Päeva Sõnum. Nr 112. 18. – 24. november 2018

III aastakäik
“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

VALVAKE!

47. nädal: 18. – 24. november 2018
26. pühapäev pärast nelipüha
Kirikuaasta eelviimane pühapäev

Kirikuaasta eelviimane pühapäev teemaks on valvamine, mis rõhutab kirikuaasta lõpul vaimu-likku valvamist ja Kristuse tagasituleku ootust. Küllalt sageli võib juhtuda, et elame vaid tänases päevas ega oska vaadata kaugemasse tulevikku. Inimene koduneb kergesti selle maailmaga ja unus-tab, et ta ei ela siin jäädavalt. Selle elu järel peame kõik seisma Jumala ees ja andma aru oma elust. Siis on oluline nii see, mida oleme teinud hästi või valesti, kui ka see, mida oleme jätnud tegemata. Viimsel kohtupäeval Jumala ees seistes on kõige olulisem inimese usk Jumalasse. Vaid see päästab siis meid igavesse ellu, sest oma tegude najal ei saa keegi pääseda.
Keegi ei tea, millal tuleb tema lahkumise tund. Veel vähem teame seda, millal Kristus tagasi tuleb. Ometi tuleb sellekski valmis olla, sest kui see hetk käes on, siis ei saa inimene enam midagi muuta. Kristuse taastulemine siia maailma võib juhtuda varem, kui oskame arvata.
Kristlane peaks olema igal hetkel valmis Jumala ette astuma ja oma elust aru andma. Valvami-ne ei ole siiski jõudu põletav ärevus, vaid turvaline lootmine sellele, et Jumal viib oma alustatud hea töö meis lõpule. Jumala tõotuse kohaselt kristlased ootavad uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus (2Pt 3:13). Valvates valmistume elu kõige olulisema hetke, Jumala ette astumise vastu. (Soom 2012)

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35

Paljud mõtlevad: mis meil muud ikka üle jääb – võtame maailma, nagu ta kord on, ja seame ennast siin lõplikult sisse, nii hästi või halvasti kui see õnnestub. Üks matab ennast töösse, niikaua kui jõudu jätkub, teine aga kannatustesse ja valusse. Üks klammerdub omavalitud ideaali külge ja teine täidab lihtsalt oma kohust, küsimata eriti selle järele, mis mõte sel kõigel on. Kolmandad aga lasevad päevadel niisama tulla ja minna. Kui küsida, kuhu see lõpuks välja viib, siis kehitavad nad õlgu ja vaatavad tühjusesse. See pole sugugi ammendav loetelu, ent üks on kindel: inimese elu on troostitu, kui peab elama ilma lootuseta, surma saagina vaid selle ootel. Siis oleme tulevikuta olen-did, kellega saatus teeb sageli kurja nalja, lastes meil kannatada ja asjata vaeva näha.
Kuid Issand kõneleb meiega teisiti. Ta tahab meid äratada, anda meile tagasi usu ja kindluse, mis on alati nende osa, kes Teda tunnevad ja Teda usaldavad. “Olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat … Olge valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!” (Lk 12:36,40) On küll märke, mis viitavad Tema tulekule, aga ilmselt ei ole need kunagi nii selged, et Tema tulek ei osu-tuks suureks üllatuseks ja ootamatuseks nii neile, kes seda on oodanud ja sellega arvestanud, kui ka nendele, kes Teda on põlanud. Alati on tarvis valmis olla: vöö vööl ja küünlad põlemas. Peame oo-tama Teda, mitte aga võõraid isandaid teenima – Tema sõna kuulates ja end selle järgi seades, mitte maailma asjade pärast muretsema. Peame olema valmis Tema kutseks, mitte aga minema sinna, ku-hu inimsüdame mõistmatus ja pimedus meid viia tahaks.
Kes nii oma Issandat ootab, kannatlikult valvates ja rõõmsalt valmis olles, need kiidab Ta õndsaks. “Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas. Tõesti, ma ütlen teile, ta vöötab oma riided ja paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib neid.” (Lk 12:37) Nii teenis Ta oma esimesi jüngreid surma eelõhtul ja nii teenib Ta neidki, kes on valmis – seal, kus ootus on täide läi-nud ja usu asemel astutakse nägemisse. (Kiivit 1999:18j)

