Kategooria postitused

Kristuse Ristimise Püha ehk esimene Pühapäeva peale ilmumispüha jutus

Andrea del Verrocchio – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=45635519

Armu ja rahu teile Jumalalt meie isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

 

Me oleme jõudnud nagu ka hea vend pastor Ove on meile täna tervituses kõnes juba ütles Kristuse Ristimise Pühasse ehk esimesse Pühapäeva peale ilmumispüha. Täna on just see päev millal me võiksime mõelda meie endi ristimispäevale või näiteks leeripäevale, kuna paljud inimesed on ristitud väikelapsena ning ristimist ei pruugi ise mäletada, küll aga on leeripäev juba teadliku elu samm. Nõndasamuti me võiksime mõelda ristimise üldisemale tähendusele. On ristimine just see mis ühendab meid Kristusega, tema kannatuste ja surmaga  aga nõnda samuti ka tema ülestõusmise ja võiduga.

On ka neid, kes on kuulnud kutset ise ja soovinud ristitud saada täiskasvanueas, teile on see päev ilmselt hästi meeles. Sest sõltumata sellest, kas vanemad oma lapsed kohe ristivad või toimub see täiskasvanuna,  teeb Jumal meis kõigis head tööd. Lihtsalt need kes avavad südame ja kuulevad kutset tulevad ise. Tulevad kiriku juurde täiskasvanud inimesena, teevad ise selle teadliku sammu.

Meie usuisa Martin Luther nägi Jeesuse ristimise püha tähtsama sündmusega kui Jeesuse sündimise päeva. Esmapilgul tundub see vahest natuke kummalisena, võib-olla isegi ootamatuna aga kui selle üle mõelda siis just see on kõige alus. Mis kasu on inimesele ainult sündimisest – elust kus puudub Jumala arm.

Martin Luther on väikeses katekismuses öelnud et ristimine toob pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb. Ta lisab sellele Jeesuse sõnad: Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka (Mk 16:16).

Just sellesama päästele jõudmise esimeseks sammuks on ristimine, lihtne sakrament mille läbi meid liidetakse osadusse Jeesusega. Just see ristimise kaudu saadud armu osadus on see mis kannab meid läbi kogu meie elu. See arm on kindel ka siis kui meie usk on ebakindel! Meil tuleb toetuda ristimisel saadud tõotusele, me ei pea tegelema meeleparandusega ainult oma jõul vaid kogu andestus tuleb meie Jumalalt. Püha Vaim aitab meil kitkuda välja isekuse ning kasvatab meis usku ja armastust.  Just ristimine on see, mis annab meile edasise julguse nii elus kui ka surmas. Jumala arm Kristuses ehk pattude andeksandmine on pääsemise eeldus igaühele meist. «Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.» (Rm 6:23)

 

Jeesus võrdleb usule tulekut ja ristiinimeseks saamist sünniga ülalt.  Johannese Evangeeliumis avab Jeesuse natuke seda meile oma kõnes Nikodeemosega  veelgi enam. „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Nikodeemos ütles talle: „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?” Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt! (Jh 3:3-7)

 

Usk ja uskumine on vaimne tasand. Ehk siis inimene siin maapeal ajutisena, ka siis kui elada saja aastaseks ja tegelikult ei ole midagi ilma vaimise küpsuseta. Me peame hästi kasutama aega siin, ent meie vaim on surematu ja selle sünniks, ei piisa vaid füüsilisest sündimisest. Selleks on vaja enamat, on vaja sündida vaimus ja ülalt. Võtta vastu risti vägi.

 

Nende eelnevalt kuuldud lausetega andis edasi evangelist Johannes meile sõnumi Jumala päästeplaanist – maailma suhtes. Päästeplaanist millest iga inimene on kutsutud osa saama. Nii lihtne või keeruline kui see meile tundub siis just ristimine on see esimene ja kõige olulisem samm, mis teeb meid taevase Isa lasteks ja kristliku kiriku liikmeteks.  Ristimise kaudu kutsub Jumal igaüht meist nimepidi enda omaks ja annab oma armu meile kõigile, ka vastsündinutele. Just selles sakramendi kaudu võetakse meid vastu Jumalariigi kodanikeks, kellele kingitakse Jumala armust igavene elu. Ristimine kohustab meid lootma Kristuse peale ja meid elama tema eeskuju järgi. Usk ei sünni meis aga ühepoolselt ja ülevalt, vaid sõltub meie endi valmidusest oma elu Jumala hoolde usaldada ja end tema teenimisele pühendada. Ehk siis ristimisele järgnevad teod, meie endi head teod ja armastuse viljad.

