Kategooria postitused

PÄEVA SÕNUM nr. 128

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

11. nädal: 10. – 16. märts 2019

Paastuaja 1. pühapäev

Invocavit

Igal inimesel on elus oma nõrgad kohad, millest kasvavad välja kiusatused. Nii on mõni meist enesekeskne ja uhke, teine otsib kuulsust, kolmas lööb kõigele käega ja laseb elul allamäge veereda. Kiusatused kuuluvad meie elu juurde. Ei saa elada kiusatustevaba elu, kuid küsimus on selles, mida teeme, kui meil on kiusatusi.

Jeesustki kiusati kõrbes, kuid Tema ei andnud järele, vaid jäi kindlaks oma teele. Võime õppi-da Temalt, kuidas öelda ei kiusatustele. Samas on see vahel vägagi raske ja tunneme, et ei suuda oma katsumustega võidelda.

Inimene ise ei suudagi kiusatustele vastu seista, ta vajab selleks Jumala abi. Püha Vaim aitab meil teha õigeid valikuid ja annab jõu minna õiget teed. Seepärast ongi parim võitlus kiusatustega palvetamine ja pühakirja lugemine. Seistes Jumala ees mõistame, mis on õige ja mis väär, ning Te-malt tuge paludes suudame teha Tema abiga eluteel õigeid valikuid ja võita kiusatused.

Jeesus võitis kiusatused ja Tema abiga suudame meiegi seda teha. Kui midagi on meie elus läinud valesti, saame paluda selle andeks, jätta halva seljataha ning minna edasi Jumala abiga. Olu-line on teada, milline on meie kutsumus siin maailmas, ning mitte järele anda neile ahvatlustele, mis viivad meid eksiteele. Nii võime õppida Jeesuselt kiusatuste võitmist ja õigel teel käimist. (Soom 2016:8)

Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Kuidas mõista kuradit ja kurje vaime, kellest räägitakse kogu Piiblis kõige rohkem just seoses Jeesusega evangeeliumides?

Kuradi olemasolu sõltub kolmest tõigast. Esiteks, kas on olemas teispoolne vaimuvaldkond. Kui ei ole, siis pole ei kuradit ega Jumalat, vaid üksnes mateeria – nii arutletakse mõtlemata, et ma-terialism on inimese projektsioon. Mis peaks “mateeria” muud olema kui meie mõiste, mille pais-kame lõpmatusse? See on maailmapilt ainult nähtava alusel, mis on üsna piiratud ja nuditud visand kogu kõiksusest.

Kui on olemas vaimuvaldkond, siis järgneb teiseks, et vaimudel kui isikutel peab olema vaba tahe. Kolmandaks me teame, et vaba tahet võidakse kasutada ka kurjasti – piibellik väide aga kõlab, et vaba tahte kurjasti kasutamine oli alanud juba ingellikus maailmas, taevalikes tsoonides. Saatana langusest räägitakse Piiblis piltlikult Paabeli ja Tüürose kuningate langemisena (Js 14 ja Hs 28). Sest nähtamatus maailmas toimuvat saab paremini kirjeldada selle esindajate kaudu nähtavas maail-mas. Igatahes on ka Ilmutusraamatus kurjuse kehastajaks metsalise antikristlik riik, mis on seotud türannide ja impeeriumidega.

Nagu näeme, on üsna loogiline, et on olemas mitmesugune vaimumaailm, ning ega Piibel il-maasjata ei keela sellega suhtlemast. Mine tea, kuhu satud! Samas ei kutsuta kuradiahvatlustega alati ka võitlema, kuna nendega kurat just tõmbab endale tähelepanu. Temast vabanetakse seesmi-selt ka teda irooniliselt välja naerdes. Nii talitas Martin Luther hingevaenlasega, kes piiras ja jälitas teda sageli. Luther ütleb: “Voodisse minnes on kurat mind alati juba ees ootamas. Kui ta hakkab mind vaevama, vastan talle: “Kurat, ma pean magama, see on Jumala käsk: “Päeval tee tööd, öösel maga!” Nii et mine minema.” Kui see ei aita ja ta toob lagedale mu pattude nimekirja, ütlen talle: “Jah, vanapoiss, ma tean seda. Ja ma tean veel mõningaid, mis sulle märkamata on jäänud. Siin on sulle lisa. Pane aga kirja.” Kui ta ikka ei lõpeta ja ahistab mind ja süüdistab mind kui patust, jätan ta põlgusega tähelepanuta.”

Võib-olla aimame ka meie alateadlikult, kui naerame kuradi üle, et nii saame temast kuidagi lahti. Teisalt aga on selge: kurat on kõige tugevam seal, kus tema olemasolu ei usuta. Kurjad vai-mud on just siis pääsenud märatsema, kui nendega pole arvestatud. Sõjad sünnivad ikka ootamatult ja plahvatuslikult, tulles otsekui muust dimensioonist. Eks meiegi oma vaimse ja füüsilise struktuu-riga oleme seotud mitte ainult inimkonna minevikuga, vaid ka käsutamatusse teispoolsusse suundu-vate dimensioonidega.

See pole juhus, et kuradist ja deemonitest räägitakse Piiblis kõige rohkem evangeeliumides. Kurja komme on end varjata, kuid ta ei suuda seda enam teha, kui Jumal talle läheneb. Jumal tuleb aga lähedale Jeesuses – nii saavad paljastud ka kurjad vaimud, kes hakkavad nüüd häält tegema. Se-dasi saabki Jeesus paljastatuid välja ajada. Oma ülestõusmises võitis Ta surma ja kurja väed ning ajab kuradit välja kõikjal, kus Temasse usutakse.

Mis mõtet on väita, et kuradit ei ole olemas, kui maailmas on piisavalt kurja, mis võib meidki haarata oma mõjuvälja? Kuri ei kao enne, kui see välja kihutatakse meie südamest. Seda on öelnud seesama Jeesus, kes kihutab seda välja ka praegu.

Olgem siis avatud kõigele heale, teades et kurja võim on murtud. Et see saaks murtud olla ka meie juures, uskugem Jeesusesse! (Hiob 2017)

Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algu-sest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. (Jh 8:44)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina lasid oma Pojal kõrbes kiusatustega võidelda, et Ta võiks aidata inimesi, kes on kiusatustes. Anna meile jõudu Temale järgneda ning lase meil Tema abiga kõik kurja rünnakud ära võita. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

JEESUSE TUGI JA EESKUJU

Pühapäev – 10. märts

Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui Ta oli nelikümmend päeva ja neliküm-mend ööd paastunud, siis tuli Talle viimaks nälg kätte. Mt 4:1,2

Siin on tegemist kuradi salanõuga Inimese Poja vastu. Kurat teab täpselt inimese kõiki nõrku kohti. Ja enne Jeesuse kuulutustöö algust ründab ta neid kõigi jõududega. Kuradi taktika on lihtne kuid saatanlikult kaval. Ta teab, et Jumal on käskinud inimesel hoiduda ebajumalatest. Moosese kol-mandas raamatus on kirjutatud: “Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha vala-tud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!” (3Ms 19:4) Kuid kurat läheb ja pakub Jeesusele võimu ebajumalate üle, kes inimest siin pattulangenud maailmas valitsevad. Paneme tähele: kurat ei paku inimesele võimalust hoiduda ebajumalatest, vaid nende üle võimust saada.

Kuid kurat jätab mainimata, et võimu andmine ebajumalate üle ei vasta veel küsimusele, kel-lele sel juhul jääb võim inimese üle. Teisisõnu: kui inimene suudab valitseda ebajumalaid, siis kes on päris jumal? Ja kurat oskab jätta inimesele mulje, et sel juhul, kui ta võidab maailmas kõik eba-jumalad, ongi inimene ise jumal.

Tegelikult pole see niimoodi. Maailma ja kõigi ebajumalate valitseja on kurat, kes aga ise pole sugugi ebajumal. Sest ebajumalad on tegelikult illusioon, mis inimese silme ette manatakse. Nad muutuvad aga tühiseks siis, kui kurat seda tahab – nagu kuradilt saadud raha muutub muinasjutus lepalehtedeks. Kurat aga pole illusioon, vaid tegelik olend.

Seega, kui inimene hakkab võitlema ebajumalatega, siis peab ta teadma, kelle võimusesse end anda. Kui ta ei anna end Jumala võimusesse, siis satub ta paratamatult kuradi võimusesse. Jeesus nägi läbi kuradi kavaluse, kes pakkus Talle võimu kõigi ebajumalate üle, justkui saavutaks inimene Jeesus siis tee lunastusele. Jeesus teadis, et lunastus tuleb ainult Jumala kaudu. Ja Ta teadis, et Te-mal endal tuleb see lunastus saavutada oma ristisurmaga, alistudes täielikult Jumala tahtele.

Apostel ütleb meile: “Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust!” (Ef 6:14,15) Nii nagu Jeesus läks pärast kuradi kiusatuste võitmist kuulutama maailmale rõõmusõnumit rahust – evangeeliumi – nii seiskem ka meie Jeesuse toel ja eeskujul kindlalt, võitkem ära kiusatused ja kuu-lutagem seda päästesõnumit kõigile, kelle kõrvad suudavad kuulda! (Jaanson 2013)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal vajab sinu häält. Ta vajab teerajajaid selle maailma kõrbes. Sest tema plaanis on just see maailm muuta lunastuse, päästmise ja vabanemise paigaks, millest Temal on hea meel. Joosep Tammo

Palvetagem: Lase oma Sõnal olla minu päästmise kindlus, lase sel olla minu hingele püsiv toidus, minu igapäevane leib, minu jook kuivas kõrbes, minu vastumürk patule, minu arstim haigu-ses, minu valgus pimeduses, minu tugevus nõrkuses, minu mõõk lahingus, minu pelgupaik halval ajal, minu lohutus paljudes muredes, minu kalju ja rõõm viimsel tunnil. Lars Magnus Engström

* * *

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 11. märts

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma va-bastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (Ta hüüab mind) tuleb pühapäeval loetava psalmi 91:15 algusest.

Saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Ta suutis seda tänu sellele, et oli Jumala Poeg ja et Tal oli tugev ühendus taevase Isaga. See, et Jeesus ei andnud kiusatustele järele, andis talle võimaluse täita missioon ja lunastada maailm.

Meil, inimestel, on samuti palju kiusatusi. Kord kiusab saatan meid enesekesksusega, teine kord kõrkusega, vahel aga ahnusega. Igaühel on oma nõrk koht, mida hingevaenlane teab ja ära ka-sutab.

Paastuaeg on selleks, et muutuksime puhtamaks ja paremaks oma südames, ja just seetõttu võime vaadata kiusatustele, mis meil eluteel on, ning mõelda, kuidas saame need ära võita.

Meil on hea teada, et me ei pea üksi kiusatustega võitlema, vaid võime alati loota Päästjale, kes koges täpselt sama, mida meiegi. Tema ei andnud alla, vaid jäi kindlaks õigele teele. Kui meid kiusatakse, siis võime Teda appi hüüda ja käia edasi õiget teed. (Soom 2011:8)

Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused. (Ii 22:27) Siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: “Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” (Ii 33:24) Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rah-vas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!”” (Sk 13:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Välised olukorrad on olnud juba maailma algusest peale kord soodsamad, kord raskemad ja viimselt ei olenegi nendest Jumala arm meie, inimeste vastu. Välised olukorrad on kaotanud teravuse seal, kus inimene ise on loobunud oma saatuse juhtimisest ning andnud ennast täiesti Jumala hooleks. Seal on põhjalikult muutunud tema suhtumine kõigesse välisesse ja talle on kõige olulisemaks saanud Jumala tee. Eduard Salumäe

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

PÖÖRDUGEM TAGASI EEDENI AEDA.

Teisipäev – 12. märts

Madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: “Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” 1Ms 3:1

Enne inimajaloo algust leidis pattulangemine aset vaimulikus maailmas. Osa Jumala loodud mõistuslikest ja vabadest vaimulikest olenditest kasutas oma vabadust halvasti: lahutas end oma Loojast ning sai kurjuse kandjaks, muutudes selle allikaks kogu universumi edasise ajaloo vältel. Need vaimud said said nimeks “pimedusejõud”. Saatan, kurat, deemonid, kurjad vaimud – nii neid kutsutakse.

Milline on kurjuse loomus? Kõik Jumala loodu ning kõik olemasolev looduses on hea ja kau-nis. Kurjus on aga teatud kõrvalekalle Looja algsest nõust, teatud moonutus, mille põhjuseks sai Ju-malast lahkulöönud saatana ja deemonite vaba tahe. Nii nagu pimedus tekib valgusallikast eemal-dumisel, nii tekib ka kurjus Jumalast eemaldumist mööda. Lõputu eemaldumine Jumalast ongi kur-juse kuningriik, saatana maailm.

Piibel jutustab meile, kuidas see pimeduse jõud mõjutas esimeste inimeste teadvust. Aadamat ja Eevat kiusanud mao kuju all oli saatan, kes õpetas neid tegema midagi Jumala tahte ja Looja nõu vastast. Madu sisendas Eevale, et too maitseks keelatud puu vilja, Eeva aga tõukas sellele teole ka oma mehe.

Millised on selle üleastumise motiivid? Selleks, et sundida inimesi olema Jumala vastu sõna-kuulmatud, pidi saatan pakkuma neile üpris veenvat motiivi, välja käima mingi väga tõsise põhjuse. Ning see põhjus leiti. Madu sisendab naisele: Jumal keelab teil sellepärast puust süüa, et süües te tunnete head ja kurja ning “saate Jumala sarnaseks”. Seega tasub vaid seda vilja maitsta, kui juba saadki Jumalaks.

Ent kas mitte selleks ei olnudki Issand inimest kutsunud, luues ta oma näo järgi ja enda sar-naseks? Loodu muutumine Looja sarnaseks ongi eesmärk, mille Jumal inimese ette püstitas. Inime-ne on kutsutud arendama kõik oma sisemisi jõude, et saada Jumala sarnaseks, saada selliseks nagu Tema. Esmapilgul oleks eesmärk nagu sama – saatan ütleb: “Saate Jumala sarnaseks” (1Ms 3:5), ja Jumal ütleb: “Olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Mt 5:48). Kuid samas on vahe olemas, ja see on põhimõtteline.

Jumal kutsub inimest saavutama seda eesmärki arengu ning enesetäiustamise kaudu. Niisugu-ne täiustumine nõuab aga tohutut jõupingutust, elukestvat vägitööd. Ning Jumal aitab inimest sellel teel: laseb tal osa saada oma armust, oma energiast, jagab temaga oma jumaliku elu ande. Ent saatan pakub teed, mis ei nõua inimeselt mingisugust jõupingutust ega sõltu Jumala tahtest. Sest puu viljast maitsemine tähendab teatud jõudude ja vahendite appivõtmist, mis toimivad maagiliselt, Jumalast mööda minnes, Temast lähtumata. Sealjuures peetakse silmas, et inimene ei vaja pärast seda enam Jumalat, sest hõivab ise Tema koha.

Pärispatt on inimese lahtiütlemine Jumalast, Jumalale mittekuuletumine, s.t. teadlik loobumi-ne maailma ja inimest puudutava Jumala nõu elluviimisest, loobumine Jumala poolt kindlaksmää-ratud elukorraldusest, Jumala seadusest üleastumine. (Kirill 2011:40j)

Aga kuradi kadeduse läbi tuli maailma surm,ja seda kogevad need, kes kuuluvad temale. (Trk 2:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik teed inimese elus ei ole Jumala aetud, mõned on hin-gevaenlase sihitud ja sillutatud. Lähed sa keelatud teede peale, siis ei ole sulle kaitsmise tõotust an-tud. Meid kaitstakse siis, kui me Jumalast loodud ja seatud teedel käime. Siis hoiavad sind inglid ja kannavad sind kätel. Jakob Hurt

Palvetagem: Mõistab hukka vaenlane – Kristus on mind õigeks mõistnud! Kiusab kuri kur-jasti – Jeesus on ta ära võitnud! Tema kostab minu eest – see on minu kindel troost. Karl Bernhard Grave

* * *

KESKENDUGEM PAASTUAJAL JEESUSELE

Kolmapäev – 13. märts

Meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Hb 4:15

Sageli peame vanakurja müütiliseks tegelaseks, kel saba ning sarved ja ebardlik välimus. Püha Peetrus hoiatab: “Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsi-des, keda neelata” (1Pt 5:8). Apostel ei rõhuta siin kohutavat välimust, vaid pigem üüratut ohtu. Seepärast tuleb olla valvas. Saatan ründab meid kõige õrnemast kohast ning väga raske on teda ära tunda, sest mõne jaoks võib ta end moondada ka “valguse ingliks” (2Kr 11:14). Nii mõnigi massi-mõrvar on oma tegusid õigustanud just jumaliku missiooni täitmisega.

Vanatühi tegutseb lihtsates asjades igapäevaelus eesmärgiga köita me tähelepanu, võita aega, jõudu, energiat, mõtteid. Seepärast naudib ta tülisid tühiste asjade pärast. Talle meeldib lõputu koos-olek, kus midagi ei otsustata; vähemuse diktatuur enamuse üle konsensuse asemel; ühine vastutuse hajutamine seal, kus keegi peaks vastutuse võtma; bürokraatia, mis halvab hea; tulevikku suunatud lootusrikas äriprojekt, mis laastab oleviku; asendamatu inimene, kel pole aega teiste jaoks ega oma asenditesse süvenemiseks; kõlavad sõnad tühjade tegude taustal; soov meeldida aususe asemel. Elu-peegli ees saaks seda loetelu veel pikalt jätkata ning vanatühi aina rõõmustaks, sest iga me leid ene-se kohta on juba paigutatud tema vanasse tühja kotti ning sinna mahuks veel lõputult tühja elu, sisu-tuid hetki.

Kuradi vältimiseks ei tohi keskenduda tema peibutistele ega süveneda tema olemusse, vaid pigem Jeesusesse, kes on kurja võitnud.

Jeesus on seisnud vastamisi suurimate kiusatustega, läbinud kõik inimliku olemise juurde kuuluvad mõõtmed ning suudab meile kaasa tunda, sest on “olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta”. Kui Kristus on me tähelepanu keskmeks, kui Jumala lihakssaanud sõna püsib meis, siis võime meiegi ära võita kurja (1Jh 2:14).

Alanud paastuaeg kutsubki meid palve ja paastumise kaudu keskenduma Kristusele – Tema kannatusteele, ristilöömisele, surmale ja ülestõusmisele.

“Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime pa-rajal ajal!” (Hb 4:16). Peaasi, et me minemata ei jätaks! Isegi siis, kui selgub, et meil pole riideid (vt. 1Ms 3:9,10). (Kirja 2010:8)

Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Temale anti haud õelate juur-de, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. (Js 53:3,9) Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija seisab täna meie vahetus läheduses. Ta tunneb meid läbi ja läbi. Aga imelik – Ta ei möödu meist, ei jäta meid meie üksinduse, murede, patu, kar-tuste, tühiste mõtete ja taotluste neetud ringi. Ta purustab selle ringi oma armu väega. Rudolf Kivi-ranna

Palvetagem: Ärgu kohutagu meid ega tehku me usku nõrgaks olukord, kui patt hetkeks meie üle suurema meelevalla saab, kui meie lapsed või vanemad ikka suurema innuga hakkavad käima patuteed – nemad, kelle eest ometi südamevaluga oleme Jumalat palunud. Ärgem jäägem loiuks, kui meie rahva häda, vaatamata meie palvetele aina kasvab, ja selle asemel, et rahvas pöörduks jumalakartuse teele, näib ta sellelt aina eemalduvat. Palugem täis kindlat usku järelejätmata edasi, kuni abi saabub. Ja Jumala abi ei jää tulemata. Karl Paldrok

* * *

INIMENE LEIAB OMA TOIDU JUMALAS ENESES

Neljapäev – 14. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

Evangeelium ütleb, et pärast neljakümnepäevast paastumist tuli Jeesusel “nälg kätte”. Ja kiu-saja soovitas Tal kustutada nälga. Kasutades oma jumalikku väge muuta kivid leivaks. Jeesuse vas-tus, millega Ta seda kiusatust tõrjub, pärineb viiendast Moosese raamatust: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.

