PÄEVA SÕNUM nr. 180

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

Paastuaja 3. pühapäev

nädal: 15. – 21. märts 2020

Mõtle, Issand, kõigi peale, kes reisivad merel, maal ja õhus, ning hoia neid.

Maailmas on palju erinevaid jõude: nii headus kui kurjus, armastus kui vihkamine. Iga päev seisame meiegi nende jõudude mõjupiirkonnas ja kord võidab headus, kord kurjus, kord armastus, kord vihkamine. Need erinevad jõud mõjutavad nii ühiskonda kui inimest ja tema käitumist. Ühis-konda on raske muuta heaks ja armastavaks, kuid mida rohkem on riigis inimesi, kes neid väärtusi hindavad ja oma elus rakendavad, seda paremaks muutub ka ühiskond. Riik ongi ju üksikute ini-meste kogu ja mida rohkem on nendes inimestes õilsaid väärtusi, seda parem on ühiskond. Muutu-mine algab meist endist.

Teame teoorias, et õige on olla hea ja armastav. Tegelikus elus on piisavalt neid päevi, mil ülekaalu jääb ka meie elus kurjus ja viha. Vahel on imelik tagantjärele mõelda, millised väiksed asjad võivad tuua meie elus esile kurjuse ja pimeduse. Kriisihetkel me seda ei märka, alles hiljem saame aru, kui rumalaid valikuid oleme teinud. Patt inimeses on see, mis aitab kurjusel võita. Patt paneb inimese endale vastu rinda taguma ja näpuga süüdistades kaasinimese suunas osutama. Ju-mala Vaim näitab seevastu meie enda patule ja kutsub elama meeleparanduses. Palve on see, mis aitab loobuda kurjusest ja vihast ning elada Jumala tahte kohaselt armastuses ja headuses. Nii või-dab Jeesus kurjuse ka meis ja toob selle asemele uue elu. (Soom 2018:8)

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Kurjus saavutab võidu seal, kus tal õnnestub vallata inimese seesmine maailm. Seepärast ei püüdnud Jeesus ümber korraldada ühiskondlikke struktuure, vaid võttis ette kõige raskema: inimese südame. Tema käes on meid tõeliselt puhastada! Kuid kas kurjuse võitmise teemal on mingi seos ka pühapäeva juhtsalmiga: “Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”

Selleks, et Kristus saaks inimese elus midagi muuta, kurjuse võimu võita, tuleb teda järgida. Iga kord, kui Jeesus tervendas mõne haige või ajas kellestki välja kurjad vaimud, kõlas selle taga kutse: “Järgi mind!” Nii on see tänapäevalgi. Kutse järgida Jeesust, panna käsi jumalariigi adrale, on kõige kallim, mida praeguses maailmas võime saada. Selle vastuvõtmine või tagasilükkamine ots-ustab meie saatuse igavikus.

Sel põhjusel hoiatab Piibel kergekäelise suhtumise eest Jumala andidesse. “On ju võimatu neid, kes kord on olnud valgustatud, kes on maitsnud taevast andi ja saanud osa Pühast Vaimust, kes on kogenud Jumala head sõnaja tulevase ajastu vägesid ning ometi ära taganenud – neid on võimatu uuendada jälle meeleparanduseks, sest et nad iseendi kahjuks löövad Jumala Poja ristija teevad ta naeruks” (Hb 6:4–6). Hoidku Jumal meid taolise languse ja tagasivaatamise eest! (Roots 2019:8)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa kuulutad meile oma Poja kannatuse ja surma läbi pää-semist ja õndsust. Kingi meile avatud süda, et me Kristuse armastust ja kuulekust mõistaksime ja järgiksime Teda, kes Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

ALLU JUMALA PARANDUSTELE

Pühapäev – 15. märts

Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Ilm 3:19

Kui Jumal meid parandab, on kolm valikut: 1) mässata Tema tahte vastu, 2) ennast õigustada või välja vabandada, 3) võtta vastu Tema kriitika ja end parandada. Enne aga pead olema veendu-nud, et Jumal armastab sind tingimusteta just sellisena, nagu oled. Ilma selleta proovid endiselt Te-ma armastust välja teenida.