Mõtleme ka selle, miks pidi Jeesus Jumala pojana end ristida laskma? Teadupärast kuulutas Ristja Johannes Jordanil meeleparandusristimist. Ta ristis veega neid, kes kahetsesid oma senist elu ja tunnistasid oma pattu. Andes meeleparandajale armu ja pakkudes lepitust Jumalaga.  Jeesus Jumala pojana maailma saadetuna oli aga ilma patuta. Uues Testamendis me leiame mitmeid kohti, kus sellest kirjutatakse.  „sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.“ (Hb 4:16)  Või siis „Jumal on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)

 

Meil võib tekkida küsimus, peab tekkima, miks ometi pidi Jeesuse laskma end Johannesel koos patustega ristida? Siin tuleb aru saada, et selle ristimise läbi tehti Jeesus osaliseks kogu inimsoo pattudest. Hetkel kui Jeesus astus alla Jordani jõkke oli ta ilma patuta ja sealt väljudes kandis ta kogu inimkonna kõiki patte. „Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu, patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad“ (Hb 7:26) ristimis järgsest hetkest on Jeesus Jumala poolt salvitud – eraldatud, pühitsetud ja ametisse seatud.

Just sedasi mõistis Jeesus ise oma ristimist. Kinnitust sellele me saame Luuka evangeeliumi neljanda peatüki keskpaigast, kirjakohast kus kuidas Jeesus on hingamispäeval sünagoogis ja  kust ta loeb seal ette ka meile täna kuuldud kirjakohta Prohvet Jesaja raamatu 61 peatükist ja peale lugemist ta kinnitab kõigile kes seal sünagoogis olid, et „täna kuuldud kirjakoht on teie kuuldes täide läinud“ Nõnda samuti oleme ka meie, tavalised ristiinimesed, meie kõik oleme Jumala lapsed. Ristimises on meid ühendatud Kristusega nii, et me saame sama õigeteks. „Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.” (Gl 3:27)  Enne ristimist olime loomu poolest vaid lihalikud inimesed, ilma Jumala Vaimuta ja patu pärast hukka mõistetud, aga ristimises sünnitab Jumal meid vaimulikult oma lasteks ja taevariigi pärijateks koos Jeesusega.

 

Meie ise saame astuda selle esimese sammu ja sellest päevast alates oleme me koos elanud looja ja lunastajaga. Meie peame kindlal sammul astuma mööda head ja õiget teed, rada kus ei ole kohta halval, valel, kurjal ja õelal sõnal, teadlikult tehtud patusel teol.  Me peame kuulama, mida looja meilt ootab.  Mis on meie ülesanne?  On hea kui me seda teame, kui ei tea siis tuleb endilt küsida, kas meile ei ole seda veel ilmutatud, või pole meie seda tahtnud kuulda või ei ole tahtnud sellest lihtsalt aru saada.  Kõik edasine sõltub juba Jumalast.

Aamen

Koguduse diakon,

Marek Alveus

 

Foto “Andrea del Verrocchio või Leonardo da Vinci, Kristuse ristimine (u 1475). Firenze, Galleria degli Uffizi.”

Näidakem kogu eluga Jumala Talle poole

 

Kuidagi on nii, et igal advendi- ja jõuluajal on mõni kirjakoht või mõttekäik, mis saab eriliselt lähedaseks ja kõnekaks. Tänavu on minu jaoks olnud selleks Jumala Sõna Johannese evangeeliumi algusest – “Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29; samuti Jh 1:36, kus jüngrid kuulsid seda tunnistust ja läksid Jeesusega kaasa.)

 

Siin on olulist palju. Esmalt see, et Jeesus tuleb Johannese juurde ning selle peale tunnistab Johannes Tema Jumala Talleks, kes kannab ära maailma patu – kinnituseks endale ja tunnistuseks teistele. Jeesus on alati see, kes astub esimese sammu ning selles sammus on arm Teda märgata, ära tunda, järgida ja tunnistada. Kui inimene ise omast jõust ja tarkusest hakkab Jumala poole püüdlema või Temast midagi mõtlema ja arvama, siis on ees suure tõenäosusega ummiktee ja ebajumal. Tuleb aga Jumal oma Püha Vaimu kaudu meie juurde ning meil on armu Tema tulemisest rõõmu tunda, hakkavad muutuma nii meie süda kui elu. Siis saab kuulmisest kuulamine ning vaatamisest nägemine. Palugem nii peasaabuvatel pühadel kui igal päeval, et Ta ikka ja jälle võiks tulla meie patuste juurde, meile andestada ja meie elu uuendada.

