Palveleht. 7.-13. jaanuar 2018

Palveleht

Nädala teema: Ristimise and

Kiitus ja ülistus

Kiidame ja ülistame Jumalat

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 89:19-22; 27-30

19Sest Issanda hoolel on meie kilp, ja Iisraeli Püha hoolel on meie kuningas. 20Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: “Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast. 21Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud. 22Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda. 28Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa. 29Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima. 30Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.

1. Moosese raamat 9:12-16

9″Mina, vaata, teen lepingu teiega ja teie järglastega pärast teid, 10ja iga elava hingega, kes teie juures on: lindudega, kariloomadega ja kõigi metsloomadega, kes teie juures on, kõigiga, kes laevast välja tulid, kõigi maa loomadega. 11Ma teen teiega lepingu, et enam ei hävitata kõike liha uputusveega ja veeuputus ei tule enam maad rikkuma.” 12Ja Jumal ütles: “Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: 13ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel. 14Kui ma kogun maa kohale pilvi ja pilvedes nähakse vikerkaart, 15siis ma mõtlen oma lepingule, mis on minu ja teie ja iga elava hinge vahel kõiges lihas, ja vesi ei saa enam kõike liha hävitavaks uputuseks. 16Kui pilvedes on vikerkaar, siis ma vaatan seda ja mõtlen igavesele lepingule Jumala ja iga elava hinge vahel maa peal olevas kõiges lihas.”

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname armu- ja rahuaja eest. Tänu ristimise anni eest. Täname Jumalat looja ja alalhoidjana. Täname Jeesust päästja ja igavese elu toojana. Täname Püha Vaimu usu andja ja elu pühitsejana. Tänu Jumala Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu avatud kirikuuste, koguduste ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete eest. Täname pere ja sõprade eest. Täname Kolmainu Jumalat kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 8:14

14Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 3:23-29

23Aga enne usu tulekut me olime Seaduse valve alla suletud kuni kusu ilmumiseni tulevikus. 24Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust. 25Aga et usk on tulnud, siis me ei ole enam kasvataja meelevalla all. 26Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, 27sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. 28Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. 29Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita meid, et selgi aastal paneksime kõik oma usu ja lootuse Issanda peale. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust jumalateenistustele, palvustele, vaimulikele talitustele, piiblitundidele, Päeva Sõnale, Toidutarele, hingehoiuvalvele, koguduse kohvilaudadele, pühapäevakoolile ja muusikatööle jpm, mis koguduses toimub Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 3:15-18; 21-22

15 Rahvas oli täis ootust ja kõik mõtlesid oma südames, et ehk Johannes ongi Messias. 16 Siis vastas Johannes kõikidele: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega 17 Temal on visklabidas käes, et puhastada oma rehealust ja koguda nisud oma aita, kuid aganad põletab ta ära kustumatu tulega.”  18 Ka veel paljude muude asjade pärast manitsedes kuulutas Johannes rahvale rõõmusõnumit.  21Ent sündis, kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes 22ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Aita palun kristlastel mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Ole, Issand, inimestega, kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista palun peresid, et neis võiksid olla üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Perekeskuse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Laagrikeskuse Talu, Kiriku Varahalduse jt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, jätkuvat palvemeelt ja rohket tänu Jumalale!

Päeva Sõnum. Nr 67. 7. – 13. jaanuar 2018

07RISTIMISE AND

2 nädal: 7. – 13. jaanuar 2018

Kristuse ristimise püha. 1. pühapäev pärast ilmumispüha

Pühapäeva evangeelium käsitleb ilmumispüha vanakiriklikku teemat Jeesuse ristimisest. Jeesuse ristimiselt laieneb pühapäeva teema ristimise sakramendile ja selle tähendusele kristlase elus. Ristimisest algas Jeesuse avalik tegevus ja kannatustee. Meiegi oleme ristimises liidetud Jeesusega ja Tema Kirikuga, et saaksime osa nii Tema kannatusest kui ka võidust.

Meelespeetav kirjakoht: Keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Rm 8:14

Püha Vaim on midagi reaalset ja kogetavat, mitte lihtsalt dogmaatiline mõiste. Siin räägib Paulus Vaimu juhtimisest ja ütleb, et see on Jumala lapse kindel tunnus. Juhtides kristlast näitab Jumala Vaim teed mida tasub käia.

See salm aitab mõista ka elu pimedamat külge. Te teate, et kui te olite paganad, siis te läksite tummade ebajumalate juurde, just nagu oleks teid tagant sunnitud. (1Kr 12:2)

Kui inimene elab ilma Kristuseta, siis ei ole ta kaugeltki vaba ise oma teed valima. Aga kui Püha Vaim piirdub ainult julgustamise ja õhutamisega, et kristlane püsiks õigel teel siis vastupi-dine, tagant sundiv jõud paneb inimesi ebajumalaid ehk Jumala vastaseid jõude teenima. Paulus ütleb korintlastele ka, et ebajumalaid teeniv inimene teenib tegelikult kurje vaime ehk deemoneid. Pole seega raske mõista, kes on see tagant sundiv jõud, kes püüab panna inimesi teenima ükskõik keda peale Jumala.

