Palveleht. 29. okt. – 4. nov. 2017 

Palveleht

Nädala teema: Jeesuse saadikud

Kiitus/ülistus

Selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, millele ülistusosas toetuda: Psalm 145:8-13

8Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt. 9Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude. 10Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind. 11Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest, 12et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu. 13Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.

5. Moosese raamat 31:6-8

6Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge tundke hirmu nende ees, sest Issand, su Jumal, käib ise koos sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!” 7 Ja Mooses kutsus Joosua ning ütles temale kogu Iisraeli silma ees: „Ole vahva ja tugev, sest sina pead viima selle rahva maale, mille Issand vandega nende vanemaile on tõotanud neile anda, ja sina pead andma selle neile pärisosaks! 8Ja Issand ise käib su ees, tema on sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ära karda ega kohku!”

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

/Parast vaikset patutunnistust võib lugeda/: 1. Johannese kiri 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armuaja eest Maarjamaal. Tänu inimeste eest, kes läbi aegade on olnud Jeesuse saadikud, kes rõõmusõnumi tulevasest Jumalariigist on vastu võtnud ning seda ustavalt edasi annavad. Tänu Kristusele, kes jätkuvalt palvetab meie eest. Tänu Pühale Vaimule, kes meid pühitseb igaks heaks tööks ning meie usku alal hoiab ja rohkendab. Tänu igavese elu eest. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse, karjaste ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname Jumalat selle suure armu ja eesõiguse eest remontida Nõmme Rahu kirikut. Tänu kirikuremondi kauni tulemuse eest. Tänu inimeste eest, kes panustasid Nõmme Rahu kiriku remonti aega ja raha. Tänu inimeste ees, kes teenivad koguduse erinevates valdkondades. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma aja, annete või rahaga. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Miika raamat 6:8

8Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:1-12

1Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas
nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna. 2Ta ütles neile: “Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! 3Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. 4Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel! 5Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: “Rahu olgu sellele kojale!”
6Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale. 7Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest
tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise! 8Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse, 9ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: “Jumala riik on teie lähedal!” 10Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge: 11″Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!” 12Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand, aita meil igal ajal ja igas olukorras olla Sinu rahu saadikuteks. Anna meile õigeid sõnu ning täida meid palvemeele, usalduse  ja armastusega. Aita, et toetuksime igal ajal ja igas olukorras Kristusele. Hoia meie silme ees igavene elu! Palume Jumalalt õnnistust toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust Toidutare projektile, kus ihu- ja hingetoitu saavad Nõmme vähekindlustatud inimesed, 80. klubile, piiblitundidele, hingehoiuvalvele, pühapäevakoolile ja 5. novembril algavatele leeritundidele ning koguduse muusikatööle. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis, Ilumäel. Palume õnnistust Lunastaja kirikule ja seal toimuvale.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 1:9-11

9Seepärast ei ole ka meie, sellest päevast peale kui me seda kuulsime, lakanud teie eest palvetamast ega palumast, et teid täidetaks tema tahtmise tundmisega kogu tarkuses ja vaimulikus mõistmises, 10et te käiksite Issanda vääriliselt talle kõigiti meeldida püüdes, kandes vilja igasuguses heas töös ja kasvades Jumala tundmises
11ning saaksite vägevaks kogu väega tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Kingi palun jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi aga ka kõik lasteaiad, koolid ja ülikoolid, et Issanda hea ingel võiks varjata ja hoida nii õpilasi kui õpetajaid.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Pauluse kirjast koloslastele 4:2a

2Palvetage püsivalt!

Palvetame kõigi eest, kes vajavad meie palveid ja abi. Kinkigu Issand ise silmi märkama neid, kes mures, üksikud või masenduses. Aita aidata. Palume püsivust oma palveellu ning piiritut usaldust Jumala tahte taipamiseks ja tänuga vastu võtmiseks.

Päeva Sõnum. Nr 57. 29. okt – 4. nov 2017

JEESUSE SAADIKUD

44 nädal: 29. oktoober – 4. november 2017

21. pühapäev pärast nelipüha

Meie kui Jeesuse saadikute sõnum maailmale on: “Jumala riik on teile kingitus. Jumal annab patud andeks ka kõige patusemale!” Jeesus läkitab meid maailma tunnistust andma sellest armust ja teenima inimesi Jeesuse nimel. Kristlane on Päästja saadik, ta on kui “Kristus ligimesele”. Saatan sellele maailmale ligi ei saa, sest Jumalariik on avatud kõigile neile, kes oskavad seda taga nõuda.

Meelespeetav kirjakoht: Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga? Mi 6:8

Jeesuse tegevust vaadates võib märgata, et ta ei hoidnud päästvat sõnumit endale, vaid tegi kõik selleks, et evangeelium jõuaks teiste inimesteni. Kristus andis patud andeks ka kõige suure-male patusele. Inimesed said uue võimaluse elada elu koos Jumalaga.

Kuid see uus elu ei seisnenud sugugi hedonistlikus usu ja õndsuse nautimises koguduse kes-kel, vaid selles uues elus oli oluline maailma minemine ja Jumala sõna kuulutamine teistele. See polnud kerge ülesanne. Kuid need, kes olid saanud kuulda head sõnumit, läksid ka seda teistele edasi andma. Vahel kristlasi kiusati taga, vahel löödi risti, kuid kõigest hoolimata ei taganenud nad hea sõnumi kuulutamise ülesande täitmisest. Tänu sellele, et esimesed jüngrid olid valmis kõik usu kuulutamise nimel ohvriks tooma, oleme meie kristlased.

Nüüd on antud meile käsk teha jüngriteks kõik maailma rahvad. Nüüd oleme meie Jeesuse saadikud tänapäeva maailmas. Kuidas suhtume meie sellesse ülesandesse? Kas oleme valmis mine-ma koguduse turvaliste seinte vahelt välja, andmaks maailmale sõnumit Jumala päästest? Kas oleme valmis suhtlema nendega, kel pole meiega sarnast kristlikku maailmapilti? Vastusest neile küsimus-tele sõltub meie kiriku ja meie endi tulevik. Olla Jeesuse saadik ilmlikustunud maailmas pole kerge, kuid see on kristlase jaoks ainus õige tee.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, üksnes Sinu käest tuleb armastus ja rahu. Saada meid rahunõudjatena ja Sinu riigi tunnistajatena maailma ning täida meie südamed rõõmuga Sinu päästest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

MISSIOON JA SÕNUM

Pühapäev – 29. oktoober

Jeesus ütles läkitatutele: “Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka. Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: “Rahu olgu sellele kojale!”” Lk 10:3,5

Jüngrite ülesanne ei pidanud olema kerge. Lambaid huntide sekka ei ole kadestusväärne olu-kord. Võrdlus osutab nii ohule kui ka abitusele. Jumala sulased on alati teatud mõttes maailma võimuses ning omast jõust ei suuda nad toime tulla. Nad peavad vaatama Jumalale. Seepärast ütlebki Jeesus, et nad ei peaks kaasa võtma varustust. „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!” (Lk 9:3) Tuli minna nii, nagu parajasti oldi.

Jüngrite töö nõuab täielikku keskendumist ja nad ei peaks laskma juhuslikel kontaktidel oma seesmist kontsentratsiooni hajutada ja mõtteid mujale viia. Ning neil ei tuleks üritada tuua õnnistusi kellelegi, kes neid ei soovi. Jumala häid ande ei saa anda edasi maagiliste vormelite abil.

Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide keskele. Olge siis arukad nagu maod ja tasased nagu tuvid! (Mt 10:16) Majja astudes aga tervitage seda! (Mt 10:12) Ja ta ütles neile: “Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni te sealt paigast lahkute.” (Mk 6:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ükskõik, kus sa oled, palu, et sa oleksid valmis töötama Jumalale, et tuua Tema kohalolu oma maailma

* * *

 

AJALIK ÕNNISTUS NÄIDAKU TEED VAIMULIKU ÕNNISTUSE JUURDE

Esmaspäev – 30. oktoober

Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku Teda! Ps 67:8

Kõik inimesed on pattu teinud ja õnnistusest ilma. Aga Jumal pakub vaimuliku osa, nagu leiba maal, mis on needuse all. Jumala õnnistus seisneb selles, et ta laseb kuulutada evangeeliumi, annab Jeesuse Kristuse, Püha Vaimu ja päästab inimese. Kui tunneme Jumala õnnistust oma südames, siis teame, et Kristus võttis needuse endale, kui ta sai needuse meie eest (Gl 3:13).

Nii sünnib “kartuses” Jumala ülistus. Maailm kartku Jumalat, et ta võiks pääseda Jumala armastuse juurde.

Ja see on meile õiguseks, kui me täidame hoolsasti kõiki neid käske Issanda, meie Jumala ees, nagu ta meid on käskinud. (5Ms 6:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milliseid Jumala õnnistusi sooviksid oma perekonna liik-metele täna? Palu Jumalalt neile neid õnnistusi.

* * *

 

USU ALUSED

Teisipäev – 31. oktoober
Usupuhastuspüha. Reformatsiooni 500. aastapäev

Ma tahan rääkida su tunnistustest kuningate ees ja mitte häbeneda. Ps 119:46

Õige suhe on Jumala and, mille inimene omandab meeleparanduse ja usu kaudu. See hakkab kehtima pöördumisel. Pöördumishetkel ei ole inimene veel sugugi eksimatu, aga tema suhe Jumala-ga on õige ja Jumal kohtleb teda nii elus kui surmas samuti vastavalt.

Kas sellega on saavutatud kõik, mis inimesele vaja? Sellega on saavutatud kõik, mida inimene vajab õige suhte alustamiseks, aga edasi tuleb minna “usust usku”. See tähendab, et usk on esimene samm ja viimane samm. Kogu tee on vaid usutee. Meil jääb terveks eluks ainult üks õnnistuste omandamise meetod – usk.

Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. (Rm 1:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millisel moel olen mina kaasatud evangeeliumisõnumi jagamisse? Mida on Jumal kutsunud mind tegema? Küsi seda täna Jumalalt uuesti.

* * *

 

PÜHADE OSADUS

Kolmapäev – 1. november
Kõikide pühakute päev ehk pühakutepäev

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud “evangeelse” survega isik-likule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liituta-kse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimes-tele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu bar-jääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab ker-gesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastiku-ses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tund-lik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inime-sed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on need barjäärid, mis lauhtavad min teistest uskli-kest, võibolla isegi mu enda koguduse liikmetest? Palu Jumalalt armu purustada kõik lahutavad vaheseinad.

* * *

 

PUHKUSE, MILLE JUMAL ANNAB

Neljapäev – 2. november
Kõikide surnute mälestuspäev ehk hingedepäev

Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees. Hb 4:9

Tänase kirjakoha mõtet jätkab Hb 4:11 salm: “Olgem siis agarad sisse minema sellesse hinga-misse …”

Mõistmaks selliseid järeldusi, tuleb minna tagasi ja vaadata kolme, neile eelnenud loogilist astet:

1.      Kogu tõotatud maale sisenemise eesmärk oli rõõmu tunda “hingamisest”, mille Jumal oli Iisraelile seal tõotanud (5Ms 12:9,10).

2.      Kuid see hingamine ei olnud pelgalt poliitiline turvalisus; see oli pigem kutse, jagada Jumala enese elu, seda “hingamist” mida Tema nautis loomistöö järel, 7.päeval. See on Tema hingamine.

3.      Ja psalm 95 jutustab, et Iisrael ei sisenenud iial sellesse Jumala hingamisse – kutse Tema elu jagada on jäänud kehtivaks, sest Iisrael ei võtnud seda vastu usus ning usalduses.