Seepärast, vöötanud oma mõistuse niuded ja olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse Kristuse ilmumises. (1Pt 1:13) Et ta teile oma kirkuse rikkust mööda annaks väge saada tema Vaimu läbi tugevaks seesmise inimese pooles. (Ef 3:16)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, kes Sa tagasi tuled päeval, millest ei tea isegi inglid tae-vas. Anna, et elu mured ja ahvatlused ei saaks meid eksitada. Aita meil ustavalt valvata ja paluda, nii et me Sinu tulemise päeval võiksime rõõmuga kuulda Sinu häält ja minna Sind vastu võtma. Julgusta meie südameid Sinu tõotusi uskuma, et miski meid ei lahutaks Sinu armastusest, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. 

* * *

  

VIIMNE LÕIKUS

Valvamispühapäev – 18. november

Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi. Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine. Mt 24:36,37

Jeesus ei anna siingi otsest vastust küsimusele, millal “see kõik” toimub. Koguni vastupidi: maailma-ajaloo tundide mõõtu teab ainult Isa, ka Jeesuse teadmine on ses suhtes piiratud. Ainult Isal on õigus otsustada, millal on aeg küps viimseks lõikuseks.
Võrreldes jüngritega, kes kindla lootuse ja teadlikkusega ootavad Issanda jälletulemist, elab muu inimkond teadmatuses ja mõistmatuses. Seda ootusaega ning sellel ajal elavat inimkonda võr-reldakse Noa ajastuga. Juutide arvates pidi tolle ajastu inimkond olema eriti patune, pälvides seetõt-tu ka erilise karistuse veeuputuse läbi.
Nagu pungade puhkemist viigipuul endastmõistetavaks peetakse (Mt 24:32), nii ei oska inimesed ka aegade ja sündmuste kulgemises midagi mõtlemapanevalt ebatavalist näha: argipäeva askeldustes ning oma eluvajaduste muredes ja rõõmudes kulgeb nende aeg, ilma et nad taipaksid, kuhu see kulgeb. Ja ega jüngridki seda teaks, kui neil poleks selle kohta Jeesuse sõna, mis nende pilku ettepoole suunab ja neid Jumala saladusest teadlikuks teeb. Ega Noagi poleks teadnud ehitada päästvat laeva, kui Jumal ise poleks talle seda korraldust andnud ja kui Noa poleks seda kuulekalt täitnud.
Enesekindlus ja julgeolekutunne, mis ei lase teha ei nähtuste ega iseenda olemasolu viimseid järeldusi, on ise üks viimsete aegade tunnuseid. Ja mu rahva vigastust nad ravivad kerglaselt, öeldes: “Rahu, rahu!” kuigi rahu ei ole! (Jr 6:14) Kui nad ütlevad: “Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku. (1Ts 5:3) (Salumaa 2001:622j)

Noa läks laeva, ja ta pojad ja ta naine ja ta poegade naised temaga, veeuputuse eest (1Ms 7: 7) Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil: (Lk 17:26) kes olid olnud sõnakuulmatud muiste, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, laeva valmistamise ajal, milles vähesed – see tähendab kaheksa hinge – veest päästeti. (1Pt 3:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meie sünged päevad ja pimedaimad ööd meid rõhuvad, siis mõtleme aina sellele õnnistavale valgusele ja jõule, mis peitub Jumalas. Tema leiab alati välja-pääsutee, muudab tumeda eilse helgeks homseks, viimaks säravaks igaviku hommikuks. Martin Luther King

Palvetagem: Põlvest põlve tahame rääkida Sinu vägevusest ja igavesest ajast igavesti kuulu-tada Sinu pühadust. Meie huulilt ei tohiks kunagi kaduda kiitus Sulle, Issandale, sest Sina oled Ju-mal, kes valitseb väes ja pühaduses. Juudi Liturgia

 

* * *

SOOV TÄITA OMA TAEVASE ISA TAHET
Esmaspäev – 19. november

Teie ootame aga Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus elab õigus. 2Pt 3:13

 

