Palveleht. 9. – 15. aprill 2017

Nädala teema: Aukuninga alandustee

Kiitus/ülistus – aeg, kiita Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 22:2-6
2 Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?
Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3 Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4 Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5 Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6 nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.

Pauluse kirjast filiplastele 2:5-11
5 Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses:
6 kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne,
7 vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju,
saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
8 Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
9 Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest
ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,
10 et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all,
11 ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.

Patutunnistus – vaikne palve.
Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 25:18
18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat.
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes alandas iseennast ning suri ristil meie pattude ning eksimuste eest. Tema on meid oma kannatuse ja surma läbi vabaks ostnud kogu patust ning Kristusesse uskudes saame osa igavesest elust. Tänu, et tohime usaldada ennast täiesti Jeesuse Kristuse hoolde ning teada, et Tema peab hoolt meie eest. Tänu, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu Jumala Sõna, pühade sakramentide ning koguduse osaduse eest. Tänu leerilaste eest. Tänu iga koguduse liikme eest. Tänu Jumalale kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 3:14b,15
Nõnda peab ülendatama Inimese Poeg,
15 et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 50:4-10
4 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,
et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga.
Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel.
5 Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud.
6 Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu,
ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest.
7 Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse,
8 et mu õigusemõistja on ligidal. Kes tahab minuga riielda?
Astugem üheskoos ette! Kes on mu vastane? Tulgu ta mu juurde!
9 Vaata, Issand Jumal aitab mind! Kes võib mind süüdi mõista?
Vaata, nad kõik kuluvad nagu rüü, koi sööb nad.
10 Kes teist kardab Issandat, see kuulgu tema sulase häält; kes käib pimeduses
ja kel puudub valgusekuma, see lootku Issanda nime peale ja toetugu oma Jumalale.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist algaval Suurel nädalal koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule ning kõikidele leerilastele. Issand aita, et meil oleks võimalust toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt õnnistust ja jõudu inimestele, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist, jõudu ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatustes ja katsumustes oleks Kristus meile väga lähedal. Palume tröösti leinajatele. Palume Jumala ligiolu kõigile kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku, et meie jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti eest. Samuti kanname palvesse Nõmme Rahu kiriku organisti Imbi Laasi ja Nõmme Lunastaja kiriku organistid Andres Uibo ja Aivar Sõerdi. Palvetame, et tee Nõmme Rahu koguduse osadusse leiaksid kõik inimesed, kellel see mingil põhjusel on katkenud või keda elu ja töö on toonud Eestimaa eri paigust Tallinnasse – Nõmmele. Palvetame Nõmme Rahu koguduse sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palvetame Sambia maa ja rahva eest, eriti orbude ning pastoriperede eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:1-8
1 Kuus päeva enne paasapühi tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas
Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuist üles äratanud.
2 Nad tegid siis temale seal lõunasöögi ja Marta teenis.
Laatsarus oli aga üks neist, kes koos Jeesusega lauas istusid.
3 Maarja võttis nüüd naela ehtsat, hinnalist nardisalvi, võidis
Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega, ning koda täitus salvi lõhnast.
4 Aga üks ta jüngritest, Juudas Iskariot, kes valmistus teda ära andma, ütles:
5 „Miks seda salvi ei ole kolmesaja teenari eest müüdud ja rahaantud vaestele?”
6 Aga seda ta ei öelnud vaestest hoolimise pärast, vaid et ta oli
varas; kukruhoidjana ta poetas kõrvale sissepandut.
7 Siis ütles Jeesus: „Jäta naine rahule, et ta seda hoiaks minu matmise päevaks.
8 Vaeseid on ju alati teie juures, aga mind ei ole teil alati.”
Palume armuaja jätku meie maale ja rahvale. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistust ning tööd palume töötutele. Jumalakartust ja armastust palume meie riigi juhtidele. Palume Jumala õnnistust Suure nädala jumalateenistustele ja muudele ettevõtmistele ning palume, et sõnum ristilöödud ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest, elutoojast, võiks jõuda inimesteni. Palves Jumala ette kanname Ristitee, mis saab alguse Suurel Reedel kell 12.30 Tallinna Jaani kirikust.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:18
18 tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!
Palume õnnistust igale palvetavale inimesele ja kõigile, kelle eest palvetatakse! Palume, et meie palved oleksid täidetud tänust.

Päeva Sõnum. 2. – 8. aprill 2017 (Nr. 27)

KANNATUSE PÜHAPÄEV

14. nädal: 2. – 8. aprill 2017
Paastuaja 5. pühapäev. Judica

Nimetus Judica (“mõista mulle õigust”) on võetud psalmi antifoni algusest (Ps 43:1).

Kannatuse pühapäevaga (ld dominica passionis) algab Suure Nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud Tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse Kirik. Jeesus on uue lepingu vahemees. Ta on surnud, et kokku koguda kõik laiali pillutatud Jumala lapsed.

Meelespeetav kirjakoht: Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Mt 20:28

Mõtle sõnadele: .See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! (Mt 26:28) Aga seda ta ei öelnud iseenesest, vaid tolle aasta ülempreestrina kuulutas prohvetlikult, et Jeesusel tuleb surra rahva eest. (Jh 11:51)
Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. (Fl 2:5-8)

Jumala kuningriigi väärtused on teistsugused. Jüngritel läks sellest arusaamisega aega – ja samamoodi läheb ka meil. Alates Peetruse äratundmisest ning tunnistusest Jeesuse kui Kristuse kohta (Mt 16:13-16), oli Jeesus kannatlikult õpetanud jüngritele milline oli Tema missioon ning mida tähendas olla Tema järgija. Tänases kirjakohas tekib kontrast Jeesuse eeskujul antud teeniva ning ennastohverdava juhtimisviisi ning jüngrite ambitsioonika, “mina-esimeseks” püüdluste vahel.

Jumala kuningriik on täis üllatusi. Jah, Jeesus, nende juht oli teel Jeruusalemma, sellesse piirkondliku võimu kantsi – aga mitte selleks, et hävitada roomlased ja saada kroonitud kuningaks. Selle asemel ootasid kauaoodatud Messiat pilked, piitsutamine ning ristilöömine. Tundus, et Teda ning Ta jüngreid ei oodanud miski muu peale lüüasaamise ning häbi. Ometi näib, et jüngrid ei märganud (või ei taibanud), et see, mida Jeesus tõotab, on teistlaadi võit. Jüngrid unistasid sellele maailmale kohasest staatusest. Jaakobus ja Johannes teevad lausa lobi, et saada parimatele positsioonidele (Mk 10:35-45). Jeesus küll viitab vastates kerge irooniaga mõjuvõimsate valitsejate joogikarikale, aga mehed ei saa sellest aru. Teiste jüngrite meelepaha põhjus lähtus pigem kadedusest, mitte aga Jumala kuningriigi mõistmisest.
Jeesuse ohvrikarikast – mis sisaldas Tema elu, mis valati välja teiste eest – sellest kannatusest aga said osa nii Jaakobus (kes mõrvati Heroodes Agrippa poolt; Ap 12:2), kui ka Johannes (peale pikka Jumalale elatud elu, mille juurde kuulus ka pagendamine Patmosele).

Ärge otsige maapealset positsiooni, hoiatab Jeesus, pakkudes meile midagi oluliselt suuremat. Laiendades oma õpetust selle kohta, et “viimased saavad esimesteks” (Mt 19:30; 20:16), näitab Jeesus, et tõeline kuningriigi elu seisneb teiste vabatahtlikus teenimises, nende armastamises – vajadusel isegi oma elu hinnaga. See on eeskuju, mille Jeesus meile andis, ohverdades oma elu lunarahaks meie eest, et meie võiksime osa saada ülestõusmise rõõmust.

* * *

TEEKONNA LÕPP PAISTA

Pühapäev – 2. aprill

Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud! Lk 13:34

Luukase soov on meile meelde tuletada, et kõik sündmused, mida ta kirjeldab on Jeesuse samm-sammult kulgeva ning Jeruusalemma poole viiva teekonna erinevad osad. Seda tausta on oluline kõige kirjeldatu puhul meeles pidada. Ja aeg-ajalt, nagu ka tänases kirjakohas, meenutab ta meile, mis tõeliselt kaalul on.

Vastuseks variseride hoiatusele Heroodese vandenõu kohta, avab Jeesus oma südame, ilmutades täielikku kartmatust: selline ennasttäis marionett nagu Heroodes Antipas Galileast, ei hirmut teda; ning absoluutset otsusekindlust täita iga aspekt oma teenimistööst; täide viia iga tervendamine ja vaimude väljaajamine kogu teekonnal kuni lõpuni. Jeesuse otsustavus saab jõudu tema kirglikust kuuletumisest Jumala kutsele: salmis Lk 13:33 ütleb ta, “Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme…” – see on sõnakuulelikkus, mis viib ta otse surma, nii nagu ka kõiki teisi põlatud prohveteid, kes hukkusid jäädes sõnakuulelikuks Jumala kutsele (vt Lk 9:22,33).

