Kategooria postitused

Päeva sõnum. Nr 39. 25. juuni – 1. juuli 2017

KUTSE JUMALA RIIKI

26. nädal: 25. juuni – 1. juuli 2017

3. pühapäev pärast nelipüha

Päeva piiblilugemiste keskne teema on kutse Jumala riiki ja kutsumise kuulmise tähtsus. Maise elu ülesanded ja ahvatlused võivad inimesele Jeesuse kutse vastuvõtmisel takistuseks saada. Kes kahtleb ja viivitab, kaotab pakutud võimaluse.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsunõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult tema kaudu, temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge! (Mt 11:29,30)

* * *

SÜDAMEST TULNUD VASTUS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.” Lk 19:10

Jeesuse vastus selgitab, et Sakkeus on nüüd päästetud. Selle põhjus ei olnud niivõrd tema patukahetsustegu, kuivõrd asjaolu, et ta nagu Aabrahamgi sai osa Jumala armust. Jeesus otsis üles mehe, kes kindlasti kuulus kadunute hulka, aga Jeesus ei jätnud teda sinna. Ta päästis ta.

Jeesuse sõnum on suunatud neile, kes on maailma silmis tähtsusetud (vrd Mt 18:12-14). Sest Jeesuse töö siin maa peal oli “väikeste inimeste” teenimine. See ei lahutanud teda aga osadusest oma Isaga, vaid pigem just nende teenijana seisab ta pidevalt Isa palge ees.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, õpeta mind aru saama, et ma ei saa teenida Sinu soosingut, ja et kõik head teod peaksid olema vastus sinu armastusele, mitte katse seda osta.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 19. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

On olemas kannatusi, mis viivad inimese ahastusse, endahaletsemisse ja meeleheitesse. On ka neid, kes ütlevad, et ei ole üldse lootust. Kaebus on mõne inimese juures ainult viletsuse loendus. Nad seavad igal õhtul kõik päevased kannatused ritta ja nõnda nad elavadki oma kannatusile ja mõtlevad neist.

Usulise väärtuse annab aga selles olukorras kannataja jõud paluda. Ta talub eluraskusi, palvetab ja see annab kannatajale tüdimatust ja väsimatust. Kas oleme mõelnud, et ükski inimene ei suudaks kannatuses paluda, kui mingi seesmise jõu juurdevool talle seda ei annaks. See on Jumala tegu, et palvetaja jääb “püsivalt palvesse”. Taevas äratab meis aina uut lootust ja selle kordamise taga on Jumala virgutav jõud. Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17)

Meelsus ja osadus, millega Jumala ette läheme, on siin tähtis ja sellepärast ei ole vaja kartaka korduvate sõnadega palvetada.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta millistest eluraskustest oled läbi tulnud, tundes palve jõudu.

* * *

MUUTUS ON VÄLTIMATU

Teisipäev – 27. juuni

Pöörduge minu juurde, siis ma pöördun teie juurde, ütleb vägede Issand! Sk 1:3

Jumal manitseb tõeliselt oma rahvast pöörduma Jumala poole. Ta tuletab meelde, mis oli vanematega sündinud. Iisraelis oli aegu, kus Jumal oli saanud väga vihaseks nende üleastumiste pärast. Aga ta tahab Iisraeli rahva välja tuua. Ta räägib nüüd uuele põlvkonnale ja annab neile võimaluse.

On väga oluline, kui Jumal kutsub meid pöörduma, et me ka kuuleme seda häält ja teeme oma valiku. Vastasel juhul, kui me ei tee oma valikut, me teame seda, et Jumal on väga kannatlik Jumal, ja Ta ei ole Iisraelile rääkinud mitte üks kord, vaid ta on rääkinud korduvalt pöördumisest. Aga kui nad on pidevalt oma pöördumise edasi lükanud, siis Jumal on karistanud neid inimesi. Jumal ütleb, et kui te pöördute minu poole, siis ma pöördun ka teie poole. Meil tuleb ümber pöörata Jumala poole.

Jumal võib ilmutada end mitmel viisil. Ta võib anda su südamesse sõnumi selges eesti keeles. Ta võib ilmutada end teise kaudu, Tal on palju teid, kuidas rahvaid ja meid igat üksikut manitseda.

Pöörduge tagasi tema juurde, kellest te olete taganenud nii kaugele, Iisraeli lapsed! (Js 31:6) Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole! (Js 45:22) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. (Hs 18:30) Ütle neile: Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, ei ole mul hea meel õela surmast, vaid sellest, et õel pöörduks oma teelt ja jääks ellu. Pöörduge, pöörduge oma kurjadelt teedelt, sest miks peaksite surema, Iisraeli sugu! (Hs 33:11) Pöördu, Iisrael, Issanda, oma Jumala juurde, sest sa oled komistanud omaenese süü läbi! (Ho 14:2) Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! (Jl 2:12) Oma vanemate päevist alates olete te lahkunud mu määrustest ega ole neid pidanud. Pöörduge tagasi minu juurde, siis pöördun mina teie juurde, ütleb vägede Issand. Aga teie ütlete: “Kuidas me peaksime pöörduma?” (Ml 3:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sest kui me käime oma kanguses, siis me käime kurjal teel. Me südamed lähevad kõvaks ja me hukkume. Jumal tahab säästa meid.

* * *

KAS USKLIKUD ON TÄHTSUSETU RAHVAS?

Kolmapäev – 28. juuni

Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid. 1Kr 1:27

Jumala meetodi vastupidisust illustreerib see, milliseid inimesi ta on kutsunud. Ta oleks võinud keskenduda haritlastele või muudele väljapaistvatele tegelastele, kuid selle asemel on ta valinud inimesed, kelle kasuks maailma vaatevinklist ei räägi mitte miski. Jumala vägi teeb imesid kõige lootusetuma materjaliga ja nii ületab tema tarkus parima, mida inimesed võivad pakkuda.

Ära salga maha seda, mis Jumal Sulle andnud on ja mis aitab Sul inimeste vajadustele vastu tulla. Jüngrid ei sulandunud, vaid paistsid välja ja maailm pani tähele, et “need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) Jüngrid jutlustasid, toimisid Jeesuse õpetuse kohaselt ja tegid imesid. Ka Joosep oskas tähendada vaarao unenägusid ja päästis rahva näljasurmast (vt. 1Ms 41).

Kui Jumal Sind kutsub, siis annab ta ka oskused. Oled töö jaoks sobiv

Ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted. (2Kr 10:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mõni Piibli seisukoht tundub kummaline? Palu, et mõistaksid Jumala tööd tänases päevas.

* * *

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 29. juuni

Apostlite Peetruse ja Pauluse päev. Peeterpaulipäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett.

Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 30. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Ps 18:26

Psalm 18 on Taaveti tänulaul kõigi pääsemiste eest ta elus, kokkuvõte Jumala suurusest ja abist. Selles laulus on tõde Taavetist ja ta vahekorrast Jumalaga. Mis näitab, millist inimest Jumal õnnistab.

Kui Taavet hoidis Jumala teid, ei taganenud Temast, hoidus pahateost, siis tasus Jumal talle heaga vastavalt ta õigusele ja käte puhtusele. “Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud! Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks! Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!” (Jk 4:8-10). Siit järgneb tõde, mida Piibel nimetab pühitsuseks. Võime tulla ikka lähemale Jumalale, enam puhastades ennast ja tehes õigust. See avab meile järjest rohkem Jumala ilmutust.

Jumal ei ole “heasüdamlik valge habemega jõuluvana”, vaid lõpmatu oma pühaduses, õigluses ja tões. Ta on küll pikameelne ja kannatlik vastupanijatega, kuid Ta õiglus mõistab igaühele kohut vastavalt teenetele.

Puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks. Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad. (Ps 18:27,28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

* * *

KIITLE AINULT KRISTUSES

Laupäev – 1. juuli

Jumala tõttu teie olete Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks. 1Kr 1:30

Uus elu tuleneb Jumalast (vrd Rm 9:11; 2Kr 5:17,18; Ef 2:18), nad on Kristuses Jeesuses. See saladusliku fraasi kohta, mida Paulus tavaliselt kasutab usklike ja Kristuse suhte tähistamiseks, on kirjutatud terveid raamatuid. Lühidalt öeldes näitab see, et usklik on ühendatud oma Issandaga kõige lähedsemal mõeldaval viisil.

Kristus on see atmosfäär, milles usklik elab, kuid me ei tohi tõlgendada seda mehaaniliselt. Kristus on isik. See fraas kirjeldab isiklikku seotust isikliku Päästjaga. Olla “Kristuses” tähendab olla lähedaselt seotud kõigi nende teistega, kes on samuti “Kristuses”, ehk olla osa Kristuse ihust.

Kristlastele on see üleskutse troostiks. Neil ei tarvitse otsida tarkust või tunnetust mujalt; neil juba on see. Samal ajal on veel pikk tee ees – uurida kogu seda rikkalikku pärandit, mille nad on vastu võtnud, ning see tõeliselt omandada. Kõigele, mida võiksime küsida Jumala ja tema eesmärkide kohta, saab vastata ristilöödud ja ülestõusnud Jeesus, Messia kaudu. Paulus nimetab niisugust mõistmist “rikkuseks” ja “aardeks”, õhutades lugejaid seda innukalt ära kasutama.

Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões. (Jh 17:19) Teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, (1Pt 1:18) kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. (Kl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul anda edasi sõnumit ristist arukate sõnade ja muudetud elu kaudu!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu sümbolid

Tõde on tihti raske edasi anda sõnade abil. Sageli nad väljendavad vaid pool tõest, jättes teise poole varjatuks. Piibli kirjutajad kasutasid teatud sümboleid, et avada Püha Vaimu saladusi, kuna sümbolid illustreerivad paremini kui ulatuslikud seletused. Need on:

tuli kui sümbol (Lk 3:16) kõneleb Püha Vaimu põletavast ja puhastavast jõust uskliku elus (Ap 2:3; Js 6:1-7);

tuul kui sümbol (Jh 3) kõneleb tema vägeva ümbermuutva jõu varjatud sügavusest;

vesi kui sümbol (Jh 7:37-39) kõneleb Püha Vaimu jõust täita usklikku vaimuliku rikkustega kuni ülevoolamiseni;

pitser kui sümbol (Ef 1:13) kõneleb Püha Vaimu omandiõigusest uskliku üle; see on lõpetatud ja igavene leping;

õli kui sümbol (Ap 10:38) kõneleb Püha Vaimu võidmise väest teenistuse tarvis;

tuvi kui sümbol (Mk 1:10) kõneleb tema suursugusest, õrnast, rahuarmastavast olemusest. Püha Vaimu läbi võime tunda “Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” (Fl 4:7) üksnes siis kui oleme täielikult allutatud Jumalale.

MAKSUKOGUJA PUU OTSAS

LOE: Luuka 19:1-10

TAUSTAST. Jeesuse päevil olid maksukogujad tuntud oma ebaaususe poolest. Nad kogusid inimestelt liiga palju makse ning jätsid enestele rohkem, kui oli ette nähtud. Tavaliselt mõtleme Jeesusest kui rõhutute ja vaeste kaitsjast, ent siin näeme Teda rõhuja poolel. Juudi kultuuris tähendas kellegi koju lõunale minek sõpruse märki.

1. Milline võis olla Sakkeuse, Jeeriko linna maksukogujate ülema igapäevaelu? Mida head ja mida halba võis seal olla?

2. Mida võis Sakkeus oma tööalase käitumise ja eluviisi õigustamiseks enesele öelda? Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus nii palju raha?

3. Mis sa arvad, miks tahtis Sakkeus Jeesust näha? Nimeta võimalikult palju põhjusi. Mis sa arvad, kas maksukogujate ülem oleks tahtnud, et teda puu otsas nähakse? Põhjenda.

4. Meenuta mõnd juhtu, kui keegi võttis sinult ebaõiglaselt raha ära. Kui sina oleksid olnud üks Sakkeuse ohvritest, mis tundega oleksid sa Jeesuse käitumisele salmis 5 reageerinud?

5. Mida üllatavat on Jeesuse esmakohtumises Sakkeusega? Meenuta, et see oli Jeesuse esimene ja ka viimane käik Jeerikosse.

6. Mis sa arvad, millal hakkas Sakkeus Jeesusesse uskuma (salmid 5-8)? Arutle erinevate võimaluste üle.

7. Mida oleks Sakkeus sinu arvates teinud, kui Jeesus oleks öelnud: “Tule kohe alla ja anna pool oma varandusest vaestele. Siis tulen ma sinu kotta.”? Kuidas reageeriksid sina, kui Jeesus ütleks sulle: “Kõigepealt maksa oma pattude eest ja siis olen ma sinu sõber!”?

8. Kujutle, kuidas oleks anda ära rohkem kui pool oma varandusest üheainsa päeva jooksul? Mis ajendaks sind midagi sellist tegema? Mida sai Sakkeus tagastatud raha eest vastu?

9. Mis on suurim erinevus Sakkeuse ja Jeeriko elanike vahel? Vaata salmi 7. Miks tahtis Jeesus külastada linna halvimat meest?

10. Jeesus ütleb sulle täna: “Täna pean ma jääma sinu kotta.” Ta tahab sinuga su koju minna ja sinna jääda. Mida sa Talle vastad?

11. Kes otsis keda selle teksti põhjal? Kas Sakkeus otsis Jeesust või Jeesus otsis Sakkeust (salmid 3,9,10)?

 

RÕÕMUSÕNUM. Teel Jeruusalemma, kus Ta risti löödi, tegi Jeesus ringi, minnes läbi Jeeriko. Võib-olla tegi Ta seda üksnes Sakkeuse pärast. Kui Jeesus andis andeks Sakkeuse patud, siis teadis Ta, et peab nende eest Jumala karistust kandma. Pattude andeksandmine oli Sakkeuse jaoks ilma tasuta ning on seda ka meie jaoks – ent see maksis Jeesusele Tema elu.

Päeva sõnum nr 38. 18. – 24. juuni 2017

KADUVAD JA KADUMATUD AARDED

25. nädal: 18. – 24. juuni 2017

2. pühapäev pärast nelipüha

 

Pühapäeva sisuks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ja petlikud maised rikkused. Rikkuste ihaldamine juhib isekusest kasvavatele tegudele, Jumala armastus juhib Tema tahte kohasele teenivale elule. Selles on Kristus meie eeskujuks. Tema oli rikas, kuid Ta sai vaeseks, et meid rikkaks teha.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16

Nende sõnadega rõhutatakse Jeesuse poolt läkitatud sõnumiviijate tähtsust. Kui Jeesus varustab kellegi meelevallaga kõnelda, siis see isik ka kõneleb meelevallaga. Igaüks, kes võtab kuulda teda, võtab tegelikult kuulda Jeesust, ja igaüks, kes hülgab tema, hülgab tegelikult Issanda. Printsiip asetab suure vastutuse kõigile, kes sõnumit kuulevad. Kuid see ulatub veelgi kaugemale. Igaüks, kes lükkab kõrvale Jeesuse, lükkab tegelikult kõrvale ka tema Läkitaja. Jeesuse sõnumiviijad lähevad seega välja täieliku volitustega ja nende sõnumit tuleb võtta täie tõsidusega.

Mõtle sõnadele: Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu? (4Ms 16:11) Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja. (Mt 10:40) Ja ütles neile: “Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.” (Lk 9:48) Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. (Jh 13:20)

* * *

RIKAS JUMALAS

Pühapäev – 18. juuni

Jeesus ütleb: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” Lk 12:15

Ühel Jeesuse kuulajatest oli probleem vennaga pärandi õige jagamise üle. Juudi pärimisseadused katsid küll enamiku juhtumeid (vrd 5Ms 21:17), mõnikord aga jäi ruumi kahtlusteks; seekord tundis Jeesuse poole pöörduja, et talle oli ülekohut tehtud.

Nähtavasti oli pärand läinud venna kätte ning abiotsija soovis, et Jeesus veenaks venda pärandust jagama. Abiotsija ei palunud Jeesusel otsustada, kellel on õigus: ta lihtsalt palus tal teha otsus enda kasuks. Näib, et ta pöördus Jeesuse poole üksinda; miski ei osuta, et ta vend oli nõus usaldama otsuse tegemist Jeesusele. Mees pidas Jeesust tüüpiliseks rabiks, ja rabid tegid harilikult otsuseid Seaduse vaidlusaluste punktide üle.

Jeesus aga keeldus asjaga tegelemast. Sest ta tuli tooma inimesi Jumala juurde, mitte neile jõukust tagama. Antud olukorras oli Jeesuse silmis tähtis asjaosalise hoiak, mitte asja lahendus.

Ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. (Mk 4:19) Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. (1Tm 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me võime olla rikkad Jumalas, isegi kui meil on väike sissetulek või vähe materiaalset vara (vt lugu lesknaise leptonitest Lk 21:1-4). Kuidas võiksid sa kujundada tasakaalustatuma suhte oma varaga, mis tunnustaks Jumalat kui selle andjatat?

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 19. juuni

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

Kui kõrvutada selle psalmi 8. ja 16. salme, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge vaenlase käest”. Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Vana seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korraldused. Kui see ettenähtud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel (2Ms 12:13). Uue seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastakse surmakartusest.

Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.

Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame. Ta võtab mu vastu. Sama, mis öeldi Eenoki kohta.

Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest psalmi autor rääkis, päästetakse ka ihu. Nii võidab ülestõusmine sellegi.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Need, kes usuvad Jeesusesse ei pea oma surma enam vaatama kui midagi mis on nende tee peal ees. Vastupidi – see on nende jaoks otsekui juba läbitud etapp Jeesuse töö tõttu. See on juba lahendatud. Kas usume seda ja kui palju jagame oma veendumust teistega meie ümber?

