PÄEVA SÕNUM nr. 151

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 18. – 24. august 2019

 

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.

Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.

Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning see-läbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teeni-vad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes. (Soom 2017:8)

 

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48

 

Mida tegelikult ootab meilt Jumal? Seda, et me järgiksime Jeesuse sõna “Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem!” Teisalt aga tahab Jumal, et kuulaksime muidki sõnu, mida Issand on öelnud – ja arvestaksime, mida nõu-takse Tema poolt igaühelt meist isiklikult, vastavalt meie iseärasustele. Selle kohta jutustas Jeesus ühes tähendamissõnas, kuidas isand (ehk Jumal) jagas oma sulastele erineval hulgal talente: ühele viis, teisele kaks, kolmandale ühe. Ta eeldas tegutsemist vastavalt sellele, kui palju kellelegi anti – palka maksis Issand aga võrdselt ja palk jäi maksmata ainult laisale, kes üldse ei tegutsenud (Mt 24:14-30).

Seepärast, armas inimene: uuri, mida Jumal sinult ootab, ja püüa seda teostada. Kui sulle on antud palju, siis on vastutust rohkem, kuid ka Jumala abi on seda suurem, kui Teda usaldame. Kui sulle on antud vähem, siis võid rõõmsalt leppida, tänades Issandat, et Ta on andnud sulle – sinu kan-devõimet teades – just parajal määral, et saaksid olla õnnelik. Olulised puudujäägid meie elus pä-rinevad meie isiklikest vigadest, mitte Jumalalt. See, kas me üldse suudame rõõmustada ja õnneli-kud olla, sõltub väga palju meist endist, sest Jumal on eeldused selle tarvis meile igal juhul kinki-nud. Isegi märtrid, kellel on tulnud oma usu eest eluga maksta, on oma ülesannet täites ilmutanud imelist rõõmu, sõltumata raskustest, mis inimliku mõõdupuu järgi peaksid tähendama ainult õnne-tust.

Ärgem unustagem: Jumal ei nõua kelleltki rohkem, kui Ta on andnud – ka kõndides Jeesuse näidatud kitsast teed! Kuid Ta nõuab ustavust igal juhul – ja ustavust vastavalt sellele, nagu Ta on meile jaganud oma talente. Ta on tõotanud, et keegi ei jää ilma omast palgast. Ta soovib seda kõike, et meid rõõmsaks ja õnnelikuks teha. (Hiob 2017)

 

Palvetagem: Issand Jumal, me täname Sind, et Sa oled meid rikkalikult õnnistanud. Hoia meid ahnuse eest ning anna meile õiglast meelt. Aita, et me oleksime Sinu andide ustavad majapida-jad ja jagajad, nii et meil igavesest varandusest puudust ei tuleks, kui me jätame ajaliku elu ja tule-me Sinu kohtu ette. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

VARANDUSE ÕIGEST KASUTAMISEST

Pühapäev – 18. august

Jeesus ütles: “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.” Lk 16:9

 

Jeesus jutustab meile tähendamissõna arukast mõisavalitsejast (Lk 16:1-13), kes loovutas oma isikliku kasu, et kindlustada oma tulevik kui omanik peaks ta töölt lahti laskma. See tähendamissõ-na on suunatud jüngritele. Jeesus justkui ütleks: “Olgu see jutt teile õppetunniks. Tehke oma kristli-kus elus samuti, nagu selle maailma laps tegi oma ärielus”.

Väga vähesed evangeeliumi kirjakohad tekitavad nii palju erinevaid seletusi kui just see. Me võime märgata kahte teemat, mis on selles tähendamissõnas läbi põimunud. Üks neist on – “kasuta oma vara arukalt”, anna osa oma rahast heategevuseks ja sa kindlustad endale sõpru taevas. Teise teema mõte oleks – “ole kriisihetkedel arukas”. See tähendab olla valmis oma surmahetkeks ja teha selle valguses arukaid tegusid.

