Kategooria postitused

PÄEVA SÕNUM nr. 151

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 18. – 24. august 2019

 

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.

Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.

Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning see-läbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teeni-vad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes. (Soom 2017:8)

 

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48

 

Mida tegelikult ootab meilt Jumal? Seda, et me järgiksime Jeesuse sõna “Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem!” Teisalt aga tahab Jumal, et kuulaksime muidki sõnu, mida Issand on öelnud – ja arvestaksime, mida nõu-takse Tema poolt igaühelt meist isiklikult, vastavalt meie iseärasustele. Selle kohta jutustas Jeesus ühes tähendamissõnas, kuidas isand (ehk Jumal) jagas oma sulastele erineval hulgal talente: ühele viis, teisele kaks, kolmandale ühe. Ta eeldas tegutsemist vastavalt sellele, kui palju kellelegi anti – palka maksis Issand aga võrdselt ja palk jäi maksmata ainult laisale, kes üldse ei tegutsenud (Mt 24:14-30).

Seepärast, armas inimene: uuri, mida Jumal sinult ootab, ja püüa seda teostada. Kui sulle on antud palju, siis on vastutust rohkem, kuid ka Jumala abi on seda suurem, kui Teda usaldame. Kui sulle on antud vähem, siis võid rõõmsalt leppida, tänades Issandat, et Ta on andnud sulle – sinu kan-devõimet teades – just parajal määral, et saaksid olla õnnelik. Olulised puudujäägid meie elus pä-rinevad meie isiklikest vigadest, mitte Jumalalt. See, kas me üldse suudame rõõmustada ja õnneli-kud olla, sõltub väga palju meist endist, sest Jumal on eeldused selle tarvis meile igal juhul kinki-nud. Isegi märtrid, kellel on tulnud oma usu eest eluga maksta, on oma ülesannet täites ilmutanud imelist rõõmu, sõltumata raskustest, mis inimliku mõõdupuu järgi peaksid tähendama ainult õnne-tust.

Ärgem unustagem: Jumal ei nõua kelleltki rohkem, kui Ta on andnud – ka kõndides Jeesuse näidatud kitsast teed! Kuid Ta nõuab ustavust igal juhul – ja ustavust vastavalt sellele, nagu Ta on meile jaganud oma talente. Ta on tõotanud, et keegi ei jää ilma omast palgast. Ta soovib seda kõike, et meid rõõmsaks ja õnnelikuks teha. (Hiob 2017)

 

Palvetagem: Issand Jumal, me täname Sind, et Sa oled meid rikkalikult õnnistanud. Hoia meid ahnuse eest ning anna meile õiglast meelt. Aita, et me oleksime Sinu andide ustavad majapida-jad ja jagajad, nii et meil igavesest varandusest puudust ei tuleks, kui me jätame ajaliku elu ja tule-me Sinu kohtu ette. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

VARANDUSE ÕIGEST KASUTAMISEST

Pühapäev – 18. august

Jeesus ütles: “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.” Lk 16:9

 

Jeesus jutustab meile tähendamissõna arukast mõisavalitsejast (Lk 16:1-13), kes loovutas oma isikliku kasu, et kindlustada oma tulevik kui omanik peaks ta töölt lahti laskma. See tähendamissõ-na on suunatud jüngritele. Jeesus justkui ütleks: “Olgu see jutt teile õppetunniks. Tehke oma kristli-kus elus samuti, nagu selle maailma laps tegi oma ärielus”.

Väga vähesed evangeeliumi kirjakohad tekitavad nii palju erinevaid seletusi kui just see. Me võime märgata kahte teemat, mis on selles tähendamissõnas läbi põimunud. Üks neist on – “kasuta oma vara arukalt”, anna osa oma rahast heategevuseks ja sa kindlustad endale sõpru taevas. Teise teema mõte oleks – “ole kriisihetkedel arukas”. See tähendab olla valmis oma surmahetkeks ja teha selle valguses arukaid tegusid.

Vaatamata sellele, et teoloogide seas valitseb lahkarvamus selle teksti seletamisel, võib siiski öelda, et Jeesuse sõnum on siin lihtne. Jüngritel peab olema pilk suunatud tulevikku, kui nad kasuta-vad maises elus oma vara, raha, oskusi ja energiat.

 

Jeesus ütleb: “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, siis teid võe-takse igavestesse telkidesse.” Jeesus väidab, et ülekohtune mammona ehk teisiti öeldes ebaaus rik-kus kuulub sellesse maailma ja on seetõttu oma olemuselt ebaaus. Kristlastena peaksime seda üle-kohtust mammonat, mida paraku igaüks meist vähemal või suuremal määral omab, kasutama sõp-rade tegemiseks. See tähendab raha ja vara kasutamist heategevuseks. Iial ei või teada millise ker-juse või muidu hädalise toetav sõna saab kaalukeeleks sinu kohtupäeval. Siis kui Jeesus taas tuleb ja see maailm koos oma ülekohtuse mammonaga otsa saab, siis on hea kui meil on sõpru, kes tunnista-vad, et oleme rikkust mõistlikult kasutanud ja me saame sõbraliku vastuvõttu osaliseks taevatelki-des.

 

Jeesus tunneb inimhinge sügavusi. Ta teab, et eelkõige oleme väljas enda huvide eest, et meie ellujäämise instinkt sunnib meid enesekeskselt tegutsema. Kuid ka seda olukorda võib hea eesmärgi nimel ära kasutada. Kui Jeesus ütleb, et armasta oma ligimest nagu iseennast, siis Ta tunnistab, et enesearmastus on õige ja põhjendatud. Armasta ennast, aga armasta ka teisi nagu iseennast. Kohtle teisi nii, nagu sa tahad, et sind koheldakse.

Sellel alusel toimivad meie suhted ka Loojaga. Jumal kohtleb meid igavikus samal moel, nagu meie oleme kohelnud kaasinimesi siin maises elus. See on tähendamissõna sõnum ja võtkem siin eeskuju kavalast majapidajast. (Kiir 2010)

 

Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! (Mt 6:19) Jeesus lausus rikkale noormehele: “Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!” (Mt 19:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära võta Jumala sõna kui keeldu, mis piirab sinu vabadust, vaid kui keeldu, mis tagab sulle vabaduse, sellise vabaduse, mis kestab siin ja igavikus. Paul Himma

 

Palvetagem: Issand, Sa hüüad meile: “Minu järel kõik ristirahvas tulge! Võtke kanda oma rist, mu armukutset kuulge ja käige minu jälgedes maailma ära salates. Ma olen valgus sellele, kes mind siin taga nõuab! Ei pimeduses komista, kes minu juurde jõuab. Ma püha elu õpetan ja taeva teele juhatan.”

 

* * *

 

ELUS HAKKAMA SAAMISE SÕNAD!

Esmaspäev – 19. august

Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda! Ps 119:169

 

Meid ei ole kutstutud kummardama Pühakirja kirjutatud sõna viisil, mis veidigi vähendaks meie austust Jumala vastu. Ka selles salmis on viide sellele, et Jumala Sõna on see mis ühendab meid elava Jumala ligiolu ning toimimisega.

Viis kuidas juutide Pühakiri tunnustab, ilma Jumalat ennast kuidagi pisendamata, Jumala Sõna tähistamist, aitas varakristlastel kasvada arusaamises et Jeesus oli jumalik, Jumala Poeg. “Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” kirjutas Johannes (Jh 1:1). Selles väljaütlemises ei olnud midagi liiga julget, enne kui ta lisas: “Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14).

See teadmine juhib meid meenutama kui sõltuvad oleme Jumalast, kes meie päevil on kõnele-nud läbi oma Poja (Hb 1:1,2). Me vajame jätkuvalt, igal päeval “päästet”, selle eri vormides – olevi-kus ja tulevikus samamoodi kui vajasime minevikus, ning siit tuleb ka salmi realism: me jääme nen-deks, kes lähevad eksiteele, nagu lambad ja vajame jätkuvalt karjast, kes meid tagasi tooks. (Sinton 2014)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tema istub Jumala paremal käel, et valitseda igavesti kõigi olendite üle, et neid Püha Vaimu kaudu pühitseda, puhastada, kinnitada ja lohutada. Seesama Issand Kristus tuleb aegade lõpul avalikult kohut mõistma elavate ja surnute üle. Augsburgi usutunnistus

 

Palvetagem: Me ei ole midagi ilma Sinuta. Oleme kõik, kui oleme Sinus. Sinule, püha Jumal, kuulub meie usk, meie tänu, meie keha ja meie hing. Võta vastu meie vaene palve, kuni näeme Sind palgest palgesse. Jörg Zink

 

* * *

 

OMADUSED MIS RÕÕMUSTAVAD KÕIKI.

Teisipäev – 20. august

Taasiseseisvumispäev

Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma süda-melauale, siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis! Õp 3:3,4

 

“Heldus” tähendab sõbralikust, headust ja armastust mida me kaasinimestele osutame. See on ka halastav suhtumine teiste eksimustesse. “Tõde” aga tähendab siin sisuliselt mitte niivõrd “tõde” õige informatsiooni suhtes, vaid tõepärast elamist ja õiget käitumist kaasinimeste suhtes. Teisiti öel-des – ustavust. See tähendab, et Jumala tõe puhul on alati rõhk praktikal, mitte teoorial. “Tõde” tä-hendab muu hulgas sõnapidamist ja usaldusväärsust.

Selline heldus ja tõde on ka Jumala enda omadused ja loomulikult on need rõõmustavad ini-meste puhul. Sellepärast leiab see heakskiitu mitte ainult inimeste, vaid ka Jumala silmis. (PKK: Õp 3:1-26)

 

Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! (Rm 12:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olulisi asju ei maksa lükata edasi tulevasse aastasse ega isegi mitte homsesse, mida ei tarvitse tulla. Võib ju olla, et minul on veel päevi, aga neid ei tarvitse olla teisel. Seda head, mida saaksin teha täna, ei tohi lükata tundmatusse tulevikku. Kuni on päev, luba otsida Sinu valgust! Toomas Paul

 

Palvetagem: Vaata üles ja edasi sammu, usk tasandab orud ja mäed. Hetk hetkelt ta värsken-dab rammu ja sirutab vastu sul käed. Ehk kaugused upuvad uttu ja umbne on silmapiir – sa matkaja edasi rutta teel Jumala mägede poole. Peeter Sink

 

* * *

 

ANDMINE ON ÕNDSAM KUI VÕTMINE.

Kolmapäev – 21. august

Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. 1Pt 4:10

 

Apostel Peetrus ei räägi sellest, mis teistele on antud, vaid ta pöörab meie pilgud igaühe enda võimetele ja annetele. Kuidas me neid kasutame? Kas tõesti nagu head majapidajad, kes teavad, et see vara, mis on usaldatud nende kätte ja antud nende valitseda, kuulub selle kõige omanikule? Või kui need, kes on selle unustanud?

Wilhelm Hahn, eesti usumärtri Traugott Hahni poeg ja hiljutine Heidelbergi ülikooli profes-sor, on ühes oma jutluses ütelnud selle koha kohta: “Maailm, mis läheb Jumalast mööda, tõotab kõi-ke pakkuvat. Tuleb ainult osata sellest kinni haarata. Seevastu Jumal näib olevat vaene. Ta nõuab meilt ebamugavaid ja raskeid asju. Kuid Peetrus näeb siin teisiti. Ta nimetab meid kristlasi Jumala majapidajateks, kes võivad täidetud kätega jagada Tema varandust. Kes Jumalat teenib, võib teiste inimeste seisukohalt vaadates seista väikesel, tagasihoidlikul kohal ja tal võib olla vähe mõju, aga ometi seisab ta määraval võtmepositsioonil, nimelt seal, kus meie maailm puudutab Jumala maail-ma. Iga maine kapital, olgu see tervis, raha või andekus, kulub. Jumala majapidajatena aga me sei-same igavese maailma allikasoonel, mis ei kuiva iialgi. Me ei pea midagi iseendast võtma, aga me tohime edasi anda, mis Jumal on meile valmistanud.”

Sellele on mõelnud ka Paulus, kui ta kord ütleb kristlastest: “Kui vaesed, kes aga teevad pal-jusid rikkaks; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10). Teenida ja oleneda teistest võib olla raske. Aga teenida ja seejuures teisi rikkaks teha, selles on sügav rahuldus, nii nagu seda ütleb üks vanasõna, mida on omistatud Jeesusele: Andmine on õndsam kui võtmine. Selleski avaldub Jumala Vaimu mõju. (Kiivit 1999:157)

 

Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda. (Rm 12:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Käituge üksteisega nii, nagu oleks teil vaid lühike aeg teed käia ja nagu oleks lähedal see päev, mil peate üheskoos Jumala ette ilmuma. Friedrich von Bodel-schwingh

 

Palvetagem: Issand Jeesus on tulnud maailma viletsuse keskele selleks, et seda kanda ja sel-lest võitu saada. Seetõttu üritame Issandat järgida Tema vendi teenides. Taoline teenimine, nagu Is-sanda armastuski, ei tunne mingeid piire. Seepärast palume Issandat, et Ta juhataks meile ikka ja jälle teed ligimese juurde ning avaks me silmad, kõrvad, käed ja südame tolle häda leevendamiseks. Üleilmse Vendade Uniteedi alustest

 

* * *

 

ISSAND ON ÕIGLANE.

Neljapäev – 22. august

Sina oled õige, Issand, ja Su seadused on õiglased. Ps 119:137

 

Mitte ainuüksi Piibel, vaid ka erinevad ajalooallikad räägivad kannatustest, millest on pidanud läbi minema iisraellased, Jumala valitud rahvas. Kõigest hoolimata on nad tänase päevani vastu pi-danud. See on märk Jumala ustavusest, sest Ta on tõotanud, et ei lase oma rahval hukkuda. Paljud võimud ja valitsused on aastatuhandete jooksul püüdnud hävitada Jumala rahvast, kuid kõik nende plaanid on erinevatel põhjustel luhtunud. Nende juhitud impeeriumid ja riigid on langenud ning nad ise on jäänud häbisse.

Käesolev psalmi kirjakoht olgu julgustuseks sulle, kes usaldad Loojat. Kristuse nime pärast kiusatakse sind taga ja tehakse naerualuseks. Ära hooli sellest, sest Issand seisab oma rahva eest ja sinu kiusajad peavad ühel päeval tehtud kurja kahetsema. Usalda oma Õnnistegijat kõigest hoolima-ta, ära lase oma vihal endast võitu saada, vaid anna maad Jumala vihale. Ta toob esile sinu õigluse ja annab sulle hingamise. (Madalvee 2004)

 

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: “Ma olen seekord pat-tu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.” (2Ms 9:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õpeta meid tänama ja õnnistama ka meie vaenlasi, et nad näeksid meid alati rõõmsate ja julgetena! Martin Luther

 

Palvetagem: Issand tee, et ma minnes märkaksin ka teisi peale enda ja südamlikult aitaksin mu ligimest kui venda. Mu süda ava sõpruseks, nii et ka täna väheneks, mu ümber riid ja tüli. Jaakko Haavio

 

* * *

 

JUMALA ENDA ARMASTAMINE ON SUUR EESÕIGUS.

Reede – 23. august

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad Sinu nime. Ps 119:132

 

Kui Vana Testamendi laulik hüüab Jumala poole, et too oleks talle armuline, sest “see on nen-de õigus, kes armastavad Sinu nime”, siis ei ole see mitte mingitele abstraktsetele õigustele ja “vali-tute” hulka kuulumisele rajatud kauplemine, vaid õigupoolest justnimelt selle tunnistamine, et min-gisugunegi “pretensioon” õigusele või teatud õigustele saab olla ainult neil, kes teevad õigust. Ja selleks õiguseks, mida inimene peab tegema, on Jumala nime, s.t Tema enda armastamine.

Meie riigi taastamisest rääkides tähendab see, et Eesti riigi ja rahva õigust iseseisvusele ei õi-gusta mitte see, et keegi on kuskil vastaval viisil mingid dokumendid koostanud ja otsused vormis-tanud, vaid see, et me mõistame oma olemist ja ise-olemist samaaegselt nii Jumala annina, jumaliku õigusena, kui ka kutsena ja kohustusena elada Jumala õiguses, teha õigust. Seda õigust, mis on kok-ku võetud kahte käsku: armasta Jumalat kogu oma olemusega ning ligimest nagu iseennast.

Mida tähendab elada vabaduses, sellest annab meile muuhulgas aimu Jeesuse tähendamissõna talentidest: “Sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte” (Mt 25:14). Kõik, mis meil on – ka iseseisvus, oma riik, maa ja rahvas – on meile antud. Ja isegi kui talente oleks vaid üks – ka see on ilmatuma suur and, mille ma-hamatmine, Alo Mattiiseni laulu tsiteerides, “sama ränk on, nagu orjaks müüa end”.

Kui palju on meile tegelikult kingitud? Kui vabad ja iseseisvad oleme tegelikult? Mis on ja kust tuleb see õigus, millele toetub meie riik ja toetume ise? (Auksmann 2015)

 

Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! (Ps 6:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ütles sulle, et Jumala käsi on lühemaks jäänud? Tema seda ütelda ei saanud. Ole julge! Sinu lootus elab! Eenok Haamer

 

Palvetagem: Hea Isa taevas, maailm vihkab meid kõigest väest ja kui Sina poleks neid keela-nud, oleksid nad meid ju ammu alla neelanud. Oleksime kadunud, nagu vette vajunud. Aga tänu Si-nule oleme veel alles ja elus ja usus.

 

* * *

 

JUMALA MÕTTEVIIS JA SUHTUMINE

Laupäev – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev ehk pärtlipäev

Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks! Õp 3:5,6

 

Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! See nõuanne on vä-ga aruks seetõttu, inimene ei näe oma valikute tulemusi kuigi kaugele ette, aga Jumal näeb. See on-gi põhjus miks Jumal annab meile sagelist nõu, mis meile võib tunduda isegi väga vastukarva. Näi-teks anda andeks neile kes on sulle ülekohut teinud ja isegi armastada oma vaenlasi ning palvetada nende eest, kes sind tagakiusavad nagu soovitas Jeesus Mäejutluses (Mt 5:44).

Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks! Siin väärib tähelepanu, et jutt on mitte lihtsalt Jumalasse uskumisest, vaid Tema tundma õppimisest ja paneme tähele – kõi-gil oma teedel. See tähendab, et iga asja puhul tasub kindlaks teha, kuidas suhtub sellesse Jumal ja lähtuda sellest ehk meil tuleb omandada igakülgselt Jumala mõtteviis ja suhtumine. Ja jällegi kutsus sellele samale üles ka Jeesus Mäejutluses, öeldes: “Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taeva-ne Isa on täiuslik!” (Mt 5:48) (PKK: Õp 3:1-26)

 

Kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. (Jr 9:23) Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda. (2Kn 18:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem unustagem, et siia ilma sündides polnud me midagi ega omanud me midagi. Kõik, mis meile kuulub, olgu siis füüsiline, moraalne või vaimne, on Tema and. Kiitkem Issandat! Clemens Roomast

 

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, me täname Sind, et võime täna tähistada apostel Bartolomeuse päeva, ja palume Sind: aita oma Kirikul armastada seda sõna, millesse apostel uskus, ja ustavalt kuulutada Sinu Poja evangeeliumi, mida tema õpetas. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

PÄEVA  SÕNUM nr. 150

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

TÕDE JA EKSITUS

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 11. – 17. august 2019

 

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset.

Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel tulevad raskused ellu meie enda valede valikute tagajärjel ja sellepärast, et oleme läinud eksituse teele. Aga ka tõe teel käies võib ol-la probleeme: Iiobi raamat on hea näide sellest, kuidas raskused tabavad inimest ka tõe teel.

Piibel annab meile palju nõu, kuidas kulgeda oma teed. Need reeglid pole vajalikud mitte Ju-malale, vaid inimestele ning need on Jumala kingituseks meile, et meie elu oleks õnnelik. See, kui-das mõistame neid Jumala sõnas antud tõdesid, sõltub aga paljus tõlgendamisest ja siin on jällegi keeruline mõista, mis on õige ja mis väär.

Pühakiri hoiatab meid valeprohvetite eest, kes ahvatlevad inimesi kõrvale tõe teelt. Need vale-prohvetid võivad usu tee kuulutada nii liialt avaraks kui liialt kitsaks. Jumala Püha Vaim on see, kes toob selguse tõe kohta meie ellu. Palves võime kõnelda Jumalaga ja tema näitab meile, mis on tõde ja mis eksitus. (Soom 2017:8)

 

Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões.

Ef 5:8b,9

 

Inimene, kes aastaid on elanud oma unenägude maailmas, võib ärgata tõetunnetusele. “Tõuse üles surnuist!” Needki, kes on surnud olnud tavainimese kõlblusnormidele, võivad ellu ärgata. “Tõuse üles!” Hakka end liigutama! Hakka parandama oma endise elu vigu! Palu andeks neilt, kelle vastu oled eksinud. “Siis Kristus valgustab sind.” Ta näitab meile kätte uue elu. Ta teeb veel roh-kemgi. Tema muudab su valguskiireks. “Te olete valgus Issandas!” Niisugune võimalus on avatud igale inimesele.

Jeesus on tulnud meid valgustama. Tema valguses näeb inimene esmakordselt oma tõelist vai-mulikku olukorda. Pöördunud inimene vaatab kurvastuse ja põlgusega vanale pattudele, mida ta kord armastas. Kui oled ärganud Kristuse valguses, siis ei näe sa ainult ennast, vaid sulle muutub arusaadavaks ka Kristuse surm meie pattude eest. Selles valguses näed sa oma uue elu olemust ja ülesandeid. Sa tead, et oled saanud elu, mis viib sind läbi surma igavesse ellu. (Tärk 2004:261)

 

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimedu-ses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

 

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina valgustad oma Vaimuga meie pimedust. Sina näed, kui kergesti me eksime ja teeme halbu valikuid. Anna meile tarkust teha vahet õige ja vale, tõe ja ek-situse vahel, nõnda et me võiksime elada Sinu tahte järgi. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

HUNDI LOOMUS

Pühapäev – 11. august

Jeesus ütles jüngritele: “Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast.” Mt 7:15,16

 

Tahan juhtida tähelepanu sõnale “valeprohvetid”. “Mina tean, et pärast minu äraminekut tu-levad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa, ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonu-tavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele” (Ap 20:29,30). Nad ei saa tulla valeõpetusega selliselt, kus vale on kohe ilmselge. Kuid näen veel selles salmis – “kes moonutavad tõde”, et vedada jüng-reid eneste järele. Need võivad olla ka valed või moonutatud faktid, kellegi kohta ja tihti just kogu-duse juhtide ja liidrite kohta. Poolik tõde, osaline tõde, laim, valed süüdistused, tülide tekitamine ja see kõik on eesmärgiga, et kahju teha karjale. “Julmad hundid, kes karja ei säästa”.

 

Kuulsin üht lugu, kuidas hundikari saab hakkama piisonite karjaga. Piison on suur loom, kes samuti elab karjas. Täiskasvanud piison kaalub ligi 2000 kg. Hundikari ei ründa kunagi piisonikarja. Hunt tegutseb sellisel puhul taktikaliselt.

Juhtloom annab käsu ühele hundile minna üksikult piisoni karja sekka. See üksik hunt ei rün-da ühtki looma, vaid lihtsalt jookseb selles karjas koos piisonitega. Ta saab aru, et üksinda siin ei tee midagi ära. Piisonid selle peale reageerivad nii, et hundi juuresolekul eemalduvad temast ja nii õn-nestub hundil karja ühtsust lõhestada. Kui keegi piisonitest on jäänud teistest eemale, hakkab hunt teda taga ajama ning siin tuleb juba hundikari ka kallale. Ja nii õnnestub üht suurt karjalooma rün-nata ja murda.

 

See on väga hea ja tüüpiline pilt sellest, kuidas “hunt lambanahas” käitub ning kuidas vaen-lane tegutseb nii kristlase elus kui ka koguduses. Minu tähelepanek on ka see, et sageli juhthunt ka-sutab teisi, et esialgu ise jääda küllalt peitu. Juhthunt ei toppi ennast liiga lähedale ohtlikule tsoo-nile. Tal on hea haistmine. Vaenlase põhimeetod on ikka olla varjus, peidus, hoida oma hundi loo-must lambanahas. Kasutades ikka need vanu meetodeid, manipuleerimist, valesid ja ikka selliselt, et sa kohe seda valet ära ei tunneks.

Hunt on vaenlane. Tema kaudu tegutseb lutsiferi vaim. Esimene mäss oli tekitatud taevas. Teame, et saatan oli selles loos põhitegelane. Aga kui Jumal teda taevast alla lükkas oli ta selleks ajaks juba kolmandiku ingleid suutnud endaga kaasa tõmmata. Kui ohtlik olla mässaja seltsis ja veel kuulata teda. Ega ilma asjata Piibel ei ütle, et “ära seltsi mässajatega” (Õp 24:21). Ma usun, et osa ingleid panid Lutsiferile vastu ja ei läinud kaasa selle mõtteviisiga. Nad paljastasid tema valesüüdis-tusi Jumala kohta. Lutsiferi eesmärk oli haarata ebaseaduslikult, mässuga suure inglite hulgaga Ju-mala troon ja positsioon. Üksik hunt ei tee midagi ära. Ja sellepärast juhtloomal on vaja oma karja. See on nii sarnane kõigele sellele, mis kunagi taevas on toimunud, kus oli esimene sõda ja lange-mine. Ja need meetodid on siiani kasutusel.

Mäss, mäss, mäss – seda on vaja tekitada, sest ta teab, et nii kõige paremini ta saab Jumala ko-gudusele kahju teha. Tuua riidu, külvata riidu, õhutada riidu. Sageli juht hundid on need, kes peavad ennast vaimulikult teadlikuteks ja on kindlad, et Püha Vaim neid juhib. Nad tunnevad Jumala Sõna piisavalt palju, palvetavad palju. Ja uhkuse pisik juba on saanud neid tõest eemale viia. Isegi veel peenemalt tegutsevad need, kes teavad, et juhtide vastu minek on ebaseaduslik Jumala riigis. Ja kõi-ge selle juures, kahjuks need inimesed ei saa aru, et nad juba töötavad vaenlase leeris, kui kasutavad tema meetodeid. Tema tegutsemis meetodid toovad ka vastavaid vilju.

