PÄEVA SÕNUM nr. 184

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluvalgust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotus-tesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 184

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

AUKUNINGA ALANDUSTEE

  1. nädal: 05. – 11. aprill 2020

 

Mõtle, Issand, nende peale, kes on sõjakeerises.

 

Palmipuudepühaga algab Kristuse alandustee. Pidulik Jeruusalemma sisenemine tähendas Jee-suse jaoks vastuminekut kannatusele ja surmale. Juubeldav rahvahulk, kes palmiokstega Kristust tervitas, ei saanud aru toimuva tähendusest. Palmioksad sümboliseerivad võitu ja lootust, kuid ilm-selt mõistis rahvahulk seda teisiti kui Jumal. Rahval olid isiklikud ja poliitilised ootused, kuid ini-mesed ei mõistnud seda, miks Jeesus pühasse linna sisenes. Nad polnud valmis lõpuni Jeesuse kõr-val olema ja rasketel hetkedel ei suutnud isegi jüngrid Jeesusele ustavaks jääda. Ometi Jeesus sam-mus oma teed, sest ta teadis, kuhu ja miks läheb. Ta läks Jeruusalemma selleks, et päästa maailm. Kristus sisenes linna, et kanda inimeste patud ja anda neile võimalus pääseda igavesse ellu. (Soom 2016:8)

 

Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14b,15

 

Jeesuse sõnad kuuluvad küllap Tema enim tsiteeritud sõnade hulka. Kummaline küll, aga Ju-mal tõepoolest hoolib igast inimolendist selles maailmas, ehkki tihtipeale Tema hoolimine väljen-dub inimmõistusele käsitamatul moel.

Jeesus viitab Nikodeemosega vesteldes ühele sellisele seigale iisraeli rahva kõrberännakus. Nurisemine, Jumala süüdistamine toob kaasa karistuse mürkmadude näol. Hammustada saanu ain-saks võimaluseks ellu jääda oli vaadata keset laagrit ridva otsa pandud vaskmadu. Teisisõnu – iga inimene pandi vaba valiku ette: tahad elada, siis pead tegema nõnda, nagu Jumal on ütelnud. Pead vaskmao vaatamist naeruväärseks, palun väga, võid valida ka surma – valik on sinu. Piibel vaikib küll sellest, kas leidus ka neid, kes valisid surma, kuid kinnitab, et need, kes tegid Jumala sõnade järgi, pääsesid.

Seesama kordub ka Jeesuse juures. “Nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.” Patu tõttu Jumalast lahutatud inimene on taas kord valiku ees: kas uskuda Jumala Pojasse, uskuda ka siis, kui Ta jõuetu-na ristil ripub, ja võita elu, või pidada seda narruseks ning hukkuda. “Sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi,” kirjutab apostel Paulus (1Kr 1:18).

Keisrinna Helena leitud ristist, mille pärslased olevat Jeruusalemma vallutamise käigus röövi-nud, pidada tänapäevani olema järel mõningaid tükke. Kas see nii on või mitte, kas kogu pärimus on ehtne või ainult üks vagajutt, pole oluline. Oluline on, et Jumal on armastanud meid nõnda palju, et kunagi seisis see rist tõepoolest Kolgata mäel ning sellel on surnud Jumala Poeg meie pattude lunas-tamiseks. Et Kristuse rist on meile saanud tõeliseks ja ainsaks sillaks armastava Jumala juurde; re-deliks taevasesse kirkusesse. (Taremaa 2008:12)

 

Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32)

 

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa saatsid oma Poja, meie päästja Jeesuse Kristuse, et Ta kannaks ära maailma patu ja sureks ristil. Aita meil usus taibata, et Ta täitis kuulekana Sinu tahet, ja lase meil Tema ülestõusmises osa saada võidust maailma ja meie patu üle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

SINU KUNINGAS TULEB ALANDLIKKUSES.

Pühapäev – 05. aprill

Issanda Jeruusalemma minemine.

Palmipuudepüha

 

Kõrged rahvajuhid ja sõjamehed sõitsid linna alati hobuse seljas, sest see oli ülikule ko-hane loom. Samas oli hobune tavaliselt sõjaratsu ja nii sümboliseerib ta surma ja kaduvust. Jeesus oli oma aja ülikutest erinev ja tema läks pühasse linna eesli seljas, näidates nii oma alandlikkust ja valmisolekut kannatada inimeste eest.

 

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

 

Iisraeli rahva olukord polnud kerge. Paganad olid laastanud nende maa ning hävitanud Jeruu-salemma ja seal asunud pühakoja. Siis aga kõlas prohvetlik ettekuulutus, mis pidi muutma leinajad rõõmsaks, täitma nende suu hõiskamisega. Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja!

Igatsust õiglase ja abivalmi valitseja järele võib kohata pea kõikidel ajastutel. Ikka oodatakse paremaid päevi, kedagi, kes tooks senisest helgema põlve.

Prohveti kuulutatud kuningas, Jumala enda läkitatu, on alandlik – ja sõidab eesli seljas. Esma-pilgul võib taoline valitseja näida üsna kasutu – mida küll suudab lahendada see, kes tuleb eesli sel-jas?!

Kuid just niisugune kuningas juhib tähelepanu meie tõelistele probleemidele. Asi ei ole ju üksnes laastatud maas, rusudeks tehtud linnas ja pühakojas. Asi on inimeses, kelle süda on Jumalale sulgunud – ja tõuganud end hukatusse ammu enne seda, kui Jeruusalemma alla ilmusid paganate pii-ramistornid.

Lukustatud südameust ei saa avada sellele prõmmides. Üksnes tasane tulija suudab selle ava-da. Ei väe ega võimu, vaid Jumala Vaimuga. Tema, kes alandas end kuni ristisurmani, saab seda te-ha. (Roots 2019:8)

 

Vaata, Issand on kuulutanud maa ääreni: Öelge Siioni tütrele: Vaata, su pääste tuleb! Näe, te-maga koos on ta palk ja tema ees on ta töötasu. (Js 62:11) Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõ-musta ja rõkata kogu südamest, Jeruusalemma tütar! (Sf 3:14) Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su ku-ningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss. (Mt 21:5) Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes. (Jh 12:15)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Töösuhe Jumalaga algab sel kombel, et läheme kaasa ris-titeele ja saame kannatava Kristuse sarnaseks, et, nagu Paulus ütleks, meis ja meie töös ei paistaks meie oma mõtted ega tahe, vaid ülestõusnud Kristuse loov vägi. Jörg Zink

 

TÄNA, OODATES PEIGMEEST, KES TULEB. HOMME, OODATES MAAILMA KUNINGAT

ÜLESTÕUSMISPÜHADE AURIKKAS VALGUSES!

 

Palvetagem: Issand Jeesus, kes Sa oled tapetud meie pattude lepituseks ja oma verega meid Jumalale otsinud, anna meile armu, et meie Sind kõigest südamest austaksime ja et meie suu võiks Sinule kiitust kuulutada, nii et kogu meie elu oleks üks Sinu suure vägevuse ja armastuse tunnistus.

 

* * *

 

PÜHA JA SUUR KANNATUSNÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sel-lega algab püha ja suur kannatusenädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse.

 

JEESUS KETSEMANIS

Suur Esmaspäev – 06. aprill

 

Enamik inimestest väldib kannatusi ja raskusi. Vangistajate tulles üritaks suurem osa pageda. Kristus ei pagenud Ketsemanist, vaid palvetas. Jeesus ei pagenud, vaid ta oli valmis inimkonna nimel kannatama. Issand oli valmis end vabatahtlikult andma oma vangistajate kätte. Ta suutis seda armastusest inimkonna vastu.

 

Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite Tema jälgedes. 1Pt 2:21

 

Oleme kogenud ja sugugi mitte harva, et meile tehakse ülekohut. Meid mõistetakse valesti, petetakse, laimatakse, ilma et oleksime enda arvates kellelegi kurja teinud. Ka siis tehakse meile liiga, kui tahame teistele head. Kuidas säärasel juhul käituda?