* * *

 

TÕSTA KÕRGEKS JUMAL, MITTE RIKKUS

Teisipäev – 20. juuni

Kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda. Ps 49:7,8

Seda psalmi ei kasutatud sünagoogi ülistuses, vaid see oli “õpetuspsalm”, ning on tihedalt seotud Piibli tarkusekirjadnusega nagu nt Õpetussõnad. Psalmi autor pakub oma lugejatele tarkust ja arusaamist mis on tulnud pikast maadlemisest inimliku surelikkuse teemaga (Ps 49:5-9). Ja ta näeb, et isegi maailma rikkaim inimene ei saa end vabaks osta inimlikust seisundist (s 7).

Psalmi autor kasutab siin heebreakeelset juriidilist terminit “lunahind elu eest”, mille all mõeldi sissemakset, millega kriminaalkurjategija sai end vabaks osta seadusega mõistetud surmanuhtlusest. See on võimas kujund kirjeldamaks meie pürgimust “surelikkuse kohtuotsuse” alt vabaks pääseda, ning inimlikust mõtteviisist, et mingil kombel suudavad rikkus ja võim meid ikkagi päästa või vähemalt leevendada meie olukorda.

Rikkus iseenesest ei ole kuritegu ega halb asi. Kuri ja halb aga on hoiak kus rikkus asetatakse kõrgemale kui Jumal, Jumala asemele (2Tm 6:10). Sel viisil asendatakse Hea Karjane (Ps 23) halva karjasega, surma enesega (s 15).

Samas ei ole psalmi peamine eesmärk mitte manitseda rikkaid vaid palju enam julgustada ustavaid. Sest nii nagu neil ei ole tarvis karta rikkaid ja kurje inimesi (s 6,17) – nii ei pea nad ka kartma et surm varastab elult selle mõtte ja tähenduse. Mõneti mitteomase joonena Vana Testamendi tekstidele, tõstetakse siin isiklik ja täielik usaldus Jumala vastu kõrgemale surmast (s 16) – sest Jumal ise on see, kes maksab “elu lunahinna”. Ja see on hämmastav sissevaade Jumala eesmärkidesse Jeesuse läkitamises, kes tuli siia selleks et “anda oma elu lunahinnaks paljude eest” (Mk 10:45).

Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks ja rohke lunaraha sind ei eksitaks! (Ii 36:18) Ennäe seda meest, kes ei pannud Jumalat oma tugevuseks, vaid lootis oma suure rikkuse peale; ta oli tugev oma nurjatuses. (Ps 52:9) Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast. (Õp 11:4) Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vaeseid on alati teie juures”, ütleb Jeesus (vt Mt 26:11). Kus on vaeseid, seal on ka rikkaid. Viimastel on midagi, mida vaestel ei ole: varandust, raha ja võimu. Raha eest saab siin maailmas palju asju – nii palju, et näib, nagu saaks selle eest kõike. On siiski midagi, mida raha eest ei saa?

* * *

 

ANDMINE JA KASVAMINE

Kolmapäev – 21. juuni

Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et Tema, kuigi Ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks Tema vaesusest. 2Kr 8:9

Kui Paulus räägib Jumala armust, siis ei pea ta silmas teatud hoiakut või soodsat meelestust, vaid Jumala armastust, mis väljendus konkreetses inimkonna päästmise töös. Ning Jeesuse vaesust ei tule mõista armetu puudusena maises elus, nõnda ei tule ka rikkusi, mida ta tuli usklikele kättesaadavaks tegema, mõista ainelise edukusena. See on pääste ise, ning sellega kaasnevad uue ajastu õnnistused kujutavad endast rikkusi, mida Kristus oma vaesuse läbi võimaldab usklikel maitsta. Neist rikkustest tuntakse rõõmu olevikus omamoodi ettemaksu või tagatisena, ning täiel määral Kristuse tagasitulekul (1Kr 1.4-8; 2Kr 5:5; Ef 1:3-14).

Me ei tohi iial unustada, et me saame rikkaks vaid tema vaesuse tõttu. Nende õnnistuste eest, mida me Kristuses maitseme, tuli maksta teatud hinda. Selle hinna sisse kuulus Poja lihakssaamise hind langenud maailma. Aga nagu me teame teistest kirjakohtadest, oli inkarnatsiooni (Jumala sündimine inimeseks) hind, ehkki kõrge, ainult algul. Hinda tuli maksta ka ärapõlgamise, naeru-vääristamise, tagakiusamise, reetmise ja kannatuste kujul, ning kõige krooniks oli Kolgata risti surmavalu. Need asjad üheskoos moodustavad meie pääste koguhinna.

Ja Jeesus vastas talle: “Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.” (Mt 8:20) Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. (Lk 2:7) Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale. (Jh 1:16) Vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,
saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. (Fl 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas oled ise annetanud – ning tee see inventuur Jumala ees. Kuidas kindlustad, et järgid Tema tahet?

* * *

 

JUMAL KAITSEB JEESUST JA TEMA OMI

Neljapäev – 22. juuni

Mina saan näha Su palet õiguses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan. Ps 17:15

See psalm räägib meile ka Jeesuse järgijatest, kristlastest. Püha Vaimu juhatusel saavad nad õppida täitma Jeesuse tahet ning nõnda järgida oma Lunastaja eeskuju. Jeesus andis enda omadele tõotuse: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde.” (Jh 14:12) Jeesuse omadena saavad nad suikuda surmaunne ning ärgata Tema juures.

Ilmutuse raamatu lõpus tõotatakse kristlastele: “Ning [Jumala sulased] näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.” (Ilm 22:4) Psalmi 17:3–5 järgi on Jumal Jeesuse proovile pannud ning tunnistanud Ta laitmatuks. Et kinnitada usku, katsub Jumal järele ka iga kristlase südame. Nagu Paulus ütleb, kasvatab Jumal enda omasid ahistuste kaudu (vt 2Kr 1:4–11).

Psalmis tõotatakse, et katsumustes tuleb Jumal kristlastele appi. Vastupanijateks nimetatakse siin kristlase vaenlasi: oma liha, ahvatlev ja tagakiusav maailm või pimeduse meelevald. Jumal tõotab, et ahistus on viimselt otsekui halb uni, millest kristlane ärkab, leides end Jumala juures kaitstuna. Jumala ligiolu üllatab kristlast alati oma headusega ning ümbritseb teda armastusega.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. (Mt 5:8) Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. (1Jh 3:20) Aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. (1Kr 13:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide nende kristlaste pärast kes tänasel päeval peavad kannatama tagakiusu ning rõhumist ustavuse tõttu Jumalale. Palu et Jumal võiks anda neile suure sisemise kindluse tema armastusse, hoolekandesse ja abisse.

* * *

 

PRAKTILINE MANITSUS

Reede – 23. juuni

Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. Ps 49:17,18

Usul on imeline õigus olnud siin maa peal tõde kuulutada. Rikkuse mõttetusest jutustati usu nimel. Keegi minoriitidest jutlustas aastal 1671 Roomas kardinalidele: “Peetrus ja Paulus ning esimesed kristlased olid rumalad, sest nad uskusid, et inimene saab õndsaks palve, pisarate, paastumiste ja vaesuse kaudu. Teie siin Roomas teate, et õndsaks saab hoopis rikkuse, uhkuse, ballide ja maskeraadide kaudu. Aga lõpuks selgus, et teie olite rumalad ja nemad targad.”

Peaksime suutma elada nii, et Jumala nimi saaks austatud meie palvete, pisarate kaudu ja ka selle läbi, et tunneme ja teame, et “meil ei ole siin jäädavat linna”. Meie lootus on Jumalal ja sellepärast ei pane me rõhku sellele, kas elame viletsuses või jõukuses. Oluline on, et oleme lunastunud surmast!

Koralle ja mägikristalli ei maksa mainidagi – omandatud tarkus on enam väärt kui pärlid (Ii 28:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist elu sa elad – pillavat ja ära hellitadud või vaesuses veedetud elu?

* * *

 

TEEVALMISTAJA

Laupäev – 24. juuni

Ristija Johannese sündimise püha. Jaanipäev

Ristija Johannese tunnistus: Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema! Jh 3:30

Jeesuse avaliku tegevuse algul on ka Ristija Johannes veel kohal. Mõlemad ristivad, mõlemad kuulutavad pöördumist Jumala poole. Siin puudub aga täiesti võistlusvaim. Johannes valmistab ette Jeesuse õpetuse vastuvõtuks. Ta rõõmustab, kui ta õpilased tema maha jätavad ja Jeesuse juurde lähevad. Tema ise ei paku end jüngriks, ja Jeesus ei kutsu teda, kuigi nimetab teda kõige suuremaks inimeste seas. Kui maailma päike hakkab paistma täies säras, tuleb kuul aeg väheneda, kahvatuda, laskuda.

Mõnda aega aga tegutsevad Jeesus ja Johannes paralleelselt. See on võib-olla õpetuseks, et maapealses elus on oluline täita oma ülesannet põhjalikult, ohvrimeelselt ja et side nendega, keda me austame või armastame, ei pea alati olema materiaalne, “käega katsutav”: see võib teostada alles järgmise elu dimensioonis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega ja too täna Jeesuse ette oma viimnegi süütunne või sisemine määritus. Aseta kogu see koorem Tema peale, sest Tema puhastab meid kõigest ebaõiglusest.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu jumalikkus

Peetrus, suheldes Hananiasega (Ap 5:3,4), tõi esile Püha Vaimu jumalikuse, kui ta ütles: “Hananias, mispärast on saatan vallanud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule … Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale.” Sellest kirjakohast saab väga selgeks, et Püha Vaim on Jumal, ta on kaas-võrdne, kaas-eksisteeriv, kaas-igavene, koos Isa ja Pojaga.

Püha Vaimu jumalikkus tuleb esile ka tema jumalikes omadustes:

ta on kõikjalolev universumis (Ps 139:7-10)

ta on kõikvõimas (Lk 1:35)

ta on kõiketeadja (1Kr 2:10,11)

ta on igavene (Hb 9:14)

 

Püha Vaim on Jumal, kuna tema nimi on võrdsel alusel liidetud Isa ja Poja nimega:

uskliku ristimisel (Mt 28:19)

apostlikus õnnistuspalves (2Kr 13:14)

 

Püha Vaim jumalikkus ilmneb kogu Jeesuse Kristuse maapealses elus ja teenimistöös.

Jeesuse eostumine ja sündimine siia maailma toimus Püha Vaimu vahendusel (Lk 1:35)

Ta sai võitud Püha Vaimu poolt teenistuse tarvis (Ap 10:38)

Teda juhiti Püha Vaimu poolt (Mt 4:1)

Ristilöömisel oli ta tulvil Püha Vaimu väge (Hb 9:14)

Ta äratati üles Püha Vaimu väe läbi (Rm 8:11)

Jeesus andis oma korraldused ja käsud apostlitele ja Kogudusele Püha Vaimu läbi (Ap 1:2)

Kui Jeesus vajas täielikku toetumist Püha Vaimule oma maise elu ja teenimistöö jooksul, kas meie võime leppida vähemaga?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RUMAL RIKAS MEES

LOE: Luuka 12:13-21

 

 

1. Mis sa arvad, miks on riiud päranduse pärast nii tavalised isegi parimates perekondades Mis eristab 13. salmis kirjeldatavat meest teistest evangeeliumites kirjeldatud inimestest, kes Jeesuselt abi palusid?

2. Mis oli selle mehe tegelik probleem? Mis oleks juhtunud, kui Jeesus oleks teinud, mida mees Temalt palus?

3. Vaata tähendamissõna salmides 16-20. Mõtle, millist elu see mees elas. Oli see õnnelik elu või mitte? Kas sina tahaksid oma lastele elu, mille ainus mure oleks selline, nagu kirjeldatakse salmis 17?

4. Miks saatis Jumal selle mehe põldudele päikest ja vihma, ehkki too Teda kunagi selle eest isegi ei tänanud? Mis oli rikka mehe religiooniks (jumalaks)?

5. Mida saame teada rikka mehe inimsuhete kohta? Mis oli mehe suurim viga?

6. Rakenda tähendamissõna rikastele ja vaestele riikidele! Millisele meie patule viitab Jeesus selle tähendamissõna abil? Kuidas peaksime oma raha ja omandust kasutama?

7. Miks ei taibanud rikas mees, et ta sureb, enne, kui oli juba liiga hilja? Millistes olukordades mõtled sina surmale ja tulevasele kohtule?

8. Mida tähendab salm 21? Kuidas oleks rikas mees saanud taevasse varandust koguda? Mida tähendab olla rikas Jumalas?

9. Võrdle rumalat rikast meest Jeesusega! Millised on erinevused? Miks nõudis Jumal Jeesuselt Tema hinge, nii nagu rikkalt meheltki (salm 20)? Kes sai kasu sellest, mida Jeesus oli siin maa peal soetanud (salm 20b)?

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Päeva Sõnum. Nr 37. 11. – 17. juuni 2017

VARJATUD JUMAL

24. nädal: 11. – 17. juuni 2017

1. pühapäev pärast nelipüha

Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha Kolmainsuse päevana (ld Trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev.

Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Usk ei käsitle Jumala olemust teaduslikult ära seletades, vaid imetledes, ülistades ja Tema armutegusid kuulutades.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Jesaja raamatu kuuendas peatükis juhtus kaks tähelepanuväärset asja: Jesaja nägi surma templis – maailm, mida ta tundis, varises kokku. Ta nägi templis ka Jumalat, kes hakkas talle tema elu eesmärki ilmutama. Jesaja vastas Jumalale.

Jesaja vaatas üles – Juudamaa troon võis olla tühi, kuid taevane ei olnud. Jumal ei olnud väsinud, sest ta valitseb troonilt, mitte tugitoolist.

Jesaja vaatas ringi ja nägi Jumala kuuepalistusi ja seeraveid. Kõik mutus, ka Jesaja. Puhas Jumala kartus ajab ära inimese viletsa hirmu, sellest hetkest elad ja räägid ainult ühele.

Jesaja vaatas välja – ta nägi ja tundis ainult selle sugupõlve saasta, ta tundis ennast räpasena. Jumal puudutas teda ja see on kutse – koht, kus sügav rõõm ja maailma suurim vajadus kohtuvad. .

Mõtle sõnadele: Ja Filadelfia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

* * *

JEESUS ON TEE, MIS VIIB PÄRALE

Pühapäev – 11. juuni

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!” Jh 15:9

Iisraeli rahvas oli varem olnud Issanda viinapuu, aga Issand oli temas pettunud, kuna ta ei kandnud vilja (Js.5:1-7). Nüüd nimetab Jeesus ennast tõeliseks viinapuuks, milles Jumal ei pea pettuma (Jh 15:1-16). Viinapuu lõigatakse igal talvel tagasi. Mida rohkem oksi lõigatakse, seda tugevamaks saab tüvi.

Mitte keegi meist pole kandnud vilja nii nagu oleks pidanud ja Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest, on tabav näide salmis kuus esitatud tõest. “Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.”

Teiselt poolt, kui usklik toetub täielikult ja alaliselt oma Päästjale ning on kuulekas tema käsusõnadele, voolab Jeesuse elu vältimatult ka tema ellu, nii et ta võib tõesti öelda koos Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus” (Gl 2:20).

Sellel, et Kristus elab usklikus, on kaks tagajärge. Tema palved, missugune oleks ka nende sisu, on tulenusrikkad, “Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile” (Jh 15:7). Need on tegelikult palved, mida palub Kristus. Teiseks, jumalik armastus, mis ilmnes Jeesuse surmas, peegeldub uskliku armastuses kõikide vastu, kelle eest Kristus on surnud.

“Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinule see, et Jeesus on armastanud sind sama palju, kui Isa on armastanud teda?

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 12. juuni

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mainib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõpuks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukoras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Katsu leida aega mõtisklemaks selle üle, mida Paulus siin ütleb ja luba Jumala igavese plaani imel ja Tema ülevoolaval heldusel Kristuses suunata sind ülistama Teda selle tohutu armu au eest

* * *

ÜLLATUSE MOMENT

Teisipäev – 13. juuni

Kõigevägevam – Temani me ei jõua, Tema on suur jõult ja rikas õiglusest, Tema ei riku õigust. Seepärast peavad inimesed Teda kartma, Tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:23,24

Olen sageli mõtisklenud inimese püüde üle ette näha oma tulevikku. Mõned nimetavad seda ennustuseks, teised prohveteeringuks. Kas nii on võimalik välistada üllatused? Kas eelistame olla hästi varustatud iga elujuhtumi puhuks? Selline on inimloomus – ihaldada tuntud, oodatud ja ennustatud asju, sest nii tunneme ennast mugavamalt. Probleemid tekivad, kui püüame samu printsiipe rakendada Jumalale.

Iiob astub sellisele mõtteviisile vastu suveräänse Jumala jõulise perspektiiviga, kes on üle kõigist asjust. See suur Jumal on väljaspool loomulikku reaalsust kui kosmose kujundaja, maailma Issand, elule alusepanija. Ta on saanud ilmutuse kõikemahutavast Jumalast, keda ei saa toppida karpi. Äkki näivad tema sõprade nõuanded pisitillukestena.

Meie postmodernistliku maastiku käibetõed võivad meid lollitada. Aga Iiobi näide on uskumatu! Ta jälgib Jumala kätt, siiski seisab vastu Jumala tegude seletamisele või õigustamisele. Ta näib tugev, siiski lihtne, usalda.

Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda? (Ii 9:4) Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus. Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja. (Ii 12:13,16) Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! (Ps 145:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita mul selgemini aru saada, mida tähendab usaldada Jumalat, Teda, kes on üle kõikide asjade.

* * *

TEE KÜPSUSELE

Kolmapäev – 14. juuni

Olge usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest. Ef 4:3,4

Apostel on teadlik kirja lugejate erinevatest temperamenditüüpidest, samuti erinevast rahvuslikust ja sotsiaalsest taustast enne kristlikku kogudusse astumist, ent ta soovib, et nad oleksid veel teadlikumad vaimulikest reaaliatest, mis neid nüüd ühendavad ja mis peaksid erinevused täielikult tagaplaanile tõrjuma. Koguduse ühtsus ei ole niivõrd soovitav eesmärk omaette, kuivõrd norm, millega koguduseliikmed peaksid oma käitumise kooskõlastama.