Inimene võib kujutleda, et siin maailmas on kolm erinevat teed millel võib käia. Et üks tee viib Jumala juurde taevasse, teine hukkatusse ja kolmas on midagi vahepealset, nn “kuldne kesk-tee”. Piibli ääres aga selgub, et see on eksi arvamus. Jeesus rääkis ainult kahest teest – laiast ja kitsast (Mt 7:13-14). Üks viib hukkatusse ja teine ellu. Kolmandat pole olemas. Inimene peab mi-nema kas saatanast aetuna deemonite juurde või Jumala Vaimu juhtimisel taeva poole.

Kui aga Vaim juhib teid, siis te ei ole Seaduse all. (Gl 5:18)

Palvetagem: Issand Jumal, halastaja Isa, Sa oled oma armsa Poja läbi seadnud meile püha ristimise sakramendi uuestisünni pesemiseks ning sellega puhastanud meid pattudest ja võtnud oma riigi osadusse. Juhi meid Püha Vaimuga, et me õigesti mõistaksime Sinu armu suurust, paneksime oma lootuse ristimisele ning teeniksime Sind pühitsetud ja puhta eluga usus. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

  

VEEL SUUREM INIMESTE SEAS!

Pühapäev – 7. jaanuar

Kui ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avanes ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi. Lk 3:21,22

Luukas mainib Jeesuse ristimis lugu väga lühidalt, peaaegu mööda minnes. Kõik ebaoluline on välja jäetud. Ei mainita kes Jeesust ristis ja miks. Selle asemel, aga rõhutakse Jumala Kolmain-sust. Siin on kohal Jumala armas Poeg, Püha Vaim ihulikul kujul tuvina ja Isa Jumala hääl, mis kostis taevast.

Kui Jeesus alustab oma pääste tööd, siis on algusest peale tegu Kolmainsuse Jumalaga. Kasu-lik on tähelepanna seda, et ka Jumala kolmanda isiku Pühal Vaimul on ihulik kuju. Enamasti peeta-kse Püha Vaimu lihtsalt mingiks väe ilminguks või isegi ainult meeleoluks. Tegelikult on Püha Vaim nii sama iseseisev, otsustav ja kõikvõimas nagu Jeesus ning vähemalt sel korral ilmus Ta ihulikul kujul.

Kreeka kultuuris peeti kõike ihulike halvaks. Väärtuslikuks peeti üksnes hinge või vaimu. Ju-mala Sõna aga näitab, et ka ihu on Jumala poolt loodud ja väärtuslik. Isegi Jumala Poeg sai maailma tulles inimeseks, kellel oli tavaline ihu.

Jeesuse ristimise puhul tasub panna tähele paralleele maailma loomisega. Seal hõljus Jumala Vaim vete kohal ja siis kõlas Jumala Sõna, millest kõik algas. Sammuti on Jeesuse ristimise puhul tegemist veega, Püha Vaimu liikumisega ja Jumala poolt öeldud sõnadega. Need sõnad on kirjas ju-ba Taaveti laulus: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.” (Ps 2:7)

Jeesus ei ole loodud olevus ega peaingel, nagu mõned õpetavad, vaid Isast sündinud Poeg. Kes oli saanud inimeseks ja alustas nüüd oma tööd.

Et Jeesus palvetas, siis sellega kriipsutab Luukas alla, et ka Jumala Poeg sõltub täielikult oma taevase Isa armust.

Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata, taevad avanesid ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus otsekui tuvi ja tuli tema peale, ja ennäe, hääl taevast ütles: “See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (Mt 3:16,17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mida sinu jaoks tähendab olla Jumala tütar või poeg. Võta aega olla oma Isaga ning kuula, kuidas Tema sind oma lapseks hüüab.

* * *

   

MA TÄNAN SIND ISSAND!

Esmaspäev – 8. jaanuar

Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist. Js 12:3

Selle peatükki kahes esimeses salmis räägiti päästest üksik isiku seisukohalt. Neis kasutati sõ-nu – “sina”, “mina”, “minule” ja “mind”. Kuid nüüd läheb kõne mitmuse vormi. Pääste pole mitte ainult isiklik, vaid ka kollektiivne asi. See on mõeldud jagamiseks, seda piisab kõigile. Sellepärast räägitakse ka allikatest mitmuses. Ei ole karta, et mõni ei saaks sealt osa. Igavese eluvett piisab kõi-gile. Sellest saab juua rõõmuga, kartmata ja hirmu tundmata.

Andeks andmine, mille Jumal on meile valmistanud Issandas Jeesuses Kristuses on mõeldud meile rõõmuks ja heameeleks. Kuid liiga sageli laseme andestuse ja pääste rõõmul mattuda iseenda-ga seotud pettumustega tuleneva pisarate ja masenduse alla.

Jeesus Kristus on meile mitte masenduse ja kurvastuse, vaid rõõmu allikaks. Ta võttis enda peale Jumala viha, mis me oleme oma pattudega ära teeninud, et me võiksime vaba südamega rõõ-mustada selle üle, et me kuulume Jumalale ja oleme Tema lapsed.