Sageli seal kus on “hunt” – lutsiferi vaim, seal on kambas ka Iisebel (1Kn 16:29-33), sest neil mõlemal on saatanalt antud ülesanded – hävitada, nii üksikisikut, kui ka kogudust. Iisebel oskab häs-ti tegutseda segaduses ja tekitada segadust. Tema on meister sellel alal ja väga osav. Kui ta saab aru, et teda on avastatud, ta peidab hetkega ennast, kavalus, libedus ja teemast kõrvale minek, et oma jälgi peita. (Teekel 2016)

 

Nõnda ütleb vägede Issand: Ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile prohvetlikult kuu-lutavad – nad ainult tüssavad teid tühiste lootustega: nad räägivad oma südame kujutlustest, mitte Issanda suust. (Jr 23:16) Ja Jeesus vastas neile: Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! (Mt 24:4) Arm-sad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeproh-veteid on läinud välja maailma. (1Jh 4:1)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ajal liigub suuri eksituse vaime. Saatan ise rõivastub valguse ingliks, petmaks paljusid. See pole mingi üllatus neile, kes tunnevad Jumala Sõna, sest mida lähemal on Kristuse teise tulemise päev, seda suuremad eksitused pääsevad valla. Lõpuajal kuulutatakse ristiusku ilma Kristuseta, kristlust ilma Püha Vaimuta, päästmist ilma Kolgata ristita, taevast ilma põrguta. Urho Muroma

 

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, mina tunnistan, et mina ei ole olnud Sinu ees nõn-da, nagu ma peaksin olema, mul ei ole olnud õiget usku Sinusse ega ole ma Sind alati oma silme ees hoidnud. Ka ei ole ma oma ligimest kohelnud nõnda, nagu ma tahan, et Sina mind kohtleksid. Aga pööra ennast ometi armulikult minu poole oma armsa Poja Jeesuse Kristuse pärast! Ei ole kedagi teist, kelle juurde ma läheksin. Ma tulen Sinu juurde nagu laps oma isa juurde. Ära vaata mitte minu patu peale, vaid jaga mulle armu ja rammu, et ma elu parandaksin sellesama sinu Poja ja Püha Vai-mu läbi! Aamen. Olaus Petri

 

* * *

 

KAHETSEJA PALVE

Esmaspäev – 12. august

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

 

Siin on jutt sisemisest ja sügavast tõe tunnetusest. Selle vastandiks on välised, üksnes teoree-tilised teadmised ja rituaalid. Kui inimese suhe Jumalaga on üksnes pinnapealse jumalateenistuseelu tasemel, siis tal tõepõhi puudub. Siis isegi väliselt õigesti teostatud rituaalid, üksnes varjavad inime-se sisemuses peituvaid pattu. Seda on kogudusteski väga palju. Inimene täidab ettenähtud kohustused ja arvab siis, et nüüd on ta Jumala ees õige.

Jumal tahab, et me õpiksime tundma ka oma sisemist olemust. Ja seda saab Ta meile õpetada salajas, nagu Taavet siin ütleb see tähendab, Jumalaga ausalt kahekesi olles. Kui inimene Jumala Sõna valgel julgeb oma patule ausalt silma vaadata ja nimetada seda õige nimega, siis on ta juba tõe pinnal oma  südame põhjas.

Taavet ei otsi ise enda juurest mingeid häid külgi, mille alusel Jumal peaks teda aksepteerima. Selle asemel tõdeb ta, et Jumal ise annab talle teada tarkust, mis toob elu. Ta pöörab pilgu endalt Jumala tööle ja võimalustele ning see ongi parim mida patune inimene saab teha. (PKK: Ps 51:1-9)

 

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand ütleb: Mu poeg, kui tahad tõde tunda, siis usu mind; kui tahad mu jünger olla, siis salga iseennast ära; kui tahad taevas ülendatud olla, siis alanda ennast selles maailmas; kui tahad minuga valitseda, siis kanna minuga koos risti. Thomas Kempisest

 

Palvetagem: Issand, lase meil taibata, mis on tõeliseks maailma valguseks olemine. Valguses näeme asju õieti – kristlased kutsuvad meeleparandusele ja osadusele Jumalaga. Me palume, ära lu-ba meil leppida maailmas valitseva ülekohtuga ja jätta aitamata lesknaine. Anna, et omaksime jul-gust öelda, kuhu läheb see maailm ilma Sinuta ja kuhu see jõuaks Sinu armu läbi Jeesuses Kristu-ses. Ove Sander (Sander 1998:32j)

 

* * *

 

JUMALA KARTUS ON USALDUS JUMALA HEADUSE VASTU.

Teisipäev – 13. august

Vaata, Issanda kartus – see on tarkus, ja hoidumine kurjast on arukus! Ii 28:28

 

Mis siis on tõeline tarkus? Sellele küsimusele tuleks läheneda päris praktilisel viisil. Inimesed on alati olulistele küsimustele vastuseid otsinud. Ikka on tahetud teada, kuidas elu on tekkinud, mil-leks see maailm on olemas, miks on inimene selles maailmas, mis saab siis, kui ta ära sureb. On arutatud selle üle, kust on tulnud kurjus. Kas inimene on oma loomu poolest hea või halb? Kas uni-versum on neutraalne või on seal olemas kurje või häid jõude? Kõikide nende küsimuste peale võib vastata, et me ei tea. Seda olukorda nimetatakse teadmatuseks. Kuid me võime need küsimused ka kõrvale jätta, nende üle nalja heita või siis tühiseid ja pealiskaudseid vastuseid anda. Sellist suhtu-mist nimetatakse rumaluseks. Õigete vastuste andmist võiks aga nimetada tarkuseks. Nii on siis ühel pool teadmatus ja rumalus ning teisel pool tarkus.

Mida nimetas Paulus tarkuseks? Paulus nimetab, et Kristus on saanud meile tarkuseks (1Kr 1:24,30). Seda sellepärast, et Kristus annab õiged vastused inimkonna olulistele küsimustele. Siin ei räägi ta loodusteadustest ega tehnilisest progressist. Need asjad on Jumal jätnud inimese uurida. Ju-malalt saadud mõistuse ja hoolsa tööga võib inimene paljudel aladel õigeid vastuseid leida. Aga kui on vaja leida vastuseid küsimustele, mis puudutavad Jumala olemust, pattu, lunastust, elu pärast sur-ma, siis inimese jõuga vastuseid leida ei ole võimalik. Inimesed võivad vaid arvamusi avaldada. Õi-ged vastused annab vaid Kristus. Tema on Jumala vastus meie õndsuse küsimustele. Paulus ütleb kirjas koloslastele: “Kristuses peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded” (Kl 2:3). Kuidas sellest tarkusest osa saada? Tarkuse vastu võtmiseks ei piisa sellest, kui me kogu kristliku õpetuse omaks võtame. Ei piisa sellest, kui me Kristuse kõige suuremaks õpetajaks tunnistame. Tarkusest saame osa siis, kui oma pattu tunnistame ja Kristuse lunastustöö läbi andestuse vastu võtame, oma elu Ju-mala kätte usaldame ja oma elu Tema Vaimu juhtimisel korraldame. Siis on meie ellu tulnud tõeline tarkus. Ei ole ju tarkusest osa saanud see, kes tule tegemisest kõike teab, ent pole kordagi tuld süü-danud.

Miks peab aga selle tarkuse juurde jõudmiseks Jumalat kartma? Karta tuleb kõigil nendel, kes ei taha elu tõega leppida. Hirm ei ole oma olemuselt hea. See viib inimesed tavaliselt Jumalast ee-male. Uskmatuse üks põhjuseid ongi hirm Jumala ees. Selleks, et mitte hirmu tunda, keeldutakse oma elu muutmast ja proovitakse selle asemel Jumalat olematuks muuta. Hirm paneb inimesi alati rumalusi tegema. Kuid Jumala kartus on midagi muud. See on oma hirmudega Jumala ette seisma jäämine. See on hea asi. See on tarkuse algus.

Mille poolest erinevad siis tavaline kartus ja Jumala kartus? Tavalise kartuse puhul jääb ini-mene oma hirmudega üksi ja vaatab ohtudele otsa. Sellisel juhul peab ta püüdma oma lootusetut olukorda ise lahendada. Jumala kartuse puhul jääb inimene oma hirmuga Jumala juurde. Jumala kartus on usaldus Jumala headuse vastu. See tähendab, et inimene julgeb Jumala ees oma süüd tun-nistada ja ennast oma vigade ja eksimustega Jumala kätte usaldada. Jumala kartuse puhul ei vaata inimene vaid enda eksimustele, vaid eelkõige sellele, mida Jeesus on meie lunastamiseks Kolgata ristil teinud. Jumala kartus tajub seda kohutavat tõsiasja, et patune inimene on hukkumisele määra-tud, kuid ta ei ole lootusetu. Jumala armastus, mis Kristuses ristil avalikuks saab, ajab kartuse välja. Johannes kirjutab, et armastuses ei ole kartust. Täiuslik armastus ajab kartuse välja (1Jh 4:18).

Tõeline tarkus on õiget asja karta. Kelle süda on süüga koormatud ja kelle patud on andeks andmata, need ei julge Jumalat usaldada. Nende elu suunajaks ja orjastajaks jääb patt. Nad on patu orjad. Patt sunnib neid tagant ja nad elavad patu hirmus. John Wesley on öelnud umbes nii: “Andke mulle sada meest, kes ei karda kedagi muud kui vaid Jumalat ja ma pööran kogu maailma ristius-ku.” Jumala kartusel on võime kohandada inimesi oma ülesannete täitjateks. Jumala kartus annab avara ja aruka suhtumise nii siinpoolsesse kui ka surmajärgsesse ellu. Enam ei mõjuta inimest ene-seuhkus ja surmahirm. Elu ülimaks juhiks saab vaid Jumal ja Tema arm.

Kristus on Jumala tarkus. Jumala kartus juhatab meid Kristuse juurde. Inimeste meelest oli kuulutus ristilöödud Kristusest meeletus. Kes võis uskuda, et Jumal päästab maailma ristilöödud mehe kaudu. Ükski inimlik loogika ei vii meid abi otsima ristil sureva mehe käest. Paulus ise ütles, et sõna ristist on narrus nende jaoks, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi (1Kr 1:18). Jumala kartus on tõeline tarkus, mis juhatab meid selle päästva armu juurde. (Luhamets 2018:28-31)

 

Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust. (Õp 1:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelikud on elus need inimesed, kes juba varasest lapse-põlvest alates ajavad oma südameasju Jumalaga. Nemad saavad ikka vabaks ja rõõmsaks, ka valus, raskustes ja elu löökides, sest nende südames elab Jumala Vaim. Ta tuleb nagu valgusekiir ööpime-dusse. Jaan Lattik

 

Palvetagem: Armas Taevane Isa, ma pean usaldama ja kartma Sind, et võiksin osa saada Sinu igavesest ning täiuslikust tarkusest. Aita mul pöörduda patust ja mitte rajada oma lootus maailma tarkusele, vaid Sinu Poja Jeesuse Kristuse lunastustööle. Aamen.

 

* * *

 

OLULINE ON VAIMU PÄRITOLU

Kolmapäev – 14. august

Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. 1Jh 4:1

Jumal on andnud oma Vaimu (1Jh 3:24), kuid maailmas tegutseb aktiivselt ka teisi vaime. Oluline on tähele panna, et käsule uskuda Jumala Poja Jeesuse Kristuse nimesse (1Jh 3:23) järgneb hoiatus ärge usaldage iga vaimu, nii nagu käsule armastada vendi ja õdesid (1Jh 2:7-11) järgneb keeld ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas (1Jh 2:15). Kontrollida tuleb nii krist-likku armastust kui kristlikke uskumusi. Kristlikku usku ei tohiks ära segada kergeusklikkusega. Tõeline usk kontrollib usu objekti, enne kui sellele andub.

Johannes käsib omal lugejail uurida, kas nad [vaimud] on Jumalast. Iga prohvet on mingi vai-mu vahendaja. Tõelised prohvetid on Jumala Vaimu tööriistad, keda nimetatakse “tõe vaimuks”, va-leprohvetid aga “eksituse vaimu” (1Jh 4:6) ja “antikristuse vaimu” (1Jh 4:3) tööriistaks. Seega on iga prohveti taga vaim, iga vaimu taga aga kas Jumal või kurat. Enne kui mingit vaimu usaldada, tuleb vaimu kontrollida. Oluline on vaimu päritolu. Iga kristlane võib ja peab rakendama objektiiv-set testi, mille apostel toob ära salmis 1Jh 4:2: “Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tun-nistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast.”

 

Tänapäeval on palju hääli, mis otsivad meie tähelepanu. Paljud kultused on saanud populaar-seks ja levinud laialdaselt. Mõned neist väidavad end omavat erilisi ilmutusi ja erilist inspiratsiooni, et näidata oma konkreetseid doktriine autentseina. Seepärast tuleb kristlastel kõike kontrollida. Pal-jud on liiga kergeusklikud ja ilmutavad naiivset valmisolekut usaldada kõiki väidetavalt vaimumaa-ilmast pärinevaid sõnumeid ja õpetusi. Väärõpetuste suhtes on aga võimalik ilmutada sallivust, mis pole õige. Vaimuliku küpsuse tunnus ei ole ainult uskumine, vaid sageli ka mitteuskumine (ärge u-saldage iga vaimu). Tuleks hoiduda mõlemast äärmusest – ebausust, mis usub kõike, ning kahtlu-sest, mis ei usu midagi. (Stott 2002:158j)

 

Oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. (Rm 7:23) Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. (Gl 5:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõige raskemini patustab see, kes teisi patule ajab, eriti neid, kes on temast nõrgemad, kes ei suuda ise vahet teha hea ja kurja vahel. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Õpeta mind, oh Issand, teadma, mida pean teadma , armastama, mida pean ar-mastama, kiitma, mis Sulle kõige enam meeldib, kõrgelt austama seda, mis Sinugi silmis on auväär-ne, ja põlgama seda, mida Sina vihkad! Thomas Kempisest

 

* * *

 

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 15. august

Neitsi Maarja uinumise püha ehk rukkimaarjapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

 

Kuningas Taavet oli oma suures vaevas ja kõigis rasketes tagakiusamistes rohkelt Jumala ar-mu tunda saanud. Ta oli mõistnud, et inimesel enesel ei ole ühtegi õigust Jumala ees seista ja enda eest kosta, vaid kõik õigus kingitakse talle. Sellepärast ta ütleski: Ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.

Lihameelsed inimesed ei tea sellest õigusest midagi, mis Jumala ees maksab. Aga usklikud on ära tundnud, kui imelisel viisil Jumal on meile õiguse valmistanud oma püha Poja läbi. Tema, kes püha ja õige, on meie ülekohtud ärakandnud, meie patu võlad ära maksnud ja nüüd võib Tema kõik, kes Temasse usuvad, oma püha vere väes kõigist patu roojasusest puhtaks pesta. Meie hinge alastu-se oma õigusega kui kuuega katta ja seda meile igaveseks katteks ja ehteks jätta. Seda suurt armu ja kallist õigust õpetab Püha Vaim meid tundma ja usu läbi omaks võtma ning karistab meid mõne tü-hise lootuse ja eneste tehtud õiguse pärast, mida viimse kui hilbuni peame enese ümbert ära heitma, et siis Jumala Pojast kingitud õigus meile ainsaks katteks oleks. Ei surma vaev, ei kohtu päev või se-da õiguse kuube meie käest enan ära võtta. (Lampson 1903:374)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma kiitlen oma jõuetusest, rõõmustan oma võimetuse, os-kamatuse ja vaesuse üle ühes või teises valdkonnas. Olen rõõmus, et mul puuduvad oma õigus ja jõud, ilu, loomulikud anded ja veetlus. Täna Jumalat selle eest, et võid kogeda Tema auhiilgust, mi-da Ta laseb voolata sinu vaesuse ja oskamatuse keskele. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled vaadanud armus Neitsi Maarja peale ja valinud ta oma Poja, meie Issanda emaks. Juhi meidki oma armuga, et taevas meile avaneks ja me saaksime osa Sinu kirkusest. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMALA AU ILMNEB KA ÕELATE SAATUSES

Reede – 16. august

Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Ps 92:8

 

Ilmselt mõtleb Taavet mõnele sündmusele, kus õelate õitsemine lõppes kiire närbumisega. Õe-late õnn ei ole ainult lühiajaline, vaid nende jõukus ja nende plaanide kordaminek ise peidab endas hävitavat jõudu. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! (Ps 92:9) Jumala vaenlased pillutakse laiali. See, kes suudab vaadata küllalt kaugele tulevikku, näeb ülekohtuste hukatust. Sest vaata, su vaenla-sed, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. (Ps 92:10) (Tärk 2014:383)

 

Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! (Ps 37:2) Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse. (Ps 129:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ülekohus seisa kotis, ei vale jää varjule. Seal üleval veel elab Jumal, kes kõik toob päevavalgele. Anna Haava

 

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud andeksandmise ja igavese elu lootuse. Selle juures ootad Sa meilt, et suunaksime oma mõtted ja teod mitte enesele, vaid kaasinimesele. Sinu tahe on, et teeniksime maailma – see ei tee meid õigeks Sinu ees, küll aga tunnistab armutööst meie südames. Muuda meid tuimumatuks soolaks ja kustumatuks valguseks. Ove Sander (Sander 1998:32j)

 

* * *

 

JUMALA TAHTMINE

Laupäev – 17. august

Jeesus ütles jüngritele: “Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.” Mt 7:21

 

Hirmuäratav kirjakoht, kas pole? Olen mõelnud, et ehk olen just mina see, kes kunagi saab arvatud ülekohtutegijate hulka. Äkki on mu usk, mida ma arvan end tunnistavat vaid “Issand, Is-sand!” hüüdmine?

Tegude tegemisest me ei pääse. Me peame tegema usutegusid (ja vahel lausa “usuhüppeid”), sest mida on meie usk väärt kui seda ei kinnita teod? Sama võime lugeda ka apostel Jaakobuse kir-jast, kus seisab: “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud” (Jk 2:17).

Heaks illustratsiooniks võiks siinkohal olla üks lugu Anthony de Mellolt, tuntud katoliku preestrilt ning psühhoterapeudilt, kes on ka mitme usku ja vaimsust käsitleva raamatu autor. See on lugu ateistist, kes kukub kaljult alla. Ta kukub, aga jõuab veel kinni haarata ühe kalju küljes kasvava väikese puu oksast. Ateist mõtleb, mida teha, ja tuleb äkitselt ideele, et prooviks õige Jumala poole pöörduda. Nii võtabki ta kogu oma jõu kokku ja hõikab: “Jumal!” Vastust ei tule. Ateist hõikab uu-esti: “Jumal! Kui sa oled olemas, siis päästa mind ja ma luban sinusse uskuda ja õpetan teisigi seda-sama tegema.” Jälle vaikus. Ateist on peaaegu, et juba oksast lahti laskmas, kui kuuleb vägevat häält üle kanjoni kõlamas, mis ütleb: “Nad kõik räägivad nii, kui on tõeliselt hädas!” Ateist hüüab: “Ei, Jumal! Ei, ma pole nagu teised, ma juba usungi. Kas sa ei näe, et olen su häält kuulnud! Nüüd pääs-ta mind ja ma kuulutan sinust maailma otsani!” Hääl ütleb selle peale: “Hästi, ma päästan sind. Lase oksast lahti!” “Lasen oksast lahti? Jumal, kas sa pead mind hulluks?”

Kui sageli oleme meiegi samasugused praktilised ateistid. Väidame, et usume, aga ise ripume samal ajal mõne kidura oksarao küljes, oksa hoidvad sõrmedki pingutusest krampis. Kas me saame sellisel juhul üldse usust rääkida?

 

Aga mis on siis see, millega me eksima kipume? Tegusid tuleb teha, head vilja tuleb kanda, aga mõned teod on justkui valed … Tundub, et nii nagu väga paljud asjad, jõuab seegi küsimus väl-ja meie suhtumise või meelsuseni. Jeesus ütleb ka lahenduse tegelikult välja: taevariiki saab vaid see, kes teeb Isa tahtmist. Kõik “Jumala nimel” tehtu muutub valeks siis, kui see on tehtud vaid Ju-mala nimel (võimalik, et ka täiesti siiralt), aga mitte Tema tahtmist silmas pidades. Võime küsida: kas tegutsetud on selleks, et vähem või enam varjatult tehagi “vägevaid tegusid”, suurejoonelisi asju kõigile imetlemiseks? Või on see midagi, mida teeme usaldusega Jumala vastu, Tema tahtmist möö-da, tõelise alandlikkuse ja alistumisega?

Üks sõber kurtis mulle kord, et ta ei tea või ei saa aru, mis on Jumala tahtmine tema elus. See võib nii olla, et konkreetse tegevuse või töö vms leidmine võtabki väga kaua aega ja me käime läbi segaduseaegadest ja Jumal ei osutagi sõrmega, et sulle kuulub see ülesanne ja tollele too. Aga tege-likult on küsimus Jumala tahtmisest ka hulga hõlpsamini lahendatav. Täpsemalt, Jumala tahtmine on täiesti kindel selles, et Ta tahab, et me lubaksime Temal end armastada ja juhtida Tema enese sarna-suse suunas. Jumala tahtmine on, et me osutaksime teistelegi teed olemise aluse ehk Jumala enda juurde. Jumala tahtmine on, et oleksime Tema tõelised lapsed – need, kes ei hoia kinni viletsatest oksakestest, need, kes otsivad Teda kogu südamest, kes elavad Jumalat meeles pidades igal päeval ja igal hetkel. (Viires 2013)

 

Miks te mind hüüate: “Issand, Issand!” ega tee, mida ma ütlen? (Lk 6:46) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:40) Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. (Jk 1:22) Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks. (Rm 2:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõepoolest on olukordi, kus saame vaid paluda: “Issand, aita!” Ometigi oleks väär palvetada ja jääda passiivseks seal, kus Jumal ootab just minu enda sam-mu, mida siis juhtida ja õnnistada. Marcus Hermen

 

Palvetagem: Armuline Issand! Õpeta meid tegutsema Sulle meelepäraselt. Kingi selleks oma Püha Vaimu. Pühitse meie südant, et maailma-armastus sealt kaoks ja armastus Sinu vastu aset leia-ks. Hoia meid enda küljes meie elu otsani. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Luhamets, Joel 2018. Issanda kartus on tarkuse algus. EELK Misjonikeskuse väljaanne Pluss, 3/2018 September.
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 51:1-9 – Iisopi sõnum patusele. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2017. Tõde ja eksitus. – Eesti Kirik, 02.08.2017
  • Stott, John R. W. 2002. Johannese kirjad. Tallinn: Logos
  • Teekel, Aino 2016. Hundi loomus. Võru Baptisti Koguduse koduleht, 21.06.2016: https://www.vorubaptisti.ee/ainoteekel/?p=58
  • Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn: Allikas
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Viires, Katrin 2013. Jumala tahtmine (Mt 7:15–23). Kirik & Teoloogia, 06.12.2013: http://kjt.ee/2013/12/jumala-tahtmine-mt-715-23/

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 149

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ARMASTUSKÄSK

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 04. – 10. august 2019

 

Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: “See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!” Neil meestel polnud enam vaja uskuda, sest nad olid näinud Jeesuse jumalikkust oma ihusilmaga.

Selline Jumala pühaduse kogemine muutis hetkega inimeste elu. Pühakirjast näeme, kuidas lihtsast kalurist võis nii saada hetkega Jeesuse õpilane: üks kaheteistkümnest apostlist, kelle kujud kaunistavad tänapäeva kirikute kantsleid. Jeesuse kirkuse nägemine kirgastamismäel muutis jüngrite ellusuhtumise täiesti teiseks. Meie võime seda Jumala kirkust kas uskuda või mitte. Vaadates jüng-ritele ja sellele, kuidas muutus nende elu, võib meiski tekkida usk.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena. (Soom 2011:8)

 

Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

 

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikeset-õus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslik-kust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armas-tust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)

 

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid pühal mäel oma jüngritele näha meie Issanda kirkust ja kutsusid neid Teda kuulama. Aita meid, nii et tunneme Jeesuses Kristuses ära maailma Päästja ja leiame Temas uue elu ning võime pärida igavese elu Sinu juures taeva kirkuses. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

ÕPPETUND TABORI MÄEL.

Pühapäev – 04. august

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Kui Peetrus alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake!” Mt 17:5

 

Õed, vennad Kristuses! Püüame sellest suurest Tabori õppetunnist osa saada. Ka meidki köi-davad maised huvid, mis tumestavad taevailmet. Ka meilgi on variserid ja kirjaseletajad, kes tõen-davad, et “kiri ei valeta” ise kirja valele abiks võtavad ja taevariiki labastavad. Just kui usklik Iisrael kuningast, kuningriiki, rikkust ja head põlve Messialt ootas, nii ootab ka meie päevil palju usklikke kuldseid kroone ja pärlidest väravaid, nuumvasika liha ja kuninglikku pidu; paljud tahavad kunin-gatena valitseda ja patuste peale kohut mõista. See kõik seista piiblis. Ka meilgi peetakse pühaks kirjatähte ja kujutust, kuna tähe ja kujutuse abil ettetoodavast vaimust ja taevariigist palju ei hoolita.

Looja Isa aga hüüab Tabori kohal: “Teda kuulge!” Mu Poega Jeesust kuulge. Kuulake Teda, ei kedagi muud! Tema on ainus õige Juht, kes taeva viib. Teda ümbritseb taevalik hiilgus, ühendab Ee-liase taevast ja Moosese põrgust [s.t. surmariigist]; Tema teeb selgeks ka inimese elu saladuse.

“See on mu armas Poeg, kellest mul on heameel!” Jumala Poeg on aga inimese sarnane, viibib nõdras loomuses. Tähendab, inimese elu otstarve ei ole mitte mõni aeg nõtrustes vireleda ja jäljetult kaduda. Nagu inimeses, Jeesuses peitub Jumala armas Poeg, kes Taboril ilmus jumaliku aus, nii pei-tub iga nõdras inimeses Jumala armas laps, suremata hing. Nõder loomus lõpeb, hing mitte. Surm ei ole elu lõpu akkord. Kust sai Eelias siia? Kust Mooses? Ühe võttis Jumal aastasadade eest ta usu pä-rast elusalt taeva, teine ei pääsenud oma kahtleva südame pärast isegi tõotatud Kaanani. Aga nüüd on nad mõlemad Taboril, jüngrite silma ees. Tähendab, isegi surmal ja põrguhaual ei ole võimu kin-ni hoida hinge, kes Jumalat taga nõuab.

Taboril on jüngrid näitliku ja mõjuva õppetunni osalised, mis neile kustumatu mälestuse süda-messe surub: teie õpetaja on elu ja surma valitseja, taevas ja põrgu seisavad tema võimu all; kõiki, kes oma püüded on temaga ühendanud, võtab ta oma au sisse.

