Palveleht. 18. – 24. juuni 2017

Palveleht

Nädala teema: Kaduvad ja kadumatud aarded

 

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, millele Jumalat ülistades toetuda: Psalm 49:6-10; 16-21

6  Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod, kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, 10 et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda. 16 Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela. 17 Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! 18 Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. 19 Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu, 20 lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust. 21 Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots. 

Pauluse 2. kirjast korintlastele 8:1-9

1 Vennad, ma tahan teile teatada, mida Jumala arm Makedoonia kogudustes on korda saatnud. 2 Rohked katsumused, millega neid on läbi proovitud, on andnud neile ohtrasti rõõmu ning nende põhjatu vaesus on kasvanud siira headuse rohkeks rikkuseks. 3 Nad on ju andnud oma jõudu mööda – mina olen tunnistaja – koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult 4 anunud meilt paljude palvetega, et neil võiks olla osa eesõigusest aidata pühasid. 5 Ja nende annid ületasid kõik meie lootused, sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile. 6 Nii me siis julgustasime Tiitust, et ta teie keskel viiks lõpule selle korjanduse, nii nagu ta seda kord on alustanud. 7 Jah, nii nagu te olete ülevoolavad usult ja sõnalt ja tunnetuselt ja innukuselt ja meie armastuselt teie vastu, olge ülevoolavad ka selles armastustöös. 8 Ma ei ütle seda käsuna, vaid proovides teiste innukuse varal ka teie armastuse ehtsust. 9 Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.

Patutunnistus – vaikne palve.        

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et tohime Jeesuse Kristuse läbi osa saada Jumala kadumatutest aaretest: rahust, rõõmust ja lootusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse eest. Täname remondi eest Nõmme Rahu kirikus. Tänu EELK Usuteaduse Instituudi 70. tegevusaasta eest ning Suure-Jaani vaimuliku laulupäeva eest. Tänu olgu kõige eest!

 

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda: Luuka evangeelium 12:13:21

13 Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: “Õpetaja, ütle mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!” 14 Jeesus ütles talle: “Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?” 15 Ja ta ütles neile: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!” 16 Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: “Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. 17 Ja ta arutas endamisi: “Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.” 18Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara 19 ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!” 20 Aga Jumal ütles talle: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?” 21 Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:16

16 Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita ka, et elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ja hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Rõõmsat lootust Jumalale palume meie juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehe Andra Indriksonile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvesse kanname kõik koguduse liikmed, kes on haiglas, hooldekodus või keda hooldavad omaksed. Palvetame õdede ja vendade eest Kristuses meie sõpruskogudustes Destinis, Askimis, Kuopios ja kodusel Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Aamose raamat 8:4-8

Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu, öeldes: “Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega, et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?” Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: “Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!” Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid ja kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kõik koolilõpetajad ning palume, et Jumalakartus oleks nendegi tarkuse algus.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palve: Issand, aita meil jääda palvesse ja alatisse ühendusse Sinuga!

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist, millele Jumalat ülistades toetuda: Psalm 49:6-10; 16-21

6 Miks ma peaksin kartma kurjal ajal, kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod, 7 kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? 8 Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, 9 sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, 10 et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda. 16 Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela. 17 Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks! 18 Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. 19 Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu, 20 lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust. 21 Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.

Pauluse 2. kirjast korintlastele 8:1-9

1 Vennad, ma tahan teile teatada, mida Jumala arm Makedoonia
kogudustes on korda saatnud. 2 Rohked katsumused, millega neid on läbi proovitud, on andnud neile ohtrasti rõõmu ning nende põhjatu vaesus on kasvanud siira headuse rohkeks rikkuseks. 3 Nad on ju andnud oma jõudu mööda – mina olen tunnistaja -,
koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult 4 anunud meilt paljude palvetega, et neil võiks olla osa eesõigusest aidata pühasid. 5 Ja nende annid ületasid kõik meie lootused, sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Issandale ja siis ka meile. 6 Nii me siis julgustasime Tiitust, et ta teie keskel viiks lõpule selle korjanduse, nii nagu ta seda kord on alustanud. 7 Jah, nii nagu te olete ülevoolavad usult ja sõnalt ja tunnetuselt ja innukuselt ja meie armastuselt teie vastu, olge ülevoolavad ka selles armastustöös. 8 Ma ei ütle seda käsuna, vaid proovides teiste innukuse varal
ka teie armastuse ehtsust. 9 Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest.

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et tohime Jeesuse Kristuse läbi osa saada Jumala kadumatutest aaretest: rahust, rõõmust ja lootusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname kodukoguduse eest. Täname remondi eest Nõmme Rahu kirikus. Tänu EELK Usuteaduse Instituudi 70. tegevusaasta eest ning Suure-Jaani vaimuliku laulupäeva eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda: Luuka evangeelium 12:13:21

13 Aga keegi rahva seast ütles Jeesusele: “Õpetaja, ütle
mu vennale, et ta jagaks päranduse minuga!” 14 Jeesus ütles talle: “Inimene, kes mind on seadnud teie üle kohtumõistjaks või jagajaks?” 15 Ja ta ütles neile: “Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!”
16 Ja Jeesus rääkis neile ka tähendamissõna: “Ühe rikka mehe põllumaa oli hästi vilja kandnud. 17 Ja ta arutas endamisi: “Mis ma pean tegema? Mul ei ole kohta, kuhu oma vilja koguda.” 18 Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja ehitan suuremad ning kogun sinna kõik oma vilja ja muu vara 19 ning ütlen oma hingele: Hing, sul on tagavaraks palju vara mitmeks aastaks, puhka, söö, joo ja ole rõõmus!”
20 Aga Jumal ütles talle: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult su hing. Aga kellele jääb siis see, mis sa oled soetanud?” 21 Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:16

16 Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita ka, et elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ja hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Rõõmsat lootust Jumalale palume meie juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja aseesimehe Andra Indriksonile ning nende peredele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvesse kanname kõik koguduse liikmed, kes on haiglas, hooldekodus või keda hooldavad omaksed. Palvetame õdede ja vendade eest Kristuses meie sõpruskogudustes Destinis, Askimis, Kuopios ja kodusel Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Aamose raamat 8:4-8

4 Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu,
5 öeldes: “Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega, 6 et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?” 7 Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures:
“Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!” 8 Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid ja kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kõik koolilõpetajad ning palume, et Jumalakartus oleks nendegi tarkuse algus.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palve: Issand, aita meil jääda palvesse ja alatisse ühendusse Sinuga!

Palveleht. 11. – 17. juuni 2017

Palveleht

Nädala teema: Varjatud Jumal

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Oleks hästi hea, kui selles palveosas ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, millele Jumalat ülistades saab toetuda: Psalm 95:1-2, 6-7

1 Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2 Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
6 Tulge, kummardagem ja põlvitagem,

heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7 Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas
ja lambad, kes on tema käe all.

Johannese evangeelium 15:1-10

1 „Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik.
2 Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja
igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja.
3 Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud.
4 Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.
5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina
temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.
6 Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab.
Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.
7 Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis
paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile.
8 Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks.
9 Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid.
Jääge minu armastusse!
10 Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastusse,
nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.
Vaikne patutunnistus  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 25:18                                                                                                             

18Vaata mu viletsust ja mu vaevaja anna andeks kõik mu patud!

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.
Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Toome tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on ilmutanud inimlastele Varjatud Jumala. Täname ustavate koguduseliikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg                                                                                                                Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Iiobi raamat 37:21-24

21 Õel võtab laenuks ega tasu; aga õige on armuline ja annab.
22 Sest Issanda õnnistatud pärivad maa ja tema poolt neetud hävitatakse ära.
23 Issanda käest on mehe sammud,

ja ta kinnitab seda, kelle tee on tema meele järgi.
24 Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Issand toetab ta kätt.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

                                 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 4:1-6

1 Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama
selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud,
2 kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses,
3 ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.
4 Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma
kutsumise poolest;
5 üks Issand, üks usk, üks ristimine,
6 üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.

