PÄEVA SÕNUM nr. 146

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

HALASTAGE!

  1. nädal: 14. – 20. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Vahel olen märganud, et oleme inimestena ülekohtuselt kriitilised teiste suhtes ja liialt vähe nõudlikud iseenda vastu. Ilmselt on põhjus selles, et lihtne on osutada teise inimese vigadele ja nõu-da, et tema muutuks. Nii tehes tunneb inimene ennast parema ja õigemana ning ei pea tegelema oma patuga. Kui aga pöörata tähelepanu oma vigadele, siis tuleb tegelda nende parandamisega ja see on juba keerulisem kui näpuga teise inimese probleemidele osutamine.

Jumala ees seistes ja ausalt elule vaadates märkame oma pattu ja enda vajakajäämisi. Siin maailmas pole ühtegi inimest, kes oleks Jumala ees õige. Oleme kõik ühtviisi patused. Samas on võimalus usu kaudu oma patud andeks saada ja Püha Vaimu läbi suudame elada uut elu. See on Jumala arm.

Kui nüüd tahame Jumala käest andeks saada ja loodame tema halastusele, siis on meie ülesan-ne olla samal viisil andestav neile inimestele, kes on meie ümber. See ei tähenda väärate tegude ak-tsepteerimist, kuid tähendab inimese armastamist tema tegudest hoolimata. Nii on meie ülesanne olla Jumala kombel pattu vihkavad, kuid patust armastavad ja eksija peale halastajad. Jumal saatis oma Poja siia maailma patuste eest surema. See on armastuse ja halastuse tipp. Nüüd on meie kui kristlaste ülesanne kanda edasi sõnumit Jumala halastusest nendeni, kes seda enim vajavad. (Soom 2015:8)

 

Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

 

Kristus on kandnud meie patukoorma ja õpetanud meidki jagama üksteisega koormate ras-kust. Jumalast lähtunud armastus inimese vastu ei saa jääda üksnes meie endi hingeliseks elamu-seks, vaid see peab vastu ja edasi peegelduma. Jumala armastus kutsub esile meiepoolse jumalaar-mastuse ja ligimesearmastuse. Nõnda toimib Kristuse seadus.

Mis koormaid peaksime üksteisel aitama kanda? Koorem võib olla haigus, vaesus, kellegi-millegi kaotus, läbielatud õnnetus või mure. Meil igaühel on neid koormaid juba omajagu. Nii mõ-nigi on koorma all väsinult kokku varisenud, mõni muserdatult käega löönud, mõni üksi jäädes pet-tununa endasse tõmbunud. Kristus kutsub meid jagama üksteise häda, probleeme, raskusi ja tagasi-lööke.

Paljudel meie tänastel koormatel on oma põhjus. See võib tunduda esmapilgul märkamatu ja kerge. Aga ka see põhjus osutub koormaks, mis tekitab uusi ja palju raskemaid koormaid. Kui Pau-lus kutsub kristlasi üksteise koormaid kandma, on ta just äsja rääkinud auahnusest, üksteise ärrita-misest ja kadestamisest. Need on kiusatused, mis sünnitavad sageli kannatust kaasinimestele ja pro-bleeme iseendale. Paulus õpetab, et kui keegi peaks neisse kiusatustesse langema, on vaja teda pa-randada tasase vaimuga. Ka nõnda ja just nõnda kantakse üksteise koormaid.

Kristlik ligimesearmastus peaks olema alati ettepoole vaatav. Kiriku ja iga üksiku kristlase suur ülesanne on kanda ja jagada neid koormaks saavaid ja saada võivaid koormakesi. Õpetades, kasvatades, head eeskuju andes, ka manitsedes ja hoiatades saame vähendada juba täna lasti, mis järgmisel sammul võib kukkuda rängalt kellegi inimese, inimrühma või koguni terve ühiskonna turjale. (Paenurm 2002:8)

 

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armas-tage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

 

Palvetagem: Issand Jumal, armuline Isa, Sina annad igal päeval meile patud andeks ja tahad, et meiegi andestaksime üksteisele. Murra meie südamete kõvadus, et kohtleksime üksteist halastu-sega ja elaksime meie Päästja õpetuse järgi leppimises ja andeksandmises, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

HOIDU ARVUSTAMAST TEISI.

Pühapäev – 14. juuli

Jeesus ütles: “Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!” Lk 6:37

 

Jeesuse juhtnöörid teiste arvustamise kohta on väga lihtsad; Ta ütleb: “Ärge tehke seda!” Keskmine kristlane on kõige põhjalikumalt kriitiline inimene. Arvustamine on üks inimeste tavalisi tegevusi, kuid vaimulikus vallas ei too see mingit kasu. Arvustamise tulemuseks on arvustatava jõu-dude lõhestamine. Püha Vaim on ainus, kes on pädev arvustama, ning üksi Tema suudab näidata, mis on valesti, ilma kellelegi haiget tegemata. On võimatu astuda osadusse Jumalaga, kui oled krii-tilises meeleolus. Arvustamine teeb su karmiks, kättemaksuhimuliseks ja julmaks, ning tekitab sinus meelitava ja petliku tunde, nagu oleksid sa teistest kuidagimoodi üle. Jeesus ütleb, et Tema jüngrina peaksid sa viljelema sellist iseloomu, mis ei ole kunagi kriitiline. See ei sünni kiiresti, vaid seda tu-leb aja jooksul kujundada. Sa pead teadlikult hoiduma kõigest, mis ajendab sind ennast teistest üle-maks pidama.

Ma ei saa peita oma elu Jeesuse läbitungiva pilgu eest. Kui ma märkan sinu silmas kübeme-kest, tähendab see, et mu oma silmas on palk (Mt 7:3-5). Iga halva asja, mille ma sinust leian, leiab Jumal ka minust. Iga kord kui ma kohut mõistan, mõistan ma iseennast hukka (Rm 2:17-24). Ära mõõda kogu aeg teisi inimesi oma mõõdupuuga. Iga inimese olukorras on alati vähemalt üks fakt, millest me veel midagi ei tea. Esimene asi, mida Jumal teeb, on, et Ta annab meile põhjaliku vaimse puhastuse. Pärast seda ei saa uhkus enam meisse jääda. Ma pole kunagi kohanud inimest, kelle pä-rast ma peaksin olema meeleheitel või kelle suhtes peaksin kaotama kogu lootuse, kui olen märga-nud, mis on minus endas ilma Jumala armuta. (Chambers 1999:17. juuni)

 

Mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile! (Mt 7:2) Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! (Rm 2:1) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kohtuniku töö on väga raske ning parimastki püüdmisest hoolimata säilib maises kohtupidamises alati võimalus, et ehk on mõni detail tähelepanuta jäänud või millestki valesti aru saadud. Kui palju suurem oht eksida on aga sellel, kes pikema uurimiseta oma ligimese kohta hukkamõistva otsuse langetab! Kas pole meie kutsumus kohtumõistmise asemel hoopis tuge pakkuda?

 

Palvetagem: Issand Jumal, armuline Isa, Sina annad igal päeval meile patud andeks ja tahad, et meiegi andestaksime üksteisele. Murra meie südamete kõvadus, et kohtleksime üksteist halastu-sega ja elaksime meie Päästja õpetuse järgi leppimises ja andeksandmises, Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

LOOTUSETA JA LOOTUSEGA

Esmaspäev – 15. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

 

Laskem tõotusel elavaks jääda meie hinges, siis ärkavad meis ka paremad jõud ja jumalikud anded ning silm hakkab seletama tumedal taevataustal ka heledamaid kohti. Sa leiad jälle sideme elava Jumalaga ja koged, et su eluteekonna üle on kirjutatud Issanda sõnad: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5)

Võib-olla meil tuleb veel palju kannatada koduigatsuse all. Võib-olla lugematud ahastuspärlid veerevad me palgeil, kuid ühes peame kindlad ja julged olema: seesama Jumal, kes koormaid peale paneb, võtab need ka ära.

Juba tohime näha, et torm on vaibunud ja tuuled võtavad aegamööda teise pöörde. Juba on is-tutatud lootusetaimeke. Ta peab küll veel kasvama silmavees, kuid usupäike meie hinges paneb ta sirguma tugevaks taimeks.

Ja ta kasvab ning tema pikaldane, kuid siiski pidev kasv tõrjub eemale me hingest küsimuse: “Kui kaua veel …?”

Häda ja ahastava kaebe asemele asub meie hinge teine tundmine ja veendumine. Ning see veendumine, kasvades meie pühimatest tunnetest, tõstab meid kõrgemale südamemuredest ja ühen-dab meid meie usu ning lootuse allikaga.