Niisiis; ütleb kirja autor, ärgem tehkem sedasama viga! Hingakem omaenese tööst, nii nagu ka Jumal seda teeb ning tõstkem oma “jalad üles” koos Temaga, kutsutuina sellesse perekondlikku rin-gi koos Tema Pojaga. Pidage aga meeles – Ta ei ole taltsas. Ta näeb absoluutselt kõike, meis ja meie kohta – otsekui oleksime alasti seal, selles perekondlikus ringis koos temaga kaminatule ümber. Te-ma ligiolus ei ole võimalik midagi peita. On auline ja meeletult suur eesõigus jagada Tema elu. Iga mõte, iga kavatsus – kõik on paljastatud. See võib tunduda kui surmaminemine, nagu üliterav mõõk, mis ühe löögiga su sisemuse nähtavalt toob.

Ja ometi …Jumal on hea. See kutse on väärt iga pingutust, et siseneda taolisesse lähedasse suhtesse Temaga ja õppida tegelikult hingama – puhkama sellises Tema ligiolus – on ülim täitumine.

Ja üks vanematest kõneles ja ütles mulle: “Need seal valgetes rüüdes – kes nad on ja kust nad tulid?” Ma vastasin talle: “Mu isand, sina tead.” Ning tema ütles mulle: “Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. (Ilm 7:13,14) Õnd-sad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa.” (Ilm 14:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pühapäeva võib mööda saata nagu iga teisegi päeva, aga ometi oli see päev, millal Jumal puhkas, järele mõtles ja tundis rõõmu oma loomingust. Ta lõi sinu oma kujutlustes. Võta hetk, et tänada Teda selle eest, millega Ta meid iga päev rõõmustab.

* * *

 

MA TÕSTAN SIND KÕRGEKS

Reede – 3. november

Sind ülistavad, Issand, kõik Sinu teod, ja Su vagad tänavad Sind. Nemad kõnelevad Sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad Su vägevusest. Ps 145:10,11

Vaadates seda maailma, ei saa Taavet teisiti kui iga päev aina tänada ja ülistada, imetledes Ju-mala suurust ja Tema tegusid. Ta on ka veendunud, et nii toimib kogu Jumala rahvas, rääkides Ju-malast ja Tema tegudest.

Jumala austamine tõuseb uuele tasemele, kui mõtleme tema suhtumisest inimesse. Ta ei ole unustanud inimese abitust ega ekslikkust. Seda silmas pidades astubki tegevusse ta halastus. Jumala halastust ülistavad tema teod, aga vagad oskavad seda tänuga vastu võtta. Sest loodus jutustab Jumala võimsusest, aga Piibel kuulutab tema halastust.

Jumal on kuningas rahvaste üle, Jumal istub oma pühal aujärjel. (Ps 47:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid on ka kutsutud tänama ja ülistama Jumalat. Ent kas me teeme seda ning millise veendumuse ja innuga?

* * *

 

PALVE JUMALA TUNNETAMISEKS

Laupäev – 4. november

Me palume Jumalat, et te saaksite vägevaks kogu väega Tema kirkuse tugevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks. Kl 1:11

Produktiivse ja alaliselt kasvava kristliku iseloomu kujundab oma rahvas Jumal. Tema auline vägi teeb neid igati tugevaks. Jumalat vaadeldakse Vanas Testamendis järjekindlalt vägeva Jumala-na, suveräänse Loojana, kes päästis Iisraeli Egiptusest. See vägi, evangeeliumi poolt valla päästetud (vt Rm 1:16,17, 1Kr 1:24), toimib nüüd alaliselt Jumala inimestes, et anda neile püsivust ja pikka meelt (Js 40:28-31). Paulus kujutab neid omadusi otsekui relvadena, mida läheb vaja, et elada maa-ilmas puutumatuna selle kriisidest ja hirmudest. Kannatlik, pikameelne vaim, usu, lootuse ja armas-tusega kaasnev vaikne lisand, tuleneb kindlast veendumusest, et Jeesuse Kristuse Isa on maailma suveräänne Issand, kes suudab oma kavad ellu viia enda poolt määratud ajal ja viisil. Mõiste “püsi-vus” ja “pikk meel” on väike erinevus. Esimene on see, mille usk, lootus ja armastus esile toovad ka ilmselt võimatus olukorras, teine on see, mida usk, lootus ja armastus osutavad ka ilmselt “võimatu-ma” inimese suhtes.

Tänases kirjakohas lisatakse kõikehõlmavale palvele kaks tõsiasja: a) et kasvamine Jumala tunnetuses ja pühaduses on raske võitlus; b) et jõud selle võitluse võitmiseks võib tulla ainult – ja tegelikult tulebki – Jumala enda väest.

Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kan-natama teotust selle nime pärast. (Ap 5:41)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas pole vahel nii, et kui teisel läheb hästi, siis selle asemel, et rõõmustada ühes rõõmsatega ja tema hea käekäigu eest Jumalat tänada, hakkab sees närima kadeduseuss? Milline olen, kas kade või rõõmus?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Millal tuleb palvetada?

1.      Määratud ajal – Ja kuningas Daarjaves kirjutas kirja ja keelu. Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis läks ta oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalem-ma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud. Siis need mehed tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees. (Tn 6:10-12) Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind. Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält. (Ps 55:17,18)

2.      Vara hommikul – Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal. (Mk 1:35)

3.      Öö läbi – Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. Ja kui valgeks läks, kutsus ta oma jüngrid enese juurde ja valis nende seast kaks-teist, keda ta nimetas ka apostliteks (Lk 6:12,13). Enne ja pärast oma elu suuri sündmusi viibis Kristus kaua palves.

4.      Päeval ja öösel – Me anume ööd ja päevad üliväga, et saada näha teie palet ja parandada seda, mis on veel puudulik teie usus (1Ts 3:10). Ma olen tänulik Jumalale, keda ma oma esivanemate viisil puhta südametunnistusega teenin, alatasa meenutades sind oma eestpal-vetes ööl ja päeval (2Tm 1:3).

5.      Ahastuse ajal – Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsi-kustest. (Ps 34:7) Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juu-res! (Ps 50:5) Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle. (Ps 86:7) Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! (Jn 2:7) Nad said nende vastu abi, nõnda et hagrilased ja kõik, kes koos nendega olid, anti nende kätte, sest tapluses nad hüüdsid Jumala poole; tema võttis neid kuulda, sellepärast et nad tema peale lootsid (1Aj 5:20). Kui meil kaob kõik lootus inimeste suhtes, siis võime veel Jumalat appi hüüda.

6.      Enne söömist – Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võeta-kse vastu tänuga, sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi. (1Tm 4:4,5)

7.      Alati – Palvetage lakkamatult! (1Ts 5:17) Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida. (Lk 18:1) Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest. (Ef 6:18)

Palveleht. 22. – 28. oktoober 2017

Palveleht

Nädala teema: Usk ja uskmatus

Kiitus/ülistus

Aeg kiita Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, mille ülistusosas võib toetuda: Psalm 78:1-8

1Pane tähele, mu rahvas, minu Seadust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole! 2 Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast. 3 Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud,  4 seda me ei taha salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud. 5 Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse Seaduse, mida ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele, 6 et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele, 7 ja et nad paneksid oma lootuse Jumala peale ega unustaks Jumala tegusid, vaid peaksid tema käske 8 ega oleks nagu nende esivanemad, kangekaelne ja tõrges sugu, sugu, kelle süda ei olnud kindel ja kelle vaim ei olnud ustav Jumalale.

Johannese evangeelium 9:24-38

24Nad kutsusid nüüd teist korda inimese, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: “Anna au Jumalale! Me teame, et see inimene on patune.” 25Seepeale vastas too: “Kas ta on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen.” 26Nüüd nad küsisid temalt: “Mis ta sulle tegi? Kuidas ta su silmad avas?” 27Mees vastas neile: “Ma ju ütlesin teile, ent teie ei võtnud kuulda. Miks te tahate seda veel kord kuulda? Kas ka teie tahate hakata tema jüngriteks?” 28Ja nad sõimasid teda ja ütlesid: “Sina oled tema jünger, meie oleme aga Moosese jüngrid. 29Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust tema on, seda me ei tea.” 30Mees kostis neile: “See ongi imelik, et teie ei tea, kust ta on, ja ometi on ta avanud mu silmad. 31Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, ent kui keegi on jumalakartlik ja teeb tema tahtmist, siis seda ta kuuleb. 32Veel ilmaski pole kuuldud, et keegi oleks avanud pimedalt sündinu silmad. 33Kui tema ei oleks Jumala juurest, ei suudaks ta teha midagi.” 34Nad kostsid talle: “Kas sina, kes sa oled sündinud lausa pattudes, tahad meid õpetada?” Ja nad heitsid ta kogudusest välja. 35Jeesus sai kuulda, et nad on ta kogudusest välja heitnud ja küsis teda kohates: “Kas sa usud Inimese Pojasse?” 36Too kostis: “Kes see on, isand? Ütle mulle seda, et ma saaksin temasse uskuda.” 37Jeesus ütles talle: “Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.” 38Aga tema lausus: “Ma usun, Issand!” ja kummardas teda.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

 9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest Eestimaal. Tänu usu ja usalduse eest, mille Jumal on meie südamesse andnud. Tänu Kristusele, kes lakkamatult palvetab meie eest. Tänu Pühale Vaimule, kes meis usku alal hoiab ja rohkendab. Tänu igavese elu tõotuse eest. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest ning armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname Nõmme Rahu kiriku remondi eest ning tänus kanname Jumala ette kõik inimesed ning firmad või organisatsioonid jpt, kes on oma hea osa selle remondi õnnestumisele andnud. Täname kõikide koguduse liikmete eest, kes on toetanud kogudust oma aja, annetega või majanduslikult. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 17:14

14Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast korintlastele 1:18-22

18 Kui aga Jumal on ustav, siis meie sõna teie vastu ei ole ühtaegu „jah” ja „ei”. 19 Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina, Silvanus ja Timoteos, oleme teie seas kuulutanud, ei olnud „jah” ja „ei”, vaid temas oli „jah”.  20 Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses „jah”. Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi „aamen” Jumalale kiituseks.  21 Aga see, kes meid koos teiega on kinnitanud Kristusesse ja kes meid on võidnud, on Jumal, 22 kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Kinnita, Issand, ise meie usku, et toetuksime igal ajal ja igas olukorras Sinule. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust pühapäevakoolile. Palume õnnistust Nõmme Rahu kirikule ja Nõmme Lunastaja kirikule ja neis toimuvatele jumalateenistustele, ametitalitustele ning kontsertidele jm.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 8:11-15

11 Sest nõnda rääkis minuga Issand, kui ta käsi haaras mind ja
hoiatas mind käimast selle rahva teed, öeldes:  12 „Ärge nimetage vandenõuks kõike, mida see rahvas nimetab vandenõuks, ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!  13 Pidage pühaks vägede Issandat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!  14 Tema on pühamuks, aga ka komistuskiviks ja pahanduskaljuks mõlemale Iisraeli kojale, lõksuks ja püüdepaelaks Jeruusalemma elanikele.  15 Paljud neist komistavad, kukuvad ja vigastavad endid, püütakse kinni ja võetakse vangi. 13Pidage pühaks vägede Issandat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust presidendile, valitsusele, riigikogule ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, preestrid ja diakonid ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast koloslastele 4:2a

2Palvetage püsivalt!

Palume püsivust oma palveellu ning piiritut usaldust Jumala tahte taipamiseks ja tänuga vastu võtmiseks.

Päeva Sõnum. Nr 56. 22.-28. oktoober 2017.