Ühtsus on Jumala and, mis sai võimalikuks Kristuse risti kaudu ning mille teostab Jumala Vaim. Inimesed ise ei suuda seda luua, see antakse neile. End nende kohustus on seda säilitada ja valvata, arvestades nii kogudusest endast kui ka väljastpoolt lähtuvaid katseid seda ära röövida. Kristlased peaksid püüdma teha kõik et pidada ühtsust.

Kui inimesed saavad armastuse kaudu elada rahus, mille neile on toonud Kristus, säilib ühtsus tõepoolest.

Nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. (Rm 12:5) Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. (1Kr 12:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud häirivad koguduse ühtsust oma üleoleva suhtumisega. Teistel on puudu oskustest, et teha koguduse heaks seda, mida nad oskavad. Palveta, et saaksid visiooni, kuidas Jumal näeb oma kogudust.

* * *

UURI JUMALA IMESID

Neljapäev – 15. juuni

Issand ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:24

Iiob asetab meid silmitsi elava Jumalaga ja kutsub meid elama Tema valguses kogu oma loogikalünkade, lihvimata servade ja võitleva usuga.

Eliihu jätkab oma tormilist kiituselaulu (Ii 37:1-18). Ta kutsub Iiobit endaga ühinema, kui ta mõtiskleb looduse ülevusest ja alistuvusest. Kuid Eliihu on nii võlutud omaenda vagadest mõtetest, et ta on unustanud Iiobi (ja teiste inimeste ning loomade elu) ja tal pole kaastunnet tema kannatuse jaoks. Hea kristlik printsiip on olla võrdselt tähelepanelik nii Looja Jumala kui ka tema näo järgi loodud inimeste suhtes.

Iiob on kirjeldatud oma olukorda sarnaselt Eliihule: tema oiged on nagu veejuga ja tema süda möllab nagu äike (Ii 3:25,26). Ta leiab, et hädade allikas on see Jumal, kes lõi maailma, kus inimesed koos kogu loodusega lihtsalt elavad ja surevad ilma lootuseta (vt Ii 14, eriti salm 19).

Oleme jõudnud Eliihu 159-salmise monoloogi lõppu (Ii 37:19-24). Ringiga tagasi Iiobi tarkuseotsingu juurde (vrd Ii 28:20-28) ja oleme valmis vahetult kohtuma Jumalaga peatükkides 38-42. Lõpuks näeme rohkem usku Iiobi sügavalt kahtlevas protestis ja vaikses hämmastuses Jumala puudumise üle kui Eliihu häirimatust enesekindluses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist kohtumist Jumalaga sa otsid? Kas niisugust, mis vastab kõigile su küsimustele ja lahendab kõik su probleemid? Aseta nüüd ennast Jumala palge ette ja kummardu alandlikus aukartuses.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 16. juuni

Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on Tema käe all. Ps 95:7

Tõelistele palvetajatele meenutatakse nende suhet Jumalaga. Meie oleme lambad Tema käe all. Jumal ei ole niisugune Looja, kes pärast seda, kui olime olemas, oleks jätnud meid elama nii, nagu suudame. Ta on olevikuski meie karjane, s.o. Ta juhib meid armastuses ning hoolitseb meie eest päeval ja öösel.

Jumala ette ei tulda iialgi asjatult. Palvetajad leiavad lahendusi oma probleemidele, vabanevad oma koormatest ja on uues osaduses Kõigekõrgemaga.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes, kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.” (Hb 3:7-9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

PUHASTAMINE TEEB HAIGET

Laupäev – 17. juuni

Jeesus ütleb: “Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.” Jh 15:4

Viinapuu oksad ei ole sõltumatud ega ela iseendale. Neis enestes ei ole elu allikat. Tõsiasi, et neid tuleb alaliselt puhastada, osutab, et nad ei saa elu mingist väljaspool asuvast allikast ega ka iseenesest, vaid viinapuu tüvest, mille juurde nad kuuluvad. Vanasti räägiti okste lõikamisest kui “puhastamisest”, nii nagu tänapäeval “puhastatakse” umbrohust põllumaad.

Niisiis ühendus Kristusega on kõige tugevam loometöö alus. Kui keegi soovib midagi suurt Jumalariigi raamides korda saata, peab ta Kristusest kinni hoidma. Väljaspool Issandat sünnivad ainult illusioon ja eksitus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks võib mõni oks eralduda viinapuust? Mis näiteks takistab mahla voolamist okstesse? Millisel põhjusel võib mõni kristlane loobuda Jeesusest? Milline on kõige suurem loobumisoht sinu juures?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaim on Jumala Kolmainsuse kolmas isik ja võrdne Isa ja Pojaga. Ta on Piiblis esitatud Jumala Püha Vaimuna, kes tegutseb aktiivselt koos Isa ja Pojaga, alates loomisloost (1Ms 1:2). Esimese Moosese raamatu algusest kuni Ilmutusraamatu uue taeva ja maa ning Uue Jeruusalemma loomiseni. Püha Vaim on side taeva ja maa vahel, on ühendus inimese ja ta Looja vahel, on ülaloleva maailma ulatumine allolevasse maailma.

Ainulaadsel viisil on aga Vaim olnud tegev inimese loomisel. Jumala puhus inimesse elavat hingeõhku (Vaimu) (1Ms 2:7). Vana Testamendis laskub ta inimeste peale, andes neile eesõiguse Jumalat ja inimesi teenida prohvetliku anniga (4Ms 11:29). Kui aga ˇinimesed ei kuuletu talle, lahkub Püha Vaim neist (1Sm 16:14 näit. Kuningas Saulist).

Kui Taavet oli patustanud Jumala vastu, siis ta palvetas: “Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!”
(Ps 51:13). Pärast nelipühasündmust (Ap 2; Jl 3) elab Püha Vaim pidevalt usklikus, ei lahku temast iialgi, täidab teda ja annab talle sisemise valmiduse ja jumaliku väe teenimiseks. Ülima tähtsusega on Piibli kaudu tundma õppida Püha Vaimu kui isikut ja samuti tema tegevust. Piibellik arusaamine Pühast Vaimust kui Jumalast võib muuta sind paremaks kristlaseks ning Jumala teenijaks.

Päeva Sõnum. Nr 36. 4. – 10. juuni 2017

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

Nelipühanädal

Nelipühade aega arvestatakse Apostlite tegude raamatus (Ap 2) kirjeldatud Püha Vaimu väljavalamise järgi, mis toimus Kristuse ülestõusmisele järgneval juutide nädalatepühal ehk nelipühal. Juudid tähistasid nelipüha 50. päeval pärast paasapüha. Seepärast tuleneb ka nelipühade nimi paljudes keeltes kreeka sõnast pentekoste (“viiekümnes”). Eestikeelse nime tausta kohta veenvat seletust ei ole. Rahvapärane paralleelnimi suvistepühad või suvisted viitab suvisele suurele kirikupühale.

Juutlikud nelipühad on lõikuspühad ja alates 2. sajandist pKr ka Seaduse saamise pühad. Kristlike nelipühade keskpunktis on Püha Vaimu läkitamine ning Vaimu tegevus, samuti algkoguduse ja kogu ristiusu Kiriku sündimine. Apostlid ristisid nelipühadel esimesed kristlased. Algristikoguduses olid nelipühad ülestõusmispühade kõrval aasta teiseks tähtsaks ristimispühaks.

Nelipühade piiblitekstid kõnelevad Püha Vaimu tõotusest ja annist. Ta on läkitatud meile lohutajaks, aitajaks ja kaitsjaks. Pühas Vaimus on Kristus alati oma Kiriku keskel. Vaim ühendab kõik maailma kristlased üheks Kristuse Kirikuks. Kristlik osadus on vastukaaluks eraldatusele ja hajutatusele, millest räägib Paabeli torni lugu.

Nelipühanädala teemaks on Vaimu poolt sünnitatud elu. Püha Vaimu töö ei piirdunud ainult Jeruusalemmaga, vaid levis üle maailma. Sõna ja Vaimu kaudu sünnib usk Kristusesse ja loob kristlastes ühist osadust. Vaim tunnistab, et kristlik Kirik on Jumala rahvas, Kristuse ihu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Vaid osaliselt avanev pilt on erutav ning kõnekas. On oluline Piibli vahendatud piltide ees seisatada, ning tulla nende juurde tagasi ikka ja jälle. Täna kõnetavad need meid ühel, homme aga hoopis teisel viisil, ega ammendu iialgi. Kirja pandud küll selle maailma keeles, ometi osutavad nad Jumala sõnulkirjeldamatule kirkusele. Sõnad ja ka pildid peavad olema inimmaailmast pärit – muidu ei suudaks me neid mõista. Ja ega me siinpool ei suudagi iial kõike mõista, vaid seda vähest, mida meie arusaamine haarab.

Mõtle sõnadele: Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud Js 34:16. Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid Lk 4:18. Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad Jh 2:15.

* * *

ARMASTUS ON VAEVANÄGEMINE

Pühapäev – 4. juuni

Nelipüha

Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:15-17

Palved, mida palus Kristus siin maa peal, olid Inimese palved, kelle peamiseks iseloomujooneks oli kuulekus Isale. Seepärast peavad ka “Kristuse nimel” palutud palved tulema inimestelt, kes on kuulekad tema käsusõnadele. Sellist kuulekust ei tee võimalikuks mitte külmtahtejõu rakendamine, vaid Jeesuse jüngri tuline armastus oma Issanda vastu. Sellele armastusele vastatakse ning tagajärg on, et Isa saadab oma Poja palvel teise Eestkostja. Vaim, kes ilmutab tõde ning jääb alatiseks uskliku südamesse.

See teine Eestkostja, kelle tulekule Jeesuse toodud ohvri järel evangeeliumi narratiiv sageli on osutanud, kuigi Jeesuspole talle seni otseselt selle tiitliga viidanud, on pärast Jeesuse lahkumist jüngrite väe allikas ning nende alaline juht. Kui Jeesus jüngrite juures viibis, oli ta ise nende Eestkostja. Ta oli seisnud nende kõrval nagu nõu andev kaitsja, kes on kutsutud vangi kõrvale tema eest seisma ja teda katsumustunnil kinnitama. Jeesus on palunud Peetruse eest, et tema usk ei lõpeks (Lk 22:32). Ta on kaitsnud jüngreid süüdistuse eest, mida variserid esitasid hingamispäevast üleastumise kohta (Mk 2:23-25). Pimedaga, kellele ta näemise tagasi andis, sai ta pärast selle kogudusest väljaheitmist sõbraks (Jh 9:35). Ka oma peatse vangistamise hetkel palub ta vaenlasi jüngritel vabalt minna lasta, et võtta kogu rünnaku raskus enda peale (vt Jh 18:8).

Pärast seda, kui Jeesus on Isa juurde tagasi pöördunud, hakkab Püha Vaim – kes on Jeesuse Vaim – jätkama maailma jaoks mõistetamatul viisil sama tööd, mida Jeesus maa peal olles jüngrite jaoks nii suure armastusega on teinud.

Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Jh 16:13 Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 1Kr 2:14

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal on nii palju ohverdanud, et võiksime teda mõista, siis ei saa me Pühakirja kergelt võtta. Kuidas võiksime enam Jumalat tundma õppida?

* * *

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 5. juuni

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Peetruse kutses meeleparandusele (vrd Ap 3:19; 8:22; 17:30; 20:21; 26:20) kajab vastu Ristija Johannese kuulutus, milles oli kesksel kohal meeleparandusristimine pattude andekssaamiseks (Lk 3:3) ja Jeesuse enda jutlused (Mk 1:15; Lk 13:3,5; 24:47). See sõna osutab esmalt inimese elusuuna, väärtushinnangute ja hoiakute muutmisele ning kahetsustundele, aga tähistab ka ärapöördumist patust ja jumalatust eluviisist.
Meeleparanduse klassikaliseks mudeliks on pakutud seitsmepunktilist jada: (1) patu äratundmine, (2) – ülestunnistamine, (3) – kahetsemine (seisukohavõtt äratuntu ja ülestunnistatu suhtes), (4) – andekspalumine, (5) andestuse vastuvõtmine, (6) – mahajätmine ja (7) – heakstegemine. Meeleparandus eelneb “usule evangeeliumisse (heasse sõnumisse)” (Mk 1:15), sest “usu saladus on puhtas südametunnistuses” (1Tm 3:9).

Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnid väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonnatunde, mis otse särab välja tänasest tekstist ja siis lahkuvad ka inimesed, otsima atraktiivsemat kogukonnaelu mujal.

Nii on väljakutse meie kõikide jaoks – pingutada üheskoos, et võiksime Kristuse kogudusena olla tõeline kogukond oma paikkonnas ning inimesed võiskid taas täituda imetlusest Jumala suurte tegude üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle enda olukorra üle. Millega saaksid sina kaasa aidata, et sinu kogudusest võiks saada tõeline kogukond? Palu, et Jumal näitaks, mida sina saad teha, ning andku Jumal ise sulle julgust see ka täide viia.

* * *

VÕTA JEESUS VASTU KOGU OLEMUSEGA

Teisipäev – 6. juuni

Jeesus ütles: “Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.” Jh 6:44

Jeesuse kuulajad hakkasid kõrberändurite sugupõlve moel nurisema, virisema ehk ilmutama oma ärritust. Põhjuseks kõlbas nüüd see, et Jeesus väitis ennast olevat taevast tulnud eluleiva. Nemad ju tundsid teda Joosepi pojana ja teadsid tema ema, kes oli Jh 2:12 järgi äsja Kapernauma tulnud. Nii sündis Kapernaumaski sama reaksioon kui Lk 4:22 järgi senises kodulinnas Naatsaretis.

Üha selgemini kordab Jeesus, et ebausk ongi ootuspärane, kuna ainult Isa “tõmmatavad” tulevad tema juurde. Kuidas on Isa tõmmanud inimesi Jeesuse juurde enne, kui nad Jeesust kohtavad?

“Ja kõik su lapsed on Issanda õpilased ning su lastel on suur rahu.” (Js 54:13) Isa õpetust võib kuulda juba Vanas Testamendis; kui keegi tõesti seda uurib, tõmbab Jumal ta Vana Testamendi sõna abil Jeesuse juurde. “Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad minust.” (Jh 5:39) Vana Testamendi tõeline lugeja siirdub Jumalast juhitult Jeesuse juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Päästmine, mida Jeesus on tulnud taevast tooma, ongi tegelikult Jumala tegu.

* * *

USK ON JUMALA TEGU

Kolmapäev – 7. juuni

Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.” Jh 6:47

Usule tulemises on selle peatüki põhjal kolm järku:

  1. Inimene kuuleb Isa ja võtab vastu tema õpetuse.
  2. Ta tuleb Jeesuse juurde.
  3. Ta näeb Poega: õpib Jeesust tundma oma päästjana.

“Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu. Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi, ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: “Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes? Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid.

Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale? Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja. Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai. Aga veel ei võõrdunud nad oma himust ja nende söök oli alles nende suus, kui Jumala viha juba tõusis nende vastu ja tappis tugevamad nende seast ning surus põlvili Iisraeli noored mehed.” (Ps 78:17-20;23-25;30-31) Taevane leib, eluleib võib ka surmaks olla, kui seda ei võeta vastu usus ja Jumala kingitusena, vaid nõutakse ebausus Jumalalt tunnustähte.
Sõna on ju tulnud maailma kingitusena, tõelise eluleivana. Ta on seda juba nüüd, sõnadena ehk kõneldes, kuid ka siis, kui annab oma ihu/liha surma. Selleks on Sõna lihaks saanud (Jh 1:14), et ta võiks surra, et maailm saaks elada. Sellesse uskumine on igavese elu leiva söömine.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Enne kui keegi võib olla usus Kristuse juurde tõmmatud ja osa saada taevasest leivast, peab ta esmalt kuulma Isa häält (ehkki Isa on nähtamatu), mis juhib ta selle eluandva energia ammendamatu allika juurde.

* * *

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 8. juuni

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Paulus kirjutab Püha Vaimu tööst seoses Jeesusega. Ta kirjeldab Püha Vaimu kui Jeesuse Vaimu, nii nagu Johannese evangeelium seda ka täielikumalt selgitab. “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.” (Jh 14:15-18,26)

Püha Vaimu eesmärk pole iial endale tähelepanu tõmmata, vaid innustada inimesi tunnistama, et Jeesus on Issand. See on erakordne väide, sest tunnistades Jeesuse Issandaks, tähendab tunnistada Ta Jumalaks. “Issand” oli sõna mida kreekakeelne Vana Testament kasutas Jumala kohta.

Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Mt 16:17 Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti. Mk 9:39 Ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. Fl 2:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

* * *

ERINEVUS ON RIKKUS

Reede – 9. juuni

Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama. 1Kr 12:4,5

Kuigi annid on üksteisest vägagi erinevad – imetlusttekitavaist (tervendamisand, imedetegemise and) kuni tavalisemateni (abistamiseand, juhtimisand), siis kõik need tulevad ikkagi samast allikast: Pühast Vaimust. Ja see ainuke lähteallikas toob esile teenimise armuannid – ka nii võiksime neid nimetada, mis tugevdavad koguduse ühtsust mitte selle lõhestumist.

Veelgi enam – Paulus lisab, et see jagamatu Vaim on suveräänne ning jagab ande nii nagu Ta ise tahab, mitte aga nii nagu meile võiks meeldida või kuidas meie arvates keegi seda vääriks.

Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks. Ef 4:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema Vaimu imeliste andide eest. Palu, et ta võiks rääkida ja toimida läbi sinu tänasel päeval – ükskõik millise viisi ta selleks ka valib. Et kõik võiksid näha et Jeesus on Issand.

