Päeva Sõnum. Nr 37. 11. – 17. juuni 2017

VARJATUD JUMAL

24. nädal: 11. – 17. juuni 2017

1. pühapäev pärast nelipüha

Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha Kolmainsuse päevana (ld Trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev.

Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Usk ei käsitle Jumala olemust teaduslikult ära seletades, vaid imetledes, ülistades ja Tema armutegusid kuulutades.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Jesaja raamatu kuuendas peatükis juhtus kaks tähelepanuväärset asja: Jesaja nägi surma templis – maailm, mida ta tundis, varises kokku. Ta nägi templis ka Jumalat, kes hakkas talle tema elu eesmärki ilmutama. Jesaja vastas Jumalale.

Jesaja vaatas üles – Juudamaa troon võis olla tühi, kuid taevane ei olnud. Jumal ei olnud väsinud, sest ta valitseb troonilt, mitte tugitoolist.

Jesaja vaatas ringi ja nägi Jumala kuuepalistusi ja seeraveid. Kõik mutus, ka Jesaja. Puhas Jumala kartus ajab ära inimese viletsa hirmu, sellest hetkest elad ja räägid ainult ühele.

Jesaja vaatas välja – ta nägi ja tundis ainult selle sugupõlve saasta, ta tundis ennast räpasena. Jumal puudutas teda ja see on kutse – koht, kus sügav rõõm ja maailma suurim vajadus kohtuvad. .

Mõtle sõnadele: Ja Filadelfia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

* * *

JEESUS ON TEE, MIS VIIB PÄRALE

Pühapäev – 11. juuni

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!” Jh 15:9

Iisraeli rahvas oli varem olnud Issanda viinapuu, aga Issand oli temas pettunud, kuna ta ei kandnud vilja (Js.5:1-7). Nüüd nimetab Jeesus ennast tõeliseks viinapuuks, milles Jumal ei pea pettuma (Jh 15:1-16). Viinapuu lõigatakse igal talvel tagasi. Mida rohkem oksi lõigatakse, seda tugevamaks saab tüvi.

Mitte keegi meist pole kandnud vilja nii nagu oleks pidanud ja Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest, on tabav näide salmis kuus esitatud tõest. “Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.”

Teiselt poolt, kui usklik toetub täielikult ja alaliselt oma Päästjale ning on kuulekas tema käsusõnadele, voolab Jeesuse elu vältimatult ka tema ellu, nii et ta võib tõesti öelda koos Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus” (Gl 2:20).

Sellel, et Kristus elab usklikus, on kaks tagajärge. Tema palved, missugune oleks ka nende sisu, on tulenusrikkad, “Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile” (Jh 15:7). Need on tegelikult palved, mida palub Kristus. Teiseks, jumalik armastus, mis ilmnes Jeesuse surmas, peegeldub uskliku armastuses kõikide vastu, kelle eest Kristus on surnud.

“Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinule see, et Jeesus on armastanud sind sama palju, kui Isa on armastanud teda?

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 12. juuni

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mainib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõpuks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukoras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Katsu leida aega mõtisklemaks selle üle, mida Paulus siin ütleb ja luba Jumala igavese plaani imel ja Tema ülevoolaval heldusel Kristuses suunata sind ülistama Teda selle tohutu armu au eest

* * *

ÜLLATUSE MOMENT

Teisipäev – 13. juuni

Kõigevägevam – Temani me ei jõua, Tema on suur jõult ja rikas õiglusest, Tema ei riku õigust. Seepärast peavad inimesed Teda kartma, Tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:23,24

Olen sageli mõtisklenud inimese püüde üle ette näha oma tulevikku. Mõned nimetavad seda ennustuseks, teised prohveteeringuks. Kas nii on võimalik välistada üllatused? Kas eelistame olla hästi varustatud iga elujuhtumi puhuks? Selline on inimloomus – ihaldada tuntud, oodatud ja ennustatud asju, sest nii tunneme ennast mugavamalt. Probleemid tekivad, kui püüame samu printsiipe rakendada Jumalale.

