Päeva Sõnum. Nr. 25. veebruar – 3. märts 2018

PALVE JA USK

9. nädal: 25. veebruar – 3. märts 2018

Paastuaja 2. pühapäev. Reminiscere

Pühapäeva nimetus Reminiscere (“tuleta meelde”) tuleb psalmi antifonist (Ps 25:6). Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega liitusid palve ja usk.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna ajaloos ei juhtu. Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastussse segavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teise vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. “Kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.” (Rm 5:9)

Nüüd peaks olema kerge uskuda Jumala armastust meie vastu. Suur töö on tehtud. Jumala Poeg on surnud meie eest, kui me alles patused olime. Kui palju lihtsam on nüüd uskuda seda, et elav Kristus meie eest hoolitseb ja suure päästmistöö võidukale lõpule viib!

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, Sina tunned meie häda ja nõrkust paremini kui meie ise. Aita meid oma armastuse väega ja kinnita meid usus. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ANDEKSANDMINE JA HALASTUS

Pühapäev – 25. veebruar

Jeesus ütles Siimonale: “Seepärast on sellele naisele palju patte andeks antud, sest ta on pal-ju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.” Lk 7:47

Evangeeliumis on tegemist inimlike inimestega. Variser Siimon seisab meie ees tavalise mora-listina, patune naine aga tajub ja tunnistab, et on patune – ta on eksinud ja teinud valesti. Siin ei öelda küll, milles ta patt seisneb. Piisab ka sellest, et Jumal on andnud meile selged käsud. Siimon võis ilmeksimatult kinnitada: Mina ei ole varastanud, ma ei ole abielu rikkunud, ma ei ole valetanud, ma ei ole võtnud endale seda, mis kuulub ligimesele. Temagi on eksinud ja komistanud, aga ta ei ole teinud suurt pattu. Siimon on tähendamissõnas (Lk 7:41,42) see võlglane, kelle võlg oli suhteliselt väike.

Friedrich Heiler, 20. sajandi nimekaid usundiloolasi, on ütelnud, et moralist tunneb tegelikult ainult Jumala ühte poolt: Jumala pühadust, majesteetlikkust ja õiglust. Patune seevastu on Jumala olemusega sügavamalt kokku puutunud. Ta on kogenud Jumala halastavat armastust, mis otsib iga olendit – ka eksinut ja Jumalast võõrdunut. Niisugusele armastusele saab ta vastata ainult vastuarmastuse ja tänulikkusega. Siis ei ole see enam paljas aimus, et midagi niisugust võib olemas olla, vaid isiklik läbi elatud kogemus, mis inimest muudab.

Evangelist on tahtnud, et meiegi mõtleksime järele, kelle armastus Jumala vastu on olnud suur ja kellele on palju andeks antud. Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! (1Pt 5:5b).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal ilmutaks sulle su patud. Võta aega patukahetsuseks. Seejärel vasta Jumala tervendavale andestusele kiituse ja tänuga.

* * *

 

TAEVANE SIDE

Esmaspäev – 26. veebruar

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ps 25:6

Kas terve Jeesuse ristitee ei ole jutlus taevasest eestkostest, heldusest ja headusest, millega Jumal inimeste peale mõtleb? Kõikide inimeste peale ja kõikide aegade inimeste peale ajastutest ajas-tutesse.

Inimesed, kes sideme taevaga on avastanud, mõistavad imelist saladust, kuidas tagasi võita kindlustatud, turvalise ja kaitstud oleku. Kui need selle heaks peavad midagi tegema, siis mitte enamat kui tegi muistne Laulik oma vagaduses: ta pööras pilgu taeva poole ja palus, et Jumal mõtleks tema peale. Ta tahab, et see side oleks säilinud ja et ta tunneks, kuidas taevast hoovab tema igatsevasse südamesse rahu ja headus.

Inimesed, kes on katkestanud sideme taevaga, on kaotanud ka rahu. Nad on lootusetult kaotanud selle kaitstud oleku, turvalisuse ja julgustava tunde, millega võiksid vastu minna homsele päevale, kanda tänase päeva risti ja millega nad seisaksid kohkumata homse päeva vaevade ees, kui need peaksid teda tabama. Kui meie side taevaga on katkestatud, siis elame siin maa peal ilma kaitse, rõõmu ja lootuseta.

Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele. (Ps 103:17) Lustihäält ja rõõmuhäält, peigmehe häält ja pruudi häält, nende häält, kes ütlevad: “Tänage vägede Issandat, sest Issand on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, kes toovad tänuohvrit Issanda kotta. Sest ma pööran maa vangipõlve nõnda nagu muistegi, ütleb Issand. (Jr 33:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üks osa Püha Vaimu tööst on meile isiklikult meelde tuletada Jumala julgustusi või tõdesid.

* * *

 

JUMALA TEED JA MEIE RAJAD

Teisipäev – 27. veebruar

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Siin on meile hea eeskuju. Taavet ei arva, et Jumala teed on talle küllalt tuttavad vaid palub nende osas õpetust ja juhtimist. Ta ei arva ka, et see õpetus tuleb iseenesest elukäigus vaid palub ja ootab seda aktiivselt. Mida peaksime sellest palvest õppima, meie kristlastena?

Veel tasub tähele panna, et Taavet räägib Jumala teedest ja radadest mitmuses. Meie võime Jumala juhtimise kohta arvata, et seal on tegemist ühe ainsa teega mis inimesel tuleks leida. Aga kui jutt on mitte päästmisest vaid juhtimisest igapäeva elus, siis on kasulik teada et võib olemas olla mitu õiget teed mille vahel saab valida. Näiteks võib olla mitu ausat elukutset ja tööd, mis meile meeldivad. Siis võib enda jaoks teha meelepärasema valiku.

Eluteel Jumala juhtimisel võime teha vigu. Eksida teine kord paljugi kõrvale, aga kõige tähtsam on siiski leida uuesti õiged rajad ja jõuda kohale. Selles on Taaveti elu meile heaks eeskujuks.

Kuna me oleme eksijad, siis on hädavajalik palvetada, et Jumal õpetaks meid märkama ja tundma neid teeradasid ehk toimimisviise mis vastavad Tema tahtele. Enne kõike on selleks vaja tunda Jumala Sõna ehk Tõde. Jumal nimelt ei juhi kunagi inimest oma käske rikkuma.

Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastu-pidavust. Palveta, et ta oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates (Ps 27:14). Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

* * *

 

KIUSATUSTE EESMÄRGID

Kolmapäev – 28. veebruar

Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Jk 1:2,3

Põhjus, miks usklikud peaksid mitmesugustesse raskustesse sattudes rõõmuga reageerima, on selles, et need kiusatused on läbikatsumise vahend, mille abil Jumal täiustab nende usku. Kannatused on vahend, millega ebameeldivuste tules järele proovitud usk puhastatakse kõigest räbust ja muudetakse tugevaks. Mõte ei ole niisiis selles, nagu teeksid katsumused kindlaks, kas inimesel on usku või mitte. Pigem nad tugevdavad juba olemas olevat usku. Usklik peab vastama katsumustele rõõmuga, sest ta teab, et need toovad temas esile sügavama, tugevama ja kindlama usu.

Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. (Ap 5:41) Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda. (1Kr 10:13) Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. (1Pt 1:7) Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse. (Rm 5:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie usk ei toetu meile endile. Meie usule annab aluse Jumala armastuses teostunud Jeesuse lunastus.

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Neljapäev – 1. märts

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala helduse nägemine. Jumala helduse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvala, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südameid tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle viimase poole aasta peale – milliseid lubadusi oled Jumalale andnud, mis on poolele teel kuhugi kadunud? Aga viimase kümne päeva jooksul? Kiida Jumalat Tema ustavuse eest ning kuula, mida Ta sulle ütleb.

* * *

 

LOOTUS IGAL PÄEVAL

Reede – 2. märts

Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand! Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ps 25:7,8

See on ilus pöördumine Issanda poole, appelleerides Tema halastusele ja heldusele. Taavet palub siin sisuliselt: “Issand tuleta meelde milline oled Sina ja unusta milline olen mina. Kui Sa mulle mõtled, siis tee seda oma heldust mööda. Mitte vastavalt sellele mida ma olen teinud.” Taavet tunnistab oma patte ja palub, et Jumal need unustaks ning et Ta nende asemel peaks meeles oma hea-dust.

Taaveti suust sellist palvet lugeda on väga õpetlik ja trööstiv. Ta oli Jumala poolt eriliselt armastatud. Jumal laskis tema juhtimisel Iisraeli oma vaenlaste üle võitu saada ja tänu temale moodustus sellest rahvast paljudest suguharudest mõneks ajaks üks tervik. End kogu see Jumala õnnistus ei johtunud sellest, et Taavet oleks olnud eksimatu või patuta. Ta oli juba nooruses teinud patte, mis vaevasid teda veel aastakümneid hiljem. End Jumala arm on pattudest suurem ja sellest saab osa igaüks, kes oma patud tunnistab ja apelleerib Jeesuse Kristuse lunastusele. Sest Temas on kehastunud Jumala halastus.

