PÄEVA SÕNA nr. 120

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

RISTIMISE AND

3 nädal: 13. – 19. jaanuar
2019. Kristuse ristimise püha 1. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesuse ristimisega algas Tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja Ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid. Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poolehoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ristipuul ja maailma päästmisele. Igal aastavahetusel ootab meid ees 12 kuud, mille kohta me ei tea midagi. Uue aasta künnisel on hea teada, millele võime elus toetuda. Ristimine on üks selline oluline toetuspunkt. Oleme alates ristimisest Jumala lapsed ning tema kannab meie eest hoolt. Jumala lastena võime alati pöörduda palves Issanda poole ja temalt abi leida. Ristimises saa-me meiegi osa Kristuse ohvrisurma mõjust, Jumal annab meile eksimused ja patud andeks ning Pü-ha Vaimu läbi juhib meie elu parimal viisil. Kõik siin maailmas ei sõltu meist ja meie püüdlustest, vaid Jumalast. Ristimisele tulemine on inimesepoolne samm selleks, et tunnistada Jumalat oma Päästjaks. Lapse ristimise puhul astuvad selle sammu tema vanemad. Edasine sõltub juba Jumalast. Ristimises annab Jumal meile seda, mida vajame. Saame olla kõige selle hea vastuvõtjaks. (Soom 2012:8)

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

Kui Piibel kõneleb meile Jumala lasteks saamisest, siis ei räägita tegelikult kusagil sellest, et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks. Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest (heebrea keeles täpsemalt Iisraeli “poegadest”), siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast – Jaakobist ehk Iisraelist. Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult: näiteks valguse lapsed, päeva lapsed, pimeduse lapsed… Apostel Paulus, öeldes “Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,” ei vastanda last mitte täiskasvanule, vaid orjale. Ori on see, kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule, või siis püüab ta isandaga manipuleerida, et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda. Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad (Rm 8:17). Mida see tähendab, on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos (Lk 15). Seal on isal kaks poega, kes mõlemad on täismehed, aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt. Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklus-himu – ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne, edu ja sõpru otsima. Ja alles siis, kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud, tuleb talle meelde tema päritolu, tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda. Vanem poeg on hoopis teisest mastist, tema teeb korralikult isakodus tööd, aga kui noorem vend, see elunautijast õnnekütt koju tagasi jõuab ja isa ei viskagi teda tänavale, vaid korraldab hoopis suure peo, saab vanemal pojal mõõt täis: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.” Just nimelt – orjanud. Ta on püüdnud olla tubli ja teenida, higipull otsaees, isa heakskiitu ning preemiat või palgatõusu, et sõpradega pidu püsti panna. Isa peab teda pigemini kaasomanikuks ja ütleb: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” Aga poeg ei ole usaldust väärt, ta ei käitu pärija, vaid palgalisena. Jumal tahab, et me oleksime Tema täiskasvanud pojad ja tütred, Tema abilised ja kaasloojad selle maailma harimisel ja hoidmisel. (Tiitus 2011)

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina ilmutasid end oma armsa Poja ristimise hetkel ja tahad, et meiegi Teda kuulaksime. Me oleme Tema käsu ja tõotuste peale ristitud, saanud pattude andeksandmise ja uuesti sündinud Sinu lasteks. Aita meil nüüd Sinu lastena uues elus käia ning jõu-da Sinu igavesse riiki. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

TÄHTSATE ASJADE TÕENDUS

Pühapäev – 13. jaanuar

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning Ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli Tema peale.
Mt 3:16

