PÄEVA SÕNUM nr. 153

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ENESE LÄBIKATSUMINE

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 01. – 07. september 2019

 

Olen sageli märganud enda elus, et teiste inimeste läbikatsumine on küllaltki lihtne. On ole-mas õiged vastused ja valed vastused, õiged teod ja valed teod. Nii lihtne on öelda teise inimese kohta, et ta talitab valesti ega ole piisavalt hea. Eriti lihtne on seda teha siis, kui inimene sellest teada ei saa. Otse teise inimese puudustele tähelepanu juhtimine on juba tunduvalt raskem. Veelgi raskem on märgata aga seda, mis enda elus on valesti ja mis vajab muutmist. Kõige keerulisem on ennast muuta.

Ometi kutsub Jumala Sõna just ennast muutma, sest vaid ennast muutes muutub maailm pare-maks. Tölnerid olid tolliametnikena võõrvõimu teenistuses ja kogusid lihtinimeste arvel endale rik-kust. Variserid olid vagad inimesed, kes püüdsid kõiges järgida Jumala tahet. Ometigi asus Jeesus pigem tölnerite kui variseride poolele. Põhjus oli selles, et eksijad tundsid oma vigu ja tahtsid end parandada, õiged aga olid enda meelest nii õiged, et ei vajanud Päästjat.

Iga inimene peaks tundma oma puudusi. Jumala ees seistes ei ole kasu endale vastu rinda ta-gumisest ja ütlemisest, et mina olen parem kui see teine inimene. Oleme kõik patused ja vajame päästet. Usuelu juurde kuulub alandlikkus ja soov end muuta. Seega kõik saab alguse enese läbikat-sumisest ja oma patu tundmisest. Kui suudame end Jumala abiga muuta, siis täidame Jumala tahet. (Soom 2016:8)

 

Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

 

Suurelisus ei kaunista inimest. Ennast täis inimesele on iseloomulik täielik iseenesega rahul-olu. Ta halvustab kõiki ja kõike enda ümber. Oma saavutused võlgneb ta ainult tänu enese jõule ja osavusele. Ta peab oma häid tegusid alati meeles ning nõuab seda teisteltki. Tema otsuste järgi tuleb toimida, kuna need on ainuõiged. Ka Jumala ees seistes õhutab suurelisus inimeses vaatama vaid iseendale, kiideldes ja esile tuues kõike seda, mida ta on teinud.

Suurelisus muudab inimese elu vaevarikkaks, sest ta ei märka Jumalat ja iseenda tõelist palet. Nii on suureline inimene üsna õnnetu vaatepilt. Kõige kurvem on see, et ta ei saa sellest ise aru. Sest märgata saab ta oma tegelikku, armetut olukorda alles siis, kui iseennast alandada laseb. Siis näeb ta, kui kõrgele tegelikult oli ennast upitanud. Nii on see Jumala arm, kui ta suurelisi alandab.

Usk annab inimesele alandlikkuse. Kristus ise on jätnud meile selles osas oma eeskuju. Peet-ruse esimese kiri keelitab õpetussõnadele toetudes samuti kinni hoidma alandlikkusest. Ka variseri ja tölneri loost näeme, kui oluline on alandlik meel. Uhkuses ei saa palvetada ega Jumala poole pöörduda. Taeva väravad on nii madalad, et sealt pääseb sisse vaid põlvili laskudes. Samuti ei ole õige võrrelda end teiste inimestega neist üle vaadates. Kõigil tuleb põlvitada armulise Jumala trooni ees. Ehtne palve ei ole suunatud inimesele endale, vaid elavale Jumalale. Kui vaatame iseennast Ju-mala pühadusest lähtudes, siis saame vaid öelda: ole mulle patusele armuline.

Alandlikkus tähendab tõeks elada kristlikud väärtused. Teadmatuses inimesed peavad aland-likkuseks lömitamist, lipitsemist, võimukandja tahte täitmist jne. See pole alandlikkus, vaid alla-jäämine. Need mõisted on täiesti erinevad. Tõeline alandlikkus jumalikus printsiibis on vastupida-vus ja ustavus Kristusele. Alandlikkus annab julguse ja väärikuse. Alandlikud on need, kes tunnis-tavad Jumala pühaks. Riietuda alandlikkusega tähendab ühtlasi ülendamist. Jumal ise ülendab alan-dlikke, kinkides neile oma armu. (Melder 2003:8)

 

Või arvate, et Pühakiri ütleb asjata: “Kadeduseni ta igatseb Vaimu, kes on asunud meisse”? (Jk 4:5) Alistuge üksteisele Kristuse kartuses. (Ef 5:21)

 

Palvetagem: Issand Jumal, Sina oled püha ja õiglane, aga meie oleme patused. Aita meil hoi-duda eneseimetlusest ja valevagadusest, paranda oma armastuses meie vead ja lase meid alanduda vastu võtma Sinu armu. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

MILLES SEISNEB MEIE AU JA VÄÄRIKUS?

Pühapäev – 01. september

Teadmiste päev

Jeesus ütleb: “Igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.” Lk 18:14

 

Miks peab Jumal tölnerit õigemaks kui variseri? Variser vaatab maailmale ülevalt alla, oma ilmeksimatuse ja üleoleku seisukohast. Jumala poole pöördudes mainib ta oma õiglust ning tänab selle eest, et Kõigekõrgem on loonud ta just selliseks, ja mitte teistsuguseks, ent ta ei suuda näha oma hinges pesitsevat valet ja pattu. Variser on enesega rahulolev ja enesekindel, tema vaimulik elu kulgeb ilma reflektsiooni ja enesearenduseta.

Tölner aga vaatab, vastupidi, maailmale alt üles. Ta tajub oma elu valet, oma pattu ja oma ebatäiuslikkust ning anub palves Issanda poole pöördudes andestust. Tölner püüab tõusta üles oma väärituse sügavikust, tema kõlblustaju elab ja kannatab, tema nutt oma pattude üle on suunatud tae-va poole, ning Jumal vastab sellele hinge patukahetsusliigutusele, võttes eksinu vastu ja õigustades teda. Pangem tähele: Issand ei teata oma kohtuotsusest mõlema palvetaja tegude ja elu üle, vaid õi-gustab tölnerit, sest tema asub erinevalt variserist seesmise enesetäiustumise, puhastumise ja oma hinge uuendamise teel.

Inimese võime näha oma üleastumisi on Jumala silmis suur voorus, selle omaduse puudumine ja enesekriitika ja meeleparandustunde vähesus tähistab aga inimhinge patust rikutust. Jumal ei oota meilt mitte leidlikku eneseõigustust, vaid siirast patukahetsust ja enesesüüdistust. Patukahetsus ongi võime näha ja taga nutta oma pattu ja valet, tunnistada seda Issanda ees soovi ja valmisolekuga pa-randada meelt, muuta ennast paremaks. Patukahetsus on esimene samm pääsemise teel. Ja seda õpe-tabki meile Issand oma tähendamissõnas variserist ja tölnerist. (Kirill 2011:265jj)

 

Kui kedagi alandatakse, ütleb ta: “Üles!” ja ta aitab neid, kes silmad maha löövad. (Ii 22:29) Inimest alandab ta oma ülbus, aga kes on alandliku vaimuga, saab au. (Õp 29:23; vt ka Mt 23:12; Lk 14:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole tähtis, mida ma võin ja kes ma olen, vaid see, mida Kristus suudab minu kaudu teha. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Issand, õpeta minu südant Sinu järele igatsema ja Sind otsima, kuni ta Sind lei-ab, ja Sind armastama, kui ta Sind on leidnud. Anna mulle, Jumal, sõnakuulelik meel, ja tee minu käed valmis kõigele heale tööle. Minu kuningas, kustuta himude tuli minu sees ja süüta selle asemel armastuse õrn leek põlema. Issand, tee mind vabaks uhkusest ja riieta mind alandlikkuse rüüga, saa-da eemale ägestav viha ning relvasta mind kannatlikkusega. Cantebury Anselm

 

* * *

 

ÕIGE OHVER ARMU SAAMISEKS.

Esmaspäev – 02. september

Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal. Ps 51:19

 

Me teame, et tööriista, mis on katki murtud, ei saa enam kasutada – see ei kõlba enam. Pu-rukslöödud, see tähendab kildudeks löödud, teeb anuma või nõu kõlbmatumaks. Sellise töörista kil-dusid me ei suuda kahjuks taastada. Mõte on selline, et inimene tunneb oma kõlvatust Jumala ees. Ta olukord on lootusetu, sest ta on nagu murtud ja kildudeks löödud ese.

Just seda patust, kes tunneb oma süüd, ega näe enam ainsatki võimalust oma jõust selle taas-tamiseks ja pöördub Jumala poole, seda aitab ka Jumal. See ongi see moment, kui Jumal võtab meie süü meie pealt ära. Seda murtud südame ohvrit võib tuua ka kõige vaesem inimene. Veel ei ole Ju-mal neid ära lükanud, kelle südames on ehtne kahetsus. (Tärk 2014:150)

 

Ohverdage õiguse ohvreid ja lootke Issanda peale! (Ps 4:6) Jumal olgu meile armuline ja õn-nistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale. (Ps 67:2) Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: “Oh Jumal, ole mulle patusele armu-line!” (Lk 18:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala nägemine oleneb sellest, milline on vaataja süda. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Issand, meie Jumal! Sina oled meile kinkinud oma armsas Pojas mitte vähem kui iseenda ja kõik, mis Sina oled. Võta meid nii nagu oleme. Julgusta meid meie nõtruses. Tee meie vaesus rikkuseks oma külluses. Karl Barth

 

* * *

 

OMA ELU VAAGIMINE JUMALA PILGU EES.

Teisipäev – 03. september

Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu. Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. Õp 28:13,14

 

Tänase pühapäeva teemaks on enese läbikatsumine – oma elu vaagimine Jumala pilgu ees. See pole ehk tänasel päeval sugugi kerge, sest paljud mõisted on aja jooksul muutunud või oma tähen-dust kaotanud. Paljud suured elulised probleemid, millega veerand sajandit tagasi inimesed end iga-päevaselt vaevama pidid, on tänaseks täiesti unustatud. Asemele on tulnud hoopis uued väljakutsed ja uut laadi mured, millest tollal me poleks osanud undki näha. Elu koosneb paljudest muutuvatest pisiasjadest, mis moodustavad antud hetkel elu terviku. Aga kõige olulisemad väärtused, mis ka tä-na maailma koos hoiavad – usk, lootus ja armastus – on endiselt kõige olemise aluseks.

Elus on palju olulisi asju, millest meie olevikus ja tulevikus sõltub äärmiselt palju. Aga kui meie südames ei ole kohta teistele inimestele ja Jumalale, siis pole selle eluga midagi peale hakata. Siis meie eluratas veereb tühja – just for fun. Eesti keeles on tabav väljend – “ise ennast täis”. Nii täis oma tahtmisi, oma teadmisi, oma õigust, oma arvamist, et sinna ei mahu kellegi teise soovid, ootu-sed ega vajadused – rääkimata siis Jumalast kõigi Tema seatud korraga ja nõudmistega … Nii võib ju elada küll. Ja nii võib elada isegi väga hästi ja edukalt – isegi nii hästi, et kõik teised kadestavad, aga eluõhtul jätab see meid üksindusse ja tühisusse.

Elu eesmärk peabki olema elust endast suurem. Seepärast vajame elu keskmeks ajas muutu-matuid ja pühi väärtusi, mille ümber meie elu võib julgelt kulgeda, kartmata õigelt teelt kraavi vee-remist – telge, mille ümber liikudes suudame kanda pärale kõik elukoormad ja viia edasi rõõmusõ-numit. Täna soovingi meile kõigile, et ka meie elul oleks see kindel pidepunkt – Jumala halastus – mille ümber kogu elu võiks sihipäraselt kulgeda läbi tuleviku ajast igavikku. Sest õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat. Temale toetudes saavad kõik koormad õnnelikult pärale kantud ja kõik sihid saavutatud. (Salumäe 2016:13j)

 

Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: “Ma tun-nistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks. (Ps 32:5) Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust. (1Jh 1:9)

Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte, ja mida ma kartsin, see tabas mind. (Ii 3:25) Õige küll! Nemad on ära murtud uskmatuse pärast, sina püsid aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda. (Rm 11:20)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

 

Palvetagem: Uut, täielikku puhastust palun. Aita leida vahepeal kaotatut. Ma ei taha Sulle ka-duma minna. Siruta käsi ja puhasta, palun. Eenok Haamer

 

* * *

 

USK ON ARMASTUS SELLE VASTU, KES MEID ON TÄHELE PANNUD JA ARMASTAB.

Kolmapäev – 04. september

Kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Rm 3:23,24

 

Siin öeldakse, et ükski inimene, ka kõige parem, nagu sina ja mina, ei kõlba Jumalaga suhtle-ma. Kõik me oleme jumalatuse vangid. Mõelgem vaid sellele, mis meid kõige enam huvitab. Kes kellega käib? Mis uudist? Kus rohkem teenida? Kas ma olen ikka tasemel? Aga Looja, Tema on kõrvalteema. Tema jaoks pole aega ja tahtmist. Nii peab Jumala Sõna paika, et kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest.

Õnneks pole see Jumala viimane sõna. Korraga kõlab uus noot: ning mõistetakse õigeks Tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. – “See on lõpetatud!” ütleb Issand surres. Sõbrad, Jumal on meie õiguse olla armastatud ja armastada taastanud. Oo, kui raske! Kui me seda õigesti mõistaksime, oleksime kõik juba kristlased. Aga kuidas selle mõistmiseni jõuda? Usu läbi! Usk, see on vastuarmastus. Usk on armastus selle vastu, kes meid on tähele pannud ja armas-tab.

Usklikena me tunneme, et me ei vääri Jumalat, aga samas mõistame, et Kristus oma surmas on meile taas väärtuse andnud. See mõistmine aitab meid julgelt ja tänuliku südamega astuda juma-likku elutäiusse. Siin valitseb armastuse ja vastuarmastuse saladus ja teadmine, et Jumal on meid armastanud enne, kui meie Teda oskasime armastada. (Tammo 2000:306j)

 

Nõnda nagu on kirjutatud: “Ei ole õiget, ei ühtainsatki”. (Rm 3:10) Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud. (Rm 5:12)

Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! (Js 55:1) Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loo-vutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? (Rm 8:32)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sulle on uks taevasse lahti tehtud. Tule sellest uksest sisse, meie su sõbrad, oleme seal ees. Meie ei sunni sind, et mine! Me kutsume sind: tule! Oleme ise ees ja teame, et seal on hea; oleme rõõmsad ja sirutame sulle käe. Iga tilk taevast toob maast välja ühe uue õie. Karl Raudsepp

 

Palvetagem: Me palume Sind, et Sa Püha Vaimu läbi tahaksid äratada meis nälga ja janu Sinu armu ja osaduse järele Sinuga. Näita meile, kui tühi ja vilets on elu patus ja kui õnnelik see on, kes tuleb Sinu juurde ja usub Sinusse. Vaata selle peale armus, kes on hakanud Sind otsima. Henrik Flo-rus Ringius

 

* * *

 

ARMU TUNNISTAMISE TÄHTSUS.

Neljapäev – 05. september

Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust! Ps 51:17

 

Kuningas Taavetit hirmutab tema patu suurus. Talle tundub, nagu peaks ta vaikima ja oma elu suurest veast mitte rääkima, katsuma seda unustada, siis unustavad ka teised. Võib see ju mõnele isegi kahjuks tulla ja Jumala nimele häbi teha. Sellepärast ta palub: Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks Sinu kiidetavust!

Taavet mõistab, et kui Jumal ise need teeb kõlbavaks, nagu Jesaja huuled, siis võib ta rääkida, kartmata, et ta tunnistus kellelegi kahju teeks. Vastasel korral nagu Psalm 50:16 loeme, pole õelal luba jutustada Jumala seadmisi. Taavet tohib seda teha vaid Jumala loal. See, kelle suu Jumal avab, võib tunnistada ka oma süüd Jumala ülistuseks.

Mida kõik see meie muldne suu võib teha! Jaakobuse kirjast loeme, et see võib teha kurja ja võib teha ka head (Jk 3 ptk). Tundes, et Jumal on ta huuled selleks puhastanud, tahab Taavet jutus-tada ja kuulutada, ta tahab seda teha ka lauluga. (Tärk 2014:149)

 

Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust kogu päeva. (Ps 71:8)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole midagi ravivamat kui tänulik ülistuslaul, mis algab maa peal alati siis, kui keegi paneb armastuse, kannatlikkuse, lootuse ja headuse noodi kõlama, kuuldes taevalist muusikat. Jörg Zink

 

Palvetagem: Tee lahti suu Sind tänama, Sind kiitma südant valmista! Meil õiget usku anna ka, Su nime tundma õpeta! Vilhelm II, Saksen-Veimari hertsog

 

* * *

 

ALLES PÄRAST JUMALALE VAATAMIST JULGEME ÖELDA,

MIDA ME ARVAME OMA PATUST.

