PÄEVA SÕNUM nr. 178

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JUMALA ARMASTUSE OHVRITEE

Pühapäev enne paastuaega

  1. nädal: 23. – 29. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, vaeslaste peale kogu maailmas,

kõigi vaevatute ja ülekohut kannatavate peale

ja kõigi peale, kes on kaotanud oma abikaasa.

 

Tänapäeva maailmas kipub üks inimese hindamise kriteerium olema tema edukus. Vaatame inimese perekonda, tööd, materiaalset olukorda ja kõike välist ning anname selle põhjal hinnangu. Kui ühel hetkel kogeme, et meil ei lähe kõik nii hästi, kui meie arvates peaks minema, siis küsime, miks Jumal küll seda lubab ja kuidas võib ta olla nii karm.

Tegelikult on olulisemad teised väärtused kui need, mida me oma elus sageli hindame. Aja-lugu ei meenuta olulisi isikuid ei nende rikkuse ega positsiooni pärast, vaid ikka selle pärast, mida need inimesed on teinud maailma muutmiseks ja millise panuse nad on andnud teiste hüvanguks. Sageli on see panus olnud seotud eneseohverdusega ja oma hetkekasust loobumisega. Näiteks ris-kisid kuulsad valitsejad sõdades oma eluga selleks, et hoida ja edendada oma riiki.

Usulises maailmaski on oluline see, mida inimene on valmis teiste heaks andma. Jeesus Juma-la Pojana oli valmis loobuma oma elust, et päästa inimkond patust. Ta alustas oma teekonda Jeruu-salemma, kus ootasid ees kannatused ja surm. Kristus oleks võinud jätta minemata, kuid Ta läks, sest see oli Tema missioon. Meiegi elus on oluline küsimus, mida oleme valmis andma teiste heaks, millest loobuma, et meist võiks jääda jälg siia maailma. (Soom 2017:8)

 

Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31

 

Jeesus kuulutab jüngritele juba kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusimst. Selleks, et nad harjuksid selle mõttega ja oleksid valmis ajaks, kui Jeesust enam nende juures pole. Kuid, nii nagu varasematelgi kordadel, ei mõista jüngrid ka nüüd Jeesuse kõnet tema peatsest surmast ja ülestõusmisest.

Ja ometi pole jüngrid selles ise süüdi. On öeldud, et “see sõna oli nende eest peidetud”. Jeesus ei olnud pahane ega kurb sellepärast, et jüngrid tema kõnet ei taibanud. Ta teadis, et see peabki nii-moodi olema. Nende aeg alles tuleb: siis kui nad näevad ülestõusnud Jeesust ja hakkavad kuulutust sellest maailma viima.

Mulle tundub, et alati on osa inimesi olnud sellised nagu Jeesuse 12 jüngrit. Nad teavad, et on mingil moel äravalitud ja Jumalale lähedased, sest nad liiguvad iga päev koos Jumalaga. Ja samas võib neil olla vähe usku. Palusid ju jüngridki kord Jeesust, et ta nende usku kasvataks (Lk 17:5j). Ja Jeesus vastas neile: “Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: “Juuri end üles ja istuta merre!” ja see kuulaks teie sõna.” Ometi ei põlga Jeesus jüngreid nende vä-hese usu pärast. Sest neil on oma ülesanne ja oma määratud tempo selle ülesande täitmiseks valmis-tudes. Kõiki, kes Jumalat otsivad ja tahavad Temaga koos käia, kasutab Jumal omal ajal ja omas ko-has. (Jaanson 2013)

 

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sinu oled oma elu ohverdanud, aga meie soovime oma elust kinni hoida ja end säästa. Me palume, võta meid kaasa oma teele, et me koos sinuga tõelise elu leiaksime. Sulle olgu ülistus ja au, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

SURRA, ET ELADA.

Pühapäev – 23. veebruar

Jeesus ütleb: “Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.” Jh 12:25

 

Tänane evangeelium viib meid paasapühade eelsesse ootusärevasse Jeruusalemma. Jeesus oli Betaanias teinud vägeva imeteo, neli päeva hauas olnud Laatsaruse surnust üles äratanud ja äsja vai-mustava rahvahulga hüüete saatel pühasse linna saabunud. Paljud tahavad teda isiklikult näha ja kas või tema kuuepalistust katsuda. Isegi mõned pühadeks Jeruusalemma saabunud kreeklased soovivad Jeesusega kohtuda. Jeesuse tegevusse kriitiliselt suhtunud variseride arvates jooksis nüüd juba kogu maailm tema järele.