 

Jeesuse kohta leiame piibliveergudelt vägagi erinevaid nimesid, mis ühel või teisel viisil ilmutavad Tema olemust, Tema teenimist ja selle eesmärki meie keskel. Ent üheks kaunimaks Jeesuse nimeks on “Jumala Tall”, milles peegelduvad mõlemad – Jumala Isa lõppematu armastus ja halastus ning Tema Poja lepitav ja lunastav ohvrisurm meie eest. Jah, Ta on Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa ja Rahuvürst ( Js 9:5), kuid eelkõige ohver maailma patu eest. Nii maailma patu eest, kui sinu ja minu patu eest ning süü pärast kõige isiklikumal viisil.

 

Võtta Jeesus vastu Petlemma süütu lapsena, samuti õpetaja ja heategijana, ei nõua meilt palju. Võtta Jeesus vastu aga sellena, kes Ta eelkõige ja päriselt on – Jumala Tall – selleks vajame Jumala erilist armu ja abi. Seda põhjusel, et Jumala Talle, Tema ohvri vastuvõtmine eeldab meilt loobumist igast vähemastki omaõiguse ja -õigustuse kübekesest, iseenda täiesti Issanda armu hoolde usaldamist.  Just see on aga meile väga raske, kohati lausa võimatu. Kui aga Jeesus tuleb ja Jumal heidab meile armu, siis saab see võimalikuks, sest Jumalas pole mingisugust võimatust. Seda on kogenud miljonid enne meid ja kogevad tänaselgi päeval koos meiega.

 

Andku Jumal meile tunda õnnistust ja rõõmu, mida leiame üksnes siis, kui me kogu oma elu, ka selle kõige pimedamad sopid ja lootusetumad tahud toome Kristuse ette ning laseme Kristusel, Jumala Tallel oma patud kanda. Enamgi veel, nagu tõlgib üks minu inglisekeelsetest lemmiktõlgetest New International Version – “Tema võtab ära maailma patu.” Ime saab veelgi suuremaks ja täiuslikumaks, kui selle sama Jumala Talle arm ja ohvrivägi teeb võimalikuks sellegi, et me oma igapäeva elus sureme patule ning tõuseme iga päeva alates ja otsas saades otsima Jumala tahet ja selle järele elama.

 

Samas seob Advendi ja jõuluaeg meid kuidagi erilisel viisi üksteisega. Loomulikult algab see side sealt, kus me ise saame esmalt seotud ja ühendatud Kristusega. Püha Ristija Johannes oli Jumalale väga lähedal, Ta oli Tema oma ning seepärast suutis Ta ka paljude südameid ja elusid Issanda poole pöörata. Johanneses evangeeliumist võime lugeda, kuidas Ristija tunnistus puudutas kahe Tema jüngri südameid nii, et nad läksid Jeesusega kaasa. Teame, et üks nendest oli Andreas, kes tõi ka Siimona, oma venna Issanda juurde.

 

Tema, kes on meie südamel ja südames, saab üsna pea teistegi omaks. Just sellisele rõõmsale Kristuse tunnistamisele Ristija Johannese viisil, kes näitas kogu oma elugua Jumala Talle poole, kutsub meid jõuluaeg. Me ei näita enesetele, sest meie ei saa kedagi paremaks teha, rääkimata lunastamisest. Paremaks teha ja lunastada, lepitada ja pühitseda ning kinkida meile igavene pärand oma Isa riigis suudab ainuüksi Jeesus Kristus. Parim, mida saame Jumala abiga teha, on ise kahaneda (Jh 3:30), et Tema võiks meis kasvada ja kuju võtta ning see ime ei jää tähelepanu ja mõjuta.

 

Tema on tulnud Jõululapsena ja tuleb taas taevapilvedel. Nende kahe tulemise vahel tahab Ta tänagi tulla Pühas Vaimus meie ellu oma rahu, rõõmu ja lootusega. Võtkem Ta rõõmu ja tänuga vastu! Ärgem hoidkem Teda vaid endale – näidakem oma elu, sõna ja teoga alati Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patud. Kus on pattude andeksandmine, seal on igavene elu ja õndsus nagu on seda öelnud Martin Luther.

