Päeva Sõnum. nr. 24, 11. nädal. 12. – 18. märts 2017

PALVE JA USK

11. nädal: 12. – 18. märts 2017

Paastuaja 2. pühapäev. Reminiscere

Pühapäeva nimetus Reminiscere (“tuleta meelde”) tuleb psalmi antifonist (Ps 25:6). Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega liitusid palve ja usk.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Mõtle sõnadele: Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna ajaloos ei juhtu. Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastussse segavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teise vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. “Kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.” (Rm 5:9)

Nüüd peaks olema kerge uskuda Jumala armastust meie vastu. Suur töö on tehtud. Jumala Poeg on surnud meie eest, kui me alles patused olime. Kui palju lihtsam on nüüd uskuda seda, et elav Kristus meie eest hoolitseb ja suure päästmistöö võidukale lõpule viib!

Kristuse surm on ainulaadne ajaloosündmus.

* * *

ABIVAJAJA USU PUUDULIKKUS

Pühapäev – 12. veebruar

Jeesus ütleb: “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” Mk 9:23

Seda lauset tuleb tõlgendada Jeesuse õpetuse üldises valguses (vt ka Mk 10:27 ja 11:24). Need eksivad, kes arvavad, et usu kaudu võivad nad täita iga soovi, mis juhtub neile pähe tulema. Tunnustähe otsijate soovi (Mt 16:1) ja Sebedeuse poegade palve lükkas Jeesus tagasi (Mk 10:35-37). Needki eksivad, kes arvavad, et inimese usk on ta aitaja. Mõnigi on arvanud, et ei ole tähtis, keda või mida me usume. Tähtis olevat vaid usk ise.
Jeesus tahab öelda, et Jumalal on piiramatud abistamisvõimalused, kuid abi omandamine sõltub inimese usalduslikust koostööst Jumalaga. Me ei peaks “Jumalat kiusama” vastutustundetute “usupalvetega” selle saamiseks, mida me küll inimlikult soovime, aga ainult siis, kui see on ka Jumala tahe (Mk 14:36). See ei ole teoloogiline juuksekarva lõhkiajamine, vaid selles väljendub meie vajadus omada “Kristuse meelt”, mida annab Vaim. Samas on see hoiatus mitte võtta üht Pühakirja väidet teistest eraldi ega rajada selle alusele ülemeelikut palvet.

Peaks ehk veel hoiatama arvamise eest, nagu oleks julge pealehakkamine suure usu tunnus. Üheksal jüngril oli küll hea pealehakkamine, kuid nende puudus vaimulik jõud. Niisugune pealehakkamine võib vaid usku kahjustada.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui hüüame: “Tule Issand Jeesus!” alles siis tõuseb Kristus Pühakirja lehekülgedelt muutudes nähtavaks meie ususilmadele. Avades end talle, avame end tema Vaimule.

* * *

RASKED AJAD

Esmaspäev – 13. veebruar

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ps 25:6

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pööranud. Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päevast teise, ükskõik mis juhtuks. Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutumatust armastusest ning juhtimisest.
Psalmi keskelt leiame Taaveti tunnistuse: “Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile,
kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.” (Ps 25:10). Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsumusi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üks osa Püha Vaimu tööst on meile isiklikult meelde tuletada Jumala julgustusi või tõdesid.

* * *

PALVE KATSUMUSES

Teisipäev – 14. veebruar

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

KINDEL, ET SINUGA ON KÕIK HÄSTI?

Kolmapäev – 15. märts

Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks! 1Kr 10:12

Sa arvad, et oled piisavalt tugev ja see ülimuslik teadmine kaitseb sind eksimast? Ka Pauluse adressaadid Korintoses nägid endid kui “tugevaid” vastandudes “nõrkadele” – kellede südametunnistus ei lubanud neil ebajumalatele ohverdatud liha süüa (1Kr 8:7). Just seepärast hoiatab Paulus neid (ja ka meid): “Ole ettevaatlik!”. Pelgalt see, et sa tead midagi, ei pruugi sind hoida kõikide ülejäänute kombel kiusatusse langemast. Paulus illustreerib seda ohtlikku olukorda milles korintlased taolise upsakuse ja nipsakusega olid, näidetega Iisraeli ajaloost.

Nii nagu korintlased, oli ka Iisraeli rahvas (tugevad ja nõrgad üheskoos!) nautinud kõiki õnnistusi mis kuulusid neile Jumala rahva eesõigusena. Nad anti Moosese juhtimise ja hoole alla; Jumal kaitses neid imeliste sekkumiste läbi ning varustas igapäevaselt vajalikuga – ometi vaid 2 inimest nende hulgast, kes Egiptusest välja läksid, lõpetasid oma rännaku ka tõesti Tõotatud maal! (4Ms 14:30) Miks?

