Päeva Sõnum. Nr 36. 4. – 10. juuni 2017

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

Nelipühanädal

Nelipühade aega arvestatakse Apostlite tegude raamatus (Ap 2) kirjeldatud Püha Vaimu väljavalamise järgi, mis toimus Kristuse ülestõusmisele järgneval juutide nädalatepühal ehk nelipühal. Juudid tähistasid nelipüha 50. päeval pärast paasapüha. Seepärast tuleneb ka nelipühade nimi paljudes keeltes kreeka sõnast pentekoste (“viiekümnes”). Eestikeelse nime tausta kohta veenvat seletust ei ole. Rahvapärane paralleelnimi suvistepühad või suvisted viitab suvisele suurele kirikupühale.

Juutlikud nelipühad on lõikuspühad ja alates 2. sajandist pKr ka Seaduse saamise pühad. Kristlike nelipühade keskpunktis on Püha Vaimu läkitamine ning Vaimu tegevus, samuti algkoguduse ja kogu ristiusu Kiriku sündimine. Apostlid ristisid nelipühadel esimesed kristlased. Algristikoguduses olid nelipühad ülestõusmispühade kõrval aasta teiseks tähtsaks ristimispühaks.

Nelipühade piiblitekstid kõnelevad Püha Vaimu tõotusest ja annist. Ta on läkitatud meile lohutajaks, aitajaks ja kaitsjaks. Pühas Vaimus on Kristus alati oma Kiriku keskel. Vaim ühendab kõik maailma kristlased üheks Kristuse Kirikuks. Kristlik osadus on vastukaaluks eraldatusele ja hajutatusele, millest räägib Paabeli torni lugu.

Nelipühanädala teemaks on Vaimu poolt sünnitatud elu. Püha Vaimu töö ei piirdunud ainult Jeruusalemmaga, vaid levis üle maailma. Sõna ja Vaimu kaudu sünnib usk Kristusesse ja loob kristlastes ühist osadust. Vaim tunnistab, et kristlik Kirik on Jumala rahvas, Kristuse ihu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Vaid osaliselt avanev pilt on erutav ning kõnekas. On oluline Piibli vahendatud piltide ees seisatada, ning tulla nende juurde tagasi ikka ja jälle. Täna kõnetavad need meid ühel, homme aga hoopis teisel viisil, ega ammendu iialgi. Kirja pandud küll selle maailma keeles, ometi osutavad nad Jumala sõnulkirjeldamatule kirkusele. Sõnad ja ka pildid peavad olema inimmaailmast pärit – muidu ei suudaks me neid mõista. Ja ega me siinpool ei suudagi iial kõike mõista, vaid seda vähest, mida meie arusaamine haarab.

Mõtle sõnadele: Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud Js 34:16. Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid Lk 4:18. Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad Jh 2:15.

* * *

ARMASTUS ON VAEVANÄGEMINE

Pühapäev – 4. juuni

Nelipüha

Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:15-17

Palved, mida palus Kristus siin maa peal, olid Inimese palved, kelle peamiseks iseloomujooneks oli kuulekus Isale. Seepärast peavad ka “Kristuse nimel” palutud palved tulema inimestelt, kes on kuulekad tema käsusõnadele. Sellist kuulekust ei tee võimalikuks mitte külmtahtejõu rakendamine, vaid Jeesuse jüngri tuline armastus oma Issanda vastu. Sellele armastusele vastatakse ning tagajärg on, et Isa saadab oma Poja palvel teise Eestkostja. Vaim, kes ilmutab tõde ning jääb alatiseks uskliku südamesse.

See teine Eestkostja, kelle tulekule Jeesuse toodud ohvri järel evangeeliumi narratiiv sageli on osutanud, kuigi Jeesuspole talle seni otseselt selle tiitliga viidanud, on pärast Jeesuse lahkumist jüngrite väe allikas ning nende alaline juht. Kui Jeesus jüngrite juures viibis, oli ta ise nende Eestkostja. Ta oli seisnud nende kõrval nagu nõu andev kaitsja, kes on kutsutud vangi kõrvale tema eest seisma ja teda katsumustunnil kinnitama. Jeesus on palunud Peetruse eest, et tema usk ei lõpeks (Lk 22:32). Ta on kaitsnud jüngreid süüdistuse eest, mida variserid esitasid hingamispäevast üleastumise kohta (Mk 2:23-25). Pimedaga, kellele ta näemise tagasi andis, sai ta pärast selle kogudusest väljaheitmist sõbraks (Jh 9:35). Ka oma peatse vangistamise hetkel palub ta vaenlasi jüngritel vabalt minna lasta, et võtta kogu rünnaku raskus enda peale (vt Jh 18:8).