Tuletame meelde, mida ütles Jeesus: “Kui teie peate minu käske, siis te jääte minu armastu-sse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks täielikuks.” (Jh 15:10,11) Johannese evangeeli-umi 16. peatükis salmises 20-22 rääkis Jeesus, et kui otsustavad sündmused on käsil, siis on jün-gritel ka kurvastamist. Aga hiljem muutub kurbus rõõmuks. “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” (Jh 16:22) Ja veel paar salmi edasi on kirjas “Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik! ” (Jh 16:24) Kõik need ja paljud teised kirjakohad väljendavad seda sama, mida Jesaja ütles siin sõnadega: “Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist.”

Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks. (Jh 4:14) Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed. (Jh 7:38)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega, et imetleda Jumala armu ning heldust. Vaatle aukartuse ja hämmastusega tõotusi, mida Tema sulle andnud on. Seejärel jaga neid kellegagi.

* * *

 

JUMAL MEIE KESKEL

Teisipäev – 9. jaanuar

Preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, jäid kindlalt seisma kuivale keset Jordanit, ja kogu Iisrael läks üle kuiva mööda, kuni kogu rahvas viimseni oli läinud üle Jordani. Jos 3:17

Kui seaduselaegast kandvad preestrid astusid jõkke, jäi jõgi veest tühjaks. Nii sai iisraeli rah-vas raskusteta Jordanit ületada. Sest vesi peatus Aadami linna (Jos 3:16) juures, mis asub Jeerikost umbes 30 kilomeetrit põhja pool. Kahtlemata võis Jordani üleujutus pakkuda Jeeriko elanikele tur-valisuse tunnet, mis aga oli petlik. Nad ei osanud karta iisraellaste tulekud Jordani lääne rannale en-ne kui üleujutuste aeg lõppeb. Jumal oli otsustanud aga teisiti. Temale polnud tulvav jõgi mingiks probleemiks.

Meie võime küsida, mis moodi saab Jumal veevoolu peatada? Üks vastus võib olla selles, et Jordani org on osa pikkemast, ligemale 5000 km pikkusest maakoores olevast lõhangust, mis lõunas ulatub välja kuni Keeniani. See piirkond on seismiliselt ebastabiilne ja seetõttu on maavärinad seal küllalt tavalised. Näiteks aastal 1927 libises maavärina tagajärjel Jordanit ümbritsevatelt mägedelt hulk pinnast jõeorgu ja ummistas Jordani sängi. Jõgi pidi tegema endale uue tee, mis tõttu jõe vool peatus 21 tunniks. Sama sugune sündmus leidis aset aastal 1924 ning 1906, mil jõgi kuivas täielikult 24 tunniks.

Jumala imed on tihti seotud just sündmuste õige ajastusega. Inimesed on Tema juhtimisel sat-tunud õigel ajal õigesse kohta. Juhul kui Jumal kasutas ka Joosua ajal veevoolu peatamiseks maavä-rinat, siis ajastas Ta nõnda et vool katkes just siis kui preestrid astusid vette.

On julgustav teada, et Jumala kõikvõimsus võib väljenduda ka sündmuse õiges ajastamises. Jumal kannab alati hoolt selle eest, et ühegi Tema plaani täitumine ei hiline, ehki meile võib tundu-da teisiti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal kutsub meid edasi liikuma oma suhtelise turvalisuse aladelt, järgnema Temale hoopis uutel radadel. Mida võiks see täna tähendada Sinule?

* * *

 

KRISTUSES ON ALANUD UUS AEG

Kolmapäev – 10. jaanuar

Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Gl 3:27

Kristusega riietumise all võib mõista kahte erinevat ja vastanliku asja. Sellega võib viidata Jeesusele, kui iga inimese eeskujule. Kristlane on kutsutud suhtuma oma ligimestesse ja Jumalasse sama moodi nagu tegi Jeesuski. Nõnda mõistetuna on Kristusesse riietumine kõige jõulisem seadus, mida keegi ei suuda täita. Seda mõttet kasutab ka Paulus kirjas roomlastele: “Rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Rm 13:14)

Kuna kristlast mõjutab tugevasti rikutud loomus, siis tuleb seda pidevalt seaduse kuuluta-misega alistada. Selle soovid on alati Jumala tahtele vastupidised. Sellepärast ei tohi kunagi selle järgi toimida. Selles mõttes tähendab Kristusega riietumine, siis umbes sama nagu keeldumine rikutud loomuse ahvatlustele järele andmast. Soov sellisest järele andmist keelduda tuleb muidugi Kristuselt.

Aga Kristusega riietumist võib mõista ka evangeeliumi seisukohast. Siis ei tähenda see Kris-tuse eeskuju järgimist, vaid sündimist Jumala riiki. Siis riietub inimene Kristuse enesega, saades ühtlasi kõik selle mis kuulub ka Kristusele – patutuse, õiguse, tarkuse, meelevalla, elu, vaimu ja isegi ülestõusmise. See ongi teiste sõnadega Kristuses olemine. Seda võib nimetada ka päästega riietumiseks.

