Kategooria postitused

Palveleht 16. aprill – 2. mai 2020

Nädala teema: Hea Karjane

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas ülistame ja kiidame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele ülistuspalves toetuda: Psalm 23

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
2
Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
3
tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
4
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
5
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all;

sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
6
Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta eluajaks.

 

Johannese evangeelium 10:11, 27-28

11Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.

27Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
28ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuse palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armuaja eest meie maal. Täname, et Kristus on Kiriku pea ja karjane ning meie igaühe jaoks on Ta Hea Karjane. Tema kaitseb, juhatab ja kannab meid kord igavesse ellu. Tänu võimaluste eest Jumala Sõnast osa saada veebi vahendusel. Täname inimeste eest, kes annavad oma osa jumalateenistuste ja palvuste ettevalmistusse ja läbiviimisesse. Tänu ustavate eestpalvetajate eest! Tänu koguduse juhatuse ning iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest kes kogudust ja selle liikmeid palvekätel kannab ning nõu ja jõuga abiks on. Aitäh meie sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 21:15-19

15 nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma
elu lammaste eest.
16 Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.
17 Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.
18 Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.”
19 Siis tekkis taas juutide seas nende sõnade pärast lõhe.

Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

 

 

 

 

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Peetruse 1. kiri 5:1-4

1 Vanemaid teie seas ma kutsun nüüd üles kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning ühtlasi osaline tulevases kirkuses selle ilmumisel:
2 hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult,
3 mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks.
4 Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja.

Palume Jumala õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et Jumal ise kinnitaks kõigi meie usku Kristusesse, kes on Hea Karjane. Aidaku Issand meil olla Tema käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile kes seda vajavad. Eriti neile, kes on raskes seisus haigla intensiivravis või hooldekodudes. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palume tröösti leinajatele. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palvesse kanname sõpruskogudused. Palvetame üksikute inimeste eest aga ka perede eest, et jätkuks jaksu ja lootvat meelt eriolukorras toime tulemiseks. Palume õnnistuse jätku e-pühapäevakoolile. Palvetame, et me peagi saaksime taas kirikutesse kokku tulla ning osa Jumala pühast Sakramendist – armulauast.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 23:1-4

1 Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid, ütleb Issand!
2 Seepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal, karjaste kohta, kes karjatavad mu rahvast, nõnda: Te olete mu lambad pillutanud ja ära ajanud ega ole vaadanud nende järele. Vaata, ma nuhtlen teid teie pahategude pärast, ütleb Issand.
3 Ja ma ise kogun oma lammaste jäägi kõigist maadest, kuhu ma olen nad ajanud, ja toon nad tagasi nende karjamaale; nad on siis viljakad ja neid saab palju.
4 Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand.

 Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, vabariigi kriisikomisjoni, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame inimeste eest, kes on praeguse eriolukorras töötamas eesliinil: arstid, õed, sanitarid, politseid, piirivalvurid, apteekrid, müüjad jpt. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume eriti inimeste eest, kes haiged. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, tervendamas ja rahu toomas. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt ning hoia meie kõigi silme ees alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse jt. kõik kiriku asutused. Õnnistust palume kristlaste omavahelisele osadusele.

 

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, jätkuvat palvemeelt ja usaldust ning rohkesti tänu!

PÄEVA SÕNUM nr. 183

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluvalgust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotus-tesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 183

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KANNATUSE PÜHAPÄEV

Paastuaja 5. pühapäev

  1. nädal: 29. märts – 04. aprill 2020

 

Mõtle, Issand, kloostrikogukondade, munkade ja nunnade,

kloostriülemate ja Püha Mäe peale.

 

Minult on küsitud lugematu arv kordi sama küsimust: miks inimene peab kannatama? Sageli on selles küsimuses ka süüdistav alatoon, millega antakse märku, et Jumal ei tohiks meil lasta kan-natada. Sellistele küsimustele-süüdistustele on sageli raske vastata. Kannatusi ei saa õigustada. Kuid ometi kuuluvad need inimeseks olemise juurde alates inimkonna pattulangemisest.

Kui selles maailmas poleks kannatusi, siis me ju ei elaks patuses maailmas, vaid hoopis para-diisis. Praegusse ellu kuuluvad aga kannatused ning maise elu järel ootab usklikku ees õndsus, kus pole kannatusi. Nii peame kõik siin maailmas kannatama ja samas lootma paradiisile, mis ootab ees.

Ka Kristus kannatas. Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg, mil kirikus pööratakse tähelepanu Jeesuse kannatustele. Päästja oli puhta südamega ega pidanud kannatama oma patu pärast. Aga ta kannatas inimkonna patu pärast. Jeesus tundis oma hinges valu, kui inimesed ei võtnud tema sõnumit vastu. Kristus kannatas tagakiusu all ning lõpuks pidi ristil surema, kandes kogu maailma patu.

Kannatustes olles võime pöörduda palves Kristuse poole, sest Tema on meie eest kannatanud. Raskusi kandnuna mõistab Ta meid ja tahab aidata. Jeesuse läbi võime kord maise elu järel saada taevariiki, kus pole enam kannatusi. (Soom 2017:8)

 

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lu-naks paljude eest! Mt 20:28

 

Teenimisel on alati kaks osapoolt – teenija ja see, keda teenitakse. Kumma rollis oled sina tihedamini suhetes teiste inimestega? Aga suhtes Jumalaga?

Kirikus võib meid eksitusse ajada sõna “jumalateenistus”. Kumb siis ikkagi teenib – meie Ju-malat või Tema meid? Küllap on see vastastikune, aga õigupoolest on väga vähe sellist, mida meie saaksime otseselt Jumalale anda või teha. Koguduse kooskäimistega me küll austame Teda, aga Ju-mal on siiski see, kes meid teenib. Tema jagab meile sõna ja sakramenti, meie oleme vastuvõttev pool. Tema annab meile tarkust, jõudu ja väge, kui me suvatseme oma südamed avada.

Ehk ootabki Jumal meilt ennekõike avatud olekut. Et anname võimaluse meile anda. Et oleme iga päev valmis õppima midagi uut, nägema ja kogema midagi, mida Tema tahab meile anda. Ainult avatud südamega suudame seda vastu võtta. Üks laulusalm kõlab: Sa ütled: “Anna minule, Poeg, süda meeleheaks! Sul pole muidu midagi, mis mulle rõõmu teeks.” (KLPR 320:2)

Samas ei oota Jumal meilt passiivsust, vaid aktiivset tegutsemist. Seemneid pole mõtet kogu-da, kui sa neid mulda ei taha panna. Jeesus ütles: “Teenige üksteist armastuses!” (G 5:13) Ta andis ise meile eeskuju. Ta ütles ka, et kes meist tahab olla suurim, olgu teise teenija. Me saame Jumalat teenida ligimese teenimise kaudu. Kui oleme avatuna midagi Jumalalt vastu võtnud, siis ei tohi me seda kiivalt endale hoida, vaid meil tuleb jagada, edasi anda. Peetrus ütles, et teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.

Nõnda on teenimine vastastikku üksteise täiendamine. Igaühele meist on midagi antud. Igaüks meist saab midagi anda.

Kuid alati jääb võimalus öelda: ma ei vaja su teeneid! Nii saab inimene öelda ka Kristusele. Ses suhtes ongi Jumala Poeg andnud oma elu lunaks paljude, aga mitte kõikide eest. Inimesel on vabadus keelduda ja loobuda või vastu võtta, tänada ning jagada. (Palgi 2003)

 

See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! (Mt 26:28) Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest. (Jh 11:51) Loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarna-seks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. (Fl 2:7,8)

 

Palvetagem: Püha Jumal, Sa lasid oma Pojal meie pärast kannatada ja lubasid Ta patuste ini-meste kohtus surma mõista, et Ta meie võlakirja oma surmaga jäädavalt risti külge naelutaks. Aita meil Sinu suure armastuse ees vaikseks jääda, usus Kristuse ristist kinni haarata ning end Sinu o-maks anda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JEESUS KRISTUS ON AINUKE PÄÄSTJA.

Pühapäev – 29. märts

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poe-gi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Lk 13:34

 

Tõelised kristlased on tänapäeval ümbritsetud suure hulga nähtamatute kurjuse jõudude poolt, kes mõjutavad meie nähtavaid vaenlasi nii poliitilisel, maailmavaatelisel ja sotsiaalsel tasandil. Mit-te iga vihkaja ei ole meie vaenlane.

Jeesus ütleb, et õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad Inimese Poja pärast. See tähen-dab, et kõige ohtlikumad vaenlased tegutsevad usu tasapinnal – need, kes lükkavad kõrvale Jeesuse Kristuse kui Issanda ja Päästja, kes kuulutavad iseendid prohvetiteks, õpetajateks ja Jumala poega-deks. Usun, et kristlaste suurimad vaenlased on new age’i filosoofid ja õpetajad, kes mõnitavad Jee-sust ja ei tunnista Teda kuningate Kuningaks ega maailma Lunastajaks. Sama teeb ka antikristlik islam. Kristuse vaenlased ümbritsevad meid, ja kuna nad on Tema vaenlased, siis on nad samahästi ka meie vaenlased.