Tähtsate asjade tõenduseks annab Jumal vahel tunnustähti. Et Ristija Johannes suudaks osutada inimestele, kes kõigist ristitavatest inimestest oli Jumala Tall, andis Jumal Johannesele tunnustähe: Jumala Vaim pidi laskuma otsekui tuvi ja tulema Jeesuse peale. Kui Johannes nägi et see, mis oli talle ette teatatud, sündis, sai ta kindlaks sellest, kes oli Jumala Ohvritall. Me vajame kõik tunnustähti, et Jeesust meie Päästjana ära tunda. Usk vajab alust. Piibel on aga täis neid tunnustähti, mis tõendavad Jeesust Jumala läkitatud Päästjaks. Püha Vaim, kes elab Jumala sõnas, kirgastab sõna meile ning annab meile Päästja kohta usku Piibli tõendustesse. Jumal teab, et meil on raske Ta tõotustest kinni hoida. Seepärast annab Ta vahel mingi sõna kaudu erilise tunnustähe kinnituseks, et Ta veel on ustavalt meiega. Ta tahab meelsasti anda tunnustähti ka meie palvele vastuseks. Sellest on näiteks need kaks tunnustähte, mida Ta andis Gideonile. Loe Km 6:36-40! Inimestele, kes ei taha Jumala sõnasse uskuda, ei ole tunnustähed abiks. Jeesus tegi palju tunnustähti juutide nähes tõenduseks, et Ta oli Messias, aga nemad ei uskunud. Tunnustähed on kasuks vaid Jumala rahvale, kes Tema sõnasse usuvad. (Martikainen 2011:102j)

Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale. (Mk 1:10) Ent sündis, kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes. (Lk 3:21) Ja Johannes tunnistas: Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat. (Jh 1:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püha Vaim näitab meile tõelist Jeesust. See on üks arusaamatus inimese ja Jumala, inimese ja Jeesuse vahel, sest otsitakse ja tahetakse näha enda ettekujutustele vastavat Jeesust, mitte Jumala läkitatut. Albert Soosaar

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 14. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänu-ga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast? Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast? Ilmselt võib suur osa nende küsimuste üle mõtisklenutest tõdeda, et viimati palvetasin ma ikka oma mure pärast ja üleüldse pöördun Jumala poole ennekõike siis, kui mul on midagi korrast ära. See on nii inimlik. Vahel mõtlen, et kuidas suhtub Jumal inimesse, kes tuleb Tema juurde üksnes selleks, et kurta oma rasket elu ning kes unustab oma Looja siis, kui kõik hästi on. Arvan, et Issand mõistab ja an-destab. Ning meie vigadest hoolimata aitab Tema meid ja annab uue võimaluse. Patuse maailma päästmiseks saatis Ta oma Poja ristile surema, selleks et inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Juma-lal on inimese vastu andestav ja ennastohverdav armastus. See on jumalik. Kui palju kordi on Ta meid elus aidanud. Ja kui palju kordi oleme meie unustanud Teda selle eest tänada ja kiita! Vahel märkame häid asju elus ainult siis, kui mingil põhjusel peame neist loobu-ma, kui tunneme, et oleme heast ja olulisest ilma jäänud. Ja siis kurdame ning nuriseme. Kui palju on nurinat meie ümber! Kui inimesel millegi muu üle pole põhjust viriseda, siis vähemasti Eesti kliima pakub talle selleks palju võimalusi: suvel on palav ja talvel külm ning sügis ja kevad on liht-salt tüütud ja porised. Kuid igal aastaajal on oma ilu ja võlu, oma jumalik säde, mida nurisev inime-ne ei märkagi. Elu väärtused nagu tervis, perekond, töö, igapäevane leib ja rahu pole midagi iseenesest mõis-tetavat – need on Jumala kingitus meile. Looja saatis oma Poja surma meie pattude eest ning avas Tema ülestõusmise läbi surnuist meile võimaluse saada igavesse ellu. Isegi surm ei suuda meid lahutada Jumala headusest. Kui palju on Issand meie heaks teinud! Selle eest võime Teda vaid tänada, laulda Temale tänulaulu. (Soom 2007:8)

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Ki-ri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38) Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa oled kogenud Jeesuse ligiolekut, siis ole julge teisigi julgustama. Eenok Haamer

Palvetagem: Su tõotus meie käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksand-mist leiab. Õiget teed, mu Õnnistegija, Sa näita, oled abimees mu eksind hingele.

KAS OLEME LÕPUNI MÕISTNUD, MIDA JUMAL MEILT OOTAB?