Meie inimeste loomulikuks riietuseks ülekantud tähenduses on see needuse all olev loomus, mis sai osaks Aadamale pärast langemist. See rüü lehkab surma ja prügimäe järele. Kõige enam ilm-neb see selles, et oma loomu poolest oleme pimedad Jumala teedele ja tahtele. Me halvustame ja vihkame Teda. Me oleme täis kõik võimaliku kurja himu, saastumust, ahnust, isekust, hoolimatust, armastamatust jne. Ehk meie oma riietus on täielik vastand Kristusele. Meie jaoks on kõige õnne-tum see, selle rõivastuse oleme saanud kingitusena Aadama pärandina kaasa juba sündides.

Nüüd on meie jaoks oluline küsimus, kuidas inimene võib sellest surma järgi lehkavast rõivast vabaneda ja saada uue, mis lõhnab elu järele. Paulus ütleb siin, et see võimalus on Kristus ise. Seda ei saa mingite seaduste ja tegudega, vaid siis kui inimene liidetakse Kristuse enese külge. See toi-mub ristimise ja usu kaudu. Kristusesse ristitud ja Temasse uskuja inimene on saanud Tema enese osaliseks ehk rõivastatud Kristusega.

Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? (Rm 6:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida Jumalat selle lähedase osaduse eest, mida Tema on sulle võimaldanud. Armastuse ja rõõmu eest, millega Tema sind täidab; väe eest mis sinus toimib selle sama Vaimu läbi, kes elas Pauluses ning elab igas tõelises kristlases.

* * *

  

RISTIJA JOHANNES TUNNISTAB JEESUST

Neljapäev – 11. jaanuar

Johannes nägi Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” Jh 1:29

Eelmisel päeval oli Ristija Johannes vestelnud preestrite, leviitide ja variseridega selle üle, kes ta on ja kes ta ei ole. Nüüd, järgmisel päeval saab Johannes võimaluse esitleda Seda kellele on ta teed valmistanud.

Johannes oli preestri poeg. Ta oli söönud kodus seda toitu, mis ohvritest oli ette nähtud prees-tritele. Ohvrite maailmas oli ta elanud kogu oma lapsepõlve ja nooruseea. Nähes nüüd Jeesust kasu-tab ta Moosese raamatutest tulenevat pilti ettenähtud ohvritest, et seletada kes Jeesus on.

Moosese seaduse järgi ohverdati loomi pattude andeks andmiseks. Aga nähes Jeesust ei räägi Johannes ohvritest või ka patust mitmuses vaid ta teeb seda ainsuses. Lõppude lõpuks on ainult üks ohver, ainult üks Tall kes võib võtta ära maailma patu. Kõik patuohvrid enne seda olid peamiselt üksnes pattu kinnikatmiseks. Nad ei suutnud seda ära võtta. Nüüd jõuab täiusele kõik see millele ohvriloomad olid viidanud. Sellele täitumisele oli viidanud Aabrahami leitud jäär, kelle ta ohverdas oma poja asemel Morija mägedel. Sellele viitas ukse piitade määrimine talle verega Egiptuses enne sealt väljumist ja samuti viitasid sellele põletusohvrid altaril rohkem kui 1000 aasta jooksul ohverta-tud patuohvrid nii kõrbe teekonnal kui ka Jeruusalemma templis.

Ehkki patte mida me inimestena teeme on lugematul arvul, näeb Johannes neid kõiki otse kui ühe suure maailma patuna mille Jeesus, Jumala Tall ära kannab. Meilgi on põhjus peatuda ja vaada-ta Teda, kes kannab ära ka meiegi patud. Tema on meie ainus lootus ja Temast oli ka Johannes ini-mestele tunnistanud, ehkki ta Teda algul inimesena isegi ei tundnud nagu selgub järgmistest salmi-dest.

Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja öelge: Selle kuu kümnendal päeval võtku iga perevanem tall, igale perele tall. (2Ms 12:3) Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta oma suud. (Js 53:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tule Jumal Isa juurde nagu sa oled, ja palu, et tänane kirja-koht inspireeriks sind jagama teistega tunnistust, mis on aus ja tõepärane.

* * *

 

JUMALA LEPING OMA VÕITUGA

Reede – 12. detsember

Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma Tema võidnud. Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab Teda. Ps 89:21,22

Jumal tahtis oma rahvast aidata ja pani selle ülesande üsna noortele õlgadele. Ta saatis ta kan-natuste kooli, aga tegi temast tõelise abi oma rahvale. Niisugune on Jumala tee. Tema valib. Uus Testament räägib sageli sellest, et usklikud on valitud. See tähendab, et nad ei ole isehakanud uskli-kud.

Jumal on ka meid valinud. Mitmed on tulnud uskumatutest kodudest, aga ühel päeval kutsus Jumal meid nagu Taavetit. Ta on meid kutsunud Jeesus Kristuse läbi ja Püha Vaim on meile selle kutse elavaks teinud. Muidugi on inimesel õigus oma valik tagasi lükata või hiljem tühistada. Teame Piiblist, et rikas noormees läks Jeesuse juurest ära kurva meelega. Jeesus kutsus teda, aga ta läks siiski ära. Kindlasti on ka neid, kes kutse vastu võtavad ja siis hiljem taganevad. Seda tegi ka Juu-das. Usklikud on võitud inimesed.

Peale kutsumise ja valimist antakse meile ülesandeid. Taavetit ei kutsutud paleesse laisklema ja mõnulema, vaid võitlema, laulma ja psalme kirjutama. Ka meid kutsutakse midagi tegema teiste kasuks.