USK JA USKMATUS

43 nädal: 22. – 28. oktoober 2017

20. pühapäev pärast nelipüha

Usk tunneb Jeesuses ära Jumala Poja, kellel on vägi teha Jumala tegusid. Jeesuse eluajal kahtlesid paljud Temas või panid teda pahaks, eitades Tema jumalikkust ja pidasid Teda rahva ülesässitajaks. Usk ja uskmatus võitlevad teineteisega ka iga kristlase südames. Seepärast tuleb Jeesuse järgijal uurida oma usu aluseid.

Meelespeetav kirjakoht: Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus. Jr 17:14

Jumal on kutsunud Jeremija raskeks tööks – kuulutama suurt rahvuslikku õnnetust, mis on juba lähedal. Kuulutuse mõte on pakkuda võimalust pääsemiseks, kuid seda ei mõista keegi, prohvetit peetakse oma rahva vaenlaseks, kes niigi raskes poliitilises olukorras hävitab rahva moraalset vastupanujõudu. Selline vastutus ja surve teeb Jeremija lausa haigeks, sest Jumala tahte täitmine ei muuda prohvetit üliinimeseks. Jeremija räägib Jumalale väga siiralt kõigist oma tunnetest ja mõtetest.

Kõikide inimeste elus on nii häid kui halbu päevi. Salmidest Jr 17:5-8 näeme selgelt suurt kontrasti nende vahel, kes usaldavad inimesi, ning nende vahel, kes usaldavad Jumalat. Jumalat usaldav inimene saab ka rasketel aegadel Jumala ligi olles uut elujõudud ja julgust.

Jumal “katsub läbi” meie südame ja neerud – Ta näeb, millest on juhitud meie mõtted ja tunded. Ta ei tee seda soovist hukka mõista, vaid et näeksime enda tegelikku olukorda ning võtaksime vastu Tema abi. Sest Ta igatseb ja on valmis muutma meie südant, kui selle Tema kätte usaldame. Ainult Tema saabki tuua meile tõelise rahulduse, anda lootuse ning näidata teed läbi katsumuste siin elus. Selleks on Ta juba teinud kõik: Jeesuse ristisurm ja ülestõusmise vägi, ning Kristuse taastulemise ootus, on iga uskliku usu ja lootuse kindel alus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, Sa oled oma Pojas Jeesuses Kristuses meie peale halastanud ja avanud meie silmad, et võiksime näha, mis on õige ning järgimist väärt. Aita meil püsida usus ja tunnistada kõigile inimestele Sinu armastust. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

NÄGIJAD, KES EI NÄE

Pühapäev – 22. oktoober. Kristlik misjonipüha

Jeesus küsis mehelt, kelle ta oli tervendanud: “Kas sa usud Inimese Pojasse?” Too kostis: “Kes see on, isand? Ütle mulle seda, et ma saaksin temasse uskuda.” Jeesus ütles talle: “Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.” Jh 9:35-37

Need salmid teevad meile selgeks, et selles sündmuses sai tegelikkuseks tähendamissõna usust ja uskmatusest ning seepärast ka kohtust, millest Johannese evangeeliumis alatasa juttu tehakse. Kui Jeesus kõneleb, on tema sõnad tõde ja kohus. Ehkki ta ei võta endale meelevaldselt kohtumõistja ülesandeid on tema maailmas viibimise vältimatu tagajärg inimeste polariseerumine: kuna ta on tõeline valgus, mis teeb avalikuks inimeste varjatud motiivid ja sügavaimad saladused, lahutatakse inimesed, kes väidavad end omavat vaimulikku nägemist, on aga pimedad, neist, kes ehkki teades, et on patust pimestatud, paluvad nägemist, mida nende olemuses peituv patt on neilt röövinud. Äratada inimestes tunnetus nende vaimulikust pimestatusest ongi Jeesuse kui Jumala saadiku esimene ülesanne. Selle teostamine sunnib kõiki, kes pole oma suurimast vajadusest teadlikud, end kaitsma. Siit ka variseride pahane ja solvunud küsimus 40. salmis: “Kas meiegi oleme pimedad?” Nagu Jeesus neile aga osutab, on inimestel patusüü seetõttu, et nad väidavad end nägevat. Ehkki nad pole oma süüst teadlikud, jäävad nad ometi süüdi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled mõelnud et just üleolekutunne on see mis võib viia eristumisvõime kaotamisele? Palveta, et koguduse liikmed oleksid jätkuvalt nii alandlikud kui ka omamas vaimulikku nägemisvõimet.

* * *

 

ABI TAGATIS ON JUMALA MUUTUMATUS

Esmaspäev – 23. oktoober

Sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja Sinu mälestus kestab põlvest põlve. Ps 102:13

Meil ei ole vaja oma tähtsust üle hinnata. Mitte meie ei ole maailmavalitsejad. Inimesed sünnivad ja surevad, aga päike tõuseb ja loojub täpselt omal ajal. Looduse käigus on midagi, mis ei sõltu meist. Jumal on hoolitsenud maailma eest ja teeb seda ka siis, kui mõni usklik on sattunud hätta. Tema hoolitseb selle eest, et usk meis püsiks. Selline usk on tõeline jõuallikas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me elame õhkkonnas, kus võib kiiresti unustada oma elava usu. Mis saab siis, kui tõuseb uus põlvkond, kes ei tunne Jumalat nii, nagu meie seda tundsime?

* * *

 

USKMATU ENAMUS

Teisipäev – 24. oktoober

Pidage pühaks vägede Issandat, Tema olgu teie kartus ja Tema olgu teie hirm! Js 8:13

Kuningas Aahase skeptitsism, Jesaja seitsmendas peatükis muutus epideemiaks tema rahva keskel. Hirm on nakkav! Kirjutatuna käsikirja ja kehastatuna lihas oli Jumala sõna sellele sugupõl-vele. Enamik ei uskunud seda. Hiljem saabuski siiski häda. Asüüria tungis sisse Iisraeli põhjapiirist.

Jumal valitseb, Tema käes on kogu ajalugu. Nii on ka täna – kui mingi rahva keeldub Jumala sõnast, on sageli tagajärjeks sõjaline sissetung ja totaalne hävitustöö.

Jumal päästab usu abil, seda ei tee arstid ega kindralid. Sa võid usaldada Jumalat või inimesi, kuid teada, et ainult siis, kui Jumal on meiega, saame me edukalt vastu astuda türannidele ja sõjavä-gedele. Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Jumal võib segi paisata ja kildudeks lüüa ka kõige kindlamad ja võimsamad vaenlased. Tema käes on võim.

Vaid pühitsege Issandat Kristust oma südameis, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt nõuab seletust lootuse kohta, mis teis on. (1Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millised on suurimad vaimulikud, intellektuaalsed ja moraalsed ähvardused meie heaolule täna. Palu, et Jumal aitaks.

* * *

  

AUS NIMI

Kolmapäev – 25. oktoober

See, kes meid koos teiega on kinnitanud Kristusesse ja kes meid on võidnud, on Jumal, kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile andnud käsirahaks Vaimu südamesse. 2Kr 1:21,22

Jumal on meid tugevdanud ja kinnitanud, et me oleksime usaldusväärsed ning andnud meile oma Püha Vaimu (kelle lähedus on iga tõelise uskliku tunnus, Rm 8:9) tagatisena, et me saaksime täielikult osa tulevase ajastu õnnistustest (vrd 1Kr 5:5; Ef 1:14).

Salmide peamine mõte on seega, et Jumal on seadnud Pauluse ja tema kaastöölised ustavateks sõnumikandjateks ja et nad on võitud tema Vaimuga. Apostlite seltskonna ausus ja evangeeliumi tõesus ei toetu millelegi vähemale kui Jumala tööle. Jumala Vaim on see, kes neid seab ja võidab ning kelle lähedus on nende misjoni ja sõnumi ehtsuse kinnitus. Paulus annab mõista, et kui Jumala töö nende elus tagab nende usaldusväärsuse kogu evangeeliumikuulutamise töös, siis kindlasti teeb see nad usaldusväärseks ka nende reisiplaanide asjus.

Teil on ju võidmine sellelt, kes on Püha, ja teil kõigil on teadmine! (1Jh 2:20) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15) See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu. (2Kr 5:5) Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele: Võitjale ma annan süüa peidetud mannat ning annan talle valge kivikese ning kivikesele kirjutatud uue nime, mida ükski peale saaja ei tea (Ilm 2:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Toeta oma jalad tugevasti maha ja palu, et Jumal aitaks sind kindlalt seista oma usus.

* * *

 

RÕÕMUS TÄNU JUMALALE

Neljapäev – 26. oktoober

Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid! Ps 118:16

Uskliku elamused ei piirdu kitsikuses appihüüdmisega, vaid appihüüdmine toob kogemuse Jumala abist ja selletõttu ka rõõmust. Issanda käsi on Vanas Testamendis väljend, mida kasutatakse Jumala suurte päästetegude kirjeldamisel. Jumal päästis Iisraeli Egiptuse orjusest “tõstetud käsivar-rega” (2Ms 6:6–7): “Seepärast ütle Iisraeli lastele: Mina olen Issand ja mina viin teid ära egiptlas-te teoorjuse alt; ma päästan teid nende orjatööst ja lunastan teid oma väljasirutatud käsivarrega ning suurte kohtupidamistega. Mina võtan teid enesele rahvaks ja olen teile Jumalaks, ja teie peate tundma, et mina olen Issand, teie Jumal, kes teid viib välja egiptlaste teoorjusest.”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks on meid vaja enne nuhelda, kui saame tõeliselt Jumalale kiitust laulda? Too Jumala ette oma mured ja pettumused.

* * *

 

 JUMALA KORRALDUS USULISE INFORMATSIOONI ANDMISEKS

Reede – 27. oktoober

Issand seadis Iisraelisse Seaduse, mida Ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele, et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele. Ps 78:5,6

Jumalarahva ajalugu erineb tavalisesest ajaloost. Rahva tavaline ajalugu on tutvustus üksiku-test kangelastest ja kogu rahva suurtest tegudest. Jumala rahva ajalool on vaid üks kangelane – Jumal. Tema sõna paneb usulise kasvatamise ülesande vanematele, kelle kohus on seda edasi anda oma lastele. Me üritame selle ülesande delegeerida koolile. Kuid tulemus on puudulik, sest õpetajad annavad edasi ainult informatsiooni. Lastel on küll teadmised, aga puudub vaimulik mõju.

Ole ainult valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele (5Ms 4:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma usuteekonna “ajaloo” peale. Millised on olnud selle tõusud ja mõõnad?

* * *

 

JAH, NII SEE ON

Laupäev – 28. oktoober

Apostlite Siimona ja Juuda päev. Simunapäev

Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses «jah». Seepärast tulgu ka meie suust Tema läbi “aamen” Jumalale kiituseks. 2Kr 1:20

Vanas Testamendis on palju Jumala tõotusi messiaanliku ajastu kohta. Mitte ükski neist ei jää Kristuses täitumata. Mis puudutab Jumala tõotuste täitumist Kristuses, siis ei ole selles midagi kaheldavat. Seesama Kristus, kelles leidub “jah” Jumala tõotustele, on ka see, “kelle läbi on Aamen Jumalale”. “Aameni” toob kuuldavale Kristus ja toome ka meie, Jumala kirkuseks.

Võime panna tähele, et vaid siis, kui lisame “aamen” Jumala tõotustele, mis leiavad oma “jah” Kristuses, saavad need tõotused toimivaks ka meile, ja seetõttu võime tõeliselt ülistada Jumalat tema armu eest meie vastu.

Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide? (4Ms 23:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, luba, et ma võiksin elada Sulle meelepäraselt, elada Sinu ligiolus, sest ma tahan teenida vaid Sind, Sinu armu läbi, Sinu auks. Aamen.”

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Keda me peame paluma?

Nii peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas lakkamatult Jumala poole tema pärast. (Ap 12:5).

Kui meie palume, siis peame teadma, meie satume otsekohe Jumala lähedusse, et osa saada meie püha, kõikvõimsa ja armastaja Jumalaga. Kuid on ka palju palveid, millel puudub osadus Jumalaga.

Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! (Mt 6:6; vrd Jh 16:23). Me peame paluma oma Taevast Isa.

Korintoses olevale Jumala kogudusele, Kristuses Jeesuses pühitsetuile, kutsutud pühadele ning kõigile neile, kes kõigis paigus appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime, kes on nende ja meie Issand (1Kr 1:2; vrd Ap 7:20; 2Kr 12:8,9). Meil tuleb paluda Issandat Jeesus Kristust.

Pühakirjas pole palveid Pühale Vaimule, kuid me peame ka temale lootma. Sest ka lootus ise on jõuline palve.

Palveleht. 15. – 21. Oktoober 2017

Palveleht

Nädala teema: Suurim käsk

Kiitus/ülistus

Selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist, millele võib ülistusosas toetuda: Psalm 119:1-8
1 Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!
2 Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
3 kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
4 Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.
5 Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi.
6 Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.
7 Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi.
8 Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!

5 Moosese raamat 10:12-13

12Ja nüüd, Iisrael, mida nõuab Issand, su Jumal, sinult muud, kui
et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, käiksid kõigil tema teedel ja
armastaksid teda, ja et sa teeniksid Issandat, oma Jumalat, kõigest
oma südamest ja kõigest oma hingest,
13et sa peaksid Issanda käske ja seadusi, mis ma täna sulle annan, et su käsi hästi käiks?

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Järgneva piibliteksti võib lugeda pärast vaikset patutunnistust: 1. Johannese kiri 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Palveaeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest Eestimaal. Tänu Jumala armastuse eest. Tänu Kristuse eest, kelle sünnis, ristisurmas ja ülestõusmises on väljendunud Isa suurim armastus inimlastele.
Tänu Jumalale Tema jätkuva hoolitsuse eest. Tänu igavese elu tõotuse eest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma ajaga, annetega või aineliselt. Tänu Nõmme Rahu kiriku remondi eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 4:21
21Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!
Palume iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest. 

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 12:28-34

28Ja üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: “Milline on kõige esimene käsk?”
29Jeesus vastas: “Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand,
30ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja
kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!
31Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit
muud neist suuremat käsku ei ole.”
32Ja kirjatundja ütles talle: “Hästi, Õpetaja, sa ütlesid tõtt,
et tema on Ainus ja ei ole teist peale tema;
33ja armastada teda kogu südamega ja kogu mõistusega ja kogu jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast on palju rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.”
34Ja Jeesus, nähes, et kirjatundja vastas arukalt, ütles talle: “Sa
ei ole kaugel Jumala riigist.” Ja keegi ei julgenud teda enam küsitleda.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita, et Sinu armastus võiks meid juhtida ning valgustada meis ka meie kõige varjatumad paigad. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume Jumala õnnistust 28. oktoobril toimuvale Nõmme Rahu kiriku remondijärgsele taaspühitsemisele. Õnnista palun 29. oktoobril tegevust alustavale Nõmme Rahu koguduse pühapäevakoolile. Õnnistust palume pühapäevakoolilastele, nende peredele ning õpetajatele. Palume jätkuvat õnnistust Toidutare projektile, kus ihu- ja hingetoitu saavad Nõmme vähekindlustatud inimesed. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ja Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest.

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kiri 2:15-17

15Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi
armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust.
16Sest kõik, mis on maailmas – lihahimu ja silmahimu ja
elukõrkus -, ei ole Isast, vaid maailmast.
17Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.

Palume Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Ole kõikide omastehooldajatega, kingi palun jõudu ning armastust ülalt ja tuge, et oleks jaksu ja rõõmu teha seda väga vajalikku ja õnnistusrikast tööd. Jätkuvalt kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, kristlikud koolid ja lasteaiad ning lastehoiud, ajalehe Eesti Kirik, kristlikud raadiod, Laste-ja Noorsootöö Ühenduse, Perekeskuse, Misjonikeskuse jt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast koloslastele 4:2

2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, et armastus Jumala, ligimese ja iseenda vastu võiks ka palve kaudu meis rohkeneda. Aidaku Issand olla meil palves avatud ja tundlikud ning kuulata Tema vaikset häält.

Päeva Sõnum Nr. 55. 15. – 21. oktoober 2017

SUURIM KÄSK

42 nädal: 15. – 21. oktoober 2017

19. pühapäev pärast nelipüha

Armastuse kaksikkäsk võtab kokku käsuõpetuse sisu. See, kes armastab Jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast, täidab Seaduse korraldused. Jumala armastus sünnitab ka meis armastust. Armastus on 15kõigi Jumala käskude täitmise võti.

Meelespeetav kirjakoht: See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armas-tagu ka oma venda. 1Jh 4:21.

Salmis 1Jh 4:12 kinnitab Johannes, et kui me üksteist armastame, elab Jumal meis ning tema armastus saab meis täielikuks. Salmides 1Jh 4:17-21 pöördub ta tagasi täieliku armastuse teema juurde, kuigi ei puuduta seekord Jumala armastust meie vastu, vaid meie armastust Jumala vastu. Johannes ei osuta, et ühegi kristlase armastus võiks selles elus olla täielik ja veatu, pigem arenenud ja küps, suunatud alaliselt Jumalale.

Igasugune väide Jumala armastamisest on pettus, kui sellega ei kaasne omakasupüüdmatu, praktiline armastus vendade ja õdede vastu. Valetaja seisukoha rumalus ei ilmne ainuüksi selle ebaloogilisuses, vaid ka tõsiasjas, et armastus Jumala ja armastus oma venna vastu moodustavad tegelikult ühe käsu. Ja see on tema käsk, et me usuksime tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastaksime üksteist, nii nagu tema meile on käsu andnud (1Jh 3:23). Seda õpetas Jeesus ise.

See oli tema, kes ühendas teksid Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus (5Ms 6:4) ja Ära tasu kätte ja ära pea viha oma rahva laste vastu, vaid armasta oma ligimest nagu iseennast! Mina olen Issand! (3Ms 19:18), kuulutades seejärel, et neis on koos kogu Seadus ja Prohvetid (Mt 22:37-40). Me ei või lahutada seda, mida Jeesus ühendas. Peale selle, kui armastame Jumalat, peame ka tema käske (1Jh 2:5; 5:3), tema käsk on aga armastada ligimest nagu iseennast.

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa oled meil käskinud Sind ja oma ligimest armastada ning nii kogu käsuseadust täita. Aita meil Sinu käskude järgi elada ja Sinu armastusel end juhtida lasta, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen

* * *

 

KEDA SA TEGELIKULT OTSID? KAS SA OTSID TEDA KÕIGEST SÜDAMEST?

Pühapäev – 15. oktoober

Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mk 12:29-31

Markus püüab näidata Jeesuse vastastele, et igaüks võib kasu saada Jeesuse õpetusest. Üks kirjatundja oli Jeesuse vastuseid kuulanud ja vaaginud. Ta nõustub entusiastlikult vastusega, mille ta saab, ja kordab oma õppetundi viisil, mis näitab, et ta on mõttest aru sanud, ja saab vastutasuks tunnustuse Jeesuselt targa vastuse eest. Millest tal siis ikka veel puudu on? Vastus peitub võib-olla kirjakohtades Mk 10:15 ja 10:51,52, mis kutsuvad üles lapselikult, usaldavale usule.

See vestlus leiab aset kohe pärast Jeesuse tegevust templis, milles võib näha sümboolset tem-pli hävitamist. Jumala sõna teab, et kõigil põletusohvritel saab olema lõpp. Kuidas siis Jumalat vastuvõetavalt teenida? Jeesuse vastus pole uus. Iisraeli prohvetid olid sageli öelnud, et sõna kuulata on parem kui ohverdada (1Sm 15:22) ja et Jumal ootab andestamist, mitte ohvreid, Temale allumist, mitte põletusohvreid (Hs 6:6). Uues templis, mille Jeesus ehitab, on meie ihud elavad ohvrid. Me ei ela enam selle maailma normide kohaselt, vaid meie vaim on Jeesuses uueks saanud (Rm 12:1,2).

Meil kästakse Jumalat armastada ja ka Teda otsida, sõna “otsima” on meie jaoks olulisemgi kui armastus (Am 5:4; Mt 6:33). Jumala armastuse keel võidakse kergesti segi ajada sooja tundega, mis tekib Jumala pool olemisest, mis kahjuks ei too meie käitumises esile muudatust, ei mingeid ohvreid ega tõotusi teenida Teda kuni lõpuni, ei mingit kohta õiglusele ega õigele kohtlemisele. Otsimine tähendab pingutust, raskeid valikuid ja distsiplineeritud tööd eesmärgi saavutamiseks. See näitab ka, et me pole kohale jõudnud. See, kes otsib, pole veel leidnud, aga ta vaatab õiges suunas ning astub samme eesmärgi poole. Nagu see kirjatundja?

Sest käsk: “Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada”, ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Rm 13:9) Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: “Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Jk 2:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See kirjakoht võib meid ajendada läbi viima enesevaatlust: Mis on meie suurimad ambitsioonid? Milliseid samme me astume nende realiseerimiseks? Lühidalt: millises suunas me läheme?

* * *

 

MIDA AJALUGU ÕPETAB?

Esmaspäev – 16. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

On leitud, et ilma ajaloota puudub inimkonnal teadmine, kes me oleme või kuidas oleme tekkinud – sellisel juhul oleks inimkond nagu kollektiivse amneesia ohver, kes pimeduses kobades püüab leida oma identieeti. Identiteedi omamine on loomuse kujundamise üks põhilisi alustalasid ning selles vajab inimene teadmist oma juurte kohta.
Nehemja ja tema rahvas aga tundis oma minevikulugu sedavõrd hästi, et nad suutsid ilma igasuguse pingutustea seda palves tsiteerida (Ne 9:16-31). Ning kuna nad tundsid oma minevikku, suutsid nad mõista ka olevikku (Ne 9:33,37); kogedes õiglast rahulolematust neid ümbritseva olukorra suhtes. Nende lootus, et Jumal hakkab toimia lähtus Jumala pootl minevikus antud tõotuste teadmisest.

Ka meie usk lähtub sellestsamast loost, mida iisraellased oma palves tsiteerisid. Kristus ei tulnud käsuseadust ja prohveteid tühjaks tegema, vaid seda täitma (Mt 5:17). Ning sel viisil on ta ühendatud sama Nehemja ja tema rahva toimimise liiniga. Iisraeli usu “viinamarjad” on need, milles pressitakse uut jumalariigi veini. Ja mida rohkem suudame seda, oma vaimulikku pärandit, hinnata, – seda tugevamaks muutub ka meie identieet ning kristlik loomus. Ning sellessamas on ka vastu-mürk religiooni tarbimisele, mis kosub mineviku hülgamisest sündinud juurtetusest.

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suudele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle Jumala ees mõni hetk neile inimestele ja sündmus-tele, mis on sinus kristlikku loomust kujundanud. Siis palveta, et Jumal võks tervendada sinus iga loomuse külje, mis on saanud mineviku tõttu kuidagi väänatud.

