Päeva Sõnum. Nr 92. 1. – 7. juuli 2018

ISSANDA TEENISTUSES!

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

6. pühapäev pärast nelipüha

Me ei tea, miks just Peetrus sai selle ülesande (Mt 16:18) endale. Eks kandidaate oleks olnud rohkemgi. Ja me ei peagi teadma, sest Jumal kasutab, keda ta tahab. Me võime inimlikult hinnata küll, kes kõige paremini sobiks ja kõige õppinum ja võimekam oleks, kuid Jumala mõõdupuud on vähe teised. Ta ei läkita valmis töötegijaid, vaid varustab ja valmistab neid, keda Ta kutsub. Ja Ta võib kasutada igaühte. Tähtis ei ole meie tarkus ja edukus või meie usu tugevus, vaid tähtis on Te-ma, kellesse me usume, ja Tema vägevus. Kõige olulisem asi Jumala teenistusse astudes on see, et me saame aru sellest, et Jeesus on meie Issand ja meie Lunastaja, elava Jumala Poeg. Ja nagu Jee-suse sõnadest Peetrusele näeme, ka see arusaamine ei tule meie endi tarkusest. Aga sellest algab kõik. Kui me ei tunne Jeesust, ei saa me aru ka millestki muust Jumalariigis. Me saame paluda, et Püha Vaim aitaks meil iga päev aina paremini Jeesust tundma õppida ja talle järgneda.

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Piiblisalm räägib, et me ei ole enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Juma-la kodakondsed. Kristuses ei ole enam kaugelolijaid ja lähedalseisjaid, vaid Kristuses on kõik võrd-sed Jumala kodakondsed. Selles salmis kõlab meeldiv kutse olla Jumala kodakondne. Kõrgemale ei saakski enam ühtegi inimest asetada, kui seda on elada Jumala kodakondsena. Siin on juttu kodust kõige paremas mõttes, sest rohkem ei saa inimene kuskil enam kodus olla kui oma usus. Selle kodu-ga võib inimene kõikjal ringi rännata. Mida tähendab uskliku jaoks elada Jumala kodakondsena sel-les maailmas? Kodakondsusega inimesel on kõik õigused, ja kohustused.

Jumala kodakondsena elamine tähendab meie jaoks usaldada Jumalat ja valmisolekut Teda teenida igal ajahetkel ja igas paigas ja olukorras, kus me just viibime. Tihti ei ole me seda paika en-dale ise välja valinud, Jumal on meid sinna asetanud ja seal ootab Ta meilt usku ja kuulekust. Ini-mestena tahame küll pea alati paremat aega ja maailma, kus elada ja unistame teistsugustest oludest kui need, milles meil tuleb seista.

Kuid meie ülesanne ei ole siin maailmas, erinevates olukordades lihtsalt vastu pidada, vaid midagi enamat. Peame enestelt küsima, mida tohime usus teha, mida tuleks teha, et usku hoida ja lasta sellel nähtavale tulla. See on Jumala kodakondse vastutus selles maailmas. Jumala tahe on, et leiaksime julgust ja tahet elada ka meile võõrastes oludes. Julgust elada käesolevas hetkes, isegi kui see on risti vastu meie soovile ja igatsusele.

Me ei ela usklikena ainult iseendale, vaid ka maailmale meie ümber. See ei tähenda mugandu-mist maailmaga, vaid Jumala otsimist käesolevas hetkes. Meie eesõigus on ammutada lõpmatust al-likast, oma turvalisest ja igavesest kodust jõudu, julgust ja usku eluks, et mitte lasta endast võitu saada selle maailma hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja hirmul, valel ja ülekohtul.

