Päeva Sõnum. nr 64. 17. – 23. detsember 2017

VALMISTAGE ISSANDALE TEED

17. – 23. detsember 2017

Advendiaja 3. pühapäev

Pühapäeva keskmes on Ristija Johannes. Tema kutse patukahetsusele ja meeleparandusele puudutab meidki. Johannes osutab Jeesusele kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Sel-lele Kristuse toodud lunastusele lootes saab inimene tunnistada oma pattu. See on peamine jõulude-ks valmistumises – jõulupaastus.

Johannes oli märgiks, et prohvetite ennustused olid täitumas: Päästja pidi peagi saabuma. Kristuse tegevuses täitusid lunastuse aja märgid. Samal kombel tuleb Ta alati oma koguduse keskele sõnas ja sakramentides, lunastuse annid kaasas. Sellele Kristuse “vaimulikule tulemisele” viitab ka pühapäeva ladinakeelne nimi adventus spiritualis et sanctificationis.

Meelespeetav kirjakoht: Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt! Js 40:3a,10a

Ei ole olemas teed Jumala juurde, küll on aga olemas Jumala tee meie juurde. See tee on raja-tud selleks, et meie pääseksime patu vangipõlvest. Jumala tee inimlaste juurde manifesteerub keset ajaloo tõuse ja mõõnu.

Jumala plaanidel on universaalsem iseloom. Ta ilmutab end ikka ja jälle rõhututele. Meie oo-tuste keskmes on laps sõimes, kelle ilmumise saladuse lävel me seisame. Nagu apostel Paulus ütles: “Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.” (Fl 2.5-8)

Ta tuleb inimesena, saades inimese sarnaseks. Mitte inimest ei ülendata Jumalaks, vaid Jumal saab inimeseks. Ta tuleb maises kuues. See advendisõnum on meile lapsepõlvest tuttav.

Ja siiski osutab selle sõnumi vastuvõtmine aeg-ajalt raskeks. Kas see trööstib meid surma üksinduses ja valus? Kas see kannab meid kahtlustes ja Jumalast kauges eluvoolus? On vaja suurt usku, et sellest trööstist osa saada. Isegi kui meie ei näe endi ees mingit teed, jääb Jumala tee meie juurde ikkagi avatuks.

Elava Jumala eesmärk on jõuda minu ja sinuni.

Süüdake kolmas küünal – RÕÕMU KÜÜNAL.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina kutsusid kord Ristija Johannese tunnistama Sinu Poja tulemist ja valmistama Talle teed. Pööra meie kangekaelsed südamed järgima Sinu tahet, et me Kristuse tulemisest maailmale tunnistaksime ja Talle teed valmistaksime. Kuule meid Jeesuse Kris-tuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

RISTIJA JOHANNES VALMISTAS TULIJALE TEED INIMESTE SÜDAMES

Pühapäev – 17. detsember

Ristija Johannes lausus: “Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.” Jh 1:23

Ristija Johannes ei väitnud ega võinudki väita, et ta on Messias või keegi suurtest Vana Tes-tamendi kujudest, kes juutide uskumumuste kohaselt enne Messia tulekut pidid surnuist üles tõus-ma. Vastupidi, kui juudid saatsid preestrid ja leviidid selle mälestusväärse nädala esimesel päeval Johannest küsitlema, kinnitas Johannes igasuguste reservatsioonideta ja sügavas alanduses, et ta pole ei Kristus, ei Eelija ega ka prohvet, kelle Jumal tõotas äratada teise Moosesena (vt 5Ms 17:15). Johannes pidas ennast tagasihoidlikult hääleks, kuigi mitte vähemaks kui hääl, mis kuulutas Iisraeli vabastamist Paabeli vangipõlvest (vt Js 40:3).

See oli ühtaegu karm ja trööstiv hääl. See kuulutas kõrbes valjult maailma vajadustest ja osutas Temale, kes üksi võib neid rahuldada. Kuid see hääl kutsub ka üles valmistama teed Tema tulekuks, kõrvaldades kõik, mis käitumises kõverad ja maailmavaates kitsast – nii nagu pöörduvad inimesed kõveralt kitsalt kõrbeteelt kuninglikule, laiale ja sirgele maanteele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Sina, Issand, tunned mind, näed mind ja katsud läbi mu südame.” (Jr 12:3) Jeesus annab Johannesele tema tõelise tähenduse. Ükski inimene pole see, mida ta iseendast arvab. Ta on ainult see, kelleks Jeesus teda peab.

* * *

JUMAL TULEB!

