Päeva Sõnum. Nr 78. 25. – 31. märts 2018

AUKUNINGA ALANDUSTEE

13. nädal: 25. – 31. märts 2018

Paastuaja 6. pühapäev

Palmipuudepühaga algab Kristuse alandustee. Pidulik Jeruusalemma sisenemine tähendas Jeesuse jaoks vastuminekut kannatusele ja surmale. Juubeldav rahvahulk, kes palmiokstega Kristust tervitas, ei saanud aru toimuva tähendusest. Palmioksad sümboliseerivad võitu ja lootust, kuid ilm-selt mõistis rahvahulk seda teisiti kui Jumal. Rahval olid isiklikud ja poliitilised ootused, kuid inimesed ei mõistnud seda, miks Jeesus pühasse linna sisenes. Nad polnud valmis lõpuni Jeesuse kõrval olema ja rasketel hetkedel ei suutnud isegi jüngrid Jeesusele ustavaks jääda. Ometi Jeesus sam-mus oma teed, sest ta teadis, kuhu ja miks läheb. Ta läks Jeruusalemma selleks, et päästa maailm. Kristus sisenes linna, et kanda inimeste patud ja anda neile võimalus pääseda igavesse ellu.

Meelespeetav kirjakoht: Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15

Lihaks saanud Inimese Poeg sai alluvaks ka surmale, millele allub kõik liha; Tema surmal on aga ainulaadne tähendus. Selle tähenduse selgitamiseks toob Jeesus näite iisraellaste kõrberännakust. Iisraellased olid patustanud, tõstes Jumalast määratud juhi Moosese vastu mässu; tagajärg oli, et nad langesid mürkmadude ohvriks. Mooses aga, tegutsedes Jumala halastusrikka korralduse kohaselt – kuna Jumal ei tahtnud oma rahvast täielikult kaotada –, valmistas vaskmao ja tõstis selle ridva otsa, et kõik seda näeksid; kõik, kes vaskmaole vaatasid, pääsesid surmakaristusest (4Ms 21:9). Ja tähelepanu all pole mitte madu ise, kes on patu võrdkuju (1Ms 3), vaid just see, et madu tõsteti ja riputati ridva külge.

Ka pilk Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad. Täna vastab Vana Testamentlik “vaatamine” juba uskumisele ja “mürgitusest paranemine” igavese elu saamisele.

Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32)

* * * * * * *

Nii tihti, katsumuste ja võib-olla ka kahtluste hetkedel, soovin ma Sulle öelda: “Issand, ma olen nii sageli kuulnud Sinu kutset! Kui palju kordi olen ma teele asunud! Ja siis kukkunud suutmata jätkata. Jälle üles tõusnud. Ja uuesti kukkunud. Ma ei saa öelda, et olen Sulle järgnenud. Olen Sind sageli silmist kaotanud. Ja ometi alati tundnud, et Sa oled siinsamas …” ja sellepeale Sa vastad mulle: “Tõuse üles. Alusta otsast peale … Sa oled täna siin sellepärast, et Mina olen su välja valinud. Ärgu kadugu sinu elust innukus ja rõõm, minna koos Minuga lõpuni. Alati täis pealehakkamist järgneda Minu kutsele, mida Ma sinult ootan. See innukus ja see rõõm on sinu jaoks, nad on sinu omad, ära unusta, ära kaota lootust!”

* * *

 

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 25. märts

Issanda Jeruusalemma minemine. Palmipuudepüha

Palmarum

Kõrged rahvajuhid ja sõjamehed sõitsid linna alati hobuse seljas, sest see oli ülikule kohane loom. Samas oli hobune tavaliselt sõjaratsu ja nii sümboliseerib ta surma ja kaduvust. Jeesus oli oma aja ülikutest erinev ja tema läks pühasse linna eesli seljas, näidates nii oma alandlikkust ja valmisolekut kannatada inimeste eest.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Esimest korda tulles, tuli Issand Jeesus ratsutades väiksel loomal, kes sümboliseerib rahu. Ta tõi rahu, surres meie eest ristil ja võites surma. Selle kohta sobib hästi ka see Sakarja salmi tõlke viis, kus öeldakse “õige ja võidu saanud on Tema”.

Muidugi ei saa Jeesuse võidu teekonda piirata ainult ratsutamisega väikese eesli seljas Betaaniast Jeruusalemma. See on ainult väike osa teekonnast, mis algas juba kaugel igavikus ja ulatub ka tulevikus igavikku. Heebria kirjas nimelt paljastakse, et Isa ja Poeg leppisid juba igavikus, seega enne inimese loomist kokku et, Ta tuleb langenud inimkonna eest surema. Sellele kokkuleppele viitavad sõnad: “Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen – rullraamatusse on minust kirjutatud – tegema sinu tahtmist, oh Jumal!” (Hb 10:7) Igavikuline Jumal saab siis inimeseks ja nõustub laskma end meil piinata ja surema. Selleks, et meile avaneks tee igavesse ellu. Seda kõike teeb Ta alandlikult, inimest armastades.