Viimaks ilmutab Jeesus südantlähestavat igatsust Jeruusalemma järele. Ta teab, et seal ta reedetakse ning lüüakse risti, kuid kuidas ta igatseb, et see kõik võiks olla teisiti!
Jeruusalemm tunneb ta ära – näeb teda tõeliselt – alles siis kui ta tuleb Kohtumõistjana, mitte Päästjana. Tragöödia ning kaotus on sel teekonnal osad mis viivad ausse ning taastamisse, Jeesuse jaoks….ja ka meie jaoks!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on olnud suurim südamevalu su elus? Kui räägid sellest Jumalale, kuula, mida Tema sulle räägib oma suurima südamevalu kohta

* * *

ANNA OMA OLUKORD JUMALA KOHTUSSE

Esmaspäev – 3. aprill

Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu! Ps 43:1

See on suur tund, kui haarame kinni Jumalast kui ainsast lootusest. Psalmi autoril oli maailmas tegemist “halastamata rahvaga”, “petise mehega”. Kes need ülekohtused olid? Neid tundis Taavet ja ta kaaslased. Tundis Jumal. Uskliku olukord on raske, sest ta ei saa vastu astuda samade abinõudega. Jeesus ei saanud ega saa ka Jumala kogudus kasutada maailmameetodit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui meenutad häid aegu oma usuteelt, kas see on segatud kibeda nostalgia või rohke tänuga? Kumb neist annab au Jumalale, rahuldades janu Tema järele?

* * *

KUIDAS ME VASTAME?

Teisipäev – 4. aprill

Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile, kes mind ei ole otsinud. Js 65:1

Kas oleme samasugused, kui prohvetiaegsed jumalarahva liikmed? Kuigi Jumal oli lähedal, ei huvitanud neid Tema otsimine, vaid nad käitusid otsekui Jumal oleks olnud surnud. Millest selline vastuhakk? Miks tundus neile enese valitud tee palju õigem? Miks see usk ja vaimulik elu, mis neid võlus vihastas Jumalat?

Nende usuelu keskmesse oli asunud õnnelikkus; nad katsid pidulaua õnnejumalannale, ja selle kohta sai prohvet Jumalalt väga järsu sõna: “Need on suits mu sõõrmeis, tuli, mis põleb kogu päeva.” (Js 65:5). Aga neid ei saanud noomida, sest nad ütlesid prohvetile otse näkku: “Jää sinna, kus oled, ära ligine mulle..”. Nad olid nii pühad et keegi ei tohtinud arvustada nende usku. Ja just nende kohta ütleb Issand: ” … sest kui ma hüüdsin, siis te ei vastanud, kui ma rääkisin, siis te ei kuulnud, vaid tegite kurja mu silmis ja valisite, mis oli mulle vastumeelt.” (Js 65:12). Oleks kohutav, kui Jumal peaks sama ütlema meie kohta.

Kohtumõistmise päev tuleb. Ja siis saab ilmsiks, mis jääb püsima ning mis põleb tuhaks, sest on paljas põhk ja õled. Kõiksuguse eksitava ning väära keskel aga oli siiski Jumalal üks jääk
– väike hulk tema kummardajaid, kelle eest Ta hoolitses; valitud kellele ta lubas pärida maa. Nemad oli need, kes otsisid Issandat kogu südamega. Ka praegu on nad sageli halvakspandud, vaesed ja kurjad usklike enamuse silmis.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal oma armastuses on lähedal, on nii ligi, et Teda ei ole vaja otsida kaugelt. Ja et me kindlasti kuuleksime, siis Ta kordab: “Ma olen siin, ma oled siin!” Ta sirutab välja oma vägevad käsivarred ja pakub meile pelgupaika.

* * *

KOKKU LIIDETUD

Kolmapäev – 5. aprill

Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. Ef 2:13

Suurel osal rahvastel tuleb siin maailmas elada koos kõigi selle maailma piirangutega: neil tuleb taluda katsumusi, kurbust ja lahendada probleeme ilma Jumala tundmiseta, mis aitaks kogu elu tõlgendada uues valguses. Kuid Kristuses Jeesuses kõik mutub. Need, kes olid olnud kaugel – kaugel Jumalast, suur kuristik lahutas neid lepingurahvast -, on nüüd saanud lähedale.

Inimlaste võõrdumise peapõhjus on patt, kristus aga andis end ohvriks kogu maailma pattude eest (Jh 3:16;12:32; 2Kr 5:19; 1Jh 2:2). Tema surma tõttu oli võimalik andeks anda nii juutide kui ka mittejuutide patud, ning mõlemad olid saanud lähedale Jumalale nii nagu ei iial varem, ja mõlemad olid saanud lähedale ka üksteisele. Tõkkeid ei kõrvaldatud mitte üksteisele lähenemisega ega üksteise vastuvõtmisega kummaltki poolt, vaid Kristus tuli ja tegi rahu mõlemate vahel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta: “Isa Jumal, palun puuduta mu südant, kui ma seda loen, ja muuda mind, et ma tervitaksin lahkelt võõraid, kes võibolla minu arvates seda väärt ei ole, nagu sa oled vastu võtnud mind.”

* * *

JUMALA VÄGI PÄÄSTEKS

Neljapäev – 6. aprill

Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; Sinu kaitse alla ma kipun! Ps 143:9

Kahtlemata olid kunagi selle, 143 psalmi taga tegelikud vaenlased, aga me ei saa ega peagi nendest täpselt teadma. Vaenlastest pääsemiseks on meil vaja näha Jumala palet, kuulda ta heldust ja paluda juhtimist. Osadus, Jumala sõna meenutamine ja palve on uskliku inimese võitlusvahendid.
Kristlane ei saa kaotada lootust, vaid võib alati rõõmsa ja usaldusliku meelega palvetada Jumala poole, kellel on kogu võim ning kes armastab meid Kristuse pärast: “Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6–7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Alusta tänast kohtumist Jumalaga patukahetsuspalvega, kasutades oma sõnu või mõnd palvet, mida tead. Lõpeta oma kohtumine Jumalaga, tänades Teda oma pääste eest ja andes end taas Tema teenistusse.

* * *

IGATSUS PÜHAKOJA JÄRELE

Reede – 7. aprill

Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat! Ps 43:5

“Mispärast Sa tõukasid mu ära? Miks…?” Kui teised enam ei hooli, miks siis Sinagi lakkad seda tegemast? Miks Sa jätad maha mahajäetuid? Miks Sinagi suled oma varalaeka uksed nende eest, kelle eest seda on juba niigi tehtud? Miks Sa ei kõrvalda ohte, mida mina teha ei suuda? Kui mu enda tarkus on otsas, miks siis Sindki ei ole nõu andmas?

Nõnda pärime (endalegi teadmata) hädas olles. Sellelaadsed küsimused aga eeldavad uskumist, et Jumal ei ole meid kaitsmas ega meile vastamas. Kust aga pärineb selline veendumus? Kas oleme eelnevalt õnne, edukust, rahu, rõõmu, õiglust samastanud Jumala lähedaloluga?

Vahetult pärast oma nördimuse ja meeleheite väljendamist Taavet palvetab, “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse.” (Ps 43:3). Palve aga eeldab usku, et Jumal kuuleb ja vastab ning tegutseb vastavalt tema igatsusele, (samas ka nii, nagu Jumal igatseb). On õige, kui me ei püüa oma negatiivseid tundeid ja mõtteid olematuks vaikida, vaid julgeme nendega tulla just nimelt Jumala ette, kes ainsana suudab nendele lahenduse tuua. Palves tuleb Taavet Jumala ette, et too viiks ta oma altari ette. Astudes sammu Issanda poole, astub viimanegi samal ajal Taaveti poole.

Hädaolukordadest, mil tundub, et Jumalat pole enam meie lähedal, leiame väljapääsu, kui taasveendume Tema olemasolus. Võime Taavetist võtta eeskuju ka selles, et ta ei keskendunud oma hädadele ja enesehaletsusele, vaid tõstis pilgu üles. Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Probleemi käsitlemine ja lahendamine on uskumisviisi küsimus. Mis muu see usk siis on?

* * *

MUL ON JANU

Laupäev – 8. aprill

Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind Sinu pühale mäele ja Su hoonetesse. Ps 43:3

Psalmis 43 räägitakse Jumala templi võrratust ilust. Tempel kujutab kristlastele kohta, kus nad kohtuvad Kristusega. See on armulaud. Kristlane januneb elava Jumala järele (Ps 42:3), tulla Jumala altari äärde (Ps 43:4): “Et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm, ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!”

Armulaud on kristlase ohvrialtar, kus ta astub elavasse osadusse Jumalaga. Seal ta meenutab, mida Jeesus tegi tema jaoks Kolgata keskmisel ristil, ning võtab isiklikult vastu andeksandmise. Kannatustes olles leiab kristlane lohutust armulaual.

Ilmutusraamatu järgi on kristlased keset suuri kannatusi ja muret armulaua kaudu ühendatud taevase jumalateenistusega. Taevases liturgias ülistavad inglid tapetud Talle, kes on toonud lunastuse kogu maailmale ning kes üksi on väärt avama lõpuaegade rullraamatut: “Ning nad laulsid uut laulu: “Sina oled väärt võtma raamatu ning avama selle pitserid, sest sina olid tapetud ning sina oled ostnud Jumalale oma verega inimesi kõigist suguharudest ja keeltest ja rahvastest ja paganahõimudest ning oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale ning nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa.”” (Ilm 5:9,10)

Sellest taevasest rõõmust osasaamiseks kristlane palub: “Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind, need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Risti ees aukartust tundes, janus Kristuse järele, kes alati elas Isa täielikus ligiolus ja kannatas meie eest, anname tänu, et meie janu Jumala järele saab selle tõttu rahuldatud.

