Kategooria postitused

Päeva sõnum. Nr 51. 17. – 23. september 2017

TÄNULIKKUS

8 nädal: 17. – 23. september 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstid räägivad tänulikkusest ja tänamatusest. Jeesus aitas eriti teiste poolt hüljatud inimesi. Nendest inimestest, keda Ta aitas, tulid vaid vähesed tagasi Teda tänama ja kinnitama oma usku Temasse. Teisi pahandas see, et Jeesus ei tegutsenud nende soovitud viisil. Kuid Jeesus soovis head kõigile, vahet tegemata isikute vahel.

Meelespeetav kirjakoht: Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki Tema heategu. Ps 103:2

Kuningas Taavet tahtis tänada Jumalat kõigi oma võimetega, seejuures teadis ta aga väga selgesti, et ta suudab oma tänamise ülesannet täita suure puudujäägiga. See on tingitud unustami-sest. Sellepärast oli vaja öelda oma hingele: “Ära unusta ainsatki Tema heategu!”
Kuigi me ei suuda meeles pidada iga heategu, mida Jumal on meile teinud aastate kestel, siiski mõnda neist suudame. See on maksimum, mida me teha võime. Ja seda oleme kohustatud tegema. Tavaliselt peetakse raskeks laituseks, kui mõne inimese kohta öeldakse: “Ta on tänamatu inimene!” Olgem siis ettevaatlikud, et Jumal ei tarvitseks seda meile öelda! Usklik võtku arvesse, et Jumala heategude hulk ületab inimese mälumahu. Paljud tema headteod jäävad meie poolt hoopis märkamata, teised me unustame. Aga iialgi ei tohi unustada kõiki ta heategusid.

* * *

  

KAS TAHAD SAADA TERVEKS?

Pühapäev – 17. september

Jeesus ütles: “Vaata, sa oled saanud terveks. Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!” Jh 5:14

Jõudnud tagasi Jeruusalemma panevad Jeesus teod tema vaatlejaid taas küsima: kes on see mees? Kahtluseta on ta keegi, kes suudab parandada ja täita isegi pikaajalisi vajadusi nii emotsio-naalseid, kui ka füüsilisi. Aga 38 aastat lamamist?! Ja kohe peale seda käima hakkamine on selgelt ime – isegi juhul kui too mees oleks oma haigust ainult ette kujutanud.

“Kas sa tahad saada terveks?” – ei ole lihtsalt rumal küsimus.
Inimesed hoiavad sageli oma ebaadekvaatsetest toimetuleku mehhanismidest (finantsidesse, emotsioonidesse ja harjumustesse puutuvas) kõvasti kinni, seistes kogu jõuga vastu uue elamisviisi rajamisele. Jeesus aga esitab sellele mehele – ja samamoodi ka meile – väljakutse tervendajaga koos toimida. “Proovi seda!”, “Usalda mind!”. Ja see on üks põjus, miks tervenemine seotakse hingamispäevaga. Pealtvaata-vaid kriitikuid solvas et mees “tegi tööd” oma voodit kandes. Nende negativistlik käsumeelsus näi-tas, et tegelikult nad lihtsalt ei suutnud rõõmu tunda selle uue elu üle mis mehele oli antud. Hinga-mispäeval aga on oma Jumalast antud funktsioon. Nii nagu Iisrael pidi kõrbeteekonnal enne hinga-mispäeva korjama kahe päeva manna – ning see oli heebrea rahvale usalduse üles näitamise tegu. Nad pidid uskuma, et manna mis muidu ühe päevaga rikneb, saab nädalalõpul Jumala väe läbi hoitud värskena. Ja kui asetame hingamispäeva tänapäeva konteksti – siis sunnib see meidki usalda-ma jumalikku varustamist enam kui isiklikke tegusid.

Kus aga kogu selles loos tuleb sisse patt? Mujal teeb Jeesus selgeks, et mitte kõik haigused ei tulene otseselt inimese patususest. Ma võime haigusi põhjustada kui harrastame elustiili mis lõhub vägivaldselt sidet ihu ja hinge vahel. Või võime ennast lihtsalt haigeks muretseda või töötada. Kas aga enese pingutamine on iseenesest halb?
“Ei,” ütleb Jeesus. “Minu Isa tegutseb kogu aeg ja mina samuti”. Ka meie pingutame, sest maailma Looja ja Ülalhoidja toimib siin maalmas jätkuvalt. Kuid töötegemine ilma hingamispäe-vata toob kaasa stressi. Ning haigused, eriti siis kui näeme vaeva selleks, et meile olulised inimesed meid siis tunnustaksid ja tähele paneksid. Pigem peaksime töötama, puhkama ja kõigest rõõmu tundma kuna teame et Jumala plaanid meiega on ainult head.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu töö ja taastumise tasakaal on paigas, vastab sinu vanusele ning Jumala kutsumisele su elu jaoks? Kuidas peaksid ja saaksid sina teha koostööd selles osas täna tervendaja Jeesusega?

* * *

 

KES ON MEIE KALJU?

Esmaspäev – 18. september

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Tänamine on palvest ülevam, sest palvetaja tahab midagi saada, aga tänaja mõtleb sellele, mida anda Jumalale. Õndsam on anda kui võtta. Kui me tahame Jumalale midagi anda ja kui see ka tühine asi oleks, aga tuleks armastavast südamest, siis Jumal hindaks ka seda nagu lesknaise veerin-gut. Kui usklikud on koos ja laulavad Jumalale tänu, siis ka pealtvaatajad ei saa tuimaks jääda, nendegi hinges hakkab tänu tõusma Jumala poole.

Halleluuja! Jah, hea on mängida meie Jumalale; jah, kaunis ja kohane on kiituslaul. (Ps 147:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ei räägita 92. psalmis ettehoiatavalt ka tänasest ühepäe-vamentaliteedist meil ja mujal, kus tahetakse kiiruga rikkaks saada ning seda tulevaste põlvede ning ümbritseva looduse arvel?

* * *

 

JUMALA TEGU RAHVA ELUS

Teisipäev – 19. september

Ilmamaa äärte elanikud kardavad Su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad Sa paned rõõmsasti hõiskama. Ps 65:9

Inimesed elavad rahulikult üksteise kõrval. Nad teevad oma tööd ja elavad üle ka oma väike-sed pahandused. Aga siis haaravad suuri masse rahutused, tülitsemised, sõjad ja tapmised.
Kes suudab seda vaigistada? On vaid üks jõud, mis võib seda vaigistada – Jumal! Inimesele käib see üle jõu. Kuningad kaovad niisugusel juhul kui tolmukübemed. Aga Jumal jääb. Tema, kes kõik targasti teeb, suudab aidata ja ka rahvaste möllu vaigistada

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täname ja austame Jumalat tema tegude eest!

* * *

 

ARM JA ANNETAMINE

Kolmapäev – 20. september

Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis. 2Kr 9:8

Paulus jätkab korintlaste veenmist (mõni ehk ütleks, et survestamist) et nad annetaksid heldelt. Paulus on juba makedoonlastele kiitnud kui hästi korjandus on läinud ning nüüd ei ole lihtsalt võimalik “lati alt minna”. See mis Pauluse jaoks välistab kahjuliku surve on fakt, et andmine/annetamine toob kaasa õnnistuse. Siin laiendab Paulus oma veenmiskõnet, öeldes, et and-misega käib kaasas arm. Vastupidiselt mõnele innukale, kuid põhimõttelagedale annetuste kogujale, ei luba Paulus, et annetajad saavad tingimata majanduslikku kasu või kuulsust oma tegevusest.
Annetamisega kaasaskäivad õnnistused on kõigepealt vaimsed – ja seda mitte ainult annetaja jaoks, vaid Jumala rahva jaoks tervikuna. Need, kes annavad kogevad Jumala heakskiitu, kes armastab rõõmsameelset andjat, ning sellest tulenevalt kasvab koguduses anntajate hulk, kasvab tänulikkuse ja ülistuse määr, ka palvetamine kasvab; viimselt aga muutub kõikide omavaheline osaduse sügavamaks.
Jätkuvalt saame inimesi jagada nendeks, kellel on ülejääk ja teisteks, kellel on puudujääk. Ka jumalariigi töö vajab pidevalt toetust – ometi on just rahaküsimus see, mida keegi väga arutada ei soovi. Ühiskonnas mis kasvavalt on täis omandiihalust ning saamahimu, võib igaüks meist palju ära teha, vabastades end raha võimu alt läbi andmise ning annetamise (Mt 6:19.20).
Seda tehes, õpime sõltumist Jumala headusest ning heldusest, ning suudame kindlamalt hoidu-da kaasaegsest ebajumalakummardamisest. See aitab meil ka anda rõõmsa südamega – hakkame kogema täiesti uutlaadi vabadust ning sügavamat osadust Jumala ja tema rahvaga. Sel viisil võib annetamine, mis nii tihti näib raske ja piirav, muutuda ülestõstvaks ja vabastavaks kogemuseks, muutes täiesti nii meie suhtumise annetamisse, kui ka meie annetamise olemuse. Samas jääb alles välispidine surve (peidetuna ja kõikjale sisseimbuval kujul) teha kompromisse joondudes praeguse aja väärtuste järgi . Selles osas tuleb jätkuvalt valvel olla

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. (1Tm 6:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta mõnd sündmust, kus kogesid Jumala ülevoolavat heldust ning täna teda selle eest.

* * *

JUMAL ON ARMASTUS
Neljapäev – 21. september
Apostel ja evangelist Matteuse päev
Madisepäev
Halleluuja! Hea on mängida meie Jumalale, kaunis ja kohane on kiituslaul. Ps 147:1

Tänamine on hea, sest Jumal hindab seda. Juba 50. psalmis oli Jumal öelnud: “Kes toob ohv-riks tänu, see annab mulle au” (Ps 50:23). Meie ei suuda Jumalale iialgi tasuda tema headust, aga meie võime teda tänada. Need, kes sedagi ei tee, on hoolimatud Jumala vastu.
Tänamine on hea Jumala meelest, aga see on hea ka tänajale. Tänulaul ülendab hinge Jumala poole. See ühendab meid inglite seltskonnaga, kes laulavad: “Au olgu Jumalale kõrges!” Need ajad, millal Jumala rahva tänu ära keelatakse, on Jumala karistusajad. Niisugustest aegadest rääkis proh-vet Jeremija, millal lõpeb rõõmuhääl, peigmehe ja pruudi hääl (Jr 7:34). Vangimaalt lahkudes võtsid juudid kandled remmelgate otsast ja alustasid uuesti rõõmulaulu. Hea oli Jumalale laulda kiitust.

Hea on tänada Issandat ja mängida Sinu nimele, Kõigekõrgem. Ps 92:2

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Koosta oma mõttes nimekiri, asjadest milles märkad Juma-la armastust looduses ning Jumala väge inimeste eludes ja täna Teda täna selle eest!

* * *

PÕHJUSED TÄNAMISEKS
Reede – 22. september
Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad Sina andeks. Õnnis on see, kelle Sina valid ja lased tulla enese ligi elama Sinu õuedes. Ps 65:4,5

Ei ole päris kindel, mis pani Taaveti seda laulu kirjutama. Aga on täiesti selge, et Taavet ei väsinud iial Jumalat kiitmast. Seda nii headel kui kurjadel päevadel. “Kõige hullemate stsenaariu-mite” asemel keskendus Taavet Jumalale ning treenis oma mõtteid seal püsima.
Tänases psalmis vaatleb Taavet Jumala loomuse erinevaid külgi. Esimene neist on andeks-andmine. Oma eksituse tunnistamine on juba iseenesest raske – ja seda ka kogenud kristlastele. Teeme pidevalt nii suuri pingutusi patu vältimiseks, et läbi kukkudes hakkame juhtunud pigem õigustama kui meelt parandama. Üks Taaveti tugevustest oli aga valmisolek avalikult oma eksimist tunnistada. Taavet mõistis, et Jumal ei otsi ideaalseid usklikke keda “enese ligi” tuua, vaid patuseid, kes Jumala ligi olemise privileegi tõesti ka hinnata oskaksid.
Teiseks mõtiskleb Taavet Jumala väe üle. Ta võrdleb seda mägede ja meredega. Vaadates kõiki kaasaegse maailma konfliktiallikaid ja koldeid, on lihtne lubada murekoormal oma kiitusehäält lämmatada. Taavet aga meenutab et rahvaste möllamine ei ole Jumalale midagi uut. Kuigi see võib olla hirmutav, on isegi selline “lainete möllamine” kindlalt Jumala kontrolli all.
Taavet lõpetab selle psalmi palvega Jumala õnnistuse üle. Läänemaailmas kaldume oma õnnistusena nägema eelkõige materiaalset – raha, kodu, mugavust. Tegelikult peaksime Jumalat kiitma iga sellise asja eest, Taaveti vaade aga on palju avaram hõlmates asju mida saavad nautida nii rikkad kui vaesed: vihm, põllusaak, aasa ilu jpm. Taavet lihtsalt nägi Jumala au ka kõige lihtsamates asjades, ning koges tema õnnistuse imet kui oli avanud oma südame kõigele sellele mida ei saa kokku kraapida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitkem Jumalat, kellelt tulevad kõik õnnistused!

* * *

MILLEKS RIKKUS?
Laupäev – 23. september
See on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. 2Kr 9:6

Apostel Paulus paneb Korintose kogudusele südamele täita lubadus, mille nad olid varem andnud (vt 2Kr 8:10-11). Samas peab andmine tulema vabast südamest, mitte sunniviisil. Jumalal on siis hea meel, kui me ei suuda oodata millal saaksime anda, ning kui anname enam kui tunneme et võiksime enesele lubada – nii nagu tegi Makedoonia kogudus (2Kr 8:3,4).
Jumal tasub andjale, kuid meie tasu ei tule sageli mitte peamiselt materiaalses. Me ei anna ju selleks, et saada rohkem tagasi? Meie tasu on eelkõige vaimne: Jumala arm voolab välja meie juurde ning kiitus ja tänu voolavad Jumala ette nende südameist, kes on tunda saanud meie heldust. Kui tol ajal annetasid kristlased raha, siis tänapäevaste kriisidega silmitsi olles on vaja annetada ka aega, innukust, energiat jpm.
Tänast lõiku võiks nimetada annetuste andmise põhjenduseks ja toimimise seaduspärasuseks, seda Vanast Testamendist kuni tänapäevani välja. On vist paljud fraasid sellest lõigust tuttavaks saanud just seoses korjanduste korraldamisega. Külvamise ja lõikamise loogiline põhjendus on väga õnnestunud ja tõenäoliselt avaldas ka loodetud mõju tolleaegses põllumajanduslikus ühiskonnas.
Salmis 2Kr 9:8 on kirjas inimeste varanduse mõte ja eesmärk. Me oleme rikkad iga hea teo, ja mitte iga hea asja tarvis. Raha ja rikkusega kaasneb alati kiusatus osta kõiki võimalikke ja võima-tuid asju. Kuid Jumal on teinud meid rikkaks selleks, et me saaksime teha häid tegusid. On inimesi, kes arvavad, et me ei pea toetama neid, kes ise enda eluga toime ei tule, las Jumal aitab. Jumal on aga just nõnda seadnud, et Tema annab meile ja meie neile, kellel vaja on. Seda kahel põhjusel: et me võidaksime endas ahnuse kiusatuse ja et me praktilise teo kaudu mõistaksime, mida andmine tähendab. Siis saame ka tõeliselt mõista, mida tähendab, et Jumal on andnud oma Poja meie eest.

Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole. (Õp 19:7) Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale. (Õp 22:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgem helded, siis kogeme ka ise Issanda heldust!

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.
Kohus uskliku “mina” üle.

Kohus uskliku üle on enamat kui kohus teatud asjade üle tema elus. Kui usklik mõistab ise kohut enese üle, siis tuleb päevavalgele nii hea kui halb. Ta tunnistab üles halva (1Jh 1:9) ja hülgab selle (Js 55:7). Ei ole piisav, kui mõistetakse kohut uskliku patu üle; ta peab ise enese üle mõistma kohut (1Kr 11:31).
1. Enese üle kohtumõistmine on enese hukkamõistmine, mis järgneb sellele, kui usklik näeb ennast sellisena nagu näeb teda Jumal. Mina-keskne elu asendub Kristus-keskse eluga (Kl 3:4). Kristus on saanud uskliku eluks.
2. Enese üle kohut mõista tähendab iseennast salata. Kuid see on enam kui enesesalgamine, mis on enese liha rahulduste hülgamine. Praktiseerides vaid enesesalgamist me ravime sümptoome ja mitte põhjusi. Kuid salates iseennast me tegeleme põhjusega, kuna iseeneses (s.o lihas) “ei ole midagi head” (Rm 7:18). Iseennast salata tähendab võtta oma rist ja järgida Kristust (Mk 8:34-38).
3. See tähendab mina-elu kaotamist ja Kristus-elu leidmist (Gl 2:20);
4. tähendab mitte enam olla eneseteadlik, vaid Kristus-teadlik (Mt 28:20).
5. enese üle kohut mõista tähendab mitte enam ise juhtida oma elu, vaid lasta seda teha Kristusel (Ap 9:6).
6. mitte enam harrastada enesest lugupidamist, vaid pigem lugupidamist teistest (Fl 2:3). Enese üle kohtumõistmine muudab inimese omakasupüüdmatuks.

 

KÕIGI POOLT HÜLJATUD
Loe: Johannese 5:1-15

TAUST: Tänane teks kirjeldab Jeesuse esimest sabati-riidu juutidega. Sabat oli juutidele püha puhkepäev. Nad uskusid, et messias ei tule oma rahva juurde enne, kui rahvas on pidanud korrali-kult vähemalt ühe sabati. Arheoloogilistel kaevamistel on Jeruusalemast leitud Betsaida tiik koos sammaskäikudega.

1. Kujuta ette haige mehe igapäevast elu Betsaida tiigi ääres 38 aasta jooksul? Mis tal võis viga olla? Kuidas võisid haiguse esimesed kümme aastat erineda viimasest kümnest aastast?

2. Miks omaksed ei hoolitsenud selle mehe eest (salm 7)? Mis võis olla mehe enda süü, mis sugulaste süü? Millise mulje jätab selle mehe iseloom – vaadake tema sõnu 7. salmis?

3. Millised võisid olla paranemist ootavate haigete omavahelised suhted? Miks ei lasknud teised seda kõige kauem kannatanud meest ees vette?

4. Millesse see mees õieti uskus? (Kust ta abi ootas?) Milliste imelike paranemisviiside peale inimesed tänapäeval loodavad? Mis oli selle mehe patt, millele Jeesus viitas 14. salmis?

5. Miks läks Jeesus teie arvates just selle mehe ja mitte mõne teise haige juurde? Miks küsis Jeesus mehelt sellist iseenesestmõistetavat asja (salm 6)? Miks ei andnud mees selget vastust Jeesuse küsimusele (salm 7)? Mida vastaksid sina Jeesusele, kui ta küsiks sinult, kas soovid, et sinu aktuaalne probleem laheneks?

6. Mis on Jeesuse meelest halvem, kui 38 pikka aastat kestev kannatus (salm 14)? Mis on Jeesuse meelest sinu jaoks halvem variant kui sinu praegune kannatus?

7. Mida võis mees minna templisse tegema, kui oli terveks saanud (salm 14)? Millal hakkas mees Jeesusesse uskuma (kui hakkas)?

8. Miks tegi mees nii, nagu 15. salm räägib – pakkuge erinevaid võimalusi? Jeesus teadis ette, kuidas asi lõpeb – miks ta siiski parandas selle mehe?

RÕÕMUSÕNUM: Lõpuks pidi Jeesus kogema sama, kui tänase teksti mees: kõik hülgasid ta. Tegelikult oli tema olukord mehe omast veelgi raskem – ka Jumal hülgas ta. Sellepärast võib Jeesus nüüd ütelda sellele, kes tunneb, et on jäänud täiesti üksi: “Keegi siiski hoolib sinust. Sul olen mina.”

Päeva Sõnum. Nr 50. 10. – 16. september 2017

MEIE LIGIMENE

36 nädal: 10. – 16. september 2017

14. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus andis oma elu ja õpetusega tunnistust Jumala armastusest, mis ületab kõik inimlikud piirid. See eeskuju kohustab meidki nägema igas inimeses oma ligimest. Kristuselt saame ka jõu headeks tegudeks ning ligimese teenimiseks. Inimene ei ole ise alati teadlik sellest, et ta head tehes tegutseb Jumala armastuse vahendajana

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. Mt 25:40

Piibliuurijad on eriarvamusel selles, keda täpselt “vendade” alla mõeldakse. Mõned piiravad need vaid jüngritega nii, et jumalariiki kuulumine sõltub sellest, kuidas on käitutud Kristuse teenijate suhtes. Ometi kirjeldab tähendamissõna stseen “rahvaid” ning Jeesuse õpetus sellest, et meie saamine taevase Isa sarnaseks tähendab Tema armastuse väljendamist kõikidele, kaasaarvatud “vaenlastele” (Mt 5:43-48) – viitab palju laiemale hulgale ning Jumala armu hoopis suuremale ulatusele.