Tõde on see, et sul on see juba olemas. Paljud meist arvavad, et ennast heaks kiites vabanda-me välja kõik, mis meiga valesti on. See ei ole nii. Sul tuleb mõista, kui palju Jumal sind armastab. Ilma selleta võtad Tema kriitikat enda, mitte oma käitumise pihta. Vaimseks kasvuks pead uskuma, et Jumal on sinule pühendunud, eriti, kui Ta parandab ja juhib sind viisidel, mida sa ei mõista. Sel-listel aegadel peab sul olema kõikumatu usaldus Tema armastuse vastu. Apostel Paulus oli veendu-nud, et mitte midagi ei saa lahutada teda Jumala armastusest. “Ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas” (Rm 8:39).

Ilmutuste raamatu kolmandas peatükis kõnetab Jumal meid kõiki, öeldes: “Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” Üks kõige suure-maid tõestusi Jumala armastuse ja aktsepteerimise kohta on Tema kriitika. Kui Jumal sind praegu noomib, siis rõõmutse! See tähendab, et Tal on sulle head asjad varuks. (Raadio7 2016)

Keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:12) Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb: “Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!” (Hb 12:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma usun, et Jumal võib lasta sugeneda head kõigest, ka hal-vimast. Ma usun, et ka meie eksimused ja vead ei ole kasutud, ja et nendega toime tulla pole Juma-lal raskem kui meie näiliste heategudega. Dietrich Bonhoeffer

Palvetagem: Sa karistad ja noomid selleks, et Sinu poole pöördutaks, et patu orjus meid lõpli-kult ei hävitaks. Kuna oled Jumal, ei saa õnnetus Su valgust varjata. Sinu au on: lõputu halastus ar-mastada. Jan Ámos Komenský

* * *

ÜKS TEE VIIB TAEVASSE

Esmaspäev – 16. märts

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

Igapäevases usuelus on meie pilk, meie vaade sageli suunatud valesti. See on pahatihti liiga re-aalne ehk, võiks isegi öelda, meie vaade karjub meie peale. Me vaatame hädadele, vaevadele, valu-dele ja õnnetustele, kurbusele ja muredele. Tõepoolest, need ongi meid tabanud. Aga kuhu vaatad, sinnapoole hakkad ka ise liikuma, vajuma. Meil võivad olla halvad nõuandjad. Rahvas võib naerda meie valitud teed, sest ei pea seda õigeks.

Meie elu esimene ja kõige tähtsam probleem ongi leida õige tee. Kuhu me läheme, kui pole õigel teel? Kuidas jõuda soovitud paika, kui ei tea teed, mis pärale viib? Jumala kartus on eelduseks, kinnitab laulja, et meid juhitakse õigele teele. Õige tee leidmiseks tuleb pöörduda Jumala poole.

Meie peame vaatama Jeesusele, et jõuda trooni ette. Issand on nende sõber, kes Jumalat karda-vad. Neil on püsiv hingerahu ja on öeldud, et Issand tõmbab nende jalad võrkudest välja. Ega siis võrkudest puudus ole ja sageli inimesed ise neid ei märkagi.

Mis ka meie ümber ei toimuks, olgu me pilk ikka suunatud Issandale Jeesusele. Hoidke pilk Issandal, siis jõuame sinna, kuhu Tema meid juhib – trooni ette. (Himma 2007:50,54)

Mu sõbrad on pilkajad – Jumala poole on mu pisarais silm. (Ii 16:20) Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? (Ps 121:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala elavakstegev arm uuendagu sind iga päev Püha Vai-mu kaudu. Järgigu teised oma seisukohti. Sina järgi Issandat! Urho Muroma

Palvetagem: Seal, kus taevas isakodu, eluase õndsatel; ahastus ja mureudu tundmatud ta ra-dadel. Oh et sinna minagi muremaalt kord jõuaksin! Simo Oskari Korpela

* * *

TÕDE, MIS VABASTAB KARTUSEST

Teisipäev – 17. märts

Parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält. Jr 26:13

Vana Testamendi tekst (Jr 26:12–16) viib meid Anatoti preestri poja prohvet Jeremija aastal 627 eKr alanud ja üle neljakümne aasta kestnud tegevuse keskmesse. Ta oli määratud saama tun-nistajaks suurtele geopoliitilistele muutustele, mis puudutasid otseselt tema kodumaad, täpselt sa-muti nagu ka 30 ja 100 aastat tagasi toimunud pöördelised sündmused Euroopas meid, eestlasi. Prohvet pidi kuulutama õigust, mis vaatab alla taevast, ja otsima tõde, mis võrsuks vastu maast. Seda viimast ta aga ei leidnud.

