PÄEVA SÕNUM nr. 127
IV aastakäik “Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10
JUMALA ARMASTUSE OHVRITEE
- nädal: 3. – 9. märts 2019
Pühapäev enne paastuaega
Esto mihi; Quinquagesima
Tänapäeva maailmas kipub üks inimese hindamise kriteerium olema tema edukus. Vaatame inimese perekonda, tööd, materiaalset olukorda ja kõike välist ning anname selle põhjal hinnangu. Kui ühel hetkel kogeme, et meil ei lähe kõik nii hästi, kui meie arvates peaks minema, siis küsime, miks Jumal küll seda lubab ja kuidas võib ta olla nii karm.
Tegelikult on olulisemad teised väärtused kui need, mida me oma elus sageli hindame. Aja-lugu ei meenuta olulisi isikuid ei nende rikkuse ega positsiooni pärast, vaid ikka selle pärast, mida need inimesed on teinud maailma muutmiseks ja millise panuse nad on andnud teiste hüvanguks. Sageli on see panus olnud seotud eneseohverdusega ja oma hetkekasust loobumisega. Näiteks ris-kisid kuulsad valitsejad sõdades oma eluga selleks, et hoida ja edendada oma riiki.
Usulises maailmaski on oluline see, mida inimene on valmis teiste heaks andma. Jeesus Juma-la Pojana oli valmis loobuma oma elust, et päästa inimkond patust. Ta alustas oma teekonda Jeruu-salemma, kus ootasid ees kannatused ja surm. Kristus oleks võinud jätta minemata, kuid ta läks, sest see oli Tema missioon. Meiegi elus on oluline küsimus, mida oleme valmis andma teiste heaks, mil-lest loobuma, et meist võiks jääda jälg siia maailma. (Soom 2017:8)
Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31
Jeesus kuulutab jüngritele juba kolmandat korda ette oma surma ja ülestõusimst. Selleks, et nad harjuksid selle mõttega ja oleksid valmis ajaks, kui Jeesust enam nende juures pole. Kuid, nii nagu varasematelgi kordadel, ei mõista jüngrid ka nüüd Jeesuse kõnet tema peatsest surmast ja ülestõusmisest.
Ja ometi pole jüngrid selles ise süüdi. On öeldud, et “see sõna oli nende eest peidetud”. Jeesus ei olnud pahane ega kurb sellepärast, et jüngrid tema kõnet ei taibanud. Ta teadis, et see peabki nii-moodi olema. Nende aeg alles tuleb: siis kui nad näevad ülestõusnud Jeesust ja hakkavad kuulutust sellest maailma viima.
Mulle tundub, et alati on osa inimesi olnud sellised nagu Jeesuse 12 jüngrit. Nad teavad, et on mingil moel äravalitud ja Jumalale lähedased, sest nad liiguvad iga päev koos Jumalaga. Ja samas võib neil olla vähe usku. Palusid ju jüngridki kord Jeesust, et ta nende usku kasvataks (Lk 17:5j). Ja Jeesus vastas neile: “Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: “Juuri end üles ja istuta merre!” ja see kuulaks teie sõna.” Ometi ei põlga Jeesus jüngreid nende vä-hese usu pärast. Sest neil on oma ülesanne ja oma määratud tempo selle ülesande täitmiseks valmis-tudes. Kõiki, kes Jumalat otsivad ja tahavad Temaga koos käia, kasutab Jumal omal ajal ja omas ko-has. (Jaanson 2013)
Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)
Palvetagem: Armuline Jumal, Sa näitasid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma armastust. Ava meie südamesilmad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armastuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.
JUMALA USTAV SÕPRUS MEIEGA
Pühapäev – 3. märts
Võttes endaga need kaksteist, ütles Jeesus neile: “Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast.” Lk 18:31
Milline on Jumala ustavus meid usaldades! Kas sa ütled: “Temast polnud eriti mõistlik mind valida, sest minus pole midagi head ja ma olen täitsa väärtusetu?” Just sellepärast Ta sind valiski. Niikaua kui sa mõtled, et oled Talle väärtuslik, ei saa Ta sind valida, sellepärast et sa teenid oma-enda eesmärke. Ent kui sa lubad Tal viia sind su enesepiisavuse lõpukorrale, siis saab Ta sind valida, et läheksid koos Temaga Jeruusalemma. Ning see tähendab selliste eesmärkide täitmist, mida Ta sinuga ei aruta.
