PÄEVA SÕNUM nr. 187

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluval-gust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotustesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 187

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

HEA KARJANE

Ülestõusmisaja 3. pühapäev

18. nädal: 26. aprill – 2. mai 2020

 

Mõtle, Issand, vaeste, kodutute ja põgenike peale.

 

Kui Jeesus õpetas, siis kasutas Ta näiteid igapäevaelust ja kuulajad mõistsid tänu sellele pare-mini Kristuse õpetuse tähendust. Hea karjase teema on hea näide sellest. Iga inimene teadis, mis tööd karjane teeb, ja sai aru, milline on hea ja milline halb karjane.

Nii nagu kõigi muude töödegagi, on ka heaks karjaseks olemise juures oluline suhtumine töö-sse, see tähendab oma karja. Hea karjane armastab nii oma tööd kui karja ja teeb kõike südamega.

Jeesus oli hea karjane, inimesed aga olid tema kari, kelle eest ta hoolitses. Kristus kandis siin maailmas inimeste eest hoolt nii õpetades kui imetegusid tehes. Kuni selleni välja, et ta suri patuse inimkonna eest ristil, et päästa nad pattudest.

Jeesus andis Peetrusele ülesandeks olla karjane ja kanda hoolt kristlaste eest siin maailmas. Peetruse kaudu on see ülesanne kõigil vaimulikel ja just selle pärast on üks kirikuõpetaja ameti-nimetusi pastor ehk tõlkes karjane.

Kuid mitte ainult kirikuõpetajad pole karjased, vaid seda on iga kristlane. Martin Luther rõhu-tas kristlikku kasvatust perekonnas. Nii on vanemad oma laste kasvatajana suure vastutuse kandjad. Samuti on kristlase ülesanne anda oma usust tunnistust kõigile inimestele enda ümber. Seda tehes tasub silmas pidada Jeesust, kes oli armastav, hooliv ja ennastohverdav. (Soom 2017:8)

 

Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27,28a

 

Miks on Jeesus Hea Karjane? Karjase juurde kuulub kari. Need kaks mõistet “kari” ja “karja-ne” kuuluvad kokku. Hea karjase kari on Tema kogudus. See on meile selge. Ka sina, armas usklik vend ja õde, kuulud Jumala rahva karja. Kuidas sa sinna said? Kuidas sai Jeesus sinu heaks karja-seks? Kas nõnda, et sina ise otsustasid hea karjase omade hulka tulla? Või nõnda, et usklikud vane-mad tõid su lapsena ristimisele ja su nimi kanti koguduse liikmete nimistusse? Inimlikult näib see nõnda olevat. Ometi ei ole. Sa said ristimisele tulla ainult seepärast, et hea karjane sind kutsus ja su vastu võttis. Jeesus ütles oma jüngritele: “Mitte teie ei ole mind, vaid mina olen teid ära valinud” (Jh 15:16). Jeesus on oma karja ise komplekteerinud. Meie kuulume sinna ainult seepärast, et Tema on meid üles otsinud ja vastu võtnud.

 

Miks Jeesus meid kutsub? Matteuse evangeeliumis seisab: aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast (Mt 9:36). Mitte sellepärast ei kutsu Jeesus meid oma karja, et Tal meist kasu oleks, vaid seepärast, et Ta meid ar-mastab ja tahab meid aidata: Temata ei ole sinul ega minul tõelist karjast. Jeesus on täiesti ainulaad-ne karjane. Ta on hea karjane, kes kogub mahajäetuid ja hukule määratuid, et neid päästa.

Ära unusta, selleks et võiksid kuuluda Jeesuse kogudusse, olla Tema juhtimise ja hoolitsuse all, olla Jeesuse Kristuse kaaspärija, on Jeesus sind oma verega lunastanud. Seda meenutasid meile selgesti kannatusaja sündmused. On tõesti nõnda, nagu apostel ütleb: “Te olete kallilt ostetud” (1Kr 6:20). Õnnistegija elu ja vere hinnaga. Ta on tõesti ainuke Hea Karjane.