Neil puhkudel, kui on vaja kindlalt otsustada, toimime enamasti kellegi eeskujul. Väga sage-dasti käitume põhimõttel: kuidas sina mulle, nõnda mina sulle st., löögile järgneb vastulöök, minu vastu suunatud teole, veel ähvardavam tegu. Aga kurjale kurjaga vastates, teeme ise ka kurja.

Apostel näitab meile Jeesuse Kristuse näol hoopis teistsugust eeskuju. Jeesusele tehti otsatult palju ülekohut, hoopis rängemat kui ühelegi meist. Jeesus aga ei lubanud, et Temale tehtud ülekohus sunniks Teda toimima sama ülekohtuselt. Ta ei vasta sõimamisele sõimamisega, löögile vastulöögi-ga, ülekohtule samasuguse ülekohtuga. Ta kannatas kõik ära. Ta isegi ei vihanud neid, kes Talle kur-ja tegid. Ristil palus Jeesus oma timukate eest. Miks käitus Ta nõnda?

 

Inimlikult pole seda võimalik ammendavalt seletada. Küll aga teadis Jeesus, et kurja kurjaga surmates, sünnitaks Ta uue kurjuse. Kurja pole võimalik kurjaga hävitada. Ka selle kurjaga mitte, mida teenitud karistuseks nimetatakse. Säärasel juhul puhkeb ülekohus veelgi jõulisemalt õitsele. Kes tasub kurja kurjaga, muutub selle saatanliku ringi vangiks, kus ollakse kättemaksu püsivate ahelate köidikuis.

Jeesus ei tulnud siia maailma mitte patuseid hukkama ja hävitama, vaid päästma ja õndsaks tegema. Jeesus muudab inimese kurjuse jõuetuks teistsugusel viisil – armastusega. Jeesuse armas-tuse vastu on inimeste kurjus enamasti jõuetu. Endastmõistetavalt oli Jeesuse käitumine Tema ko-gudusele ja igale usklikule eeskujuks.

 

Sellist armastusest, mis inimesel endal on, ei piisa. Inimene vajab andeksandmiseks hoopis teistsuguse kvaliteediga armastust. Niisugust armastust saab jagada vaid Jeesus. Jeesuse viisil suu-dab teisele inimesele läheneda ainult see, kes on kogenud, et Jumal teda armastab. Jumal käitub temaga mitte kui vaenlasega, vaid kui sõbraga, kui armsa lapsega, kellele kogu ta süü on andeks antud. Seepärast on tal võimalik alustada uut teed, Jumalat ja kaasinimesi uues valguses näha. See, kes on kogenud seda armastust, ei eksle enam ringi, vaid on jõudnud tagasi koju, oma karjase ja hingehoidja juurde. (Soosaar 1996:111-113)

 

Jeesus ütles oma jüngritele: Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! (Mt 16:24) Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel (Fl 2:5)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige usu ja elu avaruse juurde kuulub see inimlik kokku-kuuluvus ja vendlus, mis väljendub eestpalves, seal, kus me ei lase ennast juhtida oma isekusest, mis sunnib kõiki meie mõtteid ja palveid keerlema iseenda, oma vajaduste ja hädade ümber, vaid teeme oma hinge lahti ja mõtleme kõigile neile, kellel meie elus on koht. Jaan Kiivit jun

 

VALMISTAGE ETTE OMA LAMBID, MIS HIILGAVAD HEATEGUDE JA ÕIGE USU VALGUST!

 

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja Isa, me palume Sind, vaata armuga oma rahva peale, kelle pärast Sinu armas Poeg ennast patuste kätte andis ja häbistavat ristisurma kannatas. Anna mei-le oma armu, et oleksime Sinu Poja eeskujul kannatlikud oma murede keskel ning Sind igal ajal kii-daksime ja austaksime. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JEESUS KOHTU EES

Suur Teisipäev – 07. aprill

 

Jeesus seisab kohtu ees. Kohus pole objektiivne. Õhus on palju emotsioone ja inimese saatusega mängimist. Seda mõistab ka kohtuniku rollis olev Pilaatus, kes üritab lasta kas Jee-sust vabaks või anda ta juutide kohtu alla.

Kuid Kristuse vangistajate soov on kindel ning Pilaatus on sunnitud andma kohtuotsuse, mis mõistab Jeesuse surma. Issand teadis seda ette, Ta vastas küsimustele ausalt ja otse ega üritanud end päästa, sest Tema sihiks oli surra inimkonna pattude lunastuseks.

 

Jeesus ütles: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnis-tust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Jh 18:37

 

Kui me pole tõe seest, ei kuule me enam Jeesuse häält. Sellest selgub, kui ohtlik on tõeteelt ära eksida, sest võib juhtuda, et pole enam kedagi, kes meid tõe juurde tagasi juhataks. Mitte keegi, kes on tõe hüljanud, ei saa olla Jeesuse oma.

Kõige kurvem on, et paljud end kristlasteks nimetavad inimesed on tõest loobunud. Mitmed kirikudki üle maailma on teinud sedasama. Paljud kirikud ja kristlased on asunud õigustama pattu, tuues põhjenduseks armastuse patuste vastu. Nende arvates on see märk armastusest, kui loobuda patu hukka mõistmisest. Nad on hüljanud ka Pühakirja, mis sõnaselgelt patu hukka mõistab ja pa-tustamise kohutavad tagajärjed teatavaks teeb. Selle asemel, et püüda patuseid päästa igavesest hu-katusest, juhivad tõest kõrvale eksinud kirikud ja kirikuõpetajad neid armastuse sildi all igavesse surma.

Me ei tohi lasta end eksitada Pühakirja tõe “Jumal on armastus” väärtõlgendustest. Jumal on küll armastus, ent püha armastus. Jumal ei hülga armastuse nimel iialgi tõde. Jumal ei saa hüljata oma pühadust, sest Ta on iseenesest püha, pühadus on Tema olemus. Jumal ei saa mitte iialgi õigus-tada pattu ega sellega leppida. Armastuse Jumal ei põhjusta kunagi inimesele tarbetult vaeva ja valu, ent on üks põhjus, kus armastav Jumal võib meid kannatama panna: see põhjus on meie pühitsus, Jumala soov, et me saaksime pühamaks, et me saaksime sarnasemaks Tema Pojale Jeesusele Kristu-sele. Jumal võib meile põhjustada kannatusi, et me saaksime vabaks oma pattudest. Seetõttu on vale tõeteelt eksinud kirikuteenijate põhjendus patu tolereerimisel: et patune ei peaks oma patust hoidu-des kannatusi kogema.

Me vastutame igaüks ise selle eest, et me tõe sisse püsima jääksime. Seetõttu ei tohi me pime-si uskuda kedagi, vaid peaksime Pühakirjas väljendatud tõe valgusel kõik arvamused läbi katsuma. See on veel üks põhjus, miks peaksime hästi tundma Pühakirja, sest sellest võib sõltuda meie igave-ne elu. (Teder 2016:11j)

 

Ma käsin sind Jumala ees, kes teeb kõik elavaks, ja Kristuse Jeesuse ees, kes Pontius Pilaa-tuse ees andis hea tunnistuse. (1Tm 6:13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesusel on ajaloos viimane sõna. Kristlane aga peab igal juhul võitlema, kannatama, välja kannatama. Kuni viimse võidupäevani. Fanny de Sivers

 

TEMAL AINSANA ON VÕIM MEID PÄÄSTA “MEIE PATTUDE MÄDASOOST”!

 

Palvetagem: Issand Jeesus, Sind, meie Päästjat, häbistati ja rahvas naeris Sinu üle. Nagu tall, keda viiakse tappa, vaikisid Sa oma kohtumõistjate ees. Anna meile julgust tunnistada Sind elava Jumala Pojaks ning kingi julgust järgneda Sinule ka siis, kui meie tee läheb läbi kahtluste, pettu-muste ja hirmu pimeduse. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed iga-vesest ajast igavesti.

 

* * *

 

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure Kolmapäev – 08. aprill

 

Jeesus mõistetakse surma. Tal on peas kibuvitsakroon ja seljas purpurmantel. Nii astub inimkonna Issand ohvrisurma teele.