Piksekärgatusena käivad Looja sõnad läbi jüngrite loomuse: “Teda kuulge! Teda kuulge! Teda kuulge!”

Inimlik loomus ei jõua rohkem taevalikke asju endasse mahutada: jüngrite meeled ja mõistus loobuvad oma tegevusest; nad lange vad silmili maha, on uimastatud. Alles õpetaja armsa hääle peale toibuvad nad: “Tõuske üles! Ärge kartke!” Kõik taevalik on kadunud. Jüngrite ees seisab en-disel kujul nende kehvalt riietatud õpetaja, jalad teest tolmunud, nägu käimisest väsinud. Aukartuses ja vaikides kõnnivad nad mäest alla, õppetund andis palju tunda, palju mõtelda…

“Teda kuulge!” Looja hääl kostub täna päevani. Inimhing ihaldab rahukuningat. Maised ihad aga hoiavad ta kammitsas; vägevad vürstiriigid ja vallad eksitavad teda. Ta kuulab oma Rahukunin-ga armast häält: “Mina olen teie juures maailma otsani!” Aga lihalik silm ei näe Teda, ja mida silm ei näe ega käsi ei saa katsuda, seda on ka mõistusel raske tabada. Tänane lugu aga kutsub erksamaid usklikke Taborile, Siionile, palvemäele – kiriku. Kirikus tunneb usklik hing enese ühendatud olevat Jeesusega ja tema sõpradega, elagu nad maa peal, või olgu nad siit lahkunud. Kirikus on inimesed kui lapsed oma Isakojas. Kristuse kiriklikust kogudusest ütleb Rahuvürst: siin on teil teada, mida kummardate; õnnistus tuleb kirikliku ristirahva seast (Jh 4:22). (Kokla 2016:8)

 

Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minu sarnase – teda te peate kuulama! (5Ms 18:15) Ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Lk 3:22, vt ka Mt 3:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usklikena me tunneme, et ei vääri Jumalat, aga samas mõistame, et Kristus oma surmas on meile taas väärtuse andnud. See mõistmine aitab meid julgelt ja tänuliku südamega astuda jumalikku elutäiusesse. Joosep Tammo

 

Palvetagem:  Isa, saada mind oma Poja juurde, kes õndsuseks on saanud minule. Su vaim mind võtku valgustada ja andku õiget mõistmist minule. Siis ma alles tunnen Sinu rahu eneses ja laulan Sulle oma südames. Bartholomäus Crasselius

 

* * *

 

PÄÄSTE JUMAL.

Esmaspäev – 05. august

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

 

Habakuki palve peale, et Jumal ilmutaks oma au, täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses, ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle. Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmi-se tulekut sissetungijate üle. Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki oma. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sü-gavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kind-lalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst! (Lo 2016)

 

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on meie Koidutäht, kes ikka särab meie südames. Kuigi meis on rohkesti viga ja puudusi, on Tema meile ainus vägev abimees. Sest kui me hing Ta peale vaatab, siis saame kindel olla, et Ta meid siit ükskord koju saadab. Sellepärast ei jäta ma Sind, mu Eluvalgus.

 

Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tar-vitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer

 

* * *

 

KES JUMALAT USALDAB, EI JÄÄ IIALGI HÄBISSE.

Teisipäev – 06. august

Issand jätkas Moosesele: “Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata. 2Ms 3:6

 

Jumal ütleb Moosesele, et Ta on tema vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Nimetades kolme nime, ei kõnele Jumal mitte vaid Moosese kolmest ustavast, usk-likust esiisast, vaid kolmest väga erinevast inimtüübist. Aabraham – usklik ja ustav ja kõiges lõpuni kuulekas Jumala teener, kes on valmis minema turvalisest, mugavast ja harjumuspärasest tundma-tusse ja andma kõik, kui ta usub, et Jumal seda tahab. Iisak, tema poeg – alandlik, alluv, vaikne mees. Ja Jaakob – mees, kelles oleks nagu kaks täiesti erinevat inimest: aus ja kelm, vaga ja salaka-val.

Igaüks meist võib ennast ehk vähemalt ühes kirjeldatud inimtüübis ära tunda. Kui nii, siis tea, Jumal on ka sinu Jumal. Kui sa arvad, et sinusugusest Ta ei hooli, siis sa eksid. Meie esivanemate, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal on ka sinu Jumal. Ta on andnud oma Poja ristisurma, et sulle ja mulle öelda: “Ma olen ka sinu Jumal.” Ja nii nagu Jumal kord kolme väga erineva mehega kolmel ääretult erineval moel kõneles ja neid väga erinevatele radadele juhtis, nii teeb ta ka igaühega meist. Igal meist on oma tee, omad ülesanded, omad katsumused, oma elukool, kuid need, kes Teda usal-davad, ei jää iialgi häbisse. Tema jääb nende Jumalaks kõiges – nii heas kui halvas, nii kergetel kui rasketel aegadel, nii selgelt märgistatud teedel kui kõrberännakul, nii elus kui surmas.

Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata. Meie ei pea oma nägu kat-ma. Võime ehk oma pea oma käte vahele võtta ja imestada selle hämmastava ime üle ja paluda, et Jumal jääks meiega kõnelema, meile ilmuma meie elurännakul oma Sõnas ja sakramendis pühako-jas ja kõikjal oma imelises loomingus. (Tammsalu 2016)

 

Kas te ei ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele: “Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal” (Mk 12:26, vt ka Mt 22:32, Lk 20:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Prantsuse mõtleja ja matemaatik Blaise Pascal sai 1654. aastal ilmutuse osaliseks. Sarnaselt Moosesega ilmutas Jumal end talle tules. Legendi järgi tähendas ta selle sündmuse paberitükile, mida kandis pintsakuvoodri sisse õmmelduna oma südame lähedal kuni igavikku kutsumiseni. Alles pärast tema surma ilmus sedel tema tulekuumast usukogemusest päevavalgele. Täna on see tuntuks saanud “Meelespeana” (Memoralia): Umbes õhtul kella poole seitsmest kuni pole üheni öösel. TULI. Aabrahami Jumal Iisaki Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoo-fide ja õpetlaste Jumal. Veendumus. Veendumus. Tundmus. Rõõm. Rahu. Jeesus Kristuse Jumal. Rõõm, rõõm, rõõm, rõõmupisarad… Täielik allumine Jeesusele. Igavesti õnnelik. (Blaise Pascal. “Mõtted”) (Kadakas 2005:8)

 

Palvetagem: Minu Jumal, mu Vabastaja, Sina oled valgus, mis kunagi ei kustu. Sinu valguse säras muutun valgustiks teistele. Aita, et võiksin Sind kuulutada mitte sõnaohtruse, vaid armastuse tegude jõuga. John Henry Newmann

 

* * *

 

ÜKSNES JEESUS – SEE ON KRISTUSE KIRGASTAMISE TÕELINE TÄHENDUS.

Kolmapäev – 07. august

Meie Issand Jeesus Kristus sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrratult kirkuselt kostis Talle hääl: “See on minu armas Poeg, Temast on mul hea meel!” 2Pt 1:17

 

Igal pühapäeval saame osa Jeesuse Kristuse aulisest kohalolekust koos inglite, peainglite ja muu taevase seltskonnaga. Igal pühapäeval ja ka teistel päevadel kui koguneme kuulama Jumala Sõna. Igal pühapäeval võtame vastu andeksandmist, päästmist ja elu. Kristus kuulutab igal hinga-mispäeval meile oma andeksandvat sõna ja toidab meid oma ihu ja verega. Igal pühapäeval toimub siin midagi suuremat kui see, mis kirgastamise mäel aset leidis. Jeesus mõistab patused õigeks ja nimetab neid pühadeks. Me ei saa seda näha. Meil tuleb kuulda ja uskuda Jumala Sõna. See on ainuke erinevus. Sama Jeesus, kes oli jüngritega muutmise mäel, on täna meiegi juures. Vaatamata sellele, et me ei näe Teda, on Ta siiski meie keskel.

Ma ei ole sugugi kindel, kas oleme tegelikult valmis Kristust nägema. Kardan, et me ei suu-daks välja kannatada Jeesuse ausära. Peetrus ei suutnud ja kaotas hetkeks loogilise mõtlemisvõime. Ilmutusraamatust teame, et püha Johannes nägi ausse tõstetud Kristust ja langes Tema jalge ette ma-ha nagu surnud mees. Meid ootaks sama saatus, kui tahaksime näha Jeesust palgest palgesse. Kuid Jeesus on meie vastu heasüdamlik ja leebe. Ta hoiab oma täishiilguse avalikustamise Issanda Päe-vaks. Seniks aga tuleb Ta meie juurde kaetuna alandlikkuse ja tagasihoidlikkuse rüüga. Selliselt var-jatuna jääb Ta paljudele märkamata. Ja vahel unustame, et alati, kus Kirik koguneb Tema nimel, ol-gu seal kas või kaks ehk kolm koos, on ka Tema kohal oma jumaliku ja inimliku olemusega.

 

Hääl pilvest suunab meie tähelepanu sinna, kus see peaks olema – Jeesusele. “See on mu ar-mas Poeg, Teda kuulake!” Ehkki Moosese ja Eelija ilmumine Issanda kõrvale võis olla vägev näge-mus, ei lasta neil varjutada kõige olulisemat tegelast. Nõnda nagu Jeesuse ristimisel, nii ka siin kuu-lutab Jumal Jeesuse oma armsaks Pojaks. Ta juhatab meid kuulama Jeesuse häält. Kuula Teda, sest üksnes Temal on igavese elu sõnad. Kuule Teda, sest ainult Temas leiad teenimatu armu.

Kus on Kristus, seal peavad Mooses ja Eelija taanduma tagaplaanile. Kus Jeesus kõneleb, seal peavad Mooses ja Eelija vaikima. Evangelist ütleb, et peale seda, kui hääl pilvest oli rääkinud, ei näinud jüngrid enam kedagi muud kui Jeesust üksi.

 

Üksnes Jeesus – see on Kristuse kirgastamise tõeline tähendus. Selle tõe kinnituseks toimus jumalik teenistus Muutmise mäel. Ainult Jeesus on Jumala armas Poeg. Ainult Jeesus Kristus kan-nab oma naelutatud ihuga meie patud. Üksnes Tema on surma võitnud ja istub Isa paremal käel. Ainult Jeesuses saab ilmsiks Jumala au, mis toob meile vabaduse ja annab pääste lootuse.

Püha Paulus kirjutab: “ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse” (Rm 8:21). Kuna ristimine Issanda nimesse, Tema sõna, Tema ihu ja veri teevad meis oma töö, siis selle läbi muudetakse ka meid. Meie sisemine inimene muutub, et olla Kristuse sar-nane. Antud hetkel on see protsess varjul meie nõtruse all, kuid saabub päev, mil Jeesus tuleb väes ja muudab meie ihud enda kirgastatud ihu sarnaseks. Usun, et selle päeva ja tunni nimel tasub või-delda. (Kiir 2018)

 

Kui Peetrus alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake!” (Mt 17:5, vt ka Mk 9:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me elame Temas ja Tema meis, siis ei saa me teisiti kui vendi teenida. Sadhu Sundar Singh

 

Palvetagem: Ma ei soovi muud, kui et Lunastaja sündimine siia maailma, Jumala Poja inime-sekssaamine aitaks meid kasvada Tema mõõtu mööda inimesemaks, täisealisemaks Jumala ees. Se-da ma soovin kogudusele, soovin kogu meie rahvale. Et annaksime eluõiguse ja eluaseme uue sün-dimisele meis enestes ja sellega meie vanas ja haiges maailmas. Jumala ja ligimesearmastuse sündi-misele. Jaan Kiivit jun

 

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU

Neljapäev – 08. august

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

 

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummarda-mine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates krist-lane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumala-teenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahulda-mist!” (Rm 13:11–14) (Laato 2015:269j)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm. (Tärk 2014:402)

 

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uus päev on hoopis teistsugune kui hommikul märkad, et eile olid väga õnnistatud. Palu märkamist. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Jeesuse pärast, aita meid, et rõõm meie südames iial ei kustuks sellest teadmi-sest, et meie nimed on taevasse kirja pandud. Sina, kes Sa meie rõõmu ülendad, kes Sa meie valu vaigistad; Sina, kes Sa meile leiba murrad ja meie väikest elu õnnistada; Sina, kes Sa meile head teed ja meile rahu annad; sina, kes Sa keset lootusetut aega meid lootusega täidad, mis meid häbisse ei jäta; Sina, kes Sa meie vaimu valgustad siis, kui vaimne pimedus on maad võtnud ja saatana vägi on väga tugevaks saanud; Sina, meie rõõmu ja jõu allikas! Harri Haamer

 

* * *

 

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 09. august

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema üm-ber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

 

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapä-rane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Ini-mesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pi-meduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täi-esti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.(Tärk 2014:400)

 

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimu-sega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rah-vad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõja-ratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vi-kerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad. (Ilm 10:1) Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Laske Pühal Vaimul andestamine oma südames elavaks te-ha, et me ise andestaksime kõigile inimestele, kui palume, et meile andestataks. Selle palve peale tõstab Jumal inimese kui oma lapse Jumala osadusse. Paul Himma

 

Palvetagem: Ma palun Sinu käest natukene rõõmsamat meelt, soovin, et ma ei laseks end hei-dutada tühistel asjadel, et suudaksin vaadata endast kaugemale ja kõrgemale. Toomas Paul

 

* * *

 

JUMALA ARMASTAJAD VIHAKU PATTU JA ÕIGED LOOTKU VALGUSELE.

Laupäev – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258) ehk lauritsapäev

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10,11

 

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Patu põlgamine on uskliku tunnus. Millal algab meis patu põlgamine ja tunnetus? See muutub esmakordselt selgepiiriliseks inimese pöördumisel, seda võiks nimetada ka õige pöördumise tunnuseks. Patu põlgamine peab jääma uskliku tunnuseks kuni surmani. Ta peab põlgama pattu endas ja ka teistes. Mida enam keegi Jumalat armastab, seda enam ta põlgab pattu. Üks armastus lülitab siin teise välja. Seda aega ei ole olnud, millal Jumala ar-mastajad poleks vajanud patu põlgamise meenutamist. Jumala armastus meis kannatab, kui me pattu ei põlga. Vagad lootku Jumala abile.

Valgus koidab õigele. Igal hommikul külvab Jumal valgust. Õige inimene, kes armastab Juma-lat ja elab vagalt, leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele. Ta võib sattuda ööpimedusesse, aga pimedusele järgneb koit. Sellega koos käib rõõm mis ei kuulu ainult mõnele usklikule, vaid see on mõeldud kõigile, kes õiglased südamelt. (Tärk 2014:402)

 

Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal, annab siiski armu Joosepi jäägile! (Am 5:15) Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge hea-sse! (Rm 12:9)

Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. (2Sm 22:29) Jah, õela val-gus kustub ja tema tuleleek ei paista. (Ii 18:5) Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja ha-lastav ja õige. (Ps 112:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ebaõigluse all kannatamine ei kahjusta ühtegi kristlast, aga ebaõigluse tegemine kahjustab küll. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Armuline Jumal, Sinu sulane ja tunnistaja püha Laurentius jagas kiriku aarded vaestele ja kinnitas, et kannatajad on Sinule eriliselt tähtsad. Ärata meidki elama tõelises vennaar-mastuses, et me teeme head ja jagame oma võimalusi ligimesega. Seda palume Kristuse, meie Is-sanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 147

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ISSANDA TEENISTUSES!

  1. nädal: 21. – 27. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Me ei tea, miks just Peetrus sai selle ülesande (Mt 16:18) endale. Eks kandidaate oleks olnud rohkemgi. Ja me ei peagi teadma, sest Jumal kasutab, keda Ta tahab. Me võime inimlikult hinnata küll, kes kõige paremini sobiks ja kõige õppinum ja võimekam oleks, kuid Jumala mõõdupuud on vähe teised. Ta ei läkita valmis töötegijaid, vaid varustab ja valmistab neid, keda Ta kutsub. Ja Ta võib kasutada igaühte. Tähtis ei ole meie tarkus ja edukus või meie usu tugevus, vaid tähtis on Te-ma, kellesse me usume, ja Tema vägevus. Kõige olulisem asi Jumala teenistusse astudes on see, et me saame aru sellest, et Jeesus on meie Issand ja meie Lunastaja, elava Jumala Poeg. Ja nagu Jee-suse sõnadest Peetrusele näeme, ka see arusaamine ei tule meie endi tarkusest. Aga sellest algab kõik. Kui me ei tunne Jeesust, ei saa me aru ka millestki muust Jumalariigis. Me saame paluda, et Püha Vaim aitaks meil iga päev aina paremini Jeesust tundma õppida ja talle järgneda. (Hämäläinen 2014)

 

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

 

Piiblisalm räägib, et me ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Juma-la kodakondsed. Kristuses ei ole enam kaugelolijaid ja lähedalseisjaid, vaid Kristuses on kõik võrd-sed Jumala kodakondsed. Selles salmis kõlab meeldiv kutse olla Jumala kodakondne. Kõrgemale ei saakski enam ühtegi inimest asetada, kui seda on elada Jumala kodakondsena. Siin on juttu kodust kõige paremas mõttes, sest rohkem ei saa inimene kuskil enam kodus olla kui oma usus. Selle kodu-ga võib inimene kõikjal ringi rännata. Mida tähendab uskliku jaoks elada Jumala kodakondsena sel-les maailmas? Kodakondsusega inimesel on kõik õigused, ja kohustused.

Jumala kodakondsena elamine tähendab meie jaoks usaldada Jumalat ja valmisolekut Teda teenida igal ajahetkel ja igas paigas ja olukorras, kus me just viibime. Tihti ei ole me seda paika en-dale ise välja valinud, Jumal on meid sinna asetanud ja seal ootab Ta meilt usku ja kuulekust. Ini-mestena tahame küll pea alati paremat aega ja maailma, kus elada ja unistame teistsugustest oludest kui need, milles meil tuleb seista.

Kuid meie ülesanne ei ole siin maailmas, erinevates olukordades lihtsalt vastu pidada, vaid midagi enamat. Peame enestelt küsima, mida tohime usus teha, mida tuleks teha, et usku hoida ja lasta sellel nähtavale tulla. See on Jumala kodakondse vastutus selles maailmas. Jumala tahe on, et leiaksime julgust ja tahet elada ka meile võõrastes oludes. Julgust elada käesolevas hetkes, isegi kui see on risti vastu meie soovile ja igatsusele.

Me ei ela usklikena ainult iseendale, vaid ka maailmale meie ümber. See ei tähenda mugandu-mist maailmaga, vaid Jumala otsimist käesolevas hetkes. Meie eesõigus on ammutada lõpmatust al-likast, oma turvalisest ja igavesest kodust jõudu, julgust ja usku eluks, et mitte lasta endast võitu saada selle maailma hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja hirmul, valel ja ülekohtul. (Melder 2003:8)

 

Palvetagem: Issand Kristus, meie taevane Kuningas, tänus ja rõõmus pühitseme Sinu apost-lite mälestust ning palume Sind: anna oma Kirikule seda armu, et ta armastaks ja elaks selles, mida Sinu apostlid on uskunud, kuulutanud ja õpetanud. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

LASKE VÕRGUD VETTE JA KASUTAGE KAALUKS EVANGEELIUMI.

Apostlite pühapäev – 21. juuli

 

Seda pühapäeva kutsutakse apostlite pühapäevaks ja sel päeval meenutatakse kõiki apostleid. Apostel on kristlikus tähenduses Jumala saadik maailmas. Apostlid olid Jeesuse jüngrid, kes said te-ma ülestõusmise tunnistajateks selles maailmas.

Kui vaadata apostlite tegevust, siis nad pühendusid jumalasõna kuulutamisele maailmas. See polnud sugugi kerge töö, sest nii variserid ja kirjatundjad kui ka Rooma riigi võimud tegid kõik või-maliku selleks, et nende tööd nurjata.

Nii pidid mitmed apostlitest oma usu kuulutamise ja tunnistamise pärast surema märtrisurma. Nende kogemus Jumalast oli sedavõrd tugev, et nad ei salanud oma usku ka siis, kui pidid elust loo-buma. Tagakiusust hoolimata ei jätnud nad oma tööd, vaid tegid kõik võimaliku selleks, et sõnum Jumala päästest leviks kõigi inimesteni. Nii sai ristiusust maailma suurim religioon.

Nüüd oleme meie tänapäeva maailmas apostlite töö jätkajad. Kristus on andnud meilegi mis-jonikäsu ja sellega kaasneva tõotuse: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaa-ta, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:18-20)

Jumal on andnud meile kõik eluks vajaliku, kuidas täidame meile antud ülesannet? Kas suudame olla apostlite töö väärikad jätkajad selles maailmas? (Soom 2013:8)

 

Jeesus ütles Siimonale: “Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!” Lk 5:10

 

Kui võrratu on see lugu (Lk 5:1-11), mis kinnitab, et usaldus Jeesuse vastu on parim vahend jõuetuse ja lootusetuse vastu! Luukas annab sellega Peetrusele pääsemise võtme: Jeesuseta jäävad võrgud tühjaks. Samas näitab see lõik ka meile, et Jeesust usaldades oleme suutelised enamaks kui arvata oskame. Kõige tähelepanuväärsem on, et evangelist valib oma sõnumi edastamiseks Peetrust ja tema kaaslasi kõige enam mõjutatava seiga – nende ameti – millele ta läheneb üsna ebatavalisel moel: puusepa poeg annab nõu elupõlistele kaluritele, kes on pettunud ja väsinud terve öö kestnud viljatust püügist. “Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette. Ja kui nad olid seda teinud, püüdsin nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid”.

Peetrus, olles aru saanud Jeesuse suurusest, langes maha tema põlvede ette ja ütles: “Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!” Sel hetkel annab Jeesus patusele mehele lu-baduse nüüdsest hakata inimesi oma võrku püüdma: “Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!”

 

Milline erakordne hetk! Kui Peetrus kaladest lookas paadiga kaldale sõudis, ei osanud ta ai-matagi, et teda ootab ees hoopis teistsugune, palju isiklikum tee, millest saab alguse kogu meie Ki-riku tee, selle Kiriku, mille evangelist ka Luukas on. Sellest hetkest saab alguse ka täiesti uus mõõ-de kalameeste elus ja tähenduses. Nüüdsest said neist mitte enam kala- vaid inimeste püüdjad. Peet-rus ei jätka oma teed üksi, vaid talle järgnesid peale seda sündmust ka teised kalurid (Lk 5:7,8).

Peetrus valis oma tee Issandale kuuletudes ja uuesti paadiga järvele sõudes. Nii toimides ja end Jeesuse tahtele allutades valis ta otsimata ja ootamatagi oma edasise tee. Ta sai esialgu väljava-lituks ja hiljem apostliks, kes Pühast Vaimust saadetuna kuulutas uudist nii Jeruusalemmas kui ka kogu maailmas.

Hiljem tunnistab ta oma teises kirjas (2Pt 1:16), et “Meie Issanda Jeesuse Kristuse väge ja tulemist ei ole me teile teatanud mingeid targutavaid müüte jäljendades, vaid me oleme tema suu-rust näinud oma silmaga.”

 

Niimoodi isiklikult kõnetab Jeesus meist igaühte. Kõigepealt jõuetuse tunne, siis lootusetuse hetk, kui jõukatsumine liiga raskeks muutub ning pärast Jumala leidmist tärkav lootus ja lootus as-tuda vastu kõikidele raskustele, millega igapäevaelus silmitsi seisame.

Inimese elu eesmärk ei ole mitte koguda maist rikkust või uhkeid tiitleid ega lükata murede lahendamine kõrvale, ilma neile silma vaatamata. Me oleme maailma tulnud selleks, et otsida ja leida Jumalat, et olla Temaga ühendatud.

Nii nagu lind on määratud taevalaotusele lendama ja kala vette ujuma, nii oleme ka meie siia maailma tulnud elama üheskoos Jumalaga, oleme tulnud, et Teda armastada, et oma lakkamatuis mõtetes Temaga olla.

Isegi kui see tundub meile esmapilgul arusaamatu, peame mõistma täna loetud evangeeliu-milõigus Peetruse südamest tulnud lootusetusehüüet kui tõelist vaimulikku tegu, sest selles väljen-dub inimlikust nõrkusest ülesaamine ja otsustav samm Kõigevägevama Issanda poole.

Enne Issanda tee valimist on ka pühad inimesed oma lootusetuse maailmale välja hüüdnud. Nagu apostlidki, on nad otsustanud end edaspidi Jumala poole pöörata ja usaldada ennast ja oma mõtted Issandale.

 

Siinkohal mõistame, et üleminek meeleheitelt lootusele, inimest vaevavatelt kahtlustelt ja vas-tuseisudelt usaldusele, ei toimu pelgalt teoorias. Sõna pole kirjutatud ainul eesmärgiga lohutada ja üles ehitada inimese kaotatud ja purunenud moraalitunnetust. Hoopis vastupidi – Sõna aitab teostada uut teed, mille inimene valib jättes maha oma “mina” ja andes end täielikult ja piiramatult Issanda hoolde. Lühidalt öeldes on see ainus käimist vääriv tee, see ainus elu, mis elamist väärib – elu Is-sandas. Elu, mis on meile antud maitsmiseks ja rõõmupisaratega endi ümber jagamiseks. (Metro-poliit Stefanus 2011)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paganliku vaimsusega ühiskonnas peetakse kristlasi sageli naeruväärseks. Seda tunnistavad ohtralt meie ajakirjandus ja kultuuritegelaste sõnavõtud. Peab ole-ma julgust oma kristlikke põhimõtteid igas olukorras avalikult välja öelda. Kui meie ei julge tunnis-tada oma usku, siis ei tunnista ka Jumal meid omaks. Ja Jeesus on see, kes otsustab meie saatuse. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sina oled valinud oma kiriku kõikide maailma rahvaste hulgast. Samal ajal Sa seisad südamliku ustavusega oma iisraeli rahva kõrval. Anna andeks, kui kristlased on süüdi iisraeli rahva ees. Juhata mõlemad teele, mis viib Sinu riiki. Vennastekoguduse liturgiast

 

* * *

 

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 22. juuli

Maarja Magdaleena, Issanda õpilase päev ehk madlipäev

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

 

Pärast seda, kui saatan oli inimese patulangemise läbi Jumalast eemaldanud, ehitas see vaen-lane Jumala ja inimese vahele kõrged lahutuse mäed ja kantsid. Peites inimese nende taha selle loo-tusega, et teda sealt keegi tema käest enam kätte ei saa. Ei leitud inimeste ega inglite seas ühtegi, kes seda sõda oleks võinud ette võtta. Ometi see, kelle nimi on Jeesus Kristus, kes on Jumal ja ini-mene, sõdis põrgu vürstiga ja võitis teda ära.

