Päeva Sõnum. Nr 56. 22.-28. oktoober 2017.

USK JA USKMATUS

43 nädal: 22. – 28. oktoober 2017

20. pühapäev pärast nelipüha

Usk tunneb Jeesuses ära Jumala Poja, kellel on vägi teha Jumala tegusid. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas või panid teda pahaks, eitades Tema jumalikkust ja pidasid Teda rahva ülesässitajaks. Usk ja uskmatus võitlevad teineteisega ka iga kristlase südames. Seepärast tuleb Jeesuse järgijal uurida oma usu aluseid.

Meelespeetav kirjakoht: Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus. Jr 17:14

Jumal on kutsunud Jeremija raskeks tööks – kuulutama suurt rahvuslikku õnnetust, mis on juba lähedal. Kuulutuse mõte on pakkuda võimalust pääsemiseks, kuid seda ei mõista keegi, prohvetit peetakse oma rahva vaenlaseks, kes niigi raskes poliitilises olukorras hävitab rahva moraalset vastupanujõudu. Selline vastutus ja surve teeb Jeremija lausa haigeks, sest Jumala tahte täitmine ei muuda prohvetit üliinimeseks. Jeremija räägib Jumalale väga siiralt kõigist oma tunnetest ja mõtetest.

Kõikide inimeste elus on nii häid kui halbu päevi. Salmidest Jr 17:5-8 näeme selgelt suurt kontrasti nende vahel, kes usaldavad inimesi, ning nende vahel, kes usaldavad Jumalat. Jumalat usaldav inimene saab ka rasketel aegadel Jumala ligi olles uut elujõudud ja julgust.

Jumal “katsub läbi” meie südame ja neerud – Ta näeb, millest on juhitud meie mõtted ja tunded. Ta ei tee seda soovist hukka mõista, vaid et näeksime enda tegelikku olukorda ning võtaksime vastu Tema abi. Sest Ta igatseb ja on valmis muutma meie südant, kui selle Tema kätte usaldame. Ainult Tema saabki tuua meile tõelise rahulduse, anda lootuse ning näidata teed läbi katsumuste siin elus. Selleks on Ta juba teinud kõik: Jeesuse ristisurm ja ülestõusmise vägi, ning Kristuse taastulemise ootus, on iga uskliku usu ja lootuse kindel alus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, Sa oled oma Pojas Jeesuses Kristuses meie peale halastanud ja avanud meie silmad, et võiksime näha, mis on õige ning järgimist väärt. Aita meil püsida usus ja tunnistada kõigile inimestele Sinu armastust. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

NÄGIJAD, KES EI NÄE

Pühapäev – 22. oktoober. Kristlik misjonipüha

Jeesus küsis mehelt, kelle ta oli tervendanud: “Kas sa usud Inimese Pojasse?” Too kostis: “Kes see on, isand? Ütle mulle seda, et ma saaksin temasse uskuda.” Jeesus ütles talle: “Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.” Jh 9:35-37

Need salmid teevad meile selgeks, et selles sündmuses sai tegelikkuseks tähendamissõna usust ja uskmatusest ning seepärast ka kohtust, millest Johannese evangeeliumis alatasa juttu tehakse. Kui Jeesus kõneleb, on tema sõnad tõde ja kohus. Ehkki ta ei võta endale meelevaldselt kohtumõistja ülesandeid on tema maailmas viibimise vältimatu tagajärg inimeste polariseerumine: kuna ta on tõeline valgus, mis teeb avalikuks inimeste varjatud motiivid ja sügavaimad saladused, lahutatakse inimesed, kes väidavad end omavat vaimulikku nägemist, on aga pimedad, neist, kes ehkki teades, et on patust pimestatud, paluvad nägemist, mida nende olemuses peituv patt on neilt röövinud. Äratada inimestes tunnetus nende vaimulikust pimestatusest ongi Jeesuse kui Jumala saadiku esimene ülesanne. Selle teostamine sunnib kõiki, kes pole oma suurimast vajadusest teadlikud, end kaitsma. Siit ka variseride pahane ja solvunud küsimus 40. salmis: “Kas meiegi oleme pimedad?” Nagu Jeesus neile aga osutab, on inimestel patusüü seetõttu, et nad väidavad end nägevat. Ehkki nad pole oma süüst teadlikud, jäävad nad ometi süüdi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled mõelnud et just üleolekutunne on see mis võib viia eristumisvõime kaotamisele? Palveta, et koguduse liikmed oleksid jätkuvalt nii alandlikud kui ka omamas vaimulikku nägemisvõimet.

* * *

 

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 23. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

* * *

 

USKMATU ENAMUS

Teisipäev – 24. oktoober

Pidage pühaks vägede Issandat, Tema olgu teie kartus ja Tema olgu teie hirm! Js 8:13

Kuningas Aahase skeptitsism, Jesaja seitsmendas peatükis muutus epideemiaks tema rahva keskel. Hirm on nakkav! Kirjutatuna käsikirja ja kehastatuna lihas oli Jumala sõna sellele sugupõl-vele. Enamik ei uskunud seda. Hiljem saabuski siiski häda. Asüüria tungis sisse Iisraeli põhjapiirist.

Jumal valitseb, Tema käes on kogu ajalugu. Nii on ka täna – kui mingi rahva keeldub Jumala sõnast, on sageli tagajärjeks sõjaline sissetung ja totaalne hävitustöö.