“Leib” ei tähenda siin ainult toitu, mida inimene vajab oma ihulikuks toiduks, vaid pigem se-da, mis “toidab” meeli, kõike seda, mis on omane kehale. Laiemas tähenduses on “leib” ka kõik see, mis on loodud; iga loodud olend, aga ka kõik see, mis toidab inimese tundeid ja mõistust. Kokku-võtlikult – kõik, mis pole Jumal ise. Nii nagu inimese ihu toitub elus püsimiseks toiduainetest, toitub inimese vaim, mis on loodud Jumala näo järgi, Jumala Sõnast ehk Jumalast enesest. Et jõuda oma Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimloomuse kõrgeima seisuseni, vajab inimene vaimu-likku toitu, milleks on Jumala Sõna.

Jeesuse vastus saatanale paljastab kiusaja pettuse, et inimene võib toituda loodud asjadest, et ta võib leida igavest elu mujal kui Jumalas. Just samasuguse valega ahvatles kiusaja Eevat: “Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1Ms 3:4,5).

Ning kui esimene inimene, sõi kurja ärgitusel keelatud vilja, lootes seeläbi leida igavest elu ilma Jumalata ja tõi sellega kaasa kogu inimkonna langemise, siis Kristus lükkas tagasi saatana pet-tuse ja heastas eksimuse. Sellisel kombel tõi Ta inimkonna tagasi õigele teele, mida Jumal aegade algusest on soovinud: et inimene leiaks oma toidu Jumalas eneses, saades tõeliselt “Jumala lapseks”, kes saab osa jumalikust elust. (Metropoolia 2005:9)

Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4; ka Lk 4:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge kunagi lakake kuulutamast Kristust inimestele, kes teid vajavad. Aga ärge tehke seda sõnade, vaid oma eeskujuga – armastusega, mis teid Kristusega ühendab. Ema Teresa

Palvetagem: Ainult kuiv põld joob januga, aga see, mida on liiga palju kastetud, muutub sooks. Ainult vaene vajab raha endale elatise muretsemiseks, aga rikas teeb endale rahast soo, mil-lesse ta upub. Moše Makarowist

* * *

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 15. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps 91:11,12

Need on salmid mida kasutas ka kurat, kiusates Jeesust kõrbes. On huvitav, et saatan teadis et see Piibli koht käib Jeesuse kohta. Sellel rajanes ka kiusatuse jõud. Matteuse evangeeliumis on kir-jas: “Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ing-leid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”” (Mt 4:5,6)

Kui selle laulu sõnad ei oleks käinud Jeesuse kohta, siis poleks olnud ka sellel kiusatusel min-git mõttet. Aga nüüd kui kumbgi teadis, et see oli kirjutatud Tema kohta oli kiusatus reaalne. See evangeeliumi lugu meenutab meile, et Piibli sõnade kasutamine ei tähenda sugugi tingimata seda et kasutaja ise nende sõnadega seotud on. Saatan tunneb Piiblit tõenäoliselt paremini kui ükski inime-ne. Aga sellest hoolimata on ta saatan.

Teine tähelepanu vääriv asjaolu on see, et kui saatan tsiteeris Jeesusega rääkides seda laulu siis ta mõnevõrra moonutas seda. Ta jättis nimelt ütlemata tähtsad sõnad – kõigil su teedel. Jeesus kõndis alati teedel kuhu Teda juhtis Tema Taevase Isa tahe, aga templi harjalt alla hüppamise idee ei olnud Jumala juhatatud. Seega saatan kasutas Piibli sõna, moonutades seda vastavalt oma eesmärki-dele. Seda näeme väga palju ka meie ajal.

Tänapäevaste arusaamadega vastuolus olevate kirjakohtade üle pannakse käima diskusioonid või uurimused, mille eesmärk on algusest peale teha lõpuks selgeks et kuigi nii on kirjutatud ei ole see nii mõeldud. See on saatana komme algsest patust langemisest peale. Juba Eevale ta ütles, et Ju-mal hoiatas küll surma eest aga ei te sure. Tegelikult on lugu teisiti. Isegi otse vastupidi.

Eks meiegi tahaksime meelsasti teatud Piibli tõdesid kujundada vastavalt oma arusaamadele. Meie tunded, tahe ja mõistus püiavad meile igati selgeks teha, et teatud olukordades oleks väga aru-kas toimida nii nagu me ise paremaks peame. Jeesus sellesse õnge ei läinud. Saatana moonutustest hoolimata on psalm 91 sõnad tõde. Kui kiusatused olid lõppenud tulidki Jeesusele inglidki külla ja seda sama on kogenud paljud Jumala lapsed. (PKK: Ps 91:1-92:16)               

Ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” (Mt 4:6) Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid. (Lk 4:10) Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu. (Ii 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära karda raskusi Jumala teel – Ta suudab need ületada. Os-vald Tärk

Palvetagem: Taevanev Isa, Sina, kes Sa oled pannud oma inglid meid varjama, hoia meid ka tänasel päeval. Õpeta meid tegema oma väikseid tegusid suure armastusega. Mare Palgi

* * *

JEESUSE MOODI PALVETAMINE

Laupäev – 16. märts

Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! Hb 4:16

Kui palvetad, öeldes: “Meie Isa”, määratled seeläbi oma elus ka teised suhted.

1. Sa määratled oma suhte materiaalse maailmaga. Kuna Jumal on Su Isa, ei ole Sa enam võõ-ras, vaid Tema universumi õnnistuste pärija. “Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad” (Ps 24:1). Hoidu aga maailmameelsete väärtuste omaksvõtmisest: “Ärge ar-mastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust” (1Jh 2:15). Mitte miski ei tohi Su elus võtta Jumala kohta!

2. Sa määratled oma suhte teiste inimestega. Kõik inimesed Su ümber on Jumala looming ning sellena tuleb Sul nad vastu võtta, neid armastada ja hinnata. Meil on kästud armastada ligimest nagu iseennast, vaatamata nahavärvile, usutunnistusele või erinevustele. Me ei pea ligimestega võistlema või püüdma neist üle olla ega neid enda kasuks ära kasutama.

3. Sa määratled suhte iseendaga. Jumal ütleb, et Tema on Su Isa, kas see pole imeline vunda-ment, millele oma eneseväärikus rajada! Vaatamata sellele, mida Sulle minevikus öeldud või tehtud on, et panna Sind tundma ebakindlalt või madalama olendina, võid ometi pea püsti ja selja sirgu lüüa. Sa pole alam ega tähtsusetu, kui Jumal on Sind oma lapseks nimetanud!

4. Sa määratled oma suhte Jumalaga. Tänu Jeesusega loodud suhtele on Isa määranud meid “lapseõiguse osalisteks” (Ef 1:5). Nii nagu Ta võtab vastu Jeesuse, võtab Ta vastu ka Sinu! “Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks…” (Jh 1:12).

Sa ei pea enam Tema ette ilmudes hirmu tundma. Me võime minna “…julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” Mis võiks veel parem olla! (Sõna tänaseks päevaks 2014)

Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud. (Rm 3:25) Küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks! (Ef 3:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sina tahad mulle andeks anda. Kas selles on lootust, et ma pärast olen parem? Muidugi, sest Sina annad mulle selleks jõu. Siis on mul vaja kahetseda oma süüd ja andeksandmine vastu võtta. Eenok Haamer

Palvetagem: Ainult Sina, Issand, saad vaadata inimkonna kõige sügavamasse pimedusse, et aidata neid, kes on hädas, ja lohutada neid, kes on meeleheitel. Sa oled valinud paljude rahvaste seast oma osa, need, kes armastavad Sind Sinu poja Jeesuse Kristuse kaudu. Tema kaudu oled Sa andnud meile tee, teinud meid pühaks ja andnud meile au. Clemens Roomast

* * *

Kasutatud allikad

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 127

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik “Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JUMALA ARMASTUSE OHVRITEE

  1. nädal: 3. – 9. märts 2019
    Pühapäev enne paastuaega
    Esto mihi; Quinquagesima

Tänapäeva maailmas kipub üks inimese hindamise kriteerium olema tema edukus. Vaatame inimese perekonda, tööd, materiaalset olukorda ja kõike välist ning anname selle põhjal hinnangu. Kui ühel hetkel kogeme, et meil ei lähe kõik nii hästi, kui meie arvates peaks minema, siis küsime, miks Jumal küll seda lubab ja kuidas võib ta olla nii karm.
Tegelikult on olulisemad teised väärtused kui need, mida me oma elus sageli hindame. Aja-lugu ei meenuta olulisi isikuid ei nende rikkuse ega positsiooni pärast, vaid ikka selle pärast, mida need inimesed on teinud maailma muutmiseks ja millise panuse nad on andnud teiste hüvanguks. Sageli on see panus olnud seotud eneseohverdusega ja oma hetkekasust loobumisega. Näiteks ris-kisid kuulsad valitsejad sõdades oma eluga selleks, et hoida ja edendada oma riiki.
Usulises maailmaski on oluline see, mida inimene on valmis teiste heaks andma. Jeesus Juma-la Pojana oli valmis loobuma oma elust, et päästa inimkond patust. Ta alustas oma teekonda Jeruu-salemma, kus ootasid ees kannatused ja surm. Kristus oleks võinud jätta minemata, kuid ta läks, sest see oli Tema missioon. Meiegi elus on oluline küsimus, mida oleme valmis andma teiste heaks, mil-lest loobuma, et meist võiks jääda jälg siia maailma. (Soom 2017:8)

Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31

Jeesus kuulutab jüngritele juba kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusimst. Selleks, et nad harjuksid selle mõttega ja oleksid valmis ajaks, kui Jeesust enam nende juures pole. Kuid, nii nagu varasematelgi kordadel, ei mõista jüngrid ka nüüd Jeesuse kõnet tema peatsest surmast ja ülestõusmisest.
Ja ometi pole jüngrid selles ise süüdi. On öeldud, et “see sõna oli nende eest peidetud”. Jeesus ei olnud pahane ega kurb sellepärast, et jüngrid tema kõnet ei taibanud. Ta teadis, et see peabki nii-moodi olema. Nende aeg alles tuleb: siis kui nad näevad ülestõusnud Jeesust ja hakkavad kuulutust sellest maailma viima.
Mulle tundub, et alati on osa inimesi olnud sellised nagu Jeesuse 12 jüngrit. Nad teavad, et on mingil moel äravalitud ja Jumalale lähedased, sest nad liiguvad iga päev koos Jumalaga. Ja samas võib neil olla vähe usku. Palusid ju jüngridki kord Jeesust, et ta nende usku kasvataks (Lk 17:5j). Ja Jeesus vastas neile: “Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: “Juuri end üles ja istuta merre!” ja see kuulaks teie sõna.” Ometi ei põlga Jeesus jüngreid nende vä-hese usu pärast. Sest neil on oma ülesanne ja oma määratud tempo selle ülesande täitmiseks valmis-tudes. Kõiki, kes Jumalat otsivad ja tahavad Temaga koos käia, kasutab Jumal omal ajal ja omas ko-has. (Jaanson 2013)

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Palvetagem: Armuline Jumal, Sa näitasid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma armastust. Ava meie südamesilmad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armastuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.


JUMALA USTAV SÕPRUS MEIEGA
Pühapäev – 3. märts
Võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: “Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast.” Lk 18:31

Milline on Jumala ustavus meid usaldades! Kas sa ütled: “Temast polnud eriti mõistlik mind valida, sest minus pole midagi head ja ma olen täitsa väärtusetu?” Just sellepärast Ta sind valiski. Niikaua kui sa mõtled, et oled Talle väärtuslik, ei saa Ta sind valida, sellepärast et sa teenid oma-enda eesmärke. Ent kui sa lubad Tal viia sind su enesepiisavuse lõpukorrale, siis saab Ta sind valida, et läheksid koos Temaga Jeruusalemma. Ning see tähendab selliste eesmärkide täitmist, mida Ta sinuga ei aruta.
Tihtipeale ütleme, et kui inimesel on head loomupärased eeldused, saab temast hea kristlane. Kuid küsimus pole mitte meie varustuses, vaid meie vaesuses; mitte selles, mis me endaga kaasa toome, vaid selles, mida Jumal meie sisse paneb; küsimus pole mitte loomupärastes voorustes, ise-loomukindluses, teadmistes või kogemustes – millest kõigest pole selles küsimuses mingit abi. Ai-nus, mis omab väärtust, on see, kas meid hõlmatakse Jumala vastupandamatusse eesmärki ja teha-kse Tema sõpradeks (vt 1Kr 1:26-31).
Jumal sõbrustab inimestega, kes tunnevad oma vaesust. Ta ei või saavutada midagi inimese juures, kes arvab, et ta on Jumalale kasulik. Kristlastena ei ole me siin maailmas üldse meie enda eesmärgil – me oleme siin Jumala eesmärgil, ning need kaks ei ole üks ja seesama. Me ei tea, mis on Jumala vastupandamatu eesmärk, aga mis ka ei juhtuks, me peame säilitama oma suhet Temaga. Me ei tohi iial lasta millelgi kahjustada oma suhet Jumalaga; ent kui miski seda kahjustab, siis peame võtma aega, et see korda seada. Ristiusu kõige olulisem tahk ei ole töö, mida me teeme, vaid suhe Jumalaga ning selle suhte omadused ja mõju ümbruskonnale. See on kõik, millele Jumal palub meid tähelepanu pöörata, ning see on asi, mis pidevalt satub rünnakute märklauaks. (Chambers 1999:4. august)

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas me läheme siit, ei oska ma ütelda, aga kui ma usun, et Jeesus Kristus on minu eest surnud ja minu heaks üles äratatud, siis tean, et olen igavesti koos Temaga. Ma tean: minu Lunastaja elab ja mina elan koos Temaga nii siin kui seal! Eenok Haamer

Palvetagem: Sa mulle appi tulid ja oma peale võtsid mu suured patusüüd. Sind tapatalleks tehti, nii sain ma surmast lahti, Su valu kosutab mind nüüd. Paul Gerhardt


SINU KÄTTE MA ANNAN OMA VAIMU
Esmaspäev – 4. märts
Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3

Need ajad Taaveti elus, kus tal tuli elueest põgeneda Sauli eest, sööbisid nähtavasti alatiseks talle meelde. Siis leidis ta alatasa turvapaiga mägede koobastes ja massiivsetest kaljudest. Neid ku-jundeid kasutab ta nüüd ka Jumala kohta. Issand on kui kindel kalju ja kõikumatu mägilinnus, mis pakub põgenikule varju.
Meiegi vajame samasugust kaitset. Sellist mis ei kõiguks, kui ka meie komistame ja kukkume. Sellist, mis püsiks püsti suurimaski tormis. Sellist, mis päästaks ka surma küüsist. Ja selline kalju on meile Issand Jeesus Kristus. Tema on kalju, kes peab vastu ja kellele võib turvaliselt rajada kogu o-ma elu. Tegelikult ei olegi väga hullu, kui me vahel ka kõigume ja väriseme selle kalju varjus. Täht-saim on, et kalju ise on alati ühtviisi kindel ja turvaline. (PKK: Ps 30:1-31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal annab andeks meie võlad, kui meie Teda palume, ja kaitseb meid kõige kurja vastu, et see meid Temast ei lahutaks. Johan Kõpp

Palvetagem: Ole Sa mulle juhiks, ole Sa mulle isandaks, ole Sa mulle karjaseks, ole sa mulle kaitsjaks, ole Sa mulle karjajuhiks, ole Sa mulle suunajaks, ole sa ikka minuga, Sa pealike pealik, Igavene Isa ja taevane Jumal. Keldi palve


ARMASTAGE, ENNE KUI ON HILJA!
Teisipäev – 5. märts
Vastlapäev
Armastus on pika meelega, armastus hellitab. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõi-ke, ta talub kõike. 1Kr 13:4,7

Tõsi on, et kui apostel need sõnad kirjutas, siis ta mõtles Jumala armastust. Aga kas ei ole emasüdame armastus elav osa sellest Jumala armastusest, mis Jeesus Kristuses on sündinud siia armastuse puudust kannatavasse maailma? Selles on ju ema õnnistuse saladus, et Jumal tema kaudu kingib meile elu ja kannab hoolt, et see armastus ja ustavus näitaks teed valgusele.
Ema vaatab meile silma, silitaks meie pead ning sõnaks siis: “Armastagem Jumalat, kellelt mina olen saanud oma armastuse. Jumal on mulle selle kinkinud – hoolimata minu puudustest ja nõrkustest. Minu süda on tahtnud olla vaid sillaks Tema juurde, kelle armastus ümbritseb ja kannab meid õnnes ja valus, elus ja surmas.”
Jutustagu meile tänane päev, et vagaks ja õnnistusrikkaks eluks vajab inimene eelkõige armas-tust. Me vajame Jumala armastust ja me vajame oma lähedaste armastust. Meie elu üks kaalukam ja õnnetust toovam viga ongi selles, et püüame oma elus läbi saada armastuseta. Ka nii on võimalik elada, aga siis on elu kõle ja tühi.
Pauluse tõsine kuulutus on: armastagem, enne kui on hilja! Armastage Jumalat ja armastagem neid, kes meile Tema poolt on antud! (Kiviranna 1994:146j)

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. (Õp 10:12) Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest armastus katab kinni pattude hulga. (1Pt 4:8) Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast. (Fl 2:3) Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. (Gl 6:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie oht on, et nõuame kas tõde või armastust, mitte aga mõlemaid koos. Osvald Tärk

Palvetagem: Issand, me tunnistame, et oma isekuse ja kaastunde puudumise pärast oleme ko-gu oma suuremeelsuse eos lämmatanud ning liiga vähe aega võtnud teiste inimeste jaoks. Püha Vaim, aita meid, et kuuleksime Sinu andeksandvat sõnumit, kui oleme muutunud tuimaks. Tule, täida praegune silmapilk ja vabasta meid meie pattudest. Lõuna-Aafrikast


PATUKAHETSUS JA PAAST
Kolmapäev – 6. märts
Tuhkapäev. Paastuaja algus
Palvepäev
Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Jl 2:12

Jumal nõuab meilt meeleparandust. Aga kuidas tuleb inimene meeleparandusele? Jumal on lasknud inimeste ja inglite keeltega meid selleks kutsuda. Mõtelge kõigile jutlustele ja Jumala Sõna kuulutustele, mis on kostnud meie rahva keskel. Meil on pikk ja ilus armuaeg. Sel ajal Jumal ootab ja kannatab meiega. Prohvet ütleb: “Sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas hel-dusest” (Jl 2:13)
Aga kas tunneme oma armukatsumise aega? Kas sünnib muudatus ja murrang meie südames ja elus? Millal algab uus elu?
See algab inimese seespidise uuenemise läbi. Me peame võitma seespidi tagasi, mis oleme kaotanud välispidi. Sellest materiaalsest kaotusest tuleb otsida ja leida vaimset kasu. Prohvet Joel õpetab ja juhatab, kuidas sünnib seespidine uuenemine. See tähendab meeleparandust, paastumist ja palvet. Meeleparandus on loobumine endisest elust. See on suur ümberhindamine, jumalagajätt kõi-ge sellega, mis oli teisiti kui on õige Jumala ja inimeste ees. Paastumine tähendab südame puhas-tust ja pühitsust, et Kristus võiks selles aset leida ja elada. Palve tähendab alalist kontakti ja osasaa-mist Jumalaga.
Kui see sünnib, siis sünnib ka kaotusest võit. Me oleme kaotuste läbi saanud rikkamaks, ras-kuste läbi tugevamaks, lootustes rõõmsamaks. Me võime siis oma suurimas välises vaesuses kõne-leda suurimast seespidisest rikkusest, nagu apostel Paulus usub: “Kui vaesed, kes siiski paljusid rik-kaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10).
Ja siis ütleb Issanda Sõna: Jumal võtab oma rahvale armu anda. Siis ei vaata me mitte nuttes tagasi nagu Loti naine põleva Soodoma ja Gomorra poole. Ta jäi seisma paigale ja seisab seal täna-päevani soolasambana. Tugev Jumalas vaatab edasi. Ta vaatab julgesti ja lootusrikkalt tulevikku. Selliste julgete ja rõõmsate jumalalaste päralt on päikesepaisteline tulevik ajalikult ja igavesti. (Tä-heväli 1947:101,103j)

Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve (Jl 4:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinule lootes alustame neljakümmet pöördumise ja meelepa-randuse päeva. Anna meile jõudu kristlikult kasvada, kurjast lahti öelda ja head teha. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.