Vaatamata sellele, et teoloogide seas valitseb lahkarvamus selle teksti seletamisel, võib siiski öelda, et Jeesuse sõnum on siin lihtne. Jüngritel peab olema pilk suunatud tulevikku, kui nad kasuta-vad maises elus oma vara, raha, oskusi ja energiat.

 

Jeesus ütleb: “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, siis teid võe-takse igavestesse telkidesse.” Jeesus väidab, et ülekohtune mammona ehk teisiti öeldes ebaaus rik-kus kuulub sellesse maailma ja on seetõttu oma olemuselt ebaaus. Kristlastena peaksime seda üle-kohtust mammonat, mida paraku igaüks meist vähemal või suuremal määral omab, kasutama sõp-rade tegemiseks. See tähendab raha ja vara kasutamist heategevuseks. Iial ei või teada millise ker-juse või muidu hädalise toetav sõna saab kaalukeeleks sinu kohtupäeval. Siis kui Jeesus taas tuleb ja see maailm koos oma ülekohtuse mammonaga otsa saab, siis on hea kui meil on sõpru, kes tunnista-vad, et oleme rikkust mõistlikult kasutanud ja me saame sõbraliku vastuvõttu osaliseks taevatelki-des.

 

Jeesus tunneb inimhinge sügavusi. Ta teab, et eelkõige oleme väljas enda huvide eest, et meie ellujäämise instinkt sunnib meid enesekeskselt tegutsema. Kuid ka seda olukorda võib hea eesmärgi nimel ära kasutada. Kui Jeesus ütleb, et armasta oma ligimest nagu iseennast, siis Ta tunnistab, et enesearmastus on õige ja põhjendatud. Armasta ennast, aga armasta ka teisi nagu iseennast. Kohtle teisi nii, nagu sa tahad, et sind koheldakse.

Sellel alusel toimivad meie suhted ka Loojaga. Jumal kohtleb meid igavikus samal moel, nagu meie oleme kohelnud kaasinimesi siin maises elus. See on tähendamissõna sõnum ja võtkem siin eeskuju kavalast majapidajast. (Kiir 2010)

 

Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! (Mt 6:19) Jeesus lausus rikkale noormehele: “Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!” (Mt 19:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära võta Jumala sõna kui keeldu, mis piirab sinu vabadust, vaid kui keeldu, mis tagab sulle vabaduse, sellise vabaduse, mis kestab siin ja igavikus. Paul Himma

 

Palvetagem: Issand, Sa hüüad meile: “Minu järel kõik ristirahvas tulge! Võtke kanda oma rist, mu armukutset kuulge ja käige minu jälgedes maailma ära salates. Ma olen valgus sellele, kes mind siin taga nõuab! Ei pimeduses komista, kes minu juurde jõuab. Ma püha elu õpetan ja taeva teele juhatan.”

 

* * *

 

ELUS HAKKAMA SAAMISE SÕNAD!

Esmaspäev – 19. august

Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda! Ps 119:169

 

Meid ei ole kutstutud kummardama Pühakirja kirjutatud sõna viisil, mis veidigi vähendaks meie austust Jumala vastu. Ka selles salmis on viide sellele, et Jumala Sõna on see mis ühendab meid elava Jumala ligiolu ning toimimisega.

Viis kuidas juutide Pühakiri tunnustab, ilma Jumalat ennast kuidagi pisendamata, Jumala Sõna tähistamist, aitas varakristlastel kasvada arusaamises et Jeesus oli jumalik, Jumala Poeg. “Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” kirjutas Johannes (Jh 1:1). Selles väljaütlemises ei olnud midagi liiga julget, enne kui ta lisas: “Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14).

