Päeva sõnum. 3. nädal 8. – 14. jaanuar 2017

JEESUS ILMUTAB OMA JUMALIKKU VÄGE

3. nädal: 15. – 21. jaanuar 2017

2. pühapäev pärast ilmumispüha

Sel pühapäeval käsitletakse Jeesuse avaliku tegevuse algust. Jeesus kutsub inimesi nägema Jumala suuri tegusid.

Meelespeetav kirjakoht: Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Jh 1:17

Mõtle sõnadele:

Seadus – Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: “Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad! Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab! Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on! Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle. Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab! Sa ei tohi tappa! Sa ei tohi abielu rikkuda! Sa ei tohi varastada! Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!” (2Ms 20:1-17) See on see Seadus, mille Mooses esitas Iisraeli lastele. (5Ms 4:44) Tema on see, kes oli koguduse seas kõrbes koos ingliga, kes kõneles talle Siinai mäel, ja oli koos meie isadega, kes said elavaid sõnu meile edasiandmiseks. (Ap 7:38) Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: “Kuule, Iisrael, määrusi ja seadlusi, millest ma täna teie kuuldes räägin, ja õppige neid ja olge hoolsad neid täitma!” (5Ms 5:1) Jeesus hoiatas: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud” (Mt 5:17,18).

Arm – Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub (Rm 10:4). Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid, see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust, sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses, kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse. (Rm 3:21-26) Kristus on meid lahti ostnud Seaduse needusest, kuid mitte selle täitmisest (Gl 3:13). Patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole Seaduse, vaid armu all. (Rm 6:14) Neile ei tule iial enam nälga ega iial enam janu, ka ei lange nende peale päikest ega mingit lõõska, sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist (Ilm 7:16,17)

Selles salmis ei ole vastandatud ainult seadust ja armu ning Moosest ja Jeesust, vaid ka fraase “andis” ja “ilmutas”. Arm ja tõde on samavõrra Jumala annid nagu Seadus; kui aga Seadust võib lahutada seaduseandjast Moosesest ning see on teatud mõttes ajutine, ei saa armu ja tõde lahutada Jeesusest, kelles need on kehastunud.
Seadus “anti” konkreetsel eesmärgil. Evangeelium, teiselt poolt, “ilmus”, st tulenes otsekui jumaliku, korrapärase plaani kohaselt kõigest eelnevast. Jeesus Kristuse kaudu tulid meile nii arm kui tõde.
Seadus nõuab, lubab tasu ja ähvardab karistusega, kuid ei anna jõudu käske täita. Kristuski nõuab, kuid vaid selleks, et võiks anda üliküllaselt armu, kingitusi. Ta annab ka jõudu oma käskude täitmisel ja teeb tegelikuks osaduse Jumalaga.

Jeesus tõi midagi palju väärtuslikumat kui sai Mooses, kuigi mõlemad olid ainult vahendajad.

* * *

KATKINE INIMENE JA JEESUS

Pühapäev – 15. jaanuar

Jeesus kostis naisele: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi.” Jh 4:13-14

Johannese evangeeliumi 4.peatüki kangelanna ei oleks tohtinud Jeesusega üldse kokku saada vähemalt kolmel põhjusel: ta oli naine, ta oli samaarlanna ning ta oli “halb”. Ühiskonnas, kus nii abielu kui lahutus oli mehe initsitaiiv ja eesõigus, oli teda ärapõlatud viiel korral, ning viimaks oli ta leidnud koha kellegi juures, kes tarvitas teda seadusevastaselt. Taolistes olukordades nii tol ajal, kuid ka nüüd – on naine see, keda süüdistatakse. Tema toob häbi oma perekonnale, ning teda välditakse kui isikut, kes on kuri või toob halba õnne. Mitte ükski religioosse ameti kandja ei lävi temasugustega, sest eelkõige nemad peavad demonstreerima ühiskondlikku hukkamõistu hälbiva käitumise suhtes.

Ükskõik, millised küsimused olid naise huulil, leiab tema igatsev süda selles kohtumises kindlalt vastuvõtmist. Jeesuse valmisolek temaga aega veeta on üks kõige eredamaid pilte. See on töö, mida Jumal Jeesust siia maa peale tegema saatis ei olnud hukkamõistmine vaid uus elu. Ja kui naine võtab vastu valguse, mis toob esile tema tumedaimad eluseigad, avastab ta mitte ainult selle, Kes on Valgus, vaid ka tagasitee enda kogukonda.

