Päeva Sõnum. 44. nädal: 30. okt – 5. nov 2016

KAHE RIIGI KODANIK

44. nädal: 30. oktoober – 5. november 2016

Kristlase õige kodumaa on taevas. Ometi on ta samal ajal maise ühiskonna liige ja selle keskel vastutav. Kristlased palvetavad valitsejate eest ning täidavad riigi sea-dusi ja kodanikukohust. Ühiskond kuulub Jumala seatud elukorraldusse, mis kaitseb ja teenib inimelu. Kahjuks võib maine võim vahel Jumalast lahti öelda. Siis sünnib olukord, kus võim tegutseb Jumala tahte vastu, inimese õigusi jalge alla tallates või piirates evangeeliumi vabadust. Sel juhul tuleb kristlastel nii üksikisiku kui kogukon-nana kuulata Jumala sõna järgiva südametunnistuse häält.

Meelespeetav kirjakoht: Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus. 1Tm 6:15,16

Mõtle sõnadele:

• Kuningas – “Minu abiga valitsevad kuningad ja võimukandjad korraldavad õiglust.” (Õp 8:15) “Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära – sest tema on isandate Issand ja kuningate Kuningas – ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad.” (Ilm 17:14)
• Tema päralt – “Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.” (Jh 1:18) “Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.” (1Jh 4:12)

Siin seisame otsekui pühas paigas kuulates Pauluse sõnu Jumalast, kes oli, on ja saab olema. Tule aukartusele. Miks? Sest igal juhul viib tulevik meid kõiki seisma Jumala aujärje ette. Ja milline Jumal see on! Paulus toob siin esile paar aspekti.

Kõigepealt Jumala suveräänsus. Ülima valitsejana, Kuninga ja Issandana valitsedes viib ta täide kogu oma plaani just sellises ajakavas nagu ta seda soovib.

Teiseks – Jumala surematus. Kõik teised saavad oma elu tema käest. Me võime ju arvata, et oleme ise oma elu peremehed, kuid tegelikult oleme täielikult Jumalast sõltuvad ka kõige väiksemas eluvaldkonnas.

Kolmandana nimetab Paulus Jumala saladuslikkust, müstilisust. Jumala poolt loodud piiratud olenditena ei ole me võimelisedki lõpuni mõistma teda või tungima tema olemuse saladusse. Nii suur ja seletamatu on Ta, et võime mõista ainult seda mida Ta arvab heaks meile ilmutada.

* * *

EKSAM JEESUSELE

Pühapäev – 30. oktoober

Jeesus ütles: „Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!” Mt 22:21

Jeesusei ei alahinda inimese kohustusi selle maailma osas, sest ka siin toimub kõik Jumala tahte kohaselt – võim, mis keisrile antud, on Jumalast antud ja selle mit-tetunnustamine tähendab vastuhakku Jumala tahtele (vt. Jh 19:11; Rm 13:1).

Kohustuste täitmine riigivõimu ja ühiskonna vastu ei saa häirida ega takistada kohustuste täitmist Jumala vastu – ja ka ümberpöördult: igavikulise tähtsusega kohus-tuste täitmine Jumala vastu ei tohi olla ettekäändeks, et loobuda kohustustest riigi ja ühiskonna vastu, vaatamata sellele, et need kohustused on ajalikud ja kaduvad.

Jeesuse vastus viib probleemi uuele tasandile: me kanname Jumala kujuti-sega templit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, kuidas need Jeesuse poolt antud print-siip rakendub meie väga teistsuguses maailmas. Millised on meie kodanikukohus-tuste piirid? Ja kas on olukordi kus peaksime vastu toimima oma valitsusele?

* * *

 

OOTAMATU LOOTUSKIIR

Esmaspäev – 31. oktoober

Mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Jr 29:11

Jeremija üleskutse mitte järgneda valeprohvetite nõuandeile – saab vastuseks raevuka purske et tema ainult “mängib prohvetit”. Mida temasugune “hull” üldse teab?