 

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me oli-me alles patused. Rm 5:8

 

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest Ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna aja-loos ei juhtu.

Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, Tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna Ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Jumal annab meile tunda, kui suur Tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme?

Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastusse se-gavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja Ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teiste vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski Ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. (Tärk 2002:31,196j)

 

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimese suurim süü pole mitte patud, mida ta teeb – kiu-satus on võimas, kuid tema jõud on väike! Inimese suurim süü on, et ta võiks igal hetkel meelt parandada, aga ta ei tee seda. Hassiidid

 

IGAÜKS SAAB ENDALE JUMALA KÄEST SELLE KOHA, MIS TEMA JAOKS TAEVASES JERUUSALEMMAS ENNE MAAILMA LOOMIST ON VALMIS PANDUD.

 

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, me täname ja austame Sind selle eest, et Sa oled käinud kannatusteed ja oled oma surmaga avanud meile tee Isa juurde. Nüüd võime meie käia oma surma-teed lootuses võita Sinu armu toel kiusatused ja kannatused ning minna Sinu jälgedes läbi surma kitsa värava ülestõusmisse, kus näeme Sinu kirkust. Kuule meid, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu üht-suses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.

 

* * *

 

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 09. aprill

Püha õhtusöömaaja mälestus.

 

Jeesus seab armulaua. Kui senini tähistati paasasöömaajal Iisraeli rahva põgenemist Egiptuse orjusest, siis Jeesus annab sellele söömaajale uue sisu. Leib on Tema ihu ja vein Te-ma veri. Nii sõlmib Issand uue lepingu selleks, et anda inimesele andeks tema patud. Iga kord, kui tuleme armulauale, saame osa Kristusest ja tema kannatuse viljast: pattude andeksandmi-sest.

 

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand. Ps 111:4

 

Jumal on teinud ja tegemas imetegusid jätkuvasti, sest et Ta on imede Jumal algusest peale! Meile antud elu on üks suur ime, mis tuletab igal päeval meelde Jumalat, kes inimese on loonud. Jumal oma sõna väega lõi taeva ja maa, valguse, mere, loomad, linnud, kalad, taimed, kuu, päikese, tähed – vau see on tõesti võimas, millega Tema hakkama saab! Jumal on tõepoolest seadnud palju nähtavaid ja ka silma eest varjul olevaid mälestusi oma imetegudele!

Minu jaoks on üks suurimaid imesid Jeesuse Kristuse tulek sellesse maailma! Eesmärgiga kuulutada taeva Kuningriigi sõnumit ja anda võimalus meilgi sellesse Kuningriiki sisse astuda. See on rohkem kui ime. See on imede ime!

Jeesus ütles: “Võtke endi peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Jh 11:29,30)

“Iket enese peale võtma” tähendab kellegi õpetust omaks võtma. Võttes omaks Jeesuse õpetu-se toimub meie mõttemaailmas palju muutusi. See on protsess, mille tulemuseks on muudetud ini-mene. Jeesus annab edasi õpetuse, mis kannab endas väge kutsuda esile muutused inimeste mõtte-maailmas.

Näiteks inimesed, kes on mõelnud teha kurja oma mõtetes, mingil hetkel teostavadki selle oma tegudega. Kuid, kui nad on kuulnud ja omaks võtnud Jeesuse õpetuse toimub üldjuhul vastupi-dine reaktsioon. Olgu selleks näiteks Sakkeus, kes enne oli teinud palju ülekohut ligimestele, aga kohtudes Jeesusega on tulemuseks see, et ta heastab kõik ülekohtu ja veel enamgi! Ta annab nüüd heast südamest kannatanutele tagasi rohkemgi, kui ta oli võtnud. See muutus juhtus peale seda,

kui ta oli kohtunud Jeesusega ja kuulanud Teda. See on imeline!

Omandades Jeesuse õpetuse jõuame tõepoolest ühte hingamisse ja ükski koorem ei tundugi enam olevat nii raske! Tasub võtta aega, et tegeleda Jumala sõnaga, sest see on sõna, millel on või-me muuta meie mõttemaailma. See on maailm millest saavad alguse kõik teised vajalikud muutused meie endi ja ligimese heaks. Meenutagem Jumala tegusid, mis muudavad meie suhte Temaga tuge-vamaks! (Õunapuu 2012:1)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pühas õhtusöömaajas kogevad kristlased, et nad ühe Issan-da omana on ühe Isa lapsed, vaatamata oma erinevustele. See mõjutab oluliselt kristlikku kõlblust, sest kutsub inimesi selgitama oma vahekorda kaasinimesega: kas ma suhtun lähedastesse nii, nagu peaks? Elmar Salumaa

 

ARMASTADA JA TEENIDA!

 

Palvetagem: Püha Jumal, kõige armastuse allikas. Ööl, mil Jeesus ära anti, andis Ta oma jüngritele uue käsu – armastada üksteist, nii nagu Tema neid oli armastanud. Kirjuta see käsk oma Püha Vaimu väel meie südametesse. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JUMALA TALL

Suur Reede – 10. aprill

Meie Issanda Jeesuse Kristuse päästvate kannatuste mälestus.

 

Jumal asetab patuta inimesele kogu maailma patu. Tohutu on Jeesuse hingevalu, kui Ta seisab seal ristipuul ja kannab kõiki inimeste patte. Me võime liita kõik oma eluajal tehtud pa-tud, korrutada need kõigi kristlaste arvuga maailmas, kes elavad praegu ja kes on elanud en-ne meid.

See koorem on kohutav. Kuid Jeesus suudab seda kanda, sest Ta on Jumal. Nii sureb Ju-mal ristil inimeste eest, et meid endaga lepitada. Tänu Temale võime saada vabaks patust ja vabana Jumalat teenida. Jeesus sureb ja maetakse.

 

Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jh 3:16

 

Tahaksin täna teile rääkida Piibli kõige tuntumast salmist. See on: “Sest nõnda on Jumal maa-ilma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” See on evangeeliumi tuum – kõik päästmiseks vajaliku leiame sellest salmist.

Paljud küsivad minult: Kui Jumal meid nii armastab, miks on siis nii palju kannatusi? Miks on siin haigused, sõjad, vaesus, vihkamine, üksindus, tüdimus, tühjustunne, tööpuudus, vägivald? Miks Jumal seda kõike ei lõpeta? Mõned teist mõtlevad: Ma ei suuda enam taluda, surve on liiga suur. Ehk küsid: Miks on Jumal meid hüljanud? Jumal ei ole meid hüljanud, vaid meie teda. Võib-olla küsid: Kas Jumal on üldse olemas? Jah, Ta on olemas! Ma ei saa sind viia laborisse ja tõestada Ta olemasolu – Jumal eksisteerib meie ümbruses, kui ainult seda märkaksime! Kuidas Jumal välja näeb? Mida ütleb temast Piibel?

 

Mida ütleb Piibel Jumalast

Piibel ütleb esmalt, et Jumal on Looja: “Alguses lõi Jumala taeva ja maa” (1Ms 1:1). Kõik tä-hed taevas on Jumala loodud. Ja Ta lõi ka sinu enese. Siis ütleb Piibel veel, et Jumal on Vaim. Tal ei ole sellist keha nagu on minul ja sinul. Kui Tal oleks selline keha, siis Ta saaks olla samaaegselt ai-nult ühes paigas. Jumal on Vaim ja seetõttu saab Ta olla kõikjal samaaegselt.

Piibel räägib Jumalast midagi väga tähtsat. Ta ütleb, et Jumal on absoluutselt püha ja veatu ja puhas. Ta ei või vaadata patule seetõttu, et Ta on püha ja puhas. Lisaks on ta kohtumõistja Jumal. Piibel ütleb: “Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri” (Kg 12:14). Mõtle sellele! Ühel päeval on kõik su salamõtted ja teistele teadmata teod toodud ava-likkuse ette. Jumal on määranud päeva, mil Ta mõistab maailma üle kohut ja sina oled selles kohtus.