 

Jeesus toob välja meie olemise põhialused kui käsib armastada vaenlast. Ta tutvustab kuut vaimset põhimõtet, mis aitavad meil lahendada igapäevases elus ettetulevaid personaalseid konflik-te. Need on tõestuseks, et rikutud ühiskonnas on võimalik väljendada armastust, aga ainult Püha Vaimu kaasabil. Pangem tähele, et Jeesus ei õpeta passiivse vastupanu põhimõtteid vaid agressiivse armastuse põhialuseid. Apostel Paulus võtab need kokku järgnevalt: “Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! Kui on võimalik, nii palju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! Ärge makske ise kätte, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte – nii ütleb Issand. Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua. Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga.” (Rm 12:17–21)

 

Jeesuse armastuse põhimõtted on küll vastuolus maailma tavadega aga Tema jüngritena, va-rustatud Temalt saadud väega, suudame selle armastusega tungida pahelisse maailma ja suudame muuta seda natuke paremaks.

Issand ütleb väga selgelt, et nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile ja seda eriti oma vaenlastele ning olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Kaalul ei ole siin meie õigused, vaid teiste inimeste igavene elu. Kristus pakkus oma armastust meile, kui olime alles Tema vaenlased ja tänu sellele oleme pääsenud Jumalariiki. Me ei tohi unustada, kes me olime ja kuidas meid on päästetud. Meil tuleb elada vaenlaste keskel nii, nagu Jeesus on seda soovitanud, et nad võiksid meie kaudu näha Jumala armastust nende vastu. Ja palvetagem, et paljud neist võiksid jõuda äratundmisele, et Jeesus Kristus on ainuke Päästja. (Kiir 2018)

 

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pe-sakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud! (Mt 23:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Näljatunnet ei rahulda teadmine, et leib on olemas. Leiba tuleb võtta ja süüa. Nii on ka vähe teadmisest, et Kristus on maailma patud lunastanud. Sul tuleb ta isiklikult vastu võtta. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Mu Jeesuke, Sa eluleib, mind ise sööta võta! Oh veri, mis kõik pesta võib, mind heldelt jootma tõtta! Sa jääd mu sisse, anna ka, et jään Su sisse lõpmata; siis saan Su läbi taeva!

 

* * *

 

ANNA OMA OLUKORD JUMALA KOHTUSSE

Esmaspäev – 30. märts

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Ps 43:1

 

See on suur tund, kui haarame kinni Jumalast kui ainsast lootusest. Psalmi autoril oli maail-mas tegemist “halastamata rahvaga”, “petise mehega”. Kes need ülekohtused olid? Neid tundis Taavet ja ta kaaslased. Tundis Jumal. Uskliku olukord on raske, sest ta ei saa vastu astuda samade abinõudega. Jeesus ei saanud ega saa ka Jumala kogudus kasutada maailmameetodit.

Siis tuleb anda oma olukord Jumala kätte. Jumal näeb läbi meie motiivid ja Tema annab õige otsuse. Kui meie ei ole õiglased, võib otsus tulla vastupidine meie soovidele. (Tärk 2014:105)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde väänavad need, kellele see talutav pole. Teedy Tüür

 

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

 

* * *

 

KUIDAS ME VASTAME?

Teisipäev – 31. märts

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Js 65:1

 

Kas oleme samasugused, kui prohvetiaegsed jumalarahva liikmed? Kuigi Jumal oli lähedal, ei huvitanud neid Tema otsimine, vaid nad käitusid otsekui Jumal oleks olnud surnud. Millest selline vastuhakk? Miks tundus neile enese valitud tee palju õigem? Miks see usk ja vaimulik elu, mis neid võlus vihastas Jumalat?

Nende usuelu keskmesse oli asunud õnnelikkus; nad katsid pidulaua õnnejumalannale, ja selle kohta sai prohvet Jumalalt väga järsu sõna: “Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva” (Js 65:5). Aga neid ei saanud noomida, sest nad ütlesid prohvetile otse näkku: “Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle..”. Nad olid nii pühad et keegi ei tohtinud arvustada nende usku. Ja just nende kohta ütleb Issand: ” … sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt” (Js 65:12). Oleks kohutav, kui Jumal peaks sama ütlema meie kohta.

Kohtumõistmise päev tuleb. Ja siis saab ilmsiks, mis jääb püsima ning mis põleb tuhaks, sest on paljas põhk ja õled. Kõiksuguse eksitava ning väära keskel aga oli siiski Jumalal üks jääk – väike hulk tema kummardajaid, kelle eest Ta hoolitses; valitud kellele ta lubas pärida maa. Nemad oli need, kes otsisid Issandat kogu südamega. Ka praegu on nad sageli halvakspandud, vaesed ja kurjad usklike enamuse silmis. (Peltola 2008)

 

Ja ma teen nende keskel ühe tunnustähe. Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde Tarsisesse, Puudi ja Luudi ammuküttide juurde, Tubalisse ja Jaavanisse, kaugetele saartele, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust. (Js 66:19) Nende hulka on ta kutsunud meidki, mitte üksnes juutide, vaid ka paganate seast. (Rm 9:24) Jesaja aga ütleb julgemalt: “Minu leidsid need, kes mind ei otsinud, ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.” (Rm 10:20) Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdu-nud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. (Ef 2:12,13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal sünnitab lakkamatult uusi inimesi oma riigile. Tema riigi töö on nagu metsa põlemine: ühest kohast kustutatakse see ära, teisale kantakse sädemeid ja seal hakkab uuesti põlema. Aleksander Täheväli

 

Palvetagem: Kes ma olen? See või teine? Kas olen täna üks ja homme teine? Kas olen ma mõlemat korraga? Inimeste ees teeskleja ja enda silmis põlastusväärne nõrguke? Või sarnaneb see, mis mulle veel jäänud on, purukslöödud armeega, kes kaotab distsipliini enne juba ette võidetud lahingut? Kes ma olen? Üksildane küsimine teeb mulle nalja. Kes ma veel olen, Sina ju tunned mind, ma olen Sinu oma, mu Jumal! Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

KRISTLANE PEAKS TEADMA, KUIDAS

JUMALA JUURDE TULLA JA PATUST VABAKS SAADA.

Kolmapäev – 01. aprill

Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kris-tuse vere läbi. Ef 2:13

 

Kõik raamaturiiulitel leiduvad piiblid ei ole Pühakirjad ja kõik kristlikud liikumised, üritused või ettevõtmised pole sugugi oma sisult kristlikud ehk piibellikud. Eesti kontekstis võib kvaliteedile viidata ehk veel mõiste “kiriklik”, kuna tähistab traditsioonilise ja tunnustatud õpetusega kiriku poolt kontrollitud ja garanteeritud kvaliteeti. Samas on Euroopaski juba suuri piirkondi, kus isegi enam kiriku kaasatus ei taga piibellikku õpetust või puhast evangeeliumi.

Olukorras, kus paganlus ja tegelik jumalatuski on asunud ennast peitma kristlike terminite varju, tuleb hoida kinni Kristusest ja puhtast piibellikust õpetusest. Apostel Pauluse sõnul aitab meid Jumalale lähedale Kristuse ristil valatud veri. Paulus kirjutab: “Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.”

Ärataganemine ja patt nõuab ohriverd. Selleks peame tulema Jumala juurde ja hoidma kinni puhtast usust Kristusesse, sest ainult siis saame me ka oma eksimustest ja patust vabaks ning ühen-duse Kristuse endaga. Patule kristliku nime lisamine ei muuda patu olemust. Kas kristlase patt on väiksem patt kui mittekriistlase oma. Patt on ja jääb patuks ning jumal vihkab seda ühtviisi siis, kui pattu teeb kristlane või pagan. Samavõrra armastab ta kõiki patustajaid, nii kristlasi kui paganaid. Vahe on selles, et kristlane peaks teadma, kuidas Jumala juurde tulla ja patust vabaks saada. Kui ta seda ei tee, ei ole tal sugugi paremat saatust loota kui paganatel.

 

Kristuse surm ristil tähendab, et Jumal ise oma Pojas valas ohvrivere ja kaotas sellega patu ning tõi pattude andeksandmise. Patt vangistab inimese, andestus aga vabastab inimese. See puudu-tab nii inimese suhet Jumalaga kui ka kaasinimesega. Ülestunnistamata ja andekspalumata väärad teod vangistavad ja aheldavad meid nende külge ning rikuvad püsivalt meie suhte kõigiga, kelle suhtes eksinud oleme. Nii oma pereliikmete, lähedaste, sõprade, kaastööliste kui ka Jumalaga. Kuni pole oma süü ja pattude tunnistamist, pole ka andeksandmist ja vabanemist.

Me peame üksteisega suhete hoidmise ja parandamise eesmärgil astuma üksteisele lähemale, mitte üksteisest eemalduma; peame pöörama näod üksteise poole, vaatama üksteisele silma ja kõne-lema südamest südamesse – siis on kristlik armastus taastatud. Et aga olla Jumala juures, peame tu-lema tema juurde läbi pihi, läbi armulauasakramendi, läbi püsiva ja pideva palve ning Tema tahte otsimise Tema sõnas – Pühakirjas.

