PÄEVA SÕNUM nr. 172

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

RISTIMISE AND

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 12. – 18. jaanuar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad mistahes raskema või kergema haiguse all.

 

Jeesuse ristimisega algas Tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja Ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid.

Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poole-hoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ristipuul ja maailma päästmisele.

Igal aastavahetusel ootab meid ees 12 kuud, mille kohta me ei tea midagi. Uue aasta künnisel on hea teada, millele võime elus toetuda. Ristimine on üks selline oluline toetuspunkt. Oleme alates ristimisest Jumala lapsed ning tema kannab meie eest hoolt.

Jumala lastena võime alati pöörduda palves Issanda poole ja temalt abi leida. Ristimises saa-me meiegi osa Kristuse ohvrisurma mõjust, Jumal annab meile eksimused ja patud andeks ning Pü-ha Vaimu läbi juhib meie elu parimal viisil.

Kõik siin maailmas ei sõltu meist ja meie püüdlustest, vaid Jumalast. Ristimisele tulemine on inimesepoolne samm selleks, et tunnistada Jumalat oma Päästjaks. Lapse ristimise puhul astuvad selle sammu tema vanemad. Edasine sõltub juba Jumalast. Ristimises annab Jumal meile seda, mida vajame. Saame olla kõige selle hea vastuvõtjaks. (Soom 2012:8)

 

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

 

Kui Piibel kõneleb meile Jumala lasteks saamisest, siis ei räägita tegelikult kusagil sellest, et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks. Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest (heebrea keeles täpsemalt Iisraeli “poegadest”), siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast – Jaakobist ehk Iisraelist. Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult: näiteks valguse lapsed, päeva lapsed, pimeduse lapsed… Apostel Paulus, öeldes “Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,” ei vastanda last mitte täiskasvanule, vaid orjale. Ori on see, kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule, või siis püüab ta isandaga manipuleerida, et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda.

Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad (Rm 8:17). Mida see tähendab, on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos (Lk 15). Seal on isal kaks poega, kes mõlemad on täismehed, aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt. Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklus-himu – ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne, edu ja sõp-ru otsima. Ja alles siis, kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud, tuleb talle meelde tema pärit-olu, tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda.

Vanem poeg on hoopis teisest mastist, tema teeb korralikult isakodus tööd, aga kui noorem vend, see elunautijast õnnekütt koju tagasi jõuab ja isa ei viskagi teda tänavale, vaid korraldab hoopis suure peo, saab vanemal pojal mõõt täis: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.” Just nimelt – orjanud. Ta on püüdnud olla tubli ja teenida, higipull otsaees, isa heakskiitu ning preemiat või palgatõusu, et sõpradega pidu püsti panna. Isa peab teda pigemini kaasomanikuks ja ütleb: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” Aga poeg ei ole usaldust väärt, ta ei käitu pärija, vaid palgalisena.

Jumal tahab, et me oleksime Tema täiskasvanud pojad ja tütred, Tema abilised ja kaasloojad selle maailma harimisel ja hoidmisel. (Tiitus 2011)

 

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, Jeesuse ristimisel Jordani jões tuli Püha Vaim Tema peale ja Sa ilmutasid Teda kui oma armast Poega. Tugevda kõigis ristituis kindlat teadmist, et nad on Sinu lapsed, ja juhi neid oma Vaimuga. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

TEADLIK TEEKOND MAA PEAL

Pühapäev – 12. jaanuar

Kristuse ristimise püha

Johannes tunnistas: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja Tema peale jäävat.” Jh 1:32

 

Tuvi oli ohvriloom ja hingelind: rabid võrdlesid ka Jumala Vaimu “haudumist” loomisel kaosevete kohal (1Ms 1:2) vahel tuvi, vahel mõne muu linnuga (see meenutab ka soomeugrilaste loomislugu). Hiljem võrreldi Jumala ja tema Vaimu häält templis kudrutavate tuvidega. Tuvil oli oma roll ka veeuputusloos: kui ristimise eeltähenduseks pidada veeuputust (1Pt 3:20j), siis võib Jeesuse ristimisele ilmunud tuvi kujutleda Noa poolt välja lastud tuvina, kes ei tulnud enam tagasi, vaid maandus nüüd viimaks Jumala Poja peale (vrd 1Ms 8:8–12).