Palume koguduse liikmete, koguduse nõukogu ja juhatuse eest. Tõstame Issanda ette palves kõik koguduse töötegijad ja palume neile kosutavat suvepuhkust. Palume Jumala rahu, tervist ja lootust inimesele, kes on haiged. Jumala lähedalolu, kaitset ja õnnistust palume inimestele, kes on mõnesugustes kiusatustes või kannatustes. Palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja abiõpetaja Matthias Burghardti perega, diakon Toivo Treibluti ning juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere ning aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere. Õnnistust palume Hingehoiuvalvega ja Toidutarega seotud inimestele. Palume, et Jumal avaks inimeste südameid usule. Palume Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issandalt rõõmu ja jõudu palume koguduse peredele, noortele ja lastele. Jumala õnnistust palume Rahu kiriku remondile ning kõikidele inimestele kes sellega seotud.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal        

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Jesaja raamat 6:3

„Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!”

Palume õnnistust kõikidele inimestele, kes elavad Eestis ja kõikidele eestlastele välismaal. Palvetame Issanda hoolele Eesti Vabariigi presidendi, vabariigi valitsuse- ja riigikogu liikmed, Nõmme linnaosavanema. Õnnistust ja armu palume piiskoppidele, preestritele ja diakonitele ning kõikidele koguduse liikmetele. Õnnistust palume inimestele meie sõpruskogudustes.

 

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas

 Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri efeslastele 6:18

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest
Palume, et meilgi jätkuks palvetades püsivust ja Jumala Püha Vaim oleks alati meie palveid juhtimas.

Päeva Sõnum. Nr 37. 11. – 17. juuni 2017

VARJATUD JUMAL

24. nädal: 11. – 17. juuni 2017

1. pühapäev pärast nelipüha

Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha Kolmainsuse päevana (ld Trinitatis). Pühapäeva sõnumis võeti kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev.

Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. Usk ei käsitle Jumala olemust teaduslikult ära seletades, vaid imetledes, ülistades ja Tema armutegusid kuulutades.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Jesaja raamatu kuuendas peatükis juhtus kaks tähelepanuväärset asja: Jesaja nägi surma templis – maailm, mida ta tundis, varises kokku. Ta nägi templis ka Jumalat, kes hakkas talle tema elu eesmärki ilmutama. Jesaja vastas Jumalale.

Jesaja vaatas üles – Juudamaa troon võis olla tühi, kuid taevane ei olnud. Jumal ei olnud väsinud, sest ta valitseb troonilt, mitte tugitoolist.

Jesaja vaatas ringi ja nägi Jumala kuuepalistusi ja seeraveid. Kõik mutus, ka Jesaja. Puhas Jumala kartus ajab ära inimese viletsa hirmu, sellest hetkest elad ja räägid ainult ühele.

Jesaja vaatas välja – ta nägi ja tundis ainult selle sugupõlve saasta, ta tundis ennast räpasena. Jumal puudutas teda ja see on kutse – koht, kus sügav rõõm ja maailma suurim vajadus kohtuvad. .

Mõtle sõnadele: Ja Filadelfia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

* * *

JEESUS ON TEE, MIS VIIB PÄRALE

Pühapäev – 11. juuni

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!” Jh 15:9

Iisraeli rahvas oli varem olnud Issanda viinapuu, aga Issand oli temas pettunud, kuna ta ei kandnud vilja (Js.5:1-7). Nüüd nimetab Jeesus ennast tõeliseks viinapuuks, milles Jumal ei pea pettuma (Jh 15:1-16). Viinapuu lõigatakse igal talvel tagasi. Mida rohkem oksi lõigatakse, seda tugevamaks saab tüvi.

Mitte keegi meist pole kandnud vilja nii nagu oleks pidanud ja Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest, on tabav näide salmis kuus esitatud tõest. “Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära.”

Teiselt poolt, kui usklik toetub täielikult ja alaliselt oma Päästjale ning on kuulekas tema käsusõnadele, voolab Jeesuse elu vältimatult ka tema ellu, nii et ta võib tõesti öelda koos Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus” (Gl 2:20).

Sellel, et Kristus elab usklikus, on kaks tagajärge. Tema palved, missugune oleks ka nende sisu, on tulenusrikkad, “Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile” (Jh 15:7). Need on tegelikult palved, mida palub Kristus. Teiseks, jumalik armastus, mis ilmnes Jeesuse surmas, peegeldub uskliku armastuses kõikide vastu, kelle eest Kristus on surnud.

“Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tähendab sinule see, et Jeesus on armastanud sind sama palju, kui Isa on armastanud teda?

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 12. juuni

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mainib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõpuks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukoras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Katsu leida aega mõtisklemaks selle üle, mida Paulus siin ütleb ja luba Jumala igavese plaani imel ja Tema ülevoolaval heldusel Kristuses suunata sind ülistama Teda selle tohutu armu au eest

* * *

ÜLLATUSE MOMENT

Teisipäev – 13. juuni

Kõigevägevam – Temani me ei jõua, Tema on suur jõult ja rikas õiglusest, Tema ei riku õigust. Seepärast peavad inimesed Teda kartma, Tema ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:23,24

Olen sageli mõtisklenud inimese püüde üle ette näha oma tulevikku. Mõned nimetavad seda ennustuseks, teised prohveteeringuks. Kas nii on võimalik välistada üllatused? Kas eelistame olla hästi varustatud iga elujuhtumi puhuks? Selline on inimloomus – ihaldada tuntud, oodatud ja ennustatud asju, sest nii tunneme ennast mugavamalt. Probleemid tekivad, kui püüame samu printsiipe rakendada Jumalale.

Iiob astub sellisele mõtteviisile vastu suveräänse Jumala jõulise perspektiiviga, kes on üle kõigist asjust. See suur Jumal on väljaspool loomulikku reaalsust kui kosmose kujundaja, maailma Issand, elule alusepanija. Ta on saanud ilmutuse kõikemahutavast Jumalast, keda ei saa toppida karpi. Äkki näivad tema sõprade nõuanded pisitillukestena.

Meie postmodernistliku maastiku käibetõed võivad meid lollitada. Aga Iiobi näide on uskumatu! Ta jälgib Jumala kätt, siiski seisab vastu Jumala tegude seletamisele või õigustamisele. Ta näib tugev, siiski lihtne, usalda.

Ta on südamelt tark ja jõult tugev, kes võiks teda trotsida ja ise pääseda? (Ii 9:4) Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus. Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja. (Ii 12:13,16) Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! (Ps 145:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita mul selgemini aru saada, mida tähendab usaldada Jumalat, Teda, kes on üle kõikide asjade.

* * *

TEE KÜPSUSELE

Kolmapäev – 14. juuni

Olge usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest. Ef 4:3,4

Apostel on teadlik kirja lugejate erinevatest temperamenditüüpidest, samuti erinevast rahvuslikust ja sotsiaalsest taustast enne kristlikku kogudusse astumist, ent ta soovib, et nad oleksid veel teadlikumad vaimulikest reaaliatest, mis neid nüüd ühendavad ja mis peaksid erinevused täielikult tagaplaanile tõrjuma. Koguduse ühtsus ei ole niivõrd soovitav eesmärk omaette, kuivõrd norm, millega koguduseliikmed peaksid oma käitumise kooskõlastama.

Ühtsus on Jumala and, mis sai võimalikuks Kristuse risti kaudu ning mille teostab Jumala Vaim. Inimesed ise ei suuda seda luua, see antakse neile. End nende kohustus on seda säilitada ja valvata, arvestades nii kogudusest endast kui ka väljastpoolt lähtuvaid katseid seda ära röövida. Kristlased peaksid püüdma teha kõik et pidada ühtsust.

Kui inimesed saavad armastuse kaudu elada rahus, mille neile on toonud Kristus, säilib ühtsus tõepoolest.

Nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. (Rm 12:5) Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. (1Kr 12:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paljud häirivad koguduse ühtsust oma üleoleva suhtumisega. Teistel on puudu oskustest, et teha koguduse heaks seda, mida nad oskavad. Palveta, et saaksid visiooni, kuidas Jumal näeb oma kogudust.

* * *

UURI JUMALA IMESID

Neljapäev – 15. juuni

Issand ei vaata kedagi, kes on enese meelest tark. Ii 37:24

Iiob asetab meid silmitsi elava Jumalaga ja kutsub meid elama Tema valguses kogu oma loogikalünkade, lihvimata servade ja võitleva usuga.

