Päeva Sõnum nr. 102. 9. – 15. september 2018

JUMALA HOOLITSUS

16. pühapäev pärast nelipüha

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Mure on inimese tunne, mis võib tema elu küllaltki olulisel määral häirida. Muretsedes mõtleme sageli kõige halvematele ees ootavatele stsenaariumidele ja kardame nende täitumist. Tegu on tundega, millest pole kasu, mis laastab inimest ja rikub tema tuju. Murest tasuks seetõttu vabaneda. Vabanemine pole aga sugugi lihtne, sest muretseja õigustab sageli oma tegevust sellega, et tulevikku peab ikka vaatama ja ka halbadele stsenaariumidele peab mõtlema.

Selles lauses on omajagu tõtt. Ka halvaks tuleb valmis olla ja tasub astuda samme selle ärahoidmiseks. Kuid mure ei ole veel samm olukorra parandamiseks. Tegu on üksnes tundega ja negatiivse emotsiooniga, mille puhul inimene mõtleb, et tulevik on halb. Samm olukorra parandamiseks on selles, kui inimene teeb ise midagi halva ärahoidmiseks. Ja kui see samm on tehtud, siis tasub loota Jumalale ja mitte muretseda.

Jumala usaldamine vabastab inimese muretsemisest. Jumalalaps teab, et taevane Isa armastab teda ja pöörab halvimadki asjad hea poole. Usku Jumalasse võibki vaadelda kui usaldust tema vastu. Ja usaldamiseks on põhjus, sest Jumal armastab meid ja tahab, et meil läheks kõik hästi. Nii aitab inimesel edasi minna tema enda tegevus ja ka Jumala usaldamine. Murest vabanemine teeb elu lihtsamaks ja annab juurde jõudu, mida võib kasutada ligimese aitamiseks ja toetamiseks. (Soom 2017)

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7

Usklikena ei saa me nimetamata jätta muret oma vaimuliku elu pärast. Isikliku usu säilitamine muutub päevpäevalt raskemaks. Uusi õpetusi tuleb pidevalt juurde. Aina raskem on tõde valest eraldada. Hea ja kuri on raamatutes nii osavalt ühte põimitud, et nende eraldamine nõuab eksperdi teadmisi. Usulise sallivuse sildi all pakutakse väga sageli patu sallimist. Issanda kogudusel on oma mured. Õpetuse ja eluviiside puhtuse säilitamine muutub aina raskemaks, töö organiseerimine aina keerulisemaks. Jeesus nägi ette, et saabub aeg, mil “jaheneb paljude armastus”.

Mida saame ette võtta? Tahame muredest vabaneda, aga kuidas seda teha? Jumala sõna näitab meile kätte murede õige koha: heitke kõik oma mured Tema peale, sest Tema peab hoolt Teie eest!

Meie muretseme, aga Jumal peab hoolt. Meie muretsemises on tunda hädaldamise nooti, Jumala hoolitsuses seda pole. Tema hoolitseb, aga meie peame igaüks eraldi oma mured Temale üle andma. Me ei ela veel uue taeva ja maa tingimustes, kus muretsemiseks pole põhjust, aga meil on luba oma mured Temale heita.

Oma esimese tulekuga ei lõpetanud Jeesus patu levikut maailmas, kuigi tuleb aeg, millal saatan seotakse. Aga me võime oma patud andeks saada. Jeesus ei teinud lõppu haigustele, kuigi tuleb aeg, mil haigusi enam ei ole. Palestiinas ei tervendanud Ta mitte kogu rahvast. Kuid Ta andis tervise tagasi neile, kellele Ta oli otsustanud seda anda või kes seda Temalt palusid. Niisama aitab Ta meid ka muredes, kannatustes ja vaevades. Selleks on meil vaja oma elu Temale anda. (Tärk 1997:295-298)

Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 54:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32)

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, kes Sa meid hädas hoiad ja meie elu õnnistad. Me palume Sind, aita oma halastuse pärast meil kõiki maiseid varasid nõnda kasutada, et me taevaseid aardeid ei kaotaks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

ÜHEST TULEB LOOBUDA, ET SAAVUTADA TEIST

Pühapäev – 9. september

Vanavanemate päev

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Selleks aardeks, mille väärtus jääb püsima kõigis maapealse elu ohtudes, on uus vahekord Jumalaga, mille Jeesus inimestele on toonud. Kõik, mis sellesse vahekorda mahub ning inimelu tegelikkuses sellest võrsub, see on juba varandus, mida talletatakse taevas, Jumala juures ning Tema ees.