Jeesus aga teadis, mis Teda ees ootab. Austuse asemel häbi, teotus, kannatus ja lõpuks surm. Rahva hetkeline vaimustus ja jüngrite kohatine mõistmatus ei saanud seda kuidagi enam väärata. Ta on sellest ehmunud ja ei tea, mida paluda. Tal on kihk öelda: Isa, päästa mind sellest tunnist! Aita mul see eksam ohutult sooritada! Täpselt samamoodi, nagu Ta palub mõne päeva pärast Ketsema-nis: Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära! Ometi taipab Jeesus nii siin kui Ketsemanis, et tund on tulnud. Enam ei ole tagasiteed. Nüüd saab Jumal Tema kuulekuse läbi oma nime kirgastada.

Tegemist on kohtutunniga selle maailma üle. Jeesuse ristisurmaga saab Aadama langemisega tekkinud olukord vastupidise suuna. Jumal ajas inimese Eedeni aiast sõnakuulmatuse tõttu välja, kuna ta oli kuuletunud selle maailma vürstile. Nüüd aga kihutatakse välja selle maailma vürst, kelle käes oli võim inimest hävitada ja inimkonda hukatusse saata.

Jeesuse kuulekuse tõttu ristil kaotab saatan oma ülemvõimu inimkonna üle. Kristus, esmalt ristile ja ristilt armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena Jumala juurde ülendatuna, tõmbab nüüd-sest magnetina enda poole kõik, kes Teda usus vastu võtavad.

Just seetõttu tohimegi oma elu siin maailmas kaotada, et seda surres võita. (Kukk 2011:4)

 

Kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu ja evan-geeliumi pärast, päästab selle. (Mk 8:35; vt ka Mt 10:39; Lk 9:24) Kes ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei või olla minu jünger. (Lk 14:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tänapäeval peaksid need, kes Jeesust järgida soovivad, vast enam kui kunagi varem sügavalt järele mõtlema Jeesuse standardite üle oma järgijatele. Kaalu Jee-suse nõudmisi ning oma isiklikku elu. Otsustav “ei!” ennasttäis autonoomiale; truudusetusele; ego vohamisele, riskide vältimisele või maandamisele; kiirele mängule ja kompromisside tegemisele tõega. “Jah!” – nõtrusele, ebatrendikale, enesele suremisele; risti kandmisele, paradoksidele. Ei ole kunagi liiga hilja iseennast ära salata ning paluda Issandat tuua meid tagasi poolelijäänud teele, teda järgmia. Aga ära palveta sellist palvet kergekäeliselt. Pauline Hoggarth

 

Palvetagem: Issand ma palun kõigi armsate eest, et nad saaksid sütitatud ja tuld täis, teostama Sinu tahet sõnakuulelikkuses ja radikaalses armastuses. Las nende igapäevaelu muutuda selle maa-ilma keskel, mis tooks ärkamist ja vabadust inimestele nende ümber. Palun, et nad elaksid julgelt Jumala sõna kohaselt. Ei jääks pelgalt teoreetikuteks, vaid tõeliseks soolaks, valguseks ja eeskujuks selles maailmas. Aamen. Ivo Unt

 

* * *

 

SINU KÄTTE MA ANNAN OMA VAIMU.

Esmaspäev – 24. veebruar

Iseseisvuspäev

Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3

Need ajad Taaveti elus, kus tal tuli elueest põgeneda Sauli eest, sööbisid nähtavasti alatiseks talle meelde. Siis leidis ta alatasa turvapaiga mägede koobastes ja massiivsetest kaljudest. Neid ku-jundeid kasutab ta nüüd ka Jumala kohta. Issand on kui kindel kalju ja kõikumatu mägilinnus, mis pakub põgenikule varju.