Selle asemel, et keskenduda Jumala sõnumis olevale lootusele, näevad eksiilis-olijad vaid seda mis nad on enese arvates kaotanud ning mille juurde igatsevad tagasi pöörduda. Vähemalt hetkel ei ole nad valmis kuulma ega vastu võtma ühtegi teist stsenaariumi. Kui omane on selline suhtumine kogu inimkonnale!

Õnneks peale pikka vangistust, puhastatud ja viimaks tänu toovad inimesed saavad näha Jeremija sõnade täideminekut.

Palu, et Jumal näitaks teed – tema teed ja tema ajastust nende plaanide täitumisel. Ole väga julgustatud Temas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta korraks oma elu kõige kurvemaid/ lootusetumaid aegu. Täna Jumalat et Ta on sind läbi kandnud, pane oma usaldus uuesti Tema peale!

* * *

 

ÕNDSUS

Teisipäev – 1. november

Jeesus ütleb: “Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.” Mt 5:3-4

Johannesele näidatakse suurt lunastatute hulka, kes tulevad suurest viletsusest ja talle öeldakse: “Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist!” (Ilm 7:17).

Aga on`s taevas veel vaja pisaraid ära pühkida? Kui kannatused ja vaevad on lõppenud, siis on ka pisarad kuivanud. Üks Jumala sulane ütleb: kui me taevasse jõuame, on esimene asi, et me puhkeme nutma! Miks? Me näeme, et ei vääri seda au ja õnnistust. Näeme, et oleme nii poolikult ja laisalt selle poole püüelnud. Meile selgub, et oleksime pidanud olema palju hoolsamad taevase vara kogujad. Väga palju jäi Maa peale maha ja liiga vähe ootab taevas ees. Suurim valu aga tuleb sellest, et me paljusid armsaid inimesi seal ei kohta ja meie ei teinud Maa peal nende päästmiseks kõike, mida oleksime võinud teha.

Kui Jumal meie pisaraid ära ei pühiks, siis me ei saakski taevas muud kui nutta.

“Jäta tühjad asjad tühise mõtteviisiga inimestele, ning suuna oma mõtted Jumala seadmistele sinu jaoks. Kutsu sisse oma armastatu Jeesus ning sule uks.” Thomas à Kempis (1380-1471), augustiini munk ja vaimulik

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus õhutab meid rõõmustama ning olema rõõmsad isegi siis kui meid solvatakse või taga kiusatakse. Mis rõõm see on, mis täidab inimest isegi kõige hullematel aegadel? Palu, et selle rõõmu plahvatus võiks toimuda ka sinus!

* * *

SURNUD, KES SUREVAD ISSANDA OMADENA

Kolmapäev – 2. november

Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Ilm 14:13

Inimesel on loomupäraselt kalduv mõtlema õndsusest ja õnnest käesoleva elu kontekstis. Johannes soovib aga, et tagakiusamise olukorras oleks kristlastel selge: on tähtsamaid asju kui käesolev elu.

Antud kirjakoht on tähelepanuväärsete julgustussõnadega situatsioonis, kus pühade kindlameelsus on nii oluline. Jumala rahva käsi võib käia halvasti; neid võidakse isegi hukata. Kuid hoolimata kestvast tagakiusust ja kannatusest, kõik see, mida tehakse Issanda nimel, saab ühel päeval tasutud.

Taevas ei ole niivõrd paik, kus ei tehta tööd, kuidvõrd paik, kus ei ole enam piinasid ega vaeva. Usklikud hingavad küll oma “raskest tööst”, kuid nende teod ulatuvad ellu, mis on teisel pool hauda. See annab kogu kristlase tööle väärikuse.

Kristlaste tööl on suur tähtsus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand Jeesus, aita meil end uue jõuga pühen-dada õigele ülistusele, südamest tulevale evangeeliumisõnumi jagamisele ning usta-vale kannatlikkusele – sel ajal, kui ootame Sinu tagasitulekut väes ning kirkuses!