Kus iganes inimkonnas toimus vastastikune abistamine ja inimene inimest teenis ehtsas, isetus headuses, seal näeb Jeesus Jumala kõikvõimsat armu tegutsemas ning juhib need heategijad igavesse osadusse Jumalaga. Siiski on siin väga selge vahe nende vahel, kes ei ole andnud armu ega osutanud kaastunnet ning halastust – neil kästakse minna ära “igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele.” (Mt 25:41).

Pane hoolega tähele, mida siin öeldakse: Jumal igatseb kõikide inimeste päästet ning (nagu edaspidi näeme kannatuse loos) valmistab tee nende lunastuseks; need aga, kes oma südamed Tema armastuse ees sulgevad ning jäävad kurjuse ning isekuse juurde, valivad saatuse, mis algselt ei ole neile määratud.

Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat. (Õp 14:31) Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo. (Õp 19:17) Ja kes iganes ühele neist pisikestest annab juua kas või ainult karikatäie külma vett jüngri nime tõttu, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma. (Mt 10:42)

* * *

ARMASTAGE OMA VAENLASI JA PALVETAGE NENDE EEST!

Pühapäev – 10. september

Jeesus ütleb: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks!” Mt 5:44,45

Kõige raskem ongi käsk armastada oma vaenlasi. Lihtne on armastada neid, kes sulle armastusega vastavad, hoopis teine asi aga jätkata nende armastamist, kes sulle hetkekski hingamiserahu ei anna. Võib-olla oli see üheks põhjuseks, miks rabid “kaunistasid” armastuse käsu reeglitega selle kohta, keda oli lubatud vihata (Mt 5:43). Jeesus ise aga rakendas seda taevariigi armastuse printsiipi enda elus täiel määral -Ta elas selle järgi ning ka suri selle järgi (s 44). Ning meil ei oleks mingit lootust igavesele elule, kui Jeesus oleks keeldunud armastamast oma vaenlasi – meie olime tema vaenlased (Rm 5:10; Fl 3:18).

Jeesus avardab tänases tekstis taas kord levinud õpetust öeldes, et meie armastus peab laienema neile, kes meid vihkavad. See oli siis on ja on ka täna revolutsiooniline õpetus. Ja tundub paljudele naeruväärne ning vastuvõetamatu, tõhutu. Seista silmitsi võidutseva kurjusega uskudes, et “valgus on tugevam kui pimedus; armastus on tugevam kui vihkamine…” võib tunduda naiivne või ülejõukäiv. Need armastuse, halastuse ja helduse teod aga, mida on tehtud ja õnneks tehakse jätkuvalt keset vihkamist, seisavad väljapaistvaina vihkamise pimeduses kuulutades: “Viha ei saa viimselt võita – ükskõik mida see meile ka teeks.” Just nii, nagu seisis rist keset pilkavaid ja needvaid masse. See on kõike muud kui kerge. Aga see on taevariigi tõde. Ja kui meil sellepärast tuleb läbi minna kannatusest, annab jõudu teadmine, et Jeesus ise kõndis seda rada meie ees – ning Ta ise ja paljud teised, kes enne meid on kannatustest läbi läinud, seisavad neil hetkedel meie kõrval.

Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu! (Lk 6:35) “Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” (Lk 23:34) “Issand, ära pane seda neile patuks!” (Ap 7:60) Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära. (1Kr 4:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tee täna kellelegi ootamatu heategu!

* * *

KANNATAJA KOGUDUS.

Esmaspäev – 11. september

Issand, ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku Sinu nime! Ps 74:21

See psalm on nutulaul Jeruusalemma langemise pärast 586. aastat eKr mille käigus hävis ka Jeruusalemma tempel, maa ning kuningas – kolm alussammast iidses Iisraelis.

Psalm väljendab äärmist valu, ses taoline jõhkrus haavab terve kogukonna identiteeti. Psalmil 74 on aga ka sõnum neile meie keskel, kellede kogudused kannatavad enam hoolimatuse kui vägivalla käes. Meie probleemiks ei ole ainult sekulariseerumine – kasvavad rahvahulgad, kes ignoreerivad kirikut täiesti – vaid sama suureks probleemiks on ka kiriku hääbumine – kasvavad kristlaste hulgad kes lahkuvad institutsionaalsest kirikust, otsides kohasemaid ja innovatiivsemaid alternatiive.

Mida õpetab psalm 74 täna meile? Esmalt – austa kogudust ja ole alandlik. Ainult need, kes ise mõistavad, et on viletsad ja vaesed on võimelised ka ära tundma, et pääste asub inimvõimalustest väljaspool. Teiseks – hinda mälu ja käidud teid. Psalm julgustab meid tagasi vaatama algaegade Jumala suurtele loomis- ja päästetegudele, nii et oleksime võimelised nägema nende jätkumist tulevikus.

Isegi kui tempel on varemeis, Jumal on see kes toob täieliku võidu.

Sündis aga, et kui Jeesus seda kõike rääkis, tõstis üks naine rahva hulgast häält ja ütles talle: “Õnnis on ihu, mis sind on kandnud, ja rinnad, mida sa oled imenud!” (Lk 11:27)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle täna oma kodu kiriku ja koguduse peale. Millises olukorras nad on? Kas sinu kirik ja kogudus suudab rasked ajad üle elada?

* * *

HALASTUS ILMNEB KA LAENUKS ANDMISEL

Teisipäev – 12. september

Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses. Ps 112:5

Hea tahe, mis ei muutu heateoks, kaob. Selles pole õndsust endale ega teistele. Head tunded muutugu teoks.

Laenuandmine, millest siin räägitakse, on üsna tõsine küsimus. Igas ühiskonnas leidub neid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikesse raskustesse. Teiste kohus on neid aidata. Kõige tavalisem tee selleks on laenuandmine. Leidub aga neidki, kes oma ligimeste heatahtlikkust kurjasti kasuta-vad. Nad kulutavad laenatud raha ebaotstarbekalt või kergemeelselt. Seda on vaja katta uute laenudega. Nii satuvad nad aina suurematesse võlgadesse. Nad on valmis laenuandja majandust laostama. Leidub neidki, kes ei jäta ainult võlga tasumata, vaid nimetavad laenuandjat südametuks inimeseks, kui see oma võlga tahab tagasi saada. See võib mõjuda laenuandja iseloomule halvasti. Ta võib muutuda kibestunuks ja kitsikäeliseks.

Nagu näeme, on laenu andmisel ka oma ohtlikud küljed laenuandja majandusele ja iseloomule. Kas sellepärast Taavet ei ütlegi, et õige “ei kõigu iialgi” (Ps 112:6). tõeliselt õiglane inimene peab niisugustele proovidele vastu.

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled oma asju siin ilmas ajanud õigesti, et hiljem oleks igaveses kohtus vähem vastust anda? Palvetagem, et kaotaksime tavapärased “mina kõigepealt” suhtumise ning selle asemel õpiksime usaldama Jumala imelist ettehooldust täielikult ja tõeliselt.

* * *

AINUS, MIDA VAJAD, ON ARMASTUS.

Kolmapäev – 13. september

Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. 1Jh 3:16

Armastuse olemus on eneseohverdus, mis ilmnes täiuslikult Kristuses ja see peaks iseloomustama ka tema järelkäijaid.

Vihkamine on negatiivne, otsib teistele kahju ning viib tegutsemisele teiste vastu, isegi mõrvani. Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema. (1Ms 4:8) Seevastu armastus on positiivne, otsib teistele head ning viib tegutsemisele tema poolt, isegi eneseohverduseni. Kristus on jätnud oma elu meie eest.

Inimese elu on tema kõige kallim vara. Järelikult tähendab seda röövida suurimat pattu, mida on võimalik kellegi vastu sooritada. Seevastu elu jätmine teise eest on armastuse kõrgeim võimalik ilming (vrd Jh 15:13; Rm 5:6-10).

Kristuse eneseohverdus aga ei ole lihtsalt armastuse ilmutamine, mida imetleda; see on eeskuju, mida järgida. Ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest, muidu oleks meie väide, et me neid armastame, vaid tühine kiitlemine. See on meie konkreetne kristlik kohustus, kuna me kuulume Kristusele, nii nagu on meie kohustus järgida tema eeskuju kõigis asjus ning elama niisugust elu nagu tema elas (1Jh 2:6). Kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka
meie kohustatud armastama üksteist
(1Jh 4:11). Ristist kui alandlikkuse ja kannatlikkuse eeskujust (vt. Fl 2:5-8 ja 1Pt 2:19-23).

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8) Ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. (Ef 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas võiks sinu kogudus praktilisel viisil, kogukonnana, välja näidata oma armastavat iseloomu, kus kõik inimesed on väärtustatud? Mis oleks siin sinu roll ja osa?

* * *

JEESUSE KULDREEGEL

Neljapäev – 14. september

Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! Mt 7:12

Reeglid on head, kui neid peetakse alati meeles ja siis rakendatakse, kui vastav olukord saabub. Rooma keiser Severus Alexander (kel elas aastatel 209–235) oli sellest mõttest nii haaratud, et ta lasi seda endale iga kord meelde tuletada, kui ta hakkas kohut mõistma. Ta laskis selle ka loosungina avalikes kohtades üles panna, et inimesed oma tegevuses võiksid seda arvestada. Iga kristlane peaks see olema kirjutatud südamesse.

Jeesuse kuldne põhimõte õpetab meid ennast asetama teise inimese kohale. Selline vaimus enda ümberasetamine annab meile mõnegi olukorra jaoks lahenduse. Jeesus ise asetas enda kõigi inimeste asemele, öeldes:“Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25:40) Sellepärast peame nägema igas ligimeses ka Issandat. Tõsi, need inimesed ei sarnane Issandaga, aga Jeesus on surnud kõikide ees ja Jumal tahab, et kõik inimesed pääseksid. Selle eesmärgi nimel peame tegema oma teod otsekui Issandale.

Jeesus ütles, et selles põhimõttes on ühendatud “käsk ja prohvetid”. Käsk väljendas Jumala tahet kõikide aegade jaoks. See on kindel ja muutumatu. Nii on ka see reegel iga aja ja olukorra jaoks kindel ja muutumatu.

Prohvetite pilk oli suunatud tulevikku. Nende nägemuses on tähtsal kohal parem tulevik. Jeesuse kuldne reegel viib inimkonda edasi kuldse tuleviku poole. Kristlased on ikka uskunud, et selline aeg saabub ka Maa peale. Taevas on see juba praegu teostatud. Et me kõlbaksime sinna, on meil tarvis juba Maa peal õppida selle väärilised olema.

Mida sa ise vihkad, seda ära tee kellelegi! (Tb 4:15) Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! (Lk 6:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled olnud siiani Jumala armu saaja rollis – aseta end nüüd ka jagaja rolli.

* * *

ÕIGE INIMESE VÕIT ILMNEB TEMA HEATEGEVUSES.

Reede – 15. september

Õige jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees. Ps 112:9

Heategevus polnud mingi kaunistus usklikule, vaid see oli tolleaegses olukorras hädavajalik tegu. Kujutlegem, kui täna lõpetaksime riiklikud pensionid ja hooldetoetused. Lõpeks sotsiaalhoole-kanne ja vanadekodud paneksid uksed kinni ning kõik abivajajad asetakse meie õlgadele. Siis aimaksime, kui hädavajalik on heategevus.

Neid on vähe, kes ootaksid meilt tükikest leiba, aga neid on pisavalt, kes vajavad lahket nägu, julgustavat sõna ja sõbralikku suhtumist. Heatahtlik inimene leiab alati heategevuse võimaluse.

Taavet räägib õigest heategijast. Ta jätab kõrvale need, kes pillavad oma vara või teevad head selleks, et saavutada lugupidamist. Õige inimene teeb head õiglasest südamest ja armastavast hingest. Tema annab vaestele s.o. ta ohverdab oma aega, vara ja võimalusi sinna, kus seda on tõepoolest vaja. Apostel Paulus on suurepärase juhise andnud heategevuse kohta 2. Korintose 9:6-15.

Õige inimese sarv on kõrgel au sees. Heasüdamlikkus suurendab lugupidamist heategija vastu ka siis, kui ta ise seda ei ootagi. Teised hindavad teda. Ta leiab ise heategevusest rõõmu. Pärast annetamist võib tal varandust vähem olla, aga rõõmu ja rahu on tal kindlasti rohkem. Maa oleks talle nagu rohelisem ja taevas sinisem. Heategu on ise oma tasu.

Jumal tasub meile õigete ülestõusmises, kus igaüks saab vastavalt sellele, mis ta on teinud.

Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. (Ps 37:26) Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti. (2Kr 9:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas salmis kasutatud iseloomustused kirjeldavad sind? Kui nii, siis täna Jumalat! Kui mitte, siis tunnista oma nõrkusi ning kahtlusi. Palu Teda end vabastada neist, et sinust saaks selline inimene, milliseks ta on sind loonud.

* * *

ARMASTAN, SEEPÄRAST ANNAN.

Laupäev – 16. september

Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? 1Jh 3:17

Tõeline armastus ei ilmne mitte ainult ülimas ohvris (vt. 1Jh 3:16), vaid ka väiksemates andides. Mitte just paljud meie seast ei ole kutsutud mõnes kangelaslikus teos elu jätma, kuid meil on alaliselt proosalisemaid võimalusi jagada oma omandit abivajajatega (vrd Jk 2:15-16). Armastus on tahlikkus loobuda sellest, millel on meie elus väärtus, et rikastada kellegi teise elu.

Kergem on olla entusiastlik inimkonna kui abstraktse üksuse suhtes kui armastada konkreet-seid inimesi, eriti kui tegu on ebahuvitavate, meeleheitlike, puudust kannatavate või muus suhtes mittemeeldivate inimestega. Kõikide armastamine üldiselt võib olla vabanduseks armastada mitte kedagi konkreetselt. Seepärast kirjutab Johannes, kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, on tal venna vastu kohustus. Nagu halastaja samaarlase puhul, asetavad kaks tegurit ka talle vältimatu vastutuse. Esiteks peab ta oma venna puudust nägema, mitte lihtsalt möödudes vennale pilku heitma, vaid vaatama küllalt kaua, et olukorda hinnata ja mõista. Teiseks peab tal olema võimalus venda aidata.

Kui ta, teiselt poolt, ei kasuta seda, mis tal on, sel otstarbel, mida ta näeb, st kui ta lukustab oma südame oma puudust kannatava ligimese vastu, siis – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Nii nagu mõrvaril ei ole elu (1Jh 3:15), nii ei ole ihnes inimeses armastust.

Jumala armastust ilmutati ajaloos Kristuse surmas; see armastus aga elab – või peaks elama – meis. Ei tule mõista vaid nii, et see armastus ilmnes kord Kristuses, vaid see peab olema alaliselt aktiivne tema järelkäijates ja nende kaudu. Sellise jumaliku armastuse olemus, nii Kristuses kui meis, on kalliks maksma minev eneseohverdus, meie vara andmine või isegi füüsilise elu jätmine.

Vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab. (5Ms 15:8) Aga tema kostis: “Kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti!” (Lk 3:11) Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest. (Jk 2:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jää vaikseks Jumala ees ja mõtiskle, mil viisil võiksid sina kaasa aidata barjääride lõhkumisele kristlaste vahel.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus usklike pattude üle.

Johannese 5:24 kõneldakse usklikust, kes ei lähe kohtu alla. Meie patud määrati Kristuse peale Kolgatal ja iga usklik “on surmast läinud elusse”. See on käesolev päästmine. Kristus maksis meie pattude eest, Tema üle mõisteti kohut meie asemel. Usklik ei lähe kohtu alla, kuna

  1. Jeesus Kristus kandis karistuse ja Tema asendussurma alusel usklik on igaveseks lahutatud oma pattudest (Ps 103:1).

  2. Uskliku patud on ära pühitud ja Jumal on tõotanud, et ta “ei tuleta meelde su patte” (Js 43:25).

  3. Meie Issand kannatas meie pattude pärast “õige ülekohtuste eest”, et me saaksime päästetud ja iial ei läheks patustena kohtu alla (1Pt 3:18).

  4. Usklikku ei mõisteta iialgi süüdi koos maailmaga, kuna Kristus mõisteti süüdi tema eest. “Ta on tema … meie eest teinud patuks” (2Kr 5:21). Kristus sai needuseks ristil meie eest ja meie pärast ta lunastas meie käsu needusest (Gl 3:13). “… ,et ennast ohvriks tuues kõrvaldada pattu.” (Hb 9:26). Usklik ei lähe kohtu alla, kuna tema patud on puhastatud (Hb 1:3).

ARMASTAGE OMA VAENLASI!

LOE: Luuka 6:27-38 (vt. ka Matteuse 5:43–48)


1. Enamik meist on nähtavasti nõus sellega, et igaüks peab elama nii, nagu Jeesus siin õpetab. Miks on nii raske niimoodi elada? Kas Jeesuse õpetust oleks lihtsam järgida, kui Ta oleks öelnud: “Olge vaenlaste vastu lahked!”?


2. Kujutle, et sa hakkad neid reegleid oma pereringis, koolis või töökohal järgima. Mida sa arvad, kuidas su pere, kool või töökoht muutuks? Mis sa arvad, kas suhe kellegagi, kes sulle ei meeldi, paraneks, kui sa selle inimese eest palvetaksid (salm 28)?

3. Jeesus pidas kõiki neid käske punktipealt. Miks Tal siiski nii palju vaenlasi oli?

4. Millist kahju teeb vihkamine vihkajale?

5. Mis on põhiline erinevus Kõigekõrgema laste ja patuste vahel, nii nagu neid nendes salmides kujutatakse? Mille poolest sarnaned sina Kõigekõrgema lastega ja mille poolest sarnaned sa patustega?

6. Mil moel eksivad need, kes alati kaebavad, et teised ei arvesta nendega (salmid 36-38)? Millised inimesed vajavad tingimusteta armastust kõige enam?

7. Salm 35 kirjeldab Jeesuse armastust meie vastu isegi siis, kui oleksime Tema vaenlased. Kas inimesele on sellisesse tingimusteta armastusse uskumine raske või kerge?

8. Neile, kes neid käske peavad, on lubatud suur tasu (salm 35). Jeesus täitis selle tingimuse, ent tasu asemel löödi Ta hoopis risti. Miks?

9. Kuidas saame õppida armastama oma vaenlasi? Kuidas inimesed, kes ei ole saanud hakkama oma vaenlaste armastamisega, võivad saada Kõigekõrgema lasteks?

RÕÕMUSÕNUM. Sõna tegelikus tähenduses oli vaid Jeesus Kõigekõrgema Jumala Poeg. Ta armastas oma vaenlasi ja palvetas nende eest kibeda lõpuni. Siiski ei võtnud Ta tasu endale, vaid annab selle neile, kes paluvad andestust, et nad ei suuda neid käske täita.

Päeva Sõnum. 36 nädal: 2. – 9. september 2017

JEESUS – MEIE AITAJA

13. pühapäev pärast nelipüha

Inimene on kutsutud ülistama Jumala nime. Patt takistab meid seda tegemast, kuid Jeesus võib anda meile avatud silmad, kuulvad kõrvad ja Jumala tegusid ülistava keele. Jeesuse teod annavad tunnistust Tema armastusest ja väest aidata hädas olevaid inimesi.

Meelespeetav kirjakoht: Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

Jeesus otsis üksildasi paiku, keelas paljustki enneaegselt kõnelda, ütles, et on tasane ja südamelt alandlik, ning astus avalikule areenile, kus ta risti löödi, alles siis, kui oli õige aeg.

Jeesus algas vaikuses ja teda vaikitakse maha. Vaikselt ta tegutseb praegugi taevas ja maa peal. Me ei saa lahti Jumalast. Meie sisemine meel on endiselt tema käes. Nii nagu Jumal oskab kurjagi kasutada heal eesmärgil, mõistab Jeesus ära kasutada enda mahavaikimist. On öeldud, et alles siis, kui meie sisemuses vaikseks jääb, hakkame kuulma Jumala häält. Alles siis, kui tühjus meile ähvardavalt vastu haigutab, hakkame otsima Jumalat ja võime teda leida. Sest kui me endast tühjaks saame, saab meisse tulla Jumal, kes Jeesuse sõnul on Vaim (Jh 4:24).