Esmaspäev – 18. detsember

Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Js 40:3

Babüloni orjadele oleks palju lootust andnud teadmine, et ühel päeval saavad nad vabaks ja Jumal ise saabub võidukalt Jeruusalemma. Kuid mida tähendab “Issandale tee valmistamine” meile ja kuidas me seda teeme?

Kui süveneme sellesse kirjakohta, hakkame rohkem aru saama vanast tavast, kui enne kuninga külastust saabusid tema esindajad. Võib kujutleda, mida need esindajad tegid, kuid arvatavasti oli neil palju tegemist. Oli vaja linn ära koristada – et kuninga tulekul oleks kõik hiilgavalt puhas.

Märkimisväärne on, et Ristija Johannese üleskutset valmistada Issandale teed mainitakse kõi-kides evangeeliumides (vt Mt 3:3; Mk 1:2,3; Lk 3:4; Jh 1:23). See pole materiaalne tee, see on vai-mne valmistumine, et lasta Jumalal tulla meie südamesse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Veeda aega Jumalaga ja luba Tema vaimul valgustada asju, millega koos oled elanud ja mis on võib-olla takistanud Tema hiilgusel läbi sinu välja paistmast. Võib-olla soovid kellegagi rääkida ja palvetada sellest, kuidas asjad on.

* * *

ÜKSILDASE PALVE

Teisipäev – 19. detsember

Issand kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole. Ps 85:9

Lugedes prohvet Habakuki 2:1 leiame, et kui ta oma kaebuse oli välja valanud, siis otsustas ta oodata Jumala vastust. Ka meie, olles oma soovi Jumalale avaldanud, peaksime jääma ootama. Aga ega me ei taha nii kergesti rahuneda. Ootamine eeldab meie otsust. See tähendab kogu tähelepanu suunamist Jumalale. Pärast palvet ei tohi me tähelepanu suunata endale. Vaidlust ja arutelu endaga takistab Jumala hääle kuulamist.

Õppigem oma palvetele ootama vastuseid Jumalalt. Usklikel võib tekkida palve vastuste osas halbu harjumusi. Palume, kuid ei ootagi, et see midagi annaks. Nii õpime paluma usuta palveid. Küll aga peaksime ootama, et Jumal teeks midagi meie palve peale!

Teine viga, mis teeme, seisneb selles, et palume küll Jumalat, aga siis võtame asjaajamise enda kätte. Issand on pidanud korduvalt näitama, et koorem tuleb veeretada temale. Kui sinul on see sel-gus, et Jumal korraldab sinu asju, siis oota, sest tema toimetab kõik hästi. Kõige selgemad vastused on need, mis tulevad Sõna kaudu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tuletame meelde, mida ütleb Piibel meie probleemi kohta. Palume, et Püha Vaim ise seda meenutaks.

* * *

VIIMASED SÕNAD OLGU JUMALA ÜLISTUSEKS

Kolmapäev – 20. detsember

Ainsale, targale Jumalale – Temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen. Rm 16:27

Jumala tarkus on ainulaadne ja ületamatu, seepärast ütleb Paulus: “Ainsale targale Jumalale olgu au.” Ainus au, mis on Jumalale vastuvõetav, on “Jeesuse Kristuse läbi”. Austamise kestvus ol-gu “ajastute ajastuteni.” Viimane kinnitus on “aamen”. Nii lõpeb Rooma kiri.

See jätab meid vaatama tulevaid ajastuid, mida need iial tooksid. Kui palju ajastuid üksteisele järgneb, me ei tea, aga seda teame, et läbi kõikide ajastute kõlab Jumala ülistuslaul. Siis alles näe-me, mida tähendas õigeksmõistmine Kristuses Jeesuses. Siis need, kes on õigeksmõistetud armust usu läbi, ainult ei näe ega kuule Jumala ülistust, vaid laulavad ise selles kooris kaasa.

Jumala au jäägu helisema meie südamesse!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse.” (Jk 1:5)

* * *

JEESUS ON HEA KARJANE JA TÕELINE VIINAPUU

Neljapäev – 21. detsember

Apostel Tooma päev ehk toomapäev

Jumal, uuenda meie olukord ja lase paista oma pale, siis oleme päästetud! Ps 80:4

Jumala palge valgus oli see, mida Iisrael vajas. Valguskiir Jumala palge valgusest muudab Iis-raeli öö valgeks. Vaenlased põgenevad nagu putukad, mis olid varjul kivi all, kuni päikese valgus neile paistis. “Siis oleme päästetud”. Üksainus kiir Jumala palge valgusest toob pääsemise.

