Päeva Sõnum. Nr 79. 1. – 7. aprill 2018

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

14. nädal: 1. – 7. aprill 2018

Kristuse ülestõusmise püha

Elu rasketel hetkedel võime mõelda Jeesuse kannatusele: ta kannatas selleks, et meie võiksime saada vabaks. Kristus suri, et meie võiksime elada ja oma maise elu järel saada elu igavikus ning kohtuda seal nendega, kes on meie eel sellest maailmast lahkunud. Jeesus tõusis surnuist ja näitas, et selle maailma kannatused ei jää igavesti püsima, vaid nende asemele tuleb kord rõõm.

Pühade tervituses “Kristus on surnuist üles tõusnud!” on lahendus meie muredele ja tee rõõmule.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Jeesus on igavesti Elav, kes aga oli vahepeal surnud. Need sõnad kõnelevad Tema lepitussurmast ja ülestõusmisest. Enamikul meist on süükompleksid. Me kardame, et mõni näitab meile ja ütleb ühe või teise asja kohta: “Sa oled selles süüdi!”

Süüdlased me tõesti olemegi, aga see ei ole kogu tõde. Paulus ütleb selle kohta Rooma kirjas, et “Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.” (Rm 8:34) See tõde mille Paulus nõnda sõnastas, tähendab et meil pole tarvis kohkuda, kui keegi leiab meis vigu ja ütleb, et me oleme suured patused. Meil pole tarvis hakkata ennast kaitsma ja oma puuduste õigustamiseks, ei tea mis ettekäändeid välja mõtlema ja seda sellepärast, et Jeesus Kristus on surnud ristil meie eest. Ta tõusis ka surnuist, et meiegi saaksime õigeks. Tema ülestõusmine on igaveseks tõenduseks, et me tohime uskuda kõigi oma pattude andeksandmist ja usaldada, et pääseme kord taevasse Tema juurde. Ja see pole veel kõik. Ta istub pealegi Isa paremal käel ja palub meiegi eest praegugi.

Kõige sellepärast võiski Jeesus öelda: “Ma elan igavesest ajast igavesti!” Need sõnad kõnelevad sellest, kuidas on praegu ja edaspidi. Jeesus tõesti suri, aga Ta võitis surma ja elab nüüd igavesti. See on meie jaoks ääreltult tähtis, sest meil tasub meeles pidada sedagi, mis Ta ütles ka Johannese evangeeliumis: “Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.” (Jh 14:19)

Et Jeesus elab, siis elavad ka need kes Temasse usuvad ja koos Temaga elavad. Pidagem meeles, et esialgselt paluti need sõnad edasi anda inimestele, keda Jeesuse uskumise pärast tagakiusati ja isegi tappeti. Nüüd öeldakse neile, et isegi ajalik surm ei lahuta neid Kristusest. Igavene elu algab siin maapeal ja bioloogilisel surmal pole sellele mitte mingisugust mõju.

Veel ütles Jeesus, et minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Võtmed tähendavad võimu ja meelevalda. Kelle käes on võtmed, see on ka peremees. Tema võib vastavalt oma soovile nii avada, kui ka sulgeda. Nii, et surmal enam surmavalla üle õigust ega meelevalda ei ole. Jeesusel Kristusel on meelevald mis ulatub ka üle surma ja haua. Tema haud, mis ülestõusmis hommikul tühjaks jäi, on ühtlasi ka meie tühi haud.

Sellega tahab siis Jeesus öelda, et Tema meelevald kehtib ka üle surmavalla. Jeesuse võtmed avavad kõik uksed, sõltumata sellest kus nad on. Tema võimu ei piira miski. Ta päästab inimesed hauastki. Seepärast on Tema seltsis nii turvaline. Mitte üks vägi ei saa Kristusesse uskujad Temast lahutada.

Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7)

* * *

 

VÕIT ON ELU PÄRALT!

Pühapäev – 1. aprill

1. ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võit-nud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See üles-tõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum.

Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud! Js 25:8

Elu ei ole meie õigus, sest me oleme selle patustades maha mänginud. Meie jumalanäolisusest on jäänud järele vaid negatiiv. Pildi kontuurid on veel olemas, kuid valgusväärtused on vastupidised. Selliste negatiividena ei ole Jumal kohustatud meid vastu võtma ega meile elu andma.

Kuid tänases kirjakohas kannab prohvet endas enam kui igatsuste helki. Ta kõneleb lootusest, mis on enam kui igatsus. “Me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele,” ja see lootus, “ei jäta häbisse” (Rm 5:2,5), kirjutab apostel Paulus.

Prohvetite ja apostlite julgus hämmastab meid ja kui me hämmastume Jumala Sõna üle, siis oleme õigel teel. Ülestõusmise sõnum on ju lootusrikas. Jeesus Kristus on esimene ülestõusnuist ja kõik meie lootused surma võita on Temaga seotud. Jumal on rajanud silla üle surmajõe.

Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: “Surm on neelatud võidusse! (1Kr 15:54) Sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist. (Ilm 7:17) Tema pühib ära iga pisara nende silmist ning surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist, ning valu ei ole enam, sest endine on möödunud.” (Ilm 21:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas võiksime paremini Jumala eesmärke oma silme ees hoida?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal ja Isa, me ülistame Sind selle eest, et Sa äratasid surnuist oma Poja Jeesuse Kristuse, võitsid surma ja avasid meile tee igavesse ellu. Süüta tõelist ülestõus-misrõõmu meie südames, kes me ristimises oleme osa saanud Sinu ülestõusmise väest. Kinnita meid, et kogu südamest usuksime Kristusesse kui meie Lunastajasse ja püsiksime Temas. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 2. aprill

2. ülestõusmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Inimeste kõrval, kes Jeruusalemmas Jeesuse pärast kurvastasid ja hirmunud olid, leidus veel kaks kurvanäolist meest Jeruusalemma ja Emmause vahelisel maanteel. Jeesuse surmaga on lõppenud kõik nende rahvuslikud ja usulised lootused. Teel seltsib kurbade meestega võõras. See on lahke ja sõbralik mees. Ta saab teada, et nende kurvastuse põhjuseks on Jeesuse surm. Rahva usu- ja templijuhid on Ta surmanud, ütlevad põgenejad. Ta haud on avatud ja surnukeha kadunud. Kõik lootused, mis me Temale panime, on nüüd kokku varisenud.

Kui nad koos imelise võõraga olid Emmausesse jõudnud ja Ta öömajale kutsunud, toimus mi-dagi, mis täitis nende südamed enneolematu rõõmuga. Õhtusöögilauas võtab Jeesus leiva, õnnistab seda, tänab Jumalat Tema andide eest, ja siis avanevad meeste silmad. Koos põleva südamega hak-kavad rõõmust särama ka silmad – see, kes nendega oli seltsinud, kes neile oli kirja seletanud, kes oli nende ühist õhtusööki õnnistanud, ei ole keegi muu kui Jeesus!

Kui Ta on elavana nende juures, siis järelikult pole Ta surnud. Avatud haual ja Jeesuse surnu-keha kadumisel on ainult üks põhjus: Jeesus on ülestõusnuna hauast lahkunud. Ta ei ole surnud, vaid elab edasi oma rahva juures. Ta on surma võitnud. See teadmine toob neile, kes Jeesuse surma ja kadumise pärast kurvastasid, enneolematu rõõmu, ülestõusmispäeva rõõmu.

Jeruusalemmast põgenenud jüngrid jätavad isegi õhtusöögi pooleli. Nad tõusevad üles ja ruttavad kohe Jeruusalemma, et neile, kes troostitult maha olid jäänud, Jeesuse ülestõusmisest kuulu-tada: Jeesus elab, Ta on tõesti üles tõusnud. See on Issanda koguduse kuulutus ja õnnistus ka tänapäeval, homme ja lõpmata: Issand on tõesti üles äratatud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista meie Issanda olulisust.

