Palveleht 26. jaanuar – 1. veebruar 2020

Nädala teema: Jeesus äratab usule

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas me kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele palve ülistusosas toetuda:

Psalm 102:16-23

16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.

17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.

18 Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks,

ega ole põlanud nende palvet.

19 Pandagu see kirja tulevase põlve rahva jaoks; siis rahvas, kes luuakse, kiidab Issandat,

20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,

21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,

22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,

23 kui kõik rahvad ja riigid kogutakse kokku teenima Issandat.

 

Jesaja 30:18-21

18 Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad.

19 Jah, sina, rahvas Siionis, kes elad Jeruusalemmas, ära enam nuta! Tema on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes ta vastab sulle.

20 Issand annab teile küll hädaleiba ja viletsusevett, kuid su õpetajad ei jää enam kõrvale, vaid su silmad saavad näha su õpetajaid.

21 Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: „See on tee, käige seda!”

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset patutunnistuse palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Issandat, et ta kutsub inimesi kõikide rahvaste hulgast ning äratab usule ja usaldusele. Täname, et Issand jätkuvalt kinnitab meie usku nii Sõna kui Sakramendi kaudu. Täname väga paljude ustavate ja tublide inimeste eest meie koguduses kes palvetavad ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Täname sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kirjast 11:1-10

1 Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.

2 Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.

3 Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi,

nii et nägematust on sündinud nähtav.

4 Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse,

et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse,

ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.

5 Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam,

sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti,

oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.

6 Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.

7 Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks,  mis tuleb usust.

8 Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika,

mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.

9 Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades

telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.

10 Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 4:39-42

39 Aga palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse naise sõnade

tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud.”

40 Kui siis samaarlased tulid tema juurde, palusid nad teda jääda nende juurde.

Ja Jeesus viibis seal kaks päeva.

41 Ja Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi.

42 Aga naisele nad ütlesid: „Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et tema on tõesti maailma Päästja.”

Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meilgi oleks julgustust julgustada neid, kes julgustust vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Jumala hoidmist ja õnnistust palume igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ja aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja praktikal oleva preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ja nende perede eest. Palume koguduse lapsed ja noored Jumala armu ja hoidmise alla ning palume, et igaüks neist leiaks koguduses oma koha. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 13:29
29Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Kiriku piiskoppide, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume inimeste eest kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena, olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid valgustamas ja juhtimas. Kingi jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun, et rohkem oleks üksteisest hoolimist, armastust ja usku. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kristliku Raudteelaste Ühingu, Perekeskuse jpt.

 

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a

3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.          

Palvetame, et Jumal ise tugevdaks meie usku Temasse ning palve jõusse.

PÄEVA SÕNUM nr. 174

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ÄRATAB USULE

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 26. jaanuar – 1. veebruar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad vaimupuude all.

 

Vahel öeldakse, et inimene hakkas usklikuks. Nii lihtne see ei ole, sest usk on midagi erilist ja ainulaadset. Usk on inimese elu kandev jõud ja selle leidmine pole nii lihtne. Õigupoolest pole meie valida, kas usume või mitte, usk on Jumala kingitus inimesele. Usk sünnib inimeses Püha Vaimu töö kaudu.

Kui vaadata Jeesuse maapealsele elule, siis võib näha, kuidas osal inimestel tekkis usk Tema-sse, osal aga mitte. Kõik võisid näha Jeesuse imetegusid ja kuulda Tema õpetusi, kuid mitte kõik ei uskunud Temasse. Mõned otsustasid Kristuse hoopis risti lüüa ja tegid kõik võimaliku selleks, et kaotada ohtlikku konkurenti ja teisitimõtlejat.

Usu puhul sõltub palju inimese avatusest. Kui inimene on avatud Jumalale, siis märkab ta Ju-mala suuri tegusid ka oma elus. Kui aga inimene klammerdub oma kahtluste külge, siis on raske näha seda, mida Jumal meie elus teeb. Kuid ka kahtluste kaudu võib inimene usule jõuda. Kõik sõl-tub Jumalast ja Tema tahtest. Jumal tahab kõigile head. Inimene võib alati hädas olles palvetada ja Jumal aitab. Jeesus ei aidanud ega õpetanud rahvast mitte ainult minevikus, vaid ta teeb seda ka tä-napäeval.

Palves Jumala poole pöördudes võib inimene kogeda abi, mis tuleb ülevalt, ja sellega kaasneb sageli usu sünd palvetaja südames. Paljud on just nii leidnud oma elus usu ja see on Jumala kingitus meile. (Soom 2017:8)

 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. Lk 13:29

 

Nii vastas Jeesus, kui Temalt küsiti, kas on pisut neid, kes pääsevad. Aga Ta vastas veel muud-ki. Kõigepealt: “Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!”

Kui Jumala rahvas on eesmärgile jõudnud, siis on pidu. Pidude lahutamatuks osaks on alati ka rikkalikult kaetud pidulaud. Paraku, palju on peole kutsutuid, kes jätsid minemata. Ühed arvasid, et neil on tähtsamaid tegemisi ja pole lihtsalt aega. Teised rahuldusid Issanda pealiskaudse tundmise-ga. Nad olid elanud seal lähedal, kus Ta õpetas, ning isegi Tema “ees söönud ja joonud”. Rohkemat ei pidanud nad vajalikukski. Nad ärkavad alles siis, kui on juba hilja ja uks on lukus. See on suurim, kujutlematu tragöödia.

Teised olid kaugel, igas ilmakaares. Kuuldes aga sõnumit Jeesusest Kristusest, võtsid nad selle vastu ja astusid Jumala riiki. Nad pääsesid.

Pealiskaudsus usuasjus on ülimalt ohtlik. (Kimmel 2009:8)

 

Ja sinu sugu saab maapõrmu sarnaseks ja sa levid õhtu ja hommiku, põhja ja lõuna poole, ja sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad. (1Ms 28:14) Ja paljud rahvad lähe-vad ning ütlevad: “Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu: sest Siionist lähtub Seadus ja Jeruusalemmast Issanda sõ-na!” (Js 2:3) “Sellest on vähe, et sa mu sulasena taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ääreni. (Js 49:6) Ja rah-vad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab. (Js 60:3) Sest päi-kesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutatakse ning tuuakse mu nimele puhas roaohver. Sest mu nimi on paganate seas suur”, ütleb vägede Issand. (Ml 1:11)

 

Palvetagem: Kogu loodu Jumal, Sa kutsud inimesi kõikide rahvaste hulgast oma riiki. Lase meil Sind usus ära tunda ja hoia meidki nende hulgas, kes Sinule loodavad ja Sind tunnistavad. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JAGA TÄNA OMA USKU KELLEGAGI

Pühapäev – 26. jaanuar

Me oleme Teda ise kuulnud ning teame nüüd, et Tema on tõesti maailma Päästja. Jh 4:42

 

Ühel päeval kohtus Jeesus naisega, kes tuli kaevu äärde vett ammutama. Peale viit ebaõnnes-tunud abielu ei usaldanud ta enam mehi ja tema enesehinnang oli nullis. Peale esimest kohtumist Kristusega oli ta aga täiesti muutunud.

Usu jagamise juures võib naise loost õppida järgnevat: esiteks, näeb Jeesus kõigis kõige pare-mat. “Variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: “Tema võtab vastu patuseid”” (Lk 15:2). Neil oli naise suhtes õigus. Ometi oli just see naine esimene, kellele Jeesus end Messiasena tutvustas. Miks mitte varem? Näiteks oma jüngritele, Nikodeemusele või imetegude tunnistajatele? Sest Jeesus ei vaata sinu positsioonile või päritolule, vaid su potensiaalile.

Teiseks, kui Jeesus on sind muutnud, siis muudab ta läbi sinu teisi. Naine kaevul oli esimene samaarlane, kes Sõna kuulis ning “palju samaarlasi sellest külast uskus Jeesusesse tema sõnade tõt-tu” (Jh 4:39).

Kolmandaks pead sa Jeesust lihtsalt tutvustama ning Ta räägib ise enda eest. Piiblis on kirjas: “Jeesuse enda sõnade tõttu hakkas temasse uskuma veel palju enam inimesi. Aga naisele nad ütle-sid: “Me ei usu mitte enam sinu kõne tõttu, vaid me oleme teda ise kuulnud ning teame nüüd, et te-ma on tõesti maailma Päästja” (Jh 4:41,42). Jaga oma usku kellegagi. (Raadio7 2017)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kogemused, mis võrsuvad isiklikust osadusest Kristusega, kinnitavad kogudusele, et Tema toimib. Osadus Kristusega pole ideaal, vaid reaalsus, mis võimal-dab tunnistada Jumala toimimisest minu isiklikus elus, Tema abi, juhtimise ja hoidmise kogemus-test. Mida enam meie silmad usus avanevad, seda enam näeme endi elus Tema toimimist. Elmar Salumaa

 

Palvetagem: Issand, me toome Sinu ette kiitust, et Sa mõtled meile veel, ja et meile ikka jälle kostab Sinu sõna hääl; et Sa meile usku annad, kõigest hädast välja kannad, kuni võitja hulgaga kii-dame Sind lõpmata.

 

* * *

 

JUMALA TULEK

Esmaspäev – 27. jaanuar

Taevad kuulutavad Tema õigust ja kõik rahvad näevad Tema au. Ps 97:6

 

Vana seaduse rahvas ootas Issanda päeva. Prohvetid rõhutasid korduvalt selle kardetavust. Siis, kui tuli Jeesus, nägid Ta kõige lähedasemad Temas Jumala armu ja tõde. See tuli võitva jõuna.

Nelipühal ilmusid torm, tulekeeled ja kohkunud inimeste kahetsuspisarad. Küsiti ahastuses: “Mis me peame tegema?” Evangeelium tuli ja võitis. Oma taastulekut aga võrdleb Jeesus välgu säh-vatusega. See tuleb ootamatult ja selle sähvatuse valgel näeb maailm ainsa momendiga elu uues val-guses.

Iga kord, kui Jumal ilmub inimestele, kuulutab Ta tulek õigust. Kuid lõpliku kuju võtab see Kristuse taastulekul. (Tärk 2014:400j)

 

Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd. (Ps 19:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rõõm olla on Jumala laps ja käia päev-päevalt Ta varju all võitluseteel. Rõõm Jumala au ja imesid näha – Ta kandmist ja armastust kogeda veel. Rõõm teada, et Isa mul mõtleb, ei jäta mind kunagi – armust Ta jagab mul kõik. Oma last ei eales jäta Ta hätta – Ta silmade all on mu teed ja ka käik. Peeter Sink

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

ÕPI TUNDMA JUMALA HÄÄLT

Teisipäev – 28. jaanuar

Ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada. Js 30:18

 

Jumal tahab, et me teaks, et ükskõik kui raskeks me olukorrad ka ei läheks – Tema kannab meid läbi! Kuid seda juhul, kui me usaldame Teda ja Tema vaikset häält, mis kõnetab meid päevast päeva!

Prohvet Jesaja kinnitab seda, öeldes: “Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: “See on tee, käige seda!”” (Js 30:21). On oluline mõista, et Jesaja edastas selle sõnumi iisraellastele keset nende kõige raskemaid aegu. See rahvas oli kõigi poolt huk-kamõistetud ja täiesti laostunud ning kõik see, mis oligi veel alles, oli samuti hääbumas. Mispeale Jesaja ütles Iisraeli juhtidele: “Pöörduge Issanda poole kohe praegu! Ta tahab anda teile juhatuse sõna. Ta tahab rääkida teiega, öeldes: “Minge seda või teist või kolmandat teed…”. Kuid nemad ei kuulanud. Nad otsustasid pöörduda tagasi Egiptusesse, et päästa ise oma rahvas! Nad arvasid, et võivad toetuda Egiptuse hobustele, vankritele ja varustatusele, et näha võitu.

 

Sellest hoolimata ei saatnud Jumal oma hukkamõistu nende üle. Ta otsustas hoopis oodata, kuni iga viimnegi kui iisraellaste plaan läbi kukkus ja ütles siis: “Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad.” Ei läinudki kaua aega, kui kõik inimlikud plaanid põrusid ja rahva olukord muu-tus üha halvemaks. Lõpuks, kui kõik nende plaanid ja kavatused olid täiega läbikukkunud, ütles Jumal oma rahvale: “Las nüüd mina võtta üle! Avage oma kõrvad ja ma kõnelen teile. Mina tean väljapääsuteed ja ma juhatan teid. Ma tahan juhtida igat teie sammu, nii paremale kui vasakule, et päästa teid. Ma juhin teid oma hääle kaudu, andes teile viimse kui detailini teada, mida teha.”

On eluliselt tähtis, et sa õpiksid tundma Jumala häält, sest Ta on ikka veel kõnelemas. Ta ütles seda väga selgelt: “Minu lambad tunnevad minu häält!” Tänapäeva maailmas on palju hääli – üsna valjusid ja lausa nõudvaid. Kuid on ka õrn ja vaikne Jumala hääl, mis on kuuldav kõigile, kes usu-vad kõike, mida Jeesus rääkis. (Hellenurm 2020)

 

Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust. (Lk 1:54) Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala hel-dus tahab sind juhtida meelt parandama? (Rm 2:4) Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loo-dab Issanda peale, on õnnis. (Õp 16:20) Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand. (Jr 17:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei tule meisse kärarikkalt. Kes loodab Jumalat nõnda leida, ei pruugi Temaga kohtuda. Jumal ei sunni end peale. Jää vaikseks, et Jumala sageli väga vaik-ne hääl kuulmata ei jääks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Ole truu, ole truu, õige usk on sinu käes! Usu vilja, õigust, headust kanna ar-mastuse väes. Siis sa haljendad ka armust Isa kojas nagu palmipuu. Ole truu, ole truu! Carl Eduard Malm

 

* * *

 

ME EI TEA TÄPSELT, MILLINE SAAB OLEMA ELU JUMALARIIGIS,

KUID MEIL TULEB JÄÄDA USTAVAKS USULE.