Jumal teab kõike, mida me iial teinud oleme, kuid tahab meid siiski.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal juhiks sindki vestlusesse mõne “samaaria naisega” – inimesega, kellega sa tavaliselt läbi ei käiks, ning kes kogeb hukkamõistu nii iseeenda kui terve ühiskonna poolt. Võta Jeesus endale eeskujuks kui alustad temaga suhtlemist.

* * *

JUMALA SUURUS

Esmaspäev – 16. jaanuar

Tänage Issandat, kuulutage Tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas Tema teod! Ps 105:1

Pühakirjast on näha, et Jumal lausa ootab tänu ja andi. Seejuures ei ole meil õigust öelda, et see on pealesunnitud tänu, mis polegi õige tänu. Jumalal on meie ühiskonnaga head plaanid ja neid tahab ta meie abiga ellu viia.

Tema kingitus meile on elu, meie suured ja väikesed võimalused. Meil on küllalt põhjust Jumalat südamest tänada. Teda tänada nii sõnades, lauludes, palvetes, nii teenivates tegudes kui ka andmises. Jumal soovib oma sulastele meie abil palka maksta. See on Jumalale häbiks, kui tema sulased on viledate pükstega, näljased, see on Jumalale häbiks, kui tema hooned on räämas, kui ühistöö lonkab jne.

Meie ühine võimalus on olla Jumala teenistuses, et tema head ja suurejoonelised plaanid võiksid teostuda, et paljude suust ja südamest tõuseks kiitus: “Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänuga?

* * *

TEMA PALE

Teisipäev – 17. jaanuar

Nõudke Issandat ja Tema võimsust, otsige alati Tema palet! Ps 105:4

Alates Eedeni aiast on kõikuv inimene vastandanud end Jumalale, püüdes tegutseda sõltumatult ning olles veendunud, et ta ise suudab oma asja ajada palju paremini ilma Jumalata kui koos Jumalaga. Tänapäeval saab see järjest suuremad mõõtmed: inimkond peab end täiskasvanuks ning on kuulutanud kontseptsiooni Jumalast kas ebavajalikuks või mittesoovitavaks. Paljud veenavad endid, et ei ole olemas midagi ega kedagi neist kõrgemat, või kui on, siis on see ähmane, mitteisikuline ja mittemoraalne; see on inimese enda loodud ning kujundatud rahuldama inimese vajadusi. Ja nii me elame, pidades enda loodud mulli turvaliseks, olles kindlad enda võimekuses, ning soovimata või suutmata näha kaugemale või kõrgemale. Just sellepärast esitab tänane salm meie ajastule tohutu väljakutse.

Vähem kui 40 aastaga oli terve assüürlaste impeerium maa pealt pühitud, ega saanud iial taastatud. Laastamise ulatus siin kirjeldatud pildis on täielik. Aja jooksul on tegelikult hävinud kõik impeeriumid: Pärsia, Kreeka ja Roomaga juhtus see antiikajal, Briti ja Hispaania impeeriumite aeg oli pisut hiljem, aga ka neid ei eksisteeri enam. Ja ka teised tõusevad selleks et siis vajuda. Äritegemine õitseb ja kahaneb. Inimeste elukaar on limiteeritud. Läbi ja üle selle kõige jääb aga püsima Jumal, kes viib oma plaanid täide.

Igal kristlasel peaks olema strateegia kuidas toime tulla vaenulikus ja ähvardavas keskkonnas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle milliseid alasid pead tugevdama, ja kuidas enda tunnistust arendama. Palveta, et su elu ühe enam võiks peegeldada Kristuse olemust.

* * *

JEESUSE EI JÄTA KÜLMAKS

Kolmapäev – 18. jaanuar

Januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

Saladus, mis avaldati juba ühele naisele kaevul Samaarias, hüütakse nüüd välja kogu rahvale: Jeesus annab elavat vett, temalt saab Jumala Vaimu. Samaaria naine õppis uskuma, et Jeesus on juutide Messias, kuid juudid jäävad asja üle vaidlema.

Kui kord tuleb Jeesuse juurde jooma minna, siis on ta elava vee allikas, veejoad voolavad ta sisimas. Ent kuna Jh 4:14 on tõotanud, et temast joodud vesi muutub allikaks, pole vale öelda, et elava vee joad tulevad, pulbitsevad ja voolavad ka uskuja sisimas. Jumala Vaim ei toimi mitte üksnes uskuja sees, vaid ta mõju ulatub uskujast teiste inimesteni, pakub uskuja vaheldusel elu ja ergutust teistele.