Taas pöördub Peetrus kristlikku lootust kirjeldades Vana Testamendi poole. Ta jääb ustavaks omaenda õpetusele, et “meil on veel kindlam prohvetlik sõna, ja te teete hästi, et te seda tähele pa-nete kui küünalt, mis paistab pimedas paigas, kuni päev jõuab kätte ning koidutäht tõuseb teie südameis” (2Pt 1:19), ning ta ootab Jumala muistsete tõotuste täitumist.
Patule, mis on Jumala maailma rikkunud, ei jäeta viimast sõna. Uuendatud universumis parandatakse pattulanguse laastavad tagajärjed uuenduse auhiilgusega. Kaotatud paradiis muutub taasleitud paradiisiks ning Jumala tahtmine sünnib viimaks nii taevas kui ka maa peal. Salmid 65:17 ja 66:22 Jesaja raamatust, mida Peetrus siin tsiteerib, olid judaismi viimsepäeva lootuse alusena laial-daselt tsiteeritud tekstid.
Viisist, kuidas see kõik täide läheb, ei teadnud Peetrus rohkem kui Vana Testamendi prohve-tid. Ka meie tänapäeval ei ole selles suhtes targemad. Meil pole mingeid vahendeid teada saada, milline on “ülestõusmisihu” või taastunud universum. Need, kes arvavad, et nad suudavad koostada üksikasjaliku skeemi kõigest, mis teisel tulemisel aset leiab, peaksid meeles pidama, et vaatamata Pühakirja prohvetikuulutustele ei teadnud Kristuse esimese tuleku üksikasju keegi õigesti.
Jeesus õpetas oma taastuleku kohta seda, et õelad hävitakse ning õiged paistavad kui päike oma Isa kuningriigis (Mt 13:41-43). Apostlikus kuulutuses on sama muster: õelate hävitamine, päästetute õndsus ning kõikide asjade taastamine Jeesuse Kristuse tagasitulekul (Ap 3:19-23). Peetrus rõhutab siin salmis, et uued taevad ja uus maa on õiguse alaline kodupaik. Kogu kurjus on hävitatud. Päästetud rahvastel ei ole muud soovi, kui täita oma taevase Isa tahet. Seega Kristuse teise tulekuga määratakse kindlaks inimese lõplik saatus. (Green 2010:158jj)

Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi. (Js 65:17) Sest otsekui uus taevas ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Issand, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi. (Js 66:22) Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. (Rm 8:19) Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. (Ilm 21:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumalarahvas teab, mis meid ees ootab, ja sellepärast on meil jõudu võidelda ja kanda koormaid ja elada rõõmsana ka kõikide ebaõnnestumiste keskel. Sest Tema kannab meid. Joel Luhamets

Palvetagem: Jumal, aja ja maailma Issand, manitse meie südant ja mõtteid, et me mõtleksime oma lahkumisele ja Sinu taastulemisele ning korraldaksime oma elu valvates ja paludes ning jääksi-me alati Sinu juurde. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

ÕIGUSE RAHUVILI
Teisipäev – 20. november

Õnnis on mees, keda Sina, Issand, karistad ja kellele Sina õpetad oma Seadust, et temale anda vaikset elu kurjal ajal, kuni õelale kaevatakse auku. Ps 94:12,13

 

Jumal tõesti kasvatab oma lapsi, aga ega Tema lapsedki sageli oska Jumala Sõna enne tõeliselt hinnata, kui karistus on seda õpetanud. Muidugi ei tundu karistus meeldiv kui ta on käes, aga see annab head vilja. Õiguse rahuvilju, nagu öeldakse kirjas heebrialastele salmis 12:11 ja see tõttu on inimene selle eest hiljem Jumalale tänulik. Jumal teab paremini kui meie, millises suunas tasub meid juhtida. Ja nagu siin öeldi, et Jumala üks eesmärke on anda oma inimesele turvalisus. Vaikne elu sellel ajal, kui teistel on käes kurjad ajad. (PKK: Ps 93-96)

Vaata, õnnis on inimene, keda Jumal noomib. Ära siis põlga Kõigevägevama karistust! (Ii 5:17) Keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma usun, et Jumal võib lasta sugeneda head kõigest, ka halvimast. Ma usun, et ka meie eksimused ja vead ei ole kasutud, ja et nendega toime tulla pole Juma-lal raskem kui meie näiliste heategudega. Dietrich Bonhoeffer

