muule olukorrale, mõistmata et siin on tegu variseride poolt tahtliku tõe väänamisega. Jeesus ei räägi siin mingist kogemata sündinud või ühekordsest eksimusest – vaid vabatahtlikult valitud meelsusest seista vastu Jumala tööle.

Igaüks, kes juba kardab solvata Jumala Vaimu, ei saa kuidagi kuuluda nende hulka kellele salmide 31-32 hoiatus on adresseeritud. Pigem nimetab Jeesus “teotuseks” valitud eelhoiakust tulenevat viidet sellele, et Jumala tööd tehakse koostöös saatanaga või tema abil (ja siin võime kuulda variseride häält), või et on olemas Püha Vaimu väest veel suurem vägi. Need kes Jumala töö omistavad Saatanale, ega ole ära tundnud Jumala Vaimu väge – neile ei anta andeks.

Selles küsimuses ei ole võimalik kellegi jääda neutraalseks ka tänapäeval. Meil on jätkuvalt vaja otsustada kas oleme Jumala väe ja toimimise tunnistajad ning eelkõige mõjutab meie otsuseid see kui hästi me tunneme Jumalat ja Jeesust ning millised “eelotsused” oleme oma südames vastu võtnud. Need, kelle jumalapilti mahub väeliselt toimiv Jumal, asuvad Jumala Vaimu poolele, on Tema omad ning kogevad Temalt tulevat vabadust. Ja kui nad seda lubavad, siis puudutab Püha Vaim jätkuvalt erinevaid alasid nende eludes, vabastades neid erinevaist sidumistest.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Su kõne ja reaktsioonid paljastavad paratamatult ka su südame hoiaku. Milline see on? Milline on Jumal keda sina usud ja kuidas toimib ta tänepäeval? Palu et Jumal võiks näidata sulle kui oled mingis osas eksiteel ning ava oma süda tema korrigeeringule.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS

Pühakiri manitseb meid, et me peame “tõesõna kuulutama õigesti” (2Tm 2:15). See on kõige olulisem käesoleva teema uurimisel. Seejuures ei tule püüda kohandada Piiblis nimetatud erinevaid kohtuid üheks “üldiseks kohtuks”. “Üldise kohtu” teooria on religiooni leiutis, Jumala Sõna ei õpeta seda. Piiblis kõneldakse viiest erinevast kohtust, mis kõik erinevad aja, koha ja eesmärgi poolest. Kuid ühes on nad sarnased: kohtunikuks on Issand jeesus Kristus (Jh 5:22).

Iga inimene, Aadamast kuni viimase sündinud inimeseni sellel planeedil, peab seisma Issanda Jeesuse Kristuse ees kohtumõistmiseks.

Esimeses kohtumõistmises usklike patud said juba mõistetud Kristusele ristil (1Pt 3:18).

Teises kohtumõistmises usklik peab iseenda üle kohut mõistma või Issand Jeesus Kristus mõistab tema üle kohut ja karistab teda (Jh 3:18).

Kolmandas kohtumõistmises peavad kõik usklikud ilmuma “Kristuse kohtujärje ette”, kus nende teod tasutakse (2Kr 5:10).

Neljandas kohtumõistmises mõistetakse kõikide rahvaste üle kohut Kristuse teisel tulemisel (Jd 14:15).

Viiendas kohtumõistmises mõistetakse kohut kõikide surnute üle valge trooni ees (Ilm 20:11-13).

TÜHJAD SÕNAD

LOE: Matteuse 12:33–37

1. Millises olukorras on sul kõige raskem talitseda oma keelt? Kas on olemas mõni inimene, kellega sa räägiksid teisiti, kui saaksid uue võimaluse?

2. Miks on Jumala ees meie sõnad sama tähtsad kui meie teod? Mille poolest meenutavad sõnad puu vilja (33)? Kuidas võib halb puu muutuda heaks? Kuidas võib halb inimene muutuda heaks?

3. Jeesus kasutab karme sõnu, kutsudes oma kuulajaid “rästikute sooks”. Mida ühist on mürkmaol ja sellel, kes räägib halba (34)? Mida mõtleb Jeesus lausega: “Suu räägib sellest, millest süda on tulvil” (34)?

4. 35. salmis annab Jeesus mõista, et igal inimesel on südames “ladu”. Milliste asjadega inimesed selle ruumi tavaliselt täidavad? Mõtle, mida räägid Jeesusest või Jeesusele. Mida näitavad sinu sõnad või nende puudumine sinu suhte kohta Vabastajaga?

5. Mis on tühjad sõnad (36)? Mis võiks olla tühjade sõnade vastand? Miks me peame kohtupäeval aru andma “tühjadest” sõnadest ja mitte näiteks “halbadest” sõnadest? Mis juhtuks sinuga viimsel kohtupäeval, kui kohtuotsus tehtaks öeldud sõnade alusel?

6. Kas sinu meelest on võimalik pikalt peita teise eest seda, mis on südames? Kas suudad näiteks kõneleda sõbralikult nendega, kelle suhtes süda on täis viha ja kibestumist? Mida arvad inimesest, kes räägib võimalikult vähe, et ainult mitte öelda tühje sõnu?

7. Kui suure tõenäosusega suudad siit alates rakendada seda Jeesuse õpetust?

8. Jeesus nimetas kord iseennast viinapuuks ja jüngreid selle oksteks (Jh 15:1). Kuidas me siis võiksime kanda head vilja, olenemata halva tagavaradest meie südametes?

RÕÕMUSÕNUM: Kuigi Jeesuse süda oli täis ainult head, mõisteti ta hukka tema sõnade tõttu – jumala pilkamises. Jeesuse rist oli see puu, mis kandis meie tühjade sõnade kibeda vilja.

Päeva Sõnum. Nr 48. 27. august – 2. september 2017

ENESE LÄBIKATSUMINE

35 nädal: 12. pühapäev pärast nelipüha

Jumala sõna õpetab meid analüüsima iseend ja oma eluviise. Õige enesetundmine väljendub alandlikkuses, millega võetakse arm vastu üksnes Jumala kingitusena. Kiire edu ja enesekesksus halvavad inimese tegelikkusetaju. Ta kujutab ette, et suudab omast jõust Jumala tahet täita.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

Tsitaat pärineb salmist Õpetussõnad 3:34. Sama kirjakoha leiame ka Jaakobuse kirja neljanda peatükki kuuendas salmis. Miks toimib Jumal nii?

Ilmselt seepärast, et suurelised (uhked, ülbed, kõrgid, kes peavad end kõigist teistest tähtsamaks) loodavad iseenesele, alandlikud aga usaldavad Jumalat ning Jumalale on meelepärane, kui teda usaldakse. Veel enam – suurelised otsivad ülistust iseendale, alandlikud aga ülistavad Jumalat – ning ülistus kuulub ikka ja alati õigusega Jumalale, mitte meile. “Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud” (1Kr 4:7; vt ka 1Kr 1:26-31; Ilm 4:11).