Palvetagem: Püha Jumal, me täname Sind, et ülestõusnud Issand on omadele ilmunud. Ava meie südamed, et meiegi tunneksime Ta ära, kui Ta meie juurde tuleb. Anna meile valmisolekut ja jõudu, et võiksime alati ja kõikjal olla Tema ülestõusmise tunnistajateks. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

USK JEESUSE ÜLESTÕUSMISSE

Ülestõusmisnädala Teisipäev – 3. aprill

Jeesus ise seisis jüngrite keskel ja ütles neile: “Rahu olgu teile!” Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat. Lk 24:36,37

Mõned seletajad on arvanud, et kristlaste usk Jeesuse ülestõusmisse põhineb kergeusklike ini-meste hallutsinatsioonidel. Nad mõtlevad, et see sündis sellest, et Tema jüngrid nii väga soovisid, et Jeesus ei olekski surnud ning lõppuks hakkas neile tunduma, et nende soov unelm ongi tegelikus.

End see mida me loeme Piibli kirjeldustest kõneleb täpselt vastupidisest. Jeesuse järgijad ei osanud Tema ülestõusmist mitte kuidagi oodada ega soovida. Ja isegi siis kui Jeesus neile isiklikult ilmus, ei suutnud nad seda esialgu uskuda. Ainus mida nad oskasid arvata oli, et nende tuppa on õhtupimeduses ilmunud mingi vaim või viirastus. Jeesus pidi neile kannatlikult, lausa “puust ja punaselt” ette tegema, et see on tõesti Tema ja tegemist ei ole mingi kahtlase nähtusega.

Viimaks näitas Jeesus end neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid, ning sõitles nende usk-matust ja kõva südant, et nad ei olnud uskunud neid, kes olid teda näinud pärast ta ülesäratamist. (Mk 16:14) Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogu-nenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: “Rahu teile!” (Jh 20:19) Ta oli palju päevi nähtav neile, kes koos temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees. (Ap 13:31) Ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele. (1Kr 15:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tunned ülestõusmise tõendeid? Tugevad argu-mendid koos väelise isikliku tunnistusega moodustavad ümberlükkamatu kombinatsiooni. Palu, et Tema ise sind juhendaks.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, oma Poja alanduse läbi ülendasid Sa langenud maailma ja päästsid meid surma lootusetusest. Õpeta meid mõistma Sinu sõna tõotusi ning ava meie süda vastu võtma lunastuse sõnumit. Kingi oma ustavale rahvale osa igavesest rõõmust Jeesuse Kristuse, üles-tõusnud Issanda läbi.

* * *

   

JEESUS KRISTUS ON MEIE ELUTEE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 4. aprill

“Taavet oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast, siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest.” Ap 2:30,31

Oli vaieldamatu tõsi asi, et nii suur ja hinnatud kuningas kui Taavet oligi, oli ta ometi surnud ja kõdunenud ning tema hauda teadis igaüks. Jeesusega ja ainult Temaga oli lugu teisiti. Ta tõusis surnust ülesse juba kolmandal päeval ja Tema ihu tõesti ei jäänud mädanema. Seda oligi Taavet oma 16. laulus ennustanud.

Tea, kui sinu julgeolek on Jeesuses, siis on Tema tühi haud ka sinu tühi haud. Kristlase rõõm tuleneb just Kristuse ülestõusmise sõnumist ja selle tõelisusest. Surm tõesti ei saa enam öelda vii-mast sõna, pärast seda kui Jeesus tema võitis.

Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõu-sta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. (2Sm 7:12) Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele! (Ps 132:11) Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal! (2Sm 7:19) Issanda Vaim räägib minu läbi ja tema sõnad on mul keelel. (2Sm 23:2) Ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost. (Lk 1:69)

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10) See aga, kelle Jumal on üles äratanud, ei näinud kõdunemist. (Ap 13:37)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Et seni oleme Kristuse usu läbi vastu võtnud, ei pruugi paljud üldse hoomata kui tugevale ajalooliste faktide kaljule see usk on rajatud.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled kinkinud meile taas selle rõõmuaja. Sina vaatad heatahtlikult meie peale hoolimata sellest, et oleme sageli kahelnud Sinu tõotustes ja ustavuses. Tugevda meie usku ja anna tunda oma lähedust, kui meie usk lööb kõikuma või pöördume uhkes enesekindluses Sinust eemale. Ava meie süda ja silmad, et me võiksime oma elus märgata Sinu Poja, ülestõusnud Issanda väge ning rõõmuga järgida Teda, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