* * *

ERINÄOLISUS ÜHTSUSES

Laupäev – 10. juuni

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Loomulik vastus Jumala piiramatule armule on pakkuda ennast Talle täielikult. See tähendab pühendada ennast Jumalale iga päev kõiges, mis me oleme, mõtleme, räägime. Selline pühendumus ilmneb mitmel viisil. Meie olemuse sügavamal tasandil on meil vastuolu meie ühiskondade kultuuriliste normidega. Püha Vaim on muutunud meie mõtlemist, suhtumisi, väärtusi ja maailmavaadet. Algab terve elu kestev protsess, mille käigus meie vaim programmeeritakse ümber mõtlema ja tegutsema kooskõlas Jumala tahtega. Me saama osaks ühest teisest organismist, kogudusest, ning hakkame vaatama uutmoodi endale ja selle teistele liikmetele. Individualistlik, võistlev lähenemine, mille Lääne kultuur ja haridus on meisse istutanud, alistatakse soovi poolt olla Temaga üks. Hakkame endasse realistlikumalt suhtuma, kui mõistame, et kuulume teistele. Meie usk võimaldab teha meil paremaid otsuseid. Me saame uued võimed, et suuta kaasa aidata koguduse heaolule ja tugavdada seda tervikuna. Meie kaasasündinud anded ja vaimsed teadmised, mis on Tema Vaimu poolt rikastatud, annavad tugevust meie kogudusele. Selles koguduses on kõik tähtsad. Kõik on erilised. Kõigil on mängida oma roll.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. Rm 12:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse taevaminek ja teine tulemine.

Peale oma õpilaste instrueerimist neljakümne päeva jooksul läks ülestõusnud Kristus üles taevasse ja istub nüüd oma Isa paremal käel (Hb 10:12). Kaks inglit tõid apostlitele sõnumi tema teisest tulemisest: “See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.” (Ap 1:11). Sõnum Jeesuse teisest tulemisest on nii tähtis, et seda mainitakse Uue Testamendis üle 300 korra.
1. Ta tuleb selleks, et võtta oma kogudus enesega (1Ts 4:16,17; Jh 14:1-6)
2. Ta tuleb selleks, et mõista kohut rahvaste üle (Mt 25:31-46)
3. Ta tuleb selleks, et päästa Iisraeli (Rm 11:25,26)
4. Ta tuleb selleks, et istuda Taaveti troonile (Lk 1:31-33; Js 9:6,7)
5. Ta tuleb selleks, et luua õiglane valitsus maa peal (Hb 1)
Jeesus Kristus tuleb sellele maale tagasi. “Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20)

Päeva Sõnum. Nr 35. 22. nädal: 28. mai – 3. juuni 2017

PÜHA VAIMU OOTUS

Ülestõusmisaja 7. pühapäev

Pühapäeva ladinakeelne nimi Exaudi (“kuule [Issand]”) on psalmi antifoni algusest (Ps 27:7). Kristuse kirik ootab palvetades Püha Vaimu andi.

Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Kristuse tõotatud Püha Vaim loob kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite (koguduse) vahele ning peletab hirmu. Püha Vaimu läbi saavad kristlased osa Kristusest ja Tema toodud lunastusest. Püha Vaim kinnitab kristlastele, et nad on Jumala lapsed ja võivad Tema poole pöörduda nagu Jeesuski nimega Abba – Isa.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.
Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Mõtle sõnadele: Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Jh 3:14,15

* * *

JEESUS EI JÄTA KÜLMAKS

Pühapäev – 28. mai

Pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” Jh 7:37

Jeesuse lahkumine surma läbi tegi võimalikuks ka Vaimuga ristimise, mis oli Jeesuse ülim and kõigile temasse uskujaile. Seda tõde kuulutas Jeesus taas pühade viimasel, suurimal päeval, kui rahvale pakuti pühalikult Siiloahi tiigi vett.

Igal pühadenädala hommikul läks ülempreester Siloe kaevule ja tõi sealt kuldanumaga vett, mille ta valas altarile, paludes Jumalalt rikkalikku vihma. Issand oli ju kõrbeski kustutanud janu (2Ms 17:1-7). Samas loeti kohta Jesajast, kus kuulutatakse Päästja tulekut ja koos Temaga taeva õnnistust (Js 12). Loeti ka Hesekiel’i 47 peatükki, milles on juttu templist välja voolavatest vetest.

Jeesus tõotab kõikile usklikele, kes tunnevad janu vaimuliku vee järele, seda janukustutavat vett, mis muutub neis alalise kosutuse allikaks nii enda kui teiste jaoks. Kuigi siin ei tsiteerita ühtki konkreetset Pühakirja teksti, täitus sellega tegelikult prohvet Sakarja ennustus, et saabub päev, mil Taaveti kojal on avatud allikas ja Jeruusalemmast lähtuvad elavad veed (Sk 13:1;14:8). Täide läksid ka prohvet Jesaja sõnad, et Jumal valab janusele vett (Js 44:3;55:1). Evangeelist osutab, et Jeesuse sõnad voolavatest eluvee jõgedest osutavad Vaimule, kelle pidid saama need, kes usuvad temasse. Ta lisab: Vaimu ei olnud veel antud, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud (vt Jh 7:38,39).

Alles pärast seda, kui Jeesus kirgastatakse surmas, mis – ehkki ta saatsid surma juudid – oli tegelikult tema vaba valik, valati Vaimu puhastav ja kosutav vägi kogu täiuses välja neile, kes võtsid ta vastu oma isikliku Päästjana.

Aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. Jh 4:14 Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie maailm vajab nende inimeste julgust, kes juhinduvad Jumalariigist. Issand kutsub meid oma järgijatena üles olema julged, visad ja otsusekindlad kuulutades Tema sõnumit oma kaasajas. Palveta enda ja teiste eest!

* * *

NUTT JÄÄB ÖÖMAJALE

Esmaspäev – 29. mai

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Ps 27:7

Juutidel ja teistel oli kombeks oma valu puhul häälega väljendada oma leina. Seda võiks nimetada halamiseks, hädakaebuseks. Psalmi autor on täis ahastust, ta võis saada mõne leinateate. Sellisel raskel tunnil haarab ta kinni Jumala sõnast.

Jumala suhtes olemisest on nii palju võimalik ammutada; kasvõi näiteks enesekindlust, mille abil saame silmitsi seista selle elu väljakutsetega. Võime selle tõeliselt leida aga alles siis kui otsime Jumalat ennast ning üksnes; mitte aga kõik seda mida me Tema käest saada võiksime.

Kui ma hüüan, siis vasta mulle, mu õiguse Jumal! Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. Ole mulle armuline ja kuule mu palvet! Ps 4:2

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! Tee seda just nüüd, usus.

* * *

ÕNNISTUS, MILLE KAUDU TULEB TUGEVUS

Teisipäev – 30. mai

Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet. Ära peida oma palet minu eest. Ps 27:8,9

Elus võib esineda nii raskeid momente, et paluda ka ei oska. Kõik on pime inimese ümber. Siis tuleb appi kirjutatud Sõna. See on aifdanud loendamatuid kordi. Ka kõige raskemal tunnil ära unusta Jumala sõna kasutamast.

Psalmi autori oma “süda” ütles seda. Jumal andis ennast tunda. Ta ainus hüüd on appihüüd. “Ära peida”, “ära tõuka”, “ära lükka”, “ära hülga”. Üks sõna lisandub teisele, sest häda ja raskus on niivõrd suur.

Kui lõpmata vähe on niisuguseid palveid. Siin räägib kogu inimene. Ta ei mõtle enam oma väärtusele, vaid näeb endas ainult hülgamisväärset olendit.

Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au! Ps 50:15 Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist. 1Kn 8:57

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastupidavust. Palveta, et ta “oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates”. Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

* * *

INIMLIK HOIAK JUMALA EES

Kolmapäev – 31. mai

Maarja külaskäigu päev

Kõik jüngrid olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega. Ap 1:14

Kui Püha Vaim on jumalik and, kes annab kogudusele jõudu ja juhatust, siis sellele vastav inimlik hoiak Jumala ees on palve. Palvetades saab kogudus Vaimu.

Luukas rõhutab, et Vaimu oodates veetsid jüngrid aega pideva ja ühtse palve meelsuses (vrd Ap 2:46; 4:2-4). Nende hulka kuulusid naised, kes olid Jeesuse jüngrid (Lk 8:2-4; 23:49; 24:10) ja kellest vähemalt mõned olid näinud tühja hauda, ning eriti Jeesuse ema Maarja ning Jeesuse vennad (Mk 6:3; Jh 7:3-5). Jeesuse sugulased olid seega nende hulgas, kellest said koguduse liikmed, ning üks neist, Jaakobus, asus selles juhtivale positsioonile.

Jeesusele olid lähedased need, kes võtsid tõsiselt oma kohustusi Jumala vastu. Meie kohustused Jumala ees peaksid seisma muudest kohustustest kõrgemal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat inimeste eest, kes läbi sajandite on kandnud oma osa Kristuse ülestõusmisest tunnistades, ning kelle läbi Jumal on ehitamas oma kogudust.

* * *

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 1. juuni

Kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse. Jh 16:13

Jüngritel oli alati olnud raske mõista, miks peab Jeesus kannatama. Kõike seda aga, mida Jeesus oma maise elu jooksul ei suutnud jüngritele täielikult selgeks teha, seletab neile tõe Vaim – kõneledes otsesest tõe allikast – pärast Jeesuse lahkumist. Ometi ei ole tegemist mingi uue tõega, mida ta jüngritele kuulutab, vaid sama tõega, millest Jeesus ise kaudselt rääkis ja mida ta näitas oma tegudega. Püha Vaim selgitab jüngritele üksikasjalisemalt ka lunastusplaani ning avab nende jaoks peatsete sündmuste – nende Õpetaja surma ja ülestõusmise – igavese tähenduse. Nende tõdede uudne mõistmine annab apostlitele täielikuma nägemuse Jumala aust, mida võib näha Jeesuse Kristuse isikus.

Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida. Mt 10:19

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõnu: “Olge julged” võiks tõlkida ka lihtsalt “Ärge kartke!”. Kas tead kedagi, kes vajaks just täna julgustust? Kuidas saaksid teda julgustada?

* * *

KÜSIJA SAAB JA OTSIJA LEIAB KRISTUSE

Reede – 2. juuni

Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema? Ps 27:1

Issand on mu valgus. Jumal üksi suudab valgustada me eluteed, olgu see usulis-kõlbelisel alal või elu korraldamisel, isiklikus elus või rahvaste elus. Hea on, kui suudame täna öelda: “Mul on Jumal!”
Ja mu pääste. See ei olegi tähtis, kas oht on väline või seesmine, kas see ähvardab ainult ihu või ka hinge. Kui meil on oht, siis on meil luba uskuda, et Jumal on meie pääste ja võib meid välja tuua igast raskest olukorrast. Täna võime kuulutada Jumala päästmist neile, kes on vajunud inimeste arvates pääsmatusse olukorda.

Mu elu võimas kaitse. Ohus viibimine jätab tavaliselt me hinge hirmu jälje. Inimene hakkab kartma. Nii on ka teatud pattudega, millesse inimene kord on langenud. Pärast langemist ta arvestab juba, et sellele kiusatusele ei suuda ta vastu panna. Jeesus ainult ei päästnud patuseid, vaid ütles: Ükski ei kisu neid minu käest (Jh 10:28). Tema on meie elu võimas kaitse. Seda väljendust kasutatakse Piiblis mägilinnuse või ka kilbi kohta. “Üks kindel linn ..”

Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha? Ps 118:6 Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks. Mi 7:8.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Siin on peidus tõsine sõnum: sinu pääste reaalsus oleneb sinu osaduse reaalsusest Jumalaga.

* * *

TULE, PÜHA VAIM

Laupäev – 3. juuni

Nelipüha eelõhtu ehk nelipüha laupäev

Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Hs 36:26

Jumala lapsed ei ole olnud Talle truud. Nad on teotanud Tema nime ning seetõttu on paganad saanud Jumalast väära kujutluspildi. Jumal tahtis asja parandada. Ta tuli Hesekieli juurde sõnumiga: “Seepärast ütle Iisraeli soole: … Ma ei tee seda teie pärast, Iisraeli sugu, vaid oma püha nime pärast. … Ja paganad saavad tunda, et mina olen Issand, …kui ma nende silme ees osutan oma pühadust teie juures.” (Hs 36:22,23) See pühaduse osutamine on Püha Vaimu töö, mis puhastab meid ebaõiglusest. See ei ole esmalt meie pärast, vaid Jumala enda pärast.

Pane tähele siin antud järjestust. Esiteks põhjendab Jumal, miks Ta hakkab oma inimesi puhastama. Teiseks Ta eemaldab nende ebapuhtuse ja rüveduse. Ning kolmandaks, et Ta annab neile uue südame. Tihtipeale ütleme meie, et uus süda on võitluskogemuse tulemus. Kuid see sõnum anti inimestele, kes juba olid Jumala lapsed. Järelikult on võimalik, et olles Jumala rahva hulgas ja uuestisündinud, tunneme ikkagi vajadust uue südame järele. Süda, mille uuestisünnil saame, ei ole tingimata laitmatu süda. Seda on demonstreeritud meile jumalakartlike inimeste eludes Pühakirjas.

See on Jumala töö kestev protsess läbi Püha Vaimu väe. See ei ole miski, millega me iseenesest hakkama saame. Ainus asi, milles saame kaasa aidata, on olla avatud Jumala juhtimisele ning lubada Tema Vaimul teha oma tööd. Moodus, kuidas me saame olla avatud, on valida vastata Püha Vaimu üleskutsele ning saada tahtlikult päevast päeva Tema kohalolekust osa. See on meie panus, mis laseb Tal töötada meie elus.

Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid. Jr 32:39 Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame. Hs 11:19 Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Jl 3:1 Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid. Ap 2:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas me küll soovime, et kõik meie vajadused oleksid rahuldatud! Siiski on olemas kõrgem eesmärk. Mis on Jumala kõrgem eesmärk meie elu jaoks?

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse ülestõusmine

Jeesus ütles: “Mina olen ülestõusmine ja elu” (Jh 11:25). Jeesuse Kristuse ülestõusmine oli iga tema järelkäija doktriin, iga tõelise uskliku usk, iga märtri julgus, iga jutluse teema ja iga evangelisti vägi. Luukas kõneleb meile, et meil on “mitmed tõestusmärgid” (Ap 1:3) tema ülestõusmisest pealtnägijate tunnistust mööda:
1. peale ülestõusmist ilmus ta esmalt Maarja Magdaleenale (Jh 20:11-18)
2. ta ilmus naistele, kes olid teel tagasi haua juurest (Mt 28:5-10)
3. seejärel ilmus ta Peetrusele (Lk 24:34)
4. Emmause jüngritele (Lk 24:13-31)
5. apostlitele, kuid Toomas ei olnud kohal (Lk 24:36-43)
6. taas ta ilmus apostlitele, seekord ka Toomasele (Jh 20:24-29)
7. seitsmele Tibeeria rannal (Jh 21:1-23)
8. üle 500 vennale (1Kr 15:6)
9. Jaakobus nägi teda (1Kr 15:7)
10. üksteist apostlit nägid teda (Mt 28:16-20; Ap 1:3-12)
11. Stefanos, esimene märter nägi teda (Ap 7:55)
12. Paulus teel Damaskusesse nägi teda (Ap 9:3-6; 1Kr 15)
Paljud nendest pealtnägijatest surid märtritena, kuna nad kuulutasid Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Nad olid rõõmsad, et nad võisid surra elava Kristuse eest. Neil olid mitmed tõestusmärgid.
Kui Jeesus võeti kinni Ketsemanis, siis jätsid kõik tema järgijad tema maha ja põgenesid (Mt 26:56). Sellest hetkest kuni tema ülestõusmiseni järgijad elasid hirmu all. Nad ei uskunud, et ta võiks üles tõusta surnuist (Jh 20:9). Kui Jeesus poleks surnuist üles tõusnud, siis rist oleks olnud ristiusu lõpp. Peale Jeesuse surma me leiame tema õpilased lööduina, nõutuina ja julgusetuina. Jeesuse surm tähendas neile vaid lõppu kõigele.
Kuidas seletada seda suurt muudatust, mis tuli nende ellu kõigest kolm päeva hiljem? Ainus loogiline vastus on, et neil olid mitmed tõestusmärgid: Kristus oli üles tõusnud ja ta elab igavesti. Nad nägid teda, kõnelesid temaga, puudutasid teda ja sõid koos temaga.

Vaatleme mõningaid tõestusmärke vastavalt faktilistele tõenditele:
1. Muudatus õpilaste elus pärast ülestõusmist, – hirm asendus piiramatu julgusega. Nad rõõmustasid tagakiusamistes (Ap 5:40-42). Nad valisid surma, uskudes ülestõusnud Kristusesse, selle asemel, et salata usk ja saada vabaks (Hb 11:35)
2. Esimene kogudus hakkas Jumalat koos kummardama nädala esimesel päeval, ülestõusmisepäeval. See ei olnud käsk, – see oli spontaanne (Ap 20:7). Kaks tuhat aastat on Kirik kummardanud Jumalat nädala esimesel päeval. Kristlasele on iga pühapäev ülestõusmispüha.
3. Esimesed kristlased läksid kõikjale ülestõusmissõnumiga huulil (Ap 8:1-4)
4. Tühi haud – kui Jeesus pole elus, mis sai tema ihust? Rooma sõduritest valvuritele maksti raha, et nad ütleksid: “Ta õpilased tulid öösel ja varastasid ta ära, kui me magasime” (Mt 28:13).
Esiteks, õpilastel puudus selleks julgus. Kui nad oleksid varastanud Jeesuse ihu, siis kuidas seletada tõsiasja, et nad kõik kannatasid ja enamik neist suri märtrisurma? Vaadates surma, oleks vähemalt üks neist paljastanud koha, kuhu varastatud ihu oli peidetud, et vaid päästa oma elu.
Teiseks, keegi polnud iial arreteeritud või üle kuulatud Jeesuse ihu varastamise pärast. On ilmne, et valitsevad ametnikud isegi ei uskunud valvurite seletust.
Kolmandaks, valvureid oleks karistatud surmaga valvepostil magamise eest.
Neljandaks, kui valvurid oleksid maganud, kuidas nad võisid teada, et ihuvargad olid Jeesuse õpilased?
Viiendaks, kui Jeesuse vaenlased oleksid tema ihu kõrvale toimetanud, siis oleksid nad seda demonstreerinud ja sellega toonud ristiusule kiire lõpu!
5. Tühjast hauast leitud surilinad on tõestuseks ülestõusmisele (Jh 20:1-10). Kui ihu oleks ära varastatud kas sõbra või vaenlase poolt, siis poleks surilinu ihult eemaldatud, kuna Jeesus oli surnud olnud kolm päeva ja ööd. Kui Johannes nägi, et linad olid samas asendis, kui nad olid ihu ümber mähitud, siis ta mõistis, et ime oli aset leidnud. Jeesus tuli välja mähitud surilinadest ja need langesid alla, ilma et voldikohad oleksid muutunud. Need jäid tühja hauda tõestusmärgiks ja kui Johannes neid nägi, siis ta mõistis, et Jeesus oli tõusnud surnuist üles.