Jumal ei kustuta meie usu kuitahes väikest jääki, vaid üritab seda kasvatada – vahel taas vaikuses, meile esialgu teadmatult. Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust, ütleb prohvet.

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused,
väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht. (Js 43:17)

* * *

 

ÄRATUNDMINE VILJAST

Pühapäev – 3. september

Jeesus ütleb: “Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.” Mt 12:33

Kreeka keeles kasutakse sõna “hea” kohta kaht eri väljendit. Puu puhul tähendab see tervet, ilma haiguste ja vigadeta puud, vilja puhul maitset ja nägusust. Just viljas saab puu headus meile kogetavaks, me võime seda näha ja maitsta.

Vilja omadust ei määra aga ta välimus. “Ega viinamarju nopita kibuvitstest või viigimarju ohakatest?” (Mt 7:16) Kibuvitsad ja ohakad kasvavad igal pool suure eduga. Nende edukus ja sitkus ei määra nende headust. Teatakse rääkida, et osa kibuvitsamarju on üsna sarnased teatud sorti viinamarjadega ja ohakate õienupud sarnanevad viigimarjadega. Niisugused sarnasused ei tee neid veel viljapuudeks ja marjapõõsasteks. “Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.” (Mt 7:19)

Jeesus võrdleb ennast viinapuuga ja viigipuud on võrreldud Piiblis korduvalt Jumala rahvaga. On palju häid puuvilju, kuid viinamarju ei ole neil korda läinud ületada. Ka seda headust, mis hoovab Kristusest tema järelkäijate kaudu, ei ole veel ükski moraal ületanud. “Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.” (Gl 5:22,23) Mis võiks neist omadustest veel inimese juures paremat olla?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära püüa Jumalat tüssata poest ostetud “pühaduse kostüümiga”. Otsi tõelist, ehtsat – vali see raske tee; ja võta aega, et vili saaks kasvada.

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 4. september

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala armutegudele enda elus viimasel nädalal. Too talle kiitust ja tänu!

* * *

 

INIMENE PANGU OMA LOOTUS JUMALALE

Teisipäev – 5. september

Issand mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, Tema annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Ps 146:7,8

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema mõistab õiglast kohut. Inimene, kelle õigus on jalge alla tallatud, õigused riisutud ja kes kannatab ülekohtu all, leiab Jumalas oma õige kohtuniku. Ülekohtutegija ei jää oma palgast ilma.

Meie lootus Jumalale on õigustatud, sest tema on heatahtlik. Jumal on võimas, tema on tõe allikas ja õige kohtunik. Seni ei ole kuningas Taavet midagi öelnud ta armastusest. Nüüd on Taavetil varuks neli hea tahte avaldust, mida ta on märganud Jumala tegevuses.

Jumal toidab näljaseid. Tema annab leiba näljastele. Jumal pole loonud ainsatki suud, mille jaoks tal ei oleks maailmas toitu. Tema jagab toiduinimese ihule ja hingele. Tema hoolitseb me maise ja vaimuliku leiva eest. Lootkem temale!

Jumal päästab. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud. Jeesus on suur Päästja, kelle kaudu Jumal vabastab inimesed patust ja ajalikust kitsendusest. Tema vabastab meid moraalsetest, intellektuaalsetest, vaimulikest ja füüsilistest ahelastest. Lootkem temale!

Jumal tervendab. Issand avab pimedate silmad. Piiblis on kasutatud niisugust väljendust vaimulikus tähenduses (5Ms 28:29; Js 59:10; Ii 12:25) ja ka füüsilises. Lootkem temale!

Issand aitab koormatuid. Tema seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Kuigi Jeesus parandab neidki, kes ei saanud ennast päris sirgeks ajada. (Lk 13:11), on siin siiski mõeldud nende abistamist, kes vaevlevad mitmesuguste eluraskuste all. Jumal lohutab kurbi, trööstib leinajaid ja annab tagasi elujulguse neile, kes on sattunud meeleheite olukorda. Lootkem temale!

“Viletsate rõhumise, vaeste ägamise pärast tõusen ma nüüd üles,” ütleb Issand, “ma toon pääste sellele, kes hingeldab.” (Ps 12:6) Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27) Aga see sündis, kui Jeesus Jeeriko lähedale jõudis, et üks pime istus kerjates tee ääres. Kui too kuulis rahvahulka mööda minevat, päris ta, mis see võiks olla. Nemad teatasid talle, et Jeesus Naatsaretlane läheb mööda. Ja ta hüüdis: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” (Lk 18:35-38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On sul olnud pettumuse kogemusi usaldades kedagi, kes sind alt on vedanud?

* * *

 

VÄGA INIMLIK PROBLEEM

Kolmapäev – 6. september

Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. Jk 3:2

Tänases kirjakohas kirjeldab Jaakobus meie suhtlemisviise. Probleem on otse meie kristliku käitumise keskmes. Kas me räägime inimestega lahkelt, ausalt, õrnalt, julgustavalt, tundlikult? Või kas me kasutame oma keelt teiste haavamiseks, loobime sõnu, mis haavavad ja hävitavad?

Jaakobuse võrdpildid keelest on tuntuimate kirjanduspalade hulgas. Nende peamine idee on: isegi kui keel on väike, märkamatu kehaosa, ripuvad selle küljes kogu meie isiksus ja suhted. Me tajume seda instinktiivselt. Meie keel võib lasta meil paista paremana, õpetame lapsi keelt kontrollima. Mõne inimese keel võib olla ohtlik: nad ei hoia saladusi, räägivad kuulujutte ja neid ei saa usaldada. Keelel on väga oluline osa kogu kultuuris.

Meil kõigil on erinevad isiksused ja me väljandame ennast erinevalt. Jaakobuse väljakutseks on selgitada, et ükskõik milline meie termperament ka pole, peaksime püüdma muutuda terviklikumaks. Kui see, mida usume, ja see, mida teeme, langeb kokku, oleme väiksemas ohus teisi kahjustada ja peegeldame rohkem Kristust.

Kui nad sinu vastu pattu teevad – sest pole inimest, kes pattu ei tee – ja sina vihastad nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale. (1Kn 8:46) Õnnis on mees, kes suuga ei libastu ja keda ei piina mure pattude pärast. (Srk 14:1) Küsi ligimeselt, enne kui ähvardad, ja anna aset Kõigekõrgema seadusele! (Srk 19:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sul on vaja vabandada kellelgi ees oma kõneviisi pärast? Kas keegi peaks vabandama sinu ees? Palu, et Jumal aitaks seda korraldada.

* * *

 

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 7. september

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abistamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inimesed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu!

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle neile oma tuttavate hulgast, kes vajavad Jeesuse armastust ning oma ellu terviklikkust, mis tuleb Temalt. Palu, et Jumal näitaks sulle kuidas võiksid seda nendega jagada.

* * *

 

RÕÕMUTANTS PÄRAST TERVENEMIST

Reede – 8. september

Neitsi Maarja sündimine. Ussimaarjapäev

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Ps 30:3

Selle psalmi ilmne taust on kellegi kogemus, kes on olnud haige või haavatud, ja tundnud, et vajub alla, surmale lähemale.

Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas keegi kaupleb oma elu pärast (Js 38:3,18). See ei tähenda seda, et Jumal oleks manipuleeritav, vaid need juhtumid näitavad, et Jumala ette võib tuua ka oma lapsikud tunded. Taavet pakub, et kui ta jääb ellu, on ta valmis Jumalat ülistama ja viima inimesteni sõnumi Jumala vägevusest. Taastununa täidab ta oma lubadust energiliselt. Ta tantsib ja laulab jälle ning tumedad päevad näivad lühikese hetkena võrreldes terve elu kestva Jumala armulikkusega. See katsumus on talle mõndagi õpetanud. Tal pole enam ebarealistlikku ettekujutust, et miski ei saa teda kõigutada, ning ta usk Jumala abisse on suurenenud.

Võib tunduda, et see psalm on templiteenistuse jaoks liiga isiklik. Aga tervenemine, eriti surmahaigusest, on üks kõige veenvamaid võrdumeid Jumala pääste kohta.

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32:39)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui su elu satuks ohtu, kas oleks siis ülistus ja Kristusest kuulutamine see, mida pakuksid pääsemise eest Jumalale?

* * *

 

OHTLIKUD VALIKUD

Laupäev – 9. september

Jeesus ütleb: “Inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast tühjast sõnast, mis nad on rääkinud.” Mt 12:36

Sõnad, mida sageli kaalumata välja ütleme, võivad olla tugevama mõju ja tagajärgedega kui oodata oskame.

“Seepärast ma ütlen teile: Inimestele antakse andeks iga patt ja teotamine, aga Vaimu teotamist ei anta andeks. Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks, aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei sellel ega tulevasel ajastul.” (Mt 12:31,32)

Need karmid sõnad on tundlikumais lugejates mõnikord põhjustanud muret ja ahistust. Seetõttu on eriti oluline lugeda neid sõnu kontekstis. Ei tohiks kaalumata kohaldada neid sõnu mistahes muule olukorrale, mõistmata et siin on tegu variseride poolt tahtliku tõe väänamisega. Jeesus ei räägi siin mingist kogemata sündinud või ühekordsest eksimusest – vaid vabatahtlikult valitud meelsusest seista vastu Jumala tööle.

Igaüks, kes juba kardab solvata Jumala Vaimu, ei saa kuidagi kuuluda nende hulka kellele salmide 31-32 hoiatus on adresseeritud. Pigem nimetab Jeesus “teotuseks” valitud eelhoiakust tulenevat viidet sellele, et Jumala tööd tehakse koostöös saatanaga või tema abil (ja siin võime kuulda variseride häält), või et on olemas Püha Vaimu väest veel suurem vägi. Need kes Jumala töö omistavad Saatanale, ega ole ära tundnud Jumala Vaimu väge – neile ei anta andeks.

Selles küsimuses ei ole võimalik kellegi jääda neutraalseks ka tänapäeval. Meil on jätkuvalt vaja otsustada kas oleme Jumala väe ja toimimise tunnistajad ning eelkõige mõjutab meie otsuseid see kui hästi me tunneme Jumalat ja Jeesust ning millised “eelotsused” oleme oma südames vastu võtnud. Need, kelle jumalapilti mahub väeliselt toimiv Jumal, asuvad Jumala Vaimu poolele, on Tema omad ning kogevad Temalt tulevat vabadust. Ja kui nad seda lubavad, siis puudutab Püha Vaim jätkuvalt erinevaid alasid nende eludes, vabastades neid erinevaist sidumistest.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Su kõne ja reaktsioonid paljastavad paratamatult ka su südame hoiaku. Milline see on? Milline on Jumal keda sina usud ja kuidas toimib ta tänepäeval? Palu et Jumal võiks näidata sulle kui oled mingis osas eksiteel ning ava oma süda tema korrigeeringule.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS

Pühakiri manitseb meid, et me peame “tõesõna kuulutama õigesti” (2Tm 2:15). See on kõige olulisem käesoleva teema uurimisel. Seejuures ei tule püüda kohandada Piiblis nimetatud erinevaid kohtuid üheks “üldiseks kohtuks”. “Üldise kohtu” teooria on religiooni leiutis, Jumala Sõna ei õpeta seda. Piiblis kõneldakse viiest erinevast kohtust, mis kõik erinevad aja, koha ja eesmärgi poolest. Kuid ühes on nad sarnased: kohtunikuks on Issand jeesus Kristus (Jh 5:22).

Iga inimene, Aadamast kuni viimase sündinud inimeseni sellel planeedil, peab seisma Issanda Jeesuse Kristuse ees kohtumõistmiseks.

Esimeses kohtumõistmises usklike patud said juba mõistetud Kristusele ristil (1Pt 3:18).

Teises kohtumõistmises usklik peab iseenda üle kohut mõistma või Issand Jeesus Kristus mõistab tema üle kohut ja karistab teda (Jh 3:18).

Kolmandas kohtumõistmises peavad kõik usklikud ilmuma “Kristuse kohtujärje ette”, kus nende teod tasutakse (2Kr 5:10).

Neljandas kohtumõistmises mõistetakse kõikide rahvaste üle kohut Kristuse teisel tulemisel (Jd 14:15).

Viiendas kohtumõistmises mõistetakse kohut kõikide surnute üle valge trooni ees (Ilm 20:11-13).

TÜHJAD SÕNAD

LOE: Matteuse 12:33–37

1. Millises olukorras on sul kõige raskem talitseda oma keelt? Kas on olemas mõni inimene, kellega sa räägiksid teisiti, kui saaksid uue võimaluse?

2. Miks on Jumala ees meie sõnad sama tähtsad kui meie teod? Mille poolest meenutavad sõnad puu vilja (33)? Kuidas võib halb puu muutuda heaks? Kuidas võib halb inimene muutuda heaks?

3. Jeesus kasutab karme sõnu, kutsudes oma kuulajaid “rästikute sooks”. Mida ühist on mürkmaol ja sellel, kes räägib halba (34)? Mida mõtleb Jeesus lausega: “Suu räägib sellest, millest süda on tulvil” (34)?

4. 35. salmis annab Jeesus mõista, et igal inimesel on südames “ladu”. Milliste asjadega inimesed selle ruumi tavaliselt täidavad? Mõtle, mida räägid Jeesusest või Jeesusele. Mida näitavad sinu sõnad või nende puudumine sinu suhte kohta Vabastajaga?

5. Mis on tühjad sõnad (36)? Mis võiks olla tühjade sõnade vastand? Miks me peame kohtupäeval aru andma “tühjadest” sõnadest ja mitte näiteks “halbadest” sõnadest? Mis juhtuks sinuga viimsel kohtupäeval, kui kohtuotsus tehtaks öeldud sõnade alusel?

6. Kas sinu meelest on võimalik pikalt peita teise eest seda, mis on südames? Kas suudad näiteks kõneleda sõbralikult nendega, kelle suhtes süda on täis viha ja kibestumist? Mida arvad inimesest, kes räägib võimalikult vähe, et ainult mitte öelda tühje sõnu?

7. Kui suure tõenäosusega suudad siit alates rakendada seda Jeesuse õpetust?

8. Jeesus nimetas kord iseennast viinapuuks ja jüngreid selle oksteks (Jh 15:1). Kuidas me siis võiksime kanda head vilja, olenemata halva tagavaradest meie südametes?

RÕÕMUSÕNUM: Kuigi Jeesuse süda oli täis ainult head, mõisteti ta hukka tema sõnade tõttu – jumala pilkamises. Jeesuse rist oli see puu, mis kandis meie tühjade sõnade kibeda vilja.

Päeva Sõnum. Nr 48. 27. august – 2. september 2017

ENESE LÄBIKATSUMINE

35 nädal: 12. pühapäev pärast nelipüha

Jumala sõna õpetab meid analüüsima iseend ja oma eluviise. Õige enesetundmine väljendub alandlikkuses, millega võetakse arm vastu üksnes Jumala kingitusena. Kiire edu ja enesekesksus halvavad inimese tegelikkusetaju. Ta kujutab ette, et suudab omast jõust Jumala tahet täita.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

Tsitaat pärineb salmist Õpetussõnad 3:34. Sama kirjakoha leiame ka Jaakobuse kirja neljanda peatükki kuuendas salmis. Miks toimib Jumal nii?

Ilmselt seepärast, et suurelised (uhked, ülbed, kõrgid, kes peavad end kõigist teistest tähtsamaks) loodavad iseenesele, alandlikud aga usaldavad Jumalat ning Jumalale on meelepärane, kui teda usaldakse. Veel enam – suurelised otsivad ülistust iseendale, alandlikud aga ülistavad Jumalat – ning ülistus kuulub ikka ja alati õigusega Jumalale, mitte meile. “Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud” (1Kr 4:7; vt ka 1Kr 1:26-31; Ilm 4:11).

Arm on Jumala heameel ja soosing meie suhtes, mida me pole ära teeninud; me vajame seda mitte ainult pääsemiseks igavesest karistusest, vaid see võimaldab meil ka elada kristlikku elu. Kogu tsitaat kehtib hästi igapäevase kristliku elu kohta, verbi olevikuvorm aga tähendab: “Jumal paneb alati suurelistele vastu, annab aga alati armu alandlikele.”

Alistuge üksteisele Kristuse kartuses (Ef 5:21) ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast (Fl 2:3).

* * *

 

KUULA ISA HÄÄLT!

Pühapäev – 27. juuli

Jeesus ütles ülempreestreile ja rahvavanemaile: “Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!” Mt 21:31

Tänane kirjakoht pärineb väiksest tähendamissõnast (Mt 21:28-32), kus Jeesus jätkab oma sõnasõda religioossete juhtidega. Nii nagu paljudes teistes, on ka selles loos pisuke torkaja. Vaimulikd juhid püüdsid jätta muljet, et neile väga meeldib teha Jumala tahet. Et nemad oskavad selleks õigeid väljendeid, neil on vajalik positsioon, väljaõpe ja tunnustus – kõik, mis tõstis nad ülejäänud rahvast kõrgemale. Väliselt täitsid nad oma ülesannet fanaatilise innukusega ning nende pühendumine ei tunnistanud mingisuguseid piire. Ometi – siis kui Jumal kõnetas neid oma sulase, prohvet Johannese läbi, ei pööranud nad sellele mingit tähelepanu ega võtnud vaevaks ka vastata.

Peale 400 aastast vaikust oli taas hüüdmas hääl mis kuulutas Jumala ligitulekut ning kutsus inimesi üles ennast tema tuleku vastu valmistama. Paljud kuulsid ja vastasid sellele üleskutsele. Ja nad ei saanud mitte ainult ristitud vaid ka jätkasid tööd, et ristimisega kaasnenud muutusi süvendada (Lk 3:10–14). Need olid inimesed, kes ametliku religiooni nõudmistele olid vastanud “ei”, kuid kuuldes kutset ehtsa ja tõelise juurde, ei kahelnud nad pingutada et leida sissepääs Jumala riiki. Kui aga religioossetele juhtidele tuli võimalus teha see viimane samm, et jõuda pärale sinna, mis nagu oleks olnud nende elu ülim püüe – siis keelduvad nad seda sammu tegemast.

Üks suuri kirikuskäimise ohte, on võimalus kuulda Jumala sõna, selle järele siiski toimimata ja seda oma südamesse laskmata. Ikka õnnestub meil Jumala kutset tegudele mitte tähele pannan ja selle tulemusena läheb meist ka Jumalariik mööda. Usk viib tegudele aga kui usk ei too inimese ellu mingit muutust – on see siis üldse usk? Kui palju sellest, mida pühapäeviti koguduses kuuleme, leiab rakendust meie elus töönädala jooksul? Ehk oleks vaja rääkida vähem ja teha enam?

Ja kogu rahvas, kes teda kuulas, ja tölneridki tunnistasid, et Jumalal on õigus, lastes endid ristida Johannese ristimisega. (Lk 7:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk mis väljendub tegudes peaks olema ja jääma meie motoks

* * *

 

ÕIGE OHVER ARMU SAAMISEKS.

Esmaspäev – 28. juuli

Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. Ps 51:19

Me teame, et tööriista, mis on katki murtud, ei saa enam kasutada – see ei kõlba enam. Purukslöödud, see tähendab kildudeks löödud, teeb anuma või nõu kõlbmatumaks. Sellist kildudest “puslet” me ei suuda kahjuks taastada. Tänane kirjakoht püüab edasi anda mõtet, et inimene tunneb oma kõlvatust Jumala ees. Ta olukord on lootusetu, sest ta on nagu murtud ja kildudeks löödud ese.

Just seda patust, kes tunneb oma süüd, ega näe enam ainsatki võimalust oma jõust selle taastamiseks ja pöördub Jumala poole, seda aitab ka Jumal. See ongi see moment, kui Jumal võtab meie süü meie pealt ära. Seda murtud südame ohvrit võib tuua ka kõige vaesem inimene. Veel ei ole Jumal neid ära lükanud, kelle südames on ehtne kahetsus.

Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale! (Ps 4:6) Jumal olgu meile armuline
ja õnnistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale. (Ps 67:2) Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!” (Lk 18:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas vajad uut uut algust? See on võimalik! Palu, et Püha Vaim võiks tulla ja uuendada su olukorra.