Sageli on kahjuks nõnda, et nii mõnigi Kristuse koguduse liige selle praktiliselt ära unustab. Ta ei pea hea karjasega mingit ühendust. Jeesus ütles, et ta tunneb omadest igaüht. Jeesusele pole Ta kari kogum, Ta pilk ulatub igaüheni. Ta tunneb igaühe eluolu, ta sisemist maailma. Igaüks on kui avatud raamat hea karjase ees. Aga Ta on andnud igale võimaluse ka ennast tunda, ja see on igati normaalne. Karjane tunneb karja ja kari, selle iga üksik liige, tunneb oma karjast, kuuleb Tema häält ja käib Tema järel. Jeesus ütleb, et Tema ja Ta karja vahekord on nagu Tema ja Isa vahekord – Isa tunneb Teda ja Tema tunneb Isa. See tähendab, et nad on üksteisega lahutamatus osaduses. (Soosaar 1996:145j)

 

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. (Ps 23:1) Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma kar-jatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus. (Hs 34:13) Ja mu sula-ne Taavet on neile kuningaks ja neil kõigil on üksainus karjane; nad käivad minu seaduste järgi ja peavad mu määrusi ning täidavad neid. (Hs 37:24) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25) Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja. (1Pt 5:4)

 

Palvetagem: Armuline Jumal, halastaja Isa, Jeesuses Kristuses annad Sa meile Hea Karjase, kes juhib meid Sinu teedel ja kogub Sinu rahvaks. Me palume Sind, toida, kaitse ja tervenda meid ning hoia alati Sinu osaduses. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JUMAL ON KARJANE JA MEIE TEMA KARI

Pühapäev – 26. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.” Jh 10:14

 

Nii nagu Päikese ümber tiirlevad planeedid, nii keerleb meie elu ümber Hea Karjase. Tema on kõikide asjade algus ja lõpp.

Tänane evangeeliumitekst on nii rikkalik, et juba üksnes ühte salmi võiks käsitleda mitu päe-va. Aga kuna see ei tule kõne alla, siis piirdugem ainult kõige olulisemaga. Alustame Hea Karjase vahekorrast lammastega. Siin võib esile tuua kolm rõhuasetust. Hea Karjane sureb lammaste eest, armastab oma lambaid ja ühendab nad üheks tervikuks. Aga enne, kui me süveneme Jeesuse vahe-korda oma lammastega, peatume korraks mõistel “hea”. Kreeka keeles kasutatakse siin kahte sõna: agathos, mis tähendab head kõlbelises tähenduses. Näiteks ma võin maalida pildi, mille kohta võib öelda, et see on agathos ehk hea, kuna sellel on olemas kõlbeline väärtus. Ma ei maali pildile rõve-dusi, vaid näiteks lihtsalt ilusa metslille. Samas kunstiline väärtus võib olla sellel pildil null, kuna ma pole mingi kunstnik. Kui sa aga tahad väljendada maali sügavat ja suurt kunstilist väärtust, nagu näiteks Michelangelo puhul, siis kasutatakse kreeka keeles teist sõna – kalos, mis väljendab täiuslik-ku ilu ja headust.

Just seda sõna Jeesus kasutabki, kui Ta nimetab end Heaks Karjaseks. Ta tahab sellega öelda, et ei ole hea üksnes moraalses tähenduses, vaid on silmapaistev, suurepärane, armas ja eeskujulik karjane igas tähenduses. Ei ole ühtegi teist karjast, keda võiks Temaga võrrelda, Ta on kõigist üle. Sellega Jeesus annab mõista, et on isegi suurem kui juutide kuulsaim karjane Taavet. Vägagi preten-sioonikas sõnum Jeesuse poolt. Kui siia lisada veel Tema ütlused, et Mooses on Temast kirjutanud ja “enne kui Aabraham sündis, olin mina”, siis võis see tõepoolest tunduda juutidele suuruse hullu-sena. Tegelikult oli asi veel hullem. Jeesust süüdistati lausa jumalateotuses, sest sõnademäng “mina olen hea karjane” oli religioosselt haritud juudile vägagi kindla tähendusega. Juudid teadsid, et “mi-na olen” kuulus Jumala tiitlite hulka, ja nad teadsid ka seda, et Iisraeli ülimaks ja parimaks karja-seks oli Jumal. Seega Jeesus, öeldes “mina olen Hea Karjane”, ütleb tegelikult – mina olen Jumal. Meie teame, et Tal on õigus seda öelda, kuid Iisraeli usuliidrid pidasid seda jumalateotuseks.