 

Õnnistatud, taevase rõõmuga täidetud ning Jõululapse, Jumala Talle poole näitavast elust täidetud jõuluaega ja uut Issanda aastat 2020.

 

Ove Sander

100 AASTAT VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE LÕPPEMISEST OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS NÕMME RAHU KIRIKUS 3. JAANUARIL 2020.a

 

Liturg: Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder

Assistent: EELK Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander

 

Kaasa teenivad:
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jourdan
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident pastor Meego Remmel
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku juht piiskop Alur Õunpuu
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president
pastor Andres Ploompuu
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus

 

Kose kiriku pasunakoor, juhendaja Kahro Kivilo
Nõmme Rahu koguduse meeskoor, dirigent Imbi Laas
Nõmme Rahu koguduse noorteansambel, juhendaja Imbi Laas

Orelil/klaveril Imbi Laas ja klaveril Kersti Petermann

 

 

L: — Liturg

K: — Kogudus

E – Eestpalvetaja

Tärniga (*) märgitud kohtades kogudus seisab

 

 

 

 

Joel Siim, MA me fecit
Keikæl AD MMXIX

I. Sissejuhatus

* Protsessioon

1. Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe
ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”
2. Sinine on sinu taevas,
kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas,
sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda,
mida higis haritud.
Must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.
3. Sinine ja must ja valge
kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge,
paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust
Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”

Viis: Enn Võrk (1905-1962).
Sõnad: Martin Lipp (1854-1923).

* Eesti Vabariigi hümn

Tervitus
Riigikogu esimees Henn Põlluaas

Alguslaul                                                                                           KLPR 456

2. Sa, Issand, ole varjuks meile,
kui vaenutuuled puhuvad,
ja vii meid ise rahuteile,
kui lahku sihid lähevad:
Sa anna oma armu meil,
me kõnnime siis õnneteil.
3. Kui Sina meie riiki hoiad,
siis pole karta ahastust.
Las usus kasvada me pojad,
kes hoidma peavad vabadust!
Sa ole ise nendega
ja nende jõudu kinnita.

Viis: “Oh võitlejad, et käige peale”
(Komm betend oft und mit Vergnügen)
Sõnad: Philip Aleksander Tammaru,1909-1998

* Algustervitus

I-   sa  ja  Po-  ja   ja + Pü- ha Vai-mu  ni-mel.

Aa- men.

Is-   sand  ol-   gu   tei-   e-  ga.

 

Ja    si-  nu  vai-mu-ga.

* Päeva palve

L    Palvetagem.

Püha Jumal, kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et me käiksime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis on Sinule meelepärane. Aga üle kõige anna meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja me teeniksime üksteist Sinu armastuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

Aa-  men.   Aa-  men.

II. Sôna

Esimene ja teine lektsioon                                                                            

Lektsioon Vanast Testamendist                                                             Js57:18-21

Lugemine prohvet Jesaja raamatu 57. peatükist:

Nõnda ütleb Issand:

Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda;
ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.
Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda.
Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda
ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda.
Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal.

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

Meeskoor:
Ülo Vinter, Enn Vetemaa: „Laul Põhjamaast“

Lektsioon Uuest Testamendist                                                               1Pt 3:9-12

Lugemine apostel Peetruse 1. kirjast, 3. peatükist:

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. Sest

«kes tahab armastada elu ja näha häid päevi,
see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.
Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head,
otsigu rahu ja taotlegu seda,
sest Issanda silmad on õiglaste poole
ja tema kõrvad on lahti nende anumistele,
aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.»

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

 

Päeva laul                                                                                                                   KLPR 436

2. Kui on Jeesus sinuga,
siis saad rahu maitsta.
Jeesus võtab armuga
vaenu eest sind kaitsta.
Tema peale looda sa,
ära lootes väsi!
Usu, siis sind aitab Ta,
kindel on Ta käsi.
3. Kui sa Jeesusega läed
oma tööle, vaata!
Jeesus võtab, küll sa näed,
sihile sind saata,
siis on õnnistus su peal,
töö siis tulu kannab,
viimaks sulle Jeesus veel
taevariigi annab.

Viis: “Christe, wahres Seelenlicht”, Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: tundmatu autor.
Tõlge: Jakob Tamm, 1861-1907.

* Halleluuja

L     Tõuskem kuulama püha evangeeliumit Matteuse järgi, 5. peatükist:

Hal-    le-    luu-     ja,  hal-   le-    luu-    ja,    hal-   le-    luu-   ja!