Arm on Jumala heameel ja soosing meie suhtes, mida me pole ära teeninud; me vajame seda mitte ainult pääsemiseks igavesest karistusest, vaid see võimaldab meil ka elada kristlikku elu. Kogu tsitaat kehtib hästi igapäevase kristliku elu kohta, verbi olevikuvorm aga tähendab: “Jumal paneb alati suurelistele vastu, annab aga alati armu alandlikele.”

Alistuge üksteisele Kristuse kartuses (Ef 5:21) ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast (Fl 2:3).

* * *

 

KUULA ISA HÄÄLT!

Pühapäev – 27. juuli

Jeesus ütles ülempreestreile ja rahvavanemaile: “Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!” Mt 21:31

Tänane kirjakoht pärineb väiksest tähendamissõnast (Mt 21:28-32), kus Jeesus jätkab oma sõnasõda religioossete juhtidega. Nii nagu paljudes teistes, on ka selles loos pisuke torkaja. Vaimulikd juhid püüdsid jätta muljet, et neile väga meeldib teha Jumala tahet. Et nemad oskavad selleks õigeid väljendeid, neil on vajalik positsioon, väljaõpe ja tunnustus – kõik, mis tõstis nad ülejäänud rahvast kõrgemale. Väliselt täitsid nad oma ülesannet fanaatilise innukusega ning nende pühendumine ei tunnistanud mingisuguseid piire. Ometi – siis kui Jumal kõnetas neid oma sulase, prohvet Johannese läbi, ei pööranud nad sellele mingit tähelepanu ega võtnud vaevaks ka vastata.

Peale 400 aastast vaikust oli taas hüüdmas hääl mis kuulutas Jumala ligitulekut ning kutsus inimesi üles ennast tema tuleku vastu valmistama. Paljud kuulsid ja vastasid sellele üleskutsele. Ja nad ei saanud mitte ainult ristitud vaid ka jätkasid tööd, et ristimisega kaasnenud muutusi süvendada (Lk 3:10–14). Need olid inimesed, kes ametliku religiooni nõudmistele olid vastanud “ei”, kuid kuuldes kutset ehtsa ja tõelise juurde, ei kahelnud nad pingutada et leida sissepääs Jumala riiki. Kui aga religioossetele juhtidele tuli võimalus teha see viimane samm, et jõuda pärale sinna, mis nagu oleks olnud nende elu ülim püüe – siis keelduvad nad seda sammu tegemast.

Üks suuri kirikuskäimise ohte, on võimalus kuulda Jumala sõna, selle järele siiski toimimata ja seda oma südamesse laskmata. Ikka õnnestub meil Jumala kutset tegudele mitte tähele pannan ja selle tulemusena läheb meist ka Jumalariik mööda. Usk viib tegudele aga kui usk ei too inimese ellu mingit muutust – on see siis üldse usk? Kui palju sellest, mida pühapäeviti koguduses kuuleme, leiab rakendust meie elus töönädala jooksul? Ehk oleks vaja rääkida vähem ja teha enam?

Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega. (Lk 7:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk mis väljendub tegudes peaks olema ja jääma meie motoks

* * *

 

ÕIGE OHVER ARMU SAAMISEKS.

Esmaspäev – 28. juuli

Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. Ps 51:19

Me teame, et tööriista, mis on katki murtud, ei saa enam kasutada – see ei kõlba enam. Purukslöödud, see tähendab kildudeks löödud, teeb anuma või nõu kõlbmatumaks. Sellist kildudest “puslet” me ei suuda kahjuks taastada. Tänane kirjakoht püüab edasi anda mõtet, et inimene tunneb oma kõlvatust Jumala ees. Ta olukord on lootusetu, sest ta on nagu murtud ja kildudeks löödud ese.

Just seda patust, kes tunneb oma süüd, ega näe enam ainsatki võimalust oma jõust selle taastamiseks ja pöördub Jumala poole, seda aitab ka Jumal. See ongi see moment, kui Jumal võtab meie süü meie pealt ära. Seda murtud südame ohvrit võib tuua ka kõige vaesem inimene. Veel ei ole Jumal neid ära lükanud, kelle südames on ehtne kahetsus.

Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale! (Ps 4:6) Jumal olgu meile armuline
ja õnnistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale. (Ps 67:2) Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!” (Lk 18:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas vajad uut uut algust? See on võimalik! Palu, et Püha Vaim võiks tulla ja uuendada su olukorra.

* * *

 

ÕIGE SUHE

Teisipäev – 29. august

Iiob vastas Issandale ja ütles: “Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista.” Ii 42:3

Hämmeldunud, kurnatud ja ülestõstetud Iiob suudab viimaks midagi Jumalale vastata. Jumala imelise ligiolu valguses ei suuda Iiob teha muud, kui tunnistada oma väärtusetust. Ta tajub, et õigeksmõistmine on palju vähem oluline kui tema suhe Kõigevägevamaga. Kõik, mida Iiob nüüd teha soovib, on olla alandlik ja näidata oma kurbust. Vale ei olnud kaeblemine ega oma süütuse rõhutamine, kuid oma õiguste nõudmine oli loonud barjääri tema ja Jumala vahel. Ühestki kannatusest ega kaotusest pole hullem mitte omada suhet Jumalaga. Kui Iiob teeb korda oma suhte Jumalaga, siis lähevad korda ka muud suhted. Iiob palvetab oma trööstijate eest ja pidutseb oma vanade sõpradega. Kui kogetakse Jumala andestust, on lihtsam andestada ka oma vaenlastele. On suurepärane, et Iiobi rikkused taastati mitmekordselt.

Usk, mis aktsepteerib kannatusi, on üllas, aga kui ülistatakse kannatusi kui pühendumuse kõrgeimat astet, ollakse valel teel. Iiobi taastatud rikkus ei tõesta ka, et Jumal õnnistab materiaalselt kõiki, kes on ustavad. Jumala soosing on Tema valik, kuid Ta armastus meie vastu on igavene.

Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu? (Ii 38:2) Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast.
Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda (Ps 40:6).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iiobi loost ei saa õppida ainult seda, et kannatlikkus on suur voorus ja kannatused ei ole alati patu tagajärg. Tuleb õppida ka, mida Iiob õppis: pole oluline, kui suured on eksimused või kannatused, mitte miski ei ole tähtsam kui õige suhe Jumalaga. Kui sul on miski on selles suhtes vale, siis tee see korda.