* * *

 

USKU EDASI ANDES

Teisipäev – 17. oktoober

Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! 5Ms 6:4,5

Sõnum Jumala ainukordsusest ning ühtsusest kõlab maailmas mis on täis ebajumalakummar-damist. See tunnistus, mida tuntakse ka “Shema” (hbr. k tekstis 4. salmi esimesest sõnast, mis tähen-dab “kuule!”) nime all, on kogu piibelliku usu alustalaks.

Viies meid otse inimesepoolse kohase vastuseni – selleni, kuidas meil tuleks vastata ainsale tõelisele Jumalale, kes on oma rahvaga astunud lepinguosadusse. Nii peaks väljenduma meie vas-tus: armastuses Tema vastu – kogu meie südamest, hingest ja jõust ning selles, et teeme tema teed ja tahtmise peamiseks juhtnööriks oma igapäevases suhtluses ja valikuis.

See kutse peaks meid kohustama Pühakirja õpetust jagama oma laste ning lastelastega – et ka nemad õpiksid käima Tema teedel . Seda vastutust ei saa me jätta kohaliku kiriku või koguduse, või kellegi kolmanda kanda. Sest nii meie koguduse, aga ka kogu ühiskonna heaolu sõltub sellest kui-das meie seda ülesannet täidame. Kui sul on lapsi või lapselapsi – siis kui sageli räägid sa nendega Jumalast? Ja kuidas võiksid need jagamise ja osaduse hetked muuta igapäevase elu vältimatuks ja loomulikuks osaks? See pole väljakutse mitte ainult kristlastest lapsevanematele, vaid kristlaskon-nale üldiselt – anda oma osa, et Jumala hea sõnum saaks edastatud järgmistele sugupõlvedele.
Jeesus vastas: „Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga!” (Mk 12:29,30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Armastav Jumal hõlmab kõike seda, mida me teeme ja kes me oleme. Kõige selle pühendamine Jumalale on õige vastus Tema armastusele.

* * *

 

JUMALAT TUNDES

Kolmapäev – 18. oktoober

Evangelist Luuka päev. Luukapäev

Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. 1Jh 2:15

Võib tekkida küsimus: kuidas saab maailma armastamise keeldu kooskõlastada väitega Juma-la armastusest maailma vastu (Jh 3:16). On kaks võimalikku seletust.

Esiteks on sõna maailm mõlemas lauseosas erisugune tähendus. Kui maailma all mõelda inimesi, tuleb maailma armastada. Pidades aga silmas kurjuse süsteemi, mis on organiseerunud saatana, mitte Jumala valitsuse all, ei tohi seda armastada. Teise võimaliku seletuse kohaselt on erinev tähendusvarjund mitte sõnal “maailm”, vaid verbil “armastama”. Ühes tekstis on tegu lunastuse püha armastusega, teises iseka osalemisarmastusega. Esimese eesmärk on patuse isikut päästa, teise eesmärk osaleda tema patus.

Antud korraldus on kompromissitu. Kristlane peab armastama Jumalat ning oma õde ja venda, mitte aga maailma. Kuna armastus ei ole kontrollimatu emotsioon, vaid tahte alaline pühendamine millelegi või kellelegi, võib seda tõepoolest ka keelata või käskida. Põhjus, miks on keelatud maail-ma armastada, on et armastus Isa vastu ja maailma armastus välistavad teineteist. Kui meid kütkes-tavad Kristust hülgava maailma seisukohad ja eesmärgid, on ilmne, et me ei armasta Isa. “Sõprus maailmaga on vaen Jumalaga” (Jk 4:4). “Keegi ei saa teenida kahte isandat” (Mt 6:24; Lk 16:13). Kui me ei saa teenida ühtaegu Jumalat ja mammonat, ei saa me ka armastada Isa ning samal ajal maailma.

Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat. (Mt 6:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millisena koged end kristlasena – lapsena, noorena või elukogenuna? Millisena Jumal sind võiks näha – või soovida, et kogeksid? Küsi seda palves…

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 19. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Psalm 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seaduse eest ja Taavet on selle üle tänulik.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu?

* * *

 

KAKS TEED, KAKS SAATUST JA ÜKS VALIK

Reede – 20. oktoober

Õndsad on need, kes peavad Tema tunnistusi ja nõuavad Teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad Tema teedel! Ps 119:2,3

Selles psalmist peegelduv Jumala Sõna valgus on rahulik ja selge, kahtlusi ja peenutsemist pole; kõik on must-valge. Jumalale pühendatud elu keskseks väljenduseks on Jumala Seaduse armastamine. See on, mis teeb ühe inimese tõeliselt õnnistatuks ja õnnelikuks.

Võimalik, et psalmi kasutati selleks, et noori õigele teele juhtida. Psalmide toimetaja teab, et selles raamatus on palju kurbi laule – kui õiglased kannatavad ja õelate käsi käib hästi ning lahen-dust ei paista. Kuid selle vastandlikkusega me alustame – ja ka lõpetame (Jh 3:15). Loti käekäik (1Ms 13-19) kirjeldab valikut, mille tagajärjed on kohutavad. Kuid Taavet julgustab meid tähele-panelikult, tahtlikult ja jätkuvalt mõtlema Jumalale, meie Loojale ja Tema järgimisele.

Ka sinu sulasele on need hoiatuseks, nende pidamine toob suure palga. (Ps 19:12) Siis otsisid juudid veel enam võimalust teda tappa, sellepärast et ta oli lisaks hingamispäeva rikkumisele nime-tanud Jumala oma Isa olevat, tehes ennast Jumalaga võrdseks. (Jh 5:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sinu raha, abielu, karjäärivalikud ja ambitsioonid peegeldavad seda, kus su rõõm tõeliselt peitub? On su igapäevane usuelu täidetud rõõmuga?

* * *

  

“KURJUSE KOLMAINSUS” – MADALAD IHAD, PSEUDOVÄÄRTUSED JA EGOISM

Laupäev – 21. oktoober

Kõik, mis on maailmas – lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus -, ei ole Isast, vaid maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti. 1Jh 2:16,17

Esimene omadus – lihahimu – kirjeldab langenud, patuse olemuse ihasid. Nende kohta võib öelda, et need on maailmas, kuna kuradi valitsetud maailmas on ihadel vaba voli. On tähelepanu-väärne, et Johannes mainib kolmes salmis (1Jh 2:14-16) maailma, ihasid (himu) ja kuradit.

Näib, et silmahimu ei osutata seesmistele kiusatustele, vaid kiusatustele, mis ründavad meid väljastpoolt, silmade kaudu. Tegu on kaduvusega olla kütkestatud asjade välisest hiilgusest, uurima-ta samal ajal nende tõelist väärtust. Ilmsed näited on keelatud vili, mis tegi Eeva “silmale himu” (1Ms 3:6), Aakani himukas pilk “kaunile Sineari kuuele” saagi hulgas (Jos 7:21) ning Taaveti ihaldav pilk end pesevale Betsebale (2Sm 11:2). Siia kuulub ka iluarmastus, mis on lahutatud headusearmastusest.

Sõnaga elukõrkus osutakse kiitlejale (Rm 1:30; 2Tm 3:2; Jk 4:16), enesega rahulolevale, pretensioonikale uhkeldajale, kes püüab oma olematu tähtsusega avaldada muljet igaühele, keda ta kohtab. Ta kiitleb sellest, mis tal on ja mida ta teeb. Tema kõrkus on seotud välisega, olgu see rikkus, seisukoht või riietus; tegu on pretensioonika uhkeldamisega, sooviga silma paista või teised varju jätta luksusliku eluviisiga.
Need kolm omadust võib kokkuvõtta, kui kaks himu pluss kiitlemine – kaks rikutuse vormi, mis pärinevad meie vajadustest ja üks, mis pärineb meie omandist: ebapüha iha asjade järele, mida meil pole, ning ebapüha uhkus asjade üle, mis meil on.

Kristlaste ees seisab täna valik Jumala ja maailma vahel, konkreetsemalt maailma ihaldamise ja Jumala tahte täitmise vahel. Kuuletuksime meelsamini korraldusele “ärge armastage maailma”, kui peaksime meeles, et samal ajal kui maailm koos oma himudega on ajutised, on Jumala tahe ning selle täitjad igavesed (vrd 2Kr 4:18).
Hääl ütleb: “Kuuluta!” Ja teine kostab: “Mida ma pean kuulutama?” “Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal. Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.” (Js 40:6,8) Sest praeguse maailma pale on möödumas. (1Kr 7:31)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks avardada su arusaamist, lisades valmisolekut ja igatsust teenida mistahes rollis Tema seda kõige paremaks peab.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.
Palve tähtsus?

Kogu Pühakiri tunnistab palve tähtsust. Esimese Moosese raamatust kuni Ilmutus raamatuni juhitakse meie tähelepanu sellele, et inimesed hüüdsid Jumala poole ja Jumal tegi nende palve peale imet – päästis nad vaenlaste käest, andis võidu sõjas, äratas surnud üles ja tegi võimatud asjad võimalikuks.
1. Meid on kästud alati palvetada. Kl 4:2; 1Ts 5:17
2. Palvet järele jätta on patt. 1Sm 12:23
3. Apostlitele oli palvetamine tähtsamaks asjaks. Ap 6:4
4. Palumine on Jumalast määratud abinõu, mille kaudu me saame õnnistust, mis Jumalal on meie jaoks. 1Jh 5:14,15; Mt 7:7-11
5. Meil on sellepärast puudus, et me ei palu. Jk 4:2
6. Vaimne ja ajaline õnnistus antakse meile palve vastusena. Ef 3:14-19; 1Aj 4:10

 

 

Palveleht. 8.-14. oktoober 2017

Palveleht

Nädala teema: Igapäevane leib

Kiitus/ülistus

Selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist millele saab selles palveosas toetuda: Psalm 104:1,13-14,24,27-28,33

1Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sina oled väga suur,
austuse ja iluga oled sa ennast riietanud. 13Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; sinu tööde viljast toidab ennast maa. 14Sa lased tärgata rohu loomadele ja orased inimeste tarbeks, et tuua leiba välja maa seest 24Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid. 27Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. 28Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head. 33Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.

Joeli raamat 2:21-27

21Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmusta, sest Issand teeb suuri asju! 22Ärge kartke, välja loomad, sest kõrbe rohumaad löövad haljendama ja puud hakkavad vilja kandma, viigi- ja viinapuud kannavad külluslikult! 23Ja teie, Siioni lapsed, hõisake ja rõõmustage Issandas, oma Jumalas, sest tema annab teile õiglaselt varajast vihma, saadab vihma teile alla, varajase ja hilise vihma nagu ennegi! 24Siis saavad rehealused täis nisu ning tõrred voolavad üle veinist ja õlist. 25Ja ma tasun teile nende aastate eest, kui saagi sõid rohutirtsud, vastsed, mardikad ja röövikud – see mu suur sõjavägi, kelle ma läkitasin teie kallale. 26Te saate küllalt süüa, te sööte kõhud täis, ja kiidate Issandat, oma Jumalat, kes teiega on talitanud imepäraselt. Jah, mu rahvas ei jää igavesti häbisse. 27Ja te saate tunda, et mina olen Iisraeli keskel, et mina, Issand, olen teie Jumal ja ei keegi teine. Jah, mu rahvas ei jää igavesti häbisse.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest Eestimaal. Tänu Jumalale, kes hoolitseb jätkuvalt ning õnnistab meie tööd. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu Rahukiriku siseremondi ning välise värske ilme eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 145:15

15Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 6:25-34

25Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? 26Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? 27Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? 28Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, 29aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. 30Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!
31Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?” 32Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. 33Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! 34Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita, et Sina Issand oleksid meile tõeliseks Eluleivaks. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palume tröösti leinajatele. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume õnnistust Toidutarele, kus ihu ja hingetoitu saavad Nõmme ja Mustamäe vähekindlustatud inimesed. Palume õnnistust Nõmme Rahukiriku siseremondi lõpule viimiseks. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust Lunastaja kirikus toimuvatele jumalateenistustele, palvustele ning ametitalitustele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. kirjast Timoteusele  6:6-10

6Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. 7Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia. 8Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. 9Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse. 10Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha haldades on mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Jätkuvalt kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, Toomkooli, Kaarli kooli ning Tartu Peetri kooli ning kõik üldhariduskoolid ning lasteaiad ja lastehoiud. Õnnistust palume kiriku allasutustes töötavatele inimestele.  Jumala õnnistust palume kristlastele kes asuvad konfliktipiirkondades või paikkondades, kus inimesi nende usu ja veendumuste pärast taga kiusatakse.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast Timoteusele 4:4-5

4Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võetakse vastu tänuga, 5sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi.