Miski polnud juhus. Kui Ta ratsutas Jeruusalemma oli Ta tulnud igavikust teel igavikku. Rist ja tühi haud ei olnud Ta eesmärk. Ka taevasse minek ei olnud Tema loo lõpp-punkt. Praegugi palvetab Ta meie eest, meie aga ootame Teda veel maapeale tagasi tulevat. Tema töö, ei ole ristile ega ka isegi taevasse minekuga hoopiski lõppenud.

Vaata, Issand on kuulutanud maa ääreni: Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Näe, te-maga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. (Js 62:11) Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar! (Sf 3:14) Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss. (Mt 21:5) Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes. (Jh 12:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et Ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

TÄNA, OODATES PEIGMEEST, KES TULEB.

HOMME, OODATES MAAILMA KUNINGAT

ÜLESTÕUSMISPÜHADE AURIKKAS VALGUSES!

Palvetagem: Kõigeväeline, igavene Jumal, kuulekana Sinu tahtele sai meie Lunastaja inime-seks, alandas ennast ja painutas end risti häbi alla. Aita meil Teda kannatusteel tõsise meelega järgida ja Tema ülestõusmise võidust osa saada. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

PÜHA JA SUUR KANNATUSNÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sel-lega algab püha ja suur kannatusenädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse.

JEESUS KETSEMANIS

Suur Esmaspäev – 26. märts

Enamik inimestest väldib kannatusi ja raskusi. Vangistajate tulles üritaks suurem osa pageda. Kristus ei pagenud Ketsemanist, vaid palvetas. Jeesus ei pagenud, vaid ta oli valmis inimkonna nimel kannatama. Issand oli valmis end vabatahtlikult andma oma vangistajate kätte. Ta suutis seda armastusest inimkonna vastu.

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Jeesuse kuulekus on kindel tunnus Tema jumalikkusest ja autoriteedist, kuna ainult jumalik olevus saab võtta vastu surma kuulekusena; harilike inimeste jaoks on see lihtsalt paratamatus. Üksnes Tema võis kuuleka Pojana valida surma kui endale määratud osa, ja Ta tegi seda oma armastuse tõttu nii Isa lunastava eesmärgi kui ka hukkuva maailma vastu, kuhu Ta tuli: “Vaata, ma tulen – … – tegema sinu tahtmist, oh Jumal!” (Hb 10:7). Just see täielik Jumala tahte omaksvõtt annab väärtuse Tema kuulekuse kõrgpunktile – kuulekusele surmani.

See salm viib ühe viipega suurimast kõrgusest suurima sügavuseni, Jumala valgusest surma pimeduseni.

Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: “Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!” (Mt 26:39) Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülem-preester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. (Hb 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu. Et siis järgida julgelt Kristuse eeskuju.

VALMISTAGE ETTE OMA LAMBID, MIS HIILGAVAD HEATEGUDE JA ÕIGE USU VALGUST!

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, oma nõtruses eksime ja oleme vastuvõtlikud kurjale. Vaata oma Poja kannatustele, aita meil taas jalule tõusta ja kingi meile uus elu. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS KOHTU EES

Suur Teisipäev – 27. märts

Jeesus seisab kohtu ees. Kohus pole objektiivne. Õhus on palju emotsioone ja inimese saatusega mängimist. Seda mõistab ka kohtuniku rollis olev Pilaatus, kes üritab lasta kas Jeesust vabaks või anda ta juutide kohtu alla.

Kuid Kristuse vangistajate soov on kindel ning Pilaatus on sunnitud andma kohtuotsuse, mis mõistab Jeesuse surma. Issand teadis seda ette, Ta vastas küsimustele ausalt ja otse ega üritanud end päästa, sest Tema sihiks oli surra inimkonna pattude lunastuseks.

Vaata, mu sulane talitab targasti, Teda ülistatakse ning ülendatakse ja Ta saab väga kõrgeks. Nagu paljud kohkusid Tema pärast – nõnda rikutud, ebainimlik oli Ta välimus ja Ta kuju ei olnud inimlaste taoline. Js 52:13,14

Issanda rahva kohta näeme läbi terve Vana Testamendi, et ta toimib enamasti Jumala tahtele vastupidiselt ning seega valesti ja rumalasti. See on ikka toonud kaasa ka häda ja viletsuse. Nüüd aga hakkatakse meie silme ette maalima Issanda sulase kujutist ja Tema on algusest peale hoopis teistsugune. Kõige pealt öeldakse, et Ta talitab targasti ja sellel on väga head tulemused. Kolme kordselt rõhutakse, et Ta saab väga kõrgeks. Teisiti öeldes, Ta on väga edukas. Selles kõiges pole raske näha Issanda Jeesuse ülestõusmist, taevasse minemist ja istuma taevasele troonile.