Palvetagem: Sa karistad ja noomid selleks, et Sinu poole pöördutaks, et patu orjus meid lõpli-kult ei hävitaks. Kuna oled Jumal, ei saa õnnetus Su valgust varjata. Sinu au on: lõputu halastus armastada. Jan Ámos Komenský

 

* * *

TULGU ISSAND VÕI SALAJA SÜDAÖÖSEL
Kolmapäev – 21. november
Te teate täpselt, et Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel. Niisiis, ärgem magagem nagu teised, vaid olgem ärkvel ja kained. 1Ts 5:2,6

 

Ootamine on piinav, sõltumata sellest, kas oodatakse head või halba. Loomulik on, et inimene, eriti veel ristiinimene, tahaks täpselt teada, millal siis ometi võiks Issand taas tulla. Aga kui jätta kõrvale lihtsalt ootamisest tekkivad ebamugavused, siis – miks on ristiinimese jaoks oluline teada Issanda tulemise täpset aega? Kas selleks, et minna talle lillede ja lauludega vastu? Kahtlemata. Aga kas see on peamine põhjus? Kardan, et mitte. Kas ei ole inimese uudishimu tingitud pigem sellest, mida apostel Issanda tuleku viisi kohta kirjutab: “Issanda päev tuleb just nii nagu varas öösel.” Kes on varguse üle elanud, teab, et suurimaks ebameeldivuseks lisaks asjadest ilmajäämisele on seejuures teadmine, et varas, kes tuleb salaja ja ootamatult, võib näha meie elu selliseid detaile, mida me tavakülaliste eest nende vastuvõtuks valmistudes varjata suudame.
Tuletagem meelde, et Issand tuleb kohtumõistjana, kaaluma meie elu ja tegusid. Vargsi tulles võib Ta näha nii mõndagi, mida me ise Talle näidata ei tahaks. Muidugi pole midagi, mis saaks jääda Jumala ees saladuseks, kuid siiski ei tahaks me otse teolt tabatud saada – nii on meil kergem Te-ma kohtujärje ees püüda ennast õigustada. Kuid kas see, kui teaksime täpselt Tema tulemise tundi, innustaks meid kuidagi oma elu muutma: hakkama paremaks, tasuma oma võlad, tegema rohkem häid tegusid? Või on äkki vastupidi: teades, et Issanda taastulemiseni on veel aega, leiame, et enese ja oma elu muutmisega pole kiiret?
Kas poleks õigem mõelda hoopis sellele, et Issand võib tulla aasta või aastatuhande pärast, inimene aga ei saa olla kindel, kas ta näeb homset päikesetõusu. Ja kui tema aeg on otsas, siis jää-vad tegemata kõik kavatsetud head teod ja ütlemata kõik kaunid sõnad – kui hästi need ka valmis poleks mõeldud.
Jäägem siis valguse lastena rõõmuga ootama oma Issanda Jeesuse Kristuse taastulemist, loo-tes armule, mida meile selles pakutakse. (Kruus 2008)

Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda. (Mt 24:43) Mu armsad, see on nüüd juba teine kiri, mille ma teile kirjutan. Mõlemas ma virgutan meenutamise kaudu teie selget mõistust (2Pt 3:10) Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale. (Ilm 3:3) Ennäe, ma tulen kui varas! Õnnis on see, kes valvab ning hoiab oma rõivaid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi! (Ilm 16:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesuse üleskutse meelt parandada suundub kiviste südame-te vastu, sest ei ole ju mugav tunnustada Jumalat esimesel kohal oma elus. Jumal, selle asemel, et is-tuda rahus taeva taga, sekkub vahetult meie elu sündmustesse ja tahab seda uuendada ning lausa ümber teha! Mis tahes võiks minu või sinu suhet Issandasse takistada – see peaks langema, kokku kukkuma, kaduma. Meie elu ainult võidaks sellest. Arne Hiob

Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tarvitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer

 

* * *

MA OOTAN ISSANDAT
Neljapäev – 22. november
Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut, kui valvurid hommikut. Ps 130:6

 

