Category Archives: Kirikuelu

Voldemar Ilja 100. sünniaastapäev

Hea kogudus,

13’ndal Novembril möödub sada aastat kunagise Nõmme Rahu koguduse õpetaja (aastatel 1978–1998) Voldemar Ilja sünnist. Mälestamiseks ja meenutamiseks koguneme pool kümme Hiiu-Rahu kalmistul kus puhkab Voldemar Ilja maine ihu. Sealt edasi suundume Nõmme Rahu kirikusse armulauaga jumalateenistusele kus jutlustab õpetaja titulaarpraost Eenok Haamer. Jumalateenistuse järgselt esitletakse Voldemar Ilja mälestusraamatut „Võrumaa metsast Eesti kirikusse“.

Kevadleer 2022

Tänasel Kolmainupühal oli, Nõmme Rahu kirikus ristimis- ja leeripüha.

Leerikooli lõpetas ja  leeritõotuse andis kaheksa vastset kogudusega liitunut.

Leerilastele palju õnnistust ja hoidmist!

Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim.” Jh 3:5-6

 

COVID-19 vaktsineerimise sõnumid eakate sihtrühmale

MIKS ON OLULINE VAKTSINEERIDA?

  • COVID-19 on tõsine haigus, mis on eriti ohtlik vanematele ja krooniliste haigustega inimestele. Vaktsineerimata jättes riskib vanemaealine väga tõsise haiguse, tüsistuste ja isegi surmaga. Koroonaviiruse ohtlikkus kasvab koos vanusega.
  • Nakatunud Eesti inimestest on haiglasse sattunud umbes iga teine üle 80-aastane, iga kolmas üle 70-aastane ja iga kuues üle 60-aastane.
  • Vaktsineerimata vanemad inimesed on pärast koroonaviiruse põdemist kõige sagedamini hädas pikaaegse tugeva nõrkuse ja hingamisprobleemidega. Need, kes enne said oma eluga iseseisvalt hakkama, pärast koroona põdemist sageli enam iseseisvalt hakkama ei saa.
  • Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.
  • Koroona saab kahjuks inimesed kätte ka siis, kui nad enda hinnangul kuskil eriti ei käi ja kellegagi ei kohtu. Piisab ühest kontaktist.
  • Võib juhtuda, et ka vaktsineeritud inimene haigestub koroonasse, kuid sel juhul põeb ta haigust üldjuhul kordades kergemalt. Vaktsineeritud eakad on haiglas üldjuhul lühemat aega kui nende vaktsineerimata eakaaslased.
  • On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb meie sekka ringlema. Seega vajame me kõik immuunkaitset, mille saab kõige ohutumalt just vaktsineerimise teel.
  • Uuringud on näidatud, et vaktsineeritud inimestelt on võimalik leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, samas kui vaktsineerimata inimene võib olla nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Seega, kui tahame kaitsta ka oma lähedasi, kellega kokku puutume – lapselapsed, keda vanavanemad hoiavad, lähedased, kes haiguse ajal abistavad – tasub kindlasti olla vaktsineeritud.
  • Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda vähem saab koroonaviirus levida ning seda vähem on tõsiseid haigestumisi.

 

MIDA ME TEAME VAKTSIINI KÕRVALTOIMETEST?

  • Nii nagu kõigil ravimitel, on ka COVID-19 vaktsiinidel kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda valu süstikohas ja väsimust, aga mis on päevaks-paariks tuikav õlavars ja väsimus võrreldes pika ja raske haigusega?
  • Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eestis on seni vaktsineerimise tõttu arstiabi vajanud 0,03% kaitsesüsti saanutest ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale.
  • Kui pelgate kõrvaltoimet, arutage seda kindlasti enne vaktsineerimist oma perearsti või -õega või helistage perearsti nõuandeliinil 1220.
  • Kui võrrelda kõrvaltoime ja viiruse ohtusid/ võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum. Näiteks, kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.
  • Kui tervis on nõrk, on vahe veelgi suurem. Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu.

 

KUS JA KUIDAS MA SAAN VAKTSINEERIDA?