Eliihu jätkab oma tormilist kiituselaulu (Ii 37:1-18). Ta kutsub Iiobit endaga ühinema, kui ta mõtiskleb looduse ülevusest ja alistuvusest. Kuid Eliihu on nii võlutud omaenda vagadest mõtetest, et ta on unustanud Iiobi (ja teiste inimeste ning loomade elu) ja tal pole kaastunnet tema kannatuse jaoks. Hea kristlik printsiip on olla võrdselt tähelepanelik nii Looja Jumala kui ka tema näo järgi loodud inimeste suhtes.

Iiob on kirjeldatud oma olukorda sarnaselt Eliihule: tema oiged on nagu veejuga ja tema süda möllab nagu äike (Ii 3:25,26). Ta leiab, et hädade allikas on see Jumal, kes lõi maailma, kus inimesed koos kogu loodusega lihtsalt elavad ja surevad ilma lootuseta (vt Ii 14, eriti salm 19).

Oleme jõudnud Eliihu 159-salmise monoloogi lõppu (Ii 37:19-24). Ringiga tagasi Iiobi tarkuseotsingu juurde (vrd Ii 28:20-28) ja oleme valmis vahetult kohtuma Jumalaga peatükkides 38-42. Lõpuks näeme rohkem usku Iiobi sügavalt kahtlevas protestis ja vaikses hämmastuses Jumala puudumise üle kui Eliihu häirimatust enesekindluses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist kohtumist Jumalaga sa otsid? Kas niisugust, mis vastab kõigile su küsimustele ja lahendab kõik su probleemid? Aseta nüüd ennast Jumala palge ette ja kummardu alandlikus aukartuses.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 16. juuni

Tema on meie Jumal ja meie Tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on Tema käe all. Ps 95:7

Tõelistele palvetajatele meenutatakse nende suhet Jumalaga. Meie oleme lambad Tema käe all. Jumal ei ole niisugune Looja, kes pärast seda, kui olime olemas, oleks jätnud meid elama nii, nagu suudame. Ta on olevikuski meie karjane, s.o. Ta juhib meid armastuses ning hoolitseb meie eest päeval ja öösel.

Jumala ette ei tulda iialgi asjatult. Palvetajad leiavad lahendusi oma probleemidele, vabanevad oma koormatest ja on uues osaduses Kõigekõrgemaga.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal, kiusatusepäeval kõrbes, kus teie esiisad kiusasid mind proovile pannes, kuigi nad olid minu tegusid näinud nelikümmend aastat.” (Hb 3:7-9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

* * *

PUHASTAMINE TEEB HAIGET

Laupäev – 17. juuni

Jeesus ütleb: “Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge.” Jh 15:4

Viinapuu oksad ei ole sõltumatud ega ela iseendale. Neis enestes ei ole elu allikat. Tõsiasi, et neid tuleb alaliselt puhastada, osutab, et nad ei saa elu mingist väljaspool asuvast allikast ega ka iseenesest, vaid viinapuu tüvest, mille juurde nad kuuluvad. Vanasti räägiti okste lõikamisest kui “puhastamisest”, nii nagu tänapäeval “puhastatakse” umbrohust põllumaad.

Niisiis ühendus Kristusega on kõige tugevam loometöö alus. Kui keegi soovib midagi suurt Jumalariigi raamides korda saata, peab ta Kristusest kinni hoidma. Väljaspool Issandat sünnivad ainult illusioon ja eksitus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks võib mõni oks eralduda viinapuust? Mis näiteks takistab mahla voolamist okstesse? Millisel põhjusel võib mõni kristlane loobuda Jeesusest? Milline on kõige suurem loobumisoht sinu juures?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaim on Jumala Kolmainsuse kolmas isik ja võrdne Isa ja Pojaga. Ta on Piiblis esitatud Jumala Püha Vaimuna, kes tegutseb aktiivselt koos Isa ja Pojaga, alates loomisloost (1Ms 1:2). Esimese Moosese raamatu algusest kuni Ilmutusraamatu uue taeva ja maa ning Uue Jeruusalemma loomiseni. Püha Vaim on side taeva ja maa vahel, on ühendus inimese ja ta Looja vahel, on ülaloleva maailma ulatumine allolevasse maailma.

Ainulaadsel viisil on aga Vaim olnud tegev inimese loomisel. Jumala puhus inimesse elavat hingeõhku (Vaimu) (1Ms 2:7). Vana Testamendis laskub ta inimeste peale, andes neile eesõiguse Jumalat ja inimesi teenida prohvetliku anniga (4Ms 11:29). Kui aga ˇinimesed ei kuuletu talle, lahkub Püha Vaim neist (1Sm 16:14 näit. Kuningas Saulist).

Kui Taavet oli patustanud Jumala vastu, siis ta palvetas: “Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!”
(Ps 51:13). Pärast nelipühasündmust (Ap 2; Jl 3) elab Püha Vaim pidevalt usklikus, ei lahku temast iialgi, täidab teda ja annab talle sisemise valmiduse ja jumaliku väe teenimiseks. Ülima tähtsusega on Piibli kaudu tundma õppida Püha Vaimu kui isikut ja samuti tema tegevust. Piibellik arusaamine Pühast Vaimust kui Jumalast võib muuta sind paremaks kristlaseks ning Jumala teenijaks.

Aita kirikul püsida – toeta EELK Usuteaduse Instituuti

Toeta EELK Usuteaduse Instituudi õppetööd, nii annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse Eestis.

Toeta tulevaste vaimulike, hingehoidjate, diakooniatöötajate ja kaplanite koolitamist EELK Usuteaduse Instituudis. Annetusega aitad tagada kiriku töötegijate järelkasvu ja annad oma panuse hooliva ning tasakaalustatud ühiskonna arengusse.

EELK Usuteaduse Instituut on koolitustööd teinud 70 aastat. Sellest on saanud ja saavad ka tänapäeval osa kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud. Usuteaduse Instituudis on ainus usuteaduskond Eestis, kus õpib kõikide konfessioonide esindajaid ja kus erilisena Euroopa mastaabis on rajatud õigeusu õppetool.

EELK Usuteaduse Instituudi tänased õppekavad võimaldavad õppijal saavutada kompetentsi teoloogia põhidistsipliinides, omandada ettevalmistuse vaimulikuks tööks kirikus ja kaplanaatides ning hingehoiu, diakooniatööd, kristlikku kultuuri ja erinevate religioonide tundmist eeldavates ametites. Usuteaduse Instituudi vilistlasi töötab lisaks kirikule riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, koolides, haiglates, kultuuriasutustes ja mujal.

Oma annetuse EELK Usuteaduse Instituudi toetuseks saad teha EELK annetustekogumise keskkonnas Korjanduskarp siin või helistades annetustelefonile 900 9990.

Täname toetuse eest!

EELK UI

Peolaudadest ja Peolauast

Jumalariigi üheks ilusaimaks sümboliks on ühine rõõmus peolaud, mille Jumal on valmistanud oma lastele taevas. See peolaud saab olema sõnades väljendamatu kogemus lõppematust rõõmust, jäävast osadusest ja ülevoolavast kiitusest pühale ja armulisele Kolmainu Jumalale. Meie lootuseks on, et võime ükskord leida ennast ja oma häid teekaaslasi Kristuses selles lauas.

Omapärasel viisil näitavad meie maised peolauad ja rõõmsad koosolemised samuti taevalaua poole. Tõsi, nad on küll kui tuhm peegeldus ja vari sellest, mis meid ees on ootamas. Ja siiski võime nendeski kogeda rõõmu ja ühtsust ning olla otsekui taevaesikus. Vahel on tunne, et oleme võinud ka hetkeks sisse astuda.

Jumal on viimastel nädalatel kinkinud meile ja meie kirikule selliseid hetki. Nimetan esmalt EELK, meie vaimuliku ema teist suurt juubelit. Ütlen kõhklematult, me võisime kogeda midagi väga suurt ja meeldejäävat. Tänu Jumalale, tänu kõikidele kaasaaitajatele ja osavõtjatele.