See teadmine juhib meid meenutama kui sõltuvad oleme Jumalast, kes meie päevil on kõnele-nud läbi oma Poja (Hb 1:1,2). Me vajame jätkuvalt, igal päeval “päästet”, selle eri vormides – olevi-kus ja tulevikus samamoodi kui vajasime minevikus, ning siit tuleb ka salmi realism: me jääme nen-deks, kes lähevad eksiteele, nagu lambad ja vajame jätkuvalt karjast, kes meid tagasi tooks. (Sinton 2014)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tema istub Jumala paremal käel, et valitseda igavesti kõigi olendite üle, et neid Püha Vaimu kaudu pühitseda, puhastada, kinnitada ja lohutada. Seesama Issand Kristus tuleb aegade lõpul avalikult kohut mõistma elavate ja surnute üle. Augsburgi usutunnistus

 

Palvetagem: Me ei ole midagi ilma Sinuta. Oleme kõik, kui oleme Sinus. Sinule, püha Jumal, kuulub meie usk, meie tänu, meie keha ja meie hing. Võta vastu meie vaene palve, kuni näeme Sind palgest palgesse. Jörg Zink

 

* * *

 

OMADUSED MIS RÕÕMUSTAVAD KÕIKI.

Teisipäev – 20. august

Taasiseseisvumispäev

Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma süda-melauale, siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis! Õp 3:3,4

 

“Heldus” tähendab sõbralikust, headust ja armastust mida me kaasinimestele osutame. See on ka halastav suhtumine teiste eksimustesse. “Tõde” aga tähendab siin sisuliselt mitte niivõrd “tõde” õige informatsiooni suhtes, vaid tõepärast elamist ja õiget käitumist kaasinimeste suhtes. Teisiti öel-des – ustavust. See tähendab, et Jumala tõe puhul on alati rõhk praktikal, mitte teoorial. “Tõde” tä-hendab muu hulgas sõnapidamist ja usaldusväärsust.

Selline heldus ja tõde on ka Jumala enda omadused ja loomulikult on need rõõmustavad ini-meste puhul. Sellepärast leiab see heakskiitu mitte ainult inimeste, vaid ka Jumala silmis. (PKK: Õp 3:1-26)

 

Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! (Rm 12:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olulisi asju ei maksa lükata edasi tulevasse aastasse ega isegi mitte homsesse, mida ei tarvitse tulla. Võib ju olla, et minul on veel päevi, aga neid ei tarvitse olla teisel. Seda head, mida saaksin teha täna, ei tohi lükata tundmatusse tulevikku. Kuni on päev, luba otsida Sinu valgust! Toomas Paul

 

Palvetagem: Vaata üles ja edasi sammu, usk tasandab orud ja mäed. Hetk hetkelt ta värsken-dab rammu ja sirutab vastu sul käed. Ehk kaugused upuvad uttu ja umbne on silmapiir – sa matkaja edasi rutta teel Jumala mägede poole. Peeter Sink

 

* * *

 

ANDMINE ON ÕNDSAM KUI VÕTMINE.

Kolmapäev – 21. august

Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. 1Pt 4:10

 

Apostel Peetrus ei räägi sellest, mis teistele on antud, vaid ta pöörab meie pilgud igaühe enda võimetele ja annetele. Kuidas me neid kasutame? Kas tõesti nagu head majapidajad, kes teavad, et see vara, mis on usaldatud nende kätte ja antud nende valitseda, kuulub selle kõige omanikule? Või kui need, kes on selle unustanud?

Wilhelm Hahn, eesti usumärtri Traugott Hahni poeg ja hiljutine Heidelbergi ülikooli profes-sor, on ühes oma jutluses ütelnud selle koha kohta: “Maailm, mis läheb Jumalast mööda, tõotab kõi-ke pakkuvat. Tuleb ainult osata sellest kinni haarata. Seevastu Jumal näib olevat vaene. Ta nõuab meilt ebamugavaid ja raskeid asju. Kuid Peetrus näeb siin teisiti. Ta nimetab meid kristlasi Jumala majapidajateks, kes võivad täidetud kätega jagada Tema varandust. Kes Jumalat teenib, võib teiste inimeste seisukohalt vaadates seista väikesel, tagasihoidlikul kohal ja tal võib olla vähe mõju, aga ometi seisab ta määraval võtmepositsioonil, nimelt seal, kus meie maailm puudutab Jumala maail-ma. Iga maine kapital, olgu see tervis, raha või andekus, kulub. Jumala majapidajatena aga me sei-same igavese maailma allikasoonel, mis ei kuiva iialgi. Me ei pea midagi iseendast võtma, aga me tohime edasi anda, mis Jumal on meile valmistanud.”