Valimise, võidmise ja ülesandega koos käib ka abistamise tõotus ehk Jumala toetust. Jumal andis Taavetile töö. Aga Jumala oma käsi oli see, kes Taaveti käte kõrval oli teda aitamas. Inimes-tele näis küll, et Taavet tegi, aga Jumala Vaim ilmutas, nii et tõeliselt oli tegev Kõigekõrgema käsi. See käsi oli temaga pidevalt. Tal oli imeline kordaminek, mida ei saanud panna ühegi inimese os-kuse arvele.

Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. (1Sm 16:13) Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: “Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.” (Ap 13:22) Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud! (Js 42:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle täna miks on Jumal sind kutsunud ja väljavalinud. Milliseid ülesandeid või kohustusi Ta sulle on andnud?

* * *

 

KRISTLIK KOGUDUS

Laupäev – 13. jaanuar

Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses. Gl 3:28

Iga inimene kes on ristitud Kolmainu Jumalasse ja kes usub Jeesusesse Kristusesse on Jumala pärija ning Taevariigi täie õiguslik kodanik. Siis pole enam tähtsust inimlikul omadusel, sool ja rah-vusel.

Eriti galaatlaste jaoks oli neil sõnadel suur tähtsus. Nad said kuulda, et keegi ei ole õige selle tõttu et ta on juut ja püüab seadust täita. Vaid selle tõttu, et ta on usus toetunud Jeesusele Kristusele ja on nõnda Temaga riietunud.

Need sõnad on meeldetuletuseks ka lahknevuse kohta. Keegi ei saa päästetud sellepärast, et ta kuulub mingisse organisatsiooni, kogudusse, kirikusse või mingisse inimrühma. Ei küsi Jeesus viimsel kohtupäeval milliseid liikmekaarte sul on ette näidata. Pääste rajaneb sellel, et inimene on saanud patud andeks Jeesuse Kristuse nimes ja veres. Kogudustel ja kirikutel on alati teise järguline roll, aga muidugi on ka neid tarvis. Nad pakuvad kristliku osadust ja sakramente, ning kohta kus tegutseda ja kasvada kristlasena.

Aga Jeesus ise suhtleb iga kristlasega isiklikult ja võtab meid sellisena nagu me oleme. Tal on varuks igaühel oma koht nii osaduses iseendaga, kui ka teiste kristlastega. Iga Kristusega liidetud inimene saab kindla koha Tema vaimulikus ihus, üle aegade ületavas koguduses. Ilmutuse raamatus võime lugeda, et kord kuulub sellesse kogudusse kõigist maailma rahvastest ja keeltest. Kui palju praegu sellesse kogudusse inimesi kuulub, ei ole inimestele teada. Kristuse ihu ehk koguduse piirid on inimese silmade eest varjatud. Kõige tähtsam on see, et Jeesus Kristus tunneb omi. Tema juurde võib tulla tänagi, sõltumata soost, rahvusest või east.

Et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maa-ilm usuks, et sina oled minu läkitanud. (Jh 17:21) Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. (Rm 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas oled kunagi hakanud kahtlema oma päästes sest pole suutnud elada vastavalt püstitatud ootustele? Palveta , et võiksid täiesti mõista Pauluse sõnades peituvat tõde.

* * *

PIIBLIKURSUS

PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Palve tagajärg.

Mk 11:24 “Seepärast ma ütlen teile: Kõike, mida te iganes palves endale palute – uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!” Lisaks: Jh 14:13,14; 1Jh 5:14,15

Palve läbi saadakse kõik, mida palutakse ja isegi rohkem. Ef 3:20,21

Me peame pidevalt paluma, et evangeeliumit kuulutakse maailmale (2Tm 2:1-4) ja et see jõuaks iga inimeseni. Sellepärast tuleb meil tungivalt paluda, et Jumal ärataks ja saadaks töölisi Oma valminud põllule.

“Aga rahvahulka nähes hakkas tal neist hale, sest nad olid väsitatud ja vaevatud otsekui lam-bad, kellel ei ole karjast. Siis ta ütles oma jüngritele: “Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Palu-ge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!”” (Mt 9:36-38)

Usklik peab iga päev palvetama ja Jumala Sõna lugema, et saaks üles kasvada ja elada Jumala auks. Piibel on palve toit. Ilma palveta ei ole võimalik elada õiget kristlikku elu. Mida rohkem pal-vet, seda rohkem on meil jõudu usuelus. Jumalaga elatud aeg on kõige tähtsam inimese elus.

Alliansspalvenädal 7-14.01.2018

047-14. jaanuaril 2018 toimub alliansspalvenädal, oikumeeniline palvenädal teemaga “Palverändurid ja võõramaalased”. 

AD 2018 on meie Eesti riigi 100 sünnipäev. Alliansspalvenädal palvetame meie rahva eest ning pühendame 2018 aasta alliansspalvenädala Eesti Vabariigile!

Loe edasi

Palveleht. 31. dets. 2017– 6. jaan. 2018

Palveleht

Teema: Püha perekond

Kiitus ja ülistus

Aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Jesaja raamat 25:1. 4-5

1 Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. 4 Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest;on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri,  5 otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul.