 

 

* Evangeelium                                                                                 Mt 5:3-10

Jeesus Kristus ütleb:

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed,
sest nende päralt on taevariik.

Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,

sest nemad saavad küllaga.

Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,

sest nende päralt on taevariik.

See on püha evangeelium.

 

Kii-  tus ol-   gu  Sul- le, Kris- tus.

Pasunakoor:
Rahvakoraal Vormsilt, seadnud Ott Kask, „Aita, Jeesus, korda minna“

Jutlus

* Usutunnistus

L    Tunnistagem oma püha ristiusku:

Kõik koos:

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.

Pasunakoor:
Karl August Hermann, „Troostilaul“

* Lahkunute mälestamine

* Mälestuslaul
Meeskoor:
August Topman, „Requiem aeternam“

* Kirikupalve

L     Vennad ja õed, tänagem Armulist Jumalat Eesti Vabariigi ja meie vabaduse eest ning palugem kogu maa ja rahva pärast, et Jumal oleks oma pühaduses igal päeval meie lähedal, näitaks meile tõe valgust ning laseks oma armul paista meie peale. Me palvetame:

E    Kõigeväeline Jumal, taeva ja maa Looja, me täname Sind Eestimaa eest. Palun õnnista meie kodumaad ja kingi meile tarka meelt kogu Eestimaad heaperemehelikult hoida ja armastada. Olgu see maa, mille Sa meile oled ajalikuks eluks kinkinud, püha meie silmis, et võiksime selle järeltulevatele põlvedele edasi anda puhta ja elamisväärsena. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Püha Jumal, me täname Sind eesti rahva ja eesti keele eest. Luba meie emakeelel kesta ja elada koos rahvakilluga, kelle Sa siia oled elama asetanud. Me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud vaba tahte ja võimaluse teha valikuid. Anna meile teadmisi ja valgusta meie mõistust, et meie valikud oleksid kiituseks Sulle ja õnnistuseks selle maa rahvale. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõigeväeline Jumal, tänu Sulle, et Sa oled siin Maarjamaal andnud kodu erinevatele rahvastele. Luba, et me tunneksime alati ära hädasolija ning ulataksime talle oma abistava käe. Saagu selle kaudu nende ja meie eludes ilmsiks Jumalapoja Jeesuse omakasu-püüdmatu kaastunne ja armastus. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Armurikas Taevane Isa, me täname Sind nende eest, kes on seatud ametisse korraldama elu Eestimaal. Me palume Vabariigi presi-dendi, peaministri ja ministrite ning riigikogu liikmete eest. Anna oma Vaimu ja väge, et kõik head ettevõtmised võiks korda minna ja saada meie maale ja rahvale õnnistuseks. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõige oleva Jumal, Sa näed, et maailm käärib inimeste erimeelsuste pärast. Me palume rahu kõikide inimeste südametesse ja lepitust kõikide rahvaste keskele. Palun leevenda inimeste vaevusi ja ole ligi neile, kes kannatavad vägivalla käes. Luba, et keerulistes olukordades võiks meil olla rahutegija kuulsus, ja et meie maa ja rahvas jääksid turvaliselt püsima. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

L    Püha Jumal, me täname, et Sina oled palvete kuuldavõtja ning et me võime Sinu lastena tulla oma tänu ja palvega Sinu ette. Õnnista oma Kirikut ja kõiki, kes Sind ja ligimest teenivad. Ole oma Püha Vaimuga meie juures nüüd ja igavesti.

Aa-   men.

 

 

 

 

* Issanda palve

L     Jeesuse nimel meie palume:

Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Meeskoor:
Leo Semlek, tekst 4. Ms 6 : 24 – 26, „Issand õnnistagu“

 

III. Läkitamine

* Õnnistamine

E     Jumal, meie Isa kinkigu teile oma taevast õnnistust, et te elaksite õigluses ja pühitsuses Tema ees.

Aa-   men.

E     Jumal õpetagu teid tõe sõna läbi, kujundagu teie südameid Kristuse evangeeliumi kohaselt ja andku teile osa oma kirkusest.

Aa-   men.

E     Jumal täitku teid vennaliku armastusega, millest maailm tunneb, et te olete Kristuse jüngrid.

Aa-   men.

 

L     Seeläbi õnnistagu teid Kolmainu Jumal Isa ja Poeg ja + Püha Vaim.

Aa-   men.

* Lõpulaul                                                                                                                   KLPR 450B

2. Õnnista me rahvast,
saada kosumist.
Puhasta meid kurjast,
anna kasvamist.
Aita võita vaevad,
vägev kaitseja!
Jõudu andku taevad
sulle, kodumaa.