Tihtipeale ütleme, et kui inimesel on head loomupärased eeldused, saab temast hea kristlane. Kuid küsimus pole mitte meie varustuses, vaid meie vaesuses; mitte selles, mis me endaga kaasa toome, vaid selles, mida Jumal meie sisse paneb; küsimus pole mitte loomupärastes voorustes, ise-loomukindluses, teadmistes või kogemustes – millest kõigest pole selles küsimuses mingit abi. Ai-nus, mis omab väärtust, on see, kas meid hõlmatakse Jumala vastupandamatusse eesmärki ja teha-kse Tema sõpradeks (vt 1Kr 1:26-31).
Jumal sõbrustab inimestega, kes tunnevad oma vaesust. Ta ei või saavutada midagi inimese juures, kes arvab, et ta on Jumalale kasulik. Kristlastena ei ole me siin maailmas üldse meie enda eesmärgil – me oleme siin Jumala eesmärgil, ning need kaks ei ole üks ja seesama. Me ei tea, mis on Jumala vastupandamatu eesmärk, aga mis ka ei juhtuks, me peame säilitama oma suhet Temaga. Me ei tohi iial lasta millelgi kahjustada oma suhet Jumalaga; ent kui miski seda kahjustab, siis peame võtma aega, et see korda seada. Ristiusu kõige olulisem tahk ei ole töö, mida me teeme, vaid suhe Jumalaga ning selle suhte omadused ja mõju ümbruskonnale. See on kõik, millele Jumal palub meid tähelepanu pöörata, ning see on asi, mis pidevalt satub rünnakute märklauaks. (Chambers 1999:4. august)
Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas me läheme siit, ei oska ma ütelda, aga kui ma usun, et Jeesus Kristus on minu eest surnud ja minu heaks üles äratatud, siis tean, et olen igavesti koos Temaga. Ma tean: minu Lunastaja elab ja mina elan koos Temaga nii siin kui seal! Eenok Haamer
Palvetagem: Sa mulle appi tulid ja oma peale võtsid mu suured patusüüd. Sind tapatalleks tehti, nii sain ma surmast lahti, Su valu kosutab mind nüüd. Paul Gerhardt
SINU KÄTTE MA ANNAN OMA VAIMU
Esmaspäev – 4. märts
Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3
Need ajad Taaveti elus, kus tal tuli elueest põgeneda Sauli eest, sööbisid nähtavasti alatiseks talle meelde. Siis leidis ta alatasa turvapaiga mägede koobastes ja massiivsetest kaljudest. Neid ku-jundeid kasutab ta nüüd ka Jumala kohta. Issand on kui kindel kalju ja kõikumatu mägilinnus, mis pakub põgenikule varju.
Meiegi vajame samasugust kaitset. Sellist mis ei kõiguks, kui ka meie komistame ja kukkume. Sellist, mis püsiks püsti suurimaski tormis. Sellist, mis päästaks ka surma küüsist. Ja selline kalju on meile Issand Jeesus Kristus. Tema on kalju, kes peab vastu ja kellele võib turvaliselt rajada kogu o-ma elu. Tegelikult ei olegi väga hullu, kui me vahel ka kõigume ja väriseme selle kalju varjus. Täht-saim on, et kalju ise on alati ühtviisi kindel ja turvaline. (PKK: Ps 30:1-31:9)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal annab andeks meie võlad, kui meie Teda palume, ja kaitseb meid kõige kurja vastu, et see meid Temast ei lahutaks. Johan Kõpp
Palvetagem: Ole Sa mulle juhiks, ole Sa mulle isandaks, ole Sa mulle karjaseks, ole sa mulle kaitsjaks, ole Sa mulle karjajuhiks, ole Sa mulle suunajaks, ole sa ikka minuga, Sa pealike pealik, Igavene Isa ja taevane Jumal. Keldi palve
ARMASTAGE, ENNE KUI ON HILJA!