Palume, et meiegi elu oleks pühitsetud Jumala Sõna ja palve läbi.

“Päeva Sõnum. NR 54. 8. – 14. oktoober 2017

IGAPÄEVANE LEIB

41 nädal: 8. – 14. oktoober 2017

18. pühapäev pärast nelipüha. Lõikustänupüha

Paljudes maades peetakse lõikuse püha mihklipäevale järgneval pühapäeval. Eestis nihutati 20. sajandi alguses lõikustänupüha oktoobrikuu teisele pühapäevale. Põllumehed tänavad Jumalat lõikuse eest, kuid meie kõigi kohus on tänada igapäevase leiva, toidu ja joogi, ka oma töö ja selle viljade eest. Kogudus palvetab, et meiegi elus küpseksid head viljad – õiglus ja armastus.

Meelespeetav kirjakoht: Kõikide silmad ootavad Sind ja Sina annad neile nende roa omal ajal. Ps 145:15

Jumala head teod avalduvad elusa looduse toitmises. Tavaliselt mõtleme selle salmi lugemise juures inimese toitmisele. Kuid Taavet mõtles siin kogu elusale loodusele. Jumala ülalpidamisel on kõik kodu- ja metsloomad, linnud, kalad, putukad ja taimed. Jumala “leivatehasest” saavad nad kõik oma roa ja seda juba väga paljud millenniumid. Inimkonna ülalpidamiseks ei kuluta Jumal milli-protsentigi sellest, mida ta kulutab kogu loodusele.

Elus loodus “ootab” oma ülalpidamist. Nad ei saa Jumalalt oma leiba paluda, aga oma igatse-vate silmadega saavad nad oodata. Kuid Jumal annab roa omal ajal. Iga elusolend peab toitu hanki-miseks kasutama temale määratud aega, olgu ta siis sipelgas või mesilane, rändlind või inimene. Vastasel korral sureb ta nälga. Seesama seadus kehtib ka eluleiva kohta. Prohvet Jesaja ütles: “Otsi-ge Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal! ” (Js 55:6). Pärast õige aja möödumist võivad inimesed oma vaimulikkude vajaduste rahuldamiseks rännata ühest mere äärest teiseni, aga nad ei leia seda, mis nende hinge rahuldaks (Am 8:11-14).

Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal. (Ps 104:27)

Palvetagem: Helde Jumal, halastaja Isa, me täname Sind, et Sa oled meie selle aasta tööd õnnistanud. Me palume Sind: anna, et me terve oma eluga kannaksime vilja, mida Sina meilt ootad. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

VARANDUS MAA PEAL JA TAEVAS

Pühapäev – 8. oktoober

Jeesus ütleb: “Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta! Sest kus su aare on, seal on ka su süda.” Mt 6:20,21

Meile on avatud kaks võimalust. Me kas usaldame Jumalat või loodame mammonale. Need, kes usaldavad Jumalat, naudivad “rahu, mis on ülem kogu mõistmisest”, rahu, mis kestab keset tormi ja selle maailma rünnakutes (Mt 8:23-27). Need, kes tegelikkuses kummardavad rikkust või mammonat, jäävad vaevlema muredesse. See on ootuspärane, sest mammon on truudusetuse ja ebastabiilsuse jumal. Ta võib meile anda ainult oma rikkust.

Jeesuse järgi on vagal elul kaks tunnust. Esiteks on see vaba muredest. Jumala lakkamatu ustavus, millest kogu loodu annab tunnistust, teeb muretsemise täiesti ebavajalikuks. Küsige taeva lindudelt, kui te ei usu. Küsige lilledelt väljal, kui teil on vaja olla kindlad. Jumala armastus maa-ilma vastu on piiritu, see ei lakka kunagi (Jh 3:16). Ta on tundlik meie olukordade suhtes.

See kirjakoht on näide, kus Sõna tarkus on piisavalt illustreeritud maailma kogemustega. Ärevuse hiidlaine on materialismi kiiluvees pühkinud üle maailma. Materiaalne rikkus aga ei muundu millegipärast rahuks või üldiseks heaoluks. Elutäius on saavutatav ainult Jumala kuning-riigis. Mammonateenimine aga peletab inimlikud väärtused ja heaolu eemale.

Nõnda on lugu sellega, kes kogub tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas. (Lk 12:21) Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja mure-tsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas. (Lk 12:33) Talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust. (1Tm 6:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Materiaalsete ressursside Jumalast suurem usaldamine on sisuliselt mammonateenimine. Need, kes seda teevad, hukkuvad elumuredes.

* * *

SAMM SAMMU HAAVAL

Esmaspäev – 9. oktoober

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Tolleaegne õlilamp kandis väikest tulukest, mis võbeles tuules ja mille leek valgustas pimedu-ses ainult ühte sammu. Kui rändur astus sammu edasi, liikus valgus temaga koos.

Taavet räägib siin Jumala sõnast kui lambist ja valguse andjast. Kuid see valgus ei kaota lõpli-kult selle maailma pimedust meie ümber. Nii nagu tol ajal oli “õelaid”, kes varitsesid Taavetit, sea-des talle püüdepaelu eksitamiseks, nii on neid “õelaid” mõjusid ka meie elus, et meid Jumala korraldustest eemale juhtida.

Taavet on otsustanud ja andnud tõotuse, et järgib Jumala seadusi. Ta on mõistnud, et sõnast, mis annab elu ja valgust, tasub iga hinna eest kinni hoida. Seda mõistes võib ta Jumala korraldustest rõõmu tunda. Salmis 107 hüüab ta Jumala poole, paludes kõige põhilisemat andi – elu, mis tuleb seadusest enesest.

Kui kerge on kaotada elurõõmu, lootust ja elu ennast usu puudumise tõttu, kuid Jumala tõde-sid meeles pidades on meil võimalik usust, elust kinni hoida.

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab haheta08ma ning koidutäht tõuseb teie südameis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata Jumala Sõna, mis sul käes/silme ees on. Palu et Püha Vaim võiks avada sulle veel enam Sõna rikkust ja sügavust, selle elavakstegevat hingust. Täna Jumalat tema imelise kingi eest inimesele!

* * *

 

ÕIGLUS VÕIDUTSEGU!

Teisipäev – 10. oktoober

Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu! Aga õigus voola-ku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi! Am 5:23,24

Siin on Jumala kummardajad, kes pööravad suurt tähelepanu teenistuse üksikasjadele, ning samas ei väljenda nende elu mingil viisil seda, mida Jumala teenimine tegelikult nõuab.

Aamose sõnum kõlab üsna peatselt peale tema päevi vastu ka prohvet Hoosea, Jesaja ja Miika poolt edastatud sõnumitest, ning sama ütleb hiljem ka Kristus ise (Js 1:10-17; Ho 6:6; Mi 6:6-8; Mt 9:13). Samas ei ole selle kirjakoha mõte esile tuua asju, mis on jumalateenimises valesti, vaid mis on jumalateenistuse sooritajate juures valesti. Aamose eesmärgiks ei ole asendada rituaale sotsiaalse toimetamisega, vaid tema sooviks on pigem see, et kõik mis toimub ühiskonnas võiks olla kooskõ-las ja otseühenduses sellega, mida öeldakse ning tehakse jumalateenistusel.

Paljudes kaasaja kirikutes kõlab erakordselt kõrgetasemeline muusika, jumalateenistuse iga detail on hoolikalt ettevalmistatud ning läbi harjutatud, teenistuses on omavahel loovalt põimitud laulud ning liturgia, ja kõige sellega liitub koguduse entusiasm – ja see kõik on tore. Kas siiski on võimalik, et enam tähelepanu pühendatakse ettevalmistustele ning teenistustest osavõtmisele kui õigluse ja õige esiletoomisele kaasaja maailma komplitseeritud argipäevas? Esimest on lihtsam teha, kuid see võib saada ettekäändeks, mitte teha viimast. Veelgi hullem on see, kui aeg ning energia läheb teenistuse üksikasjade üle vaidlemiseks ning konfliktide lahendamiseks. Kui õiglus ning õigus muutuvad juhuslikuks, olles nagu veeojad, mis hakkavad voolama vaid siis kui olnud suur torm, ega ole kui sügavad jõed, mille vool ei lakka.

Tänane tekst viitab, et võtmekriteeriumiks jumalateenimise kvaliteedi kohta on see, kui hästi kõik see mida teeme jumalateenistusel, aitab inimestel selgemalt kogeda õigluse Jumalat ning tajuda Tema igatsust, et õiglust ning õigsust teostataks läbi ühiskonna kõikide kihtide ning julgustaks meid kõiki selle edendamisel (Hb 13:15,16).

See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel. (Mt 15:8) Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõh-ja. (Js 11:9) Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas! (Js 56:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, aita meil kummardada sind nii, et võiksime näha Sind veel selgemini, muutudes enam Sinu sarnaseks oma argielus.

* * *

MIS ON TÕDE?

Kolmapäev – 11. oktoober

Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus. Kl 2:16,17

Tundub, et koloslased olid tihedas kokkupuutes nii juutide käsuvagaduse kui ka nägemusi nägevate suundadega. Pauluse eesmärk on vabastada koguduseliikmed kõikidest sellistest komme-test ning uskumustest, millel puudub side usuga Kristusesse, sest need röövivad Jumalala lapselt vabaduse, elamise jõu ning aheldavad ta.

Kui palju meie elus võib olla asju, millel tegelikult pole midagi ühist argikristlusega? Ja kui paljud neist on meie ellu toodud väljastpoolt, teiste määratletuina?

Jah, kindlasti peavad igas ühiskonnas olema reeglid, kuid ükski neist ei tohiks tõusta Kristu-sest kõrgemale. Tõene on vaid Kristuse ihu, tema kogudus.

Kristus ei saa olla koguduse – ihu – pea, kui selle liikmed on üksilduse ning oma jäikade raa-mide poolt halvatud.

Täieliku teovõime Kristuse ihu liikmena saame alal hoida vaid Kristuse poolt toodud täielise andeksandmise jätkuvas vastuvõtmises.

Kes arvestab teatavat päeva, arvestab seda Issandale; kes sööb, sööb Issandale, sest ta tänab Jumalat, ja kes ei söö, jätab söömata Issandale ja tänab Jumalat. (Rm 14:6) Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad. (Hb 10:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas elab õige kristlane? Milliseid reegleid peaksin ma järgima? Või piisab lihtsalt uskumisest, et Jumal on kõik juba teinud?

* * *

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 12. oktoober

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on jumaldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal.

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 13. oktoober

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoo-vat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastu-käiv või mis seda halvaks paneb.