* * *

 

MEIE KAHENE LOOMUS

Kolmapäev – 30. august

Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea. Rm 7:15,16

Niipea kui me võtame vastu Kristuse, algavad meie elus probleemid. Paljud asjad, mis seni ei omanud mingit tähendust, muutuvad oluliseks. Me hakkame märkama inimest enda kõrval. Me näeme, kui katkised oma hingelt oleme meie ise ja inimesed meie juures ja ümber. Meie hinge lööb valu armastuse pärast ja meid haarab soov teha head. Kuid head teha pole kerge, heategu võib saada karistatud. Ja nii toimub meie sees võitlus meie kahe loomuse -vaimse ja lihaliku vahel. Seetõttu leiamegi end väga vastuolulisest olukorrast.

Kindlasti oleme samasugust olukorda läbi elanud ja endalt küsinud, miks see nõnda on. Kas mul on ehk vähe usku või on siis Jumal mind maha jätnud? Sellises olukorras võime endid liigagi kergesti sundima hakata sunniviisilistele heategudele, mis kiiresti laastavad meie hinge. Kuid mida teha? Paulus ütleb: “Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.” (Rm 7:25)

Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. Gl 5:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie patu pimeduses, murrab Sinu valgus läbi kui koidik, ja Su tervendav vägi tõuseb üles lunastuseks!

* * *

 

ARMU TUNNISTAMISE TÄHTSUS

Neljapäev – 31. august

Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust! Ps 51:17

Kuningas Taavetit hirmutab tema patu suurus. Talle tundub, nagu peaks ta vaikima ja oma elu suurest veast mitte rääkima, katsuma seda unustada, siis unustavad ka teised. Võib see ju mõnele isegi kahjuks tulla ja Jumala nimele häbi teha. Sellepärast ta palub: Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust!

Taavet mõistab, et kui Jumal ise need teeb kõlbavaks, nagu Jesaja huuled, siis võib ta rääkida, kartmata, et ta tunnistus kellelegi kahju teeks. Vastasel korral nagu psalm 50:16 loeme, pole õelal luba jutustada Jumala seadmisi. Taavet tohib seda teha vaid Jumala loal. See, kelle suu Jumal avab, võib tunnistada ka oma süüd Jumala ülistuseks.

Mida kõik see meie muldne suu võib teha! Jaakobuse kirjast loeme, et see võib teha kurja ja võib teha ka head (Jk 3 ptk). Tundes, et Jumal on ta huuled selleks puhastanud, tahab Taavet jutustada ja kuulutada, ta tahab seda teha ka lauluga.

Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva. (Ps 71:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitke ja tänage meie Jumalat, et Ta meile õiget usku annab.

* * *

  

KAHETSEJA PALVE PÄRAST PATU NÄGEMIST JA TUNNISTAMIST

Reede – 1. september

Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ps 51:12

Taavet oli hingeliselt murtud ja tundis, et ta luud-kondid olid “puruks löödud”. Lootust loomulikuks paranemiseks ei olnud, vaid vaja Jumala lootvat jõudu. Oli vaja, et Jumal parandaks ta rikutud südame ja looks temas uue taevase elu.

Seal, kus patt on teinud oma hävitustöö, peab appi tulema Looja vägi. Iseenesest olukord ei parane. Uus pidi olema puhas. Taavet oli kaotanud usalduse oma vana petise südame vastu. Ta ei palunud, et Jumal teeks ta vana südame puhtaks, vaid oli vaja uut ja puhast südant.

Me peaksime paluma, et Jumal looks meile uue südame ja uuendaks seda uut iga päev, et vana võitu ei saaks.

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. (2Kr 5.17) Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi, vaid uus loodu. (Gl 6:15) Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda. (Ef 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled kellegi vastu eksinud, palu täna temalt andeks. Ja kui sul pole enam võimalik selle inimesega kohtuda, siis toetu Taaveti laulule ja loole teades, et võime Jumalalt vastu võtta andestuse hoolimata kõigest.

* * *

 ALLES PÄRAST JUMALALE VAATAMIST JULGEME ÖELDA,

MIDA ARVAME OMA PATUST

Laupäev – 2. september

Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud. Vaata, Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:7,8

Nüüd avastas Taavet midagi uut: ta ei tunnetanud ainult patu üksiktegusid, vaid ka seda, et temas on patune loomus. Tunnetab, et süü on sügavam üksiktegudest, need aitasid ainult avastada ta patuse olemuse. Üksikteod tundusid ojana, aga kogu olemus – allikana. Juba see allikas oli rikutud ja mitte ainult oja, sest loomuses oli mingi poolehoid halvale.

Juba vanemad olid patused. See pole süü veeretamine pärivusele, vaid süü ulatuse nägemine. Nii ulatub see tagasi esimese inimese – Aadamani. “Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma …” (Rm 5:12).

Jõuamegi välja pärispatuni. Tänapäeval ei taheta sellest küll palju kuulda, tundub see ju ülearusena, olgugi et sellest räägitakse juba Uues Testamendis.on ju “pärispatt” usuteaduses sama mis “pärivus” teaduslikus keeles. Nii nagu pärivus on salgamatu, nii ka pärispatt.

Lapsed ei ole teadlikult pattu teinud ja sellepärast ei nõuta neilt ka armu teadlikku vastuvõtmist. Nad saavad õndsaks Kristuse üldise lunastuse kaudu.

Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi! (Ii 14:4) Me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid (1Kr 2:7).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas me tunnistame iga päev, kes me oleme Jumalale ja kes on Jumal meile?

* * *

 

PIIBLIKURSUS “PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Jumala vastus patule

Kuna inimene oma hävingu vastu ei soovi omaks võtta Jumala pakutud vastust, siis ta püüab päästmist saavutada inimlike vahenditega.

Inimene püüdleb eneseõiguse poole, kusjuures tegelikult ta peaks saama Jumala õiguseks (1Kr 5:21; Js 64:6).

Inimene püüab ennast muuta, kusjuures ta vajab hoopis uuestisündi (Tt 3:5).

Inimene püüab pöörata elus uue lehekülje, kusjuures ta peaks pöörama ümber kogu elu (Jh 10:10).

Inimene püüab õigeks saada käsu kaudu, kuid ta peaks õigeks saama usu läbi Jeesusesse Kristusesse (Gl 2:16).

Inimene püüab puhtaks pesta vana inimese, kuid ta peaks saama uueks inimeseks Kristuses (Ef 4:24).

Inimene püüab saada päästetud heade tegude kaudu, kuid ta vajab päästmist Jumala armust (Ef 2:9).

Ainult vastus inimese hävingule on Jumala Poeg, kes sai patuks ristil meie eest. Ainus vahend selle vastuse omandamiseks on usk temasse kui isiklikku Päästjasse (Jh 20:30,31).

Päeva sõnum. nr 47. 20. – 26. august 2017

SOOSINGUAJAD

4 nädal: 20. – 26. august 2017

11. pühapäev pärast nelipüha

See pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, milleks on juutliku pärimuse järgi aabkuu 9. päev. Sellele sündmusele viitab pühapäeva vanakiriklik evangeelium. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august.

Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Sageli takistab omaenda võimetele, inimtarkusele ja oma eristaatusele lootmine neis olukordades Jumala hääle kuulda võtmist ja Tema kutse järgimist.