Teisipäev – 5. märts
Vastlapäev
Armastus on pika meelega, armastus hellitab. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõi-ke, ta talub kõike. 1Kr 13:4,7
Tõsi on, et kui apostel need sõnad kirjutas, siis ta mõtles Jumala armastust. Aga kas ei ole emasüdame armastus elav osa sellest Jumala armastusest, mis Jeesus Kristuses on sündinud siia armastuse puudust kannatavasse maailma? Selles on ju ema õnnistuse saladus, et Jumal tema kaudu kingib meile elu ja kannab hoolt, et see armastus ja ustavus näitaks teed valgusele.
Ema vaatab meile silma, silitaks meie pead ning sõnaks siis: “Armastagem Jumalat, kellelt mina olen saanud oma armastuse. Jumal on mulle selle kinkinud – hoolimata minu puudustest ja nõrkustest. Minu süda on tahtnud olla vaid sillaks Tema juurde, kelle armastus ümbritseb ja kannab meid õnnes ja valus, elus ja surmas.”
Jutustagu meile tänane päev, et vagaks ja õnnistusrikkaks eluks vajab inimene eelkõige armas-tust. Me vajame Jumala armastust ja me vajame oma lähedaste armastust. Meie elu üks kaalukam ja õnnetust toovam viga ongi selles, et püüame oma elus läbi saada armastuseta. Ka nii on võimalik elada, aga siis on elu kõle ja tühi.
Pauluse tõsine kuulutus on: armastagem, enne kui on hilja! Armastage Jumalat ja armastagem neid, kes meile Tema poolt on antud! (Kiviranna 1994:146j)
Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised. (Õp 10:12) Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest armastus katab kinni pattude hulga. (1Pt 4:8) Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast. (Fl 2:3) Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. (Gl 6:2)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie oht on, et nõuame kas tõde või armastust, mitte aga mõlemaid koos. Osvald Tärk
Palvetagem: Issand, me tunnistame, et oma isekuse ja kaastunde puudumise pärast oleme ko-gu oma suuremeelsuse eos lämmatanud ning liiga vähe aega võtnud teiste inimeste jaoks. Püha Vaim, aita meid, et kuuleksime Sinu andeksandvat sõnumit, kui oleme muutunud tuimaks. Tule, täida praegune silmapilk ja vabasta meid meie pattudest. Lõuna-Aafrikast
PATUKAHETSUS JA PAAST
Kolmapäev – 6. märts
Tuhkapäev. Paastuaja algus
Palvepäev
Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes! Jl 2:12
Jumal nõuab meilt meeleparandust. Aga kuidas tuleb inimene meeleparandusele? Jumal on lasknud inimeste ja inglite keeltega meid selleks kutsuda. Mõtelge kõigile jutlustele ja Jumala Sõna kuulutustele, mis on kostnud meie rahva keskel. Meil on pikk ja ilus armuaeg. Sel ajal Jumal ootab ja kannatab meiega. Prohvet ütleb: “Sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas hel-dusest” (Jl 2:13)
Aga kas tunneme oma armukatsumise aega? Kas sünnib muudatus ja murrang meie südames ja elus? Millal algab uus elu?
See algab inimese seespidise uuenemise läbi. Me peame võitma seespidi tagasi, mis oleme kaotanud välispidi. Sellest materiaalsest kaotusest tuleb otsida ja leida vaimset kasu. Prohvet Joel õpetab ja juhatab, kuidas sünnib seespidine uuenemine. See tähendab meeleparandust, paastumist ja palvet. Meeleparandus on loobumine endisest elust. See on suur ümberhindamine, jumalagajätt kõi-ge sellega, mis oli teisiti kui on õige Jumala ja inimeste ees. Paastumine tähendab südame puhas-tust ja pühitsust, et Kristus võiks selles aset leida ja elada. Palve tähendab alalist kontakti ja osasaa-mist Jumalaga.
Kui see sünnib, siis sünnib ka kaotusest võit. Me oleme kaotuste läbi saanud rikkamaks, ras-kuste läbi tugevamaks, lootustes rõõmsamaks. Me võime siis oma suurimas välises vaesuses kõne-leda suurimast seespidisest rikkusest, nagu apostel Paulus usub: “Kui vaesed, kes siiski paljusid rik-kaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10).
