Päeva Sõnum. Nr 40. 2. juuli – 8. juuli 2017

KADUNUD JA JÄLLE LEITUD

27 nädal: 2. juuli – 8. juuli 2017

4. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on inimese loonud ja andnud talle elu. Ta on meie taevase Isana meile väga lähedane. Inimene on loodud elama ühenduses Jumalaga ning see annab tema elule sisu ja sihi. Paraku on osa inimesi unustanud Jumala. Ilmselt on Jumal kurb, kui tema loodu teda unustab ja läheb oma teele, mis lõpuks viib inimese ebaõnnestumisele.

Siiski annab Jumal inimesele uue võimaluse pöörduda ja meelt parandada, tulla tagasi eluteele. Selleks saatis Jumal oma Poja siia maailma, et eksiteele läinu võiks tulla tagasi. Üha uuesti kutsub Jumal meid ja annab meile uusi võimalusi. Juba pattulangemisloos otsis Jumal Aadamat ja küsis, kus ta on. Nii otsib ta kadunud inimest ka nüüd. Kui kuuleme Jumala kutset ja vastame sellele jaatavalt, on taevariigis meist hea meel ning siis oleme leidnud oma elu sihi ja mõtte ning võime kord pääseda jumalariiki.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10

See lugu maalib meile värvika pildi elumuutvast mõjust mis kaasneb kohtumisel Jeesusega. Sakkeus on patusena hukkamõistetud ning kõik mis tal on selle asetab ta Jeesuse jalge ette. Ta ilmutab oma usu ehtsust tegudes, minnes palju kaugemale sellest mida käsk oleks nõudnud – ta vastas Jumala armukutsele otsustuskindla heldusega omalt poolt.

Me ei tohiks tähelepanemata jätta seda kõikeläbivat südame muutumist Jeesusega kohtumisest ning sellele järgnevaid praktilisi tegusid. Selle looga rõhutab Luukas, et tulev Jumalariik toob vältimatult kaasa radikaalse muutuse mis väljendub kõigepealt isiklikul tasandil – Jeesusega kooskõlas toimimises, aga sealt edasi muutunud väärtusssüsteemis, elustiilis, käitumises ning sotsiaalsetes suhetes. Jumalariik on ikka ja alati seotud totaalse isikliku muutumisega, kuid sellele järgnevad vältimatult ka sotsiaalsed, suhtetasandi ning isegi poliitilised muutused – juhul kui muudetud elud hakkavad rakendama kuningriigi väärtusi.

Just sellist “pöördumist” peaksime kogema ja nägema eneste ümber ka tänasel päeval.

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

* * *

ISAKS SAAMINE

Pühapäev – 2. juuli

Kui poeg alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Lk 15:20

Kadunud poja” lugu (Lk 15:11-32) armastatakse, sest see näitab kuidas inimsüda reageerib sõnumile Jumala andestavast armastusest patuste vastu, mis on evangeeliumi peamine ajend.

Loo keskmes on peresuhted, ning see on meisterlikult kokkupandud kõnetamaks nurisevaid varisere ning kirjatundjaid, kes iial ei olnud Jumalast mõtelnud sellises võtmes. Juutidest kuulajatele meeldis see, kui madalale noorem poeg langes, saades sigade karjuseks. Meeleheites pöördus ta koju, olles täielikult teadlik sellest, et ta võidakse maatasa teha, kui ta sinna jõuab, sest ta ei olnud ainult solvanud oma isa, vaid ka rikkunud olulisi sotsiaalseid norme.

Kui hea, et ta isa tahtis talle vastu joosta, et poeg koju tuua enne, kui teised teda märkavad. Kui isa võttis poja vastu, oli poeg ohutus kohas. Religioossetel autoriteetidel, keda esindas vanem vend, ei olnud aega armastuseks ega vastuvõtuks, mis oli ennastohverdav ja tingimusteta.

Kuid Jumala armastus, nagu ka isa oma, oli eriline ja hinnaline. Olukorras, milles leidis end Jeesus, oli oluline mitte ainult näidata, et Jumal patused vastu võtab, vaid ka rõhutada, et kahetsevate patuste põlgajad tegutsevad vastu Isa tahtele ja südamele.

Selles loos on ka sõnum, mis võib kergesti jääda märkamata. Isa ütleb vanemale pojale (ja Jeesus variseridele): “Nüüd aga oli “tarvis” pidutseda …” (Lk 15:32). Sama sõnumit kasutatakse ka Sakkeuse loos, üsna sarnases kontekstis: ” … täna “pean” ma jääma sinu kotta!” ütles Jeesus (Lk 19:5). Nii tähendamissõnas kui ka päriselus on tähtis korraldad pidu iga kord, kui mõni patune tuleb Jumala juurde – selle läbi ootusega ette vaadates Jumalariigi suurele peole.

