Päeva Sõnum. Nr. 87. 27. mai – 2. juuni 2018

VARJATUD JUMAL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

1. pühapäev pärast nelipüha

Maailmas on väga palju asju, millest me aru ei suuda saada, sest meie mõistmine on piiratud. Jumala kolmainsus, millest kõneleb kolmainupüha, on üks selliseid. Jumal on inimesest nii palju erilisem, et meie meeled ei suuda temast aru saada. Jumal on niivõrd püha, et ükski patune inimene ei suuda teda tõlgendada ega ära seletada. Jumalat saab inimene kogeda vaid nii palju, kuivõrd Ju-mal end talle ilmutab.

Jumal on üks, aga ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb loojana, lunastajana ja pühitsejana. See, et Jumal on Isa, tähendab maailma loomist ja kõigele elu andmist. Ilma Jumalata pole selles maailmas midagi tekkinud. Iga inimhing on Jumala loodu ja kannab Isa ees vastutust.

Jeesus suri ristil inimeste pattude eest, et meie võiksime vabaks saada, see tähendab lunasta-mist, vabaks ostmist. Lunastus on märk Jumala armastusest ja hoolimisest.

Pühitsemine tähendab Püha Vaimu tööd meie juures, see tähendab inimese elu muutumist Ju-mala tahte kohaseks ja usus kasvamist. Jumal loob elu, päästab inimesi ja äratab inimsüdameis us-ku. Jumala tegevuse kaudu võime meie teda oma eluteel kogeda ja järgida.

Kui Jumal tahab, siis ta ilmutab ennast meile. Meil on vaja avatust, et kohtuda varjatud Juma-laga. Imeline on see tunne, kui Jumal meid elus puudutab ja varjatu saab lähedaseks.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Meil on looduses ilus ja rõõmus aeg, mil kevad ja suvi teine teisele vastu tulevad. Kuid veel tähtsam ja rõõmsam aeg on ristikogudusel omas kiriku aastas pühitseda: ka siin ulatavad kaks aega teine teisele vastu tulles kätt. Meie astume nüüd välja kiriku aasta esimesest poolest, mis meile oma suurte pühadega Jumala armu ja õnnistust rohkelt on pakkunud, ja alustame teist aasta poolt, kus meie oma eluga tõeks peame tegema, et meie mitte unustajad kuuljad ei ole olnud. Need kolm suurt püha, mis meil nüüd selja taga, on meile Jumala suurest armust tunnistust annud. Jõuluks kinkis meile taeva Isa oma armsa ja ainsa Poja. Jeesus Kristus, kes Suurel Reedel armastusest aetud kui Jumala Tall meie eest suri, andis meile Ülestõusmise pühal tunnistust, et Tema elu ja hukkamine-mata põlve surma ja hukatuse asemele meile on toonud. Nelipühal anti meile Püha Vaimu taevast, kes meid Isale ja Pojale eluasemeks valmistab; seesama Vaim jääb ka ise meie juurde igavesti. Oh seda Jumala armu ja õnnistust!

Täna pühitseme meie Kolmainu Jumala püha, mil meie kõiki neid heategemisi meeletuletame, mida Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim meile on jaganud ja ikka veel annab. Üks neist suurematest ar-mutegudest on meie Jumala lapseks saamine püha ristmise läbi. Eks see ole küll rõõmustav, et mitte üksnes Seeravid taevas Kolmainule püha, püha, püha! ei laula, vaid ka paljud siin maa peal, kelle südamed Jumala au tundmisega on täidetud. Võtame seda laulu siin hoolega ristikoguduses õppida ja oma jumalateenistusel laulda, et seda ükskord ka kõrgemas kooris võiksime ühes laulda Kolmai-nule igaveseks kiituseks.

Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lu-kustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõi-geväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

Palvetagem: Püha Kolmainu Jumal, Isa ja Poeg ja Püha Vaim, igavene Issand, Sind me kii-dame, austame ja täname, Sind me palume. Jaga meile oma jumalikku armu, nii et me Sinu olemuse müsteeriumi õigesti tunnistame, kristlikult elame, õndsalt lahkume ja pärast maist elu koos pühade inglite ja lunastatutega Sind taeva kirkuses teenime. Seal saame Sind palgest palgesse näha ja ülista-da Sind igavesti.