Ja siis ütleb Issanda Sõna: Jumal võtab oma rahvale armu anda. Siis ei vaata me mitte nuttes tagasi nagu Loti naine põleva Soodoma ja Gomorra poole. Ta jäi seisma paigale ja seisab seal täna-päevani soolasambana. Tugev Jumalas vaatab edasi. Ta vaatab julgesti ja lootusrikkalt tulevikku. Selliste julgete ja rõõmsate jumalalaste päralt on päikesepaisteline tulevik ajalikult ja igavesti. (Tä-heväli 1947:101,103j)
Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve (Jl 4:1)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna
Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinule lootes alustame neljakümmet pöördumise ja meelepa-randuse päeva. Anna meile jõudu kristlikult kasvada, kurjast lahti öelda ja head teha. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.
ELADES JUMALA AUKS
Neljapäev – 7. märts
Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi. 1Pt 4:1,2
Tuleks olla Kristuse-sarnaselt valmis kannatama õiguse tegemise eest, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast. Üldise väitena, ilma piiritlemata, oleks see väär, kuna paljud on füüsiliselt kannatanud ning patustavad veel ikka väga palju. Peetrus ei väida ka lihtsalt, et füüsi-line kannatus inimesi kuidagi moodi puhastab ja neid tugevamaks teeb – mõningaid teeb see tuge-vamaks, teised aga muutuvad Jumala suhtes mässumeelseks ning kibestuvad. Pigem peab Peetrus siin silmas seda liiki kehalist kannatamist, mida määratletakse salmis 1Pt 3:17: “Parem on head te-hes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.”
Seega, kui me järjekindlalt järgime otsust Jumalale kuuletuda, isegi kui see tähendab kehalist kannatusi, tugevdab see meie moraali: see aitab meil kindlamalt kui iial enne pühenduda eluviisile, milles sõnakuulmine on tähtsam kui soov vältida valu. Eesmärk on elada elu, mida ei juhi inimlikud tunded, vaid Jumala tahe: patuga tehakse selge lõpp. (Grudem 2010:166j)
Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. (1Pt 2:21) Ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. (2Kr 5:15) Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab mi-nus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige usu ja elu avaruse juurde kuulub see inimlik kokku-kuuluvus ja vendlus, mis väljendub eestpalves, seal, kus me ei lase ennast juhtida oma isekusest, mis sunnib kõiki meie mõtteid ja palveid keerlema iseenda, oma vajaduste ja hädade ümber, vaid teeme oma hinge lahti ja mõtleme kõigile neile, kellel meie elus on koht. Jaan Kiivit jun
Palvetagem: Minu Jumal, Sind ma otsin oma paljudel teedel. Aga ma ei leia Sind, kuhu ma ka ei pöörduks, kui Sina mulle väravat ei ava. Sina ise oled värav. Sellest läbi tahan ma astuda ja leida Sind. Jörg Zink
PALVETA, ET JUMAL MEID UUENDAKS
Reede – 8. märts
Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! Ps 79:9
Kui on head ajad, siis me nii sageli Jumalast ei hooli. Aga hädad ja nuhtlused sunnivad armu otsima. Enam ei ole palvetaja jaoks kõige tähtsam väline hull olukord, vaid oma patud, Jumala arm ja lepitus. Aga kui karistusel on selline mõju, siis on vähemalt tagantjärele põhjust selle eest hoopis tänulik olla. Seda on mõistnud paljud kristlased läbi ajaloo. (PKK: Ps 78:1-80:20)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud inimesed usuvad, et olles oma vea üles tunnistanud, ei pea nad sellest enam loobuma. Kes on Jumala andeksandmist kogenud, ei korda vana, vaid alus-tab uut. Marie von Ebner-Eschenbach
Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad
ELU INVESTEERINGUD
Laupäev – 9. märts
Jeesus ütleb: “Kui te paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist.” Mt 6:16
Paast on üks vaimse võitluse vahendeid selleks, et saavutada vaimseid väärtusi ja ülenduda läbi enese alandumise. Kõik me teame, et pole olemas kristlikku elu ilma katsumuste ja võitlusteta. Paast on seotud iga inimese isikliku usuvõitlusega. See tugevdab meie tahtejõudu ja elustab meis neid jõude, mis aitavad võitluses igavese pääsemise pärast.
Paast ei ole sugugi mõeldud selleks, et mitmekesistada toidusedelit, nagu tänapäeval mõnel pool ekslikult arvatakse. Paastu läbi täiustub ja paraneb inimeses kõik vaimne, kasvab ja täiustub sisemine headus. Paast on relv, millega on Jumal ise on meid relvastanud võitluses patu, ihade ja halbade tegude, rüvedate vaimude vastu. Siin on meile eeskujuks Kristus, kes enne oma esimest vastandumist saatanaga paastus kõrbes nelikümmend päeva ja ööd. Niisiis on meilegi seaduseks pidada kurjale vastupanuks võimsaimaks relvaks paastu.