Reede – 06. september

Üksnes Sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha Sinu silmis, et Sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises. Ps 51:6

 

Patt oma viimses olemuses on süü Jumala vastu. Öeldakse, et Taavet unustas inimesed, ta ek-sis ju nende vastu. Ei! Eksimus inimeste vastu on ka eksimus Jumala vastu. Kas sina võid eksida inimeste vastu nii, et sa Jumala vastu ei eksi? Ei või! Aga Jumala vastu võid sa küll eksida nii, et sa inimeste vastu ei eksi. Meie süütegude kokkuvõte on Jumala trooni ees.

Taavetil on korraga selge, et ta patustas Jumala “silme ees”, Jumala nähes. See, kes mõtles sa-laja teha, tunnistas, et ta süü oli Jumala ees katmata ja avalik. Mõeldes sellele, et kõik meie salaja-sed patud on Jumala ees avalikud, peaksime küll ütlema: Sinu vastu olen ma pattu teinud … et Sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises. Taavetil ei ole ainsatki argumenti enda kaitseks, kui Jumala kohus teda kohe karistaks. Süü on päevaselge ning väljaspool kahtlust ja tun-nistajaid ei ole vaja.

Oled sa endaga niiviisi Jumala kohtus olnud ja öelnud:”Jumal, Sinu kohtud on õiged, kui Sa mind süüdi mõistad!” (Tärk 2014:143j)

 

Kindel on, et Jumal on tõemeelne, aga iga inimene valelik, nagu on kirjutatud: “…selleks, et sind tunnistataks õigeks su sõnades ja sa võidaksid, kui sinuga käidaks kohut.” (Rm 3:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeleparandus on meie teekonna lähtepunkt. See ei tähen-da enese haletsemist ja südametunnistuse piinu, vaid seda, et me seame Kolmainu Jumala oma elu keskpunktiks. See ei tähenda mitte kahetsedes tahapoole, vaid lootuses ettepoole vaatamist – mitte alla, oma eksimuste peale vaatamist, vaid üles, Jumala armastuse poole vaatamist. Kallistos Ware

 

Palvetagem: Ustav Kristus, tõmba meid nõrku inimesi enese järel käima, muidu ei suuda me Sind järgida. Anna meile julge ja kindel vaim, kartmatu süda, õige usk ja kindel lootus; meie nõrku-ses juhi meid oma armuga. Jan Hus

 

* * *

 

KAHETSEJA PALVE PÄRAST PATU NÄGEMIST JA TUNNISTAMIST.

Laupäev – 08. september

Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod! Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ps 51:11,12

 

Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod! Issand nähku vaeva selleks, et Ta tema süüd enam ei näeks. Patt on olemas, aga Issand võib seda mitte vaadata. Sellepärast Taa-vet paluski nõnda. Ta oli seda juba varem palunud.

Näib, et patune võib oma palvet korrata, seda ei loeta asjatuks lobisemiseks. Vajaduse sunnil võib seda teha. Jeesus ise palus ka Ketsemanis kolm korda sama palvet. Sama toimis ka Paulus.

Taavetit ei rahuldanud ainult see, et Jumal ei vaataks, vaid ta vajas ka patu kustutust.

 

Loo mulle, Jumal, puhas süda. Taavet oli hingeliselt murtud ja tundis, et ta luud-kondid olid “puruks löödud”. Lootust loomulikuks paranemiseks ei olnud, vaid oli vaja Jumala lootvat jõudu. Oli vaja, et Jumal parandaks ta rikutud südame ja looks temas uue taevase elu.

Seal, kus patt on teinud oma hävitustöö, peab appi tulema Looja vägi. Iseenesest olukord ei parane. Uus pidi olema puhas. Taavet oli kaotanud usalduse oma vana petise südame vastu. Ta ei palunud, et Jumal teeks ta vana südame puhtaks, vaid oli vaja uut ja puhast südant.

Uuenda mu sees kindel vaim. Sõna kindel tähendab “õige” aga ka “järjekindel”. Taavet tundis, et ta senine vaim oli kõikuv ja ebajärjekindel. Kõik me kannatame selle all. Teeme küll uusi otsuseid, aga ei ole järjekindlad nende pidamises. Ka see on parandatav uue südame kaudu ja seda võivad kogeda uuestisündinud inimesed . Peaksime paluma, et Jumal looks meile uue südame ja uuendaks seda uut iga päev, et vana võitu ei saaks. (Tärk 2014:146)

 

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündi-nud. (2Kr 5:17) Sest ei ümberlõikamine ega ümberlõikamatus ole midagi, vaid uus loodu. (Gl 6:15) Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda. (Ef 2:10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uudishimust või edevusest võib minna kaasa inimestega, kelle keskel viibimine määrib. Kui keegi julgeb öelda “Ei”, siis ei tähenda see, et ta oleks õelate seltsi jaoks “liiga hea”. Pigem tuleb meil keelduda õigel ajal sellepärast, et me ei ole küllalt head, et toime tulla kõigi kiusatustega, ega küllalt targad, et hakkama saada kõigi probleemidega, mida toob kaasa näiteks teatud seltskonnas veedetud õhtu. Toomas Paul

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Ära pööra meile selga! Anna täna veel kahetsemise ja pöördumise võimalus! Toomas Paul

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Kirill, Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh 2011. Hingekarjase sõna: Jumal ja inimene. Päästmislugu. Vestlused õigeusust. Tallinn: Tarbeinfo
  • Melder, Katrin-Helena 2003. Ehtne palve on suunatud elavale Jumalale. – Eesti Kirik, 28.08.2003
  • Salumäe, Mart 2016. Praost Mart Salumäe jutlus Haapsalu Toomkirikus 7. augustil 2016. EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse infokiri “Johannese Sõnumid”, september 2016: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/September_2016.pdf
  • Soom, Kaido 2016. Enese läbikatsumine. – Eesti Kirik, 03.08.2016
  • Tammo, Joosep 2000. Päeva eriline sära. [Postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

 

Palveleht 1. – 7. september 2019

Nädala teema: Enese läbikatsumine

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas on hea ja sobiv aeg kiita ning ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele ülistusosas toetuda: Luuka evangeelium 18:9-14

9 Mõnedele aga, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged,
ja panid teisi eimillekski, rääkis Jeesus selle tähendamissõna:
10 „Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner.
11 Seisma jäädes palvetas variser endamisi: „Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad,

ega ka niisugune nagu see tölner.
12 Mina paastun kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma saan.”
13 Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
14 Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult,  mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.”

Pauluse kirjast roomlastele 3:21-28

21 Nüüd aga on ilma Seaduseta saanud avalikuks Jumala
õigus, millest tunnistavad Moosese Seadus ja Prohvetid,
22 see Jumala õigus, mis tuleb Jeesusesse Kristusesse
uskumise kaudu kõigile, kes usuvad. Siin ei ole erinevust,
23 sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest
24 ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse

kaudu, mis on Kristuses Jeesuses,
25 kelle Jumal on seadnud tema veres lepitusohvriks usu kaudu, et näidata üles oma õigust sellega, et ta kustutas varem tehtud patud
26 oma jumalikus sallivuses, et näidata üles oma õigust praegusel ajal, et tema ise on õige ja teeb õigeks igaühe, kes usub Jeesusesse.
27 Kus on nüüd kiitlemine? See on välistatud. Millise seaduse

läbi? Kas tegude seaduse läbi? Ei, vaid usu seaduse läbi.
28 Me ju arvame, et inimene mõistetakse õigeks usu läbi, Seaduse tegudest sõltumata.

 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 32:1

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on  kinni kaetud.

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda kirjakoha: 1 Johannese kirjast 1:7j

Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes annab andeks kõigile, kes alandliku meelega oma pattu kahetsevad. Täname, et võime Kristuse armule lootes troosti, uut jõudu ja elujulgust leida. Täname rahu ja lootuse eest, mida Jumal saab inimesele anda ka siis kui väliselt midagi ei muutu. Kanname tänumeeles Jumala ette kõik koguduse liikmed ja vaimulikud. Täname kõigi eest, kes kogudust palvekätel kannavad ning toetavad. Tänu ustavate eestpalvetajate eest ning sellegi eest, et meie Jumal on elav Jumal kes kuuleb meid ja vastab palvetele. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kauni suveaja eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                               Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:6-14, 19

6 Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis,
et sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises.
7 Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud.
8 Vaata, sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas,
ja salajas annad sa mulle tarkust teada.
9 Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!
10 Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-liikmed,
mis sina oled puruks löönud!
11 Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod!
12 Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!
13 Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
14 Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!
19 Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim,

murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Peetruse kirjast 5:5b

Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb
suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”.

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist ja paranemist ning hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Õnnistust palume kõigile, kes reisil. Palume tröösti ja Jumala lähedalolu leinajatele. Ole ligi surijatele nende viimses võitluses. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Eestpalvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ning tema pere. Tervist ja Jumala õnnistust palume organist-koorijuhile Imbi Laasile ja tema perele ning Päeva Sõna juhtivale Indrek Lundavale ning tema perele. Õnnistust palume kõikidele vendadele, kes tegelevad Nõmmel jumalateenistuse võimendamise ja salvestamisega. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Õpetussõnad 28:13-14

13 Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile,
aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu.
14 Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat,
aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume eriti inimeste eest, kes on leinas, ahastuses, mures või kitsikuses. Tõstame Jumala ette kõik üksikud või hirmul olevad  inimesed, julgustagu kõiki teadmine, et Kristus on meie abimees ning Tema on iga päev meie juures maailma ajastu otsani. Palvetame Kiriku, piiskoppide, kirikuvalitsuse, kõikide koguduste vaimulike, koguduste juhatuste esimeeste ja koguduste liikmete eest. Õnnistust palume kõikidele, kes kirikus töötavad või selle käekäigu eest palvetavad. Palvetame Jumala hoidmise ja õnnistuse hoolele kõik kooliteele esimest korda asujad aga ka kõik need, kes kooliteed jätkavad. Ole ligi kõikidele õpetajatele ja õppejõududele. Palvesse kanname EELK Usuteaduse Instituudi aga ka kõik teised kiriku- ja üldhariduskoolid, lasteaiad ja lastehoiud, kõrg- ja kutsekoolid. Palume rahu sõjakolletesse ja inimeste südametesse.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ja palverühmade eest Eestis ja mujal maailmas

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 15:14-15

14Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me
midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.
15Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime,
siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Palume, et Issand aitaks meil palves ära tunda Tema tahtmise.1

Olulised sündmused Septembris

1. septembril kl 10.30
Koolialguse jumalateenistus Nõmme Rahu kirikus,
õpilaste, õpetajate ning lapsevanemate õnnistamine.

10. septembril kl 18.00
Koguduse meeskoori ja segakoori esimene sügisene kokkusaamine ja
palvus Nõmme Rahu kirikus ning koosviibimine kogudusemajas.
Oodatud on kõik vanad ja uued lauljad.

22. septembril kl 12.15
Leeri algus; leerirühma esimene kokkusaamine Nõmme Rahu kirikus.
Leeriõnnistamine toimub 8.12.2019

29. septembril kl 10.30
Pühapäevakooli alustab taas!
Lastele pühapäevakool jumalateenistuse ajal.

PÄEVA SÕNUM nr. 152

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

SOOSINGUAJAD

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 25. – 31. august 2019

 

Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada o-ma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on ol-nud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. See sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi teha.

Jumal annab aeg-ajalt nii inimestele kui rahvastele võimalusi pöörduda Tema poole. Jeesus oli oma kaasaegsete jaoks selline võimalus. Tema teed valmistas ette Ristija Johannes. Rahvas tundis, et midagi erilist on toimumas. Samas hülgasid rahvajuhid Jeesuse ja lasid Ta risti lüüa, lükates nii kõrvale Jumala pakutud pääste. Jeesus nägi selle valiku tagajärgi ette ja nuttis Jeruusalemma pärast. Mõnikümmend aastat pärast Jeesuse surma hävis püha linn. Kristlikes kalendrites on Jeruusalemma hävitamise mälestuspäev 10. august. Toimunu näitab, et inimeste valikutel on oma tagajärjed.

Nüüd on meil vabadus kuulutada Jumala sõna ja kuulda sõnumit päästest. Selle vabaduse eest tasub olla tänulik ja seda tuleks kasutada arukalt selleks, et pöörduda Jumala poole, sest me ei tea kunagi, mida toob homne päev ning siis võib olla juba hilja. Seepärast kasutagem aega õigete vali-kute tegemiseks. (Soom 2017:8)

 

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,

rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

 

Jumala rahvale kuulub Tema õnnistus. Laulik kiidab nädala juhtsalmis õndsaks Jumala välja-valitud rahvast ning meiegi usume end Kristuse läbi selle rahva hulka kuuluvat. Õnnistus tähendab Piiblis kõike head: õnne, tervist ja heaolu. Õnnistus on Jumala rahva elus kogetav ja nähtav. Jumala-teenistuse lõpus õnnistatakse meidki iga kord sõnadega: “Issand õnnistagu sind ja hoidku sind, Is-sand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline, Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu.” Mida tähendab Jumala õnnistus meie igapäevaelus?

Seal, kus Jumal inimesi õnnistab, võivad nad tunnistada, et keegi ei ole üksi. Nad võivad tõde-da, et Jumal on alati nendega. Jumal on ka siis inimese juures, kui ta arvab, et on maha jäetud. Sel-les õnnistusvormelis on palve, et Issand hoiaks oma rahva liikmeid alati enese juures, et miski ei saaks meid Temast lahutada. Ta hoiab oma pale meie üle ka siis, kui kirikust lahkume. Tema armas-tust kiirgav pale ja õnnistamiseks üles tõstetud käsi on alati meie kohal, ükskõik, mis meid eluteel ees ootab, olgu rõõm, mure või raskused. Jumala tõotus olla oma rahvaga ja iga üksiku liikmega on õnnistuse tuumaks. Sellest ei saa end lahutada. Jumal jätab meile vabaduse toimimiseks. Ta ei seo meid enese külge. Kuid seda vabadust saadab tõotus: Ma olen teiega. Inimese vastus saab Talle olla: Ma tahan olla Sinuga, Sinu tahe olgu ka minu tahe.

Kuid keegi ei saa seda õnnistust ainuüksi endale hoida. Kuna Jumal annab ja jagab rikkalikult, siis ei pea meiegi sellega kokku hoidma. Õnnistus saab kasvada ja seda võib kogeda seal, kus seda jagatakse. Märgates puudust, on meie ülesanne viia sinna leevendust, märgates kurbust – rõõmu, märgates kurja – headust ja armastust jne. Jagada sellest, mis meile on antud. (Melder 2003:8)

 

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rah-vas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

 

Palvetagem: Igavene Jumal ja Isa, Sina oled evangeeliumi kaudu meid kutsunud oma rahvaks ja lubanud kinkida meile elu. Juhi meid oma Vaimuga, et mõistaksime, mis meie rahuks on vaja, ega raiskaks Sinu antud meeleparandusaega. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda pärast.

 

* * *

 

KUS JUMALA ARMASTUS LÕPEB, SEAL ALGAB TA VIHA.

Pühapäev – 25. august

Kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast: “Kui ka sina sel päeval ära tun-neksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.” Lk 19:41,42

 

Jeesus nuttis oma kodumaa ja oma rahva tuleviku pärast. Sellest nähtub, kuidas Ta armastas oma maad ja oma rahvast. Meile ei saa seda keegi ette heita, kui ka meie oma kodumaad ja oma eesti rahva tuleviku pärast oleme kurvad ja rõhutud. Jeesuse südamele tegi valu eriti pealinn – Jeruu-salem. Pealinn on tavaliselt kogu rahva vaimne ja majandusliku elu keskus. Siin ilmneb, milline on tõeliselt rahva süda ja meelsus.

Jeesus on südamest kurb oma rahva elu ja meelsust nähes. Ta kurbus on nii sügav, et Ta nutab ja kaebab keset hõiskavat, juubeldavat ja pidutsevat rahvahulka. Pisarad on südame sõnadeta kõne, mis sünnib sügavast valust. Igaüks teab, kui palju on sel pimedal ja raskel katsumise-ajal pisarate-kõne. Veerev pisar kõneleb rohkem kui suudab ükski sõna. Milline pidi olema Jeesuse hingevalu, kui Ta nuttis ja kaebas keset hõiskavat, juubeldavat rahvahulka!

 

Jumala riigi pealinnale – Jeruusalemale – lähenedes näeb Jeesus oma rahva suurt patuhäda. Ta näeb oma rahva sügavat seespidist riket ja sellest tulenevat katastroofi. Ta näeb lahtist surmahaava rahva kehas – ja see teeb Temale valu. Inimesel on kergem seetõttu, et nad näevad ainult välispidist ja käesolevat. Jeesus näeb ka seespidist ja tulevast. Seetõttu on inimesed sageli ikka veel muretud ja rõõmsad ka siis veel, kui jääb veel üks samm astuda alla kuristikku …

Seda kuristikku nähes ohkab Jeesus südamevalus: Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Õnnistegija läheneb oma rahvale ja sellele linnale seekord viimast korda. Ta tuli neile Jumala poolt tõotatud ja prohvetite läbi ennustatud Messiana ja Päästjana. Juba varem Ta oli teinud nende keskel palju imetegusid ja püüdnud kaudsel teel nende silmi avada tähendamissõ-nadega. Ent nüüd kõneleb Ta otsekohest keelt ja manitseb ning kutsub selgete sõnadega. Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja!