Päeva Sõnum. Nr 34. 21. nädal: 21. – 27. mai 2017

SÜDAME KÕNE JUMALAGA

21. nädal: 21. – 27. mai 2017

Ülestõusmisaja 6. pühapäev

Rogate (“paluge, palvetage”) erineb teiste ülestõusmisaja pühapäevade ladinakeelsetest nimedest selle poolest, et see ei ole võetud psalmi antifonist, vaid protsessioonidest, mida alates 4. sajandist Roomas korraldati. Need asendasid kevadisi põllule tehtavaid paganlikke rongkäike. 5. sajandi lõpust alates toimusid kiriklikud protsessioonid palvepühapäeva ja taevaminemispüha vahelistel argipäevadel.

Palvepühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, mida tähendab palvetada ja missuguseid tõotusi see sisaldab. Tekstides kõneldakse ka Kristusest kui suurest eestpalvetajast ja palvetamise õpetajast.

Meelespeetav kirjakoht: Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! Ps 66:20

See on märkimisväärne, et psalmi autor on teinud Jumala üldise õnnistuse isiklikuks. Kahjuks ei ole veel paljud seda kunsti vaimulikult ära õppinud. Nad on küll tänulikud, et Kristus suri maailma eest, aga kas ka nende eest?

Milline peaks olema meie tunnistuse sisu? Kui me tahame tunnistada, siis peame vaatama, et see ei tuleks meie endi, vaid Jumala ülistuseks. Paljud usklikud oskavad küll rääkida ajalikest asjust, aga mitte vaimulikest. See on ka hea, mida Issand me ihule on teinud, aga mõtleme ka sellele, mida ta meie hingele on teinud.

Palve kuulmise eelduseks on nurjatusest loobumine. Siis, kui psalmi autor oleks pattu oma südames näinud ja sellega leppinud, ei oleks Jumal teda kuulnud. Sellepärast on patust loobumine ja südame puhastamine oluline. Ometi öeldakse selles kirjakohas, et palve kuulmine ei ole siiski meie teene, vaid Jumala heldus.

Jumala iga tegu on enam väärt kui momendi sündmus. Jumala tegu ületab selle silmapilgu, millal see toimus. Nii kutsubki Kristus enda omasid Jumalat ülistama.

* * *

PALVE ON JEESUSE VOLITUS

Pühapäev – 21. mai

Jeesus õpetas: “Kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!” Mt 6:6

Oleks täiesti väär järeldada, nagu annaks Jeesus nõu täielikult kõrvaldada nii avalik kui kogudusega koos palvetamine. Ta ei varja palvetamist mingi müstilise salapäraga ega näe selles väheste eriti pühendatute eesõigust. Nagu kõik inimesed on loodupäraselt Jumala lapsed, nii on kõigil inimestel õigus oma taevase Isaga ka kõneleda.

Palvetaja seesmist siirust nõudes ei ümbritse ta palvetamist mingi sakraalse oreooliga ega nõua, et see toimuks eriliselt pühitsetud kohas. Jeesuse käsitluses on palvetamine üks inimese eluvajadusi, ilma milleta tema vaimne olemasolu pole mõeldav, nagu ka füüsiline eksistents pole mõeldav ilma õhu ja toiduta. Jeesus vabastab palvetamise nii loendamatuist reguleerivatest eeskirjadest kui ka kõigest välispidisest, tehes sellest sõna otseses tähenduses kõige intiimsema inimliku vaimuelu avalduse, mille väärtus ja tähendus sõltuvad palvetaja seespidisest siirusest ja usust, mille kaudu ta Jumalaga ühendust otsib.
Kui Ta aga lõpuks tasust kõneleb, siis võime selle all mõista Jumala vastust inimlikule palvele. Teisalt toonitab Jeesus palvetamise otsivat iseloomu (Mt 7:7,8). Iga otsimise mõte peitub otsitava leidmises – ja nii on ka palve mõte selles, et Jumal ise palvele vastab. See ongi palve tasu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palve on Jeesuse volitus, mille alusel saame Isalt teatud ande. Nii tuleme Isa ette Jeesuse nimel, tema volitustega. Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa austataks Pojas! Jh 14:13

* * *

KUULA!

Esmaspäev – 22. mai

Rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: “Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.” Js 48:20

Oled sa kunagi teinud otsuse, mida hiljem kahetsesid? Mõned taolised “kui ometi’d” ei too suures plaanis kaasa erilisi tagajärgi, teised aga võivad muuta tervet elukäiku (ning olla pöördumatud).

Iisraeli tähelepanematus Jumala poolt pakutava tarkuse suhtes kuulus just sellesse viimasesse kategooriasse. Rahvas oli kaotanud rahu, heaolu ning kestvuse, sest nad ei olnud tõsiselt võtndu, ega kuulanud oma kõikvõimast Jumalat. Ja asi polnud selles, et nad poleks teadnud või kuulnud nende heaks tehtud Jumala päästetegudest. Nad teadsid, et Iisraeli Jumal on terve universumi Looja ning Käskija, ning nende Lunastaja Väljarändamises. Tema on Püha, kes ise andis neile selge teadmise oma tahtmisest ja seadusest nende elu jaoks. Aga et nad olid Jumala kõnetused ja sõnumid jätnud tähelepanuta, pidid nad nüüd kannatama vangidena, kellelt olid röövitud kõik privileegid, mis enne neile Jumala soosingus oleva rahvana kuulusid. Kui ometi….kui ainult….
Siiski – Jumal ei olnud nendega veel lõpetanud. Ta lunastab veelkord, kasutades ootamatut abilist, kelle abiga annab vangidele veel ühe võimaluse alustada uut, vabaduse ja rõõmu ajastut. Oleme lugenud Pärsia kuningas Kooresest (Js 41:2;44:28;45:1). Ajalooliselt oli ta roll väga ühene: tema andis välja seaduse, mis lubas Iisraelil ning teistel Paabelis viibivatel erinevast rahvustest vangidel pöörduda tagasi oma kodumaale (Esra 1:1-4). Teoloogiliselt on Koorese roll aga palju peidetum: miks pidi Jumal valima ja kasutama mingisugust paganate hulgast pärinevat kuningat selleks, et pöörata ümber tervete rahvaste saatused – ja seda mitte ainult Paabeli rahva puhul vaid ka Tema enda valitud ent eksiteele läinud rahva osas? Võibolla tundub järgnev vastus liiga lihtsameelsena, ent eks ole Jumala teed liigagi tihti palju kõrgemal kui meie arusaamine (Js 40:13-14; Js 55:8-9; Rm 11:33-34)?
Seistes silmitsi enda “kui ainult…” ohkamistega on olulisim seega kuulda ja tähele panna Jumala häält ning teha Temaga koostööd, Tema tahtmist – kui Ta sammhaaval ilmutab meile tee, mis toob inimese tagasi õigesse ühendusse Temaga. Siis võib lausa juhtuda, et uskuja huulilt tuleb kuuldavale hüüe: “Issand on lunastanud oma sulase!”

Põgenege Paabelist, minge välja kaldealaste maalt, olge nagu sikud karja ees! Jr 50:8 Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” Ilm 18:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul enam tähelepanu pöörata Talle ja sellele, mida Ta ütleb, ning et võiksid omada veel sügavamat usaldust Tema vastu, et Ta teab kuidas sinu elu saab olla parim võimalik.

* * *

PALVETADES JUMALAT TUNDES

Teisipäev – 23. mai

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Kui elad usus, et on olemas jumalikust allikast inspireeritud pühakiri, on täiesti loomulik pöörduda selle poole keset kimbatuses olemist, et leida lohutust, juhatust ja selgust. Kui Taaniel seda tegi ning leidis tõotuse Paabeli vangipõlve lõpu kohta (Jr 25:12), siis ei rahuldunud ta mitte ainult selle kättesaamise taotlemisega Jumalalt, vaid tuli Jumala ette sügavalt meeltparandava, oma rahva patte tunnistava palvega.

Selle põhjuseks oli tõenäoliselt kirjakoht 3Ms 26:40 – mis kutsub üles just sellisele patukahetsusele, kui rahvas on vangipõlves. Taaniel järgib “Jumala kogu tahtmist” (Ap 20:27), mitte ei aja lihtsalt näpuga järge ühe tõotuse alusel. Ta palve on täis teoloogiat. Ta oli teadlik sellest, et esitab oma palve “suurele ja kardetavale” Jumalale, aga ka sellele, “kes peab oma armastuse lepingut”, kuna Ta on Jumal, kes igatseb inimestega isiklikku suhet.
Jumalat kirjeldatakse pühakirjas kui ustavat armastuses, õiglast, halastavat ja andeksandvat. Õnnetus, mis Iisraeli oli tabanud, on kinnituseks Jumala õiglusest ja ustavusest, kuna see on täpselt see, mis oli lubatud neile, kes rikuvad Jumala lepingut (Tn 9:11–14). Iisraelil oli hädasti vaja andestust. Taaniel loetleb muserdava nimekirja süüdistustest rahva üleastumiste kirjeldamiseks salmides 7–11, näidates üles ülimat teadlikkust inimloomuse ebamoraalsusest: truudusetu, patune, mässav, sõnakuulmatu, üleastuv, ära pöörudv, õiglusest keelduv…

Taaniel palub armu tuginedes Jumala loomuse tundmisele. Ta appelleerib “Jumala suurele halastusele”. Mainides “Jumala õiglaseid tegusid”, viitab Taaniel Jumala tegudele alates Iisraeli Egiptuses välja viimisest, et rajada oma õiglane tahe siin maa peal. See juhib ta palve Jumala reputatsioonini. Lepingu läbi on Jumal sidunud oma nime Iisraeliga. Selleks, et rahvad võiksid Jumalat respekteerida – tuleks Iisrael taastada, mitte hüljata.

Jah, meie kuningad, meie vürstid, meie preestrid ja meie vanemad ei ole teinud su Seaduse järgi, ei ole tähele pannud su käske ja manitsusi, millega sa neid manitsesid. Ne 9:34 Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu: nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid, need, kes ütlevad puule: “Sina oled mu isa”, ja kivile: “Sina oled mu sünnitanud”, sest nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo. Ent oma hädaajal nad ütlevad: “Tõuse ja päästa meid!” Aga kus on su jumalad, keda sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Jr 2:26-28

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võttes palves aega, et mõelda Jumala loomusele, aitab see muuta meie palveajad rohkem vestluseks kui lihtsalt oma problemide, vajaduste ja soovide nimekirja lugemiseks.

* * *

MEIL ON SIISKI LOOTUST!

Kolmapäev – 24. mai

Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Rm 8:26

Sõna “appi” ei tähenda, et me ise midagi ei tee. Appi tullakse ainult neile, kes ise enam ei suuda. Sageli tahavad usklikud, et Jumal nende ees kõik ära teeks. Soovitakse kerget elu. Paljud on valmis paluma elavat vett, nii nagu palus Samaaria naine: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4:15). säärast palvet Püha Vaim ei toeta. Jumal ei võta meilt meie koormat ära, “sest igaüks kandku oma koormat” (Gl 6:5), aga ta teeb meid tugevaks. Usklikule jääb koormatuse ja nõtruse tunne, aga ta saab ka abi.

Mõelgem vaid, milline on see abi, mida Jumala sõna meile siin tõotab! Uus Testament asetab eluteele kõrvuti nõdra inimese ja Püha Vaimu. Mis ühist on neil kahel? Üks on abitu ja puudustega inimene ning teine – püha ja igavene Vaim. See ongi Kristuse töö ime, mis osutub võimalikuks tänu lunastusele. Püha Vaim elab nüüd meis ja aitab meid. Ta puhastab uskliku inimese südamest välja kõik, mis Jumalale ei kõlba, ja toob sisse selle, mis on Jumalale meele järele. Püha Vaimu töö meie juures on kohtu, end samasl ajal ka armu töö. Ta annab märku, noomib ja õpetab, aga on ka lohutaja, kinnitaja, saladuste ilmutaja ja osaduse jagaja. Lausa imeline, millise kannatlikkusega ta meie juures töötab!
Kui Püha Vaim on inimese elu läbi valgustanud, läbi töötanud ja uuendanud, alles siis näeme, mis on patt ja mis on arm, mis on õigus ja mis on pühitsus, millised me ise oleme ja milline on Jumal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole tasa ja kuula Vaimu “ohkamisi”, Tema palvet sinu enda sees.

* * *

ÜLENDATUD ISSAND

Kristuse taevaminemise püha

Neljapäev – 25. mai

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Jh 3:14,15

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele valdkonnale oma elus, kus Jumal näib kõige rohkem vaikivat. Võta aega ja palu, et Ta näitaks sulle, mida Ta tahab sulle õpetada, ja samuti, et Ta laseks sul tunda oma ligiolu, kui Temalt vastuseid ootad.

* * *

UUEKSLOODUD ELU

Reede – 26. mai

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Ps 40:5

Psalm õpetab kristlastele, et Jumala teenimine on lahutamatult seotud nähtavate märkidega. Vana Testamendi ajal olid nendeks ümberlõikamine ja ohvrid. Uue Testamendi ajal ristimine ja armulaud. Ristimine ühendab meid Kristuse ohvriga, sest selle kaudu saime me osalisteks Jeesuse surmast. “Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?” (Rm 6:3). Armulaual saame me osa Jeesuse ohvrisurmast. Lunastaja andis meile leivas oma ihu ja veinis oma vere. Nõnda nagu Vana Testamendi ajal elati osaduses Jumalaga ohvriteenistuse kaudu, nõnda tullakse kristluses Jumala juurde Jeesuse ohvri kaudu. See tähendab elamist ristimisvees ja Issanda armulaua osaduses.

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. Ps 2:12 Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. Õp 16:20

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled sa end kunagi tundnud justkui “paksus poris”? Palu täna muutusi oma ellu, sest just Sinu muudetud elu, saab ümbritsevatele inimestele ehedaimaks tunnistuseks elavast Jumalast.

* * *

JUMALA TÖÖ VIIMNE EESMÄRK ON HEADUS

Laupäev – 27. mai

Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on Tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Rm 8:28

Paulus ei taha öelda, et kõik asjad on head. Sellepärast on tarvis veel palju parandada ja muuta. Patt, rumalus ja haigused ei ole head asjad. Meie kohus on nende vastu võidelda. Jeesus õpetab meid paluma: “Sinu tahtmine sündigu”. Sellega ütles ta: (1) et siin maailmas on asju, mis ei ole Jumalale meele järele, (2) et meie kohus on palvetada ja (3) et kõike on võimalik Jumalale alistada. Sellepärast võib ka Paulus öelda, et kõik “tuleb” heaks neile, kes Jumalat armastavad.

Meie usume tulevikku, sest meie usume Jumalasse. Meie usume, et kõik liigub edasi, ja mitte mõistuseta energia sunnil, vaid Jumala targal tahtel. Ees võib olla tuhandeid takistusi, kuid eesmärk saavutakse sellele vaatamata. Meie kohustus on olla siin Jumalale abiks. Igaüks, kes aitab vähendada pattu, rumalust ja kannatusi, töötab koos Jumalaga.

Nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses. Ef 1:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti!

* * *

LISA TEADMISED

KRISTUSE TAEVAMINEMISE PÜHA

40 päeva pärast ülestõusmispühi on Kristuse taevaminemise püha. Pärast mitmeid ilmumisi oma jüngritele võetakse Kristuse nende silme all taevasse (Lk 24:46-53; Ap 1:1-11). Ta on astunud taevasele troonile ja istub nüüd Jumala paremal käel. Temale on antud kogu meelevald taevas ja maa peal. Miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Me ei saa Kristusega kontakti võtta inimlike meelte abil, kuid ometi on Ta Püha Vaimu läbi sõnas ja sakramentides oma rahva keskel.

Taevaminemispühal on rahvapärane nimetus – ristipüha, sest enne taevasseminekut andis Jeesus jüngritele ülesanne on viia sõnum ülendatud Issandast kogu maailma ja ristida kõik rahvad (Mt 28:16-20; Mk 16:15-20).