  • Vaktsineerimisele saad aja kirja panna oma perearsti juures või helistades 1247. Seal antakse sulle ka lisainfot ja vastatakse küsimustele.
  • Vaktsineerida saad ka suuremate linnade apteekides. Palu oma lähedasi, tuttavaid või sotsiaaltöötajat, et nad sulle sobiva apteegi ja aja leiaksid.
  • Kui oled arvutikasutaja, saad vaktsineerimise kohta lugeda vaktsineeri.ee ja vaktsineerimiseks aja kirja panna ka www.digiregistratuur.ee. Apteegis vaktsineerimiseks leia apteek ja vajalik info  https://vaktsineeriapteegis.ee/.
  • Kui oled juba vaktsineeritud ja sellest on möödas pool aastat, kasuta kindlasti võimalust vaktsineerida ka kolmanda doosiga. Iisraeli andmeil väheneb 70+ vanusegrupis kaks nädalat pärast kolmandat vaktsiinidoosi nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja raske haigestumine peaaegu 20 korda.
    • Kolmanda doosi tegemiseks pöördu oma perearsti juurde. Soovi korral saad tõhustusdoosi teha ka vaktsineerimiskeskustes või eelregistreerimiseta vaktsineerimispunktides.
  • Lisaks koroonaviiruse levikule on lähenemas ka gripihooaeg. Väga oluline on, et inimesed kaitseks end vaktsineerimisega ka gripi vastu. Hooldekodude elanikele ja kõigile vanemaealistele 65+ on Eestis gripivaktsineerimine tasuta. Tasuta gripivaktsineerimist vanemaealistele pakuvad perearstid.
  • Kui vaktsineeritavale nii sobib, võib teha need kaks vaktsiini ka samal päeval.

30.05.2021 toimunud Nõmme Rahu Koguduse nõukogu valimised

30.05.2021 toimunud Nõmme Rahu Koguduse nõukogu valimistel valiti nõukogu liikmeteks Veiko Ilus, Andra Indrikson, Heikki Kebbinau, Esme Liive, Meelis Pirn, Liina Sander, Vaike Simmo, Aivard Sõerd, Tiit Tarve.

Nõukogu asendusliikmeteks valiti Henri Lend, Õie Tarve, Indrek Tiido.

Nõmme Rahu Koguduse juhatuse liikmeteks valiti Meelis Pirn (esimees), Andra Indrikson (aseesimees), Indrek Tiido, Heikki Kebbinau, Vaike Simmo.

Seoses juhatuse liikmeks valimisega peatasid Vaike Simmo ja Heikki Kebbinau oma liikmelisuse nõukogus. Nende asemel astusid nõukogu liikmetena ametisse asendusliikmed Henri Lend ja Õie Tarve.

Registreerimine Jõuluõhtu Jumalateenistusele

Hea kristlik vend ja õde!

Jumalateenistustel ja teistel usulistel talitustel on vajalik ruumi maksimaalse 50% täituvuse nõude ja 2+2 reegli järgimine. Tulenevalt sellest saab korraga kirikusaalis olla 125 inimest. Tagamaks koha koha, palume end ette registreerida endale sobivale teenistusele

 

Link registreerimiseks kella 12:00 jõuluõhtu Jumalateenistusele

https://www.eventbrite.com/e/kell-1200-jouluohtu-jumalateenistus-tickets-132506104325

 

Link registreerimiseks kella 14:00 jõuluõhtu Jumalateenistusele

https://www.eventbrite.com/e/kell-1400-jouluohtu-jumalateenistus-tickets-132506908731

 

Link registreerimiseks kella 18:00 jõuluõhtu Jumalateenistusele

https://www.eventbrite.com/e/kell-1800-jouluohtu-jumalateenistus-tickets-132507033103

Kristuse Ristimise Püha ehk esimene Pühapäeva peale ilmumispüha jutus

Andrea del Verrocchio – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=45635519

Armu ja rahu teile Jumalalt meie isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

 

Me oleme jõudnud nagu ka hea vend pastor Ove on meile täna tervituses kõnes juba ütles Kristuse Ristimise Pühasse ehk esimesse Pühapäeva peale ilmumispüha. Täna on just see päev millal me võiksime mõelda meie endi ristimispäevale või näiteks leeripäevale, kuna paljud inimesed on ristitud väikelapsena ning ristimist ei pruugi ise mäletada, küll aga on leeripäev juba teadliku elu samm. Nõndasamuti me võiksime mõelda ristimise üldisemale tähendusele. On ristimine just see mis ühendab meid Kristusega, tema kannatuste ja surmaga  aga nõnda samuti ka tema ülestõusmise ja võiduga.