Prohvet näeb seda Äravõitjat nende lahutuse mägede peal seismas ja kuuleb Tema rõõmu sõ-numit kuulutamas: “Ma olen surmale mürk ja põrgule katkuks saanud!” Tema suust hoovab välja terve evangeeliumi sõnum. Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Keda see sõ-num ei rõõmusta, see magab veel patuunes. Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis sä-rab sulle Kristus (Ef 5:14). (Lampson 1903:24)

 

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulu-tavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kojas pole vaja publikut. Siin on igaüks kaasatöö-taja. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus tervendas Maarja Magdaleena vaimu, hinge ja ihu ning tegi temast oma ülestõusmise tunnistaja. Puhasta meid pattudest ja uuenda meid oma Vaimuga, et me võiksime Sind teenida Jeesuse Kristuse ülestõusmise väes, kes koos Si-nuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JÄRGIDES JUMALA TÕOTUST.

Teisipäev – 23. juuli

Issand ütles Aabramile: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!” 1Ms 12:1

 

Jumal ootas Aabrahamilt tohutut sõnakuulelikkuse väljendust – seda, et Aabraham astuks tundmatusse tulevikku. Aabraham tegi selle sammu, omades ainsa pidepunktina Jumala tõotust: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!”

Heebrealaste kirja autor ütleb: “Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika…ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb” (Hb 11:8). Jumal ei laotanud Aabrahami ette selget ja põh-jalikku reisiplaani. Ta ütles lihtsalt: “Võta oma pere, paki kõik asjad, jäta oma sugulased ja mine paika, mille mina sulle näitan.” Olles 75-aastane, pidi Aabraham usaldama end täiesti Jumala usta-vuse hoolde. Talle ei jagatud ühtki selgitust ega hoiatust võimalike eesootavate ohtude suhtes. Nii ta siis läks – teadmata, mis või kuidas. Ainus, millele ta tugineda sai, oli tõotus: “Mina näitan sulle ja mina õnnistan sind.”

Aabrahami naine Saara ei erinenud eeldavasti suurt palju tänapäeva naistest. Eeldavasti küsis ta seda sama, mida iga naine küsiks: “Kas me läheme Lõunasse või Põhja? Millised riided ma peaks kaasa pakkima? Kas me jääme kusagil ka paikseks, või oleme pidevas liikumises?” Kõik aga, mida Aabraham öelda oskas, oli: “Jumal ütles, et tuleb minna, nii et me läheme. Tema ise näitab meile järgmise sammu, niipea, kui oleme hakanud liikuma.”

 

Meil on vahel kalduvus arvata, et kui Jumal käsib meil midagi teha ja me kuuletume sellele, kulgeb kogu ülejäänud tee kui lepse reega. Arvame, et Jumal on nii ütlemata rõõmus me sõnakuule-likkuse üle, et asetab meid hoobilt 4-realisele õnnistuste teele. Aabraham kuuletus Jumala sõnale, kuid üksainus sõnakuulelikkuse samm ei kätke endas veel kogu sõnakuulelikkuse teekonda.

Aabrahamil oli küll Jumala tõotus, kuid sellel tõotatud teekonnal pidi ta minema läbi nii Ne-gevi kõrbest, lumistest mägedest, veel ühest kõrbest ja Kaanani maa sõdalastest. Kuniks lõpuks lõ-petas keset Egiptuse näljaaega. Küll on tore, et Jumal ei hoiatanud Aabrahami ette teda eesootavast teekonnast! Oli ju tegu rajaga, mille sarnast Aabraham polnud kunagi varem kõndinud. Samas, ke-set seda kõike, ei sattunud ta mitte kordagi ohtu. Keegi ei saanud teda puutuda. Jumal oli tema kilp ja kaitse igal päeval ja tänu oma usule sai temast Jumala sõber. (Wilkerson 2016)

 

Stefanos ütles: “Mehed, vennad ja isad, kuulge! Kirkuse Jumal näitas ennast meie isale Aab-rahamile, kui ta oli Mesopotaamias, enne Haaranisse elama asumist, ning ütles talle: “Mine välja oma maalt ja oma sugulaste seast ja siirdu sinna maale, mille ma sulle näitan!”” (Ap 7:2,3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usk ei tähenda mitte mõistuse väljalülitamist, vaid Jumala mõistuse sisselülitamist. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Ära sa karda tundmata teel – Jeesus su Päästja käib ise su eel, kõnni Ta järel kindlana sa, siis sulle särab kord tõotatud maa. Elvi Vares, kogust “Taevalind laulis”

 

* * *

 

ALISTUMINE – JEESUSELE TAGASI ANDMINE

Kolmapäev – 24. juuli

Minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada kogu oma pikka meelt. 1Tm 1:16

 

Alistu. Kõige otsesemas mõttes tähendab alistumine millestki loobumist kellegi teise heaks. See tähendab ka millestki loobumist, mis kuulub sulle – loobumist oma varast, võimust, eesmärki-dest ja isegi oma elust. Kristlased kuulevad palju alistunud elust, kuid mida see tegelikult tähendab? Alistunud elu tähendab anda Jeesusele tagasi elu, mille Ta on sulle andnud. See tähendab oma elu täielikku üleandmist Talle, et Ta võiks sellega teha, mida iganes Ta soovib.

Jeesus ise elas alistunud elu: “Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 6:38). Jeesus ei teinud kunagi midagi isepäi. Ta ei teinud ühtai-nustki liigutust ega öelnud ühtainustki sõna ilma selleks esmalt Isalt juhiseid saamata. “…ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib” (Jh 8:28,29).

Jeesuse täielik alistumine Isale on näide sellest, kuidas ka meie peaks elama. Võid nüüd öelda: “Jeesus oli Jumal inimese kehas. Ta elu oli alistatud juba enne, kui Ta veel maa peale tuligi.” Tõsi, kuid alistatud elu ei saa kellelegi peale suruda. Isegi Jeesusele mitte. Keegi pole sunnitud oma elu Jumalale üle andma. Fakt on see, et saame osa Kristusest just täpselt nii palju, kui seda ise soo-vime. Apostel Paulus teadis seda ja otsustas järgida Jeesuse eeskuju täielikult alistatud eluga. Tema, kes oli varasemalt olnud täieõiguslik Jeesuse vihkaja ja kristlaste tagakiusaja. Ta ise ütles, et ta sõna otseses mõttes vihkas Kristuse järgijaid. Ta oli hästi haritud, teotahteline ja ambitsioonikas mees, kes liikus edukuse radadel. Ja ometi võttis Issand selle iseennast täis, enesekindla ja enda soovidest lähtuva mehe ja tegi Temast hiilgava eeskuju alistunud elust. Paulusest sai üks läbi ajaloo kõige enam Jumalast sõltuv, Jumalaga täidetud ja Jumala poolt juhitud inimene.

Paulus kuulutas, et ta elu on kui eeskuju ja mudel kõigile, kes igatsevad elada täielikult Kris-tusele alistatud elu: “Kuid minu peale on halastatud seepärast, et Kristus Jeesus saaks osutada ko-gu oma pikka meelt kõigepealt mind eeskujuks tuues neile, kes edaspidi hakkavad temasse uskuma ja pärivad igavese elu.” (Wilkerson 2018)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde ei peitu meis ega meie veendumustes, ka usutõde mitte, vaid see leidub Jumala Sõnas ja üksnes Jeesus Kristus on tõeline tõde. Meie peame Sõnale alistuma ka siis, kui me ei ole veel jõudnud kindlale usule temasse. Sest tõde saame me ikka ainult siis kätte, kui me jääme Kristuse sõnasse. Harald Põld

 

Palvetagem: Issand, tee meid inimesteks, keda Sina saad kasutada teiste kinnitamiseks, tõst-miseks ja aitamiseks! Arpad Arder

 

* * *

 

JUMAL EI OLE SÜÜDI

Neljapäev – 25. juuli

Apostel Jaakobus Vanema päev ehk jaagupipäev

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

 

Paulus peab kurbusega tunnistama, et enamik juute on jäänud uskmatuks. Miks oli see nii? Miks on see nii? Miks oli Pauluse ajal nii palju uskmatust ja miks on seda nii palju meie ajal? Kes selle eest vastust kannab?

Ja Paulus väidab, et Jumalat ei saa teha vastutavaks tegeliku olukorra eest. Usk tuleneb evan-geeliumi kuulutamisest ja kuulutamise võimaluse eest on Jumal hoolitsenud. Sest üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!

Paulus mõtleb siin kahtlemata lunastustöö avalikku laadi. Ei ole see ju kuskil kolkas toimunud (Ap 26:26). Suure reede sündmused pühadeks kokku tulnud rahvahulkade silme all. Jeesuse ohvri-surm ei näinud ainult Jeruusalemma ja Palestiina elanikud, vaid ka kaugetest maadest tulnud juudid ja usklikud paganad. Sama võis öelda ka nelipüha kohta, mil Jeruusalemma oli tulnud jumalakart-likke mehi kõigist rahvaist (Ap 2:5).

Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on (Rm 10:18a) Taevased väed ise hoolitsesid selle eest, et Jeesuse ristisurm, ülestõusmine ja Püha Vaimu väljavalamine kujuneksid kiiresti inimkonna usu-liste teadmiste raudvaraks. Eks laulnud Taavet oma laulus: “Taevad jutustavad Jumala au ja taeva-laotus kuulutab tema kätetööd …” (Ps 19:2) Keegi ei ole inimesele nii tuttav kui Jumal, kui Teda tahetakse tunda. (Tärk 2002:409)

 

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sina oled nende hulgas, kes tunnistavad Kristust? Kas sina oled Issanda Kristuse käeks? Uno Plank

 

Palvetagem: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennast-salgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issan-da läbi.

 

* * *

 

JUMALA SUURUS I

Reede – 26. juuli

Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan Sinu suurtest töödest. Ps 145:6

 

Suured on Ta “tööd”. Tema kohtud on “kardetavad” ja “võimsad”, Tema imeteod on suured. Niisugused “kardetavad” teod olid veeuputus ja Soodoma hukkumine. Imeteod olid Iisraeli pääst-mine Egiptusest ja teekond kõrbes. Aga iga põlvkond võib Jumala tegusid näha oma kaasajal ning neid ülistada. (Tärk 2014:696)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus tuleb meie juurde kui valgus, mis meie jaoks pime-duse helendama paneb; kui rahuvürst, kes rahu toob – ja hirm taganeb. Ta astub meie juurde kui aitaja ja laseb meid hädas abi kogeda. Kui kardetav sisse murrab, siis on Tema, Jeesus Kristus seal ja Ta toimib meiega armastuse seaduse järgi, olles valmis aitama. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Jumal, tee, et Sinu õiguse tõeline valgus paistaks meie südametesse, valgustades mõistust ja puhastades meeli. Anna meile jõudu käia ausasti kui päeva ajal Sinu käskude teel, kuni jõuame igavesse ellu. Kreeka kirik

 

* * *

 

JUMALA SUURUS II

Laupäev – 27. juuli

Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

 

Suur on ka Ta headus ja õigus. Maavärin, torm, pikne, päike, kuu ja tähed jutustavad kõik Ju-mala aust ja vägevusest, aga mitte nii põhjalikult nagu seda teeb Tema headus ja õigus. Jumal ei ole kitsi. Tema headus ja õigus on suur, ilmnegu see siis toidu jagamises Tema loodud olenditele või pattude andestuse. (Tärk 2014:696)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ei tohi unustada, et kannatuste rohkus ei ole tingitud Jumala headuse puudumisest, vaid sellest, et inimesed põlgavad Jumala headust ja mööduvad sel-lest. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, aita mul ustavalt käia oma teed, olles õigel kohal selles suures inimkon-na protsessioonis. Üle kõige aita mul Sind tunda. Michel Quoist

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 146

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

HALASTAGE!

  1. nädal: 14. – 20. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Vahel olen märganud, et oleme inimestena ülekohtuselt kriitilised teiste suhtes ja liialt vähe nõudlikud iseenda vastu. Ilmselt on põhjus selles, et lihtne on osutada teise inimese vigadele ja nõu-da, et tema muutuks. Nii tehes tunneb inimene ennast parema ja õigemana ning ei pea tegelema oma patuga. Kui aga pöörata tähelepanu oma vigadele, siis tuleb tegelda nende parandamisega ja see on juba keerulisem kui näpuga teise inimese probleemidele osutamine.

Jumala ees seistes ja ausalt elule vaadates märkame oma pattu ja enda vajakajäämisi. Siin maailmas pole ühtegi inimest, kes oleks Jumala ees õige. Oleme kõik ühtviisi patused. Samas on võimalus usu kaudu oma patud andeks saada ja Püha Vaimu läbi suudame elada uut elu. See on Jumala arm.

Kui nüüd tahame Jumala käest andeks saada ja loodame tema halastusele, siis on meie ülesan-ne olla samal viisil andestav neile inimestele, kes on meie ümber. See ei tähenda väärate tegude ak-tsepteerimist, kuid tähendab inimese armastamist tema tegudest hoolimata. Nii on meie ülesanne olla Jumala kombel pattu vihkavad, kuid patust armastavad ja eksija peale halastajad. Jumal saatis oma Poja siia maailma patuste eest surema. See on armastuse ja halastuse tipp. Nüüd on meie kui kristlaste ülesanne kanda edasi sõnumit Jumala halastusest nendeni, kes seda enim vajavad. (Soom 2015:8)

 

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

 

Kristus on kandnud meie patukoorma ja õpetanud meidki jagama üksteisega koormate ras-kust. Jumalast lähtunud armastus inimese vastu ei saa jääda üksnes meie endi hingeliseks elamu-seks, vaid see peab vastu ja edasi peegelduma. Jumala armastus kutsub esile meiepoolse jumalaar-mastuse ja ligimesearmastuse. Nõnda toimib Kristuse seadus.

Mis koormaid peaksime üksteisel aitama kanda? Koorem võib olla haigus, vaesus, kellegi-millegi kaotus, läbielatud õnnetus või mure. Meil igaühel on neid koormaid juba omajagu. Nii mõ-nigi on koorma all väsinult kokku varisenud, mõni muserdatult käega löönud, mõni üksi jäädes pet-tununa endasse tõmbunud. Kristus kutsub meid jagama üksteise häda, probleeme, raskusi ja tagasi-lööke.

Paljudel meie tänastel koormatel on oma põhjus. See võib tunduda esmapilgul märkamatu ja kerge. Aga ka see põhjus osutub koormaks, mis tekitab uusi ja palju raskemaid koormaid. Kui Pau-lus kutsub kristlasi üksteise koormaid kandma, on ta just äsja rääkinud auahnusest, üksteise ärrita-misest ja kadestamisest. Need on kiusatused, mis sünnitavad sageli kannatust kaasinimestele ja pro-bleeme iseendale. Paulus õpetab, et kui keegi peaks neisse kiusatustesse langema, on vaja teda pa-randada tasase vaimuga. Ka nõnda ja just nõnda kantakse üksteise koormaid.

Kristlik ligimesearmastus peaks olema alati ettepoole vaatav. Kiriku ja iga üksiku kristlase suur ülesanne on kanda ja jagada neid koormaks saavaid ja saada võivaid koormakesi. Õpetades, kasvatades, head eeskuju andes, ka manitsedes ja hoiatades saame vähendada juba täna lasti, mis järgmisel sammul võib kukkuda rängalt kellegi inimese, inimrühma või koguni terve ühiskonna turjale. (Paenurm 2002:8)

 

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armas-tage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

 

Palvetagem: Issand Jumal, armuline Isa, Sina annad igal päeval meile patud andeks ja tahad, et meiegi andestaksime üksteisele. Murra meie südamete kõvadus, et kohtleksime üksteist halastu-sega ja elaksime meie Päästja õpetuse järgi leppimises ja andeksandmises, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

HOIDU ARVUSTAMAST TEISI.

Pühapäev – 14. juuli

Jeesus ütles: “Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!” Lk 6:37

 

Jeesuse juhtnöörid teiste arvustamise kohta on väga lihtsad; Ta ütleb: “Ärge tehke seda!” Keskmine kristlane on kõige põhjalikumalt kriitiline inimene. Arvustamine on üks inimeste tavalisi tegevusi, kuid vaimulikus vallas ei too see mingit kasu. Arvustamise tulemuseks on arvustatava jõu-dude lõhestamine. Püha Vaim on ainus, kes on pädev arvustama, ning üksi Tema suudab näidata, mis on valesti, ilma kellelegi haiget tegemata. On võimatu astuda osadusse Jumalaga, kui oled krii-tilises meeleolus. Arvustamine teeb su karmiks, kättemaksuhimuliseks ja julmaks, ning tekitab sinus meelitava ja petliku tunde, nagu oleksid sa teistest kuidagimoodi üle. Jeesus ütleb, et Tema jüngrina peaksid sa viljelema sellist iseloomu, mis ei ole kunagi kriitiline. See ei sünni kiiresti, vaid seda tu-leb aja jooksul kujundada. Sa pead teadlikult hoiduma kõigest, mis ajendab sind ennast teistest üle-maks pidama.

Ma ei saa peita oma elu Jeesuse läbitungiva pilgu eest. Kui ma märkan sinu silmas kübeme-kest, tähendab see, et mu oma silmas on palk (Mt 7:3-5). Iga halva asja, mille ma sinust leian, leiab Jumal ka minust. Iga kord kui ma kohut mõistan, mõistan ma iseennast hukka (Rm 2:17-24). Ära mõõda kogu aeg teisi inimesi oma mõõdupuuga. Iga inimese olukorras on alati vähemalt üks fakt, millest me veel midagi ei tea. Esimene asi, mida Jumal teeb, on, et Ta annab meile põhjaliku vaimse puhastuse. Pärast seda ei saa uhkus enam meisse jääda. Ma pole kunagi kohanud inimest, kelle pä-rast ma peaksin olema meeleheitel või kelle suhtes peaksin kaotama kogu lootuse, kui olen märga-nud, mis on minus endas ilma Jumala armuta. (Chambers 1999:17. juuni)

 

Mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile! (Mt 7:2) Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! (Rm 2:1) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kohtuniku töö on väga raske ning parimastki püüdmisest hoolimata säilib maises kohtupidamises alati võimalus, et ehk on mõni detail tähelepanuta jäänud või millestki valesti aru saadud. Kui palju suurem oht eksida on aga sellel, kes pikema uurimiseta oma ligimese kohta hukkamõistva otsuse langetab! Kas pole meie kutsumus kohtumõistmise asemel hoopis tuge pakkuda?

 

Palvetagem: Issand Jumal, armuline Isa, Sina annad igal päeval meile patud andeks ja tahad, et meiegi andestaksime üksteisele. Murra meie südamete kõvadus, et kohtleksime üksteist halastu-sega ja elaksime meie Päästja õpetuse järgi leppimises ja andeksandmises, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

LOOTUSETA JA LOOTUSEGA

Esmaspäev – 15. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

 

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)

Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.

Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.

Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”

Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.

Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

 

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

 

* * *

 

JUMAL OOTAB HALASTUST.

Teisipäev – 16. juuli

Need on sõnad, mis te peate täitma: rääkige üksteisele tõtt, mõistke oma väravais kohut tões ja rahus! Sk 8:16

 

Piibel räägib palju Jumala halastusest. Prohvet Sakarja annab teada, et Jumal halastab oma rahva peale. Vaatamata kõigele, mida nad on korda saatnud. Sõnakuulmatus Jumala vastu ja üleko-hus ligimese vastu – ikka ja jälle on vaja nendele osutada. Ikka ja jälle pahandab ja kurvastab see Jumalat. Ta peab lausuma oma läkitatud prohvetite kaudu karme sõnu. Kuid viimne sõna jääb alati halastusele. Jälle on Jumal oma lõputus armus valmis andestama ja andma uue võimaluse. Kuningas Taavet laulis seda Jumala halastust tunnetades: “Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema paran-dab kõik su tõved. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärja-ga” (Ps 103:3,4). Küllap ta teadis, millest laulis, polnud ju temagi patuta.

Just see tunnetus annab ka inimesele võime halastada oma ligimesele. Me armastame, sest Ju-mal on meid enne armastanud. Me halastame, sest Jumal on meile halastanud. Just selle tõttu me peamegi olema vahel olukorras, kus peame enda ees ausad olema ja tunnistama: ma olen patune ini-mene ja ei saa seda Jumala ees mitte kuidagi ise heastada. Vajan vaid halastust, mis mind päästab ja lunastab.

Nii mõnigi inimene on mulle öelnud, et võib ju ligimesele head teha ka ilma Jumalata. Selleks ei pea olema tingimata kristlane. Paljud meist järgivad oma südames üleskutset aidata haigeid lapsi või annetada vähifondile, et kinkida kellelegi võimalus raviks ja inimväärseks eluks. Paljud meist tunnevad kaasa hüljatud loomadele ja püüavad neid aidata. Me oleme tõepoolest kõik võimelised ar-mastama ja head tegema. Siiski ei tule see meist enestest, vaid on Jumala and. Oleme kõik Jumala loodud, tema on meie südamesse selle võime pannud. Meie elumahlad tulevad samast puust ning saame õitseda ja vilja kanda vaid Jumala armust. Hästi ja arusaadavalt räägib sellest Jeesus oma tä-hendamissõnas viinapuust: “Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kan-nab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.” (Jh 15:1-2,4-5)

Jeesuse ristisurm meie päästmiseks ja lunastuseks on suurim Jumala halastuse väljendus. Kõik, kes seda tõeliselt tunnetavad, tahavad seda pisutki peegeldada siia maailma. Armastust ei saa käski-da, kuigi Piibli tuntuimat üleskutset nimetatakse armastusekäsuks ning ka prohvet Sakarja räägib käskivas vormis, öeldes: “Need on sõnad, mis te peate täitma.” (Kärson 2016:8)

 

Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale! (Sk 7:9) Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. (Ef 4:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me oma li-gimese peale ei tunnista valet, teda ei reeda, keelt ei peksa ega tõsta tema peale laimujutte, vaid et me teda vabandame, räägime temast head ja kääname kõik asjad hea poole. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, tee, et ma su häält kuuleksin! Näeksin sinu kätt ka siis, kui see esmapil-gul tundub vabaduse piiranguna. Õpeta mind tõelise vabaduse poole, hoolida ja armastada! Tauno Kibur

 

* * *

 

ELAMINE ISSANDALE

Kolmapäev – 17. juuli

Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt. Rm 14:8

 

Meie osadus Issandaga on surmast tugevam. Surm ei lõpeta meie suhteid Temaga. Milliseid muudatusi surma meie eksisteerimises iial esile kutsuks, suhe Issandaga püsib. Kristus on Issand enne ja pärast meie surma! See tähendab ühtlasi, et Issand määrab meie suremise aja, koha ja moo-duse. “Tema elupäevad on määratud” (Ii 14:5). Issand ise ütleb meile: “Tulge tagasi, inimlapsed!” (Ps 90:3). Ta ei ole meie surmapäeva määramist usaldanud ühelegi inglile. Uskliku lahkumine on Jumalale nii kallis, et see võib toimuda ainult Tema otsuse järgi. “Kallis on Issanda meelest tema vagade surm” (Ps 116:15).

Kas meie surm tuleb pikaajalise haiguse järel või ootamatu sündmuse läbi, see ei muuda meie suhet Issandaga. Kas sureme oma voodis omaste juures või kusagil üksinda, inimestest unustatuna, Issand on meie ligi. Kas suudame surma eel mõne sõna veel inimestele öelda või ei, see ei ole nii tähtis kui sõnad, mida ütleme oma Issandale. Stefanos suri kivide all, Jaakobuse pea raiuti mõõgaga, Peetrus viidi surma seda teed, mida ta ei tahtnud, kuid kõik nad kuulutasid Issandat.

Surra Issandaga tähendab, et meie surm võib Teda austada. Meil on luba paluda, et Issanda nimi saaks austatud ka meie surma läbi. Palume, et me oma vaevades ja vanadusnõtruses ei häbis-taks Issandat oma kannatamatusega, kahtlustega ega nurisemisega. On olemas üks suremise moo-dus, mille kohta Jeesus ise ütles, et see austab Jumalat. See osa anti Peetrusele (Jh 21:19). Jeesus mõtles märtrisurma. Seda ei saa keegi ise valida, vaid antakse. See on raske, aga see austab Issan-dat. (Tärk 2002:530j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii võime julgusega kohata surma, sest ta on võidetud ning juhib meid Jumala juurde, viib vastu ülestõusmisele. Ove Sander

 

Palvetagem: Sind kiidan ma! Su armastuse rikkust, häädust, kandejõudu veel enam kõigis imetleb mu nõder vaim. Kuis püsiv Sinu arm kesk kaduvuse sõudu Su poole tõstab tiibu hinges sala aim. Mu Looja Sa ja Lunastaja ka – Sind kiidan ma, Sul tahan kuuluda! Peeter Sink

 

* * *

 

PIIBLI TÕENDUS JUMALA KOHTUST

Neljapäev – 18. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

 

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Paulus kannab hoolt, et ta ei õpetaks midagi, mis ei oleks Pühakirjaga kooskõlas. Tänapäeval ei loe see palju mõne kirjaniku või teadlase arvates, aga sõna jääb!

Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumale ette ja iga keel Teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja aru-saamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me anname au, kellele au tuleb anda, aga anname inimlikku au. Jumaliku au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et Temalt saame oma jõu.

Jumala kohus on Piibli õpetus. Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel!

Aga õiglus jääb. (Tärk 2002:533j)

 

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse kirik on jumalariigi uks ka neil aegadel, kui ena-mus sellest tuimalt või ka üleolevalt mööda astub. Marcus Hermen

 

Palvetagem: Aukuningas, mu Jeesuke, Sa Isa Poeg, Ta sarnane; maailma peale halasta ja oma rahvast õnnista! Nikolaus Ludwig von Ziznendorf

 

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 19. juuli

Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale, et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun. Ps 13:4,5

 

Augustinuse tõlgenduse kohaselt on palvetaja selles psalmis ahistuses elav kristlane, kes palub Jumalalt kiusatuses abi. Vastased salmis 5 on kurjad vaimud: “Et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun.” Kirjas efeslastele õpetatakse, et armuajal on kristlase peamiseks vastaseks pimeduse meelevald (Ef 6:12): “Meil ei tule ju võidel-da inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade tae-vaaluste vaimudega.” Jeesus õpetas Meie Isa palves lootma Jumala peale ning palvetama: “Ära saa-da meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.” Kiusatus või katsumus Jeesuse palves on eriti lõ-puaega puudustav ahistus. Jumal päästab enda omad kõigest hädast.