 

Kirik vajab Kristuse sarnaseid juhte ja karjaseid, kes hoolivad ja armastavad oma lambukesi ning on valmis sellel tööl tooma ka midagi ohvriks. Jeesus ütleb, et hea karjane tunneb oma lam-baid. On kosutav teada, et meie vahekord Jeesusega ei ole üksnes teoreetiline, mõistusele toetuv, vaid see on väga isiklik. Jeesus armastab sind ainulaadsel usalduslikul moel. Ehki Jeesus kasutab sõna “tunneb”, võib selle põhjal siiski öelda, et Ta armastab oma lambaid.

Kreekakeelne sõna ginosko, mida siin kasutatakse, tähendab kogemuslikku tundmist, tundmist mitte lugemise põhjal, vaid kogemuse kaudu. Sõna “tundma” kasutatakse Piiblis sageli armastus-suhte kirjeldamiseks. Seega ei oleks vale, kui tõlgiksime Jeesuse ütlemise nõnda: “Mina olen hea karjane ja armastan omi ja minu omad armastavad mind, nõnda nagu Isa armastab mind ja mina armastan Isa, ning annan oma elu lammaste eest.” Vaevalt, et keegi annab oma elu mõne tuttava eest, aga armsama nimel tehakse suuri asju. On tõesti hea teada, et Jumal armastab meid, ja on saat-nud meid karjatama sellise haruldase Karjase, kes oma elu ohvriks tuues päästis meid hukatusest.

 

Kogemuslik tundmine ehk armastus vajab kõige rohkem samastumist ja ühtsust oma kalli-maga. Kui kaks inimest üksteist tõeliselt armastavad, siis tavaliselt lõpeb see sellega, et need kaks saavad üheks lihaks. Sa ju ei ütle oma kallimale, et kuule, ma armastan sind nii väga, et tahan ühi-neda Võõrleegioniga. Pigem on su sooviks veeta iga päev oma armsama seltsis. Kedagi armastades tahad teda paremini tundma õppida, tahad tema sarnaseks saada. Jumal armastab meid nii tugevalt, et on oma Pojas meie sarnaseks saanud ja tahab, et meie omakorda saaksime Jeesuse sarnaseks. Ma ei tea kuidas meiega lood on, kuid Paulus ütleb: “Ma püüan ära tunda Teda ja Tema ülestõusmise väge ja Tema kannatuste osadust, saades Tema surma sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõus-misele surnuist” (Fl 3:10). Jah, tõeline armastus nõuab osadust. Nii nagu mehe ja naise armastuse selge eesmärk on abielu, nii ka Jumala ja inimese vahelise suhte eesmärk on üheks tervikuks saa-mine.

 

Armsad õed ja vennad, oleme vabatahtlikult Jeesuse karjaga ühinenud, oleme tunnistanud Ta endi ülemkarjaseks. Kristus hoolib meist ja tahab, et oleksime Temaga osaduses, et sureksime koos temaga, tõuseksime üles koos Temaga ja käiksime koos Temaga oma eluteed. Ta tahab, et saaksime üha rohkem Tema sarnaseks. Kas meie armastus Tema vastu on nii tugev, et suudaksime seda teha? Küllap see ongi mõõdupuu, mille abil võime kontrollida kui tugevalt me oma Issandat armastame. Mind isiklikult teeb kurvaks teadmine, et mu südames ei ole enam sellist leegitsevat armastust Ju-mala vastu, nagu see oli usule ärgates. Jah, ma olen küll aastate möödudes jäänud Issandale truuks, kuid ma tunnen, et esimene armastus on jahtunud ja see vajaks ülessoojendamist. Võib olla õnnes-tub see kõige paremini ühises osaduses, üksteist toetades ja julgustades. Oleme ju siiski üks kari. Sellepärast palvetagem üksteise eest, et me ei väsiks, et meie armastus ei kustuks, et me kuuleksime Hea Karjase häält ja järgneksime Talle.