Erilisemaiks kogemuseks oli mulle – ja küllap paljudele teistelegi – Tartu linnapea vastuvõtt Dorpati konverentsikeskuses. Tõeline pidulaud usuisa aegsete söökidega. Sama tõeline taevalaud Jumala lähedalolu ja õdede-vedade osadusega. Tõeline inspiratsioon ja vabadus, milleks meid peapiiskop üles kutsus.

Tunnistan, et pole tükil ajal tundnud sellist armastust ja osadust oma vaimulikest, muusikutest ja juhatuse esimeestest kolleegidega. Mitte, et meid oli lihtsalt palju koos ja hea oli olla, vaid me olime ja oleme üks. Üks usus, armastuses ja teenimises vaatamata sellele, et oleme vaid inimesed, kes mõistavad, väljendavad ennast ja teenivad pisut erinevalt. Vaimu ühtsust ei olegi vaja otsida välistes vormides, vaid sisus ning selles, mis meid tegelikult ühendab. See on Kristus ja Tema armastus.

Teine laud sai kaetud läinud pühapäeval Nõmme mändide alla, kui kogunesime Tallinna ja Lääne-Harju praostkondade esimesele ühisele laulupäevale. Taas on põhjust tänuks kõikidele korraldajatele, laulajatele, muusikutele ning nendele mitmele-mitmele sajale inimesele, kes olid tulnud sellest osa saama. Osa saama, aga oma tulemise, olemise ja kaasapalvetamisega oma osa sellele peolauale tooma.

Võtsime sellest peolauast kaasa Nelipüha kaunid laulud ja muusika. Ent taas võisime tunda seda sidet, mille kaudu Jumal meie rahvast Maarjamaal seob. Ja mitte ainult rahvast, vaid riiki. Eesti riigi ilmalikkus on pigem subjektiivne fiktsioon, kui meie elu reaalne tegelikkus. Kui aga see ongi ilmalikkus, et me peame vaimulikku laulupidu, pühitseme Jumala Sõna ja palvega rahvuslipu päeva, asetame homme nurgakivi Mustamäe kirikule, siis olen siiralt tänulik, et võin elada sellises ilmalikus riigis.

Veel üks peolaud saab kaetud 16. juunil, kui tuleme kokku Usuteaduse Instituudi 70. sünnipäeva aasta ja järjekordse akadeemilise õppeaasta lõpetamiseks. Peolaud saab rikkalikult kaetud – UI sümbolite – lipu ja rektori ametitunnuse pühitsemine, professorite inauguratsioon, töötegijate tunnustamine ja tänamine, UI ajalooraamatu presenteerimine ja rektorite maaligalerii avamine. Mul on rõõm kutsuda kõiki sellessegi peolauda kas oma tulemise või palvetega.

Head sõbrad. Soovin pea algavasse suvesse ja puhkuseaga selliste rõõmsate laudade rohkust. Jumalarahvana kokkutulemisi ja –saamisi ühiseks rõõmuks ja julgustuseks. Aga ka tunnistuseks ja kuulutuseks. Olgu nende rõõmsates hetkedes äratundmist – tõeline peolaud ja jääv rõõm on ees.

Õp. Ove Sander
Nõmme Rahu koguduse õpetaja

Sander_Ove

Palveleht. 4. – 10. juuni 2017

Palveleht

Nädala teema: Püha Vaimu väljavalamine

Kiitus/ülistus – Kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 68:5-11
5 Laulge Jumalale, mängige, kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes!
Tema nimi on Issand, hõisake rõõmu pärast tema ees!
6 Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus.
7 Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele;
aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.
8 Jumal, kui sa läksid välja oma rahva ees, kui sa sammusid kõrbeteed, sela,
9 siis värises maa ja taevadki tilkusid Jumala ees,
Siinai värises Jumala ees, Iisraeli Jumala ees!
10 Rikkalikku vihma kallad sina, Jumal, oma pärisosale ja sa kosutad närbunut.
11 Sinu loomad asuvad seal; sina, Jumal, kinnitad oma headusega viletsat.

Johannese evangeelium 14:15-21
15 Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!
16 Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti:
17 Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.
18 Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde.
19 Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.
20 Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus
ja mina teis.
21 Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast.”

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: Psalm 86:5
5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat./Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Püha Vaimu eest, kes Kristuse ristisurma ja ülesäratamise järel on läkitatud meid trööstima, julgustama ning pühitsema. Oleme südamest tänulikud iga koguduseliikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes on andnud ennast Püha Vaimu juhtida. Täname meie sõpruskogudustes eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakaria raamat 4:6
See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.
Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 31:31-34
31 Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli
sooga ja Juuda sooga uue lepingu:
32 mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt – selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma
olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -,
33 vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.
34 Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes:
„Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisikesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.
Palume Jumala õnnistust ja Püha Vaimu juhtimist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume jätkuvalt Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Ole Issand ise Püha Vaimuga kinnitamas ning rõõmu ja jõudu andmas inimestele kes hooldekodudes või koduseinte vahel. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvesse kanname 4. juunil Nõmmel toimuva Vaimuliku Laulupäeva. Palvetame jätkuvalt Nõmme Rahu kiriku remondi eest ja inimeste eest kes sellega seotud. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 2:1-13
1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2 Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud,
ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3 Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima
teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5 Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6 Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus,
sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7 Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: “Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?
8 Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9 Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame
Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10 Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene
pool, ja siia elama asunud roomlased,
11 juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased – kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”
12 Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: “Mis see küll peab olema?”
13 Mõned aga ütlesid pilgates: “Nad on täis magusat veini!”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvesse kanname Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti ning iga koguduse liikme. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, Perekeskuse ja Kristlike Raudteelaste Ühingu jt.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 145:18-19
18 Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
19 Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad,
ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
Palvetame palverühmade ja iga üksiku palvetava inimese eest Nõmme Rahu koguduses ja mujal; samuti palume usku palve jõusse ja usaldust Jumala Püha Vaimu väesse.

Päeva Sõnum. Nr 36. 4. – 10. juuni 2017

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

Nelipühanädal

Nelipühade aega arvestatakse Apostlite tegude raamatus (Ap 2) kirjeldatud Püha Vaimu väljavalamise järgi, mis toimus Kristuse ülestõusmisele järgneval juutide nädalatepühal ehk nelipühal. Juudid tähistasid nelipüha 50. päeval pärast paasapüha. Seepärast tuleneb ka nelipühade nimi paljudes keeltes kreeka sõnast pentekoste (“viiekümnes”). Eestikeelse nime tausta kohta veenvat seletust ei ole. Rahvapärane paralleelnimi suvistepühad või suvisted viitab suvisele suurele kirikupühale.

Juutlikud nelipühad on lõikuspühad ja alates 2. sajandist pKr ka Seaduse saamise pühad. Kristlike nelipühade keskpunktis on Püha Vaimu läkitamine ning Vaimu tegevus, samuti algkoguduse ja kogu ristiusu Kiriku sündimine. Apostlid ristisid nelipühadel esimesed kristlased. Algristikoguduses olid nelipühad ülestõusmispühade kõrval aasta teiseks tähtsaks ristimispühaks.

Nelipühade piiblitekstid kõnelevad Püha Vaimu tõotusest ja annist. Ta on läkitatud meile lohutajaks, aitajaks ja kaitsjaks. Pühas Vaimus on Kristus alati oma Kiriku keskel. Vaim ühendab kõik maailma kristlased üheks Kristuse Kirikuks. Kristlik osadus on vastukaaluks eraldatusele ja hajutatusele, millest räägib Paabeli torni lugu.

Nelipühanädala teemaks on Vaimu poolt sünnitatud elu. Püha Vaimu töö ei piirdunud ainult Jeruusalemmaga, vaid levis üle maailma. Sõna ja Vaimu kaudu sünnib usk Kristusesse ja loob kristlastes ühist osadust. Vaim tunnistab, et kristlik Kirik on Jumala rahvas, Kristuse ihu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Vaid osaliselt avanev pilt on erutav ning kõnekas. On oluline Piibli vahendatud piltide ees seisatada, ning tulla nende juurde tagasi ikka ja jälle. Täna kõnetavad need meid ühel, homme aga hoopis teisel viisil, ega ammendu iialgi. Kirja pandud küll selle maailma keeles, ometi osutavad nad Jumala sõnulkirjeldamatule kirkusele. Sõnad ja ka pildid peavad olema inimmaailmast pärit – muidu ei suudaks me neid mõista. Ja ega me siinpool ei suudagi iial kõike mõista, vaid seda vähest, mida meie arusaamine haarab.