 

Jumal armastab maailma

Tekst, mida äsja lugesime, ütleb Jumalast veel midagi muud: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Jumal on armastuse Jumal! Kui tahan sulle midagi täna kaasa anda siit lahku-misel, siis see oleks: Jumal armastab sind! Jumal teab sinust kõik. Ta teab kõik sinu patud, aga ar-mastab sind ikkagi. Jumal on armastuse Jumal! Piibel ütleb: “Ma olen sind armastanud igavese ar-mastusega” (Jr 31:3). Selliselt lõi Jumal inimese.

Kas oled kunagi huvitunud, miks sa oled siin? Jumal on armastus. Ta lõi meid selleks, et me teda vastu armastaksime. Esimesed inimesed Eeva ja Aadam loodi elama ilma patu ja surmata per-fektsesse paradiisi. Jumal andis neile valikuvõimaluse. Kuuletuda Temale ja olla sõbrad või pöördu-da Tema vastu ja minna teises suunas. Jumal andis neile vaba valiku võimaluse, millist teed minna. Nad valisid vastuhakutee. Selle tulemusel lõikasid nad end lahti Jumalast ja patt tuli maailma.

 

Inimene on patune

Mis on inimloomusega valesti? Kas oled kunagi seda eneselt küsinud? Miks on siin nii palju vihkamist, rassilisi eelarvamusi, kadedust ja ahnust? Miks nii palju sõdasid ja konflikte? See on see-pärast, et inimkond on vaimulikult haige. Seda haigust nimetatakse patuks. Jeesus ütles: “Sest süda-mest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühadu-seteotust” (Mt 15:19). Me kõik oleme süüdi. Piibel ütleb: “Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest” (Rm 3:23).

Patt ei tule ainult sinu ja Jumala vahele. Ta tuleb sinu ja rahu vahele, sinu ja õnne vahele, sinu ja igavese elu kindluse vahele. On sul igavese elu kindlus, kui täna öösel peaksid surema? Elu võib olla põrgu juba siin maa peal – kõige hullem on sattuda põrgusse tulevases elus. Sinna satume, kui siin elus põlgame ära Jumala päästetee.

 

Jumala päästeplaan

Jumal nägi meid kadununa ekslemas pimeduses ja Ta otsustas armastuses teha midagi meie heaks. Rõhutan, et Ta tegi seda puhtast armastusest! Mida Ta tegi? Ta saatis oma ainsa Poja Jeesuse Kristuse siia maailma maksma karistuse hinda meie pattude eest! Jumal sai inimeseks oma Pojas Jeesuses Kristuses. Ta tuli sellesse maailma ainult ühel põhjusel: et surra meie pattude eest. Ühel päeval viisid roomlased Jeesuse Kristuse Jeruusalemmast välja ja naelutasid ristile. Just sel hetkel pandi kõik meie patud Temale. Kogu meie patukoorem anti Tema kanda! Mõtle korraks! Temale mõisteti süüks kõik meie tehtud patud! Piibel ütleb: “Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale” (Js 53:6).

Jeesus ei jäänud ristile. Jumal äratas Tema surnuist. Ma ei räägi surnud Kristusest, vaid ela-vast Kristusest. Ja see elav Kristus võib tulla sinu südamesse ja elada tänapäeval seal Püha Vaimu läbi. Ta võib sulle andestada kõik su patud ja teha sind seeläbi uueks isikuks. Kui Jumal sulle nüüd vaatab, ei näe Ta enam sinu patte – need kõik on ära kustutatud, andestatud!

 

Mida ootab Jumal sinult?

Esiteks pead oma patte kahetsema. Jeesuse esimene jutlus oli just sel teemal: “Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: “Parandage meelt, sest taevariik on lähedal”” (Mt 4:17). Mida meeleparandus tähendab? See tähendab tunnistada Jumalale, et oled patune ja soovid oma pattudest pöörduda. See tähendab tunnistada uut teed koos Jumalaga ja valmisolekut tänasest Teda järgida. Tema on tänasest sinu ainus Päästja, kes on su vabastanud patukoormast!

Sa ei saa kunagi ise kujundada oma teed taevase Isa juurde. Vaatamata meie enese headusele ei vasta me kunagi Jumala pühaduse standarditele. Piibel ütleb: “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt –, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda” (Ef 2:8j). Sa oled oma pattudega igati ära teeninud Jumala kohtu. Jeesus sai kohtualuseks sinu asemel ja asendas sind ristil! Ta võttis vabatahtlikult kohtuotsuse enda kanda. Ta andis oma elu sinu eest.

“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et üks-ki, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” See on Jumala tõotus täna sinule. See on Jumala suurim kingitus! Kas oled palunud Jeesust Kristust tulla oma ellu? Kas oled ainult teda usaldanud oma Päästjana? Tule täna selle lihtsa ususammu läbi Tema juurde, pühenda oma elu Temale!

Palu koos paljude teiste pöördunutega: Oo, Jumal, ma tean, et olen patune. Ma kahetsen oma tehtud patte ja tahan neist vabaneda. Usaldan Jeesust kui oma Päästjat, tunnistan Teda kui oma Is-sandat ja palun tulla täna minu ellu. Sellest hetkest peale tahan Temast teha oma elu aluse, teenida Teda ja järgida Teda koguduse osaduses. Palun seda Kristuse nimel. Aamen!

 

Jumal õnnistagu sind! (Graham 2018)

 

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal sai inimeseks, siis ei tulnud Ta tooma meile tar-betuid teadmisi, vaid Jeesus tuli, et päästa meid kaduvuse kütkest. Toomas Paul

 

MAAILMA PÄÄSTE ON KOLMAINU RÕÕM.

SELLINE ON JUMALA ARMASTUSE VÄGEVUSE VÕIDUKA SÄRA PÕHJATU SALADUS!

 

Palvetagem: Püha Jumal, me kummardume täna vaimus Sinu Poja risti alla, mille Sa oled püstitanud lepituseks enda ja meie vahele, et hukka mõista maailma patt ning avalikuks teha meie päratu süü. Aita meil seda ära tunda ning anna meile julgust usaldada end Sinu seletamatu armu hoolde, kes Sa neile, kes kahetsuses risti alla kummarduvad, andeks annad Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 20. aprill

 

Jeesus on hauas, inimkonna Päästja viibib surmavallas. Ühest küljest on kõik lõppenud, sest Kristus on surnud nagu iga inimenegi sureb, teisalt teeb Kristus surmavallas viibides oma päästvat tööd. Ta oli elu ja surma Issand.

Jeesusel on kogu meelevald ja nii saab Ta surma võita ja anda surnuile igavese elu. Kris-tus teab, mis on surm ja mida tunneb nii surnu kui leinaja. Ta aitab neid, keda surm on puu-dutanud, andes lootuse elule.

 

Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et Ta teid juhiks Juma-la juurde. 1Pt 3:18

 

Kord vestlesin ühe kristlasega, kes oli tulnud Inglismaale Vietnamist. Olles Inglismaal viibi-nud juba 18 kuud, imestas ta, et polnud selle aja jooksul kuulnud ühtegi jutlust ega piiblitundi kan-natuse teemal. Paljude lääne kristlaste jaoks viitab omaksvõetud kristluse mudel elule, mis kulgeb edukuse vaimsusest kantud laineharjal. Väga harva mõtiskletakse katsumuste üle, millede kohta Jeesus ütles, et need on kristliku elu loomulik osa (Jh 16:33; 1Ts 3:3).

Kannatus on osa meie kristlikust kutsumisest. Peetrus kordab seda, mida on öelnud juba va-rem – et meil tuleb kõiges järgida Kristuse eeskuju (1Pt 2:21). Samamoodi näeme, et ka psalmides kuulutatakse ette, et Jumala rahvas kogeb mitut laadi rõhumist kuid, et kõige selle keskel kogeda ka Jumala hoolt ning õnnistusi, peame esmalt takistama kuradil oma plaane teostamast (1Pt 3:10-12; Ps 34:12-16)

 

Kannatustega silmitsi olles on loomulik reaktsioon reageerida hirmuga – aga me saame sel hetkel enesele meenutada Kristuse kuninglikku ligiolu selles olukorras, ning tunnistada Tema Is-sandaks olemist igal hetkel, igas eluvaldkonnas, isegi siis kui teised soovivad meile halba teha.