Jaakobuse kirjas õpetatakse kiusatuste ehk katsumuste kohta, et Jumal tahab nendes kristlast vaimulikult tugevdada. Jumal ei kiusa kedagi ning just sellepärast võib kristlane pöörduda Jumala poole ja paluda Temalt abi (Jk 1:12-15): “Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljas-tunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.”

Ka Paulus õpetab kiusatuste kohta sama. Jumala hea kavatsus on õpetada kristlasi tundma Ju-mala armu väge, et nad võiksid oma elus kirgastada Jumala head tahet. Kiusatustes saab kristlane alati loota Jumala abile (1Kr 10:13): “Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.” (Laato 2015:51j)

 

Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgus-tada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses. (Esr 9:8) Kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad hõiskaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Issand. (Jr 51:39)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On tarvis õppida Jumalat kuulama. Hakka õppima palveta-mist õppides. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Sa, Jeesus, armust avita, mind võta omaks teha. Mu süda täida usuga, et Jumalat saan näha Su sõna ja Su vaimu väest. Kes seda püüab südamest, see laulgu rõõmsalt: aamen! Andre-as Knopken

 

* * *

 

KRISTLASE KOHUSTUS ON ARVESTADA TEISTEGA

Laupäev – 20. juuli

Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette. Rm 14:10

 

Apostel Paulus annab üsna ühemõttelise käsu: meie seisukohalt nõdrausulist tuleb vastu võtta kristliku vennana. Teda ei saa vastu võtta seepärast, et siis temaga vaielda ja väidelda, näidates välja tema seisukohtade ekslikkust, vaid tal tuleb lasta jääda oma seisukohtade juurde. Meist erineval sei-sukohal olevat inimest ei saa alahinnata või nimetada tema vaateid piiratuks.

Nii nagu enamus ei tohiks oma seisukohti peale suruda vähemusele, eeldab apostel, et ka vä-hemus ei muuda oma põhimõtteid kõiki puudutavaks seaduseks ja õndsuse tingimuseks. Kui siis keegi loobub südametunnistuse järgi millestki, mida teised hea südametunnistusega kasutavad, siis tuleb tema tõekspidamisse suhtuda austusega. Otsustav on vaid see, kas seda tehakse Issanda ehk Kristuse pärast selleks, et püsida Temaga osaduses. Kui Paulus toob oma arutellu surma temaatika, siis asetab see tekkinud vaidluse õigesse suhtesse. Ei lähe kaua aega, kui igaüks meist astub Jumala kohtu ette, kellele meil tuleb aru anda endast ja mitte teistest.

Me kõik oleme teel Jumala kohtujärje ette, kus peame jätma oma teekaaslastele õiguse vastu-tada oma tegude eest ise. Muidugi ei tähenda õigekssaamine usust seda, et võime elada nii, kuidas ise paremaks peame. Jumal ütleb patuse kohta oma õigeksmõistva otsuse ainult Kristuse pärast, kuid patu mõistab Jumal hukka. Kui arvame, et oleme usus tugevad, siis peame käituma nii, et see ei kurvastaks meie kõrval elavaid usukaaslasi.

Usulise küpsuse tunnuseks pole see, kui sa teist kristlast tema konservatiivsete vaadete pärast halvustad. Küpsest usust tunnistab see, kui sa kaaskristlase “kitsaste” arusaamiste pärast oma vaba-dusi piirad. Seetõttu on loomulik, et kristlane ei arvesta mitte ainult konkreetse teo tagajärjega enda suhtes, vaid ka sellega, millist mõju avaldab tema käitumine teisele. Me ei saa käituda alati põhi-mõttel: mul on õigus! Mõnikord tuleb armastuse ja rahu huvides järele anda, muidu oleme oma va-baduse nõudmisega vabaduse variserid. (Toplaan 2004:8)

 

Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sel-lega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!

(Mt 7:1,2) Sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba. (2Kr 5:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Valitsegu maailmas kui tahes suur ebaühtlus ja ükskõik, kas kuulume madalamasse või kõrgemasse klassi, me võime end lohutada sellega, et meil kõigil on sa-ma Kristus, sama ristimine, sama evangeelium ja sama Vaim. Kellelgi pole paremat evangeeliumi, paremat ristimist ega mingisugust teist Kristust. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, halasta meie peale! Sest meie põlvkond peab ühel päeval halbade ini-meste mürgiseid sõnu, kurje tegusid ja ka headuse surnuks vaikimist kahetsema. Martin Luther King

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Chambers, Oswald 1999. Kirkuse kütkes. Tallinn: Logos
  • Kärson, Lea 2016. Jumal ootab halastust. – Eesti Kirik, 06.2016
  • Laato, Antti 2015. Kristus psalmides. Märjamaa: http://www.eliisabet.ee/pdf/Laato-Kristus_Psalmides.pdf
  • Paenurm, Peeter 2002. Koormaks saavate koormate kandmisest. – Eesti Kirik, 19.06.2002
  • Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. [Postill] Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
  • Soom, Kaido 2015. Halastage! – Eesti Kirik, 25.06.2015
  • Toplaan, Anti 2004. Kristlase kohus on arvestada teistega. – Eesti Kirik, 30.06.2004
  • Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

 

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 145

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KADUNUD JA JÄLLE LEITUD

  1. nädal: 07. – 13. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Inimese elus kipub olema nii, et häid asju märkame alles siis, kui mingil põhjusel oleme pida-nud neist loobuma. Siis vaatame ajas tagasi ja ütleme, et küll enne oli kõik hästi.

Sageli on nii, et hiljem keerulise olukorra lahenedes oskame olla tänulikud ja aidata neid, kes on samasuguse probleemi küüsi sattunud. Nii aitavad näiteks diakooniatöös teisi tihti just need, kes on ise kannatanud puuduse ja haiguse tõttu. Kui Jumal on aidanud seda, kes on hädas, siis inimene võib seejärel oma elu muuta ja aidata ka teisi.

Halval juhul aga võib inimene oma eluga minna nii ummikusse, et ta ise on kadunud. Siis kaovad nii inimese väärtushinnangud kui maailmapilt. Sel juhul nõrgeneb inimese suhe Jumalasse kui ligimesesse, ununeb ka kirik. See on kurb. Jeesuse tegevus näitab, et Ta ei läinud neid kadunud hingi hukka mõistma, vaid läks nende juurde ja ulatas abikäe. Süüdistamine ja näpuga näitamine teeb olukorra raskemaks, andestamine ja armastamine võib olla siis ainus tee inimese jalule aitami-seks.

Jumal kutsub patuseid enda juurde ja annab neile Kristuse ristisurma pärast kõik andeks. Kas ka meie kristlastena oleme valmis andestama ja halastama? Taevas rõõmustatakse iga kadunu üle, kes on leitud. Kas meiegi kristlastena tunneme sellest rõõmu või näitame näpuga ja tuletame meelde tema halba minevikku? (Soom 2014:8)

 

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10

 

Jumal ütleb, et inimesed on kadunud Jumala jaoks. Kadunud inimest on Jumal tulnud otsima ja õndsaks tegema. Ta on maailma saatnud võimeka ja autoriteetse otsija – Jeesuse Kristuse. Jumal on maailma saatnud Püha Vaimu, kes aitab kadununuil aru saada, et nad on kadunud. Ta on andnud kirja, oma Sõna, mis peaks kadunuile valgustama tee koju.

Inimesi on mitmesuguseid: häid, pisut vähem häid või hoopis halbu, aga neid kõiki otsib Ju-mal. Oluline ja rõhutamist väärt on tõsiasi, et iga inimene peab leidma Jeesuse Kristuse, kui ta on Kristuse leidnud, on probleem lahendatud.

Otsimise ja leidmise puhul on kõige raskem asjaolu, et inimene ise ei mõista oma kadumist. Ta ei usu, et on kadunud. Elul pole ju väga vigagi! Söök ja jook on iga päev laual. Elatustase on pii-savalt kõrge ja aina tõuseb. Mugavustest pole puudu. Nii teebki inimene eksliku järelduse, et rohke-mat tahta polegi põhjust. Tal läheb sootumaks meelest, et suhteliselt turvaline maine elu on ajutine nähtus.

Kaduda võib rikkusse ja küllusse, mida igavikku ei saa kaasa võtta. Kord saab maine teekond otsa ja siis selgub, et inimene on Jumalale kadunud. Vale on arvata, et inimene kaob ära üksnes pat-tuellu. Inimene võib ära kaduda ka elu muredesse ja raskustesse.

Kui me maises elus ei ole leidnud isiklikku päästjat, kui me siin ei ole andeksandmist ja rahu leidnud, siis oleme me Jumalale kadunud ja jäämegi kadunuks. Meile võidakse korraldada väga kaunis ja liigutav matusetalitus. Seal võivad esineda koorid, puhkpilliorkestrid ja kõlada kiidukõ-ned, aga see ei anna meile midagi juurde ega võta midagi ära. Kui me pole Jumalat leidnud, siis jää-megi me Talle kadunuks. Just sellepärast on öeldud, et Jumal on tulnud otsima kadunuid ja õndsaks tegema. Laske end leida Jumalale! (Himma 2007:65jj)

 

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina ei soovi, et ükski Sinu loodud inimene hukkuks. Sina otsid meid, kui oleme eksinud Sinu teelt, ja palju enam, kui meie Sind otsime, hoolitsed Sina meie eest. Kingi meile ärksad kõrvad, et kuuleksime Sinu kutsuvat häält. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

KARJAST LAHKUNUD KADUNUD LAMMAS

Pühapäev – 07. juuli

Jeesus ütles: “Nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui ühek-sakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.” Lk 15:7

 

Nelipüha järgse 4. pühapäeva evangeeliumitekstis jutustab Jeesus loo karjasest, kes ei suhtu oma karja kui nimetusse hulka, vaid näitab oma armastust ja hoolt välja iga üksiku suhtes. Mitte iga valitseja ei taha näha oma valitsetavates nime ja näoga üksikisikuid, vaid paigem kuulekalt alluvat massi, kes peab vaguralt kiitma heaks valitseva kliki valikud ja prioriteedid. Kaasamise all mõelda-kse sellises ühiskonnas kaasakiitmist.

Jumala jaoks ei ole me aga ei rahvana ega ka eraldivõetult kristlastena nimetu anonüümne mass inimkonnas nagu on seda tilgake vett ookeanis. Jumal tunneb meid nimepidi. Ta muretseb iga-ühe pärast eraldi, mistõttu ka pöörab igale meist eraldi tähelepanu. Nagu suure pere emal või isal on ka taevasel Isal meeles iga oma lapse nägu ja nimi. Ta teab iga lapse rõõmudest ja muredest, hirmu-dest ja huvidest. Teda huvitab, milline on minu elu, milline minu usk, milline minu suhtumine ligi-messe, milline on minu suhtumine Jumalasse.

Issand rõõmustab igaühe pärast, kes on oma elu muutnud jumalasõna kohaseks usutunnistu-seks Jumalasse. Ta ka muretseb igaühe pärast, kes elab teisi tähele panemata egoistlikus enesekesk-suses ja enesekindlas enesekiituses. Jumala Päike paistab kõigi peale, sest selles väljendub Jumala valimatu armastus kõigi inimeste vastu, ka nende vastu, kes ligimesele eelistavad alati ennast ja kes Jumalat kunagi ei vaja, sest tänapäevase inimese enda tahe ja õigus on ju alati suuremad kui Jumal.

Kuid Jumala rõõm on suur iga sellise pärast, kes suudab oma eluga välja jõuda kaasligimese märkamiseni ning usuni Issandasse Kristusesse. (Viilma 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja, Sa mu ainus abimees, Sina ainus armuandja, õnnistus on Sinu käes! Sinu juurde ruttan ma: Issand, Issand, halasta! Minu patud andeks anna, surmaorust välja kanna! Gottfried Wilhelm Sacer

 

* * *

 

RASKED AJAD

Esmaspäev – 08. juuli

Pöördu mu poole, Issand, ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ps 25:16

 

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pöö-ranud. “Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ahastused täida-vad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud! Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad! Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!” (Ps 25:16-20).

Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole (Ps 25:4) näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

 

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päe-vast teise, ükskõik mis juhtuks. “Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Ju-mal, sind ma ootan kogu päeva! ” (Ps 25:5).

Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutu-matust armastusest ning juhtimisest. “Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand! Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpe-tab patustele õiget teed. Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele” (Ps 25:6-9). 10. salmist aga leiame Taaveti tunnistuse: “Kõik Jumala teed on heldus ja tõde neile, kes peavad tema lepingut.”

Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsumusi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo. (Ray 2013)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Minu saladus on väga lihtne – ma olen vaid Jumala tööriist. Mina ise pole midagi teinud. Jumal on seda tahtnud. Ema Theresa

 

Palvetagem: Tahaksin paluda Sinult praegu, mil ma seda veel suudan, et Sa halastaksid mu peale siis, kui mina ise enam ei suuda paluda! Toomas Paul

 

* * *

 

JUMAL KANNAB MEIE EEST HOOLT NAGU ISA

Teisipäev – 09. juuli

Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada aland-like vaimu ja elustada rõhutute südameid. Js 57:15

 

Selles prohveti kuulutuses on rõõmusõnum Iisraeli rahvale, aga kinnitus Jumala ligiolekust ja armust tänasel päeval ka meile. Iisraeli inimeste teadmine oli seni, et Jumala ette sai tulla ning see-tõttu Jumal võttis ka kuulda inimest ainult kas templis või pühapaigas. Nüüd kuulutas Jesaja neile uut võimalust. Jumal, kelle “elupaik” on kõrge ja püha, pöördub ise alandlike poole. Jumal andis prohvetile kuulutada rõõmsat uudist, et ta tahab tulla ja jääda inimeste juurde. “Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim” (Ps 34:19).

Jesaja rõhutab oma kuulutuse alguses: “Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha.” Selline kuulutuse sissejuhatus kinnitab, et Jumalat ei saa kukutada troonilt, veelgi enam, et Ta ise ka ei tagane oma tõotustest. Tema nimi on püha ja see tähendab, et Tema poolt lubatu saab ka teoks. Uus rõõmusõnum andis teada, et seal, kus varem kuulutati kohut, on nüüd koht Jumala armule. Iisraeli rahvas oli oma kannatustes sellist lahendust juba ammu oodanud ning nüüd kinnitas Jumal, et tahab tulla oma rahva keskele. See igatsus on aktuaalne tänini.

Ka tänapäeval tahab Jumal meie eest hoolt kanda – Jumal on armastus ja ta muretseb ning kannab meie eest hoolt nagu isa. Ta ütleb: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda …” (Js 57:18). Siin ongi meile kinnitus ja lohutus, et Jumal ei jäta meid. Ka mitte siis, kui ole-me eksinud Tema teedelt. Ega Jumalal ei ole ju meid otseselt vaja, aga siiski Ta muretseb meie pä-rast, et me ei nõrkeks ega häviks need, keda ta ise on loonud.

 

Jah! Jumal on armuline Isa. Ta on loonud inimese, andnud talle elu ja kõik eluks vajaliku. Ju-mal saatis oma Poja siia maailma, et meie võiksime olla õnnelikud. Ta on andnud inimesele kõike, kuid ometi läheb inimene sageli kaotsi. Kuid Jumal ei jäta meid ka siis. Nagu selle nädalane püha-päeva teema ütleb: “Kadunud ja jälle leitud”. Jumal otsib eksinuid, kutsub neid enda juurde tagasi ja annab süüteod andeks. Inimene on päriselt kadunud vaid siis, kui keegi teda enam ei otsi. Õnneks meiega nii ei ole. Taevas rõõmustatakse iga üksiku kadunu üle, kes on taas üles leitud. Palju on pü-hakirjas säärast tegu kinnitavaid tekste ja Jeesuse räägitud tähendamissõnu.

Kui mõtleme loole kadunud pojast, siis leiame selles üsna sarnast prohvet Jesaja kuulutusega “… ja ma tasun temale troostiga” (Js 57:18). Võetakse ju avasüli vastu ja tehakse pai pojale, kes on olnud teedel, mida küll tema isa ei ole näinud, kuid isa rõõm on suur ning ta tahab edaspidi “paran-dada ja juhatada” oma poega, kes oli eksinud, ent nüüd taas isakodu leidnud.

Poeg lahkus kodust, et leida õnne, kuid materiaalsed asjad ei too meile õnne ega anna rahu – seda rahu, mida elu koos Jumalaga annab. Me ei peaks ringi ekslema ja otsima, sest tegelikult on meile kõik juba antud, kui oleme Kristuse oma ellu vastu võtnud ja usaldame endid taevase Isa hoo-le alla, kes ei riidle meiega igavesti, vaid tahab meid parandada ja juhatada. Veelgi enam – oma rahu kaugel ja lähedal olijaile jätta. “Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie süda-med ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7). (Tuulik 2016:8)

 

Sest Issand on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära. (Ps 138:6) On ju minu käsi selle kõik teinud ja nõnda on see kõik sündinud, ütleb Issand. Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets, kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees. (Js 66:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Isa, õigusega on mul Poja peale kindel lootus, sest kõik mu haigused ravid Sa terveks Tema kaudu, kes istub Su paremal käel ja palvetab meie eest. Vastasel korral heidaksin meelt, sest rohked ja suured on ju need mu haigused, kuid veelgi tõhusam on Sinu ravim! Augustinus

 

Palvetagem: Oleme Sinu ees, Jumal, tühjade kätega. Puuduta meid. Sina oled valgus pime-duses, armastus, millega kõik sügavikud on läbitavad. Õnnista meid eluveega Jeesuses Kristuses. Günter Ruddat

 

* * *

 

JUMALA HOOLITSUS

Kolmapäev – 10. juuli

Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et Tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! 1Pt 5:6,7

 

Murelikuks teevad meid ikka ajalikud asjad, need, mida koi ja rooste rikuvad. Me alailma mu-retseme – leiva lauale, riided selga, katuse peakohale, rattad alla. Ka lapsed muretseme majja. Ugri-mugrilikus elutõsiduses tundub lausa kohatuna Peetruse üleskutse: “Heitke kõik oma mure tema (Is-sanda) peale, sest tema peab hoolt teie eest.”

Nüüdisaegne mõistujutt pajatab. Kord suri keegi ausalt rikkaks saanud töökas mees. Peetrus võttis ta taevaväravas vastu ning juhatas igavese eluaseme poole. Nad möödusid säravatest palee-dest, uhketest villadest, kõrgetest ja üha madalamatest majadest. Tänavgi oli muutunud kitsaks ra-jaks, kui nad lõpuks peatusid paigas, kus puhma varjus paarile toikale kinnitatult lipendas kulunud palakas. “Jõudsime kohale,” lausus Peetrus. “See peab olema mingi eksitus! Ma olen siiani siiski küll palju paremaga harjunud!” protesteeris mees. “Jah, aga siia oled sa vaid selle jagu investeeri-nud,” kõlas vastus.

Maine vara kasvab kokku hoides ja endale kogudes. Ning alailma on tülinat – läheb lõbuga, aga tuleb vaevaga. Ning viimaks pole mammonat taevas vaja ja põrgus põleb ära. Kuid taevane varandus kasvab vaid andes ja kaasinimestega jagades aega, leiba, turvatunnet, armastust, lohutust, tuge, mõistmist, andestust … Nii saab ajalik elugi üha rõõmsam – Jumala hoolitsusest õnnistatud.

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda” (Mt 6:20,21). (Salumäe 2018:8)

 

Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! (Jk 4:10) Heida Issanda peale oma koorem, ja te-ma hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 55:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32, ka Lk 12:30)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selle asemel, et oma südames protsessida, vihastuda nende peale, kes meid petavad ja meile ülekohut teevad, võta kannatus kannatlikult Jumala käest vastu ja anna see Talle üle Teda usaldades. Ta muretseb sinu eest, Ta võitleb sinu eest! Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Mina võin eksida, Tema ei eksi, käsi Tal kindlana juhatab mind. Tema mu loo-tus, kui seisan ka üksi, usaldan Teda, ei usalda end. Läbi Ta kannab mind vaenust ja pilkest, läbi ka pimedast kahtluste ööst, hajutab pilved, toob võrratut selgust ellu, mis rikas on usaldusest. Arved Paul

 

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Neljapäev – 11. juuli

Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga Su korraldusi! Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta Su käske! Ps 119:94,176

 

Imeks tuleb panna, et vaga laulja oma pikka 119. laulu, milles ta oma täit rõõmu Jumala ja Te-ma Sõna ning käskude üle avaldab, niisuguse tunnistusega lõpetab. Ta tunnistab Jumalale oma suurt nõtrust ja eksitust ning palub, et Jumal teda kui oma kadunud lammast otsiks ja hoiaks, muidu võib ta langeda ja igavesti kaduda. Sellised hinged, kes oma vaimu vaesust tunnevad on Issandale arm-sad, sest nad on nagu lambad, kes oma head karjast on tundma õppinud ja hoiduvad Tema taha.

Neile on Jeesus, see uks lammaste jaoks (Jh 10:7) ja sellepärast ei eksi nad ära. Neile on nen-de karjase hääl nii tuttavaks saanud, et nad iga võõra hääle ära tunnevad ja selle eest põgenevad. Kui see, kes on pimedana sündinud, oma hea karjasega tuttavaks saab, ei võta ta enam võõrast häält kuulda ega lase ennast enam ühegi võõrast õpetusest eksitada. Sest ta oli uksehoidja juhatust mööda õigest uksest sisse läinud ja uksehoidja oli ka tema südame ukse heale karjasele avanud.

Kes on see uksehoidja? See on see, kes rahvast kutsub, kogub, valgustab, pühitseb ja Jeesuse Kristuse juures õige ja ainu usu sees hoiab. Tema on Jumala Püha Vaim. (Lampson 1903:414)

 

Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöör-dunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole julge, võitle ka, sest võideldes saad võidu. Kui kuri vaenlane su ees, siis Jeesus sinu abimees on häda sees.

 

Palvetagem: Sa püha ja hea karjane, meie Issand Jeesus Kristus. Tee meie südame silmad ja kõrvad lahti ja valgusta meid oma püha Sõna ja Vaimu läbi, et me Sind, oma head karjast tunneksi-me, kes Sa see uks lammaste jaoks oled, kelle läbi üksnes Isa juurde võime saada. Jää meile varju-paigaks ja õpeta meid võõra hääle eest põgenema ning Sinu juures varju otsima.

 

* * *

 

PATUNE, KES PALUB ARMU

Reede – 12. juuli

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud. Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust. Ps 32:1,2

 

Õnnis olemine tähendab õnneliku olemist. Tema ei saa olla õnnelik enne, kui teab, et talle on andeks antud. Sellist meelevald pole ühegi inimese käes. Jumalal on see meelevald, aga kas Ta an-destab?  Üks õigeusu preester on selle kohta öelnud: Jumal annab kõik patud andeks. Kõik patud. Aga inimene oma pattudega lükkab selle andeksandmise endast eemale.

Taavet teab, et ta on eksinud, aga sellest teadmisest üksi andekssaamiseks ei piisa. Vaja on nii ülestunnistust Jumala ees, südamest tulevat kahetsust kui ka tõotust meeleparandusele. Nõnda alan-dub suur kuningas Jumala ette. Ja vahet polegi, kas ta on Issanda palge ees seistes kuningas või ker-jus. Ta on patune, kes palub armu.

Kui kaalul on hingerahu ning valida on, kas kanda igavesti süükoormat ja nõrkeda selle all või kanda karistus ning elada armu saanuna, siis tuleb ennast alandada ka kuningal. (Palgi 2017:135)

 

Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud. (Rm 4:7) Ku-na see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. (2Kr 5:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimese uskuvas südames hakkab selguma evangeeliumi saladus. Ta tunnetab nüüd, et Jumal armastab teda mitte tema armastusväärsuse tõttu, vaid selle pärast, et Jumal on armastus. Mingit muud põhjust ei ole! Ole Hallesby

 

Palvetagem: Issand, Sina tead me koormaid ja vaid Sina saad meile anda hingerahu. Aita meil märgata oma eksimusi ning seada oma elu Su tahte järgi. Mare Palgi

 

* * *

 

OLETUSEST JUHTNÖÖRIDENI

Laupäev – 13. juuli

Issand ütleb: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

 

Sul on võimalik kindlaks teha, missugune on Jumala tahe Sinu elu jaoks. Ta on tõotanud: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia…” Tema Sõnas öeldakse: “Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õp 3:6). Jumal tahab, et jõuaksid oletustest juhtnöörideni, kuid selleni jõudmine nõuab nelja asja.

  1. Arusaamist, et Jumala tahte täitmine saab alguse meie tahte alistamisest Temale. Jeesus üt-les: “…ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 5:30). Sa tunned Ju-mala tahtmise ära vaid siis, kui õpid enda oma kõrvale jätma ning harjutades muutud selles üha osa-vamaks.
  2. Õige vaimuliku meelsuse hoidmist. Jumala tahet ei ole võimalik tunnetada, kui Sind juhi-vad Su enese huvid. “…lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda” (Rm 8:7).
  3. Jumalalt juhtnööride palumist. Taavet palvetas: “Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind…” (Ps 143:10). Ka Jaakobus julgustas meid: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee et-teheiteid…” (Jk 1:5).
  4. Jumala Sõna lugemist avatud südamega, kui soovid Teda kuulda võtta. “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal” (Ps 119:105). Jumala Sõna igapäevane uurimine ning selle üle mõtisklemine aitab Sul Tema häält ära tunda, kui Ta Sind kõnetab. “…lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält” (Jh 10:4). (Raadio7 2015)

 

Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. (Ps 25:12) Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse. (Õp 4:11) Maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. (5Ms 11:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida vähem sa endale vabandusi otsid, seda rohkem ar-mastav Jumal sulle andeks annab. Tertullianus

 

Palvetagem: Issand Jeesus, õpeta meid lapsena tulema Sinu juurde ja sirutama oma tühjad käed Sinu poole, vastu võtmaks uut õnnistust, uut armu ja uut jõudu. August Ferdinand Huhn

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Palgi, Mare 2017. Avades südame silmi. Hommikupalvused. EELK Kose Kogudus.
  • Raadio7 2015. Oletusest juhtnöörideni. 28.11.2015: https://raadio7.ee/stp/oletusest-juhtnoorideni/
  • Ray, Johanna 2013. Rasked ajad (Psalm 25). Piiblivõti; Avatud Piibli Ühing, 22.09.2013: http://www.avatudpiibel.ee/en/node/4560
  • Salumäe, Mart 2018. Jumala hoolitsus. – Eesti Kirik, 05.09.2018
  • Soom, Kaido 2014. Kadunud ja jälle leitud. – Eesti Kirik, 02.07.2014
  • Tuulik, Diina 2016. Jumal kannab meie eest hoolt nagu isa. – Eesti Kirik, 08.06.2016
  • Viilma, Urmas 2016. Facebooki sissekanne 11.07.2016: https://www.facebook.com/urmas.viilma/posts/1633831690267948/

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 128

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

11. nädal: 10. – 16. märts 2019

Paastuaja 1. pühapäev

Invocavit

Igal inimesel on elus oma nõrgad kohad, millest kasvavad välja kiusatused. Nii on mõni meist enesekeskne ja uhke, teine otsib kuulsust, kolmas lööb kõigele käega ja laseb elul allamäge veereda. Kiusatused kuuluvad meie elu juurde. Ei saa elada kiusatustevaba elu, kuid küsimus on selles, mida teeme, kui meil on kiusatusi.