On ka neid, kes on kuulnud kutset ise ja soovinud ristitud saada täiskasvanueas, teile on see päev ilmselt hästi meeles. Sest sõltumata sellest, kas vanemad oma lapsed kohe ristivad või toimub see täiskasvanuna,  teeb Jumal meis kõigis head tööd. Lihtsalt need kes avavad südame ja kuulevad kutset tulevad ise. Tulevad kiriku juurde täiskasvanud inimesena, teevad ise selle teadliku sammu.

Meie usuisa Martin Luther nägi Jeesuse ristimise püha tähtsama sündmusega kui Jeesuse sündimise päeva. Esmapilgul tundub see vahest natuke kummalisena, võib-olla isegi ootamatuna aga kui selle üle mõelda siis just see on kõige alus. Mis kasu on inimesele ainult sündimisest – elust kus puudub Jumala arm.

Martin Luther on väikeses katekismuses öelnud et ristimine toob pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb. Ta lisab sellele Jeesuse sõnad: Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka (Mk 16:16).

Just sellesama päästele jõudmise esimeseks sammuks on ristimine, lihtne sakrament mille läbi meid liidetakse osadusse Jeesusega. Just see ristimise kaudu saadud armu osadus on see mis kannab meid läbi kogu meie elu. See arm on kindel ka siis kui meie usk on ebakindel! Meil tuleb toetuda ristimisel saadud tõotusele, me ei pea tegelema meeleparandusega ainult oma jõul vaid kogu andestus tuleb meie Jumalalt. Püha Vaim aitab meil kitkuda välja isekuse ning kasvatab meis usku ja armastust.  Just ristimine on see, mis annab meile edasise julguse nii elus kui ka surmas. Jumala arm Kristuses ehk pattude andeksandmine on pääsemise eeldus igaühele meist. «Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.» (Rm 6:23)

 

Jeesus võrdleb usule tulekut ja ristiinimeseks saamist sünniga ülalt.  Johannese Evangeeliumis avab Jeesuse natuke seda meile oma kõnes Nikodeemosega  veelgi enam. „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Nikodeemos ütles talle: „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?” Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt! (Jh 3:3-7)

 

Usk ja uskumine on vaimne tasand. Ehk siis inimene siin maapeal ajutisena, ka siis kui elada saja aastaseks ja tegelikult ei ole midagi ilma vaimise küpsuseta. Me peame hästi kasutama aega siin, ent meie vaim on surematu ja selle sünniks, ei piisa vaid füüsilisest sündimisest. Selleks on vaja enamat, on vaja sündida vaimus ja ülalt. Võtta vastu risti vägi.

 

Nende eelnevalt kuuldud lausetega andis edasi evangelist Johannes meile sõnumi Jumala päästeplaanist – maailma suhtes. Päästeplaanist millest iga inimene on kutsutud osa saama. Nii lihtne või keeruline kui see meile tundub siis just ristimine on see esimene ja kõige olulisem samm, mis teeb meid taevase Isa lasteks ja kristliku kiriku liikmeteks.  Ristimise kaudu kutsub Jumal igaüht meist nimepidi enda omaks ja annab oma armu meile kõigile, ka vastsündinutele. Just selles sakramendi kaudu võetakse meid vastu Jumalariigi kodanikeks, kellele kingitakse Jumala armust igavene elu. Ristimine kohustab meid lootma Kristuse peale ja meid elama tema eeskuju järgi. Usk ei sünni meis aga ühepoolselt ja ülevalt, vaid sõltub meie endi valmidusest oma elu Jumala hoolde usaldada ja end tema teenimisele pühendada. Ehk siis ristimisele järgnevad teod, meie endi head teod ja armastuse viljad.