Kristlik kogudus on koht, kus on rikkalikult allikaid ja neis vett. Seal purskub Kristuse Vaim esile millal ja kelle tahes sisimast ning värskendab kõiki teisi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie maailm vajab nende inimeste julgust, kes juhinduvad Jumala kuningriigist. Issand kutsub meid oma järgijatena üles olema julged, visad ja otsusekindlad kuulutades Tema sõnumit oma kaasajas. Palveta enda ja teiste eest!

* * *

JUMAL SAAB ILMSIKS

Neljapäev – 19. jaanuar

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

Sündides Maarjast, ei kaotanud Jumal-Poeg midagi oma jumalikkusest, aga Ta võttis omaks kõik, millest inimene koosneb. “… kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.” kirjutab Paulus heebrealastele (4:15).

Inimesekssaamisega näitas Jumal inimese väärikust. Oma jumalikku auhiilgust avaldab Ta kirgastumises (Lk 9:28-35) ja hiljem ülestõusmises, mida Johannes isiklikult võis tunnistada.

Huvitav on see, et kui teised evangelistid kõnelevad Jeesuse ajalisest sünnist, siis Johannes seab sellele vastu igavese sündimise Jumal-Isast. Need kõik püüavad selgitada meie mõistusele raskesti arusaadavat tõde, et Jeesus Kristus on tõeline inimene ja tõeline Jumal.

“Arm” ja “tõde” on Jumala atribuudid, mille asemel Vana Testamendis kasutakse termineid “headus” ja “truudus”. “Arm” tähendab muidugi ka armastust, halastust ja kaastunnet. “Tõe” juurde kuuluvad püsivus, lojaalsus, meelekindlus, truudus. Neid väärtusi peab ka kristlane silmas pidama.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mida tähendab sulle olla Jumala laps. Suuna oma mõtted tänule, palu Jumala abi, et suudaksid oma päeva veeta täielikus usalduses Isa suhtes.

* * *

RÕÕMU VÄLJENDUSVIIS

Reede – 20. jaanuar

Laulge Issandale, mängige Temale, kõnelge kõigist Tema imedest! Ps 105:2

Inimkonna rõõmuväljendused on tuhandete aastate kestel jäänud põhiliselt samaks. Need, kes on järginud kaasajal kogunenud vaimustatud rahvamasse, teavad, et inimesed väljendavad ikka alles oma rõõmu ja austustunnet häälega. Seda tehakse mõnes ammukätteõpitud hüüdsõnaga, spontaanselt tekkinud mõttevälgatusega või ka lauluga.
Teine moodus on avaldatud sõnaga “mängige”. Inimesed kasutavad mitmesuguseid häält tekitavaid abinõusid, mis peavad täiendama inimese võimeid. Jumala rahvas on kasutanud neidsamu vahendeid.

Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale! Mängige Issandale kandle, kandle ja laulude häälega! Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees! (Ps 98:4-6)

Jumala ülistamiseks ei ole meil vaja välja mõelda uusi abinõusid, vaid meil on vaja anda oma võimed tema käsutusse. Kasuta oma võimeid pühasti! Seda tehes austad sa Jumalat. Jumala sõna kutsub meid üles laulma, ilusasti ja südamest laulma.

“Ärge laulge nii, nagu oleksite poolsurnud või pooleldi uinununud! Tõstke oma häält jõuliselt!” John Wesley

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänuga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast?

* * *

JEESUSE PISUKE KARJUKE VÕIDAB

Laupäev – 21. jaanuar

Kiidelge Tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat. Ps 105:3

Jumala rahvas arvaku tõelise Jumal tundmist oma õnnistuseks! Iisraelil ärgu olgu häbi tunnistada oma Jumalat sel ajal, kui teised rahvad tema ümber austavad Baali, Ra´d, Zeusi või Jupiteri. Nüüd on kõik teised tolleaegsed nimed kadunud, aga elava Jumala nimi püsib ja jääb igavesti. Sellepärast võib iga usklik öelda: “Mina ei häbene evangeeliumi” (Rm 1:16). Needki võivad rõõmustada, kes Jumalat alles “otsivad”. Need liiguvad oma usuelus õiges suunas.

Jumala rahva usk polnud veel täiuslik, aga see liikus edasi täiuse suunas. Usklikud inimesed on iga päev otsijad ja leidjad. Alati me vajame midagi ja saame ka midagi. Palumine, otsimine ja koputamine on kõik sama briljandi üksikud säravad kandid, mis annavad pidevalt uut valguse sära.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast?