Teisipäev – 15. jaanuar

Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu Tema peale, Tema toob rahvaile õiguse. Js 42:1

Apostlite tegude raamatus nimetakse Jeesust Jumala pühaks sulaseks. Evangelist Matteus ütteb, et Jeesuses läks täide, mida on räägitud siin prohvet Jesaja kaudu. Jeesus ei otsinud oma tervis-tamistega kuulsust, vaid leevendas haigete häda, tegi seda isegi hingamispäeval, kuigi see viis Teda vastu hukule. Kuid “Jumala sulane” on nagu koodsõna, mis eeldab ja kirjeldab teatud hoiakut ja tegutsemis-viisi. Kellel see olemas, kes end konkreetselt identifitseerib nõrkade ja nõututega, nende saatust jagades ja nende koormaid kandes, saab sel hetkel Kõigevägevama “sulaseks”, osutub Jumala ülesande täitjaks. Jeesus ütleb ju oma jüngreid välja saates: “Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja” (Mt 10:40). Kui etioopia kammerteener küsis Filippuselt, kelle kohta prohvet Jesaja kuulutab, kas enese või kellegi teise kohta, avas Filippus oma suu ja sellestsamast kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest. Sest Temale, kelle pärast on kõik ja kelle läbi on kõik, oli ju kohane, et Ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende päästmise Rajaja, selle, kes viib kirkusesse palju lapsi. Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda “vendadeks”. Jeesus kui Jumala sulase kõrval seisavad Tema järelkäijad ja tunnistajad läbi aegade – kuni meie endini. Ühel päeval võib juhtuda, et see tundmatu Jumala sulane kannab sinu nägu ja sinu nime ning just sulle antakse ülesanne ja tõotus: Vaata, see on mu sulane … (Paul 1995:79jj)

Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust. (Mt 12:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii jääb Püha Vaim pühade koguduse ehk kristlaskonna juurde viimse päevani, tuues meid kokku ja kasutades selleks, et kuulutada ja õpetada Jumala Sõna. Seeläbi ta pühitseb ning õnnistab, et me iga päev kasvaksime ja saaksime tugevaks usus, ja viljades, mida usk kannab. Martin Luther

Palvetagem: Armastust sa külva kogu eluga, kõige peale vaata Jeesu pilguga, ära viha kanna, kui sind keegi lööb, käsi talle anna, headus võidu toob. Elvi Vares

PÜHA VAIMU UUENDUS

Kolmapäev – 16. jaanuar

Ta päästis meid uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu.
Tt 3:5

Tänane kirjakoht ütleb, mida Püha Vaim teeb. Kui meie oleme oma osa teinud, tuleb Jumal appi ja uuendab meid Püha Vaimu läbi. Taevane uuendaja võtab ülesehitustöö enda kätte. Kas see ei rõõmusta meid? See, kes oli tegev maailma loomisel, on tegev sinu elu uuendamisel. See, kes neli-pühal uuendas 120 uskliku elu, on ka sinu uuendaja. See, kes reformatsiooni ajal suutis uuendada Euroopa allakäinud usuelu, töötab ka meie juures. See, kes möödunud suurtel ärkamisaegadel tõi uue elu surnud luudesse, suudab ka meid elustada. Ta ainus tingimus on meeleparandus meie juures. Aeg on saabunud Püha Vaimu uuenduseks. Meie vaimulik elu vajab uut puhastust ja elusta-mist. Meie ümbrus ootab meilt õiget ja püha elu. Jumal ootab meilt valmisolekut taevariigi sünd-muste tarvis. Kas laseme end uuendada? Kardan, et paljud ristiinimesed sarnanevad variseridega Jeesuse ajal, kes ei olnud võimelised enam uuendamiseks ja keda Jeesus hoiatas patu eest Püha Vai-mu vastu. Kardan, et langenud kristlus hakkab sarnanema heebrea usklikuga, kes “iseendi kahjuks löövad Jumala Poja risti ja teevad ta naeruks” (Hb 6:6). Neid ei saa enam tuua meeleparandamisele ega Püha Vaimu uuendusele. Nad sarnanevad hoonele, millele asetatakse silt: “Määratud lammutamisele.” Alustagem oma vigade alandliku tunnistamise ja Püha Vaimu uuenduse nõudmisega. (Tärk 2004:220j)