* * *

SÜÜDAKEM KÜÜNAL!

Pühapäev – 27. mai

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vai-mu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” Mt 28:19,20

Taevaminemise loos andis Jeesus jüngritele suure ülesande: minge ja pöörake usule kogu maailm! See näis olevat rumalaim ülesanne, mida jüngrid iial Temalt said. Kuid nende silmad po-leks mitte olnud pööratud Jeesuse poole, nad oleksid selle käsu ning ülesande kõrvale heitnud. Maa-ilm on täis vaenu nende vastu. Neid oli ju nii vähe ja näis, et nad tõesti ei suuda midagi korda saata. Kuid nad läksid siiski ja tegid parima.

Meie mõtleme sageli, et meie töö ja tegevus usulisel põllul pole tähtis. Minu osa on kirikus tähtsusetu. Kuid meie selline arvamine on vale. Igaüks võib olla ja on väga tähtis. Kes on end pü-hendanud tõele, võib muuta kogu maailma kursi valguse ja tõe suunas.

Jeesus löödi risti umbes aastal 30. Tema väheseid järelkäijaid võis siis üles lugeda sõrmede peal. Aastal 313 oli kristlus Rooma maailmariigi poolt tunnustatud kehtivaks usuks, kuigi ta oli seda püüdnud asjatult välja juurida. Täna on miljoneid kristlasi. Ka täna ütleb Kristus meile isiklikult: “Minge!”, sest uus pime paganlik ajastu võib jälle tulla meie üle. Kuid see aeg ei saa tulla, kui krist-lased lähevad ja süütavad küünla.

Elage Kristusele, töötage Temale kui elu Issandale! Meie ei suuda küll võita kogu maailma kristlusele ega valgustada kogu maailma teid, kuid me saame süüdata kristluseküünla seal, kuhu elu meid paigutab. Uskuge, lootke ja armastage, need on sädemed, mis valgustavad meie eneste elu ja ka meie ligimeste omi.

Ärge väsige, ärge heitke kristlusele käega kui lootusetule ja mõttetule ideele! Ärge kartke maailma pimedust. Mida pimedam see on, seda enam paistab meie usutuluke. Jääge ustavaks Kris-tusele, kellele me truudust ja Tema järelkäimist tõotasime! Tõotust, mille Kristus andis oma jüngri-tele, on kõigiga, kes teostavad oma eluga usku ja armastust ja kes Tema järel käimises paistavad kui küünlad. “Ja vaata, ütleb Issand, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nähes, kui vähe koguduse liikmed ja juhtkond oma eluga realiseerivad usku, on paljud inimesed kaotanud usu kirikusse. Mida oleme teinud, et neid tuua Kristuse juurde, seega ka kirikusse?

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et armastad meid, patuseid inimesi, ja tahad meile elus parimat. Täname, et oled ilmutanud meile oma armastust Isana, andes meile elu, Pojana päästes meid ja Püha Vaimuna andes meile selguse usu kohta. Tule meie südamesse ja muuda meie elu, et võiksime kogeda Sinu pühaduse suurust. Aamen.

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 28. mai

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mai-nib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõ-puks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukorras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on mei õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Pane kirja mõned asjad milles või kuidas Ta on sind õnnistanud sel nädalal ning täna Teda selle eest!

Palvetagem: Õnnista mu elu, õnnista mu tööd! Vaigista mu valu, valgusta mu teed! Käest mul kinni võta ja mind taluta, ära iial jäta Sa mind üksinda! Georg Kiviste

* * *

KÕIGEKÕRGEM EI ELA INIMESTE TEHTUD HOONETES

Teisipäev – 29. mai

Nõnda ütleb Issand: Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg. Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik? Js 66:1

Siin tuletatakse meile meelde, et Jumala ja inimeste vahel valitsevate tohutud erinevust. Sel-lest andis endale omal ajal aru kuningas Saalomon, kui ta ehitatud templit sisse õnnistades ütles: “Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.” (1Kn 8:27) Ometi ei ole pühakodade ehitamine mõt-tetu. Seal saab Jumalaga kohtuda sellest hoolimata, et ükski mõeldav ruum ei ole Tema jaoks küllal-daselt suur.