ELADES JUMALA AUKS
Neljapäev – 7. märts
Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi. 1Pt 4:1,2

Tuleks olla Kristuse-sarnaselt valmis kannatama õiguse tegemise eest, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast. Üldise väitena, ilma piiritlemata, oleks see väär, kuna paljud on füüsiliselt kannatanud ning patustavad veel ikka väga palju. Peetrus ei väida ka lihtsalt, et füüsi-line kannatus inimesi kuidagi moodi puhastab ja neid tugevamaks teeb – mõningaid teeb see tuge-vamaks, teised aga muutuvad Jumala suhtes mässumeelseks ning kibestuvad. Pigem peab Peetrus siin silmas seda liiki kehalist kannatamist, mida määratletakse salmis 1Pt 3:17: “Parem on head te-hes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.”
Seega, kui me järjekindlalt järgime otsust Jumalale kuuletuda, isegi kui see tähendab kehalist kannatusi, tugevdab see meie moraali: see aitab meil kindlamalt kui iial enne pühenduda eluviisile, milles sõnakuulmine on tähtsam kui soov vältida valu. Eesmärk on elada elu, mida ei juhi inimlikud tunded, vaid Jumala tahe: patuga tehakse selge lõpp. (Grudem 2010:166j)

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. (1Pt 2:21) Ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. (2Kr 5:15) Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab mi-nus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige usu ja elu avaruse juurde kuulub see inimlik kokku-kuuluvus ja vendlus, mis väljendub eestpalves, seal, kus me ei lase ennast juhtida oma isekusest, mis sunnib kõiki meie mõtteid ja palveid keerlema iseenda, oma vajaduste ja hädade ümber, vaid teeme oma hinge lahti ja mõtleme kõigile neile, kellel meie elus on koht. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Minu Jumal, Sind ma otsin oma paljudel teedel. Aga ma ei leia Sind, kuhu ma ka ei pöörduks, kui Sina mulle väravat ei ava. Sina ise oled värav. Sellest läbi tahan ma astuda ja leida Sind. Jörg Zink


PALVETA, ET JUMAL MEID UUENDAKS
Reede – 8. märts
Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! Ps 79:9

Kui on head ajad, siis me nii sageli Jumalast ei hooli. Aga hädad ja nuhtlused sunnivad armu otsima. Enam ei ole palvetaja jaoks kõige tähtsam väline hull olukord, vaid oma patud, Jumala arm ja lepitus. Aga kui karistusel on selline mõju, siis on vähemalt tagantjärele põhjust selle eest hoopis tänulik olla. Seda on mõistnud paljud kristlased läbi ajaloo. (PKK: Ps 78:1-80:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud inimesed usuvad, et olles oma vea üles tunnistanud, ei pea nad sellest enam loobuma. Kes on Jumala andeksandmist kogenud, ei korda vana, vaid alus-tab uut. Marie von Ebner-Eschenbach

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad


ELU INVESTEERINGUD
Laupäev – 9. märts
Jeesus ütleb: “Kui te paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist.” Mt 6:16

Paast on üks vaimse võitluse vahendeid selleks, et saavutada vaimseid väärtusi ja ülenduda läbi enese alandumise. Kõik me teame, et pole olemas kristlikku elu ilma katsumuste ja võitlusteta. Paast on seotud iga inimese isikliku usuvõitlusega. See tugevdab meie tahtejõudu ja elustab meis neid jõude, mis aitavad võitluses igavese pääsemise pärast.
Paast ei ole sugugi mõeldud selleks, et mitmekesistada toidusedelit, nagu tänapäeval mõnel pool ekslikult arvatakse. Paastu läbi täiustub ja paraneb inimeses kõik vaimne, kasvab ja täiustub sisemine headus. Paast on relv, millega on Jumal ise on meid relvastanud võitluses patu, ihade ja halbade tegude, rüvedate vaimude vastu. Siin on meile eeskujuks Kristus, kes enne oma esimest vastandumist saatanaga paastus kõrbes nelikümmend päeva ja ööd. Niisiis on meilegi seaduseks pidada kurjale vastupanuks võimsaimaks relvaks paastu.
Kuid Kristus ei näidanud mitte ainult oma eeskujuga, kui vajalik on paast, vaid ka oma sõna-dega selgitas selle jõudu, mis on kui päästev ja teovõimas ravim deemonite vastu. Kui deemonitest vaevatud inimene toodi Tema õpilaste palge ette, ei suutnud viimased rüvedat vaimu ära ajada. Jee-sus aga tegi seestunu terveks. Õpilased küsisid Jeesuselt: “Õpetaja, kuidas ei saanud meie seda dee-monit välja ajada?” Jeesus vastas neile: “See sugu ei saa paremaks muidu, kui paastu ja palve läbi”. (Mt 17:19,21)
Nii on Jeesuse sõnul paast meile teovõimsaks ravimiks ning ainulaadseks ja mitmekülgseks relvaks. Need, kes austasid paastu, võitsid kiusatused ning nende palved Jumala poole kandsid vilja. Keegi, kes viibib kõhuorjuses ei või vähimalgi määral maisest ülenduda ja väärtustada eneses Jumala pilti. Toob ju kõhuorjus endaga kaasa unisust, laiskust ja haigusi!
Niisiis pole paast ainult toidust loobumine, vaid ka täitmatute soovide piiramine ja patust hoi-dumine. Rohked näited ajaloost tõendavad meile, kuidas rikutud ja pahelistele inimestele said paas-tu läbi osaks suured muutused. Paastu kõrge eesmärk on piirata kirgesid, kurjust, viha, tagarääki-mist, valet ja sõnamurdlikkust.
Issand annab meile ka teada, millisel viisil me peame paastuma. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad, sest nad teevad oma palge näotumaks, et rah-vas näeks neid paastumas. Niisiis, mitte nagu variserid, silmatorkaval ja silmakirjalikul viisil, vaid meie hingele kasulikul viisil; salajas, et paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid Isale, kes on kõikjal ja näeb ka kõige salajasemaid asju. (Mõtisklusi paastust)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõbrad, Jeesus on täna meie keskel! Kui sa seda oma sü-dames tunned, siis täitku sind suur rõõm. Kui sa seda ei tunne, siis palveta ja paastu ja paranda meelt, et osadus Peigmehega taastuks! Joosep Tammo

Palvetagem: Isa, et Su armastusel pole otsa, siis tõstan ma julgesti lapse kombel käed Su poole. Aita mind, et saaksin kiita südamest Sind kogu oma elu. Nii ööd, kui päevad Sinu väes, kuni ükskord jõuan taevasse – Igavesse ellu!


Kasutatud allikad

• Chambers, Oswald 1999. 4. august. Jumala vapper sõprus. Tallinn: Allika
• Grudem, Wayne 2010. Peetruse esimene kiri. Tallinn: Logos
• Jaanson, Mart 2013. Jutlus Nõos P, 10.02.13. EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus: http://www.valgapraostkond.ee/bin/documents/N%F5o,%2010.02.13.pdf
• Kiviranna, Rudolf 1994. Jumal, ma ootan Sinu õnnistust. [Postill] Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond.
• Mõtisklusi paastust. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudus: http://www.maria-magdaleena.net/wp-content/uploads/2012/12/Mõtisklusi-paastust.doc
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 30:1-31:9 – Sinu kätte ma annan oma vaimu; Ps 78:1-80:20 – Kui juhtub halvim. Pühakirja selgitab Rannamõisa ko-guduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala armastuse ohvritee. – Eesti Kirik, 22.02.2017
• Täheväli, Aleksander 1947. Uus inimene. Valimik jutlusi. Stockholm: Eesti Raamat

Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 126

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JUMALA SÕNA KÜLV

nädal: 23. veebruar – 2. märts 2019

pühapäev enne paastuaega
Sexagesima

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva.
Usueluski on oluline selle edasiarendamine ja viljakandmine. Jumal on see, kes tekitab inime-ses usu, ja Tema on see, kes laseb ususeemnel tärgata. Samas jõuab sõnum Jumalast meieni sageli teiste inimeste vahendusel. Piibli kirjutamise ajal olid apostlid need, kes levitasid Jumala sõna. Nad pidid oma elus paljust loobuma selleks, et anda edasi sõnum Kristuse toodud päästest. Tänu nende ja Jumala koostööle sündisid esimesed kogudused ja pandi kirja piibliraamat.
Päästva sõnumi edasi kandmine ei lõppenud sugugi apostlitega, vaid see kestab tänapäevani. Iga kristlane on kutsutud üles olema Jumala Sõna külvaja ja usu tunnistaja siin maailmas. Usust tun-nistamine on hea märk inimese ja Jumala koostööst, milles Jumal annab meile usku ja meie võime sellest tunnistada teistele inimestele. Nii on meie ülesanne olla Jumala sõna külvajad ja küll Jumal otsustab, millist vilja see kannab. (Soom 2017:8)

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil ju-hul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.
Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

See kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Jumala vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata kunagi pä-rale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.
Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused. (PKK: Hb 3:15-4:1)

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me täname Sind, et Sa külvad meisse oma sõna seemet. Ai-ta meil oma Püha Vaimu läbi seda rõõmuga vastu võtta ning usu, lootuse ja armastuse vilja kanda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

JUMAL ON KANNATLIK, KES KÜLVAB IKKA UUESTI JA UUESTI.
Pühapäev – 24. veebruar
Iseseisvuspäev
Seemned, mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilita-vad ja kannatlikkuses vilja kannavad. Lk 8:15

Tähendamissõnas külvajast (Lk 8:4-15) näitab Jeesus meile kaht Jumalariiki. Ühes selgitata-kse Jumala külvitööd ja teises pinnast, millesse Ta külvata laseb.
Seeme, mida külvatakse, on Jumala Sõna. Jumala Sõna külvas Jeesus sel ajal, kui Ta maa peal viibis. Sõna laskis Jumal kuulutada Vana Testamendi usklike kaudu enne Jeesuse inimesekssaamist ja jätkab seda ka pärast Jeesuse taevaminemist kuni Issanda taastulemiseni. Iga päev, iseäranis pü-hapäeviti külvavad kuulutajad ja tunnistajad Jumala püha ja õndsakstegevat Sõna kogu maailmas. Tähendamissõnas öeldi, et see kukkus erisugusesse pinnasesse: tee äärde, kaljut katvale õhukesele mullakorrale, ohakate sekka ja heale maale. Tavaline inimene tahaks seda kuuldes ütelda: Jumala külvitöö on ebaproduktiivne. Kolmveerand seemnest on asjatult raisku läinud. Sellest ei valmi vilja. Niisugusel külvil ei ole mõtet. Nii arvab inimene, aga Jumal talitab hoopis teisiti.

Vaatame Peetrusele. Kord oli selle mehe elus eriti raske aeg, kus kogu ta usuelu sarnanes kal-jupealse maaga ja Jeesuse Sõnast külvatud usutaim oli hukkumisohus. See oli Peetruse usuelu põua-aeg, kui ta ülempreestri õues kolm korda vandega kinnitas, et ta Jeesust ei tunne ja seega Temast lahti ütles. Aga Peetruse usutaim ei kuivanud päris ära. Sest Jeesus vaatas temale, Ta jätkas oma külvitööd. Ja seda seemet kastis Peetrus oma kahetsuspisaratega. Sellest külvist kasvas vilja, sest Peetruse südame kaljupealne maa oli heaks saanud. Nüüd võis Peetrus ülestõusnud Jeesusele tun-nistada: Issand, sa tead kõik. Sina tunned, et mina Sind armastan! See tunnistus on heal maal kas-vanud hea vili. Peetruse südame kaljupealne maa oli Jeesuse pideva külvitöö läbi heaks maaks muu-tunud.
Sõna läbi saab meile selgeks, et Jumala Sõna külvi tarvis on vaid teeäärne, kaljune ja ohaka-seemnetega südamete maa. See on üks Jumala riigi saladusi, et head maad iseenesest ei olegi. Aga Jumal on kannatlik, külvab ikka uuesti. Ja siis sünnib ime. Kadunud raha leitakse üles, kadunud lammas tuuakse karja juurde tagasi – kaljupealne pinnas saab uut niiskust, uus külv hävitab ohakad – ja viljatu maa muutub viljakandvaks. (Soosaar 1996:81j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Põrgu saab olema pungil inimestest, kes olid Jeesusest kuulnud, aga Tema juurde sisse ei astunud. Uskuda Jeesust tähendab Tema juurde sisse astuda. Teh-ke seda! Tema on ainuke, kellele te oma elu kahtlemata võite usaldada. Wilhelm Busch

Palvetagem: Issand, kes Sa mind oled loonud oma näo järele ja patu vastu toonud õnnistust mu hingele. Issand, Su päralt olen ma elades ja surres ka.

INNUKAS APPIHÜÜD
Esmaspäev – 25. veebruar
Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.
Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet o-ma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüü-da ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.
Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4) (Tärk 2014:111)

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tu-lid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olles Kristuse läbi lunastatud, oleme otsekui rändurid, keda iga samm viib lähemale – mitte kaduvusele ja hauale, vaid inimhingede tõelisele kodumaale. Kui Jeesus on meile saanud Teeks ja Tõeks ja Eluks, siis ei karda meie enam surma, vaid siis elame iga-vikuelu juba siin, ajalikus elus. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve

JUMALA SÕNA EI TULE TÜHJALT TAGASI.
Teisipäev – 26. veebruar
Issand ütleb: “Nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.” Js 55:11

Mis püsib, tõuseb üles, loob ajaloo, muudab kogu maailma ja toob esile lõpuaja sündmused on Jumala Sõna. Muud toetuspunkti pole meile keset selle elu võitlusi antud.
Jumala Sõnast läheb selles maailmas palju kaduma. Langeb teele ja kaljusele maale, kuid osa kannab ikkagi vilja ja seda isegi “sajakordselt” (Lk 8:8). Jumala Sõnas on vastupandamatu jõud. See on nagu vihn ja lumi. Jumala tegutsemist ei saa peatada looduseski, veel vähem ajaloos. Helepruu-nist kuivanud maast tõuseb korraga roheline rohi, lilled löövad õitsele ja naeratavad helesinisele tae-vale. Mõne tunniga muudab kogu maa oma näo.
Sõbrad, Jumala Sõna ei pöördu kunagi tühjalt tagasi. See Sõna on ise tõelisus. Jumal ütles ja see sai. See Sõna on Jumala loov tegu. See kutsub esile uue elu, otsekui kevadine soe vihm.
Jumal kõnetab sind ja ootab ka vastust. Kui vastad Talle, saad Sõbra. Ta on sellest silmapil-gust su lahutamatu kaaslane. On sündinud kõige suurem ime, inimene ja Jumal on taas koos. See, mis juhtub sinu ja Jumala vahel, juhtub ikka ja jälle terves kirikus. Jumala Sõna ei tule tühjalt ta-gasi.
Vahel me kipume selles kahtlema. Isegi prohvet Jesajat tabas kord mõte: “Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja” (Js 49:4). Kuid see oli vaid tema enda inimlik mõte. Jumala Sõna on Jumala Sõna ja teeb, mida Ta ütleb. (Tammo 2000:94j)

Mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais. (2Tm 2:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõik, et me oleme tulnud oma Issanda juurde, et meil on kõrvad, mis üldse kuulevad Tema häält, osutab, et viimselt on selle taga olnud Tema kutse. Ka meie komistused ei suuda meid lahutada Tema armastusest. Toomas Paul

Palvetagem: Issand, kes Sa pühas sõnas annad kuulda oma häält kuulutuses, õpetuses valgus-tad me südant, meelt: aita, et nüüd minagi sõna seest Sind leiaksin!

JUMAL EI LOONUD MEID KÕRVALSEISJATEKS.
Kolmapäev – 27. veebruar
Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Piibel tutvustab meile Jumalat, kes on loonud inimese, et temaga suhelda. Jumal kõnetab ini-mest. Inimene on aga iseenda tegemistega nii hõivatud, et ei pane seda tähele. Või kui paneb, siis püüab mitte välja teha. Sest nii tundub kindlam ja turvalisem. Inimene pigem teeb näo nagu midagi poleks juhtunud. Ent asi ei jää sinnapaika. Jumal kõnetab meid.
Piibel ütleb, et Jumal on olnud pikameelne meie teadmatuse suhtes, ent nüüd ootab Ta, et ini-mesed kõikjal meelt parandaksid ja Tema poole pöörduksid.
Kuidas tulevad meie ellu tõelised muutused paremuse suunas? Kui me pöördume Jumala poo-le kõigest südamest. Kui me otsime Tema lähedust ja lausa hüüame Teda. Palvetades.
Jeesus Kristus on saanud meile teeks Jumala lähedusse, Tema kaudu on Jumal meie ligidal ja meile leitav. Nii saame terve oma elu ja kõik oma suhted paluda Jumala kätte, et Tema meid uuen-daks ja õnnistaks. Enne kui on hilja. (Tamm 2014)

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpe-tab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võib olla oli meie kristlaseks olemine spontaanne kaasa-minek, ilma täie teadlikkuse ja selguseta, ilma õige tõsiduseta. Nüüd peab see lõppema. Me peame endale aru andma, mida tähendab mulle Jumal, mida tähendab Jeesus Kristus, kes on inimeseks saa-nud. Ma pean teadma, miks ma usun. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa!

KUI JÄRGNEDA ON RASKE
Neljapäev – 28. veebruar
Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.
Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda ini-mlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.
Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta. (PKK: Jh 6:53-7:13)

Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2) Kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirja-täht suretab, aga Vaim teeb elavaks. (2Kr 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Toomas Paul

Palvetagem: Ei meil ole elu loota ilma Piibli sõnata! Ei me või siin Jeesust leida ilma Sõna kuulmata. Tulge, vennad, kuulge, õed: Piibli sõnas vaimuväed!