Vastakuti opositsiooniga, peame suutma kaitsta oma usku, väljendades end kõige leebusega ning tõendades oma sõnu järjekindla käitumisega (1Pt 3:15,16). Meil tuleb “teha head”, ka oma käitumise läbi ning samas olla valmis kannatama selle heade tegude eest (1Pt 3:13,16,17).

 

Kristus löödi risti nõtruses, ometi on Ta üles äratatud Vaimus. Ristimine meenutab meile neid reaalsusi, millega ka ise oleme seotud (1Pt 3:21,22). Kristuse võit, ning meelevald on aluseks meie kindulstundele siin maailmas, mis salgab Kristuse ning seisab vastu Tema järgijatele. Kristusele jääb viimane sõna. (Lamb 2016)

 

Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumala-kartmatud olid. (Rm 5:6) Nõnda ka Kristus, üks kord juba ohverdatud, et ära kanda paljude patud, ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad. (Hb 9:28)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeleparandus pole ainult oma süü tundmine ja kahetsus, vaid siia kuulub ka käimine uues elus. Arved Paul

 

SUUR RAHU HETK! SEE VAIKNE SALAJANE SÜDAME AEG,

MIL INIMLIKU ETTEMÄÄRATUSE ÜLBUS ON TÜHJAKS TEHTUD.

 

Palvetagem: Issand! Me ootame Sind, südamed meil oled ära võitnud. Ja armastuse sidemed meid Sinu külge köitnud. Sa ustavalt kord nähtavalt veel ilmud, tuues ülalt au, rahu, rõõmu küllalt.

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

  • Graham, Billy 2018. Jumala suurim kingitus. Teekäija, 03/2018: https://teek.ee/teemad/9-jutlus/2200-jumala-suurim-kingitus
  • Lamb, Jonathan 2016. Kibeduses või lootuses? Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing, 07.04.2016: https://www.avatudpiibel.ee/en/node/5589
  • Metropoliit Stefanus 2011. Suure nädala mõtisklused. Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
  • Roots, Marek 2019. Sinu kuningas tuleb alandlikkuses. – Eesti Kirik, 27.11.2019
  • Soom, Kaido 2011. Jeesuse Kristuse kannatustee jälgedes. – Eesti Kirik, 20.04.2011
  • Soom, Kaido 2016. Aukuninga alandustee. – Eesti Kirik, 16.03.2016
  • Soosaar, Albert 1996. Usk, lootus, armastus. Tallinn: Logos
  • Taremaa, Tõnu 2008. Kristuse rist on ainsaks sillaks armastava Jumala juurde. – Eesti Kirik, 10.09.2008
  • Teder, Kadrin 2016. Juhtsalm, mõtisklus ja palve. EELK Haapsalu koguduse infoleht “Johannese Sõnumid”, august 2016: http://haapsalu.eelk.ee/doc/ajakirjad/August_2016.pdf
  • Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos
  • Õunapuu, Alur 2012. Meenuta Jumala tegusid. EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri “Nelikaare” nr. 10 (52), Oktoober 2012: https://religiondocbox.com/Judaism/66215190-Meenuta-jumala-tegusid.html

 

Koostas Indrek Lundava.

Märts 2020

 

Palveleht 5. -11. aprill 2020

Nädala teema: Aukuninga alandustee

 

Kiitus ja ülistus – selles palveosas on aeg ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea kui ei oleks veel palvesoove.

Koha Piiblist, millele võib kiituspalves toetuda: Jesaja 50:4-10

4 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,

et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga.

Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel. 
5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud. 
6 Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu,
ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest. 
7 Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo  otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse, 
8 et mu õigusemõistja on ligidal. Kes tahab minuga riielda?
Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juurde! 
9 Vaata, Issand Jumal aitab mind! Kes võib mind süüdi mõista?
Vaata, nad kõik kuluvad nagu rüü, koi sööb nad.
10 Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses
ja kel puudub valgusekuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale. 

 

Pauluse kirjast filiplastele 2:5-11

5 Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses:
6 kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne,
7 vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,

saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
8 Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest

ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.

 

Patutunnistus – vaikne palve.        

Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 25:18

18Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg tänada Jumalat.

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes aukuningana kandis alandust kuni ristisurmani. Kiitus olgu Talle, kes on meid oma kannatuse ja surma läbi vabaks teinud kogu patust ning Kristusesse uskudes on meil igavene elu. Tänu, et tohime usaldada ennast täiesti Kristuse hoolde ning teada, et Tema peab meie eest hoolt nii elus kui surmas. Tänu, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu Jumala Sõna eest, et tohime sellest osa saada erinevate elektrooniliste kanalite vahendusel. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 22:2-6

2 Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?
Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3 Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4 Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5 Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6 nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:1-8

1 Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
2 Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis. Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
3 Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
4 Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
5 „Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja raha antud vaestele?”
6 Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
7 Siis ütles Jeesus: „Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.
8 Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”

Palume Jumala õnnistust ja hoidmist algaval Suurel Nädalal koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule ning kõikidele inimestele. Issand aita, et meil oleks võimalust toetada nii kaasinimest kui kogudust. Õnnistust palume meie Ilumäel, Kuopios, Ashimis, Riias ja Destinis asuvate sõpruskoguduste inimestele. Palume Jumalalt õnnistust ja jõudu inimestele, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist, jõudu ja  hingerahu kõigile kes seda vajavad.  Aita, et kannatustes ja katsumustes oleks Kristus meile väga lähedal. Palume tröösti leinajatele. Palume Jumala ligiolu kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku, et meie jääv kodu on taevas. Palume, et Issand ise paneks piiri Covid-19 levikule. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakonite Marek Alveuse ja Katri Aaslav-Tepandi ja nende perede eest. Samuti kanname palvesse Nõmme Rahu kiriku organist-koorijuhi Imbi Laasi. Palvetame Nõmme Rahu koguduse sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Riias, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 3:14b-16

14 Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao,

nõnda peab ülendatama Inimese Poeg,
15 et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.
16 Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
Palume armu ja halastust kõikidele maadele ja kõikidele rahvastele. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume Jumala õnnistust Suurele Nädalale ning palume, et sõnum ristilöödud  ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest, elutoojast, võiks jõuda ka praeguses eriolukorras paljude inimesteni.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:

  1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume õnnistust igale palvetavale inimesele ning kõigile, kelle eest palvetatakse!

PÄEVA SÕNUM nr. 183

Sinu juures on eluallikas, sinu valguses me näeme valgust (Ps 36:10). Kõigeväeline Jumal! Sina oled kinkinud meile kõige kallima – elu ja valguse. Me palume, näita meile oma eluvalgust, eluvalgust meie südame pimedusse, et näeksime kõrvaldada takistusi Sinu tundmise teelt. Lase meil selles valguses näha patu suurust. Anna jõudu meeleparanduseks ja usku Sinu evangeeliumi tõotus-tesse. Jeesus, Sinu läbi on meil elu ja seda ülirohkesti. Kellel on Poeg, sellel on elu (1Jh 5:12).

 

***

 

PÄEVA  SÕNUM nr. 183

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

KANNATUSE PÜHAPÄEV

Paastuaja 5. pühapäev

  1. nädal: 29. märts – 04. aprill 2020

 

Mõtle, Issand, kloostrikogukondade, munkade ja nunnade,

kloostriülemate ja Püha Mäe peale.

 

Minult on küsitud lugematu arv kordi sama küsimust: miks inimene peab kannatama? Sageli on selles küsimuses ka süüdistav alatoon, millega antakse märku, et Jumal ei tohiks meil lasta kan-natada. Sellistele küsimustele-süüdistustele on sageli raske vastata. Kannatusi ei saa õigustada. Kuid ometi kuuluvad need inimeseks olemise juurde alates inimkonna pattulangemisest.