 

Kui oleme armastuslikus ja kristlikus osaduses ligimesega, on meie igapäevane elu siin ajas õnnelik. Kui otsime tõde ja Jumalaga ühendust läbi sõna ja sakramendi ning palve, on kogu meie elu, sh elu pärast aega, õnnelik. Nõnda elades oleme võinud vastu võtta Kristuse rahu. Rahu, mida ta soovis oma jüngritele ja mida Ta soovib oma kogudusele igas armulaualiturgias, kui preester lausub enne Kristuse ihu ja vere jagamist sõnad: “Issanda rahu olgu alati teiega!”. (Viilma 2014)

 

See tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub. (Ap 2:39)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ise on juhtinud sinu jalgu ja hoidnud su teerada. Ikka ja jälle on Ta sind täitnud ja pole kunagi oma heldusega kokku hoidnud. Ära siis ole nüüd hirmul, arg ega rammetu ning ära kõhkle iga oma sammu pärast! Jumal, kes sind on alati saatnud, tuleb kaasa ka tulevikku. Wolfram Böhme

 

Palvetagem: Tänan Sind, Jumal, et Sa oled mind saatnud elu erinevatel ajajärkudel! Tänan Sind, et Sa oled andnud jaksu seisma jääda ja vastu pidada kergemat otsimata! Kummaline küll, aga tagasi vaadates on mu meel rõõmus, et on tulnud minna läbi katsumuste tundidest ja et Sina oled andnud jõudu neis vastu pidada! Toomas Paul

 

* * *

 

JUMALA VÄGI PÄÄSTEKS

Neljapäev – 02. aprill

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Ps 143:9

 

Siin väljendab Taavet oma lootusetud olukorda ja palub abi. Taavet ei arva, et tal oleks niigi piisavalt selge mis on Jumalale meelt mööda. See palve on väga õpetlik ja vajalik ka meiegi jaoks.

Martin Luther ütleb, et “Jumalale kõige meelepärasem ohver on lohutamatu hing, kes ei leia midagi endast. Eriti kui ta hüüab Tema armu järele. Sest Jumal ei kuuleks midagi meelsamini, kui sellist hüüdmist ja Tema helguse järele janunemist.”

Seda Jumala omadust on meil väga raske mõista. Me näeme Jumalat liiga sageli, kui nõudjat ja ähvardajat. Aga tegelikult on Ta hoopis elu andja ja kinkija. Tal poleks mingit vajadust isegi luua seda maailma ja inimest. Aga Ta tahtis anda põrmule elu. Ja seda tahab Ta anda meile ikka veel, sest pattu langemise tõttu on iga inimese osaks surm. Jumal aga ei taha, et me selles surma seisundisse jäämegi. Ta ootab, et me tuleksime Tema juurde et Ta võiks anda meile elu. Aga seda ei tee Ta vägisi, ega meilt küsimata. Ta kutsub meid küll mitmeil moel enda juurde, aga vägisi ei tule Ta kellegi ellu. Ta austab meie otsust ka siis kui ütleme Talle: “Tänan! Ei!” (PKK: Ps 142-143)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mitte ülendamine, vaid enne alandumine. Jumal toimib õi-ges järjekorras, sest Ta paneb ülbetele vastu, aga alandlikele annab armu. Kuidas anda midagi veel sellele, kes juba eneseimetlusest on täidetud? Eenok Haamer

 

Palvetagem: Miks, Jeesus, oled Sa mindki kutsunud enda järele? Mida oled Sa minus näinud või nägemata jätnud, et tohin käia Su kõrval? Otsides vastust siit ja sealt, jõuan lõppeks ikka vaid ühele tõdemusele: Sa teed seda oma armastuse pärast! Marcus Hermen

 

* * *

 

ON VAJA KANNATLIKKUST JA ALANDLIKKUST

Reede – 03. aprill

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ps 43:5

 

Miks Jumal ei sekku maailma asjadesse? Miks ta kurje kohe ei karista? Miks ta kohe ei lõpeta maailmas olevat ülekohut? Nii küsivad uskmatud oma kärsituses ja löövad käega. Kui Jumal kohe ei sekku, siis katsetame millegi muuga. Horoskoopide, selgeltnägijate ja new age’iga – erinevatest usunditest ja filosoofiatest kokku segatud uute voolude, õpetustega. Need, kes ei taha uskuda Juma-lasse, on valmis uskuma lõpmata paljudesse asjadesse, kuid kahjuks osutub see muu vaid uduks, mis hajub tõsiste katsumuste ja surma ees. Kui Jumal ei tõota kiirelt saabuvat suurt õnne, siis usu-vad kergeusklikud poliitikuid, kes enne valimisi lubavad täidetamatut, ja reklaami, mis lubab kohe õnne nende õuele tuua. Ja nii tormavad paljud nagu peata kanad, tallates jalge alla kõik hea ja ilusa ning lõpuks ka iseenda. Neil on kiire! Kuhu? Surnuaeda.

Pühakiri ütleb: “Häda teile, kes olete kaotanud kannatlikkuse! (Srk 2:14) Sina aga, Jumala inimene, põgene selle eest! Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust! (1Tm 6:11) Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. (Hb 10:36) Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka. (Jk 1:4)

Jumal ei ole kärsitu ega vägivaldne. Tema, selle maailma Looja, teab, et kasvamine ja terve-nemine võtavad aega. Tema teab, et me ei ole äädikakärbsed. Me pole merisead, kes oma sündimise päeval suudavad rõõmsalt ringi joosta. Meie inimeseks saamine – jalgadele tõusmine, rääkima hak-kamine jne -, kogu meie areng, meie valmis saamine võtab aega. Mõni ei jõuagi selleni. Saada sel-leks, kelleks Jumal meid on mõelnud, võtab aega. Selleks on vaja kogeda palju, õppida palju, pal-just läbi minna. On vaja kannatlikkust, alandlikkust.

“Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie süda-messe Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:3-5)

Armastus ja kannatlikkus? Kui palju kannatlikkust on meiega olnud nendel, kes on meist tõe-liselt hoolinud! Jah, kannatlikkus võibki sageli olla armastuse mõõdupuu. Jumal on meiega väga kannatlik, sest ta armastab meid enam, kui keegi on meid iial armastanud. (Tammsalu 2016)

 

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest! (Ps 42:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Midagi ei elusta meid rohkem, kui Jumal saab puhuda oma eluõhku meie peale, täita meid Püha Vaimuga. Terve meie elu saab siis elustatud, meie meeled saa-vad otsekui uueks, kõik meie sees muutub! Oleme siis oma südame avanud Jumala väele ning iga-vene elu ja jumalik jõud elab meie sees. Meie elu on õnnistatud ja oleme õnnistuseks teistele. Hel-mut Rüdmik

 

Palvetagem: Ma kaotasin kõik peale Sinu, kuid Sina oled sirutanud käe, millest haarasin kin-ni ja kogu mu elu on täidetud valgusega. Sina oled mind päästnud! Tule lähemale, Sina armastuse ja Tõe Jumal, ilmuta mulle kõike, mida võin Sinust ja endast mõista. Lev Tolstoi

 

* * *

 

ARMULAUD ON KRISTLASE OHVRIALTAR.

Laupäev – 04. aprill

Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse. Ps 43:3

 

Psalmis 43 räägitakse Jumala templi võrratust ilust. Tempel kujutab kristlastele kohta, kus nad kohtuvad Kristusega. See on armulaud. Kristlane januneb elava Jumala järele (Ps 42:3), tulla Juma-la altari äärde (Ps 43:4): “Et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!”

Armulaud on kristlase ohvrialtar, kus ta astub elavasse osadusse Jumalaga. Seal ta meenutab, mida Jeesus tegi tema jaoks Kolgata keskmisel ristil, ning võtab isiklikult vastu andeksandmise. Kannatustes olles leiab kristlane lohutust armulaual.

 

Ilmutusraamatu järgi on kristlased keset suuri kannatusi ja muret armulaua kaudu ühendatud taevase jumalateenistusega. Taevases liturgias ülistavad inglid tapetud Talle, kes on toonud lunastu-se kogu maailmale ning kes üksi on väärt avama lõpuaegade rullraamatut: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja pagana-hõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valit-sema kuningatena üle ilmamaa.”” (Ilm 5:9,10)

Sellest taevasest rõõmust osasaamiseks kristlane palub: “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse!” (Laato 2015:122j)

 

Kuningas ütles Saadokile: “Vii Jumala laegas tagasi linna! Kui ma Issanda silmis armu leian, siis ta toob mu tagasi ja laseb mind näha seda ja selle asupaika.” (2Sm 15:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks:  Kui ei teataks midagi Jumala kõrgest olemusest ja tuntaks vaid Kristust, siis võiks ometigi Tema läbi õndsaks saada, sest Jumala nimi on Temas. Temas elab kogu täius. Nikolaus Ludwig von Zinzendorf

 

Palvetagem: Et Jeesus üles tõusnud on suures aus ja väes, mind surma paeltest päästnud, siis mul on elu käes! Ei keegi süüdistada saa mind ja hukka mõista – mu Jeesus maksis kõik. Friedrich Adolf Lampe

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Märts 2020

 

Palveleht 29. märts – 4. aprill 2020

Nädala teema: Kannatuse pühapäev

 

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas on hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 2:11-16

11 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,

12 – teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas.