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE
Reede – 1. märts
Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.”Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).
Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!
Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt. (Tärk 2014:107j)

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinu Issand ei hülga sind. Mineviku imede meenutamine aitab sind kindlamini sammuda edasi. Eenok Haamer

Palvetagem: Püha Isa taevas, aita mul tulla koos ligimesega armu otsima, Sinu lapseks saa-ma, õnnistust kogema püha rahva osaduses. Osavald Reier

INIMLIK MÕTTEVIIS ON VAEN JUMALA VASTU.
Laupäev – 2. märts
Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab Te-ma ta peale; ja meie Jumala poole, sest Tema annab palju andeks. Js 55:7

See tekst ei kõnele kurjategijaist, selles öeldakse: Õel on see, kes käib oma teed, kellel on omad plaanid ja oma nõu. Ja nurjatu mees on see, kes korraldab oma elu oma mõtete järgi. Maha tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Issanda poole, siis halastab Tema ta peale.
Piiblis öeldakse, et inimlik mõtteviis on vaen Jumala vastu. Tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Jumala poole. See oli prohveti sõnum. Sest “minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand … minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted” (Js 55:8,9).
Jumala teed erinevad meie teedest. Küllap meil, inimestel, on üsnagi palju mõtteid, kuidas olukordi lahendada. Aga Jumalal on teistsugune nõu. Jumal töötab, nagu vahel ütleme, seal, kus meie kaotame. Seal, kus elame läbi ebaõnnestumise, võib Jumal avada meile uue tarkuse, uue ko-gemuse ja uue alguse. (Luhamets 2003:83j)

Aga sina, Issand, tead kõiki nende mõrvaplaane minu vastu. Ära lepita nende süüd ja ära kus-tuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees – talita nendega nõnda oma viha ajal! (Jr 18:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumala sõna tõsiselt võetakse, kuulutatakse ja kasuta-takse, on sel selline jõud, et see ei kao iialgi vilja kandmata, vaid äratab üha uut mõistmist, rõõmu ja pühendumust ning teeb puhtaks südame ja mõtted. Martin Luther

Palvetagem: Issand, Jeesus, luba, et Sinu arm ulatuks meie tänasesse päeva, et alanud päev võiks olla üheks nende päevade reas, mil Sina teed oma tööd meie südames ning valmistad meid oma igaviku tarvis! Toomas Paul

Kasutatud allikad

• Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit [Postill]. Tallinn: Logos
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jh 6:53-7:13 – Kelle juurde me läheme; Hb 3:15-4:1 – Mis takistab pärale jõudmist? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala sõna külv. – Eesti Kirik, 15.02.2017
• Soosaar, Albert 1996. Usk, Lootus, Armastus. Tallinn: Logos
• Tamm, Peeter 2014. Novembri kuukiri. Elva Baptistikogudus: http://elvakogudus.ee/files/Kuukava%2011_2014.pdf
• Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära [Postill]. Tallinn: Logos
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 125

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

TEENIMATU ARM

8.nädal: 17. – 23. veebruar 2019
3. pühapäev enne paastuaega
Septuagesima

Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi ini-mestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa vali-da oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima.
Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole maailma mastaabis sugugi halb. Me ei ole seda head ja olulist millegagi ära teeninud ja ometi on meil elus nii palju toetavat ja turvatunnet loovat.
Samuti on lood usuga ja kõige sellega, mida Jumal meile kingib. Siingi võime olla oma taeva-se Isa ees vaid vastuvõtjad ja tänajad.
Läheneb paastuaeg, mil mõtleme Kristuse kannatamisele ja surmale. Ta läks meie eest ristile, suri meie pattude pärast. Nüüd võib iga usklik inimene tänu Jeesuse toodud ohvrile saada oma eksi-mused andeks ja elada uut elu. Kristus kannatas selleks, et meie võiksime olla vabad. See on Jumala suurim kingitus inimestele, kes pole seda usaldust õigustanud.
Sõna “arm” tähendabki Jumala suurt kingitust, mida me pole ära teeninud, kuid mille võime siiski vastu võtta, et sellele lootes elada ja kord pääseda igavesse ellu. (Soom 2011:8)

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Palve on põhiliselt see, et me palvetades anname Jumalale tagasi Tema enda sõnad. Me toome nad Ta ette ja palume, et Ta toimiks oma tõotuste kohaselt. Ja kuna Jumal ei või ega oska valetada, siis võime me paluda täies usu kindluses, et Jumal teeb nagu Ta on tõotanud.
Nii teeb ka Taaniel. Ta on näinud, et Jeruusalemma oli tabanud kogu see õnnetus, mida proh-vetid olid ennustanud. See oli varemetes, aga sellele oli tõotatud ka uut algust. Eriti mõtleb Taaniel hävitatud templile. Selle uuesti ülesehitamine oli talle kõige südamelähedasem. Tempel oli Jumala tõotuste täitumiste nähtav sümbol. See oli koht, kust Jumal oli eriti tõotanud kuulda oma rahvast. Pealegi oli see ainus koht, kus iisraellased tohtisid Issandale ohverdada. Pole siis ime, et Taaniel pa-lub eriti seda, et Jumal laseks oma palet s.t. oma armu paista hävitatud templile. Selle uuesti üles-ehitamine oleks kõigile nähtav tunnistus karistusaja lõppemisest.
Kõik need uue aja palved toob Taaniel Issanda ette usaldades Tema armu ja mitte mingeid ini-meste omadusi. Lõppude lõpuks on linna uuesti ülesehitamine Jumala armutegu, mitte inimeste või-mekuste teene. Kui üldse keegi, siis Taaniel teadis seda. Ta oli näinud kuidas Jumal võib ühe hetke-ga tõugata maailma kõige võimsama riigipeamehe aastateks alla koos veistega rohtu sööma.
Nii tunnistab Taaniel lõpuks Jumalale, et tema ja ta rahvas on täiesti sõltuv sellest mida Jumal teeb. Tema hoiak on hoopis teistsugune, kui see mida võis näha Juuda elanike hulgas enne templi hävitamist. Siis oli rahvas kummalise kõigutamatu enesepettuse võimuses. Seda ei suutnud kõiguta-da isegi Jumala saadetud prohvetite manitsused. (PKK:Tn 9:7-20)

Ava, Issand, oma silmad ja vaata! Sest mitte surnud surmavallas, kellel hing on rinnast võe-tud, ei anna Issandale au ja tunnustust. (Brk 2:17)

Palvetagem: Issand Jumal, Sina kutsud meid oma viinamäele ega jäta kedagi jõude. Anna meile kõigile ülesanded Sinu riigis ja juhi meid oma tarkust mööda. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

ÕNDSAKSSAAMISE VÕIMALUSEST

Pühapäev – 17. veebruar

Jeesus ütles: “Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.” Mt 20:16

Jeesus näitab, et inimlikule tasulootusele vastandub radikaalselt jumalik armuõigus, mis ei aseta kedagi eelisolukorda Jumala ees. Jumala õigus on suurem kõigest inimlikult mõistetud õig-lusest – ja ükski, kes on tööle kutsutud, ei jää ilma tasust, nii nagu ükski töötegija viinamäel ei jää-nud palgata.
Teine, sellega paralleelne mõttekompleks on, et ärgu arvaku need, kellel lasub suurem töökoo-rem ja vastutus, et nad seetõttu peaksid saama mingit “palgalisa” või “preemiat” – jumaliku armuõi-guse valdkonnas ei tunta mingit säärast arvestussüsteemi. Kellelt Jumal rohkem nõuab, sellele ta al-gusest peale rohkem ka annab, ilma et see kuidagi mõjustaks lõplikku tasu, mis osutab alati samaks, vastavalt Jumala muutumatule armutahtele – ja seepärast võib juhtuda, et need, kes peavad end esi-mesteks, võivad palgapäeval osutada viimasteks, sest lõplik väärtuste hindamine õhtu saabudes töö-päeva lõpul võib paljudele osutada väärtuste “ümberhindamiseks”.

Kui Matteuse 19:30 öeldakse, et paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esi-mesteks, siis tänases kirjakohas nenditakse tähendamissõnale tagasivaatavalt, kuidas säärane ümber-paigutus võiks toimuda.
Kui need, kes osutavad viimaseiks jumalariigi töös, on samamoodi meelestatud nagu üheteist-kümnendal tunnil palgatud töölised tähendamissõnas, siis saavad nad esimesteks, ja esimesed juma-lariigi töös elavad läbi sama pettumuse nagu esimestena palgatud töölised, kes palgamaksmisel said viimaseiks rõõmu ning au poolest. (Salumaa 2001:536j)

Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks. (Mt 19:30) Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud. (Mt 22:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala teed ei ole iialgi nii rasked, et me ei suudaks neil käia. Kes väsib, sellele annab ta jõudu kanda oma risti ja käia Jumala teid ning täita tema tahtmist. Aleksander Täheväli

Palvetagem: Külvaja hoolas läks välja maailma põllule, töötas seal vara ja hilja usus ning lootuses. Tormides, äikeses, vihmas karastus põllupind, külvaja silmis sel viljal kallima kulla hind. Vili kord Jumala juures, kullast veel kallim ta, kiitus ning ülistav juubel kestab seal lõpmata. Varje Raid

KUI KAUA VEEL?

Esmaspäev – 18. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)
Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.
Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.
Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”
Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.
Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Ma mõtlen käia laitmatut teed. Millal sina tuled mu juurde? Ma tahan vaga südamega käia oma kojas. (Ps 101:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

JUMALAKARTUS ON TARKUSE ALGUS

Teisipäev – 19. veebruar

Mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. Jr 9:23

Ma olen kohanud palju inimesi, kes kaebavad selle üle, et nad rikkad ei ole. Aga vaadakem üles lakke, kus ripuvad kullakotid. Kui ma uskliku südamega Jumala antud rikkust kasutan, pudene-vad need kullakotid ise mu jalgade ette, aga kui mul ei ole usku või ma ei kasuta seda, siis need kul-lakotid tõmbuvad eemale, kui ma ka nende järele küünitan.
Praegusel ajal pajud kiitlevad oma niinimetatud tarkuse, vägevuse või rikkusega. Kõik need asjad täna on, aga juba homme haihtuvad olematusse. Nendega kiitlemine või nende üle kasvõi oma sisemuses uhke olemine on rumalus, selle asemel on prohvet Jeremijal meile soovitus: “Vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal.” Kui keegi veel ei oska või ei tule selle peale, kuidas seda teha, palvetagu ta Jumala poole ja palugu Temalt arukust seda teha ning Jumalat tundes ka selle tarkuse järgi toimida.
Meil on vaja näha ja ära tunda, kuidas Jumal teeb head, õigust ja õiglust maal ka selle praegu valitseva vägivalla keskel, mitte pettuda ja ahastada, et miks Jumal lubab seda kurjust ja ebaõiglust, vaid just selle kurjuse ja ebaõigluse keskel ise headuse ja õigluse tegija olla. (Kaldur 2016:8)

Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle! (1Kr 1:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinus on kaks olemust, üks toetab sind, teine paneb vastu. Sa pead ise otsustama kummale poole hoiad. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand, anna meile hägune pilk ebaolulise jaoks ning selge pilk kõikide Sinu tõ-dede nägemiseks. Søren Kierkegaard

PAULUS ÕPETAB MEID USUELLU TÕSISELT SUHTUMA

Kolmapäev – 20. veebruar

Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! 1Kr 9:24

Usklik on nagu sportlane jooksurajal, kelle kõik võimed on rakendatud ainsa suure eesmärgi teenistusse. Tõelise uskliku ja nimekristlase vahel on sama suur erinevus kui võidujooksja ja jalutaja vahel. Usklik peab kandma ehtsuse märki. Ta peab oma usku tõsiselt võtma. Enamik meist tunneb usklikke, kelle puhul tekib tunne, nagu võtaksid nad usku tõepoolest nagu võidujooksu.
Meie ehtsus sõltub õigest algusest ja edasijõudmisest. Ükski ei saa olla tõeline usklik, kui ta ei ole usklikuks saanud. Siia maailma sündides ei kanna me usuelu ehtsuse märki. Apostel ütleb, et sündimise poolest oleme “viha lapsed” (Ef 2:3). Aga kui oleme usu läbi Jeesuse oma Issandaks tun-nistanud ja tema meid Püha Vaimu läbi uuesti sünnitab, siis algab tõeline usuelu. Nüüd peame kon-trollima, kas see hool ja innukus meis ikka veel elab. Mis võidujooksja see on, kes kuidagi komber-dades oma eesmärgi poole liigub? Kas võtame oma ülesannet täie tõsidusega? Vanas tõlkes ütleb apostel: “Seepärast jooksen mina nüüd …”
Kui Paulus teadis, et ta on edasijõudnute hulgas, miks siis meie ei tohiks seda teha? Kristuse kannatuse aeg on täis püha tõsidust ja see, kes vaatab Kristuse ristile, teeb oma usuelule tõelise heateo. (Tärk 2004:97)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õpi kannatama laitmist, lase öelda endale õigust ning ära hädalda, kui see sulle su haava arstimisel valu teeb. Risti Vägi 1938/2

Palvetagem: Issand, ütle, mis mu lootus kallil kaugel kodumaal? Valged riided, elukrooni saan ma Sinult sealt. Seal, kus voolab eluvesi, seal Su armukäsi kosutab mind rändajat.

USALDAJA UUS TASE

Neljapäev – 21. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osu-tanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

Sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.
See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.
Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21, 22) Tänu põhjendab kogetud abil ja kujuneb ka üleskutseks teistele: Armastage Issandat. Olge kind-lad. (Tärk 2014:59)

Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele!
Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua ja kas me pääseme? (Js 64:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnn sellele, kes tröösti ja abi vaestele jagab. Kes viletsaid armastab, neile saab osaks kurbuses ja hädas seesama hoolitsus Jumalalt. Tema tahab olla kõigile arst ja aitaja, tervendada ja rõõmustada. Matthias Jorisseni järgi

Palvetagem: Jeesus, kui suur on Su kannatlikkus, millega Sa omasid juhatad ja kannad. Kui suur on Su tarkus, millega Sa õigust mõistad. Õpeta mind olema valmis Sind teenima. Muu jätan Sinu hooleks. Johann Bengel

LÄHTUME ALATI ARMASTUSEST

Reede – 22. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

Selles psalmireas on kirjas jäägitu pühendumine. Jumala suurim käsk oma rahvale on viiendas Moosese raamatus: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand on ainus. Armasta Issandat, oma Ju-malat, kõigest oma hingest, kõigest oma südamest ja kõigest oma väest,” ja lisas: “Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” (5Ms 6:4-6)
Kuidas täitis inimene seda käsku Vana Testamendi ajal? Tolle aja inimene teadis, et Jumal ei lepi mingi väikese osaga inimesest. Teadis, et Jumalal on täiuslikum plaan. Miks muidu tõi Ta Iis-raeli välja Egiptuse orjusest ja andis talle Kaananimaa? Miks muidu juhtis Ta seda rahvast, päästis mitmel korral hädast ja näljast ning võttis endale lepingulise kohustuse? Rahva lepingupooleks jäi Jumala austus. Aga iisraellane teadis ka, et Jumal on kiivas: Ta on oma südame avanud Iisraelile ja tahab, et Iisrael samuti avaneks ja mitte kellelegi ega millelegi muule. Totaalne truudus ühele ainsa-le, see on Jumala käsk. Jumal on ainus, Teda tuleb armastada kõigest südamest, hingest ja väest. Ju-mala jagamatus tingib südame jagamatuse: üheleainsale peab kuuluma kõik. Seda ei tohi mõista nii, nagu nõuaks Jumal midagi võimatut. Jumal ei nõudnud askeetlust, ometi pidi inimese kogu süda kuuluma Jumalale.

Nagu evangelist Markus õpetab: väljastpoolt küürimisest pole kasu, mis inimest rüvetab, see tõuseb seestpoolt, südamest. Ja Jeesuse sõnul: “Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel”.”
Jumalat huvitab ainult, milline on kellegi süda, kõik muu on kõrvaline. Välise rõhutamine viib käsuvagadusse, sisemine on midagi muud. Esimestes Moosese raamatutes räägitakse jumalakartu-sest ning lepinguliste kohustuste täitmistest, truudusest ja kuulekusest. Viiendas Moosese raamatus selgub midagi uut: Jumal nõuab kogu südant – jagamatult.

Heebrealane mõtles südamega, oskas südamega suhelda, oskas pühenduda täielikult. Need oskused on tänapäeva inimesel kitsa südame tõttu justkui välja arenemata. Paulus juudina tundis Toorat hästi ja tundis ka südant, kui ta rääkis oma kirjas korintlastele: “Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma sü-dames. Ma ütlen teile kui lastele: vastutasuks avarduge teiegi!” (Piir 2017)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Armas Isa, varja oma kirikut kutsumatute, uskmatute ja sobimatute karjaste eest. Anna oma ristikogudusele selle asemel õiglased õpetajad ja hingekarjased. Anna neile Püha Vaimu ja täida neid arusaamisega Sinu Sõnast, nii et nad näitaksid meile õiget teed. Pane pöördumise sõna nende keelele, nii et magajad ärkavad. Johann Haberman

JUMAL ON ARMASTUS, PELGUPAIK JA AVITAJA KÕIKIDES ELURASKUSTES

Laupäev – 23. veebruar

Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik! Ps 18:3

Tänane kirjakoht õpetab meile, et saab olla ainult üks käitumisviis: lähtuda alati armastusest. Armastusest Jumala ja teise inimese vastu, keda tunneme ja tunnustame kui oma venda. Sest me saame elada Taevase Isa lastena üksnes juhul, kui tunnistame, et teised, kõik teised on meie vennad.
Saagem lõpuks vabaks sellest meie ühiskonnas nii levinud kuvandist, et Jumal on kohtumõist-ja, kättemaksja, kes on maailma valu suhtes tundetu ja ükskõikne. Jumal ei saa kunagi olema inime-se jaoks ähvardus, Ta on armastus, pelgupaik ja avitaja kõikides eluraskustes. (Stefanus 2015)

“Ma tahan loota tema peale.” Ja taas: “Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal on mulle andnud!” (Hb 2:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida sügavam on armastus, seda tugevamaks see muutub; mida enam kasvab tarkus, seda enam sarnaneb see armastusega. Maurice Maeterlinck

Palvetagem: Jeesus vaimusilmad avas, pimedusest päästis mind, armu armu peale valas – Jeesus Päästja, tunnen Sind. Kallis Jeesus õpeta, et Sind kiidan tänuga. Elvi Vares

Kasutatud allikad

• Kaldur, Peeter 2016. Jumalakartus on tarkuse algus. – Eesti Kirik, 20.01.2016
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Tn 9:7-20 – Kuidas ma palvetan? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Piir, Miina 2017. Nädala mõte. 22.05.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/190-nädala-mõte-22-05-2017.html
• Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. [Postill] Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
• Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
• Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2015. Jutlus: Kadunud poja pühapäev. EAÕK koduleht: http://www.eoc.ee/nadala-jutlus/kadunud-poja-puhapaev-3/
• Soom, Kaido 2011. Teenimatu arm. – Eesti Kirik, 16.02.2011
• Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn:Allikas
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.
Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 123


IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

LOODUSJÕUDUDE ISSAND
6 nädal: 3. – 9. veebruar 2019

  1. pühapäev pärast ilmumispüha

Oleme harjunud, et inimene võib oma hingehädas pöörduda Jumala poole ja saada Temalt abi. Tänane pühapäev kõneleb aga sellest, et loodusjõudki alluvad Jeesusele. Kuigi oleme kuulnud, et inimene on looduse kroon, peame siiski sageli kogema oma jõuetust looduse ees.
Inimene võib palju siin maailmas saavutada, kuid sageli on küsimus selles, millise hinnaga me sihile jõuame. Looduse arvel rikastudes on nii mõneski kohas elukeskkond muudetud halvemaks ja kliima soojenemine annab meilgi end tunda.
Kui mõned kümned aastad tagasi olid suved soojad ja talved külmad, siis nüüd võime näha, kuidas kõik on muutunud. Ning kuigi meie laiuskraadidel on loodusõnnetuste tõenäosus väike, kas-vab see kliima soojenedes üha. Inimene peab mõistma oma vastutust looduse ees ja kiriku üks üles-anne on ka keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimine. Hetkes elamine toob kaasa negatiivseid tagajärgi tulevikus.
Jumal on halastaja ja kui kogeme oma tegude tagajärgi elus, võime pöörduda Jeesuse poole ning paluda abi. Pühakiri näitab, kuidas Jeesus aitas inimesi, kui nad olid hädas loodusjõududega. Võime palvetada, kui seisame vastamisi loodusjõududega ja tunneme, et jääme neile alla. Vanadele kirikutele tänutäheks annetatud esemed näitavad, et Jumal kuuleb palveid. Nii võime meiegi Teda kõiges usaldada ja see kannab ning päästab. (Soom 2017:8)

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Egiptusest tulles oli Iisraeli rahvas läinud läbi nii Kõrkjamere, kui ka Jordani jõe. See on jul-gustuseks Tema rahvale, aga hoiatuseks vastastele. Hoiatus, et Jumala vastu ei maksa mässata on endiselt põhjendatud. Kirjas heebrealastele hoiatakse meid, et “vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Pigem julgustagem üks-teist iga päev, niikaua kui veel öeldakse “täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!” (Hb 3:12,13)
See tuletab meelde, et me ei peaks ainult mõtlema oma päästele, vaid hoiatama ja julgustama ka teisi püsima Kristuses. Me vajame üksteise tuge, teel taevase eesmärgi poole. Mitte asjata pole Jumal loonud kogudust. Üksinda usuteel kaugele ei jõua. (PKK: Ps 63:1-66:20)

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, kelle sõna kuulevad tuul ja meri, me palume Sind: kinnita meid selle maailma tuultes ja tormides, et meie kartlik süda leiaks lohutust ja meie nõder usk saaks Sinu armu läbi tugevaks. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.