* * *

 

ÕIGE SUHE

Teisipäev – 29. august

Iiob vastas Issandale ja ütles: “Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista.” Ii 42:3

Hämmeldunud, kurnatud ja ülestõstetud Iiob suudab viimaks midagi Jumalale vastata. Jumala imelise ligiolu valguses ei suuda Iiob teha muud, kui tunnistada oma väärtusetust. Ta tajub, et õigeksmõistmine on palju vähem oluline kui tema suhe Kõigevägevamaga. Kõik, mida Iiob nüüd teha soovib, on olla alandlik ja näidata oma kurbust. Vale ei olnud kaeblemine ega oma süütuse rõhutamine, kuid oma õiguste nõudmine oli loonud barjääri tema ja Jumala vahel. Ühestki kannatusest ega kaotusest pole hullem mitte omada suhet Jumalaga. Kui Iiob teeb korda oma suhte Jumalaga, siis lähevad korda ka muud suhted. Iiob palvetab oma trööstijate eest ja pidutseb oma vanade sõpradega. Kui kogetakse Jumala andestust, on lihtsam andestada ka oma vaenlastele. On suurepärane, et Iiobi rikkused taastati mitmekordselt.

Usk, mis aktsepteerib kannatusi, on üllas, aga kui ülistatakse kannatusi kui pühendumuse kõrgeimat astet, ollakse valel teel. Iiobi taastatud rikkus ei tõesta ka, et Jumal õnnistab materiaalselt kõiki, kes on ustavad. Jumala soosing on Tema valik, kuid Ta armastus meie vastu on igavene.

Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu? (Ii 38:2) Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast.
Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda (Ps 40:6).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iiobi loost ei saa õppida ainult seda, et kannatlikkus on suur voorus ja kannatused ei ole alati patu tagajärg. Tuleb õppida ka, mida Iiob õppis: pole oluline, kui suured on eksimused või kannatused, mitte miski ei ole tähtsam kui õige suhe Jumalaga. Kui sul on miski on selles suhtes vale, siis tee see korda.

* * *

 

MEIE KAHENE LOOMUS

Kolmapäev – 30. august

Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea. Rm 7:15,16

Niipea kui me võtame vastu Kristuse, algavad meie elus probleemid. Paljud asjad, mis seni ei omanud mingit tähendust, muutuvad oluliseks. Me hakkame märkama inimest enda kõrval. Me näeme, kui katkised oma hingelt oleme meie ise ja inimesed meie juures ja ümber. Meie hinge lööb valu armastuse pärast ja meid haarab soov teha head. Kuid head teha pole kerge, heategu võib saada karistatud. Ja nii toimub meie sees võitlus meie kahe loomuse -vaimse ja lihaliku vahel. Seetõttu leiamegi end väga vastuolulisest olukorrast.

Kindlasti oleme samasugust olukorda läbi elanud ja endalt küsinud, miks see nõnda on. Kas mul on ehk vähe usku või on siis Jumal mind maha jätnud? Sellises olukorras võime endid liigagi kergesti sundima hakata sunniviisilistele heategudele, mis kiiresti laastavad meie hinge. Kuid mida teha? Paulus ütleb: “Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.” (Rm 7:25)

Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. Gl 5:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie patu pimeduses, murrab Sinu valgus läbi kui koidik, ja Su tervendav vägi tõuseb üles lunastuseks!

* * *

 

ARMU TUNNISTAMISE TÄHTSUS

Neljapäev – 31. august

Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust! Ps 51:17

Kuningas Taavetit hirmutab tema patu suurus. Talle tundub, nagu peaks ta vaikima ja oma elu suurest veast mitte rääkima, katsuma seda unustada, siis unustavad ka teised. Võib see ju mõnele isegi kahjuks tulla ja Jumala nimele häbi teha. Sellepärast ta palub: Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust!

Taavet mõistab, et kui Jumal ise need teeb kõlbavaks, nagu Jesaja huuled, siis võib ta rääkida, kartmata, et ta tunnistus kellelegi kahju teeks. Vastasel korral nagu psalm 50:16 loeme, pole õelal luba jutustada Jumala seadmisi. Taavet tohib seda teha vaid Jumala loal. See, kelle suu Jumal avab, võib tunnistada ka oma süüd Jumala ülistuseks.

Mida kõik see meie muldne suu võib teha! Jaakobuse kirjast loeme, et see võib teha kurja ja võib teha ka head (Jk 3 ptk). Tundes, et Jumal on ta huuled selleks puhastanud, tahab Taavet jutustada ja kuulutada, ta tahab seda teha ka lauluga.

Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva. (Ps 71:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiitke ja tänage meie Jumalat, et Ta meile õiget usku annab.

* * *

  

KAHETSEJA PALVE PÄRAST PATU NÄGEMIST JA TUNNISTAMIST

Reede – 1. september

Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ps 51:12

Taavet oli hingeliselt murtud ja tundis, et ta luud-kondid olid “puruks löödud”. Lootust loomulikuks paranemiseks ei olnud, vaid vaja Jumala lootvat jõudu. Oli vaja, et Jumal parandaks ta rikutud südame ja looks temas uue taevase elu.

Seal, kus patt on teinud oma hävitustöö, peab appi tulema Looja vägi. Iseenesest olukord ei parane. Uus pidi olema puhas. Taavet oli kaotanud usalduse oma vana petise südame vastu. Ta ei palunud, et Jumal teeks ta vana südame puhtaks, vaid oli vaja uut ja puhast südant.

Me peaksime paluma, et Jumal looks meile uue südame ja uuendaks seda uut iga päev, et vana võitu ei saaks.

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. (2Kr 5.17) Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi, vaid uus loodu. (Gl 6:15) Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda. (Ef 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled kellegi vastu eksinud, palu täna temalt andeks. Ja kui sul pole enam võimalik selle inimesega kohtuda, siis toetu Taaveti laulule ja loole teades, et võime Jumalalt vastu võtta andestuse hoolimata kõigest.

* * *

 ALLES PÄRAST JUMALALE VAATAMIST JULGEME ÖELDA,

MIDA ARVAME OMA PATUST

Laupäev – 2. september

Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud. Vaata, Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:7,8

Nüüd avastas Taavet midagi uut: ta ei tunnetanud ainult patu üksiktegusid, vaid ka seda, et temas on patune loomus. Tunnetab, et süü on sügavam üksiktegudest, need aitasid ainult avastada ta patuse olemuse. Üksikteod tundusid ojana, aga kogu olemus – allikana. Juba see allikas oli rikutud ja mitte ainult oja, sest loomuses oli mingi poolehoid halvale.

Juba vanemad olid patused. See pole süü veeretamine pärivusele, vaid süü ulatuse nägemine. Nii ulatub see tagasi esimese inimese – Aadamani. “Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma …” (Rm 5:12).

Jõuamegi välja pärispatuni. Tänapäeval ei taheta sellest küll palju kuulda, tundub see ju ülearusena, olgugi et sellest räägitakse juba Uues Testamendis.on ju “pärispatt” usuteaduses sama mis “pärivus” teaduslikus keeles. Nii nagu pärivus on salgamatu, nii ka pärispatt.

Lapsed ei ole teadlikult pattu teinud ja sellepärast ei nõuta neilt ka armu teadlikku vastuvõtmist. Nad saavad õndsaks Kristuse üldise lunastuse kaudu.

Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi! (Ii 14:4) Me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid (1Kr 2:7).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas me tunnistame iga päev, kes me oleme Jumalale ja kes on Jumal meile?

* * *

 

PIIBLIKURSUS “PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Jumala vastus patule

Kuna inimene oma hävingu vastu ei soovi omaks võtta Jumala pakutud vastust, siis ta püüab päästmist saavutada inimlike vahenditega.

Inimene püüdleb eneseõiguse poole, kusjuures tegelikult ta peaks saama Jumala õiguseks (1Kr 5:21; Js 64:6).

Inimene püüab ennast muuta, kusjuures ta vajab hoopis uuestisündi (Tt 3:5).

Inimene püüab pöörata elus uue lehekülje, kusjuures ta peaks pöörama ümber kogu elu (Jh 10:10).

Inimene püüab õigeks saada käsu kaudu, kuid ta peaks õigeks saama usu läbi Jeesusesse Kristusesse (Gl 2:16).

Inimene püüab puhtaks pesta vana inimese, kuid ta peaks saama uueks inimeseks Kristuses (Ef 4:24).

Inimene püüab saada päästetud heade tegude kaudu, kuid ta vajab päästmist Jumala armust (Ef 2:9).

Ainult vastus inimese hävingule on Jumala Poeg, kes sai patuks ristil meie eest. Ainus vahend selle vastuse omandamiseks on usk temasse kui isiklikku Päästjasse (Jh 20:30,31).

Päeva sõnum. nr 47. 20. – 26. august 2017

SOOSINGUAJAD

4 nädal: 20. – 26. august 2017

11. pühapäev pärast nelipüha

See pühapäev jääb lähestikku Jeruusalemma templi hävitamise päevaga, milleks on juutliku pärimuse järgi aabkuu 9. päev. Sellele sündmusele viitab pühapäeva vanakiriklik evangeelium. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august.

Jumala oma rahva ajalugu näitab, et elus on aegu, mil inimene ja kogukond seisavad eriliste otsustamiste ja valikute ees. Sageli takistab omaenda võimetele, inimtarkusele ja oma eristaatusele lootmine neis olukordades Jumala hääle kuulda võtmist ja Tema kutse järgimist.

Soosingu- ehk meeleparandusaja kohta kehtib sõna: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks (Hb 3:15).

Meelespeetav kirjakoht: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

Jumalal on rahvas, kes arvestab tema tahtega. Usklikud ei pea nõu Jumala vastu, vaid otsivad ta tahet. Jumal näeb kõiki olukordi ja vajadusi ning Tema aitab. Kuid millele või kellele saab aga tugineda see, kes Jumalat ei tunnista? Kas inimlikele nõuannetele ja tugevusele? Kui sageli peab selline inimene pettuma, sest inimlik nõuanne on poolik.

Tänane kirjakoht tuletab meile taas meelde, et mis tahes tegevuse eel pöörduksime Looja poole, küsides tarkust ja juhtimist, sest üksnes Tema näeb tervikpilti, Tema teab ka teiste inimeste plaane ja tunneb tulevikku. Temalt saadud jõud on raugematu, mistõttu tasub oma lootused rajada Temale.

Oluline on meeles pidada, et abi saanuna ja rikkalikku Jumala armu kogenuna ei unustaks me tänada. Jumala tänamine tuletab meile endilegi meelde, et saavutatud edu pole meie pingutuse tulemus, aga ka seda, et tulevikuski võime oma mured Jumala hooleks anda.

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest. (Ps 65:5) Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand. (Ps 144:15)

* * *

 

ENESEGA RAHULOLUST RAEVUNI

Pühapäev – 20. juuli

Jeesus ütles: “Tõesti, ma ütlen teile, ükski prohvet ei ole tunnustatud oma kodukohas.” Lk 4:24

Naatsareti rahvas ei olnud mõistnud seda kaalukat tõde, et Jumala arm ei olnud reserveeritud üksnes neile või juutidele. See polnud nii mitte kunagi. Pigem olid juudid valitud kui rahvas, kelle missiooniks oli viia valgust teistele rahvastele, paganatele (Js 42:6). Nemad aga eelistasid näha end valitud rahvana ja punkt. Prohvetid olid sellest tõest aru saanud ja Jeesus tsiteerib kahte neist.

Eelija saadeti aitama vaest lesknaist Siidonimaal (1Kn 17:8-16). Eliisa tervendas pidalitõbise – Süürias, tollase vaenlase sõjaväepealiku (2Kn 5:1-14). Jeesus oleks võinud näiteks tuua ka Joona, kes saadeti meeleparandust kuulutama Niineve rahvale ja kes toimunuga kuidagi kohaneda ei suutnud.

Juutide arusaamine Messiast oli, et too tuleb ning päästab nad vihatud roomlaste käest, mitte ei osuta armu nii juutidele kui paganatele ilma mingit vahet tegemata. Nemad ootasid Meesiat, kes tooks kohtumõistmise roomlaste üle ning taastaks juutide valitsemise andes neile aulise poliitilise tuleviku. Kuigi Jeesus alustas seda kohtumist nii meeldivat muljet avaldades, lõpetas ta selle rahva raevuajamisega. Nad olid valmis teda tapma sellise jumalateotuse pärast.

Lugedes Luuka evangeeliumit edasi, näeme Jeesust oma missiooni jätkamas, andes armu kõikidele. Ei tollal ega ka praegu saa keegi Jumala armu vaid enda eesõiguseks pidada. Meie aga võime näha ka seda, kuidas see väike sündmus osutab palju suuremale eesootavale varjule Jeesuse elus – sündmusele, mis saab sündmia 3 aastat hiljem.

Aga Jeesus ütles neile: “Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!” (Mk 6:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jeesuse õpetuses oli asjaolusid, mis panevad sind end ebamugavalt tundma? Too need palves Jumala ette.

* * *

JUMAL, KES ON

Esmaspäev – 21. juuli

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

Kui 31. psalmi taustaks oli kokkuvarisev maailm, ning 32. psalmi teema süüst muserdatud üksikisik, siis 33. psalm on täis lihtsat usaldust ning kindlust. Meie ees on maailm, kus pole küsimusi, hirme ega kahtlusi. Taoline maailm pole vähem reaalne kui kahe eelmise psalmi oma, kuigi võib näida liiga hea selleks, et päriselt olemas olla või eesmärgina liiga saavutamatu. Nii see pole, vaid 33. psalm jutustab Jumalast, kes on kohal, tegutsev ning usaldusväärne. Vaid see on veelgi mõjuvõimsam.

Universumi üüratu lõpmatus, ookeanide hirmuäratavad sügavikud, mis iidsel ajal jutustasid juutidele kaose jõududest – kõik see sai olevaks Temas ning on Tema valitsuse all. Jumal kontrollib ka ajalugu. Rahvad tõusevad ja hääbuvad, kuningad teevad seda mida kuningad teevad; kuid Jumal on alaliselt vaatlemas.

Jumal hoolitseb omaenese rahva eest ning valab neile õnnistusi. Ikka ja jälle oleme silmitsi armu imega, ning kutsega elada nagu need, kes seda on kogenud. Enamike läänes elavate inimeste jaoks, ei ole Jumal ammu enam see, kes aktiivselt toimiks rahvaste või isegi üksikisikute eludes. Isegi meie, usklike hulgas – kes peaksime paremini teadma – on hakanud levima mõtteviis, mis väidab, et Jumal on meie maailmast eemaldunud.

Tänane kirjakoht koos tänu ja kiitusega Jumalale, kes aktiivselt toimib meie maailmas, peaks julgustama meid nägema asju nii nagu need tegelikult on, mitte aga viisil kuidas näevad meie kaasmaalased.

Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel. (5Ms 33:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leia alasid, kus Jumala toimimine on väga ilmne. Kiida ja täna teda. Siis nimeta Talle neid alasid, kus tahaksid rohkem näha Tema toimimist – seejärel “oota ja usalda”.

* * *

 

KUI NAD AINULT KUULAKSID!

Teisipäev – 22. august

Nõnda ütles Issand: “Seisatage teedel ja vaadake, küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga.” Jr 6:16

Jumala juhtnöörid oma rahvale on selged. Ristteel seistes on nende ette laotatud kõik, mida nad vajavad eesmärgipäraseks ja mõttekaks eluks ning selleks, et nad “leiaksid oma hingele

hingamispaiga”. Rahval on vaja lihtsalt valida õige tee – aga rahvas põlgab selle tee ära, ignoreerides prohveteid, sest neil oli juba enda soovid välja mõeldud, ning see, mida nad elult ootasid. Rahvas oli langenud võõraste jumalakultuste meelituse lõksu – need tundusid põnevad ning uimastavad, ja on palju atraktiivsemad kui Jumala poolt antud käsuseaduse järgimine.

Ilma südame pühendumiseta, mis teeb võimalikuks Jumala hääle kuulamise ning Jumala kiitmise, ei ole inimese jumalateenimisel mingit väärtust. See on tühine, ega saa olla Jumalale vastuvõetav. Sellest kirjakohast leiame endale kaks sama olulist õppetundi, kui need olid Juuda rahvale: esiteks; oma jumalasuhtes ei saa teha kompromisse. Kui oleme end pühendanud Jumala järgimisele ning kuuletumisele, siis tuleb meil seda teha üheselt ja kogu siirusega. See ei ole lihtne, sest Jumal on meile esitanud kogu meie olemust hõlmava kutse.

Teine õppetund on, et Jumala kohtumõistmine ei tule alati läbi dramaatilise jumaliku sekkumise, vaid võib väljenduda meie endi valede valikute tagajärgedena, selle viljana, kuidas oleme elanud. Jumala seadus on integreeritud inimesse juba tema loomisel, seepärast kui valime selle vastu, siis valime hukkumise.

Kuid mu rahvas on minu unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile. Aga need panid nad komistama nende teedel, põlistel teedel, kõndima jalgradadel, sillutamata teel. (Jr 18:15) Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele. (Mt 11:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on sinu meelest peamine sõnum, mida Jumal püüab sulle ja su kogudusele edasi anda?

* * *

 

ALANDLIKKUSE VAJADUS

Kolmapäev – 23. august

Vaata siis Jumala heldust ja karmust: karmust küll nende vastu, kes on langenud, heldust aga sinu vastu, kui sa jääd heldusesse, muidu raiutakse sindki maha. Rm 11:22

Ususäilitamiseks on vaja arvestada Jumala helduse ja karmusega. Heldus on Jumala andev armastus. Usklik vaadaku, kuidas Jumal annab, ja kui palju ta annab. Hoolega järgides märkab ta peagi, et Jumal annab armust ja küllaga. Karmus on Jumala õige käitumine patusega. Jumal on õige ja ta ei või inimese pattudesse ükskõikselt suhtuda.

Jumala heldus ja karmus käivad käsikäes: tema esimene tegu on alati heldus, ja alles siis, kui heldust on kurjasti kasutatud, järgneb karmus. Meile meeldib rääkida Jumala isalikust armastusest, aga me ei maini sagedasti aukartusest, mida lapsed isale võlgnevad. Me kuulutame Jumala heldust patustele, aga ei räägi midagi karistusest. See on eluohtlik.

Heldusel ja karmusel on uue seaduse ajal suuremad tagajärjed kui vana seaduse ajal. Heldus ütleb, et iga patune võib tulla Jumala juurde veel siiski, kui ta on pattu tehes vanaks jäänud ja halliks läinud. Veel pakutakse talle armu. Aga ta karistus on ka vastavalt suurem, kui ta oma pika armu ajal on kasutamata jäänud ning Jumala korduvad armupakkumised tagasi lükanud. Kes heldust vastu ei võta, selle kohta kehtivad Pauluse sõnad: “Sindki raiutakse maha”.

Juudid “murti” maha, aga paganad, kes ei püsi usus, “raiutakse” maha. Vastavalt armu seadusele on ka kohus järsk.

Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. (Jh 15:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumalat, et Ta aitaks sul mõista, kuidas tõesti kõik meie ümber on Tema armastuse and meile, ning et igasugune kiitlemine saab sisu ainult Temas.

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev. Pärtlipäev

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Jumala sõnum tänases tekstis on, et inimene ise, enda väheste vahenditega, ei suuda iial rahuldada oma sügavamaid vajadusi. Elu värskus tuleb meile vaid Tema kuulamises ning otsimises.

See kutse esitati inimestele, kel olid Taavteti poolt Issandaga tehtud lepingu pärijatena eelisõigused, kuid kellede eluviis ja mõtted olid Temast kaugele eemale läinud. Rõõm ja rahu – koos andestusega Jumalalt – võisid uuesti kättesaadavaks muutuda, kui rahvas selle armurikka kutse vastu võtaks. Tema, kelle teed ning mõtted on mõõtmatult kõrgemal inimeste omast, kutsus neid innukalt taastatud suhtesse ning viljakasse uude ellu!

Iga kord, kui tähistame Issanda surma, meenutame ka seda, et Kristuse ihu murti ning veri valati selleks, et meie võiksime elu saada, ning me sööma ja joome selles lauas tänumeeles (1Kr 11:24-26). See tuletab ka meelde, et Jeesus rääkis endast kui “elavast veest” ning “eluleivast” tõotades, et need kes Tema juurde tulevad, ei pea iial enam olema janus või näljas (Jh 4:13;6:35).

Taoline meenutus meenutab meile omakorda Jumala teise kutse – saada jätkuvalt värskendatud Tema poolt. Samas teame kõik, kui lihtne on lubada end headel, kuid sekundaarsetel asjadel nii ära hõivata, et unustame Tema otsimise ning eluvee allikast sügavalt juues enda janu kustutamise. Aga vaid see saab hoida elus meie hinged. Oleks äärmiselt kurb, kui sarnaneksime sel pidusöögil neile, kes nearuväärseid vabandusi ettekäändeks tuues, jäid ilma kogu rõõmust, mida tegelikult sisaldas kutse suurele pidusöögile (Lk 14:15-24).

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline on kõige põnevam kutse, mille saanud oled? Toredad kutsed tekitavad meis erilise tunde, andes kuulumise kogemuse.