13 Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite

Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.

14 Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja

lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu,

15 kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua

eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu,

16 ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.

 

Matteuse evangeelium 20:28

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast

teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”

 

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 25:11

11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

 

Võib lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes ise kannatas ning on ligi kõikidele kannatajatele. Tänu, et Kristus suri ristil meie eksimuste ja patu eest. Tänu, et Tema kannatuste ning ristisurma ja ülestõusmise eest! Tänu, et Kristuse kaudu saame meigi igavesse ellu. Tänu Jumalale, et tohime usaldada oma elu Kristuse kätte kõigil oma maise elu päevil, nii õnnes kui õnnetuses, nii rõõmus kui ristis. Tänu, et Jumal kuuleb meie palveid. Tänu, et saame oma koguduse pühapäevasest jumalateenistust osa Facebooki ja Pereraadio vahendusel. Täname sõprade eest meie sõpruskogudustes. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 43:1-5

1 Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu!

Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!

2Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära?
Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
3
Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind,
need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,
4
et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm,
ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!
5
Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees?
Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 65:1-3

1 Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile,
kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud:
„Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!”
2 Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes
käib teed, mis ei ole hea,
3 rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades,

Palume Jumala õnnistust ja hoidmist meie koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil oleks võimalik praeguses olukorras toetada nii kaasinimesi kui kogudust. Palume õnnistust ja jõudu neile, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatuste ja katsumuste sees võiks Kristus olla väga kogetav. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristusele, kes on meile valmis seadnud igavese kodu taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema ema eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname koguduse aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere. Õnnistust palume Nõmme Rahu koguduse diakonitele Marek Alveusele ja Katri Aaslav-Tepandile ja nende peredele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 13:31-35

31 Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele:

„Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!”

32 Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele:

Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning

kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule.

33 Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest

ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas.

34 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad

kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi

olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!

35 Vaata, teie koda jäetakse maha! Aga ma ütlen teile, te

ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”

Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palume, et Issand annaks armu ja paneks piiri Covid-19 viirusele. Palume rahu rahututesse inimsüdametesse. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Ole, Issand, toetamas ning jõudu andmas meditsiinitöötajatele, päästjatele, politseinikele, piirivalvuritele, kriisikomisjoni liikmetele ja paljudele teistele, kes seotud sellega, et Covid-19 viirusee saaks pandud piir. Haigetele palume tervist, kannatajatele lootust ning surijaile Jumala armu ja abi ning kindlat lootust Kristusele, kes on Teeks igavesse ellu.

 

Palvetame palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks

valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume Jumala õnnistust kõikidele palvetajatele.

Meie jumalateenistustel saab osaleda pilidis ja sõnas

Seoses Eestis kehtiva eriolukorraga ning valitsuskomisjoni ja kirikujuhtide otsusega, et „kõik usulised avalikud organiseeritud üritused, sealhulgas avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised tuleb lükata edasi või ära jätta kuni uute juhiste või eriolukorra lõpuni ja nende vahendamiseks soovitame kasutada elektroonilisi vahendeid“, on EELK Nõmme Rahu kiriku jumalateenistustest võimalik otsepildis osa saada Nõmme Rahu koguduse Facebookis pühapäeviti kl 10.30 ning jumalateenistuse helisalvestusena Pereraadios kl 17.00.

Nõmme Rahu kirik on palvetamiseks avatud iga päev kl 12.00-16.00.

Kiriklike talituste, hingehoiu jms osas palume eelnevalt helistada või kasutada kontakti saamiseks muid elektroonilisi vahendeid.

Info EELK Nõmme Rahu kodulehel: https://nommerahu.ee

Koguduse õpetaja: Ove Sander
e-kirja aadress: ove.sander@eelk.ee
telefon +372 5090011

Koguduse abiõpetaja: Toivo Treiblut
e-kirja aadress: toivo.treiblut@eelk.ee
telefon +372 56323238

Koguduse diakon: Marek Alveus
e-kirja aadress: marek.alveus@eelk.ee
telefon +372 5092243

Koguduse diakon: Katri Aalav-Tepand
e-kirja aadress: Katri.Aaslav-Tepandi@regionaalhaigla.ee
telefon +372 56453144

Vaimulik juhendamine ja -toetus: Liina Sander
e-kirja aadress: liina.sander@eelk.ee
telefon +372 58173444

EELK KONSISTOORIUMI KORRALDUSED KOGUDUSTELE SEOSES KOROONAVIIRUSE HAIGUSEGA COVID-19

  1. Võtta teadmiseks, et kuna inimeste avalike kogunemiste keelamise eesmärgiks seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga on koroonaviiruse leviku ennetamine ja tõkestamine, laienevad samad piirangud ka jumalateenistustele ja teistele sarnastele kogunemistele. Sellega seoses tuleb kõik avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised kuni uute juhisteni või eriolukorra lõpuni lükata edasi või ära jätta.
  2. Kogudustes jagada informatsiooni kristlikest raadiokanalitest (Pereraadio ja Raadio 7) ja koguduste internetilehekülgedest, kus eelnevalt salvestatud või ilma koguduse osaluseta toimuvaid jumalateenistusi üle kantakse.
  3. Soovitav on hoida kirikud ning muud palve- ja pühakojad avatud, et inimesed saaksid viibida palves, süüdata küünlaid ja kindlaksmääratud kellaaegadel kõneleda vaimulikuga. Soovitav on hoida kirikud avatuna ka ajal, mil tavapäraselt on toimunud jumalateenistus.
  4. Kinnitada inimestele, et neil säilib usuvabadusest lähtuvalt usutalitustel osalemise, pihi ja armulaua vastuvõtmise õigus, mille soovist saab anda koguduse õpetajale teada. Koguduse õpetajal korraldada armulaua jagamine oblaadi veini sisse kastmisega ja inimesele otse keelele asetamisega. Rangelt jälgida, et armulauariistad ja jagaja käed oleks eelnevalt puhtad, vajadusel desinfitseeritud. Kõik usutalitused tuleb korraldada selliselt, et on välistatud nakkusoht teistele inimestele.
  5. Kõikides kogudustes suhtuda kõrgendatud tähelepanuga sanitaar- ja hügieeninõuete täitmisse. Eriti puudutab see kirikusse või mõnda teise koguduse avalikku ruumi saabuvate või seal viibivate inimeste kätepesu või desinfitseerimise võimalusi. Samuti tuleb hoolitseda regulaarselt, vajadusel mitu korda päevas selle eest, et kõik kohad ja pinnad, mida inimesed sageli puudutavad, või esemed, millega inimesed vahetult kokku puutuvad oleks puhtad ja vajadusel desinfitseeritud. Kõigil peab olema kirikus turvaline.
  6. Paluda inimestel, kes tunnevad, et on haigestunud, mitte liikuda inimeste hulgas ega tulla ka kirikusse.
  7. Kogudustes, kus on suutlikkus olla kohalikule omavalitusele koostööpartneriks, anda vaimulikel kohalikule omavalitsusele teada, et ollakse valmis oma abi pakkumiseks näiteks kodusel ravil viibivatele haigetele toidu koju viimisel või muu füüsilise või hingehoidliku abi osutamisel.
  8. Jätkuvalt palvetada kõikidel jumalateenistustel ja palvustel viiruse tõttu hukkunud inimeste hingede ja haigestunute pärast; paluda õnnistust arstidele ja meditsiinipersonalile, kes haigeid ravivad ja nende eest hoolistevad; kõigi ametnike ja otsustajate pärast, et Jumal annaks neile kannatlikku ja tasakaalukat tarka meelt õigete sammude astumiseks ja otsuste langetamiseks; hingerahu ja meelekindluse pärast kõigile inimestele; kogu tekkinud olukorra lahenemise pärast Eestis ja kogu maailmas; et Issand Kristus hinge ja ihu arstina oleks ise kõiki tervendamas ja õnnistamas.

100 AASTAT VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE LÕPPEMISEST OIKUMEENILINE JUMALATEENISTUS NÕMME RAHU KIRIKUS 3. JAANUARIL 2020.a

 

Liturg: Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder

Assistent: EELK Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander

 

Kaasa teenivad:
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident piiskop Philippe Jourdan
Eesti Kirikute Nõukogu asepresident pastor Meego Remmel
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus
Eesti Metodisti Kiriku superintendent Robert Tšerenkov
Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku juht piiskop Alur Õunpuu
Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu president
pastor Andres Ploompuu
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku preester Thomas Eriste
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär pastor Ruudi Leinus

 

Kose kiriku pasunakoor, juhendaja Kahro Kivilo
Nõmme Rahu koguduse meeskoor, dirigent Imbi Laas
Nõmme Rahu koguduse noorteansambel, juhendaja Imbi Laas

Orelil/klaveril Imbi Laas ja klaveril Kersti Petermann

 

 

L: — Liturg

K: — Kogudus

E – Eestpalvetaja

Tärniga (*) märgitud kohtades kogudus seisab

 

 

 

 

Joel Siim, MA me fecit
Keikæl AD MMXIX

I. Sissejuhatus

* Protsessioon

1. Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda.
Ühine neil olgu püüe
ühes vennaarmuga,
kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!”
2. Sinine on sinu taevas,
kallis Eesti, kodumaa,
oled kord sa ohus, vaevas,
sinna üles vaata sa!
Must on sinu mullapinda,
mida higis haritud.
Must on kuub, mis Eesti rinda
vanast’ juba varjanud.
3. Sinine ja must ja valge
kaunistagu Eestimaad!
Vili võrsugu siin selge,
paisugu tal täieks pead.
Vaprast meelest, venna armust
Eesti kojad kõlagu!
Kostku taeva poole põrmust:
„Eesti, Eesti ela sa!”