Pärast seda, kui Jeesus on Isa juurde tagasi pöördunud, hakkab Püha Vaim – kes on Jeesuse Vaim – jätkama maailma jaoks mõistetamatul viisil sama tööd, mida Jeesus maa peal olles jüngrite jaoks nii suure armastusega on teinud.

Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Jh 16:13 Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 1Kr 2:14

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal on nii palju ohverdanud, et võiksime teda mõista, siis ei saa me Pühakirja kergelt võtta. Kuidas võiksime enam Jumalat tundma õppida?

* * *

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 5. juuni

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Peetruse kutses meeleparandusele (vrd Ap 3:19; 8:22; 17:30; 20:21; 26:20) kajab vastu Ristija Johannese kuulutus, milles oli kesksel kohal meeleparandusristimine pattude andekssaamiseks (Lk 3:3) ja Jeesuse enda jutlused (Mk 1:15; Lk 13:3,5; 24:47). See sõna osutab esmalt inimese elusuuna, väärtushinnangute ja hoiakute muutmisele ning kahetsustundele, aga tähistab ka ärapöördumist patust ja jumalatust eluviisist.
Meeleparanduse klassikaliseks mudeliks on pakutud seitsmepunktilist jada: (1) patu äratundmine, (2) – ülestunnistamine, (3) – kahetsemine (seisukohavõtt äratuntu ja ülestunnistatu suhtes), (4) – andekspalumine, (5) andestuse vastuvõtmine, (6) – mahajätmine ja (7) – heakstegemine. Meeleparandus eelneb “usule evangeeliumisse (heasse sõnumisse)” (Mk 1:15), sest “usu saladus on puhtas südametunnistuses” (1Tm 3:9).

Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnid väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonnatunde, mis otse särab välja tänasest tekstist ja siis lahkuvad ka inimesed, otsima atraktiivsemat kogukonnaelu mujal.

Nii on väljakutse meie kõikide jaoks – pingutada üheskoos, et võiksime Kristuse kogudusena olla tõeline kogukond oma paikkonnas ning inimesed võiskid taas täituda imetlusest Jumala suurte tegude üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle enda olukorra üle. Millega saaksid sina kaasa aidata, et sinu kogudusest võiks saada tõeline kogukond? Palu, et Jumal näitaks, mida sina saad teha, ning andku Jumal ise sulle julgust see ka täide viia.

* * *

VÕTA JEESUS VASTU KOGU OLEMUSEGA

Teisipäev – 6. juuni

Jeesus ütles: “Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.” Jh 6:44

Jeesuse kuulajad hakkasid kõrberändurite sugupõlve moel nurisema, virisema ehk ilmutama oma ärritust. Põhjuseks kõlbas nüüd see, et Jeesus väitis ennast olevat taevast tulnud eluleiva. Nemad ju tundsid teda Joosepi pojana ja teadsid tema ema, kes oli Jh 2:12 järgi äsja Kapernauma tulnud. Nii sündis Kapernaumaski sama reaksioon kui Lk 4:22 järgi senises kodulinnas Naatsaretis.

Üha selgemini kordab Jeesus, et ebausk ongi ootuspärane, kuna ainult Isa “tõmmatavad” tulevad tema juurde. Kuidas on Isa tõmmanud inimesi Jeesuse juurde enne, kui nad Jeesust kohtavad?

“Ja kõik su lapsed on Issanda õpilased ning su lastel on suur rahu.” (Js 54:13) Isa õpetust võib kuulda juba Vanas Testamendis; kui keegi tõesti seda uurib, tõmbab Jumal ta Vana Testamendi sõna abil Jeesuse juurde. “Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad minust.” (Jh 5:39) Vana Testamendi tõeline lugeja siirdub Jumalast juhitult Jeesuse juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Päästmine, mida Jeesus on tulnud taevast tooma, ongi tegelikult Jumala tegu.

* * *

USK ON JUMALA TEGU

Kolmapäev – 7. juuni

Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.” Jh 6:47

Usule tulemises on selle peatüki põhjal kolm järku:

Inimene kuuleb Isa ja võtab vastu tema õpetuse.
Ta tuleb Jeesuse juurde.
Ta näeb Poega: õpib Jeesust tundma oma päästjana.

“Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu. Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi, ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: “Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes? Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid.

Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale? Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja. Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai. Aga veel ei võõrdunud nad oma himust ja nende söök oli alles nende suus, kui Jumala viha juba tõusis nende vastu ja tappis tugevamad nende seast ning surus põlvili Iisraeli noored mehed.” (Ps 78:17-20;23-25;30-31) Taevane leib, eluleib võib ka surmaks olla, kui seda ei võeta vastu usus ja Jumala kingitusena, vaid nõutakse ebausus Jumalalt tunnustähte.
Sõna on ju tulnud maailma kingitusena, tõelise eluleivana. Ta on seda juba nüüd, sõnadena ehk kõneldes, kuid ka siis, kui annab oma ihu/liha surma. Selleks on Sõna lihaks saanud (Jh 1:14), et ta võiks surra, et maailm saaks elada. Sellesse uskumine on igavese elu leiva söömine.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Enne kui keegi võib olla usus Kristuse juurde tõmmatud ja osa saada taevasest leivast, peab ta esmalt kuulma Isa häält (ehkki Isa on nähtamatu), mis juhib ta selle eluandva energia ammendamatu allika juurde.