Kui selles maailmas poleks kannatusi, siis me ju ei elaks patuses maailmas, vaid hoopis para-diisis. Praegusse ellu kuuluvad aga kannatused ning maise elu järel ootab usklikku ees õndsus, kus pole kannatusi. Nii peame kõik siin maailmas kannatama ja samas lootma paradiisile, mis ootab ees.

Ka Kristus kannatas. Kannatuse pühapäevaga algab suure nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg, mil kirikus pööratakse tähelepanu Jeesuse kannatustele. Päästja oli puhta südamega ega pidanud kannatama oma patu pärast. Aga ta kannatas inimkonna patu pärast. Jeesus tundis oma hinges valu, kui inimesed ei võtnud tema sõnumit vastu. Kristus kannatas tagakiusu all ning lõpuks pidi ristil surema, kandes kogu maailma patu.

Kannatustes olles võime pöörduda palves Kristuse poole, sest Tema on meie eest kannatanud. Raskusi kandnuna mõistab Ta meid ja tahab aidata. Jeesuse läbi võime kord maise elu järel saada taevariiki, kus pole enam kannatusi. (Soom 2017:8)

 

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lu-naks paljude eest! Mt 20:28

 

Teenimisel on alati kaks osapoolt – teenija ja see, keda teenitakse. Kumma rollis oled sina tihedamini suhetes teiste inimestega? Aga suhtes Jumalaga?

Kirikus võib meid eksitusse ajada sõna “jumalateenistus”. Kumb siis ikkagi teenib – meie Ju-malat või Tema meid? Küllap on see vastastikune, aga õigupoolest on väga vähe sellist, mida meie saaksime otseselt Jumalale anda või teha. Koguduse kooskäimistega me küll austame Teda, aga Ju-mal on siiski see, kes meid teenib. Tema jagab meile sõna ja sakramenti, meie oleme vastuvõttev pool. Tema annab meile tarkust, jõudu ja väge, kui me suvatseme oma südamed avada.

Ehk ootabki Jumal meilt ennekõike avatud olekut. Et anname võimaluse meile anda. Et oleme iga päev valmis õppima midagi uut, nägema ja kogema midagi, mida Tema tahab meile anda. Ainult avatud südamega suudame seda vastu võtta. Üks laulusalm kõlab: Sa ütled: “Anna minule, Poeg, süda meeleheaks! Sul pole muidu midagi, mis mulle rõõmu teeks.” (KLPR 320:2)

Samas ei oota Jumal meilt passiivsust, vaid aktiivset tegutsemist. Seemneid pole mõtet kogu-da, kui sa neid mulda ei taha panna. Jeesus ütles: “Teenige üksteist armastuses!” (G 5:13) Ta andis ise meile eeskuju. Ta ütles ka, et kes meist tahab olla suurim, olgu teise teenija. Me saame Jumalat teenida ligimese teenimise kaudu. Kui oleme avatuna midagi Jumalalt vastu võtnud, siis ei tohi me seda kiivalt endale hoida, vaid meil tuleb jagada, edasi anda. Peetrus ütles, et teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.

Nõnda on teenimine vastastikku üksteise täiendamine. Igaühele meist on midagi antud. Igaüks meist saab midagi anda.

Kuid alati jääb võimalus öelda: ma ei vaja su teeneid! Nii saab inimene öelda ka Kristusele. Ses suhtes ongi Jumala Poeg andnud oma elu lunaks paljude, aga mitte kõikide eest. Inimesel on vabadus keelduda ja loobuda või vastu võtta, tänada ning jagada. (Palgi 2003)

 

See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! (Mt 26:28) Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest. (Jh 11:51) Loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarna-seks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. (Fl 2:7,8)

 

Palvetagem: Püha Jumal, Sa lasid oma Pojal meie pärast kannatada ja lubasid Ta patuste ini-meste kohtus surma mõista, et Ta meie võlakirja oma surmaga jäädavalt risti külge naelutaks. Aita meil Sinu suure armastuse ees vaikseks jääda, usus Kristuse ristist kinni haarata ning end Sinu o-maks anda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 

* * *

 

JEESUS KRISTUS ON AINUKE PÄÄSTJA.

Pühapäev – 29. märts

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poe-gi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Lk 13:34

 

Tõelised kristlased on tänapäeval ümbritsetud suure hulga nähtamatute kurjuse jõudude poolt, kes mõjutavad meie nähtavaid vaenlasi nii poliitilisel, maailmavaatelisel ja sotsiaalsel tasandil. Mit-te iga vihkaja ei ole meie vaenlane.

Jeesus ütleb, et õndsad olete teie, kui inimesed teid vihkavad Inimese Poja pärast. See tähen-dab, et kõige ohtlikumad vaenlased tegutsevad usu tasapinnal – need, kes lükkavad kõrvale Jeesuse Kristuse kui Issanda ja Päästja, kes kuulutavad iseendid prohvetiteks, õpetajateks ja Jumala poega-deks. Usun, et kristlaste suurimad vaenlased on new age’i filosoofid ja õpetajad, kes mõnitavad Jee-sust ja ei tunnista Teda kuningate Kuningaks ega maailma Lunastajaks. Sama teeb ka antikristlik islam. Kristuse vaenlased ümbritsevad meid, ja kuna nad on Tema vaenlased, siis on nad samahästi ka meie vaenlased.

 

Jeesus toob välja meie olemise põhialused kui käsib armastada vaenlast. Ta tutvustab kuut vaimset põhimõtet, mis aitavad meil lahendada igapäevases elus ettetulevaid personaalseid konflik-te. Need on tõestuseks, et rikutud ühiskonnas on võimalik väljendada armastust, aga ainult Püha Vaimu kaasabil. Pangem tähele, et Jeesus ei õpeta passiivse vastupanu põhimõtteid vaid agressiivse armastuse põhialuseid. Apostel Paulus võtab need kokku järgnevalt: “Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! Kui on võimalik, nii palju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! Ärge makske ise kätte, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte – nii ütleb Issand. Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle juua. Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga.” (Rm 12:17–21)

 

Jeesuse armastuse põhimõtted on küll vastuolus maailma tavadega aga Tema jüngritena, va-rustatud Temalt saadud väega, suudame selle armastusega tungida pahelisse maailma ja suudame muuta seda natuke paremaks.

Issand ütleb väga selgelt, et nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile ja seda eriti oma vaenlastele ning olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Kaalul ei ole siin meie õigused, vaid teiste inimeste igavene elu. Kristus pakkus oma armastust meile, kui olime alles Tema vaenlased ja tänu sellele oleme pääsenud Jumalariiki. Me ei tohi unustada, kes me olime ja kuidas meid on päästetud. Meil tuleb elada vaenlaste keskel nii, nagu Jeesus on seda soovitanud, et nad võiksid meie kaudu näha Jumala armastust nende vastu. Ja palvetagem, et paljud neist võiksid jõuda äratundmisele, et Jeesus Kristus on ainuke Päästja. (Kiir 2018)

 

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pe-sakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud! (Mt 23:37)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Näljatunnet ei rahulda teadmine, et leib on olemas. Leiba tuleb võtta ja süüa. Nii on ka vähe teadmisest, et Kristus on maailma patud lunastanud. Sul tuleb ta isiklikult vastu võtta. Osvald Tärk

 

Palvetagem: Mu Jeesuke, Sa eluleib, mind ise sööta võta! Oh veri, mis kõik pesta võib, mind heldelt jootma tõtta! Sa jääd mu sisse, anna ka, et jään Su sisse lõpmata; siis saan Su läbi taeva!

 

* * *

 

ANNA OMA OLUKORD JUMALA KOHTUSSE

Esmaspäev – 30. märts

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Ps 43:1

 

See on suur tund, kui haarame kinni Jumalast kui ainsast lootusest. Psalmi autoril oli maail-mas tegemist “halastamata rahvaga”, “petise mehega”. Kes need ülekohtused olid? Neid tundis Taavet ja ta kaaslased. Tundis Jumal. Uskliku olukord on raske, sest ta ei saa vastu astuda samade abinõudega. Jeesus ei saanud ega saa ka Jumala kogudus kasutada maailmameetodit.