* * *

LISA TEADMISED

Liturgiline kalender: Jõulutsükkel 3 osa. Ilmumisaeg

Kristuse ilmumise püha (ladina k dies ephiphaniae Domini – Issanda ilmumine) ehk kolmekuningapäev on 6. jaanuaril. Kreeka keeles kasutati sõna epiphaneia jumaluse ilmumise, valitseja pühade aujärjele ehk troonile istumise ning triumfikäigu kohta. Kristuse ilmumispüha hakati pühitsema 361. pKr Gallias. Selle pühaga on tähistatud ka Jeesuse ristimist ning esimest imetegu Kaana pulmas. Kolmekuningapäeva piibellikuks aluseks on Hommikumaa tarkade tulek Jeesuse kui valitseja juurde (Mt 2:1-12). Seda mõistetakse kui Jumala lunastusteo teatavakssaamist paganatele ehk teistele rahvastele – misjonipüha. Liturgiline värv on valge.

Kristuse ilmumispühale järgneb ilmumisaeg, see on rõõmuaeg mis kestab paastueelse ajani. Ilmumisajal on kasutusel roheline värv. Ilmumisaja pikkus on muutuv (2-6 pühapäeva), sõltudes ülestõusmispühadest nagu ka kõik ülejäänud pühad kuni kolmainupühani.

2. veebruaril tähistatakse küünlapäeva ehk Issanda templissetoomise päeva ehk küünlamaarjapäeva.

Pärast sündi viidi esmasündinud poeglaps templisse ning sellel puhul oli ohverdamine kohustuslik. Algselt tähistati 2. veebruari ka Maarja puhastuse mälestuspäevna ning see päev on Maarjapäevade seas üks vanemaid. 3Ms 12 järgi peeti sünnitajat ebapuhtaks ja alles 40 päeva möödumisel võis ta tulla templisse ohverdama. Maarja ja Joosep kohtasid templis vana meest Siimeoni ning naisprohvet Hannat, kes mõlemad tundsid Jeesuses ära Lunastaja (Lk 2:22-40). Küünlapäeval pühitsetakse kirikus aasta jooksul tarvitamisele tulevad küünlad. Liturgiline värv on valge.

T 17. jaanuaril on abti ja munkluse isa püha Antoniuse mälestuspäev.

Aastatel 252-356 Egiptuses elanud Antonius (hüüdnimega Erak) on mungaseisuse rajaja. 20-aastasena jaganud ta oma vara vaestele, et minna kõrbeüksindusse palvetama. Legendid kirjeldavad Antoniuse karmi võitlust igat laadi kiusatuste, kuradi ja maise elu ahvatlustega. Nii olevat saatan moondanud end kauniks alasti naiseks, kes, pühakust jagu saamata, tunginud talle kallale, lõhkunud maha ta elupaiga ja laamendanud igal kombel. Püha Antoniuse kiusatused on inspireerinud paljusid maalikunstnikke, neist tuntumad on Hieronymus Boschi jõulised visioonid.

Tallinna Tõnismäele rajasid antoniidid (kes kandsid musta kapuutsiga mantlit, millele oli tavaliselt tikitud sinine rist. Teine ordu tunnus oli kelluke, mille helin arvati peletavat saatanlikke jõude, andes ühtlasi abivajajatele märku antoniitide lähedalolekust.) 1420. aastate paiku Püha Antoniuse kabeli. See purustati Liivi sõja ajal, kuid kohanimi on säilinud tänini. Antoniuse altar leidus ka 1488. aastal Niguliste kiriku torni jalami lõunaküljele ehitatud kabelis. See ehitati linna lihunike rahaga, mistõttu nende kaitsepühakul oli seal oluline koht.

T 17. jaanuaril on tõnisepäev.

Tõnisepäeva (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev; ka jõuluemapäev) nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust.
Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.
Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juures lausuti karja- ja viljaõnne tagamiseks tõnnipalve.

T 17. jaanuaril on Liivimaa piiskopi ja Eestimaa ristiusustamise korraldaja Albert von Buxhoeveden´i mälestuspäev.