Mõtleme ka selle, miks pidi Jeesus Jumala pojana end ristida laskma? Teadupärast kuulutas Ristja Johannes Jordanil meeleparandusristimist. Ta ristis veega neid, kes kahetsesid oma senist elu ja tunnistasid oma pattu. Andes meeleparandajale armu ja pakkudes lepitust Jumalaga.  Jeesus Jumala pojana maailma saadetuna oli aga ilma patuta. Uues Testamendis me leiame mitmeid kohti, kus sellest kirjutatakse.  „sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.“ (Hb 4:16)  Või siis „Jumal on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)

 

Meil võib tekkida küsimus, peab tekkima, miks ometi pidi Jeesuse laskma end Johannesel koos patustega ristida? Siin tuleb aru saada, et selle ristimise läbi tehti Jeesus osaliseks kogu inimsoo pattudest. Hetkel kui Jeesus astus alla Jordani jõkke oli ta ilma patuta ja sealt väljudes kandis ta kogu inimkonna kõiki patte. „Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu, patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad“ (Hb 7:26) ristimis järgsest hetkest on Jeesus Jumala poolt salvitud – eraldatud, pühitsetud ja ametisse seatud.

Just sedasi mõistis Jeesus ise oma ristimist. Kinnitust sellele me saame Luuka evangeeliumi neljanda peatüki keskpaigast, kirjakohast kus kuidas Jeesus on hingamispäeval sünagoogis ja  kust ta loeb seal ette ka meile täna kuuldud kirjakohta Prohvet Jesaja raamatu 61 peatükist ja peale lugemist ta kinnitab kõigile kes seal sünagoogis olid, et „täna kuuldud kirjakoht on teie kuuldes täide läinud“ Nõnda samuti oleme ka meie, tavalised ristiinimesed, meie kõik oleme Jumala lapsed. Ristimises on meid ühendatud Kristusega nii, et me saame sama õigeteks. „Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.” (Gl 3:27)  Enne ristimist olime loomu poolest vaid lihalikud inimesed, ilma Jumala Vaimuta ja patu pärast hukka mõistetud, aga ristimises sünnitab Jumal meid vaimulikult oma lasteks ja taevariigi pärijateks koos Jeesusega.

 

Meie ise saame astuda selle esimese sammu ja sellest päevast alates oleme me koos elanud looja ja lunastajaga. Meie peame kindlal sammul astuma mööda head ja õiget teed, rada kus ei ole kohta halval, valel, kurjal ja õelal sõnal, teadlikult tehtud patusel teol.  Me peame kuulama, mida looja meilt ootab.  Mis on meie ülesanne?  On hea kui me seda teame, kui ei tea siis tuleb endilt küsida, kas meile ei ole seda veel ilmutatud, või pole meie seda tahtnud kuulda või ei ole tahtnud sellest lihtsalt aru saada.  Kõik edasine sõltub juba Jumalast.

Aamen

Koguduse diakon,

Marek Alveus

 

Foto “Andrea del Verrocchio või Leonardo da Vinci, Kristuse ristimine (u 1475). Firenze, Galleria degli Uffizi.”

Näidakem kogu eluga Jumala Talle poole

 

Kuidagi on nii, et igal advendi- ja jõuluajal on mõni kirjakoht või mõttekäik, mis saab eriliselt lähedaseks ja kõnekaks. Tänavu on minu jaoks olnud selleks Jumala Sõna Johannese evangeeliumi algusest – “Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29; samuti Jh 1:36, kus jüngrid kuulsid seda tunnistust ja läksid Jeesusega kaasa.)

 

Siin on olulist palju. Esmalt see, et Jeesus tuleb Johannese juurde ning selle peale tunnistab Johannes Tema Jumala Talleks, kes kannab ära maailma patu – kinnituseks endale ja tunnistuseks teistele. Jeesus on alati see, kes astub esimese sammu ning selles sammus on arm Teda märgata, ära tunda, järgida ja tunnistada. Kui inimene ise omast jõust ja tarkusest hakkab Jumala poole püüdlema või Temast midagi mõtlema ja arvama, siis on ees suure tõenäosusega ummiktee ja ebajumal. Tuleb aga Jumal oma Püha Vaimu kaudu meie juurde ning meil on armu Tema tulemisest rõõmu tunda, hakkavad muutuma nii meie süda kui elu. Siis saab kuulmisest kuulamine ning vaatamisest nägemine. Palugem nii peasaabuvatel pühadel kui igal päeval, et Ta ikka ja jälle võiks tulla meie patuste juurde, meile andestada ja meie elu uuendada.