Võib-olla taheti Püha Vaimu langemist võrrelda ka tuvi vagurusega: “Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid” (Mt 10:16). Või nagu juhtus Eelijaga, et Jumal ei ilmunud talle tormi-tuules ega maavärisemises, kuid siis tuli “vaikne, tasane sahin” (tuvi tiibade heli?) ja seal oli Issand (1Kn 19:12j).

Kogu jutustuse sihiks on välja tuua taevane hääl, mis tunnistab Jeesuse Jumala Pojaks. See sarnaneb prohvetikutsumisega: “Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale” (Js 42:1). Nii hüüdis Jumal ka Iisraeli kuninga ametissepanekul: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu” (Ps 2:7). Risti-misega astub Jeesus Jumala Poja ametisse ja talle kingitakse Vaim.

Kõige täpsemini väljendab seda varaseim Markuse evangeeliumi tekst, kus öeldakse, et Vaim asus Jeesuse “sisse” – alles Matteus, Luukas ja Johannes, kes kalduvad objektiivsema kirjelduse suunas, ütlevad et Vaim asus tema “peale”. Jeesus on seega tõelises mõttes Vaimu kandja, Püha Vaimu tempel, kelles inkarneerus Jumala Vaim!

 

Seega võib öelda, et ristimise kaudu adopteerib Jumal Jeesuse oma Pojaks. See väide võib tunduda tõsivagadele dogmaatikutele muidugi hirmutav, sest nii jääb mulje, nagu ei olekski Jeesus Jumala igavene Poeg.

Kuid see on vale mulje, sest nagu ütleb Eduard Schweizer: meie moodsa aja küsimust, kes siis Jeesus oli enne ristimist või koguni enne sündi, siin veel ei esitata. Jeesuse-aegne juut võinuks vas-tata, et kindlasti on Jeesus igavikust alates Jumala Poeg, sest Jumala juures on ammu tegelikkus see, mis inimlaste juures avaneb tegelikkusena alles teatavast hetkest.

 

Mida tähendab Jeesuse Jumala Pojaks olemine? See tähendab Jumala tundmist: “Keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Neid, kes Jeesuse ilmutuse vahendusel hakkavad Isa tundma, nimetatakse Uues Testamendis samuti Jumala poegadeks – mida on valesti tõlgitud “lasteks” (Mt 5:9,45; Lk 6:35, 20:36; Rm 8:14, 9:26; 2Kr 6:18; Gl 3:26, 4:6j).

 

See, mis eristab Jeesust teistest Jumala poegadest (nendeks nimetati ka Iisraeli kuningaid, iisraellasi üldse), pole Tema Pojaks-olemise igavesus – ka teiste poegade kohta saab öelda, et va-remalt oli nende jumalapojaks olek varjatud Jumalas.

Ristimisjutustuse põhjal teeb Jeesuse Pojaks-olemise eriliseks tõik, et Tema ristimise kaudu avati taas kaua suletud taevas, Jumala hääl kõlas jälle maailmas ja Püha Vaim toimis jällegi inimeste juures – ning et kõik see, mida oli Vanas Testamendis ette kuulutatud, oli nüüd võimsalt täidetud Jeesuses.