Taevaminemispühaga algab Püha Vaimu ootamiseaeg, mis kestab üheksa päeva ja lõpeb nelipüha eelõhtul.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse surm

Jeesuse surm on ette kuulutatud enam kui 120 korda Uues Testamendis ja on korduvalt nimetatud prohvetite poolt Vanas Testamendis.
1. Jeesuse Kristuse surm oli asendussurm (Mt 20:28). Ta oli Jumala lahendus patuprobleemile (2Kr 5:21). Ristil Kristus sai patuks patuse ees. Usu läbi Kristusesse patune saab õigeks Jumala õigusega.
2. Jeesuse Kristuse surm oli loomulik (Jh 19:31-37). Selle all mõeldakse, et tema vaim ja hing olid lahutatud ihust.
3. Jeesuse Kristuse surm oli ebaloomulik (Rm 6:23). Selle all mõeldakse, et kuna ta oli patuta, ta ei “teinud pattu” (1Pt 2:22), “temas ei ole pattu” (1Jh 3:5), “ta ei teadnud patust” (2Kr 5:21), enne kui ta suri, sai ta “meie eest patust”. Seetõttu tema surm oli ebaloomulik.
4. Jeesuse Kristuse surm oli üleloomulik (Ilm 13). Selle all mõeldakse, et Jeesuse surm ei olnud Jumala järelmõte; see oli Jumala ettekavatsetud plaan.
5. Jeesuse Kristuse surm oli üliloomulik (Jh 10:17,18). Jeesus ütles, et “ükski ei võta seda minult”. Seejärel ta ütles taas “vaid ma jätan selle iseenesest” (omal initsiatiivil). Kuid “mul on meelevald seda jätta ja mul on meelevald seda jälle võtta” (üleloomulikult; Jh 10:18). Ja seda ta tegi ristil, ja kolm päeva ning kolm ööd hiljem ta tuli tagasi elle, kui ta tõusis üles surnuist. Üksnes Jumal võib surra asendussurma, loomulikku, ebaloomulikku, üleloomulikku ja üliloomulikku surma.

PÄEVA SÕNUM nr. 30. 17. nädal: 23. – 29. aprill 2017

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

19. nädal: 7. – 13. mai 2017

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

Psalmi antifonist (Ps 66:1) saadud nimi Jubilate (“hõisake”) väljendab ülestõusmisaja iseloomu. Kirik pühitseb rõõmustades Issanda ülestõusmist ja võitu surma üle ning pöörab pilgu uuele elule taevas, kuhu Jeesus on läinud omadele eluaset valmistama. Kristlastel pole siin jäädavat linna, vaid nad taotlevad tulevast (Hb 13:14). Jeesuse ülestõusmine on neile andnud juba nüüd uue loomuse. Kui Kristus tuleb tagasi, saavad nad Tema kirgastatud ihu sarnaseks

Meelespeetav kirjakoht: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

Mõtle sõnadele: Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!” (Ilm 21:5)

Selle kirjakoha mõte on, et kui keegi “on Kristuses”, siis on ta osa uuest loodust. Jumala päästeplaan, mis tegeleb küll eelkõige inimkonnaga, hõlmab kogu loodut (Rm 8:21). Kui inimene on Kristuses, siis on ta juba saanud osaks uuest loodust, nõnda et on võimalik öelda: vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! See uuesti loodust osasaamine peegeldub muutunud ellusuhtumises, millest räägitakse eelnevas salmis, ja uue elu pühaduses (vrd 1Kr 6:9-11) ning jõuab haripunkti kogu inimese uuendamisega, kui inimene tõuseb üles surematusesse uues loomises (vrd Js 65:17,66:22, Rm 8:19-23).
On mõistagi tõsi, et seniajani püsib vana ikka veel ja uus ei ole täielikult kohal (vrd Rm 8:18-25; Gl 5:15-26). Kuid käesolevas kirjakohas rõhutatakse uut elu Kristuses, mitte uuest loodust osasaamise piiratust ja pingeid kuni vana veel püsib.

* * *

VÄGI JA ARMASTUS

Pühapäev – 7. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen andnud neile Sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.” Jh 17:14

Piiblis on “maailm” mitmepalgeline mõiste. Kõigepealt mõeldakse selle all Jumala loomingut, mis on ilus ning hea. Kõik halb ja inetu on sündinud inimese patu läbi. Siis võib see sõna tähistada inimkonda üldiselt. Sellepärast palub Jeesus jüngreid mitte “maailmast” ära võtta, vaid neid ainult kurja eest kaitsta. Halb ja kuri ja eemaletõukav on ainult see “maailm”, mis on Jumalast ära langenud. Kristlane ei saa kuidagi sellesse maailma kuuluda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tegelikult palvetab Jeesus sinu ja minu eest! Lase sellel äratundmisel praegu puudutada oma südant. Kuidas tahaksid Jeesusele vastata?

* * *

ÜLESKUTSE KOGU MAAILMALE

Esmaspäev – 8. mai

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Millal ülistad Jumalat kõige suurema vaimustusega? Kas siis kui laulad meelidvat laulu või siis, kui piibli lugemine tekitab ahhaa-elamuse? Kõik need olukorrad võivad panna sind vaimustunult ülistama, kuid siin näitab psalmi autor teist motivatsiooni – see on teadmine, et Jumal on tegutsenud tema poolel. Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele! (Ps 66:16).

Kristlik elu hõlmab mitte ainult õppimist Jumala kohta, vaid ka tema kogemist. Võib-olla Jumal su tervendanud füüsiliselt või emotsionaalselt või on ta sind kaitsnud tõelise ohu eest või andnud sulle erilise armastuse tunde. Need on ajad, millal peame end täielikult tema ees välja valama. Isegi kui elu tundub rutiinne või kuiv, saame meenutada Jumala tegusid meie elus ja see annab meie ülistusele vaimustust. Kõige erutavam asi maailmas on Jumala kohalolu tajumine.

Kuid me ei peaks ootama hetkegi mingit muud motivatsiooni ülistuseks peale selle, millest psalmi autor räägib: ta on teadlik sellest, et Jumal on teda testinud (Ps 66:10). Mõnikord ei luba Jumal meil kogeda raskeid ja valulisi asju. See võib olla ainus viis, kuidas ta saab realiseerida oma eesmärgid meie elus. Aga kui me kiidame Jumalat ainult siis, kui me oleme õnnelikud, jääme ilma võimalusest kogeda teda sügavamalt ja võib-olla isegi lõikame läbi tulevase õnnistuse tee (Ps 66:12).

Ülistuse sügav olemus on see, kui laseme Jumalal teada, kuidas me tegelikult tema suhtes tunneme. See on kirglik rõõmu väljendus Jumalale, kes on olemas, kes kuuleb meid, kui me palvetame (Ps 66:19) ja tegutseb meie poolel nii headel kui halbadel aegadel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jumal on Sind kunagi testinud? Mida sa õppisid ja kuidas see kogemus muutis sinu ja tema suhet sügavamaks?

* * *

MEIE PATUD ON LEPITATUD

Teisipäev – 9. mai

Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja. Js 54:10

See õnnistus tähendab häbi asendamist auga, hülgamise kogemuse asendamist armastuse ja kaastunde kogemusega. Millise rikkaliku õnnistuse osaks saavad Sulase ohvrisurma ning pakutava lunastuse tagajärjel Jumala rahvas.

Kirjakoha põhirõhk on asetatud Jumala poolt pakutava “lepingu rahu” igavesele iseloomule. Samal kombel kui Jumal Noale tõotas mitte iial enam maad uputuse läbi hävitada (1Ms 9:8-17), andes selle sümboliks vikerkaare. See rahu on püsivam kui mäed, armastuse suurus on otsekui kõrgeim mägi.

Sisenegem, süüvigem siis kogu olemusega sellesse kaastundlikku armastusse, kuni meist saavad inimesed, kes näitavad samasugust hoolivat armastus üles oma kaaslaste vastu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle rahu olemuse üle ning tasanditele, milles seda kogeda igatseme: sisemine rahu, harmoonilised kodud; leppivad ja lepitavad kogukonnad; rahvad, kes ei ole teistele ähvardavad. Milline võiks olla sinu pärand, mille oled Issandalt saanud?

* * *

USU EESMÄRGIST: MA EI VÄSI

Kolmapäev – 10. mai

Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. 2Kr 4:16

Välise loomuse kulumine (vanemates piiblites “ärarikkumine”, “kõdunemine”) on seotud Pauluse viletsustega (2Kr 4:8-12,17). Nii kogeb ta ühelt poolt halvavat tagakiusu, mis mõjutab tema füüsilist ihu, teiselt poolt aga kogeb ta oma seesmises loomuses igapäevast uuenemist ja tugevnemist (vrd Ef 3:16).

Väljend “seesmine inimene” on Pauluse jaoks sama tähendusega nagu “süda” ning tähistab inimese keset, tahet, tunnet, mõtete ja kiindumuse allikat. Parima kommentaari seesmise inimese tugevnemisele leiame Pauluse palvest Efesose 3:14-19. Seal tugevneb seesmine inimene siis, kui Kristus elab temas Vaimu kaudu ning ta on juurdunud ja rajatud Jumala armastusele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, las Püha Vaimu ligiolu annab mulle kindluse elada seda elu, nagu see oleks algus ja mitte lõpp. Amen.

* * *

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 11. mai

Jeesus ütles: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

Jeesus avaldab jüngritele põhjuse rõõmustamiseks: Ta läheb ära, kuid mitte lõplikult. Kuigi jüngrid ei mõista, mida see tähendab, ei hakka Jeesus pikemalt seletama. Ta rõhutab peamiselt rõõmu, mis järgneb kurbusele, ja mida ainult Jumal võib anda. Seda rõõmu tundsid jüngrid pärast Issanda ülestõusmist ja see rõõm võib osaks saada kõigile pärast surma, kohtumisel Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keset isiklikku segadust, aga ka meie maailma hädasid ning tragöödiaid, on vaja meelest hoida, et pilt Jeesuse võidust on see, mida mäletada ning millest kinni hoida. Palu, et Isa võiks valgustada su südame silmi ning julgustada su südant.

* * *

ME PÄÄSESIME PAKKU

Reede – 12. mai

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagita.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga lõikus on Jumala lõikus. Ainult väike osa sellest on antud meie teha, ning uskumatult palju rohkem ja suurem on ootamas neid kes usuvad ja loodavad.

* * *

KATSUMUSTE AHI

Laupäev – 13. mai

Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. 1Pt 1:7

Kannatus on tavaliselt asi, mille üle kaevledakse, või siis püütakse taluda. Aga kuidas saab selles “rõõmustada”? Siinkohal osutab Peetrus kullassepale, kes tulekuumust kasutades puhastab eraldab võltskullast ehtsa (vrd Js 48:10).

Katsumused põletavad kristlase usust välja kogu räbu.Tõeline usk on Jumala jaoks kullast väärtuslikum, kuna Jumal tunneb rõõmu, kui teda usus usaldatakse. Kuna aga Jumala hinnang millegi kohta on universumis tähenduse ülim norm, siis on Peetruse lugejatel kindel põhjus olla veendunud ka omaenda elu tähenduses ja tähtsuses.

Peetrus kirjutab need read üsna peatselt peale seda kui olid just alanud Nero kurikuulsad tagakiusamised, mis tõid kannatusi ning sõna otseses mõttes tegid vahe nimekandjate ja tõeliste kristlaste vahele.

Nii võib meie reaktsioon katsumustele osutuda meie usu tõelisuse prooviks. Tõelist usku katsumused ei hävita ning tõeline rõõm jääb alles ka siis kui ajad on rasked.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes peavad läbi minema katsumustest (võib-olla oled ise nende hulgas?) Palveta, et nad võiksid kogeda rõõmu ülestõusnud Issandalt!

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse inimlikkus

Jeesuse inimlikkust näeme järgnevast:

  • tal olid maised vanemad (Mt 2:11)
  • ta arenes nagu tavaline inimene (Lk 2:52)
  • ta koges kõiki inimloomuse patuta nõrkusi
  • ta oli näljane (Mt 4:2)
  • ta oli janune (Jh 19:28)
  • ta oli väsinud (Jh 4:6)
  • ta nuttis (Jh 11:35)
  • ta oli kiusatud (Hb 4:15)

Jeesus on inimene ja ometi on ta enam kui inimene. Ta ei ole Jumal ja inimene, vaid Jumal-inimene. Ta on Jumal inimihus. Tema kaks loomust on nii kokku seotud, et kaks muutuvad üheks ühe tahte ja teadvusega.

PÄEVA SÕNUM nr. 30. 17. nädal: 23. – 29. aprill 2017

ÜLESTÕUSNU TUNNISTAJAD

Ülestõusmisaja 2. pühapäev

Pühapäeva ladinakeelne nimi Quasi modo geniti (“nagu äsjasündinud lapsed”) pärineb kirjakohast 1Pt 2:2 ja viitab ülestõusmispühadel ristitutele.

Varases kirikus kandsid ristitud kogu “valge nädala” neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid ja riietusid nüüd uuesti oma tavalistesse riietesse. Nende ülesanne oli nüüdsest alates igapäevases elus tunnistada oma ülestõusnud Päästjat ja Temas täitunud Jumala tõotusi. Sellest tuleb ka pühapäeva teine ladinakeelne nimi dominica in albis (“valgete riiete pühapäev”; pikemalt dominica in albis depositis – “seljast võetud valgete riiete pühapäev”) ehk lihtsalt “valge pühapäev”.

Pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana.

Meelespeetav kirjakoht: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1Pt 1:3

Mõtle sõnadele: Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. (Ef 1:3)

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Selles fraasist kajavad meile vastu Vanas Testamendis sageli kasutatud ülistussõnad Jumalale (1Ms 14:20;24:27; Rt 4:14; 1Sm 25:32; 1Kn 1:48; Ps 28:6;31:22;41:14).

Peetrus õhutab lugejaid Jumalat ülistama, osutades, et see on mõjuv ravim kannatuste tõttu julguse kaotanud südamele. Seejärel toob ta ära põhjuse Jumalat ülistada: kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud. Jumalat ülistades peab Peetrus eeskätt silmas uut vaimulikku elu, mis Jumal on oma lastele andnud.

Uussünd leiab aset Jumala suure halastuse tõttu. Jumala ülima motiivina meie päästmisel ei viita siin ega ka mujal Pühakirjas etteteadmisele meiepoolsest usust ega ka mingile meie teenele või ihaldusväärsusele. Ta andis meile uue elu lihtsalt “oma suurest halastusest”.

Peetrus ütleb, et meid on uuesti sünnitatud elavale lootusele. See lootus on innukas tulevase elu ootamine, mida Peetrus kirjeldab üksikasjalikumalt järgmises salmis. Lootus on “elav”; sellega osutab Peetrus, et see kasvab ja tugevneb aasta-aastalt. Ning selle usaldusrikka ootuse intensiivsuse määraga võib mõõta uskliku kasvamist vaimulikus küpsuses.

Selle uussünni tõi Jumal esile Jeesuse Kristuse surnuist elluäratamise varal. Kristuse ülestõusmine surnuist tagab tema rahvale nii uue ülestõusmiskeha kui ka uue vaimuliku elu. Kristlased ei saa uut keha praegusel ajastul, kuid Jumal annab neile Jeesuse ülestõusmise alusel uuendatud vaimu. Seega on usklikud vaimulikus mõttes “Kristuse üles äratatud” (Kl 3:1; Ef 2:6;; vrd Rm 6:4,11).

* * *

ÜLESTÕUSMISE RAHU

Pühapäev – 23. aprill

Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: “Rahu teile!” Jh 20:26

Taaskord ilmus ülestõusnud Kristus jüngritele eriti Tooma jaoks. Jüngrite rõõm ei paista tulevat ainult kergendustundest, et Jeesus pole enam surnud, vaid teadmisest, et nüüd on nende Issandaks keegi, kes lubas ohvrisurmas oma käed läbi pista ning kelle läbipistetud küljest voolas välja veri ja vesi, sümboliseerides lunastust ja pühitsust.

Rahusoov, “Rahu teile!” osutab andekssaanud patuse rahule, rahule, mida Jeesus nimetab “minu rahuks” (Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks! Jh 14:27). Sest tema üksi võib seda anda ning ta sai seda anda vaid pärast oma kannatusi. Saanud selle rahu ning täidetud oma Issanda Vaimust, võivad jüngrid saada nüüd Jeesuse apostliteks, nii nagu tema oli olnud oma Isa Apostel. Nagu temagi, võivad nad nüüd osaleda lepitusteenistuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vaja kiirustamisest vaba aega, et tajuda Kristuse rahu. Peatu korraks ja palvetage kellegiga koos, mõeldes millist rahu pakub Jeesus.

* * *

LASKE ISSANDAL END SÕNA KAUDU TOITA

Esmaspäev – 24. aprill

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole. 1Pt 2:2

Peetrus juhib tähelepanu, et armastuseta harjumuste äraheitmine (“Pange siis maha …”, 1Pt 2:1) on vaimulikuks kasvamiseks hädavajalik. Keegi, kes on kuri, kaval, kade, ebaviisakas või pahatahtlik, ei ole suuteline tõeliselt igatsema puhast vaimulikku “piima”.
Määratlus nagu äsjasündinud lapsed ei tähenda, et Peetrus pidas lugejaid noorteks või ebaküpseteks kristlasteks, kuna mõned neist olid olnud kristlased juba kolmkümmend aastat. Peetrus väidab vaid, et nad peavad igatsema vaimulikku sõnapiima samuti, nagu vastsündinud lapsed igatsevad emapiima (s.t innukalt ja sageli). Seda võrdlust mõistavad kergesti iga lapsevanem, keda ühtelugu on unest äratanud näljase lapse kisa piima järele.
Piim ei tähenda siinses kontekstis kristlikku algõpetust (nagu see tähendab teist laadi kujundis 1Kr 3:2 ja Hb 5:12,13, kus piima vastandatakse tahkele toidule); pigem osutab piim millelegi, mida toitumiseks innukalt soovitakse. Me peame seda puhast vaimulikku piima janunema – “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!” (Ps 42:2).

Vaimulik piim on kirja pandud Jumala sõna, Pühakiri (ükskõik, kas seda loetakse või kuulatakse; Vrd Kl 4:16; 1Tm 4:13). Jumala sõna on “elav”, mis ainult ei loo elu (1Pt 1:23), vaid ka suudab inimesi toites elu ülal hoida (5Ms 8:3; Mt 4:4). Võttes endasse puhast (Ps 12:7) vaimulikku piima, Peetruse lugejad “kasvavad pääste poole” s.t kristliku küpsuse suunas, nii füüsilises (Lk 1:80; 2:40), kui vaimulikus tähenduses (Ef 4:15; Kl 1:10; 2Pt 3:18).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on see “vaimulik piim”, mis aitab sul kõige enam usus kasvada? See võib olla mõtisklemine piiblisalmi üle, palveosadus, kristlikud laulud või julgustava raamatu lugemine. Mis see ka poleks – tee sellele ruumi ja anna aega, et võiksid kasvada!

