Kategooria postitused

PÄEVA SÕNUM nr. 174

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ÄRATAB USULE

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 26. jaanuar – 1. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad vaimupuude all.

 

Vahel öeldakse, et inimene hakkas usklikuks. Nii lihtne see ei ole, sest usk on midagi erilist ja ainulaadset. Usk on inimese elu kandev jõud ja selle leidmine pole nii lihtne. Õigupoolest pole meie valida, kas usume või mitte, usk on Jumala kingitus inimesele. Usk sünnib inimeses Püha Vaimu töö kaudu.

Kui vaadata Jeesuse maapealsele elule, siis võib näha, kuidas osal inimestel tekkis usk Tema-sse, osal aga mitte. Kõik võisid näha Jeesuse imetegusid ja kuulda Tema õpetusi, kuid mitte kõik ei uskunud Temasse. Mõned otsustasid Kristuse hoopis risti lüüa ja tegid kõik võimaliku selleks, et kaotada ohtlikku konkurenti ja teisitimõtlejat.

Usu puhul sõltub palju inimese avatusest. Kui inimene on avatud Jumalale, siis märkab ta Ju-mala suuri tegusid ka oma elus. Kui aga inimene klammerdub oma kahtluste külge, siis on raske näha seda, mida Jumal meie elus teeb. Kuid ka kahtluste kaudu võib inimene usule jõuda. Kõik sõl-tub Jumalast ja Tema tahtest. Jumal tahab kõigile head. Inimene võib alati hädas olles palvetada ja Jumal aitab. Jeesus ei aidanud ega õpetanud rahvast mitte ainult minevikus, vaid ta teeb seda ka tä-napäeval.

Palves Jumala poole pöördudes võib inimene kogeda abi, mis tuleb ülevalt, ja sellega kaasneb sageli usu sünd palvetaja südames. Paljud on just nii leidnud oma elus usu ja see on Jumala kingitus meile. (Soom 2017:8)

 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

 

Nii vastas Jeesus, kui Temalt küsiti, kas on pisut neid, kes pääsevad. Aga Ta vastas veel muud-ki. Kõigepealt: “Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!”

Kui Jumala rahvas on eesmärgile jõudnud, siis on pidu. Pidude lahutamatuks osaks on alati ka rikkalikult kaetud pidulaud. Paraku, palju on peole kutsutuid, kes jätsid minemata. Ühed arvasid, et neil on tähtsamaid tegemisi ja pole lihtsalt aega. Teised rahuldusid Issanda pealiskaudse tundmise-ga. Nad olid elanud seal lähedal, kus Ta õpetas, ning isegi Tema “ees söönud ja joonud”. Rohkemat ei pidanud nad vajalikukski. Nad ärkavad alles siis, kui on juba hilja ja uks on lukus. See on suurim, kujutlematu tragöödia.

Teised olid kaugel, igas ilmakaares. Kuuldes aga sõnumit Jeesusest Kristusest, võtsid nad selle vastu ja astusid Jumala riiki. Nad pääsesid.

Pealiskaudsus usuasjus on ülimalt ohtlik. (Kimmel 2009:8)

 

Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. (1Ms 28:14) Ja paljud rahvad lähe-vad ning ütlevad: “Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõ-na!” (Js 2:3) “Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rah-vad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päi-kesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur”, ütleb vägede Issand. (Ml 1:11)

 

Palvetagem: Kogu loodu Jumal, Sa kutsud inimesi kõikide rahvaste hulgast oma riiki. Lase meil Sind usus ära tunda ja hoia meidki nende hulgas, kes Sinule loodavad ja Sind tunnistavad. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JAGA TÄNA OMA USKU KELLEGAGI

Pühapäev – 26. jaanuar

Me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma Päästja. Jh 4:42

 

Ühel päeval kohtus Jeesus naisega, kes tuli kaevu äärde vett ammutama. Peale viit ebaõnnes-tunud abielu ei usaldanud ta enam mehi ja tema enesehinnang oli nullis. Peale esimest kohtumist Kristusega oli ta aga täiesti muutunud.

Usu jagamise juures võib naise loost õppida järgnevat: esiteks, näeb Jeesus kõigis kõige pare-mat. “Variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: “Tema võtab vastu patuseid”” (Lk 15:2). Neil oli naise suhtes õigus. Ometi oli just see naine esimene, kellele Jeesus end Messiasena tutvustas. Miks mitte varem? Näiteks oma jüngritele, Nikodeemusele või imetegude tunnistajatele? Sest Jeesus ei vaata sinu positsioonile või päritolule, vaid su potensiaalile.

Teiseks, kui Jeesus on sind muutnud, siis muudab ta läbi sinu teisi. Naine kaevul oli esimene samaarlane, kes Sõna kuulis ning “palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse tema sõnade tõt-tu” (Jh 4:39).

Kolmandaks pead sa Jeesust lihtsalt tutvustama ning Ta räägib ise enda eest. Piiblis on kirjas: “Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi. Aga naisele nad ütle-sid: “Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et te-ma on tõesti maailma Päästja” (Jh 4:41,42). Jaga oma usku kellegagi. (Raadio7 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kogemused, mis võrsuvad isiklikust osadusest Kristusega, kinnitavad kogudusele, et Tema toimib. Osadus Kristusega pole ideaal, vaid reaalsus, mis võimal-dab tunnistada Jumala toimimisest minu isiklikus elus, Tema abi, juhtimise ja hoidmise kogemus-test. Mida enam meie silmad usus avanevad, seda enam näeme endi elus Tema toimimist. Elmar Salumaa

 

Palvetagem: Issand, me toome Sinu ette kiitust, et Sa mõtled meile veel, ja et meile ikka jälle kostab Sinu sõna hääl; et Sa meile usku annad, kõigest hädast välja kannad, kuni võitja hulgaga kii-dame Sind lõpmata.

 

* * *

 

JUMALA TULEK

Esmaspäev – 27. jaanuar

Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6

 

Vana seaduse rahvas ootas Issanda päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid Ta kõige lähedasemad Temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna.

Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: “Mis me peame tegema?” Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu säh-vatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues val-guses.

Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab Ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab see Kristuse taastulekul. (Tärk 2014:400j)

 

Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. (Ps 19:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rõõm olla on Jumala laps ja käia päev-päevalt Ta varju all võitluseteel. Rõõm Jumala au ja imesid näha – Ta kandmist ja armastust kogeda veel. Rõõm teada, et Isa mul mõtleb, ei jäta mind kunagi – armust Ta jagab mul kõik. Oma last ei eales jäta Ta hätta – Ta silmade all on mu teed ja ka käik. Peeter Sink

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

ÕPI TUNDMA JUMALA HÄÄLT

Teisipäev – 28. jaanuar

Ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada. Js 30:18

 

Jumal tahab, et me teaks, et ükskõik kui raskeks me olukorrad ka ei läheks – Tema kannab meid läbi! Kuid seda juhul, kui me usaldame Teda ja Tema vaikset häält, mis kõnetab meid päevast päeva!

Prohvet Jesaja kinnitab seda, öeldes: “Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: “See on tee, käige seda!”” (Js 30:21). On oluline mõista, et Jesaja edastas selle sõnumi iisraellastele keset nende kõige raskemaid aegu. See rahvas oli kõigi poolt huk-kamõistetud ja täiesti laostunud ning kõik see, mis oligi veel alles, oli samuti hääbumas. Mispeale Jesaja ütles Iisraeli juhtidele: “Pöörduge Issanda poole kohe praegu! Ta tahab anda teile juhatuse sõna. Ta tahab rääkida teiega, öeldes: “Minge seda või teist või kolmandat teed…”. Kuid nemad ei kuulanud. Nad otsustasid pöörduda tagasi Egiptusesse, et päästa ise oma rahvas! Nad arvasid, et võivad toetuda Egiptuse hobustele, vankritele ja varustatusele, et näha võitu.

 

Sellest hoolimata ei saatnud Jumal oma hukkamõistu nende üle. Ta otsustas hoopis oodata, kuni iga viimnegi kui iisraellaste plaan läbi kukkus ja ütles siis: “Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad.” Ei läinudki kaua aega, kui kõik inimlikud plaanid põrusid ja rahva olukord muu-tus üha halvemaks. Lõpuks, kui kõik nende plaanid ja kavatused olid täiega läbikukkunud, ütles Jumal oma rahvale: “Las nüüd mina võtta üle! Avage oma kõrvad ja ma kõnelen teile. Mina tean väljapääsuteed ja ma juhatan teid. Ma tahan juhtida igat teie sammu, nii paremale kui vasakule, et päästa teid. Ma juhin teid oma hääle kaudu, andes teile viimse kui detailini teada, mida teha.”

On eluliselt tähtis, et sa õpiksid tundma Jumala häält, sest Ta on ikka veel kõnelemas. Ta ütles seda väga selgelt: “Minu lambad tunnevad minu häält!” Tänapäeva maailmas on palju hääli – üsna valjusid ja lausa nõudvaid. Kuid on ka õrn ja vaikne Jumala hääl, mis on kuuldav kõigile, kes usu-vad kõike, mida Jeesus rääkis. (Hellenurm 2020)

 

Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust. (Lk 1:54) Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala hel-dus tahab sind juhtida meelt parandama? (Rm 2:4) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loo-dab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei tule meisse kärarikkalt. Kes loodab Jumalat nõnda leida, ei pruugi Temaga kohtuda. Jumal ei sunni end peale. Jää vaikseks, et Jumala sageli väga vaik-ne hääl kuulmata ei jääks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Ole truu, ole truu, õige usk on sinu käes! Usu vilja, õigust, headust kanna ar-mastuse väes. Siis sa haljendad ka armust Isa kojas nagu palmipuu. Ole truu, ole truu! Carl Eduard Malm

 

* * *

 

ME EI TEA TÄPSELT, MILLINE SAAB OLEMA ELU JUMALARIIGIS,

KUID MEIL TULEB JÄÄDA USTAVAKS USULE.

Kolmapäev – 29. jaanuar

Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Hb 11:1

 

Usku peab olema! Seda lauset teavad arvatavasti kõik. Usk vaatab kaugemale olemasolevast, näeb seda, mida veel ei nähta, ja arvestab sellega, mida täielikult ei mõisteta. Usus hüppab inimene iseendast kaugemale, seepärast ainult uskudes saab ta midagi korda saata, ületades ennast. Kellel ei ole usku, see ei suuda hüpata ja tal ei lähe midagi korda. Kõik inimesed, kes on midagi saavutanud, on teatavas mõttes usklikud. Iga inimene usub millessegi, ka siis, kui ta seda eitab või on vähe jõud-nud teha – kuid kõik ei ole religioosses mõttes usklikud. Seda loetelu usu iseloomustamiseks võiks jätkata.

Tõelises mõttes usuisana tõstetakse juutluses, kristluses ja islamis esile Aabrahami. “Ta uskus Issandat ja see arvati temale õiguseks” (1Ms 15:6; vrd Rm 4:3). Aabrahami usk ei piirdunud ainult maise tegelikkusega, vaid tõusis taevasesse nähtamatusse. Jumala kutsel lahkus ta oma maalt, su-merlaste Uri linnast Mesopotaamias – ja siirdus tõotatud maale, mida talle näidati. See oli Iisraeli-maa või teise terminoloogia järgi Palestiina, kus ta liikus ja kus elasid ka tema järglased. “Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi” – nii arutletakse Aabrahami ja teiste usuisade üle Heebrea kirjas. Kuid nende meeles oli taevane tege-likkus, mida ei antud neile kätte isegi veel maisele tõotatud maale jõudes. Nad ihkasid “paremat, see tähendab taevast kodumaad”, sest Jumal on “valmistanud neile linna” taevas (Hb 11:15j). Piib-lis räägitakse ka taevasest Jeruusalemmast, mis eksisteerib juba praegu Jumala juures. Taevase linna maiseks eksponendiks on peetud aga maist Jeruusalemma (Hb 12:22jj).

 

Kristlik usk eristub kõigist teistest ja ületab kõiki teisi veendumusega Kristuse ülestõusmisse. Taas Heebrea kirja sõnul on Aabraham ka ses suhtes usuisaks: “Usus viis Aabraham, kui teda proo-vile pandi, ohvriks Iisaki”, oma ainsa tõotatud poja, ja oli nõnda “valmis ohverdama oma ainusün-dinu”. Sellega osutatakse tuntud loole, kuidas Aabraham siirdus Jumala käsul Iisakit ohverdama Moorija mäele, mis olevat olnud Jeruusalemma templimägi. Jumal muidugi pani ainult proovile te-ma usku ega lasknud Iisakil surra. Ent kuidas suutis Aabraham kuuletuda? “Sest ta arvestas, et Ju-mal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks” (Hb 11:17jj). Nimelt ettetähenduseks Kristuse ülestõusmisele, kelle kohta kasutatakse samuti nimetust “ainusün-dinu” (monogenes).

Nii tõstab usk meid kõrgemale maisest tegelikkusest ja ühendab taevase linnaga. Ja kui meile vahel tundub, et juba liiga kauaks jääb viibima jumalariigi tulek maailmaajastu lõpul, mida kirjeldab Johannese ilmutusraamat taevase Jeruusalemma laskumisena (Ilm 21), siis võime teada, et ka meie usuisad “surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt”. Kõik meie esi-isad on elanud maa peal ainult usus, aga kui palju on korda saatnud nende usk! Nii nagu aeg-ajalt meie, on ka meie usuesiisad tunnistanud “end olevat võõrad ja majalised maa peal” (Hb 11:13), kuid tundnud ühtlasi täit rahu, et nende kodumaa on taevas ja neid ootamas, kui maised ülesanded täidetud. Olgu meil usku ülestõusmisse! (Hiob 2018)

 

Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab se-da, mida ta näeb? (Rm 8:24)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pole ju ükskõik, mida me usume ja kuidas me usume. Kui muutub meie usk, siis muutub ka usund või religioon, mis mõjutab kogu meie elu. Kui religioosne usk üldse kaob, siis säilib mingi ilmaliku usu vorm, mis toob omad tagajärjed. Arne Hiob

 

Palvetagem: Sinu armastusel ja usaldusel ei ole otsa ega äärt, sest Sul ei ole piire. Sina võid jagada ega jää vaesemaks. Kuidas suudan seda mina? Toomas Paul

 

* * *

 

PÕHJUS, MIKS PEAKSIME JUMALAT KIITMA

Neljapäev – 30. jaanuar

Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9

 

Arvaku teised, mida nad tahavad, aga Taavet teab, mida ta usub. Usk vajab kindlameelseid. Olgu meil julgeid veendumusi ja olgu need veendumused õiged.

Jumal on suurem, kui kõik jumalad. Meil pole mingit raskust seda öelda, aga tol ajal oli see tõeline usukindlus. Teised rahvad ümberringi uskusid oma jumalaid. Iisraelgi kaldus sageli, eriti siis, kui naaberrahvastel oli sõjalisi võite, arvamisele, et teised jumalad on väga tugevad. Taaveti deklaratsioon oli neile pahanduseks. Usuelus on õige veendumus määrava tähtsusega. Meie ei anna Jumalale võrdõiguslikku kohta teiste jõudude kõrval, vaid Ta on suurim kõigist. Jumala suurust kuulutame ka siis, kui see mõnele ei meeldi. (Tärk 2014:647j)

 

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija heaks ei saa sa õigupoolest midagi teha. Aga ometi, kui sa meelt parandad ja ennast päästa lased, siis rõõmustab see Teda ja taeva ingleid. Kui sa tunned oma Õnnistegijat, jää ikka Ta juurde ja tunnista rõõmsalt ning julgelt, mis Tema sulle on tei-nud. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Ma tänan Sind, Issand, et Sa oled nii tähelepanelik ja paned ka taevaväed liiku-ma minu heaks. Ma kahtlesin, et Sa mind näed. Anna mulle andeks. Eenok Haamer

 

* * *

 

TÄNA JUMALAT LOOTUSE EEST MIS TEMAS ON.

Reede – 31. jaanuar

Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet. Ps 102:18

 

See on inimese palve, kes oma viimases hädas Jumala poole hüüab. Kindlasti oled samuti ko-genud seda tunnet – et sind on maha jäetud nii inimeste kui ka Jumala poolt. Miks on see mulle sün-dinud? – mõtled säärases olukorras sageli. Sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha (Ps 102:11). Kuid ka sellises ihulises ja hingelises ahastuses kõ-neleb laulik Jumalast, Temale au ja kiitust andes.

Kuidas saab see nõnda olla? Ebaõnnes kipume ikka süüdlast otsima. Laulik seda ei tee – miks? Või õigemini – kuidas suudab ta endas leida veel sisemist kindlust, kui kogu ümbritsev maailm te-male sõrmega osutab? Mis annab säärase kindluse, millele lootes suurimgi ahastus ei suuda sind murda? Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve. Küll sa tõu-sed ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud (Ps 102:13,14).

Jumal näeb meie eluteel ettetulevaid käänakuid ja on selleks alati valmistanud meile tee la-henduseni, kuid me ei näe seda kohe, kui tahaksime, sest…

Psalmide raamat on palveraamat. Ka see psalm on palve Jumala poole. Mis on sinu arvates selle palve tulipunktiks?

Kas pole meie teekond Jumala tundma õppimise poole sageli selline, et tahaksime olla isee-neste pingutuste läbi täiuslikud, kuid ometi ei suuda seda. Seepärast on meil vaja lootust Jumala peale, sest üksnes selline lootus ei jäta meid häbisse, vaid saadab Jumala õnnistuse, mille läbi saa-vutame oma eesmärgi. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga (Ps 103:4). (APÜ 2012)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa tunned end süüdi, kuna palud vaid raskustes olles. Jumal ei hülga kunagi me palveid vaid seetõttu, et palume vaid kriiside korral. David Wilkerson

 

Palvetagem: Isa! Ma tahan Sind appi hüüda, kui ma oma Jumalat. Su poole kindlalt hoida, kui hädad vaevavad, ning paluda ka Sind, et annaks kannatust. Sa vaigistad mu häda ja pöörad mu ahastust.

 

* * *

 

TEIE PÄÄSEMINE ON VAIKSEKS JÄÄMINE.

Laupäev – 1. veebruar

Issand on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes Ta vastab sulle. Js 30:19

Iisraeli ajaloos nõudis Jumal oma rahvalt kahte vastandlikku asja: mitte põgeneda ohu eest ja mitte loota omaenda jõule. Järelikult on “me põgeneme hobuste seljas; nobedal ratsul tahame sõi-ta” (Js 30:16) viimane mida Jumal tahab nende huulilt kuulda!

Iisraeli identiteet on sellise rahva oma kes orjadena Egiptuses lahkusid tühjade kätega, relvade ja varustuseta. Väljaränne oli võimalik kuna Jumal ise avas tee edasiminekuks seal, kus seda varem polnud. Ainus mida Iisrael pidi tegema, oli lasta Jumalal juhtida. Aga et lasta ennast juhtida, peab nõustuma sellega, et mitte kontrollida sündmuste käiku ja astuda ohuga silmitsi nii nagu see on – pigem minna läbi merest kui pöörduda tagasi Egiptusse.

 

Meie sees on hääli mis tahaksid meid tagasi Egiptusse tuua: “Kas ei olnud siis Egiptuses hau-du, et tõid meid kõrbe surema?” (2Ms 14:11), nurisesid israeliidid teekonnal Moosese vastu. Osake meist endast eelistab orjuse mugavusi vabaduse ohtudega vastakuti astumise raskustele.

Nõustuda edasi minema sinna kus pole teed, anda käest kontroll sündmuste käigu üle, loota millelegi enamale kui omaenda jõule: see on hoiak mida prohvet kirjeldab sõnadega “vaikseks jää-ma” ja “pöörduma”. Kui pääsemise leiab seal, siis sellepärast, et rahulikuks jäämine võimaldab meil tunnistada endi haavatavust ja mitte näha seda takistusena teekonnal vabadusse.

 

Äratundmine et me oleme haavatavad, ilma “nobedate ratsudeta”, tähendab lasta “õiguse Ju-malal” toimida, “vastata kui ta meid kuuleb.” Kaugel sellest, et viia passiivsuseni, annab see haava-tavus meile julguse edasi minna ilma tagavaradeta ja arvestusteta.

Kõrgtehnoloogilistes ühiskondades, kus hirm nurjumise ees hoiab inimesi tagasi riske võtmast ja kus alati tahetakse enne teada mis juhtuma hakkab, on ülioluline taasavastada julgus mis peitub haavatavuses. See on kutse, mille esitab Iisraeli Jumal, kes “toob meid välja orjusekojast” (2Ms 13: 3). (Taizé vennaskond 2007)

 

Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabas-tan tema ning teen ta auliseks. (Ps 91:15) Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema üt-leb: Vaata, siin ma olen! Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne. (Js 58:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõesti, Jumal on tänagi teel. Ta ootab sind oma sõnas, kõ-netab sind oma sulaste ja Vaimu läbi. Sa kõnnid oma argiseid teid ja mõtled tavapäraseid mõtteid ja korraga tunned: ”Ma olen oma elu suurima avastuse lävel. See varandus on, millest ei saa enam üle ega mööda. Avastatust tuleks kindlasti kinni haarata. Uued väärtused tuleb ellu rakendada. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, minu Jumal, ma hüüan Sinu poole. Aita mind paluda ja koondada oma mõtted Sinule. Ma ei suuda seda teha üksinda. Minu sees on pimedus, aga Sinuga on valgus. Diet-rich Bonhoeffer

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

 

PÄEVA SÕNUM nr. 173

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ILMUTAB OMA JUMALIKKU VÄGE

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 19. – 25. jaanuar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad kehalise puude all.

 

Jeesus alustab oma avalikku tegevust. Tema esimene imetegu oli Kaana pulmas vee muutmine veiniks. Kristus näitab selle teoga oma hoolivust hätta sattunud inimese vastu. Ta ei hakka arutlema, kas ikka ilma veinita saaks ka pulmapidu peetud või mitte. Ta ei ütle, et Jumala Poeg on tulnud siia maailma tegema vaid suuri ja olulisi asju. Tema jaoks on tavalise inimese probleem oluline ja ta an-nab hättasattunule just seda, mida too vajab. Need inimesed vajasid oma au päästmiseks pulmapeo jaoks veini ja Jeesus annab neile seda.

Selline avaakord Jeesuse tööle näitab ka kogu tulevikku. Inimesed said Kristuse käest abi, sest tal oli vägi ja ta ei hoidnud seda endale, vaid iga abivajaja võis kogeda, kuidas Jeesuses Jumala vägi toimis ning aitas. Kümned inimesed kogesid Jeesuse jõudu oma elus ja need hetked, mil Issand ai-tas, muutsid inimeste elu.

Jeesuse tegevuse algusele mõeldes saame olla kindlad, et ükski probleem pole Jumala Poja jaoks liiga väike. Me võime alati tema poole pöörduda. Paljud kristlased võivad tunnistada, et Jumal kuuleb palveid ja aitab meid just siis, kui vajame abi. Igaüks meist võib kogeda, kuidas Jumala vägi meid puudutab ja meie elu muudab. Selleks on vaja vaid ühendust Kristusega. Kes on kogenud Jee-suse väge, see ei saa enam edasi minna endist viisi. (Soom 2018:8)

 

Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Jh 1:17

 

Kogu juudi seadus või käsk on antud juutidele – seda tegi Jumal Moosese kaudu Siinai mäel. Aga ühtlasi on Iisrael kutsutud valguseks paganatele ja apostel Paulus kommenteerib, et Jumala sea-dus on tegelikult kirjutatud iga inimese südamesse või alateadvusse või tema sisemisse minasse sü-dametunnistuse häälena, millega antakse inimesele märku, kuidas õigesti käituda (Rm 2:14-15).

See tähendab seda, et Jumala seadus kujutab endast loomupärast kaasa antust ja kuna inimese teed on läinud Jumala ees viltu, inimkond on oma arengus võõrdunud Jumalast ja tahab oma egoist-likku mina tihtipeale rõhutada, siis Jumala seadus südametunnistuse kaudu meenutab, kuidas asjad peaksid õigesti olema. Aga ka südametunnistuse häält moonutab inimkond, sh iga inimene, isiklike huvide ja maiste olude järgi ning sunnib oma mõtteid kõrvale. Ta ei järgi alati seda, milleks südame-tunnistus märku annab.

Juutide käskude puhul on oluline see, et see ei ole käsk, ka mitte seadus. Pigem elujuhis. Aga ühtlasi on see ikkagi käsuna mõistetav. Jumal esitas selle Moosesele korraldusena, Ta ei arutle, et “Kuule, mida me sinna jätame või mis võiks sobida?” või “Mida me võiksime tänapäeva juudile siin Siinai mäe all käsuna sõnastada?”. Seadus kõlas käsuna, ehkki hoolitseval moel.

Sellepärast on Jumal välja valinud Iisraeli ja andnud juutidele konkreetses sõnastuses seadu-sed: nende seas on ka igasugused nende rituaalseadused jms, mis olid mõeldud ainult juutidele. Aga kümme käsku, mida tõstetakse eraldi esile kogu seaduse tuumana, tahavad peegeldada sedasama sü-dametunnistusse kirjutatud seadust, mis tegelikult peaks juhatama iga inimest ka ilma juutidele an-tud ja sõnastatud seaduseta. Kuid kuna me väga kergesti ennast petame – mõnikord tahtmatult, mõ-nikord teadlikult –, siis on hea, kui need asjad on sõnastatud. Iisraeli missiooniks on seda ilmutust edasi viia kõigi rahvasteni: Jumala seadus näitab meie puudusi ja kasvatab Jumala poole. Uus proh-vetite poolt ettekuulutatud inimene, kelles kogu seadus on viimse südamesopini täidetud, seega kel-les Jumala kohalolu on saanud maksimaalseks, on Jeesus Kristus – Tema kaudu avatakse kogu Ju-mala ilmutustäius kõigile rahvastele.

Jumala seadus jääb meid edaspidigi kasvatama Kristuse poole, aga Kristuse kaudu ilmutatakse Jumala armu ja kogu uuendatud inimkonna reaalsust: kõige selle imelise kaudu, mis Tema elus juh-tub, kõigi nende tervendamiste kaudu, mida Ta tegi. Tema surma ja ülestõusmise kaudu tuuakse esi-le aga see, et viimselt suundub kogu ilmutusprotsess horisondi taha, kuhu me enam ei näe. Kuid nii suunavad Jumala seadus ja arm meid igavese elu poole. (Hiob 2015)

 

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad (2Ms 20:1) ning mõistetakse õigeks tema armust päris mui-du, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg võttis kord äratõugatud Samaaria naise tema usu pärast vastu. Anna meile samasugust usku, et meiegi võiksime loota ainult Sinu armastusele ja üks-teist vastu võtta, nagu Sina meid oled vastu võtnud. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

ALLIKA ÄÄRES JA OMETI JANUSED.