Sellise alguse järel võiks oodata Tema eduloo täpsemat kirjeldust. Ja see järgnebki 14. salmis. Aga see on üllatuslikult eelnevale täielik kontrast. Risti all seisvad inimesed nägid oma õpetajat, kelle välimus oli tõesti eelneva kohtlemise tõttu rikutud ja lausa ebainimlik. Ta isegi ei meenutanud enam inimest, nagu siin öeldakse. Enamik pööras vapustavalt oma pilgu ära. Luukas jutustab, et inimesed läksid koju tagasi, endale vastu rinda lüües. Nõnda väljendati selles kultuuris äärmist vaeva. Ei tea, kas Jumal laskis südapäeval pimedaks minna selleks, et katta seda vapustavat pilti. Mingis mõttes kindlasti, sest tegemist ei olnud ju päikesevarjutusega. Täiskuu ajal, mil paasapühi alati peeti võib esineda küll kuuvarjutus, aga mitte kunagi päikesevarjutus.

Kuule siis, ülempreester Joosua, sina ja su sõbrad, kes istuvad su ees – nemad on ju hea ende mehed -, sest vaata, ma toon oma sulase Võsu! (Sk 3:8) Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel. Ma panen oma Vaimu tema peale ja ta kuulutab paganaile õigust. (Mt12:18) Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime. (Fl 2:9)

Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele. (Js 8:14) Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse, (Lk 2:34) nagu on kirjutatud: “Need, kellele ei ole temast midagi kuulutatud, näevad ja need, kes ei ole kuulnud, hakkavad mõistma.” (Rm 15:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Lugu Jeesusest kui kannatavast sulasest on lohutanud paljusid jüngreid ja aidanud mõnelgi mõtestada seda teenimatu kannatuse dilemmat. Millised kummalised pea peale pööratud väärtused: valmisolek surra teiste pattude eest, et nad võiksid olla õiged Jumala ees. See on tõesti üllatav pääste!

TEMAL AINSANA ON VÕIM MEID PÄÄSTA “MEIE PATTUDE MÄDASOOST”!

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, aita meil Kristuse kannatust nõnda pühitseda, et me Sinu juures andeksandmist leiame. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure Kolmapäev – 28. märts

Jeesus mõistetakse surma. Tal on peas kibuvitsakroon ja seljas purpurmantel. Nii astub inimkonna Issand ohvrisurma teele.

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Ju-malaga.

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

IGAÜKS SAAB ENDALE JUMALA KÄEST SELLE KOHA,

MIS TEMA JAOKS TAEVASES JERUUSALEMMAS

ENNE MAAILMA LOOMIST ON VALMIS PANDUD.

Palvetagem: Püha Jumal, Sa alandasid oma Poja häbistava risti alla, et meid kurja võimusest vabastada. Anna meile armu, et ka meie oleksime kuulekad Sinu tahtele ning tõuseksime kord kirkuses üles. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 29. märts

Püha õhtusöömaaja mälestus.

Jeesus seab armulaua. Kui senini tähistati paasasöömaajal Iisraeli rahva põgenemist Egiptuse orjusest, siis Jeesus annab sellele söömaajale uue sisu. Leib on Tema ihu ja vein Te-ma veri. Nii sõlmib Issand uue lepingu selleks, et anda inimesele andeks tema patud. Iga kord, kui tuleme armulauale, saame osa Kristusest ja tema kannatuse viljast: pattude andeksandmisest.

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. Ps 111:4

Mis võiks see imetegu olla? Ühed arvavad, et see on Iisraeli pääsemine Egiptusest. Teised arvates on see paasatalle söömaaeg. Tõenäoliselt oleks kõige õigem arvata, et Iisrael ise oli Jumala tegude mälestussammas.

Jeesus ütles uue seaduse jüngritele: “Teie olete minu tunnistajad.” (Ap 1:8) Inimesed, kes olid Teda kuulnud ja näinud, olid Tema mälestussambad. Need, kes olid Jeesusega olnud, nägid kõige selgemini Tema iseloomu õrnu külgi ning võisid jutustada Tema halastusest ja armust.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole endaga aus, küsides mille alusel sa otsustad teiste ini-meste üle? Kuidas sinu kogudus näitab, mida ta tegelikult väärtustab inimestes?

ARMASTADA JA TEENIDA!

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled seadnud meile püha armulaua, et me võiksime meelde tuletada Sinu surma ja tunnistada Sinu ülestõusmist. Aita meil Sinu ihu ja vere sakramenti nõnda vastu võtta, et me kogeksime igal päeval Sinu lunastavat väge, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

JUMALA TALL

Suur Reede – 30. märts

Meie Issanda Jeesuse Kristuse päästvate kannatuste mälestus.