Soosingu- ehk meeleparandusaja kohta kehtib sõna: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks (Hb 3:15).

Meelespeetav kirjakoht: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

Jumalal on rahvas, kes arvestab tema tahtega. Usklikud ei pea nõu Jumala vastu, vaid otsivad ta tahet. Jumal näeb kõiki olukordi ja vajadusi ning Tema aitab. Kuid millele või kellele saab aga tugineda see, kes Jumalat ei tunnista? Kas inimlikele nõuannetele ja tugevusele? Kui sageli peab selline inimene pettuma, sest inimlik nõuanne on poolik.

Tänane kirjakoht tuletab meile taas meelde, et mis tahes tegevuse eel pöörduksime Looja poole, küsides tarkust ja juhtimist, sest üksnes Tema näeb tervikpilti, Tema teab ka teiste inimeste plaane ja tunneb tulevikku. Temalt saadud jõud on raugematu, mistõttu tasub oma lootused rajada Temale.

Oluline on meeles pidada, et abi saanuna ja rikkalikku Jumala armu kogenuna ei unustaks me tänada. Jumala tänamine tuletab meile endilegi meelde, et saavutatud edu pole meie pingutuse tulemus, aga ka seda, et tulevikuski võime oma mured Jumala hooleks anda.

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest. (Ps 65:5) Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand. (Ps 144:15)

* * *

 

ENESEGA RAHULOLUST RAEVUNI

Pühapäev – 20. juuli

Jeesus ütles: “Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.” Lk 4:24

Naatsareti rahvas ei olnud mõistnud seda kaalukat tõde, et Jumala arm ei olnud reserveeritud üksnes neile või juutidele. See polnud nii mitte kunagi. Pigem olid juudid valitud kui rahvas, kelle missiooniks oli viia valgust teistele rahvastele, paganatele (Js 42:6). Nemad aga eelistasid näha end valitud rahvana ja punkt. Prohvetid olid sellest tõest aru saanud ja Jeesus tsiteerib kahte neist.

Eelija saadeti aitama vaest lesknaist Siidonimaal (1Kn 17:8-16). Eliisa tervendas pidalitõbise – Süürias, tollase vaenlase sõjaväepealiku (2Kn 5:1-14). Jeesus oleks võinud näiteks tuua ka Joona, kes saadeti meeleparandust kuulutama Niineve rahvale ja kes toimunuga kuidagi kohaneda ei suutnud.

Juutide arusaamine Messiast oli, et too tuleb ning päästab nad vihatud roomlaste käest, mitte ei osuta armu nii juutidele kui paganatele ilma mingit vahet tegemata. Nemad ootasid Meesiat, kes tooks kohtumõistmise roomlaste üle ning taastaks juutide valitsemise andes neile aulise poliitilise tuleviku. Kuigi Jeesus alustas seda kohtumist nii meeldivat muljet avaldades, lõpetas ta selle rahva raevuajamisega. Nad olid valmis teda tapma sellise jumalateotuse pärast.

Lugedes Luuka evangeeliumit edasi, näeme Jeesust oma missiooni jätkamas, andes armu kõikidele. Ei tollal ega ka praegu saa keegi Jumala armu vaid enda eesõiguseks pidada. Meie aga võime näha ka seda, kuidas see väike sündmus osutab palju suuremale eesootavale varjule Jeesuse elus – sündmusele, mis saab sündmia 3 aastat hiljem.

Aga Jeesus ütles neile: “Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!” (Mk 6:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jeesuse õpetuses oli asjaolusid, mis panevad sind end ebamugavalt tundma? Too need palves Jumala ette.

* * *

JUMAL, KES ON

Esmaspäev – 21. juuli

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

Kui 31. psalmi taustaks oli kokkuvarisev maailm, ning 32. psalmi teema süüst muserdatud üksikisik, siis 33. psalm on täis lihtsat usaldust ning kindlust. Meie ees on maailm, kus pole küsimusi, hirme ega kahtlusi. Taoline maailm pole vähem reaalne kui kahe eelmise psalmi oma, kuigi võib näida liiga hea selleks, et päriselt olemas olla või eesmärgina liiga saavutamatu. Nii see pole, vaid 33. psalm jutustab Jumalast, kes on kohal, tegutsev ning usaldusväärne. Vaid see on veelgi mõjuvõimsam.

Universumi üüratu lõpmatus, ookeanide hirmuäratavad sügavikud, mis iidsel ajal jutustasid juutidele kaose jõududest – kõik see sai olevaks Temas ning on Tema valitsuse all. Jumal kontrollib ka ajalugu. Rahvad tõusevad ja hääbuvad, kuningad teevad seda mida kuningad teevad; kuid Jumal on alaliselt vaatlemas.

Jumal hoolitseb omaenese rahva eest ning valab neile õnnistusi. Ikka ja jälle oleme silmitsi armu imega, ning kutsega elada nagu need, kes seda on kogenud. Enamike läänes elavate inimeste jaoks, ei ole Jumal ammu enam see, kes aktiivselt toimiks rahvaste või isegi üksikisikute eludes. Isegi meie, usklike hulgas – kes peaksime paremini teadma – on hakanud levima mõtteviis, mis väidab, et Jumal on meie maailmast eemaldunud.

Tänane kirjakoht koos tänu ja kiitusega Jumalale, kes aktiivselt toimib meie maailmas, peaks julgustama meid nägema asju nii nagu need tegelikult on, mitte aga viisil kuidas näevad meie kaasmaalased.

Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel. (5Ms 33:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leia alasid, kus Jumala toimimine on väga ilmne. Kiida ja täna teda. Siis nimeta Talle neid alasid, kus tahaksid rohkem näha Tema toimimist – seejärel “oota ja usalda”.

* * *

 

KUI NAD AINULT KUULAKSID!

Teisipäev – 22. august

Nõnda ütles Issand: “Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga.” Jr 6:16

Jumala juhtnöörid oma rahvale on selged. Ristteel seistes on nende ette laotatud kõik, mida nad vajavad eesmärgipäraseks ja mõttekaks eluks ning selleks, et nad “leiaksid oma hingele

hingamispaiga”. Rahval on vaja lihtsalt valida õige tee – aga rahvas põlgab selle tee ära, ignoreerides prohveteid, sest neil oli juba enda soovid välja mõeldud, ning see, mida nad elult ootasid. Rahvas oli langenud võõraste jumalakultuste meelituse lõksu – need tundusid põnevad ning uimastavad, ja on palju atraktiivsemad kui Jumala poolt antud käsuseaduse järgimine.