Jumal päästab usu abil, seda ei tee arstid ega kindralid. Sa võid usaldada Jumalat või inimesi, kuid teada, et ainult siis, kui Jumal on meiega, saame me edukalt vastu astuda türannidele ja sõjavä-gedele. Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Jumal võib segi paisata ja kildudeks lüüa ka kõige kindlamad ja võimsamad vaenlased. Tema käes on võim.

Vaid pühitsege Issandat Kristust oma südameis, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on. (1Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millised on suurimad vaimulikud, intellektuaalsed ja moraalsed ähvardused meie heaolule täna. Palu, et Jumal aitaks.

* * *

  

AUS NIMI

Kolmapäev – 25. oktoober

See, kes meid koos teiega on kinnitanud Kristusesse ja kes meid on võidnud, on Jumal, kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse. 2Kr 1:21,22

Jumal on meid tugevdanud ja kinnitanud, et me oleksime usaldusväärsed ning andnud meile oma Püha Vaimu (kelle lähedus on iga tõelise uskliku tunnus, Rm 8:9) tagatisena, et me saaksime täielikult osa tulevase ajastu õnnistustest (vrd 1Kr 5:5; Ef 1:14).

Salmide peamine mõte on seega, et Jumal on seadnud Pauluse ja tema kaastöölised ustavateks sõnumikandjateks ja et nad on võitud tema Vaimuga. Apostlite seltskonna ausus ja evangeeliumi tõesus ei toetu millelegi vähemale kui Jumala tööle. Jumala Vaim on see, kes neid seab ja võidab ning kelle lähedus on nende misjoni ja sõnumi ehtsuse kinnitus. Paulus annab mõista, et kui Jumala töö nende elus tagab nende usaldusväärsuse kogu evangeeliumikuulutamise töös, siis kindlasti teeb see nad usaldusväärseks ka nende reisiplaanide asjus.

Teil on ju võidmine sellelt, kes on Püha, ja teil kõigil on teadmine! (1Jh 2:20) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15) See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu. (2Kr 5:5) Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele: Võitjale ma annan süüa peidetud mannat ning annan talle valge kivikese ning kivikesele kirjutatud uue nime, mida ükski peale saaja ei tea (Ilm 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Toeta oma jalad tugevasti maha ja palu, et Jumal aitaks sind kindlalt seista oma usus.

* * *

 

RÕÕMUS TÄNU JUMALALE

Neljapäev – 26. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Ps 118:16

Uskliku elamused ei piirdu kitsikuses appihüüdmisega, vaid appihüüdmine toob kogemuse Jumala abist ja selletõttu ka rõõmust. Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivar-rega” (2Ms 6:6–7): “Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlas-te teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Jumalale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

* * *

 

 JUMALA KORRALDUS USULISE INFORMATSIOONI ANDMISEKS

Reede – 27. oktoober

Issand seadis Iisraelisse Seaduse, mida Ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele, et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele. Ps 78:5,6

Jumalarahva ajalugu erineb tavalisesest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksiku-test kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumal. Tema sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele, kelle kohus on seda edasi anda oma lastele. Me üritame selle ülesande delegeerida koolile. Kuid tulemus on puudulik, sest õpetajad annavad edasi ainult informatsiooni. Lastel on küll teadmised, aga puudub vaimulik mõju.

Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele (5Ms 4:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma usuteekonna “ajaloo” peale. Millised on olnud selle tõusud ja mõõnad?

* * *

 

JAH, NII SEE ON

Laupäev – 28. oktoober

Apostlite Siimona ja Juuda päev. Simunapäev

Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses «jah». Seepärast tulgu ka meie suust Tema läbi “aamen” Jumalale kiituseks. 2Kr 1:20

Vanas Testamendis on palju Jumala tõotusi messiaanliku ajastu kohta. Mitte ükski neist ei jää Kristuses täitumata. Mis puudutab Jumala tõotuste täitumist Kristuses, siis ei ole selles midagi kaheldavat. Seesama Kristus, kelles leidub “jah” Jumala tõotustele, on ka see, “kelle läbi on Aamen Jumalale”. “Aameni” toob kuuldavale Kristus ja toome ka meie, Jumala kirkuseks.

Võime panna tähele, et vaid siis, kui lisame “aamen” Jumala tõotustele, mis leiavad oma “jah” Kristuses, saavad need tõotused toimivaks ka meile, ja seetõttu võime tõeliselt ülistada Jumalat tema armu eest meie vastu.

Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide? (4Ms 23:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, luba, et ma võiksin elada Sulle meelepäraselt, elada Sinu ligiolus, sest ma tahan teenida vaid Sind, Sinu armu läbi, Sinu auks. Aamen.”

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Keda me peame paluma?

Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. (Ap 12:5).

Kui meie palume, siis peame teadma, meie satume otsekohe Jumala lähedusse, et osa saada meie püha, kõikvõimsa ja armastaja Jumalaga. Kuid on ka palju palveid, millel puudub osadus Jumalaga.

Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! (Mt 6:6; vrd Jh 16:23). Me peame paluma oma Taevast Isa.

Korintoses olevale Jumala kogudusele, Kristuses Jeesuses pühitsetuile, kutsutud pühadele ning kõigile neile, kes kõigis paigus appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime, kes on nende ja meie Issand (1Kr 1:2; vrd Ap 7:20; 2Kr 12:8,9). Meil tuleb paluda Issandat Jeesus Kristust.

Pühakirjas pole palveid Pühale Vaimule, kuid me peame ka temale lootma. Sest ka lootus ise on jõuline palve.