* * *

 

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala isiksus

Piibel kõneleb Jumalast, kui isiksusest. Ta on “… elav ja tõeline,” 1Ts 1:9. Tema isiksust väljendub selles, mida ta teeb:
• Jumal armastab. “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud” (Jh 3:16)
• Jumal vihkab. “Neid kuut asja vihkab Issand” (Õp 6:16)
• Jumal hoolitseb. “Sest tema peab hoolt teie eest” (1Pt 5:7)
• Jumal kurvastab. “Ja ta süda valutas.” (1Ms 6:6)

Üksnes isiksus vihkab, armastab, hoolitseb ja kurvastab. Seetõttu on Jumal elav, igavene ja isikuline olevus.

Palveleht. 2.– 8. aprill 2017

Nädala teema: Kannatuse pühapäev

Kiitus/ülistus – kiidame ja ülistame palves Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Jesaja raamat 65:1-3
1 Ma olen olnud kättesaadav neile, kes mind ei ole nõudnud; ma olen olnud leitav neile,
kes mind ei ole otsinud; ma olen öelnud rahvale, kes mu nime ei ole appi hüüdnud:
„Vaata, siin ma olen! Vaata, siin ma olen!”
2 Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes
käib teed, mis ei ole hea,
3 rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades
ja telliskivide peal suitsutades,

Pauluse kirjast efeslastele 2:11-16
11 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ja keda ümberlõikamatuteks nimetasid need, keda kutsuti ümberlõigatuteks ihu ümberlõikamise tõttu,
12 – teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas.
13 Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite
Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi.
14 Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja
lõhkunud maha vaheseina – see tähendab vaenu – oma ihu kaudu,
15 kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua
eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu,
16 ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti kaudu, surmates risti peal vaenu.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 25:11
11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

Võib lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesus Kristuse eest, kes on kannatanud ning kandnud ristipuule kõik meie eksimused. Tänu, et Tema kannatuste ning ristisurma läbi on meil pääs igavesse ellu. Tänu Jumalale, et tohime usaldada oma elu Kristuse kätte kõigil oma maise elu päevil, nii õnnes kui õnnetuses, nii rõõmus kui ristis. Tänu, et Jumal kuuleb meie palveid. Tänu koguduse osaduse eest, Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Täname sõprade eest meie sõpruskogudustes. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 20:28
Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast
teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 43:1-5
1 Mõista mulle õigust, oh Jumal, ja aja mu asja halastamatu rahva vastu!
Päästa mind petise ja ülekohtuse mehe käest!
2Sest sina oled mu Jumal, mu tugev kaitse. Mispärast sa tõukasid mu ära?
Miks ma pean ikka kurvalt käima oma vaenlase surve all?
3Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind,
need viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse,
4et ma tuleksin Jumala altari äärde, Jumala ette, kes on mu ülim rõõm,
ja tänaksin kandlega sind, oh Jumal, minu Jumal!
5Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees?
Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil oleks võimalust toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume õnnistust ja jõudu neile, kes kannatavad. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatuste ja katsumuste sees võiks Kristus ometi olla väga kogetav. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristusele, kes on meile valmis seadnud igavese kodu taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname koguduse aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere. Õnnistust palume Nõmme Rahu koguduse diakonile Toivo Treiblutile. Palvesse kanname tänased leerilapsed aga ka kõik need, kes on leeriõnnistusega teed jätkamas. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 13:31-35
31 Tolsamal ajal tulid mõned variserid ja ütlesid Jeesusele:
„Lahku siit ja mine teele, sest Heroodes tahab sind tappa!”
32 Aga tema ütles neile: „Minge ja ütelge sellele rebasele:
Vaata, ma kihutan kurje vaime välja ja teen terveks täna ja homme ning
kolmandal päeval jõuan ma kõigega lõpule.
33 Siiski, ma pean rändama veel täna ja homme ja ülehomme, sest
ei sobi, et prohvet hukataks mujal kui Jeruusalemmas.
34 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad
kividega surnuks neid, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi
olen ma tahtnud koguda su lapsi, otsekui kana kogub oma poegi tiibade alla, aga teie ei ole tahtnud!
35 Vaata, teie koda jäetakse maha! Aga ma ütlen teile, te
ei näe mind enne, kui tuleb aeg, et te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”

Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest.

Palume, et Issand annaks veel armuaega. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname maailmas olevad sõjakolded, kannatajatele palume Jumala armu ja abi ning rahumeelsete lahenduste sündimist. Õnnistust ja hoidmist ning majanduslikku tuge palume MTÜ Sambia Sõprade kaudu Sambiasse Murundusse lähetatud misjonärile Liina Peetersile.

Palvetame palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest
Palume Jumala õnnistust kõikidele palvetajatele.

Päeva Sõnum. 12. nädal: 19. – 25. märts 2017

JEESUS – KURJUSE VÕIMU VÕITJA

12. nädal: 19. – 25. märts 2017

Paastuaja 3. pühapäev. Oculi

Nimetus Oculi (“silmad”) on võetud psalmi antifonist (Ps 25:15).
Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Selle pühapäeva teema haakub esimese paastuaja pühapäevaga ja kutsub inimest mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Meelespeetav kirjakoht: Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! Lk 9:62

Mõtle sõnadele: Ja kui hakkas koitma, kiirustasid inglid Lotti, öeldes:”Tõuse, võta oma naine ja kaks tütart, kes siin on, et sa ei hukkuks linna süü pärast!” Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna. Ja neid välja viies nad ütlesid: “Päästa oma hing! Ära vaata selja taha ja ära peatu mitte kuskil ümbruskonnas! Põgene mäestikku, et sa ei hukkuks!” Aga Loti naine, kes ta järel käis, vaatas tagasi ja muutus soolasambaks. (1Ms 19:15-17,26)

Aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik. Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub! Kes sel päeval on katusel ja ta asjad on majas, ärgu tulgu alla neid võtma, ja nõndasamuti see, kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi! Mõtelge Loti naisele! Kes oma hinge püüab säästa, see kaotab selle, ja kes selle kaotab, see hoiab selle elus! (Lk 17:29-33) Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger. (Lk 14:33)

Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. (Fl 3:13b,14)

* * *

TULEMUSLIK USK

Pühapäev – 19. veebruar

Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Ilm 3:19

Apostel Johannese päevil oli Laodikeia kogudus alla käinud. Kõigist seitsmele kogudusele saadetud kirjast on sõnum Laodikeiale (Ilm 3:14-22) kõige karmim.
Karistus on kõikide pärisosa, keda Jumal armastab. Mu poeg, ära põlga Issanda karistust
ja ärgu olgu sulle vastumeelne tema noomimine, sest keda Issand armastab, seda ta karistab otsekui isa poega, kellele ta head tahab! (Õp 3:11,12)
On liigutav ja ootamatu, et Kristus armastab neid, kes seitsme koguduse seast seda kõige vähem väärivad. Karistus ei tule mingiltelt vaenulikelt jõududelt, vaid koguduse Issandalt endalt. See on aluseks manitsusele olla jätkuvalt ja kestvalt hoolas ning otsustavalt meelt parandada ehk meelt tuleb parandada üks kord ja alatiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, Jumalalt ja võibolla ka mõnelt uskmatult sõbralt – kui tulemuslik on sinu usuelu? Pea meeles, et Tema, kelle vastus kõige enam arvesse läheb, on ustav ning ootab ukse juures…

* * *

UUS USALDUS JUMALA VASTU

Esmaspäev – 20. veebruar

Mu silmad on alati Issanda poole, sest Tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Ps 25:15

Piiblis on palju psalme, mida kutsutakse kaebelauludeks. Turvaline elu on neis psalmides purunenud ja autorid tunnevad end lõksus olevat, kus on mure, ahastus ja viletsus. Nad oleks nagu ümbritsetud paljudest vaenlastest. See tunne on tuttav ka meile tänapäeval.
Sellistel hetkedel on meil ainult üks abinõu: pühendada end Jumalale, oodates tema juhtimist. Meie ebajumalad viivad meid ebaõnnestumisele. Tehnika, tehnoloogia, raha, filosoofia, isegi usk (mis, kui me ei ole ettevaatlikud, võivad muutuda meile olulisemaks kui Jumal ise) – ükski neist ei aita. Vastus võib tulla hilja, vähemalt meie vaatenurgast, kuid me ei saa teha midagi, et tuua seda kiiremini: see on Jumala kingitus.

Kõik mida me teha saame, on meeles pidada, oodata ja loota. Mõne aja pärast murrab uus reaalsus sisse, mis on mõttekam sügavamal tasandil. Vanu “veendumusi” ei ole enam, küsimusi on küsitud ja kohatud ja Jumal on osutunud tõeks ootamatul viisil. Kui pimedus hakkab taanduma, on kiitust ja tänu, mis inspireeritud Jumalast, ja sünnib uus maailm sügavama usuga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaadake oma elu koos Jumalaga – kus näete teda toimimas, toomas muutusi ja uuendusi? Miks mitte kirjutada oma kiituselaul või palve?

* * *

PÖÖRDU, SIIS VÕIB ELADA

Teisipäev – 21. veebruar

Parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält. Jr 26:13

“Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.” (Hb 5:7-9)
Jeesuse poolt varustatud päästes on midagi stabiilset ja kestvat. Kuid kes soovivad sellest päästest kasu saada, on seatud teatud tingimused. Need on kokku võetud kuulekuse nõudes, selles, mida ka Poeg oli õppinud.