 

Neis sõnus heliseb etteheide ja manitsus. Aga ühtlasi sügav halastus, kaastundmus, armastus ja valu. Jeesus pakub oma rahvale viimase pääsmise võimaluse. Ei ole midagi kurvemat, kui uppuja ei näe temale visatud päästerõngast ja vajub otse päästjate silma all põhja või kui ta selle lükkab meelega tagasi. See on iga rahva, aga ka iga üksikinimese elu otsustav samm. Sellest otsusest ole-neb rahva kui ka üksikisiku saatus ja tulevik. Kes ei taha jääda Kristuse lepituse vere osadusse, selle peale tuleb tema needus, nagu seda Kolgata risti all manasid endale ja oma lastele iisraeli rahva esindajad.

Jumal on meid lakkamata kutsunud meeleparandusele. Kirikute ja palvelate uksed on olnud pidevalt avatud palvelistele. Armulaud on alaliselt kaetud patukahetsejaile. Jumala Sõna on väsima-tult kuulutatud. Küll käsku ja evangeeliumi, küll Jumala armastust ja viha. Kuidas on sellele reagee-rinud meie rahvas? Kuidas oled sina reageerinud sellele? (Täheväli 1947:89-93)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Leidub ka neid, ja pealgi enamuses, kes, toetudes oma käsi-varrele ja oma võimetele, on Jumala lükanud kuhugi kolikambrisse, Teda mitte tunnustades oma õn-nelikus elus. Õnnetuste, raskuste puhul aga toovad nad Ta sealt välja ja hakkavad kohut mõistma Tema üle, miks Ta pole teinud nende soovide järele. On aga ka neid, kes tõsiselt me suurt Jumalat kummardavad ja austavad igal ajal. Kas kuulume nende viimaste hulka? Jüri Leidtorff

 

Palvetagem: Issand! Rasket pattu olen teinud, hukatuse teed ma käinud, seda nuttes tunnis-tan. Aga rutates ma tulen, põlvili Su ees ma olen, Sinu armu ihaldan. Ole jälle armuline! J. Röling

 

* * *

 

SU ÜLE JUMAL VALVAKU, MU ARMAS ISAMAA.

TA OLGU SINU KAITSEJA JA VÕTKU ROHKEST ÕNNISTADA!

Esmaspäev – 26. august

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

 

Vana Testamendi laulik on hädas, kuid ta ei süüdista oma hädas kedagi teist. Ta tunneb oma süüd. Ta taipab, et on oma Jumalast kaugenemisega andnud vaenlastele võimaluse teda vaenata. Kuid ta ei kaota lootust. Ta teab, et Jumal ei jäta oma lapsi ka siis, kui need oma süüd tunnistades Tema poole palvetavad. Mäletate, mida öeldi Jeesuse kohta, kui Ta kinni võeti, Teda süüdistati ja ristisurma mõisteti? “Kõik jätsid ta maha”. Meil on Jumal, kes teab, mida tähendab hülgamine, ma-hajätmine, rasketes aegades üksijäämine. Tema mõistab, saab aru, ruttab appi, halastab, tõstab lan-genu üles.

Laulik valab oma valu, süütunde ja üksilduse Jumala ette. Ta teab, et Jumal on ustav. Jumal on ustav ja armuline ka meie maa ja rahva vastu. Kui vaid oleks neid, kes Ta poole palvetavad, Tema halastust anuvad. Tema käes on kõik meie ajad. Nii paremad kui halvemad, nii kergemad kui raske-mad ajad. Kõik meie ajad on Tema käes. Jumal tänatud, et see on nii! Meie ajad ei ole ajalike, eksli-ke inimeste, teiste riikide ja isegi mitte meie enese kätes, vaid kõigeväelise ja armulise Jumala kä-tes. Jumalal on headuse küllus – see on lõppematu varaait. Jumalal on alati rohkem anda, kui me oskame paluda ja suudame vastu võtta. Oleks meil ja meie rahval vaid tarkust Tema teedel käia, Te-ma tahtes elada! Aidaku meid Tema, et me ei lööks meile kingitud iseseisvust kakeldes, ahnitsedes, üksteist süüdistades ja Jumalast ja Tema tahtest eemaldudes kildudeks, ei mängiks oma vabadust maha, loobudes ühendusest Temaga, kelles on meie jõud ja õnnistus, vabadus ja tõde.

Me ei võida niikuinii. Me võidame vaid koos Jumalaga. Lahus temast me kaotame niikuinii. Kui Eestimaa on meie kätel – palvekätel –, siis on sellel maal ja rahval tulevikku. (Tammsalu 2017)

 

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rah-vas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnis on see inimene, kes kahetsuses ärkas ja janunema hakkas. Kes joone tõmbas oma endise tühja elu ette. Kes uue elu järele isuneb. Aksel Kallas

 

Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, me oleme võinud rahvana kogeda Sinu imelist armu ja Sinu vägevat juhtimist. Sa oled meid kandnud läbi raskuste ja olnud meie ligi igal ajal. Issand, Sulle olgu kiitus ja tänu! Anna meile andeks, kui me pole alati käinud Sinu tahtes, kui oleme unustanud selle, kuidas Sina meid oled läbi ajaloo keeruliste aegade kandnud, ja kui oleme ekselnud oma tee-del. Sinus on meie jõud ja tugevus, aita meil käia Sinu teedel ja teha oma elus õigeid valikuid. Õn-nista meie rahva elu ja tööd! Hoia meist eemal hädaohud ja õnnetused. Aita meil teha hoolsalt iga-päevast tööd ja täita oma ülesandeid. Toeta kõiki, kelle elus on raskusi ja probleeme, kes on eluham-masrataste vahele jäänud. Lase meil märgata oma ligimest tema muredes ja teda aidata. Aita meid elada nii, et meie maal võiks olla alati rahu ja vabadus. Õnnista neid, kes on meie maa ja rahva ja riigi iseseisvuse eest võideldes kaotanud tervise või isegi elu. Seda kõike me palume Jeesuse nimel.

 

* * *

 

LASKEM JUMALAL END UUENDADA.

Teisipäev – 27. august

Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu! Jr 18:6

 

Kui sa oskad uut päeva näha kui äsja sulle Jumalalt antud kingitust, oskad seda ehk ka rohkem hinnata ja end vabastada harjumuse köidikuist. Me ei pea võtma elu nii, nagu ei sõltuks miski enam meist endist ja nagu ei suudaks seda muuta ükski vägi. Prohvet Jeremijale antud nägemus Iisraeli rahva kohta käib ka iga üksiku inimese kohta. Me oleme tõesti otsekui savi Jumala käes. Ta tahab meid vormida ja muuta iga päev. Kui varem on läinud midagi viltu, et tähenda see, et viga ei saaks parandada. Me saame alati proovida end muuta ning lasta Jumalal meid parandada ja lihvida. Palju on meie eneste käes, viimaks on kõik Jumala käes. Laskem Temal end uuendada, et võiksime kord olla otsekui astjad, millest meister tunneb rõõmu. (Palgi 2017:28)

 

Sest ka potissepp sõtkub suure vaevaga pehmet savi ja vormib iga riista meie tarbeks. Ent sa-mast savist vormib ta niihästi astjad, mis määratud puhtaiks toimetusiks, kui ka vastupidiseiks – kõik selsamal viisil. Aga milleks igaüht neist tarvis on, otsustab potissepp. (Trk 15:7) Häda sellele, kes riidleb oma valmistajaga – kild teiste savikildude seas. Kas ütleb savi oma vormijale: “Mis sa teed?” ja su töö: “Tal ei ole käsi!” (Js 45:9) Oh inimene, kes sina õigupoolest oled, et sa tahad Ju-malaga vaielda? Ega siis savinõu ütle oma voolijale: “Miks sa mu nõnda oled teinud?” (Rm 9:20)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Las Jumal vormib ja valmistab sind selle jaoks, mis ülesan-de Ta sulle anda tahab. Oma osas ja ülesandes ole ustav! Meie häda on selles, et me tihtipeale taha-me olla midagi muud kui see, mis me oleme. Joel Luhamets

 

Palvetagem: Valva täna meie mõtete, sõnade ja tegude üle, et võiksime olla Sulle meelepära-sed. Luba meil olla savi Su käte vahel ja uuenda meid. Me palume seda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi. Aamen.

 

* * *

 

ÄRKA VALVAMA!

Kolmapäev – 28. august

Nõnda ütleb Issand: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas. Ilm 3:1,2

 

Ülestõusnud Issand Jeesus alustab oma kõnet Sardese kogudusele järgmiste mõtlema panevate sõnadega: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Sul on nimi, et sa e-lad! Sul on kirikuhooned, lauluraamatud, palved ja tseremooniad… Kui inimesed sind vaatavad siis nad võibolla ütlevad: “Siin on elav kogudus, kes teenib Kristust.” Ja seda sama ütleb ka see kogudus ise enda kohta. Ta arvab et kui inimesed tema ümber teda kiidavad ja ülistavad ja kutsuvad teda ela-vaks koguduseks, et siis ta kindlasti on seda ka tõeliselt. Aga mida ütleb koguduse Issand? Kui Te-ma vaatab ja hindab olukorda, siis Tema ütleb: See kõik on vaid nimi, see kõik on vaid väline pa-kend, aga seest on kõik tühi – Sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.

Ja ikkagi – nendest karmidest sõnadest hoolimata – esitab koguduse Issand üleskutse oma rah-vale: Ärka valvama! Eestikeelses aasta 1997 tõlkes antakse Jeesuse sõnad edasi järgmisel kujul: Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud. Huvitav on see, et paljudes keeltes on need sõnad tõlgitud järg-miselt: “Ärka valvama.” Näiteks inglisekeelne NIV tõlge ütleb: “Wake up!” Ärka! Soomekeelne va-nem tõlge ütleb: “Heräjä valvomaan.” Samamoodi ka näiteks paljud norrakeelsed tõlked kasutavad sõna “Ärka.”

On ilmne, et kuigi olukord oli kriitiline siis veel ei olnud liiga hilja Sardese koguduse jaoks. Muidu ei oleks Issand neid enam kutsunud ega nendele äratushüüdu esitanud. Siin peame meeles pi-dama seda, et see sõna “ärka!” on sõna mida on võimalik kasutada ainult päästetud inimese suhtes. Ainult see kes on saanud elu võib magama jääda ja vajab äratust. Inimene aga kes Jumalat ei tunne ega ole Tema laps on vaimulikult surnud ja teda ei ole võimalik unest üles äratada. Selline inimene vajab uuestisündimist. Ta peab enne saama elu enne kui ta võib vajada äratust. See aga kes on kuna-gi tulnud tõe tundmisele ja sündinud uuesti Jumala Sõna kadumatust seemnest, see võib magama jääda. Ja kui kergelt selline vaimulik uni tuleb meie igaühe peale! Piisab sellest, et meie väsinuna jääme korraks diivani peale istuma ja puhkama … paneme võibolla ka televiisori käima ja täidame ennast aja joovastava vaimuga.

Ärka valvama! Jeesus jätkab: Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale. (Ilm 3:3)

 

Kas sina, kallis sõber, mäletad seda aega kui sa esimest korda tulid Jeesuse juurde? Kas sa mäletad kuidas patu koorem sinu õlgadel oli nii raskeks saanud et sa enam ei teadnud kuhu minna ja kelle käest abi paluda? Kas sa mäletad kuidas sa said aru, et nii nagu sa oled – nii lähed sa ka igave-seks ajaks põrgusse kui keegi sind ei päästa sinu õnnetust olukorrast? Ja kas sa mäletad seda, kuidas patu koorem sai maha pandud Kristuse risti alla ja kuidas sa said kogeda tõelist rahu ja rõõmu Jee-susega? Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja pa-randa meelt!

Meie elame ajas kus kõik aja märgid meie ümber hüüavad ja räägivad selgelt sellest et Jeesuse tagasitulek on ligidal. Meie elame koguduse ajastu viimastel hetkedel enne kui Issand tuleb tagasi. Sellepärast Saatan tahab Jumala laste peale tuua raske une, et nad ei oleks ärkvel ja ei valvaks ja ei saaks aru millise aja keskel nad elavad. Vaenlane tahab meid joobunuks teha aja vaimuga ja maha suruda igasuguste raskuste ja probleemidega. Ta tahab meilt ära võtta hea ja puhta südametunnistu-se, et meie ei saaks julgusega Issanda ette tulla. Sellise aja keskel meie vajame kuulda Issanda suust äratushüüdu.

Lõpuks ei ole tähtis see mida inimesed meist arvavad, vaid see mida Issand Jeesus meie kohta ütleb kui Ta vaatab meie peale. Kallid vennad ja õed, saagu koguduse Issand meid äratada unest üles, nii et võiksime valvata ja oodata Tema tagasitulemise päeva. (Luukkala 2011:2j)

 

Vaata, Arieli elanikud kisendavad õues, rahu saadikud nutavad kibedasti. (Js 33:7) Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb! (Mt 24:42)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tulemine on nii raske, kui tuhanded käed siis meid ki-suvad tagasi vanadele teedele, siis olgu meil teada, et Jumala Poja kutse on siiski tugevam, kui ini-meste arvamine. Ja meie läheme. Jaan Lattik

 

Palvetagem: Minus eneses ei ole elu. Elasin halvasti ja sain enesele surmaks. Aga Sinus, Is-sand, ma ärkan jälle ellu. Anna mulle kuulda Sinu häält, räägi mulle! Augustinus

 

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 29. august

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

 

Üldiste abstraktsete tõdede juurde võib alati jõuda, Jumala juurde mitte. Uksed võivad lihtsalt suletud olla ja jääda tulevikuski suletuks. Jeesus hoiatab oma jüngreid sajandeid hiljem liigse enese-kindluse eest: “Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: “Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: “Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”” (Mt 25:11,12)

See, et me Jumalaga kohtume, ei ole endastmõistetav. Jumal võib katta ennast pilvega, mis on nii tihe, et ükski palve ei tungi sellest läbi. “Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.” (Nl 3:44)

Nüüd on see aeg möödunud. Nüüd on asjad teisiti. Nüüd on Issandale meelepärane aasta (Lk 4:19). Nüüd on aeg, mil oleme Jumala juures teretulnud, seega vastuvõetud. “Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.” Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on pääste-päev! “ (2Kr 6:2)

Mitte meie otsingud ei anna lootust Jumalat leida. Isegi meie hüüdmise peale ei tule Ta meie juurde. Jumal ise on loonud eeldused, et me võime Teda otsida. See, mis Jumala ja inimese vahel juhtub, ei ole meie jõupingutuste, vaid üksnes Jumala vastutulelikkuse vili. Otsigem Jumalat seal, kus on lootust Teda leida, ja nii, kuidas on lootust Teda leida. Teda tuleb otsida seal, kus Ta on meile vastu tulnud. Tema käest tuleb kinni haarata siis, kui see on välja sirutatud.

Jumala leiame Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Temas on Ta oma käed välja sirutanud, et meid päästa! (Tammo 2000:92)

 

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi (Js 45:19). Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest (Jr 29:13). Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpe-tab teile õigust! (Ho 10:12)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võib olla oli meie kristlaseks olemine spontaanne kaasami-nek, ilma täie teadlikkuse ja selguseta, ilma õige tõsiduseta. Nüüd peab see lõppema. Me peame en-dale aru andma, mida tähendab mulle Jumal, mida tähendab Jeesus Kristus, kes on inimeseks saa-nud. Ma pean teadma, miks ma usun. Jaan Kiivit jun

 

Palvetagem: Teda hoolsast otsige, kõik vaesed armunõudjad, ja Jeesu juurde tõtake, muud pole armuandjat! Jah igal ajal otsige! Küll temast rahu leiate, kui teda igatsete. Georg Weissel

 

* * *

 

KAS ME OLEME PIDANUD ESIMEST KÄSKU?

Reede – 30. august

Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!

Ps 81:11

 

Suhtu Jumalasse tunnustavalt. Ära teeni teisi jumalaid. Ainujumala teenimine rahuldab su kõik vajadused. Usun, et mõistame esimese käsu vajadust, aga arvame, et teised peaksid seda roh-kem meie suhtes täitma.

Meile tuuakse näide linnupesast. Oleme kõik näinud, millise hoolega linnupoegade vanemad neid toidavad. Ja oleme ka tähele pannud, millise usaldusega linnupojad avavad oma suu. Kas lin-dude Loojal endal peaks olema vähem armastust oma rahva vastu, kes teda usaldab?