Meiegi vajame samasugust kaitset. Sellist mis ei kõiguks, kui ka meie komistame ja kukkume. Sellist, mis püsiks püsti suurimaski tormis. Sellist, mis päästaks ka surma küüsist. Ja selline kalju on meile Issand Jeesus Kristus. Tema on kalju, kes peab vastu ja kellele võib turvaliselt rajada kogu o-ma elu. Tegelikult ei olegi väga hullu, kui me vahel ka kõigume ja väriseme selle kalju varjus. Täht-saim on, et kalju ise on alati ühtviisi kindel ja turvaline. (PKK: Ps 30:1-31:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal annab andeks meie võlad, kui meie Teda palume, ja kaitseb meid kõige kurja vastu, et see meid Temast ei lahutaks. Johan Kõpp

 

Palvetagem: Püha Jumal, kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et me käik-sime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis on Sinule meelepärane. Aga üle kõige an-na meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja me teeniksime üksteist Sinu armastuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

PÖÖRDUME OMA KURJADELT TEEDELT, SEST MIKS PEAKSIME SUREMA.

Teisipäev – 25. veebruar

Vastlapäev

Issand ütleb: “Ma olen tähele pannud ja kuulnud: nad ei räägi õigust. Keegi neist ei kahetse oma kurjust, et ta mõtleks: “Mis ma olen teinud!”” Jr 8:6

 

Kui meie tänases kirjakohas annab Jeremia edasi sõnad: “Ma olen tähele pannud ja kuulnud: nad ei räägi õigust. Keegi neist ei kahetse oma kurjust, et ta mõtleks: “Mis ma olen teinud!””, siis pole põhjust arvata, nagu oleks Jumal otsinud pattu. Vastupidi – Ta on kõigest väest otsinud kahet-sust ja meeleparandust, Ta on kõigest väest otsinud võimalust andeks anda, kuid tulutult. Vähe sel-lest, et inimene ei tee õigust, Jumalal ei õnnestu leida sedagi hetke, mil inimene räägiks õigust. Ei rahvana ega üksikult.

Kõik saab alguse püha kadumisest. Kui jätame pühapäeva, pühad, sündimise ja ristimise päe-vad pühitsemata, siis kaob aukartus elu ees. Elu muutub väärtusetuks. Siis pole ime, et elatakse just-kui arvutimängus, kus paremal juhul saab tervist juurde osta, aga halvemal juhul tuleb jälle kõike otsast alata. Näiteks mõrvarlik käitumine liikluses või laste tapmine ema kõhus põhjendusel, et lap-se üleskasvatamine võib mõningaid ebamugavusi kaasa tuua. Kogu ühiskond laguneb koost, kui po-le enam püha.

Jah üsna palju on neid, kes ilmselt eneselegi oma tegudest aru andmata kutsuvad üles eetika ja moraali valdkonda puudutavas, mitte vahet tegema erinevate käitumismudelite või ideede vahel. Ka mitte püha ja ebapuhta vahel. Aga see on juba surm!

Kuid meie oleme kohustatud vahet tegema hea ja kurja vahel, õige ja vale vahel. Meil tuleb taas saada targemaks tuvidest ja kurgedest. Jumal on meid kutsunud ja seadnud vahtideks pühaduse müüridele (Js 62:6-7,10-12). Kuniks need müürid on murenenud ja maha kistud, tuleb meil väsima-tult palvetada. Kui need müürid on taastatud, tuleb meil müüride vahelt välja minna ja sillutada teed kogu rahvale, et kõik saaksid püha kindlusesse. (Nuga 2007:4)

 

Iisrael on kangekaelne otsekui kangekaelne lehm; kas Issand peaks neid nüüd karjatama na-gu tallekesi avaral karjamaal? (Ho 4:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes usub evangeeliumi Jeesusest, ei pruugi karta. Jeesuses puudutab meid Jumala päästev käsi, mis on tugevam kui kõik veevood ja tuleleegid. Pant ja lunara-ha, mida Jumal meie lunastuseks on andnud, on suurem kui saatana vägi. See lunaraha on Jeesuse veri, mis voolas Kolgata ristil. Uno Plank

 

Palvetagem: Issand! Üksnes Sinu peale saan ma lootma. Sina oled mulle rõõmuks ja Sina aitad mind. Sest ei ole ju kedagi teist kes mind võiks aidata ja kust mujalt ma seda rõõmu ikka oo-taksin ja otsiksin? Seepärast palun Sind – aita mind!