Kõik maapealsed, ainelised varad, on kaduva iseloomuga, alluvad ebakindluse ja kaduvuse seadusele: meil pole midagi, mida ei saaks ära võtta või mis oleks püsiv (Hb 10:34). Sellega mõistetakse hukka nii ühekülgne praktiline materialism, mis inimelu mõtet otsib vaid aineliste hüvede omamises, kui ka abstraktne idealism, mis inimlikule vaimuloomingule osutab igavikulise tähenduse. Jeesus ei jaga populaarses elufilosoofias levinud vaadet, mis pidas hinge- ja vaimuvarasid igavikulisteks. Ka need võisid minna kaduma, olles oma loomult muutlikud, ega saanud seetõttu olla inimlikule olemasolule vajalikuks orientiiriks.

Kogu küsimuse tuum seinebki selles, mis meid siin maailmas tegelikult valitseb – kas kaduv rikkus ning himu selle ja sellega kaasnevate hüvede järele või Jumal, kelle lastena meil on talletatud aarded taevasse. Kui meie aarded on seal, siis kuulub ka süda õigele peremehele – Jumalale. Kui meie süda kuulub Temale, siis on kogu meie elu põhisuund õige, liigub õige eesmärgi poole, ükskõik, kas me siis sõidame uhkel luksusaurikul või viletsas venes. Õige sadama majakas plingib meie ees oma igavikuvalgust ja näitab meile meie tõelist koduteed. (Salumaa 2001:191j)

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:21,33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga inimese eluteel on hargnemisi ja teelahkmeid. Nende juures tuleb teha valik. Tihti kahtleme suunavalikus või muudame seda, või lihtsalt kõnnime edasi peateel hargnemisi ignoreerides ja küsimata, kuhu see tee viib. Kohustus elu vastu aga nõuab, et peame oma eluteed käima avatud silmadega kindlate eesmärkide poole. Valiku tegemine teelahkmel on vajalik ning vältimatu. Seal tuleb ühest loobuda, et saavutada teist. Rein Neggo

Palvetagem: Issand, neid ande mida Sa kingid meile taevast ei suuda keegi ära rikkuda. Sa soovid meid päästa vaevast, et me hukka ei saaks. Et keegi ei saaks meile kahju ega kurja teha.

* * *

USALDUS JA AUSTUS ON ARMASTUSE ALUSSAMBAD

Esmaspäev – 10. september

Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest! Ps 55:23

Inimlik on mõelda, et esmane, mida eluks vajame, on söök ja jook, kehakate, elukoht, turvalisus. Ning alles seejärel, siis kui kõik need esmased vajadused on rahuldatud, saame mõelda ka kõrgemate – hingeliste ja vaimsete vajaduste peale. Selline uskumus on muutunud tänapäeval valdavaks. Sellest mõteviisist lähtuvalt juhivad poliitikud riikegi. Meile kuulutatakse, et kõige alus on tugev majandus. Kui majandus korras, tulevad kõik muud hüved.

Jeesus õpetab, et tegelikkus on otse vastupidine. Rääkides mäejutluses Teda kuulama tulnud rahvahulgale inimese tegelikest vajadustest, võtab Jeesus oma õpetuse kokku sõnadega: “Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi” (Mt 6:33). Jeesuse sõnade kohaselt on Jumal meid loonud nõnda, et inimese esmaseks vajaduseks pole sugugi mitte toit, keha-kate, turvalisus, vaid hoopis Jumala otsimine ja usaldamine ning Jumala seaduste tundmaõppimine. Kõike muud antakse meile pealegi.