Ka meie saame Jumala Sõnast natukesele natukene lisada, nagu linnupojadki. Need, kes pisu-haaval Jumala Sõna vastu võtavad, saavad sellest uut jõudu ja kinnitust. Külm käsk kivilaudadelt seostatakse meeldiva pildiga linnupesast. Nii soojaks ja sõbralikuks muutub meile Jumala teenimine Kristuses Jeesuses. (Tärk 2014:295)

 

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui juudid olid oma vangipõlvega harjunud ning töötasid nurisemata, siis otsustas Jumal, et on õige aeg nad vabastada. Esmalt pidi Mooses neis äratama va-baduseiha ja alles siis paistis orjapõlv kibe. Juutide tarkusesõnad

 

Palvetagem: Issand, saada meid Sinu rahu sees ka täna nendele teedele, kus näeme Sinu jala-jälgi. Aita meid neid jälgi pidi edasi minna, kuni jõuame täiuslikkuseni! Harri Haamer

 

* * *

 

UUS ÜLESKUTSE

Laupäev – 31. august

Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel! Ps 81:14

 

Igavene Armastus pöördub veel kord eksijate poole. See meenutab Jeesuse pöördumist Jeruu-salemma poole: “… kui mitu korda …” Õnneks on Jumal  ka meid endid korduvalt kutsunud, noomi-nud ja aidanud. Jumal lubab meil pilku heita tulevikule. Ta annab uusi tõotusi ja vana seaduse koha-selt on tõotused ajaliku elu õnnistused.

Jumal ainult ei hoolitse, vaid teeb seda ülimal määral. See meenutab meile Rooma 8:32 öel-dut: … kuis ei peaks Ta meile kõike armust andma. Jumal annab seda, mida hing vajab. Ta annab kaitse ja toidu ja teeb seda rikkalikult. Issand annab meile rõõmu, aga see on püha rõõm. Täitku meid Jumal sellise rõõmuga! (Tärk 2014:296j)

 

Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi (3Ms 26:3).

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olen kuulnud inimesest, kelle pettumine Jumalas oli nii suur, et ta ütles: “Mul ei ole enam Jumalat ja ma ei usu midagi!” Mis võiks olla selle põhjuseks? Mis oleks sinu pettumiste põhjuseks, kas oma tahtmise pealesurumine Jumalale või see, et palve-tasid kaheldes? Eenok Haamer

 

Palvetagem: Täiesti ma tahan armastada Sind. Sulle ennast annan, Issand, võta mind! Sind ma tahan kiita, Issand, alati, hingesid ka võita Sulle rohkesti. Andres Tetermann

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

Palveleht 25.- 31. august 2019

Nädala teema: Soosinguajad

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele ülistuspalves toetuda: Psalm 81:9-17

9“Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
11Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt;

tee lahti oma suu, siis täidan ta!
12Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält,

Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda.
13Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi.
14Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!
15Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.”
16Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
17Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga.

 

Jeremia raamat 18:1-10
1 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles:
2 „Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu!”
3 Siis ma läksin alla potissepa kotta, ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures.
4 Ja kui astja, mida ta savist tegi, potissepa käes ebaõnnestus, siis ta tegi sellest teise astja, nagu potissepa silmis õigem näis olevat teha.
5 Siis tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
6 „Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!
7 Kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda

kitkutakse, kistakse ja hävitatakse:
8 aga kui see rahvas, kelle kohta ma rääkisin, pöördub oma kurjusest, siis ma kahetsen kurja, mida ma kavatsesin temale teha.
9 Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse:
10 aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis

ma kahetsen head, mida ma lubasin talle teha.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Kirjakoht, mille võib lugeda pärast vaikset patutunnistuspalvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat.

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Tänu jätkuva soosinguaja eest, mil Kristus  kutsub end järgima. Tänu Jumala armastuse eest! Tänu Tema Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu inimeste eest, kes on palvetanud kristlaste ja kristliku kiriku eest Eestimaal aga ka laias maailmas. Tänu avatud kirikute ning rohkete võimaluste eest Jumalariigi tööd teha. Tänu kodukoguduse ja meie sõpruskoguduste liikmete eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 33:12

12 Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas,

kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese ilmutusraamat 3:1-6

1 Ja Sardese koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb see, kellel on seitse Jumala vaimu ja seitse tähte: Ma tean su tegusid, et sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud.
2 Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei
ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud oma Jumala silmis.
3 Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas ja sa ei saa arugi, mis tunnil ma tulen su peale.
4 Kuid Sardeses on sul mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid, ning need saavad kõndida koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt.
5 Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees.
6 Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!

Palume Issanda hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita, et kasutaksime targasti meile Jumalalt antud aega ja ande. Palume kannatustes, katsumustes või haigustes Jumala usaldamist ning kindlat teadmist, et kõigile, kes Teda armastavad laseb Ta kõik asjad heaks tulla. Ole palun ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse liikmed: Andra Indriksoni, Vaike Simmo, Meelis Pirni ja Ulvar Kullerkupu ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust meie koguduse kahele pühakojale ja neis toimuvatele ettevõtmistele.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeeliumist 19:41-48

41 Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:
42 „Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja!
Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.
43 Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu
ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt
44 ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi
kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.”
45 Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,
46 öeldes neile: „Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.”

47 Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga
ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,
48 ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.

Palvetame, et me üksi kui rahvana kasutaksime targasti aega, mis meie kätte on usaldatud. Palvetame jätkuvalt Eestimaa ja siin elavate inimeste eest, et Kristuse tundmist oleks enam. Eestpalvesse kanname presidendi, valitsuse liikmed, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, keda seatud inimeste teenistusse. Palvetame, et meie rahva hulgas võiks olla enam neid, kes oma pattu tunnevad ning Kristuses andestuse ja armu vastu võtavad.  Palvetame Jumala kätte meie kiriku, tema piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Jumala õnnistust ja hoidmist palume kõikidele inimestele, kes asuvad sõjakolletes ning kellede elu on ohus. Olgu Issand neile kaitseks.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast koloslastele 4:2

2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume oma palvetesse püsivust ja Jumala usaldamist.

PÄEVA SÕNUM nr. 151

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 18. – 24. august 2019

 

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.

Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.

Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning see-läbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teeni-vad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes. (Soom 2017:8)

 

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48

 

Mida tegelikult ootab meilt Jumal? Seda, et me järgiksime Jeesuse sõna “Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem!” Teisalt aga tahab Jumal, et kuulaksime muidki sõnu, mida Issand on öelnud – ja arvestaksime, mida nõu-takse Tema poolt igaühelt meist isiklikult, vastavalt meie iseärasustele. Selle kohta jutustas Jeesus ühes tähendamissõnas, kuidas isand (ehk Jumal) jagas oma sulastele erineval hulgal talente: ühele viis, teisele kaks, kolmandale ühe. Ta eeldas tegutsemist vastavalt sellele, kui palju kellelegi anti – palka maksis Issand aga võrdselt ja palk jäi maksmata ainult laisale, kes üldse ei tegutsenud (Mt 24:14-30).

Seepärast, armas inimene: uuri, mida Jumal sinult ootab, ja püüa seda teostada. Kui sulle on antud palju, siis on vastutust rohkem, kuid ka Jumala abi on seda suurem, kui Teda usaldame. Kui sulle on antud vähem, siis võid rõõmsalt leppida, tänades Issandat, et Ta on andnud sulle – sinu kan-devõimet teades – just parajal määral, et saaksid olla õnnelik. Olulised puudujäägid meie elus pä-rinevad meie isiklikest vigadest, mitte Jumalalt. See, kas me üldse suudame rõõmustada ja õnneli-kud olla, sõltub väga palju meist endist, sest Jumal on eeldused selle tarvis meile igal juhul kinki-nud. Isegi märtrid, kellel on tulnud oma usu eest eluga maksta, on oma ülesannet täites ilmutanud imelist rõõmu, sõltumata raskustest, mis inimliku mõõdupuu järgi peaksid tähendama ainult õnne-tust.

Ärgem unustagem: Jumal ei nõua kelleltki rohkem, kui Ta on andnud – ka kõndides Jeesuse näidatud kitsast teed! Kuid Ta nõuab ustavust igal juhul – ja ustavust vastavalt sellele, nagu Ta on meile jaganud oma talente. Ta on tõotanud, et keegi ei jää ilma omast palgast. Ta soovib seda kõike, et meid rõõmsaks ja õnnelikuks teha. (Hiob 2017)

 

Palvetagem: Issand Jumal, me täname Sind, et Sa oled meid rikkalikult õnnistanud. Hoia meid ahnuse eest ning anna meile õiglast meelt. Aita, et me oleksime Sinu andide ustavad majapida-jad ja jagajad, nii et meil igavesest varandusest puudust ei tuleks, kui me jätame ajaliku elu ja tule-me Sinu kohtu ette. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

VARANDUSE ÕIGEST KASUTAMISEST

Pühapäev – 18. august

Jeesus ütles: “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.” Lk 16:9

 

Jeesus jutustab meile tähendamissõna arukast mõisavalitsejast (Lk 16:1-13), kes loovutas oma isikliku kasu, et kindlustada oma tulevik kui omanik peaks ta töölt lahti laskma. See tähendamissõ-na on suunatud jüngritele. Jeesus justkui ütleks: “Olgu see jutt teile õppetunniks. Tehke oma kristli-kus elus samuti, nagu selle maailma laps tegi oma ärielus”.

Väga vähesed evangeeliumi kirjakohad tekitavad nii palju erinevaid seletusi kui just see. Me võime märgata kahte teemat, mis on selles tähendamissõnas läbi põimunud. Üks neist on – “kasuta oma vara arukalt”, anna osa oma rahast heategevuseks ja sa kindlustad endale sõpru taevas. Teise teema mõte oleks – “ole kriisihetkedel arukas”. See tähendab olla valmis oma surmahetkeks ja teha selle valguses arukaid tegusid.

Vaatamata sellele, et teoloogide seas valitseb lahkarvamus selle teksti seletamisel, võib siiski öelda, et Jeesuse sõnum on siin lihtne. Jüngritel peab olema pilk suunatud tulevikku, kui nad kasuta-vad maises elus oma vara, raha, oskusi ja energiat.

 

Jeesus ütleb: “Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, siis teid võe-takse igavestesse telkidesse.” Jeesus väidab, et ülekohtune mammona ehk teisiti öeldes ebaaus rik-kus kuulub sellesse maailma ja on seetõttu oma olemuselt ebaaus. Kristlastena peaksime seda üle-kohtust mammonat, mida paraku igaüks meist vähemal või suuremal määral omab, kasutama sõp-rade tegemiseks. See tähendab raha ja vara kasutamist heategevuseks. Iial ei või teada millise ker-juse või muidu hädalise toetav sõna saab kaalukeeleks sinu kohtupäeval. Siis kui Jeesus taas tuleb ja see maailm koos oma ülekohtuse mammonaga otsa saab, siis on hea kui meil on sõpru, kes tunnista-vad, et oleme rikkust mõistlikult kasutanud ja me saame sõbraliku vastuvõttu osaliseks taevatelki-des.

 

Jeesus tunneb inimhinge sügavusi. Ta teab, et eelkõige oleme väljas enda huvide eest, et meie ellujäämise instinkt sunnib meid enesekeskselt tegutsema. Kuid ka seda olukorda võib hea eesmärgi nimel ära kasutada. Kui Jeesus ütleb, et armasta oma ligimest nagu iseennast, siis Ta tunnistab, et enesearmastus on õige ja põhjendatud. Armasta ennast, aga armasta ka teisi nagu iseennast. Kohtle teisi nii, nagu sa tahad, et sind koheldakse.

Sellel alusel toimivad meie suhted ka Loojaga. Jumal kohtleb meid igavikus samal moel, nagu meie oleme kohelnud kaasinimesi siin maises elus. See on tähendamissõna sõnum ja võtkem siin eeskuju kavalast majapidajast. (Kiir 2010)

 

Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! (Mt 6:19) Jeesus lausus rikkale noormehele: “Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!” (Mt 19:21)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära võta Jumala sõna kui keeldu, mis piirab sinu vabadust, vaid kui keeldu, mis tagab sulle vabaduse, sellise vabaduse, mis kestab siin ja igavikus. Paul Himma

 

Palvetagem: Issand, Sa hüüad meile: “Minu järel kõik ristirahvas tulge! Võtke kanda oma rist, mu armukutset kuulge ja käige minu jälgedes maailma ära salates. Ma olen valgus sellele, kes mind siin taga nõuab! Ei pimeduses komista, kes minu juurde jõuab. Ma püha elu õpetan ja taeva teele juhatan.”

 

* * *

 

ELUS HAKKAMA SAAMISE SÕNAD!

Esmaspäev – 19. august

Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda! Ps 119:169

 

Meid ei ole kutstutud kummardama Pühakirja kirjutatud sõna viisil, mis veidigi vähendaks meie austust Jumala vastu. Ka selles salmis on viide sellele, et Jumala Sõna on see mis ühendab meid elava Jumala ligiolu ning toimimisega.

Viis kuidas juutide Pühakiri tunnustab, ilma Jumalat ennast kuidagi pisendamata, Jumala Sõna tähistamist, aitas varakristlastel kasvada arusaamises et Jeesus oli jumalik, Jumala Poeg. “Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” kirjutas Johannes (Jh 1:1). Selles väljaütlemises ei olnud midagi liiga julget, enne kui ta lisas: “Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14).

See teadmine juhib meid meenutama kui sõltuvad oleme Jumalast, kes meie päevil on kõnele-nud läbi oma Poja (Hb 1:1,2). Me vajame jätkuvalt, igal päeval “päästet”, selle eri vormides – olevi-kus ja tulevikus samamoodi kui vajasime minevikus, ning siit tuleb ka salmi realism: me jääme nen-deks, kes lähevad eksiteele, nagu lambad ja vajame jätkuvalt karjast, kes meid tagasi tooks. (Sinton 2014)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tema istub Jumala paremal käel, et valitseda igavesti kõigi olendite üle, et neid Püha Vaimu kaudu pühitseda, puhastada, kinnitada ja lohutada. Seesama Issand Kristus tuleb aegade lõpul avalikult kohut mõistma elavate ja surnute üle. Augsburgi usutunnistus

 

Palvetagem: Me ei ole midagi ilma Sinuta. Oleme kõik, kui oleme Sinus. Sinule, püha Jumal, kuulub meie usk, meie tänu, meie keha ja meie hing. Võta vastu meie vaene palve, kuni näeme Sind palgest palgesse. Jörg Zink

 

* * *

 

OMADUSED MIS RÕÕMUSTAVAD KÕIKI.

Teisipäev – 20. august

Taasiseseisvumispäev

Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela, kirjuta need oma süda-melauale, siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis! Õp 3:3,4

 

“Heldus” tähendab sõbralikust, headust ja armastust mida me kaasinimestele osutame. See on ka halastav suhtumine teiste eksimustesse. “Tõde” aga tähendab siin sisuliselt mitte niivõrd “tõde” õige informatsiooni suhtes, vaid tõepärast elamist ja õiget käitumist kaasinimeste suhtes. Teisiti öel-des – ustavust. See tähendab, et Jumala tõe puhul on alati rõhk praktikal, mitte teoorial. “Tõde” tä-hendab muu hulgas sõnapidamist ja usaldusväärsust.

Selline heldus ja tõde on ka Jumala enda omadused ja loomulikult on need rõõmustavad ini-meste puhul. Sellepärast leiab see heakskiitu mitte ainult inimeste, vaid ka Jumala silmis. (PKK: Õp 3:1-26)

 

Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! (Rm 12:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olulisi asju ei maksa lükata edasi tulevasse aastasse ega isegi mitte homsesse, mida ei tarvitse tulla. Võib ju olla, et minul on veel päevi, aga neid ei tarvitse olla teisel. Seda head, mida saaksin teha täna, ei tohi lükata tundmatusse tulevikku. Kuni on päev, luba otsida Sinu valgust! Toomas Paul

 

Palvetagem: Vaata üles ja edasi sammu, usk tasandab orud ja mäed. Hetk hetkelt ta värsken-dab rammu ja sirutab vastu sul käed. Ehk kaugused upuvad uttu ja umbne on silmapiir – sa matkaja edasi rutta teel Jumala mägede poole. Peeter Sink

 

* * *

 

ANDMINE ON ÕNDSAM KUI VÕTMINE.

Kolmapäev – 21. august

Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. 1Pt 4:10

 

Apostel Peetrus ei räägi sellest, mis teistele on antud, vaid ta pöörab meie pilgud igaühe enda võimetele ja annetele. Kuidas me neid kasutame? Kas tõesti nagu head majapidajad, kes teavad, et see vara, mis on usaldatud nende kätte ja antud nende valitseda, kuulub selle kõige omanikule? Või kui need, kes on selle unustanud?