LOOTUSETUST MEIE PROGRAMMIS POLE
Pühapäev – 3. veebruar
Jeesus ütles jüngritele: “Miks te olete nõnda arad, te nõdrausulised?” Siis ta tõusis püsti, sõitles tuuli ja järve ning järv jäi täiesti vaikseks. Mt 8:26

Me lepime selle looga nagu ta on. Kuid ühtlasi juhime rohkem tähelepanu sellele, et see ei juhtunud ainult ükskord Galilea vetel, kui Jeesus tormi vaigistas. Neid on lõpmata palju, kelle hin-gerahu Ta on taastanud. Kui me tunnema, et paat kõigub ägedas mere lainetuses ja oht on meil sil-made ees, siis tuleb Jeesus, kes magab, meie juures.
Enamus meist õnneks ei ole täiesti ilma Jeesuseta. Lapsepõlves, kui mitte alati oma perekon-nas, siis teiste kaudu me kuulsime Temast, Tema headusest ja võimust. Ja olgu paljude jõulud nii ilmalikud kui tahes, midagi Jeesusest jääb siiski meie jõuludesse, kui Ta magab meie hinge põhjas. Sagedasti me ei hooligi, et Ta oleks ärkvel. Magav Jeesus on meile mugavam.
Kuid hädaohus ärata Kristus oma hinges ja tunne, nüüd teie olete kahekesi. Tea, et koos Jee-susega sa leiad nõu, mis vaigistab ka merelained. Kui aga su paat vajuma hakkab, siis tea, et Tema tuleb sinuga kaasa ja ütleb su hingele: “Ei sa merre ära upu. Ma olen ahastuse päevadelgi sinu juu-res ja tahan sind viia äraarvamata rõõmu sisse, kus sa tagantjärele igaviku vaatepunktist leiad, et see paratamatu paadi vajumine oli sinu õnnis pääs.” (Pello 1972:83jj)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljude muude probleemide puhul võin minna kelle juurde tahes, võin rahulikult Kristusele selja pöörata. Võin minna nende juurde, kellel on tarkust või või-mu, vastavalt sellele, mida parasjagu vajan. Aga seal, kus on tegemist igavese tõega, igavese elu ja surmaga – kelle juurde on mul siis veel minna, kui mitte Kristuse, Jumala Püha juurde? Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve


TE OLETE SAANUD KUTSE
Esmaspäev – 4. veebruar
Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. Ps 66:5

Jumal pakub ju midagi palju rohkemat kui see, mida keegi teine meile siin maailmas pakkuda suudab. Sageli aga on just pisiasjad need, mis hoiavad meid tagasi Jumala kutset järgimast. Samas pean tunnistama, et ma ei ole kohanud ka inimest, kes kaalutletult analüüsiks teemat, kas võtta Ju-mala kutse vastu või mitte. Pigem eiratakse seda teemat või ei süüvita sellesse, nagu oleks see täi-esti teisejärguline. Arvan, et tegelikult inimesed võib-olla ei oska kuulata Jumala kutset või ei usu, et just Jumal neid kutsub. Veelgi hullem, kui inimene ei julge seda kutset vastu võtta, sest kardab. Kardab, et mingi märk jääb külge. Kardetakse kaotada nn normaalse inimese staatus oma kaaskond-laste seas. Julgen väita, et need inimesed, kes ei julge seda kutset vastu võtta, ei ole lihtsalt selleks veel valmis ja nende aeg on veel ees.
Samas on ju nii, et kui Jumala kutse on ajatu ja alatine, siis lükatakse seda kutset edasi. Mõel-dakse, et küll jõuab, ega see Jumal ju kuhugi kao. “Aega on selle kiire asjaga”, nagu on tavaks öel-da.
Siin aga ongi minu arvates asja võti. Jumala kutse on meie sees, see on nagu igatsus, mis täna võib mattuda teiste mõtete alla, kuid homme on ta jälle tugev ja pitsitab meie sees. Jumala kutse oo-tab, millal ometi meis on tarkus seda kutset kuulata ja see vastu võtta. Jumal on kannatlik ja suur oma tarkuses. Jumal kutsub väsimata ja suure armastusega, andes inimesele vaba valiku. Kas võtad selle kutse vastu või mitte, see on inimese valik ja Jumal ei pahanda, kui inimene selle kutse pide-valt tagasi lükkab. Jumal ei võta meilt aga kunagi oma kutset tagasi, see on nagu avatud armastuse värav, mis ei sulgu ja ootab sind alati koju. (Raamat 2018)

Tulge ja vaadake Issanda tegusid, kes saadab jubedused maa peale. (Ps 46:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala antud lahendused on imelised. Algul ei saa aru, aga pärast taipad, kuidas Tema on kõik korraldanud. Ta on kõik teinud hästi. Jumal ei tee vigu. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina tahad, et kõik inimesed saaksid õndsaks ja jõuaksid tõe tundmisele. Sina kutsud meid püha sõna kaudu oma riiki. Hoia meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest ning aita meid, et võtaksime ilma kahtlemata ja tõrkumata Sinu kutse vastu, ela-ksime Sinu sõna järgi ning pääseksime taevasesse pidulauda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.


TÄNAGU TEDA VANGIMAALT PÄÄSENUD
Teisipäev – 5. veebruar
Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest. Ps 107:1,2

Igal inimesele meenutatakse, et tal on põhjus tänamiseks. Ja peale tänu võib inimene vaevalt midagi Jumalale anda. And, mida altarile tuuakse, on Jumalalt saadud, leib, mida vaestele antakse, on ka Jumala and, karikatäis külma vettki on võetud loodusest, aga tänu tõuseb sinu oma südamest. Toogem siis Jumalale ülistusande! (Hb 13:15)
Nii nagu üleskutse on üldine, nii on ka esialgu tänu ja selle põhjus üldine. Meid kutsutakse Ju-malat tänama sest Tema on hea. Elame universumis, mida juhib hea Jumal. Vastasel korral oleksi-me põrgus. Peaksime Jumalale tänulikud olema ka tema helduse eest. Tema heldus kestab igavesti. Sellel ei ole algust ega lõppu. Jumal on armastus ja armastusele on omane, et ta tahab midagi anda.
Kellele maksis Jumal lunastushinna? Võimalik, et siin mõeldakse Babüloonia vangist tulnuile. Peaaegu sama mõte esineb ka Jesaja 49:12 ja 62:12. Vangimaalt tagasipöördunutel oli eriline põhjus Jumala tänamiseks. Jumal oli neid lunastanud. See on sümbol suurest kogunemisest Jumala riiki (Mt 8:11).
Jumal ainult ei lunasta meid, vaid ka kogub kokku. Ja ta teeb seda Jeesuse Kristuse kaudu. Tä-nage teda selle eest! (Tärk 2014:490j)

Juudit ütles: Hakake mängima minu Jumalale trummidega,laulge Issandale simblitega! Lisa-ge kiituslaul temale,ülistage ja hüüdke appi tema nime! (Ju 16:2) Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest. (Ps 106:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene ei mõista Jumala saladusi, vaid austab neid. Wil-helm von Humboldt

Palvetagem: Minu elu on silmapilk, tund, mis möödub. Mu elu on hetk, millesse mul pole voli jääda. Sina tead, mu Jumal, et Sinu armastamiseks siin maa peal on mul ainult tänane hetk. Therese Lisieux


PALJUD PILGUD ON PALVES ÜLES PÖÖRATUD.
Kolmapäev – 6. veebruar
Kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eest-palvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest. 2Kr 1:11

Paulus palus, et korintlased tema eest palvetaksid. Et Jumal annaks talle abi ka teistes problee-mides. Ja kui Jumal sellistele palvetele vastab, siis on tulemuseks see, et kristlase usaldus Jumala vastu kasvab. Siis omandab tema kiitus ja ülistuski hoopis uue sügavuse. See ei tõuse enam juhus-likest tunde puhangutest, vaid teadmisest, et Jumal on tõesti vägev aitaja.
Me vajame eriti palju palveid neil aegadel, kui meie elu on kerge. Kerge elu on nimelt hea vaimulik unerohi. Kas ei võigi seegi olla üheks oluliseks põhjuseks, miks peavad kristlased minema ka läbi raskuste. (PKK: 2Kr 1:1-11)

Ma kutsun teid üles, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi võit-lema koos minuga palvetes Jumala poole minu eest. (Rm 15:30) Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks. (2Kr 4:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar

Palvetagem: Tee mind vahvaks võitlemises, et ei rist ega hirm, ei kiusatus ega ahastus mind Sinu sõnast ega õndsakstegevast usust ära ei pööraks. Vaid anna kindlat meelt, et ma Sind truult igal ajal teeniksin, Sind kardaksin ja armastaksin ja Sinu nime julgelt maailma ees tunnistaksin. ULR palveraamatust


JUMAL RIIKI EI SAA KAHJUSTADA MAISED JÕUD.
Neljapäev – 7. veebruar
Ülevam kui paljude vete kohin, ülevam kui mere lained on Issand ülal kõrgel. Ps 93:4

Mässavad veed tähendavad üldiselt kaosejõude, mis Jumal taltsutas juba maailma luues või ka rahvaid, kes otsekui mässavad ja vahutavad.
Meilgi räägitakse näiteks mitmesugustest poliitilistest või õpetuslikest vooludest. Need võivad olla suured ning tunduda ülevad ja võimsadki. Aga miski loodu pole võrreldav Loojaga, kes valit-seb kõige üle.
Ka inimese elu üle võivad käia mitmesugused lained, aga Issanda kaitse alla võib jääda jul-gesti igas olukorras. (PKK: Ps 93-96)

Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid. Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma rae-vus ta teeb neile hirmu (Ps 2:4,5). Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päe-val (Ps 110:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuda tähendab tunda ja usaldada Jumalat. See tähendab loobuda tegemast Temale ettekirjutusi, mida Tema võib ja suudab. Uskuda tähendab usaldada Ju-mala tõdesid rohkem, kui oma mõtteid ja kahtlusi. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Jeesus mu ainuke tugi, Sinule toetun ma. Jõuetu abi ja vägi, aitaja hädades Sa. Nõrkade ainuke lootus, vaese ja armetu vend. Viletsa viimane ootus, ära Sa jäta nüüd mind! Peeter Sink


TÄNAGU TEDA NEED, KES ON MEREHÄDAST PÄÄSENUD
Reede – 8. veebruar
Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka. Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja Issand viis nad igatsetud sadamasse. Ps 107:29,30

Inimese Looja on ka looduse Looja. Mõlemad alluvad tema tahtele. Siis, kui Jumalal on kül-laldane põhjus inimese palve kuulmiseks, võib tema palve peale anda tormi või vaikust. Meil on lu-ba seda võimalust kasutada. Jumal ise hoolitseb selle eest, et niisuguste palvete puhul oleks garan-teeritud üldine heaolu.
Mitte kõik meremehed ei hukku õnnetuses. Leidub neidki, kes tulevad surmaväljalt tagasi ko-ju ja alustavad hukkunud laeva asemel uue ehitamist. Aga need tänagu Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele (Ps 107:31)
Õnnetusest pääsemist ei tohi võtta kergelt. Ärgu keegi arvaku, et tema pääses “õnneliku ju-huse” tõttu. Igaüks, kes raskest olukorrast on välja tulnud, tänagu ise abi eest ja kutsugu ka teisi tänama.
Kui juba ajaliku elu õnnetusest pääsemine on nii suur sündmus, kui palju suurem on patust ja surmast pääsemine! (Tärk 2014:499j)

Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. (Mt 14:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelik on see, kes on õppinud põgenema Jumala juurde, otsima kaitset Tema tiibade all ja leidma seal pelgupaika tormi eest. Ole Hallesby

Palvetagem: Siiski öös sünges, võitlevas hinges, igatsus elule julguse loob. Lootuste kuma koitmaski juba, raugemas tuuled ja lainete hoog. Maailma Issand, tormides ustav, lainete hauast veel elule toob. Arved Pau


MEIE TÕELISED VÕIMALUSED ON JUMALAS
Laupäev – 9. veebruar
Meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab. 2Kr 1:9

Ajalikus elus võib ette tulla momente, mil oma võimeid õigesti hinnates toimid arukalt. Aga Kristuse järgimisel ei tohi keegi oma võimetele loota. Meie usuelu püsib algusest lõpuni Jumala väes. Enesele vaatamine riisub meilt jõu, sest säärasel juhul jätame kõrvale Kristuse. Oluline on loo-buda koos Paulusega enesele lootmast. Pidagem siis meeles, et usuelu aluseks pole mitte meie või-med, meeleolud, kogemused, head ega halvad teod. Vaid meie tõelised võimalused on Jumalas.
Jeesus on tulnud, “et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti” (Jh 10:10). See tähendab, et Tema on loonud meile tingimused vaimulikuks eluks. Püha Vaim soodustab usuelu pidevalt. Ära siis usu kiu-satust, mis sosistab: “Sinu olukorras ei ole võimalik usklik olla.” Võimalused on olemas. Ära vaata enesele ega oma olukorrale, vaid pööra silmad Issandale! Siis ärkab sinus uus kasvujõud. Usu eri tasandid ei sõltu niivõrd võimaluste erinevusest kuivõrd võimaluste kasutamisest. Kasuta oma või-malusi juba täna! (Tärk 2004:88jj)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala juures avanevad inimelu jumalike võimaluste vära-vad. Sest mis inimestel on võimatu, see on Jumala juures võimalik. Usu kogemus on teistsuguse tõelisuse, jumaliku tõelisuse kogemus. Joosep Tammo

Palvetagem: Nõnda eriline valgus valgustamas rahva teed. Uue päeva kirgas algus Kristuses on haarand meid. Paturammetus on kustund, maha jäänud tühjad teed. Lootus eluks ellu astund, elame vaid Jeesuses. Arved Paul


Kasutatud allikad

• Pello, Otmar 1972. Ja ööd ei ole seal … Toronto: Oma Press
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 63:1-66:20 – Õnnistustevihma rabin; Ps 93-96 – Jumal mõistab kohut!; 2Kr 1:1-11 – Ahistused ja lohutus. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Raamat, Tuuli 2018. Kutse Jumala riiki. 3. pühapäev pärast nelipüha (Mt 11:28). Kirik & Teoloogia, 08. 06.2018: http://kjt.ee/2018/06/kutse-jumala-riiki-3-puhapaev-parast-nelipuha-mt-1128/
• Soom, Kaido 2017. Loodusjõudude Issand. – Eesti Kirik, 25.01.2017
• Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn: Allikas
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2019

PÄEVA SÕNA nr. 120

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

RISTIMISE AND

3 nädal: 13. – 19. jaanuar
2019. Kristuse ristimise püha 1. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesuse ristimisega algas Tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja Ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid. Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poolehoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ristipuul ja maailma päästmisele. Igal aastavahetusel ootab meid ees 12 kuud, mille kohta me ei tea midagi. Uue aasta künnisel on hea teada, millele võime elus toetuda. Ristimine on üks selline oluline toetuspunkt. Oleme alates ristimisest Jumala lapsed ning tema kannab meie eest hoolt. Jumala lastena võime alati pöörduda palves Issanda poole ja temalt abi leida. Ristimises saa-me meiegi osa Kristuse ohvrisurma mõjust, Jumal annab meile eksimused ja patud andeks ning Pü-ha Vaimu läbi juhib meie elu parimal viisil. Kõik siin maailmas ei sõltu meist ja meie püüdlustest, vaid Jumalast. Ristimisele tulemine on inimesepoolne samm selleks, et tunnistada Jumalat oma Päästjaks. Lapse ristimise puhul astuvad selle sammu tema vanemad. Edasine sõltub juba Jumalast. Ristimises annab Jumal meile seda, mida vajame. Saame olla kõige selle hea vastuvõtjaks. (Soom 2012:8)

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

Kui Piibel kõneleb meile Jumala lasteks saamisest, siis ei räägita tegelikult kusagil sellest, et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks. Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest (heebrea keeles täpsemalt Iisraeli “poegadest”), siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast – Jaakobist ehk Iisraelist. Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult: näiteks valguse lapsed, päeva lapsed, pimeduse lapsed… Apostel Paulus, öeldes “Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,” ei vastanda last mitte täiskasvanule, vaid orjale. Ori on see, kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule, või siis püüab ta isandaga manipuleerida, et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda. Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad (Rm 8:17). Mida see tähendab, on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos (Lk 15). Seal on isal kaks poega, kes mõlemad on täismehed, aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt. Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklus-himu – ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne, edu ja sõpru otsima. Ja alles siis, kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud, tuleb talle meelde tema päritolu, tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda. Vanem poeg on hoopis teisest mastist, tema teeb korralikult isakodus tööd, aga kui noorem vend, see elunautijast õnnekütt koju tagasi jõuab ja isa ei viskagi teda tänavale, vaid korraldab hoopis suure peo, saab vanemal pojal mõõt täis: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.” Just nimelt – orjanud. Ta on püüdnud olla tubli ja teenida, higipull otsaees, isa heakskiitu ning preemiat või palgatõusu, et sõpradega pidu püsti panna. Isa peab teda pigemini kaasomanikuks ja ütleb: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” Aga poeg ei ole usaldust väärt, ta ei käitu pärija, vaid palgalisena. Jumal tahab, et me oleksime Tema täiskasvanud pojad ja tütred, Tema abilised ja kaasloojad selle maailma harimisel ja hoidmisel. (Tiitus 2011)

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina ilmutasid end oma armsa Poja ristimise hetkel ja tahad, et meiegi Teda kuulaksime. Me oleme Tema käsu ja tõotuste peale ristitud, saanud pattude andeksandmise ja uuesti sündinud Sinu lasteks. Aita meil nüüd Sinu lastena uues elus käia ning jõu-da Sinu igavesse riiki. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.