Pühapäev – 19. jaanuar

Jeesus kostis naisele: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi.” Jh 4:13,14

 

Samaaria naine püüdis oma janu kustutada mürgiallikast. Ta andus oma ihu ohjeldamatute kir-gede valdusesse, et sellest ühtlasi leida rahuldust ka oma hingele. Aga ta koges, et ihulikud patud ei kustuta hingejanu. Nad ainult mürgitavad ihu ja hinge. Midagi ei saa teha ihule, mis ei mõjutaks ühtlasi ka hingele.

Mida rohkem inimene lõbutseb, seda sügavamale ta sellesse vajub. Omal jõul ei saagi inime-sed sellest janust lahti. Sest selle vee all mõtleb Jeesus kõike, millega inimesed oma hingejanu püüa-vad rahuldada. Patuallikaid on palju. Abielurikkumise kõrval seisab alkohol. Kes seda hakkab joo-ma, seda suuremaks kasvab janu. Jeesuse sõna jääb õigeks: Igaüks, kes joob seda vett, januneb jäl-le.

Selliste mürgiallikate kõrval on elus ühtlasi lõpmatu palju ilusat ja väärtuslikku, millega tahe-takse kustudada oma hingejanu: kõik teadused ja kunstid, kirjandus ja töö, õnn ja armastus ja palju muud kaunistab ja õilistab elu. Aga on otse hämmastav, et see kõik ometi ei rahulda hinge. Kas ei tähenda see, et kõik need maised õnneallikad on viimselt ainult elu dekoratsioon ja mitte elu sisu.

Üks altar on inimhinges alati tühi: see on altar tundmatule jumalale. Tahaks nagu veel midagi rohkem, kuid isegi ei tea, mis see oleks. Nimetu igatsus, nukrus ja rahulolematus käib viimselt kõigi õilsate ja ka sündmatute elamuste järel.

 

Jeesuse sõnad avastavad meile selle põhjuse: Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.

See igavese elu veeallikas on meile avatud. See on Jumala lõpmatu arm. Jeesus ise on selle ar-mu allikas. Tema pakub meile igavese elu vett. Ta kutsub enese juurde kõik, kes on koormatud ja vaevatud, ja lubab neile anda hingamist. Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi. Tema juures leidub hinge rahu. See igatsus on siin täitunud, mis püha lauliku sundis ohkama: Otsekui hirv igatseb veeojade järele,nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele,elava Jumala järele (Ps 42:2,3). Ja kui ta Jumala ligigidust on kogenud, lau-lab ta hõisates: Sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast. Sest sinu juures on eluallikas (Ps 36:9, 10). (Täheväli 1947:201jj)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa Ta juurde usus ruttad, oma häda kaebad, nutad, ei Ta sind siis lükka välja, kustutab su janu, nälja, viib sind värske rohumaale, eluveele sügavale, kosutab sind helde käega, trööstib imelise väega. Hugo Viktor Karl Wühner

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Muuda meie vaesus rikkuseks oma külluses! Karl Barth

 

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 20. jaanuar

Tänage Issandat, kuulutage Tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas Tema teod! Ps 105:1

 

Nagu näeme, algab psalm üleskutsega. Usklikud vajavad seda, sest meie unustame ja väsime. Meie tavalist puudujääki võib lihtsa üleskutse abil ületada ja sellepärast kasutab Piibel seda sageli. Seda kasutas Jumal juba vanasti oma rahva usuelu huvides ja seda kasutasid ka Jeesus ja apostlid. Seda kasutab Püha Vaim tänaseni.

Käesolev salm kordab 1. Ajaraamatu 16. peatükis esineva Taaveti laulu. Seega on ajaloolisele psalmile antud ka ajalooline alus. (Tärk 2014:466)

 

Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod! (1Aj 16:8) Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et Te-ma nimi on kõrge! (Js 12:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Apostlid lasksid ennemini oma pea otsast raiuda, kui keele kinni köita. Jumala käsk oli neile kõrgem kui kõik inimeste keelud, sõnakuulmine Issanda ja Õnnis-tegija vastu ülem kui oma enese ihu ohver. See kõik ei olnud mitte mõni välispidine sunduse asi, vaid vaba seespidine omaenese südame ajamine ja tungimine. Jeesuse armu ja tõe vägi oli neid ära võitnud. Jakob Hurt

 

Palvetagem: Kiitust toome, Issand, Sulle, et Sa mõtled meile veel, ja et meile ikka jälle kos-tab Sinu sõna hääl; et Sa meile usku annad, kõigest hädast välja kannad, kuni võitja hulgaga kiida-me Sind lõpmata. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

USKLIKUD INIMESED ON IGA PÄEV OTSIJAD JA LEIDJAD.

Teisipäev – 21. jaanuar

Nõudke Issandat ja Tema võimsust, otsige alati Tema palet! Ps 105:4

 

Jumala rahvas arvaku tõelise Jumal tundmist oma õnnistuseks! Iisraelil ärgu olgu häbi tunnis-tada oma Jumalat sel ajal, kui teised rahvad tema ümber austavad Baali, Ra´d, Zeusi või Jupiteri. Nüüd on kõik teised tolleaegsed nimed kadunud, aga elava Jumala nimi püsib ja jääb igavesti. Selle-pärast võib iga usklik öelda: “Mina ei häbene evangeeliumi” (Rm 1:16). Needki võivad rõõmustada, kes Jumalat alles “otsivad”. Need liiguvad oma usuelus õiges suunas.

Jumala rahva usk polnud veel täiuslik, aga see liikus edasi täiuse suunas. Usklikud inimesed on iga päev otsijad ja leidjad. Alati me vajame midagi ja saame ka midagi. Palumine, otsimine ja koputamine on kõik sama briljandi üksikud säravad kandid, mis annavad pidevalt uut valguse sära. (Tärk 2014:467)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oleme tulesüütajad. Selles külmas maailmas, mis on täis vihkamist ja isekust, võib meie väike leek tunduda mõjuta, kuid peame hoidma oma tuld põlemas. Billy Graham

 

Palvetagem: Lase meil tervena oma teed käia. Juhi meie samme ja saada meid oma rahuga. Luba meil elusalt, rõõmsalt ja tervelt oma eesmärgile jõuda… Õnnista meid kõiges, mis me teeme, ja las leiavad Sinu silmis halastust, armu ja kaastunnet kõik, keda me kohtame. Juudi reisiõnnistus

 

* * *

 

PUHAS VESI

Kolmapäev – 22. jaanuar

Januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

 

80ndatel jooksis läbi maailma ajakirjanduse teade, et Paapua Uus-Guinea üksildases mägipiir-konnas avastati senitundmatu suguharu. Kohe kiirustasid käitumiseuurijad ja etnoloogid kiviaja ta-semel olevate inimeste juurde, et seal oma uurimusi läbi viia. Ühe pärismaalase võtsid nad kaasa ja näitasid talle tänaseid kõikvõimalikke tehnikasaavutusi. Nad võtsid ta lennukisse ja autosse, filmisid teda ja üllatasid siis teda kaadritega televisioonis. Pärast üht 20. sajandis veedetud nädalat küsiti sel-lelt mehelt, mis on avaldanud talle kõige suuremat muljet? Vastus kõlas: “See, et seinast voolab pu-has vesi.” Puhas vesi – looduslapsena ta teadis, millest räägib.

Tulevikuuurijad ütlevad täna, et vesi saab meie maailmas veel kõigile suureks probleemiks ja et selle pärast hakatakse pidama sõdasid. Mitmes piirkonnas ollaksegi juba niikaugel, sest eluks hä-davajalikku vett ei jätku. Kes on pidanud kolm päeva ilma vedelikuta elama, ei pea enam kaua vastu ja puhta joogivee saamine on maakera paljudes paikades väga suur probleem.

 

Ülestõusnud Kristus ütleb: Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!

 

Piiblis on jutt ühest teisest veest, eluveest. On midagi, mille tähtsus on võrreldav eluks vajali-ku veega. Kõneldes kord naisega Samaaria kaevul, nimetas Jeesus ennast elavaks veeks. Jeesus on niisama tähtis nagu vesi eluks. Kellel on Jeesus, kes elab Temaga, kes korrastab oma elu Tema juht-nööride järgi, see inimene on leidnud oma eluks kõige olulisema. Seda vett võib saada igaüks. Jee-sus ei saa seda pakkuda täissöönutele ja rahulolevatele, vaid neile, kellel on janu – janu sisurikka elu järele, janu varjatuse järele, janu süüst vabanemise järele, janu ehtsa õnne järele. Jeesus ütleb meile täie selgusega: „Igaüks, kes soovib, võib võtta!” Hea võimalus on avada praegu oma käed ja süda ning paluda: “Jah, tule Jeesus ja kustuta mu janu! Anna mulle seda vett, mis toob ka minu ellu sinu tegelikkuse, mis juhib mind sinu riiki, sinu igavesse ellu!”

Kui te avate veekraani, mõelge sellele, kui paljudel inimestel pole üldsegi enesestmõistetav, et värske ja puhas vesi on saadaval. Kuid lubage meenutada ka, et Jeesus pakub seda tasuta – ilma veemõõtjata ja -arveta – ja et Tal on pakkuda elustavat vett, mis hoovab igavesse ellu. Nii saab meie tänane päev värskeks ja ka inimesed meie ümber saavad sellest oma osa. (Jürma 2014)

 

Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! (Js 55:1) Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Jh 7:37) Ja ta ütles mulle: “See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” (Ilm 21:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära siis eksi nüüd siia ja sinna, rutta Ta juurde, Ta kutsub ju sind! Oh kuis nii õnnis Ta juurde on minna, selgelt seal voolavad eluvee jõed. Seal on me abi, mis jahutab hinge, koormatud hinged, nüüd sinna kõik minge! Johann Ludvig Konrad Allendorf

 

Palvetagem: Issand! Su tõotus on me käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksandmist leiab. Näita õiget teed, mu kallis Jeesuke, Sa oled abimees mu eksind hingele. Chris-tian Knorr von Rosenroth

 

* * *

 

JUMAL SAAB ILMSIKS

Neljapäev – 23. jaanuar

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

 

Jeesuse sündimine Petlemmas pole mingi aegadetagune sündmus, mis meid ei puuduta. Ja sel-le sõnumit ei anta inimkonnale edasi ebaisikuliselt. Selle sõnum on ainulisel ja erilisel viisil suuna-tud igale inimesele. Jõulurõõmu kuulutatakse meist igaühele, sest Päästja sünnib igaühe jaoks. Nagu Petlemma karjastele, nii ka meile kuulutatakse seda suurt rõõmu sama mõjusalt, sama tungivalt.

Sellepärast on Kristuse sündimine igaühele meist väga isiklik kingitus. Aga nagu karjused, nii ka meie saame selle kätte alles siis, kui ruttame täis usku ja tänulikkust seda kuulutama kõikjal, ku-hu jalad viivad. Issand on tõepoolest meie keskel ja päästab meid; selline on meie lootus – enamgi veel, selline on meie lootuse julgus, millest vallandub kindel rõõm. Selle rõõmu allikaks on inim-mõistusele arusaamatu alandumine, millega meie Jumalast saab omal vabal tahtel väetimast väetim Jeesuslaps mähkmeisse mähitult viletsas sõimes.

Jumala plaan, ei olnud üksnes tulla maa peale oma ainsas Pojas, Jeesuse Kristuses; ei olnud lihtsalt sündida, vaid Ta tahtis endast teada anda ning ennekõike ilmutada oma heldust ja lõpmatut inimesearmastust (Tt 3:4). “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja”, kuulutas ingel karjastele: “kes on Issand Kristus.” (Lk 2:11-12). Selles peitub enneolematu sõnum: Päästja on sündinud ja kõik võib saada päästetud – nii taevas, maa kui alumised paigad!

Selline on lõppkokkuvõttes selle imelise salasuse kingitus, milleks on Jeesuse sündimine Pet-lemmas. Vastastikuse usalduse ja ohvrianni salasus ühes Temaga, kes juhatab meid oma Isa halas-tava armastuse, rõõmu ja au sisse. (Stefanus 2017)

 

Iisaile sündis kuningas Taavet. Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon. (Mt 1:6) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näe-ksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suu-rem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus tuleb meie maailma. Ka siis, kui me ei taha Teda ega otsi Teda. Kuid Tema tahab ja otsib meid. Ta tuleb, sest maailm vajab Teda. Sina ja mina vajame Teda isiklikult. Meie ei saa ilma Temata tõeliselt elada. Kristus tuleb meie juurde sellepärast, et Ta tunneb meie häda paremini kui meie ise. Ta tahab saada meie elu Issandaks ja Kuningaks. Uno Plank

 

Palvetagem: Issand Jeesus, kui meie hukk meid vaevab, kui kannatused ja hädad meid maha suruvad, siis lohuta meid lootusega Sinu peatsest tagasitulekust. Võta meilt ära kõik kartus ja tee meid siiraks ja rõõmsaks, oodates Sinu jälletulemist. Jah, tule ruttu, Issand Jeesus! Fredrik Landahl

 

* * *

 

RÕÕMSAD HETKED

Reede – 24. jaanuar

Laulge Issandale, mängige Temale, kõnelge kõigist Tema imedest! Ps 105:2

 

Oli talvine aeg. Meie pere kuusteist liiget istusid sõjaväebussi ja me sõitsime lennuvälja an-gaari, kus pidime kohtuma minu Afganistanis teeninud pojaga. Lennuväljale kogunesid noored emad lastega, kes ootasid abikaasasid. Oli vastsündinuid, kes polnud oma isa veel näinud. Jumal oli andnud meile kõigi võimaluse oma lapsi taas kaisutada. Ruumi täitsid tänulikkus, rahu ja rõõm. Lennuk ilmus nähtavale ja me lehvitasime lippe. Uurisin sissemarssivate sõdurite nägusid ja märka-sin viimaks oma poega, kes oli tervelt tagasi jõudnud. See oli täiuslik hetk.

Meie elus on kauneid hetki, olgu selleks armumine, lapse sünd, kaunis päikesetõus või linnu lend. Meil on siis põhjust Jumalat tänada rõõmu eest, mida need kogemused pakuvad. Meie omalt poolt võime Jumalale tuua tänu ja kiitust. Saame seda teha tänupalvetes, laulus ja Jumala imelistest töödest tunnistust tuues. (Ward 2017)

 

Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. (Ps 71:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik, millest maailm koosneb, võib laguneda, kindlaks jää-vad ainult Jumal ja Tema Sõna. Sõna, milles on elu ja mis loob, päästab, uuendab. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Armas Issand, anna meile tänulikkust kõigi suurte ja väikeste rõõmude eest. Aa-men.

 

* * *

 

IGATSUS JUMALA JÄRELE

Laupäev – 25. jaanuar

Apostel Pauluse pöördumispäev

Kiidelge Tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat. Ps 105:3

Kui inimene unustab või tõrjubki Jumala, ei lakka Jumal siiski inimest kutsumast, et see Teda otsiks ning seeläbi elaks ning oma õnne leiaks. See otsing nõuab aga inimeselt kogu mõttepinget ja sirgjoonelist tahet, “siirast südant” ning ka tunnistust kaasinimestelt, kes õpetavad teda Jumalat otsi-ma.

“Suur oled, Issand, ja kõrgeks kiidetav; suur on Su vägi, Sinu tarkusel pole määra. Ja kiita ta-hab Sind inimene, mingi osa Sinu loomest, inimene, kes kannab endaga kaasas oma surelikkust, kannab kaasas oma patu tunnistust ja tunnistust, et Sa paned vastu suurelistele; ja ikkagi tahab Sind kiita inimene, mingi osa Sinu loomest. Sina õhutad, et ta Sind kiites rõõmu tunneks, kuna oled meid teinud enda jaoks ja rahutu on meie süda, kuni ta ei puhka Sinus.” Augustinus (Katoliku Kiriku Katekismus, nr. 30)

 

Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi! Ps 34:4

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui eesmärk on kaugel või ununenud, siis võime kergesti sekkuda selle maailma intriigidesse ja muutuda isegi konfliktseks. Kuid koiduvalgust näinud rändu-ri jalg astub taas kiiremini ja rahulikumalt. Aeg, milles meie elame, on Jumala tõotuste täitumise aeg. Mitte surm, vaid Jeesus on taas tulemas. Jeesus on teel, et kohtuda teelistega. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid apostel Paulusele ülesande viia evangeeliumi valgust laiali kõikjale maailma. Me meenutame täna tema imelist pöördumist ja palume: aita meil püsida tema kuulutatud elu sõnas. Luba meil kõigil üheskoos rõõmustada Kristuse taastulemise päeval. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

PÄEVA SÕNUM nr. 172

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

RISTIMISE AND

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 12. – 18. jaanuar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad mistahes raskema või kergema haiguse all.

 

Jeesuse ristimisega algas Tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja Ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid.

Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poole-hoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ristipuul ja maailma päästmisele.

Igal aastavahetusel ootab meid ees 12 kuud, mille kohta me ei tea midagi. Uue aasta künnisel on hea teada, millele võime elus toetuda. Ristimine on üks selline oluline toetuspunkt. Oleme alates ristimisest Jumala lapsed ning tema kannab meie eest hoolt.

Jumala lastena võime alati pöörduda palves Issanda poole ja temalt abi leida. Ristimises saa-me meiegi osa Kristuse ohvrisurma mõjust, Jumal annab meile eksimused ja patud andeks ning Pü-ha Vaimu läbi juhib meie elu parimal viisil.

Kõik siin maailmas ei sõltu meist ja meie püüdlustest, vaid Jumalast. Ristimisele tulemine on inimesepoolne samm selleks, et tunnistada Jumalat oma Päästjaks. Lapse ristimise puhul astuvad selle sammu tema vanemad. Edasine sõltub juba Jumalast. Ristimises annab Jumal meile seda, mida vajame. Saame olla kõige selle hea vastuvõtjaks. (Soom 2012:8)

 

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

 

Kui Piibel kõneleb meile Jumala lasteks saamisest, siis ei räägita tegelikult kusagil sellest, et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks. Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest (heebrea keeles täpsemalt Iisraeli “poegadest”), siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast – Jaakobist ehk Iisraelist. Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult: näiteks valguse lapsed, päeva lapsed, pimeduse lapsed… Apostel Paulus, öeldes “Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,” ei vastanda last mitte täiskasvanule, vaid orjale. Ori on see, kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule, või siis püüab ta isandaga manipuleerida, et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda.

Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad (Rm 8:17). Mida see tähendab, on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos (Lk 15). Seal on isal kaks poega, kes mõlemad on täismehed, aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt. Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklus-himu – ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne, edu ja sõp-ru otsima. Ja alles siis, kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud, tuleb talle meelde tema pärit-olu, tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda.

Vanem poeg on hoopis teisest mastist, tema teeb korralikult isakodus tööd, aga kui noorem vend, see elunautijast õnnekütt koju tagasi jõuab ja isa ei viskagi teda tänavale, vaid korraldab hoopis suure peo, saab vanemal pojal mõõt täis: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.” Just nimelt – orjanud. Ta on püüdnud olla tubli ja teenida, higipull otsaees, isa heakskiitu ning preemiat või palgatõusu, et sõpradega pidu püsti panna. Isa peab teda pigemini kaasomanikuks ja ütleb: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” Aga poeg ei ole usaldust väärt, ta ei käitu pärija, vaid palgalisena.

Jumal tahab, et me oleksime Tema täiskasvanud pojad ja tütred, Tema abilised ja kaasloojad selle maailma harimisel ja hoidmisel. (Tiitus 2011)

 

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, Jeesuse ristimisel Jordani jões tuli Püha Vaim Tema peale ja Sa ilmutasid Teda kui oma armast Poega. Tugevda kõigis ristituis kindlat teadmist, et nad on Sinu lapsed, ja juhi neid oma Vaimuga. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

TEADLIK TEEKOND MAA PEAL

Pühapäev – 12. jaanuar

Kristuse ristimise püha

Johannes tunnistas: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja Tema peale jäävat.” Jh 1:32

 

Tuvi oli ohvriloom ja hingelind: rabid võrdlesid ka Jumala Vaimu “haudumist” loomisel kaosevete kohal (1Ms 1:2) vahel tuvi, vahel mõne muu linnuga (see meenutab ka soomeugrilaste loomislugu). Hiljem võrreldi Jumala ja tema Vaimu häält templis kudrutavate tuvidega. Tuvil oli oma roll ka veeuputusloos: kui ristimise eeltähenduseks pidada veeuputust (1Pt 3:20j), siis võib Jeesuse ristimisele ilmunud tuvi kujutleda Noa poolt välja lastud tuvina, kes ei tulnud enam tagasi, vaid maandus nüüd viimaks Jumala Poja peale (vrd 1Ms 8:8–12).

Võib-olla taheti Püha Vaimu langemist võrrelda ka tuvi vagurusega: “Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid” (Mt 10:16). Või nagu juhtus Eelijaga, et Jumal ei ilmunud talle tormi-tuules ega maavärisemises, kuid siis tuli “vaikne, tasane sahin” (tuvi tiibade heli?) ja seal oli Issand (1Kn 19:12j).

Kogu jutustuse sihiks on välja tuua taevane hääl, mis tunnistab Jeesuse Jumala Pojaks. See sarnaneb prohvetikutsumisega: “Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale” (Js 42:1). Nii hüüdis Jumal ka Iisraeli kuninga ametissepanekul: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu” (Ps 2:7). Risti-misega astub Jeesus Jumala Poja ametisse ja talle kingitakse Vaim.

Kõige täpsemini väljendab seda varaseim Markuse evangeeliumi tekst, kus öeldakse, et Vaim asus Jeesuse “sisse” – alles Matteus, Luukas ja Johannes, kes kalduvad objektiivsema kirjelduse suunas, ütlevad et Vaim asus tema “peale”. Jeesus on seega tõelises mõttes Vaimu kandja, Püha Vaimu tempel, kelles inkarneerus Jumala Vaim!

 

Seega võib öelda, et ristimise kaudu adopteerib Jumal Jeesuse oma Pojaks. See väide võib tunduda tõsivagadele dogmaatikutele muidugi hirmutav, sest nii jääb mulje, nagu ei olekski Jeesus Jumala igavene Poeg.

Kuid see on vale mulje, sest nagu ütleb Eduard Schweizer: meie moodsa aja küsimust, kes siis Jeesus oli enne ristimist või koguni enne sündi, siin veel ei esitata. Jeesuse-aegne juut võinuks vas-tata, et kindlasti on Jeesus igavikust alates Jumala Poeg, sest Jumala juures on ammu tegelikkus see, mis inimlaste juures avaneb tegelikkusena alles teatavast hetkest.

 

Mida tähendab Jeesuse Jumala Pojaks olemine? See tähendab Jumala tundmist: “Keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Neid, kes Jeesuse ilmutuse vahendusel hakkavad Isa tundma, nimetatakse Uues Testamendis samuti Jumala poegadeks – mida on valesti tõlgitud “lasteks” (Mt 5:9,45; Lk 6:35, 20:36; Rm 8:14, 9:26; 2Kr 6:18; Gl 3:26, 4:6j).

 

See, mis eristab Jeesust teistest Jumala poegadest (nendeks nimetati ka Iisraeli kuningaid, iisraellasi üldse), pole Tema Pojaks-olemise igavesus – ka teiste poegade kohta saab öelda, et va-remalt oli nende jumalapojaks olek varjatud Jumalas.

Ristimisjutustuse põhjal teeb Jeesuse Pojaks-olemise eriliseks tõik, et Tema ristimise kaudu avati taas kaua suletud taevas, Jumala hääl kõlas jälle maailmas ja Püha Vaim toimis jällegi inimeste juures – ning et kõik see, mida oli Vanas Testamendis ette kuulutatud, oli nüüd võimsalt täidetud Jeesuses.

 

Jeesuse ristimise puhul on seega viimaks tegemist kolmainu Jumala ilmutusega: Isa hääl kõ-lab taevast ja Püha Vaim laskub nagu tuvi Jeesuse kui Jumala Poja peale. Jeesuse kohta, kes alustas nüüd teadlikult Poja teed maa peal, ütleb ka Paulus, et alles pärast ülestõusmist ülendati Ta Jumala Pojaks “väes” (Rm 1:3,4) – maises elus tuli “väetil” Jeesusel läbida veel ristitee. (Hiob 2008)

 

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale. (Mt 3:16; vt ka Mk 1:10) Püha Vaim las-kus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Lk 3:22) Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Se-da annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud. (Jh 6:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma ei soovi muud, kui et Lunastaja sündimine siia maail-ma, Jumala Poja inimesekssaamine aitaks meid kasvada Tema mõõtu mööda inimesemaks, täisea-lisemaks Jumala ees. Seda ma soovin kogudusele, soovin kogu meie rahvale. Et annaksime eluõi-guse ja eluaseme uue sündimisele meis enestes ja sellega meie vanas ja haiges maailmas. Jumala ja ligimesearmastuse sündimisele. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 13. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

 

Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänu-ga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast? Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast?

Ilmselt võib suur osa nende küsimuste üle mõtisklenutest tõdeda, et viimati palvetasin ma ikka oma mure pärast ja üleüldse pöördun Jumala poole ennekõike siis, kui mul on midagi korrast ära. See on nii inimlik.

Vahel mõtlen, et kuidas suhtub Jumal inimesse, kes tuleb Tema juurde üksnes selleks, et kurta oma rasket elu ning kes unustab oma Looja siis, kui kõik hästi on. Arvan, et Issand mõistab ja an-destab. Ning meie vigadest hoolimata aitab Tema meid ja annab uue võimaluse. Patuse maailma päästmiseks saatis Ta oma Poja ristile surema, selleks et inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Juma-lal on inimese vastu andestav ja ennastohverdav armastus. See on jumalik.

Kui palju kordi on Ta meid elus aidanud. Ja kui palju kordi oleme meie unustanud Teda selle eest tänada ja kiita! Vahel märkame häid asju elus ainult siis, kui mingil põhjusel peame neist loobu-ma, kui tunneme, et oleme heast ja olulisest ilma jäänud. Ja siis kurdame ning nuriseme. Kui palju on nurinat meie ümber! Kui inimesel millegi muu üle pole põhjust viriseda, siis vähemasti Eesti kliima pakub talle selleks palju võimalusi: suvel on palav ja talvel külm ning sügis ja kevad on liht-salt tüütud ja porised. Kuid igal aastaajal on oma ilu ja võlu, oma jumalik säde, mida nurisev inime-ne ei märkagi.