Wilhelm Hahn, eesti usumärtri Traugott Hahni poeg ja hiljutine Heidelbergi ülikooli profes-sor, on ühes oma jutluses ütelnud selle koha kohta: “Maailm, mis läheb Jumalast mööda, tõotab kõi-ke pakkuvat. Tuleb ainult osata sellest kinni haarata. Seevastu Jumal näib olevat vaene. Ta nõuab meilt ebamugavaid ja raskeid asju. Kuid Peetrus näeb siin teisiti. Ta nimetab meid kristlasi Jumala majapidajateks, kes võivad täidetud kätega jagada Tema varandust. Kes Jumalat teenib, võib teiste inimeste seisukohalt vaadates seista väikesel, tagasihoidlikul kohal ja tal võib olla vähe mõju, aga ometi seisab ta määraval võtmepositsioonil, nimelt seal, kus meie maailm puudutab Jumala maail-ma. Iga maine kapital, olgu see tervis, raha või andekus, kulub. Jumala majapidajatena aga me sei-same igavese maailma allikasoonel, mis ei kuiva iialgi. Me ei pea midagi iseendast võtma, aga me tohime edasi anda, mis Jumal on meile valmistanud.”

Sellele on mõelnud ka Paulus, kui ta kord ütleb kristlastest: “Kui vaesed, kes aga teevad pal-jusid rikkaks; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik” (2Kr 6:10). Teenida ja oleneda teistest võib olla raske. Aga teenida ja seejuures teisi rikkaks teha, selles on sügav rahuldus, nii nagu seda ütleb üks vanasõna, mida on omistatud Jeesusele: Andmine on õndsam kui võtmine. Selleski avaldub Jumala Vaimu mõju. (Kiivit 1999:157)

 

Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda. (Rm 12:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Käituge üksteisega nii, nagu oleks teil vaid lühike aeg teed käia ja nagu oleks lähedal see päev, mil peate üheskoos Jumala ette ilmuma. Friedrich von Bodel-schwingh

 

Palvetagem: Issand Jeesus on tulnud maailma viletsuse keskele selleks, et seda kanda ja sel-lest võitu saada. Seetõttu üritame Issandat järgida Tema vendi teenides. Taoline teenimine, nagu Is-sanda armastuski, ei tunne mingeid piire. Seepärast palume Issandat, et Ta juhataks meile ikka ja jälle teed ligimese juurde ning avaks me silmad, kõrvad, käed ja südame tolle häda leevendamiseks. Üleilmse Vendade Uniteedi alustest

 

* * *

 

ISSAND ON ÕIGLANE.

Neljapäev – 22. august

Sina oled õige, Issand, ja Su seadused on õiglased. Ps 119:137

 

Mitte ainuüksi Piibel, vaid ka erinevad ajalooallikad räägivad kannatustest, millest on pidanud läbi minema iisraellased, Jumala valitud rahvas. Kõigest hoolimata on nad tänase päevani vastu pi-danud. See on märk Jumala ustavusest, sest Ta on tõotanud, et ei lase oma rahval hukkuda. Paljud võimud ja valitsused on aastatuhandete jooksul püüdnud hävitada Jumala rahvast, kuid kõik nende plaanid on erinevatel põhjustel luhtunud. Nende juhitud impeeriumid ja riigid on langenud ning nad ise on jäänud häbisse.

Käesolev psalmi kirjakoht olgu julgustuseks sulle, kes usaldad Loojat. Kristuse nime pärast kiusatakse sind taga ja tehakse naerualuseks. Ära hooli sellest, sest Issand seisab oma rahva eest ja sinu kiusajad peavad ühel päeval tehtud kurja kahetsema. Usalda oma Õnnistegijat kõigest hoolima-ta, ära lase oma vihal endast võitu saada, vaid anna maad Jumala vihale. Ta toob esile sinu õigluse ja annab sulle hingamise. (Madalvee 2004)

 

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: “Ma olen seekord pat-tu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.” (2Ms 9:27)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õpeta meid tänama ja õnnistama ka meie vaenlasi, et nad näeksid meid alati rõõmsate ja julgetena! Martin Luther

 

Palvetagem: Issand tee, et ma minnes märkaksin ka teisi peale enda ja südamlikult aitaksin mu ligimest kui venda. Mu süda ava sõpruseks, nii et ka täna väheneks, mu ümber riid ja tüli. Jaakko Haavio

 

* * *

 

JUMALA ENDA ARMASTAMINE ON SUUR EESÕIGUS.

Reede – 23. august

Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev

Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad Sinu nime. Ps 119:132

 

Kui Vana Testamendi laulik hüüab Jumala poole, et too oleks talle armuline, sest “see on nen-de õigus, kes armastavad Sinu nime”, siis ei ole see mitte mingitele abstraktsetele õigustele ja “vali-tute” hulka kuulumisele rajatud kauplemine, vaid õigupoolest justnimelt selle tunnistamine, et min-gisugunegi “pretensioon” õigusele või teatud õigustele saab olla ainult neil, kes teevad õigust. Ja selleks õiguseks, mida inimene peab tegema, on Jumala nime, s.t Tema enda armastamine.

Meie riigi taastamisest rääkides tähendab see, et Eesti riigi ja rahva õigust iseseisvusele ei õi-gusta mitte see, et keegi on kuskil vastaval viisil mingid dokumendid koostanud ja otsused vormis-tanud, vaid see, et me mõistame oma olemist ja ise-olemist samaaegselt nii Jumala annina, jumaliku õigusena, kui ka kutsena ja kohustusena elada Jumala õiguses, teha õigust. Seda õigust, mis on kok-ku võetud kahte käsku: armasta Jumalat kogu oma olemusega ning ligimest nagu iseennast.

Mida tähendab elada vabaduses, sellest annab meile muuhulgas aimu Jeesuse tähendamissõna talentidest: “Sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte” (Mt 25:14). Kõik, mis meil on – ka iseseisvus, oma riik, maa ja rahvas – on meile antud. Ja isegi kui talente oleks vaid üks – ka see on ilmatuma suur and, mille ma-hamatmine, Alo Mattiiseni laulu tsiteerides, “sama ränk on, nagu orjaks müüa end”.

Kui palju on meile tegelikult kingitud? Kui vabad ja iseseisvad oleme tegelikult? Mis on ja kust tuleb see õigus, millele toetub meie riik ja toetume ise? (Auksmann 2015)

 

Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! (Ps 6:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ütles sulle, et Jumala käsi on lühemaks jäänud? Tema seda ütelda ei saanud. Ole julge! Sinu lootus elab! Eenok Haamer

 

Palvetagem: Hea Isa taevas, maailm vihkab meid kõigest väest ja kui Sina poleks neid keela-nud, oleksid nad meid ju ammu alla neelanud. Oleksime kadunud, nagu vette vajunud. Aga tänu Si-nule oleme veel alles ja elus ja usus.

 

* * *

 

JUMALA MÕTTEVIIS JA SUHTUMINE

Laupäev – 24. august

Apostel Bartolomeuse päev ehk pärtlipäev

Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks! Õp 3:5,6

 

Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! See nõuanne on vä-ga aruks seetõttu, inimene ei näe oma valikute tulemusi kuigi kaugele ette, aga Jumal näeb. See on-gi põhjus miks Jumal annab meile sagelist nõu, mis meile võib tunduda isegi väga vastukarva. Näi-teks anda andeks neile kes on sulle ülekohut teinud ja isegi armastada oma vaenlasi ning palvetada nende eest, kes sind tagakiusavad nagu soovitas Jeesus Mäejutluses (Mt 5:44).

Õpi Teda tundma kõigil oma teedel, siis Ta teeb su teerajad tasaseks! Siin väärib tähelepanu, et jutt on mitte lihtsalt Jumalasse uskumisest, vaid Tema tundma õppimisest ja paneme tähele – kõi-gil oma teedel. See tähendab, et iga asja puhul tasub kindlaks teha, kuidas suhtub sellesse Jumal ja lähtuda sellest ehk meil tuleb omandada igakülgselt Jumala mõtteviis ja suhtumine. Ja jällegi kutsus sellele samale üles ka Jeesus Mäejutluses, öeldes: “Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taeva-ne Isa on täiuslik!” (Mt 5:48) (PKK: Õp 3:1-26)

 

Kes kiitleb, kiidelgu sellest, et ta on arukas ja tunneb mind, et mina olen Issand, kes teeb head, õigust ja õiglust maal. Sest seesugused asjad on mu meele järgi, ütleb Issand. (Jr 9:23) Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda. (2Kn 18:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem unustagem, et siia ilma sündides polnud me midagi ega omanud me midagi. Kõik, mis meile kuulub, olgu siis füüsiline, moraalne või vaimne, on Tema and. Kiitkem Issandat! Clemens Roomast

 

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, me täname Sind, et võime täna tähistada apostel Bartolomeuse päeva, ja palume Sind: aita oma Kirikul armastada seda sõna, millesse apostel uskus, ja ustavalt kuulutada Sinu Poja evangeeliumi, mida tema õpetas. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

Palveleht 18.- 24. august 2019

Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 119:129-136

129 Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. 
130 
Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi. 
131 
Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske. 
132 
Kaldu minu poole ja ole mulle armuline,

 see on nende õigus, kes armastavad sinu nime. 
133 
Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase

ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! 
134 
Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi! 
135 
Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi! 
136 
Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.

 

  1. Peetruse kiri 4:7-11

7 Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.
8 Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest

„armastus katab kinni pattude hulga”.
9 Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata!
10 Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu

Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
11 Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.

 

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

 

Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale, kes on kinkinud meile Kristuses iseend ning andnud meie kasutusse oma head annid. Täname , et Kristus on jätnud meile palve ja palvetab meie eest ning Püha Vaimu läbi kinnitab meie usku. Tänu, et võime kõigega tulla palves Issanda ette ning teada, et Tema kuuleb meie palveid ning teab, mida me tõeliselt vajame. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Õpetussõnad 3:3-8

3 Heldus ja tõde ärgu jätku sind maha! Seo need enesele ümber kaela,
kirjuta need oma südamelauale, 
siis sa leiad armu ja heakskiitu Jumala ja inimeste silmis! 
Looda Issanda peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! 
Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks! 
Ära ole iseenese silmis tark! Karda Issandat ja tagane kurjast! 
See on su ihule terviseks ja luudele-liikmetele kosutuseks. 
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 16:1-9

1 Aga Jeesus ütles ka jüngritele: „Oli üks rikas inimene, kellel

oli mõisavalitseja, kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.
2 Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen? Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!”
3 Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tegema, kui isand
võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.
4 Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma
kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!”
5 Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda
võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isandale?”
6 See ütles: „Sada vaati õli.” Tema aga ütles talle: „Võta oma

võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!”
7 Seejärel ta küsis teiselt: „Aga kui palju sina võlgned?” See ütles: „Sada tündrit nisu.” Sellele ütles valitseja: „Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!”
8 Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.
9 Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et
kui see saab otsa, teid võetaks igavestesse telkidesse.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, koguduse töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume ustavust Jumala andide kasutamisel. Issand aita, et me Jumalalt saadud andidega toetaksime nii kaasinimest kui kogudust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused ja katsumused võiksid viia meid Kristusele lähemale. Ole hoidmas ja õnnistamas reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt rõõmu ja jõudu kõikidele leskedele ning üksikutele inimestele. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste eest. Palume õnnistust koguduse organist-koorijuhile Imbi Laasile ja tema perele. Eestpalvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust meie koguduse kahele pühakojale ja neis toimuvale.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 12:48b

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju,
ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Eestpalvesse kanname presidendi, valitsuse liikmed, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, keda seatud inimeste teenistusse. Palvetame, et meie rahva hulgas võiks olla enam neid, kes Kristusele oma elu ja usu rajavad, oma pattu mõistavad ja kahetsevad ning Jeesuse Kristuse kaudu armu vastu võtavad.  Palvetame Jumala kätte piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistust palume uute üliõpilaste vastuvõtule Usuteaduse instituudis. Palvetame, et Issand ise saadaks uusi töötegijaid meie kogudustesse ja annaks jaksu kõigile neile kes juba varasemalt on Issanda teenistuses. Palvesse kanname sõjakolded ning palume nendesse rahu, armu ja abi.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2

2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume püsivust meie palveellu ning õnnistust igale palvetavale inimesele! Palume piiritut usaldust Jumala peale, et ka siis kui me ei mõista, miks meie elus mingid asjad või olukorrad juhtuvad või kestavad, me siiski paneksime oma lootuse Jumalale ning teaksime, et Tema kannab hoolt. Tema on alati meiega!

PÄEVA  SÕNUM nr. 150

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

TÕDE JA EKSITUS

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 11. – 17. august 2019

 

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset.

Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel tulevad raskused ellu meie enda valede valikute tagajärjel ja sellepärast, et oleme läinud eksituse teele. Aga ka tõe teel käies võib ol-la probleeme: Iiobi raamat on hea näide sellest, kuidas raskused tabavad inimest ka tõe teel.

Piibel annab meile palju nõu, kuidas kulgeda oma teed. Need reeglid pole vajalikud mitte Ju-malale, vaid inimestele ning need on Jumala kingituseks meile, et meie elu oleks õnnelik. See, kui-das mõistame neid Jumala sõnas antud tõdesid, sõltub aga paljus tõlgendamisest ja siin on jällegi keeruline mõista, mis on õige ja mis väär.

Pühakiri hoiatab meid valeprohvetite eest, kes ahvatlevad inimesi kõrvale tõe teelt. Need vale-prohvetid võivad usu tee kuulutada nii liialt avaraks kui liialt kitsaks. Jumala Püha Vaim on see, kes toob selguse tõe kohta meie ellu. Palves võime kõnelda Jumalaga ja tema näitab meile, mis on tõde ja mis eksitus. (Soom 2017:8)

 

Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões.

Ef 5:8b,9

 

Inimene, kes aastaid on elanud oma unenägude maailmas, võib ärgata tõetunnetusele. “Tõuse üles surnuist!” Needki, kes on surnud olnud tavainimese kõlblusnormidele, võivad ellu ärgata. “Tõuse üles!” Hakka end liigutama! Hakka parandama oma endise elu vigu! Palu andeks neilt, kelle vastu oled eksinud. “Siis Kristus valgustab sind.” Ta näitab meile kätte uue elu. Ta teeb veel roh-kemgi. Tema muudab su valguskiireks. “Te olete valgus Issandas!” Niisugune võimalus on avatud igale inimesele.

Jeesus on tulnud meid valgustama. Tema valguses näeb inimene esmakordselt oma tõelist vai-mulikku olukorda. Pöördunud inimene vaatab kurvastuse ja põlgusega vanale pattudele, mida ta kord armastas. Kui oled ärganud Kristuse valguses, siis ei näe sa ainult ennast, vaid sulle muutub arusaadavaks ka Kristuse surm meie pattude eest. Selles valguses näed sa oma uue elu olemust ja ülesandeid. Sa tead, et oled saanud elu, mis viib sind läbi surma igavesse ellu. (Tärk 2004:261)

 

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimedu-ses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

 

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina valgustad oma Vaimuga meie pimedust. Sina näed, kui kergesti me eksime ja teeme halbu valikuid. Anna meile tarkust teha vahet õige ja vale, tõe ja ek-situse vahel, nõnda et me võiksime elada Sinu tahte järgi. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

HUNDI LOOMUS

Pühapäev – 11. august

Jeesus ütles jüngritele: “Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast.” Mt 7:15,16

 

Tahan juhtida tähelepanu sõnale “valeprohvetid”. “Mina tean, et pärast minu äraminekut tu-levad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa, ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonu-tavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele” (Ap 20:29,30). Nad ei saa tulla valeõpetusega selliselt, kus vale on kohe ilmselge. Kuid näen veel selles salmis – “kes moonutavad tõde”, et vedada jüng-reid eneste järele. Need võivad olla ka valed või moonutatud faktid, kellegi kohta ja tihti just kogu-duse juhtide ja liidrite kohta. Poolik tõde, osaline tõde, laim, valed süüdistused, tülide tekitamine ja see kõik on eesmärgiga, et kahju teha karjale. “Julmad hundid, kes karja ei säästa”.

 

Kuulsin üht lugu, kuidas hundikari saab hakkama piisonite karjaga. Piison on suur loom, kes samuti elab karjas. Täiskasvanud piison kaalub ligi 2000 kg. Hundikari ei ründa kunagi piisonikarja. Hunt tegutseb sellisel puhul taktikaliselt.

Juhtloom annab käsu ühele hundile minna üksikult piisoni karja sekka. See üksik hunt ei rün-da ühtki looma, vaid lihtsalt jookseb selles karjas koos piisonitega. Ta saab aru, et üksinda siin ei tee midagi ära. Piisonid selle peale reageerivad nii, et hundi juuresolekul eemalduvad temast ja nii õn-nestub hundil karja ühtsust lõhestada. Kui keegi piisonitest on jäänud teistest eemale, hakkab hunt teda taga ajama ning siin tuleb juba hundikari ka kallale. Ja nii õnnestub üht suurt karjalooma rün-nata ja murda.

 

See on väga hea ja tüüpiline pilt sellest, kuidas “hunt lambanahas” käitub ning kuidas vaen-lane tegutseb nii kristlase elus kui ka koguduses. Minu tähelepanek on ka see, et sageli juhthunt ka-sutab teisi, et esialgu ise jääda küllalt peitu. Juhthunt ei toppi ennast liiga lähedale ohtlikule tsoo-nile. Tal on hea haistmine. Vaenlase põhimeetod on ikka olla varjus, peidus, hoida oma hundi loo-must lambanahas. Kasutades ikka need vanu meetodeid, manipuleerimist, valesid ja ikka selliselt, et sa kohe seda valet ära ei tunneks.