Ilma südame pühendumiseta, mis teeb võimalikuks Jumala hääle kuulamise ning Jumala kiitmise, ei ole inimese jumalateenimisel mingit väärtust. See on tühine, ega saa olla Jumalale vastuvõetav. Sellest kirjakohast leiame endale kaks sama olulist õppetundi, kui need olid Juuda rahvale: esiteks; oma jumalasuhtes ei saa teha kompromisse. Kui oleme end pühendanud Jumala järgimisele ning kuuletumisele, siis tuleb meil seda teha üheselt ja kogu siirusega. See ei ole lihtne, sest Jumal on meile esitanud kogu meie olemust hõlmava kutse.

Teine õppetund on, et Jumala kohtumõistmine ei tule alati läbi dramaatilise jumaliku sekkumise, vaid võib väljenduda meie endi valede valikute tagajärgedena, selle viljana, kuidas oleme elanud. Jumala seadus on integreeritud inimesse juba tema loomisel, seepärast kui valime selle vastu, siis valime hukkumise.

Kuid mu rahvas on minu unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile. Aga need panid nad komistama nende teedel, põlistel teedel, kõndima jalgradadel, sillutamata teel. (Jr 18:15) Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele. (Mt 11:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on sinu meelest peamine sõnum, mida Jumal püüab sulle ja su kogudusele edasi anda?

* * *

 

ALANDLIKKUSE VAJADUS

Kolmapäev – 23. august

Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha. Rm 11:22

Ususäilitamiseks on vaja arvestada Jumala helduse ja karmusega. Heldus on Jumala andev armastus. Usklik vaadaku, kuidas Jumal annab, ja kui palju ta annab. Hoolega järgides märkab ta peagi, et Jumal annab armust ja küllaga. Karmus on Jumala õige käitumine patusega. Jumal on õige ja ta ei või inimese pattudesse ükskõikselt suhtuda.

Jumala heldus ja karmus käivad käsikäes: tema esimene tegu on alati heldus, ja alles siis, kui heldust on kurjasti kasutatud, järgneb karmus. Meile meeldib rääkida Jumala isalikust armastusest, aga me ei maini sagedasti aukartusest, mida lapsed isale võlgnevad. Me kuulutame Jumala heldust patustele, aga ei räägi midagi karistusest. See on eluohtlik.

Heldusel ja karmusel on uue seaduse ajal suuremad tagajärjed kui vana seaduse ajal. Heldus ütleb, et iga patune võib tulla Jumala juurde veel siiski, kui ta on pattu tehes vanaks jäänud ja halliks läinud. Veel pakutakse talle armu. Aga ta karistus on ka vastavalt suurem, kui ta oma pika armu ajal on kasutamata jäänud ning Jumala korduvad armupakkumised tagasi lükanud. Kes heldust vastu ei võta, selle kohta kehtivad Pauluse sõnad: “Sindki raiutakse maha”.

Juudid “murti” maha, aga paganad, kes ei püsi usus, “raiutakse” maha. Vastavalt armu seadusele on ka kohus järsk.

Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. (Jh 15:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumalat, et Ta aitaks sul mõista, kuidas tõesti kõik meie ümber on Tema armastuse and meile, ning et igasugune kiitlemine saab sisu ainult Temas.

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev. Pärtlipäev

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Jumala sõnum tänases tekstis on, et inimene ise, enda väheste vahenditega, ei suuda iial rahuldada oma sügavamaid vajadusi. Elu värskus tuleb meile vaid Tema kuulamises ning otsimises.

See kutse esitati inimestele, kel olid Taavteti poolt Issandaga tehtud lepingu pärijatena eelisõigused, kuid kellede eluviis ja mõtted olid Temast kaugele eemale läinud. Rõõm ja rahu – koos andestusega Jumalalt – võisid uuesti kättesaadavaks muutuda, kui rahvas selle armurikka kutse vastu võtaks. Tema, kelle teed ning mõtted on mõõtmatult kõrgemal inimeste omast, kutsus neid innukalt taastatud suhtesse ning viljakasse uude ellu!

Iga kord, kui tähistame Issanda surma, meenutame ka seda, et Kristuse ihu murti ning veri valati selleks, et meie võiksime elu saada, ning me sööma ja joome selles lauas tänumeeles (1Kr 11:24-26). See tuletab ka meelde, et Jeesus rääkis endast kui “elavast veest” ning “eluleivast” tõotades, et need kes Tema juurde tulevad, ei pea iial enam olema janus või näljas (Jh 4:13;6:35).

Taoline meenutus meenutab meile omakorda Jumala teise kutse – saada jätkuvalt värskendatud Tema poolt. Samas teame kõik, kui lihtne on lubada end headel, kuid sekundaarsetel asjadel nii ära hõivata, et unustame Tema otsimise ning eluvee allikast sügavalt juues enda janu kustutamise. Aga vaid see saab hoida elus meie hinged. Oleks äärmiselt kurb, kui sarnaneksime sel pidusöögil neile, kes nearuväärseid vabandusi ettekäändeks tuues, jäid ilma kogu rõõmust, mida tegelikult sisaldas kutse suurele pidusöögile (Lk 14:15-24).

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on kõige põnevam kutse, mille saanud oled? Toredad kutsed tekitavad meis erilise tunde, andes kuulumise kogemuse.

* * *

 

VAIMULIKUD JÄRELDUSED

Reede – 25. august

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! Mina olen Issand, sinu Jumal. Ps 81:9-11

Näib, nagu rahvas ei hooliks Jumala häälest ja sellepärast peab ta kordama “… kui sa ometi kuulaksid mind!” Inimene võib Jumala sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala sõna ei olegi nii kerge kuulata, aga meil tuleb seda teha.

Tänane sõnum on väga oluline. Jumala antud käskudest Siinail on esimene: “Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2Ms 20:3) Jumal karistab selle käsu rikkujaid. Öeldakse, et see, millest kõige rohkem mõtleme, millele aega pühendame, ongi tegelikult meie jumal.

Näiteks võib lähedane inimene olla meile ebajumalaks. Kui loodame kõiges vaid selle inimese abile, on temast saanud ebajumal. Tuleks olla tähelepanelik tänase kirjakoha hoiatuse suhtes. Ära kummarda võõrast jumalat!

Meie Taevane Isa on hea, hoolitsev, inimese vabatahtega arvestav ja osavõtlik. Kuna Jumal on nii täiuslik, siis peaksime Teda tänama ja ülistama.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. (2Ms 20:1,2) Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!” (Ps 50:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas saame panna Jumala oma elus esikohale? Jumalasse uskudes, palvetades, Piiblit lugedes ja tehes Jumala tahtmist. Kiitkem Jumalat oma eluga.

* * *

KAS ÜLEKOHUS VÕIMUTSEB?