Jah, usaldus Jumala vastu kaotab ära meie mure homse päeva ees. Kui armastame Jumalat, siis tuleb ju kõik meile heaks (Rm 8:28). Usu viljaks on südamerahu ja -tarkus. Kui teeme Jumala sõna järgi, siis ei lõpe jahu vakast ega õli kruusist (1Kn 17:14–16), olgu siis parajasti jõukuse või puuduse aeg. Jumalat usaldav, püsivalt palvetav inimene oskab elada nii kehvalt kui jõukalt, sest tänu Issandale on ta õppinud rahul olema sellega, mis tal on (Fl 4:11–13). (Simson 2017)

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? (Mt 6:25) Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa ootad head. Su Issandal on sinu jaoks varuks midagi. Ole valmis seda vastu võtma. Aga sa saad selle osaliseks siis, kui su luugid on lahti. Eenok Haamer

Palvetagem: Jumal, meie Isa ja Looja, Sina kannad hoolt kogu oma loodu eest. Aita meil jätta oma väikesed ja suured mured Sinu kätte ning Sind usaldades taotleda ennekõike Sinu riiki. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

OLE USTAV

Teisipäev – 11. september

Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis Ta on öelnud: “Õndsam on anda kui võtta!” Ap 20:35

Sellisel moel püüab Paulus olla puudusekannatajate abistamisel eeskujuks (Meie aga mani-tseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõi-kide vastu! 1Ts 5:14) ja elada kooskõlas ütlusega: Õndsam on anda kui võtta.

Seda ütlust on võimalik valesti mõista, nagu oleksid “nõrgad” või puudusekannatajad, kes teiste abist ja andidest sõltuvad, vähem õndsad kui need, kes neile annavad. Kuid ilmselt ei ole mõeldud seda, vaid pigem, et inimesel, kes saab anda, on parem aidata teisi kui endale rikkust kokku kuhjata. (Horward Marshall 2011:368)

Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi. (Lk 6:38) Seda kuuldes ütles Jeesus talle: Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle! (Lk 18:22)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Too Issanda ette kahetsus, et sa pole alati ustav olnud. Tema on alati olnud ustav ja palvetanud nende eest, kes on vastanud negatiivselt, kui oled püüdnud evangeeliumi kuulutada.

Palvetagem: Helde Jumal, täname võimaluse eest jagada Sinu ande ligimestega. Aita meid olla suuremeelsed ja rõõmsad andjad.

* * *

NÕUANNE JÕUKATELE

Kolmapäev – 12. september

Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkuse-le, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks. 1Tm 6:17

Apostli suhtumine rikastesse on üllatavalt mõõdukas. Asi on kaugel hukkamõistust. End rik-kad peavad hoolega hoiduma kahest ohust: (1) suurelisus, ja (2) liigne sõltumine varast. Selle hoiatuse taustaks võib olla tähendamissõna mehest, kes ehitas oma maja liivale. Materialismi vohamise tingimustes on meeldetuletus rikkuse ebakindlusest meie ajal igati kohane. Heaoluriigi saabumise idee võib paljude jaoks tekitada ohu loota rohkem materiaalsele turvalisusele kui kõigi asjade andjale Jumalale.

Muuseas annavad need sõnad vastuse ka ülemäärasele kasinusele, sest Jumal on kõik seadnud meile maitsmiseks. (Cuthrie 2013:119j)

Ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks. (Mk 4:19) Vaadake ette ja hoiduge igasu-guse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on! (Lk 12:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millele olen rajanud oma tegeliku lootuse? Kas igakuisele kindlale sissetulekule, alati aitavatele inimestele, enese töökusele ja andekusele või millelegi muule?

Palvetagem: Jumal, palun aita meil ümberhinnata rikkuse mõiste oma südames. Luba, et hakkaksime tõeliselt igatsema ja hindama Jumalariigi rikkusi!

* * *

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Neljapäev – 13. september

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! Ps 46:11

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis kui Jumala viimne kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on aga meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu. (Tärk 2014: 120)

Kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees – sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. (Js 64:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jätke järele – meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

Palvetagem: Kõik kurjad mõtted tühjaks tee, mis meie vastu tehakse. Kõik pahad mõtted hülgame, et anda ennast Sinule.