ÜLESTÕUSNUD ISSAND PÄÄSTAB

Ülestõusmisnädala neljapäev – 5. aprill

Kui Jeesus nädala esimesel päeval vara oli üles tõusnud, näitas Ta end esmalt Maarja Magdaleenale, kellest Ta oli seitse kurja vaimu välja ajanud. Mk 16:9

Kui kristlaseks saamine oleks vaid mingi hingeline rahuldus või usuline tunne, vaimse rikas-tumise või sisemise kultuuri küsimus, vaevalt oleks siis Kristuse kogudus tänapäeval veel olemas. Kristlaseks saamine on pääsemine. Kui päästetakse merehätta jäänud laeva reisijaid, siis ei ole seal tegemist nende hingelise mugavustunde tõstmisega, vaid meeleheitlikust olukorrast välja toomisega. Ülestõusmise hommik ütleb meile, et Päästja on ilmunud.

Apostel Paulus kõneleb Issandast, “kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja ase-tanud oma armsa Poja kuningriiki” (Kl 1:13). Küsimus on selles, kas Jumal saab talle kuuluvad ini-mesed tagasi või mitte? Kas mõttetuse ja kaose meres hulpiv inimkond saab või ei saa kindla pinna jalge alla? Võib-olla läheb mõne elu päris hästi, võib-olla kogeb mõni isegi tervenemist Jumala juu-res. Võimalik, et keegi võidab kogu maailma, aga kaotab oma tõelise elu. “Sest mis kasu on inime-sel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?” (Mk 8:36) Aga enamasti siiski ei ole nii, et kõik meie elus klapib, üksnes vahekord Jumalaga on korrast ära. Reeglina kaas-neb meie ja Jumala vahelise võõrandumisega ka muid sisemisi ja väliseid raskusi. Ülestõusnud Is-sand tahab meid päästa. Ta tahab, et kõik oleks hästi ja maailm kuuluks taas oma Loojale.

Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: “Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. (Mt 28:9) Ja mõned naised, keda ta oli teinud terveks kurjadest vaimudest ja haigustest: Maarja, keda hüütakse Magdaleenaks, kellest seitse kurja vaimu oli välja läinud. (Lk 8:2) Kui ta seda oli öelnud, pöördus ta ümber ja nägi Jeesust seismas, aga ta ei teadnud, et see on Jeesus. (Jh 20:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oled kogenud oma elus, et Issand kinnitab oma sõna? Millise muutuse on see toonud su ellu, kui otsustasid uskuda seda, mida sulle Jeesusest tunnistati nende poolt, kes nägid teda elavana?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja surnuist üles äratanud ning seadnud Ta elu ja surma Issandaks. Ava meie süda ja juhi meid oma evangeeliumi kaudu uskmatusest rõõmsale usule, et me julgelt kuulutaksime Jeesuse Kristuse ülestõusmist, kes koos Sinuga Püha Vaimu üht-suses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

TÄNU PÄÄSTMISE EEST

Ülestõusmisnädala reede – 6. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Meil on Jumala tegudest ja headest plaanidest rääkida veel palju enam, kui Taavetil. Sest vahepeal on möödunud kolm tuhat aastat, mis on toonud neile lugematul arvul täiendust. Enne kõike on teoks saanud lunastus Jeesuses Kristuses. Teiseks võiks nimetada ärkamisaegu. Seda kuidas Jumal on muutnud lugematute inimeste elu uueks. Ja kolmandaks on iga Jumala lapsel ka tohutult palju isiklikke kogemusi, mille eest nii sama tänulik olla. Mida enam mõelda Jumala armastusele meie, patuste inimeste vastu, seda hämmastavam see tundub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, Sa oled oma Poja surma ja ülestõusmisega võitnud kurjuse võimu ja teinud tühjaks saatana salasepitsused. Halasta nende peale, kes nüüdki pettuse ja kavalusega püüavad valeks pöörata sõnumit Issanda ülestõusmisest, ning juhi neid meeleparandusele. Aita meil võita oma kahtlused, isekus ja hoolimatus, et me võiksime kogu oma eluga tunnistada ülestõusnud Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KAS ON AEG MINNA LIIKVELE?