Palvetagem: Issand Kristus, meie taevane Kuningas, tänus ja rõõmus pühitseme Sinu apostli-te mälestust ning palume Sind: anna oma Kirikule seda armu, et ta armastaks ja elaks selles, mida Sinu apostlid on uskunud, kuulutanud ja õpetanud. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

* * *

 

TA KUTSUB ENDA JUURDE, KEDA TA ISE TAHAB

Apostlite pühapäev – 1. juuli

Seda pühapäeva kutsutakse apostlite pühapäevaks ja sel päeval meenutatakse kõiki apostleid. Apostel on kristlikus tähenduses Jumala saadik maailmas. Apostlid olid Jeesuse jüngrid, kes said te-ma ülestõusmise tunnistajateks selles maailmas.

Kui vaadata apostlite tegevust, siis nad pühendusid jumalasõna kuulutamisele maailmas. See polnud sugugi kerge töö, sest nii variserid ja kirjatundjad kui ka Rooma riigi võimud tegid kõik või-maliku selleks, et nende tööd nurjata.

Nii pidid mitmed apostlitest oma usu kuulutamise ja tunnistamise pärast surema märtrisurma. Nende kogemus Jumalast oli sedavõrd tugev, et nad ei salanud oma usku ka siis, kui pidid elust loo-buma. Tagakiusust hoolimata ei jätnud nad oma tööd, vaid tegid kõik võimaliku selleks, et sõnum Jumala päästest leviks kõigi inimesteni. Nii sai ristiusust maailma suurim religioon.

Nüüd oleme meie tänapäeva maailmas apostlite töö jätkajad. Kristus on andnud meilegi mis-jonikäsu ja sellega kaasneva tõotuse: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaa-ta, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:18-20)

Jumal on andnud meile kõik eluks vajaliku, kuidas täidame meile antud ülesannet? Kas suuda-me olla apostlite töö väärikad jätkajad selles maailmas?

Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda Ta ise tahtis, ja need tulid Tema juur-de. Mk 3:13

Sünagoogimisjoni lõpp ei tähendanud Jeesusele ainult Ta töö avardumist, vaid ka selle süve-nemist. Viimast märgib ära kaheteistkümne valimine. Kapernauma usulised juhid olid Jeesuse hül-janud, kuid rahva poolehoid kasvas. Nüüd viis Jeesus oma töö uuele alusele. Iisraeli usu reformee-rimine oli võimatu. Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks. Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahk-lähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse (Mk 2:21,22).

Endised usuõpetajad ei võtnud vastu Jumala pakkumist. Uus töö vajas uusi inimesi. Jumala valitud rahvale oli vaja panna uus alus. See toimus kaheteistkümne jüngri valimisel. Meil on vaevalt võimalik selle sündmuse tähtsust üle hinnata. Kõik kolm sünoptilist evangeeliumi asetavad selle tähtsale kohale. Ilmutuse raamatus näeb Johannes, kuidas vana Jeruusalemma asemele tuleb uus ja uue müüridel on kaksteist aluskivi ning nende peal Talle kaheteistkümne apostli nimed (Ilm 21:14).

See tähendab, et kogu ristiusu strktuur kannab igavesti nende meeste märki ja ilmet, keda Jee-sus valis oma apostleiks. Imestama paneb selle valimiskäigu lihtsus. Vana seaduse koguduse pree-striameti asutamisega võrreldes oli uus alandlik, lihtne ja sügavalt vaimulik sündmus. Uue seaduse ajal toimuvad sündmused välise särata, kuid seesmise jõuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Igale jüngrile on oluline Jeesuse isiklik kutse. Kellelgi pole luba omavoliliselt teiste hulka minna, kuigi kutsutule jääb keeldumise õigus (Mk 10:22).

Palvetagem: Ma tulen ebapuhtana, puhasta mind! Ma tulen sõgedana, anna mulle nägemine! Ma tulen vaesena, tee mu hing rikkaks! Ma tulen kui kadunud patune, võta mind vastu! Ma tulen kui see, kes on väärt hukkamõistu, tee mind õndsaks! Johann Arndt

* * *

  

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 2. juuli

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Pärast seda, kui saatan oli inimese patulangemise läbi Jumalast eemaldanud, ehitas see vaen-lane Jumala ja inimese vahele kõrged lahutuse mäed ja kantsid. Peites inimese nende taha selle loo-tusega, et teda sealt keegi tema käest enam kätte ei saa. Ei leitud inimeste ega inglite seas ühtegi, kes seda sõda oleks võinud ette võtta. Ometi see, kelle nimi on Jeesus Kristus, kes on Jumal ja ini-mene, sõdis põrgu vürstiga ja võitis teda ära.