Kuulekus tähendab Jumala tahtele täielikku allumist. See on inimesepoolne vastus Jumala-poolsele päästevahendite pakkumisele. Pääste on kättesaadav kõigile, kes on talle kuulekad, olgu need juudid või paganad, rikkad või vaesed, haritud või harimatud, vabad või orjad (vrd Gl 3:28).

Evangeeliumi universaalsus peegeldub Kristuse universaalses efektiivsuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle läbi oma usuteekond. Kas tundub, et oled usus täiskasvanuks saanud? Mõtiskle palves, mida peaksid tegema, et edasi liikuda ja otsusta teha midagi selle heaks Jumala väes.

* * *

LEIGUS – KAS OLED VÕI EI OLE?

Kolmapäev – 22. märts

Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Ilm 3:15

Laodikeia kogudus teod on kokku võetud süüdistuses sa ometi külm või kuum (vt Läkitus Laodikeia kogudusele, Ilm 3:14-22). Võimalik, et sellise kujundi kasutamine tulenes asjaolust, et linn sai oma veevarud lähedalasuvaist kuumaveeallikaist; linna jõudes oli kuum vesi muutunud leigeks. Seda leiget vett võidi vastandada lähedalasuva Hierapolise kuumale veele ühelt poolt ning Kolossa külmale värskendavale veele teiselt poolt. “Kuum vesi tervendab, külm vesi värskendab, leige vesi aga ei tervenda ega värskenda, seda võib kasutada vaid okserefleksi esilekutsumiseks.”, kirjutas sajandi tagune arstiteaduse õpik.
Sõnumiga võidi aga ka osutada, et Laodikeia kogudus oli leige, st “otsekohene usu eitamine on parem võltsvagadusest.” Väide, et usu hülgamine on eelistatavam laodikeialaste tunnistamisele, on pehmelt öeldes hämmastav. Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule (2Pt 2:21).

Tunnistada kristlust ja jääda ise selle tulest puudutamata on tõepoolest katastroof. Kristluse avalikel vastastel on rohkem lootust kui leigelt ükskõiksetel. Kõige kaugemal on tõest Kristuses just need, kes tõelist usku ilmutamata sellest leigelt tunnistavad. Oma hoiakuga eitasid laodikeialased kõike, mida Kristus tegelikult tähendab.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskuv kogukond saab olemas olla vaid usuelu kontekstis.

* * *

ÜLESTÕSTETUD PILK

Neljapäev – 23. märts

Meie silmad vaatavad Issanda, meie Jumala peale, kuni Tema meile armu annab. Ps 123:2

Me oleme maharõhutud südamega ja ülestõstetud pilguga inimesed. Meie meeleolu ei ole alati võrdselt kurb ega rõõmus. Peame paratamatult arvestama mitmesuguste tunnetega.
Need, kes maailma tolmus kõndides ülendavad oma südamed Jumala poole, on teostanud kõige pikema palverännaku. Nad on ületanud maa ja taeva vahe. Niisugust rännakut võib ette võtta ainult usklik inimene. Uskmatu inimene ei saa iial öelda: “Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas.” (Ps 123:1)

Uskmatus ei suuda inimest ülendada materiaalsest maailmast kõrgemale. Tal pole oma silmi kuhugi tõsta. Meie hinge võib Jumala poole ülendada ainult usk. Pilgu tõstmine taeva poole on füüsiline liigutus, aga see on niisugune liigutus, mis väljendab me usku ja see pärast on see kasulik. Sealt tuleb tõeline abi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Peatu ja küsi Jumalalt, kas su elus on alasid, kus peaksid otsima lepitust.

* * *

KRISTLANE PALUB OMA PATUD ANDEKS JEESUSE NIMES

Reede – 24. märts

Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur! Ps 25:11

Inimesele on Jumalast seatud piirid, mida me elu jooksul oleme korduvalt ületanud. Piibel nimetab üleastumist ka piiririkkumiseks … need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki (Gl 5:21). Kui sa tegeled patuga, mida Jumala sõna keelab, siis oled sa juba Jumala riigi piiridest välja astunud.

Meie süütegu on õigest elust ära pööramine ehk õigete asjade kuritarvitamine. Jumal on loonud meile õige elu võimalused, aga meie kasutame neid kurjasti. Inimene teab, et ta on halvasti toiminud ja süütegu jääb ta südant koormama.

Meil tuleb andeks paluda, sest andeksandmine toimub Jumala nime aule apelleerides. Sakarja raamatus ennustatakse: “Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.” (Sk 14:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi – mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pana oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutumatus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

ISSANDA TEENIJA

Laupäev – 25. märts

ISSANDA KUULUTAMISE PÜHA

Paastumaarjapäev

Maarja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu. Lk 1:40,41

Tänases kirjakohas on Eliisabet kesksel kohal, mitte ainult Maarja rasedust ära tundes, vaid ka tema üle rõõmustades ning tema kohta prohveteerides. Tundub, et ingel Gabriel avas Maarja jaoks tee nii, et ta sai oma lugu jagada sugulasega. Ja et Maarja just nii teeb, tõstab veelkord esile tema usku. Sest tõeline usk tahab jagada häid uudiseid selle kohta mida Jumal tegemas on! Selle jagamise tulemusel saab ta ise kinnitatud Eliisabeti Pühast Vaimust inspireeritud vastuse läbi.

Saanud kinnitatud selle külastuse läbi, puhkeb Maarja kiitma Jumalat. Sõnadega “Magnificat anima mea Dominum” (“Minu hing ülistab Issandat”) algab ladinakeelne Maarja kiituslaul (Lk 1:46–55). See on põimik Vana Testamendi tsitaatidest, millest suur osa on pärit Hanna laulust (1Sm 2:1-10).
 See on Jumala suurte päästetegude poeetiline ülistus.
Magnificat on klassikalises kirikumuusikas üks säravamaid ja pidulikemaid peatükke.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eliisabet aitas Maarjal uskuda kõike, mida Jumal talle näidanud oli. Palveta nende eest, keda tead täna kinnitust vajavat selleks, et üldse suuta jätkata. Kas on midagi millega saaksid neid aidata?

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala olemasolu

Piibel ei püüa tõestada Jumala olemasolu. “… sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas …” (Hb 11:6). Jumala olemasolu on tõsiasjana võetud nii Vana kui Uue Testamendi kirjutajate poolt. “Alguses lõi Jumal …” (1Ms 1:1), Piibel algab teatega Jumalast ja tema olemasolust. 2Ms 3:14 kirjakohas ütleb Jumal: “Ma olen see, kes ma olen! ” ja Js 44:6b “Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina!”

Ilm 1:8 “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, „kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.”
Ilm 22:13 “Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!”
Ps 90:2 “Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.”
Ap 17:28a “Sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme.”
He 11:6 “Kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas.”

Jumala olemasolu kohta on palju argumente. Toodagu siin vaid mõningad.
1. Üldine usk Jumalasse lähtub inimese sisemusest. See on inimesele sünnipärane; see tuleneb tema mõistuspärasest tõe tunnetamisest.
2. “Põhjuse ja tagajärje” argument. Kõik on alguse saanud mingil põhjusel. Meie ümber on looming ja see eeldab Loojat. Looming ei saa tekkida ilma mõistusliku, isikupärase Loojata, samuti nagu tähestik ei saa luua kirjandusteost ilma autorita.
3. Antropoloogiline argument. Inimese moraalne ja intellektuaalne iseloom eeldab moraalse ja intellektuaalse Looja olemasolu.
4. Piibel ja Kristus, tema neitsist sünd, patuta elu, asendussurm, ihulik ülestõusmine ja palju enamat, – see kõik eeldab Jumala olemasolu.

Palveleht 19. – 25. märts 2017

Nädala teema: Jeesus – kurjuse võimu võitja

Kiitus/ülistus – kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 25:11-20
11 Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!
12 Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida.
13 Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa.
14 Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu.
15 Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja.
16 Pöördu mu poole ja ole mulle armuline, sest ma olen üksildane ja vilets!
17 Ahastused täidavad mu südame; tõmba mind välja mu kitsikustest!
18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!
19 Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, ja vägivaldset vihavaenu,
millega nad mind vihkavad!
20 Hoia mu hinge ja kisu mind välja; ärgu ma jäägu häbisse,
sest ma otsin pelgupaika sinu juures!