 

Jeesuse kohta leiame piibliveergudelt vägagi erinevaid nimesid, mis ühel või teisel viisil ilmutavad Tema olemust, Tema teenimist ja selle eesmärki meie keskel. Ent üheks kaunimaks Jeesuse nimeks on “Jumala Tall”, milles peegelduvad mõlemad – Jumala Isa lõppematu armastus ja halastus ning Tema Poja lepitav ja lunastav ohvrisurm meie eest. Jah, Ta on Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa ja Rahuvürst ( Js 9:5), kuid eelkõige ohver maailma patu eest. Nii maailma patu eest, kui sinu ja minu patu eest ning süü pärast kõige isiklikumal viisil.

 

Võtta Jeesus vastu Petlemma süütu lapsena, samuti õpetaja ja heategijana, ei nõua meilt palju. Võtta Jeesus vastu aga sellena, kes Ta eelkõige ja päriselt on – Jumala Tall – selleks vajame Jumala erilist armu ja abi. Seda põhjusel, et Jumala Talle, Tema ohvri vastuvõtmine eeldab meilt loobumist igast vähemastki omaõiguse ja -õigustuse kübekesest, iseenda täiesti Issanda armu hoolde usaldamist.  Just see on aga meile väga raske, kohati lausa võimatu. Kui aga Jeesus tuleb ja Jumal heidab meile armu, siis saab see võimalikuks, sest Jumalas pole mingisugust võimatust. Seda on kogenud miljonid enne meid ja kogevad tänaselgi päeval koos meiega.

 

Andku Jumal meile tunda õnnistust ja rõõmu, mida leiame üksnes siis, kui me kogu oma elu, ka selle kõige pimedamad sopid ja lootusetumad tahud toome Kristuse ette ning laseme Kristusel, Jumala Tallel oma patud kanda. Enamgi veel, nagu tõlgib üks minu inglisekeelsetest lemmiktõlgetest New International Version – “Tema võtab ära maailma patu.” Ime saab veelgi suuremaks ja täiuslikumaks, kui selle sama Jumala Talle arm ja ohvrivägi teeb võimalikuks sellegi, et me oma igapäeva elus sureme patule ning tõuseme iga päeva alates ja otsas saades otsima Jumala tahet ja selle järele elama.

 

Samas seob Advendi ja jõuluaeg meid kuidagi erilisel viisi üksteisega. Loomulikult algab see side sealt, kus me ise saame esmalt seotud ja ühendatud Kristusega. Püha Ristija Johannes oli Jumalale väga lähedal, Ta oli Tema oma ning seepärast suutis Ta ka paljude südameid ja elusid Issanda poole pöörata. Johanneses evangeeliumist võime lugeda, kuidas Ristija tunnistus puudutas kahe Tema jüngri südameid nii, et nad läksid Jeesusega kaasa. Teame, et üks nendest oli Andreas, kes tõi ka Siimona, oma venna Issanda juurde.

 

Tema, kes on meie südamel ja südames, saab üsna pea teistegi omaks. Just sellisele rõõmsale Kristuse tunnistamisele Ristija Johannese viisil, kes näitas kogu oma elugua Jumala Talle poole, kutsub meid jõuluaeg. Me ei näita enesetele, sest meie ei saa kedagi paremaks teha, rääkimata lunastamisest. Paremaks teha ja lunastada, lepitada ja pühitseda ning kinkida meile igavene pärand oma Isa riigis suudab ainuüksi Jeesus Kristus. Parim, mida saame Jumala abiga teha, on ise kahaneda (Jh 3:30), et Tema võiks meis kasvada ja kuju võtta ning see ime ei jää tähelepanu ja mõjuta.

 

Tema on tulnud Jõululapsena ja tuleb taas taevapilvedel. Nende kahe tulemise vahel tahab Ta tänagi tulla Pühas Vaimus meie ellu oma rahu, rõõmu ja lootusega. Võtkem Ta rõõmu ja tänuga vastu! Ärgem hoidkem Teda vaid endale – näidakem oma elu, sõna ja teoga alati Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patud. Kus on pattude andeksandmine, seal on igavene elu ja õndsus nagu on seda öelnud Martin Luther.

 

Õnnistatud, taevase rõõmuga täidetud ning Jõululapse, Jumala Talle poole näitavast elust täidetud jõuluaega ja uut Issanda aastat 2020.

 

Ove Sander

1 2 3 5