Ingel ütles mulle: “Kirjuta: Õndsad on need, kes on kutsutud Talle pulmasöömaajale.” Ta ütles mulle: “Need on Jumala tõelised sõnad.” (Ilm 19:9) Ma ütlen aga teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad lauda Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobiga taevariigis (Mt 8:11).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle oma jumalapildi üle. Püüa mõista kui “lai ja pikk ja sügav ja kõrge” on Kristuse armastus. Palu, et võiksid kogeda armastust, “mis ületab iga tunnetuse” (Ef 3:18,19).

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 3. juuli

Pöördu mu poole, Issand, ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ps 25:16

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.

Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ning Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

KUST LEIDA TARKUST?

Teisipäev – 4. juuli

Issand, vägede Jumal, Issand on Tema nimi: Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat! Ho 12:6,7

Iisraellased on võtnud nõuks petta Jumalat, kuid selle valega on nad jõudnud hoopis enesepettuseni. Hoolimata prohveti hoiatusest, lootsid nad ikkagi maisele rikkusele, tehes lepinguid naaberriikidega. Jumal oli läkitanud tõe sõnumiga palju prohveteid enne ja pärast Hooseat, kuid rahvas ei hoolinud neist hoiatustest.

Kahtlemata peab paika ütlus, et Jumal on seesama eile, täna ja homme ning sama igavesed on ka Tema sõnad. Hästi teeb see, kes juhindub Issanda sõnadest ega looda maise tarkuse peale, sest see on asjatu vaev, mis võrdub tuule tagaajamisega tühjal väljal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas tunned mineviku õppetunde ajaloost nii hästi, et saad tõmmata paralleele olevikus aset leidvate sündmustega?

* * *

ÕIGEKSMÕISTMINE

Kolmapäev – 5. juuli

Sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub Temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk. Rm 4:5

Paulus ei mõtle, et õigeksmõistetud inimese elus pole õiguse tegusid, vaid rõhutab, et Jumal ei arvesta neid õigeksmõistmisel. See salm on niivõrd konkreetne, et iga tõsine otsija võiks leida siit vastuse õigeksmõistmise küsimusele.

Aabraham mõistetakse õigeks samadel alustel kui mis tahes jumalatu inimene. Kõigile patustele on vaid üksainus tee armust usu läbi. Joosua raamatust loeme (24:4), et Aabrahami kodus teeniti ebajumalaid. See tähendab, et tal ei olnud õiget Jumalat. Järelikult oli ta jumalatu. Alles hiljem tuli ta õigele usule, ja toimus see Jumala algatusel.

Usk “arvatakse” õigeks. Meie arvepidamises on puudujääk. Õigeksmõistmine ei toimu nõnda, et Jumal kannab Kristuse teened meie arvele, et meie puudujääki katta. Põhikapitaliks jääb ikkagi meie endi kapital. Jumal mõistab meid õigeks ainult siis, kui tunnistame end maksujõuetuks ja loodame üksnes sellele, mida Jumal Kristuse läbi meie heaks teeb. Siin antakse meile varandus pankroti alusel, siin tunnistatakse meid õigeks ainult süütunnistuse alusel. Säärane õigeksmõistmine pole pettus, vaid Jumala imetegu meie hüvanguks.

Piibel ei vastanda kunagi usku ja kõlbelisi tegusid, vaid usku ja käsutegusid. Usk ja kõlblus käivad Piiblis alati käsikäes.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda täna aega palves nende eest, kes näiliselt ei tunne Kristust üldse, et Jumal võiks nende eludesse külvata üllatusi ja ilmutusi.

* * *

JUMALA USTAVUS PÜSIB

Neljapäev – 6. juuli

Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga Su korraldusi! Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta Su käske! Ps 119:94,176

Jumal on kogu loodu pannud toimima imepärases harmoonias ja korrastatuses ja sellel on püsinud kõik ka tänapäevani – kõik selles Jumala süsteemis on “tema sulased” ehk need kes täidavad tema korraldusi. Ja nii järeldab psalmi autor, et ka tema enese püsimajäämine, kui osakese sellest loodust, sõltub otseselt Jumala seaduste järele käimisest. Imeline on see, et ka tänapäeval kui nii kõvahäälselt räägitakse ja toetutakse inimese poolt tehtud avastustele ja edusammudele teaduses – on viimselt ikkagi kõik meie ümber püsiv mitte sellest kui palju me mõistame loodust, vaid sellel, et Jumal on ustav ja tema hoiab oma loodut ülal oma sõna läbi. Ja nii ka meie elu õnnestumine või ebaõnnestumine on otseselt seotud Jumala sõna hoidmisega meie endi poolt – kuigi väliselt see alati nii ei paista.