* * *

JUMALA HEADUS OMA RAHVA HOIDMISEL

Neljapäev – 3. november

Issand on teinud tugevaks su väravate riivid, Tema õnnistab su lapsi sinu sees. Ps 147:13

Miks on vaja Jumalat tänada? Sest Jumal kingib meile rahu. Ta ehitab meie ümber müürid, paneb väravad ette ja riividki on omale kohale. Me võime linnas muretult ringi liikuda, sest Jumal on õnnistanud meid rahuga.

Rahuaeg on Jumala rahva õnnistuse aeg. Rahu koguduse sees ei ole vähem täh-tis. Tülid ja pahandused usklike hulgas on õnnetuse ajad.

Üksmeel ja hea tahe on Jumala õnnistuste ajad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumalal on oma plaan koguduse ja iga kristlase jaoks. Mida me väärtustame, et meie koguduses valitseks üksmeel ning rahu?

* * *

UUS ÜLISTUS

Reede – 4. november

Mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale. Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele. Ps 75:10-11

Paljude usklike jaoks on raske täpset vahet teha õigete ja õelate teede vahel. Tänane psalmi kirjakoht aitab meil taastada piibellikku arusaamist “õige” inimese mõistest, pannes selle suhtelisse konteksti – õigeks loetakse inimest, kes on Jumalaga õiges, taastatud suhtes.
Inimene peab olema ka veendunud, et ta ise ei lähe kohtu alla, vaid läheb sur-mast ellu. Ta tahab võidelda õelusega, nagu teeb seda Jumal. Ühel või teisel viisil ühineb iga aus inimene võitlusega kurjuse vastu.

Esimene ülistuse Jumalale toome selle eest, et Jumala kohtud on õiged ja teise ülistuse, et näeme oma elu ülesannet nüüd uues valguses – võideldes koos Jumalaga kurjuse vastu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas seletada õigluse puudumist siin maa peal?

* * *

JUMAL ISE KÕNELEB OMA KOHTUST

Laupäev – 5. november

Kui mina, Issand, määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt. Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale. Ps 75:3-4

Pimeduse võimutsemise puhul näib usklikele, et patu võim on liiga suur. Nad küsivad: “Issand, kui kaua? Miks sa annad kurjusele nii suure meelevalla?” – Uskma-tud aga seletavad: “Ei olegi Jumalat! Kui Jumal oleks, siis ta maksaks meile juba nüüd kätte. Vaata, mis meie kõik teeme, aga midagi ei juhtu!” Siin on tegemist kahe-poolse eksitusega – nii uskmatute kui usklikkude. Meil tuleb hoiduda mõlema eksi-tuse eest.

Piibli järgi on niisugusel ajal kaks eesmärki:

1. Jumal annab aega meeleparanduseks (Rm 2:4). Kes seda aega ei kasuta, neile ütleb Jeesus: “Teie ei ole tundnud oma armukatsumisaega.”
2. Patule antakse võimalus areneda selleks, et selle tõeline pale muutuks nähta-vaks. Jumal näitab, et kõrvalekaldumine õigelt teelt kannab oma vilja. Kui see vili kätte paistab, siis on igale selge, mida patt korda saadab.

Aga see tund tuleb, millal Jumala kohus algab. Siis lõpeb õiglaste vaev, kes kan-natavad ülekohtu all. Aga siis lõpeb ka õelate unelm. Seda seadust silmas pidades suudab usklik tõlgendada maailma ajalugu. Seniks ootab Jumal ja usklikud peavad ka ootama.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks sind aidata näha selgelt kõikides otsustes, mis su ees sel nädalal seisavad.

* * *

Lisa teadmised

• 31. oktooberil on Usupuhastuspüha ehk reformatsiooni aastapäev.

Usu alused – Teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis juba olemas – see on Jeesus Kristus! 1Kr 3:11

Sel pühakutepäeva laupäeval aastal 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele oma 95 teesi ja kutsus avalikult arutama kiriku õpetuse ning tegevuse kesksete küsimuste üle.