 

Jäägu meid täna saatma apostel Pauluse sõnad: “Aga rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on tema silmis meelepärane, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu kirkus igavesti! Aamen.” (Hbr 13:20,21) (Kiir 2019)

 

Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest (Hs 34:11). Ometi püsib kindlana Jumala seatud aluskivi, millel on see pitser: “Issand tunneb omi” ja “Ülekohtust taganegu igaüks, kes nimetab Issanda nime” (2Tm 2:19).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Anna kogu oma elu Kristuse juhtimise alla! Ära tee midagi, mida Ta keelab; ära jäta tegemata midagi, mida Ta käsib! Kui sa nii talitad, siis pääsed nende tae-vaste jõudude kätte, mis teevad sinust uue inimese. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Näita meile oma kuninglikku valitsust, Jumal, too rahu hirmus ja kahtluses. Sina ainsana toimid õigesti. Issand, muuda meid vaikseks ja räägi meiega! Otto Riethmüller

 

* * *

 

JUMALA HOOLITSUS

Esmaspäev – 27. aprill

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Ps 23:1

 

Inimene tunneb vajadust lähedase Jumala järele, kes võtaks osa ta muredest ja rõõmudest ja teda aitaks. Avades Uue Testamendi, näeme Kristuses, et see mõte – Issand on mu karjane – on mei-le antud Jumalast. Sündis ju Jeesus laudas ja karjased olid esimesed, kes sellest teate said. Ja hiljem Ta nimetab ise ennast karjaseks.

Kõigevägevam on sinu karjane. Tema on võtnud sinu eest hoolitsuse endale. Ärgu keegi arva-ku oma usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkusi. Kas Temal peaks midagi puuduma? Kas Ta peaks vaesuse pärast midagi tegemata jätma? Iialgi mitte. Ärgu keegi arvaku Jumalat nii väi-keseks. Meie tohime selle eest üksmeelselt Jumalat tänada. Ärgu keegi arvaku ka usku nii viletsaks, et see ei suuda anda taeva rikkust. Suudab küll.

Siin lõpuks on siis rahulolev usklik. Aga pange tähele, et ta ei ole rahul endas, vaid Jumalas. Ta on Jumala hoole all ja selletõttu ei ole tal millestki puudust. Kui avame Ilmutuse 3:17, siis loeme, et Laodikeia kogudus ütleb samad sõnad: … ega ole mul midagi vaja. Seisukohad on aga erinevad. Laodikeia kogudus arvas, et “ta on rikas”. Neid kahesuguseid usklikke on alati olnud. Ühed on nii rikkad, et “ei vaja midagi”, teised tunnevad aga oma viletsust ja armetust. (Tärk 2014:41)

 

Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid. (Js 40:11) Ja ma sean neile karjased ning nood karjatavad neid; siis nad enam ei ehmu ega karda, ja ühtegi neist ei jää vajaka, ütleb Issand. (Jr 23:4) Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile
karjaseks. (Hs 34:23) Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali. (Jh 10:11,12) Teie olite ju “nagu lambad eksle-mas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me tunnistame valeõpetuse olemasolu, aga ei võta sel-les suhtes midagi ette või pöörame ennast ümber ja laseme lihtsalt jalga, siis oleme õigustatult ära teeninud “palgatöölise” halvustava nimetuse, sest palgatud karjus ei hooli lammastest, kes pole tema omad. John Stott

 

Palvetagem: Inimesed, värisege oma pattude pärast ja pöörduge alandlikult Jumala juurde tagasi ning paluge andestust ja halastust. Juudi palveraamatust

 

* * *

 

JUMALA TÕOTATUD ABI OHTLIKUL AJAL.