* * *

USULISTE TUNNETE DEKLAREERIMINE

Teisipäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Ma armastan Issandat, sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan Teda appi oma eluaja. Ps 116:1,2

Käsk nõudis, et inimene peab Jumalat armastama. “Ma armastan Issandat” peab suutma öelda iga usklik. Tavaliselt tuntakse meid usklikkude nime all. Mõnikord nimetakse meid ka “palvevendadeks ja -õdedeks”. Aga vähesed nimetavad meid Jumala armastajateks. Jeesus küsis temalt kolmandat korda: “Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: “Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” (Jh 21:17)

Miks me peame oma Issandat armastama? “… sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole …” Psalmi autori armastus leidis uut jõudu palve vastute kaudu. Käsk nõudis Jumala armastamist, aga ainult arm suutis talle seda anda. Ta hüüdis Jumala poole ja Jumal pööras oma kõrva tema poole.

Meie palve võib olla abitu, nagu haige inimese sosin, aga Jumal on valmis seda kuulama. Jumal ainult ei kuulnud ära meie palvesoovi, vaid ta ka vastab sellele. Just see palve vastus ongi jõud, mis tõstab meie armastuse Jumala vastu uuele tasemele.

“Vastatud palved on siidniidid, mis seovad meie südamed Jumalaga!” Charles Haddon Spurgeon (1834–1892)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida saame Jumalale anda, kui Tal on kõik ja kõik ongi Tema päralt? Just tänu on see, mida saame anda. Tänumeeles avastame Jumala suuruse ja elu tähenduse.

* * *

TAUSTA ASETATUD SÕNUM

Kolmapäev – 26. aprill

Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas. Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud. Ap 3:14,15

Peetrus teeb lõpuni selgeks oma süüasja juutide vastu. Ta on juba peatunud nende koletul teol, et nad süütu mehe surma mõistsid. Nüüd rõhutab ta, et see, kelle juudid nõnda ära salgasid, oli Püha ja Õige. Pole päris selge, kas juudid pidasid neid nimetusi mingi erilise isiku või ametikandja omaduseks. Täisfraas “Jumala püha” kasutakse Eliisa (2Kn 4:9) ja Aaroni kohta (Ps 106:16) ning omapäraselt esineb see ka tunnistuses, mille Jeesuse kohta kuuldavale tõid kurjad vaimud (Mk 1:24) ja inimesed (Jh 6:69); ning esineb uuesti Jeesuse nimetusena 1Jh 2:20 ja Ilm 3:7, mistõttu on alust arvata, et kristlased pidasid seda Messia tiitliks.

Siinses kirjakohas rõhutakse, Jeesus kuulub Jumalaga erilisel viisil kokku (vrd Lk 1:35; Ap 4:25,27). Samamoodi toonitab sõna Õige kasutamine Jeesuse kõlbelist puhtust (Ap 7:52; 22:14; 1Jh 2:1). Jumal täitis oma plaani seoses Messiaga ja nõnda oli juutidel nüüd võimalik meelt parandada ja oodata Jeesuse naasmisega seonduvaid õnnistusi. Peetruse kuulajad olid Jumala lepingu pärijad ja võisid n-ö esmajärjekorras pretendeerida Jeesuse toodud õnnistustele. Pöördugu nad siis oma kurjusest ja võtku vastu Jeesus Messiana.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes tuleb alati hoolega jälgida väiteid, mis algavad sõnadega “aga Jumal”, sest need osutavad Jumala muutvale toimimisele isegi kõige hullemates olukordades (nt 1Ms 50:20; Rm 5:8).

* * *

OHU KIRJELDUS

Neljapäev – 27. aprill

Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse. Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!” Ps 116:3,4

Vanasti püüti loomi ja linde püüdepaelte või võrkudega. Psalmi autor oli juba surma paeltes. Teda tabasid need mured ja ahastused, mis on omased püütud loomale või linnule. Ta teadis, mida tähendab surmavalla ängistused, ahastus ja mure.

Kristuse järelkäijad, kelle seljataga on Jeesuse ülestõusmine ja südame igavese elu lootus, võivad vaevalt aimata, mida tähendas surm tolleaja usklikule. Neile on tundmatu sõna: “Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem” (Fl 1:23). Surm tähendas neile lahkumist varjude riiki. Ainult mõned usklikud mehed aimasid rohkem.

Oma ohtlikku olukorda meenutades mõtleb psalmi autor ka oma palvetele. Palvetada võib igas olukorras. Tal oli usku palvetamiseks ka veel siis, kui ta oli juba püütud surma võrkudesse. Ükski inimene ei saanud teda enam aidata. Aga Jumal võis veel midagi tema heaks teha. Ta palve oli lühike, selge ja asjalik: “Oh Issand, päästa mu hing!”

Mõni võib leida, et see palve oli üsna egotsentriline. Ta palus, et Jumal päästaks ta elu. Käesolevas psalmis tähendab hinge päästmine seda. Palve on oma olemuselt Jumala kummardamine, aga see ei tähenda, et meie ei tohiks oma vajadused Jumala ette kanda. Jeesuse palve Ketsemanis oli Jumala kummardamine vaimus ja tões, kuid seal oli ruumi ka tema soovide esitamiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sina viimati pidasid tähtsaks jagada oma kogemusi teistega, kuulutasid oma suuga, et Jumal on tõepoolest palvete kuulja ja vastaja, et Ta on enam meie pühendumist väärt?

* * *

KAHEKÕNE ENDAGA

Reede – 28. aprill

Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja Tema aitas mind. Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud! Ps 116:6,7

Esimeseks ülesandeks pärast abi saamist on Jumala armu ja õiguse ülistus, millele järgneb palve vastuse otsekohene tunnustus – “Ma olin nõder ja Tema aitas mind”

See ei ole oluline, kas meie paranemine toimus kiiresti või pikkamööda. Seegi pole tähtis, mida arvasid teised inimesed meie paranemise põhjusest. Võimalik, et mõni pani me tervenemise “viigimarjakaku” arvele (Js 38:21). Ainult meie ise teame, et võlgneme oma paranemise Jumalale, kes on kuulnud meie palvet. Jumal võib kasutada mitmesuguseid vahendeid meie tervise kasuks, aga viimaseks põhjuseks on ikkagi Jumala arm ja õigus.

Psalmi autorilt õpime, et meie hing võib leida tagasitee oma hingamisele olukordades, kus puudus hingerahu. Seal kus on Jumala rahu, mis on maisusest suurem, on tõeline rahuase hingele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega meenutada oma elu erakordseid hetki, Jumala armu ja õnnistust nendes – ning too Talle oma tänu!

* * *

TÄNU JUMALALE!

Laupäev – 29. aprill

Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja Ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse. Ap 3:19,20

Jumala tegu on nüüd loonud tingimused, kus juudid võivad pattu kahetseda ja oma süü andeks saada. Käsk “kahetsega pattu” (Ap 2:38) tähendab siin sõna pöörduge.

emaldumine oma endisest eluviisist, eriti ebajumalateenistusest, uude eluviisi, mille aluseks on usk ja kuulekus Jumalale (vrd Js 6:10; Joel 2:12-14). Selle kohene tulemus on pattude kustutamine; nende vastu esitatud süüdistuste nimekirja kaotamine (vrd Kl 2:14), mis on teine viis öelda, et nende patud on andeks antud.

Juutide jaoks ei ole olukord lootusetu, sest nad toimisid sel viisil teadmatusest ning Pühakirja täites. Samas on nüüdseks teadmatuse aeg möödunud, ning rahval on vaja meelt parandada. Selle tõenduseks toob Peetrus salmides 22 ja 23 tsitaadi Pühakirjast (5Ms 18:15-19), mis räägib prohvetist, keda esile tuuakse ning keda nad peavad kuulama. Selle prohveti mittekuulamise tagajärjeks on väljaarvamine Jumala rahva hulgast.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle tänasele kirjakohale, mida need väited sulle tähendavad ning kuidas võiksid neid selgitada neile,kes ei usu.

* * *

LISA TEADMISED

P 23. aprill – Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

IV sajandil märtrina surnud Kappadookia ohvitseri Georgiose ehk Georgi (eestipäraselt Jüri) kohta on palju legende, kuid tema ajaloolisuses pole põhjust kahelda. Tuntuim on lugu tema võidust linna terroriseerinud lohe üle ja linnarahva pöördumisest ristiusku. Georgi kui märtri ja pühaku kultus on vana ja tuntud nii idas kui läänes.
Juba VI sajandil pühitseti tema nimele kirikuid Jeruusalemmas ja Antiookias, teda peeti Bütsantsi armee patrooniks. Tema nime on kandnud paljud rüütliordud, valitsejad on andnud välja tema nimelisi sõjaliste teenete ordeneid. 1222 nimetati Georg Inglise kuningriigi patrooniks. Eesti sõjameeste mälestuseks taastatud Tori kirikule anti püha jüri nimi. Jüripäeva tähistakse Eestis alates 2013. aastast veteranipäevana.

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.

Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail.

T 25. aprill – Evangelist Markuse päev ehk markusepäev.

Evangelist Markus kuulus seitsmekümne jüngri hulka. Ta oli sünnipäraselt juut ja põlvnes Leevi soost.

Markus elas koos apostel Peetrusega Roomas ja kirjutas seal oma evangeeliumi 12 aastat pärast Kristuse taevasse minemist.

Markus kirjeldab evangeeliumis täpselt, kuidas Peetrus salgas Jeesuse, kuid jätab mainimata need juhud, mil avaldub Peetruse armastus Jeesuse vastu. Sellest on järeldatud, et Markus kirjutas evangeeliumi Peetruse juhtnööride järgi, kes alandliku kristlasena pelgas igasugust austust.

Peetrus saatis Markuse kuulutama Jeesuse õpetust mitmetesse linnadesse ja maadesse. Ta asutas kogudusi ja käis mitmeid kordi Egiptuses.

Markust peetakse muuhulgas Aleksandria kiriku rajajaks, mis oli üks olulisemaid kogudusi algkristluse aegadel. Esimene ristitu Aleksandrias oli keegi käsitööline nimega Ananias, kelle Markus oli terveks teinud raskest haigusest. Hiljem asetas Markus ta Aleksandria piiskopiks.
Paganad sundisid Markust Aleksandriast lahkuma. Seejärel läks ta Rooma, kuid pärast Peetruse surma naasis Aleksandriasse. Seal asutas ta kooli, mis saavutas peagi suure tuntuse. Markus reisis ringi Liibüas ja Küreenes, kuulutades kõikjal Jumala sõna ning ristides inimesi.

Kui apostel Paulus oli toodud vangina Rooma, abistas Markus teda ristiusu kuulutamisel. Oma viimase usulise vägitöö tegi Markus Aleksandrias, kus ta hiljem märtrisurma suri. Markus ehitas mere randa kiriku, kuid egiptlased, kartes kristlaste arvukuse suurenemist, otsustasid evangelisti tappa. Otsuse täideviimiseks valiti paganausu püha. Eelneval päeval kutsus Markus rahvast üles loobuma paganliku püha tähistamisest. Seepeale ründasid paganad kirikut, tirisid apostli õuele, sidusid ta kinni ja viisid vanglasse. Öösel ilmus Markusele ingel ja ilmutas, et tema nimi kirjutatakse elu raamatusse ja mälestus temast ei kustu maa pealt. Siis ilmus Kristus ise Markusele ja ütles: “Rahu olgu sinuga, minu evangelist!”

23Surmamõistmise päeval palvetas ta: “Sinu kätte annan ma oma vaimu!” Nõnda jättis ta oma hinge Issandale. Markus maeti tema ehitatud kirikusse. Hiljem viidi tema pühad säilmed Veneetsiasse ja nende peale ehitati ilus kirik. Veel tänapäeval Itaalias Veneetsias käies saame imetleda seda kaunist ehitist ning kuulsat püha Markuse väljakut, mille ääres kirik asub.

Markusepäeva tuntakse eesti rahvakalendris ka äkksurmapäeva ja ussikuningapäeva nime all. Nimetus on pärit kirikukalendrist, kus see on kaitsepühaku Markuse mälestuspäev, kellelt otsiti abi ootamatu surma vastu.

Mõnel pool usuti, et sel päeval ei tohi künda, see võis tuua äkksurma künnihärgadele ja muulegi karjale. Oluline on ilma jälgimine ja saagi ennustamine: kui täna on külm ilm, siis tuleb külm kevad ning halb saak. Looduses liikudes arvesta, et täna kutsub ussikuningas oma alamad nõupidamisele.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Ristiusk erineb kõigist usunditest selle poolest, et ta on enam kui usund – see on Jumala Poja elu, kes elas inimesena maa peal. Kristus on Uue Testamendi iga raamatu tähtsaim isik, kes viis täide kõik Jumala tõotused Vanas Testamendis, alates oma inimesekssaamisest (inkarneerumisest) kuni oma teise tulekuni kui “Isandate Isand ja kuningate Kuningas” (Ilm 17:14).

Issand Jeesus Kristus on Jumala-inimene auhiilguses, kes on ülendatud kõigi loodud olendite üle. Jeesus ütleb: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Mt 28:18). Oma maise valitsemise kestel ta oli Jumal, kes oli inkarneerunud inimihuna. “Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14). Ta oli kõik seda, mida ta kuulutas ja millele ta pretendeeris. Ta oli, on ja jääb (Ilm 1; Hb 13). Kuigi Jeesus Kristus oli Jumala nägu, ei pidanud ta ennast Jumalaga ühesuguseks, vaid loobus iseenesest, saades inimese sarnaseks. Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.

“Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:5-9)

Päeva Sõnum. 16. nädal: 16. – 22. aprill 2017

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

Kristuse ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võitnud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See ülestõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Mõtle sõnadele: Teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam (Rm 6:9) Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda. (Hb 7:25) Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22)

Nüüd kõneleb Johannes Kristuse ülestusmisega seotud aspektidest. Nagu ilmneb Apostlite tegude raamatust, tähendas Kristuse võit surma üle algkristlastele palju; seepärast rõhutatakse ülestõusmist kohe Ilmutusraamatu alguses. Selles salmis osutatakse mõttele, et Kristus elab igavesti (vrd Jh 1:4; 14:6 jne). Sama väljendit kasutakse Isa kohta 4:10; 10:6 (vrd Tn 12:7), seega on taas osutatud Isa ja Poja identsetele omadustele.
Surmavald on lahkunud vaimude paik, nt Ap 2:27,31. Tegu ei ole piinapaigaga, Ilmutusraamatus on aga ka seda väljendit alati seostatud surmaga ning peetud seega justkui vaenlaseks. Võtmed sümboliseerivad autoriteeti, Kristuse käes on aga surm ja surmavalla võtmed. Kristusel on vägi saata inimesed surma ja surmavalda või neid sealt päästa. Kristusel on kõrgem võim; võim vaimude maailma ja surma enda üle on aga selline, millest Johannese lugejaid taga kiusavad türannid unistada ei võinud.

* * *

 TÄIESTI TEISTSUGUNE

Pühapäev – 16. aprill

1. ülestõusmispüha

Surm on neelatud võidusse! 1Kr 15:54

Need kes surnuist üles tõusevad, ei ole lihast ja verest olendid. Nad “muudetakse”, nagu ka need, kes on selle päeva saabudes veel elus. Nende ihu ei allu enam surmale ja kõdunemisele.

Paulusele on omane, et ta näeb kõiges selles Pühakirja ettekuulutuste täitumist (“Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!” Js 25:8). Mida Jumal on juba ammu kavandanud ning ilmutanud oma sulasele prohvetile, seda täidab ta kindlasti.

Võit on käes! Apostel Paulus juubeldab võidu üle, mille Kristus on saanud surma üle. Selle eest tõuseb tänu Jumalale kui selle võidu andjale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” Mõtle kõigele sellele mille peale kulub su elu – aeg ja energia. Palu et Jumal aitaks sul seda kõike näha igaviku perspektiivis ning teha muutusi kui vaja.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 17. aprill

2. ülestmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Kütkestav lugu Emmause teelt (Lk 24:13-35) on üks armastatumaid ülestõusmisjärgseid jutustusi. On midagi väga liigutavat tõsiasjas, et Issand pühendas ühe oma vähestest ilmumistest silmapaistmatutele, üsna vähetuntud jüngritele. Kelle esimene soov oli jutustada juhtunust ka teistele.

Jeruusalemmas leidsid nad üksteist jüngrit koos kaaslastega. Kõigi süda oli tulvil ülestõusmise uudiseid, sest Issand oli ilmunud Siimonile! (vrd 1Kr 15:5). Jüngrid ei olnud eriti uskunud naiste teadaannet, Siimoniga oli aga lugu teisiti. Kui tema ütles, et on Jeesust näinud, oli Issand tõesti üles äratatud! Nüüd rääkisid ka Kleopas ja tema kaaslane teekäimisest koos Jeesusega ning teatasid, kuidas nad olid ta leiva murdmisest ära tundnud. Nähtavasti avaldas neile erilist muljet just see, kuidas nad olid ta ära tundnud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista uuel viisil meie Issanda olulisust.

* * *

UNIVERSAALNE PÄRANDUS

 Ülestõusmisnädala teisipäev – 18. aprill

Meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest, et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile. Ap 13:32,33

Paljud kristlased tunnistavad ikka ja jälle, et nad ei suuda tähelepanu pöörata oma tõelistele vajadustele, kuid pühendavad liiga palju tähelepanu sellel, mida nad tegelikult ei vaja. Oleme otsekui jätkamas Eva traditsiooni, kes kaotas silmist Jumala seetõttu et sai võlutud keelatud viljast. Ja just siinsamas peitub meie vaimuliku pimeduse saladus. Jeesuse kaasaegsed olid liiga pimedad, et Teda ära tunda. Nende pimedus viis nad sõna otseses mõttes mõrvarlikku ükskõiksusesse ning pani karjuma Tema hukkamisel.