Kolmapäev – 29. jaanuar

Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Hb 11:1

 

Usku peab olema! Seda lauset teavad arvatavasti kõik. Usk vaatab kaugemale olemasolevast, näeb seda, mida veel ei nähta, ja arvestab sellega, mida täielikult ei mõisteta. Usus hüppab inimene iseendast kaugemale, seepärast ainult uskudes saab ta midagi korda saata, ületades ennast. Kellel ei ole usku, see ei suuda hüpata ja tal ei lähe midagi korda. Kõik inimesed, kes on midagi saavutanud, on teatavas mõttes usklikud. Iga inimene usub millessegi, ka siis, kui ta seda eitab või on vähe jõud-nud teha – kuid kõik ei ole religioosses mõttes usklikud. Seda loetelu usu iseloomustamiseks võiks jätkata.

Tõelises mõttes usuisana tõstetakse juutluses, kristluses ja islamis esile Aabrahami. “Ta uskus Issandat ja see arvati temale õiguseks” (1Ms 15:6; vrd Rm 4:3). Aabrahami usk ei piirdunud ainult maise tegelikkusega, vaid tõusis taevasesse nähtamatusse. Jumala kutsel lahkus ta oma maalt, su-merlaste Uri linnast Mesopotaamias – ja siirdus tõotatud maale, mida talle näidati. See oli Iisraeli-maa või teise terminoloogia järgi Palestiina, kus ta liikus ja kus elasid ka tema järglased. “Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi” – nii arutletakse Aabrahami ja teiste usuisade üle Heebrea kirjas. Kuid nende meeles oli taevane tege-likkus, mida ei antud neile kätte isegi veel maisele tõotatud maale jõudes. Nad ihkasid “paremat, see tähendab taevast kodumaad”, sest Jumal on “valmistanud neile linna” taevas (Hb 11:15j). Piib-lis räägitakse ka taevasest Jeruusalemmast, mis eksisteerib juba praegu Jumala juures. Taevase linna maiseks eksponendiks on peetud aga maist Jeruusalemma (Hb 12:22jj).

 

Kristlik usk eristub kõigist teistest ja ületab kõiki teisi veendumusega Kristuse ülestõusmisse. Taas Heebrea kirja sõnul on Aabraham ka ses suhtes usuisaks: “Usus viis Aabraham, kui teda proo-vile pandi, ohvriks Iisaki”, oma ainsa tõotatud poja, ja oli nõnda “valmis ohverdama oma ainusün-dinu”. Sellega osutatakse tuntud loole, kuidas Aabraham siirdus Jumala käsul Iisakit ohverdama Moorija mäele, mis olevat olnud Jeruusalemma templimägi. Jumal muidugi pani ainult proovile te-ma usku ega lasknud Iisakil surra. Ent kuidas suutis Aabraham kuuletuda? “Sest ta arvestas, et Ju-mal võib ka surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks” (Hb 11:17jj). Nimelt ettetähenduseks Kristuse ülestõusmisele, kelle kohta kasutatakse samuti nimetust “ainusün-dinu” (monogenes).

Nii tõstab usk meid kõrgemale maisest tegelikkusest ja ühendab taevase linnaga. Ja kui meile vahel tundub, et juba liiga kauaks jääb viibima jumalariigi tulek maailmaajastu lõpul, mida kirjeldab Johannese ilmutusraamat taevase Jeruusalemma laskumisena (Ilm 21), siis võime teada, et ka meie usuisad “surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt”. Kõik meie esi-isad on elanud maa peal ainult usus, aga kui palju on korda saatnud nende usk! Nii nagu aeg-ajalt meie, on ka meie usuesiisad tunnistanud “end olevat võõrad ja majalised maa peal” (Hb 11:13), kuid tundnud ühtlasi täit rahu, et nende kodumaa on taevas ja neid ootamas, kui maised ülesanded täidetud. Olgu meil usku ülestõusmisse! (Hiob 2018)

 

Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab se-da, mida ta näeb? (Rm 8:24)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pole ju ükskõik, mida me usume ja kuidas me usume. Kui muutub meie usk, siis muutub ka usund või religioon, mis mõjutab kogu meie elu. Kui religioosne usk üldse kaob, siis säilib mingi ilmaliku usu vorm, mis toob omad tagajärjed. Arne Hiob

 

Palvetagem: Sinu armastusel ja usaldusel ei ole otsa ega äärt, sest Sul ei ole piire. Sina võid jagada ega jää vaesemaks. Kuidas suudan seda mina? Toomas Paul

 

* * *

 

PÕHJUS, MIKS PEAKSIME JUMALAT KIITMA

Neljapäev – 30. jaanuar

Sina, Issand, oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa, Sa oled väga ülendatud üle kõigi jumalate. Ps 97:9

 

Arvaku teised, mida nad tahavad, aga Taavet teab, mida ta usub. Usk vajab kindlameelseid. Olgu meil julgeid veendumusi ja olgu need veendumused õiged.

Jumal on suurem, kui kõik jumalad. Meil pole mingit raskust seda öelda, aga tol ajal oli see tõeline usukindlus. Teised rahvad ümberringi uskusid oma jumalaid. Iisraelgi kaldus sageli, eriti siis, kui naaberrahvastel oli sõjalisi võite, arvamisele, et teised jumalad on väga tugevad. Taaveti deklaratsioon oli neile pahanduseks. Usuelus on õige veendumus määrava tähtsusega. Meie ei anna Jumalale võrdõiguslikku kohta teiste jõudude kõrval, vaid Ta on suurim kõigist. Jumala suurust kuulutame ka siis, kui see mõnele ei meeldi. (Tärk 2014:647j)

 

Sest mina tean, et Issand on suur ja meie Issand on suurem kui kõik jumalad. (Ps 135:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnistegija heaks ei saa sa õigupoolest midagi teha. Aga ometi, kui sa meelt parandad ja ennast päästa lased, siis rõõmustab see Teda ja taeva ingleid. Kui sa tunned oma Õnnistegijat, jää ikka Ta juurde ja tunnista rõõmsalt ning julgelt, mis Tema sulle on tei-nud. Albert Soosaar

 

Palvetagem: Ma tänan Sind, Issand, et Sa oled nii tähelepanelik ja paned ka taevaväed liiku-ma minu heaks. Ma kahtlesin, et Sa mind näed. Anna mulle andeks. Eenok Haamer

 

* * *

 

TÄNA JUMALAT LOOTUSE EEST MIS TEMAS ON.

Reede – 31. jaanuar

Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet. Ps 102:18

 

See on inimese palve, kes oma viimases hädas Jumala poole hüüab. Kindlasti oled samuti ko-genud seda tunnet – et sind on maha jäetud nii inimeste kui ka Jumala poolt. Miks on see mulle sün-dinud? – mõtled säärases olukorras sageli. Sinu suure meelepaha ja su viha pärast; sest sina oled mind tõstnud üles ja visanud maha (Ps 102:11). Kuid ka sellises ihulises ja hingelises ahastuses kõ-neleb laulik Jumalast, Temale au ja kiitust andes.

Kuidas saab see nõnda olla? Ebaõnnes kipume ikka süüdlast otsima. Laulik seda ei tee – miks? Või õigemini – kuidas suudab ta endas leida veel sisemist kindlust, kui kogu ümbritsev maailm te-male sõrmega osutab? Mis annab säärase kindluse, millele lootes suurimgi ahastus ei suuda sind murda? Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve. Küll sa tõu-sed ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud (Ps 102:13,14).

Jumal näeb meie eluteel ettetulevaid käänakuid ja on selleks alati valmistanud meile tee la-henduseni, kuid me ei näe seda kohe, kui tahaksime, sest…

Psalmide raamat on palveraamat. Ka see psalm on palve Jumala poole. Mis on sinu arvates selle palve tulipunktiks?

Kas pole meie teekond Jumala tundma õppimise poole sageli selline, et tahaksime olla isee-neste pingutuste läbi täiuslikud, kuid ometi ei suuda seda. Seepärast on meil vaja lootust Jumala peale, sest üksnes selline lootus ei jäta meid häbisse, vaid saadab Jumala õnnistuse, mille läbi saa-vutame oma eesmärgi. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga (Ps 103:4). (APÜ 2012)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa tunned end süüdi, kuna palud vaid raskustes olles. Jumal ei hülga kunagi me palveid vaid seetõttu, et palume vaid kriiside korral. David Wilkerson

 

Palvetagem: Isa! Ma tahan Sind appi hüüda, kui ma oma Jumalat. Su poole kindlalt hoida, kui hädad vaevavad, ning paluda ka Sind, et annaks kannatust. Sa vaigistad mu häda ja pöörad mu ahastust.

 

* * *

 

TEIE PÄÄSEMINE ON VAIKSEKS JÄÄMINE.

Laupäev – 1. veebruar

Issand on sulle tõesti armuline, kui sa appi hüüad. Seda kuuldes Ta vastab sulle. Js 30:19

Iisraeli ajaloos nõudis Jumal oma rahvalt kahte vastandlikku asja: mitte põgeneda ohu eest ja mitte loota omaenda jõule. Järelikult on “me põgeneme hobuste seljas; nobedal ratsul tahame sõi-ta” (Js 30:16) viimane mida Jumal tahab nende huulilt kuulda!

Iisraeli identiteet on sellise rahva oma kes orjadena Egiptuses lahkusid tühjade kätega, relvade ja varustuseta. Väljaränne oli võimalik kuna Jumal ise avas tee edasiminekuks seal, kus seda varem polnud. Ainus mida Iisrael pidi tegema, oli lasta Jumalal juhtida. Aga et lasta ennast juhtida, peab nõustuma sellega, et mitte kontrollida sündmuste käiku ja astuda ohuga silmitsi nii nagu see on – pigem minna läbi merest kui pöörduda tagasi Egiptusse.

 

Meie sees on hääli mis tahaksid meid tagasi Egiptusse tuua: “Kas ei olnud siis Egiptuses hau-du, et tõid meid kõrbe surema?” (2Ms 14:11), nurisesid israeliidid teekonnal Moosese vastu. Osake meist endast eelistab orjuse mugavusi vabaduse ohtudega vastakuti astumise raskustele.

Nõustuda edasi minema sinna kus pole teed, anda käest kontroll sündmuste käigu üle, loota millelegi enamale kui omaenda jõule: see on hoiak mida prohvet kirjeldab sõnadega “vaikseks jää-ma” ja “pöörduma”. Kui pääsemise leiab seal, siis sellepärast, et rahulikuks jäämine võimaldab meil tunnistada endi haavatavust ja mitte näha seda takistusena teekonnal vabadusse.

 

Äratundmine et me oleme haavatavad, ilma “nobedate ratsudeta”, tähendab lasta “õiguse Ju-malal” toimida, “vastata kui ta meid kuuleb.” Kaugel sellest, et viia passiivsuseni, annab see haava-tavus meile julguse edasi minna ilma tagavaradeta ja arvestusteta.

Kõrgtehnoloogilistes ühiskondades, kus hirm nurjumise ees hoiab inimesi tagasi riske võtmast ja kus alati tahetakse enne teada mis juhtuma hakkab, on ülioluline taasavastada julgus mis peitub haavatavuses. See on kutse, mille esitab Iisraeli Jumal, kes “toob meid välja orjusekojast” (2Ms 13: 3). (Taizé vennaskond 2007)

 

Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabas-tan tema ning teen ta auliseks. (Ps 91:15) Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema üt-leb: Vaata, siin ma olen! Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne. (Js 58:9)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõesti, Jumal on tänagi teel. Ta ootab sind oma sõnas, kõ-netab sind oma sulaste ja Vaimu läbi. Sa kõnnid oma argiseid teid ja mõtled tavapäraseid mõtteid ja korraga tunned: ”Ma olen oma elu suurima avastuse lävel. See varandus on, millest ei saa enam üle ega mööda. Avastatust tuleks kindlasti kinni haarata. Uued väärtused tuleb ellu rakendada. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, minu Jumal, ma hüüan Sinu poole. Aita mind paluda ja koondada oma mõtted Sinule. Ma ei suuda seda teha üksinda. Minu sees on pimedus, aga Sinuga on valgus. Diet-rich Bonhoeffer

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

 

PÄEVA SÕNUM nr. 173

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

JEESUS ILMUTAB OMA JUMALIKKU VÄGE

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 19. – 25. jaanuar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad kehalise puude all.

 

Jeesus alustab oma avalikku tegevust. Tema esimene imetegu oli Kaana pulmas vee muutmine veiniks. Kristus näitab selle teoga oma hoolivust hätta sattunud inimese vastu. Ta ei hakka arutlema, kas ikka ilma veinita saaks ka pulmapidu peetud või mitte. Ta ei ütle, et Jumala Poeg on tulnud siia maailma tegema vaid suuri ja olulisi asju. Tema jaoks on tavalise inimese probleem oluline ja ta an-nab hättasattunule just seda, mida too vajab. Need inimesed vajasid oma au päästmiseks pulmapeo jaoks veini ja Jeesus annab neile seda.

Selline avaakord Jeesuse tööle näitab ka kogu tulevikku. Inimesed said Kristuse käest abi, sest tal oli vägi ja ta ei hoidnud seda endale, vaid iga abivajaja võis kogeda, kuidas Jeesuses Jumala vägi toimis ning aitas. Kümned inimesed kogesid Jeesuse jõudu oma elus ja need hetked, mil Issand ai-tas, muutsid inimeste elu.

