Päeva Sõnum. 2. – 8. aprill 2017 (Nr. 27)

KANNATUSE PÜHAPÄEV

14. nädal: 2. – 8. aprill 2017
Paastuaja 5. pühapäev. Judica

Nimetus Judica (“mõista mulle õigust”) on võetud psalmi antifoni algusest (Ps 43:1).

Kannatuse pühapäevaga (ld dominica passionis) algab Suure Nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud Tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse Kirik. Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et kokku koguda kõik laiali pillutatud Jumala lapsed.

Meelespeetav kirjakoht: Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Mt 20:28

Mõtle sõnadele: .See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! (Mt 26:28) Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest. (Jh 11:51)
Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. (Fl 2:5-8)

Jumala kuningriigi väärtused on teistsugused. Jüngritel läks sellest arusaamisega aega – ja samamoodi läheb ka meil. Alates Peetruse äratundmisest ning tunnistusest Jeesuse kui Kristuse kohta (Mt 16:13-16), oli Jeesus kannatlikult õpetanud jüngritele milline oli Tema missioon ning mida tähendas olla Tema järgija. Tänases kirjakohas tekib kontrast Jeesuse eeskujul antud teeniva ning ennastohverdava juhtimisviisi ning jüngrite ambitsioonika, “mina-esimeseks” püüdluste vahel.

Jumala kuningriik on täis üllatusi. Jah, Jeesus, nende juht oli teel Jeruusalemma, sellesse piirkondliku võimu kantsi – aga mitte selleks, et hävitada roomlased ja saada kroonitud kuningaks. Selle asemel ootasid kauaoodatud Messiat pilked, piitsutamine ning ristilöömine. Tundus, et Teda ning Ta jüngreid ei oodanud miski muu peale lüüasaamise ning häbi. Ometi näib, et jüngrid ei märganud (või ei taibanud), et see, mida Jeesus tõotab, on teistlaadi võit. Jüngrid unistasid sellele maailmale kohasest staatusest. Jaakobus ja Johannes teevad lausa lobi, et saada parimatele positsioonidele (Mk 10:35-45). Jeesus küll viitab vastates kerge irooniaga mõjuvõimsate valitsejate joogikarikale, aga mehed ei saa sellest aru. Teiste jüngrite meelepaha põhjus lähtus pigem kadedusest, mitte aga Jumala kuningriigi mõistmisest.
Jeesuse ohvrikarikast – mis sisaldas Tema elu, mis valati välja teiste eest – sellest kannatusest aga said osa nii Jaakobus (kes mõrvati Heroodes Agrippa poolt; Ap 12:2), kui ka Johannes (peale pikka Jumalale elatud elu, mille juurde kuulus ka pagendamine Patmosele).

Ärge otsige maapealset positsiooni, hoiatab Jeesus, pakkudes meile midagi oluliselt suuremat. Laiendades oma õpetust selle kohta, et “viimased saavad esimesteks” (Mt 19:30; 20:16), näitab Jeesus, et tõeline kuningriigi elu seisneb teiste vabatahtlikus teenimises, nende armastamises – vajadusel isegi oma elu hinnaga. See on eeskuju, mille Jeesus meile andis, ohverdades oma elu lunarahaks meie eest, et meie võiksime osa saada ülestõusmise rõõmust.

* * *

TEEKONNA LÕPP PAISTA

Pühapäev – 2. aprill

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Lk 13:34

Luukase soov on meile meelde tuletada, et kõik sündmused, mida ta kirjeldab on Jeesuse samm-sammult kulgeva ning Jeruusalemma poole viiva teekonna erinevad osad. Seda tausta on oluline kõige kirjeldatu puhul meeles pidada. Ja aeg-ajalt, nagu ka tänases kirjakohas, meenutab ta meile, mis tõeliselt kaalul on.

Vastuseks variseride hoiatusele Heroodese vandenõu kohta, avab Jeesus oma südame, ilmutades täielikku kartmatust: selline ennasttäis marionett nagu Heroodes Antipas Galileast, ei hirmut teda; ning absoluutset otsusekindlust täita iga aspekt oma teenimistööst; täide viia iga tervendamine ja vaimude väljaajamine kogu teekonnal kuni lõpuni. Jeesuse otsustavus saab jõudu tema kirglikust kuuletumisest Jumala kutsele: salmis Lk 13:33 ütleb ta, “Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme…” – see on sõnakuulelikkus, mis viib ta otse surma, nii nagu ka kõiki teisi põlatud prohveteid, kes hukkusid jäädes sõnakuulelikuks Jumala kutsele (vt Lk 9:22,33).