 

* * *

 

PATUKAHETSUS JA PAAST

Kolmapäev – 26. veebruar

Tuhkapäev. Paastuaja algus

Palvepäev

Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Jl 2:12

 

Jumal nõuab meilt meeleparandust. Aga kuidas tuleb inimene meeleparandusele? Jumal on lasknud inimeste ja inglite keeltega meid selleks kutsuda. Mõtelge kõigile jutlustele ja Jumala Sõna kuulutustele, mis on kostnud meie rahva keskel. Meil on pikk ja ilus armuaeg. Sel ajal Jumal ootab ja kannatab meiega. Prohvet ütleb: “Sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas hel-dusest” (Jl 2:13)

Aga kas tunneme oma armukatsumise aega? Kas sünnib muudatus ja murrang meie südames ja elus? Millal algab uus elu?

See algab inimese seespidise uuenemise läbi. Me peame võitma seespidi tagasi, mis oleme kaotanud välispidi. Sellest materiaalsest kaotusest tuleb otsida ja leida vaimset kasu. Prohvet Joel õpetab ja juhatab, kuidas sünnib seespidine uuenemine. See tähendab meeleparandust, paastumist ja palvet. Meeleparandus on loobumine endisest elust. See on suur ümberhindamine, jumalagajätt kõi-ge sellega, mis oli teisiti kui on õige Jumala ja inimeste ees. Paastumine tähendab südame puhas-tust ja pühitsust, et Kristus võiks selles aset leida ja elada. Palve tähendab alalist kontakti ja osasaa-mist Jumalaga.

Kui see sünnib, siis sünnib ka kaotusest võit. Me oleme kaotuste läbi saanud rikkamaks, ras-kuste läbi tugevamaks, lootustes rõõmsamaks. Me võime siis oma suurimas välises vaesuses kõne-leda suurimast seespidisest rikkusest, nagu apostel Paulus usub: “Kui vaesed, kes siiski paljusid rik-kaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10).

Ja siis ütleb Issanda Sõna: Jumal võtab oma rahvale armu anda. Siis ei vaata me mitte nuttes tagasi nagu Loti naine põleva Soodoma ja Gomorra poole. Ta jäi seisma paigale ja seisab seal täna-päevani soolasambana. Tugev Jumalas vaatab edasi. Ta vaatab julgesti ja lootusrikkalt tulevikku. Selliste julgete ja rõõmsate jumalalaste päralt on päikesepaisteline tulevik ajalikult ja igavesti. (Tä-heväli 1947:101,103j)

 

Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve (Jl 4:1)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa kingid meile neljakümne paastupäeva näol aja pöördu-miseks ja meeleparanduseks. Aita meid, et neid päevi pühitsedes võiksime usus kasvada ja Kristuse lunastustöö väge oma elus nähtavaks teha. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

ELU INVESTEERINGUD.

Neljapäev – 27. veebruar

Jeesus ütleb: “Kui te paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest ne-mad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist.” Mt 6:16

 

Paast on üks vaimse võitluse vahendeid selleks, et saavutada vaimseid väärtusi ja ülenduda läbi enese alandumise. Kõik me teame, et pole olemas kristlikku elu ilma katsumuste ja võitlusteta. Paast on seotud iga inimese isikliku usuvõitlusega. See tugevdab meie tahtejõudu ja elustab meis neid jõude, mis aitavad võitluses igavese pääsemise pärast.

Paast ei ole sugugi mõeldud selleks, et mitmekesistada toidusedelit, nagu tänapäeval mõnel pool ekslikult arvatakse. Paastu läbi täiustub ja paraneb inimeses kõik vaimne, kasvab ja täiustub sisemine headus. Paast on relv, millega on Jumal ise on meid relvastanud võitluses patu, ihade ja halbade tegude, rüvedate vaimude vastu. Siin on meile eeskujuks Kristus, kes enne oma esimest vastandumist saatanaga paastus kõrbes nelikümmend päeva ja ööd. Niisiis on meilegi seaduseks pidada kurjale vastupanuks võimsaimaks relvaks paastu.