 

Jeesuse ristimise puhul on seega viimaks tegemist kolmainu Jumala ilmutusega: Isa hääl kõ-lab taevast ja Püha Vaim laskub nagu tuvi Jeesuse kui Jumala Poja peale. Jeesuse kohta, kes alustas nüüd teadlikult Poja teed maa peal, ütleb ka Paulus, et alles pärast ülestõusmist ülendati Ta Jumala Pojaks “väes” (Rm 1:3,4) – maises elus tuli “väetil” Jeesusel läbida veel ristitee. (Hiob 2008)

 

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale. (Mt 3:16; vt ka Mk 1:10) Püha Vaim las-kus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Lk 3:22) Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Se-da annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud. (Jh 6:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma ei soovi muud, kui et Lunastaja sündimine siia maail-ma, Jumala Poja inimesekssaamine aitaks meid kasvada Tema mõõtu mööda inimesemaks, täisea-lisemaks Jumala ees. Seda ma soovin kogudusele, soovin kogu meie rahvale. Et annaksime eluõi-guse ja eluaseme uue sündimisele meis enestes ja sellega meie vanas ja haiges maailmas. Jumala ja ligimesearmastuse sündimisele. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 13. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

 

Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänu-ga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast? Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast?

Ilmselt võib suur osa nende küsimuste üle mõtisklenutest tõdeda, et viimati palvetasin ma ikka oma mure pärast ja üleüldse pöördun Jumala poole ennekõike siis, kui mul on midagi korrast ära. See on nii inimlik.

Vahel mõtlen, et kuidas suhtub Jumal inimesse, kes tuleb Tema juurde üksnes selleks, et kurta oma rasket elu ning kes unustab oma Looja siis, kui kõik hästi on. Arvan, et Issand mõistab ja an-destab. Ning meie vigadest hoolimata aitab Tema meid ja annab uue võimaluse. Patuse maailma päästmiseks saatis Ta oma Poja ristile surema, selleks et inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Juma-lal on inimese vastu andestav ja ennastohverdav armastus. See on jumalik.

Kui palju kordi on Ta meid elus aidanud. Ja kui palju kordi oleme meie unustanud Teda selle eest tänada ja kiita! Vahel märkame häid asju elus ainult siis, kui mingil põhjusel peame neist loobu-ma, kui tunneme, et oleme heast ja olulisest ilma jäänud. Ja siis kurdame ning nuriseme. Kui palju on nurinat meie ümber! Kui inimesel millegi muu üle pole põhjust viriseda, siis vähemasti Eesti kliima pakub talle selleks palju võimalusi: suvel on palav ja talvel külm ning sügis ja kevad on liht-salt tüütud ja porised. Kuid igal aastaajal on oma ilu ja võlu, oma jumalik säde, mida nurisev inime-ne ei märkagi.

Elu väärtused nagu tervis, perekond, töö, igapäevane leib ja rahu pole midagi iseenesest mõis-tetavat – need on Jumala kingitus meile. Looja saatis oma Poja surma meie pattude eest ning avas Tema ülestõusmise läbi surnuist meile võimaluse saada igavesse ellu. Isegi surm ei suuda meid lahutada Jumala headusest. Kui palju on Issand meie heaks teinud! Selle eest võime Teda vaid tänada, laulda Temale tänulaulu. (Soom 2007:8)

 

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Ki-ri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa oled kogenud Jeesuse ligiolekut, siis ole julge teisigi julgustama. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su tõotus meie käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksand-mist leiab. Õiget teed, mu Õnnistegija, Sa näita, oled abimees mu eksind hingele.

 

* * *

 

JUMALA RAHU ON TERVENDAVA MÕJUGA

Teisipäev – 14. jaanuar

Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi. Js 61:1

Kõige tähtsam asi maailmas – ja sinu elus – on võtta Jeesus Kristus vastu oma isikliku Pääst-jana. Temas leiad vastuse kõikidele tähtsaimatele küsimustele: kes ma olen? Miks ma olen olemas? Kuhu ma olen teel? Suurim ja imelisim asi inimelus on uskuda patud andeks ja saada taevariigi ko-dakondsus, leida kõik Jumala rikkused ja võimalused – tasuta (Js 55)!