Jeremija kuulutas Juudale ja Jeruusalemmale saabuvat hävingut ette juba ammu enne, kui reaalne vaenlane ehk uus suurjõud Babüloonia nende ukse taha jõudis. Rahvas aga ei tahtnud tollal ega taha ka tänapäeval kuulda tõde ning veel vähem seda tunnistada, vähemalt senikaua, kuni nende valede arsenalis veel piisavalt püssirohtu on.

Kuna Jumala prohvetit ei kuulatud ega soovitud pöörduda ka oma kurjadelt teedelt, sattus Je-remija pidevasse konflikti nii Jeruusalemma templi preesterkonnaga kui ka õukonna- ehk tänapäe-vases mõistes peavooluprohvetitega. Jeremijat süüdistati isegi reeturluses, kui ta julges rahvajuhte hoiatada vastuhakkamise eest babüloonlastele, kelle käest neil nagunii pääsu ei olnud. Ent samal ajal andis ta lootust, et Jumal tõotab igal juhul oma rahva vangipõlve määratud ajal lõpetada ja pa-gendusse viidud kodumaale tagasi tuua. Seegi kuulutus oli määratud kurtidele kõrvadele.

Samaaegselt sõitlemisega ebajumalateenistuse eest hoiatas Jeremija pidevalt rahvast ka loo-tuse panemise eest pelgalt rituaalsele ja formaalsele jumalateenistusele, kui sellega ei kaasne meele-parandust ehk elu Jumala õiguses, mille viljaks ongi kartusest vabaks tegev tõde. Kristlik pärimus on näinud just Jeremijas Kristuse prohvetlikku eelkuju. Sest nii nagu Jeremija omas ajas, nutab ka Jeesus aastasadu hiljem uuendatud templit nähes kõige selle pärast, mis tolle hiilgusest varsti järele jääb, kuna Jeruusalemm ei ole oma armukatsumise aega ära kasutanud.

Meid julgustab aga see, et ülestõusnud Issand pakub Laodikeia kogudusele, ainsale Väike-Aasia kogudustest, kelle kohta Tal midagi head öelda ei ole, valgeid rõivaid, varjamaks oma alasti-oleku häbi, ning silmasalvi, nägemaks Issandat, kes oma rahva ka siis, kui Ta neid nende pattude pärast karistab, Kristuse lunastuse läbi ometi hukatusevõrgust välja tõmbab. (Kukk 2020:8)

Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Parandage oma eluviise ja tegusid, siis ma jätan teid elama siia paika! (Jr 7:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Viha ja kurjusega täidetud maailmas ei ole kerge olla ar-mastav ja andestav inimene. Kuid kuidas teisiti on võimalik inimesel, kes suhtub meisse antipaa-tiaga, uskuda Kristuse võitu, kui meie elus pole sellest võidust midagi näha? Kuidas saab ta uskuda Kristuse armastusse, kui see puudub meie elus? Kristuse evangeelium ei saa olla usutav, kui ta ei avaldu meie juures elujõuna. Uno Plank

Palvetagem: Anna julgust usaldada, anna suutmist uskuda teise suhtes head ja ilusat, loota se-da alati – ka siis, kui see ei peakski olema õige! Issand, tee mu süda avaraks, et suudan silmnähta-vast oletada parimat, teist inimest vabandada, mõelda ja rääkida temast head, käänata kõik asjad hea poole! Toomas Paul

* * *

INNUKAS JA TULINE KRISTUSES

Kolmapäev – 18. märts

“Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum!” Ilm 3:15

“Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!” (Fl 1:21) Oh oleks vaid meil kõigil sellist tulisust elada Kristusele nagu Paulusel seda oli! Püha Vaimu juhtimisel levitas ta täiesti omal käel kristlust üle kogu Rooma impeeriumi. Tal oli ükskõik, kas ta elab või sureb, sest ta tahtis vaid Juma-lariiki edasi viia.

Tänapäeva kristlus aga on arendanud välja vale usu – usu, mis ei kätke endas mingit pühendu-mist. Oleme nii hõivatud ühelt kristlikult konverentsilt ja ürituselt teisele jooksmisega, otsides kõige tegijamaid Piibli õpetuse jagajaid. Ühtlasi külastame me iganädalasi piiblitunde, täites oma pead üha enamate pealkirjade ja mudelitega. Samal ajal, kui miljonid haiget saanud inimesed üle maail-ma surevad lootusetuses. Meie aga oleme need, keda on kutsutud sirutuma nendeni.