Kes on olnud valves, öösel pimedas see teab mida tähendab oodata hommikut, päikese tõusu ja vahipostilt vabanemist. Selline igatsus Jumala järele on üks Jumala armu kingitus, mille läbi Ta meid endale ligemale tõmbab. See on soov pääseda Jumalaga üha lähedamasse osadusse ehk sõprussuhtesse. See ongi Jumala igatsus ja eesmärk. Jumalale ei piisa sellest, et me usume Tema olemasolu. Vaid Ta soovib taastada meiega suhet, kus Ta võib meid nimetada sõpradeks. Nii ütles ka Jeesus Johannese evangeeliumis: “Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks, sest teile olen ma andnud teada kõik, mida ma olen kuulnud oma Isalt ” (Jh 15:15). See tähendab head suhet, suhtlemist ja usaldust.
Kahjuks on vist paljude ristitud inimeste suhtumine Jumalasse Eestimaal otse vastupidine.Rahulolu sellega, et ollakse ristitud ja kusagil koguduses hingekirjas. Jumala sõna ja osaduse järele ei tunta mingit vajadust. See näitab, et Jumal on tegelikult alles tundmatu. (PKK: Ps 128-131)

Sest nägemus ootab küll oma aega, aga ta ruttab lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle. (Ha 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tempel võib rusudeks variseda ja tema kivid võivad laiali kantud olla, aga see, mis selles templis on kuulutatud ei tohi ja ei saagi hävida. See pole sõna, mis inimesed on välja mõtelnud, vaid see on Sõna, mille Jumal on inimestele andnud. Harri Haamer

Palvetagem: Mu süda tänu kannab ja Sulle kiitust annab, sest suur Su armunõu! Meid ristil lunastasid ja võitjaks ülendasid – nii orjadel on laste au! Carl Peter Ludwig Maurach

 

* * *

TARK SÜDA
Reede – 23. november
Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Ps 90:12

 

Me tõepoolest ei tea, kui palju päevi on jäänud veel elada. Sellepärast on vaja paluda, et Jumal ise õpetaks meile õiget arvestust. Veel enam aga peame paluma endale arusaamist, et me üldse tahaksime oma päevi arvestada. Need arvestavad päevi, kes ootavad ees midagi head, need, kes ootavad kohtumist oma Issandaga, sooviksid vähemalt aimata, kui lähedal on võimalus.
Päevade arvestamise tulemuseks on tark süda. Tark süda on rohkem kui tark pea. Tark süda arvestab sedagi, mis on “ülem kui kõik mõistus”. Tark süda näeb, kui ligidal on igavik, ning valmis-tab ennast selle vastu. Tark süda on alandlik, sest ta teab, et varsti puhkame mulla põrmus. Tark süda näeb, kui mõttetu on maailma varande ahnitsemine. Tark süda teab, kui mõttetu on tülitsemine maiste põhjuste pärast. Tark süda peab aega kalliks, sest varsti saabub viimane minut. (Tärk 2014: 364)

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud inimesed ei taha midagi kuulda surmast. Nad justkui loodavad, et kui nemad surma ära unustavad, siis unustab surm ka neid. Toomas Paul

Palvetagem: Nüüd Kristus surmast tõusnud. Sest kõigel rahval tuleb õnn. Kui oleks Tema surma jäänd, kõik ilm siis oleks hukka läind. Böömi vennad

 

* * *

ON AINULT HETK, MILLES VIIBIME PRAEGU
Laupäev – 24. november
Jeesus ütleb: “Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” Mt 24:42

 