Iiob astub sellisele mõtteviisile vastu suveräänse Jumala jõulise perspektiiviga, kes on üle kõigist asjust. See suur Jumal on väljaspool loomulikku reaalsust kui kosmose kujundaja, maailma Issand, elule alusepanija. Ta on saanud ilmutuse kõikemahutavast Jumalast, keda ei saa toppida karpi. Äkki näivad tema sõprade nõuanded pisitillukestena.

Meie postmodernistliku maastiku käibetõed võivad meid lollitada. Aga Iiobi näide on uskumatu! Ta jälgib Jumala kätt, siiski seisab vastu Jumala tegude seletamisele või õigustamisele. Ta näib tugev, siiski lihtne, usalda.

Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda? (Ii 9:4) Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus. Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja. (Ii 12:13,16) Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! (Ps 145:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita mul selgemini aru saada, mida tähendab usaldada Jumalat, Teda, kes on üle kõikide asjade.

* * *

TEE KÜPSUSELE

Kolmapäev – 14. juuni

Olge usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest. Ef 4:3,4

Apostel on teadlik kirja lugejate erinevatest temperamenditüüpidest, samuti erinevast rahvuslikust ja sotsiaalsest taustast enne kristlikku kogudusse astumist, ent ta soovib, et nad oleksid veel teadlikumad vaimulikest reaaliatest, mis neid nüüd ühendavad ja mis peaksid erinevused täielikult tagaplaanile tõrjuma. Koguduse ühtsus ei ole niivõrd soovitav eesmärk omaette, kuivõrd norm, millega koguduseliikmed peaksid oma käitumise kooskõlastama.

Ühtsus on Jumala and, mis sai võimalikuks Kristuse risti kaudu ning mille teostab Jumala Vaim. Inimesed ise ei suuda seda luua, see antakse neile. End nende kohustus on seda säilitada ja valvata, arvestades nii kogudusest endast kui ka väljastpoolt lähtuvaid katseid seda ära röövida. Kristlased peaksid püüdma teha kõik et pidada ühtsust.

Kui inimesed saavad armastuse kaudu elada rahus, mille neile on toonud Kristus, säilib ühtsus tõepoolest.

Nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. (Rm 12:5) Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. (1Kr 12:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud häirivad koguduse ühtsust oma üleoleva suhtumisega. Teistel on puudu oskustest, et teha koguduse heaks seda, mida nad oskavad. Palveta, et saaksid visiooni, kuidas Jumal näeb oma kogudust.

* * *

UURI JUMALA IMESID

Neljapäev – 15. juuni

Issand ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:24

Iiob asetab meid silmitsi elava Jumalaga ja kutsub meid elama Tema valguses kogu oma loogikalünkade, lihvimata servade ja võitleva usuga.

Eliihu jätkab oma tormilist kiituselaulu (Ii 37:1-18). Ta kutsub Iiobit endaga ühinema, kui ta mõtiskleb looduse ülevusest ja alistuvusest. Kuid Eliihu on nii võlutud omaenda vagadest mõtetest, et ta on unustanud Iiobi (ja teiste inimeste ning loomade elu) ja tal pole kaastunnet tema kannatuse jaoks. Hea kristlik printsiip on olla võrdselt tähelepanelik nii Looja Jumala kui ka tema näo järgi loodud inimeste suhtes.

Iiob on kirjeldatud oma olukorda sarnaselt Eliihule: tema oiged on nagu veejuga ja tema süda möllab nagu äike (Ii 3:25,26). Ta leiab, et hädade allikas on see Jumal, kes lõi maailma, kus inimesed koos kogu loodusega lihtsalt elavad ja surevad ilma lootuseta (vt Ii 14, eriti salm 19).