Mitte murduda, vaid silmad tõsta üles Kuningate Kuninga poole ja tunnistada julgelt ning sii-ralt: “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issan-dale, et ta mulle on head teinud.” (Plank 1960:117)

 

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tun-tav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14) Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peale tänu on sul väga raske tuua Jumalale midagi, mis tegelikult oleks sinu oma. Kui iisraeli mees tõi ohvriks talle, siis oli see Jumala oma, kui ta andis leiba vaesele, siis oli see Jumalalt talle antud, kui ta ulatas külma vee karika, pidi ta selle kusagilt võtma. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Patuöisest hämarusest usk viib vastu koidule. Valgus paistab pimedusest, Jeesus juhib võidule. Isale nüüd tänu, austus, selle suure armu eest! Jeesuses on meie lootus, sest Ta elab igavesti! Veera Õunapuu

 

* * *

 

JUMAL OOTAB HALASTUST.

Teisipäev – 16. juuli

Need on sõnad, mis te peate täitma: rääkige üksteisele tõtt, mõistke oma väravais kohut tões ja rahus! Sk 8:16

 

Piibel räägib palju Jumala halastusest. Prohvet Sakarja annab teada, et Jumal halastab oma rahva peale. Vaatamata kõigele, mida nad on korda saatnud. Sõnakuulmatus Jumala vastu ja üleko-hus ligimese vastu – ikka ja jälle on vaja nendele osutada. Ikka ja jälle pahandab ja kurvastab see Jumalat. Ta peab lausuma oma läkitatud prohvetite kaudu karme sõnu. Kuid viimne sõna jääb alati halastusele. Jälle on Jumal oma lõputus armus valmis andestama ja andma uue võimaluse. Kuningas Taavet laulis seda Jumala halastust tunnetades: “Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema paran-dab kõik su tõved. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärja-ga” (Ps 103:3,4). Küllap ta teadis, millest laulis, polnud ju temagi patuta.

Just see tunnetus annab ka inimesele võime halastada oma ligimesele. Me armastame, sest Ju-mal on meid enne armastanud. Me halastame, sest Jumal on meile halastanud. Just selle tõttu me peamegi olema vahel olukorras, kus peame enda ees ausad olema ja tunnistama: ma olen patune ini-mene ja ei saa seda Jumala ees mitte kuidagi ise heastada. Vajan vaid halastust, mis mind päästab ja lunastab.

Nii mõnigi inimene on mulle öelnud, et võib ju ligimesele head teha ka ilma Jumalata. Selleks ei pea olema tingimata kristlane. Paljud meist järgivad oma südames üleskutset aidata haigeid lapsi või annetada vähifondile, et kinkida kellelegi võimalus raviks ja inimväärseks eluks. Paljud meist tunnevad kaasa hüljatud loomadele ja püüavad neid aidata. Me oleme tõepoolest kõik võimelised ar-mastama ja head tegema. Siiski ei tule see meist enestest, vaid on Jumala and. Oleme kõik Jumala loodud, tema on meie südamesse selle võime pannud. Meie elumahlad tulevad samast puust ning saame õitseda ja vilja kanda vaid Jumala armust. Hästi ja arusaadavalt räägib sellest Jeesus oma tä-hendamissõnas viinapuust: “Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kan-nab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.” (Jh 15:1-2,4-5)

Jeesuse ristisurm meie päästmiseks ja lunastuseks on suurim Jumala halastuse väljendus. Kõik, kes seda tõeliselt tunnetavad, tahavad seda pisutki peegeldada siia maailma. Armastust ei saa käski-da, kuigi Piibli tuntuimat üleskutset nimetatakse armastusekäsuks ning ka prohvet Sakarja räägib käskivas vormis, öeldes: “Need on sõnad, mis te peate täitma.” (Kärson 2016:8)

 

Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale! (Sk 7:9) Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed. (Ef 4:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me oma li-gimese peale ei tunnista valet, teda ei reeda, keelt ei peksa ega tõsta tema peale laimujutte, vaid et me teda vabandame, räägime temast head ja kääname kõik asjad hea poole. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, tee, et ma su häält kuuleksin! Näeksin sinu kätt ka siis, kui see esmapil-gul tundub vabaduse piiranguna. Õpeta mind tõelise vabaduse poole, hoolida ja armastada! Tauno Kibur

 

* * *

 

ELAMINE ISSANDALE

Kolmapäev – 17. juuli

Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt. Rm 14:8

 

Meie osadus Issandaga on surmast tugevam. Surm ei lõpeta meie suhteid Temaga. Milliseid muudatusi surma meie eksisteerimises iial esile kutsuks, suhe Issandaga püsib. Kristus on Issand enne ja pärast meie surma! See tähendab ühtlasi, et Issand määrab meie suremise aja, koha ja moo-duse. “Tema elupäevad on määratud” (Ii 14:5). Issand ise ütleb meile: “Tulge tagasi, inimlapsed!” (Ps 90:3). Ta ei ole meie surmapäeva määramist usaldanud ühelegi inglile. Uskliku lahkumine on Jumalale nii kallis, et see võib toimuda ainult Tema otsuse järgi. “Kallis on Issanda meelest tema vagade surm” (Ps 116:15).

Kas meie surm tuleb pikaajalise haiguse järel või ootamatu sündmuse läbi, see ei muuda meie suhet Issandaga. Kas sureme oma voodis omaste juures või kusagil üksinda, inimestest unustatuna, Issand on meie ligi. Kas suudame surma eel mõne sõna veel inimestele öelda või ei, see ei ole nii tähtis kui sõnad, mida ütleme oma Issandale. Stefanos suri kivide all, Jaakobuse pea raiuti mõõgaga, Peetrus viidi surma seda teed, mida ta ei tahtnud, kuid kõik nad kuulutasid Issandat.

Surra Issandaga tähendab, et meie surm võib Teda austada. Meil on luba paluda, et Issanda nimi saaks austatud ka meie surma läbi. Palume, et me oma vaevades ja vanadusnõtruses ei häbis-taks Issandat oma kannatamatusega, kahtlustega ega nurisemisega. On olemas üks suremise moo-dus, mille kohta Jeesus ise ütles, et see austab Jumalat. See osa anti Peetrusele (Jh 21:19). Jeesus mõtles märtrisurma. Seda ei saa keegi ise valida, vaid antakse. See on raske, aga see austab Issan-dat. (Tärk 2002:530j)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nii võime julgusega kohata surma, sest ta on võidetud ning juhib meid Jumala juurde, viib vastu ülestõusmisele. Ove Sander

 

Palvetagem: Sind kiidan ma! Su armastuse rikkust, häädust, kandejõudu veel enam kõigis imetleb mu nõder vaim. Kuis püsiv Sinu arm kesk kaduvuse sõudu Su poole tõstab tiibu hinges sala aim. Mu Looja Sa ja Lunastaja ka – Sind kiidan ma, Sul tahan kuuluda! Peeter Sink

 

* * *

 

PIIBLI TÕENDUS JUMALA KOHTUST

Neljapäev – 18. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

 

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Paulus kannab hoolt, et ta ei õpetaks midagi, mis ei oleks Pühakirjaga kooskõlas. Tänapäeval ei loe see palju mõne kirjaniku või teadlase arvates, aga sõna jääb!

Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumale ette ja iga keel Teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja aru-saamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me anname au, kellele au tuleb anda, aga anname inimlikku au. Jumaliku au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et Temalt saame oma jõu.

Jumala kohus on Piibli õpetus. Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel!

Aga õiglus jääb. (Tärk 2002:533j)

 

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse kirik on jumalariigi uks ka neil aegadel, kui ena-mus sellest tuimalt või ka üleolevalt mööda astub. Marcus Hermen

 

Palvetagem: Aukuningas, mu Jeesuke, Sa Isa Poeg, Ta sarnane; maailma peale halasta ja oma rahvast õnnista! Nikolaus Ludwig von Ziznendorf

 

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 19. juuli

Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale, et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun. Ps 13:4,5

 

Augustinuse tõlgenduse kohaselt on palvetaja selles psalmis ahistuses elav kristlane, kes palub Jumalalt kiusatuses abi. Vastased salmis 5 on kurjad vaimud: “Et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun.” Kirjas efeslastele õpetatakse, et armuajal on kristlase peamiseks vastaseks pimeduse meelevald (Ef 6:12): “Meil ei tule ju võidel-da inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade tae-vaaluste vaimudega.” Jeesus õpetas Meie Isa palves lootma Jumala peale ning palvetama: “Ära saa-da meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.” Kiusatus või katsumus Jeesuse palves on eriti lõ-puaega puudustav ahistus. Jumal päästab enda omad kõigest hädast.