Mida pühendumine endast üldse kujutab? Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see enese tingi-musteta pühendamist Issandale ja Tema tööle. Me jääme sõltumata olukordadest töö juurde, mis meile antud. See tähendab näiteks igal pühapäeval pühapäevakoolis õpetamist ükskõik mis, lastes neil lastel saada kõige olulisemateks noorteks me eludes. See tähendab teha eestpalveid nende eest või nädala sees nende jaoks aja võtmist, et saada teada, mis neid vaevab.

Pühendumine ei arvesta mugavusega või muutuvate tunnetega. Tõeline pühendumine tähendab vastupidamist, millele saab loota. Kahjuks aga ei tea enamus kristlasi sedagi, kuidas olla täielikult pühendunud Issandale. Nad on liiga hõivatud omaenda eludega ja liiga paljud neist tahavad kogeda koguduses meelelahutust, mitte pühendumist.

Kõige eelpool mainituga riskime aga sellega, et muutume Laodikeia koguduse sarnaseks, mil-lest on juttu Ilmutuse raamatu. Seal oli tegu leigete ja mitte midagi tegevate kristlastega. “Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled lei-ge ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.” (Ilm 3:15,16).

Palu, et Issand uuendaks sinus pühendumise vaimu, et saaksid olla see pühendunud sulane, kelle järele Ta igatseb. (Cruz 2019)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse Kirik, sellel suurel leigeksjäämise ja taganemise sajandil, ei vaja seevõrra Jumala kummardajaid kui Jumala tunnistajaid, kes peavad teadlikud ole-ma, et neile on armust antud mitte ainult uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada Tema pärast. Harri Haamer

Palvetagem: Sind, Jumal, tahan armastada ja südamest Sind teenida. Su nime tahan ülendada ja Sinu seadust pidada; Sull’ tuksub iga silmapilk mu viimne veretilk. Georg Kiviste

* * *

PÜÜDLUSTE SUUNAMINE

Neljapäev – 19. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

See salm kirjeldab täielikult toetumist Jumala peale. Nii nagu sulase silmad vaatavad ainiti oma isanda peale, nii on ka meie pilk pööratud Jumala poole, kasvades Tema palge tundmises (vaa-ta Jesaja 53:1). Meie vaimulik jõud hakkab kaduma siis, kui me enam ei tõsta oma silmi üles Tema poole. See kärbumine ei tulene niivõrd välistest hädadest kui meie mõtlemisest endast — “Ma leian, et olen end pisut liiga palju pingutanud, kikivarvul seisnud ja püüdnud olla Jumala sarnane, selle asemel et olla tavaline alandlik inimene.” Me peame mõistma, et ükski pingutus ei ole liiga suur.

Näiteks, sinu elus tekkis kriis, sa asusid võitlema Jumala poolel ning Vaim tunnistas sulle, et oled teinud õigesti, kuid nüüd on möödunud nädalaid ja sa oled pikkamisi jõudmas järeldusele: “Hm, äkki olin ma siiski pisut liiga pretensioonikas? Kas ma ei seadnud oma latti veidi liiga kõr-gele?” Sinu mõistlikud sõbrad tulevad ja ütlevad: “Ära ole loll. Me teadsime juba siis, kui sa sellest vaimulikust ärkamisest rääkisid, et see on mööduv nähtus, sa ei jaksa selle pinge all püsti jääda. Ju-mal ka ei oota sinult seda.” Ning sina ütled: “Ilmselt ma tõesti ootasin liiga paljut.” See kõlab küll alandlikult, aga tegelikult tähendab see, et su usk Jumalasse on kadunud ning asemele on tulnud usaldus ilmaliku arvamuse vastu.

Oht on selles, et mitte enam toetudes Jumalale, unustame tõsta oma silmad Tema poole. Vaid siis, kui Jumal sind järsult pidurdama sunnib, taipad sa, et olid kaotamas kõike. Niipea kui näed kuskil oma vaimulikus elus mõra, paranda see viivitamatult. Tunnista, et miski on trüginud sinu ja Jumala vahele, ning kõrvalda see otsekohe. (Chambers 1999, 24. november)

Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole! (2Aj 20:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesusele vaatamiseks tuleb mõnikord end päris sundida. Aga kui oled vaadanud, siis läheb kergeks. Eenok Haamer

Palvetagem: Ära pööra palet sa ka ristiski must ära, vaid armust südant kinnita, kui vaevab il-mas kära! Ja vaeva järel kosuta ja nutu järel rõõmusta, siis igavest sind kiidan. Georg Weissel

* * *

RASKED AJAD

Reede – 20. märts

Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Ps 25:11

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pöö-ranud. Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole (Ps 25:4) näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päe-vast teise, ükskõik mis juhtuks (Ps 25:5). Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutumatust armastusest ning juhtimisest (Ps 25:6-9).