Prohvet näeb seda Äravõitjat nende lahutuse mägede peal seismas ja kuuleb Tema rõõmu sõ-numit kuulutamas: “Ma olen surmale mürk ja põrgule katkuks saanud!” Tema suust hoovab välja terve evangeeliumi sõnum. Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. (Jh 3:16) Keda see sõ-num ei rõõmusta, see magab veel patuunes. Ärka üles, kes sa magad, ja tõuse üles surnuist, siis sä-rab sulle Kristus (Ef 5:14).

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulu-tavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

Palvetagem: Püha Lunastaja! Õnnista meid, hoia ja kaitse meid kõige kurja ja kahju eest, ning õpeta meid Sinu Sõna kuulma.

* * *

 

OOTUSTE TÄITUMINE

Teisipäev – 3. juuli

Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust. Js 66:19

Jesaja raamatu lõpulõiku võib käsitleda mitmeti. On neid, kelle jaoks need salmid seovad Kristuse esimese ning teise tuleku siia maa peale. Teiste jaoks on see kinnitus kogu maailma evan-geliseerimisest, globaalsest palverännakust mille sihtpunktiks on Jeruusalemm, millest on saanud kogu maailma pealinn. Kindel on see, et prohvet jätkab lõpuajastu sündmuste ettekuulutusega ning taas võime leida otseseid paralleele Ilmutusraamatuga.

Jumala eriline plaan on ilmutada oma suurust ja auhiilgust kõigile rahvastele ning seda ees-märki korratakse salmis 18: Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, aga ma tulen koguma kõiki rah-vaid ning keeli; ja need tulevad ning näevad minu auhiilgust. Järgnevates salmides 19-21 aga kir-jeldatakse, kuidas Ta oma plaani täide viib.

Viimase kahe tuhande aasta jooksul oleme meie olnud tunnistajaks selle Jumalast antud tun-nustähe täideviimisele (s 19): Jumal saadab oma päästetuid kõigi rahvaste juurde, et nad kuulutaksid Tema pühadust. Need rahvad omakorda aitavad juutidel pöörduda tagasi oma kodumaale kõikjalt, kuhu nad on pillutatud. On tähelepanuväärne, et see viimane on toimunud juba viimase mitmeküm-ne aasta jooksul ja kestab üha.

Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm. (2Ms 19:5) Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahva-le, kes mu nime ei ole appi hüüdnud: “Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!” (Js 65:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas kujutad ette jumalariigi realiseerumist siin maa peal? On see midagi, mis paneb sind veel rohkem igatsema ja tänama Jumalat?

Palvetagem: Kiitke, oh rahvad, Ta kõrget nime ja laulge tänu Temale! Sest Tema tegu on sel-ge ime, Ta au ei lõpe iialgi. Jumala lapsed, ühest suust laulgem Kolmainul austust! Halleluuja, hal-leluuja! Johann Daniel Herrnschmidt

* * *

 

KRISTLIKU USU VUNDAMENT

Kolmapäev – 4. juuli

Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses. 2Tm 3:16

Kristliku usu vundament on Piibel. Jumal andis inimesele Piibli, et ta sellesse usuks ja kogu oma elu Piiblile rajaks. Piiblile rajatud usu puhul vastutab Jumal inimese käekäigu eest.

Piibel ei ole käsiraamat või teaduslik teos. Piibli keskne tõde on Jeesus Kristus, kes ise ütles: “Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad mi-nust” (Jh 5:39). Piibli lugemisel, uurimisel ja tundmisel ei ole erilist väärtust, kui inimene sealt ei leia isiklikku päästjat, kes Talle avab tee Isa juurde taevasse.

“Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi,” (Mt 24:35) ütles Jeesus. Piibli näol on Ju-mal inimesele andnud väärtuse, mis on tugevam kui taevas ja maa. Kõik kaob, kõik sureb, kõik, mi-da teaduslikud tõlgendajad on Piibli kohta arvanud või öelnud, hajub nagu udu, aga Jumala Sõna, mis sulle ja mulle on antud elu aluseks ei hävi. Nii kindel on meie hingeõnnistus, nii kindlale alu-sele on meil võimalik rajada oma tulevik.

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal (Ps 119:105), kinnitab Taavet. Juma-la Sõna on vaimulikuks valguseks me eluteel. Toetuge kindlamalt Piiblile, uskuge Piiblit, seiske Pii-bli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võib tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde tagasi viib.

Iialgi pole ühtegi prohvetiennustust esile toodud inimese tahtel, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest. (2Pt 1:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle järele: kas loed Piiblit kohusetundest, meelelahutu-seks, oma teadmiste täiendamiseks või selleks et Jumal saaks muuta sind enam Jeesuse sarnaseks?

Palvetagem: Tänu olgu Jumalal kõigis paigus taeva all! Nüüd on tõotus täidetud, meile Pääst-ja kingitud! Keda ammu usklikud igatsedes oodanud, mis kord neile lubatud, täiesti nüüd täidetud. Heinrich Held

* * *

  

JUMAL EI OLE SÜÜDI

Neljapäev – 5. juuli

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Paulus peab kurbusega tunnistama, et enamik juute on jäänud uskmatuks. Miks oli see nii? Miks on see nii? Miks oli Pauluse ajal nii palju uskmatust ja miks on seda nii palju meie ajal? Kes selle eest vastust kannab?

Ja Paulus väidab, et Jumalat ei saa teha vastutavaks tegeliku olukorra eest. Usk tuleneb evan-geeliumi kuulutamisest ja kuulutamise võimaluse eest on Jumal hoolitsenud. Sest üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!

Paulus mõtleb siin kahtlemata lunastustöö avalikku laadi. Ei ole see ju kuskil kolkas toimunud (Ap 26:26). Suure reede sündmused pühadeks kokku tulnud rahvahulkade silme all. Jeesuse ohvri-surm ei näinud ainult Jeruusalemma ja Palestiina elanikud, vaid ka kaugetest maadest tulnud juudid ja usklikud paganad. Sama võis öelda ka nelipüha kohta, mil Jeruusalemma oli tulnud jumalakart-likke mehi kõigist rahvaist (Ap 2:5).

Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on (Rm 10:18a) Taevased väed ise hoolitsesid selle eest, et Jeesuse ristisurm, ülestõusmine ja Püha Vaimu väljavalamine kujuneksid kiiresti inimkonna usu-liste teadmiste raudvaraks. Eks laulnud Taavet oma laulus: “Taevad jutustavad Jumala au ja taeva-laotus kuulutab tema kätetööd …” (Ps 19:2) Keegi ei ole inimesele nii tuttav kui Jumal, kui Teda tahetakse tunda.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

Palvetagem: Nõnda kiida, süda sa, kui sind püüab petta saatan kavalusega, usku ära võtta. Lenda üles kurbusest rõõmu mägedele, astu välja mure ööst armu valgusele! Paul Gerhardt

* * *

MEIE ISA

Reede – 6. juuli

Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele Sinu tegusid, ja nad kuulutavad Sinu suurt vägevust. Sinu võimsuse toredat hiilgust ja Su imeasju tahan ma meeles mõlgutada. Ps 145:4,5

Jumala suurte tegude eesmärk on näidata, et Jumal on endiselt vägev ning viib ellu oma tahte. Sinu tahtmine sündigunagu taevas, nõnda ka maa peal! (Mt 6:10)

Jumala hea ja armuline tahtmine sünnib küll ilma meie palveta, aga me palume selles palves, et see sünniks ka meie juures. Kuidas see sünnib? Kui Jumal rikub ja takistab kõike kurja nõu ja tahtmist, mis ei taha lasta meid Tema nime pühitseda ja Tema riiki tulla, nii nagu on kuradi, maa-ilma ja meie liha tahtmine, vaid kui Ta meid kinnitab ja hoiab kindalt oma Sõnas ja usus meie elu-otsani; see on Tema armuline ja hea tahtmine.