* * *

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 8. juuni

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Paulus kirjutab Püha Vaimu tööst seoses Jeesusega. Ta kirjeldab Püha Vaimu kui Jeesuse Vaimu, nii nagu Johannese evangeelium seda ka täielikumalt selgitab. “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.” (Jh 14:15-18,26)

Püha Vaimu eesmärk pole iial endale tähelepanu tõmmata, vaid innustada inimesi tunnistama, et Jeesus on Issand. See on erakordne väide, sest tunnistades Jeesuse Issandaks, tähendab tunnistada Ta Jumalaks. “Issand” oli sõna mida kreekakeelne Vana Testament kasutas Jumala kohta.

Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Mt 16:17 Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti. Mk 9:39 Ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. Fl 2:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

* * *

ERINEVUS ON RIKKUS

Reede – 9. juuni

Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama. 1Kr 12:4,5

Kuigi annid on üksteisest vägagi erinevad – imetlusttekitavaist (tervendamisand, imedetegemise and) kuni tavalisemateni (abistamiseand, juhtimisand), siis kõik need tulevad ikkagi samast allikast: Pühast Vaimust. Ja see ainuke lähteallikas toob esile teenimise armuannid – ka nii võiksime neid nimetada, mis tugevdavad koguduse ühtsust mitte selle lõhestumist.

Veelgi enam – Paulus lisab, et see jagamatu Vaim on suveräänne ning jagab ande nii nagu Ta ise tahab, mitte aga nii nagu meile võiks meeldida või kuidas meie arvates keegi seda vääriks.

Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks. Ef 4:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema Vaimu imeliste andide eest. Palu, et ta võiks rääkida ja toimida läbi sinu tänasel päeval – ükskõik millise viisi ta selleks ka valib. Et kõik võiksid näha et Jeesus on Issand.

* * *

ERINÄOLISUS ÜHTSUSES

Laupäev – 10. juuni

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Loomulik vastus Jumala piiramatule armule on pakkuda ennast Talle täielikult. See tähendab pühendada ennast Jumalale iga päev kõiges, mis me oleme, mõtleme, räägime. Selline pühendumus ilmneb mitmel viisil. Meie olemuse sügavamal tasandil on meil vastuolu meie ühiskondade kultuuriliste normidega. Püha Vaim on muutunud meie mõtlemist, suhtumisi, väärtusi ja maailmavaadet. Algab terve elu kestev protsess, mille käigus meie vaim programmeeritakse ümber mõtlema ja tegutsema kooskõlas Jumala tahtega. Me saama osaks ühest teisest organismist, kogudusest, ning hakkame vaatama uutmoodi endale ja selle teistele liikmetele. Individualistlik, võistlev lähenemine, mille Lääne kultuur ja haridus on meisse istutanud, alistatakse soovi poolt olla Temaga üks. Hakkame endasse realistlikumalt suhtuma, kui mõistame, et kuulume teistele. Meie usk võimaldab teha meil paremaid otsuseid. Me saame uued võimed, et suuta kaasa aidata koguduse heaolule ja tugavdada seda tervikuna. Meie kaasasündinud anded ja vaimsed teadmised, mis on Tema Vaimu poolt rikastatud, annavad tugevust meie kogudusele. Selles koguduses on kõik tähtsad. Kõik on erilised. Kõigil on mängida oma roll.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. Rm 12:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse taevaminek ja teine tulemine.

Peale oma õpilaste instrueerimist neljakümne päeva jooksul läks ülestõusnud Kristus üles taevasse ja istub nüüd oma Isa paremal käel (Hb 10:12). Kaks inglit tõid apostlitele sõnumi tema teisest tulemisest: “See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.” (Ap 1:11). Sõnum Jeesuse teisest tulemisest on nii tähtis, et seda mainitakse Uue Testamendis üle 300 korra.
1. Ta tuleb selleks, et võtta oma kogudus enesega (1Ts 4:16,17; Jh 14:1-6)
2. Ta tuleb selleks, et mõista kohut rahvaste üle (Mt 25:31-46)
3. Ta tuleb selleks, et päästa Iisraeli (Rm 11:25,26)
4. Ta tuleb selleks, et istuda Taaveti troonile (Lk 1:31-33; Js 9:6,7)
5. Ta tuleb selleks, et luua õiglane valitsus maa peal (Hb 1)
Jeesus Kristus tuleb sellele maale tagasi. “Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20)