Jeesustki kiusati kõrbes, kuid Tema ei andnud järele, vaid jäi kindlaks oma teele. Võime õppi-da Temalt, kuidas öelda ei kiusatustele. Samas on see vahel vägagi raske ja tunneme, et ei suuda oma katsumustega võidelda.

Inimene ise ei suudagi kiusatustele vastu seista, ta vajab selleks Jumala abi. Püha Vaim aitab meil teha õigeid valikuid ja annab jõu minna õiget teed. Seepärast ongi parim võitlus kiusatustega palvetamine ja pühakirja lugemine. Seistes Jumala ees mõistame, mis on õige ja mis väär, ning Te-malt tuge paludes suudame teha Tema abiga eluteel õigeid valikuid ja võita kiusatused.

Jeesus võitis kiusatused ja Tema abiga suudame meiegi seda teha. Kui midagi on meie elus läinud valesti, saame paluda selle andeks, jätta halva seljataha ning minna edasi Jumala abiga. Olu-line on teada, milline on meie kutsumus siin maailmas, ning mitte järele anda neile ahvatlustele, mis viivad meid eksiteele. Nii võime õppida Jeesuselt kiusatuste võitmist ja õigel teel käimist. (Soom 2016:8)

Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Kuidas mõista kuradit ja kurje vaime, kellest räägitakse kogu Piiblis kõige rohkem just seoses Jeesusega evangeeliumides?

Kuradi olemasolu sõltub kolmest tõigast. Esiteks, kas on olemas teispoolne vaimuvaldkond. Kui ei ole, siis pole ei kuradit ega Jumalat, vaid üksnes mateeria – nii arutletakse mõtlemata, et ma-terialism on inimese projektsioon. Mis peaks “mateeria” muud olema kui meie mõiste, mille pais-kame lõpmatusse? See on maailmapilt ainult nähtava alusel, mis on üsna piiratud ja nuditud visand kogu kõiksusest.

Kui on olemas vaimuvaldkond, siis järgneb teiseks, et vaimudel kui isikutel peab olema vaba tahe. Kolmandaks me teame, et vaba tahet võidakse kasutada ka kurjasti – piibellik väide aga kõlab, et vaba tahte kurjasti kasutamine oli alanud juba ingellikus maailmas, taevalikes tsoonides. Saatana langusest räägitakse Piiblis piltlikult Paabeli ja Tüürose kuningate langemisena (Js 14 ja Hs 28). Sest nähtamatus maailmas toimuvat saab paremini kirjeldada selle esindajate kaudu nähtavas maail-mas. Igatahes on ka Ilmutusraamatus kurjuse kehastajaks metsalise antikristlik riik, mis on seotud türannide ja impeeriumidega.

Nagu näeme, on üsna loogiline, et on olemas mitmesugune vaimumaailm, ning ega Piibel il-maasjata ei keela sellega suhtlemast. Mine tea, kuhu satud! Samas ei kutsuta kuradiahvatlustega alati ka võitlema, kuna nendega kurat just tõmbab endale tähelepanu. Temast vabanetakse seesmi-selt ka teda irooniliselt välja naerdes. Nii talitas Martin Luther hingevaenlasega, kes piiras ja jälitas teda sageli. Luther ütleb: “Voodisse minnes on kurat mind alati juba ees ootamas. Kui ta hakkab mind vaevama, vastan talle: “Kurat, ma pean magama, see on Jumala käsk: “Päeval tee tööd, öösel maga!” Nii et mine minema.” Kui see ei aita ja ta toob lagedale mu pattude nimekirja, ütlen talle: “Jah, vanapoiss, ma tean seda. Ja ma tean veel mõningaid, mis sulle märkamata on jäänud. Siin on sulle lisa. Pane aga kirja.” Kui ta ikka ei lõpeta ja ahistab mind ja süüdistab mind kui patust, jätan ta põlgusega tähelepanuta.”

Võib-olla aimame ka meie alateadlikult, kui naerame kuradi üle, et nii saame temast kuidagi lahti. Teisalt aga on selge: kurat on kõige tugevam seal, kus tema olemasolu ei usuta. Kurjad vai-mud on just siis pääsenud märatsema, kui nendega pole arvestatud. Sõjad sünnivad ikka ootamatult ja plahvatuslikult, tulles otsekui muust dimensioonist. Eks meiegi oma vaimse ja füüsilise struktuu-riga oleme seotud mitte ainult inimkonna minevikuga, vaid ka käsutamatusse teispoolsusse suundu-vate dimensioonidega.

See pole juhus, et kuradist ja deemonitest räägitakse Piiblis kõige rohkem evangeeliumides. Kurja komme on end varjata, kuid ta ei suuda seda enam teha, kui Jumal talle läheneb. Jumal tuleb aga lähedale Jeesuses – nii saavad paljastud ka kurjad vaimud, kes hakkavad nüüd häält tegema. Se-dasi saabki Jeesus paljastatuid välja ajada. Oma ülestõusmises võitis Ta surma ja kurja väed ning ajab kuradit välja kõikjal, kus Temasse usutakse.

Mis mõtet on väita, et kuradit ei ole olemas, kui maailmas on piisavalt kurja, mis võib meidki haarata oma mõjuvälja? Kuri ei kao enne, kui see välja kihutatakse meie südamest. Seda on öelnud seesama Jeesus, kes kihutab seda välja ka praegu.

Olgem siis avatud kõigele heale, teades et kurja võim on murtud. Et see saaks murtud olla ka meie juures, uskugem Jeesusesse! (Hiob 2017)

Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algu-sest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. (Jh 8:44)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina lasid oma Pojal kõrbes kiusatustega võidelda, et Ta võiks aidata inimesi, kes on kiusatustes. Anna meile jõudu Temale järgneda ning lase meil Tema abiga kõik kurja rünnakud ära võita. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

JEESUSE TUGI JA EESKUJU

Pühapäev – 10. märts

Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui Ta oli nelikümmend päeva ja neliküm-mend ööd paastunud, siis tuli Talle viimaks nälg kätte. Mt 4:1,2

Siin on tegemist kuradi salanõuga Inimese Poja vastu. Kurat teab täpselt inimese kõiki nõrku kohti. Ja enne Jeesuse kuulutustöö algust ründab ta neid kõigi jõududega. Kuradi taktika on lihtne kuid saatanlikult kaval. Ta teab, et Jumal on käskinud inimesel hoiduda ebajumalatest. Moosese kol-mandas raamatus on kirjutatud: “Te ei tohi pöörduda ebajumalate poole ega tohi endile teha vala-tud jumalaid! Mina olen Issand, teie Jumal!” (3Ms 19:4) Kuid kurat läheb ja pakub Jeesusele võimu ebajumalate üle, kes inimest siin pattulangenud maailmas valitsevad. Paneme tähele: kurat ei paku inimesele võimalust hoiduda ebajumalatest, vaid nende üle võimust saada.

Kuid kurat jätab mainimata, et võimu andmine ebajumalate üle ei vasta veel küsimusele, kel-lele sel juhul jääb võim inimese üle. Teisisõnu: kui inimene suudab valitseda ebajumalaid, siis kes on päris jumal? Ja kurat oskab jätta inimesele mulje, et sel juhul, kui ta võidab maailmas kõik eba-jumalad, ongi inimene ise jumal.

Tegelikult pole see niimoodi. Maailma ja kõigi ebajumalate valitseja on kurat, kes aga ise pole sugugi ebajumal. Sest ebajumalad on tegelikult illusioon, mis inimese silme ette manatakse. Nad muutuvad aga tühiseks siis, kui kurat seda tahab – nagu kuradilt saadud raha muutub muinasjutus lepalehtedeks. Kurat aga pole illusioon, vaid tegelik olend.

Seega, kui inimene hakkab võitlema ebajumalatega, siis peab ta teadma, kelle võimusesse end anda. Kui ta ei anna end Jumala võimusesse, siis satub ta paratamatult kuradi võimusesse. Jeesus nägi läbi kuradi kavaluse, kes pakkus Talle võimu kõigi ebajumalate üle, justkui saavutaks inimene Jeesus siis tee lunastusele. Jeesus teadis, et lunastus tuleb ainult Jumala kaudu. Ja Ta teadis, et Te-mal endal tuleb see lunastus saavutada oma ristisurmaga, alistudes täielikult Jumala tahtele.

Apostel ütleb meile: “Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja teie jalgades olgu valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust!” (Ef 6:14,15) Nii nagu Jeesus läks pärast kuradi kiusatuste võitmist kuulutama maailmale rõõmusõnumit rahust – evangeeliumi – nii seiskem ka meie Jeesuse toel ja eeskujul kindlalt, võitkem ära kiusatused ja kuu-lutagem seda päästesõnumit kõigile, kelle kõrvad suudavad kuulda! (Jaanson 2013)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal vajab sinu häält. Ta vajab teerajajaid selle maailma kõrbes. Sest tema plaanis on just see maailm muuta lunastuse, päästmise ja vabanemise paigaks, millest Temal on hea meel. Joosep Tammo

Palvetagem: Lase oma Sõnal olla minu päästmise kindlus, lase sel olla minu hingele püsiv toidus, minu igapäevane leib, minu jook kuivas kõrbes, minu vastumürk patule, minu arstim haigu-ses, minu valgus pimeduses, minu tugevus nõrkuses, minu mõõk lahingus, minu pelgupaik halval ajal, minu lohutus paljudes muredes, minu kalju ja rõõm viimsel tunnil. Lars Magnus Engström

* * *

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 11. märts

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma va-bastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (Ta hüüab mind) tuleb pühapäeval loetava psalmi 91:15 algusest.

Saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Ta suutis seda tänu sellele, et oli Jumala Poeg ja et Tal oli tugev ühendus taevase Isaga. See, et Jeesus ei andnud kiusatustele järele, andis talle võimaluse täita missioon ja lunastada maailm.

Meil, inimestel, on samuti palju kiusatusi. Kord kiusab saatan meid enesekesksusega, teine kord kõrkusega, vahel aga ahnusega. Igaühel on oma nõrk koht, mida hingevaenlane teab ja ära ka-sutab.

Paastuaeg on selleks, et muutuksime puhtamaks ja paremaks oma südames, ja just seetõttu võime vaadata kiusatustele, mis meil eluteel on, ning mõelda, kuidas saame need ära võita.

Meil on hea teada, et me ei pea üksi kiusatustega võitlema, vaid võime alati loota Päästjale, kes koges täpselt sama, mida meiegi. Tema ei andnud alla, vaid jäi kindlaks õigele teele. Kui meid kiusatakse, siis võime Teda appi hüüda ja käia edasi õiget teed. (Soom 2011:8)

Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused. (Ii 22:27) Siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: “Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” (Ii 33:24) Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rah-vas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!”” (Sk 13:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Välised olukorrad on olnud juba maailma algusest peale kord soodsamad, kord raskemad ja viimselt ei olenegi nendest Jumala arm meie, inimeste vastu. Välised olukorrad on kaotanud teravuse seal, kus inimene ise on loobunud oma saatuse juhtimisest ning andnud ennast täiesti Jumala hooleks. Seal on põhjalikult muutunud tema suhtumine kõigesse välisesse ja talle on kõige olulisemaks saanud Jumala tee. Eduard Salumäe

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

PÖÖRDUGEM TAGASI EEDENI AEDA.

Teisipäev – 12. märts

Madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: “Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” 1Ms 3:1

Enne inimajaloo algust leidis pattulangemine aset vaimulikus maailmas. Osa Jumala loodud mõistuslikest ja vabadest vaimulikest olenditest kasutas oma vabadust halvasti: lahutas end oma Loojast ning sai kurjuse kandjaks, muutudes selle allikaks kogu universumi edasise ajaloo vältel. Need vaimud said said nimeks “pimedusejõud”. Saatan, kurat, deemonid, kurjad vaimud – nii neid kutsutakse.

Milline on kurjuse loomus? Kõik Jumala loodu ning kõik olemasolev looduses on hea ja kau-nis. Kurjus on aga teatud kõrvalekalle Looja algsest nõust, teatud moonutus, mille põhjuseks sai Ju-malast lahkulöönud saatana ja deemonite vaba tahe. Nii nagu pimedus tekib valgusallikast eemal-dumisel, nii tekib ka kurjus Jumalast eemaldumist mööda. Lõputu eemaldumine Jumalast ongi kur-juse kuningriik, saatana maailm.

Piibel jutustab meile, kuidas see pimeduse jõud mõjutas esimeste inimeste teadvust. Aadamat ja Eevat kiusanud mao kuju all oli saatan, kes õpetas neid tegema midagi Jumala tahte ja Looja nõu vastast. Madu sisendas Eevale, et too maitseks keelatud puu vilja, Eeva aga tõukas sellele teole ka oma mehe.

Millised on selle üleastumise motiivid? Selleks, et sundida inimesi olema Jumala vastu sõna-kuulmatud, pidi saatan pakkuma neile üpris veenvat motiivi, välja käima mingi väga tõsise põhjuse. Ning see põhjus leiti. Madu sisendab naisele: Jumal keelab teil sellepärast puust süüa, et süües te tunnete head ja kurja ning “saate Jumala sarnaseks”. Seega tasub vaid seda vilja maitsta, kui juba saadki Jumalaks.

Ent kas mitte selleks ei olnudki Issand inimest kutsunud, luues ta oma näo järgi ja enda sar-naseks? Loodu muutumine Looja sarnaseks ongi eesmärk, mille Jumal inimese ette püstitas. Inime-ne on kutsutud arendama kõik oma sisemisi jõude, et saada Jumala sarnaseks, saada selliseks nagu Tema. Esmapilgul oleks eesmärk nagu sama – saatan ütleb: “Saate Jumala sarnaseks” (1Ms 3:5), ja Jumal ütleb: “Olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik” (Mt 5:48). Kuid samas on vahe olemas, ja see on põhimõtteline.

Jumal kutsub inimest saavutama seda eesmärki arengu ning enesetäiustamise kaudu. Niisugu-ne täiustumine nõuab aga tohutut jõupingutust, elukestvat vägitööd. Ning Jumal aitab inimest sellel teel: laseb tal osa saada oma armust, oma energiast, jagab temaga oma jumaliku elu ande. Ent saatan pakub teed, mis ei nõua inimeselt mingisugust jõupingutust ega sõltu Jumala tahtest. Sest puu viljast maitsemine tähendab teatud jõudude ja vahendite appivõtmist, mis toimivad maagiliselt, Jumalast mööda minnes, Temast lähtumata. Sealjuures peetakse silmas, et inimene ei vaja pärast seda enam Jumalat, sest hõivab ise Tema koha.

Pärispatt on inimese lahtiütlemine Jumalast, Jumalale mittekuuletumine, s.t. teadlik loobumi-ne maailma ja inimest puudutava Jumala nõu elluviimisest, loobumine Jumala poolt kindlaksmää-ratud elukorraldusest, Jumala seadusest üleastumine. (Kirill 2011:40j)

Aga kuradi kadeduse läbi tuli maailma surm,ja seda kogevad need, kes kuuluvad temale. (Trk 2:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik teed inimese elus ei ole Jumala aetud, mõned on hin-gevaenlase sihitud ja sillutatud. Lähed sa keelatud teede peale, siis ei ole sulle kaitsmise tõotust an-tud. Meid kaitstakse siis, kui me Jumalast loodud ja seatud teedel käime. Siis hoiavad sind inglid ja kannavad sind kätel. Jakob Hurt

Palvetagem: Mõistab hukka vaenlane – Kristus on mind õigeks mõistnud! Kiusab kuri kur-jasti – Jeesus on ta ära võitnud! Tema kostab minu eest – see on minu kindel troost. Karl Bernhard Grave

* * *

KESKENDUGEM PAASTUAJAL JEESUSELE

Kolmapäev – 13. märts

Meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Hb 4:15

Sageli peame vanakurja müütiliseks tegelaseks, kel saba ning sarved ja ebardlik välimus. Püha Peetrus hoiatab: “Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsi-des, keda neelata” (1Pt 5:8). Apostel ei rõhuta siin kohutavat välimust, vaid pigem üüratut ohtu. Seepärast tuleb olla valvas. Saatan ründab meid kõige õrnemast kohast ning väga raske on teda ära tunda, sest mõne jaoks võib ta end moondada ka “valguse ingliks” (2Kr 11:14). Nii mõnigi massi-mõrvar on oma tegusid õigustanud just jumaliku missiooni täitmisega.

Vanatühi tegutseb lihtsates asjades igapäevaelus eesmärgiga köita me tähelepanu, võita aega, jõudu, energiat, mõtteid. Seepärast naudib ta tülisid tühiste asjade pärast. Talle meeldib lõputu koos-olek, kus midagi ei otsustata; vähemuse diktatuur enamuse üle konsensuse asemel; ühine vastutuse hajutamine seal, kus keegi peaks vastutuse võtma; bürokraatia, mis halvab hea; tulevikku suunatud lootusrikas äriprojekt, mis laastab oleviku; asendamatu inimene, kel pole aega teiste jaoks ega oma asenditesse süvenemiseks; kõlavad sõnad tühjade tegude taustal; soov meeldida aususe asemel. Elu-peegli ees saaks seda loetelu veel pikalt jätkata ning vanatühi aina rõõmustaks, sest iga me leid ene-se kohta on juba paigutatud tema vanasse tühja kotti ning sinna mahuks veel lõputult tühja elu, sisu-tuid hetki.

Kuradi vältimiseks ei tohi keskenduda tema peibutistele ega süveneda tema olemusse, vaid pigem Jeesusesse, kes on kurja võitnud.

Jeesus on seisnud vastamisi suurimate kiusatustega, läbinud kõik inimliku olemise juurde kuuluvad mõõtmed ning suudab meile kaasa tunda, sest on “olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta”. Kui Kristus on me tähelepanu keskmeks, kui Jumala lihakssaanud sõna püsib meis, siis võime meiegi ära võita kurja (1Jh 2:14).

Alanud paastuaeg kutsubki meid palve ja paastumise kaudu keskenduma Kristusele – Tema kannatusteele, ristilöömisele, surmale ja ülestõusmisele.

“Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime pa-rajal ajal!” (Hb 4:16). Peaasi, et me minemata ei jätaks! Isegi siis, kui selgub, et meil pole riideid (vt. 1Ms 3:9,10). (Kirja 2010:8)

Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Temale anti haud õelate juur-de, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. (Js 53:3,9) Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija seisab täna meie vahetus läheduses. Ta tunneb meid läbi ja läbi. Aga imelik – Ta ei möödu meist, ei jäta meid meie üksinduse, murede, patu, kar-tuste, tühiste mõtete ja taotluste neetud ringi. Ta purustab selle ringi oma armu väega. Rudolf Kivi-ranna

Palvetagem: Ärgu kohutagu meid ega tehku me usku nõrgaks olukord, kui patt hetkeks meie üle suurema meelevalla saab, kui meie lapsed või vanemad ikka suurema innuga hakkavad käima patuteed – nemad, kelle eest ometi südamevaluga oleme Jumalat palunud. Ärgem jäägem loiuks, kui meie rahva häda, vaatamata meie palvetele aina kasvab, ja selle asemel, et rahvas pöörduks jumalakartuse teele, näib ta sellelt aina eemalduvat. Palugem täis kindlat usku järelejätmata edasi, kuni abi saabub. Ja Jumala abi ei jää tulemata. Karl Paldrok

* * *

INIMENE LEIAB OMA TOIDU JUMALAS ENESES

Neljapäev – 14. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

Evangeelium ütleb, et pärast neljakümnepäevast paastumist tuli Jeesusel “nälg kätte”. Ja kiu-saja soovitas Tal kustutada nälga. Kasutades oma jumalikku väge muuta kivid leivaks. Jeesuse vas-tus, millega Ta seda kiusatust tõrjub, pärineb viiendast Moosese raamatust: inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.

“Leib” ei tähenda siin ainult toitu, mida inimene vajab oma ihulikuks toiduks, vaid pigem se-da, mis “toidab” meeli, kõike seda, mis on omane kehale. Laiemas tähenduses on “leib” ka kõik see, mis on loodud; iga loodud olend, aga ka kõik see, mis toidab inimese tundeid ja mõistust. Kokku-võtlikult – kõik, mis pole Jumal ise. Nii nagu inimese ihu toitub elus püsimiseks toiduainetest, toitub inimese vaim, mis on loodud Jumala näo järgi, Jumala Sõnast ehk Jumalast enesest. Et jõuda oma Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks loodud inimloomuse kõrgeima seisuseni, vajab inimene vaimu-likku toitu, milleks on Jumala Sõna.

Jeesuse vastus saatanale paljastab kiusaja pettuse, et inimene võib toituda loodud asjadest, et ta võib leida igavest elu mujal kui Jumalas. Just samasuguse valega ahvatles kiusaja Eevat: “Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1Ms 3:4,5).

Ning kui esimene inimene, sõi kurja ärgitusel keelatud vilja, lootes seeläbi leida igavest elu ilma Jumalata ja tõi sellega kaasa kogu inimkonna langemise, siis Kristus lükkas tagasi saatana pet-tuse ja heastas eksimuse. Sellisel kombel tõi Ta inimkonna tagasi õigele teele, mida Jumal aegade algusest on soovinud: et inimene leiaks oma toidu Jumalas eneses, saades tõeliselt “Jumala lapseks”, kes saab osa jumalikust elust. (Metropoolia 2005:9)

Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4; ka Lk 4:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge kunagi lakake kuulutamast Kristust inimestele, kes teid vajavad. Aga ärge tehke seda sõnade, vaid oma eeskujuga – armastusega, mis teid Kristusega ühendab. Ema Teresa

Palvetagem: Ainult kuiv põld joob januga, aga see, mida on liiga palju kastetud, muutub sooks. Ainult vaene vajab raha endale elatise muretsemiseks, aga rikas teeb endale rahast soo, mil-lesse ta upub. Moše Makarowist

* * *

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 15. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps 91:11,12

Need on salmid mida kasutas ka kurat, kiusates Jeesust kõrbes. On huvitav, et saatan teadis et see Piibli koht käib Jeesuse kohta. Sellel rajanes ka kiusatuse jõud. Matteuse evangeeliumis on kir-jas: “Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ing-leid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”” (Mt 4:5,6)

Kui selle laulu sõnad ei oleks käinud Jeesuse kohta, siis poleks olnud ka sellel kiusatusel min-git mõttet. Aga nüüd kui kumbgi teadis, et see oli kirjutatud Tema kohta oli kiusatus reaalne. See evangeeliumi lugu meenutab meile, et Piibli sõnade kasutamine ei tähenda sugugi tingimata seda et kasutaja ise nende sõnadega seotud on. Saatan tunneb Piiblit tõenäoliselt paremini kui ükski inime-ne. Aga sellest hoolimata on ta saatan.

Teine tähelepanu vääriv asjaolu on see, et kui saatan tsiteeris Jeesusega rääkides seda laulu siis ta mõnevõrra moonutas seda. Ta jättis nimelt ütlemata tähtsad sõnad – kõigil su teedel. Jeesus kõndis alati teedel kuhu Teda juhtis Tema Taevase Isa tahe, aga templi harjalt alla hüppamise idee ei olnud Jumala juhatatud. Seega saatan kasutas Piibli sõna, moonutades seda vastavalt oma eesmärki-dele. Seda näeme väga palju ka meie ajal.

Tänapäevaste arusaamadega vastuolus olevate kirjakohtade üle pannakse käima diskusioonid või uurimused, mille eesmärk on algusest peale teha lõpuks selgeks et kuigi nii on kirjutatud ei ole see nii mõeldud. See on saatana komme algsest patust langemisest peale. Juba Eevale ta ütles, et Ju-mal hoiatas küll surma eest aga ei te sure. Tegelikult on lugu teisiti. Isegi otse vastupidi.

Eks meiegi tahaksime meelsasti teatud Piibli tõdesid kujundada vastavalt oma arusaamadele. Meie tunded, tahe ja mõistus püiavad meile igati selgeks teha, et teatud olukordades oleks väga aru-kas toimida nii nagu me ise paremaks peame. Jeesus sellesse õnge ei läinud. Saatana moonutustest hoolimata on psalm 91 sõnad tõde. Kui kiusatused olid lõppenud tulidki Jeesusele inglidki külla ja seda sama on kogenud paljud Jumala lapsed. (PKK: Ps 91:1-92:16)               

Ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” (Mt 4:6) Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid. (Lk 4:10) Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu. (Ii 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära karda raskusi Jumala teel – Ta suudab need ületada. Os-vald Tärk

Palvetagem: Taevanev Isa, Sina, kes Sa oled pannud oma inglid meid varjama, hoia meid ka tänasel päeval. Õpeta meid tegema oma väikseid tegusid suure armastusega. Mare Palgi

* * *

JEESUSE MOODI PALVETAMINE

Laupäev – 16. märts

Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! Hb 4:16

Kui palvetad, öeldes: “Meie Isa”, määratled seeläbi oma elus ka teised suhted.

1. Sa määratled oma suhte materiaalse maailmaga. Kuna Jumal on Su Isa, ei ole Sa enam võõ-ras, vaid Tema universumi õnnistuste pärija. “Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad” (Ps 24:1). Hoidu aga maailmameelsete väärtuste omaksvõtmisest: “Ärge ar-mastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust” (1Jh 2:15). Mitte miski ei tohi Su elus võtta Jumala kohta!

2. Sa määratled oma suhte teiste inimestega. Kõik inimesed Su ümber on Jumala looming ning sellena tuleb Sul nad vastu võtta, neid armastada ja hinnata. Meil on kästud armastada ligimest nagu iseennast, vaatamata nahavärvile, usutunnistusele või erinevustele. Me ei pea ligimestega võistlema või püüdma neist üle olla ega neid enda kasuks ära kasutama.