Viis: Enn Võrk (1905-1962).
Sõnad: Martin Lipp (1854-1923).

* Eesti Vabariigi hümn

Tervitus
Riigikogu esimees Henn Põlluaas

Alguslaul                                                                                           KLPR 456

2. Sa, Issand, ole varjuks meile,
kui vaenutuuled puhuvad,
ja vii meid ise rahuteile,
kui lahku sihid lähevad:
Sa anna oma armu meil,
me kõnnime siis õnneteil.
3. Kui Sina meie riiki hoiad,
siis pole karta ahastust.
Las usus kasvada me pojad,
kes hoidma peavad vabadust!
Sa ole ise nendega
ja nende jõudu kinnita.

Viis: “Oh võitlejad, et käige peale”
(Komm betend oft und mit Vergnügen)
Sõnad: Philip Aleksander Tammaru,1909-1998

* Algustervitus

I-   sa  ja  Po-  ja   ja + Pü- ha Vai-mu  ni-mel.

Aa- men.

Is-   sand  ol-   gu   tei-   e-  ga.

 

Ja    si-  nu  vai-mu-ga.

* Päeva palve

L    Palvetagem.

Püha Jumal, kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et me käiksime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis on Sinule meelepärane. Aga üle kõige anna meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja me teeniksime üksteist Sinu armastuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

Aa-  men.   Aa-  men.

II. Sôna

Esimene ja teine lektsioon                                                                            

Lektsioon Vanast Testamendist                                                             Js57:18-21

Lugemine prohvet Jesaja raamatu 57. peatükist:

Nõnda ütleb Issand:

Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda;
ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.
Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda.
Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda
ja mille veed kobrutavad kõntsa ja muda.
Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal.

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

Meeskoor:
Ülo Vinter, Enn Vetemaa: „Laul Põhjamaast“

Lektsioon Uuest Testamendist                                                               1Pt 3:9-12

Lugemine apostel Peetruse 1. kirjast, 3. peatükist:

Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage – sest õnnistamiseks te olete kutsutud -, et ka teie võiksite pärida õnnistuse. Sest

«kes tahab armastada elu ja näha häid päevi,
see vaigistagu keelt kõnelemast kurja ja huuli rääkimast pettust.
Ta hoidugu eemale kurjast ja tehku head,
otsigu rahu ja taotlegu seda,
sest Issanda silmad on õiglaste poole
ja tema kõrvad on lahti nende anumistele,
aga Issanda pale on nende vastu, kes teevad kurja.»

See on Jumala sõna.

K    Tänu olgu Jumalale.

 

Päeva laul                                                                                                                   KLPR 436

2. Kui on Jeesus sinuga,
siis saad rahu maitsta.
Jeesus võtab armuga
vaenu eest sind kaitsta.
Tema peale looda sa,
ära lootes väsi!
Usu, siis sind aitab Ta,
kindel on Ta käsi.
3. Kui sa Jeesusega läed
oma tööle, vaata!
Jeesus võtab, küll sa näed,
sihile sind saata,
siis on õnnistus su peal,
töö siis tulu kannab,
viimaks sulle Jeesus veel
taevariigi annab.

Viis: “Christe, wahres Seelenlicht”, Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: tundmatu autor.
Tõlge: Jakob Tamm, 1861-1907.

* Halleluuja

L     Tõuskem kuulama püha evangeeliumit Matteuse järgi, 5. peatükist:

Hal-    le-    luu-     ja,  hal-   le-    luu-    ja,    hal-   le-    luu-   ja!

 

 

* Evangeelium                                                                                 Mt 5:3-10

Jeesus Kristus ütleb:

Õndsad on need, kes on vaimus vaesed,
sest nende päralt on taevariik.

Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.

Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.

Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,

sest nemad saavad küllaga.

Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.

Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.

Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,

sest nende päralt on taevariik.

See on püha evangeelium.

 

Kii-  tus ol-   gu  Sul- le, Kris- tus.

Pasunakoor:
Rahvakoraal Vormsilt, seadnud Ott Kask, „Aita, Jeesus, korda minna“

Jutlus

* Usutunnistus

L    Tunnistagem oma püha ristiusku:

Kõik koos:

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.

Pasunakoor:
Karl August Hermann, „Troostilaul“

* Lahkunute mälestamine

* Mälestuslaul
Meeskoor:
August Topman, „Requiem aeternam“

* Kirikupalve

L     Vennad ja õed, tänagem Armulist Jumalat Eesti Vabariigi ja meie vabaduse eest ning palugem kogu maa ja rahva pärast, et Jumal oleks oma pühaduses igal päeval meie lähedal, näitaks meile tõe valgust ning laseks oma armul paista meie peale. Me palvetame:

E    Kõigeväeline Jumal, taeva ja maa Looja, me täname Sind Eestimaa eest. Palun õnnista meie kodumaad ja kingi meile tarka meelt kogu Eestimaad heaperemehelikult hoida ja armastada. Olgu see maa, mille Sa meile oled ajalikuks eluks kinkinud, püha meie silmis, et võiksime selle järeltulevatele põlvedele edasi anda puhta ja elamisväärsena. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Püha Jumal, me täname Sind eesti rahva ja eesti keele eest. Luba meie emakeelel kesta ja elada koos rahvakilluga, kelle Sa siia oled elama asetanud. Me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud vaba tahte ja võimaluse teha valikuid. Anna meile teadmisi ja valgusta meie mõistust, et meie valikud oleksid kiituseks Sulle ja õnnistuseks selle maa rahvale. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõigeväeline Jumal, tänu Sulle, et Sa oled siin Maarjamaal andnud kodu erinevatele rahvastele. Luba, et me tunneksime alati ära hädasolija ning ulataksime talle oma abistava käe. Saagu selle kaudu nende ja meie eludes ilmsiks Jumalapoja Jeesuse omakasu-püüdmatu kaastunne ja armastus. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Armurikas Taevane Isa, me täname Sind nende eest, kes on seatud ametisse korraldama elu Eestimaal. Me palume Vabariigi presi-dendi, peaministri ja ministrite ning riigikogu liikmete eest. Anna oma Vaimu ja väge, et kõik head ettevõtmised võiks korda minna ja saada meie maale ja rahvale õnnistuseks. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

E    Kõige oleva Jumal, Sa näed, et maailm käärib inimeste erimeelsuste pärast. Me palume rahu kõikide inimeste südametesse ja lepitust kõikide rahvaste keskele. Palun leevenda inimeste vaevusi ja ole ligi neile, kes kannatavad vägivalla käes. Luba, et keerulistes olukordades võiks meil olla rahutegija kuulsus, ja et meie maa ja rahvas jääksid turvaliselt püsima. Me palume Sind!

Kuu- le   meid, ar-   mas   Is-   sand   Ju- mal!

L    Püha Jumal, me täname, et Sina oled palvete kuuldavõtja ning et me võime Sinu lastena tulla oma tänu ja palvega Sinu ette. Õnnista oma Kirikut ja kõiki, kes Sind ja ligimest teenivad. Ole oma Püha Vaimuga meie juures nüüd ja igavesti.

Aa-   men.

 

 

 

 

* Issanda palve

L     Jeesuse nimel meie palume:

Meie Isa, kes Sa oled taevas. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Meeskoor:
Leo Semlek, tekst 4. Ms 6 : 24 – 26, „Issand õnnistagu“

 

III. Läkitamine

* Õnnistamine

E     Jumal, meie Isa kinkigu teile oma taevast õnnistust, et te elaksite õigluses ja pühitsuses Tema ees.

Aa-   men.

E     Jumal õpetagu teid tõe sõna läbi, kujundagu teie südameid Kristuse evangeeliumi kohaselt ja andku teile osa oma kirkusest.

Aa-   men.

E     Jumal täitku teid vennaliku armastusega, millest maailm tunneb, et te olete Kristuse jüngrid.

Aa-   men.

 

L     Seeläbi õnnistagu teid Kolmainu Jumal Isa ja Poeg ja + Püha Vaim.

Aa-   men.

* Lõpulaul                                                                                                                   KLPR 450B

2. Õnnista me rahvast,
saada kosumist.
Puhasta meid kurjast,
anna kasvamist.
Aita võita vaevad,
vägev kaitseja!
Jõudu andku taevad
sulle, kodumaa.