Ka Jesaja tuletab meelde, et Jumal ei vaja inimeselt midagi. Inimesed ei saa teha midagi niisu-gust, mida Jumal ise poleks neile enne andnud.

“Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand. (Ap 7:49)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kirik muutub peamiselt usuliste “kaupade” ja teenus-tega varustajaks, saab temast uskliku tarbimisharjumuste tugevdaja….ehk mitteteadlikult, kuid sellele vaatamata, peab selline lähenemine isiklikku vabadust ning vaieldamatut “õigust” valida, elu kõrgeimaks normiks. (Daniel Williams).

Palvetagem: Kogu universum ei mahuta Sind, ometigi mahud Sa minu väikesesse ellu ja kõnetad mind. Sellega muudad mind pühakojaks – ja kogu mu elu jumalateenistuseks. Marcus Hermen

* * *

ESMALT VAJAME LUNASTAVAT, TAASTAVAT ARMU

Kolmapäev – 30. mai

Kristuses on meil lunastus Tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine Tema armu rikkust mööda, millega Ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses. Ef 1:7,8

Kristuses on meil lunastus mitte ainult Tema kaudu, vaid elades Temas. “Ning mõistetakse õi-geks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24) kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.“ (Kl 1:14)

Vana Testamendi aegadel anti isikutele, kelle maa oli saanud teise omandiks, võimaluse maad välja osta ehk lunastada (3Ms 25:25-27,47-49; 4Ms 18:15). Veel enam – Iisrael ise oli tegelikult lu-nastatud rahvas. Iisraellased olid olnud orjad Egiptuses, hiljem aga oma patususe tõttu ka Babüloo-nias. Siiski oli Jumal nad lunastanud ning lunastuse kaudu oma rahvaks teinud. Lunastus seisneb põhiliselt kellegi teise omandiks saanud asja või isikut tagasiandmises või vabastamises.

Paulus mainib tänases kirjakohas, et lunastus teostati Tema [Kristuse] vere läbi ehk vabasta-mise vahend on ühtaegu ka vabaduse hind. Paasapühal seostati ohvrit rahva lunastamisega. Ent ena-miku vanaaja ohvrite peaeesmärk oli patu kõrvaldamine. Rahva mõttesse oli sügavalt jäädvustatud tõsiasi, et pattu ei saa kõvaldada kergesti. Patt nõuab ohvrit: “Ilma vere valamiseta ei ole andeks-andmist” (Hb 9:22). Kristus rahuldas Vana Testamendi ohvrisüsteemi kaudu osutatud vajaduse alati-seks. Tema surm tähendab, et veri on valatud patuohvriks; Tema surma võib nimetada ka patu kao-tuseks ning seega inimeste vabastamiseks patuorjusest. Seega annab ohver lunastusvahendi, milleks on üleastumiste andekssaamine. Patt orjastab inimese mõistuse, tahte ja kõik tema ihuliikmed, an-destus on aga vabadus.

Paulus väidab, et see andestus antakse Tema armu rikkust mööda. See arm ületab inimliku arusaamisvõime ning on lõpmatult kõrgem kõigist maistest varandustest. Jumal mitte ainult ei anneta oma rikkusest, vaid Tema rikkus on ka annetamise mõõduks. Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses. (Fl 4:19) Jumal on oma armu meile ülirikkalikuks teinud, otsekui ülevoolal allikas, mille varud on sügavad ja ammendamatud. Kuid samas vihjatakse tõsiasjale, et Jumala armu läbi oodatakse kristlase elus uut kvaliteeti. Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu. (1Ts 3:12)

Kristus annab inimesele võime näha suuri, igavesi tõdesid ja samal ajal lahendad oma prob-leemid hetk-hetkelt.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma suhetele lähedaste inimestega. Kuidas neid hoida?