3. Sa määratled suhte iseendaga. Jumal ütleb, et Tema on Su Isa, kas see pole imeline vunda-ment, millele oma eneseväärikus rajada! Vaatamata sellele, mida Sulle minevikus öeldud või tehtud on, et panna Sind tundma ebakindlalt või madalama olendina, võid ometi pea püsti ja selja sirgu lüüa. Sa pole alam ega tähtsusetu, kui Jumal on Sind oma lapseks nimetanud!

4. Sa määratled oma suhte Jumalaga. Tänu Jeesusega loodud suhtele on Isa määranud meid “lapseõiguse osalisteks” (Ef 1:5). Nii nagu Ta võtab vastu Jeesuse, võtab Ta vastu ka Sinu! “Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks…” (Jh 1:12).

Sa ei pea enam Tema ette ilmudes hirmu tundma. Me võime minna “…julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!” Mis võiks veel parem olla! (Sõna tänaseks päevaks 2014)

Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud. (Rm 3:25) Küllap te olete kuulnud Jumala armu majapidamisest, mis minu kätte on antud teie heaks! (Ef 3:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sina tahad mulle andeks anda. Kas selles on lootust, et ma pärast olen parem? Muidugi, sest Sina annad mulle selleks jõu. Siis on mul vaja kahetseda oma süüd ja andeksandmine vastu võtta. Eenok Haamer

Palvetagem: Ainult Sina, Issand, saad vaadata inimkonna kõige sügavamasse pimedusse, et aidata neid, kes on hädas, ja lohutada neid, kes on meeleheitel. Sa oled valinud paljude rahvaste seast oma osa, need, kes armastavad Sind Sinu poja Jeesuse Kristuse kaudu. Tema kaudu oled Sa andnud meile tee, teinud meid pühaks ja andnud meile au. Clemens Roomast

* * *

Kasutatud allikad

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 127

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik “Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JUMALA ARMASTUSE OHVRITEE

  1. nädal: 3. – 9. märts 2019
    Pühapäev enne paastuaega
    Esto mihi; Quinquagesima

Tänapäeva maailmas kipub üks inimese hindamise kriteerium olema tema edukus. Vaatame inimese perekonda, tööd, materiaalset olukorda ja kõike välist ning anname selle põhjal hinnangu. Kui ühel hetkel kogeme, et meil ei lähe kõik nii hästi, kui meie arvates peaks minema, siis küsime, miks Jumal küll seda lubab ja kuidas võib ta olla nii karm.
Tegelikult on olulisemad teised väärtused kui need, mida me oma elus sageli hindame. Aja-lugu ei meenuta olulisi isikuid ei nende rikkuse ega positsiooni pärast, vaid ikka selle pärast, mida need inimesed on teinud maailma muutmiseks ja millise panuse nad on andnud teiste hüvanguks. Sageli on see panus olnud seotud eneseohverdusega ja oma hetkekasust loobumisega. Näiteks ris-kisid kuulsad valitsejad sõdades oma eluga selleks, et hoida ja edendada oma riiki.
Usulises maailmaski on oluline see, mida inimene on valmis teiste heaks andma. Jeesus Juma-la Pojana oli valmis loobuma oma elust, et päästa inimkond patust. Ta alustas oma teekonda Jeruu-salemma, kus ootasid ees kannatused ja surm. Kristus oleks võinud jätta minemata, kuid ta läks, sest see oli Tema missioon. Meiegi elus on oluline küsimus, mida oleme valmis andma teiste heaks, mil-lest loobuma, et meist võiks jääda jälg siia maailma. (Soom 2017:8)

Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31

Jeesus kuulutab jüngritele juba kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusimst. Selleks, et nad harjuksid selle mõttega ja oleksid valmis ajaks, kui Jeesust enam nende juures pole. Kuid, nii nagu varasematelgi kordadel, ei mõista jüngrid ka nüüd Jeesuse kõnet tema peatsest surmast ja ülestõusmisest.
Ja ometi pole jüngrid selles ise süüdi. On öeldud, et “see sõna oli nende eest peidetud”. Jeesus ei olnud pahane ega kurb sellepärast, et jüngrid tema kõnet ei taibanud. Ta teadis, et see peabki nii-moodi olema. Nende aeg alles tuleb: siis kui nad näevad ülestõusnud Jeesust ja hakkavad kuulutust sellest maailma viima.
Mulle tundub, et alati on osa inimesi olnud sellised nagu Jeesuse 12 jüngrit. Nad teavad, et on mingil moel äravalitud ja Jumalale lähedased, sest nad liiguvad iga päev koos Jumalaga. Ja samas võib neil olla vähe usku. Palusid ju jüngridki kord Jeesust, et ta nende usku kasvataks (Lk 17:5j). Ja Jeesus vastas neile: “Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: “Juuri end üles ja istuta merre!” ja see kuulaks teie sõna.” Ometi ei põlga Jeesus jüngreid nende vä-hese usu pärast. Sest neil on oma ülesanne ja oma määratud tempo selle ülesande täitmiseks valmis-tudes. Kõiki, kes Jumalat otsivad ja tahavad Temaga koos käia, kasutab Jumal omal ajal ja omas ko-has. (Jaanson 2013)

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Palvetagem: Armuline Jumal, Sa näitasid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma armastust. Ava meie südamesilmad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armastuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.


JUMALA USTAV SÕPRUS MEIEGA
Pühapäev – 3. märts
Võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: “Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast.” Lk 18:31

Milline on Jumala ustavus meid usaldades! Kas sa ütled: “Temast polnud eriti mõistlik mind valida, sest minus pole midagi head ja ma olen täitsa väärtusetu?” Just sellepärast Ta sind valiski. Niikaua kui sa mõtled, et oled Talle väärtuslik, ei saa Ta sind valida, sellepärast et sa teenid oma-enda eesmärke. Ent kui sa lubad Tal viia sind su enesepiisavuse lõpukorrale, siis saab Ta sind valida, et läheksid koos Temaga Jeruusalemma. Ning see tähendab selliste eesmärkide täitmist, mida Ta sinuga ei aruta.
Tihtipeale ütleme, et kui inimesel on head loomupärased eeldused, saab temast hea kristlane. Kuid küsimus pole mitte meie varustuses, vaid meie vaesuses; mitte selles, mis me endaga kaasa toome, vaid selles, mida Jumal meie sisse paneb; küsimus pole mitte loomupärastes voorustes, ise-loomukindluses, teadmistes või kogemustes – millest kõigest pole selles küsimuses mingit abi. Ai-nus, mis omab väärtust, on see, kas meid hõlmatakse Jumala vastupandamatusse eesmärki ja teha-kse Tema sõpradeks (vt 1Kr 1:26-31).
Jumal sõbrustab inimestega, kes tunnevad oma vaesust. Ta ei või saavutada midagi inimese juures, kes arvab, et ta on Jumalale kasulik. Kristlastena ei ole me siin maailmas üldse meie enda eesmärgil – me oleme siin Jumala eesmärgil, ning need kaks ei ole üks ja seesama. Me ei tea, mis on Jumala vastupandamatu eesmärk, aga mis ka ei juhtuks, me peame säilitama oma suhet Temaga. Me ei tohi iial lasta millelgi kahjustada oma suhet Jumalaga; ent kui miski seda kahjustab, siis peame võtma aega, et see korda seada. Ristiusu kõige olulisem tahk ei ole töö, mida me teeme, vaid suhe Jumalaga ning selle suhte omadused ja mõju ümbruskonnale. See on kõik, millele Jumal palub meid tähelepanu pöörata, ning see on asi, mis pidevalt satub rünnakute märklauaks. (Chambers 1999:4. august)

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas me läheme siit, ei oska ma ütelda, aga kui ma usun, et Jeesus Kristus on minu eest surnud ja minu heaks üles äratatud, siis tean, et olen igavesti koos Temaga. Ma tean: minu Lunastaja elab ja mina elan koos Temaga nii siin kui seal! Eenok Haamer

Palvetagem: Sa mulle appi tulid ja oma peale võtsid mu suured patusüüd. Sind tapatalleks tehti, nii sain ma surmast lahti, Su valu kosutab mind nüüd. Paul Gerhardt


SINU KÄTTE MA ANNAN OMA VAIMU
Esmaspäev – 4. märts
Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3

Need ajad Taaveti elus, kus tal tuli elueest põgeneda Sauli eest, sööbisid nähtavasti alatiseks talle meelde. Siis leidis ta alatasa turvapaiga mägede koobastes ja massiivsetest kaljudest. Neid ku-jundeid kasutab ta nüüd ka Jumala kohta. Issand on kui kindel kalju ja kõikumatu mägilinnus, mis pakub põgenikule varju.
Meiegi vajame samasugust kaitset. Sellist mis ei kõiguks, kui ka meie komistame ja kukkume. Sellist, mis püsiks püsti suurimaski tormis. Sellist, mis päästaks ka surma küüsist. Ja selline kalju on meile Issand Jeesus Kristus. Tema on kalju, kes peab vastu ja kellele võib turvaliselt rajada kogu o-ma elu. Tegelikult ei olegi väga hullu, kui me vahel ka kõigume ja väriseme selle kalju varjus. Täht-saim on, et kalju ise on alati ühtviisi kindel ja turvaline. (PKK: Ps 30:1-31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal annab andeks meie võlad, kui meie Teda palume, ja kaitseb meid kõige kurja vastu, et see meid Temast ei lahutaks. Johan Kõpp

Palvetagem: Ole Sa mulle juhiks, ole Sa mulle isandaks, ole Sa mulle karjaseks, ole sa mulle kaitsjaks, ole Sa mulle karjajuhiks, ole Sa mulle suunajaks, ole sa ikka minuga, Sa pealike pealik, Igavene Isa ja taevane Jumal. Keldi palve


ARMASTAGE, ENNE KUI ON HILJA!
Teisipäev – 5. märts
Vastlapäev
Armastus on pika meelega, armastus hellitab. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõi-ke, ta talub kõike. 1Kr 13:4,7

Tõsi on, et kui apostel need sõnad kirjutas, siis ta mõtles Jumala armastust. Aga kas ei ole emasüdame armastus elav osa sellest Jumala armastusest, mis Jeesus Kristuses on sündinud siia armastuse puudust kannatavasse maailma? Selles on ju ema õnnistuse saladus, et Jumal tema kaudu kingib meile elu ja kannab hoolt, et see armastus ja ustavus näitaks teed valgusele.
Ema vaatab meile silma, silitaks meie pead ning sõnaks siis: “Armastagem Jumalat, kellelt mina olen saanud oma armastuse. Jumal on mulle selle kinkinud – hoolimata minu puudustest ja nõrkustest. Minu süda on tahtnud olla vaid sillaks Tema juurde, kelle armastus ümbritseb ja kannab meid õnnes ja valus, elus ja surmas.”
Jutustagu meile tänane päev, et vagaks ja õnnistusrikkaks eluks vajab inimene eelkõige armas-tust. Me vajame Jumala armastust ja me vajame oma lähedaste armastust. Meie elu üks kaalukam ja õnnetust toovam viga ongi selles, et püüame oma elus läbi saada armastuseta. Ka nii on võimalik elada, aga siis on elu kõle ja tühi.
Pauluse tõsine kuulutus on: armastagem, enne kui on hilja! Armastage Jumalat ja armastagem neid, kes meile Tema poolt on antud! (Kiviranna 1994:146j)

Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. (Õp 10:12) Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest armastus katab kinni pattude hulga. (1Pt 4:8) Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast. (Fl 2:3) Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. (Gl 6:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie oht on, et nõuame kas tõde või armastust, mitte aga mõlemaid koos. Osvald Tärk

Palvetagem: Issand, me tunnistame, et oma isekuse ja kaastunde puudumise pärast oleme ko-gu oma suuremeelsuse eos lämmatanud ning liiga vähe aega võtnud teiste inimeste jaoks. Püha Vaim, aita meid, et kuuleksime Sinu andeksandvat sõnumit, kui oleme muutunud tuimaks. Tule, täida praegune silmapilk ja vabasta meid meie pattudest. Lõuna-Aafrikast


PATUKAHETSUS JA PAAST
Kolmapäev – 6. märts
Tuhkapäev. Paastuaja algus
Palvepäev
Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Jl 2:12

Jumal nõuab meilt meeleparandust. Aga kuidas tuleb inimene meeleparandusele? Jumal on lasknud inimeste ja inglite keeltega meid selleks kutsuda. Mõtelge kõigile jutlustele ja Jumala Sõna kuulutustele, mis on kostnud meie rahva keskel. Meil on pikk ja ilus armuaeg. Sel ajal Jumal ootab ja kannatab meiega. Prohvet ütleb: “Sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas hel-dusest” (Jl 2:13)
Aga kas tunneme oma armukatsumise aega? Kas sünnib muudatus ja murrang meie südames ja elus? Millal algab uus elu?
See algab inimese seespidise uuenemise läbi. Me peame võitma seespidi tagasi, mis oleme kaotanud välispidi. Sellest materiaalsest kaotusest tuleb otsida ja leida vaimset kasu. Prohvet Joel õpetab ja juhatab, kuidas sünnib seespidine uuenemine. See tähendab meeleparandust, paastumist ja palvet. Meeleparandus on loobumine endisest elust. See on suur ümberhindamine, jumalagajätt kõi-ge sellega, mis oli teisiti kui on õige Jumala ja inimeste ees. Paastumine tähendab südame puhas-tust ja pühitsust, et Kristus võiks selles aset leida ja elada. Palve tähendab alalist kontakti ja osasaa-mist Jumalaga.
Kui see sünnib, siis sünnib ka kaotusest võit. Me oleme kaotuste läbi saanud rikkamaks, ras-kuste läbi tugevamaks, lootustes rõõmsamaks. Me võime siis oma suurimas välises vaesuses kõne-leda suurimast seespidisest rikkusest, nagu apostel Paulus usub: “Kui vaesed, kes siiski paljusid rik-kaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10).
Ja siis ütleb Issanda Sõna: Jumal võtab oma rahvale armu anda. Siis ei vaata me mitte nuttes tagasi nagu Loti naine põleva Soodoma ja Gomorra poole. Ta jäi seisma paigale ja seisab seal täna-päevani soolasambana. Tugev Jumalas vaatab edasi. Ta vaatab julgesti ja lootusrikkalt tulevikku. Selliste julgete ja rõõmsate jumalalaste päralt on päikesepaisteline tulevik ajalikult ja igavesti. (Tä-heväli 1947:101,103j)

Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve (Jl 4:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinule lootes alustame neljakümmet pöördumise ja meelepa-randuse päeva. Anna meile jõudu kristlikult kasvada, kurjast lahti öelda ja head teha. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.


ELADES JUMALA AUKS
Neljapäev – 7. märts
Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi. 1Pt 4:1,2

Tuleks olla Kristuse-sarnaselt valmis kannatama õiguse tegemise eest, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast. Üldise väitena, ilma piiritlemata, oleks see väär, kuna paljud on füüsiliselt kannatanud ning patustavad veel ikka väga palju. Peetrus ei väida ka lihtsalt, et füüsi-line kannatus inimesi kuidagi moodi puhastab ja neid tugevamaks teeb – mõningaid teeb see tuge-vamaks, teised aga muutuvad Jumala suhtes mässumeelseks ning kibestuvad. Pigem peab Peetrus siin silmas seda liiki kehalist kannatamist, mida määratletakse salmis 1Pt 3:17: “Parem on head te-hes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.”
Seega, kui me järjekindlalt järgime otsust Jumalale kuuletuda, isegi kui see tähendab kehalist kannatusi, tugevdab see meie moraali: see aitab meil kindlamalt kui iial enne pühenduda eluviisile, milles sõnakuulmine on tähtsam kui soov vältida valu. Eesmärk on elada elu, mida ei juhi inimlikud tunded, vaid Jumala tahe: patuga tehakse selge lõpp. (Grudem 2010:166j)

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. (1Pt 2:21) Ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. (2Kr 5:15) Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab mi-nus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige usu ja elu avaruse juurde kuulub see inimlik kokku-kuuluvus ja vendlus, mis väljendub eestpalves, seal, kus me ei lase ennast juhtida oma isekusest, mis sunnib kõiki meie mõtteid ja palveid keerlema iseenda, oma vajaduste ja hädade ümber, vaid teeme oma hinge lahti ja mõtleme kõigile neile, kellel meie elus on koht. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Minu Jumal, Sind ma otsin oma paljudel teedel. Aga ma ei leia Sind, kuhu ma ka ei pöörduks, kui Sina mulle väravat ei ava. Sina ise oled värav. Sellest läbi tahan ma astuda ja leida Sind. Jörg Zink


PALVETA, ET JUMAL MEID UUENDAKS
Reede – 8. märts
Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! Ps 79:9

Kui on head ajad, siis me nii sageli Jumalast ei hooli. Aga hädad ja nuhtlused sunnivad armu otsima. Enam ei ole palvetaja jaoks kõige tähtsam väline hull olukord, vaid oma patud, Jumala arm ja lepitus. Aga kui karistusel on selline mõju, siis on vähemalt tagantjärele põhjust selle eest hoopis tänulik olla. Seda on mõistnud paljud kristlased läbi ajaloo. (PKK: Ps 78:1-80:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud inimesed usuvad, et olles oma vea üles tunnistanud, ei pea nad sellest enam loobuma. Kes on Jumala andeksandmist kogenud, ei korda vana, vaid alus-tab uut. Marie von Ebner-Eschenbach

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad


ELU INVESTEERINGUD
Laupäev – 9. märts
Jeesus ütleb: “Kui te paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist.” Mt 6:16

Paast on üks vaimse võitluse vahendeid selleks, et saavutada vaimseid väärtusi ja ülenduda läbi enese alandumise. Kõik me teame, et pole olemas kristlikku elu ilma katsumuste ja võitlusteta. Paast on seotud iga inimese isikliku usuvõitlusega. See tugevdab meie tahtejõudu ja elustab meis neid jõude, mis aitavad võitluses igavese pääsemise pärast.
Paast ei ole sugugi mõeldud selleks, et mitmekesistada toidusedelit, nagu tänapäeval mõnel pool ekslikult arvatakse. Paastu läbi täiustub ja paraneb inimeses kõik vaimne, kasvab ja täiustub sisemine headus. Paast on relv, millega on Jumal ise on meid relvastanud võitluses patu, ihade ja halbade tegude, rüvedate vaimude vastu. Siin on meile eeskujuks Kristus, kes enne oma esimest vastandumist saatanaga paastus kõrbes nelikümmend päeva ja ööd. Niisiis on meilegi seaduseks pidada kurjale vastupanuks võimsaimaks relvaks paastu.
Kuid Kristus ei näidanud mitte ainult oma eeskujuga, kui vajalik on paast, vaid ka oma sõna-dega selgitas selle jõudu, mis on kui päästev ja teovõimas ravim deemonite vastu. Kui deemonitest vaevatud inimene toodi Tema õpilaste palge ette, ei suutnud viimased rüvedat vaimu ära ajada. Jee-sus aga tegi seestunu terveks. Õpilased küsisid Jeesuselt: “Õpetaja, kuidas ei saanud meie seda dee-monit välja ajada?” Jeesus vastas neile: “See sugu ei saa paremaks muidu, kui paastu ja palve läbi”. (Mt 17:19,21)
Nii on Jeesuse sõnul paast meile teovõimsaks ravimiks ning ainulaadseks ja mitmekülgseks relvaks. Need, kes austasid paastu, võitsid kiusatused ning nende palved Jumala poole kandsid vilja. Keegi, kes viibib kõhuorjuses ei või vähimalgi määral maisest ülenduda ja väärtustada eneses Jumala pilti. Toob ju kõhuorjus endaga kaasa unisust, laiskust ja haigusi!
Niisiis pole paast ainult toidust loobumine, vaid ka täitmatute soovide piiramine ja patust hoi-dumine. Rohked näited ajaloost tõendavad meile, kuidas rikutud ja pahelistele inimestele said paas-tu läbi osaks suured muutused. Paastu kõrge eesmärk on piirata kirgesid, kurjust, viha, tagarääki-mist, valet ja sõnamurdlikkust.
Issand annab meile ka teada, millisel viisil me peame paastuma. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad, sest nad teevad oma palge näotumaks, et rah-vas näeks neid paastumas. Niisiis, mitte nagu variserid, silmatorkaval ja silmakirjalikul viisil, vaid meie hingele kasulikul viisil; salajas, et paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid Isale, kes on kõikjal ja näeb ka kõige salajasemaid asju. (Mõtisklusi paastust)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõbrad, Jeesus on täna meie keskel! Kui sa seda oma sü-dames tunned, siis täitku sind suur rõõm. Kui sa seda ei tunne, siis palveta ja paastu ja paranda meelt, et osadus Peigmehega taastuks! Joosep Tammo

Palvetagem: Isa, et Su armastusel pole otsa, siis tõstan ma julgesti lapse kombel käed Su poole. Aita mind, et saaksin kiita südamest Sind kogu oma elu. Nii ööd, kui päevad Sinu väes, kuni ükskord jõuan taevasse – Igavesse ellu!


Kasutatud allikad

• Chambers, Oswald 1999. 4. august. Jumala vapper sõprus. Tallinn: Allika
• Grudem, Wayne 2010. Peetruse esimene kiri. Tallinn: Logos
• Jaanson, Mart 2013. Jutlus Nõos P, 10.02.13. EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus: http://www.valgapraostkond.ee/bin/documents/N%F5o,%2010.02.13.pdf
• Kiviranna, Rudolf 1994. Jumal, ma ootan Sinu õnnistust. [Postill] Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond.
• Mõtisklusi paastust. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudus: http://www.maria-magdaleena.net/wp-content/uploads/2012/12/Mõtisklusi-paastust.doc
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 30:1-31:9 – Sinu kätte ma annan oma vaimu; Ps 78:1-80:20 – Kui juhtub halvim. Pühakirja selgitab Rannamõisa ko-guduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala armastuse ohvritee. – Eesti Kirik, 22.02.2017
• Täheväli, Aleksander 1947. Uus inimene. Valimik jutlusi. Stockholm: Eesti Raamat

Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 126

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JUMALA SÕNA KÜLV

nädal: 23. veebruar – 2. märts 2019

pühapäev enne paastuaega
Sexagesima

Tänapäeva maailmas oleme vägagi keskendunud tulemustele. Iga meie tegevus peaks viima mingi positiivse tagajärjeni. Igaüks teab, et tulemuste saavutamiseks peab nägema vaeva ja võtma riske. Kes ei tee tööd ega näe vaeva, see ei saavuta mingil juhul elus häid tulemusi, parimal juhul tähendab tema elu paigal tammumist, halvimal juhul aga on ees allamäge minek. Nii püüdleme elus edasi, kandes hoolt oma lähedaste eest, tehes tööd ja nähes vaeva.
Usueluski on oluline selle edasiarendamine ja viljakandmine. Jumal on see, kes tekitab inime-ses usu, ja Tema on see, kes laseb ususeemnel tärgata. Samas jõuab sõnum Jumalast meieni sageli teiste inimeste vahendusel. Piibli kirjutamise ajal olid apostlid need, kes levitasid Jumala sõna. Nad pidid oma elus paljust loobuma selleks, et anda edasi sõnum Kristuse toodud päästest. Tänu nende ja Jumala koostööle sündisid esimesed kogudused ja pandi kirja piibliraamat.
Päästva sõnumi edasi kandmine ei lõppenud sugugi apostlitega, vaid see kestab tänapäevani. Iga kristlane on kutsutud üles olema Jumala Sõna külvaja ja usu tunnistaja siin maailmas. Usust tun-nistamine on hea märk inimese ja Jumala koostööst, milles Jumal annab meile usku ja meie võime sellest tunnistada teistele inimestele. Nii on meie ülesanne olla Jumala sõna külvajad ja küll Jumal otsustab, millist vilja see kannab. (Soom 2017:8)

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil ju-hul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.
Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

See kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Jumala vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata kunagi pä-rale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.
Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused. (PKK: Hb 3:15-4:1)

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, me täname Sind, et Sa külvad meisse oma sõna seemet. Ai-ta meil oma Püha Vaimu läbi seda rõõmuga vastu võtta ning usu, lootuse ja armastuse vilja kanda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

JUMAL ON KANNATLIK, KES KÜLVAB IKKA UUESTI JA UUESTI.
Pühapäev – 24. veebruar
Iseseisvuspäev
Seemned, mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilita-vad ja kannatlikkuses vilja kannavad. Lk 8:15

Tähendamissõnas külvajast (Lk 8:4-15) näitab Jeesus meile kaht Jumalariiki. Ühes selgitata-kse Jumala külvitööd ja teises pinnast, millesse Ta külvata laseb.
Seeme, mida külvatakse, on Jumala Sõna. Jumala Sõna külvas Jeesus sel ajal, kui Ta maa peal viibis. Sõna laskis Jumal kuulutada Vana Testamendi usklike kaudu enne Jeesuse inimesekssaamist ja jätkab seda ka pärast Jeesuse taevaminemist kuni Issanda taastulemiseni. Iga päev, iseäranis pü-hapäeviti külvavad kuulutajad ja tunnistajad Jumala püha ja õndsakstegevat Sõna kogu maailmas. Tähendamissõnas öeldi, et see kukkus erisugusesse pinnasesse: tee äärde, kaljut katvale õhukesele mullakorrale, ohakate sekka ja heale maale. Tavaline inimene tahaks seda kuuldes ütelda: Jumala külvitöö on ebaproduktiivne. Kolmveerand seemnest on asjatult raisku läinud. Sellest ei valmi vilja. Niisugusel külvil ei ole mõtet. Nii arvab inimene, aga Jumal talitab hoopis teisiti.

Vaatame Peetrusele. Kord oli selle mehe elus eriti raske aeg, kus kogu ta usuelu sarnanes kal-jupealse maaga ja Jeesuse Sõnast külvatud usutaim oli hukkumisohus. See oli Peetruse usuelu põua-aeg, kui ta ülempreestri õues kolm korda vandega kinnitas, et ta Jeesust ei tunne ja seega Temast lahti ütles. Aga Peetruse usutaim ei kuivanud päris ära. Sest Jeesus vaatas temale, Ta jätkas oma külvitööd. Ja seda seemet kastis Peetrus oma kahetsuspisaratega. Sellest külvist kasvas vilja, sest Peetruse südame kaljupealne maa oli heaks saanud. Nüüd võis Peetrus ülestõusnud Jeesusele tun-nistada: Issand, sa tead kõik. Sina tunned, et mina Sind armastan! See tunnistus on heal maal kas-vanud hea vili. Peetruse südame kaljupealne maa oli Jeesuse pideva külvitöö läbi heaks maaks muu-tunud.
Sõna läbi saab meile selgeks, et Jumala Sõna külvi tarvis on vaid teeäärne, kaljune ja ohaka-seemnetega südamete maa. See on üks Jumala riigi saladusi, et head maad iseenesest ei olegi. Aga Jumal on kannatlik, külvab ikka uuesti. Ja siis sünnib ime. Kadunud raha leitakse üles, kadunud lammas tuuakse karja juurde tagasi – kaljupealne pinnas saab uut niiskust, uus külv hävitab ohakad – ja viljatu maa muutub viljakandvaks. (Soosaar 1996:81j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Põrgu saab olema pungil inimestest, kes olid Jeesusest kuulnud, aga Tema juurde sisse ei astunud. Uskuda Jeesust tähendab Tema juurde sisse astuda. Teh-ke seda! Tema on ainuke, kellele te oma elu kahtlemata võite usaldada. Wilhelm Busch

Palvetagem: Issand, kes Sa mind oled loonud oma näo järele ja patu vastu toonud õnnistust mu hingele. Issand, Su päralt olen ma elades ja surres ka.