Kuid Kristus ei näidanud mitte ainult oma eeskujuga, kui vajalik on paast, vaid ka oma sõna-dega selgitas selle jõudu, mis on kui päästev ja teovõimas ravim deemonite vastu. Kui deemonitest vaevatud inimene toodi Tema õpilaste palge ette, ei suutnud viimased rüvedat vaimu ära ajada. Jee-sus aga tegi seestunu terveks. Õpilased küsisid Jeesuselt: “Õpetaja, kuidas ei saanud meie seda dee-monit välja ajada?” Jeesus vastas neile: “See sugu ei saa paremaks muidu, kui paastu ja palve läbi”. (Mt 17:19,21)

Nii on Jeesuse sõnul paast meile teovõimsaks ravimiks ning ainulaadseks ja mitmekülgseks relvaks. Need, kes austasid paastu, võitsid kiusatused ning nende palved Jumala poole kandsid vilja. Keegi, kes viibib kõhuorjuses ei või vähimalgi määral maisest ülenduda ja väärtustada eneses Jumala pilti. Toob ju kõhuorjus endaga kaasa unisust, laiskust ja haigusi!

Niisiis pole paast ainult toidust loobumine, vaid ka täitmatute soovide piiramine ja patust hoi-dumine. Rohked näited ajaloost tõendavad meile, kuidas rikutud ja pahelistele inimestele said paas-tu läbi osaks suured muutused. Paastu kõrge eesmärk on piirata kirgesid, kurjust, viha, tagarääki-mist, valet ja sõnamurdlikkust.

Issand annab meile ka teada, millisel viisil me peame paastuma. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad, sest nad teevad oma palge näotumaks, et rah-vas näeks neid paastumas. Niisiis, mitte nagu variserid, silmatorkaval ja silmakirjalikul viisil, vaid meie hingele kasulikul viisil; salajas, et paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid Isale, kes on kõikjal ja näeb ka kõige salajasemaid asju. (Mõtisklusi paastust)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõbrad, Jeesus on täna meie keskel! Kui sa seda oma sü-dames tunned, siis täitku sind suur rõõm. Kui sa seda ei tunne, siis palveta ja paastu ja paranda meelt, et osadus Peigmehega taastuks! Joosep Tammo

 

Palvetagem: Isa, et Su armastusel pole otsa, siis tõstan ma julgesti lapse kombel käed Su poo-le. Aita mind, et saaksin kiita südamest Sind kogu oma elu. Nii ööd, kui päevad Sinu väes, kuni üks-kord jõuan taevasse – Igavesse ellu!

 

* * *

 

JUMALA ANDESTAV LOOMUS.

Reede – 28. veebruar

Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält, sinu kõrvad pan-gu tähele mu anumise häält! Ps 130:1,2

 

Oli aegu, kus Taavet kannatas ikka korralikult Jumala noomiva kepi all. Ta lausa kartis, et Ju-mal on ta hüljanud tema patu tõttu – mõte, mida ta ei suutnud taluda – mistõttu ta anus Issandat: “Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud mi-nu üle!” (Ps 69:16). Ehk teisisõnu ütles ta: “Issand, ära lase mul omadega nii põhja minna, et ma sealt enam välja ei saa!”

Taaveti palve muutus keset ta meeleheidet vägagi intensiivseks. Võime lugeda sellest mitmes eripaigus, kus ta hüüdis meeleheitlikult Jumala poole: “Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält!”

 

Paljude usklike jaoks tähendab põhja langemine lõppu. Nad saavad nii haaratud oma läbikuk-kumistest, et nad tunnevad end nii väärtusetutena ning mingi hetk omadega nii lõksus, et nad ei os-kagi enam abile loota. Jesajagi kirjutas sellistest usklikest: “Sina vilets, vintsutatu, trööstimatu!” (Js 54:11)

Osa kristlasi pahandab Jumala peale, kuna Ta ei liigu nende meelest piisavalt kiiresti. “Issand, kus Sa küll olid, kui ma Sind vajasin? Ma hüüdsin Su poole, kuid sa ei vastanud mulle. Ma olen vä-sinud ootamast, ilma nägemata mingeidki muutusi.” Paljud taolised usklikud lõpetavad lihtsalt püüdmise ja jäävadki oma patule alla. Teised langevad vaimse apaatia sisse, olles veendunud, et Jumal ei hooli neist enam. “Issand on mu maha jätnud, Jumal on mu unustanud” (Js 49:14).