Mõtle sõnadele: Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud Js 34:16. Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid Lk 4:18. Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad Jh 2:15.

* * *

ARMASTUS ON VAEVANÄGEMINE

Pühapäev – 4. juuni

Nelipüha

Jeesus ütles: “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:15-17

Palved, mida palus Kristus siin maa peal, olid Inimese palved, kelle peamiseks iseloomujooneks oli kuulekus Isale. Seepärast peavad ka “Kristuse nimel” palutud palved tulema inimestelt, kes on kuulekad tema käsusõnadele. Sellist kuulekust ei tee võimalikuks mitte külmtahtejõu rakendamine, vaid Jeesuse jüngri tuline armastus oma Issanda vastu. Sellele armastusele vastatakse ning tagajärg on, et Isa saadab oma Poja palvel teise Eestkostja. Vaim, kes ilmutab tõde ning jääb alatiseks uskliku südamesse.

See teine Eestkostja, kelle tulekule Jeesuse toodud ohvri järel evangeeliumi narratiiv sageli on osutanud, kuigi Jeesuspole talle seni otseselt selle tiitliga viidanud, on pärast Jeesuse lahkumist jüngrite väe allikas ning nende alaline juht. Kui Jeesus jüngrite juures viibis, oli ta ise nende Eestkostja. Ta oli seisnud nende kõrval nagu nõu andev kaitsja, kes on kutsutud vangi kõrvale tema eest seisma ja teda katsumustunnil kinnitama. Jeesus on palunud Peetruse eest, et tema usk ei lõpeks (Lk 22:32). Ta on kaitsnud jüngreid süüdistuse eest, mida variserid esitasid hingamispäevast üleastumise kohta (Mk 2:23-25). Pimedaga, kellele ta näemise tagasi andis, sai ta pärast selle kogudusest väljaheitmist sõbraks (Jh 9:35). Ka oma peatse vangistamise hetkel palub ta vaenlasi jüngritel vabalt minna lasta, et võtta kogu rünnaku raskus enda peale (vt Jh 18:8).

Pärast seda, kui Jeesus on Isa juurde tagasi pöördunud, hakkab Püha Vaim – kes on Jeesuse Vaim – jätkama maailma jaoks mõistetamatul viisil sama tööd, mida Jeesus maa peal olles jüngrite jaoks nii suure armastusega on teinud.

Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju. Jh 16:13 Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 1Kr 2:14

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal on nii palju ohverdanud, et võiksime teda mõista, siis ei saa me Pühakirja kergelt võtta. Kuidas võiksime enam Jumalat tundma õppida?

* * *

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 5. juuni

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Peetruse kutses meeleparandusele (vrd Ap 3:19; 8:22; 17:30; 20:21; 26:20) kajab vastu Ristija Johannese kuulutus, milles oli kesksel kohal meeleparandusristimine pattude andekssaamiseks (Lk 3:3) ja Jeesuse enda jutlused (Mk 1:15; Lk 13:3,5; 24:47). See sõna osutab esmalt inimese elusuuna, väärtushinnangute ja hoiakute muutmisele ning kahetsustundele, aga tähistab ka ärapöördumist patust ja jumalatust eluviisist.
Meeleparanduse klassikaliseks mudeliks on pakutud seitsmepunktilist jada: (1) patu äratundmine, (2) – ülestunnistamine, (3) – kahetsemine (seisukohavõtt äratuntu ja ülestunnistatu suhtes), (4) – andekspalumine, (5) andestuse vastuvõtmine, (6) – mahajätmine ja (7) – heakstegemine. Meeleparandus eelneb “usule evangeeliumisse (heasse sõnumisse)” (Mk 1:15), sest “usu saladus on puhtas südametunnistuses” (1Tm 3:9).

Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnid väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonnatunde, mis otse särab välja tänasest tekstist ja siis lahkuvad ka inimesed, otsima atraktiivsemat kogukonnaelu mujal.

Nii on väljakutse meie kõikide jaoks – pingutada üheskoos, et võiksime Kristuse kogudusena olla tõeline kogukond oma paikkonnas ning inimesed võiskid taas täituda imetlusest Jumala suurte tegude üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle enda olukorra üle. Millega saaksid sina kaasa aidata, et sinu kogudusest võiks saada tõeline kogukond? Palu, et Jumal näitaks, mida sina saad teha, ning andku Jumal ise sulle julgust see ka täide viia.

* * *

VÕTA JEESUS VASTU KOGU OLEMUSEGA

Teisipäev – 6. juuni

Jeesus ütles: “Ükski ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes on minu läkitanud, ja mina äratan ta üles viimsel päeval.” Jh 6:44

Jeesuse kuulajad hakkasid kõrberändurite sugupõlve moel nurisema, virisema ehk ilmutama oma ärritust. Põhjuseks kõlbas nüüd see, et Jeesus väitis ennast olevat taevast tulnud eluleiva. Nemad ju tundsid teda Joosepi pojana ja teadsid tema ema, kes oli Jh 2:12 järgi äsja Kapernauma tulnud. Nii sündis Kapernaumaski sama reaksioon kui Lk 4:22 järgi senises kodulinnas Naatsaretis.

Üha selgemini kordab Jeesus, et ebausk ongi ootuspärane, kuna ainult Isa “tõmmatavad” tulevad tema juurde. Kuidas on Isa tõmmanud inimesi Jeesuse juurde enne, kui nad Jeesust kohtavad?

“Ja kõik su lapsed on Issanda õpilased ning su lastel on suur rahu.” (Js 54:13) Isa õpetust võib kuulda juba Vanas Testamendis; kui keegi tõesti seda uurib, tõmbab Jumal ta Vana Testamendi sõna abil Jeesuse juurde. “Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad minust.” (Jh 5:39) Vana Testamendi tõeline lugeja siirdub Jumalast juhitult Jeesuse juurde.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Päästmine, mida Jeesus on tulnud taevast tooma, ongi tegelikult Jumala tegu.

* * *

USK ON JUMALA TEGU

Kolmapäev – 7. juuni

Jeesus ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu.” Jh 6:47

Usule tulemises on selle peatüki põhjal kolm järku:

  1. Inimene kuuleb Isa ja võtab vastu tema õpetuse.
  2. Ta tuleb Jeesuse juurde.
  3. Ta näeb Poega: õpib Jeesust tundma oma päästjana.

“Siiski nad tegid ikka edasi pattu tema ees, tõrkudes kuivas kõrbes Kõigekõrgema vastu. Nad kiusasid Jumalat oma südames, nõudes toitu oma himu järgi, ja nad rääkisid Jumala vastu, öeldes: “Kas Jumal suudab katta laua ka kõrbes? Ennäe, ta lõi küll kaljut, ja veed jooksid ja ojad voolasid.

Kas tema võib anda ka leiba? Kas ta võib valmistada liha oma rahvale? Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja. Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai. Aga veel ei võõrdunud nad oma himust ja nende söök oli alles nende suus, kui Jumala viha juba tõusis nende vastu ja tappis tugevamad nende seast ning surus põlvili Iisraeli noored mehed.” (Ps 78:17-20;23-25;30-31) Taevane leib, eluleib võib ka surmaks olla, kui seda ei võeta vastu usus ja Jumala kingitusena, vaid nõutakse ebausus Jumalalt tunnustähte.
Sõna on ju tulnud maailma kingitusena, tõelise eluleivana. Ta on seda juba nüüd, sõnadena ehk kõneldes, kuid ka siis, kui annab oma ihu/liha surma. Selleks on Sõna lihaks saanud (Jh 1:14), et ta võiks surra, et maailm saaks elada. Sellesse uskumine on igavese elu leiva söömine.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Enne kui keegi võib olla usus Kristuse juurde tõmmatud ja osa saada taevasest leivast, peab ta esmalt kuulma Isa häält (ehkki Isa on nähtamatu), mis juhib ta selle eluandva energia ammendamatu allika juurde.