Samas peavad mitmed tunnistama, et Jumala sõna pidamine, selle järgmine ei ole sugugi kerge ega lihtne argielus. Paljud ohkavad sisemiselt, sest neile tundub et valides Jumala sõna peavad nad loobuma mitmest muust heast. Kuidas leida siis Jumala sõna pidamises see rõõm?

Meile ei ole antud muud teed kui psalmi autori enese tee – süüvida Jumala sõnasse kogu oma olemusega, lubades sel mõjuda eneses, rakendades seda oma valikutes. Enne kui meie ei pühenda end täiel määral Jumala Sõna järgimisele – ei saa me kogeda ka selle täiellikku mõju. Ja see sõltub meist endist kui palju Jumalale oma elus ruumi anname.

Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju oma elus oled rajanud Jumala tõotustele? Palu, et Jumal tuletaks sulle meelde sulle antud tõotusi. Lugedes Piiblit võiksid pidevalt täiendada oma tõotuste varu ning saada sisemiselt tugevamaks.

* * *

OTSIGE JUMALAT, SEST TA ON LEITAV!

Reede – 7. juuli

Oma patu ma andsin Sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid Sina mu patu süüteo andeks. Ps 32:5

Tänane psalm toob selgelt esile erinevuse õigeksmõistetu ja patuse vahel. Jumala poolt õigeks mõistetud inimene ei pea kartma, et tema patte meenutatakse, sest need on “kinni kaetud”, mis piltlikus keeles väljendab täielikku andestust – meie patte ei ole siis Jumala silmis enam olemas (vt ka Ps 103:12). Andeksandmine tuleb ainult neile, kes on siirad Issanda ees.

Kui inimestel läheb halvasti, küsivad nad sageli: kas Jumal karistab mind? Mõnikord peab Jumal, soovides meid hukatusest hoida, kasutama kannatusi meie suunamiseks ja vormimiseks. Kuid silmas tuleb pidada ka seda, et alati ei ole tegemist Jumala otsese karistusega: üleastumistega kaasnevad enamasti süü- ja väljapääsmatuse tunne, mis võivad rõhuda isegi enam kui füüsiline valu. Jumala käsi on meie peal. Nii hea on teada, et ka valus ei ole Jumal meist kaugel ning meil maksab vaid ringi pöörata ja paluda, et saada Jumala abi osaliseks.

Samas võime ka endalt küsida: “Kas võib esineda aegu, mil Jumal ei ole leitav?” Ilmselt ei suuda inimene vahel Jumalat leida mitte seetõttu, et Tema kuhugi ära kaob, vaid inimsüdame võimetuse tõttu Jumalat tähele panna. Neile, kes Jumalaga elavad, on Ta pelgupaigaks, nõuandjaks ja rõõmutoojaks.

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. (Õp 28:13) Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Jh 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled oma pattu ja süüd nimetanud õigete nimedega ning ka seda tunnistanud? Mine täna Jumala ette ja ütle kuuldava häälega: “Issand Jumal, ma olen teinud selle patu ja selle…”

* * *

ANDEKSANDMISE RÕÕM

Laupäev – 8. juuli

Issand ütleb: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

Enesemõistmise algus on tunda oma patusust. Meie ajastul ei peeta pattu enam tõsiseks asjaks. Mittekristlase jaoks puudub sel isegi kontseptsioon. Kahetseme asju mis kahjustavad meie isiklikke või ühiskondlikke huve, kuid neid ei peeta patuks selle sõna sisulises mõistes, mis tähendab püha Jumala seadmiste rikkumist (Rm 3:23). Isegi kristlased on kaasa tõmmatud taolisesse ajastu vaimsusesse. Meie põhimõtteliselt õige rõhuasteus Jumala armastusele ning halastusele, võib samas tekitada tunde, et andestust on võimalik alati saada – mis on tõsi – kuid ühtlasi võib nõrgeneda arusaamine sellest, mida sisuliselt tähendab püha Jumala vastu eksimine.

Taavetil taolisi illusioone ei olnud. Patt oli tõsine asi ning see tekitas Jumala ja tema vahele barjääri, millega möödapääsmatult tuli tegeleda (Ps 51:12). Süütunne oli nii tohutu, et see rõhus teda raskelt – tundetasandil aga ka lausa füüsiliselt. Tänapäeval vaadataks taolist süütunnet ebatervislikuna ning ebastabiilsusena, ometi on see loomulik tagajärg sisemisele äratundmisele, et meie teod on eraldanud meid eluallikast ning edasine tee viib järjest suuremasse nõtrusesse, valusse ning viimselt surma.