Jeesuse tegevuse algusele mõeldes saame olla kindlad, et ükski probleem pole Jumala Poja jaoks liiga väike. Me võime alati tema poole pöörduda. Paljud kristlased võivad tunnistada, et Jumal kuuleb palveid ja aitab meid just siis, kui vajame abi. Igaüks meist võib kogeda, kuidas Jumala vägi meid puudutab ja meie elu muudab. Selleks on vaja vaid ühendust Kristusega. Kes on kogenud Jee-suse väge, see ei saa enam edasi minna endist viisi. (Soom 2018:8)

 

Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Jh 1:17

 

Kogu juudi seadus või käsk on antud juutidele – seda tegi Jumal Moosese kaudu Siinai mäel. Aga ühtlasi on Iisrael kutsutud valguseks paganatele ja apostel Paulus kommenteerib, et Jumala sea-dus on tegelikult kirjutatud iga inimese südamesse või alateadvusse või tema sisemisse minasse sü-dametunnistuse häälena, millega antakse inimesele märku, kuidas õigesti käituda (Rm 2:14-15).

See tähendab seda, et Jumala seadus kujutab endast loomupärast kaasa antust ja kuna inimese teed on läinud Jumala ees viltu, inimkond on oma arengus võõrdunud Jumalast ja tahab oma egoist-likku mina tihtipeale rõhutada, siis Jumala seadus südametunnistuse kaudu meenutab, kuidas asjad peaksid õigesti olema. Aga ka südametunnistuse häält moonutab inimkond, sh iga inimene, isiklike huvide ja maiste olude järgi ning sunnib oma mõtteid kõrvale. Ta ei järgi alati seda, milleks südame-tunnistus märku annab.

Juutide käskude puhul on oluline see, et see ei ole käsk, ka mitte seadus. Pigem elujuhis. Aga ühtlasi on see ikkagi käsuna mõistetav. Jumal esitas selle Moosesele korraldusena, Ta ei arutle, et “Kuule, mida me sinna jätame või mis võiks sobida?” või “Mida me võiksime tänapäeva juudile siin Siinai mäe all käsuna sõnastada?”. Seadus kõlas käsuna, ehkki hoolitseval moel.

Sellepärast on Jumal välja valinud Iisraeli ja andnud juutidele konkreetses sõnastuses seadu-sed: nende seas on ka igasugused nende rituaalseadused jms, mis olid mõeldud ainult juutidele. Aga kümme käsku, mida tõstetakse eraldi esile kogu seaduse tuumana, tahavad peegeldada sedasama sü-dametunnistusse kirjutatud seadust, mis tegelikult peaks juhatama iga inimest ka ilma juutidele an-tud ja sõnastatud seaduseta. Kuid kuna me väga kergesti ennast petame – mõnikord tahtmatult, mõ-nikord teadlikult –, siis on hea, kui need asjad on sõnastatud. Iisraeli missiooniks on seda ilmutust edasi viia kõigi rahvasteni: Jumala seadus näitab meie puudusi ja kasvatab Jumala poole. Uus proh-vetite poolt ettekuulutatud inimene, kelles kogu seadus on viimse südamesopini täidetud, seega kel-les Jumala kohalolu on saanud maksimaalseks, on Jeesus Kristus – Tema kaudu avatakse kogu Ju-mala ilmutustäius kõigile rahvastele.

Jumala seadus jääb meid edaspidigi kasvatama Kristuse poole, aga Kristuse kaudu ilmutatakse Jumala armu ja kogu uuendatud inimkonna reaalsust: kõige selle imelise kaudu, mis Tema elus juh-tub, kõigi nende tervendamiste kaudu, mida Ta tegi. Tema surma ja ülestõusmise kaudu tuuakse esi-le aga see, et viimselt suundub kogu ilmutusprotsess horisondi taha, kuhu me enam ei näe. Kuid nii suunavad Jumala seadus ja arm meid igavese elu poole. (Hiob 2015)

 

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad (2Ms 20:1) ning mõistetakse õigeks tema armust päris mui-du, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg võttis kord äratõugatud Samaaria naise tema usu pärast vastu. Anna meile samasugust usku, et meiegi võiksime loota ainult Sinu armastusele ja üks-teist vastu võtta, nagu Sina meid oled vastu võtnud. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

ALLIKA ÄÄRES JA OMETI JANUSED.

Pühapäev – 19. jaanuar

Jeesus kostis naisele: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi.” Jh 4:13,14

 

Samaaria naine püüdis oma janu kustutada mürgiallikast. Ta andus oma ihu ohjeldamatute kir-gede valdusesse, et sellest ühtlasi leida rahuldust ka oma hingele. Aga ta koges, et ihulikud patud ei kustuta hingejanu. Nad ainult mürgitavad ihu ja hinge. Midagi ei saa teha ihule, mis ei mõjutaks ühtlasi ka hingele.

Mida rohkem inimene lõbutseb, seda sügavamale ta sellesse vajub. Omal jõul ei saagi inime-sed sellest janust lahti. Sest selle vee all mõtleb Jeesus kõike, millega inimesed oma hingejanu püüa-vad rahuldada. Patuallikaid on palju. Abielurikkumise kõrval seisab alkohol. Kes seda hakkab joo-ma, seda suuremaks kasvab janu. Jeesuse sõna jääb õigeks: Igaüks, kes joob seda vett, januneb jäl-le.

Selliste mürgiallikate kõrval on elus ühtlasi lõpmatu palju ilusat ja väärtuslikku, millega tahe-takse kustudada oma hingejanu: kõik teadused ja kunstid, kirjandus ja töö, õnn ja armastus ja palju muud kaunistab ja õilistab elu. Aga on otse hämmastav, et see kõik ometi ei rahulda hinge. Kas ei tähenda see, et kõik need maised õnneallikad on viimselt ainult elu dekoratsioon ja mitte elu sisu.

Üks altar on inimhinges alati tühi: see on altar tundmatule jumalale. Tahaks nagu veel midagi rohkem, kuid isegi ei tea, mis see oleks. Nimetu igatsus, nukrus ja rahulolematus käib viimselt kõigi õilsate ja ka sündmatute elamuste järel.

 

Jeesuse sõnad avastavad meile selle põhjuse: Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.

See igavese elu veeallikas on meile avatud. See on Jumala lõpmatu arm. Jeesus ise on selle ar-mu allikas. Tema pakub meile igavese elu vett. Ta kutsub enese juurde kõik, kes on koormatud ja vaevatud, ja lubab neile anda hingamist. Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi. Tema juures leidub hinge rahu. See igatsus on siin täitunud, mis püha lauliku sundis ohkama: Otsekui hirv igatseb veeojade järele,nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal! Mu hing januneb Jumala järele,elava Jumala järele (Ps 42:2,3). Ja kui ta Jumala ligigidust on kogenud, lau-lab ta hõisates: Sa joodad neid oma rõõmujoovastuse ojast. Sest sinu juures on eluallikas (Ps 36:9, 10). (Täheväli 1947:201jj)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa Ta juurde usus ruttad, oma häda kaebad, nutad, ei Ta sind siis lükka välja, kustutab su janu, nälja, viib sind värske rohumaale, eluveele sügavale, kosutab sind helde käega, trööstib imelise väega. Hugo Viktor Karl Wühner

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Muuda meie vaesus rikkuseks oma külluses! Karl Barth

 

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA ÜLISTAMISEKS

Esmaspäev – 20. jaanuar

Tänage Issandat, kuulutage Tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas Tema teod! Ps 105:1

 

Nagu näeme, algab psalm üleskutsega. Usklikud vajavad seda, sest meie unustame ja väsime. Meie tavalist puudujääki võib lihtsa üleskutse abil ületada ja sellepärast kasutab Piibel seda sageli. Seda kasutas Jumal juba vanasti oma rahva usuelu huvides ja seda kasutasid ka Jeesus ja apostlid. Seda kasutab Püha Vaim tänaseni.

Käesolev salm kordab 1. Ajaraamatu 16. peatükis esineva Taaveti laulu. Seega on ajaloolisele psalmile antud ka ajalooline alus. (Tärk 2014:466)

 

Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod! (1Aj 16:8) Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et Te-ma nimi on kõrge! (Js 12:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Apostlid lasksid ennemini oma pea otsast raiuda, kui keele kinni köita. Jumala käsk oli neile kõrgem kui kõik inimeste keelud, sõnakuulmine Issanda ja Õnnis-tegija vastu ülem kui oma enese ihu ohver. See kõik ei olnud mitte mõni välispidine sunduse asi, vaid vaba seespidine omaenese südame ajamine ja tungimine. Jeesuse armu ja tõe vägi oli neid ära võitnud. Jakob Hurt

 

Palvetagem: Kiitust toome, Issand, Sulle, et Sa mõtled meile veel, ja et meile ikka jälle kos-tab Sinu sõna hääl; et Sa meile usku annad, kõigest hädast välja kannad, kuni võitja hulgaga kiida-me Sind lõpmata. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

USKLIKUD INIMESED ON IGA PÄEV OTSIJAD JA LEIDJAD.

Teisipäev – 21. jaanuar

Nõudke Issandat ja Tema võimsust, otsige alati Tema palet! Ps 105:4

 

Jumala rahvas arvaku tõelise Jumal tundmist oma õnnistuseks! Iisraelil ärgu olgu häbi tunnis-tada oma Jumalat sel ajal, kui teised rahvad tema ümber austavad Baali, Ra´d, Zeusi või Jupiteri. Nüüd on kõik teised tolleaegsed nimed kadunud, aga elava Jumala nimi püsib ja jääb igavesti. Selle-pärast võib iga usklik öelda: “Mina ei häbene evangeeliumi” (Rm 1:16). Needki võivad rõõmustada, kes Jumalat alles “otsivad”. Need liiguvad oma usuelus õiges suunas.

Jumala rahva usk polnud veel täiuslik, aga see liikus edasi täiuse suunas. Usklikud inimesed on iga päev otsijad ja leidjad. Alati me vajame midagi ja saame ka midagi. Palumine, otsimine ja koputamine on kõik sama briljandi üksikud säravad kandid, mis annavad pidevalt uut valguse sära. (Tärk 2014:467)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oleme tulesüütajad. Selles külmas maailmas, mis on täis vihkamist ja isekust, võib meie väike leek tunduda mõjuta, kuid peame hoidma oma tuld põlemas. Billy Graham

 

Palvetagem: Lase meil tervena oma teed käia. Juhi meie samme ja saada meid oma rahuga. Luba meil elusalt, rõõmsalt ja tervelt oma eesmärgile jõuda… Õnnista meid kõiges, mis me teeme, ja las leiavad Sinu silmis halastust, armu ja kaastunnet kõik, keda me kohtame. Juudi reisiõnnistus

 

* * *

 

PUHAS VESI

Kolmapäev – 22. jaanuar

Januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

 

80ndatel jooksis läbi maailma ajakirjanduse teade, et Paapua Uus-Guinea üksildases mägipiir-konnas avastati senitundmatu suguharu. Kohe kiirustasid käitumiseuurijad ja etnoloogid kiviaja ta-semel olevate inimeste juurde, et seal oma uurimusi läbi viia. Ühe pärismaalase võtsid nad kaasa ja näitasid talle tänaseid kõikvõimalikke tehnikasaavutusi. Nad võtsid ta lennukisse ja autosse, filmisid teda ja üllatasid siis teda kaadritega televisioonis. Pärast üht 20. sajandis veedetud nädalat küsiti sel-lelt mehelt, mis on avaldanud talle kõige suuremat muljet? Vastus kõlas: “See, et seinast voolab pu-has vesi.” Puhas vesi – looduslapsena ta teadis, millest räägib.

Tulevikuuurijad ütlevad täna, et vesi saab meie maailmas veel kõigile suureks probleemiks ja et selle pärast hakatakse pidama sõdasid. Mitmes piirkonnas ollaksegi juba niikaugel, sest eluks hä-davajalikku vett ei jätku. Kes on pidanud kolm päeva ilma vedelikuta elama, ei pea enam kaua vastu ja puhta joogivee saamine on maakera paljudes paikades väga suur probleem.

 

Ülestõusnud Kristus ütleb: Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!

 

Piiblis on jutt ühest teisest veest, eluveest. On midagi, mille tähtsus on võrreldav eluks vajali-ku veega. Kõneldes kord naisega Samaaria kaevul, nimetas Jeesus ennast elavaks veeks. Jeesus on niisama tähtis nagu vesi eluks. Kellel on Jeesus, kes elab Temaga, kes korrastab oma elu Tema juht-nööride järgi, see inimene on leidnud oma eluks kõige olulisema. Seda vett võib saada igaüks. Jee-sus ei saa seda pakkuda täissöönutele ja rahulolevatele, vaid neile, kellel on janu – janu sisurikka elu järele, janu varjatuse järele, janu süüst vabanemise järele, janu ehtsa õnne järele. Jeesus ütleb meile täie selgusega: „Igaüks, kes soovib, võib võtta!” Hea võimalus on avada praegu oma käed ja süda ning paluda: “Jah, tule Jeesus ja kustuta mu janu! Anna mulle seda vett, mis toob ka minu ellu sinu tegelikkuse, mis juhib mind sinu riiki, sinu igavesse ellu!”