Viis: Juhan Aavik, 1884-1982.
Sõnad: Aleksander Leopold Raudkepp,1877-1948.

Noorteansambel:
Eesti vaimulik rahvalaul, seadnud Kadri Hunt, „Mo mano tulge, latse“
Mari Amor, sõnad Artur Adson, „Esä taivan“
Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment, „Sind surmani“
Renè Eespere, „Ärkamise aeg“ (koos koguduse meeskooriga)

Kirikuteated

* Läkitamine
L     Minge Jumala rahus.
K    Tänu olgu Jumalale.

* Protsessioon
J. Aavik, “Püha, põline ja üllas”.

 

Palveleht 8. – 14. detsember 2019

Nädala teema: Sinu Kuningas tuleb kirkuses

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Siin oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, mida võib võtta ülistusosa aluseks: Psalm 80:2-3;15-16;19-20

Sina, Iisraeli karjane, võta kuulda! Kes Joosepit juhid nagu lambaid,
kes istud keerubite peal, hakka kiirgama!
3 Ärata oma vägevus Efraimi, Benjamini ja Manasse ees ning tule meid päästma!
15Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud
16ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud!

19Siis me ei tagane sinust! Elusta meid, siis me kuulutame sinu nime!
20Issand, vägede Jumal,uuenda meie olukord,lase paista oma pale,siis oleme päästetud!

                       

Luuka evangeelium 21:28b

“tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!”

                                         

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Vaikse patukahetsuspalve järel võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

                                       

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Täname Kuningas Kristuse eest. Täname Tema Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu toome kodukoguduse ja koguduse liikmete eest. Täname kõigi eest, kes koguduses on nõu ja jõuga abiks olnud. Tänu Issandale kõigi eest, kes on tasunud koguduse liikmemaksu ning sellega teinud võimalikuks koguduse toimimise Nõmmel. Täname kõikide eest, kes jätkuvalt kannavad palvekätel kirikut ja selle liikmeid. Täname sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Riias, Destinis ja Ilumäel. Tänu Nõmme Rahu koguduse sügis-talvise leerirühma eest. Tänu kõige eest!

 

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 35:3-6

3 Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! 
4 Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal!
Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid. 
5 Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti. 
6 Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab,
sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal. 

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 10:35-39                       35 Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!
36 Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.
37 „Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita. 
38 Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb,
siis ei ole minu hingel temast head meelt.”
39 Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need,
kes usuvad ja päästavad hinge.
Palume Jumala hoidmist, õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Anna, Issand, aega ja tarkust vaikseks jäämiseks, et kohtuda iseenda ja Kolmainu Jumalaga.  Kingi meie usuellu sel advendiajal vaimulikku kasvu. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere ning pastoraalseminari preestrikoolituse praktikal oleva Katri Aaslav-Tepandi. Palume Issanda hoidmist, juhtimist ja õnnistust leerilastele ning aita, et igaüks neist võiks leida oma koha ning teenimisvaldkonna meie koguduse keskel. Palume Jumala õnnistust kõikidele advendi- ja jõuluaja jumalateenistustele ja kontsertidele. Palume Issanda jätkuvat õnnistust Toidutarele, 80. klubile, piiblitundidele, koguduse advendilaadale, pühapäevakoolile ja muusikatööle, hingehoiuvalvele, Päeva Sõnale jpm. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Riias, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest                                                                                   Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 12:35-40              35 Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu
36 ja teie olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada.
37 Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas.
Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma                                  ning tuleb ja teenib neid.
38 Ja kui ta tuleks ka teisel või kolmandal öövalvekorral ja                                                     leiaks nad nõnda – õndsad on need!
39 Küllap te mõistate, et kui peremees teaks, mil tunnil
varas tuleb, siis ta ei laseks oma kotta sisse murda.
40 Ka teie olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!”                      Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Ole, Issand, kõikide inimestega, kellel on raske ning kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt aga ka nendega kes seda abi isegi igatseda ei oska. Õnnista palun peresid, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist nii rõõmus kui raskustes. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku- ja riigikoolid, lasteaiad ja lastehoiud; Perekeskuse, Misjonikeskuse, Laste- ja  Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik jpt.

        

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18        

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume Jumalalt palvemeelt ja piiritut usaldust toetuda igas olukorras Temale, kes meid on loonud, alal hoiab ja meis oma head tööd teeb. Uskuda Issandasse, kes meid armastab.

 

PÄEVA SÕNUM nr. 162

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUSE SAADIKUD

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 03. – 09. november 2019

 

Jeesus tuli siia maailma selleks, et päästa inimkond. Kristus tuli, et anda inimesele usk igaves-se ellu ja lootus tulevikule. Päästja tuli andma elu mõtet. Issand aitas haigeid, andes tervise neile, kes olid lootusetus olukorras. Ta päästis surmast, äratades surnuid üles. Ta andis patud andeks ka kõige patusemale. Ning Jeesus õpetas Jumala väega, kõnetades inimeste südameid. Jumala Poeg suutis muuta maailma ajalugu nii, et arvestame aegagi tema sünnist.

Taevaminemispühal tõusis Jeesus taevasse, öeldes: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni” (Mt 28:19,20). Jeesus läkitas sel hetkel oma järgijad maailma tunnistust andma sellest armust ja teenima inimesi Jeesuse nimel.

Kristlane on Päästja saadik, “Kristus ligimesele”. Nii nagu Kristus oma elus tegi teistele head, nii oleme meiegi kutsutud tegema head kõigile inimestele meie ümber. Kristlus levis siin maailmas väga kiiresti ja sai maailma suurimaks religiooniks, sest Jumal oli kristlastega ja usklikud võtsid tõ-siselt Jeesuse käsku anda oma eluga tunnistus usust.

Nüüd oleme meie selles maailmas ja see ülesanne on antud meile. Kuidas täidame meie üle-sannet olla “Kristuseks ligimesele”? Kas meis on armastust, abivalmidust, hoolimist? (Soom 2012: 4)

 

Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud,

kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8

 

Piibli loomislugu lõpeb kokkuvõttega: “Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea” (1Ms 1:31). Ta tundis rõõmu. Ja Ta oli rahul. Kuid järgnevast selgub, et esimesed ini-mesed – loomise kroon – valmistavad Loojale pettumuse. Aadam ja Eeva võtavad kuulda kiusaja ah-vatlust otsustada ise, mis on hea ja kuri. Nad tahavad ise olla otsekui jumalad, kuigi lahus Jumalast ja tema tahte järgi küsimata, ja see needus saadab inimkonda kuni tänase päevani.

Me elame pattulangenud maailmas. Kuid see on ühtlasi maailm, mida Jumal pole hüljanud, vaid milles on tegev Tema hoidev ja uueksloov vägi. Ta kannab oma rahvast kõrberännakul. Ta il-mutab inimlastele oma tahte. Ta kutsub neid prohvetite läbi meeleparandusele. Ta laseb oma Pojal inimeseks saada, et meid vabastada – vabastada üle jõu käivast koormast tahta ise kangekaelselt kindlaks määrata, mis on hea ja õige. Ta ei oota meilt muud kui usaldust Tema lunastava väe vastu Kristuses.

Prohvetliku kuulutuse olulisi jooni on keskendumine peamisele. Meie ägame ja oleme õnne-tud, sest ei suuda leppida niisuguse maailma ja eluga, nagu need on. Tahaksime, et asjad oleksid teistmoodi. Ootame, et mingi imevägi tooks muutuse, annaks õige suuna kätte ja parandaks, mis viltu läinud. Mõni igatseb tagasi läinud aegu, mõni tantsib kuldvasika ümber, mõni järgib uusi õpe-tusi, mis tõotavad õnne.

Teeme ise asjad keeruliseks. Kui me teeme ka Jumala tahtest probleemi, mille üle lõputult vaielda, siis paneb prohvet sõrme haigele kohale ja ütleb: Ei, te eksite. Te teate kõike, mida teil on vaja teada. Teile on ammugi öeldud, mis on hea ja õige. “Mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult oma Jumalaga.

 

Sellest lihtsast meeldetuletusest kostab läbi nõue, millega Jeesus on Jumala käsud kokku võt-nud: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõu-ga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!” (Lk 10:27). Ja veel: “Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! See on seadus ja prohvetid.” (Mt 7:12).

Kui vanemad meid kasvatasid, siis tahtsid nad, et meist tuleksid head ja korralikud inimesed. Nad tegid seda oma südametunnistuse järgi ja oma paremat äratundmist mööda. Võtkem kirikut ja kogudust otsekui oma vaimulikku kodu, kus suurem ja targem tahab meid õpetada ja kasvatada sel-listeks, nagu me võiksime ja peaksime olema. See sünnib ikka ainult Jumala Sõna kuulates ja tõsi-selt võttes. See sünnib patukahetsuse ja meeleparanduse, andekssaamise ja lepituse kaudu.