Jumal saab meiega kokku “armu aujärjel”. Läki siis julgusega armuaujärje ette … (Hb 4:6). Armu aujärge nimetab Uus Testament Jeesuse Kristuseks. Kui keegi tunneb, et tal on armu vaja, siis mingu ta Jeesuse Kristuse kaudu Jumala ette. Need, kes Kristuse kaudu paluvad “uuendust” ja “päästmist”, leiavad abi. Ülendame need sõnad uue seaduse tasemele, ja me leiame uue seaduse õnnistuse.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oskame hinnata Jumala abi? Kas oskame sõltuda Te-mast? Kas meie vaimulik osa on nii suur, et see kaalub üles teised huvid?

* * *

UUS LOOTUS JUMALA TÕOTATUD ABILE

Reede – 22. detsember

Õigus käib Tema eel ja järgib Tema samme. Ps 85:14

See kirjakoht võib esmalt tunduda ebaselge. Õigus käib Jumala eel nagu teevalmistaja, aga sa-mal ajal ka Jumala järel. Kui õigus käib Jumala eel, kuidas saab Ta siis järel käia? Kuid ainult nii on see tõepoolest mõeldav. Jumalat ümbritseb õigus. See on Tema ees ja taga. Õigus valmistab Jumala-le teed, aga samal ajal esitab nõudmisi ka neile, kes on Jumala vastu võtnud. Õigus jätab oma jäljed teele nende heaks, kes tahavad kõndida Jumala järel. Jumal ootab igalt oma järgijalt, et see peaks õigust tegema ja õiglusele elama.

Arm ja tõde on Jeesuses Kristuses tulnud ja nüüd on maailmas uued võimalused. Õigeksmõis-tetud inimese hinge tuleb esmalt rahu, siis tõuseb tõde, heldus ja headus esile. Maa võib olla uskli-kule nagu taeva alumine korrus. Kui Kristuse esimene tulek on toonud nii suuri õnnistusi, mida siis võiksime oodata Tema teisest tulekust?

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle probleemidele, millega praegu oled vastakuti ja asjadele mille eest saad Jumalat tänada.

* * *

ISAMEHE KOHUSTUSED

Laupäev – 23. detsember

“Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.” Jh 3:30

Oluline on märkida, et Johannese viimane tunnistus Jeesusest on paigutatud konteksti vaid-lusest Johannese jüngrite ja ühe juudi vahel puhastamise üle (Jh 3:22-36). Ristija Johannese suut-matus tagada tõelist puhastamist on üks põhjus, miks ta ei saanud olla Kristus. Tema ülesanne oli, nagu ta ise varmalt möönis, käia Kristuse eel, nagu isamees saadetakse peigmehe poolt tegema vii-maseid ettevalmistusi pulmadeks: ta võib rõõmu tunda oma tagasihoidlikust rollist pulmas ning kui ülesanne on täidetud, taandub tagaplaanile. Nende ülesannete täitmisel on tema rõõm täielik.

Kuigi Johannes on Jumalast määratud Kristuse eelkäijaks, on ta – nagu kõik teisedki inimli-kud õpetajad – maise päritoluga ja sunnitud kasutama inimlikku keelt. Seepärast ei suuda ta kõnele-da taevastest asjadest selle tunnetusega, mis kuulub ainult Temale, kes on saadetud otse taevast ja on seega kaugelt üle kõigist teistest. Selline taevast saadetud Saadik kõneleb Jumala enda sõnu; kuna Ta on Poeg, kes on oma taevase Isa armastuse alaline objekt, on Talle usaldanud kõik, mida Jumala kohta ilmutatakse. Tema õpetuse vastu võtta tähendab seepärast tunnistada, et Jumal on tõeline (Jh 3:33); teiselt poolt – seda hüljata tähendab teha Jumal valelikuks (vt 1Jh 1:10;5:10).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead inimesi, kes on liiga keskendunud “maistele” küsimustele? Millest teil on võimalik oma vahel rääkida ja millest sooviksite?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Kelle eest tuleb paluda?

Kõikide inimeste eest: 1Tm 2:1-4
Kõikide usklike eest: Ef 6:18
Usklike ühenduste eest: Ef 1:15-20; Fl 1:4; Kl 1:9-12
Haigete eest: Jk 5:14-16
Jumala Sõna kuulutajate eest: Ef 6:19,20, Kl 4:3; 2Ts 3.1,2
Nende eest, kes on pöördunud Jumala poole meie kaudu: 1Ts 3:9-13
Iisraeli eest: Rm 10:1; Js 62:6,7
Nende eest, kes on meie suhtes ebaõiglased: Mt 5:44; Ap 7:60; Lk 23:34
Kõikide valitsejate eest: 1Tm 2:2