Mis sündis päeval, mil sa seisid Issanda, oma Jumala ees Hoorebil, kui Issand mulle ütles: “Kogu mulle rahvas kokku ja ma annan neile kuulda oma sõnu, et nad õpiksid mind kartma, niikaua kui nad elavad maa peal, ja õpetaksid seda oma lastelegi.” (5Ms 4:10) Kinnita neid oma lastele kõ-vasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes! (5Ms 6:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal oli viimane kord, kui sa rääkisid kellelegi, kui tänu-lik oled millegi eest, mida Jumal on sulle teinud?

Palvetagem: Issand, anna meile jõudu tunnistada Sind oma Päästjaks ja ülistada Sind oma eluga. Julgelt võime end usaldada Sinu ustava varju alla! Johann Albrecht Benge

* * *

 

ABI JUMALALT

Laupäev – 7. juuli

Paulus kostis: “Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnis-tades nii pisikestele kui suurtele.” Ap 26:22

Iga inimene peab valima, kas kuuleb sõnumit Jumalast või lükkab tagasi. Ei ole muud võima-lust. Kui lükata sõnum edasi mugavama aja jaoks, on see lõppkokkuvõttes mittevastuvõtmine. Nii tegi Agrippa: kuitahes lähedal ta ka usule oli, tema lahkumine kohtust annab märku tagasilükkami-sest. See oli ka põhjus, miks jutlustades päästest kutsus Paulus meeleparandusele ja täielikule muu-tusele inimeste mõtetes ja tegudes. Me ei saa kunagi veenda kedagi Jumala riiki sisenema, ükskõik kui võimsad on meie argumendid. See nõuab ususammu, pöördumist Kristuse poole meeleparandu-ses ja eluviiside muutmist, taevasele nägemusele vastavat käitumist. Jumal aitab meid iga päev, na-gu Ta aitas ka Paulust, olgu edasine tee kerge või raske.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Hea sõnumi viimine teisteni on Kristuse käsk meile ja Kris-tuse töö meie sees. Kui see on nii, siis kuidas see avaldub sinu elus?

Palvetagem: Tema mulle ise tahab anda igal hetkel uue armu ka. Tahab kõik mu päevakoor-mad kanda, aidata ja kõiges juhtida. Mind kui varandust Ta valvab, hoiab, omandust, mis kallilt ostnud Ta. Nii kui päevi Tema armust kingib, nii Ta jõudu nendeks jagab ka. Lina Sandell-Berg

* * *

Kasutatud allikad
  • APÜ (2016) Ootuse täitumine (Js 66:18-24). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/07/22
  • Collinson, Sylvia (2016) Eluviis (Ap 26:19-32). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/09/24
  • Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 12,18
  • Hämäläinen, Titta. Issanda teenistuses. Jutlus apostlite pühapäevaks (Mt 16:13–16). – Kirik ja Teoloogia (18.07.2014): http://kjt.ee/2014/07/issanda-teenistuses-jutlus-apostlite-puhapaevaks-mt-1613-16/
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 24
  • Melder, Katrin-Helena. Ehitada eneses kodu. – Eesti Kirik (30.07.2003): http://www.eestikirik.ee/ehitada-eneses-kodu/
  • Soom, Kaido. Issanda teenistuses. – Eesti Kirik (26.06.2013): http://www.eestikirik.ee/issanda-teenistuses/
  • Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 113-114
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 409
  • Vaimulikud loosungid 2016 : valitud piiblisalmid igaks päevaks. Tallinn: Eesti Evangeelne Vennastekogudus, lk 144-145

01

Koostas Indrek Lundava.

Juuni 2018