* * *

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 8. juuni

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Paulus kirjutab Püha Vaimu tööst seoses Jeesusega. Ta kirjeldab Püha Vaimu kui Jeesuse Vaimu, nii nagu Johannese evangeelium seda ka täielikumalt selgitab. “Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud.” (Jh 14:15-18,26)

Püha Vaimu eesmärk pole iial endale tähelepanu tõmmata, vaid innustada inimesi tunnistama, et Jeesus on Issand. See on erakordne väide, sest tunnistades Jeesuse Issandaks, tähendab tunnistada Ta Jumalaks. “Issand” oli sõna mida kreekakeelne Vana Testament kasutas Jumala kohta.

Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Mt 16:17 Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti. Mk 9:39 Ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. Fl 2:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

* * *

ERINEVUS ON RIKKUS

Reede – 9. juuni

Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama. 1Kr 12:4,5

Kuigi annid on üksteisest vägagi erinevad – imetlusttekitavaist (tervendamisand, imedetegemise and) kuni tavalisemateni (abistamiseand, juhtimisand), siis kõik need tulevad ikkagi samast allikast: Pühast Vaimust. Ja see ainuke lähteallikas toob esile teenimise armuannid – ka nii võiksime neid nimetada, mis tugevdavad koguduse ühtsust mitte selle lõhestumist.

Veelgi enam – Paulus lisab, et see jagamatu Vaim on suveräänne ning jagab ande nii nagu Ta ise tahab, mitte aga nii nagu meile võiks meeldida või kuidas meie arvates keegi seda vääriks.

Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks. Ef 4:11

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema Vaimu imeliste andide eest. Palu, et ta võiks rääkida ja toimida läbi sinu tänasel päeval – ükskõik millise viisi ta selleks ka valib. Et kõik võiksid näha et Jeesus on Issand.

* * *

ERINÄOLISUS ÜHTSUSES

Laupäev – 10. juuni

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Loomulik vastus Jumala piiramatule armule on pakkuda ennast Talle täielikult. See tähendab pühendada ennast Jumalale iga päev kõiges, mis me oleme, mõtleme, räägime. Selline pühendumus ilmneb mitmel viisil. Meie olemuse sügavamal tasandil on meil vastuolu meie ühiskondade kultuuriliste normidega. Püha Vaim on muutunud meie mõtlemist, suhtumisi, väärtusi ja maailmavaadet. Algab terve elu kestev protsess, mille käigus meie vaim programmeeritakse ümber mõtlema ja tegutsema kooskõlas Jumala tahtega. Me saama osaks ühest teisest organismist, kogudusest, ning hakkame vaatama uutmoodi endale ja selle teistele liikmetele. Individualistlik, võistlev lähenemine, mille Lääne kultuur ja haridus on meisse istutanud, alistatakse soovi poolt olla Temaga üks. Hakkame endasse realistlikumalt suhtuma, kui mõistame, et kuulume teistele. Meie usk võimaldab teha meil paremaid otsuseid. Me saame uued võimed, et suuta kaasa aidata koguduse heaolule ja tugavdada seda tervikuna. Meie kaasasündinud anded ja vaimsed teadmised, mis on Tema Vaimu poolt rikastatud, annavad tugevust meie kogudusele. Selles koguduses on kõik tähtsad. Kõik on erilised. Kõigil on mängida oma roll.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. Rm 12:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse taevaminek ja teine tulemine.

Peale oma õpilaste instrueerimist neljakümne päeva jooksul läks ülestõusnud Kristus üles taevasse ja istub nüüd oma Isa paremal käel (Hb 10:12). Kaks inglit tõid apostlitele sõnumi tema teisest tulemisest: “See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.” (Ap 1:11). Sõnum Jeesuse teisest tulemisest on nii tähtis, et seda mainitakse Uue Testamendis üle 300 korra.
1. Ta tuleb selleks, et võtta oma kogudus enesega (1Ts 4:16,17; Jh 14:1-6)
2. Ta tuleb selleks, et mõista kohut rahvaste üle (Mt 25:31-46)
3. Ta tuleb selleks, et päästa Iisraeli (Rm 11:25,26)
4. Ta tuleb selleks, et istuda Taaveti troonile (Lk 1:31-33; Js 9:6,7)
5. Ta tuleb selleks, et luua õiglane valitsus maa peal (Hb 1)
Jeesus Kristus tuleb sellele maale tagasi. “Tule, Issand Jeesus!” (Ilm 22:20)

Palveleht. 28. mai – 3. juuni 2017

Palveleht

Nädala teema: Püha Vaimu ootus

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: 1. Kuningate raamat 19:8-13
Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga
nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9 Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli
Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?”
10 Ja ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
11 Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda,
ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees.
Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud
maavärisemises.
12 Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules.
Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
13 Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?”

Johannese evangeelium 7:37-39
37 Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis
valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!
38 Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”
39 Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama temasse
uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat./Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname Kristuse ristisurma ja ülestõusmise ning taevaminemise eest. Täname armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Täname Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 100-nda sünnipäeva eest. Täname, et meie kasutada on emakeelsed Piiblid ja Lauluraamatud ning rohkelt vaimulikku kirjandust. Täname, et võime osaleda emakeelsetel jumalateenistustel, meil on avatud kirikud, saame osa Sõnast ja Sakramendist. Täname inimeste eest, kes on kirikutööd teinud enne meid, kes teenivad oma annete, oskuste või andidega täna ning täname nendegi eest, kes tulevad pärast meid. Toome tänu jumalateenistuste, piiblitundide, 80. klubi, Toidutare, Hingehoiuvalve, Nõmme Rahu kiriku remondi eest ning inimeste eest, kes töötavad selle ettevõtmise heaks kordaminekuks. Oleme südamest tänulikud iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes palvetab ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Aitäh meie sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 27:1-3, 7-9
Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
2 Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma,
mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3 Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda;
kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.
7 Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
8 Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
9 Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!
Palvetame pereliikmete, lähedaste ja iseenda eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite tegude raamatust 1:12-14
12 Siis nad pöördusid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna kaugusel.
13 Ja kui nad linna tulid, läksid nad ülemisse tuppa, kus neil oli tavaks viibida: Peetrus ja Johannes ja Jaakobus ja Andreas ja Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja seloot Siimon ja Juudas, Jaakobuse poeg.
14 Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos
Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega.
Palume Jumala õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning koguduse aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume leerilaste eest, kellest saavad 28.05. Nõmme Rahu koguduse liikmed. Jumala õnnistust palume 4. 06.toimuvale laulupäevale, igale muusikule ning osavõtjale. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, ning Ilumäel. Palume õnnistust Nõmme Rahu kiriku remondile ning inimestele, kes selle ettevalmistamise ja töödega seotud.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:32
32 Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, peapiiskopi, piiskoppide, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt inimestele, kel tervisemuret ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid, lasteaiad ja lastehoiud, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Perekeskuse, Diakooniahaigla, Kiriku Varahalduse jpm.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 27:7
7 Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
Palume, et Issand Jeesus Kristus ise tugevdaks meie usku ning täidaks meid usaldusega palve jõusse. Palume sedagi, et meil jätkuvalt oleks tahet ja jõudu palvetada. Aidaku Issand meid usaldada Jumalat, paludes Tema tahte sündimist ning tänada viimselt kõige eest.

Päeva Sõnum. Nr 35. 22. nädal: 28. mai – 3. juuni 2017

PÜHA VAIMU OOTUS

Ülestõusmisaja 7. pühapäev

Pühapäeva ladinakeelne nimi Exaudi (“kuule [Issand]”) on psalmi antifoni algusest (Ps 27:7). Kristuse kirik ootab palvetades Püha Vaimu andi.

Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Kristuse tõotatud Püha Vaim loob kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite (koguduse) vahele ning peletab hirmu. Püha Vaimu läbi saavad kristlased osa Kristusest ja Tema toodud lunastusest. Püha Vaim kinnitab kristlastele, et nad on Jumala lapsed ja võivad Tema poole pöörduda nagu Jeesuski nimega Abba – Isa.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.
Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Mõtle sõnadele: Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Jh 3:14,15

* * *

JEESUS EI JÄTA KÜLMAKS

Pühapäev – 28. mai

Pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: “Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!” Jh 7:37

Jeesuse lahkumine surma läbi tegi võimalikuks ka Vaimuga ristimise, mis oli Jeesuse ülim and kõigile temasse uskujaile. Seda tõde kuulutas Jeesus taas pühade viimasel, suurimal päeval, kui rahvale pakuti pühalikult Siiloahi tiigi vett.