Kuid Kristus ei näidanud mitte ainult oma eeskujuga, kui vajalik on paast, vaid ka oma sõna-dega selgitas selle jõudu, mis on kui päästev ja teovõimas ravim deemonite vastu. Kui deemonitest vaevatud inimene toodi Tema õpilaste palge ette, ei suutnud viimased rüvedat vaimu ära ajada. Jee-sus aga tegi seestunu terveks. Õpilased küsisid Jeesuselt: “Õpetaja, kuidas ei saanud meie seda dee-monit välja ajada?” Jeesus vastas neile: “See sugu ei saa paremaks muidu, kui paastu ja palve läbi”. (Mt 17:19,21)
Nii on Jeesuse sõnul paast meile teovõimsaks ravimiks ning ainulaadseks ja mitmekülgseks relvaks. Need, kes austasid paastu, võitsid kiusatused ning nende palved Jumala poole kandsid vilja. Keegi, kes viibib kõhuorjuses ei või vähimalgi määral maisest ülenduda ja väärtustada eneses Jumala pilti. Toob ju kõhuorjus endaga kaasa unisust, laiskust ja haigusi!
Niisiis pole paast ainult toidust loobumine, vaid ka täitmatute soovide piiramine ja patust hoi-dumine. Rohked näited ajaloost tõendavad meile, kuidas rikutud ja pahelistele inimestele said paas-tu läbi osaks suured muutused. Paastu kõrge eesmärk on piirata kirgesid, kurjust, viha, tagarääki-mist, valet ja sõnamurdlikkust.
Issand annab meile ka teada, millisel viisil me peame paastuma. Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad, sest nad teevad oma palge näotumaks, et rah-vas näeks neid paastumas. Niisiis, mitte nagu variserid, silmatorkaval ja silmakirjalikul viisil, vaid meie hingele kasulikul viisil; salajas, et paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid Isale, kes on kõikjal ja näeb ka kõige salajasemaid asju. (Mõtisklusi paastust)
Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõbrad, Jeesus on täna meie keskel! Kui sa seda oma sü-dames tunned, siis täitku sind suur rõõm. Kui sa seda ei tunne, siis palveta ja paastu ja paranda meelt, et osadus Peigmehega taastuks! Joosep Tammo
Palvetagem: Isa, et Su armastusel pole otsa, siis tõstan ma julgesti lapse kombel käed Su poole. Aita mind, et saaksin kiita südamest Sind kogu oma elu. Nii ööd, kui päevad Sinu väes, kuni ükskord jõuan taevasse – Igavesse ellu!
Kasutatud allikad
• Chambers, Oswald 1999. 4. august. Jumala vapper sõprus. Tallinn: Allika
• Grudem, Wayne 2010. Peetruse esimene kiri. Tallinn: Logos
• Jaanson, Mart 2013. Jutlus Nõos P, 10.02.13. EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus: http://www.valgapraostkond.ee/bin/documents/N%F5o,%2010.02.13.pdf
• Kiviranna, Rudolf 1994. Jumal, ma ootan Sinu õnnistust. [Postill] Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja infoosakond.
• Mõtisklusi paastust. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Haapsalu kogudus: http://www.maria-magdaleena.net/wp-content/uploads/2012/12/Mõtisklusi-paastust.doc
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 30:1-31:9 – Sinu kätte ma annan oma vaimu; Ps 78:1-80:20 – Kui juhtub halvim. Pühakirja selgitab Rannamõisa ko-guduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Jumala armastuse ohvritee. – Eesti Kirik, 22.02.2017
• Täheväli, Aleksander 1947. Uus inimene. Valimik jutlusi. Stockholm: Eesti Raamat
Koostas Indrek Lundava
Veebruar 2019
-
PÄEVA SÕNUM nr. 190
Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume,…
-
PÄEVA SÕNUM nr. 189
Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume,…
-
PÄEVA SÕNUM nr. 188
Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume,…
-
PÄEVA SÕNUM nr. 187
Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume,…