Teisipäev – 28. aprill

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga. Ps 23:4

 

Ka kui ma kõnniksin pimedas orus … See on pilk tulevikku. Tulevikku vaadates haarab ini-mest alati hirm elu pimedate paikade pärast. Igal inimesel on aimus, et võib tulla midagi, mis on kuri. Mõni aimus täitub, teine mitte. Aga ei tunne ainsatki inimest, kelle elus oleks täitunud kõik halvad aimused. Isegi mitte enamik neist.

Uskliku elu suur abi on selles, et murega tuleb kaasa ka see, kes murest suurem on – Jumal ise. Meie lahendus ei ole selles, et raskeid olukordi ei teki, vaid selles, et Jumal on meiega. Halb ei saa teha halba, kuri ei saa teha kurja, sest Tema juhib meid.

Ohtlikul ajal on Jumal veel lähemal kui haljal aasal viibides. Nii lähedale tuli Jumal, et kaud-sest kõnest muutus kõne palveks. Kummaline – Jumal ise juhib meid pimedas (vanemas piiblis sur-mavarju) orgu, annab kannatusi, aga hoolitseb seal me eest, andes kergendusi talumiseks. Selles ei ole mingit vastuolu, kui me kannatustes olles palume Jumala käest sellest päästet. Nii see on – kan-natusel on oma eesmärk.

Keegi meist ei saa olla usklik, kui meie ei tunne tänuga Jumala rikkust ja headust. Keegi meist ei saa olla vaimulikult sügav usklik, kui ei tunne Issandat pimeduse oru kaudu. Alles seal muutub Jumal väga lähedaseks. (Tärk 2014:42)

 

Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha? (Ps 118:6) Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? (Rm 8:31)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristliku usu läbi tuleb midagi uut meie ellu. Me hakkame elu ja ta ülesandeid, ta õnne ja valu nägema ja mõistma uute silmadega. Elu ei koosne sulle siis enam hallide päevade mõttetust reast. Siis ei tundu elu meile enam raskelt mõistetavate, vastuolu-liste sündmuste masendava reana, vaid me tunnetame selles Jumala andi ja Jumala ülesannet. Selles on õige kristliku elumõistmise kuldne võti. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Isa taevas, kiitus ja tänu olgu Sulle ustavuse eest minu elus. Sina oled mulle pal-ju head teinud. Luba ka raskusi vastu võtta Sinu käest. Sina ei pane mulle rohkem peale, kui suudan kanda. Sina lased oma lastele kõik kasuks tulla. Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

ASI ON NALJAST KAUGEL.

Kolmapäev – 29. aprill

Häda karjaseile, kes hukkavad ja pillutavad mu karjamaa lambaid, ütleb Issand! Jr 23:1

 

Karjased ei tähenda siin preestreid või muid vaimulike, vaid kuningaid ja üldse riigi poliitilist juhtkonda, kes vastutasid rahva heaolu eest. On võimalik, et siinkohal on Jeremija hakkanud rääki-ma juba Sidkijast ja tema valitsusest, nimetamata neid siiski nimepidi.

Nimelt sai pärast Joojakimit Juuda valitsejaks tema onu Sidkija, kes valitses aastatel 597-587 ehk Jeruusalemma vallutamiseni. Sidkija oli kuningaks saades ainult 21. aastane (2Kn 24:18-20; 2Aj 36:11-16).