* * *

JULGUSTAV USUTUNNISTUS

Reede – 14. september

Sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes Sind appi hüüavad. Ps 86:5

Ta usub, et Jumal on hea. Psalmisti usutunnistuse esimene punkt on see, et Jumal on hea sellepärast, et Ta andeks annab. Ta usub, et Jumal oma headuses vastab ka Temale. See annab talle seesmise kindluse, päästmise ja hoidmise tunde. Psalmist uskus ka, et Jumal annab andeks, kui ta oma süü pärast on õnnetuses.

Spurgeon on öelnud, et siin maailmas on häid inimesi, kes on valmis andma abi igale hädalisele. Nad on valmis jagama oma viimase leivatükikese, riide ja raha. Aga andeks nad ei suuda anda, kui keegi on nende vastu eksinud … See ei ole Kristuse meelsus. Tema meelsus otse nõuab andeksandmist.

Ta usub, et Jumal on rikas headusest. Jumal ei anna vaese mehe kombel. Ta annab palju ja külluses. Vaja on ainult appi hüüda ja Jumal vastab. Temal ei tule heldusest ja headusest puudu. (Tärk 2014:324)

Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest. (2Ms 34:6) Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja! (Jl 2:13) Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja. (Jn 4:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas oleks, kui me püüaksime mõõta oma headust an-deksandmisega.

Palvetagem: Issand, Sind risti küljes surmati nagu süütu Tall. Suured olid Sinu kannatused ja vaevad. Aga kõik me patud Sina kandsid ja ennast Päästjaks andsid. Heida armu ja kingi meile oma rahu!

* * *

ARMASTAD SA JUMALAT VÕI MAAILMA?

Laupäev – 15. september

Jeesus ütleb: “Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.” Mt 6:24

Jeesus tahab sellega öelda, et mitte ainult kokkukuhjatud rikkus, vaid igasugune “omand” kui niisugune võib inimesele osutuda selleks “ebajumaluseks”, mis teda valitsema hakkab, inimese sü-dame jäägitult enda külge seob, nii et ka silm “tuhmiks” muutub Jumala aardeid nägema.

Me saame oma südame täielikult ainult ühele anda, me saame täielikult kuuluda vaid ühele isandale. Mis on väljaspool seda armastust, kuulub põlgamisele. Jeesuse sõna kohaselt on Jumala suhtes vaid armastamine või viha. Ei armasta me Jumalat, siis vihkame Teda. Siin ei saa olla mingit neutraalsust. Jumal on ainult nõnda ning selles Jumal, et Teda saab ainult kas armastada või vihata.

Siin kehtib vaid emb-kumb: sa kas armastad Jumalat või armastad maailma. Armastad sa maa-ilma, siis vihkad sa Jumalat; armastad sa Jumalat, siis vihkad sa maailma. Midagi ei tähenda siin see, kas sa tahad seda või kas sa sellest teadlikki oled … teisiti ei saagi olla. (Salumaa 2001:194)

Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat! (Lk 16:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kõik janunevad inimesed tulevad, kui Jumal aitab lahendada meie elulisi päevaküsimusi, siis ongi pandud piir meie suurele janule, puudustele ja kannatustele. Meie kõrbereis saab otsa ja süda jääb vaikseks, nagu oleks teda eluveega igavesti terveks joodetud. Jaan Lattik

Palvetagem: Püha Vaim, Sa kõikide usklike lohutus ja tugi. Me palume, hoia meie silmad alati Jeesusel – Temas näeme Isa armumõtteid. Istuta meisse Õnnistegija eeskuju, et meid leitaks Temas nii koormat kandes, kui rõõmu tundes. Ove Sander

* * *

Kasutatud allikad

Guthrie, Donald 2013. Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos
Horward Marshall, I 2011. Apostlite teod. Tallinn: Logos
Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
Simson, Hüllo-Kristjan 2017. Usu viljaks on südamerahu ja -tarkus. – Eesti Kirik 20.09.2017: http://www.eestikirik.ee/usu-viljaks-on-sudamerahu-ja-tarkus/
Soom, Kaido 2017. Jumala hoolitsus. – Eesti Kirik 20.09.2017: http://www.eestikirik.ee/jumala-hoolitsus-9/
Tärk, Osvald 1997. Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos
Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018