Usupuhastuspühal tuleb kogudusel uuesti esitada endale küsimus oma usu värskusest. Jumal kutsub Kirikut kõigil aegadel ja kõigis paigus uuenema, hoiduma vaimulikust stagnatsioonist, meelt parandama ja olema usus värske.

Samale päevale langev Halloween (ingl All Hallow`s Eve “pühakutepäeva eelõhtu”) ei ole seotud usupuhastuspühaga.

Lisa lugemist: Jaan Lahe. Usupuhastuspüha pikk traditsioon. Eesti Kirik, 30.10.2002; Andres Saumets. Tühi rist või tühi kõrvits? Teekäija, 11/2010;

Urmas Petti. Martin Lutheri 95 teesi: Reformatsiooni või reformatoorse teoloogia algus?
(http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2000/06_UA_1_2000_Petti.pdf)

Martin Luther. “Võitlus indulgentside väe selgitamiseks” (95 teesi), tõlkinud Urmas Petti (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/varia/95teesi.htm)

• 1. novembril on Kõikide pühakute päev ehk pühakute päev (ld k – Festum omnium sanctorum).

Selle kõikide pühade (pühakute) päevaga võtame kokku kõik aasta jooksul tähistatud märtrite ja pühakute mälestuspäevad, tänades Jumalat nende tunnis-tuse ja kristliku eeskuju eest. Seda päeva tähistatakse mitte nende sündimise päeval, vaid surmapäeval. See on nende sihile jõudmise ja igatsuste täitumise rõõmus pidupäev.

Iga Kristuse oma on püha. Ta saab usus osa nähtamatust pühade osadusest, nõnda nagu me sellest ka usutunnistuses kuulutame. Sellest räägib ka püha-kutepäeva traditsiooniline evangeelium õndsakskiitmistega, mis on võetud Jeesuse mäejutluse algusest.

Paulus ütleb “Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.” (Ef 2:19)

Lisa lugemist: Pühakutepäev. Blogi Killukesi Skandinaavia kohta, 5.11.2011
(https://pohjalast.wordpress.com/2011/11/05/puhakutepaev/)

• 2. novembril on Kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev (ld k – Commemoratio omnium fidelium defunctorum).

Pühakutepäevale järgneval päeval tähistame kõikide usus lahkunute mälestus-päeva. Varem mälestati luterlikus kirikus surnuid kirikuaasta viimasel püha-päeval, kuid 1990ndate aastate algusest on hingedepäev muutunud üha armas-tatumaks surnuaial käimise ja lahkunute meenutamise päevaks. Nende hauda-del küünlaid süüdades on meie lihtsaim palve:
Igavene rahu anna neile, Issand, ja igavene valgus paistku neile.

Lisa lugemist: Hingedepäev – 2. november. BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas internetis.
Mall Hiiemäe. Hingedeaeg. Eesti rahvakalender (5. osa), Eesti Raamat 1991. Lk 232-263

5. novembril on Sakariase ja Eliisabeti, Ristija Johannese vanemate mälestuspäev.

Ristija Johannese sünni ettekuulutus (Lk 1:5-25)

Ristija Johannes kuulub Vana ja Uue Testamendi vahelisse aega. Tema vane-mad, Jeruusalemma preester Sakarias (hbr k – Issand meenutab tõotusi) ja Neitsi Maarja nõbu Eliisabet (hbr k – Jumal on tõotuste Jumal) on elavaks tõendiks sellest, kuidas Jumal pidas Iisraeli rahvale antud tõotusi, valides need kaks välja oma armu astjateks. Sakarias ja ta naine olid õiged Jumala eesoma usu ja usalduse läbi ning elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult.