Hunt on vaenlane. Tema kaudu tegutseb lutsiferi vaim. Esimene mäss oli tekitatud taevas. Teame, et saatan oli selles loos põhitegelane. Aga kui Jumal teda taevast alla lükkas oli ta selleks ajaks juba kolmandiku ingleid suutnud endaga kaasa tõmmata. Kui ohtlik olla mässaja seltsis ja veel kuulata teda. Ega ilma asjata Piibel ei ütle, et “ära seltsi mässajatega” (Õp 24:21). Ma usun, et osa ingleid panid Lutsiferile vastu ja ei läinud kaasa selle mõtteviisiga. Nad paljastasid tema valesüüdis-tusi Jumala kohta. Lutsiferi eesmärk oli haarata ebaseaduslikult, mässuga suure inglite hulgaga Ju-mala troon ja positsioon. Üksik hunt ei tee midagi ära. Ja sellepärast juhtloomal on vaja oma karja. See on nii sarnane kõigele sellele, mis kunagi taevas on toimunud, kus oli esimene sõda ja lange-mine. Ja need meetodid on siiani kasutusel.

Mäss, mäss, mäss – seda on vaja tekitada, sest ta teab, et nii kõige paremini ta saab Jumala ko-gudusele kahju teha. Tuua riidu, külvata riidu, õhutada riidu. Sageli juht hundid on need, kes peavad ennast vaimulikult teadlikuteks ja on kindlad, et Püha Vaim neid juhib. Nad tunnevad Jumala Sõna piisavalt palju, palvetavad palju. Ja uhkuse pisik juba on saanud neid tõest eemale viia. Isegi veel peenemalt tegutsevad need, kes teavad, et juhtide vastu minek on ebaseaduslik Jumala riigis. Ja kõi-ge selle juures, kahjuks need inimesed ei saa aru, et nad juba töötavad vaenlase leeris, kui kasutavad tema meetodeid. Tema tegutsemis meetodid toovad ka vastavaid vilju.

Sageli seal kus on “hunt” – lutsiferi vaim, seal on kambas ka Iisebel (1Kn 16:29-33), sest neil mõlemal on saatanalt antud ülesanded – hävitada, nii üksikisikut, kui ka kogudust. Iisebel oskab häs-ti tegutseda segaduses ja tekitada segadust. Tema on meister sellel alal ja väga osav. Kui ta saab aru, et teda on avastatud, ta peidab hetkega ennast, kavalus, libedus ja teemast kõrvale minek, et oma jälgi peita. (Teekel 2016)

 

Nõnda ütleb vägede Issand: Ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile prohvetlikult kuu-lutavad – nad ainult tüssavad teid tühiste lootustega: nad räägivad oma südame kujutlustest, mitte Issanda suust. (Jr 23:16) Ja Jeesus vastas neile: Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! (Mt 24:4) Arm-sad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeproh-veteid on läinud välja maailma. (1Jh 4:1)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ajal liigub suuri eksituse vaime. Saatan ise rõivastub valguse ingliks, petmaks paljusid. See pole mingi üllatus neile, kes tunnevad Jumala Sõna, sest mida lähemal on Kristuse teise tulemise päev, seda suuremad eksitused pääsevad valla. Lõpuajal kuulutatakse ristiusku ilma Kristuseta, kristlust ilma Püha Vaimuta, päästmist ilma Kolgata ristita, taevast ilma põrguta. Urho Muroma

 

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, mina tunnistan, et mina ei ole olnud Sinu ees nõn-da, nagu ma peaksin olema, mul ei ole olnud õiget usku Sinusse ega ole ma Sind alati oma silme ees hoidnud. Ka ei ole ma oma ligimest kohelnud nõnda, nagu ma tahan, et Sina mind kohtleksid. Aga pööra ennast ometi armulikult minu poole oma armsa Poja Jeesuse Kristuse pärast! Ei ole kedagi teist, kelle juurde ma läheksin. Ma tulen Sinu juurde nagu laps oma isa juurde. Ära vaata mitte minu patu peale, vaid jaga mulle armu ja rammu, et ma elu parandaksin sellesama sinu Poja ja Püha Vai-mu läbi! Aamen. Olaus Petri

 

* * *

 

KAHETSEJA PALVE

Esmaspäev – 12. august

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

 

Siin on jutt sisemisest ja sügavast tõe tunnetusest. Selle vastandiks on välised, üksnes teoree-tilised teadmised ja rituaalid. Kui inimese suhe Jumalaga on üksnes pinnapealse jumalateenistuseelu tasemel, siis tal tõepõhi puudub. Siis isegi väliselt õigesti teostatud rituaalid, üksnes varjavad inime-se sisemuses peituvaid pattu. Seda on kogudusteski väga palju. Inimene täidab ettenähtud kohustused ja arvab siis, et nüüd on ta Jumala ees õige.

Jumal tahab, et me õpiksime tundma ka oma sisemist olemust. Ja seda saab Ta meile õpetada salajas, nagu Taavet siin ütleb see tähendab, Jumalaga ausalt kahekesi olles. Kui inimene Jumala Sõna valgel julgeb oma patule ausalt silma vaadata ja nimetada seda õige nimega, siis on ta juba tõe pinnal oma  südame põhjas.

Taavet ei otsi ise enda juurest mingeid häid külgi, mille alusel Jumal peaks teda aksepteerima. Selle asemel tõdeb ta, et Jumal ise annab talle teada tarkust, mis toob elu. Ta pöörab pilgu endalt Jumala tööle ja võimalustele ning see ongi parim mida patune inimene saab teha. (PKK: Ps 51:1-9)

 

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand ütleb: Mu poeg, kui tahad tõde tunda, siis usu mind; kui tahad mu jünger olla, siis salga iseennast ära; kui tahad taevas ülendatud olla, siis alanda ennast selles maailmas; kui tahad minuga valitseda, siis kanna minuga koos risti. Thomas Kempisest

 

Palvetagem: Issand, lase meil taibata, mis on tõeliseks maailma valguseks olemine. Valguses näeme asju õieti – kristlased kutsuvad meeleparandusele ja osadusele Jumalaga. Me palume, ära lu-ba meil leppida maailmas valitseva ülekohtuga ja jätta aitamata lesknaine. Anna, et omaksime jul-gust öelda, kuhu läheb see maailm ilma Sinuta ja kuhu see jõuaks Sinu armu läbi Jeesuses Kristu-ses. Ove Sander (Sander 1998:32j)

 

* * *

 

JUMALA KARTUS ON USALDUS JUMALA HEADUSE VASTU.

Teisipäev – 13. august

Vaata, Issanda kartus – see on tarkus, ja hoidumine kurjast on arukus! Ii 28:28

 

Mis siis on tõeline tarkus? Sellele küsimusele tuleks läheneda päris praktilisel viisil. Inimesed on alati olulistele küsimustele vastuseid otsinud. Ikka on tahetud teada, kuidas elu on tekkinud, mil-leks see maailm on olemas, miks on inimene selles maailmas, mis saab siis, kui ta ära sureb. On arutatud selle üle, kust on tulnud kurjus. Kas inimene on oma loomu poolest hea või halb? Kas uni-versum on neutraalne või on seal olemas kurje või häid jõude? Kõikide nende küsimuste peale võib vastata, et me ei tea. Seda olukorda nimetatakse teadmatuseks. Kuid me võime need küsimused ka kõrvale jätta, nende üle nalja heita või siis tühiseid ja pealiskaudseid vastuseid anda. Sellist suhtu-mist nimetatakse rumaluseks. Õigete vastuste andmist võiks aga nimetada tarkuseks. Nii on siis ühel pool teadmatus ja rumalus ning teisel pool tarkus.

Mida nimetas Paulus tarkuseks? Paulus nimetab, et Kristus on saanud meile tarkuseks (1Kr 1:24,30). Seda sellepärast, et Kristus annab õiged vastused inimkonna olulistele küsimustele. Siin ei räägi ta loodusteadustest ega tehnilisest progressist. Need asjad on Jumal jätnud inimese uurida. Ju-malalt saadud mõistuse ja hoolsa tööga võib inimene paljudel aladel õigeid vastuseid leida. Aga kui on vaja leida vastuseid küsimustele, mis puudutavad Jumala olemust, pattu, lunastust, elu pärast sur-ma, siis inimese jõuga vastuseid leida ei ole võimalik. Inimesed võivad vaid arvamusi avaldada. Õi-ged vastused annab vaid Kristus. Tema on Jumala vastus meie õndsuse küsimustele. Paulus ütleb kirjas koloslastele: “Kristuses peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded” (Kl 2:3). Kuidas sellest tarkusest osa saada? Tarkuse vastu võtmiseks ei piisa sellest, kui me kogu kristliku õpetuse omaks võtame. Ei piisa sellest, kui me Kristuse kõige suuremaks õpetajaks tunnistame. Tarkusest saame osa siis, kui oma pattu tunnistame ja Kristuse lunastustöö läbi andestuse vastu võtame, oma elu Ju-mala kätte usaldame ja oma elu Tema Vaimu juhtimisel korraldame. Siis on meie ellu tulnud tõeline tarkus. Ei ole ju tarkusest osa saanud see, kes tule tegemisest kõike teab, ent pole kordagi tuld süü-danud.

Miks peab aga selle tarkuse juurde jõudmiseks Jumalat kartma? Karta tuleb kõigil nendel, kes ei taha elu tõega leppida. Hirm ei ole oma olemuselt hea. See viib inimesed tavaliselt Jumalast ee-male. Uskmatuse üks põhjuseid ongi hirm Jumala ees. Selleks, et mitte hirmu tunda, keeldutakse oma elu muutmast ja proovitakse selle asemel Jumalat olematuks muuta. Hirm paneb inimesi alati rumalusi tegema. Kuid Jumala kartus on midagi muud. See on oma hirmudega Jumala ette seisma jäämine. See on hea asi. See on tarkuse algus.

Mille poolest erinevad siis tavaline kartus ja Jumala kartus? Tavalise kartuse puhul jääb ini-mene oma hirmudega üksi ja vaatab ohtudele otsa. Sellisel juhul peab ta püüdma oma lootusetut olukorda ise lahendada. Jumala kartuse puhul jääb inimene oma hirmuga Jumala juurde. Jumala kartus on usaldus Jumala headuse vastu. See tähendab, et inimene julgeb Jumala ees oma süüd tun-nistada ja ennast oma vigade ja eksimustega Jumala kätte usaldada. Jumala kartuse puhul ei vaata inimene vaid enda eksimustele, vaid eelkõige sellele, mida Jeesus on meie lunastamiseks Kolgata ristil teinud. Jumala kartus tajub seda kohutavat tõsiasja, et patune inimene on hukkumisele määra-tud, kuid ta ei ole lootusetu. Jumala armastus, mis Kristuses ristil avalikuks saab, ajab kartuse välja. Johannes kirjutab, et armastuses ei ole kartust. Täiuslik armastus ajab kartuse välja (1Jh 4:18).

Tõeline tarkus on õiget asja karta. Kelle süda on süüga koormatud ja kelle patud on andeks andmata, need ei julge Jumalat usaldada. Nende elu suunajaks ja orjastajaks jääb patt. Nad on patu orjad. Patt sunnib neid tagant ja nad elavad patu hirmus. John Wesley on öelnud umbes nii: “Andke mulle sada meest, kes ei karda kedagi muud kui vaid Jumalat ja ma pööran kogu maailma ristius-ku.” Jumala kartusel on võime kohandada inimesi oma ülesannete täitjateks. Jumala kartus annab avara ja aruka suhtumise nii siinpoolsesse kui ka surmajärgsesse ellu. Enam ei mõjuta inimest ene-seuhkus ja surmahirm. Elu ülimaks juhiks saab vaid Jumal ja Tema arm.

Kristus on Jumala tarkus. Jumala kartus juhatab meid Kristuse juurde. Inimeste meelest oli kuulutus ristilöödud Kristusest meeletus. Kes võis uskuda, et Jumal päästab maailma ristilöödud mehe kaudu. Ükski inimlik loogika ei vii meid abi otsima ristil sureva mehe käest. Paulus ise ütles, et sõna ristist on narrus nende jaoks, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi (1Kr 1:18). Jumala kartus on tõeline tarkus, mis juhatab meid selle päästva armu juurde. (Luhamets 2018:28-31)

 

Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust. (Õp 1:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelikud on elus need inimesed, kes juba varasest lapse-põlvest alates ajavad oma südameasju Jumalaga. Nemad saavad ikka vabaks ja rõõmsaks, ka valus, raskustes ja elu löökides, sest nende südames elab Jumala Vaim. Ta tuleb nagu valgusekiir ööpime-dusse. Jaan Lattik

 

Palvetagem: Armas Taevane Isa, ma pean usaldama ja kartma Sind, et võiksin osa saada Sinu igavesest ning täiuslikust tarkusest. Aita mul pöörduda patust ja mitte rajada oma lootus maailma tarkusele, vaid Sinu Poja Jeesuse Kristuse lunastustööle. Aamen.

 

* * *

 

OLULINE ON VAIMU PÄRITOLU

Kolmapäev – 14. august

Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. 1Jh 4:1

Jumal on andnud oma Vaimu (1Jh 3:24), kuid maailmas tegutseb aktiivselt ka teisi vaime. Oluline on tähele panna, et käsule uskuda Jumala Poja Jeesuse Kristuse nimesse (1Jh 3:23) järgneb hoiatus ärge usaldage iga vaimu, nii nagu käsule armastada vendi ja õdesid (1Jh 2:7-11) järgneb keeld ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas (1Jh 2:15). Kontrollida tuleb nii krist-likku armastust kui kristlikke uskumusi. Kristlikku usku ei tohiks ära segada kergeusklikkusega. Tõeline usk kontrollib usu objekti, enne kui sellele andub.

Johannes käsib omal lugejail uurida, kas nad [vaimud] on Jumalast. Iga prohvet on mingi vai-mu vahendaja. Tõelised prohvetid on Jumala Vaimu tööriistad, keda nimetatakse “tõe vaimuks”, va-leprohvetid aga “eksituse vaimu” (1Jh 4:6) ja “antikristuse vaimu” (1Jh 4:3) tööriistaks. Seega on iga prohveti taga vaim, iga vaimu taga aga kas Jumal või kurat. Enne kui mingit vaimu usaldada, tuleb vaimu kontrollida. Oluline on vaimu päritolu. Iga kristlane võib ja peab rakendama objektiiv-set testi, mille apostel toob ära salmis 1Jh 4:2: “Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tun-nistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast.”

 

Tänapäeval on palju hääli, mis otsivad meie tähelepanu. Paljud kultused on saanud populaar-seks ja levinud laialdaselt. Mõned neist väidavad end omavat erilisi ilmutusi ja erilist inspiratsiooni, et näidata oma konkreetseid doktriine autentseina. Seepärast tuleb kristlastel kõike kontrollida. Pal-jud on liiga kergeusklikud ja ilmutavad naiivset valmisolekut usaldada kõiki väidetavalt vaimumaa-ilmast pärinevaid sõnumeid ja õpetusi. Väärõpetuste suhtes on aga võimalik ilmutada sallivust, mis pole õige. Vaimuliku küpsuse tunnus ei ole ainult uskumine, vaid sageli ka mitteuskumine (ärge u-saldage iga vaimu). Tuleks hoiduda mõlemast äärmusest – ebausust, mis usub kõike, ning kahtlu-sest, mis ei usu midagi. (Stott 2002:158j)

 

Oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. (Rm 7:23) Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. (Gl 5:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõige raskemini patustab see, kes teisi patule ajab, eriti neid, kes on temast nõrgemad, kes ei suuda ise vahet teha hea ja kurja vahel. Fanny de Sivers

 

Palvetagem: Õpeta mind, oh Issand, teadma, mida pean teadma , armastama, mida pean ar-mastama, kiitma, mis Sulle kõige enam meeldib, kõrgelt austama seda, mis Sinugi silmis on auväär-ne, ja põlgama seda, mida Sina vihkad! Thomas Kempisest

 

* * *

 

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 15. august

Neitsi Maarja uinumise püha ehk rukkimaarjapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

 

Kuningas Taavet oli oma suures vaevas ja kõigis rasketes tagakiusamistes rohkelt Jumala ar-mu tunda saanud. Ta oli mõistnud, et inimesel enesel ei ole ühtegi õigust Jumala ees seista ja enda eest kosta, vaid kõik õigus kingitakse talle. Sellepärast ta ütleski: Ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.