Sellele on mõelnud ka Paulus, kui ta kord ütleb kristlastest: “Kui vaesed, kes aga teevad pal-jusid rikkaks; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10). Teenida ja oleneda teistest võib olla raske. Aga teenida ja seejuures teisi rikkaks teha, selles on sügav rahuldus, nii nagu seda ütleb üks vanasõna, mida on omistatud Jeesusele: Andmine on õndsam kui võtmine. Selleski avaldub Jumala Vaimu mõju. (Kiivit 1999:157)

 

Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda. (Rm 12:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Käituge üksteisega nii, nagu oleks teil vaid lühike aeg teed käia ja nagu oleks lähedal see päev, mil peate üheskoos Jumala ette ilmuma. Friedrich von Bodel-schwingh

 

Palvetagem: Issand Jeesus on tulnud maailma viletsuse keskele selleks, et seda kanda ja sel-lest võitu saada. Seetõttu üritame Issandat järgida Tema vendi teenides. Taoline teenimine, nagu Is-sanda armastuski, ei tunne mingeid piire. Seepärast palume Issandat, et Ta juhataks meile ikka ja jälle teed ligimese juurde ning avaks me silmad, kõrvad, käed ja südame tolle häda leevendamiseks. Üleilmse Vendade Uniteedi alustest

 

* * *

 

ISSAND ON ÕIGLANE.

Neljapäev – 22. august

Sina oled õige, Issand, ja Su seadused on õiglased. Ps 119:137

 

Mitte ainuüksi Piibel, vaid ka erinevad ajalooallikad räägivad kannatustest, millest on pidanud läbi minema iisraellased, Jumala valitud rahvas. Kõigest hoolimata on nad tänase päevani vastu pi-danud. See on märk Jumala ustavusest, sest Ta on tõotanud, et ei lase oma rahval hukkuda. Paljud võimud ja valitsused on aastatuhandete jooksul püüdnud hävitada Jumala rahvast, kuid kõik nende plaanid on erinevatel põhjustel luhtunud. Nende juhitud impeeriumid ja riigid on langenud ning nad ise on jäänud häbisse.

Käesolev psalmi kirjakoht olgu julgustuseks sulle, kes usaldad Loojat. Kristuse nime pärast kiusatakse sind taga ja tehakse naerualuseks. Ära hooli sellest, sest Issand seisab oma rahva eest ja sinu kiusajad peavad ühel päeval tehtud kurja kahetsema. Usalda oma Õnnistegijat kõigest hoolima-ta, ära lase oma vihal endast võitu saada, vaid anna maad Jumala vihale. Ta toob esile sinu õigluse ja annab sulle hingamise. (Madalvee 2004)

 

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: “Ma olen seekord pat-tu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.” (2Ms 9:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õpeta meid tänama ja õnnistama ka meie vaenlasi, et nad näeksid meid alati rõõmsate ja julgetena! Martin Luther

 

Palvetagem: Issand tee, et ma minnes märkaksin ka teisi peale enda ja südamlikult aitaksin mu ligimest kui venda. Mu süda ava sõpruseks, nii et ka täna väheneks, mu ümber riid ja tüli. Jaakko Haavio

 

* * *

 

JUMALA ENDA ARMASTAMINE ON SUUR EESÕIGUS.

Reede – 23. august

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad Sinu nime. Ps 119:132

 

Kui Vana Testamendi laulik hüüab Jumala poole, et too oleks talle armuline, sest “see on nen-de õigus, kes armastavad Sinu nime”, siis ei ole see mitte mingitele abstraktsetele õigustele ja “vali-tute” hulka kuulumisele rajatud kauplemine, vaid õigupoolest justnimelt selle tunnistamine, et min-gisugunegi “pretensioon” õigusele või teatud õigustele saab olla ainult neil, kes teevad õigust. Ja selleks õiguseks, mida inimene peab tegema, on Jumala nime, s.t Tema enda armastamine.