Me seisame Kristuse risti all, kuhu naelutasid Ta surema meiesuguste patuste ülekohtused käed. Kuid me seisame ühtlasi ülestõusmise ülemaises valguses, et me ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on meie eest surnud ja üles äratatud (2Kr 5:15). Apostel Paulus ütleb: “See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi süüks… Andke endid lepitada Jumalaga!” (2Kr 5:19.20). (Kiivit 2001)

 

Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest. (5Ms 10:12) Sest ustavus on see, mida ma tahan, mitte ohver; Jumala tundmine on enam kui põletusohvrid. (Ho 6:6)

 

Palvetagem: Issand, vaata hoolitsuse ja armastusega oma rahva peale, et me õpiksime vahet tegema olulise ja ebaolulise vahel ning elaksime Sinu tahet järgides. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JUMAL ON ANDNUD MEILE KUTSE

Pühapäev – 03. november

Jeesus ütles: “Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.” Mt 22:1-3

 

Kes Piiblit on lugenud, see teab, et pühakirjas räägitakse tavaliselt inimesest ja Jumalast. Va-hel tehakse seda võrdpiltide kaudu. Tänane tekst peokorraldajast ja pidulistest on üks selliseid. Ju-mal on pakkunud meile võimaluse saada Temaga ühendusse. Kutse on antud edasi meile kõigile. Kristus ütleb: “Tulge minu juurde kõik.” Iga inimene võib saada ühendusse Loojaga, juurelda elu mõtte üle. Ja kui oleme oma elus ühenduses Jumalaga, siis oleme tõeliselt õnnelikud. See on otsekui pidu.

Looja on meid tõeliselt armastanud! Ta on meie heaks ohverdanud oma Poja! Nüüd kutsub Ta meid oma Sõna juurde, armulauale, koguduse osadusse. Kui nüüd on kirikus kaetud armulaud, mil-les saame osa Temast, siis on ju solvav jätta sinna minemata ja vabandada end öeldes, et mul on va-ja muud teha. Kui meil on pühakiri, siis on ju solvav jätta lugemata Jumala sõnum, mis on sinule antud! Kui kogudus palvetab koos, on ju solvav jätta Jumalaga kõnelemata!

Tegelikult on kutse tulla Jumala juurde palju enam väärt kui meie vabandused, sest Jumalal on anda meile elus just seda, mida vajame kõige rohkem. Kui tavalisel peol antakse meile süüa-juua, siis Jumalal on meile midagi anda elu sisulise poole jaoks. Ta annab meile elumõtte, avarama pers-pektiivi, ühenduse teiste inimestega, seotuse kogudusega. Elu, milles on koht Jumala jaoks, on tege-likult märksa kirevam ja rõõmsam kui elu ilma Temata. See on kui pidu, millele oleme kutsutud. Ilma Temata on aga elu üks hall argipäev, millel puudub siht. Mis kasu on inimesel oma rabelemi-sest ja tormamisest, kui ta ei saa oma argipäeva saavutusi siit maailmast igavikku kaasa võtta? Kõik peab kord maha jääma. Ja siis on oluline just see, kas oleme järginud Jumala kutset, kas oleme val-mis minema taevasele pidusöögile, igavesse ellu või on meie hing ainult selle maailmaga seotud.

Jumal on andnud meile kutse, kuidas vastame nüüd meie Tema kõnetusele? (Soom 2005:4)

 

Tarkus ehitas enesele koja, raius oma seitse sammast. Ta tappis tapaloomad, segas veini, kat-tis lauagi valmis. (Õp 9:1,2) Aga Jeesus ütles talle: Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus pal-jusid. (Lk 14:16) Rõõmustagem ja hõisakem ja andkem talle au, sest Talle pulmad on tulnud ning tema naine on ennast seadnud valmis. (Ilm 19:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei häbene inimeste tühisust. Ta tuleb nende keskele, Ta valib ühe inimese oma tööriistaks ja teeb oma imesid seal, kus seda kõige vähem oodatakse. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Hea Jeesus, kes Sa ristil väljasirutatud kätega oled kõikide aegade inimesi enda poole tõmmanud! Tõmba ka meid Sinu järgimise teele ja õpeta Sinu tahtmist tegema. Andreas Heintz

 

* * *

 

AJALIK ÕNNISTUS NÄIDAKU TEED VAIMULIKU ÕNNISTUSE JUURDE

Esmaspäev – 04. november

Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku Teda! Ps 67:8

 

Moosese raamatu järgi oli maa needuse all. “Olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid.” (1Ms 3:17,18) Ometi võis aga teatud tingimustel maa olla ka õnnistuse all needusest hoolimata. Midagi oli Jumala headuses, mis ületas karistuse.

Nii on see ka vaimulikult. Kõik inimesed on pattu teinud ja õnnistusest ilma. Aga Jumal pa-kub vaimuliku osa, nagu leiba maal, mis on needuse all. Jumala õnnistus seisneb selles, et ta laseb kuulutada evangeeliumi, annab Jeesuse Kristuse, Püha Vaimu ja päästab inimese. Kui tunneme Ju-mala õnnistust oma südames, siis teame, et Kristus võttis needuse endale, kui ta sai needuse meie eest (Gl 3:13).

Nii sünnib “kartuses” Jumala ülistus. Maailm kartku Jumalat, et ta võiks pääseda Jumala ar-mastuse juurde. (Tärk 2014:217)

 

Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Issanda, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud. (5Ms 6:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala igavene arm tahab meile uusi saladusi ilmutada, ent nende mõistmiseks peame meie ka uuteks inimesteks saama. Ainult uus inimene võib neid salapära-seid tõdesid oma elus teostama hakata. Vaid Taevast sünnitatu võib kuuluda taevasesse perekonda. Harri Haamer

 

Palvetagem: Nüüd Sulle, vägev Isa taevas, toon tänu südamest, et ihu, hinge siin maailmas Sa oled kaitsnud kurja eest. Kõik, mis mul tarvis, toimetad, ja mis mul vaja, valmistad.

 

* * *

 

JUMAL ON SIND KUTSUNUD

Teisipäev – 05. november

Enne kui ma sind emaihus valmistasin, tundsin ma sind, ja enne kui sa emaüsast välja tulid, pühitsesin ma sinu: ma panin su rahvastele prohvetiks. Jr 1:5

 

Pane tähele, et Jumal tundis sind. Enne, kui arst sinu südamerütmi kuulas, oli “raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas” (Ps 139:16).

Enne, kui sa tulid, oli Ta hoolitsenud, et sul on kõik vajalik olemas, et oma elueesmärk saavu-tada. Jumal pühitses sind. See tähendab, et Ta pani su eriliseks otstarbeks kõrvale. Ta lõi su selliselt, et sa ei sobi mujale kui Tema juurde, et leiad rahu vaid Tema juures ning tunned end mujal eksinu-na.

Jumal on sind ka pühitsenud. Inimesed võivad pühitseda, kuid eelisõigus on Jumalal. Ära mu-retse selle pärast, kes sinu ande hindab. Jumal ütles Jeremijale: “Mine kõikjale, kuhu ma sind läki-tan, ja räägi kõike, mida ma sind käsin. Ära karda neid, sest mina olen sinuga, ja päästan sinu, üt-leb Issand” (Jr 1:7,8). (Raadio7 2017)

 

Jumalale, kes minu on ema ihust alates välja valinud ja oma armu läbi kutsunud, oli meelepä-rane. (Gl 1:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See on põhjalik vaatekoha muutus, kui me ei räägi enam oma mõtetest, oma vaadetest, oma pöördumisest Jumala poole, vaid mõtleme selle üle järele, et Jumal vaatab meile, kõnetab meid ja et me ise oma eluga seisame Tema pilgu all. Sest Jumal näeb meid nii nagu me tõeliselt oleme. Jaan Kiivit noorem

 

Palvetagem: Püha Vaim, anna mulle usku, mis hoiaks mind kõhkluste, hirmude ja pattude eest. Anna mulle armastust Jumala ja inimeste vastu, mis oleks vaba vihkamisest ja kibestumisest. Anna mulle lootust, mis vabastaks mind hirmust ja argusest. Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

ET JÄTKUKS JULGUST JUMALA SÕNA JAGADA.

Kolmapäev – 06. november

Tuleb aeg, mil nad ei salli tervet õpetust, vaid otsivad endile oma himude järgi õpetajaid, kes kõditavad nende kõrvu. 2Tm 4:3

 

Aeg, mille eest apostel hoiatab, mil tervet õpetust ei sallita on ilmselt alati tundunud kaasaja-na, kuid meie päevil on see tõepoolest käes. Üheltpoolt näeme, et lääne ühiskond on täiesti ilmlikus-tunud, avalik sektor ilusasti usust puhtaks roogitud. Ühiskondlik mentaliteet rahuldub elu puuduta-vates küsimustes täielikult seletustega, mis ei sisalda Jumalat.

Millist mõju see usulise maailmapildi kujundamisele avaldab, seda pole aga nii lihtne väita. Inimesed on religioossed olendid ja vajavad usku, kuid seda soovitakse järjest rohkem harrastada ilma kogudusliku kuulumiseta ja seega ka ilma vastavate kohustusteta. Kirikus inimeste lugemine või koguduseliikmete arvestamine ei anna enam ammu pilti uskujate hulga kohta. Samal ajal, kui võime palju usku leida väljaspool kirikut, näeme ka kiriku liikmeskonna sees hulgaliselt neid, kes ei soovi Kristusest kuulda just palju peale jõululapseks olemise.