Paulus näitlikustab siin kristliku kuulutuse tõelist vaimsust. Jeesuse Vaim juhib ka teda evangeliseerimise ning misjonitöös. Jeesus ei tulnud ju käsuseadust ja prohveteid tühistama, vaid täitma. Nii on ka Pauluse kuulutus hämmastavalt vaba igasugusest kõrkusest või oma kuulajaskonna alahindamisest. Ta räägib neile tõtt, kuid teeb seda armastuses. Psalme tsiteerides tõestab, ta et Moosese missioon sai ühekordselt ning lõplikult teostatud – ja seda Jeesuse poolt ( Ap 13:32-35). Seejärel selgitab ta neile Jeesuse kuulutustöö olulisust nende igaühe individuaalses kitsikuses.

Jeesus on see kes heastab nende eksimused, tema on Jumala tall kes võtab ära maailma patud. See teadmine peaks iga inimolendi tooma risti alla või meeleparanduse teekonna kaudu uude ellu. Aga on ka võimalik sellest kõigest kõva südame ning ennast hävitades ära pöörata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Isa Jumal, aita mul sinu sõna vahendusel enam tundma õppida oma pärandit Kristuses!” Issand aita mul tänaseid võimalusi õieti kasutada!

* * *

LAUL ISSANDALE EI VANANE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 19. aprill

Laulge Issandale, kiitke Tema nime, kuulutage päevast päeva Tema päästet! Ps 96:2

Jumalale võib laulda päevast päeva ilma tüdimata. Iga päeva annab me laulule uue tähenduse, kusjuures iga uus tähendus on eelmisest rikkalikum.

Tegelikult on Kristuse järelkäijad 21 sajandit kuulnud sama evangeeliumi ja laulnud samu laule. Seda on tehtud pühapäevadel ja nädala sees. Ja siiski, kui lauldakse uuesti: “Tugevad on Jeesuse käed”, on see elamusrikas “uus laul”.

Eriti uudne on päästmise teema. “Kuulutage päevast päeva Tema päästet!” See teema on tõepoolest vananematu. Inimkond vajab ikka alles Päästjat. Uut laulu vajab kogu maailm.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Luba rõõmuhüüdel “Meie Jumal valitseb!” tulla sinu sisse, tegema teed Jumala tõele ja muutustele su suhetes, eluviisis ning argiväljendustes ja tegudes.

* * *

KUULUTAJA ÜLESANNE

Ülestõusmisnädala neljapäev – 20. aprill

Jeesus ütleb: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” Mk 16:15

Olles jüngrite juurde jõudnud, ütles ta neile: “Minge kõike maailma”. Enne misjoniläkituse andmist ütles ta: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.” (Mt 28:18). Jüngritele oli ilmne, et ta tahab oma meelevalda kasutada maailma päästmiseks. Selleks on vaja, et kogu jüngrite hulk oleks tema teenistuses. Kord kutsus ta neid sõnadega “tulge”, nüüd läkitab ta neid sõnadega “minge”. Mõlemad sõnad on võrdselt tähtsad.
Issand läkitas neid kogu maailma. See ülesanne oli uudne. Kui ta oma töö alguses saatis jüngrid misjonireisile, siis ütles ta neile: “Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna” (Mt 10:5). Jumala aeg maailma misjoniks polnud veel saabunud. Jeesus ise oli tol ajal läkitatud vaid “Iisraeli soo kadunud lammaste juurde ” (Mt 15:24). Ja jüngrid polnud üldse veel valmis nii suure ülesande jaoks. Nüüd, mil Jeesus oli üles tõusnud ja neile uusi seletusi andnud Jumala riigist, hakkasid nad ta eesmärkidest aru saama. Nelipüha pidi veel lisama puuduva osa ja alles siis võisid nad välja minna kogu maailma.

Jüngrid pidid jutustama tema isikust, ta tööst, elust, surmast ja ülestõusmisest. Need sündmused olid inimkonna ajaloos üldise ja püsiva tähtsusega, sest neist sõltus inimkonna saatus. Sealjuures oli evangeelium ühtlasi ka individuaalne. Iga inimene vajas seda ja see omakorda vastas inimese vajadusele nagu vesi janunejale. Jumal oli inimkonna õnne ja iga inimese igavese heaolu teinud sõltuvaks Jeesusest Kristusest.

Seda oli vaja kuulutada “kogu loodule” s.o. igale inimesele. Evangeeliumi levitamise ainsaks vahendiks oli kuulutamine. Selles ülesandes ei tohtinud kasutada ainsatki relva ega mingit sunnivahendit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks need pühad teha meile uueks alguseks, kui loeme piibliteksti mõtiskleme ning ülistame Teda.

* * *

UUEKS LOODUD ELU

Ülestõusmisnädala reede – 21. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Küllap on mõnigi eestlasest usklik pidanud süngel nõukogude ajal pöörduma Jumala poole sellesarnase tänupalvega: “Ma ootasin … Ta kuulis … Ta tõmbas mind üles õuduse august … asetas mu jalad kaljule …” Eriti selgelt võivad seda olla kogenud need, kes ime läbi pääsesid Siberi laagrist, kuid sellist paksu pori, millest pääsemiseks tuleb kogu südamest meeleheitlikult Issanda poole hüüda, leidub küllap ka tänapäeva tavainimese elus.
Meil peab olema siirast tänumeel, mis ülistab Jumalat Tema abi eest ning seda ei tohi hoida vaid endale. Vaid seda tuleb jagada ka teistelegi, et nad rõõmustaksid ja teaksid, kellele oma lootus panna.

Taavet palub, et Jumal, kes teda seni on hoidnud ja kelle teedel ta on püüdnud käia, aitaks teda ka edaspidi, sest järjekordne häda võib juba esile kerkida. Ning siis ei tule jääda enesehaletsusse, vaid pöörduda ikka ja jälle halastava Jumala poole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

* * *

JUMAL EESKUJUKS

Ülestõusmisnädala laupäev – 22. aprill

Varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões. Ef 5:8,9

Paulus kasutab vastandamist, et näidata vahet selle vahel, mis “enne” oli õige ja mis on nüüd saanud tõeks uskujatele (vrd Ef 2:1-10,11-20).

“Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde selles, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3).

Valgus peletab alati eemale pimeduse, niisiis kõik, mis meil on vaja teha, on elada nagu valguse lapsed. Peaksime hoiduma inimestest, kes tunnevad huvi tegevuste vastu, mis lähtuvad kurjast. “Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!” (1Kr 14:20).

Selle asemel tuleks olla keskendunud Kristusele: see hõlmab soovi Talle meelepärane olla (Ef 5:10), ja seega otsust erinevates olukordades Tema tahtes selgusele jõuda. “Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.” (Ef 5:17).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaimuga täidetud olemine on midagi enamat, kui ratsionaalselt lahendusi välja mõelda. Leia vaikne koht ja puista oma süda Issanda ees välja, paludes Tal valada oma Vaim sinu peale.

* * *

 

LISA TEADMISED

II ÜLESTÕUSMISPÜHA TSÜKKEL

Vaiksele Laupäevale järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – Kristuse ülestõusmispüha. Selle püha sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!

Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool vigiiliat. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Pimedasse või hämarasse kirikusse tuuakse paasaküünal, mis väljendab Kristuse ülestõusmise valguse saabumist koguduse keskele. Selle valguse ees taandub surma ja patu pimedus. Eestis on mõnel pool kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Samuti on ülestõusmispüha teenistusel toimunud vanakirikliku tava kohaselt katehhumeenide (ristimiseelse õpetuse läbinute) ristimine.

Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt matmiseks õli ja lõhnarohtudega võida, kuid ei leidnud Jeesust eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Liturgiline värv on valge. Kirik ja altar kaunistatakse rohkete lilledega.

Esmaspäeval ehk 2. ülestõsumispühal meenutatakse ülestõusnud Jeesuse ilmumist jüngritele Emmause teel (Lk 24:13-35), Maarja Magdaleenale (Jh 20:11-18) ja naistele (Mt 28:8-15). Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus.

Ülestõusmispühadele järgneb ülestõusmisaeg – pühapäevad pärast ülestõusmispühi. See rõõmuaeg kestab 50 päeva (7 pühapäeva), kuni nelipühani. Liturgiline värv on kogu selle aja valge.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala kolmainsus

Kolmainu Jumala all me mõtleme tema kolmik-isikulist olemasolu Isa, Poja ja Püha Vaimuna, – kolm erinevat Isikut ühes Jumalas.
Isa on Jumal (1Pt 1:2) ja nägematu Jumala täiuslikkus (Jh 1:18).
Poeg on Jumal (Hb 1:8) ja Jumala täiuslikkus ilmutatud lihas (Jh 1:14).
Püha Vaim on Jumal (Ap 5:3,4) ja Jumala täiuslikkus, kes toimib inimeludes, andes märku patu pärast (Jh 16:12-15)
Kolmainsuse doktriin ei ole väga esiletulev Vana Testamendis, kuid on väljendatud lauses: “Tehkem inimesed …” (1Ms 1:26).
Kolmainsuse doktriin tuleb esile Uue Testamendis. Mt 3:16, 17 kõneldakse Kristuse ristimisest vees, Isa kõneleb taevast ja Püha Vaim laskub alla tuvi näol. Me peame ristima “Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse” (mitte nimedesse), (Mt 28:19).
Iga looming vihjab Kolmainsuse doktriinile. Loomingus esineb ruum, aine ja aeg ühes tervikus. Ruumi saab mõõta pikkuse, kõrguse ja laiusega. Aine on määratletud energia, liikumise ja nähtumusega. Aega iseloomustab mineviku, oleviku ja tuleviku – samas ajas. Inimene on ihu, hing ja vaim (1Ts 5:23).
Pühasse Kolmainsusesse kuuluvad Isa, Poeg ja Püha Vaim.

Päeva Sõnum nr. 28. 15. nädal: 9. – 15. aprill 2017

AUKUNINGA ALANDUSTEE

Paastuaja 6. pühapäev

Suur Nädal

Meelespeetav kirjakoht: Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14,15

Mõtle sõnadele: Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16)

Võrdlus madude looga Vanast Testamendist näitab Kristuse risti võimu. 4. Moosese raamatust (21:8,9) loeme, kuidas Egiptusest põgenenud rahvas nurises raske elu üle kõrbes ja sai karistuseks terve karja mürgiseid madusid. Jumala käsu peale voolis Mooses vasest mao ja pani selle ridva otsa, nii et see oli kõigile nähtav. Ja kui elav uss kedagi nõelas, pidi see tõstma pilgu Moosese vaskmao poole. Sellega muutus mürk kahjutuks. Ka Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad.

Kirikutornis seisab rist. Paljudes kristlikes maades püstitakse riste ka tee äärde, põllule, küla- või linnaväravasse. Need tuletavad meelde, kus on pääste. Ka ristid surnuaial on märgiks, et Jumalast tuleb jõud, mis aitab võita ka kõik valu.

* * *

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 9. aprill

Palmipuudepüha

Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud Tema elu viimastele päevadele.

Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on eesti keeles seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab Suur Nädal ehk Vaikne Nädal.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

* * *

SUUR ehk VAIKNE NÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sellega algab suur nädal ehk vaikne nädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse. Lõuna-Eesti rahvapärimuse järgi kehtis vaiksel nädalal mürarikaste tööde ja kolistamise keeld.

JEESUS KETSEMANIS

Suure nädala esmaspäev – 10. aprill

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Tema on meid kutsunud. Ta on meile andnud teada Jeesusest Kristusest, kes “olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani” (Fl 2:6-8). Mismoodi muudab see meie elu?

Kristuse ristist sai uks, mille kaudu inimene siseneb jumalikku ellu. Kristus tõusis surnuist ja omandas ülestõusmise läbi õiguse anda igavene elu kõigile, kes tulevad kahetsedes Tema juurde. Kristus tõusis taevasse, tagasi oma jumalikku ausse, mitte ainult kui Jumala Poeg, vaid ka kui Inimese Poeg ning avas sellega inimestele taas tee Taevase Isa juurde.
Kui Jeesus tõusis taevasse, varjasid pilved ta jüngrite eest. Ka täna ei näe me Jeesust oma maiste silmadega, kuid teame, et Ta on meiega. Ta on taevas ja maa peal, Ta on igavikus ja ometi ka meiega meie maises elus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Millised on kristliku elu peamised põhimõtted? Esiteks – alandlikkus; teiseks- alandlikkus; kolmandaks – alandlikkus!” (Augustinus) Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu.

* * *

JEESUS KOHTU EES

Suure nädala teisipäev – 11. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Jh 18:37

Jeesus on Kuningas, ainus valitseja, kelle sõnal on absoluutne väärtus. Kui rahvas tahab Teda leibade paljukstegemise järel kuningatroonile panna, põgeneb Ta eest ära, sest pakutav troon oli liiga maine – ainult poliitiline. Kuid Palmipuudepüha hommikul saabub Ta Jeruusalemma nagu Messias-Kuningas ja lubab rahvahulgal juubeldada. Nüüd, surma eel, tunnistab Ta, et Ta on tõesti Kuningas. Esimest korda annab Ta endale selle tiitli. Tähelepanuväärne on koht, kus see sünnib: pagana majas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta nende eest, kelle maailmavaade põrkab kokku Jeesuse omaga, eriti võimunäljas ja kahtlevate inimeste eest.

* * *

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure nädala kolmapäev – 12. aprill

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 13. aprill

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunktiks. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb tänase armulauateenistusega. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.

Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure Nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele piduliku ja rõõmsa tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (“roheliste [okste] päev”) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Jeesus ütleb: “Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Jh 6:33

Jeesuse sõnad rahvale tuletavad siin meelde kõnelust Samaaria naisega (Jh 4:11-15), mille peateemaks on eluvesi. Siin on juttu leivast, mis tuleb taevast ja annab elu. Samaaria naine võrdles Jeesust esiisa Jaakobiga. Seekord kerkib esile Moosese aukartustäratav kuju (Jh 6:28-34). Jeesus on võimsam kui Mooses ja Ta annab seda selgelt mõista.

Mooses ei ole kunagi julgenud väita, et ta annab hävimatut toitu, toitu, mis jääbigavese eluni. Jeesus lubab palju rohkem kui Mooses, kes tõotas kuningriiki, maad, kus jooksevad piima ja mett, ajalist rahu, rohkearvulist järelpõlve, keha tervist ja kõiki muud selle maailma hüvesid, mis kaovad koos selle maailmaga. Kristuse toit sellevastu kestab igavesti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, mida sa tegelikult vajad, ja siis otsi Jumala perspektiivi tänases päevas.

* * *

JUMALA TALL

Suur Reede – 14. aprill

Suur Reede on Kristuse surmapäev, mil Kirik elab tõsiduses ja leinas. Ometi ei ole see päev lohutamatusega märgitud. Suure Reede sõnum on: Kristus on surnud meie eest ja toonud meile lepituse. Kristuse rist on usklikele elu märgiks.

Sõdurid torkasid äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle Jeesuse suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles Ta: “See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge. Jh 19:29,30

Ka janumotiiv on Vana Testamendis ette nähtud, “… vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.” (Ps 69:22) Äädikas ei ole siin arvatavasti vedelik, mida meie tsivilisatsioonis selle nime all tuntakse, vaid odav hapu vein, mida segati veega ja millega kustutati surijate janu, võib-olla just selleks, et nad liiga kiiresti ei sureks. Aga Jeesuse füüsiline janu, mida põhjustab raske dehüdratatsioon ehk seisund, kui kehas ei ole piisavalt vett, sümboliseerib vaimset janu Isa tahte täitmise järele. Põletavat soovi näha inimkonda paremana. Võimelisena vastu võtma Jumala pakutud kätt, mis tahab meid tõsta välja kõigest viletsusest.

Jeesus sureb kogu inimkonna pattude eest. Ka nende eest, kes Teda on hukka mõistnud ja risti löönud. Tema ülesanne on nüüd täidetud ja Ta sureb rahulikult, vaatamata füüsilistele valudele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid kutsutakse peatuma risti all ja jälgima surevat Jeesust, Tema võimast ohverdust. Kiida Jumalat, et Jeesus muudab häbi ja lüüasaamise risti vabastavaks trooniks, millelt Ta õnnistab kõiki inimesi.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 15. aprill

Vaikse Laupäeva teema on Jeesuse viibimine hauas ja surmavallas. Oma surma ja ülestõusmisega võitis Kristus surma võimu ja vabastas need, kes loodavad Tema peale.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Iiobi aus vastasseis (Ii 19) Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset (s 11), igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud (s 7)? Kui Iiob ei näe õigust (s 7), kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema (s 25)?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (s 6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks (s 25).

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat (s 27).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

* * *

  

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala arm.

Arm on Jumala halastus ja armastus tegevuses. Halastus on negatiivne ja armastus on positiivne, kuid koos nad moodustavad armu. Osutada halastust armastuses on arm. Jumal osutas halastust armastuses, kui ta saatis oma Poja, kes kandis meie patud oma ihus ristile (Jh 3:16).
1. Jumala arm päästab Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38,39)
2. Jumala arm on tingimusteta Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt (Ef 2:8)
3. Jumala arm on piisav Kuid tema ütles mulle: “Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. (2Kr 12:9)
4. Jumala arm ei eelista kedagi Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! (Ilm 22:17)
5. Jumala arm teeb õigeks Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:23,24)
6. Jumala arm muudab meid pärijaks Meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal (Tt 3:7)
7. Jumala arm õpetab usklikku elama Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult (Tt 2:11,12)

Jumala arm ei ole midagi vähemat kui Jumala tingimusteta armastus, mis on väljendatud tema Poja – meie Päästja – kinkimises inimkonnale. See on Jumala armastus, mida patune inimene pole ära teeninud.

1 2 3 4