Liivimaa, hiljem Riia piiskop Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia; ka Piiskop Albert) oli Liivimaa ristisõja üks olulisemaid tegelasi, kes suutis ristisõdijatele alistada nii liivlased, latgalid kui ka eestlased. Baltisakslased on teda pidanud üheks oma kõige suuremaks kangelaseks, eesti rahvuslased aga suurimaks vaenlaseks muinasajast. Kaasajal on hinnangud talle üldiselt neutraalsemad.
Aastal 1200 jõudis Albert umbes 1500 ristisõdija eesotsas Liivimaale ning asus seal aktiivselt tegutsema. Ta rajas 1201 Riia linna ning alustas selle ülesehitamist ja asutas 1202. aastal Mõõgavendade ordu. Aastaks 1206 alistas ta ordu jõududega liivlased ning 1208. aastaks latgalid. Tema üritust toetasid nii paavstInnocentius III kui ka Saksa kuningas Philipp, kes tegi Albertist ka Saksa-Rooma riigivürst ja andis talle Liivimaa lääniks. Aastal 1218 kutsus piiskop Albert Eesti alistamiseks appi taanlased, kes saabusid Tallinna alla järgmisel aastal.

Piiskop Albert asutas kloostrid Saaremaal ja Tartus ning asutas Sigulda, Võnnu, Aizkraukle linnad, samuti 1202. aastal Daugava suudmesse tsisterlaste kloostri, mille asukohta nimetati Püha Nikolause mäeks ehk Dünamündeks.

Piiskopi alluvuses töötas Läti Henrik, kes kirjutas “Henriku Liivimaa kroonika”, olulisima ajalooallika Liivimaa alistamise kohta.

N 19. jaanuaril on Soome misjonäri, märter Henriku mälestuspäev

Piiskop Henrik või Püha Henrik († 1156/1158) oli legendi järgi 12. sajandil elanud Uppsala piiskop, kelle soome talupoeg Lalli tappis Soomes Köyliö järve jääl 20. jaanuaril millalgi 1150. aastatel.

Legend piiskopi tapmise kohta ei põhine ühelgi tõsiseltvõetaval allikal. Vähesed ebamäärased kirjalikud tõendid piiskopi kohta on kirja pandud kaua aega pärast väidetavaid sündmusi, kõige varasemad neist 13. sajandi lõpus. Oletused sündmuste kohta põhinevad mitmel legendil, millest ühtki ei või pidada ajalooliselt usaldusväärseks.
Legendi järgi oli Henrik inglise päritolu (Angliamaalt). 13. sajandist pärineva Püha Eriku legendi järgi saabus piiskop Henrik koos Rootsi kuninga Erik Pühaga Soome ristiusku tooma. Hiljem sai see väidetav 1150. aastate keskel toimunud sündmus nime Esimene ristiretk. Paljud tänapäeva ajaloolased arvavad, et mingit ristiretke kunagi ei toimunudki ning legend võis alguse saada mõne väheolulise tõestisündinud sündmuse ülepaisutamisest. 2005. aastal väitis Helsingi Ülikooli ajalooprofessor Tuomas Heikkilä, et tõendeid piiskop Henriku olemasolust ei eksisteeri üheski ajalooarhiivis. Ka Püha Eriku legendi esimestes versioonides ei ole ei ristiretke ega Henrikut üldse mainitud, need lisandusid legendile alles 14. sajandil. Kuningas läks Rootsi tagasi, Soome jäänud piiskopi saatusest jutustab aga kaks legendi – üks neist on kõige varem 13. sajandi lõpus kirja pandud ladinakeelne pühakulegend ning teine soomekeelne “Piispa Henrikin surmavirsi”, mis on Kalevala-tüüpi rahvaluulekogumik. Kuigi selle sünniajaks on väidetud keskaega, pandi see kirja alles 17. sajandil.

Ametlik pühakulugu Vita ei kirjelda piiskopi päritolu ega elu kuigi põhjalikult. Selgub vaid tema inglise päritolu ning rõhutatakse asjaolu, et ta oli Uppsala, mitte Soome piiskop; kuigi Soomes on teda ka esimeseks Turu piiskopiks peetud.

L 21. jaanuaril on märter Agnese mälestuspäev

Püha Agnes (kr “puhtus”; ld agnus – “tall, voonake”) oli lapspühak, vaid 13aastane. On arvatud, et lambatall sümboliseerib Agnese noorust, süütust, eneseohverdust.