Pauluse kirjast galaatlastele 4:3-7

3 Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all. 4 Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla,  5 lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. 6 Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!”  7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu 2017 aasta eest. Täname, et elame jätkuvalt armuajas. Täname, et tohime peagi alata uut Issanda aastat 2018 ning teha seda Jeesuse nimel ning tema armule ja abile lootes. Tänu Jumalale, Taevasele Isale, et Ta meid on loonud ja jätkuvalt alal hoiab. Tänu Jeesusele, kelle ristisurm ja ülestõusmine on toonud meile pääsemise surmast ning kinkinud igavese elu. Tänu Pühale Vaimule, kes jagab usku ja pühitseb meie elu. Tänu Jumala sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu koguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname sõpruskoguduste eestpalvete ja toetuse eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 71:14-19

14 Aga mina ootan alati ja suurendan kogu su kiidetavust.15 Mu suu peab jutustama sinu õiglusest ja su päästetegudest kogu päeva, sest ma ei tea nende arvu. 16 Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes sinu õiglust. 17 Jumal, sa oled mind õpetanud mu noorest east, ja sestsaadik ma kuulutan sinu imesid. 18 Ära siis jäta mind maha, Jumal, kui ma lähen vanaks ja halliks, kuni ma kuulutan sinu käsivart praegusele põlvele ja su vägevust kõigile järeltulijaile! 19 Sest su õiglus ulatub kõrgele, oh Jumal, kes oled suuri asju teinud. Jumal, kes on nagu sina?

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 2:33-40

33 Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta räägiti. 34 Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse – 35 ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted.” 36 Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve 37 ja lesk olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid teenis Jumalat ööd ja päevad paastumiste ja palvetamistega. 38 Tema tuli sel tunnil sinna ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust. 39 Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti. 40 Laps aga kasvas ja sai tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema peal.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule aastavahetuseks ja ka uueks algavaks Issanda aastaks. Valmista meid palun alanud aastal Sind kõiges usaldama ja Sinu peale lootma. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvat õnnistust jumalateenistustele, palvustele, ametitalitustele, piiblitundidele, Päeva Sõnale, Toidutare projektile, koguduse kohvilaudadele, pühapäevakoolile ja muusikatööle, hingehoiuvalvele ning kõigele, mida meie koguduses Issanda läbi viiakse.
Õnnistust palume kõikidele jumalateenistustele ja palvustele Lunastaja- ja Rahu kirikus. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 111:2

2 Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Aita palun igal kristlasel sügavalt mõista oma kristlaseks olemise tähendust ja õnnistust. Ole, Issand, kõikide inimestega, kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Õnnista ja kingi jumalikku jõudu inimestele, kes soovivad vastu seista hukutavatele sõltuvustele. Õnnista, et jätkuks üksteisest hoolimist, armastust ja Jumala usaldamist. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, kiriku koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Perekeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Laagrikeskuse Talu, Kiriku Varahalduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7

7Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse

Palume uuelgi aastal jätkuvalt püsivust oma palveellu, piiritut usaldust Jumala vastu ning rohket tänu kõige eest.

Päeva Sõnum. Nr 66. 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

PÜHA PEREKOND

1 nädal: 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

Jõuluaja 1. pühapäev

Sel pühapäeval meenutame Püha Perekonda Naatsaretist, kes on meile usu ja jumalakartuse eeskujuks. Evangeeliumi loetakse Siimeonist ja Hannast, kes ootasid templis Jumala tõotuste täitu-mist. Kuigi Jeesus-laps ei erinenud teistest lastest, nägid nad siiski Temas maailma aja pöördepun-kti. Jeesus elas samades tingimustes nagu meiegi, et meid lunastada ning anda meile õigus elada Jumala lastena.

Meelespeetav kirjakoht: Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia.

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Pühapäev – 31. detsember

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

See kurb psalm räägib surmast ja haigusest. Ent mitte ainult. See räägib ka usust ja lootusest. Surm võib tulla nii haiguse kui vaenlase käe läbi. Kui inimene teab oma surma ette, siis on see õn-nis surm, sest inimene saab oma suhted Jumalaga korraldada. Öeldakse, et kriitilisel hetkel käib kogu elu inimese silme eest läbi. On parem kui oma elule saab tagasi vaadata pikema aja jooksul kui üks hetk. Et me aga ei saa oma surmahetke valida, tuleb selleks juba aegsasti valmistuda.

Keegi on öelnud: “Ela iga päev nii, nagu peaksid surema homme.” See on lihtne tõde, kuid raske täita. Sellepärast on paljud inimesed oma eluõhtul olukorra eest, kus nad peavad tunnistama kahetsust ja piina oma möödunud elus tehtud halva pärast. Seda tõdedes ei ole veel hilja, Jumal on ikka ootamas. Jumal ootab, et inimene temaga rahu teeks, Ta on ikka valmis andestama, kui inimene mõistab oma süüd ja tunnistab seda.