Kas on siin nüüd mõeldud Sidkijat või tema eelkäijaid, igatahes kuulutab Issand kõlvatutele karjastele häda ja kui Jumal ütleb kellegile “Häda sulle!”, siis on asi naljast kaugel. (PKK: Jr 22:24-23:29)

 

Kes neist maha lüüakse, visatakse ära, nende laipadest tõuseb lehk, nende verest nõretavad mäed. (Js 34:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid võib aidata üksnes see, kui võtame nagu lapsed Ju-mala käest vastu tema riigi, tema rikkuse – selle elu, mis tema on tõotanud. Meie silmad muutuvad selgemaks: nii mõnigi asi, mis enne nii tähtis ja suur tundus, muutub ebaolulisemaks, ja see, millest paljud pimedatena mööda lähevad, saab oluliseks. Elu muutub teiseks, sest ta on saanud teise suuna. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Sina, halastaja Isa, oled saatnud oma Poja meid otsima ja leidma. Tema ei vaa-danud inimeste madalusele ning sõi tölnerite ja patustega. Ta tuli, et märgata kadunut, tuua tagasi hukkujad elulätetele, kinkida rahu haavatud südamele, toita oma lapsi igavese leivaga. Jeesus Kris-tus on saanud meile heaks karjaseks, kes juhib meie elurada taevase karjamaa poole. Ove Sander

 

* * *

 

KARJASTELE KARJATAMISEST.

Neljapäev – 30. aprill

Hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks. 1Pt 5:2,3

 

See kirjakoht ei ole suunatud karjale, vaid hoopis karjastele ehk pastoritele – koguduse vane-matele, kelle hoolde on usaldatud Jumala karja ehk rahva eest hoolitsemine. See võib esmapilgul mõjuda üllatavaltki: kas inimesed ka vajavad karjatamist nagu loomad? Me oleme ju harjunud pida-ma end iseseisvateks ja teadlikeks isiksusteks, kellel on oma maailmavaade ja eesmärgid ning kes teavad, mida tahavad, ja oskavad seda ka saavutada. Isegi uskumise osas ei küsita sageli enam nõu kirikust ega Jumalalt, vaid inimene otsustab ise, mida ta usub, kuidas elab ja mida õigeks või valeks peab. Milleks peaks siis keegi veel Jumala rahvast karjatama?

Me võime ju pidada end tarkadeks ja teadjateks, aga liigne enesekindlus oleks siin kurjast. Koguduses on väga erineva tausta, vanuse ja kogemuste pagasiga liikmeid. Kui vanemad ja koge-numad juba tunnevad oma karjase häält, siis teised alles peavad seda õppima ja harjutama.

Ka Paulus annab samasisulise hoiatuse Efesose koguduse vanematele: “Seepärast pange tä-hele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiak-site Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi. Mina tean, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa, ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moo-nutavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele.” (Ap 20:28-30)

Jeesuse kohta tõdetakse: “Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Mt 9:36). Kuigi karjased olid ka sel ajal ju täiesti olemas. Tähtsaimad neist olid ülempreestrid Hannas ja Kaifas. Küllap nad omateada pidasid seda Jumalast seatud ametit ka õigesti.

Niisiis, Jumala rahvas vajab peale Ülemkarjase ka inimestest juhte ja eeskujusid. Aga kuna koguduse juhid on loomu poolest samasugused nõrgad ja ekslikud inimesed nagu teisedki, siis ohus-tavad neidki vale meelsus ja motiivid. Seepärast tuleb karjaselgi – ja tegelikult kõigil – alatasa pöö-rata pilk Ülemkarjasele. See on nii enda kui ka nende huvides, kellele oleme eeskujuks. (Kimmel 2014:4)

 

Seepärast pange tähele iseennast ja kogu karja, kelle ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud, et te karjastena hoiaksite Jumala kogudust, mille ta on saanud iseenese vere läbi. (Ap 20:28) Ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane. (Mk 10:44)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me tunnistame valeõpetuse olemasolu, aga ei võta sel-les suhtes midagi ette või pöörame ennast ümber ja laseme lihtsalt jalga, siis oleme õigustatult ära teeninud “palgatöölise” halvustava nimetuse, sest palgatud karjus ei hooli lammastest, kes pole tema omad. John Stott

 

Palvetagem: Helde Karjane, tule saada mind vajan Sind, aita leida õige tee. Helde Karjane, tule toida mind vajan Sind, Su jõudu iga päev. Ainult Sina nüüd üksi hoiad, aitad astuda mind järg-mise sammu. Helde Karjane tule saada mind vajan Sind, aita leida õige tee.