Igal pühadenädala hommikul läks ülempreester Siloe kaevule ja tõi sealt kuldanumaga vett, mille ta valas altarile, paludes Jumalalt rikkalikku vihma. Issand oli ju kõrbeski kustutanud janu (2Ms 17:1-7). Samas loeti kohta Jesajast, kus kuulutatakse Päästja tulekut ja koos Temaga taeva õnnistust (Js 12). Loeti ka Hesekiel’i 47 peatükki, milles on juttu templist välja voolavatest vetest.

Jeesus tõotab kõikile usklikele, kes tunnevad janu vaimuliku vee järele, seda janukustutavat vett, mis muutub neis alalise kosutuse allikaks nii enda kui teiste jaoks. Kuigi siin ei tsiteerita ühtki konkreetset Pühakirja teksti, täitus sellega tegelikult prohvet Sakarja ennustus, et saabub päev, mil Taaveti kojal on avatud allikas ja Jeruusalemmast lähtuvad elavad veed (Sk 13:1;14:8). Täide läksid ka prohvet Jesaja sõnad, et Jumal valab janusele vett (Js 44:3;55:1). Evangeelist osutab, et Jeesuse sõnad voolavatest eluvee jõgedest osutavad Vaimule, kelle pidid saama need, kes usuvad temasse. Ta lisab: Vaimu ei olnud veel antud, kuna Jeesus ei olnud veel kirgastatud (vt Jh 7:38,39).

Alles pärast seda, kui Jeesus kirgastatakse surmas, mis – ehkki ta saatsid surma juudid – oli tegelikult tema vaba valik, valati Vaimu puhastav ja kosutav vägi kogu täiuses välja neile, kes võtsid ta vastu oma isikliku Päästjana.

Aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. Jh 4:14 Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! Ilm 22:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie maailm vajab nende inimeste julgust, kes juhinduvad Jumalariigist. Issand kutsub meid oma järgijatena üles olema julged, visad ja otsusekindlad kuulutades Tema sõnumit oma kaasajas. Palveta enda ja teiste eest!

* * *

NUTT JÄÄB ÖÖMAJALE

Esmaspäev – 29. mai

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Ps 27:7

Juutidel ja teistel oli kombeks oma valu puhul häälega väljendada oma leina. Seda võiks nimetada halamiseks, hädakaebuseks. Psalmi autor on täis ahastust, ta võis saada mõne leinateate. Sellisel raskel tunnil haarab ta kinni Jumala sõnast.

Jumala suhtes olemisest on nii palju võimalik ammutada; kasvõi näiteks enesekindlust, mille abil saame silmitsi seista selle elu väljakutsetega. Võime selle tõeliselt leida aga alles siis kui otsime Jumalat ennast ning üksnes; mitte aga kõik seda mida me Tema käest saada võiksime.

Kui ma hüüan, siis vasta mulle, mu õiguse Jumal! Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. Ole mulle armuline ja kuule mu palvet! Ps 4:2

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! Tee seda just nüüd, usus.

* * *

ÕNNISTUS, MILLE KAUDU TULEB TUGEVUS

Teisipäev – 30. mai

Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet. Ära peida oma palet minu eest. Ps 27:8,9

Elus võib esineda nii raskeid momente, et paluda ka ei oska. Kõik on pime inimese ümber. Siis tuleb appi kirjutatud Sõna. See on aifdanud loendamatuid kordi. Ka kõige raskemal tunnil ära unusta Jumala sõna kasutamast.

Psalmi autori oma “süda” ütles seda. Jumal andis ennast tunda. Ta ainus hüüd on appihüüd. “Ära peida”, “ära tõuka”, “ära lükka”, “ära hülga”. Üks sõna lisandub teisele, sest häda ja raskus on niivõrd suur.

Kui lõpmata vähe on niisuguseid palveid. Siin räägib kogu inimene. Ta ei mõtle enam oma väärtusele, vaid näeb endas ainult hülgamisväärset olendit.

Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au! Ps 50:15 Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist. 1Kn 8:57

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastupidavust. Palveta, et ta “oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates”. Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

* * *

INIMLIK HOIAK JUMALA EES

Kolmapäev – 31. mai

Maarja külaskäigu päev

Kõik jüngrid olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega. Ap 1:14

Kui Püha Vaim on jumalik and, kes annab kogudusele jõudu ja juhatust, siis sellele vastav inimlik hoiak Jumala ees on palve. Palvetades saab kogudus Vaimu.

Luukas rõhutab, et Vaimu oodates veetsid jüngrid aega pideva ja ühtse palve meelsuses (vrd Ap 2:46; 4:2-4). Nende hulka kuulusid naised, kes olid Jeesuse jüngrid (Lk 8:2-4; 23:49; 24:10) ja kellest vähemalt mõned olid näinud tühja hauda, ning eriti Jeesuse ema Maarja ning Jeesuse vennad (Mk 6:3; Jh 7:3-5). Jeesuse sugulased olid seega nende hulgas, kellest said koguduse liikmed, ning üks neist, Jaakobus, asus selles juhtivale positsioonile.

Jeesusele olid lähedased need, kes võtsid tõsiselt oma kohustusi Jumala vastu. Meie kohustused Jumala ees peaksid seisma muudest kohustustest kõrgemal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat inimeste eest, kes läbi sajandite on kandnud oma osa Kristuse ülestõusmisest tunnistades, ning kelle läbi Jumal on ehitamas oma kogudust.

* * *

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 1. juuni

Kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse. Jh 16:13

Jüngritel oli alati olnud raske mõista, miks peab Jeesus kannatama. Kõike seda aga, mida Jeesus oma maise elu jooksul ei suutnud jüngritele täielikult selgeks teha, seletab neile tõe Vaim – kõneledes otsesest tõe allikast – pärast Jeesuse lahkumist. Ometi ei ole tegemist mingi uue tõega, mida ta jüngritele kuulutab, vaid sama tõega, millest Jeesus ise kaudselt rääkis ja mida ta näitas oma tegudega. Püha Vaim selgitab jüngritele üksikasjalisemalt ka lunastusplaani ning avab nende jaoks peatsete sündmuste – nende Õpetaja surma ja ülestõusmise – igavese tähenduse. Nende tõdede uudne mõistmine annab apostlitele täielikuma nägemuse Jumala aust, mida võib näha Jeesuse Kristuse isikus.

Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida. Mt 10:19

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõnu: “Olge julged” võiks tõlkida ka lihtsalt “Ärge kartke!”. Kas tead kedagi, kes vajaks just täna julgustust? Kuidas saaksid teda julgustada?

* * *

KÜSIJA SAAB JA OTSIJA LEIAB KRISTUSE

Reede – 2. juuni

Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema? Ps 27:1

Issand on mu valgus. Jumal üksi suudab valgustada me eluteed, olgu see usulis-kõlbelisel alal või elu korraldamisel, isiklikus elus või rahvaste elus. Hea on, kui suudame täna öelda: “Mul on Jumal!”
Ja mu pääste. See ei olegi tähtis, kas oht on väline või seesmine, kas see ähvardab ainult ihu või ka hinge. Kui meil on oht, siis on meil luba uskuda, et Jumal on meie pääste ja võib meid välja tuua igast raskest olukorrast. Täna võime kuulutada Jumala päästmist neile, kes on vajunud inimeste arvates pääsmatusse olukorda.

Mu elu võimas kaitse. Ohus viibimine jätab tavaliselt me hinge hirmu jälje. Inimene hakkab kartma. Nii on ka teatud pattudega, millesse inimene kord on langenud. Pärast langemist ta arvestab juba, et sellele kiusatusele ei suuda ta vastu panna. Jeesus ainult ei päästnud patuseid, vaid ütles: Ükski ei kisu neid minu käest (Jh 10:28). Tema on meie elu võimas kaitse. Seda väljendust kasutatakse Piiblis mägilinnuse või ka kilbi kohta. “Üks kindel linn ..”

Issand on minuga, ei ma karda. Mis võib inimene mulle teha? Ps 118:6 Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks. Mi 7:8.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Siin on peidus tõsine sõnum: sinu pääste reaalsus oleneb sinu osaduse reaalsusest Jumalaga.