Sest testimise ja katsumuste aegadel olid ülejäänud lakanud usaldamast Jumalat ning Tema poolt neile antud juhte, ja pöördunud ebajumalate poole (2Ms 32:1-6). Patustamine vanas lepingus olles, tõi aga kaasa kohutavad tagajärjed (4Ms 25:1-9). Ja kuigi meie täna oleme kaitstud Kristuse verega, peaksime siiski meeles pidama, et ka Jumala uuel lepingul on kaks poolt.

“Tugevad, ” ütleb Paulus, “Vaadake ette!” Kiusatus on osa, mis kuulub inimeseksolemise juurde. Neile aga, kes on “nõrgad”, meenutab Paulus, Jumala ustavust. Kui me otsime seda, siis leiame ka välajpääsu. Jumal on ustav; meie osa on jääda ustavaks Temale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled silmitsi kiusatustega? Palu, et Jumal aitaks sul saada teadlikuks enda nõrkustest ning õppida toetuma Tema tugevusele.

* * *

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Neljapäev – 16. märts

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala helduse nägemine. Jumala helduse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvala, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südameid tõeliseks kahetsuspalveks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle viimase poole aasta peale – milliseid lubadusi oled Jumalale andnud, mis on poolele teel kuhugi kadunud? Aga viimase kümne päeva jooksul? Kiida Jumalat Tema ustavuse eest ning kuula, mida Ta sulle ütleb.

* * *

PATT JA PÄÄSTMINE

Reede – 17. märts

Ei jää ju häbisse ükski neist, kes Sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt Sinust loobuvad. Ps 25:3

Taaveti hirmude põhjusteks on kaks asja: vaenlased – oletatavalt vägagi reaalsed väljastpoolt tulevad hävitajad, teiseks, tema enese patu ja läbikukkumise kogemine. Ühel pool näeme usaldust ja kindlust, teisel pool aga Taaveti hirmu, et ta võib saada välja heidetud. Ühelt poolt teab Taavet et Jumal on armastav ja ustav; teisalt tunneb ta end ükiskuna ja rõhutuna.

Enamik meist ei pea iial oma elus vastu seisma sellist laadi välisvaenlasega nagu Taavetil vaja oli; meil võib olla ka väiksem oma isikliku patususe kogemine kui temal. Meie maailmas defineeritakse läbikukkumist teiste näitajate alusel; see pole niivõrd Jumala standarditele alla jäämine, kuivõrd ühiskonna ootustele mittevastamine. Kuid Taaveti usalduse ja kindluse allikas on Jumala ja Temaga sõlmitud lepingu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi, mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pana oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutumatus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

KÄIA KOOS JUMALAGA JA KOGEDA TEMA ARMASTUST NING LÄHEDUST.

Laupäev – 18. märts

Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda. 1Kr 10:13

Paulus kutsub meid üles saama teadlikuks sellest, kuidas me elame. Valede asjade ülistamine viib meid otse surma. Iisraeli rahva ajalugu on kui elav hoiatus korintlaste ja nüüd ka meie silme ees. Kristlastena teame, et oleme patused ning päästetud üksnes Jumala armust. Ja et me siinpoolsuses ei ole mitte täiuslikud, siis tuleb olla alati valvel, et ei tekiks illusiooni juba “päralejõudmisest”. Me ei tea sugugi kõike ja seepärast võime kergesti komistada ja langeda. Mis sünnib siis kui meid kiusatakse?

Kas Jumal jätab meid sel hetkel üksi, et tuleksime ise toime? Salm 13 väidab, et Jumal on ustav, et ta on alati meiega, soovib meid aidata ega ei luba meile osaks saada suuremat kiusatust kui suudame kanda. Seega, kui keegi on täna silmitsi kiusatustega, või ta olla kindel ühes: Jumal on ka praegu meiega.

Tema on ustav, kes soovib meid aidata. Ta ei saada me teele kiusatusi, mida me ei suudaks kanda ega lase meile tulla katsumisi, mis ületaksid meie jõu. Olge siis julgustatud, ärgem andkem alla, saagem julgeks!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul Püha Vaimu väes täna järgida Tema tahet, mitte pöörduma enese teedele!

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL

Piibel ilmutab meile Jumalat kui ainust, lõpmatut ja igavesti olemasolevat, kellel ei ole algust ega lõppu. Ta on kõigi asjade, nii materiaalse kui mittemateriaalse Looja ja Kandja. Ta on Kõrgeim isiksus-intellekt ja Universumi õiglane Valitseja. Ta on elu ning ainus eluallikas (Jh 5:26).
Inimene oma loomulikus olemuses ei või tunnetada Jumalat mõistuse kaudu. Naamalane Soofar küsib Iiobilt: “Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?” (Ii 11:7). Kuid “… Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused. Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu.” (1Kr 2:10,11)
Jumala isiksus võib avalduda meile ainult ilmutuse kaudu. Vanas Testamendis on ta ennast ilmutanud prohvetite läbi. Uues Testamendis aga ilmutab ta ennast oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu (Hb 1:1-3).