Alles peale seda võivad sinu ellu tulla kõik Jumala võimalused: sinu murtud süda võib para-neda, sidemed ja ahelad sinu elus võivad katkeda, sa võid leida hingelise tasakaalu, paraneda hai-gustest ja saada uue, üleloomuliku jõu kõikides eluolukordades ja võitlustes. Jeesus mitte ainult päästab su elu, vaid Tema seob ka su haavad, vabastab, lohutab ja parandab (Js 61:1‐3).

1Ts 5:23 öeldakse  algteksti kohaselt: “aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult terveks ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatult terveina meie Issanda Jeesuse tulekuks”. Jumala ra-hul on tervendav mõju kogu inimese olemusele: see teeb terveks ja uueks kõik murtud ja katkised kohad meie sees. Rahu (=sõlmida kokku katkenud sidemed) on Vaimu vili, mis tuleb meie ellu ai-nult Jeesuse kaudu, Tema kingitusena. Püha Vaim on Kristuse Vaim, mis võtab Jumala omast ja an-nab meile (Jh 16:14).

Jumal austab meid terviklikena, isiksustena. Ta on huvitatud mitte ainult meie vaimust, mis on igavene, vaid kõigest meie elus. Jumal tahab, et Tema lapsed oleksid õnnelikud, seesmiselt terved ja tõeliselt õndsad. Et mõista seda paremini, vaadelgem võrdkülgset kolmnurka. Kui suhted Jumalaga, ligimesega ja iseendaga on tasakaalus, on inimene õnnelik. Kui mõni kolmnurga külgedest on teis-test lühem või hoopis puudub, siis ei ole tegemist enam võrdkülgse kolmnurgaga. Selles peitub sala-dus. Usun siiski, et Püha Vaim, kes “juhatab teid kõigesse tõtte”, võib tulla appi ka nendes asjades. Sina võid leida just need vastused, mida sa vajad ja mis võivad teha sind seesmiselt terveks ja õnne-likuks. (Eräranta/Kallio 2010:3)

 

Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tund-mise ja kartuse Vaim. (Js 11:2) Avama pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojast. (Js 42:7) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimeda-tele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad. (Ps 147:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elus võib olla tegureid, mis pole meist endist sõltu-vad. Me oleme otsekui mingi vaimu surve all, olgu see siis äritsemise vaim, seksuaalsuse vaim või võimuahnuse vaim. Meid on tabanud seletamatu seestumus. Kui saame Jumala Vaimuga täidetud, siis meid hävitavad vaimsed jõud põgenevad. Asemele tuleb armastuse, rõõmu, rahu, pika meele, lahkuse, headuse, usalduse, tasaduse ja enesevalitsuse Vaim. Arvesta sellega ja usalda end Püha Vai-mu juhtimise alla! Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, Sina oled elu ja tarkus ja õnnistus, Sina igavene ja ainus truu Jumal. Kel-lel oled Sina, sellel on tühjendamatu rõõmu allikas. Õpeta mind ikka enam Sind tundma, et Sa ikka enam minu omaks saaksid ja ma Sinus rõõmustuksin! Cantebury Anselm

 

* * *

 

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Kolmapäev – 15. jaanuar

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

 

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kannatuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale.

Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele. (Tärk 2014:344j)

 

Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taa-veti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse. (1Sm 16:13) Nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust. Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:21,22) Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! (Js 41:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

 

Palvetagem: Luba meil meie elu ja töö Sulle pühendada. Lase meid ausad olla kõiges asja-ajamises ja lugupidavad kaastööliste vastu ning kõiges Sinu tahtmise järel elada. Vennastekoguduse kirikulitaaniast.

 

* * *

ABINÕU KURJUSE VÄEST VABANEMISEKS

Neljapäev – 16. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

 

See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on välja öelnud. See Johannese tunnis-tus on kehtinud aastasadu ja kehtib tänapäeval.