Laupäev – 26. august

Nõnda ütleb Issand: Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust. Jr 6:19

Kohtumõistmine on inimeste peale langenud ühiskonna roiskumise pärast: kaev on põhjani mürgitatud (Js 6:7); ei ole mitte ühtegi viinamarja mis oleks väärt üleskorjamist (Js 6:9,10); igaüks tahab saada miljonäriks (Js 6:13); inimeste teadvus on täielikult kalestatud (Js 6:15). Ometi jätkatakse religioossete rituaalidega, kasutades selleks parimaid materjale (Js 6:20) ning ühiskonna doktorid muudkui jätkavad oma toimetamist. Ometi ainus, mida neil pakkuda on näiline abi lootusetult haigetele (Js 6:14). Joosija reform püüdis pöörata inimesi tagasi nende nõudmiste poole mis olid Jumala ja Iisraeli erisuhte keskmes; inimesed aga ei soovinud minna seda teed, seda igavest teerada (Js 6:16).

Ka Jeesus tuli meile pakkuma hingamist meie hingedele (Mt 11:28-30); ning ta ei mõelnud sellega vaid laisklevat vabaaja veetmist – pigem ümbersuunamist ning tema reisikaaslaseks valimist. Neile kes ummisjalu hukatuse poole tormavad, paneb Jumal ikka komistamise kive tee peale (Js 6:21); suurim neist aga on väljasirutatud kätega ristile naelutatud Jeesus.

Aga mis siis kui me sellele ei reageeri? Ning sageli seda hülgamist veel kinnitatakse ka üle (Js 6:30). Enesevalitsemise ime on see, et Jumal ei sunni oma armastust meile peale (Js 6:8), Jeremija peab jätkama oma hõbedasulatamise tööd, kuigi tundub et selles känkras ei olegi mingit väärismetalli; kõik on vaid praht. Samas näeme kuidas puudutab see tema hinge, et kohtumõistmine ei säästa kedagi – väikelastest vanakesteni peavad kõik sellest osa saama (Js 6:11).

Mina, Issand, olen rääkinud! Tõesti, seda ma teen kogu selle halva kogudusega, kes on kogunenud mu vastu: nad peavad hukkuma selles kõrbes ja surema seal! (4Ms 14:35) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas julgeme öelda: “Issand ma jätkan tunnistamist – isegi keset tardunud apaatiat ning südamekõvadust”? Ehk peaksime selle täna oma palveisse sisse panema?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu tulemused.

“… patu palk on surm” (Rm 6:23). Surm on kolmeosaline. Tuleb meeles pidada, et surm ei ole lõplik hävitamine. Surm vaid lahutab. Eedeni aias surm lahutas vaimulikult inimese Jumalast; see on vaimulik surm. Loomuliku surma puhul inimese hing ja vaim eraldatakse ihust; see on füüsiline surm. Lõplikus surmas toimub inimese lahutamine Jumalast igaveseks; see on igavene surm.

Patu palk on vaimulik surm. Nii nagu patt lahustas inimese vaimulikult Jumalast ja tõrjus tema Jumala lähedusest Eedenist, nii eraldab patt Jumalast iga inimese (Js 59:1,2). Ainus tee tagasi Jumala juurde on tunnistada oma patud temale (1Jh 1:9) ja hüljata need (Js 55:7).

Patu palk ja tagajärg on füüsiline surm. Surmal ei olnud mingit õigust inimese üle kuni pattulangemiseni. Nüüd peavad kõik surema, kuna kõik on pattu teinud. Surm on üldine, ja kuna meie suhtes kehtib üldine tagajärg, siis peab sellel olema ka üldine põhjus, ja see on üldine surm. Kõik inimesed surevad, nii head kui halvad, noored või vanad; ja inimesed surevad, kuni surm saab hävitatud Jeesuse Kristuse läbi (1Kr 15:26) ja neelatud võidusse (1Kr 15:54-57).

Patu palk on igavene surm. “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20). Seeon igavene lahutus Jumala armastusest (Ilm 20:14). Niipea, kui hing astub läbi Hadese väravate, on ta kadunud igaveseks. Tema eksistents küll jätkub, kuid ilma lootuseta. Ta on neetud igavesti. Igavene surm on igavene lahutus Jumalast (Lk 16:19-31).

Päeva Sõnum. Nr 45. 6. – 12. august 2017

TÕDE JA EKSITUS

Nr 45. 32 nädal: 6. – 12. august 2017

9. pühapäev pärast nelipüha

Kristlasel tuleb elus võidelda, et eraldada tõde valest ja õige väärast. Jumala tundmine ja Tema tahte taotlemine juhivad inimese tõe juurde.

Meelespeetav kirjakoht: Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9

Paulus esitab selles kirjakohas ühe üldkasutatuma ja ülimalt tabava Uue Testamendi illustratsiooni sellest, kui absoluutselt erinev on vana elu elust “Kristuses”. “Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde sellest, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3). Jumala au, pühaduse ja tarkuse vastand on pimedus, ning Jumalast võõrdunud maailm elab pimeduses (Ef 1:18).

Need, kes on leidnud elu “Kristuses”, on tegelikult läinud pimedusevallast valguse riiki (Ap 26:18; Rm 13:12; 2Kr 4:6; Kl 1:13; 1Pt 2:9) ja selle riigi kodanikud – valguse lapsed peavad oma igapäevast elu elama kooskõlas neile Kristuses antud uue loomusega. Mis valgustab Jumala tahtega koos kõlas olevat teed.

Valguse viljad ei ole teadlikult valgusest kui ellu külvatud seemned, mis omal ajal vilja kannavad, vaid on pigem kristlikud voorused mis kasvavad loomulikult ja spontaanselt ega tulene kuulekusest reeglistikule.

Paljud piiblitekstid kõnelevad õigusest kui Kristuses elatud elu viljast (Rm 6:20-22; Fl 1:11; Hb 12:11). Millelgi, mis on inimsuhetes rikutud ja ebaõige, ei saa olla kristlase elus kohta. Seepärast peab “kurjus” (Ef 4:31) asemele astuma headus, st aktiivne headuse taotlemine kõigis elu aspektides. Rm 5:7 on tabavalt eristatud sõna “headus” ja “õigsus”, osutades, et esimene lisab moraalsele õigsusele ja aususele kauni iseloomu kütkestavuse. Seega, kui teadmatuse, eksituse ja pettuse pimedus kaob (Ef 4:14,17-18,22), jääb alles tõde kui valguse vili, mille toob Kristus.

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

* * *

 

KITSAS TEE

Pühapäev – 6. juuli

Jeesus ütleb: “Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!” Mt 7:13

Pilt kahesugusest teest on laialt tuttav nii juutkonna pärimustikus kui ka antiikkirjanduses, tõenäoliselt ka igapäevases rahvalikus keelepruugis. Jeesus on selle pildi mõtestanud oma kuulutuse eesmärgide kohaselt ning andnud sellele sügava tähenduse. Pearõhk langeb kõiges inimesepoolsele valikule jaotsustamisele.