TÄHTSATE ASJADE TÕENDUS

Pühapäev – 13. jaanuar

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning Ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli Tema peale.
Mt 3:16

Tähtsate asjade tõenduseks annab Jumal vahel tunnustähti. Et Ristija Johannes suudaks osutada inimestele, kes kõigist ristitavatest inimestest oli Jumala Tall, andis Jumal Johannesele tunnustähe: Jumala Vaim pidi laskuma otsekui tuvi ja tulema Jeesuse peale. Kui Johannes nägi et see, mis oli talle ette teatatud, sündis, sai ta kindlaks sellest, kes oli Jumala Ohvritall. Me vajame kõik tunnustähti, et Jeesust meie Päästjana ära tunda. Usk vajab alust. Piibel on aga täis neid tunnustähti, mis tõendavad Jeesust Jumala läkitatud Päästjaks. Püha Vaim, kes elab Jumala sõnas, kirgastab sõna meile ning annab meile Päästja kohta usku Piibli tõendustesse. Jumal teab, et meil on raske Ta tõotustest kinni hoida. Seepärast annab Ta vahel mingi sõna kaudu erilise tunnustähe kinnituseks, et Ta veel on ustavalt meiega. Ta tahab meelsasti anda tunnustähti ka meie palvele vastuseks. Sellest on näiteks need kaks tunnustähte, mida Ta andis Gideonile. Loe Km 6:36-40! Inimestele, kes ei taha Jumala sõnasse uskuda, ei ole tunnustähed abiks. Jeesus tegi palju tunnustähti juutide nähes tõenduseks, et Ta oli Messias, aga nemad ei uskunud. Tunnustähed on kasuks vaid Jumala rahvale, kes Tema sõnasse usuvad. (Martikainen 2011:102j)

Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale. (Mk 1:10) Ent sündis, kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes. (Lk 3:21) Ja Johannes tunnistas: Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat. (Jh 1:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püha Vaim näitab meile tõelist Jeesust. See on üks arusaamatus inimese ja Jumala, inimese ja Jeesuse vahel, sest otsitakse ja tahetakse näha enda ettekujutustele vastavat Jeesust, mitte Jumala läkitatut. Albert Soosaar

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.


MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 14. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänu-ga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast? Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast? Ilmselt võib suur osa nende küsimuste üle mõtisklenutest tõdeda, et viimati palvetasin ma ikka oma mure pärast ja üleüldse pöördun Jumala poole ennekõike siis, kui mul on midagi korrast ära. See on nii inimlik. Vahel mõtlen, et kuidas suhtub Jumal inimesse, kes tuleb Tema juurde üksnes selleks, et kurta oma rasket elu ning kes unustab oma Looja siis, kui kõik hästi on. Arvan, et Issand mõistab ja an-destab. Ning meie vigadest hoolimata aitab Tema meid ja annab uue võimaluse. Patuse maailma päästmiseks saatis Ta oma Poja ristile surema, selleks et inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Juma-lal on inimese vastu andestav ja ennastohverdav armastus. See on jumalik. Kui palju kordi on Ta meid elus aidanud. Ja kui palju kordi oleme meie unustanud Teda selle eest tänada ja kiita! Vahel märkame häid asju elus ainult siis, kui mingil põhjusel peame neist loobu-ma, kui tunneme, et oleme heast ja olulisest ilma jäänud. Ja siis kurdame ning nuriseme. Kui palju on nurinat meie ümber! Kui inimesel millegi muu üle pole põhjust viriseda, siis vähemasti Eesti kliima pakub talle selleks palju võimalusi: suvel on palav ja talvel külm ning sügis ja kevad on liht-salt tüütud ja porised. Kuid igal aastaajal on oma ilu ja võlu, oma jumalik säde, mida nurisev inime-ne ei märkagi. Elu väärtused nagu tervis, perekond, töö, igapäevane leib ja rahu pole midagi iseenesest mõis-tetavat – need on Jumala kingitus meile. Looja saatis oma Poja surma meie pattude eest ning avas Tema ülestõusmise läbi surnuist meile võimaluse saada igavesse ellu. Isegi surm ei suuda meid lahutada Jumala headusest. Kui palju on Issand meie heaks teinud! Selle eest võime Teda vaid tänada, laulda Temale tänulaulu. (Soom 2007:8)

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Ki-ri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa oled kogenud Jeesuse ligiolekut, siis ole julge teisigi julgustama. Eenok Haamer

Palvetagem: Su tõotus meie käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksand-mist leiab. Õiget teed, mu Õnnistegija, Sa näita, oled abimees mu eksind hingele.


KAS OLEME LÕPUNI MÕISTNUD, MIDA JUMAL MEILT OOTAB?

Teisipäev – 15. jaanuar

Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu Tema peale, Tema toob rahvaile õiguse. Js 42:1

Apostlite tegude raamatus nimetakse Jeesust Jumala pühaks sulaseks. Evangelist Matteus ütteb, et Jeesuses läks täide, mida on räägitud siin prohvet Jesaja kaudu. Jeesus ei otsinud oma tervis-tamistega kuulsust, vaid leevendas haigete häda, tegi seda isegi hingamispäeval, kuigi see viis Teda vastu hukule. Kuid “Jumala sulane” on nagu koodsõna, mis eeldab ja kirjeldab teatud hoiakut ja tegutsemis-viisi. Kellel see olemas, kes end konkreetselt identifitseerib nõrkade ja nõututega, nende saatust jagades ja nende koormaid kandes, saab sel hetkel Kõigevägevama “sulaseks”, osutub Jumala ülesande täitjaks. Jeesus ütleb ju oma jüngreid välja saates: “Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja” (Mt 10:40). Kui etioopia kammerteener küsis Filippuselt, kelle kohta prohvet Jesaja kuulutab, kas enese või kellegi teise kohta, avas Filippus oma suu ja sellestsamast kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest. Sest Temale, kelle pärast on kõik ja kelle läbi on kõik, oli ju kohane, et Ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende päästmise Rajaja, selle, kes viib kirkusesse palju lapsi. Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda “vendadeks”. Jeesus kui Jumala sulase kõrval seisavad Tema järelkäijad ja tunnistajad läbi aegade – kuni meie endini. Ühel päeval võib juhtuda, et see tundmatu Jumala sulane kannab sinu nägu ja sinu nime ning just sulle antakse ülesanne ja tõotus: Vaata, see on mu sulane … (Paul 1995:79jj)

Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust. (Mt 12:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii jääb Püha Vaim pühade koguduse ehk kristlaskonna juurde viimse päevani, tuues meid kokku ja kasutades selleks, et kuulutada ja õpetada Jumala Sõna. Seeläbi ta pühitseb ning õnnistab, et me iga päev kasvaksime ja saaksime tugevaks usus, ja viljades, mida usk kannab. Martin Luther

Palvetagem: Armastust sa külva kogu eluga, kõige peale vaata Jeesu pilguga, ära viha kanna, kui sind keegi lööb, käsi talle anna, headus võidu toob. Elvi Vares


PÜHA VAIMU UUENDUS

Kolmapäev – 16. jaanuar

Ta päästis meid uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu.
Tt 3:5

Tänane kirjakoht ütleb, mida Püha Vaim teeb. Kui meie oleme oma osa teinud, tuleb Jumal appi ja uuendab meid Püha Vaimu läbi. Taevane uuendaja võtab ülesehitustöö enda kätte. Kas see ei rõõmusta meid? See, kes oli tegev maailma loomisel, on tegev sinu elu uuendamisel. See, kes neli-pühal uuendas 120 uskliku elu, on ka sinu uuendaja. See, kes reformatsiooni ajal suutis uuendada Euroopa allakäinud usuelu, töötab ka meie juures. See, kes möödunud suurtel ärkamisaegadel tõi uue elu surnud luudesse, suudab ka meid elustada. Ta ainus tingimus on meeleparandus meie juures. Aeg on saabunud Püha Vaimu uuenduseks. Meie vaimulik elu vajab uut puhastust ja elusta-mist. Meie ümbrus ootab meilt õiget ja püha elu. Jumal ootab meilt valmisolekut taevariigi sünd-muste tarvis. Kas laseme end uuendada? Kardan, et paljud ristiinimesed sarnanevad variseridega Jeesuse ajal, kes ei olnud võimelised enam uuendamiseks ja keda Jeesus hoiatas patu eest Püha Vai-mu vastu. Kardan, et langenud kristlus hakkab sarnanema heebrea usklikuga, kes “iseendi kahjuks löövad Jumala Poja risti ja teevad ta naeruks” (Hb 6:6). Neid ei saa enam tuua meeleparandamisele ega Püha Vaimu uuendusele. Nad sarnanevad hoonele, millele asetatakse silt: “Määratud lammutamisele.” Alustagem oma vigade alandliku tunnistamise ja Püha Vaimu uuenduse nõudmisega. (Tärk 2004:220j)

Jeesus vastas: “Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.” (Jh 3:5) Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata. (Rm 3:28) Kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu. (2Tm 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tema on meid, vaeseid inimesi, põrgu lõugade vahelt välja kiskunud, võitnud, vabastanud ja meile jälle toonud Isa helduse ning armu, meid Tema omadena oma varju ja kaitse alla võtnud, et Ta meid valitseks õiguse, tarkuse, väe, elu ja õndsusega. Martin Luther

Palvetagem: Mu peale oled halastand, ma pole seda teeninud. Su arm mind õnnistab, mu uhket meelt on otsinud. Nüüd tunnen rõõmu ja pean kalliks Sinu halastust.


ABINÕU KURJUSE VÄEST VABANEMISEKS

Neljapäev – 17. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on välja öelnud. See Johannese tunnistus on kehtinud aastasadu ja kehtib tänapäeval. Mida Ristija Johannes selle võrdlusega mõtleb? Tõlgendusi on mitmeid. Enamasti arvatakse, et Johannes võrdleb Jeesust paasatallega. Paasapühadel tapeti tall, et meenutada viimast ööd Egiptuse orjuses, kus iisraellased Jumala korraldusel samuti olid tapnud igas peres talle, selle verega võidnud oma majade uksepiidad. Sel ööl läks surmaingel läbi Egiptuse ja hukkas esmasündinud lapsed. Ainult nendest ustest, mis olid märgitud talle verega, läks ta mööda (2Ms 12:11-13). Ülekantud tähenduses on Jeesus paasatall, kelle veri kaitseb meid igavese surma eest. Ei ole küll meie rahva seas populaarne patust kui meid ahistavast nähtusest rääkida, kuid selle mahavaikimisega ka kuhugi ei jõua. Ristija Johannese eluülesandeks oli tutvustada rahvale Jeesust kui Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu. Patu all on mõeldud inimkonna kollektiivset süükoormat. Jeesus astub süütuna süüdlaste asemele, et kanda ära nende karistus. Aga Jumal jääb ka pattulangenud inimesele oma armastuses ustavaks. Ta kõrvaldab meie patu sellega, et laseb Kristusel patukaristuse meie asemel ära kanda. Apostel Johannes näitab ka ära, mida meil tuleb teha, et patt tõepoolest saaks meie pealt kõrvaldatud. Esmajärguline on patud üles tunnistada. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: “Meie ei ole patustanud”, siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis.” (1Jh 1:9-10) Ristija Johannes rõhutab, et Jumala Tall kõrvaldab kogu maailma patu. Et kogu inimsoo patt on Jeesuse ohvrisurma läbi patustajate pealt põhimõtteliselt ära võetud, sellele vihjavad ka kindlalt Jeesuse lõpusõnad ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

Jeesust Jordani ääres kohates Ristija Johannes taipas, et maailma ajaloo suur hetk on koitnud. Prohvet Jesaja ennustus Jumala sulasest, kelle peale laskis Issand tulla meie kõigi süüteod, on täide läinud (vt Js 53). Nendest Vana Testamendi ennustustest lähtuvalt Ristija Johannese prohvetisilm nägi Kolgatani. Et päästmine patu needuse alt tõepoolest jõuaks inimeseni, selleks on tarvis Jumala väge. Paulus on selle lihtsa selgusega kirja pannud: “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub …” (Rm 1:16) Johannes kui Jumalast saadetud käskjalg on teinud rõõmusõnumi kuulutamises ja ellurakendamises oma osa. Nüüd peab selle kuulutuse mõjupiirkonnas elav rahvas (meil eesti rahvas) tegema oma osa: uskuma Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, kelles on elu ja õnnistus. (Mõtsnik 2017:8)

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus polnud mingi religioosne mõtiskleja nagu Buddha, vaid Jumal, kes ristil surres lepitas maailma patu. Paljud tahavad pidada Jeesust kõrgel kõlbelisel tasemel olevaks õpetajaks, kes religioonide sarjas tõi inimestele kõige kõrgema usundi. Aga Jeesuse sõnumi ja kogu muu religioossuse vahel on sama suur erinevus kui valguse ja pimeduse, elu ja surma vahel. Urho Muroma

Palvetagem: Issand, näita ikka oma halastust. Sinu juurest otsin ma, oma hinge õnnistust. Oh mu hing sest rõõmustab, et mind Jeesus armastab!


JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Reede – 18. detsember

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda.
Ps 89:21,22

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kan-natuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale. Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud. Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed. Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks. Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele. (Tärk 2014:344j)

Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. (1Sm 16:13) Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:22) Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud! (Js 42:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

Palvetagem: Luba meil meie elu ja töö Sulle pühendada. Lase meid ausad olla kõiges asja-ajamises ja lugupidavad kaastööliste vastu ning kõiges Sinu tahtmise järel elada. Vennastekoguduse kirikulitaaniast


JUMALA VÕITUD MEES VALITSEB

Laupäev – 19. jaanuar

Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin Sinu.
Ps 2:7

Eelmises salmis öeldi, et Jumal on “seadnud oma kuninga Siionile”. Seega räägitakse siin täiesti selgelt inimesest. Siin räägib juba Jumala Võitu endast ise. Ta ütleb, et Jumal on Teda sünnitanud ja, et Ta on Jumala Poeg. Siin on muidugi tegemist tohutu imega. Jutt on inimeseks saanud Ju-malast, Issandast Jeesusest Kristusest. See kes on sündinud Jumalast, on igavene ega ole osa praegusest loodust. Loomine ja sünnitamine on kaks ise asja. Seda näeme juba ka inimeste puhul. Kui inimene sünnitab, siis sünnib jälle inimene. Kui öeldakse, et inimene loob midagi siis peetakse silmas mingit teost või mõtte konstruktsioon, aga inimene ei loo inimest. Sama moodi tohime siin mõelda, et kui jutt on Jumala Pojast, siis on Tal ka Isaga sama olemus. (PKK: Ps 2)

Et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile – nagu ka teises laulus on kirjutatud: “Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.” (Ap 13:33) Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.”? Ja veel: “Mina olen temale Isaks ja tema saab minule Pojaks!”? (Hb 1:5) Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.” (Hb 5:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui usaldame oma elu Jeesuse Kristuse kätesse, siis hakkab Tema meid juhtima ja kasutama Jumala riigi huvides. Osvald Reier

Palvetagem: Issand ütleb: Mu poeg, kui tahad tõde tunda, siis usu mind; kui tahad mu jünger olla, siis salga iseennast ära; kui tahad taevas ülendatud olla, siis alanda ennast selles maailmas; kui tahad minuga valitseda, siis kanna minuga koos risti. Thomas Kempisest


Kasutatud allikad

  • Martikainen, Juhani 2011. Issand on sinuga Väike palveraamat (I osa). Vaasa: Fram
  • Mõtsnik, Helmut 2017. Jumala Tall. – Eesti Kirik 04.01.2017
  • Paul, Toomas 1995. Kusagilt kumab valgus [Postill]. Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 2 – Jumala rõõmutu naer. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2007. Päästetute tänulaul. – Eesti Kirik 04.05.2007 • Soom, Kaido 2012. Ristimise and. – Eesti Kirik 04.01.2012
  • Tiitus, Marko 2011. Jõuluõhtu (Jh 1:12; Rm 8:14-17). Kirik & Teoloogia 22.12.2011: http://kjt.ee/2011/12/jouluohtu/ • Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. Tallinn: Allika
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava Jaanuar 2019

Tekst alla laetav pdf-na

PÄEVA SÕNUM nr. 119

IV aastakäik “Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JEESUS, MAAILMA VALGUS

2 nädal: 6. – 12. jaanuar 2019

Kristuse ilmumise püha

Kristuse ilmumise püha (ladina keeles dies epiphaniae Domini – Issanda ilmumine) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmu-mispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Lugu tähetarkade tulemisest Jeesus-lapse juurde on Matteuse evangeeliumis. Seal ei mainita ei tähetarkade arvu ega kuninglikku staatust. Ometigi levis legend, et neid mehi olevat olnud kolm ja nad olevat olnud kuningad. Sellest loost on tulnud eesti keelde Kristuse ilmumise püha rahvakeelne nimetus kolmekuningapäev. Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Just tänu sellele tähistatakse Kristuse ilmu-mispüha mitmetes riikides riigipühanagi. Jumal on saatnud oma Poja päästjaks kõigile maailma rahvastele. See on suur ja vabastav sõ-num! Kuid sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde kiriku misjoniülesannet. Kui meie ole-me saanud evangeeliumi vastu võtta tänu sellele, et keegi on Jumala Sõna meieni toonud, siis nüüd on meie ülesanne viia see sõnum edasi neile, kes seda veel kuulnud ei ole. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi. Päästja sündis iga inimlapse jaoks ja sellest võime maailmas tunnistada nii oma sõna-de kui tegudega. (Soom 2013:8)

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

Tõelisele valgusele – Maailma Valgusele järgnemine on kristlastena meie eesmärk. Inimene, kes sa oled jõudnud oma elus olukorda, kus tundub, et valgus hakkab kustuma, tee on püsti ees, ko-ridor on lõputu – hoia silmad Maailma Valgusel, siis sa ei eksi teelt! Hommikumaa targad eksisid otsemaid siis, kui täht nende teed enam ei valgustanud. Nad jõudsid kuningas Heroodese juurde, kes kuuldes Kuninga sünnist, asus tegema pimeduse tegusid. Kui täht taas rada valgustas, leidsid targad õige tee Jõululapse juurde. Nii nagu talvine pimedus möödub, mööduvad ka meie elus lõpuks need päevad, mis tunduvad pimedate ja süngetena. Tõeline Valgus – Issand Kristus, aitab meil pimedust võita. Selleks peame Teda usaldama. Olema kannatlikud, kandma oma mured palves Tema ette ja otsima abi headelt sõpradelt, tuttavatelt, pereliikmetelt, oma kristlikelt õdedelt-vendadelt. Kui jääme pimedusse ja sulgeme ennast teiste eest, ei saa meid keegi aidata. Hoidke silmad avatud ja järgnege Tähele – Maailma Valgusele, kelleks on Issand Kristus! (Viilma 2016)