Viis: Juhan Aavik, 1884-1982.
Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp,1877-1948.

Noorteansambel:
Eesti vaimulik rahvalaul, seadnud Kadri Hunt, „Mo mano tulge, latse“
Mari Amor, sõnad Artur Adson, „Esä taivan“
Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment, „Sind surmani“
Renè Eespere, „Ärkamise aeg“ (koos koguduse meeskooriga)

Kirikuteated

* Läkitamine
L     Minge Jumala rahus.
K    Tänu olgu Jumalale.

* Protsessioon
J. Aavik, “Püha, põline ja üllas”.

 

Olulised sündmused Septembris

1. septembril kl 10.30
Koolialguse jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus,
õpilaste, õpetajate ning lapsevanemate õnnistamine.

10. septembril kl 18.00
Koguduse meeskoori ja segakoori esimene sügisene kokkusaamine ja
palvus Nõmme Rahu kirikus ning koosviibimine kogudusemajas.
Oodatud on kõik vanad ja uued lauljad.

22. septembril kl 12.15
Leeri algus; leerirühma esimene kokkusaamine Nõmme Rahu kirikus.
Leeriõnnistamine toimub 8.12.2019

29. septembril kl 10.30
Pühapäevakooli alustab taas!
Lastele pühapäevakool jumalateenistuse ajal.

22. juunil 2019 toimus EELK Usteaduse Instituudi 2018/2019. õa lõpu jumalateenistus ja aktus

Lõpudiplomid sai 20 tublit inimest.

Laupäev, 22. juuni oli ilus päev kahekümnele lõpetajale, nende peredele ja instituudi töötajatele. Kaks usuteaduse ja kolm kristliku kultuuriloo magistridiplomi saajat ning 15 rakenduskõrghariduse lõpetajat said tunda oma pikaajalise töö vilja. Üks usuteaduse ja üks kristliku kultuuriloo magistriõppe lõpetaja said kiitusega diplomi. Lõputööde kaitsmise alusel saab öelda, et kolmandik töödest olid eriti heal tasemel ja mitmete tööde teemad võimaldavad head rakendust kiriku elus, nii vaimulike kui koguduse teiste töövaldkondade esindajate poolt.

Jumalateenistusel Toomkirikus teenisid instituudi õppejõud ja üliõpilased. Jutlustas assessor magister Marko Tiitus. Aktusel Instituudi majas tervitasid rektor Ove Sander, assessor Marko Tiitus ja üliõpilasesindaja Marek Alveus. Aktuse kõne pidas professor Randar Tasmuth.

Randar Tasmuth


 

Usuteaduskonna dekaani Randar Tasmuth  kõne 22.06.2019 aktusel:

Käes on suvi ning meile on antud hetk peatuda postijaamas. Kimalased lendavad, meie arvates sihitult, aga tasub vaid proovida küsida nende käest kui saabub tõehetk – meie võimalustel maailma uurida ja seletada on piir ees. Kimalaste lendamisel on kindel siht, muidu nad ei elaks. Aga laseme ka hobustel postijaamas puhata, sest suvi on ees, ise aga tõstame tärkava talivilja kombel pea.

Ajalike inimestena mõistame tulevikku nii, et see tuleb, lihtsalt tuleb paratamatusena, millele me kõik allume. Küsimus on vaid selles, et kas me kristlastena usume sellesse, et meil on võimalus mõjukalt osaleda tulevase kujunemises Kui on, siis kuidas ja mis selleks vaja on?

 

Elu haavatavus on lisandumas

Keset liikide kadumist, vee ja õhustiku saastumist, on eesti keeles sündinud uus sõna, mille abil pürgida selle poole, et me ka homme elada saaks. See sõna on elurikkus, mis niisugusena mitte üksnes raskesti tõlgitav, vaid ka paljude rahvaste poolt täies ulatuses raskesti mõistetav mõiste. Tegelikult väljendub selles sõnas endalegi teadmatult tunnistus kõike hästi loonud Jumalast ja igatsus Eedeni aia järele, kus kimalastel on oma koht ja on hea süüa seda, mida Jumal oli loonud ja ka süüa lubanud. Jumala loast üle astumine on hädade ja languste algus ning selle tuvastamisest tuleb alustada nii enda kui looduse käsitlemise puhul.