Jaakobuse kirjas õpetatakse kiusatuste ehk katsumuste kohta, et Jumal tahab nendes kristlast vaimulikult tugevdada. Jumal ei kiusa kedagi ning just sellepärast võib kristlane pöörduda Jumala poole ja paluda Temalt abi (Jk 1:12-15): “Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades. Kui seejärel himu on viljas-tunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma.”

Ka Paulus õpetab kiusatuste kohta sama. Jumala hea kavatsus on õpetada kristlasi tundma Ju-mala armu väge, et nad võiksid oma elus kirgastada Jumala head tahet. Kiusatustes saab kristlane alati loota Jumala abile (1Kr 10:13): “Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.” (Laato 2015:51j)

 

Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgus-tada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses. (Esr 9:8) Kui nad on elevil, siis ma teen neile joomingu ja lasen nad purju jääda, et nad hõiskaksid ja uinuksid igavesse unne ega ärkaks, ütleb Issand. (Jr 51:39)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On tarvis õppida Jumalat kuulama. Hakka õppima palveta-mist õppides. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Sa, Jeesus, armust avita, mind võta omaks teha. Mu süda täida usuga, et Jumalat saan näha Su sõna ja Su vaimu väest. Kes seda püüab südamest, see laulgu rõõmsalt: aamen! Andre-as Knopken

 

* * *

 

KRISTLASE KOHUSTUS ON ARVESTADA TEISTEGA

Laupäev – 20. juuli

Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette. Rm 14:10

 

Apostel Paulus annab üsna ühemõttelise käsu: meie seisukohalt nõdrausulist tuleb vastu võtta kristliku vennana. Teda ei saa vastu võtta seepärast, et siis temaga vaielda ja väidelda, näidates välja tema seisukohtade ekslikkust, vaid tal tuleb lasta jääda oma seisukohtade juurde. Meist erineval sei-sukohal olevat inimest ei saa alahinnata või nimetada tema vaateid piiratuks.

Nii nagu enamus ei tohiks oma seisukohti peale suruda vähemusele, eeldab apostel, et ka vä-hemus ei muuda oma põhimõtteid kõiki puudutavaks seaduseks ja õndsuse tingimuseks. Kui siis keegi loobub südametunnistuse järgi millestki, mida teised hea südametunnistusega kasutavad, siis tuleb tema tõekspidamisse suhtuda austusega. Otsustav on vaid see, kas seda tehakse Issanda ehk Kristuse pärast selleks, et püsida Temaga osaduses. Kui Paulus toob oma arutellu surma temaatika, siis asetab see tekkinud vaidluse õigesse suhtesse. Ei lähe kaua aega, kui igaüks meist astub Jumala kohtu ette, kellele meil tuleb aru anda endast ja mitte teistest.

Me kõik oleme teel Jumala kohtujärje ette, kus peame jätma oma teekaaslastele õiguse vastu-tada oma tegude eest ise. Muidugi ei tähenda õigekssaamine usust seda, et võime elada nii, kuidas ise paremaks peame. Jumal ütleb patuse kohta oma õigeksmõistva otsuse ainult Kristuse pärast, kuid patu mõistab Jumal hukka. Kui arvame, et oleme usus tugevad, siis peame käituma nii, et see ei kurvastaks meie kõrval elavaid usukaaslasi.

Usulise küpsuse tunnuseks pole see, kui sa teist kristlast tema konservatiivsete vaadete pärast halvustad. Küpsest usust tunnistab see, kui sa kaaskristlase “kitsaste” arusaamiste pärast oma vaba-dusi piirad. Seetõttu on loomulik, et kristlane ei arvesta mitte ainult konkreetse teo tagajärjega enda suhtes, vaid ka sellega, millist mõju avaldab tema käitumine teisele. Me ei saa käituda alati põhi-mõttel: mul on õigus! Mõnikord tuleb armastuse ja rahu huvides järele anda, muidu oleme oma va-baduse nõudmisega vabaduse variserid. (Toplaan 2004:8)

 

Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sel-lega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!

(Mt 7:1,2) Sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba. (2Kr 5:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Valitsegu maailmas kui tahes suur ebaühtlus ja ükskõik, kas kuulume madalamasse või kõrgemasse klassi, me võime end lohutada sellega, et meil kõigil on sa-ma Kristus, sama ristimine, sama evangeelium ja sama Vaim. Kellelgi pole paremat evangeeliumi, paremat ristimist ega mingisugust teist Kristust. Martin Luther

 

Palvetagem: Issand, halasta meie peale! Sest meie põlvkond peab ühel päeval halbade ini-meste mürgiseid sõnu, kurje tegusid ja ka headuse surnuks vaikimist kahetsema. Martin Luther King

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Chambers, Oswald 1999. Kirkuse kütkes. Tallinn: Logos
  • Kärson, Lea 2016. Jumal ootab halastust. – Eesti Kirik, 06.2016
  • Laato, Antti 2015. Kristus psalmides. Märjamaa: http://www.eliisabet.ee/pdf/Laato-Kristus_Psalmides.pdf
  • Paenurm, Peeter 2002. Koormaks saavate koormate kandmisest. – Eesti Kirik, 19.06.2002
  • Plank, Uno 1960. Jumala otsijad. [Postill] Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
  • Soom, Kaido 2015. Halastage! – Eesti Kirik, 25.06.2015
  • Toplaan, Anti 2004. Kristlase kohus on arvestada teistega. – Eesti Kirik, 30.06.2004
  • Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

 

 

Palveleht 14. – 20. juuli 2019

Nädala teema: Halastage!

 

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele võib palve ülistusosas toetuda: Psalm 13:2-6

2Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?
3
Kui kaua ma pean muret tundma oma hinges ja kandma kurbust päevast päeva oma südames?

Kui kaua saab mu vaenlane suurustada mu vastu?
4
Vaata ometi! Vasta mulle, Issand, mu Jumal!

Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale,
5
et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!”

ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun.
6
Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest.
Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.

 

Joona raamat 3:1-5,10; 4:1-11

1 Ja Joonale tuli teist korda Issanda sõna; ta ütles:
2 „Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja pea sellele jutlus, nagu ma sind käsin!”
3 Siis Joona võttis kätte ja läks Issanda sõna peale Niinevesse;
Niineve oli suur linn Jumala ees: kolm päevateekonda.
4 Ja Joona hakkas linna läbi käima; käies esimese päeva teed, ta
hüüdis ja ütles: „Veel nelikümmend päeva ja Niineve hävitatakse!”
5 Ja Niineve mehed uskusid Jumalasse, kuulutasid paastu ja riietusid

kotiriidesse, nii suured kui väikesed.
10 Kui Jumal nägi nende tegusid, et nad pöördusid oma kurjalt
teelt, siis Jumal kahetses kurja, mis ta oli lubanud neile teha, ega teinud seda.

1 Aga see oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.
2 Ja ta palus Issandat ning ütles: „Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin,

et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja.
3 Seepärast, Issand, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!”
4 Aga Issand küsis: „Kas sul on õigus vihastada?”
5 Siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha, mis linnaga juhtub.
6 Ja Issand Jumal käskis kiikajonipuul kasvada Joona kohale ja olla ta peale varjuks ning päästa ta tema vaevast. Ja Joona rõõmustas väga kiikajonipuu pärast.
7 Aga järgmise päeva koites saatis Jumal ussi, kes näris kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.
8 Ja kui päike tõusis, saatis Jumal kõrvetava idatuule ja päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus enesele surma ja ütles: „Mul on parem surra kui elada!”
9 Aga Jumal küsis Joonalt: „Kas sul on õigus vihastada kiikajonipuu
pärast?” Tema vastas: „Küllap mul on õigus vihastada surmani.”
10 Siis ütles Issand: „Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille kallal sa ei ole näinud

vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe ööga sündis ja ühe ööga hukkus,
11 aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale,

kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest,

kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!”

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Jumala halastus ja arm on jätkuvalt meiega. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse ja koguduse liikmete eest. Tänu pühapäevaste jumalateenistuste eest kirikus ning jumalateenistuste ülekannete eest pereraadios.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 6:2

2Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 6:36-42

36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!
37 Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge

mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!
38 Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.”
39 Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: „Ega pime suuda pimedat

juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?
40 Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.
41 Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?
42 Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas!

Ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa
näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!
Palume Jumala halastust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita mõista, et oleme patused ning me kõik vajame Issanda halastust ja armu. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused võiksid tulla meile imeliselt kasuks ning tuua meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 14:7-12

7 Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele,
8 sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt.
9 Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.
10 Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette,
11 nagu on kirjutatud: „Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees nõtkub iga põlv

ja iga keel annab tunnustust Jumalale.”
12 Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et Kristus halastaks meie peale. Kingi lootust, jõudu ja elutahet kõigile, kel muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse EELK Konsistooriumi, Usuteaduse Instituudi, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, Perekeskuse jt. Palume turvalist ja kosutavat suvepuhkust lastele ja noortele ning kõigile, kes kosutust vajavad.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 4:16

16Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palvesoov: julgustagu Jumala Püha Vaim meid alati palvetama.v

PÄEVA  SÕNUM nr. 145

IV aastakäik

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KADUNUD JA JÄLLE LEITUD

  1. nädal: 07. – 13. juuli 2019
  2. pühapäev pärast nelipüha

 

Inimese elus kipub olema nii, et häid asju märkame alles siis, kui mingil põhjusel oleme pida-nud neist loobuma. Siis vaatame ajas tagasi ja ütleme, et küll enne oli kõik hästi.

Sageli on nii, et hiljem keerulise olukorra lahenedes oskame olla tänulikud ja aidata neid, kes on samasuguse probleemi küüsi sattunud. Nii aitavad näiteks diakooniatöös teisi tihti just need, kes on ise kannatanud puuduse ja haiguse tõttu. Kui Jumal on aidanud seda, kes on hädas, siis inimene võib seejärel oma elu muuta ja aidata ka teisi.

Halval juhul aga võib inimene oma eluga minna nii ummikusse, et ta ise on kadunud. Siis kaovad nii inimese väärtushinnangud kui maailmapilt. Sel juhul nõrgeneb inimese suhe Jumalasse kui ligimesesse, ununeb ka kirik. See on kurb. Jeesuse tegevus näitab, et Ta ei läinud neid kadunud hingi hukka mõistma, vaid läks nende juurde ja ulatas abikäe. Süüdistamine ja näpuga näitamine teeb olukorra raskemaks, andestamine ja armastamine võib olla siis ainus tee inimese jalule aitami-seks.

Jumal kutsub patuseid enda juurde ja annab neile Kristuse ristisurma pärast kõik andeks. Kas ka meie kristlastena oleme valmis andestama ja halastama? Taevas rõõmustatakse iga kadunu üle, kes on leitud. Kas meiegi kristlastena tunneme sellest rõõmu või näitame näpuga ja tuletame meelde tema halba minevikku? (Soom 2014:8)

 

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10

 

Jumal ütleb, et inimesed on kadunud Jumala jaoks. Kadunud inimest on Jumal tulnud otsima ja õndsaks tegema. Ta on maailma saatnud võimeka ja autoriteetse otsija – Jeesuse Kristuse. Jumal on maailma saatnud Püha Vaimu, kes aitab kadununuil aru saada, et nad on kadunud. Ta on andnud kirja, oma Sõna, mis peaks kadunuile valgustama tee koju.

Inimesi on mitmesuguseid: häid, pisut vähem häid või hoopis halbu, aga neid kõiki otsib Ju-mal. Oluline ja rõhutamist väärt on tõsiasi, et iga inimene peab leidma Jeesuse Kristuse, kui ta on Kristuse leidnud, on probleem lahendatud.

Otsimise ja leidmise puhul on kõige raskem asjaolu, et inimene ise ei mõista oma kadumist. Ta ei usu, et on kadunud. Elul pole ju väga vigagi! Söök ja jook on iga päev laual. Elatustase on pii-savalt kõrge ja aina tõuseb. Mugavustest pole puudu. Nii teebki inimene eksliku järelduse, et rohke-mat tahta polegi põhjust. Tal läheb sootumaks meelest, et suhteliselt turvaline maine elu on ajutine nähtus.

Kaduda võib rikkusse ja küllusse, mida igavikku ei saa kaasa võtta. Kord saab maine teekond otsa ja siis selgub, et inimene on Jumalale kadunud. Vale on arvata, et inimene kaob ära üksnes pat-tuellu. Inimene võib ära kaduda ka elu muredesse ja raskustesse.

Kui me maises elus ei ole leidnud isiklikku päästjat, kui me siin ei ole andeksandmist ja rahu leidnud, siis oleme me Jumalale kadunud ja jäämegi kadunuks. Meile võidakse korraldada väga kaunis ja liigutav matusetalitus. Seal võivad esineda koorid, puhkpilliorkestrid ja kõlada kiidukõ-ned, aga see ei anna meile midagi juurde ega võta midagi ära. Kui me pole Jumalat leidnud, siis jää-megi me Talle kadunuks. Just sellepärast on öeldud, et Jumal on tulnud otsima kadunuid ja õndsaks tegema. Laske end leida Jumalale! (Himma 2007:65jj)

 

Inimese Poeg on ju tulnud päästma kadunut. (Mt 18:11)

 

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina ei soovi, et ükski Sinu loodud inimene hukkuks. Sina otsid meid, kui oleme eksinud Sinu teelt, ja palju enam, kui meie Sind otsime, hoolitsed Sina meie eest. Kingi meile ärksad kõrvad, et kuuleksime Sinu kutsuvat häält. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

KARJAST LAHKUNUD KADUNUD LAMMAS

Pühapäev – 07. juuli

Jeesus ütles: “Nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui ühek-sakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.” Lk 15:7

 

Nelipüha järgse 4. pühapäeva evangeeliumitekstis jutustab Jeesus loo karjasest, kes ei suhtu oma karja kui nimetusse hulka, vaid näitab oma armastust ja hoolt välja iga üksiku suhtes. Mitte iga valitseja ei taha näha oma valitsetavates nime ja näoga üksikisikuid, vaid paigem kuulekalt alluvat massi, kes peab vaguralt kiitma heaks valitseva kliki valikud ja prioriteedid. Kaasamise all mõelda-kse sellises ühiskonnas kaasakiitmist.

Jumala jaoks ei ole me aga ei rahvana ega ka eraldivõetult kristlastena nimetu anonüümne mass inimkonnas nagu on seda tilgake vett ookeanis. Jumal tunneb meid nimepidi. Ta muretseb iga-ühe pärast eraldi, mistõttu ka pöörab igale meist eraldi tähelepanu. Nagu suure pere emal või isal on ka taevasel Isal meeles iga oma lapse nägu ja nimi. Ta teab iga lapse rõõmudest ja muredest, hirmu-dest ja huvidest. Teda huvitab, milline on minu elu, milline minu usk, milline minu suhtumine ligi-messe, milline on minu suhtumine Jumalasse.

Issand rõõmustab igaühe pärast, kes on oma elu muutnud jumalasõna kohaseks usutunnistu-seks Jumalasse. Ta ka muretseb igaühe pärast, kes elab teisi tähele panemata egoistlikus enesekesk-suses ja enesekindlas enesekiituses. Jumala Päike paistab kõigi peale, sest selles väljendub Jumala valimatu armastus kõigi inimeste vastu, ka nende vastu, kes ligimesele eelistavad alati ennast ja kes Jumalat kunagi ei vaja, sest tänapäevase inimese enda tahe ja õigus on ju alati suuremad kui Jumal.

Kuid Jumala rõõm on suur iga sellise pärast, kes suudab oma eluga välja jõuda kaasligimese märkamiseni ning usuni Issandasse Kristusesse. (Viilma 2016)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asenda-matu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

 

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja, Sa mu ainus abimees, Sina ainus armuandja, õnnistus on Sinu käes! Sinu juurde ruttan ma: Issand, Issand, halasta! Minu patud andeks anna, surmaorust välja kanna! Gottfried Wilhelm Sacer

 

* * *

 

RASKED AJAD

Esmaspäev – 08. juuli

Pöördu mu poole, Issand, ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ps 25:16

 

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pöö-ranud. “Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets! Ahastused täida-vad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest! Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud! Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu, millega nad mind vihkavad! Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!” (Ps 25:16-20).

Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole (Ps 25:4) näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

 

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päe-vast teise, ükskõik mis juhtuks. “Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind; sest sina oled mu pääste Ju-mal, sind ma ootan kogu päeva! ” (Ps 25:5).

Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutu-matust armastusest ning juhtimisest. “Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand! Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpe-tab patustele õiget teed. Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele” (Ps 25:6-9). 10. salmist aga leiame Taaveti tunnistuse: “Kõik Jumala teed on heldus ja tõde neile, kes peavad tema lepingut.”

Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsumusi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo. (Ray 2013)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Minu saladus on väga lihtne – ma olen vaid Jumala tööriist. Mina ise pole midagi teinud. Jumal on seda tahtnud. Ema Theresa

 

Palvetagem: Tahaksin paluda Sinult praegu, mil ma seda veel suudan, et Sa halastaksid mu peale siis, kui mina ise enam ei suuda paluda! Toomas Paul

 

* * *

 

JUMAL KANNAB MEIE EEST HOOLT NAGU ISA

Teisipäev – 09. juuli

Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada aland-like vaimu ja elustada rõhutute südameid. Js 57:15

 

Selles prohveti kuulutuses on rõõmusõnum Iisraeli rahvale, aga kinnitus Jumala ligiolekust ja armust tänasel päeval ka meile. Iisraeli inimeste teadmine oli seni, et Jumala ette sai tulla ning see-tõttu Jumal võttis ka kuulda inimest ainult kas templis või pühapaigas. Nüüd kuulutas Jesaja neile uut võimalust. Jumal, kelle “elupaik” on kõrge ja püha, pöördub ise alandlike poole. Jumal andis prohvetile kuulutada rõõmsat uudist, et ta tahab tulla ja jääda inimeste juurde. “Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim” (Ps 34:19).

Jesaja rõhutab oma kuulutuse alguses: “Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha.” Selline kuulutuse sissejuhatus kinnitab, et Jumalat ei saa kukutada troonilt, veelgi enam, et Ta ise ka ei tagane oma tõotustest. Tema nimi on püha ja see tähendab, et Tema poolt lubatu saab ka teoks. Uus rõõmusõnum andis teada, et seal, kus varem kuulutati kohut, on nüüd koht Jumala armule. Iisraeli rahvas oli oma kannatustes sellist lahendust juba ammu oodanud ning nüüd kinnitas Jumal, et tahab tulla oma rahva keskele. See igatsus on aktuaalne tänini.

Ka tänapäeval tahab Jumal meie eest hoolt kanda – Jumal on armastus ja ta muretseb ning kannab meie eest hoolt nagu isa. Ta ütleb: “Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda …” (Js 57:18). Siin ongi meile kinnitus ja lohutus, et Jumal ei jäta meid. Ka mitte siis, kui ole-me eksinud Tema teedelt. Ega Jumalal ei ole ju meid otseselt vaja, aga siiski Ta muretseb meie pä-rast, et me ei nõrkeks ega häviks need, keda ta ise on loonud.

 

Jah! Jumal on armuline Isa. Ta on loonud inimese, andnud talle elu ja kõik eluks vajaliku. Ju-mal saatis oma Poja siia maailma, et meie võiksime olla õnnelikud. Ta on andnud inimesele kõike, kuid ometi läheb inimene sageli kaotsi. Kuid Jumal ei jäta meid ka siis. Nagu selle nädalane püha-päeva teema ütleb: “Kadunud ja jälle leitud”. Jumal otsib eksinuid, kutsub neid enda juurde tagasi ja annab süüteod andeks. Inimene on päriselt kadunud vaid siis, kui keegi teda enam ei otsi. Õnneks meiega nii ei ole. Taevas rõõmustatakse iga üksiku kadunu üle, kes on taas üles leitud. Palju on pü-hakirjas säärast tegu kinnitavaid tekste ja Jeesuse räägitud tähendamissõnu.

Kui mõtleme loole kadunud pojast, siis leiame selles üsna sarnast prohvet Jesaja kuulutusega “… ja ma tasun temale troostiga” (Js 57:18). Võetakse ju avasüli vastu ja tehakse pai pojale, kes on olnud teedel, mida küll tema isa ei ole näinud, kuid isa rõõm on suur ning ta tahab edaspidi “paran-dada ja juhatada” oma poega, kes oli eksinud, ent nüüd taas isakodu leidnud.

Poeg lahkus kodust, et leida õnne, kuid materiaalsed asjad ei too meile õnne ega anna rahu – seda rahu, mida elu koos Jumalaga annab. Me ei peaks ringi ekslema ja otsima, sest tegelikult on meile kõik juba antud, kui oleme Kristuse oma ellu vastu võtnud ja usaldame endid taevase Isa hoo-le alla, kes ei riidle meiega igavesti, vaid tahab meid parandada ja juhatada. Veelgi enam – oma rahu kaugel ja lähedal olijaile jätta. “Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie süda-med ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7). (Tuulik 2016:8)

 

Sest Issand on kõrge ja näeb madalat, aga kõrgi ta tunneb kaugelt ära. (Ps 138:6) On ju minu käsi selle kõik teinud ja nõnda on see kõik sündinud, ütleb Issand. Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets, kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees. (Js 66:2)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Isa, õigusega on mul Poja peale kindel lootus, sest kõik mu haigused ravid Sa terveks Tema kaudu, kes istub Su paremal käel ja palvetab meie eest. Vastasel korral heidaksin meelt, sest rohked ja suured on ju need mu haigused, kuid veelgi tõhusam on Sinu ravim! Augustinus

 

Palvetagem: Oleme Sinu ees, Jumal, tühjade kätega. Puuduta meid. Sina oled valgus pime-duses, armastus, millega kõik sügavikud on läbitavad. Õnnista meid eluveega Jeesuses Kristuses. Günter Ruddat

 

* * *

 

JUMALA HOOLITSUS

Kolmapäev – 10. juuli

Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et Tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! 1Pt 5:6,7

 

Murelikuks teevad meid ikka ajalikud asjad, need, mida koi ja rooste rikuvad. Me alailma mu-retseme – leiva lauale, riided selga, katuse peakohale, rattad alla. Ka lapsed muretseme majja. Ugri-mugrilikus elutõsiduses tundub lausa kohatuna Peetruse üleskutse: “Heitke kõik oma mure tema (Is-sanda) peale, sest tema peab hoolt teie eest.”

Nüüdisaegne mõistujutt pajatab. Kord suri keegi ausalt rikkaks saanud töökas mees. Peetrus võttis ta taevaväravas vastu ning juhatas igavese eluaseme poole. Nad möödusid säravatest palee-dest, uhketest villadest, kõrgetest ja üha madalamatest majadest. Tänavgi oli muutunud kitsaks ra-jaks, kui nad lõpuks peatusid paigas, kus puhma varjus paarile toikale kinnitatult lipendas kulunud palakas. “Jõudsime kohale,” lausus Peetrus. “See peab olema mingi eksitus! Ma olen siiani siiski küll palju paremaga harjunud!” protesteeris mees. “Jah, aga siia oled sa vaid selle jagu investeeri-nud,” kõlas vastus.

Maine vara kasvab kokku hoides ja endale kogudes. Ning alailma on tülinat – läheb lõbuga, aga tuleb vaevaga. Ning viimaks pole mammonat taevas vaja ja põrgus põleb ära. Kuid taevane varandus kasvab vaid andes ja kaasinimestega jagades aega, leiba, turvatunnet, armastust, lohutust, tuge, mõistmist, andestust … Nii saab ajalik elugi üha rõõmsam – Jumala hoolitsusest õnnistatud.

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda” (Mt 6:20,21). (Salumäe 2018:8)

 

Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid! (Jk 4:10) Heida Issanda peale oma koorem, ja te-ma hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 55:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32, ka Lk 12:30)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selle asemel, et oma südames protsessida, vihastuda nende peale, kes meid petavad ja meile ülekohut teevad, võta kannatus kannatlikult Jumala käest vastu ja anna see Talle üle Teda usaldades. Ta muretseb sinu eest, Ta võitleb sinu eest! Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Mina võin eksida, Tema ei eksi, käsi Tal kindlana juhatab mind. Tema mu loo-tus, kui seisan ka üksi, usaldan Teda, ei usalda end. Läbi Ta kannab mind vaenust ja pilkest, läbi ka pimedast kahtluste ööst, hajutab pilved, toob võrratut selgust ellu, mis rikas on usaldusest. Arved Paul

 

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Neljapäev – 11. juuli

Sinu oma olen mina, päästa mind, sest ma nõuan taga Su korraldusi! Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta Su käske! Ps 119:94,176

 

Imeks tuleb panna, et vaga laulja oma pikka 119. laulu, milles ta oma täit rõõmu Jumala ja Te-ma Sõna ning käskude üle avaldab, niisuguse tunnistusega lõpetab. Ta tunnistab Jumalale oma suurt nõtrust ja eksitust ning palub, et Jumal teda kui oma kadunud lammast otsiks ja hoiaks, muidu võib ta langeda ja igavesti kaduda. Sellised hinged, kes oma vaimu vaesust tunnevad on Issandale arm-sad, sest nad on nagu lambad, kes oma head karjast on tundma õppinud ja hoiduvad Tema taha.

Neile on Jeesus, see uks lammaste jaoks (Jh 10:7) ja sellepärast ei eksi nad ära. Neile on nen-de karjase hääl nii tuttavaks saanud, et nad iga võõra hääle ära tunnevad ja selle eest põgenevad. Kui see, kes on pimedana sündinud, oma hea karjasega tuttavaks saab, ei võta ta enam võõrast häält kuulda ega lase ennast enam ühegi võõrast õpetusest eksitada. Sest ta oli uksehoidja juhatust mööda õigest uksest sisse läinud ja uksehoidja oli ka tema südame ukse heale karjasele avanud.