 

* * *

 

JUMALA MEETOD USKLIKUGA.

Reede – 01. mai

Apostlite Filippuse ja Jaakobus Noorema päev ehk viilipipäev

Kevadpüha

Tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ps 23:3

 

Jumal hoolitseb esimeses järjekorras meie eest headusega. Lapsepõlvest alates on Ta seda tei-nud. Aastad on möödunud, kuid ikka on jätkunud tervist, leiba, vett ja riiet. Kannatuse aega on vähe olnud. Vähe on olnud haiguse, puuduse ja viletsuse päevi. Jumal kosutab hinge. Meie vaimulikus elus niisama. Ta annab meile külluses sõna, palve ja laulude kaudu. Hing saab tagasi oma värskuse ja elujõu.

Sest Jumalal on siin maailmas inimese jaoks õige tee. Meid pole jäetud ekslema ega omapead otsima. Jumal juhib meid õigele teele. Käsk anti selleks, et inimesed käiksid õiget teed. Prohvetitel oli seesama eesmärk. Siis tuli Kristus ja ütles: “Mina olen tee ja tõde …” (Jh 14:6).

Sõna on me jalale lambiks – kasuta seda. Muidu ei leia sa õiget teed. Õige tee leides ja sõnast mitte enam hoolides võime selle kaotada. Valgustagu Püha Vaim ise meile sõna teed! (Tärk 2014: 41j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumalal on piiramatud abistamisvõimalused, kuid abi omandamine sõltub inimese usalduslikust koostööst Jumalaga. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, Sina kannad minu eest paremini hoolt, kui ma seda ise suudan teha. Sinu armu abiga tahan ma Sind järgida, kuhu Sa iial lähed ja mitte ise juhtida oma samme. John Henry Newman

 

* * *

 

KÜLALISLAHKE PEREMEES.

Laupäev – 02. mai

Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks. Ps 23:6

 

Praegune maine elu kulgeb “vaenlaste nähes”, aga võib näha juba ka aega, kus “ainult headus ja heldus” võtavad valitseva koha. Isegi pimeduse org peab muutuma headuseks ja helduseks.

Kui kaetud laud oli teekonna laud vaenlaste nähes, siis siin on juba Jumala koda, kuhu jääda. Usklik näeb selles rohkem kui ainult maist elu. Jeesus ütleb ju ise: “Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen.” (Jh 14:3)

Jumal hoolitseb meie eest nii, et Ta annab toitu, puhkust, kaitset ja juhtimist. Kuhu Ta meid viimaks suunab? Ikka oma koju. (Tärk 2014:43)

 

Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis. (Ps 27:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ühel hetkel avaneb su ees võimalus pärida igavene rõõm ja õndsus. Ja selle hind on täiesti jõukohane: lase kõigest vanast lahti, anna ta ära mõõtmatult suurema vastu! Toomas Paul

 

Palvetagem: Isa! Kes suudab vastutada meie eest suures kohtus, kui me ei ole võtnud oma kaitsjaks suurt Ristikandjat? Meie ise ei saa vastutada, aga muretud kavatsevad vastutada enda eest ise. Isa, oleks parem, kui kahetsejad võtaksid oma kaitsjaks Sinu Poja. Tema võib sulgeda süüdistaja suu.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

• Kiir, Arvo 2019. Jutlus: Jeesus on Hea Karjane. Meie Kirik, 04.05.2019: http://www.meiekirik.net/index.php/artiklid/937-jutlus-jeesus-on-hea-karjane
• Kimmel, Aare 2014. Karjastele karjatamisest. – Eesti Kirik, 04.2014
• Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jr 22:24-23:29 – Kui kristlane on minu nimi. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
• Soom, Kaido 2017. Hea karjane. – Eesti Kirik, 26.04.2017
• Soosaar, Albert Usk – lootus – armastus: [Postill]. Tallinn: Logos
• Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Aprill 2020