Jumal asetab patuta inimesele kogu maailma patu. Tohutu on Jeesuse hingevalu, kui Ta seisab seal ristipuul ja kannab kõiki inimeste patte. Me võime liita kõik oma eluajal tehtud pa-tud, korrutada need kõigi kristlaste arvuga maailmas, kes elavad praegu ja kes on elanud enne meid.

See koorem on kohutav. Kuid Jeesus suudab seda kanda, sest Ta on Jumal. Nii sureb Jumal ristil inimeste eest, et meid endaga lepitada. Tänu Temale võime saada vabaks patust ja vabana Jumalat teenida. Jeesus sureb ja maetakse.

Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

Jeesuse, Jumala ainsa Poja elu ja surma peamine eesmärk on inimese päästmine; Tema kohal-olek maailmas aga jaotab inimkonna vältimatult kahte ossa. Kes teevad tõe järgi (Jh 3:21), st õiglased inimesed, tõmmatakse vältimatult Jeesuse juurde, sest tal pole vaja karta oma tegusid ja motiive jumalikule valgusele paljastada.

Teiselt poolt – ebasiirad inimesed hoiduvad Jeesuse ligioleku prožektorivalguse eest ning näi-tavad seega, et mõistavad iseennast hukka. Patt mõjutab patust end alati Jumala eest varjama, nii nagu Aadama ja Eeva varjasid end Tema eest Eedeni aias.

Jeesuses aga seisab maailm silmitsi Jumala viimase sõnaga inimestele. Eeskätt on see pääste-sõnum.

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ütle kellelegi täna, kuidas Jumala armastus Kristuses tegi su südame lukust lahti.

MAAILMA PÄÄSTE ON KOLMAINU RÕÕM.

SELLINE ON JUMALA ARMASTUSE VÄGEVUSE

VÕIDUKA SÄRA PÕHJATU SALADUS!

Palvetagem: Issand Jeesus, Jumala Tall, Sina alandasid end ja olid kuulekas kuni surmani. Me täname Sind, et Sa võtsid enese peale meie haigused ja valud ning kandsid karistust, et meil oleks rahu. Ärata ja valgusta meid, et tunneksime ja kahetseksime oma pattu. Puhasta meid oma ohvriverega. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 31. märts

Jeesus on hauas, inimkonna Päästja viibib surmavallas. Ühest küljest on kõik lõppenud, sest Kristus on surnud nagu iga inimenegi sureb, teisalt teeb Kristus surmavallas viibides oma päästvat tööd. Ta oli elu ja surma Issand.

Jeesusel on kogu meelevald ja nii saab Ta surma võita ja anda surnuile igavese elu. Kristus teab, mis on surm ja mida tunneb nii surnu kui leinaja. Ta aitab neid, keda surm on puu-dutanud, andes lootuse elule.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (Siis teadke, et Jumal on mind maha paisanud ja piiranud mind oma võrguga; Ii 19:6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu. (Gl 3:14) “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest.” (Ilm 5:9) Ja ta küsis minult: “Inimesepoeg, kas need luud peaksid saama elavaks?” Aga mina vastasin: “Issand Jumal, seda tead sina!” (Hs 37:3) “Taevast olen ma need saanud, ja Issanda Seaduse tõttu ei hooli ma neist, sest ma loodan, et saan need temalt jälle!” (2Mak 7:11) Jeesus ütles talle: “Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.” (Jh 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

SUUR RAHU HETK! SEE VAIKNE SALAJANE SÜDAME AEG,

MIL INIMLIKU ETTEMÄÄRATUSE ÜLBUS ON TÜHJAKS TEHTUD.

* * *

 

Kasutatud allikad

• Martin, Ralph P. (2014) Kiri filiplastele. Tallinn: Logos, lk 101-102
• Metropoliit Stefanus (2011) Suure nädala mõtisklused. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, lk 4
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Meie pattude haavatud kandja (Js 52:13-53:8); Rõõmusta Siioni tütar (Sk 9:8-9). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 109
• Soom, Kaido. Jeesuse Kristuse kannatustee jälgedes. – Eesti Kirik (20.04.2011): http://www.eestikirik.ee/jeesuse-kristuse-kannatustee-jalgedes/
• Soom, Kaido. Aukuninga alandustee. – Eesti Kirik (16.03.2016): http://www.eestikirik.ee/aukuninga-alandustee-6/
• Tasker, R.V.G (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 65
• Thurén, Jukka (2001) Johannese evangeelium. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, lk. 52
• Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 31
• Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 518
• Valusalt aus (Iiob 19). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (31.05.2005): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2005/05/31

 

Koostas Indrek Lundava
Märts 2018