Kes on see uksehoidja? See on see, kes rahvast kutsub, kogub, valgustab, pühitseb ja Jeesuse Kristuse juures õige ja ainu usu sees hoiab. Tema on Jumala Püha Vaim. (Lampson 1903:414)

 

Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6) Teie olite ju “nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöör-dunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole. (1Pt 2:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole julge, võitle ka, sest võideldes saad võidu. Kui kuri vaenlane su ees, siis Jeesus sinu abimees on häda sees.

 

Palvetagem: Sa püha ja hea karjane, meie Issand Jeesus Kristus. Tee meie südame silmad ja kõrvad lahti ja valgusta meid oma püha Sõna ja Vaimu läbi, et me Sind, oma head karjast tunneksi-me, kes Sa see uks lammaste jaoks oled, kelle läbi üksnes Isa juurde võime saada. Jää meile varju-paigaks ja õpeta meid võõra hääle eest põgenema ning Sinu juures varju otsima.

 

* * *

 

PATUNE, KES PALUB ARMU

Reede – 12. juuli

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud. Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust. Ps 32:1,2

 

Õnnis olemine tähendab õnneliku olemist. Tema ei saa olla õnnelik enne, kui teab, et talle on andeks antud. Sellist meelevald pole ühegi inimese käes. Jumalal on see meelevald, aga kas Ta an-destab?  Üks õigeusu preester on selle kohta öelnud: Jumal annab kõik patud andeks. Kõik patud. Aga inimene oma pattudega lükkab selle andeksandmise endast eemale.

Taavet teab, et ta on eksinud, aga sellest teadmisest üksi andekssaamiseks ei piisa. Vaja on nii ülestunnistust Jumala ees, südamest tulevat kahetsust kui ka tõotust meeleparandusele. Nõnda alan-dub suur kuningas Jumala ette. Ja vahet polegi, kas ta on Issanda palge ees seistes kuningas või ker-jus. Ta on patune, kes palub armu.

Kui kaalul on hingerahu ning valida on, kas kanda igavesti süükoormat ja nõrkeda selle all või kanda karistus ning elada armu saanuna, siis tuleb ennast alandada ka kuningal. (Palgi 2017:135)

 

Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud. (Rm 4:7) Ku-na see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. (2Kr 5:19)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimese uskuvas südames hakkab selguma evangeeliumi saladus. Ta tunnetab nüüd, et Jumal armastab teda mitte tema armastusväärsuse tõttu, vaid selle pärast, et Jumal on armastus. Mingit muud põhjust ei ole! Ole Hallesby

 

Palvetagem: Issand, Sina tead me koormaid ja vaid Sina saad meile anda hingerahu. Aita meil märgata oma eksimusi ning seada oma elu Su tahte järgi. Mare Palgi

 

* * *

 

OLETUSEST JUHTNÖÖRIDENI

Laupäev – 13. juuli

Issand ütleb: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” Ps 32:8

 

Sul on võimalik kindlaks teha, missugune on Jumala tahe Sinu elu jaoks. Ta on tõotanud: “Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia…” Tema Sõnas öeldakse: “Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õp 3:6). Jumal tahab, et jõuaksid oletustest juhtnöörideni, kuid selleni jõudmine nõuab nelja asja.

  1. Arusaamist, et Jumala tahte täitmine saab alguse meie tahte alistamisest Temale. Jeesus üt-les: “…ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 5:30). Sa tunned Ju-mala tahtmise ära vaid siis, kui õpid enda oma kõrvale jätma ning harjutades muutud selles üha osa-vamaks.
  2. Õige vaimuliku meelsuse hoidmist. Jumala tahet ei ole võimalik tunnetada, kui Sind juhi-vad Su enese huvid. “…lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda” (Rm 8:7).
  3. Jumalalt juhtnööride palumist. Taavet palvetas: “Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind…” (Ps 143:10). Ka Jaakobus julgustas meid: “Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee et-teheiteid…” (Jk 1:5).
  4. Jumala Sõna lugemist avatud südamega, kui soovid Teda kuulda võtta. “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal” (Ps 119:105). Jumala Sõna igapäevane uurimine ning selle üle mõtisklemine aitab Sul Tema häält ära tunda, kui Ta Sind kõnetab. “…lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält” (Jh 10:4). (Raadio7 2015)

 

Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida. (Ps 25:12) Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse. (Õp 4:11) Maa, mille eest hoolitseb Issand, su Jumal, millel alaliselt, aasta algusest aasta lõpuni, viibivad Issanda, su Jumala silmad. (5Ms 11:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida vähem sa endale vabandusi otsid, seda rohkem ar-mastav Jumal sulle andeks annab. Tertullianus

 

Palvetagem: Issand Jeesus, õpeta meid lapsena tulema Sinu juurde ja sirutama oma tühjad käed Sinu poole, vastu võtmaks uut õnnistust, uut armu ja uut jõudu. August Ferdinand Huhn

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [Postill]. Tallinn: Allikas
  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Palgi, Mare 2017. Avades südame silmi. Hommikupalvused. EELK Kose Kogudus.
  • Raadio7 2015. Oletusest juhtnöörideni. 28.11.2015: https://raadio7.ee/stp/oletusest-juhtnoorideni/
  • Ray, Johanna 2013. Rasked ajad (Psalm 25). Piiblivõti; Avatud Piibli Ühing, 22.09.2013: http://www.avatudpiibel.ee/en/node/4560
  • Salumäe, Mart 2018. Jumala hoolitsus. – Eesti Kirik, 05.09.2018
  • Soom, Kaido 2014. Kadunud ja jälle leitud. – Eesti Kirik, 02.07.2014
  • Tuulik, Diina 2016. Jumal kannab meie eest hoolt nagu isa. – Eesti Kirik, 08.06.2016
  • Viilma, Urmas 2016. Facebooki sissekanne 11.07.2016: https://www.facebook.com/urmas.viilma/posts/1633831690267948/

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

Palveleht 7.-13. juuli 2019

 

Nädala teema: Kadunud ja jälle leitud

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblist: Jesaja raamat 57:15-19

15 Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha:
Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures,
et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid.
16 Sest mina ei riidle mitte igavesti ega ole jäädavalt vihane,
muidu nõrkeksid mu palge ees nende vaim ja hinged, keda ma ise olen teinud.
17 Tema ahnuse süü pärast ma vihastasin, lõin teda, peitsin enese ja olin vihane,
ent tema käis taganejana omaenese südame teed.
18 Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda;
ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leinajaile huultevilja.
19 Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda.

Luuka evangeelium 15:1-10

1 Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.
2 Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: „Tema võtab vastu
patuseid ja sööb koos nendega!”
3 Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna:
4 „Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab?
5 Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele
6 ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
„Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!”
7 Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.
8 Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab?
9 Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öeldes: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma drahmi, mille kaotasin!”
10 Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe

patuse pärast, kes meelt parandab.”

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda Psalmist 32:1-2

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud.
2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest Eestimaal. Täname, et meil on armastav Jumal, kes soovib, et kõik inimesed jõuaksid tõe tundmisele ja päriksid igavese elu. Tänu võimaluse eest tulla kirikusse või kuulata jumalateenistusi raadio vahendusel. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse ja iga koguduse liikme eest. Täname iga inimese eest meie sõpruskogudustes ja iga eestpalve eest. Tänu võimaluse eest laulda ja tantsida vabas ja iseseisvas Eestis. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 19:10

Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Peetruse kirjast 5:5-11

5 Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele.

Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu,

sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”.
6 Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal;
7 heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!
8 Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu

möirgav lõvi, otsides, keda neelata.
9 Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on
pandud kogema kogu kristlaskond maailmas.
10 Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse

kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja

toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud.
11 Tema päralt olgu võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.

Palvetame Jumala hoidvatesse ja õnnistavatesse kätesse kõik meie koguduse liikmed. Õnnistust palume koguduse vaimulikele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule ning igale koguduse liikmele. Palume, et meil oleks, millega toetada kaasinimest ja ka kogudust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aidaku Issand, et haigused, kannatused ja katsumused võiksid tuua meid Temale lähemale. Hoia palun inimesi, kes on reisil. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usku, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti  eest. Palume õnnistust koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehele ning Andra Indriksonile ja nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvesse tõstame koguduse organist – koorijuhi Imbi Laasi ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 32:1-2,5-8

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni kaetud. 
2 Õnnis on inimene, kellele Issand pahategu ei arvesta ja kelle vaimus ei ole kavalust.
5 Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni;
ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.”

Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. Sela.
 6 Sellepärast palugu sind kõik vagad sel ajal, kui sa oled leitav;
tõepoolest, suurte vete tulv ei ulatu nende ligi. 
7 Sina oled mulle peidupaigaks, sa hoiad mind õnnetuse eest;
sa ümbritsed mind pääsemise hõiskamisega. Sela.
 8 Sina ütled: „Ma teen su targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia,
ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides.” 

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistatud suvepuhkust ja kosutust palume kõikidele inimestele, kes töötavad erinevates kirikuga seotud asutustes ja organisatsioonides. Palume armu inimestele sõjakolletes. Palume rahu maailma kõikidesse rahututesse paikadesse ning Kristuse rahu inimeste rahututesse südametesse.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 65:24

24Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.        

Palume, et Issand ise aitaks meid Teda usaldada.

22. juunil 2019 toimus EELK Usteaduse Instituudi 2018/2019. õa lõpu jumalateenistus ja aktus

Lõpudiplomid sai 20 tublit inimest.

Laupäev, 22. juuni oli ilus päev kahekümnele lõpetajale, nende peredele ja instituudi töötajatele. Kaks usuteaduse ja kolm kristliku kultuuriloo magistridiplomi saajat ning 15 rakenduskõrghariduse lõpetajat said tunda oma pikaajalise töö vilja. Üks usuteaduse ja üks kristliku kultuuriloo magistriõppe lõpetaja said kiitusega diplomi. Lõputööde kaitsmise alusel saab öelda, et kolmandik töödest olid eriti heal tasemel ja mitmete tööde teemad võimaldavad head rakendust kiriku elus, nii vaimulike kui koguduse teiste töövaldkondade esindajate poolt.

Jumalateenistusel Toomkirikus teenisid instituudi õppejõud ja üliõpilased. Jutlustas assessor magister Marko Tiitus. Aktusel Instituudi majas tervitasid rektor Ove Sander, assessor Marko Tiitus ja üliõpilasesindaja Marek Alveus. Aktuse kõne pidas professor Randar Tasmuth.

Randar Tasmuth


 

Usuteaduskonna dekaani Randar Tasmuth  kõne 22.06.2019 aktusel:

Käes on suvi ning meile on antud hetk peatuda postijaamas. Kimalased lendavad, meie arvates sihitult, aga tasub vaid proovida küsida nende käest kui saabub tõehetk – meie võimalustel maailma uurida ja seletada on piir ees. Kimalaste lendamisel on kindel siht, muidu nad ei elaks. Aga laseme ka hobustel postijaamas puhata, sest suvi on ees, ise aga tõstame tärkava talivilja kombel pea.

Ajalike inimestena mõistame tulevikku nii, et see tuleb, lihtsalt tuleb paratamatusena, millele me kõik allume. Küsimus on vaid selles, et kas me kristlastena usume sellesse, et meil on võimalus mõjukalt osaleda tulevase kujunemises Kui on, siis kuidas ja mis selleks vaja on?

 

Elu haavatavus on lisandumas

Keset liikide kadumist, vee ja õhustiku saastumist, on eesti keeles sündinud uus sõna, mille abil pürgida selle poole, et me ka homme elada saaks. See sõna on elurikkus, mis niisugusena mitte üksnes raskesti tõlgitav, vaid ka paljude rahvaste poolt täies ulatuses raskesti mõistetav mõiste. Tegelikult väljendub selles sõnas endalegi teadmatult tunnistus kõike hästi loonud Jumalast ja igatsus Eedeni aia järele, kus kimalastel on oma koht ja on hea süüa seda, mida Jumal oli loonud ja ka süüa lubanud. Jumala loast üle astumine on hädade ja languste algus ning selle tuvastamisest tuleb alustada nii enda kui looduse käsitlemise puhul.

Teoloog lähtub sellest, mida Jumal ütles, mida ta lubas, mida keelas ja mida õhutas. Selle alusel selguvad inimese kohus ja õigus ning saab oma tegeliku tähenduse ka nn inimõigus. Inimõigust ei määratle inimene, vaid Jumal ning inimese asi on sellest aru saada ja selle kohaselt elada. Armastuse käsu järgi elamine on viljaka töö esmane eeldus, oma kohuse täitmise tõendus.

Teenime head sõnumit
Evangeelium hakkab selgemalt kostma siis kui leiame, et meil, Eesti üliõpilastel, on võimalus ja kohustus seda kuulutustööd teha. Meil instituudina ja kirikuna on võimalusi muuta olukordi maailmas ning selles aitavad meid usk ja teadmised. Meil on usuteadus. Usk hoiab usuteadust elavana ja teadmine annab usuteadusele sõnastatud kuju ning see ongi usuteadus. Seepärast täitkem oma kutsumust ja edendagem ristirahva ja kogu Eesti elu ning olu.

Usuteaduse Instituudile on omane värskendav ja viljakas teistsugusus selles maailmas, see teistsugusus on eristuv ja silma paistev elusamus. Niisugune elusamus, mille ideaalide viljad on elukultuur, elurikkus ja elurõõm. Ilma ideaalide nimel töötamiseta ja pingutamata käitume me halvemini kui meie lapsed ja homne Eesti seda väärivad.

Kõike ei jõua kunagi
Asjade tähtsusjärjekorrast rääkides asetan esimesele kohale misjoni ehk tegevusi läbiva juhtjoone, mis määrab ära teiste tegevuste struktuuri ja mille täitmisele alluvad hoonete ja muude vahendite kasutamine. Ma olen näinud palju kuulutusi annetuste kogumiseks projektidele, kus kogu tähelepanu suundub kiriku aknale, vaibale, kabeli katusele. Aga ma ei ole näinud, et arveldusarve number oleks ka mõne niisuguse projekti all, mis näeb ette pühapäevakooli, noortetöö või muu inimvara edendamist. Oluline on tulevases töös mõista, et kasvav kogudus korraldab hiljem ise oma ainelised vajadused.

Küll on hea kui me suudame pidada kinni Jumala kuningriigi otsimisest ja selle kuulutamise õppimisest. See on peatee, see on töö selle ainsa esmase ja keskse varaga, uueneva inimvaraga, kes Jumala väega varustatult oma tööd teeb. See on nagu panustamine uueneva loova energia, Vaimu puhumise energia kasutamisse, millel on tulevik. Selle energiaga töötades kujundame omaenda homset päeva.

Elu ja töö korrastatus
Akadeemiline, eesmärgipärane ja aega säästliukult kasutav õppimine toetub allikatele ning peab silmas informatsiooni eristamist desinformatsioonist, tõepärasuse eristamist ideoloogilistel eesmärkidel fabritseeritud poolfaktidest ning elektroonilistest moonutustest. Kui õpime ja töötame isereguleerivalt, siis leiame aega vaadelda end kõrvalt. Näitekunsti õpetaja Konstantin Stanislavski on pidanud tähtsaks püüda vaadelda end ka ülevalt. Ma ei tea täpsemalt selle mõtte karakteristikuid, kuid ristiinimese puhul on selge ülevalt enda peale vaatamise keskne tähendus – kuidas võiksin paista Jumala silmade valgusvihus. See on nagu Martin Lutheri kutse igapäevasele meeleparandusele.
Inimene kardab eksida, aga oma töös ei ole vaja seda karta, sest eksimist ei saa vältida. Muidu ei saa midagi teha. Muidugi tasub iga kord küsida, mis on viga ja kes selle määratleb? Kas tegu oli üldse veaga või tundub see nii, kuna nõnda väidab kusagil mingi arvukas kisakoor? Mis on üldse viga?

See on metoodika küsimus. Ma soovitan ise kontrollida oletust, kas tegin vea. Kui paljud näitajad kõnelevad korraga selle poolt, et taotletud hea eesmärk jäi saavutamata, siis võime ise otsustada, et kusagil on tehtud viga ja saame asuda vea otsimisele ning parandamisele. Aga ei pea kartma. Uus päev annab alati uue võimaluse. Ööpäev on üks eriline pärl Jumala mõistetamatute loomisimede hulgas, see on uuesti algamiste läte.
Erinevalt halbadest harjumustest ei või oma headest tavadest loobuda. Varasema lühendi IME ehk isemajandav Eesti asemele pakun täna sama lühendi uut sisu – isemõtlev Eesti. Ka kristlikum Eesti ning ristirahvas, kes on ühest küljest rõõmsam, aga ei häbene risti ega risti kandmist, sest muidu kaob kiriku identiteet ehk isesus, mis meid kirikuna kannab. Ehk aitab läbi tunnetatud isesus vähendada inimese isekust.
Jeesuse kuulutamises ja tunnistamises seisneb ristikiriku elu. Muud ülesanded lähtuvad sellest keskmest, mida järgides saavad meie tegemised oma õige koha. Missio Dei ehk osalemine Jumala hea tahte ellu viimises saadab meid ka siis kui selja taga on eksamid ja kirjalikud tööd. Misjon on esmalt hoiaku ala ja seejärel teo ning sõna valdkond.