Kui te avate veekraani, mõelge sellele, kui paljudel inimestel pole üldsegi enesestmõistetav, et värske ja puhas vesi on saadaval. Kuid lubage meenutada ka, et Jeesus pakub seda tasuta – ilma veemõõtjata ja -arveta – ja et Tal on pakkuda elustavat vett, mis hoovab igavesse ellu. Nii saab meie tänane päev värskeks ja ka inimesed meie ümber saavad sellest oma osa. (Jürma 2014)

 

Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! (Js 55:1) Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” (Jh 7:37) Ja ta ütles mulle: “See on sündinud! Mina olen A ja O, algus ja ots. Mina annan janusele ilma tasuta eluvee allikast.” (Ilm 21:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära siis eksi nüüd siia ja sinna, rutta Ta juurde, Ta kutsub ju sind! Oh kuis nii õnnis Ta juurde on minna, selgelt seal voolavad eluvee jõed. Seal on me abi, mis jahutab hinge, koormatud hinged, nüüd sinna kõik minge! Johann Ludvig Konrad Allendorf

 

Palvetagem: Issand! Su tõotus on me käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksandmist leiab. Näita õiget teed, mu kallis Jeesuke, Sa oled abimees mu eksind hingele. Chris-tian Knorr von Rosenroth

 

* * *

 

JUMAL SAAB ILMSIKS

Neljapäev – 23. jaanuar

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

 

Jeesuse sündimine Petlemmas pole mingi aegadetagune sündmus, mis meid ei puuduta. Ja sel-le sõnumit ei anta inimkonnale edasi ebaisikuliselt. Selle sõnum on ainulisel ja erilisel viisil suuna-tud igale inimesele. Jõulurõõmu kuulutatakse meist igaühele, sest Päästja sünnib igaühe jaoks. Nagu Petlemma karjastele, nii ka meile kuulutatakse seda suurt rõõmu sama mõjusalt, sama tungivalt.

Sellepärast on Kristuse sündimine igaühele meist väga isiklik kingitus. Aga nagu karjused, nii ka meie saame selle kätte alles siis, kui ruttame täis usku ja tänulikkust seda kuulutama kõikjal, ku-hu jalad viivad. Issand on tõepoolest meie keskel ja päästab meid; selline on meie lootus – enamgi veel, selline on meie lootuse julgus, millest vallandub kindel rõõm. Selle rõõmu allikaks on inim-mõistusele arusaamatu alandumine, millega meie Jumalast saab omal vabal tahtel väetimast väetim Jeesuslaps mähkmeisse mähitult viletsas sõimes.

Jumala plaan, ei olnud üksnes tulla maa peale oma ainsas Pojas, Jeesuse Kristuses; ei olnud lihtsalt sündida, vaid Ta tahtis endast teada anda ning ennekõike ilmutada oma heldust ja lõpmatut inimesearmastust (Tt 3:4). “Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja”, kuulutas ingel karjastele: “kes on Issand Kristus.” (Lk 2:11-12). Selles peitub enneolematu sõnum: Päästja on sündinud ja kõik võib saada päästetud – nii taevas, maa kui alumised paigad!

Selline on lõppkokkuvõttes selle imelise salasuse kingitus, milleks on Jeesuse sündimine Pet-lemmas. Vastastikuse usalduse ja ohvrianni salasus ühes Temaga, kes juhatab meid oma Isa halas-tava armastuse, rõõmu ja au sisse. (Stefanus 2017)

 

Iisaile sündis kuningas Taavet. Taavetile sündis Uurija naisega Saalomon. (Mt 1:6) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näe-ksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suu-rem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristus tuleb meie maailma. Ka siis, kui me ei taha Teda ega otsi Teda. Kuid Tema tahab ja otsib meid. Ta tuleb, sest maailm vajab Teda. Sina ja mina vajame Teda isiklikult. Meie ei saa ilma Temata tõeliselt elada. Kristus tuleb meie juurde sellepärast, et Ta tunneb meie häda paremini kui meie ise. Ta tahab saada meie elu Issandaks ja Kuningaks. Uno Plank

 

Palvetagem: Issand Jeesus, kui meie hukk meid vaevab, kui kannatused ja hädad meid maha suruvad, siis lohuta meid lootusega Sinu peatsest tagasitulekust. Võta meilt ära kõik kartus ja tee meid siiraks ja rõõmsaks, oodates Sinu jälletulemist. Jah, tule ruttu, Issand Jeesus! Fredrik Landahl

 

* * *

 

RÕÕMSAD HETKED

Reede – 24. jaanuar

Laulge Issandale, mängige Temale, kõnelge kõigist Tema imedest! Ps 105:2

 

Oli talvine aeg. Meie pere kuusteist liiget istusid sõjaväebussi ja me sõitsime lennuvälja an-gaari, kus pidime kohtuma minu Afganistanis teeninud pojaga. Lennuväljale kogunesid noored emad lastega, kes ootasid abikaasasid. Oli vastsündinuid, kes polnud oma isa veel näinud. Jumal oli andnud meile kõigi võimaluse oma lapsi taas kaisutada. Ruumi täitsid tänulikkus, rahu ja rõõm. Lennuk ilmus nähtavale ja me lehvitasime lippe. Uurisin sissemarssivate sõdurite nägusid ja märka-sin viimaks oma poega, kes oli tervelt tagasi jõudnud. See oli täiuslik hetk.

Meie elus on kauneid hetki, olgu selleks armumine, lapse sünd, kaunis päikesetõus või linnu lend. Meil on siis põhjust Jumalat tänada rõõmu eest, mida need kogemused pakuvad. Meie omalt poolt võime Jumalale tuua tänu ja kiitust. Saame seda teha tänupalvetes, laulus ja Jumala imelistest töödest tunnistust tuues. (Ward 2017)

 

Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. (Ps 71:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõik, millest maailm koosneb, võib laguneda, kindlaks jää-vad ainult Jumal ja Tema Sõna. Sõna, milles on elu ja mis loob, päästab, uuendab. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Armas Issand, anna meile tänulikkust kõigi suurte ja väikeste rõõmude eest. Aa-men.

 

* * *

 

IGATSUS JUMALA JÄRELE

Laupäev – 25. jaanuar

Apostel Pauluse pöördumispäev

Kiidelge Tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat. Ps 105:3

Kui inimene unustab või tõrjubki Jumala, ei lakka Jumal siiski inimest kutsumast, et see Teda otsiks ning seeläbi elaks ning oma õnne leiaks. See otsing nõuab aga inimeselt kogu mõttepinget ja sirgjoonelist tahet, “siirast südant” ning ka tunnistust kaasinimestelt, kes õpetavad teda Jumalat otsi-ma.

“Suur oled, Issand, ja kõrgeks kiidetav; suur on Su vägi, Sinu tarkusel pole määra. Ja kiita ta-hab Sind inimene, mingi osa Sinu loomest, inimene, kes kannab endaga kaasas oma surelikkust, kannab kaasas oma patu tunnistust ja tunnistust, et Sa paned vastu suurelistele; ja ikkagi tahab Sind kiita inimene, mingi osa Sinu loomest. Sina õhutad, et ta Sind kiites rõõmu tunneks, kuna oled meid teinud enda jaoks ja rahutu on meie süda, kuni ta ei puhka Sinus.” Augustinus (Katoliku Kiriku Katekismus, nr. 30)

 

Ülistage Issandat koos minuga ja tõstkem üheskoos kõrgeks tema nimi! Ps 34:4

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui eesmärk on kaugel või ununenud, siis võime kergesti sekkuda selle maailma intriigidesse ja muutuda isegi konfliktseks. Kuid koiduvalgust näinud rändu-ri jalg astub taas kiiremini ja rahulikumalt. Aeg, milles meie elame, on Jumala tõotuste täitumise aeg. Mitte surm, vaid Jeesus on taas tulemas. Jeesus on teel, et kohtuda teelistega. Joosep Tammo

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid apostel Paulusele ülesande viia evangeeliumi valgust laiali kõikjale maailma. Me meenutame täna tema imelist pöördumist ja palume: aita meil püsida tema kuulutatud elu sõnas. Luba meil kõigil üheskoos rõõmustada Kristuse taastulemise päeval. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Jaanuar 2020

Palveleht 19. – 25. jaanuar 2020 Nädala teema: Jeesus ilmutab oma jumalikku väge

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblis, millele Jumalat ülistades võib toetuda: Psalm 105:1-5, 39-42

1 Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
2 Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
3 Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
4 Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
5 Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,

39 Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
40 Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
41 Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
42 Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.

 

Johannese evangeelium 4:5-26

5 Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;

6 seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.

7 Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua!”

8 Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.

9 Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?” Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.

10 Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.”

11 Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle „elava vee”?

12 Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?”

13 Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,

14 aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”

15 Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!”

16 Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!”

17 Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”,

18 sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.”

19 Naine ütles temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet.

20 Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.”

21 Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!

22 Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.

23 Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.

24 Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.”

25 Naine ütles temale: „Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.”

26 Jeesus ütles talle: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse patutunnistuspalve järel võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu rahu- ja armuaja eest Eestimaal. Tänu Jumalale, kes on ilmutanud ja ilmutab jätkuvalt oma jumalikku väge, juhtides uskuma ja usaldama Jeesust Kristust ning jätkab meis oma Püha Vaimu kaudu head tööd. Tänu jumalateenistuste ja ametitalituste eest, töövaldkondade eest, iga vaimuliku, töötegijate ning iga liikme eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 1:17

17Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2 Moosese raamat 17:1-6

1 Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrbest, peatuspaigast teise Issanda käsu järgi; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.

2 Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: „Andke meile vett juua!” Aga Mooses vastas neile: „Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Issandat?”

3 Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: „Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, mind ja minu lapsi ning mu karja janusse surema?”

4 Siis Mooses hüüdis Issanda poole, öeldes: „Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!”

5 Ja Issand ütles Moosesele: „Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist! Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine!

6 Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!” Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.

Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume tröösti leinajatele. Ole eriliselt ligi kõigile, kel seisab peagi ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest ning täname 29 ordinatsiooniaasta eest. Palvetame abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ning nende pered. Palume koguduse juhatuse, nõukogu, töötegijad ja iga koguduse liikme Issanda hoolele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteborgis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese ilmutusraamat 22:16-17

16 Mina, Jeesus, saadan oma ingli seda teile tunnistama
koguduste jaoks. Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav
koidutäht.”

17 Vaim ja mõrsja ütlevad: „Tule!” Ja see, kes kuuleb,öelgu: „Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilmatasuta!                                                                                                                                    

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte kiriku tervikuna. Palume kõikidele, kel raske, Kristuse lähedalolu ning kogemust, et Kristuses on meil alati lootust.

 

Eestpalve palverühmade ja iga palvetaja eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2

2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume kõikide palvetajate eest, et meie lootus oleks alati Jeesusel Kristusel.

Palveleht 12.-18. jaanuar 2020

Nädala teema: Ristimise and

 

Kiitus ja ülistus – palveaeg, mil kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist: Psalm 89:19-22; 27-30

19Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas.
20Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid:
“Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.
21
Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
22
Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.

28Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
29
Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
30
Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.          

 

Jesaja raamat 61:1-3

1 Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud

viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi,

2 kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid,

3 andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks „Õigluse tammedeks”, „Issanda istanduseks”,

millega ta ennast ehib.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuse palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

                                       

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat.

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armu- ja rahuaja eest. Tänu ristimise anni eest. Täname Jumalat loojana ja elu alalhoidjana. Täname Jeesust meie päästja ja igavese elu toojana. Täname Püha Vaimu elu pühitsejana. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete eest. Täname Kolmainu Jumalat kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 8:14

14Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 1:29-34

29 Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja

ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.

30 Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees,

kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.

31 Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile.”

32 Ja Johannes tunnistas: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.

33 Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega

ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja

tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga.

34 Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg.”

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita meid, et selgi aastal paneksime kõik oma usu ja lootuse Issanda peale. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Triebluti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere ning preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ning tema pere. Õnnistust ja jõudu palume kõikidele Nõmme Rahu koguduse töötegijatele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteborgis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 8:26-40

26 Issanda ingel rääkis aga Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.”

27 Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama

28 ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.

29 Ja Vaim ütles Filippusele: „Mine ja ligine sellele tõllale!”

30 Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed?”

31 Tema vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?” Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.

32 Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: „Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.

33 Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada?

Sest ta elu võetakse ära maa pealt.”

34 Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: „Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?”

35 Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.

36 Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?”

37 [Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.” Ta vastas ja ütles: „Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”]

38 Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.

39 Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.

40 Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid, diakonid ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna.

        

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume enestele Jumalalt tänulikku meelt ning rõõmust ja rahust täidetud südant!

PÄEVA SÕNUM nr. 172

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

RISTIMISE AND

  1. pühapäev pärast ilmumispüha
  2. nädal: 12. – 18. jaanuar 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes kannatavad mistahes raskema või kergema haiguse all.

 

Jeesuse ristimisega algas Tema avalik tegevus. Ristimisel tuli Kristuse peale Püha Vaim ja Ta hakkas täitma oma missiooni siin maailmas: kuulutama Jumala sõna ning aitama abivajajaid.

Oma tegevusega juhtis Jeesus inimesi Jumala juurde. Ühest küljest tõi see kaasa rahva poole-hoidu ja austust, kuid teisalt sillutas teed Kristuse ohvrisurmale ristipuul ja maailma päästmisele.

Igal aastavahetusel ootab meid ees 12 kuud, mille kohta me ei tea midagi. Uue aasta künnisel on hea teada, millele võime elus toetuda. Ristimine on üks selline oluline toetuspunkt. Oleme alates ristimisest Jumala lapsed ning tema kannab meie eest hoolt.

Jumala lastena võime alati pöörduda palves Issanda poole ja temalt abi leida. Ristimises saa-me meiegi osa Kristuse ohvrisurma mõjust, Jumal annab meile eksimused ja patud andeks ning Pü-ha Vaimu läbi juhib meie elu parimal viisil.