 

Taavet tõusis oma sügavikest tänu sellele, et ta pidas meeles Jumala andestavat loomust. Peale kõiki oma nutmisi ja hüüdmisi Jumala ees, tunnistas Taavet: “Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks” (Ps 130:4) Püha Vaim hakkas ujutama üle ta vaimu mälestustega Jumala armust ja Isa andestavast loomusest.

Elades Issanda kartuses oleme me ka võimelised ütlema: “Ma tean, et mu Isa armastab mind ega hülga mind iial. Ta on alati valmis andestama mulle, kui Ta poole hüüan.” (Wilkerson 2018)

 

Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama! (Ps 69:2) Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! (Ps 5:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palve on meie jõuallikas. Palve on hingamine Jumalas, pal-ve tähendab usaldumist Jumalale. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Issand, Sa ei soorita tegusid minus ilma minuta, sest Sa on loonud ja kaitsnud mind, et teha minus tööd ja et ka mina teeks tööd koos Sinuga. Sa kõnetad teisi minu vahendusel, aitad vaeseid inimesi ja lohutad murelikke minu kaudu. Milline õnnistus, et just selle kaudu õpin ma armastama oma ligimest, saades selle kaudu rikkaks ja õnnistatuks. Tänu Sulle!

 

* * *

 

ÜHEST TULEB LOOBUDA, ET SAAVUTADA TEIST.

Laupäev – 29. veebruar

Jeesus ütleb: Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda. Mt 6:20,21

 

Selleks aardeks, mille väärtus jääb püsima kõigis maapealse elu ohtudes, on uus vahekord Ju-malaga, mille Jeesus inimestele on toonud. Kõik, mis sellesse vahekorda mahub ning inimelu tege-likkuses sellest võrsub, see on juba varandus, mida talletatakse taevas, Jumala juures ning Tema ees.

Kõik maapealsed, ainelised varad, on kaduva iseloomuga, alluvad ebakindluse ja kaduvuse seadusele: meil pole midagi, mida ei saaks ära võtta või mis oleks püsiv (Hb 10:34). Sellega mõiste-takse hukka nii ühekülgne praktiline materialism, mis inimelu mõtet otsib vaid aineliste hüvede omamises, kui ka abstraktne idealism, mis inimlikule vaimuloomingule osutab igavikulise tähen-duse. Jeesus ei jaga populaarses elufilosoofias levinud vaadet, mis pidas hinge- ja vaimuvarasid igavikulisteks. Ka need võisid minna kaduma, olles oma loomult muutlikud, ega saanud seetõttu olla inimlikule olemasolule vajalikuks orientiiriks.

Kogu küsimuse tuum seinebki selles, mis meid siin maailmas tegelikult valitseb – kas kaduv rikkus ning himu selle ja sellega kaasnevate hüvede järele või Jumal, kelle lastena meil on talletatud aarded taevasse. Kui meie aarded on seal, siis kuulub ka süda õigele peremehele – Jumalale. Kui meie süda kuulub Temale, siis on kogu meie elu põhisuund õige, liigub õige eesmärgi poole, üks-kõik, kas me siis sõidame uhkel luksusaurikul või viletsas paadis. Õige sadama majakas plingib meie ees oma igavikuvalgust ja näitab meile meie tõelist koduteed. (Salumaa 2001:191j)

 

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele ka-hanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:21,33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese eluteel on hargnemisi ja teelahkmeid. Nende juures tuleb teha valik. Tihti kahtleme suunavalikus või muudame seda, või lihtsalt kõnnime edasi peateel hargnemisi ignoreerides ja küsimata, kuhu see tee viib. Kohustus elu vastu aga nõuab, et peame oma eluteed käima avatud silmadega kindlate eesmärkide poole. Valiku tegemine teelahkmel on vajalik ning vältimatu. Seal tuleb ühest loobuda, et saavutada teist. Rein Neggo

 

Palvetagem: Issand, neid ande mida Sa kingid meile taevast ei suuda keegi ära rikkuda. Sa soovid meid päästa vaevast, et me hukka ei saaks. Et keegi ei saaks meile kahju ega kurja teha.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2020