* * *

 

VAIMULIKUD JÄRELDUSED

Reede – 25. august

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! Mina olen Issand, sinu Jumal. Ps 81:9-11

Näib, nagu rahvas ei hooliks Jumala häälest ja sellepärast peab ta kordama “… kui sa ometi kuulaksid mind!” Inimene võib Jumala sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala sõna ei olegi nii kerge kuulata, aga meil tuleb seda teha.

Tänane sõnum on väga oluline. Jumala antud käskudest Siinail on esimene: “Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2Ms 20:3) Jumal karistab selle käsu rikkujaid. Öeldakse, et see, millest kõige rohkem mõtleme, millele aega pühendame, ongi tegelikult meie jumal.

Näiteks võib lähedane inimene olla meile ebajumalaks. Kui loodame kõiges vaid selle inimese abile, on temast saanud ebajumal. Tuleks olla tähelepanelik tänase kirjakoha hoiatuse suhtes. Ära kummarda võõrast jumalat!

Meie Taevane Isa on hea, hoolitsev, inimese vabatahtega arvestav ja osavõtlik. Kuna Jumal on nii täiuslik, siis peaksime Teda tänama ja ülistama.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. (2Ms 20:1,2) Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!” (Ps 50:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas saame panna Jumala oma elus esikohale? Jumalasse uskudes, palvetades, Piiblit lugedes ja tehes Jumala tahtmist. Kiitkem Jumalat oma eluga.

* * *

KAS ÜLEKOHUS VÕIMUTSEB?

Laupäev – 26. august

Nõnda ütleb Issand: Kuule, maa! Vaata, ma saadan õnnetuse sellele rahvale, nende mõtete vilja; sest nad ei pannud tähele mu sõnu ja põlgasid mu Seadust. Jr 6:19

Kohtumõistmine on inimeste peale langenud ühiskonna roiskumise pärast: kaev on põhjani mürgitatud (Js 6:7); ei ole mitte ühtegi viinamarja mis oleks väärt üleskorjamist (Js 6:9,10); igaüks tahab saada miljonäriks (Js 6:13); inimeste teadvus on täielikult kalestatud (Js 6:15). Ometi jätkatakse religioossete rituaalidega, kasutades selleks parimaid materjale (Js 6:20) ning ühiskonna doktorid muudkui jätkavad oma toimetamist. Ometi ainus, mida neil pakkuda on näiline abi lootusetult haigetele (Js 6:14). Joosija reform püüdis pöörata inimesi tagasi nende nõudmiste poole mis olid Jumala ja Iisraeli erisuhte keskmes; inimesed aga ei soovinud minna seda teed, seda igavest teerada (Js 6:16).

Ka Jeesus tuli meile pakkuma hingamist meie hingedele (Mt 11:28-30); ning ta ei mõelnud sellega vaid laisklevat vabaaja veetmist – pigem ümbersuunamist ning tema reisikaaslaseks valimist. Neile kes ummisjalu hukatuse poole tormavad, paneb Jumal ikka komistamise kive tee peale (Js 6:21); suurim neist aga on väljasirutatud kätega ristile naelutatud Jeesus.

Aga mis siis kui me sellele ei reageeri? Ning sageli seda hülgamist veel kinnitatakse ka üle (Js 6:30). Enesevalitsemise ime on see, et Jumal ei sunni oma armastust meile peale (Js 6:8), Jeremija peab jätkama oma hõbedasulatamise tööd, kuigi tundub et selles känkras ei olegi mingit väärismetalli; kõik on vaid praht. Samas näeme kuidas puudutab see tema hinge, et kohtumõistmine ei säästa kedagi – väikelastest vanakesteni peavad kõik sellest osa saama (Js 6:11).

Mina, Issand, olen rääkinud! Tõesti, seda ma teen kogu selle halva kogudusega, kes on kogunenud mu vastu: nad peavad hukkuma selles kõrbes ja surema seal! (4Ms 14:35) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas julgeme öelda: “Issand ma jätkan tunnistamist – isegi keset tardunud apaatiat ning südamekõvadust”? Ehk peaksime selle täna oma palveisse sisse panema?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu tulemused.

“… patu palk on surm” (Rm 6:23). Surm on kolmeosaline. Tuleb meeles pidada, et surm ei ole lõplik hävitamine. Surm vaid lahutab. Eedeni aias surm lahutas vaimulikult inimese Jumalast; see on vaimulik surm. Loomuliku surma puhul inimese hing ja vaim eraldatakse ihust; see on füüsiline surm. Lõplikus surmas toimub inimese lahutamine Jumalast igaveseks; see on igavene surm.

Patu palk on vaimulik surm. Nii nagu patt lahustas inimese vaimulikult Jumalast ja tõrjus tema Jumala lähedusest Eedenist, nii eraldab patt Jumalast iga inimese (Js 59:1,2). Ainus tee tagasi Jumala juurde on tunnistada oma patud temale (1Jh 1:9) ja hüljata need (Js 55:7).

Patu palk ja tagajärg on füüsiline surm. Surmal ei olnud mingit õigust inimese üle kuni pattulangemiseni. Nüüd peavad kõik surema, kuna kõik on pattu teinud. Surm on üldine, ja kuna meie suhtes kehtib üldine tagajärg, siis peab sellel olema ka üldine põhjus, ja see on üldine surm. Kõik inimesed surevad, nii head kui halvad, noored või vanad; ja inimesed surevad, kuni surm saab hävitatud Jeesuse Kristuse läbi (1Kr 15:26) ja neelatud võidusse (1Kr 15:54-57).

Patu palk on igavene surm. “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20). Seeon igavene lahutus Jumala armastusest (Ilm 20:14). Niipea, kui hing astub läbi Hadese väravate, on ta kadunud igaveseks. Tema eksistents küll jätkub, kuid ilma lootuseta. Ta on neetud igavesti. Igavene surm on igavene lahutus Jumalast (Lk 16:19-31).

Päeva Sõnum. Nr 45. 6. – 12. august 2017

TÕDE JA EKSITUS

Nr 45. 32 nädal: 6. – 12. august 2017

9. pühapäev pärast nelipüha

Kristlasel tuleb elus võidelda, et eraldada tõde valest ja õige väärast. Jumala tundmine ja Tema tahte taotlemine juhivad inimese tõe juurde.

Meelespeetav kirjakoht: Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9

Paulus esitab selles kirjakohas ühe üldkasutatuma ja ülimalt tabava Uue Testamendi illustratsiooni sellest, kui absoluutselt erinev on vana elu elust “Kristuses”. “Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde sellest, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3). Jumala au, pühaduse ja tarkuse vastand on pimedus, ning Jumalast võõrdunud maailm elab pimeduses (Ef 1:18).

Need, kes on leidnud elu “Kristuses”, on tegelikult läinud pimedusevallast valguse riiki (Ap 26:18; Rm 13:12; 2Kr 4:6; Kl 1:13; 1Pt 2:9) ja selle riigi kodanikud – valguse lapsed peavad oma igapäevast elu elama kooskõlas neile Kristuses antud uue loomusega. Mis valgustab Jumala tahtega koos kõlas olevat teed.

Valguse viljad ei ole teadlikult valgusest kui ellu külvatud seemned, mis omal ajal vilja kannavad, vaid on pigem kristlikud voorused mis kasvavad loomulikult ja spontaanselt ega tulene kuulekusest reeglistikule.

Paljud piiblitekstid kõnelevad õigusest kui Kristuses elatud elu viljast (Rm 6:20-22; Fl 1:11; Hb 12:11). Millelgi, mis on inimsuhetes rikutud ja ebaõige, ei saa olla kristlase elus kohta. Seepärast peab “kurjus” (Ef 4:31) asemele astuma headus, st aktiivne headuse taotlemine kõigis elu aspektides. Rm 5:7 on tabavalt eristatud sõna “headus” ja “õigsus”, osutades, et esimene lisab moraalsele õigsusele ja aususele kauni iseloomu kütkestavuse. Seega, kui teadmatuse, eksituse ja pettuse pimedus kaob (Ef 4:14,17-18,22), jääb alles tõde kui valguse vili, mille toob Kristus.

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

* * *

 

KITSAS TEE

Pühapäev – 6. juuli

Jeesus ütleb: “Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!” Mt 7:13

Pilt kahesugusest teest on laialt tuttav nii juutkonna pärimustikus kui ka antiikkirjanduses, tõenäoliselt ka igapäevases rahvalikus keelepruugis. Jeesus on selle pildi mõtestanud oma kuulutuse eesmärgide kohaselt ning andnud sellele sügava tähenduse. Pearõhk langeb kõiges inimesepoolsele valikule jaotsustamisele.

Igaüks, kes tahab käia Jeesuse järel, peab enne lõpliku otsuse tegemist teadlikuks saama mitte ainult selle tee raskustest ja riskist, vaid ka siin kehtivast kohustustest ja vastutusest. Sellel teel käijaid on ju kutsutud “maa soolaks” (Mt 5:13) ning “maailma valguseks” (Mt 5:14) – nad vastuvad selle eest, et nad seda tõepoolest oleksid. Nad peavad olema teadlikud, et nende eesmärgid ja taotlused ei saa laiade hulkade juubeldava vastuvõtu osaliseks, et sageli ei mõista neid isegi kõige lähedasemad kaasinimesed. Sellel teel käijad moodustavad maailma inimmassiga võrreldes ainult “pisukese karjakese” (Lk 12:32), mille ainsaks kaitsvaks ning säilita vaks vahendiks on nende vankumatu usk, kindel lootus ja alati valmisolev teeniv armastus.

Sellega võrreldes on “maailma lai tee” märksa mugavam: siin ei tõkesta Jumala nõuded inimlike ihade, soovide kalduvuste teostamist, siin tunneb inimene end niiöelda “vabana ja täiuslikuna” – vabana kõigist tõkestavaist igandeist ja eelarvamustest, täiuslikuna oma võimete ja oskuste poolest. Ja ometi on see tee petlik – mitte ainult oma reaalsete võimaluste, vaid eelkõige oma eesmärgi tõttu. Maailma avarad teed viivad “hukatusse”: Jumalast eemalolemisse, õndsuse ja õnnistuse kaotusesse, mis piibelliku mõttemaailma kohaselt tähendab ühtlasi inimväärika elu minetamist. Maailma tee on lai – kuid et seal on nii palju rändajaid, osutub see alati liiga kitsaks ahnelt edasitrügijatele: siin ei tunta ei üksteise abistavat teenimist ega halastust. Siin kehtivad ainult maailmasisese võitluse ja võistluse seadused – too toores vitaalne eksistents, mille kassikullast maski tagant alatasa irvitab loomalik lõust.

Kitsas rada on küll täis kiusatusi ja ohte, kannatusi ja katsumusi, ometi on see tee õndsusele. Seda teed ei kunagi üksinda – vaid koos Jumalaga. Sellel teel valitsevad tema seadused, tema halastus ja tema armastus, mis sunnib teekäijaid üksteist abistama. Siin ei jäeta nõrkenud tee äärde surma ootama, vaid kantakse nad kaasa öömajale. Siin ei lükka tugevam nõrgemat teelt kõrvale, vaid tõmbab ta endaga kaasa. See pole ainult tee ellu – vaid on kogu aeg elu, tõelise inimväärika eksistentsi tee. Juba seepärast tasub siseneda “kitsast väravast”.

Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! (Lk 13:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selles vaimse pimeduse maailmas tundub kurjus hea ja headus paha. Jäädes Jeesusesse, kes on elu valgus, on meil vabadus valida elu.

* * *

 

SÜDAMERAVI

Esmaspäev – 7. juuli

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Tarkus, millest me räägime, ei ole mingil kombel “selle ajastu tarkus”; see on Jumala tarkus, ning sõna Jumal on rõhulisel kohal. Kuid sellega kaasnevad ka saladused, mis ei tähenda raskesti lahendavat mõistatust, vaid saladust, millesse me ise oleme võimetud tungima, aga mille Jumal on nüüd avaldanud: “Jumala ajaeelne nõu, mis on maailma ees peidus, aga ilmutatud vaimulikele”. See viitab ühtaegu meie võimetusele tunda Jumala saladust, ja Jumala armastusele, mis teeb selle saladuse meile teatavaks. Uskmatuile jääb see varjatuks; nad on selle suhtes ikka veel pimeduses. Saladus on avaldatud usklikele, kuid ei ole inimsoole üldteada.

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes pole sa kunagi üksi. Palu, et Autor ise aitaks sul loetut mõista!

* * *

 

TEGUDE JUURDE JÕUDMINE ALGAB VÄLJAKUTSEGA

Teisipäev – 8. august

Karmeli mäel astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: “Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige Tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” 1Kn 18:21

Tänane kirjakoht joonistab meile pildi rahvast kellel üks jalg on ühes ja teine teises leeris ning see toob inimestele palju segadust. Baali prohvetid kulutasid kogu oma energia ja trikid oma jumala mõjutamiseks, aga midagi ei sündinud. Eelija pole see, kes laseks võimalusel niisama mööda minna, pilgates oma vastaseid: “Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!” (1Kn 18:27).

Vastase nõrkustele ja ebajärjekindlusele osutamises pole midagi väära. Armastuse nimel leiame end mõnikordki kaitsepositsioonidel – kuid kui see mida usume on tõde ning kui selles mida teised usuvad leidub vigu on igati kohane ärgitada neid veelkord oma seisukohti läbi mõtlema.

Vastupidiselt Baali prohvetitele ilmutab Eelija vaikset usaldust. Ei mingit kisa Jumala poole, lihtsalt vaikne palve, et Jumal kirgastaks oma nime. Ja tuli langeb. Palve ei ole kärarikas taevauksele kolkimine, millega püüame Jumalat panna tegutsema meie soovide kohaselt – vaid palve on meie usalduse väljendus Jumalale.

Ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel. (Jk 1:8) Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele ning patusele, kes käib kaht teed! (Srk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eelija tegutsemine lähtub murest Jumala nime reputatsiooni pärast. Meie elame maailmas kus Jumala nime reputatsiooni on vähemalt samas mõõdus halvustatud kui Eelija päevil. Kas aga leiame enesest samasuguse mure selle pärast ja soovi seista selle eest? Ja kuidas me seda väljendame?

* * *

 

PIDU ON ALLES EES

Kolmapäev – 9. august

Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Hb 4:12

Küsimuse “kui oled usklik, kas siis on võimalik uuesti langeda?” hülgab Pühakiri kui mõttetu spekulatsiooni, ses kõik meie energia peaks minema Jumala kogu südamega järgimisele. Uurides ennast ning parandades meelt sõnakuulmatusest, saame paluda, et Jumala läbiotsiv ja -katsuv sõna liiguks meie südame mõtetes ja hoiakutes, seal kus tehakse meie elu valikud ja otsused. Harjuta Jumala ees olles lihtsust ja läbipaistvust. Loe Piiblit ootuses, et midagi juhtub. Harjumuspärane Pühakirja üle mõtisklemine on praeguse elu vajadus, kui ei soovi oma teed kõrbes kaotada. See on silmanägemisele vajalik, sest “Sinu valguses näeme valgust” (Ps 36:9).

Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes. (Js 49:2) Meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused. (2Kr 10:4) Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! (Ef 6:17) Teid pole uuesti sünnitatud kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning jääva sõna kaudu. (1Pt 1:23) Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. (Ilm 1:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeldib sulle või mitte, loe ja palu iga päev. See on sinu elu jaoks vajalik; ei ole teist teed; muidu raiskad sa ära kõik oma päevad

* * *

 

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258), lauritsapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavetil on mure et teda ehk unustatakse nüüd, kus ta enam ei tunne end noore energilise ja võimekana. Aga ta on ära tundnud ka mõned vana ea eelised, nagu näiteks küpset suhet Jumalaga. Tal on palju aastaid millele tagasi vaadata ning märgata neis kõigis kui ustav Jumal on talle olnud; ta leiab rohket kiitusainest ning veelgi kogemusi, mida edasi anda nooremale põlvkonnale. Ka Iiob ütleb: “Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus” (Ii 12:12).

Taavet kaalub üle kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – kasvab tema tugev usaldus Jumala vastu, ja soov teda kiita. See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on lubanud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Ja siit tuleb ka teine vana ea eelis: elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtleme oma elu peale, meenutame hetki, kus Jumal on tulnud meile appi. Täname siis teda selle eest ja palvetame, et Jumal aitaks meil teda usaldada.

* * *

 

MEIE TÄNU PÕHJUSEKS ON JUMALA TEOD JA TEMA SÜGAVAD MÕTTED

Reede – 11. august

Kui suured on Sinu teod, Issand! Väga sügavad on Su mõtted! Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. Ps 92:6,7

Kuningas Taaveti imetlusobjektiks oli kahtlemata Jumala loodus. Ta võis tõepoolest aimata seda, mida tundis Aadam oma esimesel elupäeval. Iga asi esimese inimese ümber kõneles Jumala tegude ülevusest.

Uue seaduse usklik peaks looduse kõrval nägema ka veel seda, mida Jumal on teinud meie lunastuseks. Mõtelgem vaid Jumala Poja lihassetulekule, Jeesuse patuta elule, ta lunastustööle, ülestõusmisele ja Püha Vaimu väljavalamisele! Mõtelgem Jumala tegude suurusele Kristuse koguduse ajaloos. Lisagem selle juurde veel kõik see, mida tema on teinud meie hinge kasuks. Siis peaksime hüüdma suure imestlusega: Kui suured on Sinu teod, Issand!

Uurigem looduse otstarbekohasust ja tarkust universumi valitsemisest või inimese saatuse salapärasust ja me peame ütlema ühes apostliga: Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Aga leidub ka neid, kes seda ei mõista. “Sõge” on antud juhul inimene, kes ei kasuta oma mõistust inimese vääriliselt. Ta langeb loomade tasemele (Ps 73:22). Ja “alp” on inimene, kes võtab elu kergemeelselt. Need inimesed ei mõista Jumala tegusid ega näe põhjust tema tänamiseks. Selleks, et imetleda Jumala tegusid, on vaja teatud vagaduse taset. Vaja on olla kooskõlas Jumala mõtetega.

Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas. (Ps 104:34) Ja ta mõõtis taas tuhat: siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks, jõgi, millest ei saadud läbi minna. (Hs 47:5) Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuhumaani oled sina uurinud oma elu? Kuidas saaksid säilitada viljakuse ja tänumeelsuse ka tulevikus?

* * *

 

SÜGAVAD JUURED, MIS TOIDAVAD.

Laupäev – 12. august

Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Ps 92:13,14

Palmipuu kasv ei ole hoopiski nii kiire, kui rohu kasv, aga selle eest on palmipuu püsivus palju kordi suurem. Rohi kuivav ja õieke närbub, kui tuul ta peale puhub, aga palmid elavad sajandeid. Õigetega võrreldes võib õelus saavutada kiire edu, aga teda tabab ka kiire hukatus. Õige inimene on kasulik kui palmipuu, mis annab toitu, kütet, ehitusmaterjali ja varju. Õigete väärtus inimühiskonnas on asendamatu.

Õiged sarnanevad palmidega Issanda koja õues. Uskliku normaalne kasvamiskoht on pühade osadus. Tema õige koht on pühapäeval Jumala kojas. Seal on ta nagu aias, kus on kaitse ja hoolitsus. Päike, vihm ja muld võivad olla võrdse väärtusega metsas või aias kasvavale taimele, aga kaitse ja hoolitsus annab aias uued võimalused viljakuseks.

Usklikud, kes on koguduses, juurdub Jumala sõnasse ja surub oma oksad vastu Jumala armu päikesele. Nii saab ta oma kasvujõu. Aga ta peab olema “istutatud” Jumala kotta. Metsikust taimest peab saama aia taim. Pöördumata inimesest peab saama Issanda koguduse liige. Ainult niiviisi võime haljad ja viljakad olla veel vanas eas.

Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas, ma loodan Jumala helduse peale ikka ja igavesti. (Ps 52:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tihti jagad end olulistes asjades kaaskristlastega? Järgmine kord, kui kohtud teistega osaduseks, võta aega, et välja selgitada, kuidas üks või teine veedab oma nädalat, ja palvetada koos, et te kõik võiksite saada toitu juurest, mis on kinnitunud Issanda majja.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

 

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Mis on patt?