Jeesus vastas: “Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki.” (Jh 3:5) Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata. (Rm 3:28) Kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu. (2Tm 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tema on meid, vaeseid inimesi, põrgu lõugade vahelt välja kiskunud, võitnud, vabastanud ja meile jälle toonud Isa helduse ning armu, meid Tema omadena oma varju ja kaitse alla võtnud, et Ta meid valitseks õiguse, tarkuse, väe, elu ja õndsusega. Martin Luther

Palvetagem: Mu peale oled halastand, ma pole seda teeninud. Su arm mind õnnistab, mu uhket meelt on otsinud. Nüüd tunnen rõõmu ja pean kalliks Sinu halastust.

ABINÕU KURJUSE VÄEST VABANEMISEKS

Neljapäev – 17. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on välja öelnud. See Johannese tunnistus on kehtinud aastasadu ja kehtib tänapäeval. Mida Ristija Johannes selle võrdlusega mõtleb? Tõlgendusi on mitmeid. Enamasti arvatakse, et Johannes võrdleb Jeesust paasatallega. Paasapühadel tapeti tall, et meenutada viimast ööd Egiptuse orjuses, kus iisraellased Jumala korraldusel samuti olid tapnud igas peres talle, selle verega võidnud oma majade uksepiidad. Sel ööl läks surmaingel läbi Egiptuse ja hukkas esmasündinud lapsed. Ainult nendest ustest, mis olid märgitud talle verega, läks ta mööda (2Ms 12:11-13). Ülekantud tähenduses on Jeesus paasatall, kelle veri kaitseb meid igavese surma eest. Ei ole küll meie rahva seas populaarne patust kui meid ahistavast nähtusest rääkida, kuid selle mahavaikimisega ka kuhugi ei jõua. Ristija Johannese eluülesandeks oli tutvustada rahvale Jeesust kui Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu. Patu all on mõeldud inimkonna kollektiivset süükoormat. Jeesus astub süütuna süüdlaste asemele, et kanda ära nende karistus. Aga Jumal jääb ka pattulangenud inimesele oma armastuses ustavaks. Ta kõrvaldab meie patu sellega, et laseb Kristusel patukaristuse meie asemel ära kanda. Apostel Johannes näitab ka ära, mida meil tuleb teha, et patt tõepoolest saaks meie pealt kõrvaldatud. Esmajärguline on patud üles tunnistada. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: “Meie ei ole patustanud”, siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis.” (1Jh 1:9-10) Ristija Johannes rõhutab, et Jumala Tall kõrvaldab kogu maailma patu. Et kogu inimsoo patt on Jeesuse ohvrisurma läbi patustajate pealt põhimõtteliselt ära võetud, sellele vihjavad ka kindlalt Jeesuse lõpusõnad ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

Jeesust Jordani ääres kohates Ristija Johannes taipas, et maailma ajaloo suur hetk on koitnud. Prohvet Jesaja ennustus Jumala sulasest, kelle peale laskis Issand tulla meie kõigi süüteod, on täide läinud (vt Js 53). Nendest Vana Testamendi ennustustest lähtuvalt Ristija Johannese prohvetisilm nägi Kolgatani. Et päästmine patu needuse alt tõepoolest jõuaks inimeseni, selleks on tarvis Jumala väge. Paulus on selle lihtsa selgusega kirja pannud: “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub …” (Rm 1:16) Johannes kui Jumalast saadetud käskjalg on teinud rõõmusõnumi kuulutamises ja ellurakendamises oma osa. Nüüd peab selle kuulutuse mõjupiirkonnas elav rahvas (meil eesti rahvas) tegema oma osa: uskuma Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, kelles on elu ja õnnistus. (Mõtsnik 2017:8)