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas (Jh 1:9). Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind südamest, et Petlemma sõime valgus on jää-nud meie elusid juhtima ja saatma. Kuigi jõuluküünlad on kustunud, on tolle imelise öö kirkus meie südametes eluaseme teinud. Oh Jumal, lase meil natukenegi mõista Sinu armastust hukkunud maa-ilmale, kui saatsid oma Poja meile päästeks ja taevatee näitajaks. Kiitust saagu Sulle imelise hoolit-suse eest ja au Jeesusele, me ainsale lootusele, kes jätab meie varaks rõõmu ka surmaga kohtudes. (Sander 1998:82)


TARKADE TEE RÕÕMULE

Pühapäev – 6. jaanuar

Kolmekuningapäev
Epiphanias

Tähetargad kuulasid kuninga jutu ära ning asusid teele. Ja vaata, täht, mille tõusmist nad olid näinud, käis nende eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale, kus oli laps. Mt 2:9

Nii võib sündida ka meie eluteel, kui meie jaoks on oluline see, mida me taas ja taas meie Isa palves ju palume: “Jumal, meie Taevane Isa, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” Kuidas Martin Luther seda seletades kord, kirjutas: “Jumala hea ja armuline tahe sünnib küll ka ilma meie palveta, aga me palume selles palves, et see sünniks ka meie juures.” Oleme vist palju seda palvet palunud. Ehk oleks mõistlik seda palvet senisest palju tõsisemalt võtta ja kogu südamest igatseda, et me märkaksime tähetarkade kombel Jumala juhtimist ja jõuaksime taas ja taas Kristuse-ni ka armulaua sakramendis. Kummardaksime tänulike tähetarkade kombel Tema ette ega kulutaks oma kiirelt mööduvat lühikest maist aega mõttetule, tühisele, hävitavale, meid Jumalast kaugemale kiskuvale. Jah, tähetarkade kombel tasub ka meil oma pilgud üles tõsta, oma elule õige siht seada ja min-na teele ja käia nii kaua, kuni saame kummardada Kristust – elu, rõõmu ja lootuse, armastuse ja ha-lastuse lõputut allikat. Ja sellel teel ei saa meie hing enne rahu, kui ka need, kes on meile armsad, on leidnud tee, mis jõuab Temani – on ristitud ja eluraamatus kirjas. Uskuge, kui nad taipavad, kuidas Jumala tahtes rändamine, Tema andestuse vastuvõtmine, südamepuhtus, Tema armastust kogedes hirmude kadumine meid muudavad, hakkavad nad ise igatsema seda ääretut aaret, mille leidmine paistab selgelt välja meie eludest. Sinagi võid minna tähetarkade kombel rõõmsana teele, sellele teele, millel juhatab sind Jumal ja millel rännates pole sul vaja karta. (Tammsalu 2017)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna peame enda käest küsima, kas Jumal oleks minu kätte andnud tollel jõuluööl selle sõnumi, kas ma oleksin valmis olnud – ja kas ma olen valmis ka täna – seda sõnumit edasi viima? Kas ma tunne vastutust selle eest, et minu käes on sõnum Päästjast ja Lunastajast Jeesusest Kristusest? Joel Luhamets

Palvetagem: Jumal, meie taevane Isa, Sinu täht juhatas Hommikumaa targad sõime juurde ja Sa ilmutasid neile oma Poega. Juhi ka meid, nii et me usus Tema kui oma Issanda ära tunneme ja seeläbi viimaks Sinu kirkust näeme. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Si-nuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.


ANNA AU JUMALALE

Esmaspäev – 7. jaanuar

Sinul, Issand, on suurus ja vägevus, ilu ja hiilgus ja au, kõik, mis on taevas ja maa peal. 1Aj 29:11

Meil tuleb meelespidada, et keegi ei või võtta endale midagi, mida Jumal pole talle andnud. See tähendab, meil pole võimalik annetada Jumalale midagi, mis tegelikult juba Temale ei kuuluks. Järelikult kui annetame midagi Jumala riigi tööks või kaasinimeste abistamiseks, siis me kasutame mitte oma vaid Jumala varandust. Jumal võib teha suureks ja tugevaks, aga ilma Jumala loata ei saa keegi suureks. Kõik on lõppude lõpuks Jumala and. (PKK: 1Aj 28:4-29:30)

Ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! (Mt 6:13) Aga ajastute Kuningale, surematule, nähtamatule, ainsale Jumalale olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti! (1Tm 1:17) Langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti, ja heitsid oma pärjad trooni ette. (Ilm 4:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui elav Jumal tegutseb, siis ei sünni mitte imelised ja auli-sed, vaid ka enneolematud asjad. Albert Soosaar

Palvetagem: Jumal, me kõik tahame Sind ülistada, et võime elada ning et Sa toidad meid maa viljadega. Õnnista meid, et ka meie oma südames vilja kannaksime – armastust, usku ja tänulikkust. Jörg Zink


HETK ENNE PÄISETÕUSU

Teisipäev – 8. jaanuar

Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab su kohal. Js 60:1

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel. Poeetilise prohveti suu läbi kõlab Jumala kannatlikkuse paradoks: “Mina, Issand, tõttan sellega määratud ajal” (Js 60:22). Tõttab… Määratud ajal. Tuleb kiiresti, ega viivita tulles, aga siiski mitte enne, kui on õige aeg.

Jesaja loob pinge praeguse olukorra ja tuleviku vahel. See on positiivne pinge, mis ei lase manduda. Laastatud Jeruusalemm on võrdpilt kogu jumalarahvale, ka kogu kirikule ja samas igale kristlasele eraldi. Jeesus nimetab oma järgijaid maailma valguseks. “Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele,” ütleb ta, “et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas” (Mt 5:14-16).

Kui prohvet ennustab: “Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub,” (Js 60:5), siis kõik see kiirgab päevatõusu sõnumitoojana juba käesolevasse hetke, pannes juba nüüd südame põksuma ja avarduma, olgu meie ümber ja teinekord ka meie sees kuitahes suur pimedus või rusu-hunnik. Nähes kedagi, kes usub lammutatu taastamisse ja tegutseb selle nimel, innustab see teisigi tegutsema ja uskuma. Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Jumala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)

Ärka, ärka, ehi ennast oma jõuga, Siion! Pane selga oma ilusad riided, Jeruusalemm, püha linn! (Js 52:1) Meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. (Lk 1:78) Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me oleme hämarusega harjunud, teeb äkiline valgus valu. Me sulgeme tahtmatult silmad. Jeesusega kohtumine oli paljudele traumeeriv. Nad nägid üht-äkki oma ümbrust ja iseennast, ning see kohutas. Aga need, kes hetke vastu pidasid, kogesid valgus-tust. Nad tundsid, et on otsekui unest ärganud, et näevad maailma hommikuvalguses. Toomas Paul

Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tar-vitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer


ARMU SALADUS

Kolmapäev – 9. jaanuar

Paganadki on tõotuse kaaspärijad ja sama ihu liikmed ja kaasosalised Kristuses Jeesuses evangeeliumi kaudu. Ef 3:6

Paulus kirjutas juba Efesose kirja teises peatükis, kuidas suhtusid juudid mittejuutidesse, ning uskmatute rahvaste tegelikust vahekorrast Jumala rahvaga. “Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti üm-berlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,- teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vahe-seina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu” (Ef 2:11-14). Paulus ise oli olnud uhke variser ning jaganud juutide üldist põlgust muulaste vastu. Pauluse pöördumine tähendas täielikku muutust tema mõtteviisis. Pöördumise tagajärjel nägi ta enda poolt varem taga kiusatud Jeesust Kristusena, Jumala Pojana, ainsa Päästjana. Samas kriitilises kogemu-ses muutus täielikult ka kogu tema suhtumine mittejuutidesse. Ilmutuse tulemusel hakkas ta näge-ma, et juudid ja mittejuudid võivad nüüd seista koos Jumala rahva hulgas. Nad on kaaspärijad, nad jagavad Jumala taevaste rikkuste pärandit (Ef 1:11-14; Gl 3:29;4:7). Nad on sama ihu liikmed.

Rahvad on ka tõotuse kaaspärijad – nad jagavad juutidega võrdsetel alustel tõotust elust ja päästest (vrd 2Tm 1:1), kuigi olid enne “võõrad tõotuselepingule” (Ef 2:12). Kõiki neid eesõigusi võivad nad jagada koos juutidega, kuna nagu juudidki võivad nad nüüd leida oma elu Kristuses Jee-suses evangeeliumi kaudu. Evangeelium, kuulutatuna ja usu läbi vastu võetuna, on inimlikult öeldes mõjuv abinõu, mille läbi inimesed saavad hakata elama Kristuses. Seepärast on evangeelium ka abinõu, ja ainus abinõu, sügavaks vaimulikuks ühenduseks inimeste vahel, ükskõik kui erinev oleks nende rassiline, kultuu-riline ja poliitiline taust. (Foulkes 2003:92j)

Ja Jesaja ütleb taas: “Iisai juur tuleb ja see, kes hakkab valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!” (Rm 15:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline au ja pühalik rõõm valitsevad siis, kui inimene kii-dab ennast Sinus ja mitte iseeneses, kui ta rõõmustab Sinus ja mitte oma vooruses; Sinu kui Looja pärast igast olendist ühetaoliselt rõõmu tunneb. Olgu siis kiidetud Sinu nimi, mitte aga minu oma! Olgu ülistatud Sinu teod ja mitte minu omad! Thomas Kempisest

Palvetagem: Püha Jumal, Sina tulid maailma kogu inimkonna pärast – kõikide jaoks, keda oled oma palge järgi valmistanud. Sinu armu sügavust ja laiust aimame pisut nende hetkedel, mil julgeme olla viletsad ja kadunud, et Sinu arm elustaks meid elukrooni vastuvõtmisel. Viimaks pa-lume, aita olla Su kaastöölisteks jõulusõnumi südameteni kandmisel, et taevane peolaud võiks vii-mase kohani täituda. (Sander 1998:83)


ERILINE ÜLESANNE: JUMALA HEADUSE ÜLISTUS

Neljapäev – 10. jaanuar

Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud! Halleluuja! Ps 117:1

Keegi Issanda sulane nimetab kolm ülesannet, mida Jumala tänamine täidab. See aitab ületada depressioonitunnet, muret ja kriitikavaimu. Iga inimene elab aeg-ajalt üle momente, millal naeratus näib rumalusena. Keegi ei tea, kust need tunnid tulevad. Kord võib selle põhjuseks olla eluraskus, teinekord vilets tervis. Aga selle põh-juseks võib olla ka halb südametunnistus. Parim abinõu selliste meeleolude vastu on pöördumine Jumala poole. Palve ja tänu teeb rohkem meie rahuks ja rõõmuks kui midagi muud. Jumala tänamine aitab meid võidelda murede vastu. Mured võivad inimeselt võtta elujulguse ja töörõõmu. Inimene, kes satub kord murede mõju alla, võib igast tühisest asjast leida muretsemise põhjuse. Pole halb, kui murede tunnil meenutad Jumala heategusid ja laulad: “Kiida nüüd Issandat mu süda!” Jumala tänamine aitab meid võita endas teiste pahatahtliku arvustuse. Kerge on sattuda mee-leollu, mida Piibel nimetab kohtumõistjaks meeleks. Need, kes kord on sattunud niisugusesse meel-susesse, leiavad kerge vaevaga inimesi, keda võib süüdistada, kusjuures nad jätavad märkamata need, keda oleks vaja tänada. Varsti ei suuda need inimesed enam Jumalatki tänada. Need inimesed, kes ei unusta Jumala heategemisi, oskavad näha ka inimeste heategemisi. Jumala ülistamine ei ole niisugune vaimulik tegu, mida võime kasutada ainult hea meeleolu juures. Teda tuleb kiita igal ajal. Ükski rahvas ega ükski inimene ärgu jätku ennast ilma sellest õn-nest! (Tärk 2014:556j)

Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks. (Ap 13:48) Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad! (Rm 15:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa hakkad Jumalat kiitma? Kas alles siis kui teised ka Teda ülistavad? Kas sa ise ei märka, mida Ta on sulle teinud ja teeb päevast päeva? Palu, et Ta su silmad avaks. Eenok Haamer

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve


PALVE TAEVASE KUNINGA PÄRAST

Reede – 11. jaanuar

Teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku Teda! Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ps 72:11,12

Taaveti silme ees oli Valitseja, kellele allusid maailma rahvad, ja kes siiski ei unustanud kan-natajaid. Ta nägi üksiku väikese inimese muret ja aitas hädalisi ja viletsaid. Selles ongi Ta valitsuse saladused. Kuningal on võim, sest Ta hoolitseb viletsate eest ja Tal on halastaja süda. Maailmas on nii-palju kannatajaid, et see, kes võidab nende südamed, võidab maailma. Teised valitsejad, nagu Napo-leon ja Aleksander Suur, ehitasid oma riigid vägivallale, Tema aga ehitas selle armastusele. Võimule ja vägivallale ehitamine on nagu jäämägedele ehitamine. See sulab, ja mis sellele ehitatud, see kaob. Aga ehitamine armastusele, headusele ja õiglusele, see on ehitamine kaljule, mis püsima jääb. (Tärk 2014:241)

Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu. (Ps 22:30) Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilma-maa kuningad toovad sinna oma hiilguse. (Ilm 21:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas terve meie elu ei peaks olema alandlik kummardami-ne? Alandlik kummardamine selle Jumala ette, kelle käes on meile anda ja meilt võtta, aga kelle käes on meile ka ilmutada taevalikke saladusi ja kelle käes on ka ust kinni panna, et inimene sellest midagi ei mõista ega näe. Harri Haamer

Palvetagem: Issand, mul pole selles ilmas teha muud kui otsida ja teenida Sind, mul pole oma südame ja selle kiindumustega teha muud kui igatseda Sinu järele, mul pole oma keele ja sulega te-ha muud kui kõnelda Sinuga ja kuulutada Sinu hiilgust ja tahet. Richard Baxter


JUMALA VALGUS TULEB

Laupäev – 12. jaanuar

Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust. Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. Js 60:2,3

Pimeduse põhjus ei ole mitte meiepoolne Jumala salgamine, vaid karm tõsiasi – taevas on kinni. Jumal on maailmale selja pööranud. Just see on põhjus, miks maailm enam Jumalat ei tunne. Ükski uskmatu ja pöörane ei saa öelda: “Meie pöörame Jumalale selja ja Jumal ei saa meie elu enam segada.” ei, olukord on vastupidine. Paulus on seda Rooma kirja esimeses kahes peatükis põhjali-kult kirjeldanud: paganad on patustanud, juudid on patustanud. Kõik on Jumala aust ilma. “Aga nad tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu” (Js 63:10). Mõned teevad sellest järeldused, et Jumalat ei ole. Jumal on, aga Ta on meie vastu. Meie suhted on rikutud. Nad ei ole lõppenud, aga me oleme Temast täielikult võõrdunud. “Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid” (Rm 1:24). Paljud inimesed igatsevad kõigest hoolimata Jumala järele. Nad otsivad Teda, püüavad Teda lepitada, kurnavad ennast paganlike kultustega ja harjutustega. Nad ehitavad mitmesuguseid teo-loogilisi konstruktsioone, aga ei näe ikkagi Jumalat.

Kõigest sellest hoolimata koidab korraga. “Taevad on lõhki käristatud” (Js 64:1) ja Jumal alla tulnud. Meid kutsutakse toimuvat vaatama. “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Mt 6:33) Pööre on toimunud. Pimedus taandub ja Iisraeli kohal näha-kse Jumala auhiilgust. Siioni mäe kohal on eriline valgus. Mitte see, et me üht ja teist Jumalast tea-me, ei tee meist kogudust, vaid see, et Ta ise ilmutab ennast meile. Ta kohtub meiega ja meie Tema-ga. Ta on siin! Sellele, kes kohtub Jeesusega, avanevad taevad. “Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest” (2Kr 4:6). Issand on Püha Vaimu läbi siin, Tema läbi on meil ligipääs heldele ja armastavale Jumalale. Ta ütleb sulle täna: “Kes on näinud mind, see on näinud Isa” (Jh 14:9). (Tammo 2000:56j)

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18) Valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu rahvale Iisraelile. (Lk 2:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kadumata väärtuste eest võideldes ja igaviku tõdesid otsides vajad sa tingimata jumalikku jõudu. Seda ei või sa iseenese sisemisest inimesest välja meelitada ei tahtetreeningu ega iseloomu uljuse kaudu. Seda ei või sulle anda ka ükski surelikest, kuigi ta sõ-nad oleksid kuldaväärt ja tema eeskuju võrratu. Seda võid sa saada ainult ühenduses elava Issanda-ga. Harri Haamer

Palvetagem: Sina olid minuga, aga mina ei olnud Sinuga. Sina kutsusid mind ja hüüdsid mind ja said mu kurbusest jagu. Sa hiilgasid ja särasid ja Sa päästsid mu pimedusest. Augustinus


Kasutatud allikad

Tekst pdf-na:

https://nommerahu.ee/wp-content/uploads/2019/01/6.-Päeva-Sõnum-2-nädal-20198880.pdf

PÄEVA SÕNUM nr. 118

I/IV aastakäik II
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:1
0

PÜHA PEREKOND

Jõuluaja 1. pühapäev

52/1 nädal: 30. detsember 2018 – 5. jaanuar 2019

Jõuluaja 1. pühapäev

Jõuluaja esimesel pühapäeval mõeldakse Pühale Perekonnale: Maarjale, Joosepile ja Jeesuse-le. Inimeseks saades võttis Jeesus enda peale ka selle koorma, mida võiksime nimetada esivanemate päranduseks. Või õigemini: sündides Maarja pojana ning olles Joosepi poolt täiesti omaks tunnista-tud kasupoeg, sai ta päranduseks ka nende esivanemad. Päranduseks, mis ei erinenud karvavõrdki sellest koormast, mille Ta võttis enda peale ennast Jordanis ristida lastes – “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!” (Jh 1:29) või siis, kui Ta kandis “ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika” (Jh 19:17).

Jeesus sündis ajalukku – kogu inimkonna ajalukku, patu, sõnakuulmatuse ja surma ajalukku, võttes selle enda peale. Enda kanda. Ta sündis perekonda: kogu inimkonna perekonda – selleks, et inimkonnast võiks saada Tema perekond ning Ta võiks oma perekonna päästa orjapõlvest.

Jumala Poeg sai Inimese Pojaks, et meie võiksime Temas saada Jumala poegadeks ja tütar-deks. Ta tuli ja sündis inimperre, et inimkonnast võiks saada Jumala perekond. Ta tuli väljastpoolt ja sündis ajalukku, et näidata: see on Jumala ajalugu. Jumala lugu meie, inimestega. Lunastuse ja pääste lugu – ning meie oleme selle osalised, sest me oleme Tema perekond. Püha Perekond, sest Tema on püha. Jumal tahab, et kõik oleksid Tema lapsed. (Auksmann 2015) Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia. (Tärk 2014:516j)

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.


IGAL LAPSEL ON MAAILMAS OMA OSA

Pühapäev – 30. detsember

Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: “Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse.” Lk 2:33,34 Millest see tuleb, et suhtumine Kristusesse ja ristiusku üldse on nii vaenulik? Sellele küsimu-sele vastatakse nõnda: ristiusk kõneleb patust ja süüst, jutustab Jeesuse kannatamisest ja surmast – ning kõik see olevat kahjulik ning koguni ohtlik inimese vaimsele tervisele. Sellepärast ei tule sel-lest mitte kõneleda.