* * *

TULE, PÜHA VAIM

Laupäev – 3. juuni

Nelipüha eelõhtu ehk nelipüha laupäev

Ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame. Hs 36:26

Jumala lapsed ei ole olnud Talle truud. Nad on teotanud Tema nime ning seetõttu on paganad saanud Jumalast väära kujutluspildi. Jumal tahtis asja parandada. Ta tuli Hesekieli juurde sõnumiga: “Seepärast ütle Iisraeli soole: … Ma ei tee seda teie pärast, Iisraeli sugu, vaid oma püha nime pärast. … Ja paganad saavad tunda, et mina olen Issand, …kui ma nende silme ees osutan oma pühadust teie juures.” (Hs 36:22,23) See pühaduse osutamine on Püha Vaimu töö, mis puhastab meid ebaõiglusest. See ei ole esmalt meie pärast, vaid Jumala enda pärast.

Pane tähele siin antud järjestust. Esiteks põhjendab Jumal, miks Ta hakkab oma inimesi puhastama. Teiseks Ta eemaldab nende ebapuhtuse ja rüveduse. Ning kolmandaks, et Ta annab neile uue südame. Tihtipeale ütleme meie, et uus süda on võitluskogemuse tulemus. Kuid see sõnum anti inimestele, kes juba olid Jumala lapsed. Järelikult on võimalik, et olles Jumala rahva hulgas ja uuestisündinud, tunneme ikkagi vajadust uue südame järele. Süda, mille uuestisünnil saame, ei ole tingimata laitmatu süda. Seda on demonstreeritud meile jumalakartlike inimeste eludes Pühakirjas.

See on Jumala töö kestev protsess läbi Püha Vaimu väe. See ei ole miski, millega me iseenesest hakkama saame. Ainus asi, milles saame kaasa aidata, on olla avatud Jumala juhtimisele ning lubada Tema Vaimul teha oma tööd. Moodus, kuidas me saame olla avatud, on valida vastata Püha Vaimu üleskutsele ning saada tahtlikult päevast päeva Tema kohalolekust osa. See on meie panus, mis laseb Tal töötada meie elus.

Ja ma annan neile ühesuguse südame ja ühesuguse tee, nõnda et nad alati kardavad mind, kasuks neile ja nende lastele pärast neid. Jr 32:39 Mina annan neile ühesuguse südame ja annan nende sisse uue vaimu: ma kõrvaldan nende ihust kivise südame ja annan neile lihase südame. Hs 11:19 Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale. Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama, teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi. Jl 3:1 Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid. Ap 2:17

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas me küll soovime, et kõik meie vajadused oleksid rahuldatud! Siiski on olemas kõrgem eesmärk. Mis on Jumala kõrgem eesmärk meie elu jaoks?

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse ülestõusmine

Jeesus ütles: “Mina olen ülestõusmine ja elu” (Jh 11:25). Jeesuse Kristuse ülestõusmine oli iga tema järelkäija doktriin, iga tõelise uskliku usk, iga märtri julgus, iga jutluse teema ja iga evangelisti vägi. Luukas kõneleb meile, et meil on “mitmed tõestusmärgid” (Ap 1:3) tema ülestõusmisest pealtnägijate tunnistust mööda:
1. peale ülestõusmist ilmus ta esmalt Maarja Magdaleenale (Jh 20:11-18)
2. ta ilmus naistele, kes olid teel tagasi haua juurest (Mt 28:5-10)
3. seejärel ilmus ta Peetrusele (Lk 24:34)
4. Emmause jüngritele (Lk 24:13-31)
5. apostlitele, kuid Toomas ei olnud kohal (Lk 24:36-43)
6. taas ta ilmus apostlitele, seekord ka Toomasele (Jh 20:24-29)
7. seitsmele Tibeeria rannal (Jh 21:1-23)
8. üle 500 vennale (1Kr 15:6)
9. Jaakobus nägi teda (1Kr 15:7)
10. üksteist apostlit nägid teda (Mt 28:16-20; Ap 1:3-12)
11. Stefanos, esimene märter nägi teda (Ap 7:55)
12. Paulus teel Damaskusesse nägi teda (Ap 9:3-6; 1Kr 15)
Paljud nendest pealtnägijatest surid märtritena, kuna nad kuulutasid Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Nad olid rõõmsad, et nad võisid surra elava Kristuse eest. Neil olid mitmed tõestusmärgid.
Kui Jeesus võeti kinni Ketsemanis, siis jätsid kõik tema järgijad tema maha ja põgenesid (Mt 26:56). Sellest hetkest kuni tema ülestõusmiseni järgijad elasid hirmu all. Nad ei uskunud, et ta võiks üles tõusta surnuist (Jh 20:9). Kui Jeesus poleks surnuist üles tõusnud, siis rist oleks olnud ristiusu lõpp. Peale Jeesuse surma me leiame tema õpilased lööduina, nõutuina ja julgusetuina. Jeesuse surm tähendas neile vaid lõppu kõigele.
Kuidas seletada seda suurt muudatust, mis tuli nende ellu kõigest kolm päeva hiljem? Ainus loogiline vastus on, et neil olid mitmed tõestusmärgid: Kristus oli üles tõusnud ja ta elab igavesti. Nad nägid teda, kõnelesid temaga, puudutasid teda ja sõid koos temaga.

Vaatleme mõningaid tõestusmärke vastavalt faktilistele tõenditele:
1. Muudatus õpilaste elus pärast ülestõusmist, – hirm asendus piiramatu julgusega. Nad rõõmustasid tagakiusamistes (Ap 5:40-42). Nad valisid surma, uskudes ülestõusnud Kristusesse, selle asemel, et salata usk ja saada vabaks (Hb 11:35)
2. Esimene kogudus hakkas Jumalat koos kummardama nädala esimesel päeval, ülestõusmisepäeval. See ei olnud käsk, – see oli spontaanne (Ap 20:7). Kaks tuhat aastat on Kirik kummardanud Jumalat nädala esimesel päeval. Kristlasele on iga pühapäev ülestõusmispüha.
3. Esimesed kristlased läksid kõikjale ülestõusmissõnumiga huulil (Ap 8:1-4)
4. Tühi haud – kui Jeesus pole elus, mis sai tema ihust? Rooma sõduritest valvuritele maksti raha, et nad ütleksid: “Ta õpilased tulid öösel ja varastasid ta ära, kui me magasime” (Mt 28:13).
Esiteks, õpilastel puudus selleks julgus. Kui nad oleksid varastanud Jeesuse ihu, siis kuidas seletada tõsiasja, et nad kõik kannatasid ja enamik neist suri märtrisurma? Vaadates surma, oleks vähemalt üks neist paljastanud koha, kuhu varastatud ihu oli peidetud, et vaid päästa oma elu.
Teiseks, keegi polnud iial arreteeritud või üle kuulatud Jeesuse ihu varastamise pärast. On ilmne, et valitsevad ametnikud isegi ei uskunud valvurite seletust.
Kolmandaks, valvureid oleks karistatud surmaga valvepostil magamise eest.
Neljandaks, kui valvurid oleksid maganud, kuidas nad võisid teada, et ihuvargad olid Jeesuse õpilased?
Viiendaks, kui Jeesuse vaenlased oleksid tema ihu kõrvale toimetanud, siis oleksid nad seda demonstreerinud ja sellega toonud ristiusule kiire lõpu!
5. Tühjast hauast leitud surilinad on tõestuseks ülestõusmisele (Jh 20:1-10). Kui ihu oleks ära varastatud kas sõbra või vaenlase poolt, siis poleks surilinu ihult eemaldatud, kuna Jeesus oli surnud olnud kolm päeva ja ööd. Kui Johannes nägi, et linad olid samas asendis, kui nad olid ihu ümber mähitud, siis ta mõistis, et ime oli aset leidnud. Jeesus tuli välja mähitud surilinadest ja need langesid alla, ilma et voldikohad oleksid muutunud. Need jäid tühja hauda tõestusmärgiks ja kui Johannes neid nägi, siis ta mõistis, et Jeesus oli tõusnud surnuist üles.

1 2 3 4 21