Siis tuleb anda oma olukord Jumala kätte. Jumal näeb läbi meie motiivid ja Tema annab õige otsuse. Kui meie ei ole õiglased, võib otsus tulla vastupidine meie soovidele. (Tärk 2014:105)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõde väänavad need, kellele see talutav pole. Teedy Tüür

 

Palvetagem: Kes patu pärast mures, neid Jumal rõõmustab, et elades ja surres hing lootust, julgust saab. Sest elu põhjaks meile on Issand Jeesus Krist, seesama täna, eile, nüüd ja ka igavest. Böömi vennad

 

* * *

 

KUIDAS ME VASTAME?

Teisipäev – 31. märts

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Js 65:1

 

Kas oleme samasugused, kui prohvetiaegsed jumalarahva liikmed? Kuigi Jumal oli lähedal, ei huvitanud neid Tema otsimine, vaid nad käitusid otsekui Jumal oleks olnud surnud. Millest selline vastuhakk? Miks tundus neile enese valitud tee palju õigem? Miks see usk ja vaimulik elu, mis neid võlus vihastas Jumalat?

Nende usuelu keskmesse oli asunud õnnelikkus; nad katsid pidulaua õnnejumalannale, ja selle kohta sai prohvet Jumalalt väga järsu sõna: “Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva” (Js 65:5). Aga neid ei saanud noomida, sest nad ütlesid prohvetile otse näkku: “Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle..”. Nad olid nii pühad et keegi ei tohtinud arvustada nende usku. Ja just nende kohta ütleb Issand: ” … sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt” (Js 65:12). Oleks kohutav, kui Jumal peaks sama ütlema meie kohta.

Kohtumõistmise päev tuleb. Ja siis saab ilmsiks, mis jääb püsima ning mis põleb tuhaks, sest on paljas põhk ja õled. Kõiksuguse eksitava ning väära keskel aga oli siiski Jumalal üks jääk – väike hulk tema kummardajaid, kelle eest Ta hoolitses; valitud kellele ta lubas pärida maa. Nemad oli need, kes otsisid Issandat kogu südamega. Ka praegu on nad sageli halvakspandud, vaesed ja kurjad usklike enamuse silmis. (Peltola 2008)

 

Ja ma teen nende keskel ühe tunnustähe. Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde Tarsisesse, Puudi ja Luudi ammuküttide juurde, Tubalisse ja Jaavanisse, kaugetele saartele, kes ei ole kuulnud minust räägitavat ega ole neil aimu minu auhiilgusest; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust. (Js 66:19) Nende hulka on ta kutsunud meidki, mitte üksnes juutide, vaid ka paganate seast. (Rm 9:24) Jesaja aga ütleb julgemalt: “Minu leidsid need, kes mind ei otsinud, ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.” (Rm 10:20) Teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdu-nud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. (Ef 2:12,13)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal sünnitab lakkamatult uusi inimesi oma riigile. Tema riigi töö on nagu metsa põlemine: ühest kohast kustutatakse see ära, teisale kantakse sädemeid ja seal hakkab uuesti põlema. Aleksander Täheväli

 

Palvetagem: Kes ma olen? See või teine? Kas olen täna üks ja homme teine? Kas olen ma mõlemat korraga? Inimeste ees teeskleja ja enda silmis põlastusväärne nõrguke? Või sarnaneb see, mis mulle veel jäänud on, purukslöödud armeega, kes kaotab distsipliini enne juba ette võidetud lahingut? Kes ma olen? Üksildane küsimine teeb mulle nalja. Kes ma veel olen, Sina ju tunned mind, ma olen Sinu oma, mu Jumal! Dietrich Bonhoeffer

 

* * *

 

KRISTLANE PEAKS TEADMA, KUIDAS

JUMALA JUURDE TULLA JA PATUST VABAKS SAADA.

Kolmapäev – 01. aprill

Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kris-tuse vere läbi. Ef 2:13

 

Kõik raamaturiiulitel leiduvad piiblid ei ole Pühakirjad ja kõik kristlikud liikumised, üritused või ettevõtmised pole sugugi oma sisult kristlikud ehk piibellikud. Eesti kontekstis võib kvaliteedile viidata ehk veel mõiste “kiriklik”, kuna tähistab traditsioonilise ja tunnustatud õpetusega kiriku poolt kontrollitud ja garanteeritud kvaliteeti. Samas on Euroopaski juba suuri piirkondi, kus isegi enam kiriku kaasatus ei taga piibellikku õpetust või puhast evangeeliumi.

Olukorras, kus paganlus ja tegelik jumalatuski on asunud ennast peitma kristlike terminite varju, tuleb hoida kinni Kristusest ja puhtast piibellikust õpetusest. Apostel Pauluse sõnul aitab meid Jumalale lähedale Kristuse ristil valatud veri. Paulus kirjutab: “Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.”

Ärataganemine ja patt nõuab ohriverd. Selleks peame tulema Jumala juurde ja hoidma kinni puhtast usust Kristusesse, sest ainult siis saame me ka oma eksimustest ja patust vabaks ning ühen-duse Kristuse endaga. Patule kristliku nime lisamine ei muuda patu olemust. Kas kristlase patt on väiksem patt kui mittekriistlase oma. Patt on ja jääb patuks ning jumal vihkab seda ühtviisi siis, kui pattu teeb kristlane või pagan. Samavõrra armastab ta kõiki patustajaid, nii kristlasi kui paganaid. Vahe on selles, et kristlane peaks teadma, kuidas Jumala juurde tulla ja patust vabaks saada. Kui ta seda ei tee, ei ole tal sugugi paremat saatust loota kui paganatel.

 

Kristuse surm ristil tähendab, et Jumal ise oma Pojas valas ohvrivere ja kaotas sellega patu ning tõi pattude andeksandmise. Patt vangistab inimese, andestus aga vabastab inimese. See puudu-tab nii inimese suhet Jumalaga kui ka kaasinimesega. Ülestunnistamata ja andekspalumata väärad teod vangistavad ja aheldavad meid nende külge ning rikuvad püsivalt meie suhte kõigiga, kelle suhtes eksinud oleme. Nii oma pereliikmete, lähedaste, sõprade, kaastööliste kui ka Jumalaga. Kuni pole oma süü ja pattude tunnistamist, pole ka andeksandmist ja vabanemist.

Me peame üksteisega suhete hoidmise ja parandamise eesmärgil astuma üksteisele lähemale, mitte üksteisest eemalduma; peame pöörama näod üksteise poole, vaatama üksteisele silma ja kõne-lema südamest südamesse – siis on kristlik armastus taastatud. Et aga olla Jumala juures, peame tu-lema tema juurde läbi pihi, läbi armulauasakramendi, läbi püsiva ja pideva palve ning Tema tahte otsimise Tema sõnas – Pühakirjas.

 

Kui oleme armastuslikus ja kristlikus osaduses ligimesega, on meie igapäevane elu siin ajas õnnelik. Kui otsime tõde ja Jumalaga ühendust läbi sõna ja sakramendi ning palve, on kogu meie elu, sh elu pärast aega, õnnelik. Nõnda elades oleme võinud vastu võtta Kristuse rahu. Rahu, mida ta soovis oma jüngritele ja mida Ta soovib oma kogudusele igas armulaualiturgias, kui preester lausub enne Kristuse ihu ja vere jagamist sõnad: “Issanda rahu olgu alati teiega!”. (Viilma 2014)

 

See tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub. (Ap 2:39)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ise on juhtinud sinu jalgu ja hoidnud su teerada. Ikka ja jälle on Ta sind täitnud ja pole kunagi oma heldusega kokku hoidnud. Ära siis ole nüüd hirmul, arg ega rammetu ning ära kõhkle iga oma sammu pärast! Jumal, kes sind on alati saatnud, tuleb kaasa ka tulevikku. Wolfram Böhme

 

Palvetagem: Tänan Sind, Jumal, et Sa oled mind saatnud elu erinevatel ajajärkudel! Tänan Sind, et Sa oled andnud jaksu seisma jääda ja vastu pidada kergemat otsimata! Kummaline küll, aga tagasi vaadates on mu meel rõõmus, et on tulnud minna läbi katsumuste tundidest ja et Sina oled andnud jõudu neis vastu pidada! Toomas Paul

 

* * *

 

JUMALA VÄGI PÄÄSTEKS

Neljapäev – 02. aprill

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Ps 143:9

 

Siin väljendab Taavet oma lootusetud olukorda ja palub abi. Taavet ei arva, et tal oleks niigi piisavalt selge mis on Jumalale meelt mööda. See palve on väga õpetlik ja vajalik ka meiegi jaoks.