Tervet õpetust on raske kuulutada, muidu ei peaks apostel Timoteost taas nii vägeva vannuta-misega julgustama. Oli see noor vend ju üsna kogenuks saanud ja ilmselt paljude vastsündinud ko-guduste seas oodatud ja autoriteetne külvimees. Miks küll on kirikut külastaval laulukooril lihtsam laulda “Ave Mariat” kui Kristuse armust ja pattude andeksandmisest? Kõnedes on meil kergem ülis-tada looduse ilu ja korrapära, raskem aga uskuda Jumala uueksloovat väge meie elus. Taas meenub Jüri Bärgi ütlus, et kui inimene saepuru täis toppida, siis ei sure ta mitte seepärast, et saepuru oleks mürgine, vaid seepärast, et leib ei mahu sisse.

Muutku Jumal meie olukord sobivaks ja aeg parajaks, andku meile julgust esile astuda ja Te-ma Sõna jagada. (Ots 2010:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kus taas Jumala Sõna iganes tõsiselt võetakse, kuuldakse ning selle järele tehakse, on sel vägi, et ta alati vilja kannab, ikka uut arusaamist, rõõmu ja palve-meelt äratab ning südame ja mõtted puhtaks teeb. Sest see ei ole jõuetu ega surnud, vaid toimekas ja elav Sõna. Martin Luther

 

Palvetagem: Püha Vaim, puuduta mindki, sügaval südames, sinna usaldus kingi Jeesuse vastu uus! Pia Perkiö

 

* * *

 

ÕNNISTUS SISALDAB PALJU

Neljapäev – 07. november

Maa peal tuntaks Sinu teed, Jumal, kõigi rahvaste seas Sinu päästet! Ps 67:3

 

Ma ei tea, mida keegi mõtleb Jumala õnnistustest? Olen märganud, et paljud mõtlevad selle all head maist käekäiku: tervist, riiet ja leiba. Ka see on õnnistus.

Tõeliselt aga sisaldab õnnistus Jumalat ennast. Kui Jumala nimi on õnnistades nimetatud kel-legi üle, siis selle mõttega, et ta nad teaks, kellele nad nüüd kuuluvad. Nad on Jumala omad. “Tema nimi on nende laupadel.”

Eriti rõhutatakse seda, et õnnistatud saaksid päästet ja tee. “Päästmist” vajavad kõik rahvad. Sina ka. Aga meie peame paluma, et inimesed kuuleksid päästmise evangeeliumi ja leiaksid ka päästmise.

“Tee”, see tähendab, et Jumalal on inimese jaoks teatud eluviisid ja reeglid, mida ta ette on näidanud. Ainult niiviisi astub päästmine jõusse. Vaja on paluda, et inimesed tunneksid teed ja kao-ks vaimulik pimedus. Õnnistamine sisaldab nii päästmise kui ka Jumala tee tundmist. (Tärk 2014:215)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sind ei ole saadetud maailma tühja juttu rääkima! Mõtle sellele, et sa tunned Jeesust, keda maailm vajab, ja Temast pead sa tunnistama. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Tänu Sulle, Taevaisa kõige armu, abi eest, mida kogu eluaja olen saanud Sinu käest. Tänu Sulle, et Sa andsid rõõmu kevadpäevades. Tänu valu eest mis saatsid süngeis sügistor-mides. August Ludvig Storm

 

* * *

 

JUMALA RIIK

Reede – 08. november

Sind ülistavad, Issand, kõik Sinu teod, ja Su vagad tänavad Sind. Nemad kõnelevad Sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad Su vägevusest. Ps 145:10,11

 

Jumala riigi iseloomustavad omadused on auväärsus, vägevus ja igavesus.

See on auväärne riik. Nemad kõnelevad Sinu riigi auhiilgusest. Jumala riigi auhiilgus ei ole välises toreduses, vaid selle moraalses täiuses. See on niisugune auhiilgus, mille väärtus ei kao.

See on vägev riik. Nad räägivad su vägevusest, et teada anda inimlastele tema vägevust. (Ps 145:11,12) Selle vägevus ei seisne vägivallas, vaid halastuses ja pikas meeles. Tema andestab, tõs-tab nõtru ja aitab surijaid.

See on igavene riik. Sinu riik on kõigi ajastute riik (Ps 145:13) Iisraeli riik lõppes. Vaenlased vallutasid maa. Aga Iisrael ei olnud veel Jumala riik.

Jumala riik ei kao. Seda ei suuda vallutada ükski vaenlane, seda ei hävita aeg. Sellest riigist  räägivad vagad.

Kogu loodus tunnistab Jumalat oma olemasoluga, aga üks osa loodusest, inimene, teeb seda teadlikult. Inimesed on võimelised Jumala riigist aru saama, mõtlema ja seda arvestama. Jumala ha-lastust ülistavad Tema teod, aga vagad oskavad seda tänuga vastu võtta. Vagadel inimestel on oma koht looduse suures orkestris. (Tärk 2014:697)

 

Jumal on kuningas rahvaste üle, Jumal istub oma pühal aujärjel. (Ps 47:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala riik jõuab meie juurde kahel viisil: esmalt siin aja-likus elus Sõna ja usu kaudu, siis aga juba igavesti Kristuse taastulemisel. Nii me palume mõlemat: et Jumala riik tuleks nende juurde, kes sellesse veel ei kuulu, ja samuti ka nende juurde, kes me küll juba sellesse kuulume, et see meie juures iga päev kasvaks ning et meil ka tulevikus oleks igavene elu. Martin Luther

 

Palvetagem: Armas Isa taevas, tänu Sulle, et ma olen olemas. Aita mind elada õigesti ja teos-tada Sinu tahtmist. Õpeta meid siin maailmas hoolima üksteisest, anna meile tulevik Sinu käte var-jus. Skaudi palve

 

* * *

 

OTSIGE ESMALT JUMALA RIIKI JA TEMA ÕIGUST

Laupäev – 09. november

Sinu riik on kõigi ajastute riik ja Sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve. Ps 145:13

 

Jumala riik tähistab Jumala valitsust kogu loodu ja inimmaailma, samuti patu, surma ja kur-juse üle. Jumala riik on seal, kus Jeesus Kristus valitseb Issandana: koguduses, meie südametes ja maailmas. Issand on meid õpetanud paluma Jumala valitsusvõimu avalikukssaamise pärast: “Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!” (Mt 6:10). Praktiliselt tähendab Jumala riik Jeesuse valitsust meie valikutes, suhetes kaasinimesega, igapäevatöös, kahtlustes, mure-des, rõõmudes ja lootustes.

Täna oleme koos paljude teiste rahvastega küsimas: “Kuidas minna edasi?” Üha selgemini tunnetame kasvavat ebakindlust enda ümber.

Jeesus ütleb: “Ma ehitan oma koguduse ja põrgu väravad ei saa sellest võitu” (Mt 16:18). Meil on eesõigus tunda ja teha tuntuks Issandat, kes ehitab oma kogudust ja vajab selleks iga põlv-konna mehi ja naisi. Issanda valitsust esikohale seades kutsume üles uue põlvkonna töötegijaid võt-ma vastutust ja pühendama oma annid Issanda ja kaasinimeste teenimiseks. Julgustame vanema põlvkonna töötegijaid olema ustavad Issanda teenimisel. Issanda valitsust taotlev ja tunnistav koha-lik kogudus on lootuse ja tervenemise allikaks oma kogukonnale. Issanda valitsust taotlev ja tunnis-tav koguduste liit on õnnistuseks tervele rahvale.

Iga põlvkonda on mingil viisil läbi katsutud väliste ja sisemiste olude, ohtude ja raskuste kau-du. Jumala sõna manitseb meid: “Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga!” (Hb 10: 35). Isegi kui kuuleme sõjasõnumeid, ei peaks me ehmuma, vaid kasutama võimalusi tunnistada Jeesuse valitsusest meie elu, meie koguduste ja viimselt – kõige loodu üle.

Alandugem palves Issanda ette oma perede, koguduse ja rahva eest ning omavahel konfliktis olevate rahvaste eest. Palvetagem kogudustes, et panna tähele Jumala kõnetust Tema Sõnas ja juhti-mist Tema Vaimus! “Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!” (Ilm 3:22). (EKB Liidu aastakonverentsi läkitus kogudustele 2014)

 

Issand on kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja! (Ps 146:10) Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: “Mis sa teed?” (Tn 4: 32) Siis kuningas Daarjaves kirjutas kõigile rahvastele, suguvõsadele ja keeltele, kes elasid kogu maal: “Teie rahu olgu suur!” (Tn 6:26)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie, külvajad, oleme tulejad ja minejad, aga Jumal jääb. Küll Tema inglid, kes ükskord lõikust kokku panevad, ka selle järele valvavad, et külvatud ivake raisku ei lähe. Harri Haamer

 

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled meie vankumatu lootus, Sinu tõotus läheb täide. Lase meid jääda kindlaks Kristuse armus kuni aeg täis saab. Christoph Blumhardt

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Oktoober 2019

 

 

1 2 3 5