Elu väärtused nagu tervis, perekond, töö, igapäevane leib ja rahu pole midagi iseenesest mõis-tetavat – need on Jumala kingitus meile. Looja saatis oma Poja surma meie pattude eest ning avas Tema ülestõusmise läbi surnuist meile võimaluse saada igavesse ellu. Isegi surm ei suuda meid lahutada Jumala headusest. Kui palju on Issand meie heaks teinud! Selle eest võime Teda vaid tänada, laulda Temale tänulaulu. (Soom 2007:8)

 

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Ki-ri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa oled kogenud Jeesuse ligiolekut, siis ole julge teisigi julgustama. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su tõotus meie käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksand-mist leiab. Õiget teed, mu Õnnistegija, Sa näita, oled abimees mu eksind hingele.

 

* * *

 

JUMALA RAHU ON TERVENDAVA MÕJUGA

Teisipäev – 14. jaanuar

Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi. Js 61:1

Kõige tähtsam asi maailmas – ja sinu elus – on võtta Jeesus Kristus vastu oma isikliku Pääst-jana. Temas leiad vastuse kõikidele tähtsaimatele küsimustele: kes ma olen? Miks ma olen olemas? Kuhu ma olen teel? Suurim ja imelisim asi inimelus on uskuda patud andeks ja saada taevariigi ko-dakondsus, leida kõik Jumala rikkused ja võimalused – tasuta (Js 55)!

Alles peale seda võivad sinu ellu tulla kõik Jumala võimalused: sinu murtud süda võib para-neda, sidemed ja ahelad sinu elus võivad katkeda, sa võid leida hingelise tasakaalu, paraneda hai-gustest ja saada uue, üleloomuliku jõu kõikides eluolukordades ja võitlustes. Jeesus mitte ainult päästab su elu, vaid Tema seob ka su haavad, vabastab, lohutab ja parandab (Js 61:1‐3).

1Ts 5:23 öeldakse  algteksti kohaselt: “aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult terveks ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatult terveina meie Issanda Jeesuse tulekuks”. Jumala ra-hul on tervendav mõju kogu inimese olemusele: see teeb terveks ja uueks kõik murtud ja katkised kohad meie sees. Rahu (=sõlmida kokku katkenud sidemed) on Vaimu vili, mis tuleb meie ellu ai-nult Jeesuse kaudu, Tema kingitusena. Püha Vaim on Kristuse Vaim, mis võtab Jumala omast ja an-nab meile (Jh 16:14).

Jumal austab meid terviklikena, isiksustena. Ta on huvitatud mitte ainult meie vaimust, mis on igavene, vaid kõigest meie elus. Jumal tahab, et Tema lapsed oleksid õnnelikud, seesmiselt terved ja tõeliselt õndsad. Et mõista seda paremini, vaadelgem võrdkülgset kolmnurka. Kui suhted Jumalaga, ligimesega ja iseendaga on tasakaalus, on inimene õnnelik. Kui mõni kolmnurga külgedest on teis-test lühem või hoopis puudub, siis ei ole tegemist enam võrdkülgse kolmnurgaga. Selles peitub sala-dus. Usun siiski, et Püha Vaim, kes “juhatab teid kõigesse tõtte”, võib tulla appi ka nendes asjades. Sina võid leida just need vastused, mida sa vajad ja mis võivad teha sind seesmiselt terveks ja õnne-likuks. (Eräranta/Kallio 2010:3)

 

Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tund-mise ja kartuse Vaim. (Js 11:2) Avama pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojast. (Js 42:7) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimeda-tele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad. (Ps 147:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elus võib olla tegureid, mis pole meist endist sõltu-vad. Me oleme otsekui mingi vaimu surve all, olgu see siis äritsemise vaim, seksuaalsuse vaim või võimuahnuse vaim. Meid on tabanud seletamatu seestumus. Kui saame Jumala Vaimuga täidetud, siis meid hävitavad vaimsed jõud põgenevad. Asemele tuleb armastuse, rõõmu, rahu, pika meele, lahkuse, headuse, usalduse, tasaduse ja enesevalitsuse Vaim. Arvesta sellega ja usalda end Püha Vai-mu juhtimise alla! Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, Sina oled elu ja tarkus ja õnnistus, Sina igavene ja ainus truu Jumal. Kel-lel oled Sina, sellel on tühjendamatu rõõmu allikas. Õpeta mind ikka enam Sind tundma, et Sa ikka enam minu omaks saaksid ja ma Sinus rõõmustuksin! Cantebury Anselm

 

* * *

 

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Kolmapäev – 15. jaanuar

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

 

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kannatuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale.

Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele. (Tärk 2014:344j)

 

Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taa-veti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse. (1Sm 16:13) Nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust. Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:21,22) Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! (Js 41:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

 

Palvetagem: Luba meil meie elu ja töö Sulle pühendada. Lase meid ausad olla kõiges asja-ajamises ja lugupidavad kaastööliste vastu ning kõiges Sinu tahtmise järel elada. Vennastekoguduse kirikulitaaniast.

 

* * *

ABINÕU KURJUSE VÄEST VABANEMISEKS

Neljapäev – 16. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

 

See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on välja öelnud. See Johannese tunnis-tus on kehtinud aastasadu ja kehtib tänapäeval.

Mida Ristija Johannes selle võrdlusega mõtleb? Tõlgendusi on mitmeid. Enamasti arvatakse, et Johannes võrdleb Jeesust paasatallega. Paasapühadel tapeti tall, et meenutada viimast ööd Egiptu-se orjuses, kus iisraellased Jumala korraldusel samuti olid tapnud igas peres talle, selle verega võid-nud oma majade uksepiidad. Sel ööl läks surmaingel läbi Egiptuse ja hukkas esmasündinud lapsed. Ainult nendest ustest, mis olid märgitud talle verega, läks ta mööda (2Ms 12:11-13). Ülekantud tä-henduses on Jeesus paasatall, kelle veri kaitseb meid igavese surma eest. Ei ole küll meie rahva seas populaarne patust kui meid ahistavast nähtusest rääkida, kuid selle mahavaikimisega ka kuhugi ei jõua.

Ristija Johannese eluülesandeks oli tutvustada rahvale Jeesust kui Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu. Patu all on mõeldud inimkonna kollektiivset süükoormat. Jeesus astub süütuna süüdlaste asemele, et kanda ära nende karistus. Aga Jumal jääb ka pattulangenud inimesele oma armastuses ustavaks. Ta kõrvaldab meie patu sellega, et laseb Kristusel patukaristuse meie asemel ära kanda. Apostel Johannes näitab ka ära, mida meil tuleb teha, et patt tõepoolest saaks meie pealt kõrvaldatud. Esmajärguline on patud üles tunnistada. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: “Meie ei ole patustanud”, siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis.” (1Jh 1:9-10) Ris-tija Johannes rõhutab, et Jumala Tall kõrvaldab kogu maailma patu.

Et kogu inimsoo patt on Jeesuse ohvrisurma läbi patustajate pealt põhimõtteliselt ära võetud, sellele vihjavad ka kindlalt Jeesuse lõpusõnad ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

 

Jeesust Jordani ääres kohates Ristija Johannes taipas, et maailma ajaloo suur hetk on koitnud. Prohvet Jesaja ennustus Jumala sulasest, kelle peale laskis Issand tulla meie kõigi süüteod, on täide läinud (vt Js 53). Nendest Vana Testamendi ennustustest lähtuvalt Ristija Johannese prohvetisilm nägi Kolgatani.

Et päästmine patu needuse alt tõepoolest jõuaks inimeseni, selleks on tarvis Jumala väge. Pau-lus on selle lihtsa selgusega kirja pannud: “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi pääs-teks igaühele, kes usub …” (Rm 1:16)

Johannes kui Jumalast saadetud käskjalg on teinud rõõmusõnumi kuulutamises ja elluraken-damises oma osa. Nüüd peab selle kuulutuse mõjupiirkonnas elav rahvas (meil eesti rahvas) tegema oma osa: uskuma Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, kelles on elu ja õnnistus. (Mõtsnik 2017:8)

 

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus polnud mingi religioosne mõtiskleja nagu Buddha, vaid Jumal, kes ristil surres lepitas maailma patu. Paljud tahavad pidada Jeesust kõrgel kõlbelisel tasemel olevaks õpetajaks, kes religioonide sarjas tõi inimestele kõige kõrgema usundi. Aga Jeesuse sõnumi ja kogu muu religioossuse vahel on sama suur erinevus kui valguse ja pimeduse, elu ja sur-ma vahel. Urho Muroma

 

Palvetagem: Issand, näita ikka oma halastust. Sinu juurest otsin ma, oma hinge õnnistust. Oh mu hing sest rõõmustab, et mind Jeesus armastab!

 

* * *

TÕOTUS TAAVETI JÄRGLASTELE

Reede – 17. detsember

Ma hoian oma helduse Temale igavesti ja mu leping Temaga jääb püsima. Ps 89:29

 

Taaveti järglastele lubati kestev troonipärimise õigus. Saul oli kuningas, kuid tema järglastele troonipärimise õigust ei lubatud. Jumalal on mingi õnnistus, mis on reserveeritud ka uskliku järglas-tele. See mõte esineb juba kümnes käsus – “aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind ar-mastavad ja mu käske peavad!” (2Ms 20:6)

 

“Kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust” (Ps 89:34). Jumal on valmis meile andestama ja oma lepingut uuendama. Heldus ja ustavus on patuse ainus lootuse alus. Ükski ei saa ehitada oma uut elu teisele alusele. Iga eksinu teadku, et Jumala arm on tänaseni seesama. Kristuse armastuses pole midagi muutunud. Veel täna kehtib Tema kutse:“Tulge minu juurde kõik…”

Ei ole küsimus, kui vähe või palju me eksinud oleme, vaid Jumala heldus ja ustavus kehtib kõigi kohta. Arusaadav, et iga eksija peab oma süüd kahetsema, patust loobuma ja andeks paluma. Helduse ja ustavuse nimel võime ka andestuse vastu võtta. (Tärk 2014:364)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal kinkigu meile armu, et tahaksime mõista – nii nõdrad, jõuetud ja saamatud, nagu oleme – me ei ole välja lükatud! Jeesus on surnud meie eest! Harri Haa-mer

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Me täname, et me Sinu juures tohime olla Sinu külalised oma eluajal. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Tee meie vaesus rikkuseks oma külluses. Karl Barth

 

* * *

UURIGE, MIS ON ISSANDALE MEELEPÄRANE

Laupäev – 18. jaanuar

Ta on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid. Js 61:2

 

Milline aasta on Jumalale meelepärane? See küsimus on olnud minu südames aasta esimestel päevadel. Apostel Paulus kirjutab: “Ärgu ükski petku teid tühjade sõnadega… vaid uurige, mis on Issandale meelepärane” (Ef 5:6,10).

Kas sina oled kunagi midagi uurinud või teinud uurimustööd? Uurimustöö eeldab eesmärgi püstitamist, teemasse põhjalikku süvenemist, erinevate materjalidega tutvumist ja nende läbitööta-mist. See ei ole tavaliselt kiire päevatöö, vaid võtab sageli kuid ja isegi aastaid. Uurimustöösse kaasatakse sageli ka juhendajaid.

Paulus ise on heaks juhendajaks selles töös, öeldes: “Ärka üles, kes sa magad, siis särab sulle Kristus! Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, saage täis Vai-mu!” (Ef 5:14,15,18) Need on kristlase uurimistöö tingimused ja tööjuhend. Püha Vaim ilmutab meile asju, mis on Jumalale meelepärased.

Esimene asi, mis on Jumalale väga oluline, on sinu siiras ja elav usk. “Aga ilma usuta on või-matu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta an-nab palga neile, kes teda otsivad” (Hb 11:6).

Teine asi on kurvastus meeleparanduseks. “Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meele-paranduse päästeks” (2Kr 7:10). Taavet ütleb oma pattu kahetsedes: “Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal” (Ps 51:19).

Kolmandaks on sinu siiras palveosadus Jumalaga. “Millega võiksin tulla Issanda ette, kum-mardama kõrge Jumala ette? … Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?” (Mi 6:6–8).

Neljas asi on Jumala elav ja toimiv sõna sinus. “Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks kül-vajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin” (Js 55:10j). (Liht 2016)

 

Mul oli südames kättemaksupäev ja oli tulnud mu tasumisaasta. (Js 63:4) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õnd-sad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimeseks saanud Jumalana kingib Jeesus meile võimaluse vaadata Jumala südamesse ja mõista ja vastu võtta Tema päästev ja uueksloov armastus. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Jeesus, Sa armu valgus ja elupäikene, Su elurõõm ning selgus mul paistku hin-ge! Mu südant rõõmusta, mu vaimu uuendada, oh Jumal võta Sa.

 

* * *

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava. Jaanuar 2020

PÄEVA SÕNUM nr. 171

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ISSANDA TEMPLIS

Jõuluaja 2. pühapäev

  1. nädal: 5. – 11. jaanuar 2020

 

Mõtle Issand, nende peale, kes kannatavad vähktõve all.

 

Pühapäeva traditsiooniline evangeelium on Jeesusest kaheteistkümneaastasena templis. Kas-vades otsib Jõululaps oma kutsumuse saladust. Juba kaheteistkümneaastase Jeesuse juures võisid inimesed märgata, et temas oli midagi erilist. Ta oli maailma Päästja, kelle Jumal oli saatnud. Kris-tuse jaoks oli tempel oluline ja eriline koht. Kristlik kogudus kohtab Jeesust, kogunedes jumalatee-nistusele kirikusse, Jumala templisse. Pühakojas võime kogeda Jumala lähedalolu.

Nii on ka uut aastat hea alustada kirikus, usaldades ees oleva tee Jumala kätte. Kui mingil põhjusel pühakotta minna ei saa, siis võime Jumalaga alati ja kõikjal palvetada ja kõnelda. Palveta-des võime olla kindlad, et Jumal kuuleb meie palveid, armastab meid ja kannab meie eest hoolt. Nii pole vaja meil uuel aastal tunda hirmu ega karta tuleviku pärast, vaid võime end usaldada kõiges Ju-mala kätte. Tema soovib meile parimat.

Pühakojas leiab kristlane ka oma kutsumuse ja ülesande. Jumalateenistus ja üksteise teenimi-ne kuuluvad kokku. Nii võime püüda uuel aastal teha head teistele inimestele ja aidata neid. Kristus annab meile selleks head eeskuju. Tema ei pööranud selga abivajajale, andis andeks neile, kes tegid valesti, ja suri patuste eest ristil. Selline oli Päästja elu, kuid selline võib olla meiegi elu, kui Jumal seda juhib. (Soom 2014:4)

 

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14 

 

Ajal, milles me elame ja mida raputavad ebakindlus, peataolek igas asjas, ebastabiilsus, sõjad ja kõikvõimalikud muud koledused, pakub Kristus end meile kui ainus turvalisus, kui ainus lahen-dus nii maailma kui ka meie eneste probleemidele. Seega ärgem petkem end: me pole rumalad, me teame, et elame ühtaegu läbi nii rõõmu, mis maailma täidab, kui ka viletsust, mis selles elutseb. Maine elu on pidev pinge kannatuse ja auhiilguse vahel. Ainult lootus saab meid juhtida selle au täiusesse, milleks on Jumalariik. Ja seda lootust saab meile anda üksnes Püha Vaim.

Aga selleks tuleb meil esmalt Jeesust tundma õppida koos Temaga elades, mõnikord isegi Te-da trotsides. Siis avanevad meie silmad ja me näeme, et see on seesama lootus, mis Petlemma koo-past maailma endasse haarab. Lootus, mis ei valmista kunagi pettumust, sest ta on alati neis paigus, mis on Isa päralt (Lk 2:49) selleks, et meie armastaksime Teda, kes nii palju on armastanud.

Selline on selle imelise salasuse kingitus, milleks on Jeesuse sündimine Petlemmas. Vastas-tikuse usalduse ja ohvrianni saladus ühes Temaga, kes juhatab meid oma Isa halastava armastuse, rõõmu ja au sisse.

Pangu see uus aasta meid iga päevaga pisut rohkem kuulama oma Jumalat ja seeläbi ka oma vendi ja õdesid, kes nii väga vajavad märkamist kõikjal maailmas, kus võimutseb vaesus, viletsus ja meeleheide. (Stefanus 2017:2)

 

Palvetagem: Isa taevas, kõige hea andja, Sinu Poeg tunnistas Sinust juba alates oma varaja-sest noorusest. Kingi meile oma Vaimu, nii et me elame Sinu lastena Sinu palge ees ja kanname head vilja Sinu ülistuseks. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

HEA KARJANE

Pühapäev – 5. jaanuar

Jeesus ütleb: “Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.” Jh 10:27, 28

 

Nii nagu lambad liiguvad karjasele järgnedes paigast paika, nõnda kulgeb ka inimese tee läbi maailma. See maailm on täis kõikvõimalikke hääli, mis püüavad meid kuhugi juhtida – ja tõsi on, et inimene paratamatult järgneb kellelegi või millelegi.

Jeesuse sõnadest selgub, et viimselt on ainult kaks teed, millel kulgeme: lai hukatuse tee ja ah-take elutee (Mt 7:13,14).

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest” (Jh 10:11a,27–28). See tähendab, et ahtal eluteel ootab meid Jeesus. Enamgi veel: Tema ise on Tee, Tõde ja Elu. Temas ja Temaga jõuame taevase Isa juurde, Eluallikale.

Lambad järgnevad karjasele, keda nad tunnevad ja usaldavad. Mis muudab Jeesuse minu jao-ks usaldusväärseks teejuhiks, heaks karjaseks? Ta ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest” (Jh 10:11b). Elu saab teise päästmiseks loovutada vaid see, kes armastab. Nii muutubki seni tundmatu Kristus korraga usaldusväärseks ja lähedaseks. Tema peale võib loota.

Õnnistatud on need, kes tunnevad ära Jeesuse kui hea karjase hääle ja järgnevad sellele. Andes end Tema hoolde oleme kaitstud ka siis, kui kõik näib varisevat. Sest keegi ei kisu lammast Tema karjase käest! (Roots 2019:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa ei tea, kuhu sinu tee viib. Sa ei peagi seda teadma. Astu vaid järgmine samm. Seejärel osutab Jumal sulle järgneva. Astu vaid samm sammu järel ja lõpuks võid sa tõdeda, et Ta on sind juhtinud targa plaani järgi sellist teed mööda, mis viib kaunile sihile. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Jumal, me armastame Sind ja tahame aina enam armastada, aga meil enestel pole selleks jõudu. Me palume: võta meid oma armastusse, mille vastu ükski vaenlane ei saa. Aita meid üksteist nõnda armastada nagu Sina meid armastad. Anselm Canterburyst

 

* * *

 

JEESUS, MAAILMA VALGUS

Esmaspäev – 6. jaanuar

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev

Epiphanias

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

 

Tõelisele valgusele – Maailma Valgusele järgnemine on kristlastena meie eesmärk. Inimene, kes sa oled jõudnud oma elus olukorda, kus tundub, et valgus hakkab kustuma, tee on püsti ees, ko-ridor on lõputu – hoia silmad Maailma Valgusel, siis sa ei eksi teelt!

Hommikumaa targad eksisid otsemaid siis, kui täht nende teed enam ei valgustanud. Nad jõudsid kuningas Heroodese juurde, kes kuuldes Kuninga sünnist, asus tegema pimeduse tegusid. Kui täht taas rada valgustas, leidsid targad õige tee Jõululapse juurde. Nii nagu talvine pimedus möödub, mööduvad ka meie elus lõpuks need päevad, mis tunduvad pimedate ja süngetena.

Tõeline Valgus – Issand Kristus, aitab meil pimedust võita. Selleks peame Teda usaldama. Olema kannatlikud, kandma oma mured palves Tema ette ja otsima abi headelt sõpradelt, tuttavatelt, pereliikmetelt, oma kristlikelt õdedelt-vendadelt. Kui jääme pimedusse ja sulgeme ennast teiste eest, ei saa meid keegi aidata.

Hoidke silmad avatud ja järgnege Tähele – Maailma Valgusele, kelleks on Issand Kristus! (Viilma 2016)

 

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas (Jh 1:9). Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On Jumal meie poolt, kes võib ja julgeb siis veel olla meie vastu? Kui päike tõuseb, missugune öö ja pimedus suudab astuda vastu sellele mehisele tulijale? Isegi kõige tihedam udu ja raskem pilv ei jaksa takistada päikesekiirte tulekut ja teed. Ei jõua ka kõik inimlapse vastased kokku tagasi suruda Jumala aitavat kätt ega peletada eemale suurt armas-tuse imejõudu, millega Jumal meid siiski on õnnistanud ja trööstinud. Jaan Lattik

 

Palvetagem: Kõigeväeline Issand ja Jumal, me täname Sind, et Sa oma ainusündinud Poega kõigile rahvastele ilmutasid. Aita meil ja meie lastel käia evangeeliumi valguses ning anna, et see üha kaugemale maailma rahvaste sekka leviks ja nõnda üha rohkem pimeduses olijaile paistaks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

TÄIUSLIK PÄÄSTJA

Teisipäev – 7. jaanuar

Nõnda ütleb Issand: Kuningad näevad seda ja tõusevad püsti, ja vürstid kummardavad Issan-da pärast. Js 49:7

 

Jesaja teadis, et Jumala sulane saab Iisraeli rahva poolt hüljatud. Ta teadis ka sedagi, et ka muud rahvad põlastavad teda ja võimul olijad alistavad ta oma võimule. Jeesuse mõistsid surma sel-le maailma vägevad. Ja mis puutub maailma põlgusesse, siis selle kohta kirjutab Paulus, et “Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõr-gad, et häbistada tugevaid. Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja hal-vakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on” (1Kr 1:27,28).

Aga põlgus maailma poolt on enneaegne. Ükskord peavad kõigi põlved nõtkuma Issanda Jee-suse ees ja igaüks peab tunnistama Tema võimutäiust. Selle kohta kirjus Paulus, “et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Is-sand – Jumala Isa kirkuseks” (Fl 2:10,11). (PKK: Js 49)

 

Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. (Js 53:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesuse süda. Süda, kellele on kaevatud kõik salajased pa-tud ja kes pole usaldust kunagi lükanud eemale. Süda, kelle käes on jõud ja vägi patusele anda pää-semist ja uut elu. Süda, kes on võitnud rohkem inimesi elule ja heale, kui kõik väepealikud on suut-nud neid ajaloo kestel hävitada. Süda, kelle juurde tullakse, sest ta aitab ja päästab – ka tänapäeval. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kingi mulle süda, mis julgeb Sind kohata, mis on valmis meeleparanduseks ja kahetsuseks. Tule meie juurde kannatuse ja valuga, kui õnnes ja rahus oleme Sulle selja pööranud. Tule meie juurde, sest me ise ei jõua Sinu juurde tulla. Tule ja ära jäta meid üksi! Ernst Lootsma

 

* * *

 

MA EI OLE ÜKSI, VAID JEESUS ON MU KÕRVAL

Kolmapäev – 8. jaanuar

Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on – Kristus teie sees, kirkuse lootus. Kl 1:27

 

Et minu Päästja saaks elada oma elu minu kaudu, peab Ta saama elada oma elu minus. See oli nii iseenesest selge, et Issand ei pidanud seda ütlema. Piisas sellest, mida Ta ütles: “Mina tahan ela-da oma elu sinu kaudu.”

Siis tuli minu meelde üks Pauluse sõna: “… kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle sala-duse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on Kristus teie sees, kirkuse lootus”. Selle saladuse, mis on täis kirkust, tahab Ta teha teatavaks nii pühadele kui pühade kaudu.

Nii nagu ma kuulsin Teda rääkivat, mitte kõikide aegade pühadele, vaid kuulsin Teda rääkivat kõige viletsamale pühadest ja ütlevat: “Mina tahan elada oma elu ja ilmutada on kirkust mitte üks-nes sinus, vaid sinu kaudu.” Mina julgesin kogeleda küsimuse: “Issand, mida sa sellega mõtled?” Ta vastas: “Mina tahan võtta sind kasutusse ja elada sinus sel viisil, et inimesed kohtuvad Minuga siis, kui nad kohtavad sind. Kui nad kuulevad sind rääkimas, tahan Mina sind kontrollida sellisel viisil, et nad kuulevad Mind rääkimas.”

Ta jätkas: “Sina ei saa elada ega olla inimene, mõjutamata oma ümbruskonda. Selle anni ja loodusseaduse tahan Ma võtta kasutusele, sest ilma Minu püha mõjutuseta ei saa sa kunagi avaldada seda mõju, mida Ma tahan sind teostavat. Ma palun, et kirkuse Vaim saaks vabalt sinu kaudu ilmu-tada midagi Minu kirkusest.” (Mangs 2018:17j)

 

Eks Jumal teinud seda selleks, et ilmutada oma kirkuse rikkust armunõude vastu, mis ta oli juba enne valmistanud kirkuseks. (Rm 9:22,23) Et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses. (Ef 3:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palugem tõsiselt, et meil oleks hea süda Jumala Sõna vas-tuvõtmiseks, hoidmiseks ja hea vilja kandmiseks. Martin Luther

 

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

 

* * *

 

ERILINE ÜLESANNE: JUMALA HEADUSE ÜLISTUS

Neljapäev – 9. jaanuar

Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud! Halleluuja! Ps 117:1

 

Keegi Issanda sulane nimetab kolm ülesannet, mida Jumala tänamine täidab. See aitab ületada depressioonitunnet, muret ja kriitikavaimu.

Iga inimene elab aeg-ajalt üle momente, millal naeratus näib rumalusena. Keegi ei tea, kust need tunnid tulevad. Kord võib selle põhjuseks olla eluraskus, teinekord vilets tervis. Aga selle põh-juseks võib olla ka halb südametunnistus. Parim abinõu selliste meeleolude vastu on pöördumine Jumala poole. Palve ja tänu teeb rohkem meie rahuks ja rõõmuks kui midagi muud.

Jumala tänamine aitab meid võidelda murede vastu. Mured võivad inimeselt võtta elujulguse ja töörõõmu. Inimene, kes satub kord murede mõju alla, võib igast tühisest asjast leida muretsemise põhjuse. Pole halb, kui murede tunnil meenutad Jumala heategusid ja laulad: “Kiida nüüd Issandat mu süda!”

Jumala tänamine aitab meid võita endas teiste pahatahtliku arvustuse. Kerge on sattuda mee-leollu, mida Piibel nimetab kohtumõistjaks meeleks. Need, kes kord on sattunud niisugusesse meel-susesse, leiavad kerge vaevaga inimesi, keda võib süüdistada, kusjuures nad jätavad märkamata need, keda oleks vaja tänada. Varsti ei suuda need inimesed enam Jumalatki tänada. Need inimesed, kes ei unusta Jumala heategemisi, oskavad näha ka inimeste heategemisi.