Johannese evangeelium 12:37-43
37 Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse,
38 et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud:
„Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?”
39 Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud:
40 „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.”
41 Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast.
42 Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud
seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja,
43 sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Kristuse eest, kes on võitnud kurjuse võimu. Täname neitsi Maarja abikaasa, Joosepi eest. Paastumaarjapäeval täname eriliselt Jumalat neitsi Maarja, meie päästja Jeesuse Kristuse ema eest. Tänu koguduse liikmete, kaasööliste ja vaimulike eest. Täname kristliku venna Indrek Lundava eest, et ta on tohtinud astuda uude eluaastasse ning toome eriliselt tänu selle eest, et Indrek on juba 25 nädalat valmistanud Päeva Sõna materjale meie koguduse liikmete vaimulikuks toetamiseks ja kasvuks. Aitäh sõprade ja sõpruskoguduste eest. Tänu Jumalale kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 9:62
“Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese ilmutus 3:14-19
14 Ja Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus:
15 Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum!
16 Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.
17 Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti -,
18 siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid.
19 Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt ustavust ja armu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest, kogudust ja võimalus ka orbe Sambias. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume reisil olevaid inimesed Issanda kätte. Palume tröösti leinajatele. Palume, et Issand kinnitaks ja oleks lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvekätele kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere ning aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume õnnistust kevadisele leerikursusele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 26:12-16
12 Aga Jeremija rääkis kõigile vürstidele ja kogu rahvale, öeldes: „Issand on mind läkitanud prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te olete kuulnud.
13 Ja nüüd parandage oma eluviise ja tegusid ja kuulake Issanda, oma Jumala häält, siis Issand kahetseb õnnetust, mida ta teile on tõotanud.
14 Aga mina, vaata, olen teie käes; tehke minuga, nagu teie silmis on hea ja õige!
15 Ometi teadke kindlasti, et kui te mind surmate, siis tõmbate süütu vere iseeneste ja selle linna ja ta elanike peale, sest Issand on tõesti läkitanud mind teie juurde, et ma räägiksin
teie kõrvu kõik need sõnad!”
16 Siis ütlesid vürstid ja kogu rahvas preestritele ja prohvetitele: „See mees ei ole surma väärt, sest ta on meile rääkinud Issanda, meie Jumala nimel.”
Palvesse kanname Eestimaa ja siin elavad inimesed. Veel kanname palvesse presidendi, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame piiskoppide, preestrite ning diakonite eest. Samuti iga koguduse liikme eest. Kanname palvesse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Usuteaduse Instituudi, Perekeskuse Tallinnas ja Tartus, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. meie kiriku organisatsioonid.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest
Palume Jumala õnnistust kõikidele palvetajatele, rohket usku ja püsivust.

Päeva Sõnum. nr. 24, 11. nädal. 12. – 18. märts 2017

PALVE JA USK

11. nädal: 12. – 18. märts 2017

Paastuaja 2. pühapäev. Reminiscere

Pühapäeva nimetus Reminiscere (“tuleta meelde”) tuleb psalmi antifonist (Ps 25:6). Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega liitusid palve ja usk.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Mõtle sõnadele: Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna ajaloos ei juhtu. Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastussse segavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teise vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. “Kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.” (Rm 5:9)

Nüüd peaks olema kerge uskuda Jumala armastust meie vastu. Suur töö on tehtud. Jumala Poeg on surnud meie eest, kui me alles patused olime. Kui palju lihtsam on nüüd uskuda seda, et elav Kristus meie eest hoolitseb ja suure päästmistöö võidukale lõpule viib!

Kristuse surm on ainulaadne ajaloosündmus.

* * *

ABIVAJAJA USU PUUDULIKKUS

Pühapäev – 12. veebruar

Jeesus ütleb: “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” Mk 9:23

Seda lauset tuleb tõlgendada Jeesuse õpetuse üldises valguses (vt ka Mk 10:27 ja 11:24). Need eksivad, kes arvavad, et usu kaudu võivad nad täita iga soovi, mis juhtub neile pähe tulema. Tunnustähe otsijate soovi (Mt 16:1) ja Sebedeuse poegade palve lükkas Jeesus tagasi (Mk 10:35-37). Needki eksivad, kes arvavad, et inimese usk on ta aitaja. Mõnigi on arvanud, et ei ole tähtis, keda või mida me usume. Tähtis olevat vaid usk ise.
Jeesus tahab öelda, et Jumalal on piiramatud abistamisvõimalused, kuid abi omandamine sõltub inimese usalduslikust koostööst Jumalaga. Me ei peaks “Jumalat kiusama” vastutustundetute “usupalvetega” selle saamiseks, mida me küll inimlikult soovime, aga ainult siis, kui see on ka Jumala tahe (Mk 14:36). See ei ole teoloogiline juuksekarva lõhkiajamine, vaid selles väljendub meie vajadus omada “Kristuse meelt”, mida annab Vaim. Samas on see hoiatus mitte võtta üht Pühakirja väidet teistest eraldi ega rajada selle alusele ülemeelikut palvet.

Peaks ehk veel hoiatama arvamise eest, nagu oleks julge pealehakkamine suure usu tunnus. Üheksal jüngril oli küll hea pealehakkamine, kuid nende puudus vaimulik jõud. Niisugune pealehakkamine võib vaid usku kahjustada.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui hüüame: “Tule Issand Jeesus!” alles siis tõuseb Kristus Pühakirja lehekülgedelt muutudes nähtavaks meie ususilmadele. Avades end talle, avame end tema Vaimule.

* * *

RASKED AJAD

Esmaspäev – 13. veebruar

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ps 25:6

Taavetil oli valus. Ta koges end hüljatuna ning muretses et äkki oli Jumal end temast ära pööranud. Teda ümbritses vihkamine ning ta kartis saada häbistatud. Tema karje Jumala poole näidata talle Jumala teerada võis osalt tulla ka sellest, et Taavet ei olnudki kindel, millist teed valida. Arvatavasti oleme kõik sellises olukorras olnud. Aga kuidas Taavet käitus?

Kõigepealt ta ootas uskudes. Oodata ei ole kunagi kerge, eriti siis kui kogeme oodates ka valu. Ometi tundub, et Taavet oli kindlalt otsustanud kinni hoida oma lootusest Jumala vastu – ja nii päevast teise, ükskõik mis juhtuks. Lisaks sellele tuletas ta enesele meelde ning uskus Jumala tõotusi mis rääkisid Tema muutumatust armastusest ning juhtimisest.
Psalmi keskelt leiame Taaveti tunnistuse: “Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile,
kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.” (Ps 25:10). Taavet oli ära tundnud omaenda väärtusetuse ning ilmselt ei kogenud Jumala halastust ja tõde selles olukorras koheselt, ometi vaatamata kõigele sellele – Jumal õnnistas teda. Ning Jumal kasutas Taaveti katsumusi selleks, et jagada julgustust üle kogu maailma ning üle ajaloo.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üks osa Püha Vaimu tööst on meile isiklikult meelde tuletada Jumala julgustusi või tõdesid.

* * *

PALVE KATSUMUSES

Teisipäev – 14. veebruar

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Jumalal on inimese jaoks tee. Tal on oma kindel plaan inimese jaoks. Jumal ei ole jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütleb: “Mina olen tee, tõde ja elu.” Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlane laulab Moosese ja Talle laulu, mida Jumala omad laulavad, tänades pääsemise eest. “Suured ja imelised on sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on sinu teed, sa paganate kuningas! Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha, kõik paganad tulevad ning kummardavad sinu ette, sest su õiged seadmised on saanud avalikuks.” (Ilm 15:3–4)

* * *

KINDEL, ET SINUGA ON KÕIK HÄSTI?

Kolmapäev – 15. märts

Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks! 1Kr 10:12

Sa arvad, et oled piisavalt tugev ja see ülimuslik teadmine kaitseb sind eksimast? Ka Pauluse adressaadid Korintoses nägid endid kui “tugevaid” vastandudes “nõrkadele” – kellede südametunnistus ei lubanud neil ebajumalatele ohverdatud liha süüa (1Kr 8:7). Just seepärast hoiatab Paulus neid (ja ka meid): “Ole ettevaatlik!”. Pelgalt see, et sa tead midagi, ei pruugi sind hoida kõikide ülejäänute kombel kiusatusse langemast. Paulus illustreerib seda ohtlikku olukorda milles korintlased taolise upsakuse ja nipsakusega olid, näidetega Iisraeli ajaloost.

Nii nagu korintlased, oli ka Iisraeli rahvas (tugevad ja nõrgad üheskoos!) nautinud kõiki õnnistusi mis kuulusid neile Jumala rahva eesõigusena. Nad anti Moosese juhtimise ja hoole alla; Jumal kaitses neid imeliste sekkumiste läbi ning varustas igapäevaselt vajalikuga – ometi vaid 2 inimest nende hulgast, kes Egiptusest välja läksid, lõpetasid oma rännaku ka tõesti Tõotatud maal! (4Ms 14:30) Miks?

Sest testimise ja katsumuste aegadel olid ülejäänud lakanud usaldamast Jumalat ning Tema poolt neile antud juhte, ja pöördunud ebajumalate poole (2Ms 32:1-6). Patustamine vanas lepingus olles, tõi aga kaasa kohutavad tagajärjed (4Ms 25:1-9). Ja kuigi meie täna oleme kaitstud Kristuse verega, peaksime siiski meeles pidama, et ka Jumala uuel lepingul on kaks poolt.

“Tugevad, ” ütleb Paulus, “Vaadake ette!” Kiusatus on osa, mis kuulub inimeseksolemise juurde. Neile aga, kes on “nõrgad”, meenutab Paulus, Jumala ustavust. Kui me otsime seda, siis leiame ka välajpääsu. Jumal on ustav; meie osa on jääda ustavaks Temale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled silmitsi kiusatustega? Palu, et Jumal aitaks sul saada teadlikuks enda nõrkustest ning õppida toetuma Tema tugevusele.

* * *

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Neljapäev – 16. märts

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala helduse nägemine. Jumala helduse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvala, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südameid tõeliseks kahetsuspalveks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle viimase poole aasta peale – milliseid lubadusi oled Jumalale andnud, mis on poolele teel kuhugi kadunud? Aga viimase kümne päeva jooksul? Kiida Jumalat Tema ustavuse eest ning kuula, mida Ta sulle ütleb.