Palvetagem: Et Jeesus üles tõusnud on suures aus ja väes, mind surma paeltest päästnud, siis mul on elu käes! Ei keegi süüdistada saa mind ja hukka mõista – mu Jeesus maksis kõik. Friedrich Adolf Lampe

* * *

KRISTLIKU ELU IDEAAL JA EESMÄRK ON TÄIELIK PÜHADUS

Neljapäev – 31. mai

Maarja külaskäigu päev

Tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud Tema palge ees armastuses. Ef 1:4

Et Jumala plaan ei pärine siit maa pealt, vaid taevast, ilmneb tõsiasjast, et see oli olemas enne maailma rajamist. Jumala valik on kõigi õnnistuste alus ja esmapõhjus. Õpetus jumalikust valikust läbib kogu Piiblit. Iisraeli ei valitud mingi teene pärast, vaid selleks, et olla vahendajaks Jumala iga-vese plaani täitumisel. Uues Testamendis kinnitatakse valikuprintsiipi, kui see ei piirdu enam ühe rahvusega; Efesose kirjas selgitatakse seda tõde hiljem üksikasjalikumalt. Õpetus valikust ehk ju-malikust ettemäärangust ei tõstatata kirjas vaieldava teemana. Seda ei vastandata inimliku tahteva-baduse enesestmõistetavale faktile. Jumala valik on paradoks, mida Uus Testamendis ei püütagi la-hendada; meie surelik mõistus ei suuda seda hoomata.

Paulus rõhutab nii Jumala majesteetlikku plaani kui ka meie vaba valikut. Jumal on võtnud ar-muevangeeliumi ja pakkunud seda kõigile. Kristlastel tuleb mõista, et nende usk rajaneb täielikult Jumala tööle; neil ei tule toetuda mingile ebakindlale alusele, mis peituks neis eneses. Kõik on Is-sanda töö ning see teostatakse kooskõlas Tema plaaniga, mis oli valmis enne maailma rajamist. Seepärast ei ole põhjust inimlikuks kiitlemiseks.

Jumal on meid valinud selleks, et oleksime pühad ja laitmatud Tema palge ees. Valik ei toimu lihtsalt päästeks, vaid pühaks eluks. “Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.” (Ef 2:10) Ju-mal on meid “määranud saama tema Poja näo sarnaseks” (Rm 8:29). Kristliku elu ideaal ja ees-märk on seepärast täielik pühadus, mida jaatuslikust aspektist väljendab pühendunud elu, eituslikust aga vabanemine kõigist puudustest. Kristlase elu peab olema laitmatu, mitte lihtsalt inimlike normi-de järgi, vaid Tema palge ees, kes on tunnistajaks kõigest, mida keegi teeb, mõtleb või ütleb.

Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. (Rm 8:29) Kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu. (2Tm 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu astronoom, kes uurib mõõtmatut öist taevalaotust, on Paulus hämmastanud Jumala armastuse suurusest ja laiusest. Ja nagu mikrobioloog, kes uurib elu mustreid väikseimas rakus, rõõmustab ta, kui intiimne ja isiklik see armastus võib olla. Nii mõõtma-tutes avarustes kui igas inimlapses: Jumal on armastus.

Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinu armu pärast rõõmustas Eliisabet koos Maarjaga ja tervitas teda kui Issanda ema. Vaata armuga meie peale, et meiegi ülistaksime üheskoos Maarjaga Sinu püha nime ja rõõmuga võtaksime vastu tema Poega, meie Päästjat, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 1. juuni

Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem Tema palge ette tänamisega, hõisakem Temale kiituslauludega! Ps 95:1,2

Näib, nagu oleks käesolev kutse adresseeritud palverändurite rongkäigule, mis lähenes temp-lile. Rändurite read olid alles puudulikult korrastatud. Ühed vestlesid oma kõrval kõndijatega, teised laulsid, kolmandad hõiskasid ja neljandad astusid argliku sammuga. Nüüd, kui läheneti templi vära-vatele, oli vaja korda luua. Mõni leviit hüüdis: Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitu-sega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! (Ps 100:4) Uue seaduse usklikele ei ole see võõras. Apostel kutsub meid pidama oma jumalateenistusi “viisakalt ja korra järgi”, “sest Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal” (1Kr 14:33,40).