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

* * *

 

JUMALA SÕNA IGATSUS

Laupäev – 14. oktoober

Kuidas ma armastan Sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti. Ps 119:97,98

Millise kadestamisväärse vaimustusega ülistab Taavet Jumala seadusi! Ta räägib sellest kui kõige väärtuslikumast ja meeldivamast asjast, mille üle ta armastab mõtteid mõlgutada.

On ilmne, et Jumala ja Tema seaduste sügavam tundmine paneb inimesi elu ja asju ümber hindama. Just sellepärast võib Taavet öelda, et see tarkus, mis tuleb ülalt, ületab inimliku kavaluse ning teadmised, mida võime saada koolis õppides või hankida elukogemuste kaudu.

See olgu tema juures ja ta lugegu seda kõik oma elupäevad, et ta õpiks kartma Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki selle Seaduse sõnu ja määrusi, tehes nende järgi. (5Ms 17:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat Tema sõna eest. Kiida Teda Tema seadmiste, käskude ja elu eest mis on peidetud sõnasse inimese õnnistuseks. Palu et Jumal veel rohkem avaks oma Sõna su südames.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohus patuste üle.

Valge trooni kohus järgneb Kristuse tuhande-aastasele valitsusele. See on viimane kohus, kus ainult pattudes surnute üle mõistetakse kohut. Johannese ilmutus raamatu 20:5 põhjal usklikud äratatakse üles tuhat aastat enne seda kohut ja nende teod tasutakse “Kristuse kohtujärje” ees (2Kr 5:10).

1.      Selles kohtus pattudes surnud otsivad varjupaika Issanda Jeesuse Kristuse, kohtuniku palge ees. Kuid midagi sellist nad ei leia.

2.      Selles kohtus “surnud, suured ja pisukesed” seisavad Jumala ees. Kuid suure suurusest ei ole kasu. “Ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki” (Rm 3:12).

3.      Selles kohtus avatakse “eluraamat”. Miks eluraamat, kui selles kohtus ei ole ühtki päästetud? Patustele näidatakse, et Jumal oma armus varus neilegi ruumi eluraamatus, et nad ei saaks vabandada end (Rm 1:18-20).

4.      Selles kohtus surnute üle mõistetakse kohut nende tegude järgi. Jumal on õiglane Jumal. Kuna põrgus on karistuse erinevad astmed, siis ühed saavad suurema karistuse, kui teised (Lk 12:48).

5.      Selles kohtus ei ole otsuse tühistamist ega kõrgemat kohtuinstantsi edasikaebamiseks. Hukkamõistetud on kadunud igaveseks, neetud kogu igavikuks ilma lootuseta. Nende jaoks on surmavald (Lk 16:19-31) ja seal ei ole lootust, kaastunnet ega armastust. Isegi Jumala armastus ei ulatu üle surmavalla väravate.

 

ÄRA HÄDALDA EGA MURETSE

LOE: Matteuse 6:25–34

TAUSTAST: “Jumala riigi õiguse” otsimine tähendab täieliku puhtuse taotlemist mõtetes, sõnades ja tegudes. Ainult selline inimene kõlbab Jumalale ja pääseb taevasse.

1. Loetle oma sõnadega need asjad, mille pärast muretsemise Jeesus siin tekstis ära keelab. Mis Jeesuse poolt mainitud asjadest teeb sulle praegusel hetkel kõige rohkem muret? Kuidas muutuks sinu elu, kui lakkaksid muretsemast selles tekstis mainitud asjade pärast?

2. Mis juhtub perega, mille üks liige kogu aeg muretseb raha, tervise, tuleviku jms pärast? Kuidas mõjutab muretsemine meie ihulikku tervist?

3. Mis on muretsemisel ühist uskmatusega? Kuidas võiksime vähendada hädaldamist ja sellest põhjustatud uskmatust oma elus?

4. Otsi üles kõik tõotused, mis Jeesus selles tekstis oma jüngritele annab. Millist neist tõotustest on sul kõige kergem uskuda? Aga kõige raskem?

5. Loe salmid 31-32. Mis on see asi, mida tunned vajavat praegusel hetkel kõige rohkem? Kas sa usud, et sinu Taevane Isa tõepoolest teab, et sa eelpool mainitud asja vajad? Põhjenda oma vastust.

6. Mida tähendab “esmalt Jumala riigi otsimine” praktikas (33)? Mida otsid sina oma elus esmalt, enne muid asju?

7. Mida tähendab praktikas, et otsime Jumala õigust, mitte iseenda oma (33b)? Kui oled kogenud, mis tunne on lõpetada oma õiguse taotlemine ja hakata otsima Jumala õigust, siis räägi sellest kogemusest teistele.

8. Mida tähendab 34. salm? Meenuta sellist aega oma elus, mil muretsesid eriti palju tuleviku pärast. Mida sa oleksid pidanud selles olukorras hädaldamise asemel tegema?Tundes väga hästi sinu praegust olukorda, ütleb Jeesus sulle ometi salmide 33-34 sõnad. Mida sa talle vastad?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus otsis alati esmalt Jumala riiki, kuid ometi anti talle tänases tekstis lubatu asemel hoopis ristipuu. Sellel puul rippudes kandis ta karistuse, mis oleks pidanud osaks saama meile meie alalise muretsemise ja uskmatuse pärast. Just sellepärast võtab ta täna vastu ka need inimesed, kes ei ole suutnud lõpetada homse pärast muretsemist.

Palveleht. 1.-7. oktoober 2017

Palveleht

Nädala teema: Jeesus annab elu

Kiitus/ülistus

Selles palveosas ülistame ja kiidame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist millele ülistusosas toetuda on: Psalm 86:10-13

10Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi. 11Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime! 12Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti. 13Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest.

Johannese evangeelium 11:21-29(30-31)32-45

21Siis ütles Marta Jeesusele: „Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. 22Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud.” 23Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles.” 24Marta ütles talle: „Ma tean, et ta tõuseb üles ülestõusmises viimsel päeval.” 25Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. 26Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks. Kas sa usud seda?” 27Marta ütles talle: „Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes peab maailma tulema.” 28Ja kui Marta seda oli öelnud, läks ta ja kutsus salaja oma õde Maarjat: „Õpetaja on siin ja kutsub sind.” 29Seda kuuldes tõusis Maarja otsekohe ja tuli tema juurde, 30sest Jeesus ei olnud jõudnud külasse, vaid oli alles seal paigas, kus Marta oli talle vastu tulnud. 31Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas, nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja väljuvat, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb hauale nutma. 32Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: „Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.” 33Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutma, ärritus ta vaimus ja võpatas 34ja ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid talle: „Issand, tule ja vaata!” 35Jeesus nuttis. 36Siis juudid ütlesid: „Vaata, kuidas ta teda armastas!” 37Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas see, kes on avanud pimeda silmad, ei oleks suutnud teha, et ka tema poleks surnud?” 38Siis Jeesus ärritus eneses taas ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal. 39Jeesus ütles: „Tõstke kivi ära!” Surnu õde Marta ütles talle: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.” 40Jeesus ütles talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala kirkust?” 41Siis nad veeretasid kivi ära. Aga Jeesus tõstis silmad üles ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud. 42Mina küll teadsin, et sa kuuled mind alati, kuid ma ütlesin seda minu ümber seisva rahvahulga pärast, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.” 43Ja seda öelnud, hõikas ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!” 44Surnu tuli välja, jalad ja käed mähistega mähitud, ja ta silmade ümber oli seotud higirätik. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti ning laske tal minna!” 45Nüüd hakkasid Jeesusesse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis ta oli teinud.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistus palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse eest, kes on oma ristisurma ja ülestõusmise läbi võitnud surma ning toonud meile igavese elu. Täname koguduse liikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Täname meie koguduse sõpruskoguduste eest. Tänu Rahukiriku siseremondi ning ustavate inimeste eest kes on selle remondiga seotud. Tänu kõige eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Iiobi raamat 19:25-27

25Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma. 26Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, 27teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Mul kõdunevad neerud sisikonnas.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 2. kirjast korintlastele 4:7-14

7See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist. 8Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel; 9meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku; 10me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus. 12Nii on surm tegev meis, elu aga teis. 13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime, 14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meil oleks tahet ja julgustust kinnitada neid, kes julgustust ja tröösti vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt lohutust ja abi leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust Rahukiriku siseremondile ning uue kirikutee ehitusele. Õnnistust palume sõpruskogudustele Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast Timoteusele 1:10

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume kõigi eest, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, kristlikud- ja riigikoolid, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse jpt.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a

3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.

Palume, et Jumal ise tugevdaks meie usku Temasse ning palve jõusse.

Päeva Sõnum. NR 53. 1. – 7. oktoober

JEESUS ANNAB ELU

40 nädal: 1. – 7. oktoober 2017

17. pühapäev pärast nelipüha

Pühapäeva piiblitekstides tuleb uuesti esile surma ja ülestõusmise teema. Jeesus on võitnud inimest ja kogu loodut rõhuva surma võimu. Seepärast on Jeesusesse uskujail lootus, mis kannab üle surma läve. Kord vabastatakse kogu loodu kaduvuse orjusest.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kuidas aidata arglikel kristlastel oma usus kindlamaks muutuda? Mis aitaks meil olla julge-mad oma tunnistamises – sõnas ja tegudes?

Timoteosel oli kiusatus vaikida oma usust, et mitte saada häbistatud oma sidemete pärast vangistatud Paulusega. Me võime ennast temaga võrrelda. Vähestele meist meeldib öelda ebapopu-laarseid asju või olla seotud ebaõnnestumistega. Mõned Pauluse sõbrad jätsid ta isegi selle pärast maha. Konfliktivältijana oli Timoteos ilmselt valmis alla andma.

Paulus julgustab Timoteost oma hirmule vastu astuma ja kindlaks jääma, meenutades talle evangeeliumi suurust ja oma vangistuse põhjust. See evangeelium on nii ulatuslik, et muudab inimajalugu, ja selle viis lõpule Jeesus, kes murdis surma väe ja näitas teed ellu. Mis saab olla võrdne sellise sõnumiga?

Miks aga häbeneda armusõnumit, mis muudab meie olukorda ja eluviisi? Pauluse jaoks on häbistav vangistus osa tema kutsumusest. Mõnele võiks see tähendada ebaõnnestumist, kuid Paulus teab, et ta võib usaldada Jumalat, olenemata oma olukorrast. Tema saatus on seotud kannatava Päästja külge, kelle kannatused kulmineerusid ristisurmaga (Fl 2:8). Timoteos peab valvama seda tõde oma eluga, mille jaoks annab talle võimekuse Püha Vaim.

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Ja valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26) Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg äratas Laatsaruse surnuist üles ja ilmutas oma jumalikku väge, et Tema on ülestõusmine ja elu. Elusta meidki usus Temasse, et me võiksime siin julgelt elada, rahus surra ja Tema väe läbi kord üles tõusta igaveseks eluks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

KASVAV KRISTLANE

Pühapäev – 1. oktoober

Jeesus ütleb: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Ükski, kes elab ja usub minusse, ei sure alatiseks.” Jh 11:25,26

Jeesus püüab Martat lohutada, kinnitades, et Laatsarus tõuseb üles. Marta saab nii aru, et Jee-sus viitab lihtsalt variseride üldisele usule ülestõusmisse viimsel päeval. Näib, et ka Marta on selles usulauses veendunud, kuigi tema sõnad ei peegelda erilist entusiasmi. Leinaaegadel tuhmistab käesoleva hetke kurbus tulevase õnne ootuse; kujutlusvõimele näitab, et lõplik reaalsus ei ole elu, vaid surm.