Lihameelsed inimesed ei tea sellest õigusest midagi, mis Jumala ees maksab. Aga usklikud on ära tundnud, kui imelisel viisil Jumal on meile õiguse valmistanud oma püha Poja läbi. Tema, kes püha ja õige, on meie ülekohtud ärakandnud, meie patu võlad ära maksnud ja nüüd võib Tema kõik, kes Temasse usuvad, oma püha vere väes kõigist patu roojasusest puhtaks pesta. Meie hinge alastu-se oma õigusega kui kuuega katta ja seda meile igaveseks katteks ja ehteks jätta. Seda suurt armu ja kallist õigust õpetab Püha Vaim meid tundma ja usu läbi omaks võtma ning karistab meid mõne tü-hise lootuse ja eneste tehtud õiguse pärast, mida viimse kui hilbuni peame enese ümbert ära heitma, et siis Jumala Pojast kingitud õigus meile ainsaks katteks oleks. Ei surma vaev, ei kohtu päev või se-da õiguse kuube meie käest enan ära võtta. (Lampson 1903:374)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma kiitlen oma jõuetusest, rõõmustan oma võimetuse, os-kamatuse ja vaesuse üle ühes või teises valdkonnas. Olen rõõmus, et mul puuduvad oma õigus ja jõud, ilu, loomulikud anded ja veetlus. Täna Jumalat selle eest, et võid kogeda Tema auhiilgust, mi-da Ta laseb voolata sinu vaesuse ja oskamatuse keskele. Ema Basilea Schlink

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled vaadanud armus Neitsi Maarja peale ja valinud ta oma Poja, meie Issanda emaks. Juhi meidki oma armuga, et taevas meile avaneks ja me saaksime osa Sinu kirkusest. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JUMALA AU ILMNEB KA ÕELATE SAATUSES

Reede – 16. august

Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Ps 92:8

 

Ilmselt mõtleb Taavet mõnele sündmusele, kus õelate õitsemine lõppes kiire närbumisega. Õe-late õnn ei ole ainult lühiajaline, vaid nende jõukus ja nende plaanide kordaminek ise peidab endas hävitavat jõudu. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! (Ps 92:9) Jumala vaenlased pillutakse laiali. See, kes suudab vaadata küllalt kaugele tulevikku, näeb ülekohtuste hukatust. Sest vaata, su vaenla-sed, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. (Ps 92:10) (Tärk 2014:383)

 

Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! (Ps 37:2) Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse. (Ps 129:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ülekohus seisa kotis, ei vale jää varjule. Seal üleval veel elab Jumal, kes kõik toob päevavalgele. Anna Haava

 

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud andeksandmise ja igavese elu lootuse. Selle juures ootad Sa meilt, et suunaksime oma mõtted ja teod mitte enesele, vaid kaasinimesele. Sinu tahe on, et teeniksime maailma – see ei tee meid õigeks Sinu ees, küll aga tunnistab armutööst meie südames. Muuda meid tuimumatuks soolaks ja kustumatuks valguseks. Ove Sander (Sander 1998:32j)

 

* * *

 

JUMALA TAHTMINE

Laupäev – 17. august

Jeesus ütles jüngritele: “Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.” Mt 7:21

 

Hirmuäratav kirjakoht, kas pole? Olen mõelnud, et ehk olen just mina see, kes kunagi saab arvatud ülekohtutegijate hulka. Äkki on mu usk, mida ma arvan end tunnistavat vaid “Issand, Is-sand!” hüüdmine?

Tegude tegemisest me ei pääse. Me peame tegema usutegusid (ja vahel lausa “usuhüppeid”), sest mida on meie usk väärt kui seda ei kinnita teod? Sama võime lugeda ka apostel Jaakobuse kir-jast, kus seisab: “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud” (Jk 2:17).

Heaks illustratsiooniks võiks siinkohal olla üks lugu Anthony de Mellolt, tuntud katoliku preestrilt ning psühhoterapeudilt, kes on ka mitme usku ja vaimsust käsitleva raamatu autor. See on lugu ateistist, kes kukub kaljult alla. Ta kukub, aga jõuab veel kinni haarata ühe kalju küljes kasvava väikese puu oksast. Ateist mõtleb, mida teha, ja tuleb äkitselt ideele, et prooviks õige Jumala poole pöörduda. Nii võtabki ta kogu oma jõu kokku ja hõikab: “Jumal!” Vastust ei tule. Ateist hõikab uu-esti: “Jumal! Kui sa oled olemas, siis päästa mind ja ma luban sinusse uskuda ja õpetan teisigi seda-sama tegema.” Jälle vaikus. Ateist on peaaegu, et juba oksast lahti laskmas, kui kuuleb vägevat häält üle kanjoni kõlamas, mis ütleb: “Nad kõik räägivad nii, kui on tõeliselt hädas!” Ateist hüüab: “Ei, Jumal! Ei, ma pole nagu teised, ma juba usungi. Kas sa ei näe, et olen su häält kuulnud! Nüüd pääs-ta mind ja ma kuulutan sinust maailma otsani!” Hääl ütleb selle peale: “Hästi, ma päästan sind. Lase oksast lahti!” “Lasen oksast lahti? Jumal, kas sa pead mind hulluks?”

Kui sageli oleme meiegi samasugused praktilised ateistid. Väidame, et usume, aga ise ripume samal ajal mõne kidura oksarao küljes, oksa hoidvad sõrmedki pingutusest krampis. Kas me saame sellisel juhul üldse usust rääkida?

 

Aga mis on siis see, millega me eksima kipume? Tegusid tuleb teha, head vilja tuleb kanda, aga mõned teod on justkui valed … Tundub, et nii nagu väga paljud asjad, jõuab seegi küsimus väl-ja meie suhtumise või meelsuseni. Jeesus ütleb ka lahenduse tegelikult välja: taevariiki saab vaid see, kes teeb Isa tahtmist. Kõik “Jumala nimel” tehtu muutub valeks siis, kui see on tehtud vaid Ju-mala nimel (võimalik, et ka täiesti siiralt), aga mitte Tema tahtmist silmas pidades. Võime küsida: kas tegutsetud on selleks, et vähem või enam varjatult tehagi “vägevaid tegusid”, suurejoonelisi asju kõigile imetlemiseks? Või on see midagi, mida teeme usaldusega Jumala vastu, Tema tahtmist möö-da, tõelise alandlikkuse ja alistumisega?

Üks sõber kurtis mulle kord, et ta ei tea või ei saa aru, mis on Jumala tahtmine tema elus. See võib nii olla, et konkreetse tegevuse või töö vms leidmine võtabki väga kaua aega ja me käime läbi segaduseaegadest ja Jumal ei osutagi sõrmega, et sulle kuulub see ülesanne ja tollele too. Aga tege-likult on küsimus Jumala tahtmisest ka hulga hõlpsamini lahendatav. Täpsemalt, Jumala tahtmine on täiesti kindel selles, et Ta tahab, et me lubaksime Temal end armastada ja juhtida Tema enese sarna-suse suunas. Jumala tahtmine on, et me osutaksime teistelegi teed olemise aluse ehk Jumala enda juurde. Jumala tahtmine on, et oleksime Tema tõelised lapsed – need, kes ei hoia kinni viletsatest oksakestest, need, kes otsivad Teda kogu südamest, kes elavad Jumalat meeles pidades igal päeval ja igal hetkel. (Viires 2013)

 

Miks te mind hüüate: “Issand, Issand!” ega tee, mida ma ütlen? (Lk 6:46) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:40) Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. (Jk 1:22) Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks. (Rm 2:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõepoolest on olukordi, kus saame vaid paluda: “Issand, aita!” Ometigi oleks väär palvetada ja jääda passiivseks seal, kus Jumal ootab just minu enda sam-mu, mida siis juhtida ja õnnistada. Marcus Hermen

 

Palvetagem: Armuline Issand! Õpeta meid tegutsema Sulle meelepäraselt. Kingi selleks oma Püha Vaimu. Pühitse meie südant, et maailma-armastus sealt kaoks ja armastus Sinu vastu aset leia-ks. Hoia meid enda küljes meie elu otsani. Friedrich Wilhelm Ederberg

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
  • Luhamets, Joel 2018. Issanda kartus on tarkuse algus. EELK Misjonikeskuse väljaanne Pluss, 3/2018 September.
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 51:1-9 – Iisopi sõnum patusele. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2017. Tõde ja eksitus. – Eesti Kirik, 02.08.2017
  • Stott, John R. W. 2002. Johannese kirjad. Tallinn: Logos
  • Teekel, Aino 2016. Hundi loomus. Võru Baptisti Koguduse koduleht, 21.06.2016: https://www.vorubaptisti.ee/ainoteekel/?p=58
  • Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn: Allikas
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
  • Viires, Katrin 2013. Jumala tahtmine (Mt 7:15–23). Kirik & Teoloogia, 06.12.2013: http://kjt.ee/2013/12/jumala-tahtmine-mt-715-23/

 

Koostas Indrek Lundava.

August 2019

Palveleht 11. – 17. august 2019

Nädala teema: Tõde ja eksitus

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 92:5-10;13-14

5 Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega,
ma hõiskan sinu kätetööde pärast. 
Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted! 
Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. 
Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad,
siis on see neile hävituseks igavesti. 
Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! 
10 
Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka,
kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. 
13 
Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. 
14 
Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. 

 

  1. Johannese kiri 4:1-6

1 Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas
nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma.
2 Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tunnistab Jeesust
Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast,
3 ning ükski vaim, kes seda Jeesust ei tunnista, ei ole Jumalast, vaid see on antikristuse oma, kellest te olete kuulnud, et ta tuleb, ja nüüd ta juba ongi maailmas.
4 Teie, lapsed, olete Jumalast ja olete nad ära võitnud, sest
see, kes on teis, on suurem sellest, kes on maailmas.
5 Nemad on maailmast, seepärast nad räägivad nagu maailmgi, ja maailm kuulab neid.
6 Meie oleme Jumalast; kes on Jumala ära tundnud, see kuulab meid. Kes ei ole
Jumalast, ei kuula meid. Sellest me tunneme ära tõe vaimu ja eksituse vaimu. 

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 32:1

Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on  kinni kaetud.

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda kirjakoha: 1 Johannese kirjast 1:7j

Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on meie elu alus ning tänu, et Kristuse juurde võime alati ja kõigega oma elus tulla ja jääda. Täname rahu ja lootuse eest, mida Jumal saab inimesele anda ka siis kui välised olukorrad jäävad samaks. Täname, et Jumala Püha Vaim aitab meil vahet teha tõel ja eksitusel. Kanname tänumeeles Jumala ette kõik koguduse liikmed ja vaimulikud. Täname kõigi eest, kes kogudust palvekätel kannavad ning majanduslikult toetavad. Tänu ustavate eestpalvetajate eest ning sellegi eest, et meie Jumal on palvete kuulja, Tema tunneb meid ning täidab meie palveid oma armulise tahte kohaselt. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kauni suveaja eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                               Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 5:8b,9

Käige nagu valguse lapsed –

9 valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 5. Moosese raamat 13:1-5

1 Pidage hoolsasti kõike, mida ma teid käsin! Ära lisa sellele
midagi juurde ja ära võta sellest midagi ära!
2 Kui su keskel tõuseb prohvet või unenägija ja ta lubab sulle tunnustähe või imeteo,
3 ja see tunnustäht või imetegu sünnib, millest ta sulle rääkis, öeldes: „Käigem teiste jumalate järel, keda sa ei ole tundnud, ja teenigem neid!”,
4 siis ära kuula selle prohveti või selle unenägija sõnu, sest Issand, teie Jumal,

katsub teid, et teada saada, kas te armastate Issandat, oma Jumalat,

kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest.
5 Te peate käima Issanda, oma Jumala järel, ja te peate teda kartma, pidama tema käske, kuulama tema häält, teenima teda ja hoidma tema poole!

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume inimeste eest, kes on ristitud või leeritatud, kuid jäänud kogudusest kõrvale. Juhtigu Issanda hea ja armuline Vaim nad tagasi koguduse keskele ja osadusse Kristusega. Palume Jumalalt abi inimestele ja ka kogudustele, kel raske majanduslik olukord, andku Issand ise tarkust ja häid lahendusi. Palume Jumalalt tervist, paranemist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Õnnistust palume kõigile, kes reisil. Palume tröösti ja Jumala lähedalolu leinajatele. Ole ligi surijatele nende viimses võitluses. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti ja tema lähedaste pere eest. Eestpalvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Marek Alveuse ning nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:15-23

15 Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde
lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
16 Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata
kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?
17 Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.
18 Hea puu ei või kanda halba vilja ega halb puu kanda head vilja.
19 Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.
20 Küllap te tunnete nad ära nende viljast!
21 Mitte igaüks, kes mulle ütleb: „Issand, Issand!”, ei saa
taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.
22 Paljud ütlevad mulle tol päeval: „Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel kurje vaime välja ajanud ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?”
23 Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole teid kunagi tundnud,

minge ära minu juurest, te ülekohtutegijad!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et ikka oleks neid, kes usaldavad oma elus Jumalat ja Tema juhtimist. Palume inimeste eest, kes on ahastuses või kitsikuses. Palves Jumala ette kanname kõik üksikud või hirmul olevad  inimesed. Julgustagu kõiki teadmine, et Kristus on iga päev meie juures maailma ajastu otsani. Palvetame Kiriku, piiskoppide, kirikuvalitsuse, kõikide koguduste vaimulike, koguduste juhatuste esimeeste ja juhatuse ning nõukogu liikmete eest, iga koguduste liikmete eest. Õnnistust palume kõikidele, kes kirikus töötavad ja Kiriku käekäigu eest palvetavad. Kinkigu Issand ise kosutavat puhkust suvekuudesse ning uut jõudu ja värskust. Palume inimeste eest, kes seatud meie riigis inimeste teenistusse. Andku Issand ise neile tarkust, jumalakartust ja armu.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ja palverühmade eest Eestis ja mujal maailmas

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 15:14-15

14Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me
midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.
15Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime,
siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Palume, et Issand aitaks meil palves ära tunda Tema tahtmise.

PÄEVA SÕNUM nr. 149

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

ARMASTUSKÄSK

  1. pühapäev pärast nelipüha
  2. nädal: 04. – 10. august 2019

 

Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: “See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!” Neil meestel polnud enam vaja uskuda, sest nad olid näinud Jeesuse jumalikkust oma ihusilmaga.

Selline Jumala pühaduse kogemine muutis hetkega inimeste elu. Pühakirjast näeme, kuidas lihtsast kalurist võis nii saada hetkega Jeesuse õpilane: üks kaheteistkümnest apostlist, kelle kujud kaunistavad tänapäeva kirikute kantsleid. Jeesuse kirkuse nägemine kirgastamismäel muutis jüngrite ellusuhtumise täiesti teiseks. Meie võime seda Jumala kirkust kas uskuda või mitte. Vaadates jüng-ritele ja sellele, kuidas muutus nende elu, võib meiski tekkida usk.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena. (Soom 2011:8)

 

Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

 

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikeset-õus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslik-kust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armas-tust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, mee-leheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik. (Palgi 2013)

 

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina andsid pühal mäel oma jüngritele näha meie Issanda kirkust ja kutsusid neid Teda kuulama. Aita meid, nii et tunneme Jeesuses Kristuses ära maailma Päästja ja leiame Temas uue elu ning võime pärida igavese elu Sinu juures taeva kirkuses. Kuule meid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

ÕPPETUND TABORI MÄEL.

Pühapäev – 04. august

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Kui Peetrus alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake!” Mt 17:5

 

Õed, vennad Kristuses! Püüame sellest suurest Tabori õppetunnist osa saada. Ka meidki köi-davad maised huvid, mis tumestavad taevailmet. Ka meilgi on variserid ja kirjaseletajad, kes tõen-davad, et “kiri ei valeta” ise kirja valele abiks võtavad ja taevariiki labastavad. Just kui usklik Iisrael kuningast, kuningriiki, rikkust ja head põlve Messialt ootas, nii ootab ka meie päevil palju usklikke kuldseid kroone ja pärlidest väravaid, nuumvasika liha ja kuninglikku pidu; paljud tahavad kunin-gatena valitseda ja patuste peale kohut mõista. See kõik seista piiblis. Ka meilgi peetakse pühaks kirjatähte ja kujutust, kuna tähe ja kujutuse abil ettetoodavast vaimust ja taevariigist palju ei hoolita.

Looja Isa aga hüüab Tabori kohal: “Teda kuulge!” Mu Poega Jeesust kuulge. Kuulake Teda, ei kedagi muud! Tema on ainus õige Juht, kes taeva viib. Teda ümbritseb taevalik hiilgus, ühendab Ee-liase taevast ja Moosese põrgust [s.t. surmariigist]; Tema teeb selgeks ka inimese elu saladuse.

“See on mu armas Poeg, kellest mul on heameel!” Jumala Poeg on aga inimese sarnane, viibib nõdras loomuses. Tähendab, inimese elu otstarve ei ole mitte mõni aeg nõtrustes vireleda ja jäljetult kaduda. Nagu inimeses, Jeesuses peitub Jumala armas Poeg, kes Taboril ilmus jumaliku aus, nii pei-tub iga nõdras inimeses Jumala armas laps, suremata hing. Nõder loomus lõpeb, hing mitte. Surm ei ole elu lõpu akkord. Kust sai Eelias siia? Kust Mooses? Ühe võttis Jumal aastasadade eest ta usu pä-rast elusalt taeva, teine ei pääsenud oma kahtleva südame pärast isegi tõotatud Kaanani. Aga nüüd on nad mõlemad Taboril, jüngrite silma ees. Tähendab, isegi surmal ja põrguhaual ei ole võimu kin-ni hoida hinge, kes Jumalat taga nõuab.