Pole võimalik salata patu olemasolu, kui kogu maailm on kaasa haaratud hea ja kurja vahelisse konflikti. Kui patt ei oleks karm tõsiasi, siis poleks ka kuritegevust, ei vajataks vanglaid, karistusasutusi; poleks vaja lukke ustel ega seife väärtasjadele. Paljudele on patt ebamugav; see võib olla ka liha nõrkus. Mõnedele võib patt olla headuse või armastuse puudumine. Nn. õpetlase võhiklus on patt. Kõige viimase teooria järgi on patt haigus, mida peab ravima teaduse abil, kuna inimene ei ole patune, – ta on vaid haige. Teistele on patt vaid egoismivorm, kuid Jumal ütleb, et:

patt on see, mis on käsu vastu. Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine. (1Jh 3:4)

patt on Jumala aust ilma olemine. Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest (Rm 3:23)

patt on mässamine Jumala vastu. Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb:
Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

patt on uskmatus; see teeb Jumala valelikuks. Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole
uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta. (1Jh 5:10)

patt on oma teed minemine, elu kavandamine omal käel ilma Jumala tahtega arvestamata. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

igasugune ülekohus on patt. Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks. (1Jh 5:17)

Patt on mõttetus, mis petab sind, jõud, mis hävitab sind ja tõsiasi, mis taunib sind. Patt on inimese sõnakuulmatuse tahteakt Jumala avaldatud tahte vastu.

 

KITSAS JA LAI VÄRAV

Loe: Matteuse 7:13,14 (vrd Luuka 13:24)

Kristuse tee viib “elule” (Mt 7:13-14), vastupidine tee viib aga “hukatusse” (5Ms 30:15-20).

Mil kombel on taevane värav kitsas?

Millistele inimestele on Jumala riigi värav eriti kitsas?

Millistel erinevatel viisidel püüavad inimesed kitsast ja laiast väravast sisse minna?

Miks ei lähe inimesd kitsast väravast sisse siis, kui selleks veel aega on?

Päeva Sõnum. Nr 44. 30. juuli – 5. august 2017

KIRGASTATUD KRISTUS

31 nädal: 30. juuli – 5. august 2017

8. pühapäev pärast nelipüha, Kirgastamispüha

Vana traditsiooni järgi on Issanda muutmise püha (eesti keeles nimetatud veel Kristuse seletamise pühaks) 6. augustil. Luterlikes kirikutes on seda püha peetud ka 7. pühapäeval pärast kolmainupüha (ehk 8. pühapäeval pärast nelipüha) või ilmumisaja lõpul.

Kristuse muutmine oli Tema elu pöördehetk. Apostlid said oma silmaga näha Tema jumalikku suurust ja kuulda Jumala häält: “See on mu armas Poeg, teda kuulake!” Jumala kirkus saab nähtavaks end ohvriks andvas armastuses.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9 vt ka 1Sm 3:1; Am 8:11)

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11).

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje, kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmoodi.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu (Ef 4:18). Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed (Ef 5:8).

* * *

 

MUUTUMISE TÄHENDUS

Pühapäev – 30. juuli

Issanda muutmise püha

Tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: “See on mu armas Poeg, Teda kuulake!” Mk 9:7

Lisaks muutmisele ja taevastele saadikutele tuli veel hääl pilvest. Evangeeliumidest leiame, et niisugune hääl tuli Jeesusele kolmel korral. Näib, et see tuli alati siis, kui Jeesus võttis endale patuste teotuse ja häbi. Esimesel korral tuli hääl ristimisel, kui Jeesus oli astunud patuste kõrvale Jordanis (Mk 1:11). Teisel korral tuli see muutmismäel, kus kannataja messia mõte sai taevase kinnituse. Kolmandal korral tuli see Jeruusalemmas kannatusnädala sündmuste keskel (Jh 12:28).

Raskel tunnil oli Isa hääl Jeesusele kõige tähtsam. See oli Jumala allkiri kannataja Messia õpetusele. Hüüdku Jeruusalemma massid talle teotussõnu, kuid vaid Isa ütleb: “Armas Poeg!” Ainus hääl taevast oli enam väärt kui miljonite teotus maailmas. Jeesus näitas oma eeskujuga, kuidas tema järglased võivad käia risti teed. Igale kristlasele on kõige olulisem alistada kõik oma probleemid, vaated ja seisukohad Jeesusele. “Teda kuulake!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me õpime kuulama, isegi kui mõnikord oleme hirmul ja ütleme valesid asju, võime avastada, et auhiilgus tuleb ootamatult meie juurde, tugevdades meid, nagu ka jüngreid eesoleva tee jaoks.

* * *

  

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 31. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale (Ha 3:1-19), et Jumal ilmutaks oma au (salm 2), täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses (salmid 3-7), ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle (salmid 8-15). Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle (salm 16). Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki loos. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Tagasi Habakuki juurde minnes näeme, et kõik teda ümbritsevad olukorrad ning tingimused olid üksnes ahastusse ajavad või masendavad: kõigist viigipuudest, oliivipuudest kui ka viinapuudest – ükski ei kandnud vilja; ei kasvanud oder ega nisu; kariloomad kadusid karjadest. Ja ikkagi suudab prohvet nüüd ülistada ja kõrgeks kiita Jumalat, kes on tema päästja ja jõud (salmides 17-19).

Keset raevutsevat tormi on prohvet kasvanud rahutust kahtlejast surmavõitvaks uskujaks; liikunud protesteerivast vihast vaikse rahulolemiseni; hävitavast hirmust kõigutamatu rahuni, sügavaimast kurbusest ülevoolava rõõmuni! Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kindlalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Mida “tagasi vaatamine” tähendab kristlaste jaoks? Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

* * *

 

USALDA ELAVAT JUMALAT

Teisipäev – 1. august

Jumal ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma Olen!” Ja Ta jätkas: “Ütle Iisraeli lastele nõnda: “Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde.” 2Ms 3:14

Mooses on Jumala poolt talle määratud ülesandest kohkunud. Huvitav on aga see, et nii nagu sageli ka meie, on Mooses rohkem mures oma kaaskondlaste arvamuse pärast kui sellest, et peab seisma vastakuti võõra ja vaenuliku võimuga. Talle on vaja, et Jumal ise ütleks millisel alal tõeline võitlus tegelikult asub. “Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil” (2Ms 3:19).

Jumal on juba tõotanud, et on selles tohutus ülesandes koos Moosesega, kuid kirjakohas 2Ms 3:13-22 lisab Ta veel kinnitusi nii Moosesele kui ka meile, kes püüame kuulutada sõnumit Jumalast ja vabadusest sõnade ja tegudega. Ka meie võime kindlad olla ja loota täiesti selle Nime peale või Jumala loomuse peale. Tema on muutumatu, seesama täna, kes Ta oli eile ning saab olema homme. Lisaks on Ta täiesti enesepiisav, Ta ei sõltu millestki või kellestki teisest peale iseenda (sellele viitab ka nimi “Mina olen….” (saan olema)). Jumala loomus ei sarnane kellegi teisega, või mingi teise kogemusega, mis meil on olnud. Ei ole võimalik, et suudaksime kasvõi ette kujutada kedagi, kes oleks sama sõltumatu, või väge, mis Temast hoovab, või vabadust.

Aga me võime Teda ja Tema tegusid minevikus usaldada, samamoodi kui juudid ualdasid Teda toetudes sellele suhtele, mis nende esiisadel Jumalaga olnud oli.

Johannes – seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees. “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, “kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.” (Ilm 1:4,8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Missugune on minu Jumal? On Ta kauge ja eemalolev, range ja karistav? Või hoopis väga lähedane?

* * *

  

NÄGEMUS KRISTUSEST

Kolmapäev – 2. august

Issand ütleb: “Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.” Ilm 1:17,18

Jumalaga koos käimisel on oma hind. Eesti ühiskonnas läheb see maksma eneseuhkuse, harvemal juhul ühiskondliku positsiooni, kaasinimeste mõnitamise või pilke. Johannes maksis usu eest vabaduse. Algkoguduse pärimuse järgi pagendati apostel Johannes Patmose saarele keiser Domitianuse valitsemisajal 95. aastal.

Päeval, mil Johannes oli oma mõtetes ja palvetes Jumalaga, kuuleb ta käsku kirjutada, mida talle näidatakse, ja siis läkitada kirjutatu seitsmele Aasia kogudusele. Isegi siis, kui oleme oma mõtetega mujal, nagu tihti juhtub jumalateenistuste ja ühispalvete ajal, sunniks see võimas hääl meid pöörduma tema poole. Jumal kõnetas Johannest.

Johannes oli näinud Jeesust maa peal, oli Temaga rääkinud, koos rännanud umbes kolm aastat. See, mida ta nüüd näeb, ei ole ligilähedanegi maisele kogemusele. Seitsmele kuldlambijalale ja seitsmele tähele pöörab ta õige vähe tähelepanu – kogu imetlus kuulub nende hoidjale (Ilm 1:13-16).

Johannes tundis oma tühisust ja jõuetust – selle väe ees ei suutnud ta seisma jääda. Kui Jumal on kõnetanud inimesi üleloomulikult, on sellega kaasnenud alati julgustus: Mooses, Joosua, prohvetid, naised Jeesuse haual, jüngrid ülestõusnud Jeesust nähes ja nüüd ka Johannes. Jeesus ütles: “Ära karda!” ja kuulutas Johannesele oma võitu surma üle.

Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili maas; aga ta puudutas mind ja pani mu seisma sinna, kus ma olin seisnud (Tn 8:18). Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte (Ii 12:14). Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava (Ilm 3:7).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See on tõesti tõsi, et Jeesus võib pakkuda kõike, mida vaja, et elada ustavalt kannatlikkuses ja lootuses. Palu teistel enda eest palvetada, et see oleks tõeline sinu kogemuses.

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU.

Neljapäev – 3. august

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummardamine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumalateenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

* * *

 

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 4. august

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad (Ilm 10:1). Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

* * *

 

JUMALA ARMASTAJAD VIHKAVAD PATTU

Laupäev – 5. august

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10,11

Patu põlgamine on uskliku tunnus. Millal algab meis patu põlgamine ja tunnetus? See muutub esmakordselt selgepiiriliseks inimese pöördumisel, seda võiks nimetada ka õige pöördumise tunnuseks. Patu põlgamine peab jääma uskliku tunnuseks kuni surmani. Ta peab põlgama pattu endas ja ka teistes. Mida enam keegi Jumalat armastab, seda enam ta põlgab pattu. Üks armastus lülitab siin teise välja. Seda aega ei ole olnud, millal Jumala armastajad poleks vajanud patu põlgamise meenutamist.

Õige inimene, kes armastab Jumalat ja elab vagalt, leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele. Ta võib sattuda ööpimedusesse, aga pimedusele järgneb koit. Sellega koos käib rõõm mis ei kuulu ainult mõnele usklikule, vaid see on mõeldud kõigile.

Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal,
annab siiski armu Joosepi jäägile! (5:15) Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! (Rm 12:9)

Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. (2Sm 22:29) Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista. (Ii 18:5) Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige. (Ps 112:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu päritolu.

Patu päritolu on üks Piibli saladustest. “Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale” (5Ms 29:28). Patu päritolu on ka üks “varjatud asi”, mis jääb mähituks teadmatusega. Patt esineb kõige esmalt saatana südames. Ta loodi täiusliku olendina, “… kuni sinus leiti ülekohut” (Hs 28:11-19).

Saatan heideti välja oma täiuslikkusest, kui ta tõstis oma tahte Jumala tahtest kõrgemale. Ta ütles viis korda “mina teen” (Js 14:12-17). See tema tahe Jumala tahte üle oli patt.

Arvatakse, et saatan oma loomise järel oli selle planeedi valitseja (1Ms 1:1) ja et ta langes omal soovil. Saatana langemise järel Maa muutus “tühjaks ja paljaks” (1Ms 1:2), kuid see polnud nii loodud. Arvatakse, et inglid, kes koos saatanaga loobusid oma esialgsest seisundist, tegid pattu.

Ülalöeldu ei kinnita, et saatan oli patu looja, kuid see näitab, et patt oli saatana südames enne inimese loomist.

 

JEESUS MUUTUB JUMALA SARNASEKS

LOE: Mt 17: 1–9

TAUSTAST: Mooses ja Eelija olid tahtnud Jumalat näha sadu aastaid enne seda sündmust, aga ei saanud selleks luba. Vana Testamendi järgi pidi Jumalat näinud patune surema. Nende kahe surma kohta vt. 5Ms 34:1–6 ja 2Kn 2:11.

1. salm. Mis tunne võis kolmel jüngril olla, kui Jeesus valis mäkkeronimisel just nemad oma kaaslasteks? Kujutage ette, kuidas nägi välja kõrgesse mäkke ronimine tolle aja varustusega?

2. salm. Kas sa oled kunagi soovinud, et saaksid näha Jumalat? Kui oled, siis millises olukorras? Miks just Jeesuse nägu ja riided muutusid? Miks tahtis Jumal näidata oma Poja jumalikku olemust patustele inimestele vähemalt ühel korral? Miks jüngrid ei surnud, kuigi nägid püha Jumalat?

3. salm. Miks pidi Jeesuse kirgastamise tunnistajateks olema ka kaks Vana Testamendi esindajat? Mõtelge, miks Jumal valis selleks just Moosese ja Eelija. Mis tunne neil võis olla näha Messiat, kelle tulekut nad olid ennustanud ja oodanud?

4. salm. Mis oli selles olukorras jüngrite meelest eriliselt hea? Kui sul on olnud nii hea vaimulik kogemus, et sa ei ole sugugi tahtnud pärast seda argipäeva tagasi pöörduda, siis räägi sellest teistele. Kuidas mõtles Peetrus, et nad võiksid sellest päevast alates elada kõrge mäe tipus?

5. salm. Mida pilv selles olukorras tähendas? Miks Jumal ei öelnud “kuulake tema sõna”, vaid “teda kuulake”? Võrdle seda situatsiooni olukorraga, mil Jumal andis kivist käsulauad Siinai mäel. Milline erinevus on nendes sündmustes?

6. salm. Peetrus oli hetk tagasi öelnud, et tal on hea olla. Mida ta nüüd kartis? Kas püha Jumala lähedal on olla hea või halb? Kumma Jeesusega on sinu meelest kergem asju ajada: kas sellega, kellel on puusepa riided, või sellega, kellel on jumaliku õiguse valge rüü?

7–9. salmid. Mis tähtsus oli sellel, et Jeesus puudutas oma jüngreid? Mis sa arvad, kas jüngrid olid kurvad või rõõmsad selle üle, et Mooses ja Eelija olid kadunud? Miks Jeesus ei tahtnud, et sellest räägitaks teistele, isegi mitte ülejäänud üheksale jüngrile?

 

RÕÕMUSÕNUM: Jeesus tuli alla kirgastusmäelt ja hakkas liikuma teise mäe, Kolgata, suunas. Seal pidi ta alasti surema, et ta võiks anda säravvalged riided meile, patustele.

Päeva Sõnum. Nr 42. 16. juuli – 22. juuli 2017

ISSANDA TEENISTUSES

29 nädal: 16. juuli – 22. juuli 2017

6. pühapäev pärast nelipüha

Juba varasel keskajal on apostlite Peetruse ja Pauluse päeva pühitsetud nende märtrisurma mälestuseks (peeterpaulipäev, 29. juuni). Nad hukati pärimuse kohaselt Roomas keiser Nero korraldatud vaenamiste ajal, 60. aastail. Kui luterlikus kirikus apostlite päevade tähistamine soikus, tõsteti peeterpaulipäeva piiblitekstid üle sellele pühapäevale.

Apostlite pühapäeval meenutatakse kõiki apostleid. Pühapäeva piiblilugemised räägivad apostlite kutsumisest ja jüngri ülesandest laiemalt. Kristus on meidki arvanud vääriliseks osalema Tema töös. Kuulekana Jumala sõnale saame meiegi osa uuest elust Kristuses. .

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud “evangeelse” survega isiklikule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liitutakse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimestele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu barjääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab kergesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastikuses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tundlik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inimesed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

* * *

 

USU SÜND ON IME

Pühapäev – 16. juuli. Apostlite pühapäev

Jeesus vastas Peetrusele: “Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed.” Mt 16:18,19

Meie usk on nüüd apostlite alusel, kuid nurgakivi koht kuulub Jeesusele endale (Ef 2:20). Ja sinna, kus inimesed nõnda tunnistavad, rajab Issand oma võitmatu koguduse. Filippuse Kaisareas tõotatud sai nelipühal tõeks. Seal, kus see tunnistus tõeliselt elab, seal võidab Issanda kogudus, tema kirik ka tänapäeval.

Ärme unustame tänasest kirjakohast kõige tähtsamat. Seal, kus on Issanda kogudus, on ka Issanda annid. Tervis, kodu, töövõime, igapäevane leib ja head inimesed meie ümber. Koguduse sõna, palve ja sakramendi osadus, igavene elu. Kuid sellest osasaamine on seotud tähtsaima Jumala anniga.

Jeesus ütleb: “Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”

Jeesus räägib siin pattude andeksandmisest, sest see on meie elu peamine probleem. Kui me elame pattude andeksandmisest ja pattude andeksandmises, siis ei ole meil ajalikus elus enam ühteki lahendamata probleemi. Mitte et me elaksime inimeste arusaamist mööda õnnelikku elu. Ei! Meie elu on võitlus, aga hea võitlus. Sest kui oleme osaduses elava Jumalaga, siis on ka igavene elu meie päralt.

Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi! (Lk 22:31-32). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4). Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus (1Kr 3:11).

Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas (Mt 18:18). Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud (Jh 20:23).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et keegi su uskmatuist sõpradest võiks hakata mõistma, kes Jeesus tegelikult on.

* * *

 

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 17. juuli

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Prohvet Jesaja räägib käskjalgadest, kes Iisraelile eksiili peatset lõppu kuulutasid. Kuna rahva ajalik vabanemine vangipõlvest on eeltähendus täilikust messiaanlikust õnnistusest, mille Kristus juutidele ja paganatele on valmistanud, siis on täiesti loomulik, et Kristus nüüdki oma saadikud välja läkitab, kogu maailmale õnnistust kuulutama. Nad peavad maailmas kuulutama seda, mida taevas tahab ja see on evangeelium, hea sõnum.

Heade sõnumite sisu peaks valmistama rõõmu nii kuulutajale kui kuulajale. Selle kaudu leiab inimene tee niisuguste võrratute hüvede juurde nagu pattude andeksandmine, rahu ja pühadus ning igavene elu. Evangeelium annab inimesele taas õiguse elada puhta hinge, ilusate mõtete ja pühade tunnetega. Ta annab inimesele vabaduse väljendada mõtteid nii, et inetud sõnad välja jäävad, ja õiguse elada nii, et inetud teod tegemata jäävad.

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused!
Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

* * *

 

ÄRA KARDA INIMENE

Teisipäev – 18. juuli

Issand rääkis Hesekielile: “Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jumal.” Hs 2:4

Hesekieli kutsuti saama prohvetiks omaenese rahvale, kes oli koos temaga eksiilis ning talle anti mitte kadestamisväärt ülesanne jutlustada just sellele kangekaelsele ning vastupanevale hulgale. Nagu näeme, oli Hesekielile antud sõnum täiesti hukkamõistev. Teda hoiatati ette, et nende sõnumite kuulutamine ei too talle kaasa positiivset reaktsiooni. Pigem muudab see tema elu otsekui elaks ta mürkmadude keskel! Pole siis ime, et Jumal tõotab muuta ta kõvasüdameliseks (Hs 3:8,9), samamoodi kui oli veidi enne teda teeninud prohvet Jeremia (Jr 1:18).

Hesekieli kutsumine ei olnud mingisse meelitavasse, eksootilisse maailma, nagu mõnikord misjonäride elulugudest võime lugeda. See oleks olnud liiga lihtne. Hesekieli kutsuti jääma seisma, jääma püsima ja jutlustama oma sõpradele, naabritele ning sugulastele.

Jeesus kutsub ka meid oma jüngriteks ning tunnistajaiks, kus iganes me oleme ning tõotab anda meile kogu vajaliku vaimse varustuse. Ja nii nagu oli Jeesusel ja tema jüngritel, on ka meil kohtumõistmise sõnum, mida kuulutada koos lootusesõnumiga (vt ka Hb 9:27,28; 2Kr 5:10,11; Rm 2:12–16). Meil kõigil on mingil tasandil vaja teenida ka Hesekieli kombel. Kui Jumala käsi puudutab meie elu, siis mõjutab see meid väga sügavalt.

Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne (Js 48:4). Issand! Kas su silmad siis tõe peale ei vaata? Sina lõid neid, aga nad ei tundnud valu; sina hävitasid neid, aga nad ei võtnud õpetust. Nad on teinud oma palged kaljust kõvemaks, nad keelduvad pöördumast (Jr 5:3). Jeesus ütles aga neile: “Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu” (Mk 10:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta Jumala kutsumisi oma elus. Kas ja kuidas oled neile vastanud?