Viimaks ilmutab Jeesus südantlähestavat igatsust Jeruusalemma järele. Ta teab, et seal ta reedetakse ning lüüakse risti, kuid kuidas ta igatseb, et see kõik võiks olla teisiti!
Jeruusalemm tunneb ta ära – näeb teda tõeliselt – alles siis kui ta tuleb Kohtumõistjana, mitte Päästjana. Tragöödia ning kaotus on sel teekonnal osad mis viivad ausse ning taastamisse, Jeesuse jaoks….ja ka meie jaoks!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on olnud suurim südamevalu su elus? Kui räägid sellest Jumalale, kuula, mida Tema sulle räägib oma suurima südamevalu kohta

* * *

ANNA OMA OLUKORD JUMALA KOHTUSSE

Esmaspäev – 3. aprill

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Ps 43:1

See on suur tund, kui haarame kinni Jumalast kui ainsast lootusest. Psalmi autoril oli maailmas tegemist “halastamata rahvaga”, “petise mehega”. Kes need ülekohtused olid? Neid tundis Taavet ja ta kaaslased. Tundis Jumal. Uskliku olukord on raske, sest ta ei saa vastu astuda samade abinõudega. Jeesus ei saanud ega saa ka Jumala kogudus kasutada maailmameetodit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meenutad häid aegu oma usuteelt, kas see on segatud kibeda nostalgia või rohke tänuga? Kumb neist annab au Jumalale, rahuldades janu Tema järele?

* * *

KUIDAS ME VASTAME?

Teisipäev – 4. aprill

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Js 65:1

Kas oleme samasugused, kui prohvetiaegsed jumalarahva liikmed? Kuigi Jumal oli lähedal, ei huvitanud neid Tema otsimine, vaid nad käitusid otsekui Jumal oleks olnud surnud. Millest selline vastuhakk? Miks tundus neile enese valitud tee palju õigem? Miks see usk ja vaimulik elu, mis neid võlus vihastas Jumalat?

Nende usuelu keskmesse oli asunud õnnelikkus; nad katsid pidulaua õnnejumalannale, ja selle kohta sai prohvet Jumalalt väga järsu sõna: “Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva.” (Js 65:5). Aga neid ei saanud noomida, sest nad ütlesid prohvetile otse näkku: “Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle..”. Nad olid nii pühad et keegi ei tohtinud arvustada nende usku. Ja just nende kohta ütleb Issand: ” … sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt.” (Js 65:12). Oleks kohutav, kui Jumal peaks sama ütlema meie kohta.

Kohtumõistmise päev tuleb. Ja siis saab ilmsiks, mis jääb püsima ning mis põleb tuhaks, sest on paljas põhk ja õled. Kõiksuguse eksitava ning väära keskel aga oli siiski Jumalal üks jääk
– väike hulk tema kummardajaid, kelle eest Ta hoolitses; valitud kellele ta lubas pärida maa. Nemad oli need, kes otsisid Issandat kogu südamega. Ka praegu on nad sageli halvakspandud, vaesed ja kurjad usklike enamuse silmis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal oma armastuses on lähedal, on nii ligi, et Teda ei ole vaja otsida kaugelt. Ja et me kindlasti kuuleksime, siis Ta kordab: “Ma olen siin, ma oled siin!” Ta sirutab välja oma vägevad käsivarred ja pakub meile pelgupaika.

* * *

KOKKU LIIDETUD

Kolmapäev – 5. aprill

Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Ef 2:13

Suurel osal rahvastel tuleb siin maailmas elada koos kõigi selle maailma piirangutega: neil tuleb taluda katsumusi, kurbust ja lahendada probleeme ilma Jumala tundmiseta, mis aitaks kogu elu tõlgendada uues valguses. Kuid Kristuses Jeesuses kõik mutub. Need, kes olid olnud kaugel – kaugel Jumalast, suur kuristik lahutas neid lepingurahvast -, on nüüd saanud lähedale.

Inimlaste võõrdumise peapõhjus on patt, kristus aga andis end ohvriks kogu maailma pattude eest (Jh 3:16;12:32; 2Kr 5:19; 1Jh 2:2). Tema surma tõttu oli võimalik andeks anda nii juutide kui ka mittejuutide patud, ning mõlemad olid saanud lähedale Jumalale nii nagu ei iial varem, ja mõlemad olid saanud lähedale ka üksteisele. Tõkkeid ei kõrvaldatud mitte üksteisele lähenemisega ega üksteise vastuvõtmisega kummaltki poolt, vaid Kristus tuli ja tegi rahu mõlemate vahel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Isa Jumal, palun puuduta mu südant, kui ma seda loen, ja muuda mind, et ma tervitaksin lahkelt võõraid, kes võibolla minu arvates seda väärt ei ole, nagu sa oled vastu võtnud mind.”