Jumala ülistamine ei ole niisugune vaimulik tegu, mida võime kasutada ainult hea meeleolu juures. Teda tuleb kiita igal ajal. Ükski rahvas ega ükski inimene ärgu jätku ennast ilma sellest õn-nest! (Tärk 2014:556j)

 

Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks. (Ap 13:48) Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad! (Rm 15:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa hakkad Jumalat kiitma? Kas alles siis kui teised ka Teda ülistavad? Kas sa ise ei märka, mida Ta on sulle teinud ja teeb päevast päeva? Palu, et Ta su silmad avaks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve

 

* * *

 

PALVE TAEVASE KUNINGA PÄRAST

Reede – 10. jaanuar

Teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku Teda! Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ps 72:11,12

 

Taaveti silme ees oli Valitseja, kellele allusid maailma rahvad, ja kes siiski ei unustanud kan-natajaid. Ta nägi üksiku väikese inimese muret ja aitas hädalisi ja viletsaid. Selles ongi Ta valitsuse saladused.

Kuningal on võim, sest Ta hoolitseb viletsate eest ja Tal on halastaja süda. Maailmas on nii-palju kannatajaid, et see, kes võidab nende südamed, võidab maailma. Teised valitsejad, nagu Napo-leon ja Aleksander Suur, ehitasid oma riigid vägivallale, Tema aga ehitas selle armastusele. Võimule ja vägivallale ehitamine on nagu jäämägedele ehitamine. See sulab, ja mis sellele ehitatud, see kaob. Aga ehitamine armastusele, headusele ja õiglusele, see on ehitamine kaljule, mis püsima jääb. (Tärk 2014:241)

 

Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu. (Ps 22:30) Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilma-maa kuningad toovad sinna oma hiilguse. (Ilm 21:24)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas terve meie elu ei peaks olema alandlik kummardami-ne? Alandlik kummardamine selle Jumala ette, kelle käes on meile anda ja meilt võtta, aga kelle käes on meile ka ilmutada taevalikke saladusi ja kelle käes on ka ust kinni panna, et inimene sellest midagi ei mõista ega näe. Harri Haamer

 

Palvetagem: Issand, mul pole selles ilmas teha muud kui otsida ja teenida Sind, mul pole oma südame ja selle kiindumustega teha muud kui igatseda Sinu järele, mul pole oma keele ja sulega te-ha muud kui kõnelda Sinuga ja kuulutada Sinu hiilgust ja tahet. Richard Baxter

 

* * *

 

VAIMULIK PÄIKE

Laupäev – 11. jaanuar

Ja nüüd ütleb Issand, ma panen Sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ää-reni. Js 49:6

 

Nõnda kui nähtav päike kogu maailma soojendab ja valgustab, nii on ka vaimulik päike, Jee-sus Kristus, Siionis tõusnud kogu maailma valgustama. Sest kõik paganad ilmamaa äärtest peavad Kristuse läbi elavaks ja uuteks inimesteks saama. Kuid Issanda enese sõna järgi on lõikust palju, aga töötegijaid vähe. Ja see on meie ristirahva suur süü, et me seda ei ole teinud, mida Issand on käski-nud. Me pole palunud Issanda töötegijate pärast, kes läheksid lõikusele ilmamaa äärteni. Mida enam palveid, seda enam armastust, andeid ja töötegijaid.

Kui sa siiamaani Jumala riigi heaks seda ei ole teinud, siis virgu ja kiirusta usinasti seda ko-hustust täitma. (Lampson 1903:23)

 

Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks. (Js 42:6) Sest nõnda on meid Issand käskinud: “Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.” (Ap 13:47)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei muretse sellepärast, kas kirik ei kao. Ristikogudus võib mõnelt maalt tõepoolest haihtuda. Aga kui ühel maal ikaldub, siis teisal tärkab oras ja loob pea. Toomas Paul

 

Palvetagem: Oh Jumal, kas suudame vähimalgi määral mõista halastust ja headust, et tohime olla Sinu lapsed ja taevariigi töölised? Jäta meid oma armusse, sest vaid selles võime midagi teha, kuigi siis ei ole meid, vaid Sina meie sees. Saagu iga järelejäänud hetk tunnistuseks Sinust, et usu võit võiks pea nähtavale tulla. Ove Sander

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Detsember 2019

 

PÄEVA SÕNUM nr. 170

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

PÜHA PEREKOND

Jõuluaja 1. pühapäev

53/1 nädal: 29. detsember 2019 – 4. jaanuar 2020

 

Meie Issand Jeesus Kristus! Ära jäta oma sulaseid, kes on kaugel Sinu pühast Kirikust.

Toogu Sinu arm nad kõik Sinu juurde.

 

Jõuluaja esimesel pühapäeval mõeldakse Pühale Perekonnale: Maarjale, Joosepile ja Jeesuse-le. Inimeseks saades võttis Jeesus enda peale ka selle koorma, mida võiksime nimetada esivanemate päranduseks. Või õigemini: sündides Maarja pojana ning olles Joosepi poolt täiesti omaks tunnista-tud kasupoeg, sai ta päranduseks ka nende esivanemad. Päranduseks, mis ei erinenud karvavõrdki sellest koormast, mille Ta võttis enda peale ennast Jordanis ristida lastes – “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!” (Jh 1:29) või siis, kui Ta kandis “ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika” (Jh 19:17).

Jeesus sündis ajalukku – kogu inimkonna ajalukku, patu, sõnakuulmatuse ja surma ajalukku, võttes selle enda peale. Enda kanda. Ta sündis perekonda: kogu inimkonna perekonda – selleks, et inimkonnast võiks saada Tema perekond ning Ta võiks oma perekonna päästa orjapõlvest.

Jumala Poeg sai Inimese Pojaks, et meie võiksime Temas saada Jumala poegadeks ja tütar-deks. Ta tuli ja sündis inimperre, et inimkonnast võiks saada Jumala perekond. Ta tuli väljastpoolt ja sündis ajalukku, et näidata: see on Jumala ajalugu. Jumala lugu meie, inimestega. Lunastuse ja pääste lugu – ning meie oleme selle osalised, sest me oleme Tema perekond. Püha Perekond, sest Tema on püha. Jumal tahab, et kõik oleksid Tema lapsed. (Auksmann 2015)

 

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

 

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia. Kuidas oleme meie praegu Jumala Sõna juures? Kas kuuleme ja näeme me Jumala õiguse suurust? (Tärk 2014:516j)

 

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

IGAL LAPSEL ON MAAILMAS OMA OSA

Pühapäev – 29. detsember

Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: “Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse.” Lk 2:33,34

 

Millest see tuleb, et suhtumine Kristusesse ja ristiusku üldse on nii vaenulik? Sellele küsimu-sele vastatakse nõnda: ristiusk kõneleb patust ja süüst, jutustab Jeesuse kannatamisest ja surmast – ning kõik see olevat kahjulik ning koguni ohtlik inimese vaimsele tervisele. Sellepärast ei tule sel-lest mitte kõneleda.

Nüüd aga on tegelikult siiski olukord nõnda, et meie võime küll silmi sulgeda tõsiasjade ees, kuid me ei saa olematuks teha elu reaalsust. Patt, süü, kannatus ja surm – kõik need on tõsiasjad mille all kannatab kogu inimkond.

Ja see on mille vastu jõulukuulutus võitleb. Meie ei saa ega tohi olla pimedad maailma tege-liku olukorra nägemisele ja hindamisele. Jõulud kuulutavad valgust pimeduses, rõõmu muredes ja kannatustes ning rahu rahutuses ja surmavõitluses.

See kuulutus on määratud kõigile nii noortele kui ka vanadele, valgetele ja värvilistele, mees-tele ja naistele, igale inimesele, kes igatseb õnne, rõõmu ja rahu järgi.

Nii me vahest mõistame ka kui suure tähtsusega on see, et jõulusündmus on perekonnasünd-mus. Just perekonna, just kodus elame isiklikult läbi oma mured ja rõõmud. Sellesse meie isiklikku ellu tulebki jõulukuulutus, et heita uut valgust meie elule ja elu mõttele meie suhetele teiste inimeste ja Jumalaga. (Koolmeister 1980:33j)

 

Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõk-suks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele. (Js 8:14) Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks. (Mt 21:44) Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga “kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”. (1Pt 2:7) Mispärast? Sellepärast, et nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi. (Rm 9:32)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie suhtumine peab kajastama Kristuse suhtumist. Kui nad on vaenulikud, vastame neile leebusega. Kui nad vihaselt süüdistavad meid milleski, vastame rahulike sõnadega. Kui nad meile halba teevad, siis me palvetame nende eest. Vägivallale ja eksi-mustele saab vastata väga rahulikult ja leebelt. Ignatius Antiookiast

 

Palvetagem: Issand, tule ja õnnista meid, ümbritse meid Sinu rahuga. Laota oma õnnistavad käed meie üle. Las Sinu vägi puudutada meid. Sa oled meid asetanud maailma kannatustesse tunnis-tama Sinu armastusest. Aita meid pigem head teha kui puhata, kuni Sinu valgusesse jõuame. Peter Strauch

 

* * *

 

TÄNA JUMALAT, SEST TÄNU PÕHJUSEKS ON JUMALA TEOD, ÕIGUS JA HEADUS

Esmaspäev – 30. detsember

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

 

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Aulised ja ülevad on tema tööd ja tema õigus kestab igavesti. Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja ar-muline on Issand (Ps 111:2-4). Neis kolmes salmis tõstetakse esile kolmesugused Issanda teod. Lau-lik räägib Issanda tegudest, töödest ja imetegudest. On tõenäoline, et nende kolme sõna abil tahab laulik rõhutada Jumala loomis töid. Tema väge, millega Ta kõike ülal hoiab ja Tema erilisi tegusid mis on Ta teinud oma rahva päästmiseks. Viimaste all mõeldakse Vanas Testamendis tavaliselt enne kõike Egiptusest vabanemist ja kõrbe teekonnal kogetud imesid.

Jumala kolmesugused teod ei ole ka tänapäevaks muutunud vähe väärtuslikuks. Meil on endi-selt põhjust kiita Teda kõigi Tema tegude eest. (PKK: Ps 110:1-112:10)

 

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal armastab inimesi. Jumal armastab maailma. Mitte ideaalinimest, vaid inimest nagu ta on, mitte ideaalmaailma, vaid tegelikku maailma. Dietrich Bon-hoeffer

 

Palvetagem: Issand, usaldus Sinu vastu ja sellest tulenev meelekindlus on suur and. Aga seda annad Sa sellele, kes seda palub. Ja nii ma palun Sind, et ma võiksid selle saada.

 

* * *

 

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Teisipäev – 31. detsember

Vana-aasta

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

 

Vana-aastaõhtu on ka üks neist tähtpäevadest, millel puudub kiriklik evangeelne Kristuse-kes-kne sõnum, mis oleks seotud otseselt Jeesuse elu või tegevusega. Kuna tegemist on aasta viimase päevaga, omab selle päeva sõnum pisut igavikulist mõõdet ja kirjakohtade teemad kõnelevad ajast ja igavikust.

“Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad!”, laulab kuningas Taavet oma 31. laulus. Kuidas aga ise käitume? Kas nii, nagu oleks mina aja peremees ja kogu elu – päevad, aastad ja dekaadid on minu enda käes laiali loopida. Või on minu aeg tegelikult Jumala käes, kes ulatab mulle kogu minu jaoks tallele pandud ajatagavara päev-päeva kaupa. Kas tean, millal annab Ta mulle üle viimase klotsi – viimase aasta, viimase päeva, viimase tunni või minuti?

Kui hakkan mõistma iga mulle kingitud hetke ainukordsust, suurust ja väärtust, siis kas ei teki soovi hinnata ümber kogu oma senist elu ja “klotside laialipildumist”? Seda suurema hoole ja ar-mastusega võtan vastu ka iga järgmise ajahetke kui viimase ja väärtuslikuima. Mida hakkan selle viimasega peale?

Aega saab viita, aega saab veeta, aega saab pillata, aega saab surnuks lüüa. Aega saab ka ka-sutada, käsutada, kulutada, isegi kokku hoida. Aega ei saa aga tagavaraks tallele panna. Ainus, kel-lel on ajatagavara on Jumal. Hetkel, mil ajast saab minu elu, saab seda aega vaid kasutada. Kuidas kasutan?

Vana Testamendi autor Koguja kirjutab: “Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
 enne kui tu-levad kurjad päevad 
ja jõuavad kätte need aastad,
 mille kohta sa ütled: 
Need ei meeldi mulle! Sest inimene läheb oma igavese koja poole
ja tänaval käivad leinajad ringi, sest põrm saab jälle mulda,
nõnda kui ta on olnud, 
ja vaim läheb Jumala juurde,
kes tema on andnud.” (Kg 12:1,5,7)

Püsides usus Igaviku Jumalasse ei ole niivõrd oluline see, mida toob meile ajalikus elus hom-ne päev või uus aasta, kuivõrd see, kuidas seda uut ajaühikut kasutame. (Viilma 2013)

 

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesi on mitmesuguseid: häid, pisut vähem häid või hoo-piski halbu, aga neid kõiki otsib Jumal. Oluline ja rõhutamist väärt on tõsiasi, et iga inimene peab leidma Jeesuse Kristuse. Kui ta on Kristuse leidnud, on probleem lahendatud. Paul Himma

 

Palvetagem: Igavene Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa möödunud aastal oled meile jaganud. Anna andeks meie teadmatult ja teadlikult tehtud eksimused. Luba meid uuesti algusest alata. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JEESUSE NIMEL

Kolmapäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

 

Tänase päeva pühakirjasalm aitab meile meelde tuletada, et meie elu ja ka igavene pääsemine on Jeesuse nimes. Jumala Vaimu toel saame uskuda Jeesuse nimesse ja tunnistada oma usku Jeesu-sesse.

Olen pannud tähele, kui kaua võtab inimestel aega saada avalikult oma usu tunnistajateks nõn-da, et julgetakse välja üleda Jumala nimi, veel harvemini tunnistada selgelt ja üheselt usku Jeesu-sesse. Mõni kirikuga seotud inimene võib pidada ära pika kõne ja rääkida õigeid ja ilusaid asju, kuid sa ei kuule kordagi tema suust mainitavat Jumala nime.

Ometi kirjutab evangelist Johannes üsna oma evangeeliumi alguses: “Aga kõigile, kes tema [Jeesuse] vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse” (Jh 1:12) ning oma evangeeliumi lõpus kirjutab Johennes kogu oma kirjatöö mõtte kohta: “Need [sõnad] on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.”

Usk on seotud nimedega. Moosesele ilmus põlevas põõsas Jumal, kes ütles oma nimeks “Mi-na Olen”. Jeesus nimetas ennast seitsmel korral sellesama “Mina Olen” nimega, kui Ta ütles, et Te-ma on Eluleib; Maailma valgus; Uks; Hea karjane; Ülestõusmine ja elu; Tee, tõde ja elu ning Tõe-line viinapuu. Piibli viimases raamatus ütleb taevasel troonil istuja: “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!” (Ilm 22:13)

Jeesuse nimesse uskudes ja end ja oma lapsi Kolmainujumala nimesse ristides saadakse Ju-mala lasteks.

Jumal tunneb meid nimepidi! Kas ka meie tunneme Teda nimepidi, kas kõnetame Teda nime-pidi, kas tunnistame Temast nimepidi, kas kiidame ja ülistame Teda nimepidi? (Viilma 2018)

 

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armas Jumal, aita kõigil mõista, et osadus Sinuga on rõõm, millest keegi mingil juhul ilma ei tohiks jääda. Eric Rew

 

Palvetagem: Jumal, Sinul ei ole algust ega lõppu. Kõik, mis on olemas, tuleb Sinu käest. Si-nule pühitseme uue aasta ja palume: kingi meile, mida me vajame eluks, õnnista meie päevi ja tee meid rikkaks heade tegude poolest. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ISSANDA HEADUS MEIE VASTU

Neljapäev – 2. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

 

Aeg-ajalt kuulen inimeste elulugusid ja vahetevahel kuulen lauset “Ta oli elu lõpuni tänulik, ka vana ja vaevatu ja väga haigena”. Kuidas on meiega? Kas me leiame põhjust tänulikkuseks? Kui-das me kasutame oma mälu? Kas nii, nagu mina oma väga head fotoaparaati?

Mõned ütlevad, et neil on selektiivne, valiv mälu. Küllap on, aga selle valikuga on ehk nii na-gu uuemal tehnikal, mis jätab meelde selle, mida sa eelnevatel kordadel oled kõige enam kasutanud, ja pakub sulle igal järgmisel kasutamisel esmajärjekorras seda. Äkki me peaksime ennast õpetama tänulikumaks? Kuidas?

On üks võimalus. Paljud ristiinimesed, enne kui nad koos oma armsa või armsatega või ka ük-sinda hakkavad õhtupalvet tegema, meenutavad mööduvast päevast kõike head ja ilusat. Ja siis nad tõstavad selle oma palves tänuna Jumala ette. Kui seda päevast päeva ja aastast aastasse teha, võib olla üsna kindel, et tõenäoliselt oled sa ka vanaks jäädes üks tänulik vanainimene, kellel pole puu-dust sõpradest, keda lähedased ei unusta ja keda hea meelega ka aidatakse. Heatahtlikke ja tänulikke on lihtne aidata. Küllap ka Jumalal.

Prohvet meenutab Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust, kõike seda, mida Ta on oma rahva-le nende pikas ajaloos osutanud, suurt headust, mida Ta on neile osutanud oma suure halastuse ja suure helduse pärast. Ta teeb seda ka rahva jaoks rasketel aegadel – aegadel, mil paljud olid unusta-nud tänulikkuse, mil paljud hädaldasid, soigusid, kirusid – kütsid üksteist üles olema leidlikud nega-tiivsuses. Jumal on ustav, hooliv, armastav. Tema ei jäta oma rahvast, ei unusta oma loodut.

Prohvet ütleb: kasutage oma mälu! Seal on nii palju head, mida saaks meenutada, mis muudab tänulikuks! (Tammsalu 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala arm avaldub selles, et taipame: tasu ei sõltu mitte meie vaevanägemisest, vaid see sõltub Jumalast, Tema armust. See sõltub meie Õnnistegijast Jee-susest Kristusest. Vahel tundub see küll töötegijale kurb. Kuidas nii? See on ju ebaõiglane! Aga us-kuge: see on tõelise rõõmu, tõelise kindluse allikas, kui teame, et tasu ei olene meist. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Sind, Siioni suur Jumal, ma kiidan vaikselt südames. Sind tänan koidu kumal, Sul õhtul laulan uinudes. Sa vägev ilma Looja, Su peale loodan ma, sest helde abitooja mul ikka oled Sa. Mu kilp ja vall, mu päästja, Sind tänan rõõmsasti; mu kandja, ülestõstja, – au Sinu nimele! Johann Rist

* * *

 

TÄIUSLIK PÄÄSTJA

Reede – 3. jaanuar

Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Js 49:13

 

Prohvet Jesaja tekst toob selgelt esile Jumala suuruse. Taas näidatakse meile, et inimlaps ei küüni mõistma Jumala suurust ja vägevust lõplikult. Kui kasutada matemaatilist keelt, siis ei küüni me mõistma Jumalat sajaprotsendiliselt. Võib ütelda, et isegi mitte viiekümneprotsendiliselt. Kui sageli tundubki meile, et mõistame Jumalat ja Tema tahet, siis tegelikkuses on see mõistmine ka-duvväikene võrreldes Jumala tõelise olemuse mõistmisega.

Vanast Testamendist Iisraeli rahva käekäiku jälgides näeme, kuidas Jumal on selle rahva juu-res vaatamata kõigele, mida rahvas ka ei tee. Kuigi on öeldud, et Jumal ennast pilgata ei lase, ei hä-vita ta rahvast tervikuna ka siis, kui see rahvas eksib. Kindlasti meenuvad siin Noa, Mooses ja kõr-berännak, esimeste kuningate edu ja kaotused ning kõigele sellele kanduv tõotus Jumalalt, et Tema ei jäta neid mitte maha.

Hoolimata rahva heitlikkusest on Jumal ikka truu. Truu on Ta siis, kui inimene sirutab käe keelatud vilja järele; hoolitsev ja muretsev karjane on Ta ka siis, kui kasvõi üks inimene kaotsi lä-heb ja oma taevasele Isale selja keerab. Ta on alati valmis korraldama rõõmupidu, kui kadunud poeg Ta juurde tagasi tuleb.

Kristlastena teame, et Jumal taevase Isana armastab oma lapsi nii, et on andnud meile õiguse ise otsustada. Otsustada hea ja halva, õige või vale vahel. Ta on andnud meile teada oma tahet ja meie valik on, kas sellest juhindume või mitte.

Olgu meil ikka palve huulil, et Jumala arm ja heldus meid kannaks ka edaspidi vaatamata kõi-gele, mis meie ümber toimub, ja julgustagu meid teadmine, et Jumal on ikka truu. (Aus 2005)

 

Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! (Ps 96:11) Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks. (Ilm 12:12) Rõõmutsege, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalemma! (Js 52:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on ikka ja jälle tulnud sellesse maailma inimlike tunnistajate kaudu, kelle südamed on täidetud jumalakartuse ja lootusega. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Nõnda kui me siin ajas oleme kandnud maise Aadama kuju, nii kanname kord igavikus taevase Kristuse kuju. Ükskord lõppeb võitlus liha ja Vaimu vahel. Ükskord saab kristlane patuta ärgata. Ükskord on ta kirgastatud Kristuse sarnane. Urho Muroma

* * *

 

KASVAGE USUS JA MEELEPARANDUSES

Laupäev – 4. jaanuar

Nii nagu te nüüd olete Kristuse Jeesuse võtnud vastu Issandaks, nõnda käige temas. Kl 2:6

 

Inimese vaimne kasvamine sõltub pinnasest, kuhu ta on istutatud, aga iga uskliku kohustus on kasvamine. Ja pinnas, kus usklik saaks kasvada kja areneda, on Jeesus Kristus. Väljaspool Kristust usklik närtsib ja sureb nagu pinnasesse juurdumata taim. Ainult Jeesuses Kristuses toimub uskliku kasvamine. Usklikul inimesel ei ole võimalik jääda pärast pinnasesse istutamist endisele arengutase-mele. See tähendaks surnud usku. Usklik inimene peab juurduma, kasvama ja arenema.

Meie osaks on Sõna kaudu Jeesusega kohtumine ja Tema vastuvõtmine oma isiklikuks Pääst-jaks. Meie osa on pöördumine, meeleparandus ja palve. Jumala osaks on vastuvõtmine, Püha Vaimu jagamine ja osaduslikult endaga ühendamine. Niisiis on juurdumise, kasvamise ja arenemise eeldu-seks inimese sihipärane ja teadlik samm.

Võidakse ju väita, et ma olen juba meelt parandanud. Tõsi, aga kasvamise üheks iseloomuli-kuks jooneks on, et vaimselt kasvav inimene hakkab üha rohkem tunnetama oma puudulikkust. Otse loomulikult tunnetab ta vajadust edasi arenemiseks. Arenguvajaduse tunnetamine on kasvava uskli-ku tunnus. Ei saa olla sedaviisi, et usun, meelt olen parandanud, ja nüüd muudkui istun paigal ja oo-tan. Kasvamine on võimalik üksnes samade vahenditega: pöördumine, meeleparandus ja usk.

Usk näeb seda, mida ta usub. Uskmatus usub seda, mida ta näeb. Juurdumise tee on Jumala täiuse üheks saamine Jeesus Kristusega. Sellele pühendumine ja elamine. Elada Jeesusele, surragi Talle, paremat osa polegi mul.

Kallid usklikud! Olge mures sellepärast, et te võiksite juurduda, kasvada meie Issanda Kris-tuse armusse ja täiusesse. Ja ikka kasutage selleks meeleparandust ja usku. Siis edasi liikunud, olgu meie mureks ikka meeleparandus ja usk. (Himma 2007:78-80,83)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Puhtaim õis puhkes mu vanas südames, kui kogesin Jumala andestava armastuse lähedust… Michelangelo

 

Palvetagem: Jeesus, armu anna, elu kirgasta. Selleks patud ära kanna, nende mõjust puhasta. Aita seda teha, mis on hea ja ilus, puhas, püha. Harri Rein

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Auksmann, Enn 2015. Püha Perekonna püha. EELK Pärnu Eliisabeti kogudus 02.05.2015: http://www.eliisabet.ee/index.php/vaimulikud-tekstid/nadalamotisklused/69-puha-perekonna-puha
  • Aus, Jaak 2005. Js 49:13-16. Sulane nr 4/42 Jõulukuu.AD 2005: https://www.kaarlikogudus.ee/vana/ajakiri/sulane30.php
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlusi 1980ndatest aastatest. Tallinn: Allikas
  • Koolmeister, Richard 1980. Püha tee – Via Sacra [postill]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 110:1-112:10 – Istu mu paremale käele. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Tammsalu, Jaan 2016. Nädala mõte. 25.04.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/65-nädala-mõte-25-04-2016.html
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Viilma, Urmas 2013. Vana-aastaõhtu jutlus Tallinna Toomkirikus. EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus, 31.12.2013: http://toomkirik.ee/2014/01/01/vana-aastaohtu-jutlus/
  • Viilma, Urmas Peapiiskop 2018. 1. jaanuari sissekanne: https://www.facebook.com/urmas.viilma/…te…seda…tema…/1947644432220004/

 

 

PÄEVA SÕNUM nr. 169

Lisa lõpus: Pühakirja salmid “JUHATUSED KOGU ELUKS”

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 169

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ISSAND ON LÄHEDAL

Advendiaja 4. pühapäev

  1. nädal: 22. – 28. detsember 2019

 

Neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesuse kõige lähedasemale inimesele siin maa peal: tema emale neitsi Maarjale. Maarja roll on suur, sest just tema kaudu tuli Päästja siia maailma. Ühest küljest tähendas see Maarjale suurt õnnistust, sest ta sai kogeda Jumala erilist lähedalolu. Ta sai sõnumi inglilt, kohtus last kummardama tulnud karjastega ja idamaa tarkadega, nägi jüngrite lugupidavat suhtumist ning loomulikult võis tunda rõõmu Jeesuse kasvamisest, tööst ja õpetusest.

Teisalt aga pidi Maarja tundma palju muret: juba lapsepõlves ähvardas Jeesust genotsiid, mil hukati kõik Petlemmas olnud Jeesuse-vanused poeglapsed. Maarja ja Joosep pidid selle eest page-ma. Maarja nägi Jeesuse vaenlasi, oli Kristusega kannatustes ja seisis tema risti all. See oli raske ja valus. Kuid ta tundis Issanda lähedust kõiges, nii rõõmudes kui muredes.