* * *

 

KIVID JA NURGAKIVI

Kolmapäev – 19. juuli

Te olete ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Ef 2:20

Apostel Paulus näeb meid, usklikke, kui elavaid kive, keda kujundab ja töötleb Jumal ise nii, et kokkuliidetuna moodustame võimsa vaimuliku hoone. Me kõik vajame puhastamist, kujundamist, teravate nukkide eemaldamist või silumist, et üldse kokku sobida. Ja kui Jumal meid niimoodi vormib, leiame oma paiga ümbritsedes Jeesust, kes on Nurgakivi.

Selle hoone ühe osa moodustavad ka apostlid ja prohvetid, kes olid täidetud ja juhitud Vaimust. Kuna nad võtsid Jumala sõna vastu, uskusid seda ja tunnistasid sellest, hakkasid nad püstitama ehitist, mida teised (ja ka meie) peavad edasi ehitama.

Kristus Jeesus on just see, kes annab hoonele selle olemuse ning hoiab kõike koos (Kl 1:15-20).

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kõige kaunima hoone peale mida kunagi näinud oled. Meenuta selle ilu ja au….

* * *

 

VASTUTUS ON INIMESEL

Neljapäev – 20. juuli

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Sellest hetkest alates, mil Jeesus kutsus juute meeleparandusele ja usu juurde, langes vastutus neile. Kui Peetrus nelipühi päevil ja apostlid hiljem maailma läksid, jäi vastutus neile, kes evangeeliumi kuulsid. Juudid ei jäänud usu õnnistusest ilma mitte Jumala äravalimise, vaid oma uskmata südame tõttu. Jumala äravalimisplaan hõlmas oma avaruses kogu maailma. Juudid ise jätsid oma maa sellest ilma.

Meie maal on evangeeliumi kuulutatud juba mitu sajandit. Kõigil tõeotsijail on olnud võimalik seda leida. Kui mõni on arvanud, et ta hoiab end meelega Jumala sõnast eemale ja pääseb niiviisi vastutusest, siis ta eksib. Teda võiks võrrelda õpilasega, kes jätab kooli minemata, kuna kardab halba hinnet saada. Kord tuleb tal oma puudumistest aru anda. Ka ei paranda see tema hinnet. Teadmatus, mis tuleneb meie endi süüst, ei vähenda vastutust.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

* * *

 

JUMALA SUURUS

Reede – 21. juuli

Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

Tänase psalmi märksõnadeks on kiitus ja ülistus. Läbi kogu psalmi kordub mõte Jumala kiitmisest – Tema rahvas räägib Tema aust ja tegudest.

Psalmi autor Taavet ülistab Jumalat iga päev, kuid ta on veendunud, et kogu Jumala rahvas räägib Temast ja Ta tegudest. Sedasama oleme meiegi Tema rahva liikmetena kutsutud tegema.

Kas minugi südamest tõuseb esile niisugune tänu ja rõõm nagu Taavetil? Kas olen koos Jumala rahvaga tunnistaja ja räägin Tema suurtest tegudest? “Et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.” (Ps 145:12)

Kui palju on meie ümber täna inimesi, kes elavad andestamatuses, kibestunult ja lootusetuses ega aimagi, et Jumal on armuline ja halastaja. Viigem neile hea sõnum armastavast Jumalast, kes tahab ja suudab aidata. Kui oleme ise kogenud seda, kuidas Issand aitab meid meie suurtes ja väikestes muredes, siis kuidas võiksime seda vaid endale hoida? Kui palju enam vajavad meie kaasinimesed teadmist, et kõik ei lõpe selle elu materiaalsusega – Jumala riik on igavene ja Tema valitseb selle üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine peab olema ka meie usuteekonna igapäevane osa. Miks või kuidas tõstad sina Teda täna kõrgeks?

* * *

 

ELU KRISTUSES

Laupäev – 22. juuli

Madlipäev ehk Issanda õpilase
Maarja Magdaleena mälestuspäev

Te ei ole nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakond-sed. Ef 2:19

Selle kirjakohaga pöördub apostel Paulus konkreetselt efeslaste poole, et kõnelda veel muutustest nende staatuses ja seisundis.

Enne olid nad “ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas” (Ef 2:12). Jumala lepingurahva jaoks olid nad võõrad ja majalised, st inimesed, kes võisid küll elada nendega külg külje kõrval samal maal, kel endal aga maad ei olnud ning kellel olid vaid võrdlemisi pinnapealsed kodanikuõigused.

Selline oli nende endine seisund, kuid nüüd enam see polnud nii. Apostel väidab, et nad on nüüd kodakondsed koos Jumala rahvaga. Nüüd kristlastena kuuluvad nad Jumala rahva hulka võrdväärsetel alustel. Neil on veelgi suurem lähedus Jumalaga ning üksteisega. Kõik on Jumala lapsed usu läbi Kristuses Jeesuses (Gl 3:26), moodustades sedasi ühtse perekonna kui hoone. “Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme.” (Hb 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida me saaksime teha, et uued kristlased saaksid uhkusega kuuluda Jumala rahva hulka?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu vili.

“Aga Vaimu vili on armastus” (Gl 5:22). Üksnes armastuses elades võime me täita Jumala tahet oma elus. Usklik peab saama inspireeritud, valitsetud ja juhitud armastuse poolt (2Kr 5:14). Ilma Vaimu viljata – armastuseta – me oleme vaid religioosne kumin (1Kr 13:1).

“Vaimu vili on armastus,” ja see avaldub rõõmus, rahus, pikkas meeles, lahkuses, headuses, ustavuses, tasaduses, enesevalitsuses.

Rõõm on armastuse tugevus.

Rahu on armastuse julgeolek.

Pikk meel on armastuse vastupidavus.

Lahkus on armastuse eluviis.

Headus on armastuse iseloom.

Ustavus on armastuse usaldus.

Tasadus on armastuse alandlikkus.

Enesevalitsemine on armastuse võit.

“Selliste vastu ei ole käsk.”

Püha Vaimu poolt kontrollitud inimene ei vaja käsku, mis sunniksteda õiget elu elama. Vaimuga täidetud elu saladus peitub pühendumises Jumalale (Rm 12:1,2). Pane kõik altarile ja Püha Vaim täidab sinu südame Jumala armastusega (Rm 5:5).

PEETRUS TUNNISTAB JEESUSE KRISTUSEKS

LOE: Matteuse 16: 13–20

TAUSTAST: Uue Testamendi tiitel “Kristus” tähendab sama kui “Messias” Vanas Testamendis, eesti keeles “võitud isik”. Kuningaid ja ülempreestreid võiti õliga, kui neid ametisse pühitseti.

1. Mida arvad väitest “igaüks saab õndsaks oma usu kaudu” tänase teksti põhjal (salmid 13–17)? Miks on kristluses usutunnistuse sisu otsustava tähtsusega asi?

2. Mida oleks sinu meelest olnud kõige kergem uskuda: kas seda, et Jeesus on prohvet Eelija (kes oli surnud 800 aastat tagasi), prohvet Jeremija (surnud 600 aastat tagasi), paar aastat varem tapetud Ristija Johannes või et ta on Kristus, Jumala Poeg? Kas sinu meelest võib kutsuda kristlasteks neid inimesi, kes vastavad 14. salmis toodud viisil? Miks?

3. Miks enamus inimesi sellel ajal ei mõistnud, et Jeesus on Kristus, Vanas Testamendis ettekuulutatud Messias – hoolimata kõigist tema tehtud imedest?

4. Kuidas võib leida inimene õige, päästva usu tänase teksti järgi (salm 17)?

5. Mis tunne võis Peetrusel olla, kui Jeesus nimetas ta kaljuks? Mõned arvavad, et Jeesus mõtles kalju all Peetrust ennast. Teised jälle usuvad, et kalju tähendas Peetruse usutunnistust 16. salmis. Mis sina arvad?

6. Mida tähendab sinu meelest 19. salm? Mis on taevariigi võtmed? Kelle käes nad tänapäeval on?

Päeva Sõnum. Nr 41. 9.-21. juuli 2017

HALASTAGE!

Nr. 41. 28 nädal: 9. juuli – 15. juuli 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Inimese asi ei ole oma ligimest hukka mõista, sest üksnes Jumalal on õigus kohut mõista. Meid kutsutakse üksteisele andestama ning edendama õiglust ja headust. Me kuulume patuste inimeste kirikusse, kes elab Jumala andeksandmisest.

Meelespeetav kirjakoht: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

Kandke üksteise koormaid! See on ülim käsk. Ilma selleta on viljakandmine tarbetu, pikapeale saab see muutuda ainult eneseimetluseks ja egotsentrismiks. See on enesepettus, millest Paulus räägib järgmises salmis. “Sest kui keegi arvab enese midagi olevat, olemata aga midagi, see petab iseennast.” (Gl 6:3) Aga väljapoole suundudes, teiste vajadusi märgates ja neid aidata püüdes on meie tööl tõeline tasu. Gl 6:9 salm ütleb, et omal ajal saame kindlasti lõigata, kui me enne ära ei tüdi või ära ei nõrke.

Uut indu annab sageli teadmine, et oled midagi hästi korda saatnud. Seepärast on hea oma tegemised ise “läbi katsuda” ja seejärel “üksi iseendas” sellest “kiidelda” – tunda rõõmu tehtud tööst. “Aga igaüks katsugu läbi oma töö ja siis ta võib kiidelda üksi iseendas, mitte teistele” (Gl 6:4). Teiste ees kiitlemine tekitaks kadedust ja riidu. Inimesed kipuvad teisi lahterdama nende saavutuste järgi. Ometi on igaühel kanda oma koorem. Ei saa ühe mõõdupuuga hinnata sportlasi, kes jooksevad võidu ühel 10-kilone, teisel 50-kilone kott turjal. Õige mõõtmine tuleb hiljem. Seepärast külvakem head mitte inimeste tunnustust oodates, vaid pigem tehkem Jumalale nähtavaid heategusid. “Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu” (Gl 6:8). Sest see aeg siin maailmas saab kunagi otsa. “Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!” (Gl 6:9).

Eelkõige on aga loomulik, et kanname hoolt oma koguduse eest, s.t Kristuse ihu eest, kuhu ka ise kuulume. “Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!” (G 6:10). Salmid Gl 6:1 ja 6 harmoneeruvad Jeesuse ütlusega: “Õppige minust…” (Mt 11:29).

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

* * *

 

SÜÜDI, AGA MITTE HUKKAMÕISTETUD!

Pühapäev – 9. juuli

Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” Jh 8:11

Seda ütlust, nii iseloomlikku “Kristuse tasadusele ja leebusele” (vt 2Kr 10:1), on võimalik mõista vääriti. Jeesus ei vihja, et naise patule võib vaadata läbi sõrmede või et pattu võib kergesti andestada, ilma et kantakse selle karistust. Vastupidi, Jeesus ise kavatses kanda patu karistust – mitte ainult selle naise pattude karistust, vaid ka tema süüdistajate pattude karistust, ja tegelikult kogu inimkonna pattude karistust, minnes naise ja tema süüdistajate asemel kurjategija surma. Seni aga annab ta sellele konkreetsele patustajale mõistmist Jh 1:17 toodud suuredt tõest: “Jumal andis Seaduse Moosese kaudu, kuid arm ja tõde on ilmunud Jeesus Kristuse kaudu.” ainult temas on halastus ja tõde koos; ainult temas annavad õigus ja rahu teineteisele suud (vt Ps 85:10).

Jeesus tegi selles loos midagi sellist, mis on aktuaalne ka tänapäeva diskussioonides abielust, lahutusest ja taasabiellumisest; ta vihjas selgesti, et Seaduse mehhaaniline ja karm täitmine, ükskõik kui kõrgete ideaalidega oleks tegemist, pole lõppude lõpuks parim viis suhtlemisel patuste kui isiksustega – eriti siis, kui süüdistajatel endil pole käed täiesti puhtad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millises eluvaldkonnas oled kõige teadlikum Jumalalt vastu võetud andeksandmisest? Kas su elus on veel alasid, kus vajaksid vabastamist? Pane need praegu palves Jumala ette.

* * *

 

LOOTUS ON JUMALA AND

Esmaspäev – 10. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

Lootus on Jumala and kõigile inimestele. Ka neile, kes Temast midagi ei tea, on Jumal pannud südamesse aimuse, et lootusetustki olukorrast on olemas väljapääs, et on olemas keegi, kes võib aidata. Seetõttu võitlevad nemadki hädas tavaliselt viimse hingetõmbeni ega anna alla, teadmatagi ise, millele nad loodavad.

Jumal ei taha, et keegi hukkuks, kui abi on käeulatuses (vt Ps 50:15), seepärast päästab Ta ka jumalakartmatuid nende südamesse pandud lootuse abil. Seda enam on põhjust Jumala poole hüüda neil, kes tunnevad Teda ja Tema tõotusi. Jumal ei jäta vastamata.

Lootus on Jumala and. Ta ootab, et me Tema ande teistega jagaksime.

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu, mil me kõigume ebaselguse ja lootusetuse vahel. Neid eraldab tihti vaid hetk. Siis tuleks meil ainult palvetada: “Issand, ma usun, aita mu uskmatust!” Mk 9:24

* * *

 

KUI KAUA VEEL?

Teisipäev – 11. juuli

Kui kaua Sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua Sa peidad oma palet mu eest? Ps 13:2

Nii küsivad kõik kannatajad. Isegi inimene, kes tunneb Jumalat, võib langeda meeleheitesse, kui kannatustel ei näi lõppu olevat. Mure rõhub südant, nii et seda on lausa füüsiliselt tunda ja päeva kõige raskem hetk on hommikune ärkamine – jälle seisavad ees tunnid täis hingevaeva.

Miks Jumal laseb mul niimoodi kannatada? Kas Ta siis ei näe minu olukorda? Kas Ta on oma palge minu eest peitnud? – need on hädasolija tüüpilised küsimused.

Kui Jumal peidab oma palge, siis ehmub kogu loodu (vt Ps 104:29) – “pale” on Piiblis Jumala armu väljendus. Kui Jumala arm meid ei kanna, oleme kerge saak oma vaenlastele – olgu need inimesed, olukorrad või hingevaenlase kiusatused. Küsimus “miks?” paneb proovile meie usu ja vastust leidmata võib meeleheide muutuda lausa surmahädaks.

Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? (Ps 77:8) Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? (Ha 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.” (Ps 4:9) Kiitkem Jumalat tema armastuse ja ustavuse pärast!

* * *

 

VÄÄRLOOTUS JUMALA PIKAMEELE ROHKUSELE

Kolmapäev – 12. juuli

Või suhtud sa üleolevalt Tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama? Rm 2:4

Iga juut teadis, et Jumal on nende rahvusega kannatlik olnud. Ja nõnda oli see olnud juba Egiptusest lahkumisest saadik. Käsuandmise puhul Siinail ütles Jumal: “Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest ” (2Ms 34:6). Jumal oli lubanud olla armuline ja ta pidas oma lubadust. Juudid tegid sellest väära järelduse. Nad arvasid, et Jumala kohtu alla lähevad ainult paganad, kuna Aabrahami järglased lähevad oma sünniõiguse alusel Messia riiki.

Paulus selgitab nüüd, et Jumala kannatlikkuse tõeline põhjus on see, et igal inimesel oleks aega meelt parandada. Kui me Jumalast antud aega meeleparanduseks ei kasuta, siis osutub see vaid Jumala viha kogumise ajaks. Sest Jumala kohus ei toimu rahvuse alusel, vaid eluviiside alusel. Heategija saab tasu sõltumata rahvusest ja kurjategija saab tasu samuti rahvusest sõltumata.

Meid võib päästa vaid üks meeleparandus. Meeleparandus on pöördumine, meelemuutmine, oma oma mõtetest ja teedest loobumine. Selleni tahab Jumal meid viia, aga mitte sundida. Seda ootab Jumal ja seda vajab inimene.

Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Ja meie Issanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. (2Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumala ees olles, et Ta ilmutaks sulle neid sinu elu alasid, kus peaksid midagi üles tunnistama ning andestust paluma.

* * *

 

LÕPETAGE KOHTUMÕISTMINE ÜKSTEISE ÜLE!

Neljapäev – 13. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Kohtumõistmine ja otsustamine teise õe-venna üle on rumal ja põlastusväärne, sest Jumal ise on ainus õige kohtumõistja. Kõik teisedki kohtumõistjad peavad kord tema kohtu ette ilmuma oma tegudest aru andma. Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumala ette ja iga keel teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja arusaamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me teame, et au tuleks anda Jumalale, aga väga tihti anname au inimesele endale. Jumalik au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et temalt saame oma jõu.

Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel! Aga õiglus jääb.

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: “Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande”. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle mõnda kitsaskohta, mis sul võib olla suhetes teistega, keda Jumal aktsepteerib. Palu, et Jumal aitaks sul neid omaks võtta, neisse südamlikult suhtuda ja nende eest hoolt kanda.

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 14. juuli

Ma tahan laulda Issandale, et Ta on mulle head teinud. Ps 13:6

Vaimulikus ahistuses paneb kristlane oma lootuse Jumala peale. “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.” (Ps 13:6)

Kui tahes kaua kiusatus ka ei kestaks, ei ole Jumal teda maha jätnud. Kristlane ei tohi lootust kaotada, ta palvetab: “Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?” (Ps 13:2) Aga ta palub oma ellu ka Jumala valgust. “Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale.” (Ps 13:4) Kartes suikumist vaimuliku surma unne kordab kristlane mõttes Jeesuse sõna: “Valvake!” Jeesuse ootamine ei ole asjatu. “Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!” (Mk 13:33–37)

Jumal kinnitab kristlast oma sõnaga: “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Jumal valgustab kristlase mõistust oma valgusega. Kiusatuses ei pea jääma üksi, saab tulla teiste kristlaste juurde ja koos nendega uurida Jumala sõna. Sõna tunnistab Jumala ustavusest ja armastusest. Jumal ei jäta maha.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millal viimati tajusid Jumala toimimist või suuri tegusid oma elus. Meenutama, mida Issand on su ellu toonud ning muuda need mälestused kiituseks.

* * *

 

ISEHAKANUD KOHTUNIK

Laupäev – 15. juuli

Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! Rm 2:1

Me ei ole teiste käitumisega nõus ja mõistame selle hukka. Aga ega me ise seepärast veel süütud ole. Nagu paganatel ei olnud mingisugust vabandust, et nad ilma Jumalata maailmas elasid, nii ei olnud ka juutidel ühtegi vabandust, et nad oma moraalses käitumises mitte paremad ei olnud kui paganad, kuigi neil moraalne otsustusvõime ei puudunud.

Tõsiasi, et nad teiste käitumist õigusega hukka mõistsid, tõendab, et nad suutsid hea ja kurja vahel vahet teha. Aga see, millele nad oma lootuse panid, nimelt ilmutatud Jumala käsule, mõistab nad hukka, sest nad ise selle järgi ei käi.

See kirjakoht näitab meile inimliku õiguse eksiteid juutide juures. Tühises ülbuses ei alistu nad mitte elavale Jumalale, vaid tahavad ise midagi olla. Endale sugereeritud tarkus on narrus, sugereeritud õigus aga silmakirjalikkus.

Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: “Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps!” (2Sm 12:5) Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! (Lk 6:37) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südametunnistus on kristlase õige elu kriteeriumiks.09

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu töö

Õpetades oma järelkäijaid Püha Vaimu saabumise osas, Jeesus ütles: “… teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta …” (Jh 16:7,8):

  1. toob selguse uskmatuse patu kohta (Jh 16:9)
  2. toob selguse, et Jeesus on Jumala õigus (Jh 16:10; Rm 10:3,4)
  3. toob inimestele selgust, et saatana võim on purustatud (Jh 16:11)
  4. sünnitab uskliku uuesti (Jh 3:5; Tt 3:5)
  5. elab uskliku südames (1Kr 6:19,20)
  6. pitseerib uskliku (Ef 1:13,14)
  7. ristib uskliku (Ap 1:5; 1Kr 12:13)
  8. täidab uskliku (Ef 5:18)
  9. annab usklikule väge (Ap 1)
  10. juhib usklikku (Gl 5:16-18)
  11. jagab usklikule vaimulikke andisid (1Kr 12:1-11)

Püha Vaim tuli nelipühapäeval, et olla Kogudusega, kuni tema aeg saab täis ja ta esitatakse Issandale Jeesusele tema tagasitulekul. Niisamuti nagu Jeesus Kristus lõpetas oma töö, mille ta pidi sooritama oma lihas, nii ka Püha Vaim lõpetab oma töö, mille ta pidi sooritama Koguduses.

 

JEESUS KOHTUNIKUNA

LOE: Johannese 8:1-11

TAUST: Moosese seaduse järgi pidi nii naise kui mehe, kes olid abielu rikkunud, kividega surnuks viskama (3Ms 20:10). Roomlased olid okupeeritud Iisraelis jätnud surmaotsuse tegemise ja täideviimise enda kontrolli alla.