Kõik siin maailmas ei sõltu meist ja meie püüdlustest, vaid Jumalast. Ristimisele tulemine on inimesepoolne samm selleks, et tunnistada Jumalat oma Päästjaks. Lapse ristimise puhul astuvad selle sammu tema vanemad. Edasine sõltub juba Jumalast. Ristimises annab Jumal meile seda, mida vajame. Saame olla kõige selle hea vastuvõtjaks. (Soom 2012:8)

 

Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

 

Kui Piibel kõneleb meile Jumala lasteks saamisest, siis ei räägita tegelikult kusagil sellest, et me peaksime saama ja jääma kolmekuusteks imikuteks või kolmeaastasteks põnnideks. Kui Vanas Testamendis kõneldakse Iisraeli lastest (heebrea keeles täpsemalt Iisraeli “poegadest”), siis peetakse silmas põlvnemist selle rahva esiisast – Jaakobist ehk Iisraelist. Seda väljendit on Piiblis kasutatud ka kujundlikult: näiteks valguse lapsed, päeva lapsed, pimeduse lapsed… Apostel Paulus, öeldes “Kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed,” ei vastanda last mitte täiskasvanule, vaid orjale. Ori on see, kelle suhe isandaga on rajatud kartusele ja hirmule, või siis püüab ta isandaga manipuleerida, et endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda.

Lapseseisus aga eeldab ka pärijaks olemist: Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad (Rm 8:17). Mida see tähendab, on hästi ja kujundlikult esile toodud nn kadunud poja loos (Lk 15). Seal on isal kaks poega, kes mõlemad on täismehed, aga kumbki ei käitu oma eale ja positsioonile vastavalt. Esimene esindab lapsikut nautlemist ja seiklus-himu – ta nõuab isalt oma pärandiosa sularahas kätte ja läheb sellega laia maailma õnne, edu ja sõp-ru otsima. Ja alles siis, kui tema eneseteostus on tupikusse jooksnud, tuleb talle meelde tema pärit-olu, tema isakodu ja ta otsustab tagasi pöörduda.

Vanem poeg on hoopis teisest mastist, tema teeb korralikult isakodus tööd, aga kui noorem vend, see elunautijast õnnekütt koju tagasi jõuab ja isa ei viskagi teda tänavale, vaid korraldab hoopis suure peo, saab vanemal pojal mõõt täis: “Vaata, nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, ent sina ei ole mulle kunagi andnud üht sikkugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega.” Just nimelt – orjanud. Ta on püüdnud olla tubli ja teenida, higipull otsaees, isa heakskiitu ning preemiat või palgatõusu, et sõpradega pidu püsti panna. Isa peab teda pigemini kaasomanikuks ja ütleb: “Poeg, sina oled alati minu juures, ja kõik, mis on minu, on sinu oma.” Aga poeg ei ole usaldust väärt, ta ei käitu pärija, vaid palgalisena.

Jumal tahab, et me oleksime Tema täiskasvanud pojad ja tütred, Tema abilised ja kaasloojad selle maailma harimisel ja hoidmisel. (Tiitus 2011)

 

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, Jeesuse ristimisel Jordani jões tuli Püha Vaim Tema peale ja Sa ilmutasid Teda kui oma armast Poega. Tugevda kõigis ristituis kindlat teadmist, et nad on Sinu lapsed, ja juhi neid oma Vaimuga. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

TEADLIK TEEKOND MAA PEAL

Pühapäev – 12. jaanuar

Kristuse ristimise püha

Johannes tunnistas: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja Tema peale jäävat.” Jh 1:32

 

Tuvi oli ohvriloom ja hingelind: rabid võrdlesid ka Jumala Vaimu “haudumist” loomisel kaosevete kohal (1Ms 1:2) vahel tuvi, vahel mõne muu linnuga (see meenutab ka soomeugrilaste loomislugu). Hiljem võrreldi Jumala ja tema Vaimu häält templis kudrutavate tuvidega. Tuvil oli oma roll ka veeuputusloos: kui ristimise eeltähenduseks pidada veeuputust (1Pt 3:20j), siis võib Jeesuse ristimisele ilmunud tuvi kujutleda Noa poolt välja lastud tuvina, kes ei tulnud enam tagasi, vaid maandus nüüd viimaks Jumala Poja peale (vrd 1Ms 8:8–12).

Võib-olla taheti Püha Vaimu langemist võrrelda ka tuvi vagurusega: “Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid” (Mt 10:16). Või nagu juhtus Eelijaga, et Jumal ei ilmunud talle tormi-tuules ega maavärisemises, kuid siis tuli “vaikne, tasane sahin” (tuvi tiibade heli?) ja seal oli Issand (1Kn 19:12j).

Kogu jutustuse sihiks on välja tuua taevane hääl, mis tunnistab Jeesuse Jumala Pojaks. See sarnaneb prohvetikutsumisega: “Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale” (Js 42:1). Nii hüüdis Jumal ka Iisraeli kuninga ametissepanekul: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu” (Ps 2:7). Risti-misega astub Jeesus Jumala Poja ametisse ja talle kingitakse Vaim.

Kõige täpsemini väljendab seda varaseim Markuse evangeeliumi tekst, kus öeldakse, et Vaim asus Jeesuse “sisse” – alles Matteus, Luukas ja Johannes, kes kalduvad objektiivsema kirjelduse suunas, ütlevad et Vaim asus tema “peale”. Jeesus on seega tõelises mõttes Vaimu kandja, Püha Vaimu tempel, kelles inkarneerus Jumala Vaim!

 

Seega võib öelda, et ristimise kaudu adopteerib Jumal Jeesuse oma Pojaks. See väide võib tunduda tõsivagadele dogmaatikutele muidugi hirmutav, sest nii jääb mulje, nagu ei olekski Jeesus Jumala igavene Poeg.

Kuid see on vale mulje, sest nagu ütleb Eduard Schweizer: meie moodsa aja küsimust, kes siis Jeesus oli enne ristimist või koguni enne sündi, siin veel ei esitata. Jeesuse-aegne juut võinuks vas-tata, et kindlasti on Jeesus igavikust alates Jumala Poeg, sest Jumala juures on ammu tegelikkus see, mis inimlaste juures avaneb tegelikkusena alles teatavast hetkest.

 

Mida tähendab Jeesuse Jumala Pojaks olemine? See tähendab Jumala tundmist: “Keegi muu ei tunne Poega kui vaid Isa, ega ükski tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Neid, kes Jeesuse ilmutuse vahendusel hakkavad Isa tundma, nimetatakse Uues Testamendis samuti Jumala poegadeks – mida on valesti tõlgitud “lasteks” (Mt 5:9,45; Lk 6:35, 20:36; Rm 8:14, 9:26; 2Kr 6:18; Gl 3:26, 4:6j).

 

See, mis eristab Jeesust teistest Jumala poegadest (nendeks nimetati ka Iisraeli kuningaid, iisraellasi üldse), pole Tema Pojaks-olemise igavesus – ka teiste poegade kohta saab öelda, et va-remalt oli nende jumalapojaks olek varjatud Jumalas.

Ristimisjutustuse põhjal teeb Jeesuse Pojaks-olemise eriliseks tõik, et Tema ristimise kaudu avati taas kaua suletud taevas, Jumala hääl kõlas jälle maailmas ja Püha Vaim toimis jällegi inimeste juures – ning et kõik see, mida oli Vanas Testamendis ette kuulutatud, oli nüüd võimsalt täidetud Jeesuses.

 

Jeesuse ristimise puhul on seega viimaks tegemist kolmainu Jumala ilmutusega: Isa hääl kõ-lab taevast ja Püha Vaim laskub nagu tuvi Jeesuse kui Jumala Poja peale. Jeesuse kohta, kes alustas nüüd teadlikult Poja teed maa peal, ütleb ka Paulus, et alles pärast ülestõusmist ülendati Ta Jumala Pojaks “väes” (Rm 1:3,4) – maises elus tuli “väetil” Jeesusel läbida veel ristitee. (Hiob 2008)

 

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale. (Mt 3:16; vt ka Mk 1:10) Püha Vaim las-kus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Lk 3:22) Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Se-da annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud. (Jh 6:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma ei soovi muud, kui et Lunastaja sündimine siia maail-ma, Jumala Poja inimesekssaamine aitaks meid kasvada Tema mõõtu mööda inimesemaks, täisea-lisemaks Jumala ees. Seda ma soovin kogudusele, soovin kogu meie rahvale. Et annaksime eluõi-guse ja eluaseme uue sündimisele meis enestes ja sellega meie vanas ja haiges maailmas. Jumala ja ligimesearmastuse sündimisele. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, häält taevast pole vaja. Aga üks märguanne oleks abiks, üks sõna, mis mind puudutaks ja juhiks mu silmad teele, mida Sa täna koos minuga tahad käia.

 

* * *

 

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 13. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

 

Milline oli Sinu viimane palve Jumalale? Kas tulid Tema ette mingi murega või hoopis tänu-ga? Või kui sageli palvetad mingi mure või rõõmu pärast? Kui sageli palud Issandat enda või teiste pärast?

Ilmselt võib suur osa nende küsimuste üle mõtisklenutest tõdeda, et viimati palvetasin ma ikka oma mure pärast ja üleüldse pöördun Jumala poole ennekõike siis, kui mul on midagi korrast ära. See on nii inimlik.

Vahel mõtlen, et kuidas suhtub Jumal inimesse, kes tuleb Tema juurde üksnes selleks, et kurta oma rasket elu ning kes unustab oma Looja siis, kui kõik hästi on. Arvan, et Issand mõistab ja an-destab. Ning meie vigadest hoolimata aitab Tema meid ja annab uue võimaluse. Patuse maailma päästmiseks saatis Ta oma Poja ristile surema, selleks et inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Juma-lal on inimese vastu andestav ja ennastohverdav armastus. See on jumalik.

Kui palju kordi on Ta meid elus aidanud. Ja kui palju kordi oleme meie unustanud Teda selle eest tänada ja kiita! Vahel märkame häid asju elus ainult siis, kui mingil põhjusel peame neist loobu-ma, kui tunneme, et oleme heast ja olulisest ilma jäänud. Ja siis kurdame ning nuriseme. Kui palju on nurinat meie ümber! Kui inimesel millegi muu üle pole põhjust viriseda, siis vähemasti Eesti kliima pakub talle selleks palju võimalusi: suvel on palav ja talvel külm ning sügis ja kevad on liht-salt tüütud ja porised. Kuid igal aastaajal on oma ilu ja võlu, oma jumalik säde, mida nurisev inime-ne ei märkagi.

Elu väärtused nagu tervis, perekond, töö, igapäevane leib ja rahu pole midagi iseenesest mõis-tetavat – need on Jumala kingitus meile. Looja saatis oma Poja surma meie pattude eest ning avas Tema ülestõusmise läbi surnuist meile võimaluse saada igavesse ellu. Isegi surm ei suuda meid lahutada Jumala headusest. Kui palju on Issand meie heaks teinud! Selle eest võime Teda vaid tänada, laulda Temale tänulaulu. (Soom 2007:8)

 

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Ki-ri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui sa oled kogenud Jeesuse ligiolekut, siis ole julge teisigi julgustama. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Su tõotus meie käes: kes janus, õigust nõuab, saab tõesti joodetud ja andeksand-mist leiab. Õiget teed, mu Õnnistegija, Sa näita, oled abimees mu eksind hingele.

 

* * *

 

JUMALA RAHU ON TERVENDAVA MÕJUGA

Teisipäev – 14. jaanuar

Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi. Js 61:1

Kõige tähtsam asi maailmas – ja sinu elus – on võtta Jeesus Kristus vastu oma isikliku Pääst-jana. Temas leiad vastuse kõikidele tähtsaimatele küsimustele: kes ma olen? Miks ma olen olemas? Kuhu ma olen teel? Suurim ja imelisim asi inimelus on uskuda patud andeks ja saada taevariigi ko-dakondsus, leida kõik Jumala rikkused ja võimalused – tasuta (Js 55)!

Alles peale seda võivad sinu ellu tulla kõik Jumala võimalused: sinu murtud süda võib para-neda, sidemed ja ahelad sinu elus võivad katkeda, sa võid leida hingelise tasakaalu, paraneda hai-gustest ja saada uue, üleloomuliku jõu kõikides eluolukordades ja võitlustes. Jeesus mitte ainult päästab su elu, vaid Tema seob ka su haavad, vabastab, lohutab ja parandab (Js 61:1‐3).

1Ts 5:23 öeldakse  algteksti kohaselt: “aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult terveks ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatult terveina meie Issanda Jeesuse tulekuks”. Jumala ra-hul on tervendav mõju kogu inimese olemusele: see teeb terveks ja uueks kõik murtud ja katkised kohad meie sees. Rahu (=sõlmida kokku katkenud sidemed) on Vaimu vili, mis tuleb meie ellu ai-nult Jeesuse kaudu, Tema kingitusena. Püha Vaim on Kristuse Vaim, mis võtab Jumala omast ja an-nab meile (Jh 16:14).

Jumal austab meid terviklikena, isiksustena. Ta on huvitatud mitte ainult meie vaimust, mis on igavene, vaid kõigest meie elus. Jumal tahab, et Tema lapsed oleksid õnnelikud, seesmiselt terved ja tõeliselt õndsad. Et mõista seda paremini, vaadelgem võrdkülgset kolmnurka. Kui suhted Jumalaga, ligimesega ja iseendaga on tasakaalus, on inimene õnnelik. Kui mõni kolmnurga külgedest on teis-test lühem või hoopis puudub, siis ei ole tegemist enam võrdkülgse kolmnurgaga. Selles peitub sala-dus. Usun siiski, et Püha Vaim, kes “juhatab teid kõigesse tõtte”, võib tulla appi ka nendes asjades. Sina võid leida just need vastused, mida sa vajad ja mis võivad teha sind seesmiselt terveks ja õnne-likuks. (Eräranta/Kallio 2010:3)

 

Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tund-mise ja kartuse Vaim. (Js 11:2) Avama pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojast. (Js 42:7) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimeda-tele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad. (Ps 147:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elus võib olla tegureid, mis pole meist endist sõltu-vad. Me oleme otsekui mingi vaimu surve all, olgu see siis äritsemise vaim, seksuaalsuse vaim või võimuahnuse vaim. Meid on tabanud seletamatu seestumus. Kui saame Jumala Vaimuga täidetud, siis meid hävitavad vaimsed jõud põgenevad. Asemele tuleb armastuse, rõõmu, rahu, pika meele, lahkuse, headuse, usalduse, tasaduse ja enesevalitsuse Vaim. Arvesta sellega ja usalda end Püha Vai-mu juhtimise alla! Joosep Tammo

 

Palvetagem: Issand, Sina oled elu ja tarkus ja õnnistus, Sina igavene ja ainus truu Jumal. Kel-lel oled Sina, sellel on tühjendamatu rõõmu allikas. Õpeta mind ikka enam Sind tundma, et Sa ikka enam minu omaks saaksid ja ma Sinus rõõmustuksin! Cantebury Anselm

 

* * *

 

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Kolmapäev – 15. jaanuar

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

 

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kannatuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale.

Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud usklikud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juudas. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimestele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese oskuse arvele. (Tärk 2014:344j)

 

Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taa-veti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse. (1Sm 16:13) Nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust. Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:21,22) Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! (Js 41:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nurisemisest võib teha järelduse, et meil on puudulik osa-dus Jumalaga. Kes tunnetab Jumalat nii, nagu seda Piibel näitab, on tänulik kõigis olukordades. Osaduseta inimene ei näe tänuks põhjust, tema näeb. Paul Himma

 

Palvetagem: Luba meil meie elu ja töö Sulle pühendada. Lase meid ausad olla kõiges asja-ajamises ja lugupidavad kaastööliste vastu ning kõiges Sinu tahtmise järel elada. Vennastekoguduse kirikulitaaniast.

 

* * *

ABINÕU KURJUSE VÄEST VABANEMISEKS

Neljapäev – 16. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

 

See on kõige jõulisem lause, mida iial ükski jutlustaja on välja öelnud. See Johannese tunnis-tus on kehtinud aastasadu ja kehtib tänapäeval.

Mida Ristija Johannes selle võrdlusega mõtleb? Tõlgendusi on mitmeid. Enamasti arvatakse, et Johannes võrdleb Jeesust paasatallega. Paasapühadel tapeti tall, et meenutada viimast ööd Egiptu-se orjuses, kus iisraellased Jumala korraldusel samuti olid tapnud igas peres talle, selle verega võid-nud oma majade uksepiidad. Sel ööl läks surmaingel läbi Egiptuse ja hukkas esmasündinud lapsed. Ainult nendest ustest, mis olid märgitud talle verega, läks ta mööda (2Ms 12:11-13). Ülekantud tä-henduses on Jeesus paasatall, kelle veri kaitseb meid igavese surma eest. Ei ole küll meie rahva seas populaarne patust kui meid ahistavast nähtusest rääkida, kuid selle mahavaikimisega ka kuhugi ei jõua.

Ristija Johannese eluülesandeks oli tutvustada rahvale Jeesust kui Jumala Talle, kes kannab ära maailma patu. Patu all on mõeldud inimkonna kollektiivset süükoormat. Jeesus astub süütuna süüdlaste asemele, et kanda ära nende karistus. Aga Jumal jääb ka pattulangenud inimesele oma armastuses ustavaks. Ta kõrvaldab meie patu sellega, et laseb Kristusel patukaristuse meie asemel ära kanda. Apostel Johannes näitab ka ära, mida meil tuleb teha, et patt tõepoolest saaks meie pealt kõrvaldatud. Esmajärguline on patud üles tunnistada. “Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. Kui me ütleme: “Meie ei ole patustanud”, siis me teeme tema valetajaks ja tema sõna ei ole meis.” (1Jh 1:9-10) Ris-tija Johannes rõhutab, et Jumala Tall kõrvaldab kogu maailma patu.

Et kogu inimsoo patt on Jeesuse ohvrisurma läbi patustajate pealt põhimõtteliselt ära võetud, sellele vihjavad ka kindlalt Jeesuse lõpusõnad ristil: “See on lõpetatud” (Jh 19:30).

 

Jeesust Jordani ääres kohates Ristija Johannes taipas, et maailma ajaloo suur hetk on koitnud. Prohvet Jesaja ennustus Jumala sulasest, kelle peale laskis Issand tulla meie kõigi süüteod, on täide läinud (vt Js 53). Nendest Vana Testamendi ennustustest lähtuvalt Ristija Johannese prohvetisilm nägi Kolgatani.

Et päästmine patu needuse alt tõepoolest jõuaks inimeseni, selleks on tarvis Jumala väge. Pau-lus on selle lihtsa selgusega kirja pannud: “Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi pääs-teks igaühele, kes usub …” (Rm 1:16)

Johannes kui Jumalast saadetud käskjalg on teinud rõõmusõnumi kuulutamises ja elluraken-damises oma osa. Nüüd peab selle kuulutuse mõjupiirkonnas elav rahvas (meil eesti rahvas) tegema oma osa: uskuma Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse, kelles on elu ja õnnistus. (Mõtsnik 2017:8)

 

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus polnud mingi religioosne mõtiskleja nagu Buddha, vaid Jumal, kes ristil surres lepitas maailma patu. Paljud tahavad pidada Jeesust kõrgel kõlbelisel tasemel olevaks õpetajaks, kes religioonide sarjas tõi inimestele kõige kõrgema usundi. Aga Jeesuse sõnumi ja kogu muu religioossuse vahel on sama suur erinevus kui valguse ja pimeduse, elu ja sur-ma vahel. Urho Muroma

 

Palvetagem: Issand, näita ikka oma halastust. Sinu juurest otsin ma, oma hinge õnnistust. Oh mu hing sest rõõmustab, et mind Jeesus armastab!

 

* * *

TÕOTUS TAAVETI JÄRGLASTELE

Reede – 17. detsember

Ma hoian oma helduse Temale igavesti ja mu leping Temaga jääb püsima. Ps 89:29

 

Taaveti järglastele lubati kestev troonipärimise õigus. Saul oli kuningas, kuid tema järglastele troonipärimise õigust ei lubatud. Jumalal on mingi õnnistus, mis on reserveeritud ka uskliku järglas-tele. See mõte esineb juba kümnes käsus – “aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind ar-mastavad ja mu käske peavad!” (2Ms 20:6)

 

“Kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust” (Ps 89:34). Jumal on valmis meile andestama ja oma lepingut uuendama. Heldus ja ustavus on patuse ainus lootuse alus. Ükski ei saa ehitada oma uut elu teisele alusele. Iga eksinu teadku, et Jumala arm on tänaseni seesama. Kristuse armastuses pole midagi muutunud. Veel täna kehtib Tema kutse:“Tulge minu juurde kõik…”

Ei ole küsimus, kui vähe või palju me eksinud oleme, vaid Jumala heldus ja ustavus kehtib kõigi kohta. Arusaadav, et iga eksija peab oma süüd kahetsema, patust loobuma ja andeks paluma. Helduse ja ustavuse nimel võime ka andestuse vastu võtta. (Tärk 2014:364)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal kinkigu meile armu, et tahaksime mõista – nii nõdrad, jõuetud ja saamatud, nagu oleme – me ei ole välja lükatud! Jeesus on surnud meie eest! Harri Haa-mer

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Me täname, et me Sinu juures tohime olla Sinu külalised oma eluajal. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Tee meie vaesus rikkuseks oma külluses. Karl Barth

 

* * *

UURIGE, MIS ON ISSANDALE MEELEPÄRANE

Laupäev – 18. jaanuar

Ta on mind läkitanud kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid. Js 61:2

 

Milline aasta on Jumalale meelepärane? See küsimus on olnud minu südames aasta esimestel päevadel. Apostel Paulus kirjutab: “Ärgu ükski petku teid tühjade sõnadega… vaid uurige, mis on Issandale meelepärane” (Ef 5:6,10).

Kas sina oled kunagi midagi uurinud või teinud uurimustööd? Uurimustöö eeldab eesmärgi püstitamist, teemasse põhjalikku süvenemist, erinevate materjalidega tutvumist ja nende läbitööta-mist. See ei ole tavaliselt kiire päevatöö, vaid võtab sageli kuid ja isegi aastaid. Uurimustöösse kaasatakse sageli ka juhendajaid.

Paulus ise on heaks juhendajaks selles töös, öeldes: “Ärka üles, kes sa magad, siis särab sulle Kristus! Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, saage täis Vai-mu!” (Ef 5:14,15,18) Need on kristlase uurimistöö tingimused ja tööjuhend. Püha Vaim ilmutab meile asju, mis on Jumalale meelepärased.

Esimene asi, mis on Jumalale väga oluline, on sinu siiras ja elav usk. “Aga ilma usuta on või-matu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta an-nab palga neile, kes teda otsivad” (Hb 11:6).

Teine asi on kurvastus meeleparanduseks. “Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meele-paranduse päästeks” (2Kr 7:10). Taavet ütleb oma pattu kahetsedes: “Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal” (Ps 51:19).

Kolmandaks on sinu siiras palveosadus Jumalaga. “Millega võiksin tulla Issanda ette, kum-mardama kõrge Jumala ette? … Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?” (Mi 6:6–8).

Neljas asi on Jumala elav ja toimiv sõna sinus. “Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks kül-vajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin” (Js 55:10j). (Liht 2016)

 

Mul oli südames kättemaksupäev ja oli tulnud mu tasumisaasta. (Js 63:4) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Õndsad olete teie, kes te nüüd nälgite, sest teie saate küllaga! Õnd-sad olete teie, kes te nüüd nutate, sest teie saate naerda! (Lk 6:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimeseks saanud Jumalana kingib Jeesus meile võimaluse vaadata Jumala südamesse ja mõista ja vastu võtta Tema päästev ja uueksloov armastus. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Jeesus, Sa armu valgus ja elupäikene, Su elurõõm ning selgus mul paistku hin-ge! Mu südant rõõmusta, mu vaimu uuendada, oh Jumal võta Sa.

 

* * *

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava. Jaanuar 2020

Kristuse Ristimise Püha ehk esimene Pühapäeva peale ilmumispüha jutus

Andrea del Verrocchio – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 4.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=45635519

Armu ja rahu teile Jumalalt meie isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

 

Me oleme jõudnud nagu ka hea vend pastor Ove on meile täna tervituses kõnes juba ütles Kristuse Ristimise Pühasse ehk esimesse Pühapäeva peale ilmumispüha. Täna on just see päev millal me võiksime mõelda meie endi ristimispäevale või näiteks leeripäevale, kuna paljud inimesed on ristitud väikelapsena ning ristimist ei pruugi ise mäletada, küll aga on leeripäev juba teadliku elu samm. Nõndasamuti me võiksime mõelda ristimise üldisemale tähendusele. On ristimine just see mis ühendab meid Kristusega, tema kannatuste ja surmaga  aga nõnda samuti ka tema ülestõusmise ja võiduga.

On ka neid, kes on kuulnud kutset ise ja soovinud ristitud saada täiskasvanueas, teile on see päev ilmselt hästi meeles. Sest sõltumata sellest, kas vanemad oma lapsed kohe ristivad või toimub see täiskasvanuna,  teeb Jumal meis kõigis head tööd. Lihtsalt need kes avavad südame ja kuulevad kutset tulevad ise. Tulevad kiriku juurde täiskasvanud inimesena, teevad ise selle teadliku sammu.

Meie usuisa Martin Luther nägi Jeesuse ristimise püha tähtsama sündmusega kui Jeesuse sündimise päeva. Esmapilgul tundub see vahest natuke kummalisena, võib-olla isegi ootamatuna aga kui selle üle mõelda siis just see on kõige alus. Mis kasu on inimesele ainult sündimisest – elust kus puudub Jumala arm.

Martin Luther on väikeses katekismuses öelnud et ristimine toob pattude andeksandmise, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb. Ta lisab sellele Jeesuse sõnad: Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka (Mk 16:16).

Just sellesama päästele jõudmise esimeseks sammuks on ristimine, lihtne sakrament mille läbi meid liidetakse osadusse Jeesusega. Just see ristimise kaudu saadud armu osadus on see mis kannab meid läbi kogu meie elu. See arm on kindel ka siis kui meie usk on ebakindel! Meil tuleb toetuda ristimisel saadud tõotusele, me ei pea tegelema meeleparandusega ainult oma jõul vaid kogu andestus tuleb meie Jumalalt. Püha Vaim aitab meil kitkuda välja isekuse ning kasvatab meis usku ja armastust.  Just ristimine on see, mis annab meile edasise julguse nii elus kui ka surmas. Jumala arm Kristuses ehk pattude andeksandmine on pääsemise eeldus igaühele meist. «Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.» (Rm 6:23)

 

Jeesus võrdleb usule tulekut ja ristiinimeseks saamist sünniga ülalt.  Johannese Evangeeliumis avab Jeesuse natuke seda meile oma kõnes Nikodeemosega  veelgi enam. „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” Nikodeemos ütles talle: „Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?” Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen: Te peate sündima ülalt! (Jh 3:3-7)

 

Usk ja uskumine on vaimne tasand. Ehk siis inimene siin maapeal ajutisena, ka siis kui elada saja aastaseks ja tegelikult ei ole midagi ilma vaimise küpsuseta. Me peame hästi kasutama aega siin, ent meie vaim on surematu ja selle sünniks, ei piisa vaid füüsilisest sündimisest. Selleks on vaja enamat, on vaja sündida vaimus ja ülalt. Võtta vastu risti vägi.