INNUKAS APPIHÜÜD
Esmaspäev – 25. veebruar
Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.
Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet o-ma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüü-da ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.
Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4) (Tärk 2014:111)

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tu-lid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olles Kristuse läbi lunastatud, oleme otsekui rändurid, keda iga samm viib lähemale – mitte kaduvusele ja hauale, vaid inimhingede tõelisele kodumaale. Kui Jeesus on meile saanud Teeks ja Tõeks ja Eluks, siis ei karda meie enam surma, vaid siis elame iga-vikuelu juba siin, ajalikus elus. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Vaigista mind, rahusta mind, tee mind tüüneks kui sügisjärv mahedal, pilvitul päeval. Emba mind, toeta mind oma igikestva armastusega. Keldi palve

JUMALA SÕNA EI TULE TÜHJALT TAGASI.
Teisipäev – 26. veebruar
Issand ütleb: “Nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.” Js 55:11

Mis püsib, tõuseb üles, loob ajaloo, muudab kogu maailma ja toob esile lõpuaja sündmused on Jumala Sõna. Muud toetuspunkti pole meile keset selle elu võitlusi antud.
Jumala Sõnast läheb selles maailmas palju kaduma. Langeb teele ja kaljusele maale, kuid osa kannab ikkagi vilja ja seda isegi “sajakordselt” (Lk 8:8). Jumala Sõnas on vastupandamatu jõud. See on nagu vihn ja lumi. Jumala tegutsemist ei saa peatada looduseski, veel vähem ajaloos. Helepruu-nist kuivanud maast tõuseb korraga roheline rohi, lilled löövad õitsele ja naeratavad helesinisele tae-vale. Mõne tunniga muudab kogu maa oma näo.
Sõbrad, Jumala Sõna ei pöördu kunagi tühjalt tagasi. See Sõna on ise tõelisus. Jumal ütles ja see sai. See Sõna on Jumala loov tegu. See kutsub esile uue elu, otsekui kevadine soe vihm.
Jumal kõnetab sind ja ootab ka vastust. Kui vastad Talle, saad Sõbra. Ta on sellest silmapil-gust su lahutamatu kaaslane. On sündinud kõige suurem ime, inimene ja Jumal on taas koos. See, mis juhtub sinu ja Jumala vahel, juhtub ikka ja jälle terves kirikus. Jumala Sõna ei tule tühjalt ta-gasi.
Vahel me kipume selles kahtlema. Isegi prohvet Jesajat tabas kord mõte: “Aga mina ütlesin: Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja” (Js 49:4). Kuid see oli vaid tema enda inimlik mõte. Jumala Sõna on Jumala Sõna ja teeb, mida Ta ütleb. (Tammo 2000:94j)

Mille pärast ma kannatan kurja ja olen koguni ahelates nagu mõni roimar. Kuid Jumala sõna ei ole ahelais. (2Tm 2:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõik, et me oleme tulnud oma Issanda juurde, et meil on kõrvad, mis üldse kuulevad Tema häält, osutab, et viimselt on selle taga olnud Tema kutse. Ka meie komistused ei suuda meid lahutada Tema armastusest. Toomas Paul

Palvetagem: Issand, kes Sa pühas sõnas annad kuulda oma häält kuulutuses, õpetuses valgus-tad me südant, meelt: aita, et nüüd minagi sõna seest Sind leiaksin!

JUMAL EI LOONUD MEID KÕRVALSEISJATEKS.
Kolmapäev – 27. veebruar
Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Piibel tutvustab meile Jumalat, kes on loonud inimese, et temaga suhelda. Jumal kõnetab ini-mest. Inimene on aga iseenda tegemistega nii hõivatud, et ei pane seda tähele. Või kui paneb, siis püüab mitte välja teha. Sest nii tundub kindlam ja turvalisem. Inimene pigem teeb näo nagu midagi poleks juhtunud. Ent asi ei jää sinnapaika. Jumal kõnetab meid.
Piibel ütleb, et Jumal on olnud pikameelne meie teadmatuse suhtes, ent nüüd ootab Ta, et ini-mesed kõikjal meelt parandaksid ja Tema poole pöörduksid.
Kuidas tulevad meie ellu tõelised muutused paremuse suunas? Kui me pöördume Jumala poo-le kõigest südamest. Kui me otsime Tema lähedust ja lausa hüüame Teda. Palvetades.
Jeesus Kristus on saanud meile teeks Jumala lähedusse, Tema kaudu on Jumal meie ligidal ja meile leitav. Nii saame terve oma elu ja kõik oma suhted paluda Jumala kätte, et Tema meid uuen-daks ja õnnistaks. Enne kui on hilja. (Tamm 2014)

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi. (Js 45:19) Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest. (Jr 29:13) Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpe-tab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võib olla oli meie kristlaseks olemine spontaanne kaasa-minek, ilma täie teadlikkuse ja selguseta, ilma õige tõsiduseta. Nüüd peab see lõppema. Me peame endale aru andma, mida tähendab mulle Jumal, mida tähendab Jeesus Kristus, kes on inimeseks saa-nud. Ma pean teadma, miks ma usun. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa!

KUI JÄRGNEDA ON RASKE
Neljapäev – 28. veebruar
Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.
Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda ini-mlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.
Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta. (PKK: Jh 6:53-7:13)

Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest. (Rm 8:2) Kes on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut, mitte kirjatähe, vaid Vaimu lepingut, sest kirja-täht suretab, aga Vaim teeb elavaks. (2Kr 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu matemaatikas ei saa läbi ilma lõpmatuse mõisteta, nii ei jõuta ka iseenese mõistmises kuigi kaugele ilma Jumala mõisteta. Sest Jumala otsimine tähendab mõtlemist elu sügavusele, oma olemise lättele. Toomas Paul

Palvetagem: Ei meil ole elu loota ilma Piibli sõnata! Ei me või siin Jeesust leida ilma Sõna kuulmata. Tulge, vennad, kuulge, õed: Piibli sõnas vaimuväed!

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE
Reede – 1. märts
Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.”Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).
Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!
Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt. (Tärk 2014:107j)

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinu Issand ei hülga sind. Mineviku imede meenutamine aitab sind kindlamini sammuda edasi. Eenok Haamer

Palvetagem: Püha Isa taevas, aita mul tulla koos ligimesega armu otsima, Sinu lapseks saa-ma, õnnistust kogema püha rahva osaduses. Osavald Reier

INIMLIK MÕTTEVIIS ON VAEN JUMALA VASTU.
Laupäev – 2. märts
Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab Te-ma ta peale; ja meie Jumala poole, sest Tema annab palju andeks. Js 55:7

See tekst ei kõnele kurjategijaist, selles öeldakse: Õel on see, kes käib oma teed, kellel on omad plaanid ja oma nõu. Ja nurjatu mees on see, kes korraldab oma elu oma mõtete järgi. Maha tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Issanda poole, siis halastab Tema ta peale.
Piiblis öeldakse, et inimlik mõtteviis on vaen Jumala vastu. Tuleb jätta oma tee ja oma mõtted ja pöörduda Jumala poole. See oli prohveti sõnum. Sest “minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand … minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted” (Js 55:8,9).
Jumala teed erinevad meie teedest. Küllap meil, inimestel, on üsnagi palju mõtteid, kuidas olukordi lahendada. Aga Jumalal on teistsugune nõu. Jumal töötab, nagu vahel ütleme, seal, kus meie kaotame. Seal, kus elame läbi ebaõnnestumise, võib Jumal avada meile uue tarkuse, uue ko-gemuse ja uue alguse. (Luhamets 2003:83j)

Aga sina, Issand, tead kõiki nende mõrvaplaane minu vastu. Ära lepita nende süüd ja ära kus-tuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees – talita nendega nõnda oma viha ajal! (Jr 18:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumala sõna tõsiselt võetakse, kuulutatakse ja kasuta-takse, on sel selline jõud, et see ei kao iialgi vilja kandmata, vaid äratab üha uut mõistmist, rõõmu ja pühendumust ning teeb puhtaks südame ja mõtted. Martin Luther

Palvetagem: Issand, Jeesus, luba, et Sinu arm ulatuks meie tänasesse päeva, et alanud päev võiks olla üheks nende päevade reas, mil Sina teed oma tööd meie südames ning valmistad meid oma igaviku tarvis! Toomas Paul

Kasutatud allikad

• Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit [Postill]. Tallinn: Logos
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jh 6:53-7:13 – Kelle juurde me läheme; Hb 3:15-4:1 – Mis takistab pärale jõudmist? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala sõna külv. – Eesti Kirik, 15.02.2017
• Soosaar, Albert 1996. Usk, Lootus, Armastus. Tallinn: Logos
• Tamm, Peeter 2014. Novembri kuukiri. Elva Baptistikogudus: http://elvakogudus.ee/files/Kuukava%2011_2014.pdf
• Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära [Postill]. Tallinn: Logos
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019

PÄEVA SÕNUM nr. 125

Päeva Sõnumi logo

IV aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

TEENIMATU ARM

8.nädal: 17. – 23. veebruar 2019
3. pühapäev enne paastuaega
Septuagesima

Elus on palju asju, mida me pole ära teeninud, kuid mis on meie elu alustaladeks. Keegi ini-mestest ei saa valida perekonda, kuhu ta sünnib, ega vanemaid, kes teda kasvatavad. Me ei saa vali-da oma sünnimaad ega emakeelt, mida hakkame rääkima.
Need kõik elus olulised väärtused tulevad meile siia maailma kaasa ja me võime olla selle eest tänulikud, et meil on lähedased, kes on meid kasvatanud, ja kodumaa, kus elamine pole maailma mastaabis sugugi halb. Me ei ole seda head ja olulist millegagi ära teeninud ja ometi on meil elus nii palju toetavat ja turvatunnet loovat.
Samuti on lood usuga ja kõige sellega, mida Jumal meile kingib. Siingi võime olla oma taeva-se Isa ees vaid vastuvõtjad ja tänajad.
Läheneb paastuaeg, mil mõtleme Kristuse kannatamisele ja surmale. Ta läks meie eest ristile, suri meie pattude pärast. Nüüd võib iga usklik inimene tänu Jeesuse toodud ohvrile saada oma eksi-mused andeks ja elada uut elu. Kristus kannatas selleks, et meie võiksime olla vabad. See on Jumala suurim kingitus inimestele, kes pole seda usaldust õigustanud.
Sõna “arm” tähendabki Jumala suurt kingitust, mida me pole ära teeninud, kuid mille võime siiski vastu võtta, et sellele lootes elada ja kord pääseda igavesse ellu. (Soom 2011:8)

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Palve on põhiliselt see, et me palvetades anname Jumalale tagasi Tema enda sõnad. Me toome nad Ta ette ja palume, et Ta toimiks oma tõotuste kohaselt. Ja kuna Jumal ei või ega oska valetada, siis võime me paluda täies usu kindluses, et Jumal teeb nagu Ta on tõotanud.
Nii teeb ka Taaniel. Ta on näinud, et Jeruusalemma oli tabanud kogu see õnnetus, mida proh-vetid olid ennustanud. See oli varemetes, aga sellele oli tõotatud ka uut algust. Eriti mõtleb Taaniel hävitatud templile. Selle uuesti ülesehitamine oli talle kõige südamelähedasem. Tempel oli Jumala tõotuste täitumiste nähtav sümbol. See oli koht, kust Jumal oli eriti tõotanud kuulda oma rahvast. Pealegi oli see ainus koht, kus iisraellased tohtisid Issandale ohverdada. Pole siis ime, et Taaniel pa-lub eriti seda, et Jumal laseks oma palet s.t. oma armu paista hävitatud templile. Selle uuesti üles-ehitamine oleks kõigile nähtav tunnistus karistusaja lõppemisest.
Kõik need uue aja palved toob Taaniel Issanda ette usaldades Tema armu ja mitte mingeid ini-meste omadusi. Lõppude lõpuks on linna uuesti ülesehitamine Jumala armutegu, mitte inimeste või-mekuste teene. Kui üldse keegi, siis Taaniel teadis seda. Ta oli näinud kuidas Jumal võib ühe hetke-ga tõugata maailma kõige võimsama riigipeamehe aastateks alla koos veistega rohtu sööma.
Nii tunnistab Taaniel lõpuks Jumalale, et tema ja ta rahvas on täiesti sõltuv sellest mida Jumal teeb. Tema hoiak on hoopis teistsugune, kui see mida võis näha Juuda elanike hulgas enne templi hävitamist. Siis oli rahvas kummalise kõigutamatu enesepettuse võimuses. Seda ei suutnud kõiguta-da isegi Jumala saadetud prohvetite manitsused. (PKK:Tn 9:7-20)

Ava, Issand, oma silmad ja vaata! Sest mitte surnud surmavallas, kellel hing on rinnast võe-tud, ei anna Issandale au ja tunnustust. (Brk 2:17)

Palvetagem: Issand Jumal, Sina kutsud meid oma viinamäele ega jäta kedagi jõude. Anna meile kõigile ülesanded Sinu riigis ja juhi meid oma tarkust mööda. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

ÕNDSAKSSAAMISE VÕIMALUSEST

Pühapäev – 17. veebruar

Jeesus ütles: “Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks.” Mt 20:16

Jeesus näitab, et inimlikule tasulootusele vastandub radikaalselt jumalik armuõigus, mis ei aseta kedagi eelisolukorda Jumala ees. Jumala õigus on suurem kõigest inimlikult mõistetud õig-lusest – ja ükski, kes on tööle kutsutud, ei jää ilma tasust, nii nagu ükski töötegija viinamäel ei jää-nud palgata.
Teine, sellega paralleelne mõttekompleks on, et ärgu arvaku need, kellel lasub suurem töökoo-rem ja vastutus, et nad seetõttu peaksid saama mingit “palgalisa” või “preemiat” – jumaliku armuõi-guse valdkonnas ei tunta mingit säärast arvestussüsteemi. Kellelt Jumal rohkem nõuab, sellele ta al-gusest peale rohkem ka annab, ilma et see kuidagi mõjustaks lõplikku tasu, mis osutab alati samaks, vastavalt Jumala muutumatule armutahtele – ja seepärast võib juhtuda, et need, kes peavad end esi-mesteks, võivad palgapäeval osutada viimasteks, sest lõplik väärtuste hindamine õhtu saabudes töö-päeva lõpul võib paljudele osutada väärtuste “ümberhindamiseks”.

Kui Matteuse 19:30 öeldakse, et paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esi-mesteks, siis tänases kirjakohas nenditakse tähendamissõnale tagasivaatavalt, kuidas säärane ümber-paigutus võiks toimuda.
Kui need, kes osutavad viimaseiks jumalariigi töös, on samamoodi meelestatud nagu üheteist-kümnendal tunnil palgatud töölised tähendamissõnas, siis saavad nad esimesteks, ja esimesed juma-lariigi töös elavad läbi sama pettumuse nagu esimestena palgatud töölised, kes palgamaksmisel said viimaseiks rõõmu ning au poolest. (Salumaa 2001:536j)

Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks. (Mt 19:30) Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud. (Mt 22:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala teed ei ole iialgi nii rasked, et me ei suudaks neil käia. Kes väsib, sellele annab ta jõudu kanda oma risti ja käia Jumala teid ning täita tema tahtmist. Aleksander Täheväli

Palvetagem: Külvaja hoolas läks välja maailma põllule, töötas seal vara ja hilja usus ning lootuses. Tormides, äikeses, vihmas karastus põllupind, külvaja silmis sel viljal kallima kulla hind. Vili kord Jumala juures, kullast veel kallim ta, kiitus ning ülistav juubel kestab seal lõpmata. Varje Raid

KUI KAUA VEEL?

Esmaspäev – 18. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)
Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.
Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.
Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”
Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.
Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Ma mõtlen käia laitmatut teed. Millal sina tuled mu juurde? Ma tahan vaga südamega käia oma kojas. (Ps 101:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

JUMALAKARTUS ON TARKUSE ALGUS

Teisipäev – 19. veebruar

Mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. Jr 9:23

Ma olen kohanud palju inimesi, kes kaebavad selle üle, et nad rikkad ei ole. Aga vaadakem üles lakke, kus ripuvad kullakotid. Kui ma uskliku südamega Jumala antud rikkust kasutan, pudene-vad need kullakotid ise mu jalgade ette, aga kui mul ei ole usku või ma ei kasuta seda, siis need kul-lakotid tõmbuvad eemale, kui ma ka nende järele küünitan.
Praegusel ajal pajud kiitlevad oma niinimetatud tarkuse, vägevuse või rikkusega. Kõik need asjad täna on, aga juba homme haihtuvad olematusse. Nendega kiitlemine või nende üle kasvõi oma sisemuses uhke olemine on rumalus, selle asemel on prohvet Jeremijal meile soovitus: “Vaid kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal.” Kui keegi veel ei oska või ei tule selle peale, kuidas seda teha, palvetagu ta Jumala poole ja palugu Temalt arukust seda teha ning Jumalat tundes ka selle tarkuse järgi toimida.
Meil on vaja näha ja ära tunda, kuidas Jumal teeb head, õigust ja õiglust maal ka selle praegu valitseva vägivalla keskel, mitte pettuda ja ahastada, et miks Jumal lubab seda kurjust ja ebaõiglust, vaid just selle kurjuse ja ebaõigluse keskel ise headuse ja õigluse tegija olla. (Kaldur 2016:8)

Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle! (1Kr 1:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinus on kaks olemust, üks toetab sind, teine paneb vastu. Sa pead ise otsustama kummale poole hoiad. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand, anna meile hägune pilk ebaolulise jaoks ning selge pilk kõikide Sinu tõ-dede nägemiseks. Søren Kierkegaard

PAULUS ÕPETAB MEID USUELLU TÕSISELT SUHTUMA

Kolmapäev – 20. veebruar

Eks te tea, et kes võidu jooksevad, need jooksevad küll kõik, kuigi auhinna saab ainult üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! 1Kr 9:24

Usklik on nagu sportlane jooksurajal, kelle kõik võimed on rakendatud ainsa suure eesmärgi teenistusse. Tõelise uskliku ja nimekristlase vahel on sama suur erinevus kui võidujooksja ja jalutaja vahel. Usklik peab kandma ehtsuse märki. Ta peab oma usku tõsiselt võtma. Enamik meist tunneb usklikke, kelle puhul tekib tunne, nagu võtaksid nad usku tõepoolest nagu võidujooksu.
Meie ehtsus sõltub õigest algusest ja edasijõudmisest. Ükski ei saa olla tõeline usklik, kui ta ei ole usklikuks saanud. Siia maailma sündides ei kanna me usuelu ehtsuse märki. Apostel ütleb, et sündimise poolest oleme “viha lapsed” (Ef 2:3). Aga kui oleme usu läbi Jeesuse oma Issandaks tun-nistanud ja tema meid Püha Vaimu läbi uuesti sünnitab, siis algab tõeline usuelu. Nüüd peame kon-trollima, kas see hool ja innukus meis ikka veel elab. Mis võidujooksja see on, kes kuidagi komber-dades oma eesmärgi poole liigub? Kas võtame oma ülesannet täie tõsidusega? Vanas tõlkes ütleb apostel: “Seepärast jooksen mina nüüd …”
Kui Paulus teadis, et ta on edasijõudnute hulgas, miks siis meie ei tohiks seda teha? Kristuse kannatuse aeg on täis püha tõsidust ja see, kes vaatab Kristuse ristile, teeb oma usuelule tõelise heateo. (Tärk 2004:97)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õpi kannatama laitmist, lase öelda endale õigust ning ära hädalda, kui see sulle su haava arstimisel valu teeb. Risti Vägi 1938/2

Palvetagem: Issand, ütle, mis mu lootus kallil kaugel kodumaal? Valged riided, elukrooni saan ma Sinult sealt. Seal, kus voolab eluvesi, seal Su armukäsi kosutab mind rändajat.

USALDAJA UUS TASE

Neljapäev – 21. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osu-tanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

Sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.
See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.
Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21, 22) Tänu põhjendab kogetud abil ja kujuneb ka üleskutseks teistele: Armastage Issandat. Olge kind-lad. (Tärk 2014:59)

Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele!
Vaata, sina vihastasid, et me tegime patutegusid; neis me oleme olnud kaua ja kas me pääseme? (Js 64:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnn sellele, kes tröösti ja abi vaestele jagab. Kes viletsaid armastab, neile saab osaks kurbuses ja hädas seesama hoolitsus Jumalalt. Tema tahab olla kõigile arst ja aitaja, tervendada ja rõõmustada. Matthias Jorisseni järgi

Palvetagem: Jeesus, kui suur on Su kannatlikkus, millega Sa omasid juhatad ja kannad. Kui suur on Su tarkus, millega Sa õigust mõistad. Õpeta mind olema valmis Sind teenima. Muu jätan Sinu hooleks. Johann Bengel

LÄHTUME ALATI ARMASTUSEST

Reede – 22. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

Selles psalmireas on kirjas jäägitu pühendumine. Jumala suurim käsk oma rahvale on viiendas Moosese raamatus: “Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand on ainus. Armasta Issandat, oma Ju-malat, kõigest oma hingest, kõigest oma südamest ja kõigest oma väest,” ja lisas: “Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” (5Ms 6:4-6)
Kuidas täitis inimene seda käsku Vana Testamendi ajal? Tolle aja inimene teadis, et Jumal ei lepi mingi väikese osaga inimesest. Teadis, et Jumalal on täiuslikum plaan. Miks muidu tõi Ta Iis-raeli välja Egiptuse orjusest ja andis talle Kaananimaa? Miks muidu juhtis Ta seda rahvast, päästis mitmel korral hädast ja näljast ning võttis endale lepingulise kohustuse? Rahva lepingupooleks jäi Jumala austus. Aga iisraellane teadis ka, et Jumal on kiivas: Ta on oma südame avanud Iisraelile ja tahab, et Iisrael samuti avaneks ja mitte kellelegi ega millelegi muule. Totaalne truudus ühele ainsa-le, see on Jumala käsk. Jumal on ainus, Teda tuleb armastada kõigest südamest, hingest ja väest. Ju-mala jagamatus tingib südame jagamatuse: üheleainsale peab kuuluma kõik. Seda ei tohi mõista nii, nagu nõuaks Jumal midagi võimatut. Jumal ei nõudnud askeetlust, ometi pidi inimese kogu süda kuuluma Jumalale.

Nagu evangelist Markus õpetab: väljastpoolt küürimisest pole kasu, mis inimest rüvetab, see tõuseb seestpoolt, südamest. Ja Jeesuse sõnul: “Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: “See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel”.”
Jumalat huvitab ainult, milline on kellegi süda, kõik muu on kõrvaline. Välise rõhutamine viib käsuvagadusse, sisemine on midagi muud. Esimestes Moosese raamatutes räägitakse jumalakartu-sest ning lepinguliste kohustuste täitmistest, truudusest ja kuulekusest. Viiendas Moosese raamatus selgub midagi uut: Jumal nõuab kogu südant – jagamatult.

Heebrealane mõtles südamega, oskas südamega suhelda, oskas pühenduda täielikult. Need oskused on tänapäeva inimesel kitsa südame tõttu justkui välja arenemata. Paulus juudina tundis Toorat hästi ja tundis ka südant, kui ta rääkis oma kirjas korintlastele: “Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud. Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma sü-dames. Ma ütlen teile kui lastele: vastutasuks avarduge teiegi!” (Piir 2017)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Armas Isa, varja oma kirikut kutsumatute, uskmatute ja sobimatute karjaste eest. Anna oma ristikogudusele selle asemel õiglased õpetajad ja hingekarjased. Anna neile Püha Vaimu ja täida neid arusaamisega Sinu Sõnast, nii et nad näitaksid meile õiget teed. Pane pöördumise sõna nende keelele, nii et magajad ärkavad. Johann Haberman

JUMAL ON ARMASTUS, PELGUPAIK JA AVITAJA KÕIKIDES ELURASKUSTES

Laupäev – 23. veebruar

Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik! Ps 18:3

Tänane kirjakoht õpetab meile, et saab olla ainult üks käitumisviis: lähtuda alati armastusest. Armastusest Jumala ja teise inimese vastu, keda tunneme ja tunnustame kui oma venda. Sest me saame elada Taevase Isa lastena üksnes juhul, kui tunnistame, et teised, kõik teised on meie vennad.
Saagem lõpuks vabaks sellest meie ühiskonnas nii levinud kuvandist, et Jumal on kohtumõist-ja, kättemaksja, kes on maailma valu suhtes tundetu ja ükskõikne. Jumal ei saa kunagi olema inime-se jaoks ähvardus, Ta on armastus, pelgupaik ja avitaja kõikides eluraskustes. (Stefanus 2015)

“Ma tahan loota tema peale.” Ja taas: “Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal on mulle andnud!” (Hb 2:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida sügavam on armastus, seda tugevamaks see muutub; mida enam kasvab tarkus, seda enam sarnaneb see armastusega. Maurice Maeterlinck

Palvetagem: Jeesus vaimusilmad avas, pimedusest päästis mind, armu armu peale valas – Jeesus Päästja, tunnen Sind. Kallis Jeesus õpeta, et Sind kiidan tänuga. Elvi Vares

Kasutatud allikad

• Kaldur, Peeter 2016. Jumalakartus on tarkuse algus. – Eesti Kirik, 20.01.2016
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Tn 9:7-20 – Kuidas ma palvetan? Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Piir, Miina 2017. Nädala mõte. 22.05.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: https://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/190-nädala-mõte-22-05-2017.html
• Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. [Postill] Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
• Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
• Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 2015. Jutlus: Kadunud poja pühapäev. EAÕK koduleht: http://www.eoc.ee/nadala-jutlus/kadunud-poja-puhapaev-3/
• Soom, Kaido 2011. Teenimatu arm. – Eesti Kirik, 16.02.2011
• Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn:Allikas
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava.
Veebruar 2019

1 2 3 12