Nüüd aga on tegelikult siiski olukord nõnda, et meie võime küll silmi sulgeda tõsiasjade ees, kuid me ei saa olematuks teha elu reaalsust. Patt, süü, kannatus ja surm – kõik need on tõsiasjad mille all kannatab kogu inimkond.

Ja see on mille vastu jõulukuulutus võitleb. Meie ei saa ega tohi olla pimedad maailma tege-liku olukorra nägemisele ja hindamisele. Jõulud kuulutavad valgust pimeduses, rõõmu muredes ja kannatustes ning rahu rahutuses ja surmavõitluses.

See kuulutus on määratud kõigile nii noortele kui ka vanadele, valgetele ja värvilistele, mees-tele ja naistele, igale inimesele, kes igatseb õnne, rõõmu ja rahu järgi.

Nii me vahest mõistame ka kui suure tähtsusega on see, et jõulusündmus on perekonnasünd-mus. Just perekonna, just kodus elame isiklikult läbi oma mured ja rõõmud. Sellesse meie isiklikku ellu tulebki jõulukuulutus, et heita uut valgust meie elule ja elu mõttele meie suhetele teiste inimeste ja Jumalaga. (Koolmeister 1980:33j) Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõk-suks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele. (Js 8:14) Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks. (Mt 21:44) Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga “kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”. (1Pt 2:7) Mispärast? Sellepärast, et nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi. (Rm 9:32) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie suhtumine peab kajastama Kristuse suhtumist. Kui nad on vaenulikud, vastame neile leebusega. Kui nad vihaselt süüdistavad meid milleski, vastame rahulike sõnadega. Kui nad meile halba teevad, siis me palvetame nende eest. Vägivallale ja eksi-mustele saab vastata väga rahulikult ja leebelt. Ignatius Antiookiast Palvetagem: Issand, tule ja õnnista meid, ümbritse meid Sinu rahuga. Laota oma õnnistavad käed meie üle. Las Sinu vägi puudutada meid. Sa oled meid asetanud maailma kannatustesse tunnistama Sinu armastusest. Aita meid pigem head teha kui puhata, kuni Sinu valgusesse jõuame. Peter Strauch * * *

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Esmaspäev – 31. detsember

Vana-aasta

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

Vana-aastaõhtu on ka üks neist tähtpäevadest, millel puudub kiriklik evangeelne Kristuse-kes-kne sõnum, mis oleks seotud otseselt Jeesuse elu või tegevusega. Kuna tegemist on aasta viimase päevaga, omab selle päeva sõnum pisut igavikulist mõõdet ja kirjakohtade teemad kõnelevad ajast ja igavikust.

“Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad!”, laulab kuningas Taavet oma 31. laulus. Kuidas aga ise käitume? Kas nii, nagu oleks mina aja peremees ja kogu elu – päevad, aastad ja dekaadid on minu enda käes laiali loopida. Või on minu aeg tegelikult Jumala käes, kes ulatab mulle kogu minu jaoks tallele pandud ajatagavara päev-päeva kaupa. Kas tean, millal annab Ta mulle üle viimase klotsi – viimase aasta, viimase päeva, viimase tunni või minuti?

Kui hakkan mõistma iga mulle kingitud hetke ainukordsust, suurust ja väärtust, siis kas ei teki soovi hinnata ümber kogu oma senist elu ja “klotside laialipildumist”? Seda suurema hoole ja ar-mastusega võtan vastu ka iga järgmise ajahetke kui viimase ja väärtuslikuima. Mida hakkan selle viimasega peale?

Aega saab viita, aega saab veeta, aega saab pillata, aega saab surnuks lüüa. Aega saab ka ka-sutada, käsutada, kulutada, isegi kokku hoida. Aega ei saa aga tagavaraks tallele panna. Ainus, kel-lel on ajatagavara on Jumal. Hetkel, mil ajast saab minu elu, saab seda aega vaid kasutada. Kuidas kasutan?

Vana Testamendi autor Koguja kirjutab: “Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
 enne kui tu-levad kurjad päevad 
ja jõuavad kätte need aastad,
 mille kohta sa ütled: 
Need ei meeldi mulle! Sest inimene läheb oma igavese koja poole
ja tänaval käivad leinajad ringi, sest põrm saab jälle mulda,
nõnda kui ta on olnud, 
ja vaim läheb Jumala juurde,
kes tema on andnud.” (Kg 12:1,5,7) Püsides usus Igaviku Jumalasse ei ole niivõrd oluline see, mida toob meile ajalikus elus hom-ne päev või uus aasta, kuivõrd see, kuidas seda uut ajaühikut kasutame. (Viilma 2013) Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesi on mitmesuguseid: häid, pisut vähem häid või hoo-piski halbu, aga neid kõiki otsib Jumal. Oluline ja rõhutamist väärt on tõsiasi, et iga inimene peab leidma Jeesuse Kristuse. Kui ta on Kristuse leidnud, on probleem lahendatud. Paul Himma Palvetagem: Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Sinu aastad ei lõpe ja Sinu arm on igal päeval uus. Lase oma Vaimu valgusel uuendada meie elu, elusta meie süda ja anna valgust meie meeltele, et me võiksime astuda uude aastasse rõõmsa kuulekuse ja kindla usuga. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.


JEESUSE NIMEL

Teisipäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

Tänase päeva pühakirjasalm aitab meile meelde tuletada, et meie elu ja ka igavene pääsemine on Jeesuse nimes. Jumala Vaimu toel saame uskuda Jeesuse nimesse ja tunnistada oma usku Jeesu-sesse.

Olen pannud tähele, kui kaua võtab inimestel aega saada avalikult oma usu tunnistajateks nõn-da, et julgetakse välja üleda Jumala nimi, veel harvemini tunnistada selgelt ja üheselt usku Jeesu-sesse. Mõni kirikuga seotud inimene võib pidada ära pika kõne ja rääkida õigeid ja ilusaid asju, kuid sa ei kuule kordagi tema suust mainitavat Jumala nime.

Ometi kirjutab evangelist Johannes üsna oma evangeeliumi alguses: “Aga kõigile, kes tema [Jeesuse] vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse” (Jh 1:12) ning oma evangeeliumi lõpus kirjutab Johennes kogu oma kirjatöö mõtte kohta: “Need [sõnad] on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.”

Usk on seotud nimedega. Moosesele ilmus põlevas põõsas Jumal, kes ütles oma nimeks “Mi-na Olen”. Jeesus nimetas ennast seitsmel korral sellesama “Mina Olen” nimega, kui Ta ütles, et Te-ma on Eluleib; Maailma valgus; Uks; Hea karjane; Ülestõusmine ja elu; Tee, tõde ja elu ning Tõe-line viinapuu. Piibli viimases raamatus ütleb taevasel troonil istuja: “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!” (Ilm 22:13) Jeesuse nimesse uskudes ja end ja oma lapsi Kolmainujumala nimesse ristides saadakse Ju-mala lasteks.

Jumal tunneb meid nimepidi! Kas ka meie tunneme Teda nimepidi, kas kõnetame Teda nime-pidi, kas tunnistame Temast nimepidi, kas kiidame ja ülistame Teda nimepidi? (Viilma 2018)

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armas Jumal, aita kõigil mõista, et osadus Sinuga on rõõm, millest keegi mingil juhul ilma ei tohiks jääda. Eric Rew

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu ainus Poeg lõigati ümber käsuõpetuse kohaselt kahek-sandal päeval pärast sündimist ja Talle anti nimi üle kõigi nimede. Kingi meile armu kanda ustavalt Tema nime, teenida Teda Vaimu väes ja kuulutada Teda maailma Päästjana, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.


KAS TAHAD VANGLAST VABADUSSE?

Kolmapäev – 2. jaanuar

Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!” Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg. Gl 4:6,7

Piiblis on lugu kahest pojast. Üks poeg oli isa vara ära raisanud ja läinud hulkuma, teine poeg oli jäänud koju. Kui kadunud poeg tuli tagasi, ei suutnud kodus olev poeg isaga koos rõõmu tunda, et kadunud poeg tagasi tuli. Rõõm, mis oli isal, ei olnud mitte pojal, sest see poeg oli küll olnud ko-dus, aga ta ei olnud poeg, ta oli kui ori, kui käsutäitja.

Mõnikord võib meil, jumalarahval, kristlastena sama meelsus olla, et me ei olegi nagu Jumala lapsed, oleme nagu Kristuse orjad. Me nõuame, et kui sa oled kristlane, siis käitu nii ja teisiti, me ütleme, et mis sinul siia asja on. Oleme kriitilised üksteise suhtes, arvustame, ei suuda tunda rõõmu, mida taevane Isa tunneb – rõõmu, kui üks patune meelt parandab, kui keegi, kes oli eemal, astub ju-malakoja uksest sisse. Me ei suuda tunda rõõmu üksteisest, vaid oleme tihtipeale orjameelselt kriiti-lised.

Jumala Vaim tahab meid kasvatada, et me saaksime täiskasvanuks, et me taipaksime, mis on Jumala täieline tahtmine, võiksime koos rõõmustada Jumala tegudest ja töödest. See osadus peab olema nii lähedane, nagu on lapsel, kes ütleb: “Abba! Isa!”

Jumala Vaim tahab meid kasvatada, et me tunneksime, et meil on Jumalaga ääretult lähedane, usalduslik vahekord: kõik, mis on Jumala oma, on meie oma. Kahtlemata eeldab selline vabadus si-semist küpsust, vastutustunnet, väärikat käitumist. Aga Kristus on tulnud, et me võiksime ühe lapse seisuse saada, mitte enam orjates, vaid elades samas vaimus kui meie taevane Isa; ühes osaduses, usalduses ja armus.

Olgu siis Jumala aeg ka meie jaoks täna küpseks saanud, et me tunneksime end Jumala õnnis-tuste ja rikkuste pärijana, mitte käsutäitjana, ja elaksime armastuses ja rõõmus koos Temaga. (Luha-mets 2003:43j) Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse jär-gi. (Gl 3:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei ole nimetu saatus ega juhus, loodusseadus ega kä-sitamatu maailmavaim. Jumal tunneb meid, kõneleb meile, näeb ja kuuleb meid, Tema kätesse või-me end usaldada. Jörg Zink Palvetagem: Issand, aita, et mu tänased teod ja sõnad kellelegi kahju ei tooks, vaid et need oleksid peegeldus Sinu armastusest ja halastusest. Rita R. Snowden


ISSANDA HEADUS MEIE VASTU

Neljapäev – 3. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

Aeg-ajalt kuulen inimeste elulugusid ja vahetevahel kuulen lauset “Ta oli elu lõpuni tänulik, ka vana ja vaevatu ja väga haigena”. Kuidas on meiega? Kas me leiame põhjust tänulikkuseks? Kui-das me kasutame oma mälu? Kas nii, nagu mina oma väga head fotoaparaati?

Mõned ütlevad, et neil on selektiivne, valiv mälu. Küllap on, aga selle valikuga on ehk nii na-gu uuemal tehnikal, mis jätab meelde selle, mida sa eelnevatel kordadel oled kõige enam kasutanud, ja pakub sulle igal järgmisel kasutamisel esmajärjekorras seda. Äkki me peaksime ennast õpetama tänulikumaks? Kuidas?

On üks võimalus. Paljud ristiinimesed, enne kui nad koos oma armsa või armsatega või ka ük-sinda hakkavad õhtupalvet tegema, meenutavad mööduvast päevast kõike head ja ilusat. Ja siis nad tõstavad selle oma palves tänuna Jumala ette. Kui seda päevast päeva ja aastast aastasse teha, võib olla üsna kindel, et tõenäoliselt oled sa ka vanaks jäädes üks tänulik vanainimene, kellel pole puu-dust sõpradest, keda lähedased ei unusta ja keda hea meelega ka aidatakse. Heatahtlikke ja tänulikke on lihtne aidata. Küllap ka Jumalal.

Prohvet meenutab Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust, kõike seda, mida Ta on oma rahva-le nende pikas ajaloos osutanud, suurt headust, mida Ta on neile osutanud oma suure halastuse ja suure helduse pärast. Ta teeb seda ka rahva jaoks rasketel aegadel – aegadel, mil paljud olid unusta-nud tänulikkuse, mil paljud hädaldasid, soigusid, kirusid – kütsid üksteist üles olema leidlikud nega-tiivsuses. Jumal on ustav, hooliv, armastav. Tema ei jäta oma rahvast, ei unusta oma loodut.

Prohvet ütleb: kasutage oma mälu! Seal on nii palju head, mida saaks meenutada, mis muudab tänulikuks! (Tammsalu 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala arm avaldub selles, et taipame: tasu ei sõltu mitte meie vaevanägemisest, vaid see sõltub Jumalast, Tema armust. See sõltub meie Õnnistegijast Jee-susest Kristusest. Vahel tundub see küll töötegijale kurb. Kuidas nii? See on ju ebaõiglane! Aga us-kuge: see on tõelise rõõmu, tõelise kindluse allikas, kui teame, et tasu ei olene meist. Joel Luhamets Palvetagem: Sind, Siioni suur Jumal, ma kiidan vaikselt südames. Sind tänan koidu kumal, Sul õhtul laulan uinudes. Sa vägev ilma Looja, Su peale loodan ma, sest helde abitooja mul ikka oled Sa. Mu kilp ja vall, mu päästja, Sind tänan rõõmsasti; mu kandja, ülestõstja, – au Sinu nimele! Johann Rist * * *

TÄIUSLIK PÄÄSTJA

Reede – 4. jaanuar

Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Issand trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale! Js 49:13

Prohvet Jesaja tekst toob selgelt esile Jumala suuruse. Taas näidatakse meile, et inimlaps ei küüni mõistma Jumala suurust ja vägevust lõplikult. Kui kasutada matemaatilist keelt, siis ei küüni me mõistma Jumalat sajaprotsendiliselt. Võib ütelda, et isegi mitte viiekümneprotsendiliselt. Kui sageli tundubki meile, et mõistame Jumalat ja Tema tahet, siis tegelikkuses on see mõistmine ka-duvväikene võrreldes Jumala tõelise olemuse mõistmisega.

Vanast Testamendist Iisraeli rahva käekäiku jälgides näeme, kuidas Jumal on selle rahva juu-res vaatamata kõigele, mida rahvas ka ei tee. Kuigi on öeldud, et Jumal ennast pilgata ei lase, ei hä-vita ta rahvast tervikuna ka siis, kui see rahvas eksib. Kindlasti meenuvad siin Noa, Mooses ja kõr-berännak, esimeste kuningate edu ja kaotused ning kõigele sellele kanduv tõotus Jumalalt, et Tema ei jäta neid mitte maha.

Hoolimata rahva heitlikkusest on Jumal ikka truu. Truu on Ta siis, kui inimene sirutab käe keelatud vilja järele; hoolitsev ja muretsev karjane on Ta ka siis, kui kasvõi üks inimene kaotsi lä-heb ja oma taevasele Isale selja keerab. Ta on alati valmis korraldama rõõmupidu, kui kadunud poeg Ta juurde tagasi tuleb.

Kristlastena teame, et Jumal taevase Isana armastab oma lapsi nii, et on andnud meile õiguse ise otsustada. Otsustada hea ja halva, õige või vale vahel. Ta on andnud meile teada oma tahet ja meie valik on, kas sellest juhindume või mitte.

Olgu meil ikka palve huulil, et Jumala arm ja heldus meid kannaks ka edaspidi vaatamata kõi-gele, mis meie ümber toimub, ja julgustagu meid teadmine, et Jumal on ikka truu. (Aus 2005) Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab! (Ps 96:11) Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks. (Ilm 12:12) Rõõmutsege, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed, sest Issand trööstib oma rahvast, lunastab Jeruusalemma! (Js 52:9) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on ikka ja jälle tulnud sellesse maailma inimlike tunnistajate kaudu, kelle südamed on täidetud jumalakartuse ja lootusega. Joosep Tammo

Palvetagem: Nõnda kui me siin ajas oleme kandnud maise Aadama kuju, nii kanname kord igavikus taevase Kristuse kuju. Ükskord lõppeb võitlus liha ja Vaimu vahel. Ükskord saab kristlane patuta ärgata. Ükskord on ta kirgastatud Kristuse sarnane. Urho Muroma * * *

JUMAL SAI JA SAAB INIMESEKS.

Laupäev – 5. jaanuar

Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Gl 4:4,5

Kristus, Jumala Poeg, sündis Palestiinamaa vaeses peres, sündis naisest, sündis Moosese kä-suseaduse alla, sündis kindlate reeglite ja iidsete traditsioonide maailma. Nagu iga juudisoost poiss-laps, lõigati Ta ümber kaheksandal päeval, ja nagu Moosese Seadus ette nägi, toodi Ta neljaküm-nendal päeval Jeruusalemma templisse. Jumala Poja jaoks polnud erireegleid või erikohtlemist – ja polnud tarviski. Sest nagu ütleb apostel Paulus: “Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.” Ja ta lisab: “Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!”” (Gl 4:4-6) Need sõnad ei kehti üksnes Moosese Seaduse järgijate kohta, seaduse, mille alla Jeesus juudi-na ja Iisraeli rahva liikmena sündis, et seadusealusena vabastada seadusaluseid. See kehtib ka kogu meie inimliku elu ja olemise piiratuse ja äraspidisuse kohta, mille kütkeist Jumala Poeg tuli meid vabastama. Õigus on vanadel kirikuisadel, kes tundsid ära sügava tõe: kui Jumal poleks saanud ini-meseks, oleksime jäänud lunastamata. Ja kui Jeesus polnuks ühtaegu tõeline Jumal ja samas tõeline inimene, ei oleks lunastus meie jaoks võimalik.

Keegi vanaaja kristlik mõtleja on öelnud: Jumal sai inimeseks, et inimene võiks saada juma-laks. Kuid Pauluse mõte on selgem: Jumala Poeg sündis naisest ja sündis Seaduse alla, et lahti osta seadusealuseid ja kinkida meile Jumala lapse seisus. Ja kui me juba oleme Tema lapsed ja Tema omad, siis on meie südamesse antud Poja Vaimu, kes hüüab: “Abba! Isa!” (Vihuri 2001) Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. (Lk 1:31) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie õnn on, et Jeesus ei ole veel tulnud kogu aus ning hiilguses, Ta ei ole veel tulnud kohtumõistjana. Seega on meile kingitud armuaeg, antud võimalus kasutada seda patuste Õnnistegija vastuvõtmiseks ja endale igaveseks õnnistuseks. Albert Soosaar Palvetagem: Issand, aita, et mu tänased teod ja sõnad kellelegi kahju ei tooks, vaid et need oleksid peegeldus Sinu armastusest ja halastusest. Rita R. Snowden


Kasutatud allikad

PÄEVA SÕNUM nr. 116

Päeva Sõnumi logo

Tere!

Advendiaeg on meie kahanemise aeg, enda kahanemisega leppimise aeg, endast liiga suurelt mõtlemisest loobumise aeg. See aeg on antud meile Jumala lapse seisuse uuesti tunnetamise jaoks. See on aeg tunda rõõmu sellest seisusest ja aeg vastata Jumala kutsele, et “tulge, oh lapsed”!

Jumala õnnistus olgu igavesti teie kõikidega.
Palvetage üksteise eest.

Indrek

 

1 2 3 11