Meiegi võime tunda oma elus Jumala lähedust nii kergetel hetkedel kui ka eluraskustes. Lähe-nevad jõulupühad kõnelevad sellest, et Jumal on saatnud oma Poja siia maailma selleks, et meiegi võiksime tunda Jumala ligiolu kõiges ja kõikjal. Jõulud annavad meie argiellu kokkupuute Jumala pühadusega. Eluraskustes võime Maarja kombel saada Jumalalt jõudu ja teada, et meil on Päästja, Jeesus Kristus, kes on meie päästeks saanud inimeseks. (Soom 2015:8)

 

Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

 

Tuleta meelde, kui palju kordi elus sul oleks olnud põhjust rõõmustada selle üle, et Issand on väga ligi, hoolimata sellest et see maailm mis sind ümbritses jätkas oma jumalatut, toorest ja kõlva-tut eluviisi. Pealegi on sulle antud võimalus igal ajal ja igas olukorras elada läbi ikka uuesti ja uuesti Issanda ligiolu.

Mitte üksi võimalus, vaid pigemini kohustus, sest ristiinimesena pead andma tunnistust sellest, et Issand elab. Kuidas saad seda teisiti teha kui rõõmu kaudu, mis tuleb pühitsetud südamest ja na-katab.

Selles nukras maailmas peavad otsijad ja nõutud, arad ning kahtlejad veenduma sinu õnnelik-ku palet nähes, et oled kohanud oma Issandat. Sa mõistad, kui vajalik on usukäega hoida iga päev kinni oma Õnnistegijast, kes meile alati väga ligidale astub.

Kui ligidal on Ta muretsevale südamele, kes Talle oma mured usaldab. Kui ligi on Ta väsitatud vaimule, kes Temalt tuge otsib. Kui ligidal on Ta kahetsevale patusele, kes Tema eestkostmist igatseb. Kui ligidal on Ta palvetavale otsijale, kes Tema poole oma käed üles tõstab. Kui ligidal on Ta võitlevale noorele, kes Tema nimel saatana rünnakule vastu astub. Kui ligidal on Ta vaevatud vanale, kes Temaga koos on otsustanud minna oma viimasel vaevateed. Kui ligidal on Ta haigele, kes oma tõvevoodil ootab Tema toetavat kätt. Kui ligidal on Ta surijale, kes Temaga koos on valmis surmavarju pimedast orust läbi minema.

Kui ligidal on sinule Issand Jeesus, kui sa täna Tema poole pöördud palveigatsusega – kohata Teda.

Kui palju ligemal veel, kui täna oma südame tõotad Temale tervelt ja jäägitult. Oled sa seda teinud, siis ei tule enam keegi sulle meelde tuletama, et sa rõõmutseksid. Tal pole seda vaja teha.

Terve sinu õnnelik elu on siis ju ainsam tunnistus ristiinimese säravast rõõmust. (Haamer 1998:14j)

 

Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut! Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina ülendad alandlikke ja oled Neitsi Maarja oma Poja emaks valinud: lase tema rõõmul ka meie südameid elustada, et me koos Maarjaga kiidaksime ja ülistaksime Sinu halastust. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Pühapäev – 22. detsember

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23

 

Jeesuse sündimise pühast on võimatu osa võtta, kui me ei ole enne põhjalikult muutnud oma mõtlemist ja tegemisi, lõpetanud maailma vaatamise üksnes läbi omaenda isekuse kitsa akna. Sest Petlemma koopa sündmus pole üksnes tähendusliku sisuga romantiline ajaloosündmus, mille ainus eesmärk on lapsi unistama panna.

Petlemma koopas toimunud sündmus on ajalooline ja faktiline tõde. Esmakordselt inimkonna ajaloos saab Kristuse lihakssaamise kaudu teoks Jumala armastuse ja vabaduse salasus, isa armastus inimese vastu.

Püha Vassiili selgitab, et Jeesuse Kristuse sündimise püha peetakse kui “maailma pääsemise, kogu inimkonna sünnipäeva, kogu loodu ühist püha”. Inimesekssaanud Kristusest saab sel päeval tõesti ja täielikult inimene, olles samal ajal tõesti ja täielikult Jumal.

Inimmõistuse jaoks saab see olla üksnes suur ja kirjeldamatu maavärin, mis raputab teda loo-muse kõige sügavama sopini. Sündmuse sõnum – Jumal sai inimeseks – on nii erakordne, et Alek-sandria püha Atanaasi nimetab seda maavärinaks. Oma lihakssaamise kaudu “sai Jumalast inimene, et inimesest saaks Jumal”, sest nüüdsest on taevalik ja maine kõrvuti. Väljaütlemine on ühtaegu nii jõhkralt otsekohene kui ka peenelt suursugune. Selle sõnumi sisu ei saa ükski inimmõistus täielikult hoomata. Ja ometigi kirjeldab just see lause kõige paremini meie õige usu sihti.

 

Minu ainus eesmärk on meelde tuletada, et Inimese Poja väärikaks vastuvõtuks Petlemma sõi-mes peame kuuletuma Tema Sõnale ja järgima Tema eeskuju.

Selleks aga:

1) Võtkem vaevaks ja leppigem Jumalaga; Vabastagem oma vaim kõigist õpetustest, mis keel-duvad tunnistamast Jeesuslast kui tõelist inimest ja tõelist Jumalat;

2) Õppigem ära tundma ja tundma Jumalat armulauaosaduses;

3) Pingutagem, et naasta elu tõeliste väärtuste juurde ja ärgem leppigem üksnes meie ihuliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamisega;

4) Katkestagem oma maiste vajaduste ahel;

5) Leidkem oma “mina” sügavusest üles venna ja ligimese pale ja võtkem ta vastu mõistvalt ning sõbralikult. Ja et hakkama saada kõige hullemate nõrkusehetkedega, ärgem unustagem endaga kaasa võtmast Jeesust, elu allikat. Tema on meie elu, rõõm ja lootus. (Stefanus 2014:2)

 

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, valguse Isa, me täname Sind Sinu suure armastuse eest, et Sa oled keset inimkonna pimedat patuööd oma ainusündinud Poja meile valguseks andnud. Paistku Tema valgus jõulusõnumis meiegi südametesse, täitku meid tõelise rõõmuga ning avagu meie huu-led Sind kiitma ja ülistama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsu-ses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

MILLE JÄRELE SA JANUNED?

Esmaspäev – 23. detsember

Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada Ta palge abi eest! Ps 42:6

 

See psalm on pagulase palve. Ta on kaugel paigast, kus Jumala rahvas kohtub, kaugel Temp-list, kus usklikud kogevad Jumalat ja näevad Tema palet. Mälestus nendest ühistest pühapidamistest kustutab tema janu (Ps 42:5). See on tihedalt seotud kogemusega kõigist neist, kes on samuti otsi-nud Jumalat ja laulnud Talle kiitust.

Kas psalmi sõnad võivad saada minu omadeks? Või on see minu jaoks liig, kuna ma pole Ju-malaga nii lähedane? Sest mida ma tegelikult soovin siin ilmas? Isegi siis, kui olen läbi elanud hul-galiselt katsumusi, on mul raske uskuda, et olen maa peal paguluses.

 

Ma ei saa siiski eitada, et kõigis neis reaalsustes mida ma võin igatseda (suur armastus, õigla-sem ühiskonnakorraldus, jne.), jõuan ma paratamatult tagasi teise, püsivama reaalsuse juurde. Sest kõik see, mida ma palavalt soovin, ei suuda eales mu janu kustutada. Minu sisim olemus igatseb vii-maks alati üksolemist, mis ei kao kunagi, ühtekuuluvust, mis on täiesti kõikumatu – ülimat rõõmu (Ps 43:4).

See psalm võib seega suunata minu palvet. Ent mis teeb selle sobivaks just praegusel hetkel, mil kõik tundub põuane ja viljatu?

 

Laulik veenab ennast, “Oota Jumalat”. Lepi sellega, et su tõeline janu jääb alles. Ära kõrvalda seda, rahuldades ihasid asjade järele, mis on kättesaadavad. Nagu Jeremija ütles, ära asenda elava vee allikat “praguliste kaevudega mis ei pea vett” (Jr 2:13). Inimelu on imekaunis, kui see jääb kuni lõpuni ootele, valla – üksnes Jumal saab seda täita.

“Oota Jumalat, mu hing, sest ma tahan teda veel tänada”. See on viis edasi minna. Tuleb päev, mil ma suudan taaskord laulda. Seega jätkan ma oma elu suunamist ülistuse poole. Ja vahe-peal loodan, et Jumal ei lakka käskimast oma heldust kogu päeva minuga olla, kuna öösel kannab Tema laul mind edasi justkui palve (Ps 42:9). (Taizé vennaskond 2010)

 

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! (Ps 43:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled mures, leinas või ahastuses, ikka kõnele sellest Ju-malale. Tema ootab seda, sest Ta armastab sind. Ole Hallesby

 

Palvetagem: Kas elan või suren, olen Sinu juures ja Sina oled minu juures, mu Jumal. Issand, ma ootan Sinu õnnistust ja Sinu riiki. Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Teisipäev – 24. detsember

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Js 60:2

 

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikeset-õus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslik-kust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armas-tust ja lahendust igale olukorrale.

 

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)

 

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kadumata väärtuste eest võideldes ja igaviku tõdesid otsi-des vajad sa tingimata jumalikku jõudu. Seda ei või sa iseenese sisemisest inimesest välja meelitada ei tahtetreeningu ega iseloomu uljuse kaudu. Seda ei või sulle anda ka ükski surelikest, kuigi ta sõ-nad oleksid kuldaväärt ja tema eeskuju võrratu. Seda võid sa saada ainult ühenduses elava Issanda-ga. Harri Haamer

 

Palvetagem: Püha Jumal, Sina oled imelisel viisil täitnud oma tõotused, lastes Iisai kännust tõusta võrsel ja kinkides meile Petlemma sõimes imelise lapse, maailma Päästja. Anna meile elu Tema elust, et meie südames puhkeks uue elu võrse ja me kannaksime armastuse ja rahu vilja. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

SÕNA SAI LIHAKS

Kolmapäev – 25. detsember

Kristuse sündimise püha ehk 1. jõulupüha

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust. Jh 1:14

 

Et saada inimeseks, tuli Sõnal siseneda inimellu konkreetsel ajaloohetkel, konkreetse rassi ja konkreetse rahva liikmena. Mis puutub Tema tuleku aega ja viisi, olid ettevalmistused selleks teh-tud. Jumal oli valinud konkreetse rahva, kellele Ta ilmutas end sagedamini ja täielikumalt kui ühele-gi teisele rahvale. Seepärast, kui Sõna sündis viimaks inimesena selle rahva keskel, täites sellele rahvale antud tõotused, oleks Teda eelduste kohaselt tulnud vastu võtta kui kedagi, kes tuli koju. Kui Ta aga tuli Iisraeli rahva juurde, siis rahva enamik hülgas Ta.

See ei tähendanud siiski, et Jumala lunastav eesmärk jäänuks täitmata. Tuli ilmutada Jumala tõde. Tuli väljendada Tema halastusrikast armastust patuste vastu – ning seda viisil, kuidas suutis ainult Tema, kes taevase Isa ainsa Pojana oli elanud kõige lähemas ühenduses Temaga kogu igaviku.

Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Sõna oli tõepoolest täis armu. Mitte kellelegi, kes loeb Jeesuse vestlusest samaaria naisega, sündinud pimedale nägemise tagasiandmisest, näljase rahva-hulga toitmisest, Laatsaruse ülesäratamisest, jüngrite jalgade pesemisest ja muudest kannatusnädala sündmustest, ei jää märkamata, kui armuliselt alandus Jeesus inimeste madala seisundini. Ta oli täi-es tões; Johannese evangeeliumis on kõige täielikum aruanne Tema õpetusest enda kohta, Tema missiooni olemusest ja eesmärgist; siin on ka kõige selgem pilt kõikide nende teadmatusest ja ruma-lusest, kes lasevad selle maailma pimedusel end pimestada. (Tasker 2002:38)

 

Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristu-seks. (Mt 1:16) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistu-teenistus veel palju suurem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei saa viia Jumalat kellelegi lähemale, vaid Tema ise on juba enne seal, me saame ainult aidata inimest hakata Teda nägema ja natukenegi mõistma. Too-mas Paul

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled inimese imeliselt loonud ja veelgi imelisemalt uu-endanud. Luba meil osa saada Sinu Poja jumalikkusest, kes võttis meie inimliku kuju. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KRISTUSE TUNNISTAJAD

Neljapäev – 26. detsember

  1. jõulupüha

Esimärter Stefanose päev ehk tehvanipäev

Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime. Ps 116:15,17

Oleme harjunud selle mõttega, et uskliku inimese lahkumine maa pealt on Jumalale kallis sil-mapilk. Meie ei kahtle, et see on tõesti nii.

Jumala seisukohalt vaadates on see kallis, sest uskliku surm on isakotta saabumine. Maiselt seisukohalt vaadates näeme meie ainult surma üht poolt, nimelt lahkumist. Surm viib meid välja senisest elust, lahutab omastest ja kõigest sellest, mis maailmas on meile kallis. Jumal näeb ka sur-ma teist külge ja see on uskliku saabumine tagasi Jumala juurde. Temale on vagade surm selletõttu kallis. Uskliku enda seisukohalt vaadates tähendab surm talle lahkumist ohtude, kiusatuste ja pattu-de maailmast. Meie ei lahku ainult sellest, mis on meile kallis, vaid ka sellest, mis on meile raske ja valus. Vagad igatsevad Kristusega olla.

Meie Lunastaja Jeesuse Kristuse seisukohalt vaadates on uskliku surm kallis. Oleme kalli hin-naga ostetud. Surma kaudu läheme Issanda juurde, kes meie eest on hinna maksnud ja kellele me kuulume. Uskliku surm võib olla kallis ka veel Jumala riigi töö seisukohalt vaadates. Paljude lahku-misel on olnud väärtuslik mõju teistele. Pauluse vaimulik hoiak surma eel on olnud loendamatutele hulkadele suure vaimuliku väärtusega (2Tm 4:6-8).

Jumal ise määrab ka need põhjused, mis toovad tema vagadele surma. Uskliku inimese surma põhjus võib inimeste arvates olla õnnetu juhus, kuid Jumala meelest on tema vagade surm nii oluli-ne, et see saabub alati õigel ajal ja kohal. See tähendab, et uskliku surm on Jumala kaitse all. Kui meie surm peaks saabuma seal, kus ükski sõbralik süda ei ole meie lähedal ega keegi kergenda me viimast vaeva, siis on ometi Jumal seal. Viimne vaenlane surm ei ole meile hirmutav, sest Jumal tuleb meiega surmavarju orgu. Jeesus ütleb: “Ole ustav surmani!” (Ilm 2:10) (Tärk 2014:552j)

 

Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused! (Ps 50:14) Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. (Hb 13:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Minu elu on silmapilk, tund, mis möödub. Mu elu on hetk, millesse mul pole voli jääda. Sina tead, mu Jumal, et Sinu armastamiseks siin maa peal on mul ai-nult tänane hetk. Therese Lisieux

 

Palvetagem: Halastaja Isa, Sina andsid Esimärter Stefanosele jõudu seista kindlalt oma kan-natustes ja palvetada nende eest, kes ta kividega surnuks viskasid. Lase meilgi osa saada Sinu ar-mastusest, et me suudaksime armastada oma vaenlasi ja nende eest palvetada. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMAL ON ARMASTUS

Reede – 27. detsember

  1. jõulupüha

Apostel ja evangelist Johannese päev ehk johannesepäev

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. 1Jh 3:1

 

Need on inimolemise põhisõnad, millega siin räägitakse. Eelkõige on selleks sõna “laps”, mis seisab nende salmide keskkohas ja mis kannab endas kõike, mis siin öeldakse. See ei ole inimolemi-se põhisõna ainult sellepärast, et me kõik oleme kunagi lapsed olnud, vaid sellepärast, et sellega on väljendatud inimelu põhikord: kord, mis on meie elu aluseks, ja mitte ainult niikaua, kuni me oma vanuse järgi oleme lapsed, vaid niikaua, kui me oleme üldse inimesed.

See kord on, et laps ei ela iseendale. Ta ei ole midagi üksinda enda jaoks. Ta ei ole midagi il-ma isa ja emata. Ta on alati varjavas ja kogu tema olemist vormivas ühenduses nendega, kellele ta kuulub. Tal on küll oma lapsemaailm, milles ta elab, aga see on ühtlasi osa tema vanemate maail-mast. Ta on täiesti hoitud ühtsusest ja kokkukuuluvusest nendega, kelle laps ta on ja kes temale on isaks ja emaks. Lahus nendest ei ole ta midagi.

See sõna “laps” aga, nagu teda siin on meie elu põhisõnana kasutatud, ei räägi ainult meie ühest mööduvast elueast, vaid ta räägib kogu meie olemasolust. Ta räägib Jumalast, taevasest Isast, kelle ees meie ka iseseisvate ja täiskasvanud inimestena oleme lapsed. Tema ees me ei ole üksi mi-dagi, ei ole midagi lahus Temast enda jaoks. Aga ühtlasi tähendab see ka sedasama varjatust ja kok-kukuuluvust, mida igaüks on tundma õppinud oma maise isa lapsena.

Nii kõneleb see tänane kirjakoht meile inimolemise põhikorrast, sellest alusest, millel meie elu peab seisma, et see oleks õige Jumala ees. Seal ei ole paigalpüsimist, vaid on kasvamine, mis jätkub niikaua, kuni meile päevi on antud. Kasvama Tema ees, Tema lapsena, kokkukuuluvuses ja ühtsuses taevase Isaga, nagu me kunagi kasvasime oma maiste vanemate lastena. (Kiivit 1999:59jj,63)

 

Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usu-vad tema nimesse (Jh 1:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Ju-mal on meile valmis pannud. Seal on ikka Tema armastav süle, Tema kaisvad käed. Ta ei ole muud kui armastus. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Halastaja Jumal, valgusta oma Kirikut Sinu püha sõnaga, et me käiksime Püha Johannese õpetuse järgi Sinu armu ja tõe valguses. Luba meil Sinu juures igavesti näha Sinu taevast kirkust. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JEESUS PÕGENIKUNA

Laupäev – 28. detsember

Süütalastepäev

Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed Tema poole oma laste elu pärast! Nl 2:19

 

Jääme korrakski vaikselt kuulatama. Meie kõrvu kostavad sajad nõrgad, haiglased oiged: meie hinged on haiged!

Kirikuis kõlavad pühalikud sõnad, õiged juhised ent sealt ei tungi sageli ükski heli läbi püha-päeva raudseina. Kõik haihtub nende kindluste vahel, mis meie oleme ehitanud ümber pühapäeva-hommikuse jumalateenistuse. Tööpäev aga on täis halli tuska, lootuseta virelemist, kirumist ja rõve-daid nalju. Miks laseme meie nutta oma sisemisel minal orvana uulitsanurgal?

Ärgem jätkem üksinda nutvaid lapsi uulitsate nurkadel, ärgem möödugem kauges kaares vi-letsaist pimeduses kaebajaist, tõmmakem nad eneste hulka, Ega me tea, et neist keegi juba pole Õn-nistegija helladele kätele toetada suutnud.

Sirutagem ikka vastu käed ronijaile! lial ei määrdu nad selle poriga, mille seest meie oleme tõstnud oma nõrga venna-õe. Ei, see muutub kullaks meie sõrmede küljes, ning valgustajaks täheks meie otsa esisel!

Oleme meie ju nii tugevad, sest meie üle kumab Issanda vägi. Miks ootame me homseni ar-mastustööga, kui juba täna kostavad appihüüded? Kuulatage, nad kisendavad vabadust otsides!

Jumala kätte täielikult end anda ja teisigi sinna aidata, see on ajalikkuse suurim, ilusaim vaba-dus. “Tõuse üles, karju öösel vahikordade hakatuses, vala oma süda välja kui vett Jumala palge ette, tõsta üles Tema poole oma käed oma noorte laste hinge pärast, kes ära nõrkenud nälja pärast igas uulitsate nurgas.” (Mirka 1935:3j)

 

Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud. (Ii 30:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie suhtumine peab kajastama Kristuse suhtumist. Kui nad on vaenulikud, vastame neile leebusega. Kui nad vihaselt süüdistavad meid milleski, vastame rahulike sõnadega. Kui nad meile halba teevad, siis me palvetame nende eest. Vägivallale ja eksi-mustele saab vastata väga rahulikult ja leebelt. Ignatius Antiookiast

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me meenutame täna Petlemma süütuid lapsi, kelle kunin-gas Heroodes käskis hukata. Võta oma hoolitsevatesse kätesse kõik lapsed, keda tänagi kiusatakse ja surmatakse. Anna, et õiglus, armastus ja rahu võidaksid meie keskel vale, ükskõiksuse, sõjad ja hävingu. Seda palume jõululapse Jeesuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Haamer, Harri Avatud taeva all [Postill]. Tallinn: Logos
  • Kiivit, Jaan Tõde teeb vabaks [Postill]. Tallinn: Logos
  • Mirka, Hilda Elisabeth 1935. Kuulata! Su hing kisendab vabaduse järgi.- Eesti Kirik 19.09.1935
  • Palgi, Mare 2013. Hetk enne päikesetõusu (Js 60:1–6). – Kirik ja Teoloogia, 04.01.2013: http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6/
  • Soom, Kaido 2015. Issand on lähedal. – Eesti Kirik, 16.12.2015
  • Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2014. Kristuse sünni ootel. Metropoliit, nr 70 Talv 2014
  • Taizé vennaskond 2010. Kuu piiblimõtisklu Usu allikatel, juuni 2010: https://www.taize.fr/et_article10242.html?date=2010-06-01
  • Tasker, R.V.G. 2002. Johannese evangeelium. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava

Detsember 2019

 

 

“JUHATUSED KOGU ELUKS”

 

1) Ole alati aus: Valelikud huuled on Issanda meelest jäledad, aga ustavad on temale mee-lepärased Õp 12:22.

 

2) Arva kokku kõik oma õnnistused: Kuuldavale tuua tänu ja jutustada kõiki su imeasju Ps 26:7; Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus. Issandast kiitleb mu hing. Vilet-sad kuulevad ja rõõmutsevad. Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema ni-mi! Maitske ja vaadake, et Issand on hea! Õnnis on mees, kes tema juures pelgupaika otsib. Ps 34:2-4,9; Sealt kostab tänulaul ja rõõmsate hääl. Ma teen nad paljuks ja nad ei vähene, ma teen nad auväärseiks ja neid ei halvustata Jr 30:19.

 

3) Andesta ja unusta ära: Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu, kes halastab jäl-le meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse Mi 7:18, 19.

 

4) Ole lahke, halastav ja südamlik: Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üks-teisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses Ef 4:32.

 

5) Ole tõeline: Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas!” Ilm 15:3; Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale! Sk 7:9; Iseenese mõtete esitaja taotleb tunnustust iseendale, aga kes taotleb tunnustust sellele, kes ta on saatnud, see on tõene ning temas ei ole valet Jh 7:18; Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu 1Jh 5:20.

 

6) Täitke oma lubadused. Pidage sõna: Olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täit-ma seda, mida on tõotanud Rm 4:21; Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juukse-karva valgeks või mustaks teha! ga teie “jah” olgu “jah” ja iga “ei” olgu “ei”, aga mis üle selle, see on kurjast Mt 5:36,37; Vt ka Jk 5:12

 

7) Toetage üksteist: Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: “Õndsam on anda kui võtta!” Ap 20:35

 

8) Julgustage, lohutage ja kinnitage üksteist: Julgustage siis üksteist nende sõnadega! 1Ts 4:18; Julgustage üksteist ja igaüks kosutagu teist, nagu te seda teetegi! 1Ts 5:11; Mõtelgem ükstei-sele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele Hb 10:24; Tehke jälle tugevaks lõt-vunud käed ja jõuetud põlved ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks Hb 12:12,13.

 

9) Olge tänulikud kõiges: Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põl-vest põlve Ps 100:4,5; Teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Kl 3:15; Tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kris-tuses! 1Ts 5:18

 

10) Kandke heldesti hoolt üksteise eest: Vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal! 5Ms 15:11

 

11) Tehke teistele nii, nagu teeksite endale: Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See ongi Seadus ja Prohvetid Mt 7:12; Nii, nagu te tahate, et inime-sed teile teeksid, nõnda tehke neile! Lk 6:31; Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab Gl 6:7.

 

12) Aga üle kõige armastage üksteist siiralt ja südamest: Et te olete kuulekuses tõele oma hinged puhastanud siiraks vennalikkuseks, siis armastage raugematult üksteist puhtast südamest! 1Pt 1:22; Aga üle kõige selle olgu armastus – see on täiuslik side! Kl 3:14; Ma annan teile uue kä-su: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate Jh 13:34,35; Vennaarmastuses olge üksteise vastu hellad, vastastikuses austuses jõudke üksteisest ette! Rm 12:10; Teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks. Ärge ainult tehke vabadusest õigustust lihalikule loomusele, vaid teenige üks-teist armastuses! Sest kogu Seadus sisaldub täielikult ühes lauses: “Armasta oma ligimest nagu ise-ennast!” Gl 5:13,14; Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohus-tatud armastama üksteist 1Jh 4:11.

PÄEVA SÕNUM nr. 159

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KRISTLASE VABADUS

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 13. – 19. oktoober 2019

 

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde.

Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõ-petades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud.

Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. Kristus õpetas inimest reeglite pimeda järgimise asemel mõtlema nende olemuse peale ja sellele, miks reeglid olid elus antud. Nii rikkus Issand mitmeid juutidele olulisi piiranguid ja andis märgi vabadusest.

Kristlane peaks Jeesuse õpetuse kohaselt olema mõtlev inimene, kes teeb ise eetilised otsused olukorrast lähtudes. Kõike ei saa määrata reeglitega. Jeesus andis eeskuju, et parem on aidata hätta-sattunud ligimest hingamispäeval, kui teatada, et puhkepäeval tööd ei tee. Ta murdis reeglit, käitus vabalt, kuid eetiliselt ja põhjendatult.

Vabalt käitumine eeldab aga siiski eetilistest printsiipidest kinnipidamist. Jeesuse jaoks oli sel-liseks põhimõtteks, mida ta järgis, ligimese armastamine ja aitamine. Iga abivajaja pidi saama abi. Armastus Jumala ja ligimese vastu aitab meil käituda õigesti ja vabalt. (Soom 2015/I)

 

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c  

 

Pole oluline, kes rahvaste kohutavas tapatalgus eile ja täna peale jääb. Oluline on, kes viimseks võitjaks jääb! Pole oluline, kes laipade ja suitsevate ahervarede keskel ellu jääb. Oluline on, kes ae-gade segaduses, kannatustes, uskmatuses ning lootusetuses leiab elutee Jumala juurde.

“Viimne võit on Jeesusel ja Ta armsal Siionil”, nõnda laulavad lunastatud lapsed, kes Jumalast on sündinud, Tema Pühast Vaimust uuesti sünnitatud tundma Jumalas armastavat Isa, kes naeratades vaatab oma lastele.