Teoloog lähtub sellest, mida Jumal ütles, mida ta lubas, mida keelas ja mida õhutas. Selle alusel selguvad inimese kohus ja õigus ning saab oma tegeliku tähenduse ka nn inimõigus. Inimõigust ei määratle inimene, vaid Jumal ning inimese asi on sellest aru saada ja selle kohaselt elada. Armastuse käsu järgi elamine on viljaka töö esmane eeldus, oma kohuse täitmise tõendus.

Teenime head sõnumit
Evangeelium hakkab selgemalt kostma siis kui leiame, et meil, Eesti üliõpilastel, on võimalus ja kohustus seda kuulutustööd teha. Meil instituudina ja kirikuna on võimalusi muuta olukordi maailmas ning selles aitavad meid usk ja teadmised. Meil on usuteadus. Usk hoiab usuteadust elavana ja teadmine annab usuteadusele sõnastatud kuju ning see ongi usuteadus. Seepärast täitkem oma kutsumust ja edendagem ristirahva ja kogu Eesti elu ning olu.

Usuteaduse Instituudile on omane värskendav ja viljakas teistsugusus selles maailmas, see teistsugusus on eristuv ja silma paistev elusamus. Niisugune elusamus, mille ideaalide viljad on elukultuur, elurikkus ja elurõõm. Ilma ideaalide nimel töötamiseta ja pingutamata käitume me halvemini kui meie lapsed ja homne Eesti seda väärivad.

Kõike ei jõua kunagi
Asjade tähtsusjärjekorrast rääkides asetan esimesele kohale misjoni ehk tegevusi läbiva juhtjoone, mis määrab ära teiste tegevuste struktuuri ja mille täitmisele alluvad hoonete ja muude vahendite kasutamine. Ma olen näinud palju kuulutusi annetuste kogumiseks projektidele, kus kogu tähelepanu suundub kiriku aknale, vaibale, kabeli katusele. Aga ma ei ole näinud, et arveldusarve number oleks ka mõne niisuguse projekti all, mis näeb ette pühapäevakooli, noortetöö või muu inimvara edendamist. Oluline on tulevases töös mõista, et kasvav kogudus korraldab hiljem ise oma ainelised vajadused.

Küll on hea kui me suudame pidada kinni Jumala kuningriigi otsimisest ja selle kuulutamise õppimisest. See on peatee, see on töö selle ainsa esmase ja keskse varaga, uueneva inimvaraga, kes Jumala väega varustatult oma tööd teeb. See on nagu panustamine uueneva loova energia, Vaimu puhumise energia kasutamisse, millel on tulevik. Selle energiaga töötades kujundame omaenda homset päeva.

Elu ja töö korrastatus
Akadeemiline, eesmärgipärane ja aega säästliukult kasutav õppimine toetub allikatele ning peab silmas informatsiooni eristamist desinformatsioonist, tõepärasuse eristamist ideoloogilistel eesmärkidel fabritseeritud poolfaktidest ning elektroonilistest moonutustest. Kui õpime ja töötame isereguleerivalt, siis leiame aega vaadelda end kõrvalt. Näitekunsti õpetaja Konstantin Stanislavski on pidanud tähtsaks püüda vaadelda end ka ülevalt. Ma ei tea täpsemalt selle mõtte karakteristikuid, kuid ristiinimese puhul on selge ülevalt enda peale vaatamise keskne tähendus – kuidas võiksin paista Jumala silmade valgusvihus. See on nagu Martin Lutheri kutse igapäevasele meeleparandusele.
Inimene kardab eksida, aga oma töös ei ole vaja seda karta, sest eksimist ei saa vältida. Muidu ei saa midagi teha. Muidugi tasub iga kord küsida, mis on viga ja kes selle määratleb? Kas tegu oli üldse veaga või tundub see nii, kuna nõnda väidab kusagil mingi arvukas kisakoor? Mis on üldse viga?