Martin Luther ütleb, et “Jumalale kõige meelepärasem ohver on lohutamatu hing, kes ei leia midagi endast. Eriti kui ta hüüab Tema armu järele. Sest Jumal ei kuuleks midagi meelsamini, kui sellist hüüdmist ja Tema helguse järele janunemist.”

Seda Jumala omadust on meil väga raske mõista. Me näeme Jumalat liiga sageli, kui nõudjat ja ähvardajat. Aga tegelikult on Ta hoopis elu andja ja kinkija. Tal poleks mingit vajadust isegi luua seda maailma ja inimest. Aga Ta tahtis anda põrmule elu. Ja seda tahab Ta anda meile ikka veel, sest pattu langemise tõttu on iga inimese osaks surm. Jumal aga ei taha, et me selles surma seisundisse jäämegi. Ta ootab, et me tuleksime Tema juurde et Ta võiks anda meile elu. Aga seda ei tee Ta vägisi, ega meilt küsimata. Ta kutsub meid küll mitmeil moel enda juurde, aga vägisi ei tule Ta kellegi ellu. Ta austab meie otsust ka siis kui ütleme Talle: “Tänan! Ei!” (PKK: Ps 142-143)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mitte ülendamine, vaid enne alandumine. Jumal toimib õi-ges järjekorras, sest Ta paneb ülbetele vastu, aga alandlikele annab armu. Kuidas anda midagi veel sellele, kes juba eneseimetlusest on täidetud? Eenok Haamer

 

Palvetagem: Miks, Jeesus, oled Sa mindki kutsunud enda järele? Mida oled Sa minus näinud või nägemata jätnud, et tohin käia Su kõrval? Otsides vastust siit ja sealt, jõuan lõppeks ikka vaid ühele tõdemusele: Sa teed seda oma armastuse pärast! Marcus Hermen

 

* * *

 

ON VAJA KANNATLIKKUST JA ALANDLIKKUST

Reede – 03. aprill

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ps 43:5

 

Miks Jumal ei sekku maailma asjadesse? Miks ta kurje kohe ei karista? Miks ta kohe ei lõpeta maailmas olevat ülekohut? Nii küsivad uskmatud oma kärsituses ja löövad käega. Kui Jumal kohe ei sekku, siis katsetame millegi muuga. Horoskoopide, selgeltnägijate ja new age’iga – erinevatest usunditest ja filosoofiatest kokku segatud uute voolude, õpetustega. Need, kes ei taha uskuda Juma-lasse, on valmis uskuma lõpmata paljudesse asjadesse, kuid kahjuks osutub see muu vaid uduks, mis hajub tõsiste katsumuste ja surma ees. Kui Jumal ei tõota kiirelt saabuvat suurt õnne, siis usu-vad kergeusklikud poliitikuid, kes enne valimisi lubavad täidetamatut, ja reklaami, mis lubab kohe õnne nende õuele tuua. Ja nii tormavad paljud nagu peata kanad, tallates jalge alla kõik hea ja ilusa ning lõpuks ka iseenda. Neil on kiire! Kuhu? Surnuaeda.

Pühakiri ütleb: “Häda teile, kes olete kaotanud kannatlikkuse! (Srk 2:14) Sina aga, Jumala inimene, põgene selle eest! Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust! (1Tm 6:11) Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. (Hb 10:36) Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka. (Jk 1:4)

Jumal ei ole kärsitu ega vägivaldne. Tema, selle maailma Looja, teab, et kasvamine ja terve-nemine võtavad aega. Tema teab, et me ei ole äädikakärbsed. Me pole merisead, kes oma sündimise päeval suudavad rõõmsalt ringi joosta. Meie inimeseks saamine – jalgadele tõusmine, rääkima hak-kamine jne -, kogu meie areng, meie valmis saamine võtab aega. Mõni ei jõuagi selleni. Saada sel-leks, kelleks Jumal meid on mõelnud, võtab aega. Selleks on vaja kogeda palju, õppida palju, pal-just läbi minna. On vaja kannatlikkust, alandlikkust.

“Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie süda-messe Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:3-5)

Armastus ja kannatlikkus? Kui palju kannatlikkust on meiega olnud nendel, kes on meist tõe-liselt hoolinud! Jah, kannatlikkus võibki sageli olla armastuse mõõdupuu. Jumal on meiega väga kannatlik, sest ta armastab meid enam, kui keegi on meid iial armastanud. (Tammsalu 2016)

 

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest! (Ps 42:6)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Midagi ei elusta meid rohkem, kui Jumal saab puhuda oma eluõhku meie peale, täita meid Püha Vaimuga. Terve meie elu saab siis elustatud, meie meeled saa-vad otsekui uueks, kõik meie sees muutub! Oleme siis oma südame avanud Jumala väele ning iga-vene elu ja jumalik jõud elab meie sees. Meie elu on õnnistatud ja oleme õnnistuseks teistele. Hel-mut Rüdmik

 

Palvetagem: Ma kaotasin kõik peale Sinu, kuid Sina oled sirutanud käe, millest haarasin kin-ni ja kogu mu elu on täidetud valgusega. Sina oled mind päästnud! Tule lähemale, Sina armastuse ja Tõe Jumal, ilmuta mulle kõike, mida võin Sinust ja endast mõista. Lev Tolstoi

 

* * *

 

ARMULAUD ON KRISTLASE OHVRIALTAR.

Laupäev – 04. aprill

Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse. Ps 43:3

 

Psalmis 43 räägitakse Jumala templi võrratust ilust. Tempel kujutab kristlastele kohta, kus nad kohtuvad Kristusega. See on armulaud. Kristlane januneb elava Jumala järele (Ps 42:3), tulla Juma-la altari äärde (Ps 43:4): “Et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!”

Armulaud on kristlase ohvrialtar, kus ta astub elavasse osadusse Jumalaga. Seal ta meenutab, mida Jeesus tegi tema jaoks Kolgata keskmisel ristil, ning võtab isiklikult vastu andeksandmise. Kannatustes olles leiab kristlane lohutust armulaual.

 

Ilmutusraamatu järgi on kristlased keset suuri kannatusi ja muret armulaua kaudu ühendatud taevase jumalateenistusega. Taevases liturgias ülistavad inglid tapetud Talle, kes on toonud lunastu-se kogu maailmale ning kes üksi on väärt avama lõpuaegade rullraamatut: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja pagana-hõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valit-sema kuningatena üle ilmamaa.”” (Ilm 5:9,10)

Sellest taevasest rõõmust osasaamiseks kristlane palub: “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse!” (Laato 2015:122j)

 

Kuningas ütles Saadokile: “Vii Jumala laegas tagasi linna! Kui ma Issanda silmis armu leian, siis ta toob mu tagasi ja laseb mind näha seda ja selle asupaika.” (2Sm 15:25)

 

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks:  Kui ei teataks midagi Jumala kõrgest olemusest ja tuntaks vaid Kristust, siis võiks ometigi Tema läbi õndsaks saada, sest Jumala nimi on Temas. Temas elab kogu täius. Nikolaus Ludwig von Zinzendorf

 

Palvetagem: Et Jeesus üles tõusnud on suures aus ja väes, mind surma paeltest päästnud, siis mul on elu käes! Ei keegi süüdistada saa mind ja hukka mõista – mu Jeesus maksis kõik. Friedrich Adolf Lampe

 

* * *

 

Kasutatud allikad

 

 

Koostas Indrek Lundava

Märts 2020

 

1 3 4 5 6 7 53