Et sa mu vastu kirja paned kibedaid asju ja lased mind tasuda mu noorpõlve süütegusi. (Ii 13:26) Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged. Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane. (5Ms 32:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ka sinuga on olnud nii, et loodad Jumala peale ja inimesed naeravad sind välja?

* * *

 

TARKUS NÄEB KAUGEMALE

Laupäev – 3. märts

Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Jk 1:5

Miks räägib Jaakobus meile siin tarkuse palumisest? Esimene ja kõige üldisem mõtte sellega seoses on, et elus tuleb ette paljugi olukordi, kus me ei tea kuidas on kõige targem ja õigem tegutseda. Alati ei tarvitse isegi kohe teada milline võiks olla Jumala tahtmine antud olukorras. Sellisel juhul aga on Jaakobuse soovitus Jumala lastele, küsige nõu oma Taevaselt Isalt. Tehke seda sama moodi, nagu laps küsib oma maiselt isalt nõu või palub abi kui ta ise millegiga toime ei tule. Ja Jaakobus ütleb, et Isa annab nõu ehk tarkust hea meelega ja ilma küsimata, miks sa ise ei oska.

Piiblis räägitakse tarkusest mitmes eri tähenduses. Jeesuse kohta on öeldud, et Ta kasvas tarkuses (Lk 2:52). Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt (Ap 7:22). Neis kirjakohtades tähendab “tarkus” üldist koolitust ja õpetatust. Saalomoni tarkus aga väljendus oskuses lahendada praktilisi probleeme. Armuandide loetelus nimetakse ka tarkuse sõnu. Need tähendavad ilmselt eriolukordades tarvis minevat tarkust, mida Püha Vaim vajalikul hetkel usklikule annab. Selle kohta ütles Jeesus Luuka evangeeliumis järgmist: “Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta, sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.” (Lk 21:14,15)

Tarkuseks kutsutakse Piiblis ka oskust elada, mille abil inimene suudab rakendada oma tead-misi elus ette tulevates olukordades. Jaakobuse soovitus paluda tarkust on kindlasti seotud kiusatustesse sattumise teemaga, mida ta parajasti käsitleb. Just rasketes ja keerulistes olukordades ongi väga tähtis küsida Jumalalt nõu, et mitte otsustada ja toimida valesti. Siis oskab inimene pealegi näha katsumusi Jumala saadetud elu olukordadena, mille eesmärk on kinnitada teda usus ja lähendada Kristusele. Selline tarkus on Jumala and, mida tohib endale paluda.

Meie jaoks on eriti trööstiv Jaakobuse ütlus, et Jumal annab tarkust heldelt ega tee etteheiteid sellele, kes Temalt seda palub. Jumal ju teab, et meil pole sellist nägemisvõimet, millega näha otse kui kannatuste ja katsumuste taha. Seepärast me vajamegi Jumala tarkust ja seda Ta annab meile omas Sõnas. Mida enam me Tema Sõna uurime, seda sügavamalt hakkame Tema mõtteid mõistma. Sammuti võib Ta meile anda tarkust õige mõtte või ideena mis raskes olukorras õige suuna annab. Seda nimetakse ka inspiratsiooniks. See juures tuleb meeles pidada, et õige inspiratsioon ei ole kunagi Jumala kirjutatud Sõnaga vastuolus.

Siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind. (1Kn 3:12) Sest Issand annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja arukus. (Õp 2:6) Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust. (Tn 2:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Lugedes Kogujat, leiame mehe, kellel oli kõik, kuid kes samas suutis leida rahulduse vaid Jumalas, ning sedagi peale pikki eneseotsinguid. Jätkugu meil tarkust enda igapäevase elu tarvis!

* * *

Kasutatud allikad

• Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all. Tallinn: Logos, lk 143
• Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks. Tallinn: Logos, lk 223-224
• Moo, Douglas J. (2006) Jaakobuse kiri. Tallinn: Logos, 57-58
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Advendi sõnum (Ps 24:1-25:22); Tarkus näeb kaugemale (Jk 1:4-11). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 196-197
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 477

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018