Sakarias oli abielus preestri tütrega. Preestritel oli kohustus abielluda iisraeli rahvusest neitsiga (3Ms 21:14), kes ei pidanud küll tingimata pärinema preesterlikust perekonnast. Olla abielus preesterlikust liinist põlvneva naisega oli preestrile eriline õnnistus. Oma vagaduse tõttu oli neil raske mõista laste puudumist, kuna rahvas uskus, et Jumal õnnistab oma ustavaid sulaseid neil lapsi kinkides.

Preester Sakarias teenis Jeruusalemma templis vastavalt tolleaegsele tavale: kahekümne neljal preestril tuli igaühel kaks korda aastas templiteenistus läbi viia (1Aj 24:1-6).
Jeruusalemma templi olid üles ehitanud pagulusesest tagasi pöördunud juudid; vanad hooned oli Heroodes Suur (37-4 eKr) lasknud küllaltki suurejooneliselt üles ehitada (Jh 2:20). Templi eesõuedes võis iga juut liikuda, kuid pühamus teenisid üksnes preestrid. Pühamu ees oleval altaril preestrid ohverdasid, pühamus aga suitsutasid viirukit. Üks kord aastas, nimelt Suurel Lepituspäeval (jom kippur), läks eesriide taha pühamast pühamasse paika ülempreester, kaasas anum ohvrilooma verega.

Sakarias palvetas pühamus ja koos temaga rahvas pühakoja ees. Sakaria palve sisu leiame tema kiidulaulust (Lk 68jj). Tema salajane südamepalve oli aga laps (1Ms 25:21), sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad (Lk 1:7).

Sakariale ilmus Issanda ingel Gabriel (hbr k – Jumala tugevus), kuulutades Johannese sündi, kellest pidi saama prohvet. Kes valmistab Issanda rahva ette uueks armuilmutuseks.
Umbes nelisada aastat (nn. Testamentide-vaheline aeg) ei olnud prohveteid sündinud. Johannese tegevuse kohta aga anti tõotus: Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast (Lk 1:17). Prohvet Eelija pidi vanad ja noored viima leppimisele ja valmistama rahvast ette Messia tulemiseks (Ml 3:23j).

Sakarias ehmus inglit nähes. Ta tundis küll Jumala tõotusi, kuid lõi kahtlema, sest oli oodanud oma palvele nähtavasti mingit välist tunnusmärki. Kuid nüüd pidi ta ise, jäädes keeletumaks, saama märgiks.

Iisraelis oli häbiks jääda ilma lasteta, seda peeti harilikult Jumala nuhtluseks. Inimesed, kes ei teadnud midagi Eliisabet vagadusest, olid talle ilmselt etteheiteid teinud. Nüüd oli see kõik möödas, sest naine pidas vastu usuproovi. Jumal proovib usku, kui seda olemas on; näitab väge, mida maailmal ei ole. Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad (Jk 1:12).

Sakariase kiidulaul (Lk 1:68-79)

Sakariase rõõm voolab välja, kui ta saab pärast Johannese sündi ning tema ümberlõikamist kaheksandal päeval oma kõnevõime tagasi. Seda laulu on tuntud ka ladinakeelse tõlke avasõna järgi kui Benedictus. Keskaegse tunni-palve traditsioonis loeti seda evangeeliumilaulu hommikul.

Laulu võib jagada neljaks stroofiks: tänu messiale (s 68-70), suur pääste (s 71-75), Johannese osa (s 76,77) ja lunastus Messia kaudu (s 78,79).

See, millest räägib Sakaria kiituselaul on Kristuse lunastustöö läbi suurelt osalt juba täide läinud. Patule on leevenduseks lunastus, kuid lahendamata on võimu-küsimus ja see ootab Messia tulemist. Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist (Ps 75:7) vaid ülevalt. Enne seda on veel palju võitlemist.
Eestis nimetatakse Kursi kirikut (1648/1872) kahe naise nimega – Maarja ja Eliisa-beti järgi.

Lisa lugemist: Liina Raudvassar. Kursis hoitakse kurss ajaloo säilitamisel. Eesti Kirik, 19.10.2010