Igaüks, kes tahab käia Jeesuse järel, peab enne lõpliku otsuse tegemist teadlikuks saama mitte ainult selle tee raskustest ja riskist, vaid ka siin kehtivast kohustustest ja vastutusest. Sellel teel käijaid on ju kutsutud “maa soolaks” (Mt 5:13) ning “maailma valguseks” (Mt 5:14) – nad vastuvad selle eest, et nad seda tõepoolest oleksid. Nad peavad olema teadlikud, et nende eesmärgid ja taotlused ei saa laiade hulkade juubeldava vastuvõtu osaliseks, et sageli ei mõista neid isegi kõige lähedasemad kaasinimesed. Sellel teel käijad moodustavad maailma inimmassiga võrreldes ainult “pisukese karjakese” (Lk 12:32), mille ainsaks kaitsvaks ning säilita vaks vahendiks on nende vankumatu usk, kindel lootus ja alati valmisolev teeniv armastus.

Sellega võrreldes on “maailma lai tee” märksa mugavam: siin ei tõkesta Jumala nõuded inimlike ihade, soovide kalduvuste teostamist, siin tunneb inimene end niiöelda “vabana ja täiuslikuna” – vabana kõigist tõkestavaist igandeist ja eelarvamustest, täiuslikuna oma võimete ja oskuste poolest. Ja ometi on see tee petlik – mitte ainult oma reaalsete võimaluste, vaid eelkõige oma eesmärgi tõttu. Maailma avarad teed viivad “hukatusse”: Jumalast eemalolemisse, õndsuse ja õnnistuse kaotusesse, mis piibelliku mõttemaailma kohaselt tähendab ühtlasi inimväärika elu minetamist. Maailma tee on lai – kuid et seal on nii palju rändajaid, osutub see alati liiga kitsaks ahnelt edasitrügijatele: siin ei tunta ei üksteise abistavat teenimist ega halastust. Siin kehtivad ainult maailmasisese võitluse ja võistluse seadused – too toores vitaalne eksistents, mille kassikullast maski tagant alatasa irvitab loomalik lõust.

Kitsas rada on küll täis kiusatusi ja ohte, kannatusi ja katsumusi, ometi on see tee õndsusele. Seda teed ei kunagi üksinda – vaid koos Jumalaga. Sellel teel valitsevad tema seadused, tema halastus ja tema armastus, mis sunnib teekäijaid üksteist abistama. Siin ei jäeta nõrkenud tee äärde surma ootama, vaid kantakse nad kaasa öömajale. Siin ei lükka tugevam nõrgemat teelt kõrvale, vaid tõmbab ta endaga kaasa. See pole ainult tee ellu – vaid on kogu aeg elu, tõelise inimväärika eksistentsi tee. Juba seepärast tasub siseneda “kitsast väravast”.

Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! (Lk 13:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selles vaimse pimeduse maailmas tundub kurjus hea ja headus paha. Jäädes Jeesusesse, kes on elu valgus, on meil vabadus valida elu.

* * *

 

SÜDAMERAVI

Esmaspäev – 7. juuli

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Tarkus, millest me räägime, ei ole mingil kombel “selle ajastu tarkus”; see on Jumala tarkus, ning sõna Jumal on rõhulisel kohal. Kuid sellega kaasnevad ka saladused, mis ei tähenda raskesti lahendavat mõistatust, vaid saladust, millesse me ise oleme võimetud tungima, aga mille Jumal on nüüd avaldanud: “Jumala ajaeelne nõu, mis on maailma ees peidus, aga ilmutatud vaimulikele”. See viitab ühtaegu meie võimetusele tunda Jumala saladust, ja Jumala armastusele, mis teeb selle saladuse meile teatavaks. Uskmatuile jääb see varjatuks; nad on selle suhtes ikka veel pimeduses. Saladus on avaldatud usklikele, kuid ei ole inimsoole üldteada.

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes pole sa kunagi üksi. Palu, et Autor ise aitaks sul loetut mõista!

* * *

 

TEGUDE JUURDE JÕUDMINE ALGAB VÄLJAKUTSEGA

Teisipäev – 8. august

Karmeli mäel astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: “Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige Tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” 1Kn 18:21

Tänane kirjakoht joonistab meile pildi rahvast kellel üks jalg on ühes ja teine teises leeris ning see toob inimestele palju segadust. Baali prohvetid kulutasid kogu oma energia ja trikid oma jumala mõjutamiseks, aga midagi ei sündinud. Eelija pole see, kes laseks võimalusel niisama mööda minna, pilgates oma vastaseid: “Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!” (1Kn 18:27).

Vastase nõrkustele ja ebajärjekindlusele osutamises pole midagi väära. Armastuse nimel leiame end mõnikordki kaitsepositsioonidel – kuid kui see mida usume on tõde ning kui selles mida teised usuvad leidub vigu on igati kohane ärgitada neid veelkord oma seisukohti läbi mõtlema.

Vastupidiselt Baali prohvetitele ilmutab Eelija vaikset usaldust. Ei mingit kisa Jumala poole, lihtsalt vaikne palve, et Jumal kirgastaks oma nime. Ja tuli langeb. Palve ei ole kärarikas taevauksele kolkimine, millega püüame Jumalat panna tegutsema meie soovide kohaselt – vaid palve on meie usalduse väljendus Jumalale.

Ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel. (Jk 1:8) Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele ning patusele, kes käib kaht teed! (Srk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eelija tegutsemine lähtub murest Jumala nime reputatsiooni pärast. Meie elame maailmas kus Jumala nime reputatsiooni on vähemalt samas mõõdus halvustatud kui Eelija päevil. Kas aga leiame enesest samasuguse mure selle pärast ja soovi seista selle eest? Ja kuidas me seda väljendame?

* * *

 

PIDU ON ALLES EES

Kolmapäev – 9. august

Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Hb 4:12

Küsimuse “kui oled usklik, kas siis on võimalik uuesti langeda?” hülgab Pühakiri kui mõttetu spekulatsiooni, ses kõik meie energia peaks minema Jumala kogu südamega järgimisele. Uurides ennast ning parandades meelt sõnakuulmatusest, saame paluda, et Jumala läbiotsiv ja -katsuv sõna liiguks meie südame mõtetes ja hoiakutes, seal kus tehakse meie elu valikud ja otsused. Harjuta Jumala ees olles lihtsust ja läbipaistvust. Loe Piiblit ootuses, et midagi juhtub. Harjumuspärane Pühakirja üle mõtisklemine on praeguse elu vajadus, kui ei soovi oma teed kõrbes kaotada. See on silmanägemisele vajalik, sest “Sinu valguses näeme valgust” (Ps 36:9).

Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes. (Js 49:2) Meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused. (2Kr 10:4) Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! (Ef 6:17) Teid pole uuesti sünnitatud kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning jääva sõna kaudu. (1Pt 1:23) Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. (Ilm 1:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeldib sulle või mitte, loe ja palu iga päev. See on sinu elu jaoks vajalik; ei ole teist teed; muidu raiskad sa ära kõik oma päevad

* * *

 

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258), lauritsapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavetil on mure et teda ehk unustatakse nüüd, kus ta enam ei tunne end noore energilise ja võimekana. Aga ta on ära tundnud ka mõned vana ea eelised, nagu näiteks küpset suhet Jumalaga. Tal on palju aastaid millele tagasi vaadata ning märgata neis kõigis kui ustav Jumal on talle olnud; ta leiab rohket kiitusainest ning veelgi kogemusi, mida edasi anda nooremale põlvkonnale. Ka Iiob ütleb: “Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus” (Ii 12:12).

Taavet kaalub üle kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – kasvab tema tugev usaldus Jumala vastu, ja soov teda kiita. See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on lubanud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Ja siit tuleb ka teine vana ea eelis: elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtleme oma elu peale, meenutame hetki, kus Jumal on tulnud meile appi. Täname siis teda selle eest ja palvetame, et Jumal aitaks meil teda usaldada.

* * *

 

MEIE TÄNU PÕHJUSEKS ON JUMALA TEOD JA TEMA SÜGAVAD MÕTTED

Reede – 11. august

Kui suured on Sinu teod, Issand! Väga sügavad on Su mõtted! Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. Ps 92:6,7

Kuningas Taaveti imetlusobjektiks oli kahtlemata Jumala loodus. Ta võis tõepoolest aimata seda, mida tundis Aadam oma esimesel elupäeval. Iga asi esimese inimese ümber kõneles Jumala tegude ülevusest.

Uue seaduse usklik peaks looduse kõrval nägema ka veel seda, mida Jumal on teinud meie lunastuseks. Mõtelgem vaid Jumala Poja lihassetulekule, Jeesuse patuta elule, ta lunastustööle, ülestõusmisele ja Püha Vaimu väljavalamisele! Mõtelgem Jumala tegude suurusele Kristuse koguduse ajaloos. Lisagem selle juurde veel kõik see, mida tema on teinud meie hinge kasuks. Siis peaksime hüüdma suure imestlusega: Kui suured on Sinu teod, Issand!

Uurigem looduse otstarbekohasust ja tarkust universumi valitsemisest või inimese saatuse salapärasust ja me peame ütlema ühes apostliga: Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Aga leidub ka neid, kes seda ei mõista. “Sõge” on antud juhul inimene, kes ei kasuta oma mõistust inimese vääriliselt. Ta langeb loomade tasemele (Ps 73:22). Ja “alp” on inimene, kes võtab elu kergemeelselt. Need inimesed ei mõista Jumala tegusid ega näe põhjust tema tänamiseks. Selleks, et imetleda Jumala tegusid, on vaja teatud vagaduse taset. Vaja on olla kooskõlas Jumala mõtetega.

Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas. (Ps 104:34) Ja ta mõõtis taas tuhat: siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks, jõgi, millest ei saadud läbi minna. (Hs 47:5) Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuhumaani oled sina uurinud oma elu? Kuidas saaksid säilitada viljakuse ja tänumeelsuse ka tulevikus?

* * *

 

SÜGAVAD JUURED, MIS TOIDAVAD.

Laupäev – 12. august

Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Ps 92:13,14

Palmipuu kasv ei ole hoopiski nii kiire, kui rohu kasv, aga selle eest on palmipuu püsivus palju kordi suurem. Rohi kuivav ja õieke närbub, kui tuul ta peale puhub, aga palmid elavad sajandeid. Õigetega võrreldes võib õelus saavutada kiire edu, aga teda tabab ka kiire hukatus. Õige inimene on kasulik kui palmipuu, mis annab toitu, kütet, ehitusmaterjali ja varju. Õigete väärtus inimühiskonnas on asendamatu.

Õiged sarnanevad palmidega Issanda koja õues. Uskliku normaalne kasvamiskoht on pühade osadus. Tema õige koht on pühapäeval Jumala kojas. Seal on ta nagu aias, kus on kaitse ja hoolitsus. Päike, vihm ja muld võivad olla võrdse väärtusega metsas või aias kasvavale taimele, aga kaitse ja hoolitsus annab aias uued võimalused viljakuseks.

Usklikud, kes on koguduses, juurdub Jumala sõnasse ja surub oma oksad vastu Jumala armu päikesele. Nii saab ta oma kasvujõu. Aga ta peab olema “istutatud” Jumala kotta. Metsikust taimest peab saama aia taim. Pöördumata inimesest peab saama Issanda koguduse liige. Ainult niiviisi võime haljad ja viljakad olla veel vanas eas.

Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas, ma loodan Jumala helduse peale ikka ja igavesti. (Ps 52:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tihti jagad end olulistes asjades kaaskristlastega? Järgmine kord, kui kohtud teistega osaduseks, võta aega, et välja selgitada, kuidas üks või teine veedab oma nädalat, ja palvetada koos, et te kõik võiksite saada toitu juurest, mis on kinnitunud Issanda majja.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

 

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Mis on patt?

Pole võimalik salata patu olemasolu, kui kogu maailm on kaasa haaratud hea ja kurja vahelisse konflikti. Kui patt ei oleks karm tõsiasi, siis poleks ka kuritegevust, ei vajataks vanglaid, karistusasutusi; poleks vaja lukke ustel ega seife väärtasjadele. Paljudele on patt ebamugav; see võib olla ka liha nõrkus. Mõnedele võib patt olla headuse või armastuse puudumine. Nn. õpetlase võhiklus on patt. Kõige viimase teooria järgi on patt haigus, mida peab ravima teaduse abil, kuna inimene ei ole patune, – ta on vaid haige. Teistele on patt vaid egoismivorm, kuid Jumal ütleb, et:

patt on see, mis on käsu vastu. Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine. (1Jh 3:4)

patt on Jumala aust ilma olemine. Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest (Rm 3:23)

patt on mässamine Jumala vastu. Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb:
Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

patt on uskmatus; see teeb Jumala valelikuks. Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole
uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta. (1Jh 5:10)

patt on oma teed minemine, elu kavandamine omal käel ilma Jumala tahtega arvestamata. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

igasugune ülekohus on patt. Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks. (1Jh 5:17)

Patt on mõttetus, mis petab sind, jõud, mis hävitab sind ja tõsiasi, mis taunib sind. Patt on inimese sõnakuulmatuse tahteakt Jumala avaldatud tahte vastu.

 

KITSAS JA LAI VÄRAV

Loe: Matteuse 7:13,14 (vrd Luuka 13:24)

Kristuse tee viib “elule” (Mt 7:13-14), vastupidine tee viib aga “hukatusse” (5Ms 30:15-20).

Mil kombel on taevane värav kitsas?

Millistele inimestele on Jumala riigi värav eriti kitsas?

Millistel erinevatel viisidel püüavad inimesed kitsast ja laiast väravast sisse minna?

Miks ei lähe inimesd kitsast väravast sisse siis, kui selleks veel aega on?

1 2 3 5