Jeesus kõneleb, et Jumalaga kohtumine, leidku see siis aset meie maises elus Inimese Poja taastulekul või pärast surma, ei saa sündida niisama möödaminnes – selleks tuleb valmistuda hoolikamalt kui millekski muuks, sest muidu juhtub nõnda nagu Noa päevil, mil keegi ei taibanud mi-dagi, “enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära”. Samamoodi on ka Inimese Poja tulemine: “Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha, kaks naisterahvast on veskil jahvatamas: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.”
Need sõnad ei ole öeldud meile hirmutamiseks, vaid vastupidi, julgustamaks meid kesk meie ajastu üldist pealiskaudsust, minnalaskmist ja ühepäevaperemehelikkust, suunamaks meie pilku et-tepoole ja keskendumaks nendele sündmustele, mis on meie elus tõelise või viimse tähtsusega. Seda ristiinimesele kohast hoiakut Jumalaga kohtumise suhtes kirjeldab Jeesus kui valvamist ja valmisolekut: “Valvake siis, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! Küllap te taipate, et kui peremees oleks teadnud, millisel öövalveajal varas tuleb, siis ta oleks valvanud ja ei oleks lubanud oma majja sisse murda. Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil teie ei arvagi.”
Tegemist on pildiga, mille tõlgendamisel ei tohi minna liiga kaugele. Inimene, kes püss pihus, valvab oma maja varaste eest, on küll valmis iga krõpsatuse peale tegutsema, aga kuigi kaua nii-moodi valvata ei jaksa – ühel hetkel võtab uni ikkagi võimust. Jeesus ei mõtle, et me peaksime kõik oma tegemised ja toimetused sinnapaika jätma ja, silmad taeva poole, Inimese Poja taastulekut oota-ma.
Uues Testamendis valvsuse kohta kasutatud sõna “nepsis” tähendab kainust või ärksust vas-tandina uimastus- või joobeseisundile. Õigeusu piiskop Kallistos Ware kirjutab: “Valvsus tähendab muuseas ka seda, et me oleme käesoleva asja juures – selles kindlas ruumipunktis, kindlas ajahet-kes, kus me parasjagu oleme. Liigagi tihti oleme me laiali pillatud ja hajevil; me ei ela praegust het-ke tähele pannes, vaid minevikku tagasi igatsedes, ehk siis kartuse või lootusega tulevikku vaadates. Samal ajal kui me tõesti peame tulevikku planeerima – sest valvsus on jõudeoleku vastand – peame me mõtlema tulevikust ainult sedavõrd, kuivõrd ta sõltub praegusest hetkest. Kui me muretseme kaugete asjade pärast, mille heaks me hetkel midagi teha ei suuda, raiskame lihtsalt oma vaimujõu-du.”
Martin Luther ütles: “Ka siis, kui ma teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin ma täna õunapuu.” C. S. Lewise meelest soovib Jumal, et inimesed paneksid tähele kahte: igavikku ennast ja seda aega, mida kutsutakse praeguseks hetkeks. (Tiitus 2009)

Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! (Mt 25:13) Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! (Mk 13:33)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldada tuleb ainult Jumalat ja head tuleb oodata ja loota üksnes Temalt, kes Ta annab meile ihu, elu, süüa, juua, ülalpidamise, tervise, kaitse, rahu ja kõik va-jalikud, nii ajalikud kui igavesed hüved; samuti hoiab Ta meid õnnetuse eest, ja kui meiega midagi juhtub, päästab Ta meid ja aitab hädast välja, nii et Jumal üksi on see, kellelt kõike head vastu võe-takse ja kelles me pääseme kõigist õnnetustest. Martin Luther

Palvetagem: Issand, õpeta meid iga päeva õigesti kasutama igavikuks valmistumiseks! Sa oled meid ju igaviku jaoks ja igavese elu jaoks loonud. Sa ei taha, et me eksiteele läheme, vaid et me pöördume ja võime elada. Ärata meid juba täna, et me otsiksime oma õndsust! Ära lase meil hooletult suhtuda Sinu armusse, mida Sa meile pakud. Uddo Lechard Ullmann

* * *

Kasutatud allikad

• Green, Michael 2010. Peetruse teine kiri. Juuda kiri. Tallinn: Logos
• Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabas. [Postill]. Tallinn: Logos
• Kruus, Eve 2008. Tulgu Issand või salaja südaööl. – Eesti Kirik 04.11.2008 http://www.eestikirik.ee/tulgu-issand-voi-salaja-sudaool/
• Morris, Leon 2008. Luuka evangeelium. Tallinn: Logos
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 93-96 – Jumal mõista kohut!; Ps 128-131 – Ma ootan Issandat. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Salumaa, Elmar 2001. Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos
• Soom, Kaido 2012. Valvake! – Eesti Kirik 14.12.2012: http://www.eestikirik.ee/valvake/
• Tiitus, Marko 2009. Valvamise pühapäev. EELK Viljandi Jaani kogudus 15.11.2009: http://viljandi.jaani.eelk.ee/jutlus.php?id=10
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.

 

Koostas Indrek Lundava.
November 2018

51. Päeva Sõnum 47 nädal 2018