Oled sa näinud Jumalat naeratamas, siis tähendab see sinu usuelus suurt võitu. Usaldusvahe-kord on Temaga loodud, kelle käes on kõigi rahvaste saatus. Mida peaksid sa siis veel kartma! Sa oled laps ja Jumal on sinu Isa ja taevas on sinu kodu!

Kuigi see maailm sinu ümber näitab sulle kõige võikamat palet, ei heidutaks see sind ometi. Jumala laps läheb võiduka usuga sellest maailmast läbi, hoolimata sellest et teda siin ründavad kiu-satused ja patt, kahtlused ja uskmatus, mure ning ahastus. See kõik ei kohuta teda, kuna Jumal on tema Isa ja Jeesuses on ta näinud Jumala armastavat palet ja silmi, mis naeratavad oma lapsele vaa-dates. (Haamer 1998:440j)

 

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge jul-ged: mina olen maailma ära võitnud. (Jh 16:33) Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! (1Kr 15:57)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kõigi rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahte Sinu rahvale ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valgusega. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

IGAPÄEVANE LEIB

Pühapäev – 13. oktoober

Lõikustänupüha

 

Lõikustänupüha on päev, mil aastasadu on vaadatud tänuga saagile, mida on põllult korista-tud. Sellest sõltus inimeste elu, sest ikalduse korral võis ees oodata nälg ja puudus. Meie ajal pole enam nii selget sõltuvust saagist, sest kui ühes riigis on ikaldus, tuuakse toiduained mujalt sisse. Nii kipub kergesti ununema ka lõikustänupüha sisu.

Ometi on oluline, et õpiksime tänuga vaatama sellele, mida Jumal on meile andnud. Võime Tema ette tulla tänuga selle eest, et meil on igapäevast leiba, tööd ja raha, mille eest süüa osta. Vahel tundub, et see, mida omame, on meie oma töö vili. Teisalt saame seda tööd teha vaid siis, kui Jumal annab meile tervist ja jõudu ning juhib olukordi meile paremas suunas. Võime olla Jumalale tänuli-kud selle eest, et meil pole sõda ja rahutusi, mis viivad inimesed vaesusesse, nii nagu mitmel pool mujal maailmas.

Kõik, mis meil on, tuleb Jumalalt ja meie saame olla selle eest vaid tänulikud. Tänulikkuse juurde kuulub ka inimese valmidus anda enda omast neile, kel pole läinud nii hästi kui meil. Meie ümber nii Eestis kui mujal maailmas on palju neid, kelle olukord on tunduvalt raskem kui meil. Kas oleme valmis neid toetama ja aitama? Jumal annab meile ja meie võime seda edasi anda teistele. Omakasupüüdmatu teiste abistamine on kõige suurem tänu. (Soom 2015/II)

 

Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

 

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14). (Tärk 2014:698j)

 

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas on linnukesel muret, kust ta saab, mis ta sööb? Kas ta nälga sureb? Tema loodab Looja peale, hüppab seal oksa peal, rõõmsalt tõstab hääle. Laurentius Laurenti

 

Palvetagem: Jumal, meie Looja, Sina ei väsi meile andmast oma häid ande, Sinult saame, mi-da me vajame ja kasutame. Me täname Sind selle aasta lõikuse eest. Lase ka oma armu viljadel – õiglusel ja armastusel – küpseda meie sees. Anna meile tänulik süda ja õpeta meid Sinu ande kasu-tama kõigi inimeste heaks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

VALGUS MU ELURAJAL

Esmaspäev – 14. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

 

Kuningas ja luuletaja Taavetit kirjeldab Piibel kui meest, kes küll tihti eksis, kuid palub alati Jumalalt andestust. See mõjuvõimas valitseja kinnitab, et Jumala Sõna on ta jalale lambiks.

Jalalambi kujundit kasutab luuletaja Taavet, kui räägib, kust leiab ta tarkust, et oma samme seada ja elus tehtud otsusi kriitiliselt vaagida. Muidugi võib Taavetile vastu vaielda ja väita, et on palju usaldusväärsemaid tarkuseallikaid. Eks vaielgu siis pealegi. Jumala Sõna valguseallikana ka-sutanud inimestel on teistsuguseg kogemused.

Jumal on leitav. Inimene leiab Jumala, kui vaid tahab otsida. Ja inimesi, kes on leidnud Juma-laga osadussuhte, on maailmas küll ja küll. Kuidas nad Jumala leidsid? Ikka Sõna abil. Seepärast üt-lebki Sõna, et kes Sõna juurde tahab tulla, peab uskuma. Inimene, kes tuleb Sõna juurde mööda usu-teed, selle ka leiab ja kogeb Jumala osadust. Sõna näitab talle teed.

Ükski tee ei jää õhku rippuma. Kõik teed lõppevad kord. Kõik teed viivad kuhugi. Üksainus tee viib Jumala juurde taevasse – Jeesus. Kõik teised teed lõppevad kusagil mujal. Jumalatuse tee on hukatus. Seda ütleb meile Sõna.

Ainsaks kindlaks toetuspunktiks inimese elus on Sõna. Jumala Sõna, mis on jalale lambiks ja valguseks elurajal. Siis viib rada inimese Jumala juurde taevasesse osadusse. (Himma 2007:56j,59)

 

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie süda-meis. (2Pt 1:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirik ei pea tegema midagi muud kui jutlustama ja õpetama evangeeliumi õigesti ja puhtasti ning sel viisil sünnitama lapsi. Me oleme nõnda üksteisele isad ja lapsed, sest me oleme üksteisest sündinud. Martin Luther

 

Palvetagem: Sinu Sõna on kindel kalju, kindel alus meie elu sees. Tulgu tuuli, torme palju, ei ma kõigu iganes! Kui ma Sinu Sõnast kinni pean, õiget teed siis ikka tean, kuigi taluma pean valu! Kui ka ilm kord hukka läeb, Sinu Sõna ikka seisma jääb.

 

* * *

 

KÕIK ALGSAB MEIE SUHTEST JUMALAGA

Teisipäev – 15. oktoober

Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu! Js 44:22

 

Täna me võime kindlalt väita, et loodu lunastamine on toimunud, kuid selleks, et meie võiksi-me sellest osa saada, tuleb meil pöörduda selle armulise Jumala poole, see lunastus usus vastu võtta ja lunastatuna ka nii elama hakata, et Lunastaja tahe hakkab meie elus sündima. Ja veel – kui Jumal laseb oma prohvetil kuulutada oma rahvale rõõmusõnumit, siis Ta ei ütle, et Ta on otsustanud meile mõned patud andeks anda, mõned meie eksimustest unustada. Ei! Ta teab, et meie üleastumisi on palju, meie pattusid on palju, ja ta teatab: “Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse.” Ta kaotab need kõik. Ta lunastab meid kõigest, mis võiks meid hävitada, igavesse huka-tusse viia. Ta lunastab, ostab vabaks ja unustab selle kõik, mille Ta meile on andestanud. Kõik! Miks?

Sest Tema on meid valmistanud. Tema on meile kinkinud elu ja Tema tahab, et me ei huk-kuks. Tema tahab, et me pääseksime, elaksime igavesti. Ta hoolib lõpmata palju oma loodust. Kas me usume sellesse? Kas see üldse huvitab meid? Või on meie jaoks kordades tähtsam see, kellest saab mõneks ajaks meie president või mis saab meie pensionitest ja muu ajutine?

 

Kõik algab meie suhtest Jumalaga. Kui see suhe on korrast ära, katkenud, rikkis, on ääretult raske hoida korras ka suhteid kaasinimestega ja kogu muu Jumala looduga. Jumala andestuse koge-mine, vastuvõtmine muudab kogu maailma. Isegi tähed on seejärel teistsugused kui enne seda. Rää-kimata inimestest.

Süütunne kibestab, muudab negatiivseks, suurendab kriitikameelt. Idas öeldakse, et teiste pa-tud on su omaenda meeleplekkide peegeldus. Kui sa ei suuda uskuda, et sinu patud on sulle andesta-tud, siis muutud sa eriti nõudlikuks teiste suhtes. Sa pole millegagi ega kellegagi rahul. Kuid kui me tunneme, et need sõnad võivad kõnelda ka meist, siis tasub meil mõelda Jeesuse hoiatavale ütlusele Meie Isa palve seletuses, et kui meie ei suuda andestada oma võlglastele, siis ei andesta Jumal, meie Taevane Isa, ka meile.

Pühakirja sõnum on aga rõõmusõnum absoluutsest lunastusest, täielikust andestusest, häm-mastavast armust. Ja see on rõõmusõnum sulle ja mulle! See on ime! (Tammsalu 2016)

 

Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega pea meeles su patte. (Js 43:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgu tänane päev alguse päevaks ka selles suhtes, et me pa-neme kõik oma vana elu maha, saame justkui eimillekski, et Jumal võiks meie juures midagi uut luua. Jumal ei taha meid remontida, parandada, mõnda kohta natuke läikima lüüa. Jumal tahab mei-le uue elu kinkida, meid uude ellu sünnitada. Joel Luhamet

 

Palvetagem: Armas Issand! Sa tõusid surmast üles, päästes sedasi meid surmast ja kuradist. Hoia meid ikka oma süles ja aita meid kõiki oma Vaimuga uut elu alata.

 

* * *

 

TÕDE TEEB VABAKS

Kolmapäev – 16. oktoober

Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse! Gl 5:1

 

Vana pilt kõneleb pimedasse kaevu kukkunud inimesest, kes kukkudes murrab jalaluud. Mis ta ka ei teeks, ei ole tal lootust välja ronida ja veel päikest näha. Ainult kui keegi ülevalt tuleks tema juurde pimedusse ja aitaks ta välja valguse kätte, oleks tal pääsemislootust.

See on pilt. Aga see pilt väljendab täpselt seda, mida Jumal oma seletamatus armastuses meie vastu on teinud. Kristuses on Jumal ise tulnud kaevu põhja, keset meie pimedust ja valu, keset meie võimetust ja meeleheidet. Ta on tulnud meie juurde, et aidata meid välja. Kristuses on Ta kandnud kogu meie häda ja väljapääsmatuse koormat, ja selle suuruse mõõduks on rist. Paulus ütleb: “Jumal oli Kristuses” (2Kr 5:19), kui Ta kõneleb Kristuse ristisurmast ja ülestõusmisest ja meie lepitusest. Kristuses oli ja on Jumal tegev. See on evangeelium, rõõmusõnum. See on, miks võime hõisata: “Vabaduseks on Kristus meid vabastanud!”

See vabadus on kink. Selle alus ei ole meis. Kui me püüame vabadust määratleda vaadates en-dale, oma moraalile, tahtele ja võimetele, siis unustame aluse. See mälukaotus on tänapäeva maail-ma hädade allikas. Sest vabadus usulises mõttes on juur, millest kasvab välja kogu maise vabaduse puu: inimväärikus ja inimõiguste austamine, inimese sõltumatus ja vabadus jõududest, mis teda or-jastavad, vastutus Jumala ees ja ligimesearmastus.

Kristus ütles, et tõde teeb meid vabaks, ainult tõde. Ta ütleb: “Kui nüüd Poeg teid vabaks teeb, olete tõepoolest vabad” (Jh 8:36). (Kiivit 1999:12)

 

Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole jaksanud kanda ei meie isad ega meie? (Ap 15:10) Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased! (1Pt 2:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde, mis teeb vabaks, ei tähenda mitte ainult intellektu-aalset teadmist Jumalast ja Tema loomingust, vaid sisemist küpsemist Jumala valguses, jumalikus-tumist juba selles maailmas, kokkukuuluvust Kristusega. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Hoia meid, taevane Isa, Jeesusel nimel kõige halva ja kahjuliku eest nii ihule kui hingele. Luba meil olla Sinu omad nii elus kui surmas. Hoia meid kindlalt oma isakätes ja juhata läbi kõigi ohtude ja salakavaluse taevasesse kodusse Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Adami Stenander

 

* * *

 

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 17. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

 

Meie Jumal on hea Jumal. Aga mida tähendab, et Jumal on hea? Mida üldse tähendab headus? Kuna oleme elusolendid, siis meie jaoks on hea see, mis soodustab ja toetab meie elu ja elusolemist, mis hoiab meie elu alal. Jumal on hea, sest Ta teeb kõik selleks, et toetada meie elu, et hoida seda alal.

Mis oleks, kui meie universumit valitseks kuri jumal? Kurjus on suunatud elu hävitamisele, sellepärast hävitaks kuri jumal juba oma valitsemise esimestel hetkedel kõik elava. Kurja jumala va-litsus ei ole lihtsalt võimalik. Ka saatanal on ainult rangelt piiratud võim siin meie maailmas, niipal-ju kui Jumal talle võimu ja meelevalda lubab. Miks lubab hea Jumal üldse kurjusel tegutseda, miks Ta ei hävita seda kohe ja praegu? Sellele küsimusele ei ole meil ühest vastust, ent võime olla kind-lad, et ka kurjuse ajutine lubamine teenib hea Jumala häid eesmärke. Jumal ise on absoluutselt hea, Temas ei ole ega saa olla kübetki kurjust.

Kas hea Jumalaga on hea koos elada? Hea Jumal vaatab kaugemale meie maistest eesmärki-dest ja soovidest ja annab meile ainult seda, mis on hea meile ka meie igavikulise elu seisukohalt. Seega võivad paljud meie palved vastamata jääda, kuigi palusime enda arvates ainult häid asju. Hea Jumal ootab meilt, et ka meie oleksime head. Oleksime head ka oma vaenlaste vastu, kes meile kur-ja teevad, armastaksime neid, andestaksime neile, teeksime neile seda, mis nende elule kasuks tu-leks.

Hea Jumal lubab meie ellu ka vahel üsna suuri kannatusi, mis kõik teenivad Tema head ees-märki meie suhtes. Kui äkki seisame silmitsi sellega, et kogu meie senine elu on koost lagunenud, oleme kaotanud oma kallid lähedased, oma eluvõimalused, oma vara, oma sihid ja unistused kas ka siis usume edasi Jumala headusse, kas ka siis usaldame iseennast ja oma elu täielikult ja tingimus-teta Tema kätte? Kuid just Jumala usaldamine nii heas kui halvas, nii heaolus kui kannatustes on see, mis näitab, et oleme tõeliselt mõistnud ja uskunud Tema headust ja heldust meie vastu. (Teder 2018:13)

 

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja
. (2Aj 5:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: .”..sealt tuleb teine rändur. Ta on samuti tormis, mudas, vihmas ja lumes. Aga ta vilistab laulukest ja astub kindlal sammul. Miks? Ta näeb ülal oma kodutulesid! Seal see on – tema kodu! Teda ei kohuta vilets ilm ega halb tee. Nii lähevad läbi maailma inimesed, kes kuuluvad Jeesusele – kellel on elu ajas ja igavikus.” Wilhelm Busch

 

Palvetagem: Hea Jumal, armas taevane Isa! Me täname Sind Sinu headuse ja helduse pärast! Palun jaga meile kõike seda head, mida Sa tahad meile anda ja tee, et me oskaksime, suudaksime ja tahaksime selle ka vastu võtta. Kiitus, ülistus ja au olgu Sinule Sinu Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Karin Teder

 

* * *

 

VÄÄRTUSTA JUMALA SÕNA

Reede – 18. oktoober

Evangelist Luuka päev ehk luukapäev

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

 

Jumala Sõna saad väärtustada kolmel viisil: 1) seda uurides. Pane oma sõna kohta tekkivad mõtted kirja. Esita küsimusi, las Piibel annab Sulle rohkem kui lihtsalt informatsiooni. 2) seda meel-de jättes. Vahest arvad, et Sinu mälu ei ole hea, kuid ometi on Sul meeles suurel hulgal fakte ja ideid. Tõde on, et peame meeles seda, mis meile väga oluline on. Kirjasõna aitab kiusatuse vastu, võimaldab teha häid valikuid, vähendada stressi, end sirutada ning oma usku teistega jagada. Mälu on kui lihas – mida enam seda kasutad, seda tugevamaks ta saab. Alusta näiteks oma lemmikvärsi üles märkimisest ning kanna seda endaga kaasas. Loe seda päeva jooksul mitmeid kordi. 3) selle üle juureldes. Mitte miski ei muuda Sind küpsemaks kui Jumala Sõna üle arutlemine. Meid “muudeta-kse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse” (2Kr 3:18). Jumal nimetas Taavetit “endale meelepä-raseks meheks” (Ap 13:22), kuna Taavet armastas Jumala Sõna mõttes mõlgutada. Väärtusta Jumala Sõna. (Raadio7 2018)

 

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli on kasulikum lugeda Piiblit vähem ja aeglasemalt ning oodata, kuni sõna on meisse tunginud, kui Jumala sõnast liiga palju teada, aga seda eneses mit-te säilitada. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid arst Luuka, et temast saaks Sinu evangee-liumi kuulutaja ja inimhingede ravija. Anna, et tema evangeeliumi ravim tervendaks kõik meie hin-gehaigused ja teeks meie südamed ärksaks armastama ja teenima. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUD.

Laupäev – 19. oktoober

Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada Sinu sõna. Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:101,104

 

Kui me uskmatu inimese käest küsiksime, kas nad tahaksid enestele sõbraks kedagi, kes vale-tab ja iialgi tõtt ei räägi, siis ei oleks meil tarvis vastust kaua oodata. Nad ütlevad: “Mis niisugusega teha, kes alati valetab. Ta on kui kinnikaetud haud, kuhu iga silmapilk võib sisse langeda.” Aga seal juures ei märka nad ise sugugi, et nad täiesti valevaimu juhatusel käivad.

Taavet tunnistab tänases salmis, et ta Jumala käskudest selgust on saanud, valet äratundnud ja vale teerada vihkab, sest et Jumala Sõna sees tõe Vaim elab. Nii näeme, et inimest juhatab kaks vai-mu: üks on Jumala tõe Vaim, kes Jumala Sõna läbi rahvast selle juurde juhatab, kes meile selle Sõna ja Vaimu andnud. Ja teine on vale vaim, kes inimeste meeli oma uskmatusega vangis hoiab, et patu läbi neid hukatuse sügavusse kukkutada, kust see vaim ise on tulnud.

Õpi siis, armas hing, hoolega tundma, kumma vaimu juhatuse all sa oled, et sa eksitusest veel õigel ajal võiksid pääseda. (Lampson 1903:352)

 

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tulemine on nii raske, kui tuhanded käed siis meid kisuvad tagasi vanadele teedele, siis olgu meil teada, et Jumala Poja kutse on siiski tugevam kui inimeste arvamine. Ja meie läheme… Jaan Lattik

 

Palvetagem: Saada mind minu teedel, Issand, selle maailma segaduses ja näita mulle selgelt Sinu meelepärast rada. Seda, mida ma teen täna, luba mul teha, arvestades igavikuga. Michael Weisse

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Haamer, Harri 1998. Avatud taeva all. [Postill] Tallinn: Logos
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks. [Postill] Tallinn: Logos
  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Raadio7 2018. Väärtusta Jumala Sõna IV. Raadio7, 20.07.2018: https://raadio7.ee/stp/vaartusta-jumala-sona-iv/
  • Soom, Kaido 2015/I. Kristlase vabadus. – Eesti Kirik 23.09.2015
  • Soom, Kaido 2015/II. Igapäevane leib. – Eesti Kirik 07.10.2015
  • Tammsalu, Jaan 2016. Nädala mõte. EELK Tallinna Jaani koguduse koduleht, 19.09.2016: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/119-nädala-mõte-19-09-2016.html
  • Teder, Karin 2018. Juhtsalm, mõtisklus ja palve. Johannese Sõnumid: EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse väljaanne, 01.09.2018: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/September2018.pdf
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2019

 

 

 

 

PÄEVA SÕNUM nr. 158

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ANNAB ELU

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 05. – 12. oktoober 2019

 

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Is-sand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi.

Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese vastu saatis ta oma Poja siia maailma ning Jeesus näitas oma tegevusega, et ka pattulangenud ja kannatav inimene on Jumalale oluline ja armas. Nii oli Jeesuse tegevus seotud inimese aitamisega. Ta tegi haigeid terveks ja äratas surnuidki üles. Paljud võisid kogeda Jumala abi ning võimu kannatuse ja surma üle. Nende inimeste lugusid võime lugeda pühakirjast. Meiegi võime raskustes Jumala abi paluda.

Kuid Jeesuse tegevus ei piirdunud üksnes tema maapealsete imedega. Ta suri inimeste eest ja kandis kogu inimkonna patud, tõusis surnuist ja avas nii tee igale usklikule igavesse ellu. Jeesus üt-les: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Surma võitmiseks ja igavesse ellu pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Usklik inimene võib olla kin-del, et tema jaoks pole surm enam kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu, mis ootab meid eel. (Soom 2017)

 

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10 

 

Kristuse kaudu tuli ilmsiks inimese igavene väärtus. Inimene oli algusest peale igavene olend, aga enamik neist ei teadnud seda. Kristus tõi selle saladuse päevavalgele. Nüüd teame, et inimene on ainulaadne ja kordumatu. Kaotatud inimest ei saa asendada. Sellepärast ongi surm nii traagiline. Sõbrad ei saa siit ilmast lahkuda kahekesi koos. Kõik lähevad üksinda. Järelejäänute osaks on lein, valu ja kahjutunne.

Jeesus ei püüdnudki Martat ja Maarjat lohutada, et tulevad uued inimesed, kes asendavad nen-de venda. Ta teadis, et õdede hinges oli tühi koht, mida võis täita vaid Laatsarus, ei keegi teine. Sel-lepärast andis Jeesus õdedele tagasi sellesama Laatsaruse. Ta hüüdis haua juures: “Laatsarus, tule välja!”

Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Tärk 2004:302j)

 

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ava-likuks teie pärast (1Pt 1:20). Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätke-tud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26). Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina valitsed elu ja surma üle. Me täname Sind, et Jeesus Kristus on võitnud surma võimu, ja palume, aita meil astuda usus Temasse vastu oma sur-male. Anna meile kindel veendumus, et nii elus kui surmas oleme Tema omad, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

MIS ON ELU?

Pühapäev – 6. oktoober

Jeesus astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: “Noor-mees, ma ütlen sulle, ärka üles!” Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Lk 7:14,15

 

Mis on elu? Jeesus ei annud sellele vastust. Kuid Ta andis meile mõningaid tähiseid, mis näi-tavad teed selle küsimuse vastuse juure. Need tähised õpetavad ja näitavad, et elu on väljaspool ini-mese teadmisi, intelligentsi ja võimu. Kristuse ülestõusmine, Laatsaruse, Jairuse tütar ja selles kir-jakohas mainitud noormehe ülesäratamine lubavad meid veidi näha seadusi, mis valitsevad taevas, s.o. väljaspool kaduvust. Nad aitavad meil näha, millised jõud juhivad elu.

Oma ülestõusmise läbi on Jeesus meile näidanud ja lahti teinud tee ellu. Tema on saanud elu Issandaks. Sellepärast võib ainult Tema kutsuda surnu tagasi ellu. Ainult Tema võib anda tagasi elu, nagu Jumal andis selle tagasi Temale.

Saates oma lahkunuid, meie usume, et nad elavad taevas edasi. Seal loodame neid kord jälle näha. Seda võime aga ainult Jeesuse läbi, sest Tema on surma võitja. Lahing surma ja elu, patu ja lunastuse vahel on otsustatud Jeesuse läbi. Elu oli võidukas. Surma rongkäik on muudetud elu või-dukäiguks.

Tulge sellepärast Tema juure. Liituge Temaga, sest Tema käib elu-rongkäigu eel. Ta kutsub meid kõiki. Ta kutsub oma elusõna, oma kristliku kiriku kaudu. Ta on iseäranis lähedal, kes leinas mälestavad oma armsaid lahkunud omakseid. Tema on tee, tõde ja elu. Sellepärast, kes usub Tema-sse, see ei pea surma nägema. (Plank 1960:145j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui vaatad tagasi ja mõistad, mida head on Jumal sulle tei-nud, siis peaksid julgema ka edasi minna. Jumal on ikka seesama. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su juurde tahan jääda, Issand, rõõmu, valu sees, et Sind tohiks ülendada kord ka Sinu järje ees. Sinu tahtmist tahan täita; käsid siit ka lahkuda, ei sel raske hinge heita, kes on eland Sinuga. Carl Johann Philipp Spitta

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 7. oktoober

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluval-guses. Ps 56:14

 

Me kõik vajame olla hoitud ja päästetud. Surm viib ootamatult ära meie lähedasi, meie enda jalad kipuvad libisema, valgusest võib jääda me elus vajaka. Kuid see pole kõik. Ka Jumala poolt päästmise kogemus võib tabada inimest tänapäevalgi.

Aga küsimused kerkivad meis sellegipoolest. Miks peab ikka olema, et elus endid ära lööme, kriimustada saame, hirmu peame tundma? Miks ei võiks me elutee olla sile ja laitmatu? Mis oleks viga ainult allamäge kulgeda mööda laia ning sujuvat teed? Miks tuleb sageli mäkke ronida mööda kitsast ja krobelist rada?

Miks on vaja krobelist teed meie ellu? Eks ikka selleks, et lihvida siledaks meie hingi. Jah, see teeb meile haiget, kui miski meid riivab ja kriibib. Kuid sile tee jätab meid endid krobeliseks. See-pärast viibki lai ja mugav tee, nagu ütles Jeesus, pigem hukatusse – see ei paranda meid. Just muga-vuses kipub inimene hädaldama ja kaotama elu mõtet. Kitsas tee aga juhatab meid Jeesuse sõnul vaikselt maastikku läbides jumalariiki: selle käigus me muutume ise, kui peame õiget rada otsima; me eksime või kulgeme valesti, kuid Jumalat usaldades ja paludes kogeme ikka ning jälle, et oleme rohkesti hoitud.

Võiks tuua veel ühe pildi: noorena tabavad meid hingehädad, vanana ihuhädad – pärast surma võivad meile osaks saada vaimuhädad. Mis juhtub, kui inimene sureb? Koguja ütleb: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud” (Kg 12:7). Erinevalt Kogujast me ei ohka, et kõik on tühisuste tühisus, sest Jeesuse kaudu on meil lootust saa-da rõivastatud kadumatusega. Seepärast võivadki hinge- ja ihuhädad, mis meid kriibivad, saada hoopis kasvatajaks ja puhastajaks, et vaim võiks takistusteta rännata Jumala juurde, kes toimetab temaga edasi. (Hiob 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand kisub ka praegu nende hinge välja surmast ja jalad libedalt teelt, kes Teda usaldavad, et kõnniksime Jumala ees eluvalguses. Jumala headus ja valgus saatku meid kõigil meie radadel ja teedel! Arne Hiob

 

Palvetagem: Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. Joa-chim Neander

 

* * *

 

OLEME USUTEEL OTSIJAD JA RÄNDAJAD.