 

Nende eelnevalt kuuldud lausetega andis edasi evangelist Johannes meile sõnumi Jumala päästeplaanist – maailma suhtes. Päästeplaanist millest iga inimene on kutsutud osa saama. Nii lihtne või keeruline kui see meile tundub siis just ristimine on see esimene ja kõige olulisem samm, mis teeb meid taevase Isa lasteks ja kristliku kiriku liikmeteks.  Ristimise kaudu kutsub Jumal igaüht meist nimepidi enda omaks ja annab oma armu meile kõigile, ka vastsündinutele. Just selles sakramendi kaudu võetakse meid vastu Jumalariigi kodanikeks, kellele kingitakse Jumala armust igavene elu. Ristimine kohustab meid lootma Kristuse peale ja meid elama tema eeskuju järgi. Usk ei sünni meis aga ühepoolselt ja ülevalt, vaid sõltub meie endi valmidusest oma elu Jumala hoolde usaldada ja end tema teenimisele pühendada. Ehk siis ristimisele järgnevad teod, meie endi head teod ja armastuse viljad.

Mõtleme ka selle, miks pidi Jeesus Jumala pojana end ristida laskma? Teadupärast kuulutas Ristja Johannes Jordanil meeleparandusristimist. Ta ristis veega neid, kes kahetsesid oma senist elu ja tunnistasid oma pattu. Andes meeleparandajale armu ja pakkudes lepitust Jumalaga.  Jeesus Jumala pojana maailma saadetuna oli aga ilma patuta. Uues Testamendis me leiame mitmeid kohti, kus sellest kirjutatakse.  „sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.“ (Hb 4:16)  Või siis „Jumal on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)

 

Meil võib tekkida küsimus, peab tekkima, miks ometi pidi Jeesuse laskma end Johannesel koos patustega ristida? Siin tuleb aru saada, et selle ristimise läbi tehti Jeesus osaliseks kogu inimsoo pattudest. Hetkel kui Jeesus astus alla Jordani jõkke oli ta ilma patuta ja sealt väljudes kandis ta kogu inimkonna kõiki patte. „Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu, patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad“ (Hb 7:26) ristimis järgsest hetkest on Jeesus Jumala poolt salvitud – eraldatud, pühitsetud ja ametisse seatud.

Just sedasi mõistis Jeesus ise oma ristimist. Kinnitust sellele me saame Luuka evangeeliumi neljanda peatüki keskpaigast, kirjakohast kus kuidas Jeesus on hingamispäeval sünagoogis ja  kust ta loeb seal ette ka meile täna kuuldud kirjakohta Prohvet Jesaja raamatu 61 peatükist ja peale lugemist ta kinnitab kõigile kes seal sünagoogis olid, et „täna kuuldud kirjakoht on teie kuuldes täide läinud“ Nõnda samuti oleme ka meie, tavalised ristiinimesed, meie kõik oleme Jumala lapsed. Ristimises on meid ühendatud Kristusega nii, et me saame sama õigeteks. „Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.” (Gl 3:27)  Enne ristimist olime loomu poolest vaid lihalikud inimesed, ilma Jumala Vaimuta ja patu pärast hukka mõistetud, aga ristimises sünnitab Jumal meid vaimulikult oma lasteks ja taevariigi pärijateks koos Jeesusega.

 

Meie ise saame astuda selle esimese sammu ja sellest päevast alates oleme me koos elanud looja ja lunastajaga. Meie peame kindlal sammul astuma mööda head ja õiget teed, rada kus ei ole kohta halval, valel, kurjal ja õelal sõnal, teadlikult tehtud patusel teol.  Me peame kuulama, mida looja meilt ootab.  Mis on meie ülesanne?  On hea kui me seda teame, kui ei tea siis tuleb endilt küsida, kas meile ei ole seda veel ilmutatud, või pole meie seda tahtnud kuulda või ei ole tahtnud sellest lihtsalt aru saada.  Kõik edasine sõltub juba Jumalast.

Aamen

Koguduse diakon,

Marek Alveus

 

Foto “Andrea del Verrocchio või Leonardo da Vinci, Kristuse ristimine (u 1475). Firenze, Galleria degli Uffizi.”

Palveleht 5.-11. jaanuar 2020

Nädala teema: Issanda templis

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel eestpalveid.

 

Kohad Piiblist: Psalm 84:2-5; 11-12

2 Kui armsad on sinu hooned, Issand Sebaot!

3 Issanda õuesid igatseb ja ihaldab mu hing; mu süda ja mu ihu hüüavad rõõmsasti elava Jumala poole.

4 Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal!

5 Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. Sela.

11 Sest üks päev sinu õuedes on parem kui muid tuhat; ma seisan pigemini läve juures oma Jumala kojas, kui viibin õelate majades.

12 Sest Issand Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Issand ega keela head neile, kes laitmatult elavad.

           

Johannese evangeelium 10:22-30

22 Aga siis tulid Jeruusalemmas templi uuendamise pühad. Oli talv.
23 Jeesus kõndis pühakojas Saalomoni sammaskäigus,
24 kui juudid piirasid ta ümber ja ütlesid talle: „Kui kaua sa veel
pead meie hinge kahevahel? Kui sina oled Messias, siis ütle meile seda täie selgusega!”
25 Jeesus vastas neile: „Ma olen seda teile juba öelnud, aga teie
ei usu. Teod, mida ma teen oma Isa nimel, needsamad tunnistavad minust,
26 kuid te ei usu, sest teie ei ole minu lammaste seast.
27 Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle
28 ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.
29 Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.
30 Mina ja Isa oleme üks.”

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Vaikse patukahetsuspalve järel võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

                                       

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname, et oleme Jumala suurest armust astunud uude aastasse. Tänu armu- ja rahuaja eest Eestimaal. Täname meie pühakodade eest. Täname Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Täname kristlaste kui elavate pühakodade eest. Tänu toome kodukoguduse ja meie koguduse liikmete eest. Täname kõigi eest kes koguduse juures nõu, jõu ja annetustega on abiks olnud. Täname sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteborgis, Destinis, Riias ja Ilumäel.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1 Saamueli raamat 3:1-10

1 Ja poiss Saamuel teenis Issandat Eeli juhatusel; Issanda sõna oli
neil päevil haruldane, nägemused ei olnud sagedased.
2 Aga kord kui Eeli, kelle silmad hakkasid tuhmiks jääma, nõnda et
ta enam ei näinud, magas oma asemel,
3 kui Jumala lamp ei olnud veel kustunud ja Saamuel magas Issanda
templis, seal, kus oli Jumala laegas,
4 hüüdis Issand Saamueli. Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
5 Ja ta jooksis Eeli juurde ning ütles: „Siin ma olen, sest sa ju
hüüdsid mind!” Aga tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud. Mine tagasi,
heida magama!” Ja ta läks ning heitis magama.
6 Aga Issand hüüdis jälle: „Saamuel!” Ja Saamuel tõusis ning läks
Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Aga
tema vastas: „Mina pole sind hüüdnud, mu poeg. Mine tagasi, heida magama!”
7 Aga Saamuel ei tundnud veel Issandat ja Issanda sõna ei olnud
temale veel ilmutatud.
8 Ja Issand hüüdis Saamueli veel kolmandat korda. Ja ta tõusis ning läks Eeli juurde ja ütles: „Siin ma olen, sest sa ju hüüdsid mind!” Siis Eeli mõistis, et Issand oli hüüdnud poissi.
9 Ja Eeli ütles Saamuelile: „Mine heida magama, ja kui sind
hüütakse, siis ütle: Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!”
10 Ja Issand tuli ning seisis ja hüüdis nagu eelmistel kordadel:
„Saamuel! Saamuel!” Ja Saamuel vastas: „Räägi, sest su sulane kuuleb!”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 12:1-5

1 Nüüd, vennad, kutsun ma teid üles Jumala suure halastuse pärast tooma oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks; see olgu teie mõistlik jumalateenistus.
2 Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik.
3 Sest selle armu tõttu, mis mulle on antud, ütlen ma igaühele teie seast, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõtelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks
sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.
4 Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus,
5 nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed.

Palume Jumala hoidmist, õnnistust ja armastust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Valgustagu Issanda armastus meie elu. Palume vaikseks jäämise hetki iseenda ja Issanda Jeesuse Kristusega. Palume oma usuellu piiritut usaldust. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere ning preestriameti kandidaadi Katri Aaslav-Tepandi ja tema pere. Palume Issanda hoidmist, juhtimist ja õnnistust kogu meie kogudusele.  Paulume Issanda jätkuvat õnnistust Toidutarele, 80. klubile, piiblitundidele, pühapäevakoolile, muusikatööle, hingehoiuvalvele, Päeva Sõnale jpm. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteburgis, Destinis, Riias ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeeliumist 1:14b

me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Ole, Issand, kõikidega, kellel on raske ning kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Palume, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist nii rõõmus kui raskustes. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku- ja riigikoolid, lasteaiad ja lastehoiud; Perekeskuse, Misjonikeskuse, Laste- ja  Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kristliku Raudteelaste Ühingu jpt.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a      

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus.

 Palume usaldust ja Jumala peale palves lootuse asetamist ka uuel Issanda Aastal 2020.

Jumal armastab meid ja Tema tahe meie suhtes on alati hea ja armuline.

PÄEVA SÕNUM nr. 171

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ISSANDA TEMPLIS

Jõuluaja 2. pühapäev

  1. nädal: 5. – 11. jaanuar 2020

 

Mõtle Issand, nende peale, kes kannatavad vähktõve all.

 

Pühapäeva traditsiooniline evangeelium on Jeesusest kaheteistkümneaastasena templis. Kas-vades otsib Jõululaps oma kutsumuse saladust. Juba kaheteistkümneaastase Jeesuse juures võisid inimesed märgata, et temas oli midagi erilist. Ta oli maailma Päästja, kelle Jumal oli saatnud. Kris-tuse jaoks oli tempel oluline ja eriline koht. Kristlik kogudus kohtab Jeesust, kogunedes jumalatee-nistusele kirikusse, Jumala templisse. Pühakojas võime kogeda Jumala lähedalolu.

Nii on ka uut aastat hea alustada kirikus, usaldades ees oleva tee Jumala kätte. Kui mingil põhjusel pühakotta minna ei saa, siis võime Jumalaga alati ja kõikjal palvetada ja kõnelda. Palveta-des võime olla kindlad, et Jumal kuuleb meie palveid, armastab meid ja kannab meie eest hoolt. Nii pole vaja meil uuel aastal tunda hirmu ega karta tuleviku pärast, vaid võime end usaldada kõiges Ju-mala kätte. Tema soovib meile parimat.

Pühakojas leiab kristlane ka oma kutsumuse ja ülesande. Jumalateenistus ja üksteise teenimi-ne kuuluvad kokku. Nii võime püüda uuel aastal teha head teistele inimestele ja aidata neid. Kristus annab meile selleks head eeskuju. Tema ei pööranud selga abivajajale, andis andeks neile, kes tegid valesti, ja suri patuste eest ristil. Selline oli Päästja elu, kuid selline võib olla meiegi elu, kui Jumal seda juhib. (Soom 2014:4)

 

Me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Jh 1:14 

 

Ajal, milles me elame ja mida raputavad ebakindlus, peataolek igas asjas, ebastabiilsus, sõjad ja kõikvõimalikud muud koledused, pakub Kristus end meile kui ainus turvalisus, kui ainus lahen-dus nii maailma kui ka meie eneste probleemidele. Seega ärgem petkem end: me pole rumalad, me teame, et elame ühtaegu läbi nii rõõmu, mis maailma täidab, kui ka viletsust, mis selles elutseb. Maine elu on pidev pinge kannatuse ja auhiilguse vahel. Ainult lootus saab meid juhtida selle au täiusesse, milleks on Jumalariik. Ja seda lootust saab meile anda üksnes Püha Vaim.

Aga selleks tuleb meil esmalt Jeesust tundma õppida koos Temaga elades, mõnikord isegi Te-da trotsides. Siis avanevad meie silmad ja me näeme, et see on seesama lootus, mis Petlemma koo-past maailma endasse haarab. Lootus, mis ei valmista kunagi pettumust, sest ta on alati neis paigus, mis on Isa päralt (Lk 2:49) selleks, et meie armastaksime Teda, kes nii palju on armastanud.

Selline on selle imelise salasuse kingitus, milleks on Jeesuse sündimine Petlemmas. Vastas-tikuse usalduse ja ohvrianni saladus ühes Temaga, kes juhatab meid oma Isa halastava armastuse, rõõmu ja au sisse.

Pangu see uus aasta meid iga päevaga pisut rohkem kuulama oma Jumalat ja seeläbi ka oma vendi ja õdesid, kes nii väga vajavad märkamist kõikjal maailmas, kus võimutseb vaesus, viletsus ja meeleheide. (Stefanus 2017:2)

 

Palvetagem: Isa taevas, kõige hea andja, Sinu Poeg tunnistas Sinust juba alates oma varaja-sest noorusest. Kingi meile oma Vaimu, nii et me elame Sinu lastena Sinu palge ees ja kanname head vilja Sinu ülistuseks. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

HEA KARJANE

Pühapäev – 5. jaanuar

Jeesus ütleb: “Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.” Jh 10:27, 28

 

Nii nagu lambad liiguvad karjasele järgnedes paigast paika, nõnda kulgeb ka inimese tee läbi maailma. See maailm on täis kõikvõimalikke hääli, mis püüavad meid kuhugi juhtida – ja tõsi on, et inimene paratamatult järgneb kellelegi või millelegi.

Jeesuse sõnadest selgub, et viimselt on ainult kaks teed, millel kulgeme: lai hukatuse tee ja ah-take elutee (Mt 7:13,14).

Jeesus ütleb: “Mina olen hea karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest” (Jh 10:11a,27–28). See tähendab, et ahtal eluteel ootab meid Jeesus. Enamgi veel: Tema ise on Tee, Tõde ja Elu. Temas ja Temaga jõuame taevase Isa juurde, Eluallikale.