Õigus olla rõõmus ja rahul
Nüüd on aeg tehtud tööst rõõmu tunda. Tõstame oma pead nagu tärkav talivili! Käes on suvi ning meile on antud hetk peatuda oma elu ühes postijaamas. Kimalased lendavad sihipäraselt, linnud kasvatavad poegi ja meie laseme endal ja hobustel puhata, sest suvi on ees.

Õnnistatud suve!

Randar Tasmuth

Palveleht 30. juuni – 6. juuli 2019

Nädala teema: Kutse Jumala riiki

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 18:17-20, 26-29

17Ta ulatas kõrgusest käe, ta võttis minu, ta tõmbas mu välja suurest veest.
18
Ta päästis minu mu tugeva vaenlase käest,
mu vihkajate käest, sest nad olid vägevamad minust.
19
Nad tulid mu kallale mu õnnetuse päeval, aga Issand oli mulle toeks.
20
Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

26Heldele sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu sa oled laitmatu;
27
puhta vastu sa oled puhas ja kõvera vastu sa osutud keeruliseks.
28
Sest sina päästad viletsa rahva, aga alandad suurelised silmad.
29Sest sina süütad mu lambi; Issand, mu Jumal, valgustab mu pimedust.

 

Pauluse kirjast filiplastele 2:12-16

12 Nõnda siis, mu armsad, otsekui te olete ikka olnud kuulekad, ärge olge seda ainult siis, kui ma olen kohal, vaid veel kindlamalt nüüd minu äraolekul; valmistage endile päästet kartuse ja värinaga!
13 Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.
14 Tehke kõik nurisemata ja vaidlemata,
15 et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, kelle seas te paistate nagu tähed maailmas,
16 pidades kinni elusõnast. Nii saan kiidelda Kristuse päeval, et
ma ei ole tühja jooksnud ega tühja vaeva näinud.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Suur tänu, et Kristuse läbi on meil võimalus Jumala riigi eelmaitset tunda juba siin, maisel matkateel, ning kord pärida Temas igavene elu. Täname, et Jumal on oma Poja Jeesuse Kristuse ristisurma ja ülestõusmise läbi avanud oma riigi kõigile, kes usuvad ja usaldavad Jeesust Kristust kui oma päästjat ja lunastajat. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse ja koguduse liikmete eest. Täname, et õpetaja Ove Sanderil täitub 20 aastat koguduse õpetajana Nõmme Rahu koguduses. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 11:28

28Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 14:16-24

16 Aga Jeesus ütles talle: „Üks inimene tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid.
17 Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema:

Tulge, sest kõik on juba valmis!
18 Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama.

Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama,

ma palun sind, vabanda mind!
19 Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid
proovima, ma palun sind, vabanda mind!
20 Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla.
21 Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis kojaisand vihastas ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid!
22 Ja sulane ütles: Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi.
23 Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde
ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!
24 Jah, ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta!” 
Palume, et Jumal hoiaks meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest. Palume, et Jumala Püha Vaim teeks meie sees ja seas head tööd, kingiks armastust ja avarust, hoiaks meid Kristuses ning valmistaks meid Jumala riigiks. Palume Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda igatsevad ja vajavad. Aita, et elus osaks saavad kannatused ja katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning kingi kindlat usku, et meie kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Rohket Jumala õnnistust palume koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehele Andra Indriksonile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvesse kanname 5. juuli kl 17.00 toimuva tänupalvuse Nõmme Rahu kirikus. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hoosea raamatust 11:1-4,7

1 Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest.
2 Mida rohkem neid kutsuti, seda rohkem nad läksid eest ära,
ohverdasid baalidele ja suitsutasid nikerdatud kujudele.
3 Mina õpetasin Efraimi käima, võtsin nad oma kätele,
aga nad ei mõistnud, et ma tahtsin neid terveks teha.
4 Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega, armastuse paeltega; ma olin neile nagu ikke kergitajaks nende kaela pealt; ma kummardasin nende juurde ja toitsin neid

7 Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda:
kuigi teda kutsutakse ülespoole, ometi ei tõuse neist ükski.

Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palvesse kanname välismaal elavad eestlased üle kogu maailma. Palvetame, et Kristuse tundmist ja usaldamist oleks nii Eestimaal kui maailmas enam. Palvesse tõstame meie riigis inimesed, kes on seatud ametitesse, et teenida rahvast. Palume neile jumalakartust, tarkust, jõudu ja rõõmu ning Issanda õnnistust. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvetame kõikide eest, kes on saanud leeriõnnistuse, kuid unustanud Jumala ja kiriku. Palume, et Jumala Püha Vaim oleks eriliselt nendega ning juhataks nad elavasse osadusse Kristusega ja kristlastega. Õnnistust palume tantsu- ja laulupeole.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus.

Palume, et me kristlastena kasutaksime meile antud võimalust palvetada. Palvesse kanname kõik ustavad eestpalvetajad, et eestpalvetajaid ikka oleks ning neil jätkuks püsivust palveks ning Jumala usaldamist. Palume palvetajatele Püha Vaimu juhtimist!

Nõmme Rahu koguduse meeskoor 15

2004. aastal oli Nõmme Rahu koguduse segakooris laulmas hulk tublisid meeslauljaid. Nii tekkis mõte proovida, kuidas kõlaks meeste laul eraldi. Märtsikuus alustasime proove ning Palmipuudepüha jumalateenistusel laulis 10-meheline ansambel Ludwig van Beethoveni laulu “Jumalal mu laul”. Sügiseks oli ansambel kasvanud 15-meheliseks ning järgmise hooaja lõpuks andsime koori mõõdu välja. 15 tegevusaasta jooksul on lauljate arv olnud stabiilselt 18-20 meest ning dirigenditööd on asutamisest peale teinud koguduse organist-koorijuht Imbi Laas.
Kui aastakümneid tagasi olid meeskoorid paljudes Eestimaa kogudustes, siis nüüdseks oleme me teadaolevalt EELK ainus koori mõõtu meeskollektiiv.
Meie repertuaaris on eestikeelsed vaimuliku sisuga ja isamaalised laulud ning kirikulaulude ja koraalide seaded. Kuna algupärast sobivat meeskoori repertuaari on vähe, siis tuleb seadeid ise juurde teha, arvestades meie koori vokaalseid võimeid.
Koori vanim tegevliige on 89-aastane ning noorim 19-aastane. Enamik lauljaid on pika-ajalise koorilaulja kogemusega. Noodist lauljaid pole palju – laule õpime kuulmise järgi, mis teeb harjutusprotsessi aeglaseks ja töömahukaks. Sestap toimuvad lauluproovid igal nädalal ning proovist kergekäeliselt ei puuduta.
Lauluharjutused algavad alati palvega ning lõpevad traditsioonilise lõpulaulu, Meie Isa palve ja õnnistamissõnadega. Eraldi lauluga tervitatakse sünnipäevalapsi. Laulmise kõrval on oluline ka vennalik osadus ja üksmeel; üksteise eest ollakse hooles.
15 tegutsemisaasta jooksul oleme selgeks õppinud ligi 90 laulu. Lisaks teenimisele kodukoguduses oleme laulnud ligi 30 pühakojas Eestimaal, Soomes, Rootsis, Taanis ja Saksamaal; toonud hingekosutust vanadusest väetitele haiglates ja hooldekodudes ning kasvanud ise rohkesti ligimesearmastuses ja Jumala tarkuse tundmises.
Meie koori jaoks tähenduslikema laulu “Ukse lävel” sõnad kõlavad nii:
“Ukse lävel seistes küsin: kuhu sammud saadavad? Kas Su silmad, armas Issand, minu peale vaatavad? Ukse lävel seistes mõtlen: kas mu töö jääb püsima, kui Sa, Issand, ükskord tuled minult aru pärima? Issand, au ei otsi Sinult. Olen vaid Su sulane. Kui Sul töö kord üle annan, oleks proov siis kullane.”
Loodame, et see töö, mida oma väikeses koguduses teeme, võiks olla Jumalale auks ja meile heaks julgustuseks teel taevakoju.

Nõmme Rahu koguduse meeskoor tähistab oma 15. aastapäeva kontsert-palvusega Nõmme Lunastaja kirikus 18. mail kell 18.00

1 2 3 4 42