Agnes sündis jõukas Rooma perekonnas umbes 292. aastal. Juba väga varases nooruses pühendus ta ristiusule, vihkas pattu rohkem kui surma ning tõotas elu lõpuni jääda puhtaks ja karskeks. Väga ilusal Agnesel käis arvukalt kosilasi ja paljud noormehed soovisid temaga abielluda. Kui Agnes Rooma prefekti pojale ust näitas ja keeldus abieluettepanekust, püüdis noormees neiu otsust kõigutada kallite kingituste ja lubadustega. Agnes aga vastas järjekindlalt: “Ma olen juba lubatud Issandale. Ta on säravam kui päike ja ta ei jäta mind kunagi.” Nüüd püüdis noormehe isa veenda Agnest Kristusest lahti ütlema, kuid tüdruk jäi oma põhimõttele kindlaks. Siis lasi prefekt panna Agnese ahelatesse. Seegi ei aidanud – neiu nägu jäi rõõmust särama. Prefekt lasi Agnese avalikku majja viia. Vaga neiu jäi sealgi puhtaks: tema juuksed kasvasid nii pikaks, et varjasid alasti ihu võõraste pilkude eest. Ingel kattis Agnese hiilgava valge rüüga, mille kiiskav sära pimestas mehed, kes patuste mõtetega tüdrukut vaatasid. Jumaliku vahelesegamise tõttu õnnestus Agnesel isegi lõbumjas neitsiks jääda.

Maru vihane prefekt käskis Agnese elusalt põletada. Agnes seisis, ent leegid ei puudutanud teda. See-eest põlesid tules need, kes pidid tüdruku hukkama. Lõpuks andis valitseja sõduritele korralduse Agnesel pea maha lüüa või kael mõõgaga läbi torgata. Agnes jäi surma eelgi alistamatuks ja ütles: “Ma oleksin oma peigmeest solvanud, kui oleksin teinud teie meele järele. Tema valis mu esimesena ja ma saan tema omaks.” Agnes suri märtrina umbes 304. aastal. Agnes, saatjaks lambatall, ilmutas end pärast surma oma vanematele.
Keiser Constantinus, kes esimesena tunnustas ristiusku ja lõpetas kristlaste tagakiusamise, lasi Agnese matmispaigas Via Salaria Nomentanas ristida oma tütre Constantina. Constantina omakorda lasi aga 349. aastal Püha Agnese haua kohale ehitada kiriku.

Püha Agnes on neitsite, kihlatute ja aednike kaitsepühak. Püha Agnese päeval, 21. jaanuaril õnnistab paavst pidulikult kaks lammast, kelle villast valmistatud palliumid saadetakse peapiiskoppidele.

Agnese atribuudid: lambatall, mõõk või pistoda, pikad juuksed, valge rüü, tuleriit

 

PIIBLIKURSUS

“KUIDAS UURIDA PIIBLIT?”

“Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” Jesaja 40:8

2. osa. Piibliteadmiste omandamine.

2.7. Piibli õppimine elulugude abil.

Piibel on Jumala Kiri, milles ta ennast ilmutab inimestele ja inimeste kaudu. Nii Vana Testament kui ka Uus Testament on rikkad elulooliste materjalide poolest, mida võime tundma õppida. Näiteks:
Noa elulugu – 1Ms 5:32-10:32
Aabrahami elulugu – 1Ms 37-50
Deboora elulugu – Km 4-5

Ühendame nüüd mitmed eri meetodid Piibli õppimiseks elulugude abil.
1. Loe läbi vastav raamat Piiblis või lõigud, milles on mõne väljapaistva isiku elust juttu, nagu Aabraham 1Ms 12-25.
2. Visanda antud isiku karakteri kirjeldus oma konkordantsi või Piibli entsüklopeedilise indeksi abil.
3. Märgi üles ka paralleelkohad või viited Pühakirja teistes osades antud isiku kohta.

2.8 Kokkuvõte

Peale ülaltoodute on Piibli uurimiseks olemas veel palju teisigi meetodeid, nagu psühholoogiline, sotsioloogiline, kultuuriline, filosoofilinemeetod jt. Kõigi nende eesmärk on süvendada sinis isiklikku Piibli tundmist. Lisaks kõigele koged inimpõlvi kestnud esmaavastaja erutust, kui avatud Piibli jumalikud tõed ja igavikuväärtusega saladuste lahendused. Jumala Sõna tõdede omandamine rikastab meid ja söandades olla sõnakuulelik neile, kogeme õnnistusi oma isiklikus elus.
Loomulikult ei asenda ükski uurimismeetod Jumala Sõna koguduses ettelugemist, kuulutamist ja sellest ühiselt osasaamist.