Lambad järgnevad karjasele, keda nad tunnevad ja usaldavad. Mis muudab Jeesuse minu jao-ks usaldusväärseks teejuhiks, heaks karjaseks? Ta ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest” (Jh 10:11b). Elu saab teise päästmiseks loovutada vaid see, kes armastab. Nii muutubki seni tundmatu Kristus korraga usaldusväärseks ja lähedaseks. Tema peale võib loota.

Õnnistatud on need, kes tunnevad ära Jeesuse kui hea karjase hääle ja järgnevad sellele. Andes end Tema hoolde oleme kaitstud ka siis, kui kõik näib varisevat. Sest keegi ei kisu lammast Tema karjase käest! (Roots 2019:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sa ei tea, kuhu sinu tee viib. Sa ei peagi seda teadma. Astu vaid järgmine samm. Seejärel osutab Jumal sulle järgneva. Astu vaid samm sammu järel ja lõpuks võid sa tõdeda, et Ta on sind juhtinud targa plaani järgi sellist teed mööda, mis viib kaunile sihile. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Jumal, me armastame Sind ja tahame aina enam armastada, aga meil enestel pole selleks jõudu. Me palume: võta meid oma armastusse, mille vastu ükski vaenlane ei saa. Aita meid üksteist nõnda armastada nagu Sina meid armastad. Anselm Canterburyst

 

* * *

 

JEESUS, MAAILMA VALGUS

Esmaspäev – 6. jaanuar

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev

Epiphanias

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

 

Tõelisele valgusele – Maailma Valgusele järgnemine on kristlastena meie eesmärk. Inimene, kes sa oled jõudnud oma elus olukorda, kus tundub, et valgus hakkab kustuma, tee on püsti ees, ko-ridor on lõputu – hoia silmad Maailma Valgusel, siis sa ei eksi teelt!

Hommikumaa targad eksisid otsemaid siis, kui täht nende teed enam ei valgustanud. Nad jõudsid kuningas Heroodese juurde, kes kuuldes Kuninga sünnist, asus tegema pimeduse tegusid. Kui täht taas rada valgustas, leidsid targad õige tee Jõululapse juurde. Nii nagu talvine pimedus möödub, mööduvad ka meie elus lõpuks need päevad, mis tunduvad pimedate ja süngetena.

Tõeline Valgus – Issand Kristus, aitab meil pimedust võita. Selleks peame Teda usaldama. Olema kannatlikud, kandma oma mured palves Tema ette ja otsima abi headelt sõpradelt, tuttavatelt, pereliikmetelt, oma kristlikelt õdedelt-vendadelt. Kui jääme pimedusse ja sulgeme ennast teiste eest, ei saa meid keegi aidata.

Hoidke silmad avatud ja järgnege Tähele – Maailma Valgusele, kelleks on Issand Kristus! (Viilma 2016)

 

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas (Jh 1:9). Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On Jumal meie poolt, kes võib ja julgeb siis veel olla meie vastu? Kui päike tõuseb, missugune öö ja pimedus suudab astuda vastu sellele mehisele tulijale? Isegi kõige tihedam udu ja raskem pilv ei jaksa takistada päikesekiirte tulekut ja teed. Ei jõua ka kõik inimlapse vastased kokku tagasi suruda Jumala aitavat kätt ega peletada eemale suurt armas-tuse imejõudu, millega Jumal meid siiski on õnnistanud ja trööstinud. Jaan Lattik

 

Palvetagem: Kõigeväeline Issand ja Jumal, me täname Sind, et Sa oma ainusündinud Poega kõigile rahvastele ilmutasid. Aita meil ja meie lastel käia evangeeliumi valguses ning anna, et see üha kaugemale maailma rahvaste sekka leviks ja nõnda üha rohkem pimeduses olijaile paistaks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

TÄIUSLIK PÄÄSTJA

Teisipäev – 7. jaanuar

Nõnda ütleb Issand: Kuningad näevad seda ja tõusevad püsti, ja vürstid kummardavad Issan-da pärast. Js 49:7

 

Jesaja teadis, et Jumala sulane saab Iisraeli rahva poolt hüljatud. Ta teadis ka sedagi, et ka muud rahvad põlastavad teda ja võimul olijad alistavad ta oma võimule. Jeesuse mõistsid surma sel-le maailma vägevad. Ja mis puutub maailma põlgusesse, siis selle kohta kirjutab Paulus, et “Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõr-gad, et häbistada tugevaid. Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja hal-vakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on” (1Kr 1:27,28).

Aga põlgus maailma poolt on enneaegne. Ükskord peavad kõigi põlved nõtkuma Issanda Jee-suse ees ja igaüks peab tunnistama Tema võimutäiust. Selle kohta kirjus Paulus, “et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Is-sand – Jumala Isa kirkuseks” (Fl 2:10,11). (PKK: Js 49)

 

Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. (Js 53:3)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesuse süda. Süda, kellele on kaevatud kõik salajased pa-tud ja kes pole usaldust kunagi lükanud eemale. Süda, kelle käes on jõud ja vägi patusele anda pää-semist ja uut elu. Süda, kes on võitnud rohkem inimesi elule ja heale, kui kõik väepealikud on suut-nud neid ajaloo kestel hävitada. Süda, kelle juurde tullakse, sest ta aitab ja päästab – ka tänapäeval. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kingi mulle süda, mis julgeb Sind kohata, mis on valmis meeleparanduseks ja kahetsuseks. Tule meie juurde kannatuse ja valuga, kui õnnes ja rahus oleme Sulle selja pööranud. Tule meie juurde, sest me ise ei jõua Sinu juurde tulla. Tule ja ära jäta meid üksi! Ernst Lootsma

 

* * *

 

MA EI OLE ÜKSI, VAID JEESUS ON MU KÕRVAL

Kolmapäev – 8. jaanuar

Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on – Kristus teie sees, kirkuse lootus. Kl 1:27

 

Et minu Päästja saaks elada oma elu minu kaudu, peab Ta saama elada oma elu minus. See oli nii iseenesest selge, et Issand ei pidanud seda ütlema. Piisas sellest, mida Ta ütles: “Mina tahan ela-da oma elu sinu kaudu.”

Siis tuli minu meelde üks Pauluse sõna: “… kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle sala-duse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on Kristus teie sees, kirkuse lootus”. Selle saladuse, mis on täis kirkust, tahab Ta teha teatavaks nii pühadele kui pühade kaudu.

Nii nagu ma kuulsin Teda rääkivat, mitte kõikide aegade pühadele, vaid kuulsin Teda rääkivat kõige viletsamale pühadest ja ütlevat: “Mina tahan elada oma elu ja ilmutada on kirkust mitte üks-nes sinus, vaid sinu kaudu.” Mina julgesin kogeleda küsimuse: “Issand, mida sa sellega mõtled?” Ta vastas: “Mina tahan võtta sind kasutusse ja elada sinus sel viisil, et inimesed kohtuvad Minuga siis, kui nad kohtavad sind. Kui nad kuulevad sind rääkimas, tahan Mina sind kontrollida sellisel viisil, et nad kuulevad Mind rääkimas.”

Ta jätkas: “Sina ei saa elada ega olla inimene, mõjutamata oma ümbruskonda. Selle anni ja loodusseaduse tahan Ma võtta kasutusele, sest ilma Minu püha mõjutuseta ei saa sa kunagi avaldada seda mõju, mida Ma tahan sind teostavat. Ma palun, et kirkuse Vaim saaks vabalt sinu kaudu ilmu-tada midagi Minu kirkusest.” (Mangs 2018:17j)

 

Eks Jumal teinud seda selleks, et ilmutada oma kirkuse rikkust armunõude vastu, mis ta oli juba enne valmistanud kirkuseks. (Rm 9:22,23) Et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses. (Ef 3:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palugem tõsiselt, et meil oleks hea süda Jumala Sõna vas-tuvõtmiseks, hoidmiseks ja hea vilja kandmiseks. Martin Luther

 

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

 

* * *

 

ERILINE ÜLESANNE: JUMALA HEADUSE ÜLISTUS

Neljapäev – 9. jaanuar

Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud! Halleluuja! Ps 117:1

 

Keegi Issanda sulane nimetab kolm ülesannet, mida Jumala tänamine täidab. See aitab ületada depressioonitunnet, muret ja kriitikavaimu.

Iga inimene elab aeg-ajalt üle momente, millal naeratus näib rumalusena. Keegi ei tea, kust need tunnid tulevad. Kord võib selle põhjuseks olla eluraskus, teinekord vilets tervis. Aga selle põh-juseks võib olla ka halb südametunnistus. Parim abinõu selliste meeleolude vastu on pöördumine Jumala poole. Palve ja tänu teeb rohkem meie rahuks ja rõõmuks kui midagi muud.

Jumala tänamine aitab meid võidelda murede vastu. Mured võivad inimeselt võtta elujulguse ja töörõõmu. Inimene, kes satub kord murede mõju alla, võib igast tühisest asjast leida muretsemise põhjuse. Pole halb, kui murede tunnil meenutad Jumala heategusid ja laulad: “Kiida nüüd Issandat mu süda!”

Jumala tänamine aitab meid võita endas teiste pahatahtliku arvustuse. Kerge on sattuda mee-leollu, mida Piibel nimetab kohtumõistjaks meeleks. Need, kes kord on sattunud niisugusesse meel-susesse, leiavad kerge vaevaga inimesi, keda võib süüdistada, kusjuures nad jätavad märkamata need, keda oleks vaja tänada. Varsti ei suuda need inimesed enam Jumalatki tänada. Need inimesed, kes ei unusta Jumala heategemisi, oskavad näha ka inimeste heategemisi.

Jumala ülistamine ei ole niisugune vaimulik tegu, mida võime kasutada ainult hea meeleolu juures. Teda tuleb kiita igal ajal. Ükski rahvas ega ükski inimene ärgu jätku ennast ilma sellest õn-nest! (Tärk 2014:556j)

 

Seda kuuldes rõõmustasid paganad ja ülistasid Issanda sõna ning said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks. (Ap 13:48) Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad! (Rm 15:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa hakkad Jumalat kiitma? Kas alles siis kui teised ka Teda ülistavad? Kas sa ise ei märka, mida Ta on sulle teinud ja teeb päevast päeva? Palu, et Ta su silmad avaks. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve

 

* * *

 

PALVE TAEVASE KUNINGA PÄRAST

Reede – 10. jaanuar

Teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku Teda! Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest. Ps 72:11,12

 

Taaveti silme ees oli Valitseja, kellele allusid maailma rahvad, ja kes siiski ei unustanud kan-natajaid. Ta nägi üksiku väikese inimese muret ja aitas hädalisi ja viletsaid. Selles ongi Ta valitsuse saladused.

Kuningal on võim, sest Ta hoolitseb viletsate eest ja Tal on halastaja süda. Maailmas on nii-palju kannatajaid, et see, kes võidab nende südamed, võidab maailma. Teised valitsejad, nagu Napo-leon ja Aleksander Suur, ehitasid oma riigid vägivallale, Tema aga ehitas selle armastusele. Võimule ja vägivallale ehitamine on nagu jäämägedele ehitamine. See sulab, ja mis sellele ehitatud, see kaob. Aga ehitamine armastusele, headusele ja õiglusele, see on ehitamine kaljule, mis püsima jääb. (Tärk 2014:241)

 

Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu. (Ps 22:30) Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilma-maa kuningad toovad sinna oma hiilguse. (Ilm 21:24)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas terve meie elu ei peaks olema alandlik kummardami-ne? Alandlik kummardamine selle Jumala ette, kelle käes on meile anda ja meilt võtta, aga kelle käes on meile ka ilmutada taevalikke saladusi ja kelle käes on ka ust kinni panna, et inimene sellest midagi ei mõista ega näe. Harri Haamer

 

Palvetagem: Issand, mul pole selles ilmas teha muud kui otsida ja teenida Sind, mul pole oma südame ja selle kiindumustega teha muud kui igatseda Sinu järele, mul pole oma keele ja sulega te-ha muud kui kõnelda Sinuga ja kuulutada Sinu hiilgust ja tahet. Richard Baxter

 

* * *

 

VAIMULIK PÄIKE

Laupäev – 11. jaanuar

Ja nüüd ütleb Issand, ma panen Sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa ää-reni. Js 49:6

 

Nõnda kui nähtav päike kogu maailma soojendab ja valgustab, nii on ka vaimulik päike, Jee-sus Kristus, Siionis tõusnud kogu maailma valgustama. Sest kõik paganad ilmamaa äärtest peavad Kristuse läbi elavaks ja uuteks inimesteks saama. Kuid Issanda enese sõna järgi on lõikust palju, aga töötegijaid vähe. Ja see on meie ristirahva suur süü, et me seda ei ole teinud, mida Issand on käski-nud. Me pole palunud Issanda töötegijate pärast, kes läheksid lõikusele ilmamaa äärteni. Mida enam palveid, seda enam armastust, andeid ja töötegijaid.

Kui sa siiamaani Jumala riigi heaks seda ei ole teinud, siis virgu ja kiirusta usinasti seda ko-hustust täitma. (Lampson 1903:23)

 

Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks. (Js 42:6) Sest nõnda on meid Issand käskinud: “Ma olen su pannud paganate valguseks, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani.” (Ap 13:47)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei muretse sellepärast, kas kirik ei kao. Ristikogudus võib mõnelt maalt tõepoolest haihtuda. Aga kui ühel maal ikaldub, siis teisal tärkab oras ja loob pea. Toomas Paul

 

Palvetagem: Oh Jumal, kas suudame vähimalgi määral mõista halastust ja headust, et tohime olla Sinu lapsed ja taevariigi töölised? Jäta meid oma armusse, sest vaid selles võime midagi teha, kuigi siis ei ole meid, vaid Sina meie sees. Saagu iga järelejäänud hetk tunnistuseks Sinust, et usu võit võiks pea nähtavale tulla. Ove Sander

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Detsember 2019

 

1 2 3 4 47