Tulgem Tema palge ette. Me vajame seda üleskutset, sest mõnigi palvetaja kardab Jumala ette ilmuda. Teekonnal kirikusse võib juhtuda mõndagi. Mõni tühine sõna või pahandav vahejuhtum võib rikkuda meie vaimuliku valmisoleku sel määral, et kirikusse saabudes tunneme hirmu Jumala ees. Sellepärast vajavad palvetajad juba kirikuteel õiget ettevalmistust. Me saame vaikselt julgusta-da oma kõrval kõndijat: “Tulgem Tema palge ette tänamisega!” Sest Ta on seda väärt. Ärgem unus-tagem Tema heategemist!

Toome Temale ka oma kiituslaulu. Apostel ütleb: “Laulge Issandale!” (Kl 3:16) Kardan, et meie laul on üsna sageli adresseeritud Issanda asemel inimeste kõrvadele. Sellepärast on vaja aeg-ajalt meenutada, et me laul on tõeliselt mõeldud Jumalale.

Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale! (5Ms 32:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me ei saa jätta homseni lahendamatuid kahtlusi ja tunnis-tamata patte. Täna ootab Jumal meid oma armulikkuses, et me vastaksime Tema häälele. Püüa ava-da oma süda ja meel Temale just praegu, nii ausalt, kui sa oled suuteline.

Palvetagem: Ma tahan Sinu armust laulda, nii kaua kui veel liigub keel, ja tänuohvreid Sulle tuua, kui minu süda tuksub veel! Kui vaikib viimaks minu keel, siis kiidan õhates Sind veel. Johann Mentzer

* * *

OLLES USKUNUD, MEID PITSEERITI

Laupäev – 2. juuni

Kristuses olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangee-liumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga. Ef 1:13

Rahvad olid võetud Jumala plaani, kuna nad olid ära tundnud Jeesuse Kristusena. Seda üm-bermuutvat tunnetust kirjeldakse kahel viisil. Esiteks said nad kuulda tõe sõna, st Sõna, mis tõi neile tunnetuse ülimast reaalsusest, ilmutuse Jumalast Tema Pojas. Teiseks oli see tõde rõõmusõnum, evangeelum. Kuna tegu ei olnud ainult ilmutusega, vaid ka sõnumiga Jumala armastusest, halastu-sest patuse inimkonna vastu, Tema päästest. “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub.” (Rm 1:16)

Sõna kuulmine on oluline, kuna üksnes kuuldes saadakse tunnetus evangeeliumi tõest. “Kui-das nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuu-lutajata?” (Rm 10:14) Kuulmine on aga kasutu, kui see ei tekita usku; üksnes usk on vahend, mille varal saab Jumala õnnistusi vastu võtta. Seega nii mittejuudid kui ka juudid, olles kuulnud ja saa-nud usklikuks, on kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga.

Antiikmaailmas oli pitser omaniku või millegi tähtsa asja saaja isiklik märk. Seega – nagu näiteks kirjas – eristas pitser tõelist võltsist. Pitser oli ühtlasi garantii, et pitseeritud asi oli puutuma-ta. Juudid pidasid pitseerimiseks ümberlõikamist (Rm 4:11). Kristlase pitser on Püha Vaim. Mille kogemine oma elus on kristlaste jaoks absoluutne tõend ning tõestab ka teistele nende usu tõelisust, andes seesmise veendumuse, et nad on Jumala lapsed. Usklike elus ilmnev Vaim on vaieldamatu märk Jumala tööst nende sees ja nende jaoks. Vaim on ka vahend, kelle kaudu kristlasi hoitakse “rikkumatuna” Issanda päevani.

Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäe-vani! (Ef 4:30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püha Vaim kindlustab sinu saatuse ja näitab sulle, milline see on. Tema on sinu tuleviku lõhn. Ava ennast Talle.

Palvetagem: Mu Halastaja, muret kanna, et halastuse sisse jään, ja Poja surma läbi anna, et surres Sinu juurde läen! Seal igavese rõõmuga Su halastusest kuulutan. Philipp Friedrich Hiller

* * *

Kasutatud allikad

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 42-43,44-45,47-48,53-54

  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 424

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Uus maa ja taevas (Js 65:17-66). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk77-79

  • Soom, Kaido. Varjatud Jumal. – Eesti Kirik (18.05.2016): http://www.eestikirik.ee/varjatud-jumal-5/

  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 390-391

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018