Oleme jõudnud Eliihu 159-salmise monoloogi lõppu (Ii 37:19-24). Ringiga tagasi Iiobi tarkuseotsingu juurde (vrd Ii 28:20-28) ja oleme valmis vahetult kohtuma Jumalaga peatükkides 38-42. Lõpuks näeme rohkem usku Iiobi sügavalt kahtlevas protestis ja vaikses hämmastuses Jumala puudumise üle kui Eliihu häirimatust enesekindluses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist kohtumist Jumalaga sa otsid? Kas niisugust, mis vastab kõigile su küsimustele ja lahendab kõik su probleemid? Aseta nüüd ennast Jumala palge ette ja kummardu alandlikus aukartuses.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 16. juuni

Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on Tema käe all. Ps 95:7

Tõelistele palvetajatele meenutatakse nende suhet Jumalaga. Meie oleme lambad Tema käe all. Jumal ei ole niisugune Looja, kes pärast seda, kui olime olemas, oleks jätnud meid elama nii, nagu suudame. Ta on olevikuski meie karjane, s.o. Ta juhib meid armastuses ning hoolitseb meie eest päeval ja öösel.

Jumala ette ei tulda iialgi asjatult. Palvetajad leiavad lahendusi oma probleemidele, vabanevad oma koormatest ja on uues osaduses Kõigekõrgemaga.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes, kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.” (Hb 3:7-9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

PUHASTAMINE TEEB HAIGET

Laupäev – 17. juuni

Jeesus ütleb: “Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.” Jh 15:4

Viinapuu oksad ei ole sõltumatud ega ela iseendale. Neis enestes ei ole elu allikat. Tõsiasi, et neid tuleb alaliselt puhastada, osutab, et nad ei saa elu mingist väljaspool asuvast allikast ega ka iseenesest, vaid viinapuu tüvest, mille juurde nad kuuluvad. Vanasti räägiti okste lõikamisest kui “puhastamisest”, nii nagu tänapäeval “puhastatakse” umbrohust põllumaad.

Niisiis ühendus Kristusega on kõige tugevam loometöö alus. Kui keegi soovib midagi suurt Jumalariigi raamides korda saata, peab ta Kristusest kinni hoidma. Väljaspool Issandat sünnivad ainult illusioon ja eksitus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks võib mõni oks eralduda viinapuust? Mis näiteks takistab mahla voolamist okstesse? Millisel põhjusel võib mõni kristlane loobuda Jeesusest? Milline on kõige suurem loobumisoht sinu juures?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaim on Jumala Kolmainsuse kolmas isik ja võrdne Isa ja Pojaga. Ta on Piiblis esitatud Jumala Püha Vaimuna, kes tegutseb aktiivselt koos Isa ja Pojaga, alates loomisloost (1Ms 1:2). Esimese Moosese raamatu algusest kuni Ilmutusraamatu uue taeva ja maa ning Uue Jeruusalemma loomiseni. Püha Vaim on side taeva ja maa vahel, on ühendus inimese ja ta Looja vahel, on ülaloleva maailma ulatumine allolevasse maailma.

Ainulaadsel viisil on aga Vaim olnud tegev inimese loomisel. Jumala puhus inimesse elavat hingeõhku (Vaimu) (1Ms 2:7). Vana Testamendis laskub ta inimeste peale, andes neile eesõiguse Jumalat ja inimesi teenida prohvetliku anniga (4Ms 11:29). Kui aga ˇinimesed ei kuuletu talle, lahkub Püha Vaim neist (1Sm 16:14 näit. Kuningas Saulist).

Kui Taavet oli patustanud Jumala vastu, siis ta palvetas: “Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!” (Ps 51:13). Pärast nelipühasündmust (Ap 2; Jl 3) elab Püha Vaim pidevalt usklikus, ei lahku temast iialgi, täidab teda ja annab talle sisemise valmiduse ja jumaliku väe teenimiseks. Ülima tähtsusega on Piibli kaudu tundma õppida Püha Vaimu kui isikut ja samuti tema tegevust. Piibellik arusaamine Pühast Vaimust kui Jumalast võib muuta sind paremaks kristlaseks ning Jumala teenijaks.