Meie riigi taastamisest rääkides tähendab see, et Eesti riigi ja rahva õigust iseseisvusele ei õi-gusta mitte see, et keegi on kuskil vastaval viisil mingid dokumendid koostanud ja otsused vormis-tanud, vaid see, et me mõistame oma olemist ja ise-olemist samaaegselt nii Jumala annina, jumaliku õigusena, kui ka kutsena ja kohustusena elada Jumala õiguses, teha õigust. Seda õigust, mis on kok-ku võetud kahte käsku: armasta Jumalat kogu oma olemusega ning ligimest nagu iseennast.

Mida tähendab elada vabaduses, sellest annab meile muuhulgas aimu Jeesuse tähendamissõna talentidest: “Sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte” (Mt 25:14). Kõik, mis meil on – ka iseseisvus, oma riik, maa ja rahvas – on meile antud. Ja isegi kui talente oleks vaid üks – ka see on ilmatuma suur and, mille ma-hamatmine, Alo Mattiiseni laulu tsiteerides, “sama ränk on, nagu orjaks müüa end”.

Kui palju on meile tegelikult kingitud? Kui vabad ja iseseisvad oleme tegelikult? Mis on ja kust tuleb see õigus, millele toetub meie riik ja toetume ise? (Auksmann 2015)

 

Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! (Ps 6:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ütles sulle, et Jumala käsi on lühemaks jäänud? Tema seda ütelda ei saanud. Ole julge! Sinu lootus elab! Eenok Haamer

 

Palvetagem: Hea Isa taevas, maailm vihkab meid kõigest väest ja kui Sina poleks neid keela-nud, oleksid nad meid ju ammu alla neelanud. Oleksime kadunud, nagu vette vajunud. Aga tänu Si-nule oleme veel alles ja elus ja usus.

 

* * *

 

JUMALA MÕTTEVIIS JA SUHTUMINE

Laupäev – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev ehk pärtlipäev

Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks! Õp 3:5,6

 

Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! See nõuanne on vä-ga aruks seetõttu, inimene ei näe oma valikute tulemusi kuigi kaugele ette, aga Jumal näeb. See on-gi põhjus miks Jumal annab meile sagelist nõu, mis meile võib tunduda isegi väga vastukarva. Näi-teks anda andeks neile kes on sulle ülekohut teinud ja isegi armastada oma vaenlasi ning palvetada nende eest, kes sind tagakiusavad nagu soovitas Jeesus Mäejutluses (Mt 5:44).

Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks! Siin väärib tähelepanu, et jutt on mitte lihtsalt Jumalasse uskumisest, vaid Tema tundma õppimisest ja paneme tähele – kõi-gil oma teedel. See tähendab, et iga asja puhul tasub kindlaks teha, kuidas suhtub sellesse Jumal ja lähtuda sellest ehk meil tuleb omandada igakülgselt Jumala mõtteviis ja suhtumine. Ja jällegi kutsus sellele samale üles ka Jeesus Mäejutluses, öeldes: “Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taeva-ne Isa on täiuslik!” (Mt 5:48) (PKK: Õp 3:1-26)

 

Kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. (Jr 9:23) Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda. (2Kn 18:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem unustagem, et siia ilma sündides polnud me midagi ega omanud me midagi. Kõik, mis meile kuulub, olgu siis füüsiline, moraalne või vaimne, on Tema and. Kiitkem Issandat! Clemens Roomast

 

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, me täname Sind, et võime täna tähistada apostel Bartolomeuse päeva, ja palume Sind: aita oma Kirikul armastada seda sõna, millesse apostel uskus, ja ustavalt kuulutada Sinu Poja evangeeliumi, mida tema õpetas. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019