Seda tehes võime minna lootuses vastu teispoolsusele. Nüüd on võimalik kõik oma eluhetked julgelt Jumala kätte anda. Jumala lähedus muudab rõõmsaks ja julgeks.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära rutta koguduses hädasolijaid kohe oma lohutusega üle puistama. Mõnel on palju enam vaja lihtsalt olla koos kellegagi, kes usub Jumala lohtust, aga samas on sel inimesel vaja ka välja öelda kui lootusetu või ahastuses olevana ta tegelikult end tunneb.

Palvetagem: Igavene Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa möödunud aastal oled meile jaganud. Anna andeks meie teadmatult ja teadlikult tehtud eksimused. Luba meid uuesti algusest alata. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 * * *

 

JEESUSE NIMEL

Esmaspäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

Tegutsemine “kellegi nimel” tähendab ühtaegu tema esindamist ning volitusi selleks. Pauluse manitsus on seepärast teretulnud kontrollvahendiks käitumises (“Kas ma tõesti võin seda teha, kui esindan Issandat Jeesust?”) ning julgustuseks tema nimel jätkama ettevõetud raskete ülesannete täit-mist, teades, et selleks antakse ka vajalik jõud. Ja taas lisab Paulus endale iseloomuliku rõhu: Tema läbi Jumalat Isa tänades!

Kristliku elu keskpunkt on Jumala tänumeelne teenimine, mis mõjutab “kõike, mida me iga-nes teeme”. Kuna “kõik” on loodud Kristuse läbi ja põhimõtteliselt tema läbi ka lunastatud, võivad kristlased kõike, olgu see käsitöö, perekonna loomine, kirja kirjutamine või mis iganes, teha tema nimel ja tänumeeles. Jeesus, Jumala tõeline jumalik/inimlik kuju, tema, kelle rist tagab meie lepitu-se, on meie tänumeele põhjus, “kelle läbi” me võime nüüd tänada Isa ennast.

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas tunnistada? Vasta siis, kui sinult küsitakse, aga ela nii, et oleks küsijaid.

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa tulid kaduvasse maailma, et anda meile igavene elu. Me alustame Sinu nimel uut aastat ja palume: kinnita meid, et võiksime usus ja lootuses vastu selle aasta rõõmud ja raskused. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

  

PÄÄSTETUTE HÄMMASTAV RÕÕM

Teisipäev – 2. jaanuar

Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. Js 25:1

See laul on päästetu rõõm Jumala üle. See on ülistus selle eest, et Jumal on lõpuks viinud täi-de oma plaani millest Ta rääkis esimest korda Paradiisis esimestele inimestele, kui need olid end mao ahvatlusest petta lasknud. Nad kuulsid tõotuse Sõna mis öeldi maole: “Naise seeme purustab ta pea!” (1Ms 3:15) Edasi sai seda tõotust kuulata lastetu mees, kes elas Kaldea Uuris.

Moosese esimese raamatu 12. peatükki esimeses kolmes salmis on kirjas – Ja Issand ütles Aabramile: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnis-tavad endid kõik suguvõsad maa peal!”

Jesaja laul on selle Aabramile antud õnnistuse tõotuse ülistus. Tema soost sündis omal ajal ka Jeesus Kristus, kes on tõesti saanud õnnistuseks kõikidele maailma rahvastele. See oli tõesti kaua kavandatud plaan inimeste päästmiseks ja prohvet nägi seda kõike juba teostatuna. Sellepärast puh-kes ta rõõmsalt laulma ja sellega tohime ühineda ka meiegi. Sest juba praegugi tohime pääste lootu-se üle rõõmustada.

Pauluse sõnade kohaselt tohime ka meie selle üle kiidelda. “Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi me oleme usus saa-nud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadava-le kirkusele.” (Rm 5:1,2)

Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülis-tan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks. (2Ms 15:2) Ka see on tulnud vägede Is-sandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur. (Js 28:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle ühele võimalusele, kuidas sina võiksid laulda Issanda võidulaulu – nii oma isiklikes suhetes, kui ühiskonnas laiemalt. Millseid praktilisi tegevusi võiks see hõlmata?

* * *

 

TAGASI JUURTE JUURDE

Kolmapäev – 3. jaanuar

Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Gl 4:4,5

Kui tuli õige aeg saatis Jumal maailma oma Poja Jeesuse, et teha ka meidki Jumala poega-deks. See on endise olukorrast hoopis uuem ja kõrgem positsioon. On tähelepanu väärne, et uskliku inimese kohta kasutab Paulus siin sama sõna nagu Jeesuse Kristuse kohta. See sõna tähendab mitte enam väikest alaealist last, vaid see rõhutab suhet. Seda, et tegu on poja õigustega isikuga. See on laia tähendusega sõna, mis loomulikult hõlmab nii mehi kui naisi. Nii suuri kui väikeseid. Sõltumata rahvusest, rassist või seisusest.

Usklikel inimestel ja Jeesusel Kristusel on samasugune positsioon. Kristlane on isegi pärija koos Jeesusega. Ilmselt käib see meile üsna üle mõistuse, et Jumal võib tõsta meie sugused inime-sed nii kõrgele. On isegi oht et see ajab meid uhkeks ja paneb pea ringi käima, aga tegelikult ongi nii. Jeesus ei häbene meid nimetamast vendadeks kuna nii Pühitseja ja pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed, nagu on öeldud kirjas heebrealastele (Hb 2:11).