Teisipäev – 8. oktoober

Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli. Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima. Ii 14:1,2

 

Inimene on nõder ja patune olevus, veelgi enam, ta on pattu aheldatud ning mitte miski ei suu-da teda sellest olukorrast välja tuua. Ning sellist tühisust peab Jumal silmas, Ta tahab temaga koguni ükskord kohtusse minna, et seal siis inimese tegude üle aru pärida, teades, et inimene alati Jumala ees süüdi jääb. Iiob palub, et Jumal kordki oma pilgu inimese pealt ära pööraks, siis saaks see hinge tõmmata, korrakski rõõmu tunda nendest piiratud päevadest, mis Jumal talle andnud. Rõõmustada kui päeviline, kes oma päevatöö teinuna õhtu viimaste vabade tundide puhkust võib nautida.

Iiob nõuab, et Jumal temaga räägiks. Ta julgeb minna isegi nii kaugele, et süüdistab Teda ja nõuab seletust oma kannatusele. Lõpuks Jumal vastab, aga see vastus on Iiobile pigem korralekutsu-mine kui enesele õiguse saamine. Kas Iiob kogeb kõigele vaatamata igatsetud armulise Jumala pöördumist enda poole? Kas saab ta vastuse oma kannatuse küsimusele? Vahest polnudki Iiobile need küsimused enam tähtsad. Tähtis oli hoopis see päris uus jumalakogemus, Jumala olemuse, Tema suuruse ja suveräänsuse tunnetamine, mis purustas kõik senised inimlikult piiratud ettekuju-tused. See kogemus on Iiobile midagi nii erilist, et ta Jumala ees põrmu langeb ning tunnistab: “Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud” (Ii 42:5).

Meie olukord on teistsugune, kui oli Iiobil. Meie ei pea pimeduses kobades Jumalat otsima, sest Jumal on meile halastanud ning Jeesuses Kristuses pööranud meie poole oma armastava palge. Siiski oleme veel usuteel otsijad ja rändajad. See tee pole kerge, sest Jumala järgi küsimine viib meid varem või hiljem paratamatult vastamisi iseendaga. See, mida me iseendaga silmitsi seistes kogeme, võib meie jaoks osutuda iioblikuks katastroofiks. Peame palju jõudu ja meelekindlust oma-ma, et näha, kuidas senine müüt meeldivast isiklikust minast tuhaks variseb ja me oleme eimiski. “Kus pole midagi, seal on Jumal,” on öelnud iiri kirjanik Yeats. Vahest ei jõugi me isikliku sügava kannatuse kogemuseta allikale, vahest peamegi põrmu langema, et kogeda Jumala ja Tema armastu-se suurust, Tema, kes meie peale halastades meie eest kannatas, suri ja üles tõusis. (Heckmann-Talvar 2006:4)

 

Mis on inimene ja milleks ta kõlbab?Mis on tema õnn ja mis on tema õnnetus? (Srk 18:8)

Sest meie oleme eilsed ega tea midagi, meie päevad maa peal on ju nagu vari (Ii 8:9). Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari (Ps 144:4).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ühel hetkel avaneb su ees võimalus pärida igavene rõõm ja õndsus. Ja selle hind on täiesti jõukohane: lase kõigest vanast lahti, anna ta ära mõõtmatult suurema vastu! Toomas Paul

 

Palvetagem: Olen küsind Sult mõndagi elus, palveid paljusid palunud suu. Nüüd nõtruses, vaevus ja valus armust küllalt, kui kaob kõik muu. Peeter Sink

 

* * *

 

KOGU LOODU ÄGAB.

Kolmapäev – 9. oktoober

Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi loo-tusega. Rm 8:20

 

Kui vaatame loomislugu, siis näeme, et Jumal loob inimese erinevana kõigest muust (oma näo järgi ja enese sarnaseks) ning paneb ta kõike loodut valitsema, s.t. hoidma ja harima (mitte selle üle vägivallatsema, nagu pattulangenud inimene oma rikutuses tihtipeale teeb). Piibli maailmapilt on selgelt hierarhiline: kõige alguses ja kõige üle seisab Jumal, kellele allub kogu Tema loodu – aga selles loodus valitseva hierarhia tipus on inimene.

Pattulangus tähendas tegelikult seda, et inimene üritas Jumalat troonilt tõugata ja Tema ase-mele – või vähemalt Tema kõrvale – asuda. Selle mässu tulemuseks on see, et kogu loodu harmoonia on rikutud – inimese mässule Jumala vastu vastas loodus omakorda mässuga inimese vastu. Et sa kuulasid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina olin sind keelanud, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu elu-aja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! (1Ms 3:17, 18). Ühtlasi tuli surm kui Jumalast lahutatuse ja patu paratamatu tulemus. Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama! (1Ms 3:19)

Apostel Paulus ütleb, et inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm (Rm 5:12), ning kirjeldab üldist olukorda nii: Loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. Loodu on ju allutatud kaduvusele – mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega, et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kogu loo-du ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini (Rm 8:19-22). Võrdluseks võib lugeda prohvet Jesaja kuu-lutust uuest, lunastatud maailmast: Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja karu käivad karja-maal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis. Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse. Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõhja (Js 11:6-9).

On väga oluline pidada meeles kahte asja. Esiteks seda, et Jumal on endiselt kogu loodu, ka inimese Looja ja Käskija, kuigi inimene ise seda ehk tihtipeale teada ei taha. See tähendab, et viim-selt on kõik ikkagi Tema käes – ja ka see paradiis, kogu loodu uuekssaamine, millest piibel prohvet-likult kuulutab, ei sünni mitte iseenesest ega inimeste jõupingutuste abil, vaid Jumala tahtel ja Tema armastuse läbi.

Teiseks aga peame teadma, et ka enne lõpliku lunastuse saabumist, enne uut taevast ja uut maad, oleme meie, Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimesed, kohustatud pöörduma ta-gasi Tema juurde ning püüdma Tema abiga Ta tahte järgi elada: mitte mässates oma Looja vastu, vaid Tema sõna kuulates, mitte vägivallatsedes üksteise ja Jumala loodu vastu, vaid üksteist armas-tades ja Jumala loodu eest hoolt kandes, seda hoides ja harides. Me ei saa seda uueks teha ega sel-lest kõiki patu tagajärgi kaotada, aga me saame teha väga palju selleks, et maailma olukorda mitte enam hullemaks muuta, ja veelgi enam: meile on siiski antud võime ja võimalus asju teinekord pa-randada ja meie poolt põhjustatud kahju leevendada. Inimese vastutus Jumala ja Tema loodu ees on väga suur. (Auksmann 2006)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei tohi unustada, et kannatuste rohkus ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala headust ja mööduvad sel-lest. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, Sinu hoolitsusel muutub maailm. Täname Sind, et me ei ole jumalatu maailma ega ka meelevaldsete olukordade vangid. Jörg Zink

 

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 10. oktoober

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

 

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja alla-käigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kumma-lisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga. (Meadowcroft 2018)

 

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Hingekitsikuses oleva inimese kõige suurem häda on see, et tal on raske usaldada end täiesti Jeesuse kätte. Ometi saab Jeesus sind kõige paremini aidata. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Mu Jumal, ainult Sinu juures jääb mu süda vaikseks. Üksi Sinu juures saan õn-nelikuks jälle. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ning vintsutused ja lapse kombel puhata Sinu jalge ees. Harri Haamer

 

* * *

 

USUTÄNU ENNE ABI SAABUMIST.

Reede – 11. oktoober

Ma ülistan Sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan Su nime igavesti. Sest Su hel-dus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Ps 86:12,13

 

Paljudes psalmides tänatakse Jumalat enne palve täitumist. See näitab meile tolleaegsete usk-likkude usujulgust. Ainult Jumalaga ühendatud süda suudab seda. Meie ei tunne ainult usupalvet, vaid ka usutänu. Usk suudab tänada Jumalat hoolimata sellest, kas silmad palvevastust näevad või ei. Teame aga seda, et asi on Jumala kätte antud ja Tema tahe toimub. Vaja on vaid olla teatud vai-mulikul tasemel.

Milline on vaimulik tänu? See on kõigest südamest. Siin ilmnebki me usu terviklikkus. Palve on nüüd vastatud ja kogu süda ülistab ja tänab Jumalat. Kõigest südamest tähendab tänapäeva keeles  “kogu oma olemusega”. Tänatakse sellepärast, et Jumal on  mu Jumal. Palves ja tänus muutub Ju-mal me isiklikuks Jumalaks ja õnnistused me isiklikeks õnnistusteks. Tänul on igavene väärtus. Ja austan Su nime igavesti. See pole ainult fraas. Tänu on tõepoolest igavene; siis, kui kord palved lõ–pevad, jääb tänu püsima. Palves oleme inimeste tasemel, tänades aga inglite ja taevaste olendite ta-semel.

Mille eest täname? Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Taavetil ei olnud enam elulootust. Vaenlaste rõõm oli nii suur.

Mõni meist on üle elanud momente, millal oht on möödunud, siis on tunne, nagu algaks elu uuesti. Pärast seda oli tänul uus sügavus. Surnuteriigist ei ole tagasitulekut. Ainult Jeesus Kristus on tagasi tulnud, et mitte enam surra. Usun, et Taavet sai ära põgeneda Sauli eest, siis tundis ta ennast ka nagu surmast päästetuna. Teame, et Jumal ei päästa palujaid ainult maisest surmast maise elu jaoks, vaid ka igavesest surmast igavese elu jaoks. (Tärk 2014:329)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See, kes kuulub Jumala kuningriiki, peab teadma, et tema osa selles maailmas pole kerge. Risti kanda ja tunnistust anda pole kerge, aga see on ainuke võima-lus Jumalale jäägitult kuuluda. Harri Haamer

 

Palvetagem: Ma tahan uue lauluga Su nime, Jumal, kuulutada ja kiitust Sulle laulda. Mind Püha Vaim siin õpeta ja minu südant valgusta, et tunnen Sinu heldust. Aita kiita, tänu anda, rõõmu tunda, et mind armust oled päästnud surmahirmust. Alma Teder

 

* * *

 

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Laupäev – 12. oktoober

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Kinnita mu süda kartma Sinu nime! Ps 86:11

 

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ai-nult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust purunemise eest ja elame osaduses teistega. Lõplikuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise. (Tärk 2014:328j)

 

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on valmis tulema igasse südamesse. Ja Ta tuleb tõesti, kui Temale vastu ei panda ega tagasi ei tõrjuta. Ei ole ega saagi olla suuremat rikkust ega õnnistust inimesele, kui Jeesus on saanud ta elu Issandaks ja Õnnistegijaks. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Igavesti tahan hoida silmas Teda, kes kui vaikne Tall minu eest on kannatand siin ilmas süütult ristikoorma all. Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud, minu eest on ennast ohvriks andnud ning mu surma surmanud, kui Ta ütles: “Täidetud!” Albert Knapp

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

September 2019

 

PÄEVA SÕNUM nr. 154

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS – MEIE AITAJA

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 08. – 14. september 2019

 

Iga inimene vajab enda ümber lähedasi, kes oleksid talle raskel hetkel abiks. Hea perekond, sõbrad, kolleegid on inimesele sageli rasketel hetkedel suureks toeks. Eluteel on aga piisavalt palju selliseid olukordi, kus lähedased ei suuda meid aidata. Sageli on sellised probleemid seotud õige tee valikuga, haigusega või surmaga. Nendes eksistentsiaalsetes küsimustes peab inimene leidma endale õige tee, mida mööda edasi minna. Taolistel hetkedel küsib inimene, kust ta leiab abi. Piibli laulude raamatus on hea ja selge vastus: “Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa” (Ps 121:2). Jumal on inimese loonud ja ta tahab, et inimesel läheks kõik hästi. Selleks saatis Jumal siia maailma oma Poja, et meid päästa ja aidata.

Kui vaadata Jeesuse elu siin maailmas, siis selles oli kaks olulist ülesannet: õpetamine ja ini-meste aitamine. Jeesus õpetas inimestele teed Jumala riiki ja andis nii tuge. Teisalt ei olnud ta filo-soof, kes oleks elanud oma maailmas, vaid astus abivajaja juurde ja ulatas talle oma abikäe. Inime-sed hakkasid Kristusesse uskuma, sest tema sõnad ja teod läksid kokku.

Kui meil on eluteel raskusi ja küsimusi, siis võime palves pöörduda Jumala poole ja küsida Temalt, millist teed minna edasi. Jeesus aitas haigeid ja surijaid ning andis neile uue tee. Kui Jeesu-sesse usume, siis pole meil põhjust muretseda, sest tema aitab meid kõiges. (Soom 2016:8)

 

Rudjutud pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära. Js 42:3

 

Mõnigi kord tunneb inimene ennast rõhutuna. Kes teab, mis on selle põhjuseks. Enamasti pei-tub aga vastus selles, et me ei usalda küllalt Issanda juhtivat kätt, et me mõnda mineviku eksitust või meie vastu tehtud ülekohtut liiga klammerdunult oma silmade ees hoiame, et meie unustame ära, et meil on andeksandev Issand, ja et see Issand on käskinud seda eksitust andestada, mis teised meie vastu on korda saatnud. Võibolla on meile liiga tihti öeldud või näidatud, kui tähtsuseta me oleme. Issand ütleb aga, et meie oleme Tema sees suured, viinapuu oks viinapuu endaga ühenduses on ikka viljakas.

Mõni arvab, et temast ei saa midagi, et ta on liiga kaugele läinud oma pahedes. Aga kui tal on Issandasse usku, siis pidagu ta meeles, et Issandal on ka tema sisse usku.

Nii kaua, kui sul on igatsust, nii kaua, kui taht veel hõõgub, on sul kõigile pettumustele vaata-mata ka iseenese osas lootust, lootust uuele päevale, uuele tõusule. (Pello 1972:63j)

 

Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pis-ta mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” (Jh 20:27) Kes tõi välja vankrid ja hobused,
väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht
. (Js 43:17)

 

Palvetagem: Issand Jumal, Sina üksi võid tervendada ihu ja hinge. Ava meie kõrvad, et me kuuleksime Sinu püha sõna, ja puuduta meie huuli, et me võiksime ühineda Sinu lunastatute kiitus-lauluga. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

KUI INIMENE ENAM EI KUULE, JÄÄB TA

ÜHA ÜKSILDASEMAKS JA KAOTAB ISEGI KÕNEVÕIME.

Pühapäev – 8. september

Neitsi Maarja sündimise päev ehk ussimaarjapäev

Vanavanemate päev

Üles taevasse vaadates õhkas Jeesus ja ütles kurdile ja kidakeelsele: “Effata!”, see on “Ava-ne!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. Mk 7:34,35

 

Jeesus on jõudnud oma õpilastega paganlikul või poolpaganlikul alal Kümnelinnamaa ehk Dekapolise aladele. Just siin, kultuuriliselt kirjus ja pingestatud piirkonnas, toimub ime, mis annab Jeesuse tervendavale meelevallale avarama tähenduse.

Kurttummus on kahekordselt raske seisund. Kui inimene enam ei kuule, jääb ta üha üksildase-maks ja kaotab isegi kõnevõime. Tummuse kohta on siin kasutatud kreeka sõna mogilalon, mis tä-hendab “raskustega rääkiv”, kidakeelne. See, kes ei kuule, ei suuda pikapeale ka enam selgelt ennast väljendada. Esialgu reageerivad teised, püüdes rääkida üha valjemalt ja valjemalt. Kuid see ei aita, tegelikult oleks vaja rääkida aeglasemalt ja selgemalt.

 

Kurttummus on pilt kultuuriliselt mitmekesisest, kuid samas getostunud ühiskonnast, kus üks-teist ei kuulata ja üksteisega ei suudeta enam suhelda. Jeesus võtab haige kõrvale. Selliseid problee-me ei lahendata avalikkuses, vaid keskkonnas, kus teod räägivad enam kui sõnad. Selline eraldumi-ne vastab ka Jeesuse hoiakule Mäejutluses, kus Ta ütleb, et me ei teeks “oma vagasid tegusid” ini-meste ees, et nemad meid vaataksid (Mt 6:1).

Puudutus ja sülje kasutamine, millele omistati vanal ajal tervendavat toimet, äratavad kurt-tummas arusaamise ja tervendava usu (vrd Mk 8:23; Jh 9:6). Vahel on välised toimingud kõneka-mad kui paljud sõnad. Pilk taevasse ja õhkamine osutavad siin abi tegelikule allikale ja Jeesuse kaastundele abivajaja suhtes. Arameakeelne sõna “Effata”, see on tõlkes „Avane!”, on kergesti huul-telt loetav. Esialgne käsk imest vaikida on seotud Jeesuse Messiaks olemise saladuses hoidmisega Jumalast ettenähtud ajani.

Kirjeldatud ime on nii tähendusrikas, et leiab ajaloolistes kirikutes meenutamist nn “Effata” riituses. Ristitava kõrvadele ja suule tehakse ristimärk, et ta kõrvad avaneksid kuulma Jumala sõna ja suu hakkaks sellest tunnistama. Võitakse ka käsi, et kuuldu muutuks teoks. Kurttumma tervenda-mine Jeesuse poolt ja selle liturgiline järelkaja peaks meidki panema küsima: Kas me kuuleme veel Jumala häält ja suudame Tema sõna vabalt ja selgelt tunnistada? Kui me ei kuule Teda enam, siis peaksime küsima: Kas oleme Temast kaugenenud või lämmatab muu lärm Ta hääle? Mitte Jumal, vaid meie oleme kurttummad. (Tammo 2015)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii nagu loom ei või mõista inimvõimete piire, nii ei saa ka inimene otsustada Jumala eksistentsi ja Ta võimaluste üle. Karl Ernst von Baer

 

Palvetagem: Anna julgust ja abivalmidust tervetele, et nad aitaksid nõrgemat venda ja õde Jeesuse Kristuse, meie Issanda pärast, kes tegi jalutud terveks, pimedad nägijaks ja andis kurtidele tagasi kuulmise. Andres Tau

 

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 9. september

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

 

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala headuse nägemine. Jumala headuse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvale, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupal-vetes ja lauludes. Nii valmistame oma südamed tõeliseks kahetsuspalveks. (Tärk 2014:477)

 

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal alustas sealt, kus kõik näis viljatu ja lootusetu, ning rajas oma rahva. Kas ei peaks see meid sügavalt oma uskmatuse ja skeptitsismi üle järele mõtlema panema? Joosep Tammo

 

Palvetagem: Kord rahvahulgad tervitasid Sind, Jeesus, suure vaimustusega. Nad Sulle hoosi-anna hüüdsid ja ehtisid teed palmiokstega. Kuid Sina tahtsid, et Su Vaimule nad avaksid kõik oma südame. Georg Kiviste

 

* * *

 

MIS ON MEIE PROBLEEMI TUUM?

Teisipäev –10. september

“Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletu, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Issand?” 2Ms 4:11

 

Mooses oli eriliselt alandlik mees (4Ms 12:3). Kirjakohas 2Ms 4:1-17 (ja ka 3.peatükis) ilm-neb samas, et alandlik inimene võib olla uskumatult põikpäine. Uurides seda Moosese ettekäänete rida alt üles ja ülevalt alla, näeme, kuidas viimaks põrkub see otsekui kivisse: “Saada keegi teine!” See vallandab mälestused mu enese sõnakuulmatuse juhtumitest ja paneb küsima: kas ka mul on tavaks maskeerida oma põikpäisust alandlikkusega?

Pane tähele Moosese sõnu salmis 10 “….mina ei ole sõnakas mees…” . “Mina” on siin Moo-sese poolt öeldud rõhuga, aga seesama rõhk põrkab talle tagasi Issanda vastusest salmis 11: ” Kas mitte mina, Issand?” Kas minagi teen oma puudujääkidest ja nõrkustest endale ahelad, limiteerides nii kõike seda, mida Issand minu läbi on plaaninud korda saata? Kui mõnel lugejal täna on näiteks kuulmis- või nägemispuue, kas mitte seesama salm ei esita siin täiesti teistsugust suhtumist selles-se? Ehk peaks see meelde tuletama hoopis, et see, milline keegi on, ei ole iial armastaval Jumalal märkamata ega arvestamata jäänud, kui Ta kujundab spetsiifiliselt meile mõeldud hoolitsuse ja va-rustuse paketti.

Hämmastav on Jumala kannatlikkus. Kas on üldse võimalik küllalt imetleda meie Jumala kõi-gutamatut armastust, kes ei võta vastu sinu “Ei!’”-sid, vaid uputab meie vastupanu oma heldusesse? Ja kui Jumal kutsub mind täitma mingit ülesannet, kas oskan nüüd vastates teha paremini vahet tõese “Ma ei suuda, palun aita mind!” ja sõnakuulmatu “Ma ei taha, saada kedagi teist!” vahel? (Peskett 2017)

 

Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema? (Ps 94:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me usaldame iseenda ja kõik, kes meile armsad, Tema kaitse alla. Tema harib meid armastuse ja kannatlikkusega igal päeval ja igal aastal, et elu muutuks väärtuslikumaks ja sisurikkamaks ja et me kannaksime vilja, millest tuleb õnnistus ajalikuks ja iga-veseks eluks. Aleksander Täheväli

 

Palvetagem: Armas Isa taevas! Aita mul rääkida, kõike seda mis ikka heaks võib tulla ja keela rääkimast, seda mis tühi tahab olla! Anna minu sõnale täit väge ja mõju ka!

 

* * *

 

KES ON UUE LEPINGU VÄÄRILINE?

Kolmapäev – 11. september

Meie kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kir-jatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks. 2Kr 3:5,6

 

Meie ei ole ju iseendast kõlblikud midagi lugema oma teeneks. Pauluse kindlus teenimistöö pä-devuse osas ei ole enesekindlus; pigem rõhutab ta, et tema kõlblikkus tuleb Jumalalt. See ei viita apostli liialdatud alandlikkusele, vaid asjade tegeliku seisu kainele mõistmisele. Vaimulikku tööd on võimalik teha vaid Jumala väega, mis vallandub evangeeliumi kuulutamise kaudu (vrd Rm 15:17-19; 1Kr 1:18-2:5).

Olles kirjeldanud oma teenimistööd sellisena, mida ei iseloomusta kirjalik seaduskoodeks, vaid Püha Vaim, rõhutab Paulus erinevust veelgi, lisades: sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb ela-vaks. Aga kuidas saab Paulus öelda, et kirjatäht suretab? Vastus näib olevat, et kirjatäht (käsusea-dus) surmab siis, kui seda kasutakse vääralt, s.t. reeglitena, mida järgitakse oma õigsuse kehtestami-seks (vrd Rm 3:20; 10:1-4). Seaduse kasutamine sellisel viisil viib vältimatult surmale, sest keegi ei suuda täielikult täita selle nõudeid ning seepärast satuvad kõik Seaduse kohtuotsuse alla. Kuid Vai-mu teenimine on hoopis teistsugune. See on uue lepingu teenistus, milles patud antakse andeks ja neid ei peeta enam meeles, ning Vaim annab rahvale motivatsiooni ja väe teha seda, mida nad Sea-dust ebaõigesti rakendades ei oleks iial saavutanud (Jr 31:31-34; Hs 36:25-27; Rm 8:3,4).

Tuleb rõhutada, et kui Paulus vastandab surmatoovat kirjatähte elutoovale Vaimule, ei tähenda see Pühakirja rolli kahandamist kristlase elus ja teenimises. Kirjatäht, mis surmab, viitab Mooses seadusele, kui seda kasutatakse ebakohaselt, omaenda õiguse kehtestamiseks Jumala ees. Pühakiri, ja eriti selles sisalduv evangeelium, on esmane vahend, mille kaudu Püha Vaim annab Jumala rahvale elu. (Kruse 2008:88j)

 

Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vil-ja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. (Jh 15:5) Aga Jumala armust olen ma see, kes olen, ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja, vaid ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid Jumala arm, mis on minuga. (1Kr 15:10)

Leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks. (Jr 31:33) Vaim on see, kes elustab, lihast ei ole mingit kasu. Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu. (Jh 6:63)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elu Isa lapsena, vabana Seadusest, seotuna armastusega Jeesuse teesse, teeb meid rõõmsaks ja avab paljudele eemalolijatele ukse Isa koju. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Arm, kes sa mind ära valind enne, kui ma sündisin, arm, kes inimeseks saanud, et ma taeva päriksin: arm, Su päralt olen ma elades ja surres ka. Johann Scheffler

 

* * *

 

ON SUL KEEGI, KES VIIKS SIND JEESUSE JUURDE?

Neljapäev – 12. september

Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Mk 7:37

 

Seal, kus märkide keel jääb puudulikuks ja sõnade keelt võidakse mitmeti tõlgendada, on abis-tamise keel kõige selgem. Kõigil aegadel on kõik inimesed kõige paremini mõistnud heategude keelt. Jeesus ise ütles neile, kes ta sõnu ei uskunud: “Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust … uskuge neid tegusid” (Jh 10:25,38).

Kui arst parandab kurdi kõrva või pimeda silma, siis on ta oma ülesande täitnud. Arst ei arutle enam küsimust, kuidas keegi oma silma või kõrva kasutab. Kuid Jeesusel on suuremad huvid. Ta ta-hab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele. Rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.

Kõik Jumala tööd loomises olid täiuslikud ja sama võib öelda tema Poja väeavalduste kohta. Tookord nägi Jumal, et tema töö on hea (1Ms 1:4), ja sel korral (Mk 7:31-37) nägid seda ka inime-sed. Nad nägid, kus oli tõeline Jumal. Juudid nägid imeteos prohvet Jesaja ennustuse täitumist. “Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.” (Js 35:5)

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt. Kui paganad ja juudid andsid Jumalale au, ärgu siis ka meie suu vaikigu! (Tärk 1993:237j)

 

Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. (Js 35:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oleme tulesüütajad. Selles külmas maailmas, mis on täis vihkamist ja isekust, võib meie väike leek tunduda mõjuta, kuid peame hoidma oma tuld põlemas. Billy Graham

 

Palvetagem: Kui ma satun viletsusse, ehk on mul häda küll, ei saa hukatusse. Kes mind paneb risti kandma, teab ka, kuidas ta peab abi andma. Paul Gerhardt

 

* * *

 

TERVENEMINE ALAKU

Reede – 13. september

Issand, mu Jumal, ma kisendasin Su poole ja Sa tegid mu terveks. Issand, Sina tõid mu hinge välja surmavallast, Sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. Ps 30:3,4

Meil on lihtsam rääkida kergetel teemadel. Kui jutt aga keerukamate asjade peale läheb, näi-teks meie hirmud, üksindus, süütunne ja vajadus olla armastatud, klõpsame kinni kui austrid. Mõni-kord teeme näo, et me ei kuule, kuigi tegelikult ei meeldi meile see, mida kuuleme. Meil on oma peidukohad nagu töö, harjumused või suhted, mis ei vaja emotsionaalset ausust. Selle tulemusena tunneme, et oleme vangistatud. Meie päästemehhanismid tõmbavad meid sügavamale vaikusesse. Jumal lõi Sind vajadusega tunda, puudutada ja tundeid välja näidata. Kui kaua end peita kavatsed?