* * *

PATT JA PÄÄSTMINE

Reede – 17. märts

Ei jää ju häbisse ükski neist, kes Sind ootavad; häbisse jäävad need, kes kerglaselt Sinust loobuvad. Ps 25:3

Taaveti hirmude põhjusteks on kaks asja: vaenlased – oletatavalt vägagi reaalsed väljastpoolt tulevad hävitajad, teiseks, tema enese patu ja läbikukkumise kogemine. Ühel pool näeme usaldust ja kindlust, teisel pool aga Taaveti hirmu, et ta võib saada välja heidetud. Ühelt poolt teab Taavet et Jumal on armastav ja ustav; teisalt tunneb ta end ükiskuna ja rõhutuna.

Enamik meist ei pea iial oma elus vastu seisma sellist laadi välisvaenlasega nagu Taavetil vaja oli; meil võib olla ka väiksem oma isikliku patususe kogemine kui temal. Meie maailmas defineeritakse läbikukkumist teiste näitajate alusel; see pole niivõrd Jumala standarditele alla jäämine, kuivõrd ühiskonna ootustele mittevastamine. Kuid Taaveti usalduse ja kindluse allikas on Jumala ja Temaga sõlmitud lepingu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui täna miski sind rõhub, on see siis väline või sismemine asi, mine sellega Jumala ette, anna see talle. Pana oma lootus Jumala peale, ole kindel tema muutumatus loomuses just nii nagu Taavet kirjeldab siin psalmis.

* * *

KÄIA KOOS JUMALAGA JA KOGEDA TEMA ARMASTUST NING LÄHEDUST.

Laupäev – 18. märts

Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda. 1Kr 10:13

Paulus kutsub meid üles saama teadlikuks sellest, kuidas me elame. Valede asjade ülistamine viib meid otse surma. Iisraeli rahva ajalugu on kui elav hoiatus korintlaste ja nüüd ka meie silme ees. Kristlastena teame, et oleme patused ning päästetud üksnes Jumala armust. Ja et me siinpoolsuses ei ole mitte täiuslikud, siis tuleb olla alati valvel, et ei tekiks illusiooni juba “päralejõudmisest”. Me ei tea sugugi kõike ja seepärast võime kergesti komistada ja langeda. Mis sünnib siis kui meid kiusatakse?

Kas Jumal jätab meid sel hetkel üksi, et tuleksime ise toime? Salm 13 väidab, et Jumal on ustav, et ta on alati meiega, soovib meid aidata ega ei luba meile osaks saada suuremat kiusatust kui suudame kanda. Seega, kui keegi on täna silmitsi kiusatustega, või ta olla kindel ühes: Jumal on ka praegu meiega.

Tema on ustav, kes soovib meid aidata. Ta ei saada me teele kiusatusi, mida me ei suudaks kanda ega lase meile tulla katsumisi, mis ületaksid meie jõu. Olge siis julgustatud, ärgem andkem alla, saagem julgeks!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul Püha Vaimu väes täna järgida Tema tahet, mitte pöörduma enese teedele!

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL

Piibel ilmutab meile Jumalat kui ainust, lõpmatut ja igavesti olemasolevat, kellel ei ole algust ega lõppu. Ta on kõigi asjade, nii materiaalse kui mittemateriaalse Looja ja Kandja. Ta on Kõrgeim isiksus-intellekt ja Universumi õiglane Valitseja. Ta on elu ning ainus eluallikas (Jh 5:26).
Inimene oma loomulikus olemuses ei või tunnetada Jumalat mõistuse kaudu. Naamalane Soofar küsib Iiobilt: “Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?” (Ii 11:7). Kuid “… Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused. Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu.” (1Kr 2:10,11)
Jumala isiksus võib avalduda meile ainult ilmutuse kaudu. Vanas Testamendis on ta ennast ilmutanud prohvetite läbi. Uues Testamendis aga ilmutab ta ennast oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu (Hb 1:1-3).

Palveleht 12. – 18. märts 2017

Nädala teema: Palve ja usk

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 25:1-10
1 Issand, sinu poole ma tõstan oma hinge.
2 Mu Jumal, sinu peale ma loodan, ärgu ma jäägu häbisse;
ära lase mu vaenlasi rõõmust hõisata minu pärast!
3 Ei jää ju häbisse ükski neist, kes sind ootavad;
häbisse jäävad need, kes kerglaselt sinust loobuvad.
4 Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu!
5 Juhi mind oma tõeteel ja õpeta mind;
sest sina oled mu pääste Jumal, sind ma ootan kogu päeva!
6 Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!
7 Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi;
mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand!
8 Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpetab patustele õiget teed.
9 Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.
10 Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile,
kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.

Markuse evangeelium 9:17-29
17 Keegi rahva hulgast vastas talle: “Õpetaja, ma tõin sinu
juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
18 ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis
mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub.
Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud.”
19 Aga tema vastas neile: “Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma
pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla?
Tooge ta minu juurde!”
20 Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas
vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
21 Ja Jeesus küsis tema isalt: “Kui kaua see juba
temaga nõnda on?” Aga tema ütles: “Lapsest saadik,
22 ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda
hukata. Aga kui sa midagi võid – tunne meile kaasa ja aita meid!”
23 Aga Jeesus ütles talle: “Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub.”
24 Otsekohe hüüdis lapse isa: “Ma usun, aita mind mu uskmatuses!”
25 Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb,
sõitles ta rüvedat vaimu: “Sina keeletu ja kurt vaim,
ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!”
26 Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss
jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
27 Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.
28 Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta
jüngrid temalt omavahel olles: “Miks meie ei suutnud seda välja ajada?”
29 Ja Jeesus ütles neile: “See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega.”

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Kirjakoht, mille võib lugeda pärast vaikset palvet on: 1. Johannese kirjast 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on jätnud meile palve ja palvetab ka ise meie eest ning kinnitab meie usku Jumalasse. Tänu, et võime kõigega tulla palves Jumala ette ning teada, et Tema kuuleb meie palveid ning teab, mida me tõeliselt vajame. Tänu saabuva kevade eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 5:8
8 Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega,
et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
Palvetame pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2 Kuningate 20:5b
Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma teen sind terveks ja kolmandal päeval võid sa minna Issanda kotta.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused ja katsumused võiksid viia meid alati Kristusele lähemale. Palume Jumalalt rõõmu ja jõudu kõikidele leskedele ning üksikutele inimestele. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame Jumala kätte koguduse endise õpetaja Voldemar Ilja pere; palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.
Õnnistust palume leerilastele, pühapäevakooli lastele ja nende peredele, koguduse noortele ja noortele peredele, samuti pühapäevakooli õpetajatele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. kiri korintlastele 10:12-13
12 Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!
13 Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Eestpalvesse kanname Eesti Vabariigi presidendi, valitsuse liikmed, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, keda seatud inimeste teenistusse. Palvetame, et meie rahva hulgas võiks olla enam neid, kes oma pattu tunnevad ja tunnistavad ning Kristuses armu vastu võtavad. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname jätkuvalt sõjapiironnad ning palume armu ja abi ning rahumeelsete lahenduste sündimist. Rahu palume kõikidesse paikadesse ning rahututesse inimsüdametesse.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2
2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
Palume püsivust meie palveellu ning õnnistust igale palvetavale inimesele!

Päeva Sõnum. nr. 23, 7. nädal. 12. – 18. veebruar 2017

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

10. nädal: 5. – 11. märts 2017

Paastuaja 1. pühapäev. Invocavit

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (“Ta hüüab mind”) tuleb psalmi antifoni algusest (Ps 91:15).
Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusaja ei jäta ka täna meid rahule, kuid meie abi on Kristus, kiusatuste võitja

Meelespeetav kirjakoht: Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Mõtle sõnadele:
Jeesus ütles neile: “Kui Jumal oleks teie Isa, siis te armastaksite mind, sest mina olen pärit Jumalast ja tulnud siia. Mina ei ole ju tulnud omapäi, vaid tema on minu läkitanud. Miks te ei mõista mu kõnet? Seepärast, et teie ei suuda kuulata minu sõna. Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma,
sest ta on valetaja ja vale isa. Aga et mina kõnelen tõtt, siis te ei usu mind. Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind? Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalast.”
Jh 8:42-47

Maailm kannatab seesmiste vastuolude pärast, mis on kogu maailma ilme muutnud selliseks, et inimestel on siin raske elada. Inimesed on üksteise vastu ükskõiksed, sageli lausa vaenulikud.
Jeesus tuli ja ilmutas meile armastust nõnda, nagu apostel seda kirjeldab: “Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda” (1Jh 3:1). Mida see meie jaoks tähendab? Meid võetakse Jumala perekonda. Me astume välja oma otsimisest, lõhestatusest ja rahutusest ning saades leidja õnne osaliseks, saame südamesse imelise rahu. Nõnda me elame Jumalale vaenulikus maailmas, kus me oleme ja jääme n-ö võõrasteks.

Kas meie oleme maailmas ükskõiksed? Mida me näeme oma perspektiivis kuningate Kuninga lastena? Kas halli argipäeva, karjääriredelit, igavest elu? Me ei saa olla meelepärased maailmale ja tegutseda õigluses. Ainult Jumala armu vastu võttes, siis kui meis püsib Tema “seeme”, suudame elada Tema käskude ja tõotuste kohaselt. Kuna oleme Tema lapsed, võime saada ka maailma jaoks iseäralike kogemuste osaliseks. Me suudame jääda õiglasteks, kui me loodame Jumalale ja teeme Tema tahet.

Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Jumal on meile valmis pannud.

* * *

KAS TUNNED ENNAST?