1. Mis paneb inimese abielu rikkuma? Millist õnne ja muret võis “uus armastus” tuua selle naise ellu?

2. Mis võib olla kõige halvem selles olukorras, kui keegi tabatakse just abielu rikkumast? Mida võis naine mõelda oma armastajast pärast seda, kui see oli põgenenud? Mis võis tunduda sellele mehele, kes oli ilmselt ka ise abielus, kõige halvem selles olukorras?

3. Sel hommikul oli raske ka paljudel teistel asjasse puutuvatel inimestel. Mõelge, mis tundeid võis abielurikkumine ja ähvardav kividega surnuksviskamine äratada naise abikaasas, lastes, tema vanemates, kui need olid veel elus? Mida võisid tunda abielu rikkunud mehe abikaasa ja lapsed? Mil viisil mõjutab selline olukord asjassepuutuvate laste hingeelu?

4. Mida võis naine arvata Jeesusest sel ajal, kui teda tiriti tema ette (salmid 3-5)? Mida võis naine mõelda sel ajal oma teost?

5. Miks tõid juudid naise Jeesuse juurde, kuigi teadsid väga hästi, et surmaotsuse tegemine oli ainult roomlaste meelevallas? Miks ei ütelnud Jeesus “Mitte keegi teist ei tohi selle naise poole kivi visata,” vaid lausus hoopis 7b salmi sõnad?

6. Miks teie arvates lahkusid süüdistajad nimelt 9. salmis kirjeldatud järjekorras? Miks ei soovinud Jeesus jälgida, kuidas tema sõnad kuulajatele mõjuvad, vaid kummardus selle asemel midagi maa peale kirjutama?

7. Mis põhjusel oleks Jeesusel ja ainult temal olnud õigus mõista see naine surma? Miks ei toiminud Jeesus selles asjas Moosese seaduste järgi? Mis sai karistusest, mida see naine oleks pidanud kandma, kuna oli rikkunud nii paljude inimeste õnne?

8. Miks naine ei põgenenud ära sel ajal, kui Jeesus kirjutas uuesti maa peale, kuigi see oleks olnud võimalik (salmid 8-9)? Millal hakkas naine uskuma pattude andeksandmisesse?

9. Miks tahtis Jeesus öelda naisele ka 11. salmi sõnad? Jeesus lausub täna sinule 11.salmi sõnad. Mida need tähendavad sulle sinu praeguses eluolukorras?

 

Rõõmusõnum: Meil ei ole teada, mida kirjutas Jeesus liivale. Võibolla ta käitus kohtunikuna ja kirjutas esimesel korral üles seadusjärgse karistuse abielurikkumise eest – surmanuhtlus – lisades teisel korral sõnad “Mina kannan selle karistuse tema eest.”

Päeva Sõnum. Nr 40. 2. juuli – 8. juuli 2017

KADUNUD JA JÄLLE LEITUD

27 nädal: 2. juuli – 8. juuli 2017

4. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on inimese loonud ja andnud talle elu. Ta on meie taevase Isana meile väga lähedane. Inimene on loodud elama ühenduses Jumalaga ning see annab tema elule sisu ja sihi. Paraku on osa inimesi unustanud Jumala. Ilmselt on Jumal kurb, kui tema loodu teda unustab ja läheb oma teele, mis lõpuks viib inimese ebaõnnestumisele.

Siiski annab Jumal inimesele uue võimaluse pöörduda ja meelt parandada, tulla tagasi eluteele. Selleks saatis Jumal oma Poja siia maailma, et eksiteele läinu võiks tulla tagasi. Üha uuesti kutsub Jumal meid ja annab meile uusi võimalusi. Juba pattulangemisloos otsis Jumal Aadamat ja küsis, kus ta on. Nii otsib ta kadunud inimest ka nüüd. Kui kuuleme Jumala kutset ja vastame sellele jaatavalt, on taevariigis meist hea meel ning siis oleme leidnud oma elu sihi ja mõtte ning võime kord pääseda jumalariiki.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10

See lugu maalib meile värvika pildi elumuutvast mõjust mis kaasneb kohtumisel Jeesusega. Sakkeus on patusena hukkamõistetud ning kõik mis tal on selle asetab ta Jeesuse jalge ette. Ta ilmutab oma usu ehtsust tegudes, minnes palju kaugemale sellest mida käsk oleks nõudnud – ta vastas Jumala armukutsele otsustuskindla heldusega omalt poolt.

Me ei tohiks tähelepanemata jätta seda kõikeläbivat südame muutumist Jeesusega kohtumisest ning sellele järgnevaid praktilisi tegusid. Selle looga rõhutab Luukas, et tulev Jumalariik toob vältimatult kaasa radikaalse muutuse mis väljendub kõigepealt isiklikul tasandil – Jeesusega kooskõlas toimimises, aga sealt edasi muutunud väärtusssüsteemis, elustiilis, käitumises ning sotsiaalsetes suhetes. Jumalariik on ikka ja alati seotud totaalse isikliku muutumisega, kuid sellele järgnevad vältimatult ka sotsiaalsed, suhtetasandi ning isegi poliitilised muutused – juhul kui muudetud elud hakkavad rakendama kuningriigi väärtusi.

Just sellist “pöördumist” peaksime kogema ja nägema eneste ümber ka tänasel päeval.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

* * *

ISAKS SAAMINE

Pühapäev – 2. juuli

Kui poeg alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Lk 15:20

Kadunud poja” lugu (Lk 15:11-32) armastatakse, sest see näitab kuidas inimsüda reageerib sõnumile Jumala andestavast armastusest patuste vastu, mis on evangeeliumi peamine ajend.

Loo keskmes on peresuhted, ning see on meisterlikult kokkupandud kõnetamaks nurisevaid varisere ning kirjatundjaid, kes iial ei olnud Jumalast mõtelnud sellises võtmes. Juutidest kuulajatele meeldis see, kui madalale noorem poeg langes, saades sigade karjuseks. Meeleheites pöördus ta koju, olles täielikult teadlik sellest, et ta võidakse maatasa teha, kui ta sinna jõuab, sest ta ei olnud ainult solvanud oma isa, vaid ka rikkunud olulisi sotsiaalseid norme.

Kui hea, et ta isa tahtis talle vastu joosta, et poeg koju tuua enne, kui teised teda märkavad. Kui isa võttis poja vastu, oli poeg ohutus kohas. Religioossetel autoriteetidel, keda esindas vanem vend, ei olnud aega armastuseks ega vastuvõtuks, mis oli ennastohverdav ja tingimusteta.

Kuid Jumala armastus, nagu ka isa oma, oli eriline ja hinnaline. Olukorras, milles leidis end Jeesus, oli oluline mitte ainult näidata, et Jumal patused vastu võtab, vaid ka rõhutada, et kahetsevate patuste põlgajad tegutsevad vastu Isa tahtele ja südamele.

Selles loos on ka sõnum, mis võib kergesti jääda märkamata. Isa ütleb vanemale pojale (ja Jeesus variseridele): “Nüüd aga oli “tarvis” pidutseda …” (Lk 15:32). Sama sõnumit kasutatakse ka Sakkeuse loos, üsna sarnases kontekstis: ” … täna “pean” ma jääma sinu kotta!” ütles Jeesus (Lk 19:5). Nii tähendamissõnas kui ka päriselus on tähtis korraldad pidu iga kord, kui mõni patune tuleb Jumala juurde – selle läbi ootusega ette vaadates Jumalariigi suurele peole.

Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.” (Ilm 19:9) Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis (Mt 8:11).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle oma jumalapildi üle. Püüa mõista kui “lai ja pikk ja sügav ja kõrge” on Kristuse armastus. Palu, et võiksid kogeda armastust, “mis ületab iga tunnetuse” (Ef 3:18,19).

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 3. juuli

Pöördu mu poole, Issand, ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ps 25:16

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.

Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ning Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

KUST LEIDA TARKUST?

Teisipäev – 4. juuli

Issand, vägede Jumal, Issand on Tema nimi: Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat! Ho 12:6,7

Iisraellased on võtnud nõuks petta Jumalat, kuid selle valega on nad jõudnud hoopis enesepettuseni. Hoolimata prohveti hoiatusest, lootsid nad ikkagi maisele rikkusele, tehes lepinguid naaberriikidega. Jumal oli läkitanud tõe sõnumiga palju prohveteid enne ja pärast Hooseat, kuid rahvas ei hoolinud neist hoiatustest.

Kahtlemata peab paika ütlus, et Jumal on seesama eile, täna ja homme ning sama igavesed on ka Tema sõnad. Hästi teeb see, kes juhindub Issanda sõnadest ega looda maise tarkuse peale, sest see on asjatu vaev, mis võrdub tuule tagaajamisega tühjal väljal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas tunned mineviku õppetunde ajaloost nii hästi, et saad tõmmata paralleele olevikus aset leidvate sündmustega?

* * *

ÕIGEKSMÕISTMINE

Kolmapäev – 5. juuli

Sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk. Rm 4:5

Paulus ei mõtle, et õigeksmõistetud inimese elus pole õiguse tegusid, vaid rõhutab, et Jumal ei arvesta neid õigeksmõistmisel. See salm on niivõrd konkreetne, et iga tõsine otsija võiks leida siit vastuse õigeksmõistmise küsimusele.

Aabraham mõistetakse õigeks samadel alustel kui mis tahes jumalatu inimene. Kõigile patustele on vaid üksainus tee armust usu läbi. Joosua raamatust loeme (24:4), et Aabrahami kodus teeniti ebajumalaid. See tähendab, et tal ei olnud õiget Jumalat. Järelikult oli ta jumalatu. Alles hiljem tuli ta õigele usule, ja toimus see Jumala algatusel.

Usk “arvatakse” õigeks. Meie arvepidamises on puudujääk. Õigeksmõistmine ei toimu nõnda, et Jumal kannab Kristuse teened meie arvele, et meie puudujääki katta. Põhikapitaliks jääb ikkagi meie endi kapital. Jumal mõistab meid õigeks ainult siis, kui tunnistame end maksujõuetuks ja loodame üksnes sellele, mida Jumal Kristuse läbi meie heaks teeb. Siin antakse meile varandus pankroti alusel, siin tunnistatakse meid õigeks ainult süütunnistuse alusel. Säärane õigeksmõistmine pole pettus, vaid Jumala imetegu meie hüvanguks.

Piibel ei vastanda kunagi usku ja kõlbelisi tegusid, vaid usku ja käsutegusid. Usk ja kõlblus käivad Piiblis alati käsikäes.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda täna aega palves nende eest, kes näiliselt ei tunne Kristust üldse, et Jumal võiks nende eludesse külvata üllatusi ja ilmutusi.

* * *

JUMALA USTAVUS PÜSIB

Neljapäev – 6. juuli

Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga Su korraldusi! Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta Su käske! Ps 119:94,176

Jumal on kogu loodu pannud toimima imepärases harmoonias ja korrastatuses ja sellel on püsinud kõik ka tänapäevani – kõik selles Jumala süsteemis on “tema sulased” ehk need kes täidavad tema korraldusi. Ja nii järeldab psalmi autor, et ka tema enese püsimajäämine, kui osakese sellest loodust, sõltub otseselt Jumala seaduste järele käimisest. Imeline on see, et ka tänapäeval kui nii kõvahäälselt räägitakse ja toetutakse inimese poolt tehtud avastustele ja edusammudele teaduses – on viimselt ikkagi kõik meie ümber püsiv mitte sellest kui palju me mõistame loodust, vaid sellel, et Jumal on ustav ja tema hoiab oma loodut ülal oma sõna läbi. Ja nii ka meie elu õnnestumine või ebaõnnestumine on otseselt seotud Jumala sõna hoidmisega meie endi poolt – kuigi väliselt see alati nii ei paista.

Samas peavad mitmed tunnistama, et Jumala sõna pidamine, selle järgmine ei ole sugugi kerge ega lihtne argielus. Paljud ohkavad sisemiselt, sest neile tundub et valides Jumala sõna peavad nad loobuma mitmest muust heast. Kuidas leida siis Jumala sõna pidamises see rõõm?

Meile ei ole antud muud teed kui psalmi autori enese tee – süüvida Jumala sõnasse kogu oma olemusega, lubades sel mõjuda eneses, rakendades seda oma valikutes. Enne kui meie ei pühenda end täiel määral Jumala Sõna järgimisele – ei saa me kogeda ka selle täiellikku mõju. Ja see sõltub meist endist kui palju Jumalale oma elus ruumi anname.

Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju oma elus oled rajanud Jumala tõotustele? Palu, et Jumal tuletaks sulle meelde sulle antud tõotusi. Lugedes Piiblit võiksid pidevalt täiendada oma tõotuste varu ning saada sisemiselt tugevamaks.

* * *

OTSIGE JUMALAT, SEST TA ON LEITAV!

Reede – 7. juuli

Oma patu ma andsin Sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid Sina mu patu süüteo andeks. Ps 32:5

Tänane psalm toob selgelt esile erinevuse õigeksmõistetu ja patuse vahel. Jumala poolt õigeks mõistetud inimene ei pea kartma, et tema patte meenutatakse, sest need on “kinni kaetud”, mis piltlikus keeles väljendab täielikku andestust – meie patte ei ole siis Jumala silmis enam olemas (vt ka Ps 103:12). Andeksandmine tuleb ainult neile, kes on siirad Issanda ees.

Kui inimestel läheb halvasti, küsivad nad sageli: kas Jumal karistab mind? Mõnikord peab Jumal, soovides meid hukatusest hoida, kasutama kannatusi meie suunamiseks ja vormimiseks. Kuid silmas tuleb pidada ka seda, et alati ei ole tegemist Jumala otsese karistusega: üleastumistega kaasnevad enamasti süü- ja väljapääsmatuse tunne, mis võivad rõhuda isegi enam kui füüsiline valu. Jumala käsi on meie peal. Nii hea on teada, et ka valus ei ole Jumal meist kaugel ning meil maksab vaid ringi pöörata ja paluda, et saada Jumala abi osaliseks.

Samas võime ka endalt küsida: “Kas võib esineda aegu, mil Jumal ei ole leitav?” Ilmselt ei suuda inimene vahel Jumalat leida mitte seetõttu, et Tema kuhugi ära kaob, vaid inimsüdame võimetuse tõttu Jumalat tähele panna. Neile, kes Jumalaga elavad, on Ta pelgupaigaks, nõuandjaks ja rõõmutoojaks.

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. (Õp 28:13) Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled oma pattu ja süüd nimetanud õigete nimedega ning ka seda tunnistanud? Mine täna Jumala ette ja ütle kuuldava häälega: “Issand Jumal, ma olen teinud selle patu ja selle…”

* * *

ANDEKSANDMISE RÕÕM

Laupäev – 8. juuli

Issand ütleb: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

Enesemõistmise algus on tunda oma patusust. Meie ajastul ei peeta pattu enam tõsiseks asjaks. Mittekristlase jaoks puudub sel isegi kontseptsioon. Kahetseme asju mis kahjustavad meie isiklikke või ühiskondlikke huve, kuid neid ei peeta patuks selle sõna sisulises mõistes, mis tähendab püha Jumala seadmiste rikkumist (Rm 3:23). Isegi kristlased on kaasa tõmmatud taolisesse ajastu vaimsusesse. Meie põhimõtteliselt õige rõhuasteus Jumala armastusele ning halastusele, võib samas tekitada tunde, et andestust on võimalik alati saada – mis on tõsi – kuid ühtlasi võib nõrgeneda arusaamine sellest, mida sisuliselt tähendab püha Jumala vastu eksimine.

Taavetil taolisi illusioone ei olnud. Patt oli tõsine asi ning see tekitas Jumala ja tema vahele barjääri, millega möödapääsmatult tuli tegeleda (Ps 51:12). Süütunne oli nii tohutu, et see rõhus teda raskelt – tundetasandil aga ka lausa füüsiliselt. Tänapäeval vaadataks taolist süütunnet ebatervislikuna ning ebastabiilsusena, ometi on see loomulik tagajärg sisemisele äratundmisele, et meie teod on eraldanud meid eluallikast ning edasine tee viib järjest suuremasse nõtrusesse, valusse ning viimselt surma.

Eluallika juurde tagasitulek on aga hoopis teistsugune. Suutmatus mõista patu tegelikku mõju ja meelevalda omab veel üht, palju tumedamat külge – me kaotame teadmise andeksandmise õnnistusest. Kergendustunne, aktsepteerimise kogemus, imeline kogemus armust – kõik see on ära võetud. Kord aga taastatud, kogeme jumalikku kinnitust selle kohta, et kui usaldame oma teed täiesti Jumala kätte, leiame et Ta juhib meid kindlalt ning eksimatult õigel teel. Ja see, nagu psalmi autor märgib – on tõeline tarkus. Koos taolise andestuse tundmisega mis juhib meid järjest sügavamasse Jumala muutumatu armastuse kogemisse, tuleb sisemine rõõm, mida ei saa kustutada.

Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. (Ps 25:12) Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse. (Õp 4:11) Maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. (5Ms 11:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas miski on sinu ja Jumala vahel tänasel päeval? Midagi, mis takistab ja millega tuleks tegeleda? Kui nii, siis ära viivita.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patud Püha Vaimu vastu.

ee on väga tõsine teema, kuna Püha Vaim on Jumal ja niihästi usklikul kui mitteusklikul on oht patustada tema vastu. Olgu tema ise sulle abiks, kui sa kontrollid oma südant alljärgnevates punktides:

Püha Vaimu pilkamise patt (Mt 12:31,32). Seda pattu teevad mitteusklikud. Sageli seda pattu nimetatakse andestamatuks patuks. Sellele ei ole andestust. Jeesuse vaenlased tegid seda pattu, kui nad süüdistasid teda kurjade vaimude väljaajamises saatana abil (Mt 12:24). Jeesus ise ütles, et ta ajas Jumala Vaimuga (Mt 12:28).

Pühale Vaimule vastuseismise patt (Ap 7:51). Seda pattu teevad mitteusklikud hüljates Jeesuse Kristuse Issanda ja Päästja.

Püha Vaimu kurvastamise patt (Ef 4:30-32). Seda pattu teevad usklikud. Püha Vaim saab kurvastatud, kui meie elu ei ole kontrollitud tema poolt Kristuse auks.

Püha Vaimu kustutamise patt (1Ts 5:19). Seda pattu teevad usklikud, kui teatud patt on jäetud üles tunnistamata (1Jh 1:9; Js 59:1,2).

Pühale Vaimule valetamise patt (Ap 5:1-11). Ananiase ja Safiira patt seisnes petmises, mis sündis kadedusest. Nad püüdsid Jumalat pilgata (Gl 6:7).

Patt Püha Vaimu vastu on ühtlasi patt Jumala vastu, kuna Püha Vaim on Jumal.

KADUNUD POEG

LOE: Luuka 15:11-32

TAUSTAST: Lähis-Idas ei asu maja tavaliselt mitte eraldatult mäe otsas, vaid tiheda asustusega külatänava ääres. Ainus koht, kust näeb kaugele, on maja katus. Pane ka tähele, et Lähis-Idas auväärsed mehed ei jookse.

1. Miks ei olnud noorem poeg koduse eluga rahul, ehkki tal oli hea kodu ja hea isa? Kuidas sina oleksid isa asemel poja palvele vastanud?

2. Miks ei püüa Jumal takistada inimest, kes Tema juurest ära minna tahab?

3. Millist elu elas sinu arvates noorem poeg välismaal olles? Oli see õnnelik või mitte? Miks tahavad nii paljud inimesed tänapäeval sellist elu elada: suure hulga rahaga välismaal reisida, ilma et nad peaksid muretsema homse päeva pärast?

4. Siga on juutide jaoks ebapuhas loom. Mida võis see noormees tunda sellises olukorras, nagu kirjeldatakse salmides 14-16? Mis valikud olid noormehel selles olukorras? Millised valikud on sinul praeguses olukorras, kui mõtled oma suhtele Jumalaga?

5. Salmides 18-19 on kirjas noormehe patutunnistus. Millised olid tema patud taeva vastu? Miks ta kõigepealt need patud üles tunnistas? Millised olid tema patud isa vastu?

6. Millises olukorras kaldume mõtlema nagu kadunud poeg: “Ma ei ole enam väärt, et mind Jumala lapseks hüütaks” (salm 19)? Millal on inimene väärt, et teda Jumala lapseks hüütaks?

7. Miks ei öelnud poeg isale kõike seda, mida ta oli kavatsenud öelda (salmid 18-19 ja 21)?

8. Mida oli isa kõik need aastad teinud (salm 20)? Mis sa arvad, millal andestas isa pojale? Millal hakkas poeg isa armastust uskuma?

9. Kus on Jeesus ise selles tähendamissõnas?

1 2 3 5