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus polnud mingi religioosne mõtiskleja nagu Buddha, vaid Jumal, kes ristil surres lepitas maailma patu. Paljud tahavad pidada Jeesust kõrgel kõlbelisel tasemel olevaks õpetajaks, kes religioonide sarjas tõi inimestele kõige kõrgema usundi. Aga Jeesuse sõnumi ja kogu muu religioossuse vahel on sama suur erinevus kui valguse ja pimeduse, elu ja surma vahel. Urho Muroma

Palvetagem: Issand, näita ikka oma halastust. Sinu juurest otsin ma, oma hinge õnnistust. Oh mu hing sest rõõmustab, et mind Jeesus armastab!

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Reede – 18. detsember

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda.
Ps 89:21,22

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kan-natuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale. Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud. Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed. Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks. Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele. (Tärk 2014:344j)

Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. (1Sm 16:13) Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:22) Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud! (Js 42:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

Palvetagem: Luba meil meie elu ja töö Sulle pühendada. Lase meid ausad olla kõiges asja-ajamises ja lugupidavad kaastööliste vastu ning kõiges Sinu tahtmise järel elada. Vennastekoguduse kirikulitaaniast

JUMALA VÕITUD MEES VALITSEB

Laupäev – 19. jaanuar

Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin Sinu.
Ps 2:7

Eelmises salmis öeldi, et Jumal on “seadnud oma kuninga Siionile”. Seega räägitakse siin täiesti selgelt inimesest. Siin räägib juba Jumala Võitu endast ise. Ta ütleb, et Jumal on Teda sünnitanud ja, et Ta on Jumala Poeg. Siin on muidugi tegemist tohutu imega. Jutt on inimeseks saanud Ju-malast, Issandast Jeesusest Kristusest. See kes on sündinud Jumalast, on igavene ega ole osa praegusest loodust. Loomine ja sünnitamine on kaks ise asja. Seda näeme juba ka inimeste puhul. Kui inimene sünnitab, siis sünnib jälle inimene. Kui öeldakse, et inimene loob midagi siis peetakse silmas mingit teost või mõtte konstruktsioon, aga inimene ei loo inimest. Sama moodi tohime siin mõelda, et kui jutt on Jumala Pojast, siis on Tal ka Isaga sama olemus. (PKK: Ps 2)

Et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile – nagu ka teises laulus on kirjutatud: “Sina oled mu Poeg, täna ma olen su sünnitanud.” (Ap 13:33) Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.”? Ja veel: “Mina olen temale Isaks ja tema saab minule Pojaks!”? (Hb 1:5) Nõnda ei ole ka Kristus austanud ennast ise ülempreestriks saamisega, vaid see, kes talle on ütelnud: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.” (Hb 5:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui usaldame oma elu Jeesuse Kristuse kätesse, siis hakkab Tema meid juhtima ja kasutama Jumala riigi huvides. Osvald Reier

Palvetagem: Issand ütleb: Mu poeg, kui tahad tõde tunda, siis usu mind; kui tahad mu jünger olla, siis salga iseennast ära; kui tahad taevas ülendatud olla, siis alanda ennast selles maailmas; kui tahad minuga valitseda, siis kanna minuga koos risti. Thomas Kempisest

Kasutatud allikad

  • Martikainen, Juhani 2011. Issand on sinuga Väike palveraamat (I osa). Vaasa: Fram
  • Mõtsnik, Helmut 2017. Jumala Tall. – Eesti Kirik 04.01.2017
  • Paul, Toomas 1995. Kusagilt kumab valgus [Postill]. Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 2 – Jumala rõõmutu naer. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2007. Päästetute tänulaul. – Eesti Kirik 04.05.2007 • Soom, Kaido 2012. Ristimise and. – Eesti Kirik 04.01.2012
  • Tiitus, Marko 2011. Jõuluõhtu (Jh 1:12; Rm 8:14-17). Kirik & Teoloogia 22.12.2011: http://kjt.ee/2011/12/jouluohtu/ • Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. Tallinn: Allika
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava Jaanuar 2019

Tekst alla laetav pdf-na