Taboril on jüngrid näitliku ja mõjuva õppetunni osalised, mis neile kustumatu mälestuse süda-messe surub: teie õpetaja on elu ja surma valitseja, taevas ja põrgu seisavad tema võimu all; kõiki, kes oma püüded on temaga ühendanud, võtab ta oma au sisse.

Piksekärgatusena käivad Looja sõnad läbi jüngrite loomuse: “Teda kuulge! Teda kuulge! Teda kuulge!”

Inimlik loomus ei jõua rohkem taevalikke asju endasse mahutada: jüngrite meeled ja mõistus loobuvad oma tegevusest; nad lange vad silmili maha, on uimastatud. Alles õpetaja armsa hääle peale toibuvad nad: “Tõuske üles! Ärge kartke!” Kõik taevalik on kadunud. Jüngrite ees seisab en-disel kujul nende kehvalt riietatud õpetaja, jalad teest tolmunud, nägu käimisest väsinud. Aukartuses ja vaikides kõnnivad nad mäest alla, õppetund andis palju tunda, palju mõtelda…

“Teda kuulge!” Looja hääl kostub täna päevani. Inimhing ihaldab rahukuningat. Maised ihad aga hoiavad ta kammitsas; vägevad vürstiriigid ja vallad eksitavad teda. Ta kuulab oma Rahukunin-ga armast häält: “Mina olen teie juures maailma otsani!” Aga lihalik silm ei näe Teda, ja mida silm ei näe ega käsi ei saa katsuda, seda on ka mõistusel raske tabada. Tänane lugu aga kutsub erksamaid usklikke Taborile, Siionile, palvemäele – kiriku. Kirikus tunneb usklik hing enese ühendatud olevat Jeesusega ja tema sõpradega, elagu nad maa peal, või olgu nad siit lahkunud. Kirikus on inimesed kui lapsed oma Isakojas. Kristuse kiriklikust kogudusest ütleb Rahuvürst: siin on teil teada, mida kummardate; õnnistus tuleb kirikliku ristirahva seast (Jh 4:22). (Kokla 2016:8)

 

Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minu sarnase – teda te peate kuulama! (5Ms 18:15) Ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Lk 3:22, vt ka Mt 3:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usklikena me tunneme, et ei vääri Jumalat, aga samas mõistame, et Kristus oma surmas on meile taas väärtuse andnud. See mõistmine aitab meid julgelt ja tänuliku südamega astuda jumalikku elutäiusesse. Joosep Tammo

 

Palvetagem:  Isa, saada mind oma Poja juurde, kes õndsuseks on saanud minule. Su vaim mind võtku valgustada ja andku õiget mõistmist minule. Siis ma alles tunnen Sinu rahu eneses ja laulan Sulle oma südames. Bartholomäus Crasselius

 

* * *

 

PÄÄSTE JUMAL.

Esmaspäev – 05. august

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

 

Habakuki palve peale, et Jumal ilmutaks oma au, täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses, ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle. Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmi-se tulekut sissetungijate üle. Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki oma. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sü-gavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kind-lalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst! (Lo 2016)

 

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus on meie Koidutäht, kes ikka särab meie südames. Kuigi meis on rohkesti viga ja puudusi, on Tema meile ainus vägev abimees. Sest kui me hing Ta peale vaatab, siis saame kindel olla, et Ta meid siit ükskord koju saadab. Sellepärast ei jäta ma Sind, mu Eluvalgus.

 

Palvetagem: Jumal, Sa näed meid ja tunned ja tead, kui pisut on meil rammu, kui palju kordi me tüdineme ja väsimus kipub võimust võtma. Tuleta meile meelde, et me uut jõudu saame Sinu käest. Sina oled meile taevase relvastuse valmis pannud, et me seda võiksime võtta ning kasutada ja Sa oled meile selleks jõudu pakkunud Jeesuse läbi. Pühitse meie südamed seda mõistma ja seda tar-vitama, mis Sa meie heaks oled teinud. Harri Haamer

 

* * *

 

KES JUMALAT USALDAB, EI JÄÄ IIALGI HÄBISSE.

Teisipäev – 06. august

Issand jätkas Moosesele: “Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata. 2Ms 3:6

 

Jumal ütleb Moosesele, et Ta on tema vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Nimetades kolme nime, ei kõnele Jumal mitte vaid Moosese kolmest ustavast, usk-likust esiisast, vaid kolmest väga erinevast inimtüübist. Aabraham – usklik ja ustav ja kõiges lõpuni kuulekas Jumala teener, kes on valmis minema turvalisest, mugavast ja harjumuspärasest tundma-tusse ja andma kõik, kui ta usub, et Jumal seda tahab. Iisak, tema poeg – alandlik, alluv, vaikne mees. Ja Jaakob – mees, kelles oleks nagu kaks täiesti erinevat inimest: aus ja kelm, vaga ja salaka-val.

Igaüks meist võib ennast ehk vähemalt ühes kirjeldatud inimtüübis ära tunda. Kui nii, siis tea, Jumal on ka sinu Jumal. Kui sa arvad, et sinusugusest Ta ei hooli, siis sa eksid. Meie esivanemate, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal on ka sinu Jumal. Ta on andnud oma Poja ristisurma, et sulle ja mulle öelda: “Ma olen ka sinu Jumal.” Ja nii nagu Jumal kord kolme väga erineva mehega kolmel ääretult erineval moel kõneles ja neid väga erinevatele radadele juhtis, nii teeb ta ka igaühega meist. Igal meist on oma tee, omad ülesanded, omad katsumused, oma elukool, kuid need, kes Teda usal-davad, ei jää iialgi häbisse. Tema jääb nende Jumalaks kõiges – nii heas kui halvas, nii kergetel kui rasketel aegadel, nii selgelt märgistatud teedel kui kõrberännakul, nii elus kui surmas.

Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata. Meie ei pea oma nägu kat-ma. Võime ehk oma pea oma käte vahele võtta ja imestada selle hämmastava ime üle ja paluda, et Jumal jääks meiega kõnelema, meile ilmuma meie elurännakul oma Sõnas ja sakramendis pühako-jas ja kõikjal oma imelises loomingus. (Tammsalu 2016)

 

Kas te ei ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loost, kuidas Jumal ütles Moosesele: “Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal” (Mk 12:26, vt ka Mt 22:32, Lk 20:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Prantsuse mõtleja ja matemaatik Blaise Pascal sai 1654. aastal ilmutuse osaliseks. Sarnaselt Moosesega ilmutas Jumal end talle tules. Legendi järgi tähendas ta selle sündmuse paberitükile, mida kandis pintsakuvoodri sisse õmmelduna oma südame lähedal kuni igavikku kutsumiseni. Alles pärast tema surma ilmus sedel tema tulekuumast usukogemusest päevavalgele. Täna on see tuntuks saanud “Meelespeana” (Memoralia): Umbes õhtul kella poole seitsmest kuni pole üheni öösel. TULI. Aabrahami Jumal Iisaki Jumal, Jaakobi Jumal, mitte filosoo-fide ja õpetlaste Jumal. Veendumus. Veendumus. Tundmus. Rõõm. Rahu. Jeesus Kristuse Jumal. Rõõm, rõõm, rõõm, rõõmupisarad… Täielik allumine Jeesusele. Igavesti õnnelik. (Blaise Pascal. “Mõtted”) (Kadakas 2005:8)

 

Palvetagem: Minu Jumal, mu Vabastaja, Sina oled valgus, mis kunagi ei kustu. Sinu valguse säras muutun valgustiks teistele. Aita, et võiksin Sind kuulutada mitte sõnaohtruse, vaid armastuse tegude jõuga. John Henry Newmann

 

* * *

 

ÜKSNES JEESUS – SEE ON KRISTUSE KIRGASTAMISE TÕELINE TÄHENDUS.

Kolmapäev – 07. august

Meie Issand Jeesus Kristus sai au ja kirkust Jumalalt Isalt, kui ilmvõrratult kirkuselt kostis Talle hääl: “See on minu armas Poeg, Temast on mul hea meel!” 2Pt 1:17

 

Igal pühapäeval saame osa Jeesuse Kristuse aulisest kohalolekust koos inglite, peainglite ja muu taevase seltskonnaga. Igal pühapäeval ja ka teistel päevadel kui koguneme kuulama Jumala Sõna. Igal pühapäeval võtame vastu andeksandmist, päästmist ja elu. Kristus kuulutab igal hinga-mispäeval meile oma andeksandvat sõna ja toidab meid oma ihu ja verega. Igal pühapäeval toimub siin midagi suuremat kui see, mis kirgastamise mäel aset leidis. Jeesus mõistab patused õigeks ja nimetab neid pühadeks. Me ei saa seda näha. Meil tuleb kuulda ja uskuda Jumala Sõna. See on ainuke erinevus. Sama Jeesus, kes oli jüngritega muutmise mäel, on täna meiegi juures. Vaatamata sellele, et me ei näe Teda, on Ta siiski meie keskel.

Ma ei ole sugugi kindel, kas oleme tegelikult valmis Kristust nägema. Kardan, et me ei suu-daks välja kannatada Jeesuse ausära. Peetrus ei suutnud ja kaotas hetkeks loogilise mõtlemisvõime. Ilmutusraamatust teame, et püha Johannes nägi ausse tõstetud Kristust ja langes Tema jalge ette ma-ha nagu surnud mees. Meid ootaks sama saatus, kui tahaksime näha Jeesust palgest palgesse. Kuid Jeesus on meie vastu heasüdamlik ja leebe. Ta hoiab oma täishiilguse avalikustamise Issanda Päe-vaks. Seniks aga tuleb Ta meie juurde kaetuna alandlikkuse ja tagasihoidlikkuse rüüga. Selliselt var-jatuna jääb Ta paljudele märkamata. Ja vahel unustame, et alati, kus Kirik koguneb Tema nimel, ol-gu seal kas või kaks ehk kolm koos, on ka Tema kohal oma jumaliku ja inimliku olemusega.

 

Hääl pilvest suunab meie tähelepanu sinna, kus see peaks olema – Jeesusele. “See on mu ar-mas Poeg, Teda kuulake!” Ehkki Moosese ja Eelija ilmumine Issanda kõrvale võis olla vägev näge-mus, ei lasta neil varjutada kõige olulisemat tegelast. Nõnda nagu Jeesuse ristimisel, nii ka siin kuu-lutab Jumal Jeesuse oma armsaks Pojaks. Ta juhatab meid kuulama Jeesuse häält. Kuula Teda, sest üksnes Temal on igavese elu sõnad. Kuule Teda, sest ainult Temas leiad teenimatu armu.

Kus on Kristus, seal peavad Mooses ja Eelija taanduma tagaplaanile. Kus Jeesus kõneleb, seal peavad Mooses ja Eelija vaikima. Evangelist ütleb, et peale seda, kui hääl pilvest oli rääkinud, ei näinud jüngrid enam kedagi muud kui Jeesust üksi.

 

Üksnes Jeesus – see on Kristuse kirgastamise tõeline tähendus. Selle tõe kinnituseks toimus jumalik teenistus Muutmise mäel. Ainult Jeesus on Jumala armas Poeg. Ainult Jeesus Kristus kan-nab oma naelutatud ihuga meie patud. Üksnes Tema on surma võitnud ja istub Isa paremal käel. Ainult Jeesuses saab ilmsiks Jumala au, mis toob meile vabaduse ja annab pääste lootuse.

Püha Paulus kirjutab: “ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse” (Rm 8:21). Kuna ristimine Issanda nimesse, Tema sõna, Tema ihu ja veri teevad meis oma töö, siis selle läbi muudetakse ka meid. Meie sisemine inimene muutub, et olla Kristuse sar-nane. Antud hetkel on see protsess varjul meie nõtruse all, kuid saabub päev, mil Jeesus tuleb väes ja muudab meie ihud enda kirgastatud ihu sarnaseks. Usun, et selle päeva ja tunni nimel tasub või-delda. (Kiir 2018)

 

Kui Peetrus alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake!” (Mt 17:5, vt ka Mk 9:7)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me elame Temas ja Tema meis, siis ei saa me teisiti kui vendi teenida. Sadhu Sundar Singh

 

Palvetagem: Ma ei soovi muud, kui et Lunastaja sündimine siia maailma, Jumala Poja inime-sekssaamine aitaks meid kasvada Tema mõõtu mööda inimesemaks, täisealisemaks Jumala ees. Se-da ma soovin kogudusele, soovin kogu meie rahvale. Et annaksime eluõiguse ja eluaseme uue sün-dimisele meis enestes ja sellega meie vanas ja haiges maailmas. Jumala ja ligimesearmastuse sündi-misele. Jaan Kiivit jun

 

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU

Neljapäev – 08. august

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

 

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummarda-mine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates krist-lane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumala-teenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahulda-mist!” (Rm 13:11–14) (Laato 2015:269j)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm. (Tärk 2014:402)

 

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uus päev on hoopis teistsugune kui hommikul märkad, et eile olid väga õnnistatud. Palu märkamist. Eenok Haamer

 

Palvetagem: Jeesuse pärast, aita meid, et rõõm meie südames iial ei kustuks sellest teadmi-sest, et meie nimed on taevasse kirja pandud. Sina, kes Sa meie rõõmu ülendad, kes Sa meie valu vaigistad; Sina, kes Sa meile leiba murrad ja meie väikest elu õnnistada; Sina, kes Sa meile head teed ja meile rahu annad; sina, kes Sa keset lootusetut aega meid lootusega täidad, mis meid häbisse ei jäta; Sina, kes Sa meie vaimu valgustad siis, kui vaimne pimedus on maad võtnud ja saatana vägi on väga tugevaks saanud; Sina, meie rõõmu ja jõu allikas! Harri Haamer

 

* * *

 

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 09. august

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema üm-ber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

 

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapä-rane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Ini-mesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pi-meduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täi-esti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.(Tärk 2014:400)

 

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimu-sega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rah-vad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõja-ratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vi-kerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad. (Ilm 10:1) Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Laske Pühal Vaimul andestamine oma südames elavaks te-ha, et me ise andestaksime kõigile inimestele, kui palume, et meile andestataks. Selle palve peale tõstab Jumal inimese kui oma lapse Jumala osadusse. Paul Himma

 

Palvetagem: Ma palun Sinu käest natukene rõõmsamat meelt, soovin, et ma ei laseks end hei-dutada tühistel asjadel, et suudaksin vaadata endast kaugemale ja kõrgemale. Toomas Paul

 

* * *

 

JUMALA ARMASTAJAD VIHAKU PATTU JA ÕIGED LOOTKU VALGUSELE.

Laupäev – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258) ehk lauritsapäev

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10,11

 

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Patu põlgamine on uskliku tunnus. Millal algab meis patu põlgamine ja tunnetus? See muutub esmakordselt selgepiiriliseks inimese pöördumisel, seda võiks nimetada ka õige pöördumise tunnuseks. Patu põlgamine peab jääma uskliku tunnuseks kuni surmani. Ta peab põlgama pattu endas ja ka teistes. Mida enam keegi Jumalat armastab, seda enam ta põlgab pattu. Üks armastus lülitab siin teise välja. Seda aega ei ole olnud, millal Jumala ar-mastajad poleks vajanud patu põlgamise meenutamist. Jumala armastus meis kannatab, kui me pattu ei põlga. Vagad lootku Jumala abile.

Valgus koidab õigele. Igal hommikul külvab Jumal valgust. Õige inimene, kes armastab Juma-lat ja elab vagalt, leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele. Ta võib sattuda ööpimedusesse, aga pimedusele järgneb koit. Sellega koos käib rõõm mis ei kuulu ainult mõnele usklikule, vaid see on mõeldud kõigile, kes õiglased südamelt. (Tärk 2014:402)

 

Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal, annab siiski armu Joosepi jäägile! (Am 5:15) Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge hea-sse! (Rm 12:9)

Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. (2Sm 22:29) Jah, õela val-gus kustub ja tema tuleleek ei paista. (Ii 18:5) Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja ha-lastav ja õige. (Ps 112:4)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ebaõigluse all kannatamine ei kahjusta ühtegi kristlast, aga ebaõigluse tegemine kahjustab küll. Dietrich Bonhoeffer

 

Palvetagem: Armuline Jumal, Sinu sulane ja tunnistaja püha Laurentius jagas kiriku aarded vaestele ja kinnitas, et kannatajad on Sinule eriliselt tähtsad. Ärata meidki elama tõelises vennaar-mastuses, et me teeme head ja jagame oma võimalusi ligimesega. Seda palume Kristuse, meie Is-sanda läbi.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava.

Juuli 2019

1 2 3 4 44