Mida Ristija Johannes selle võrdlusega mõtleb? Tõlgendusi on mitmeid. Enamasti arvatakse, et Johannes võrdleb Jeesust paasatallega. Paasapühadel tapeti tall, et meenutada viimast ööd Egiptu-se orjuses, kus iisraellased Jumala korraldusel samuti olid tapnud igas peres talle, selle verega võid-nud oma majade uksepiidad. Sel ööl läks surmaingel läbi Egiptuse ja hukkas esmasündinud lapsed. Ainult nendest ustest, mis olid märgitud talle verega, läks ta mööda (2Ms 12:11-13). Ülekantud tä-henduses on Jeesus paasatall, kelle veri kaitseb meid igavese surma eest. Ei ole küll meie rahva seas populaarne patust kui meid ahistavast nähtusest rääkida, kuid selle mahavaikimisega ka kuhugi ei jõua.

Ristija Johannese eluülesandeks oli tutvustada rahvale Jeesust kui Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu. Patu all on mõeldud inimkonna kollektiivset süükoormat. Jeesus astub süütuna süüdlaste asemele, et kanda ära nende karistus. Aga Jumal jääb ka pattulangenud inimesele oma armastuses ustavaks. Ta kõrvaldab meie patu sellega, et laseb Kristusel patukaristuse meie asemel ära kanda. Apostel Johannes näitab ka ära, mida meil tuleb teha, et patt tõepoolest saaks meie pealt kõrvaldatud. Esmajärguline on patud üles tunnistada. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: “Meie ei ole patustanud”, siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis.” (1Jh 1:9-10) Ris-tija Johannes rõhutab, et Jumala Tall kõrvaldab kogu maailma patu.

Et kogu inimsoo patt on Jeesuse ohvrisurma läbi patustajate pealt põhimõtteliselt ära võetud, sellele vihjavad ka kindlalt Jeesuse lõpusõnad ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

 

Jeesust Jordani ääres kohates Ristija Johannes taipas, et maailma ajaloo suur hetk on koitnud. Prohvet Jesaja ennustus Jumala sulasest, kelle peale laskis Issand tulla meie kõigi süüteod, on täide läinud (vt Js 53). Nendest Vana Testamendi ennustustest lähtuvalt Ristija Johannese prohvetisilm nägi Kolgatani.

Et päästmine patu needuse alt tõepoolest jõuaks inimeseni, selleks on tarvis Jumala väge. Pau-lus on selle lihtsa selgusega kirja pannud: “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi pääs-teks igaühele, kes usub …” (Rm 1:16)

Johannes kui Jumalast saadetud käskjalg on teinud rõõmusõnumi kuulutamises ja elluraken-damises oma osa. Nüüd peab selle kuulutuse mõjupiirkonnas elav rahvas (meil eesti rahvas) tegema oma osa: uskuma Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, kelles on elu ja õnnistus. (Mõtsnik 2017:8)

 

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus polnud mingi religioosne mõtiskleja nagu Buddha, vaid Jumal, kes ristil surres lepitas maailma patu. Paljud tahavad pidada Jeesust kõrgel kõlbelisel tasemel olevaks õpetajaks, kes religioonide sarjas tõi inimestele kõige kõrgema usundi. Aga Jeesuse sõnumi ja kogu muu religioossuse vahel on sama suur erinevus kui valguse ja pimeduse, elu ja sur-ma vahel. Urho Muroma

 

Palvetagem: Issand, näita ikka oma halastust. Sinu juurest otsin ma, oma hinge õnnistust. Oh mu hing sest rõõmustab, et mind Jeesus armastab!