Pühapäev – 5. veebruar

Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et Ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama. Mt 16:21

Jeesus ei muutnud oma järgimist jüngrite jaoks iialgi lihtsaks. Mitte kordagi ei üritanud Ta neid kuidagi “ära rääkida” enesele järgnema – näiteks pakkudes mingeid liikmelisuse privileege vm. Pigem andis Ta jätkuvalt mõista, et Tema järgimise hind saab olema kallis.
Igasugune kuulutamine mis varjab seda hinda, meelitades millegi muuga, on halvem kui ükskõiksus, on vastutustundetu. Sisuliselt eeldas Jeesus oma jüngritelt sedasama, mida oodati temalt: täielikku enesesalgamist ning valmisolekut võtta vastu hülgamine ning kannatused. Ei mingit odavat kuulsust või kergeid võite. Igal saabuval päeval tuleb meil pingutada, et oma südamesuhtumine ja meelelaad hoida kooskõlas Temaga. Ja et too noor rikas mees ei olnud valmis siduma end taolise pühendumisega, siis ei saanud ta kogeda ka rõõmu mis tuli Jeesusega koosolemisest, samuti aga keeldus ta pakkumast paljudele vaestele paremat toimetulekuvõimalust. Sakkeus otsustas täiesti vastupidiselt ning tõi sellega suure õnnistuse enesele ning teistele enese ümber.

Meie valmisolekul maksta Jeesuse järgimise hinda on alati meist endist kaugemaleulatuvamad tagajärjed. Igas põlvkonnas peale Kristust on olnud mehi ja naisi, kes on valmis olnud loobuma oma maisest turvalisusest, risikinud naeruvääristmise ning põlgusega, paljudel puhkudel isegi oma eludega, selleks et näidata ja kuulutada rõõmusõnumit Kristusest.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärge lubage ümbritseval maailmal suruda teid oma mudelitesse, vaid pigem lubage Jumalal uuendada teid nii, et kogu teie meelsus ja mõtlemine saab muudetud

* * *

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 6. veebruar

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma vabastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Psalmisti maailm koges sõdu ning looduskatastroofe mis tekitasid inimestes hirmu ning turvatunde kadumist. Võime lugeda sõjalistest, põllumajanduslikes ning majandustrateegiatest, mida rakendati püsimajäämiseks. Samas aga annab Piibel hoopis teistsuguse perspektiivi inimese turvalisusest, osutades, et see on kõrgemal kõigest, mida inimlik pingutus korda saata suudaks. On võimalik kogeda turvatunnet ning julgeolekut ka kesest kõige hullemaid väliseid tingimusi.

Psalm 91 räägib meile täna sellest, mida Jumal võib meie heaks teha, ning kuidas saame ise valida, kas tahame seda kogeda. Jumal pakub pelgupaika, varjumisekohta, päästet, kaitset ning turvalisust. Tema pääste katab meid nagu emalind, kes oma poegi varjab; tema ustavus ümbritseb meid nagu purustamatu linn; Tema inglid hoiavad meid kõige kurja eest.

See kõik aga ei toimi iseenesest. Meie peame valima oma olemise paigaks Tema – “viibima” temas – ja see on kestev olek, mitte ajutine puhkus – tunnistama oma täielikku sõltumist Temast, hoolimata sellest, millised on ümbritsevad välised tingimused. Meie osa on armastada ning austada Teda, hüüda Teda appi hädaajal, teadmises, et Tema tõmbab meid välja. Kas see kõik tundub liiga hea, et tõsi olla? Kas mitte ka jumalarahvas pole määratud kannatama kõike samamoodi kui teised? Jah, enamasti. Meenutage Paulust, Joosepit – ja Jeesust! Ei tohi aga segi ajada tõelist turvalisust igasuguste raskuste ning valu puudumisega. Jumal on tõotanud, et kui meie armastame ning usaldame teda, siis Tema on meiega ka raskustes. Ja see on võrreldamatult parem kui olla raskustes ilma Temata!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline kujund aitab sul 91 psalmis kõige paremini mõista seda täiuslikku turvalisust, mis tuleb Jumalalt? Jaga seda mõne sõbraga täna.

* * *

PÜÜNISED

Teisipäev – 7. veebruar

Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad. Jk 1:12

Jaakobus hoiatab oma kirjas erinevate pettuste eest, mis meie mõtteviisis võivad hakata domineerima. Võime saada petetud enda positsiooni ja väärtuse küsimustes (Jk 1:9-11), kiusatuste ja himude läbi (Jk 1:13-15), võime hakata kahtlema Jumala usaldusväärsuses (Jk 1:16-18). Need petlikud mõtteviisid lisavad meile kannatusi, sest nii on veel rohkem asju, mille vastu tuleb võidelda.

Samas võime ennast petta ka muul viisil – näiteks arvates, et Jumal valmistab meile kiusatusi, mitte ei anna meile häid asju. Kuigi ise teeme pattu, siis kipume selles süüdistama Jumalat. Kord üks mees õigustas oma abielurikkumist, öeldes, et miks Jumal juhtis ta kokku sellise ligitõmbava naisega, kui Jumal pidi ju teadma tema selleteemalisi nõrkusi. Ometi ei tule patt kunagi Jumalalt – vaid hoopis meie enda kangusest, oma tahtmisest ja enese rahuldamise soovist.

Nii saame Jaakobuse kinnituse salmis 12, et Jumal tõesti õnnistab ja austab meid kui me selles võitluses püsivad oleme.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On ainult üks vastumürk pettusele – see, kui avame end täiesti Jumala tõele. Mis valdkonnas kaldud sina enim petetud saama? Palu, et Jumal vabastaks su pettuse väe alt!

* * *

KIUSATUSE ALLIKAS

Kolmapäev – 8. märts

Ärgu kiusatav öelgu: “Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, Tema ise ei kiusa kedagi. Jk 1:13

Teame Vanast Testamendist, et Jumal mõnikord testib oma rahvast (Hb 11:17-19). Saatan katsub meid teiselt poolt, mängides ihadele, mida endas hellitame (1Jh 2:1). Nagu kala, lähme õnge ja meid tiritakse kaldale. Kui oleme kord langenud, võtab patt meist võimust. Võrdluseks on toodud loomulik elutsükkel: “Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga täideviidud patt sünnitab surma” (Jk 1:15).

Me ei mõtle just tihti niisugustes mõistetes. Jaakobus näitab otse, milline on sündmuste ahel – himu, patt, surm, selle vastandiks on kiusatus, kannatlikkus, elu. Erinevalt kalast saame valida saada piisavalt targaks, et saatana sööt ära tunda ja sellest keelduda.

“Võrgu” kujundit kasutatakse kreeka tragöödiates, kus paganlikud jumalad, võivad sepitseda inimese kokkuvarisemise, kõigepealt teda solvates ja siis pahatahtlikult karistades. Meie Jumal ei ole niisugune. Ta ei anna meile kunagi halba asja ega soovi meile häda. Jumala eesmärk pole meid viia kiusatusse, kuid ta lubab kannatusi, et treenida meis sõnakuulelikkust (5Ms 8:2–5).

“Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.” (Jk 1:17,18). Need on salmid, mis taastavad meie moraalse kompassi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud …, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. (Hb 2:3)

* * *

ÄRA VAATA ENDALE

Neljapäev – 9. märts

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3

Kui Jeesus oli kõrbes kiusatud, tsiteeris ta seda kirjakohta: “Inimesed ei ela üksnes leivast”. Meie materiaalne heaolu sõltub meie vaimsest seedimisest. Nagu meie, nii ka õitsengus Iisrael võis selle unustada. Teised jumalad, nagu materialism ja staatuse armastamine või lihtsalt nauding vähendavad meie igatsust Jumala ja Tema sõna järele, nii et see pole enam põletav nälg, vaid kõigest kerge huvi.

See käsk oli antud neile, kes tulid läbi kõrbe kui alanduse, proovilepaneku ja usaldamise läbikatsumise kohast (5Ms 8:2-6). Rahvas oli jõudmas maale (5Ms 8:7-9), kus neid ootab küllus ja nende kõhud saavad täis (5Ms 8:10). Pärast meeldetuletust järgida Jumala käske (5Ms 8:11), korratakse peatüki koostisosi vastupidises järjekorras. Vaata salme 5Ms 8:12-18, et näha, kuidas see toimib.

Moosesele oli väga oluline, kuidas me oma vaimse pärandi järgmisele põlvkonnale edasi anname, ning see on oluline ka meile. Viimastel aastatel on noorte aktiivsus Lääne kirikus vähenenud, samal ajal kui mujal maailmas kasvab noorte kristlaste arv plahvatuslikult. Miks on see nii? Kas oleme kaotanud silmist selle kirjakoha peamised väiteid? Kui Jumal on meie elu mitmel viisil õnnistanud, peame vältima ohte, mida need õnnistused võivad kaasa tuua, ja mõtlema, kuidas saame edasi anda pärisosa, mis on tõeline õnnistus järgmisele põlvkonnale. See on tõsine vastutus, millest me ei saa loobuda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loe läbi psalmist 103 salmid 1-5 ja täna Jumalat õnnistuste ees, mida oled saanud.

* * *

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 10. märts

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps. 91:11,12

Meie ühiskond haarab sageli näljaselt kinni iga võimalusest, et vältida meie luupainajaid tõeks saamast. Kaitse vajadus kõigi võimalike hädade vastu paneb inimesed ostma kindlustuspoliise, turvakaameraid ja signalisatsioonisüsteeme ning sunnib valitsusi investeerima järjest põhjalikumatesse informatsiooni kontrollimise ja inimeste jälgimise viisidesse. Psalmis 91 kirjeldakse erinevaid võimalikke hädasid: haigus, sõda, anarhia, salaplaanid. Nende ja meie enda ettekujutatud õuduste ees näib tõotus “Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ..” hämmastavana ja ületab kõik meie unistused.