Nüüd püüab Jeesus Marta usule täiesti uut suunda anda, väites, et tema ise ongi ülestõusmine. Martal tarvitseb vaid usaldavalt temale vaadata – uskuda Jeesusesse ei tähenda olla vaid veendunud ülestõusmises viimsel päeval, vaid kogeda juba praegu seda igavest elu, mille eelmänguks ülestõus-mine tegelikult on. Selline usklik, kuigi läheb läbi füüsilise surma nagu Laatsarus, jätkab tegelikult elamist; keegi, kes Jeesusesse usub, ei hukku igavesti. Marta ei saa selle ühe hetkega antud ilmutuse kõigist üksikasjadest kohe aru, kuid kinnitab siiski oma usku, et Jeesus on Messias, Jumala Poeg, kelle tulemist Jumala rahvas on oodanud.

Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval. (Jh 6:54)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle hetke asjade üle mis on kuhjunud su meeltesse ja südamesse praegusel hetkel. Kujutle et asetad need ükshaaval kõrvale selleks, et olla vaid Jeesusega.

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 2. oktoober

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Taavet kirjutas selle psalmi ajal, mil ta oli põgenenud Sauli ja tema meeste eest Gati linna (1Sm 21:11) , mis kuulus vilistitele. Oli neid, kes ta seal ära tundsid, ja nii on Taavetil taas põhjust oma elu pärast karta, aga ta loodab Jumala peale.

Saamuel oli võidnud ta Iisraeli kuningaks, ta oli maha löönud Koljati, päästes sellega oma rahva vilistite käest. Siis pani Saul ta tuhandepealikuks ning sealgi oli Taavet edukas. Selle asemel et nüüd rahulikult kuningana valitseda, pidi ta hoopis põgenikuna elama.

Oled sa ennast leidnud samataolisest olukorrast? Oled enda arvates kõik õigesti teinud, kuid vaatamata sellele lähevad olukorrad hoopis raskemaks.

Taavet annab meile siin hea eeskuju. Ta usub, et Jumalal on öelda viimane sõna, et tema Looja pole ükskõikne ja passiivne pealtvaataja. Jumalale ei ole teadmata meie raskused, meie pisarad. Usk Jumala ustavusse annab Taavetile jõu edasi minna, või õigem oleks öelda, et Jumal oli see, kes Taavetit kandis.

Ta ütleb kahel korral: “Mida võibki inimene mulle teha?” Aga mida võivad siis inimesed meile teha? Nad võivad valetada, sepitseda kurje plaane, võib-olla isegi füüsilist kahju tekitada, kuid midagi ei saa juhtuda Jumala teadmata. Ükskord saabub palvevastus ja ükskord peavad olukorrad muutuma.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kristlaste eest, keda taga kiustakse. Palu, et Jumal võtaks neilt hirmu ja täidaks nende südamed rahuga.

* * *

 

VALUSALT AUS

Teisipäev – 3. oktoober

Kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad. Ii 19:26,27

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset, igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud? Kui Iiob ei näe õigust, kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja, hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks.

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat.

Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas (Jh 8:56). Vaata, kes on isemeelne, selle hing ei ole siiras ta sees; aga õige elab oma usust (Ha 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iiobi aus vastasseis Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

 * * *

JUMALA VÄGI

Kolmapäev – 4. oktoober

Me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus. 2Kr 4:10

Paulus jätkab selgitamist, miks ta ei koge end heitununa ning viitab nüüd otse oma jõuallikale. See ei ole mitte temas, ega ka meis – vaid Jumalas. Ja tõesti, oma hilisemas mõttearenduses väidab Pauluse, et meie nõtrus ei ole sugugi takistus vaid pigem võimalus. Sest see toob esile Jumala väe, mis meid hoiab ning võimaldab teistel näha kuidas Jumal toimib meis ja meie läbi.

Ka pole meie nõtrus lihtsalt märk meie inimlikkusest; vaid see on tulemus sellest et oleme leidnud oma identiteedi ristilöödud Kristuses. Ristilööduga samastuda ning teda järgida tähendas tolleaegses ühiskonnas muutuda naeru – ja häbistamisealuseks. Roomas on üks hästituntud seinajoo-nistus, mis kujutab ristilöödud meest, kellel on eesli pea ning pealkiri “Alexamenos kummardab Jumalat”. Paulus väidab, et see ei ole häbistamine, sest see mis loeb, on Jumala reputatsioon; ning tema võtab just nimelt selle maailma nõrgad ja mittetähtsad oma toimimise demonstreerimiseks.

Paulus päevil tähendas taoline käitumine minemist valitseva kultuuri vastu; aga sama on tege-likult meie päevil, kus inimesi hinnatakse nende varandusliku seisundi, positsiooni või intellektu-aalse võimekuse kohaselt. Paulus ütleks meile ka täna, et taolise hindamissüsteemiga ei tohiks meil mingit pistmist olla. Mitte, et need asjad ei oleks olulised, vaid et kristliku elu kontekstis, eriti aga tehes kristlikku teenimistööd, võivad just need asjad muutuda takistusteks, mis ei lase meil näha Jumala väge toimimas. Seal oleme silmitsi kiusatusega hakata Jumala väe asemel usaldama oma isiklikku võimekust.

See, mis tulemust toob on meie veendumus, et Jumala vägi tõesti suudab seda kõike korda saata, mida on tõotanud – ning meie valmisolek usaldada teda; ja mis peale kõiki jõude, mis Jeesuse vastu üles astusid, on endiselt toimimas inimeste sees. Võime kanda enesel surma märke, kuid ainult viisil, mis teeb nähtavaks ülestõusmise väe; võib tunduda et oleme kaotanud kõik – kuid siin on palju kaugem perspektiiv mida silmas pidada – ning auhind mille poole pürgida.

Viimaks veel, ärgu tehku keegi mulle vaeva, sest ma kannan Jeesuse vermeid oma ihu küljes. (Gl 6:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta viimaseid kogemusi kus Jumala vägi kandis su läbi ja täna Jumalat veelkord selle eest!

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 5. oktoober

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja alla-käigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kumma-lisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga.

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

* * *

 

USUTÄNU ENNE ABI SAABUMIST

Reede – 6. oktoober

Ma ülistan Sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan Su nime igavesti. Sest Su heldus on suur minu vastu, ja Sa oled mu hinge üles tõmmanud surmavalla sügavusest. Ps 86:12,13

Paljudes psalmides tänatakse Jumalat enne palve täitumist. See näitab meile tolleaegsete usklikkude usujulgust. Ainult Jumalaga ühendatud süda suudab seda. Meie ei tunne ainult usupal-vet, vaid ka usutänu. Usk suudab tänada Jumalat hoolimata sellest, kas silmad palvevastust näevad või ei. Teame aga seda, et asi on Jumala kätte antud ja tema tahe toimub. Vaja on vaid olla teatud vaimulikul tasemel.

Milline on vaimulik tänu? See on kõigest südamest. Siin ilmnebki me usu terviklikkus. Palve on nüüd vastatud ja kogu süda ülistab ja tänab Jumalat. Palves ja tänus muutub Jumal me isiklikuks Jumalaks ja õnnistused me isiklikeks õnnistusteks. Tänu on igavene väärtus. Siis kui kord palved lõpevad, jääb tänu püsima. Palves oleme inimeste tasemel, tänades aga inglite ja taevaste olendite tasemel.

Mille eest täname? Mõni meist on üle elanud momente, millal oht möödunud, siis on tunne, nagu algaks elu uuesti. Pärast seda oli tänul uus sügavus. Surnuteriigist ei ole tagasitulekut. Ainult Jeesus Kristus on tagasi tulnud, et mitte enamsurra. Usun, et Taavet sai ära põgeneda Sauli eest, siis tundis ta ennast ka nagu surmast päästetuna …Teame, et Jumal ei päästa palujaid ainult maise elu jaoks, vaid ka igavesest surmast igavese elu jaoks.

Nii lõpeb palve põhiline osa tänuga. Tänu olgu palve loomulik lõpp.

Issand, sina tõid mu hinge välja surmavallast, sa elustasid mind nende hulgast, kes lähevad alla hauda. (Ps 30:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Laupäev – 7. oktoober

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Kinnita mu süda kartma Sinu nime! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ai-nult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust killunemise eest (5Ms 6:5) ja elame osaduses teistega (Ef 3:18). Lõpli-kuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise.

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sat-tunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. KOHUS.

Kohus rahvaste üle.

 

See ei ole valge trooni kohus (Ilm 20:11-15). Faktide hoolikas kõrvutamine kinnitab järgmist:

1.      Kohus rahvaste üle leiab aset siis, “kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses, … siis ta istub oma aujärjele.” Suurt valget trooni pole kunagi kutsutud tema aujärjeks (Ilm 20:11-15).

2.      Selles kohtus ta mõistab kohut elavate rahvaste üle (Jl 3:11-16). Valge trooni kohtus ta mõistab kohut pattudes surnud hingede üle.

3.      Selles kohtus ei ole surnute ülestõusmist. Suur valge trooni kohtu ajaks kõik pattudes surnud äratakse üles: “Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud …” (Ilm 20:13).

4.      Selles kohtus on kohtunik Jumal Kuningas, mõistes kohut oma maises kuningriigis elavate rahvaste üle. Suure valge trooni kohtus mõistab Jumal kohut ainult pattudes surnute üle.

5.      Selles kohtus ei avata raamatuid. Valge trooni kohtus raamatud avatakse.

6.      Selles kohtus mõistetakse kohut kolmes kategoorias: lambad – päästetud (Ilm 7:9-17); sikud – päästmatud (2Ts 1:7-10); suguharud – Iisraeli valitud (Ilm 7:1-8; Rm 11:25-28). Suure valge trooni kohtus on vaid üks klass: surnud.

7.      Selles kohtus annab Kuningas kuningriigi neile, kellel on igavene elu. Suure valge trooni kohtus ei ole päästetuid ega kuningriike; nad heidetakse tulejärve.

 

ÜLESTÕUSMINE JA ELU

LOE: Johannese 11:21-46

TAUST: Jeesus oli ühe päevateekonna kaugusel Betaaniast, kui ta sai sõnumi Laatsaruse õdedelt.

1. Mida salmid 25-26 tähendavad? Miks Jeesusesse uskujal ei ole vaja karta isegi surma?
2. Milliste tunnetega lausus Maarja 32. salmi sõnad?
3. Miks oli Jeesus sügavalt liigutatud (s 33)?
4. Mida võis Maarjale tähendada see, et Jeesus nuttis koos temaga (s 35)? Mida tähendab sinule see tõsiasi, et Jeesus on – võibolla sinu teadmata – nutnud koos sinuga lahusoleku tõttu armsast inimesest või mingi muu suure mure puhul?
5. Miks Jeesus Marta arvates tahtis lasta haua avada (s 38-39)? Kas Marta uskus, et Jeesus äratab tema venna surnust üles või mitte? Põhjenda oma vastust. Mida tahtis Jeesus öelda 40. salmi sõnadega?
6. Mis asja täpselt palus Jeesus oma palves salmides 41-42? Mida võisid kohalolijad tunda, kui nägid Laatsarust hauast välja tulevat (s 43-44)?
7. Kuidas muutus Marta ja Maarja usk Laatsaruse haual? Milline mõju oli Jeesuse imel kohalolnud juutidele (s 45-46)? Mis põhjusel võivad mõned jääda uskmatuks, kuigi näevad sellist imet?
RÕÕMUSÕNUM: Jeesus äratas üles surnu, kes õigupoolest oli saanud lihtsalt kätte palga oma tegude eest (sest patu palk on surm). Seejärel maksis Jeesus ise tema pattude eest oma surmaga. Seepärast võib Jeesus olla nüüd ülestõusmine ja elu sinule, minule ja meie lähedastele.

1 2 3 4 25