 

* * *

TÕOTUS TAAVETI JÄRGLASTELE

Reede – 17. detsember

Ma hoian oma helduse Temale igavesti ja mu leping Temaga jääb püsima. Ps 89:29

 

Taaveti järglastele lubati kestev troonipärimise õigus. Saul oli kuningas, kuid tema järglastele troonipärimise õigust ei lubatud. Jumalal on mingi õnnistus, mis on reserveeritud ka uskliku järglas-tele. See mõte esineb juba kümnes käsus – “aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind ar-mastavad ja mu käske peavad!” (2Ms 20:6)

 

“Kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust” (Ps 89:34). Jumal on valmis meile andestama ja oma lepingut uuendama. Heldus ja ustavus on patuse ainus lootuse alus. Ükski ei saa ehitada oma uut elu teisele alusele. Iga eksinu teadku, et Jumala arm on tänaseni seesama. Kristuse armastuses pole midagi muutunud. Veel täna kehtib Tema kutse:“Tulge minu juurde kõik…”

Ei ole küsimus, kui vähe või palju me eksinud oleme, vaid Jumala heldus ja ustavus kehtib kõigi kohta. Arusaadav, et iga eksija peab oma süüd kahetsema, patust loobuma ja andeks paluma. Helduse ja ustavuse nimel võime ka andestuse vastu võtta. (Tärk 2014:364)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal kinkigu meile armu, et tahaksime mõista – nii nõdrad, jõuetud ja saamatud, nagu oleme – me ei ole välja lükatud! Jeesus on surnud meie eest! Harri Haa-mer

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Me täname, et me Sinu juures tohime olla Sinu külalised oma eluajal. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Tee meie vaesus rikkuseks oma külluses. Karl Barth

 

* * *

UURIGE, MIS ON ISSANDALE MEELEPÄRANE

Laupäev – 18. jaanuar

Ta on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid. Js 61:2

 

Milline aasta on Jumalale meelepärane? See küsimus on olnud minu südames aasta esimestel päevadel. Apostel Paulus kirjutab: “Ärgu ükski petku teid tühjade sõnadega… vaid uurige, mis on Issandale meelepärane” (Ef 5:6,10).

Kas sina oled kunagi midagi uurinud või teinud uurimustööd? Uurimustöö eeldab eesmärgi püstitamist, teemasse põhjalikku süvenemist, erinevate materjalidega tutvumist ja nende läbitööta-mist. See ei ole tavaliselt kiire päevatöö, vaid võtab sageli kuid ja isegi aastaid. Uurimustöösse kaasatakse sageli ka juhendajaid.

Paulus ise on heaks juhendajaks selles töös, öeldes: “Ärka üles, kes sa magad, siis särab sulle Kristus! Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, saage täis Vai-mu!” (Ef 5:14,15,18) Need on kristlase uurimistöö tingimused ja tööjuhend. Püha Vaim ilmutab meile asju, mis on Jumalale meelepärased.

Esimene asi, mis on Jumalale väga oluline, on sinu siiras ja elav usk. “Aga ilma usuta on või-matu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta an-nab palga neile, kes teda otsivad” (Hb 11:6).

Teine asi on kurvastus meeleparanduseks. “Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meele-paranduse päästeks” (2Kr 7:10). Taavet ütleb oma pattu kahetsedes: “Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal” (Ps 51:19).

Kolmandaks on sinu siiras palveosadus Jumalaga. “Millega võiksin tulla Issanda ette, kum-mardama kõrge Jumala ette? … Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?” (Mi 6:6–8).

Neljas asi on Jumala elav ja toimiv sõna sinus. “Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks kül-vajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin” (Js 55:10j). (Liht 2016)

 

Mul oli südames kättemaksupäev ja oli tulnud mu tasumisaasta. (Js 63:4) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õnd-sad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimeseks saanud Jumalana kingib Jeesus meile võimaluse vaadata Jumala südamesse ja mõista ja vastu võtta Tema päästev ja uueksloov armastus. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Jeesus, Sa armu valgus ja elupäikene, Su elurõõm ning selgus mul paistku hin-ge! Mu südant rõõmusta, mu vaimu uuendada, oh Jumal võta Sa.

 

* * *

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava. Jaanuar 2020