See on metoodika küsimus. Ma soovitan ise kontrollida oletust, kas tegin vea. Kui paljud näitajad kõnelevad korraga selle poolt, et taotletud hea eesmärk jäi saavutamata, siis võime ise otsustada, et kusagil on tehtud viga ja saame asuda vea otsimisele ning parandamisele. Aga ei pea kartma. Uus päev annab alati uue võimaluse. Ööpäev on üks eriline pärl Jumala mõistetamatute loomisimede hulgas, see on uuesti algamiste läte.
Erinevalt halbadest harjumustest ei või oma headest tavadest loobuda. Varasema lühendi IME ehk isemajandav Eesti asemele pakun täna sama lühendi uut sisu – isemõtlev Eesti. Ka kristlikum Eesti ning ristirahvas, kes on ühest küljest rõõmsam, aga ei häbene risti ega risti kandmist, sest muidu kaob kiriku identiteet ehk isesus, mis meid kirikuna kannab. Ehk aitab läbi tunnetatud isesus vähendada inimese isekust.
Jeesuse kuulutamises ja tunnistamises seisneb ristikiriku elu. Muud ülesanded lähtuvad sellest keskmest, mida järgides saavad meie tegemised oma õige koha. Missio Dei ehk osalemine Jumala hea tahte ellu viimises saadab meid ka siis kui selja taga on eksamid ja kirjalikud tööd. Misjon on esmalt hoiaku ala ja seejärel teo ning sõna valdkond.

Õigus olla rõõmus ja rahul
Nüüd on aeg tehtud tööst rõõmu tunda. Tõstame oma pead nagu tärkav talivili! Käes on suvi ning meile on antud hetk peatuda oma elu ühes postijaamas. Kimalased lendavad sihipäraselt, linnud kasvatavad poegi ja meie laseme endal ja hobustel puhata, sest suvi on ees.

Õnnistatud suve!

Randar Tasmuth

Nõmme Rahu koguduse meeskoor 15

2004. aastal oli Nõmme Rahu koguduse segakooris laulmas hulk tublisid meeslauljaid. Nii tekkis mõte proovida, kuidas kõlaks meeste laul eraldi. Märtsikuus alustasime proove ning Palmipuudepüha jumalateenistusel laulis 10-meheline ansambel Ludwig van Beethoveni laulu “Jumalal mu laul”. Sügiseks oli ansambel kasvanud 15-meheliseks ning järgmise hooaja lõpuks andsime koori mõõdu välja. 15 tegevusaasta jooksul on lauljate arv olnud stabiilselt 18-20 meest ning dirigenditööd on asutamisest peale teinud koguduse organist-koorijuht Imbi Laas.
Kui aastakümneid tagasi olid meeskoorid paljudes Eestimaa kogudustes, siis nüüdseks oleme me teadaolevalt EELK ainus koori mõõtu meeskollektiiv.
Meie repertuaaris on eestikeelsed vaimuliku sisuga ja isamaalised laulud ning kirikulaulude ja koraalide seaded. Kuna algupärast sobivat meeskoori repertuaari on vähe, siis tuleb seadeid ise juurde teha, arvestades meie koori vokaalseid võimeid.
Koori vanim tegevliige on 89-aastane ning noorim 19-aastane. Enamik lauljaid on pika-ajalise koorilaulja kogemusega. Noodist lauljaid pole palju – laule õpime kuulmise järgi, mis teeb harjutusprotsessi aeglaseks ja töömahukaks. Sestap toimuvad lauluproovid igal nädalal ning proovist kergekäeliselt ei puuduta.
Lauluharjutused algavad alati palvega ning lõpevad traditsioonilise lõpulaulu, Meie Isa palve ja õnnistamissõnadega. Eraldi lauluga tervitatakse sünnipäevalapsi. Laulmise kõrval on oluline ka vennalik osadus ja üksmeel; üksteise eest ollakse hooles.
15 tegutsemisaasta jooksul oleme selgeks õppinud ligi 90 laulu. Lisaks teenimisele kodukoguduses oleme laulnud ligi 30 pühakojas Eestimaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal; toonud hingekosutust vanadusest väetitele haiglates ja hooldekodudes ning kasvanud ise rohkesti ligimesearmastuses ja Jumala tarkuse tundmises.
Meie koori jaoks tähenduslikema laulu “Ukse lävel” sõnad kõlavad nii:
“Ukse lävel seistes küsin: kuhu sammud saadavad? Kas Su silmad, armas Issand, minu peale vaatavad? Ukse lävel seistes mõtlen: kas mu töö jääb püsima, kui Sa, Issand, ükskord tuled minult aru pärima? Issand, au ei otsi Sinult. Olen vaid Su sulane. Kui Sul töö kord üle annan, oleks proov siis kullane.”
Loodame, et see töö, mida oma väikeses koguduses teeme, võiks olla Jumalale auks ja meile heaks julgustuseks teel taevakoju.

Nõmme Rahu koguduse meeskoor tähistab oma 15. aastapäeva kontsert-palvusega Nõmme Lunastaja kirikus 18. mail kell 18.00

1 2 3 4