Eluallika juurde tagasitulek on aga hoopis teistsugune. Suutmatus mõista patu tegelikku mõju ja meelevalda omab veel üht, palju tumedamat külge – me kaotame teadmise andeksandmise õnnistusest. Kergendustunne, aktsepteerimise kogemus, imeline kogemus armust – kõik see on ära võetud. Kord aga taastatud, kogeme jumalikku kinnitust selle kohta, et kui usaldame oma teed täiesti Jumala kätte, leiame et Ta juhib meid kindlalt ning eksimatult õigel teel. Ja see, nagu psalmi autor märgib – on tõeline tarkus. Koos taolise andestuse tundmisega mis juhib meid järjest sügavamasse Jumala muutumatu armastuse kogemisse, tuleb sisemine rõõm, mida ei saa kustutada.

Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. (Ps 25:12) Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse. (Õp 4:11) Maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. (5Ms 11:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas miski on sinu ja Jumala vahel tänasel päeval? Midagi, mis takistab ja millega tuleks tegeleda? Kui nii, siis ära viivita.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patud Püha Vaimu vastu.

ee on väga tõsine teema, kuna Püha Vaim on Jumal ja niihästi usklikul kui mitteusklikul on oht patustada tema vastu. Olgu tema ise sulle abiks, kui sa kontrollid oma südant alljärgnevates punktides:

Püha Vaimu pilkamise patt (Mt 12:31,32). Seda pattu teevad mitteusklikud. Sageli seda pattu nimetatakse andestamatuks patuks. Sellele ei ole andestust. Jeesuse vaenlased tegid seda pattu, kui nad süüdistasid teda kurjade vaimude väljaajamises saatana abil (Mt 12:24). Jeesus ise ütles, et ta ajas Jumala Vaimuga (Mt 12:28).

Pühale Vaimule vastuseismise patt (Ap 7:51). Seda pattu teevad mitteusklikud hüljates Jeesuse Kristuse Issanda ja Päästja.

Püha Vaimu kurvastamise patt (Ef 4:30-32). Seda pattu teevad usklikud. Püha Vaim saab kurvastatud, kui meie elu ei ole kontrollitud tema poolt Kristuse auks.

Püha Vaimu kustutamise patt (1Ts 5:19). Seda pattu teevad usklikud, kui teatud patt on jäetud üles tunnistamata (1Jh 1:9; Js 59:1,2).

Pühale Vaimule valetamise patt (Ap 5:1-11). Ananiase ja Safiira patt seisnes petmises, mis sündis kadedusest. Nad püüdsid Jumalat pilgata (Gl 6:7).

Patt Püha Vaimu vastu on ühtlasi patt Jumala vastu, kuna Püha Vaim on Jumal.

KADUNUD POEG

LOE: Luuka 15:11-32

TAUSTAST: Lähis-Idas ei asu maja tavaliselt mitte eraldatult mäe otsas, vaid tiheda asustusega külatänava ääres. Ainus koht, kust näeb kaugele, on maja katus. Pane ka tähele, et Lähis-Idas auväärsed mehed ei jookse.

1. Miks ei olnud noorem poeg koduse eluga rahul, ehkki tal oli hea kodu ja hea isa? Kuidas sina oleksid isa asemel poja palvele vastanud?

2. Miks ei püüa Jumal takistada inimest, kes Tema juurest ära minna tahab?

3. Millist elu elas sinu arvates noorem poeg välismaal olles? Oli see õnnelik või mitte? Miks tahavad nii paljud inimesed tänapäeval sellist elu elada: suure hulga rahaga välismaal reisida, ilma et nad peaksid muretsema homse päeva pärast?

4. Siga on juutide jaoks ebapuhas loom. Mida võis see noormees tunda sellises olukorras, nagu kirjeldatakse salmides 14-16? Mis valikud olid noormehel selles olukorras? Millised valikud on sinul praeguses olukorras, kui mõtled oma suhtele Jumalaga?

5. Salmides 18-19 on kirjas noormehe patutunnistus. Millised olid tema patud taeva vastu? Miks ta kõigepealt need patud üles tunnistas? Millised olid tema patud isa vastu?

6. Millises olukorras kaldume mõtlema nagu kadunud poeg: “Ma ei ole enam väärt, et mind Jumala lapseks hüütaks” (salm 19)? Millal on inimene väärt, et teda Jumala lapseks hüütaks?

7. Miks ei öelnud poeg isale kõike seda, mida ta oli kavatsenud öelda (salmid 18-19 ja 21)?

8. Mida oli isa kõik need aastad teinud (salm 20)? Mis sa arvad, millal andestas isa pojale? Millal hakkas poeg isa armastust uskuma?

9. Kus on Jeesus ise selles tähendamissõnas?