Ülestõusmisnädala laupäev – 7. aprill

Need üksteist jüngrit läksid Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel. Mt 28:16,17

Matteus jutustab ülestõusnud Jeesuse ühest viimsest kokkusaamisest üheteistkümne jüngriga Galileas. Matteus ütleb, et Jeesus määras täpse paiga, kus nad pidid kohtuma – ühe mäe peal. Kus või milline see mägi oli, seda Matteus meile ei ütle. Aga ta rõhutab, et üksteistkümmend läksid sinna, kuhu Jeesus neile oli käskinud minna. Meilgi oleks oluline see meelde jätta. Mispärast?

Jeeriko tölnerite ülem Sakkeus tahtis ka Jeesust kohata ja Teda tundma õppida. Ta arvas, et seda on lihtne teha. Tarvitseb vaid minna selle koha lähedusse, kust Jeesus möödub, ja valida vaatle-miseks sobiv koht. Ja nõnda ta ka tegi. Ta läks tee äärde, kust Jeesus pidi Jeerikost mööduma, ja et ta ei ulatunud teistest üle vaatama, ronis ta tee servas kasvava viigipuu otsa. Sakkeuse valitud koht ei olnud Jeesuse tundmaõppimiseks ometi sobiv. Jeesus kutsus Sakkeuse puu otsast alla. Sest Jeesus tahtis, et Sakkeus võiks Teda tundma õppida. Et see võiks sündida, pidi Sakkeus tulema hoopis Jeesuse määratud paika. Jeesus ütles: Sakkeus, ma pean sinu majja tulema. (Lk 19:5) Ja tõesti, kui Sakkeus koos Jeesusega oma majja oli tulnud, selgus talle, kes Jeesus tegelikult on. Jeesusel oli imeline meelevald tema üle. Ta vabastas Sakkeuse tema elu roiskunud pahedest, tema ülekohtusest ja halas-tamatust meelsusest, valest, silmakirjalikkusest ja pettusest. Jeesus muutis ta elu ja tõi majja Jumala õnnistuse.

Ülestõusnud Jeesus teeb seda kõigile, kes tulevad, et Temaga kokku saada Tema poolt määra-tud paigas. Paljud inimesed teevad enamasti ühe ja sama vea. Nad tahavad Jeesust leida ja näha en-da valitud paigas – esteetilistes elamustes, vaimulikus kunstis ja muusikas. Jeesust, ülestõusnud ja elavat Õnnistegijat on aga võimalik leida ainult neis paigus, mis Tema on määranud.

Niisuguseks kohaks on sõna ja sakrament. Sõnast ja sakramendist mööda minnes ei ole võimalik Jeesusega kokku saada. Ja alles siis, kui Jeesuse läbi on inimese ellu tulnud õnnistus, hakkab ta mõistma vaimuliku muusika ja kunsti tõelist olemust. Alles siis oskab ta oma südames Issandale laulda ning mängida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus andis meie eest kõik, kas oleme valmis samaga vastama?

Palvetagem: Kõigeväeline püha Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus sai oma ristisurma ja üles-tõusmisega võidu surma üle. Sa oled Ta ülendanud elavate ja surnute Issandaks. Aita meil uskuda Temasse ja elada osaduses Temaga ülestõusmise ja igavese elu lootuses. Sinule olgu ülistus ja au Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

Kasutatud allikad

• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja õuduse august (Ps 40:1-41:14); Suur rõõmusõnum (Lk 24:1-53); Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Tähed Jeesuse käes (Ilm 1:17-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido. Kristus on surnuist üles tõusnud!. – Eesti Kirik (12.04.2017): http://www.eestikirik.ee/kristus-on-surnuist-ules-tousnud-7/
• Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus: [postill]. Tallinn: Logos, lk 137-139, 215-216,
• Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära: [postill]. Tallinn: Logos, lk 160, 165-166

 

Koostas Indrek Lundava. Märts 2018