* * *

JUMALA VÄGI PÄÄSTEKS

Neljapäev – 6. aprill

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Ps 143:9

Kahtlemata olid kunagi selle, 143 psalmi taga tegelikud vaenlased, aga me ei saa ega peagi nendest täpselt teadma. Vaenlastest pääsemiseks on meil vaja näha Jumala palet, kuulda ta heldust ja paluda juhtimist. Osadus, Jumala sõna meenutamine ja palve on uskliku inimese võitlusvahendid.
Kristlane ei saa kaotada lootust, vaid võib alati rõõmsa ja usaldusliku meelega palvetada Jumala poole, kellel on kogu võim ning kes armastab meid Kristuse pärast: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6–7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alusta tänast kohtumist Jumalaga patukahetsuspalvega, kasutades oma sõnu või mõnd palvet, mida tead. Lõpeta oma kohtumine Jumalaga, tänades Teda oma pääste eest ja andes end taas Tema teenistusse.

* * *

IGATSUS PÜHAKOJA JÄRELE

Reede – 7. aprill

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ps 43:5

“Mispärast Sa tõukasid mu ära? Miks…?” Kui teised enam ei hooli, miks siis Sinagi lakkad seda tegemast? Miks Sa jätad maha mahajäetuid? Miks Sinagi suled oma varalaeka uksed nende eest, kelle eest seda on juba niigi tehtud? Miks Sa ei kõrvalda ohte, mida mina teha ei suuda? Kui mu enda tarkus on otsas, miks siis Sindki ei ole nõu andmas?

Nõnda pärime (endalegi teadmata) hädas olles. Sellelaadsed küsimused aga eeldavad uskumist, et Jumal ei ole meid kaitsmas ega meile vastamas. Kust aga pärineb selline veendumus? Kas oleme eelnevalt õnne, edukust, rahu, rõõmu, õiglust samastanud Jumala lähedaloluga?

Vahetult pärast oma nördimuse ja meeleheite väljendamist Taavet palvetab, “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse.” (Ps 43:3). Palve aga eeldab usku, et Jumal kuuleb ja vastab ning tegutseb vastavalt tema igatsusele, (samas ka nii, nagu Jumal igatseb). On õige, kui me ei püüa oma negatiivseid tundeid ja mõtteid olematuks vaikida, vaid julgeme nendega tulla just nimelt Jumala ette, kes ainsana suudab nendele lahenduse tuua. Palves tuleb Taavet Jumala ette, et too viiks ta oma altari ette. Astudes sammu Issanda poole, astub viimanegi samal ajal Taaveti poole.

Hädaolukordadest, mil tundub, et Jumalat pole enam meie lähedal, leiame väljapääsu, kui taasveendume Tema olemasolus. Võime Taavetist võtta eeskuju ka selles, et ta ei keskendunud oma hädadele ja enesehaletsusele, vaid tõstis pilgu üles. Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Probleemi käsitlemine ja lahendamine on uskumisviisi küsimus. Mis muu see usk siis on?

* * *

MUL ON JANU

Laupäev – 8. aprill

Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse. Ps 43:3

Psalmis 43 räägitakse Jumala templi võrratust ilust. Tempel kujutab kristlastele kohta, kus nad kohtuvad Kristusega. See on armulaud. Kristlane januneb elava Jumala järele (Ps 42:3), tulla Jumala altari äärde (Ps 43:4): “Et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!”

Armulaud on kristlase ohvrialtar, kus ta astub elavasse osadusse Jumalaga. Seal ta meenutab, mida Jeesus tegi tema jaoks Kolgata keskmisel ristil, ning võtab isiklikult vastu andeksandmise. Kannatustes olles leiab kristlane lohutust armulaual.

Ilmutusraamatu järgi on kristlased keset suuri kannatusi ja muret armulaua kaudu ühendatud taevase jumalateenistusega. Taevases liturgias ülistavad inglid tapetud Talle, kes on toonud lunastuse kogu maailmale ning kes üksi on väärt avama lõpuaegade rullraamatut: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.”” (Ilm 5:9,10)

Sellest taevasest rõõmust osasaamiseks kristlane palub: “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Risti ees aukartust tundes, janus Kristuse järele, kes alati elas Isa täielikus ligiolus ja kannatas meie eest, anname tänu, et meie janu Jumala järele saab selle tõttu rahuldatud.

* * *

 

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala isiksus

Piibel kõneleb Jumalast, kui isiksusest. Ta on “… elav ja tõeline,” 1Ts 1:9. Tema isiksust väljendub selles, mida ta teeb:
• Jumal armastab. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud” (Jh 3:16)
• Jumal vihkab. “Neid kuut asja vihkab Issand” (Õp 6:16)
• Jumal hoolitseb. “Sest tema peab hoolt teie eest” (1Pt 5:7)
• Jumal kurvastab. “Ja ta süda valutas.” (1Ms 6:6)

Üksnes isiksus vihkab, armastab, hoolitseb ja kurvastab. Seetõttu on Jumal elav, igavene ja isikuline olevus.