Kuid see ei ole kaitse selle vastu, mis võib meid tabada. Pane tähele, kuidas asesõnad muutuvad – psalmist räägib omaenda kogemustest, kuid teeb seda sellepärast, et anda kindlustunne kellegile teisele. Issand räägib lõpuks tähelepanuväärsete sõnadega “Ma olen ta juures, kui ta on kitsikuses …”, meenutades meile neid hästituntud sõnu “Kui ma kõnnin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga…” (Ps 23). See ei ole põgenemine elu katsumuste eest, vaid tõotus, et Jumal on koos meiega ja hoiab meid halbadest tagajärgedest, viib meid läbi kõige kurjematest aegadest.

Saatan kasutas salme 11 ja 12, et panna Jeesust proovile (Mt 4:5-7). Kuid kunstlikult loodud kriis Jumala tõotuste proovilepanekuks ei ole alandlik usaldus. Me ei peaks võtma mõttetuid riske. Soov vältida kurja on õige soov, ja on tähtis osa ligimesearmatusest, kas me mõtleme kindlustusest kaotuse vastu või oleme valvsad potentsiaalsete terroristide suhtes. Kuid me ei saa ega tohi olla halvatud terrori poolt: kui saabub häda, siis tõotab Issand tuua need, kes Teda armastavad, ohutult sellest läbi.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Raskused, häda, tagakius, nälg – kõigis neis asjus peame võitlema. Kuidas me suhtume probleemidesse, ütleb meie usu kohta rohkem, kui ilusad sõnad. Too oma hirmud ja sidumised nüüd Tema ette.

* * *

JUMALA KAITSEALUSE JULGEOLEK

Laupäev – 11. märts

Oma tiivasulgedega kaitseb Ta sind ja Tema tiibade all sa leiad varju; Tema tõde on kilp ja kaitsevall. Ps 91:4

Siin võrreldakse Jumala tegevust linnuga. Kotka tiivasulgedes on ühendatud tugevus ja hellus. Needsamad tiivad, mis ohustavad vaenlast, on varjuks ta poegadele. Nii on ka Jumalas tugevus ja hellus ühendatud.

Selles kirjakohas saab leida usklikule neli õnnistust:

1. Jumal peidab meid kurja eest, et kurjus meid ei leiaks;
2. kui kurjus tungib ligi, siis on Jumal meie kaitse;
3. tema varjab meid liigse külma ja kuumuse (päiksepaiste) eest;
4. tema toidab meid, nagu lind toidab oma pesasolevaid poegi.

Kõik seda on usklikele lubatud juba siinses elus. Mis siis veel seal peaks olema?
Jumala sõna tõde on meie kilp. Inimese seisukohalt nähtuna võib Jumala sõna järgimine olla meile raskuste ja tagakiusu põhjuseks. Tõeliselt on see meie parim kilp. Teatavasti võrdleb Paulus Jumala sõna mõõgaga (Ef 6:17).

Nii võime rõõmsalt veenduda Jumala kaitse tõhususest. Ohud võivad olla avalikud või salajased, need võivad tuleneda haigustest või vaenlastest, aga Jumala kaitsest piisab igas olukorras.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Psalm 91 küsib meilt, kuidas me tuleme toime õnnetusega, olgu see suur või väike. Palu, et Issand ehitaks meie usalduse Temasse, mida iganes tulevik tooks.

* * *

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

I. PIIBEL – JUMALA SÕNA
Piibel käsib usklikku lugeda Pühakirja
Loe 2Tm 2:15

“Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana”, on korraldus. Piiblit uurides sa mõistad, et see üksnes ei sisalda Jumala Sõna, vaid see on Jumala Sõna. Pea seda alati meeles, et Jumala Sõna sisaldab sõnu Jumalast, aga ka saatanast, deemonitest, inglitest ja inimesest, – nii häid kui halbu sõnu. Jumal on tõde ja ta ei või valetada. Saatan “… on valetaja ja vale isa” (Jh 8:44). Inimene on maine, piiratud ja seetõttu ei kõnele alati tõtt (vt. Mt 22:15-46). Siin variserid, saduserid ja heroodeslased püüdsid Jeesust võrgutada ütlema midagi Jumala käsu vastast. Nende sõnad olid kõneldud kurjal eesmärgil, mis väljendasid maise inimese mõtlemist. Jeesus aga kõneles Jumala sõnu.

Piiblit uurides esitagem enesele järgnevad küsimused:
1. Kes kõneleb: Jumal, saatan, ingel või inimene?
2. Kellele Jumal kõneleb: Iisraeli rahvale, paganatele, Kogudusele, inimesele üldiselt või mõnele inimesele individuaalselt?
3. Kuidas ma võin seda Pühakirja rakendada oma ellu, et saaksin paremaks kristlaseks?

Palveleht. 5. – 11. märts 2017

Nädala teema: Jeesus – kiusatuste võitja

Kiitus/ülistus – see on aeg, mil kiita ja ülistada Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: 1 Moosese raamat 4:3-10
3 Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,
4 ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest
soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,
5 aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.
6 Ja Issand küsis Kainilt: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?
7 Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!”
8 Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: „Lähme väljale!” Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli kallale ja tappis tema.
9 Aga Issand küsis Kainilt: „Kus on su vend Aabel?”
Ja tema vastas: „Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja?”
10 Ja tema ütles: „Mis sa oled teinud? Sinu venna vere hääl kisendab maa pealt minu poole!

Matteuse evangeelium 16:21-23
21 Sellest ajast peale hakkas Jeesus oma jüngritele selgitama, et ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratatama.
22 Ja Peetrus viis ta kõrvale ning hakkas teda hoiatama:
„Jumal hoidku, Issand! Ärgu seda sulle sündigu!”
23 Tema aga pöördus ja ütles Peetrusele: „Tagane, vastupanija! Sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil.”

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 25:18
18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset palvet on 1. Johannese kirjast 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Toome tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on kiusatuste võitja ja tugevuse allikas ning kes annab meilegi armu ja abi meie kiusatuste või katsumuste tunnil jääda ustavaks. Täname alanud paastuaja eest. Täname ustavate koguduseliikmete ja vaimulike eest. Tänu sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 91:1-4; 11-12
1 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
2 see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik
ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
3 Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
4 Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju;
tema tõde on kilp ja kaitsevall.
11 Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.
12 Kätel nad kannavad sind,et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jaakobuse kiri 4:12-15
12 Õnnis on mees, kes peab vastu kiusatuses, sest kui ta on läbi katsutud, siis ta saab pärjaks elu, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad.
13 Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!” Sest Jumalat ei saa
kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi.
14 Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades.
15 Kui seejärel himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, aga
täideviidud patt sünnitab surma.
Palume Jumala armu alla kõik koguduse liikmed, juhatuse-, nõukogu-, revisjonikomisjoni liikmed ja sinodi saadikud. Palume koguduse liikmete eest, kes on mõnesugustes haigustes või muudes kiusatustes ja kannatustes; palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja abiõpetaja Matthias Burghardti perega ning diakon Toivo Treibluti. Õnnistust palume koguduse muusika-, laste- ja hingehoiutööle ja Toidutarele ning inimestele, kes sellega seotud. Palume tarkust ja abi koguduse ja kirikuhoonete majandamisele. Palume, et Issand ise saadaks ustavaid töötegijaid ning avaks inimeste südameid Tema Sõna vastu võtma. Palume Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issanda lähedalolu palume abielus ja laulatatud inimestele, et Jumal kingiks armastust ja ustavust. Palume Issanda õnnistavatesse kätesse koguduse noored ja lapsed ning leerilapsed. Palvesse kanname meie koguduseliikmetest ettevõtjad, kes seisavad küsimuste ees, kas ja kuidas edasi? Palume, et Issand ise aitaks teha õigeid otsuseid, annaks jaksu ning lootust. Palume Jumala õnnistust meie sõpruskogudustele kodusel Ilumäel, Soomes, Rootsis ja Ameerikas.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kiri 3:8
Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.
Palvetame inimeste eest, kes Kristust veel ei tunne. Palume meile kõigile, kes me siin Eestimaal elame, enamat tänumeelt ning lootust Jumalale. Palume õnnistust presidendile, vabariigi valitsuse ja riigikogu liikmetele, Nõmme linnaosavanemale ja kõigile, kes seatud rahva teenistusse. Õnnistust palume piiskoppidele, praostidele ja kõigile vaimulikele ning koguduste töötegijatele ning koguduse liikmetele. Palume Jumala armu ja halastust ning rahu kõikidesse sõjakolletesse ning rahumeelseid lahendusi. Õnnistust palume kirikutevahelisele osadusele – Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Evangeelsele Alliansile. Palume Jumala juhtimist ja õnnistust Usuteaduse Instituudi tööle, EELK Perekeskusele, Laste ja Noorsootöö Ühendusele, EELK Misjonikeskusele jpt.

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 6:28
28 õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!
Palvetame ustavate eestpalvetajate eest. Palume, et kristlased kasutaksid seda suurt eesõigust, kõnelda aga ka vaikida koos Jumalaga ning saada Temalt selgust, jõudu ning julgust oma elutee jätkamiseks.

1 2 3 4 19