Jumal ütles: “Inimesel ei ole hea üksi olla” (1Ms 2:18). Kui keeldud oma tunnetest, siis ei saa Sa tunda hea suhte rõõmu. Taavet ei kartnud Jumalale näidata, et ta on nõrk, kurb, vihane või üksin-da. Ta ütles: “Maailma otsast ma hüüan sinu poole oma südame nõrkedes” (Ps 61:3). Kui Sa ei oska end teistele väljendada, siis hakka alustuseks Jumalaga rääkima. Seda, mida Ta tegi Taaveti jaoks, saab ta teha ka sulle. Pöördu Tema poole ja lase tervenemisel alata. (Raadio7 2019)

 

Nähke nüüd, et see olen mina, ainult mina, ega ole ühtki jumalat minu kõrval! Mina surman ja teen elavaks, mina purustan ja mina parandan ega ole kedagi, kes päästaks minu käest. (5Ms 32:39)

Issand surmab ja teeb elavaks, viib alla hauda ja toob jälle üles. (1Sm 2:6) Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. (Ps 86:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse kutsumine käigu meile kõigist ilma-häältest üle; tema kutsumine olgu meile tähtsaimaks kutsumiseks elus ja surmas, kodumaal ja võõrsil, rõõmus ja valus, vaesuses ja rikkuses, suures ametis ja väikses ametis, olgu kus tahes, olgu ajal, mil tahes! Olaf Sild

 

Palvetagem: Kiida nüüd Issandat, kes sind on kaunisti loonud, kes sulle tervist on andnud ja rahu sul toonud; häda sees ka on oma tiivaga Ta hoolsalt ja heldelt sind katnud. Joachim Neander

 

* * *

 

KEELDU VAIKIMAST PALVES

Laupäev – 14. september

Risti ülendamise päev

Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; Sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks, et mu hing laulaks Sulle kiitust ega vaikiks. Ps 30:12,13

 

Püsi tugevana, isegi kui Jumal tundub vaikivat, sest võit kuulub siiski sulle. See pole sinult ära võetud ja sa pole lõigatud läbi Jumala elust vaid mõne üksiku vea tõttu, sest see pole viis, kuidas Ju-mal tegutseb. Lihtsalt pöördu Ta poole nagu kuningas Taavet seda tegi – kogu südamest.

Olles läinud läbi vaikuse perioodist, mis oli täis raskusi, pimedust ja segadust, kirjutas Taavet järgmised sõnad, mis olid osaliselt mõeldud ka templi pühendamisele: “Issand, sina tegid oma heas meeles kindlaks minu kui mäe, kuid sa peitsid oma palge ja ma tundsin hirmu. Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin.” (Ps 30:8,9) Taavet ütles sellega: “Mu elus oli aeg, kus Sa peitsid oma palge mu eest. Tundus nagu Sind poleks olnudki. Kõik, mida oma inimlike silmadega enda ümber nägin, oli vaid häving – mu enda rumalate vigade tulemus. See kõik vaevas mind, kuid ometi ma hüüdsin su poole.”

“Sina muutsid mu kaebuse mulle ringtantsuks; sa vallandasid kotiriide mu seljast ja panid rõõmu mulle vööks, et mu hing laulaks sulle kiitust ega vaikiks. Issand, mu Jumal, ma tahan sind tänada igavesti!” (Ps 30:12,13). Ehk teisisõnu: “Isegi, kui ma käitun rumalasti, oled Sina ustav. Oled pannud mu sisse ühe kiituslaulu, mis ei sõltu kuidagi mu olukordadest. Oled pannud mu süda-messe usu, et asjad saavad olema just täpselt nii nagu oled tõotanud, mistõttu tahan kiita ja tänada Sind.”

Nõndasamuti on Jumal pannud ühe kiituselaulu ka sinu südamesse. Ja isegi, et näiliselt tun-dub, et Ta vaikib, keeldu sina olemast vait Tema ees. Rõõmutse Temas teadmises, et Ta tõesti täidab iga tõotuse, mille Ta on sulle andnud. Jumal on olnud ustav su jaoks ja on seda alat! (Conlon 2018 :2)

 

Sellepärast rõõmutseb mu süda ja mu hing ilutseb; ka mu ihu võib julgesti elada. (Ps 16:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma käisin oma elutee mineviku radasid üle vaatamas ja siis tuli meelde, kuidas Tema on mind siin ja seal imepäraselt hoidnud ja kaitsnud, palveid kuulnud ja aidanud. Kohkusin lausa, kuidas olen küll hiljem nii palju muretsenud ja kartnud! Jumala käsi ei ole ju lühemaks jäänud. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Eks see ole arm ja heldus Jumalaga kõnelda, et meil patustel on julgus Tema ette astuda? Eks Ta meid ju armasta: patud andeks annab Ta! Küll siis võime julged olla, palvele nüüd rõõmsalt tulla! Johann Rist

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

September 2019

 

PÄEVA SÕNUM nr. 153

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ENESE LÄBIKATSUMINE

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 01. – 07. september 2019

 

Olen sageli märganud enda elus, et teiste inimeste läbikatsumine on küllaltki lihtne. On ole-mas õiged vastused ja valed vastused, õiged teod ja valed teod. Nii lihtne on öelda teise inimese kohta, et ta talitab valesti ega ole piisavalt hea. Eriti lihtne on seda teha siis, kui inimene sellest teada ei saa. Otse teise inimese puudustele tähelepanu juhtimine on juba tunduvalt raskem. Veelgi raskem on märgata aga seda, mis enda elus on valesti ja mis vajab muutmist. Kõige keerulisem on ennast muuta.

Ometi kutsub Jumala Sõna just ennast muutma, sest vaid ennast muutes muutub maailm pare-maks. Tölnerid olid tolliametnikena võõrvõimu teenistuses ja kogusid lihtinimeste arvel endale rik-kust. Variserid olid vagad inimesed, kes püüdsid kõiges järgida Jumala tahet. Ometigi asus Jeesus pigem tölnerite kui variseride poolele. Põhjus oli selles, et eksijad tundsid oma vigu ja tahtsid end parandada, õiged aga olid enda meelest nii õiged, et ei vajanud Päästjat.

Iga inimene peaks tundma oma puudusi. Jumala ees seistes ei ole kasu endale vastu rinda ta-gumisest ja ütlemisest, et mina olen parem kui see teine inimene. Oleme kõik patused ja vajame päästet. Usuelu juurde kuulub alandlikkus ja soov end muuta. Seega kõik saab alguse enese läbikat-sumisest ja oma patu tundmisest. Kui suudame end Jumala abiga muuta, siis täidame Jumala tahet. (Soom 2016:8)

 

Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

 

Suurelisus ei kaunista inimest. Ennast täis inimesele on iseloomulik täielik iseenesega rahul-olu. Ta halvustab kõiki ja kõike enda ümber. Oma saavutused võlgneb ta ainult tänu enese jõule ja osavusele. Ta peab oma häid tegusid alati meeles ning nõuab seda teisteltki. Tema otsuste järgi tuleb toimida, kuna need on ainuõiged. Ka Jumala ees seistes õhutab suurelisus inimeses vaatama vaid iseendale, kiideldes ja esile tuues kõike seda, mida ta on teinud.

Suurelisus muudab inimese elu vaevarikkaks, sest ta ei märka Jumalat ja iseenda tõelist palet. Nii on suureline inimene üsna õnnetu vaatepilt. Kõige kurvem on see, et ta ei saa sellest ise aru. Sest märgata saab ta oma tegelikku, armetut olukorda alles siis, kui iseennast alandada laseb. Siis näeb ta, kui kõrgele tegelikult oli ennast upitanud. Nii on see Jumala arm, kui ta suurelisi alandab.

Usk annab inimesele alandlikkuse. Kristus ise on jätnud meile selles osas oma eeskuju. Peet-ruse esimese kiri keelitab õpetussõnadele toetudes samuti kinni hoidma alandlikkusest. Ka variseri ja tölneri loost näeme, kui oluline on alandlik meel. Uhkuses ei saa palvetada ega Jumala poole pöörduda. Taeva väravad on nii madalad, et sealt pääseb sisse vaid põlvili laskudes. Samuti ei ole õige võrrelda end teiste inimestega neist üle vaadates. Kõigil tuleb põlvitada armulise Jumala trooni ees. Ehtne palve ei ole suunatud inimesele endale, vaid elavale Jumalale. Kui vaatame iseennast Ju-mala pühadusest lähtudes, siis saame vaid öelda: ole mulle patusele armuline.

Alandlikkus tähendab tõeks elada kristlikud väärtused. Teadmatuses inimesed peavad aland-likkuseks lömitamist, lipitsemist, võimukandja tahte täitmist jne. See pole alandlikkus, vaid alla-jäämine. Need mõisted on täiesti erinevad. Tõeline alandlikkus jumalikus printsiibis on vastupida-vus ja ustavus Kristusele. Alandlikkus annab julguse ja väärikuse. Alandlikud on need, kes tunnis-tavad Jumala pühaks. Riietuda alandlikkusega tähendab ühtlasi ülendamist. Jumal ise ülendab alan-dlikke, kinkides neile oma armu. (Melder 2003:8)

 

Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: “Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse”? (Jk 4:5) Alistuge üksteisele Kristuse kartuses. (Ef 5:21)

 

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled püha ja õiglane, aga meie oleme patused. Aita meil hoi-duda eneseimetlusest ja valevagadusest, paranda oma armastuses meie vead ja lase meid alanduda vastu võtma Sinu armu. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

MILLES SEISNEB MEIE AU JA VÄÄRIKUS?

Pühapäev – 01. september

Teadmiste päev

Jeesus ütleb: “Igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.” Lk 18:14

 

Miks peab Jumal tölnerit õigemaks kui variseri? Variser vaatab maailmale ülevalt alla, oma ilmeksimatuse ja üleoleku seisukohast. Jumala poole pöördudes mainib ta oma õiglust ning tänab selle eest, et Kõigekõrgem on loonud ta just selliseks, ja mitte teistsuguseks, ent ta ei suuda näha oma hinges pesitsevat valet ja pattu. Variser on enesega rahulolev ja enesekindel, tema vaimulik elu kulgeb ilma reflektsiooni ja enesearenduseta.

Tölner aga vaatab, vastupidi, maailmale alt üles. Ta tajub oma elu valet, oma pattu ja oma ebatäiuslikkust ning anub palves Issanda poole pöördudes andestust. Tölner püüab tõusta üles oma väärituse sügavikust, tema kõlblustaju elab ja kannatab, tema nutt oma pattude üle on suunatud tae-va poole, ning Jumal vastab sellele hinge patukahetsusliigutusele, võttes eksinu vastu ja õigustades teda. Pangem tähele: Issand ei teata oma kohtuotsusest mõlema palvetaja tegude ja elu üle, vaid õi-gustab tölnerit, sest tema asub erinevalt variserist seesmise enesetäiustumise, puhastumise ja oma hinge uuendamise teel.

Inimese võime näha oma üleastumisi on Jumala silmis suur voorus, selle omaduse puudumine ja enesekriitika ja meeleparandustunde vähesus tähistab aga inimhinge patust rikutust. Jumal ei oota meilt mitte leidlikku eneseõigustust, vaid siirast patukahetsust ja enesesüüdistust. Patukahetsus ongi võime näha ja taga nutta oma pattu ja valet, tunnistada seda Issanda ees soovi ja valmisolekuga pa-randada meelt, muuta ennast paremaks. Patukahetsus on esimene samm pääsemise teel. Ja seda õpe-tabki meile Issand oma tähendamissõnas variserist ja tölnerist. (Kirill 2011:265jj)

 

Kui kedagi alandatakse, ütleb ta: “Üles!” ja ta aitab neid, kes silmad maha löövad. (Ii 22:29) Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au. (Õp 29:23; vt ka Mt 23:12; Lk 14:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole tähtis, mida ma võin ja kes ma olen, vaid see, mida Kristus suudab minu kaudu teha. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, õpeta minu südant Sinu järele igatsema ja Sind otsima, kuni ta Sind lei-ab, ja Sind armastama, kui ta Sind on leidnud. Anna mulle, Jumal, sõnakuulelik meel, ja tee minu käed valmis kõigele heale tööle. Minu kuningas, kustuta himude tuli minu sees ja süüta selle asemel armastuse õrn leek põlema. Issand, tee mind vabaks uhkusest ja riieta mind alandlikkuse rüüga, saa-da eemale ägestav viha ning relvasta mind kannatlikkusega. Cantebury Anselm

 

* * *

 

ÕIGE OHVER ARMU SAAMISEKS.

Esmaspäev – 02. september

Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. Ps 51:19

 

Me teame, et tööriista, mis on katki murtud, ei saa enam kasutada – see ei kõlba enam. Pu-rukslöödud, see tähendab kildudeks löödud, teeb anuma või nõu kõlbmatumaks. Sellise töörista kil-dusid me ei suuda kahjuks taastada. Mõte on selline, et inimene tunneb oma kõlvatust Jumala ees. Ta olukord on lootusetu, sest ta on nagu murtud ja kildudeks löödud ese.

Just seda patust, kes tunneb oma süüd, ega näe enam ainsatki võimalust oma jõust selle taas-tamiseks ja pöördub Jumala poole, seda aitab ka Jumal. See ongi see moment, kui Jumal võtab meie süü meie pealt ära. Seda murtud südame ohvrit võib tuua ka kõige vaesem inimene. Veel ei ole Ju-mal neid ära lükanud, kelle südames on ehtne kahetsus. (Tärk 2014:150)

 

Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale! (Ps 4:6) Jumal olgu meile armuline ja õn-nistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale. (Ps 67:2) Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: “Oh Jumal, ole mulle patusele armu-line!” (Lk 18:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala nägemine oleneb sellest, milline on vaataja süda. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Tee meie vaesus rikkuseks oma külluses. Karl Barth

 

* * *

 

OMA ELU VAAGIMINE JUMALA PILGU EES.

Teisipäev – 03. september

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. Õp 28:13,14

 

Tänase pühapäeva teemaks on enese läbikatsumine – oma elu vaagimine Jumala pilgu ees. See pole ehk tänasel päeval sugugi kerge, sest paljud mõisted on aja jooksul muutunud või oma tähen-dust kaotanud. Paljud suured elulised probleemid, millega veerand sajandit tagasi inimesed end iga-päevaselt vaevama pidid, on tänaseks täiesti unustatud. Asemele on tulnud hoopis uued väljakutsed ja uut laadi mured, millest tollal me poleks osanud undki näha. Elu koosneb paljudest muutuvatest pisiasjadest, mis moodustavad antud hetkel elu terviku. Aga kõige olulisemad väärtused, mis ka tä-na maailma koos hoiavad – usk, lootus ja armastus – on endiselt kõige olemise aluseks.

Elus on palju olulisi asju, millest meie olevikus ja tulevikus sõltub äärmiselt palju. Aga kui meie südames ei ole kohta teistele inimestele ja Jumalale, siis pole selle eluga midagi peale hakata. Siis meie eluratas veereb tühja – just for fun. Eesti keeles on tabav väljend – “ise ennast täis”. Nii täis oma tahtmisi, oma teadmisi, oma õigust, oma arvamist, et sinna ei mahu kellegi teise soovid, ootu-sed ega vajadused – rääkimata siis Jumalast kõigi Tema seatud korraga ja nõudmistega … Nii võib ju elada küll. Ja nii võib elada isegi väga hästi ja edukalt – isegi nii hästi, et kõik teised kadestavad, aga eluõhtul jätab see meid üksindusse ja tühisusse.

Elu eesmärk peabki olema elust endast suurem. Seepärast vajame elu keskmeks ajas muutu-matuid ja pühi väärtusi, mille ümber meie elu võib julgelt kulgeda, kartmata õigelt teelt kraavi vee-remist – telge, mille ümber liikudes suudame kanda pärale kõik elukoormad ja viia edasi rõõmusõ-numit. Täna soovingi meile kõigile, et ka meie elul oleks see kindel pidepunkt – Jumala halastus – mille ümber kogu elu võiks sihipäraselt kulgeda läbi tuleviku ajast igavikku. Sest õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat. Temale toetudes saavad kõik koormad õnnelikult pärale kantud ja kõik sihid saavutatud. (Salumäe 2016:13j)

 

Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tun-nistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. (Ps 32:5) Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Jh 1:9)

Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte, ja mida ma kartsin, see tabas mind. (Ii 3:25) Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda. (Rm 11:20)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

 

Palvetagem: Uut, täielikku puhastust palun. Aita leida vahepeal kaotatut. Ma ei taha Sulle ka-duma minna. Siruta käsi ja puhasta, palun. Eenok Haamer

 

* * *

 

USK ON ARMASTUS SELLE VASTU, KES MEID ON TÄHELE PANNUD JA ARMASTAB.

Kolmapäev – 04. september

Kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Rm 3:23,24

 

Siin öeldakse, et ükski inimene, ka kõige parem, nagu sina ja mina, ei kõlba Jumalaga suhtle-ma. Kõik me oleme jumalatuse vangid. Mõelgem vaid sellele, mis meid kõige enam huvitab. Kes kellega käib? Mis uudist? Kus rohkem teenida? Kas ma olen ikka tasemel? Aga Looja, Tema on kõrvalteema. Tema jaoks pole aega ja tahtmist. Nii peab Jumala Sõna paika, et kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest.

Õnneks pole see Jumala viimane sõna. Korraga kõlab uus noot: ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. – “See on lõpetatud!” ütleb Issand surres. Sõbrad, Jumal on meie õiguse olla armastatud ja armastada taastanud. Oo, kui raske! Kui me seda õigesti mõistaksime, oleksime kõik juba kristlased. Aga kuidas selle mõistmiseni jõuda? Usu läbi! Usk, see on vastuarmastus. Usk on armastus selle vastu, kes meid on tähele pannud ja armas-tab.

Usklikena me tunneme, et me ei vääri Jumalat, aga samas mõistame, et Kristus oma surmas on meile taas väärtuse andnud. See mõistmine aitab meid julgelt ja tänuliku südamega astuda juma-likku elutäiusse. Siin valitseb armastuse ja vastuarmastuse saladus ja teadmine, et Jumal on meid armastanud enne, kui meie Teda oskasime armastada. (Tammo 2000:306j)

 

Nõnda nagu on kirjutatud: “Ei ole õiget, ei ühtainsatki”. (Rm 3:10) Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud. (Rm 5:12)

Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! (Js 55:1) Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loo-vutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? (Rm 8:32)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sulle on uks taevasse lahti tehtud. Tule sellest uksest sisse, meie su sõbrad, oleme seal ees. Meie ei sunni sind, et mine! Me kutsume sind: tule! Oleme ise ees ja teame, et seal on hea; oleme rõõmsad ja sirutame sulle käe. Iga tilk taevast toob maast välja ühe uue õie. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Me palume Sind, et Sa Püha Vaimu läbi tahaksid äratada meis nälga ja janu Sinu armu ja osaduse järele Sinuga. Näita meile, kui tühi ja vilets on elu patus ja kui õnnelik see on, kes tuleb Sinu juurde ja usub Sinusse. Vaata selle peale armus, kes on hakanud Sind otsima. Henrik Flo-rus Ringius

 

* * *

 

ARMU TUNNISTAMISE TÄHTSUS.

Neljapäev – 05. september

Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust! Ps 51:17

 

Kuningas Taavetit hirmutab tema patu suurus. Talle tundub, nagu peaks ta vaikima ja oma elu suurest veast mitte rääkima, katsuma seda unustada, siis unustavad ka teised. Võib see ju mõnele isegi kahjuks tulla ja Jumala nimele häbi teha. Sellepärast ta palub: Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust!

Taavet mõistab, et kui Jumal ise need teeb kõlbavaks, nagu Jesaja huuled, siis võib ta rääkida, kartmata, et ta tunnistus kellelegi kahju teeks. Vastasel korral nagu Psalm 50:16 loeme, pole õelal luba jutustada Jumala seadmisi. Taavet tohib seda teha vaid Jumala loal. See, kelle suu Jumal avab, võib tunnistada ka oma süüd Jumala ülistuseks.

Mida kõik see meie muldne suu võib teha! Jaakobuse kirjast loeme, et see võib teha kurja ja võib teha ka head (Jk 3 ptk). Tundes, et Jumal on ta huuled selleks puhastanud, tahab Taavet jutus-tada ja kuulutada, ta tahab seda teha ka lauluga. (Tärk 2014:149)

 

Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva. (Ps 71:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole midagi ravivamat kui tänulik ülistuslaul, mis algab maa peal alati siis, kui keegi paneb armastuse, kannatlikkuse, lootuse ja headuse noodi kõlama, kuuldes taevalist muusikat. Jörg Zink

 

Palvetagem: Tee lahti suu Sind tänama, Sind kiitma südant valmista! Meil õiget usku anna ka, Su nime tundma õpeta! Vilhelm II, Saksen-Veimari hertsog

 

* * *

 

ALLES PÄRAST JUMALALE VAATAMIST JULGEME ÖELDA,

MIDA ME ARVAME OMA PATUST.

Reede – 06. september

Üksnes Sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha Sinu silmis, et Sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises. Ps 51:6

 

Patt oma viimses olemuses on süü Jumala vastu. Öeldakse, et Taavet unustas inimesed, ta ek-sis ju nende vastu. Ei! Eksimus inimeste vastu on ka eksimus Jumala vastu. Kas sina võid eksida inimeste vastu nii, et sa Jumala vastu ei eksi? Ei või! Aga Jumala vastu võid sa küll eksida nii, et sa inimeste vastu ei eksi. Meie süütegude kokkuvõte on Jumala trooni ees.

Taavetil on korraga selge, et ta patustas Jumala “silme ees”, Jumala nähes. See, kes mõtles sa-laja teha, tunnistas, et ta süü oli Jumala ees katmata ja avalik. Mõeldes sellele, et kõik meie salaja-sed patud on Jumala ees avalikud, peaksime küll ütlema: Sinu vastu olen ma pattu teinud … et Sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises. Taavetil ei ole ainsatki argumenti enda kaitseks, kui Jumala kohus teda kohe karistaks. Süü on päevaselge ning väljaspool kahtlust ja tun-nistajaid ei ole vaja.

Oled sa endaga niiviisi Jumala kohtus olnud ja öelnud:”Jumal, Sinu kohtud on õiged, kui Sa mind süüdi mõistad!” (Tärk 2014:143j)

 

Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud: “…selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut.” (Rm 3:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeleparandus on meie teekonna lähtepunkt. See ei tähen-da enese haletsemist ja südametunnistuse piinu, vaid seda, et me seame Kolmainu Jumala oma elu keskpunktiks. See ei tähenda mitte kahetsedes tahapoole, vaid lootuses ettepoole vaatamist – mitte alla, oma eksimuste peale vaatamist, vaid üles, Jumala armastuse poole vaatamist. Kallistos Ware

 

Palvetagem: Ustav Kristus, tõmba meid nõrku inimesi enese järel käima, muidu ei suuda me Sind järgida. Anna meile julge ja kindel vaim, kartmatu süda, õige usk ja kindel lootus; meie nõrku-ses juhi meid oma armuga. Jan Hus

 

* * *

 

KAHETSEJA PALVE PÄRAST PATU NÄGEMIST JA TUNNISTAMIST.

Laupäev – 08. september

Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod! Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ps 51:11,12

 

Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod! Issand nähku vaeva selleks, et Ta tema süüd enam ei näeks. Patt on olemas, aga Issand võib seda mitte vaadata. Sellepärast Taa-vet paluski nõnda. Ta oli seda juba varem palunud.

Näib, et patune võib oma palvet korrata, seda ei loeta asjatuks lobisemiseks. Vajaduse sunnil võib seda teha. Jeesus ise palus ka Ketsemanis kolm korda sama palvet. Sama toimis ka Paulus.

Taavetit ei rahuldanud ainult see, et Jumal ei vaataks, vaid ta vajas ka patu kustutust.

 

Loo mulle, Jumal, puhas süda. Taavet oli hingeliselt murtud ja tundis, et ta luud-kondid olid “puruks löödud”. Lootust loomulikuks paranemiseks ei olnud, vaid oli vaja Jumala lootvat jõudu. Oli vaja, et Jumal parandaks ta rikutud südame ja looks temas uue taevase elu.

Seal, kus patt on teinud oma hävitustöö, peab appi tulema Looja vägi. Iseenesest olukord ei parane. Uus pidi olema puhas. Taavet oli kaotanud usalduse oma vana petise südame vastu. Ta ei palunud, et Jumal teeks ta vana südame puhtaks, vaid oli vaja uut ja puhast südant.

Uuenda mu sees kindel vaim. Sõna kindel tähendab “õige” aga ka “järjekindel”. Taavet tundis, et ta senine vaim oli kõikuv ja ebajärjekindel. Kõik me kannatame selle all. Teeme küll uusi otsuseid, aga ei ole järjekindlad nende pidamises. Ka see on parandatav uue südame kaudu ja seda võivad kogeda uuestisündinud inimesed . Peaksime paluma, et Jumal looks meile uue südame ja uuendaks seda uut iga päev, et vana võitu ei saaks. (Tärk 2014:146)

 

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündi-nud. (2Kr 5:17) Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi, vaid uus loodu. (Gl 6:15) Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda. (Ef 2:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uudishimust või edevusest võib minna kaasa inimestega, kelle keskel viibimine määrib. Kui keegi julgeb öelda “Ei”, siis ei tähenda see, et ta oleks õelate seltsi jaoks “liiga hea”. Pigem tuleb meil keelduda õigel ajal sellepärast, et me ei ole küllalt head, et toime tulla kõigi kiusatustega, ega küllalt targad, et hakkama saada kõigi probleemidega, mida toob kaasa näiteks teatud seltskonnas veedetud õhtu. Toomas Paul

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Ära pööra meile selga! Anna täna veel kahetsemise ja pöördumise võimalus! Toomas Paul

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Kirill, Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh 2011. Hingekarjase sõna: Jumal ja inimene. Päästmislugu. Vestlused õigeusust. Tallinn: Tarbeinfo
  • Melder, Katrin-Helena 2003. Ehtne palve on suunatud elavale Jumalale. – Eesti Kirik, 28.08.2003
  • Salumäe, Mart 2016. Praost Mart Salumäe jutlus Haapsalu Toomkirikus 7. augustil 2016. EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse infokiri “Johannese Sõnumid”, september 2016: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/September_2016.pdf
  • Soom, Kaido 2016. Enese läbikatsumine. – Eesti Kirik, 03.08.2016
  • Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära. [Postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

 

1 2 3 13