“Kõik Jumala teed on heldus ja tõde neile, kes peavad tema lepingut.” (Ps 25:10) Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsu-musi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo. (Ray 2013)

Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepi-tus meie pattude eest oma nime pärast! (Ps 79:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimene, kes oma võlga püha Jumala ees on tunnetanud, ei julge puudutada ligimese võlga. Teedy Tüür

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

* * *

KAS SU MÕTTEID ON HAARATUD MILLESTKI?

Laupäev – 21. märts

Kes iganes kardab Issandat, seda Ta õpetab teele, mis tuleb valida. Ps 25:12

Kas mingi asi valdab sinu mõtteid? Tõenäoliselt ütled: “Ei, mitte miski”, kuid meie kõigi mõt-teid valdab miski – harilikult oleme need meie ise, või kui oleme kristlased, siis meie kogemus kris-tlikust elust. Ent psalmist ütleb, et meie mõtteid peab valdama Jumal. Kristlase elus peab olema pü-siv teadlikkus Jumalast, mõtetest Tema kohta ei piisa. Kogu meie elu peab läbinisti valdama Jumala ligiolu. Lapse teadlikkus on niivõrd haaratud oma emast, et kuigi ta emast teadlikult ei mõtle, on probleemi tekkides suhe emaga alati määrav. Samal viisil peame meie “tema [Jumala] sees elama ja liikuma ja olema” (Ap 17:28), suhtudes kõigesse lähtuvalt Temast, sest meie püsiv teadlikkus Te-mast tõuseb alatasa meie elu esiplaanile.

Kui meie mõtteid valitseb Jumal, ei pääse miski muu meie ellu – ei mured, viletsus ega hädad. Ning nüüd me mõistame, miks meie Issand nii rõhutas muretsemise pattu. Kuidas me söandame olla nii absoluutselt uskmatud, kui Jumal ümbritseb meid täielikult? Kui Jumal meie elu valdab, omame tõhusat kaitsevalli kõigi vaenlase rünnakute vastu.

“Selle hing viibib heas põlves…” (Ps 25:13). Jumal laseb meil maitsta head põlve, Ta hoiab meid rahulikuna isegi keset viletsust, vääritimõistmist ja laimamist, kui meie “elu on varjul Kristu-sega Jumalas” (Kl 3:3). Me jätame end ilma imelisest, ilmutatud tõest, et Jumal on jäävalt meie kaaslane. “Jumal on meie varjupaik…” (Ps 46:1). Miski ei või murda läbi Tema kaitsevarjust. (Chambers 1999, 2. juuni)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud inimestele vabaduse valida, kas jääda Ju-mala juurde või lahkuda Temast, aga Ta soovib, et igaüks valib õige tee. Johan Kõpp

Palvetagem: Kas suudame mõista Su heldust, milles on pattude andeksandmine, elu pühitsus ja kojujõudmise lootus? Peegeldagu me elu Sinu armastust Jeesuses Kristuses, et elaksime andeks-andmises ja halastuses. Maailma tundku meid üksnes armastusest, mis on tegelikuks saanud meie keskel. Ove Sander

* * *

Kasutatud allikad

Chambers, Oswald 1999. Kirkuse kütkes. Tallinn: Allika
Cruz, Nicky 2019. Innukas ja tuline kristuses. World Challenge, 01.06.2019: https://worldchallenge.org/et/devotion/innukas-ja-tuline-kristuses
Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
Kukk, Mihkel 2020. Tõde, mis vabastab kartusest. – Eesti Kirik, 03.2020
Raadio7 2016. Allu Jumala parandustele. Sõna tänaseks päevaks. Raadio7, 07.11.2016: https://raadio7.ee/stp/allu-jumala-parandustele/
Ray, Joanna 2013. Rasked ajad. Psalm 25. Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing, 22.09.2013: https://www.avatudpiibel.ee/en/node/4560
Roots, Marek 2019. Jeesus – kurjuse võimu võitja. – Eesti Kirik, 20.03.2019
Soom, Kaido 2018. Jeesus – kurjuse võimu võitja. – Eesti Kirik, 28.02.2018

Koostas Indrek Lundava

Märts 2020