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. (Lk 1:31) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hämmastav, et saame tulla Jumala kui oma Isa juurde – ning imeline, et Ta meist, kui oma lastest nii suurt rõõmu tunneb. “Isa, ava palun mu kõrvad oma Sõnale täna ning häälesta mu süda oma armastuses.”

* * *

 

JUMAL SEKKUB

Neljapäev – 4. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

Rooma kirja 3. peatükkis räägitakse meile Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetse-vad ja Jumala pääste vastu võtavad. “Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval” (Jh 12:48).

Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on mi-nu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?

Eelnevate kogemuste najal julgustatakse, meid Issanda rahvast oma minevikust hoolimata taas kord Jumala poole pöörduma. Ja seda eelkõige sellepärast, milline meie Jumal on: helde, kiiduväärt, hea, halastaja, isa, päästja, armastav, kaastundlik ja hooliv. Küsime endalt, millised õnnistused ja tõotused on Piiblis seotud sõnaga jumalakartus!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.

* * *

LOOTUS JUMALALE

Reede – 5. detsember

Mina ootan alati ja suurendan kogu kiidetavust. Ps 71:14

Psalmis 71 tervikuna kaalub üles kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – Taaveti tugev usaldus Jumala vastu (s 14,20,21), ja soov Teda kiita (s 17,22-24). See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on luba-nud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta Ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtled oma elu peale, meenuta hetki, kus Jumal on tulnud sulle appi. Ja siis täna Teda selle eest.

* * *

JEESUS, MAAILMA VALGUS

Laupäev – 6. jaanuar

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev Epiphanias

Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae Domini – “Issanda ilmumine”) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks Idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale.

Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde Kiriku misjoniülesannet. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi.

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

Kõikidele tolle aja juutidele oli tuttav ajaloo jaotamine “käesolevaks ajastuks” ja “tulevaseks ajastuks” (vrd nt Mt 12:32). Uues Testament õpetab aga, et “tulevane ajastu” saabus juba Jeesuse tu-lekuga. Tema juhatas selle sisse, nii et nüüd mõlemad ajastud otsekui katavad teineteist. Kristlased on päästetud sellest käesolevast ajastust (Gl 1:4) ning nad on juba hakanud maitsma tulevase ajastu väge (Hb 6:5). Ka antud tekstis nimetatud pimeduse kohta on öeldud, et see on mööduv. Tõeline valgus, mis juba paistab, on Jeesus Kristus, kelle tulekuga valgus tuli “maailma” (Jh 3:19). Jeesus Kristus on tõeline mitte lihtsalt vastandatuna valele, vaid eristades reaalset ebareaalsest, tõelist eset pelgalt varjust, võrdkuju tõelisest, millele võrdkujuga osutatakse.

Omadussõna tõeline on üks Johannese lemmiksõnu. Kristus on tõeline ehk reaalne valgus, millest füüsiline valgus on vaid peegeldus, nii nagu ta on ka tõeline leib ja tõeline viigipuu (Jh 1:9; 6:32;15:1). Tõeline mõiste valgusest, viinapuust, leivast jne on taevane reaalsus; maised, materiaal-sed asjad, mida meie nimetame “valguseks”, “viinapuuks”, “leivaks”, on vaid tõelise koopiad (“taevase kuju ja vari”; Hb 8:5).

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9) Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele inimesele oma koguduses kellega sul on ras-ke läbi saada. Pane kirja vähemalt kolm nende head omadust ning täna Jumalat nende eest järgneva-tel päevadel kuni tunned, et su suhtumine neisse on muutunud. Kui võimalik räägi neile, et tänad Jumalat nende eest.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Palve takistused.

Pahasti palumine, Jk 4:3 Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.

Patt, Js 1:15 Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd! Js 59:1:2 Vaata, Issanda käsi ei ole päästmi-seks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt. Hs14:3 Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?

Uskmatus, Jk 1:5-7 Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigi-le annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.

Andeksandmatu süda, Mk 11:25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil
on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.

Palveleht. 24. -30. detsember 2017

Palveleht

Nädala teema: Issand on lähedal

Kiitus ja ülistus

Kiidame ja ülistame Jumalat

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Jesaja raamat 29:17-19

17 Eks ole ju veel ainult pisut aega, kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks? 18 Sel päeval kuulevad kurdid kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest. 19 Siis tunnevad alandlikud  aina rõõmu Issandas ja kõige vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas.

Matteuse evangeelium 1:18-24

18Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema
Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. 19Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. 20Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: “Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. 21Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus,
sest tema päästab oma rahva nende pattudest.” 22Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: 23″Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlkes: Jumal on meiega. 24Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on:  Psalm 32:1

1Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on  kinni kaetud.

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1 Johannese kirjast 1:7j

7Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal; täname advendi- ja jõuluaja eest; kanname tänus Jumala ette kõik koguduse liikmed. Täname kõigi eest, kes kogudust palvekätel kannavad, oma oskuste, aja, annetega või majanduslikult toetavad. Tänu palvevastuste eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 4:4-5

4Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! 5Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal!

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 15:8-13

8 Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus on saanud ümberlõigatute teenriks
Jumala tõe pärast – esiisadele antud tõotuse kindlustamiseks -, 9 et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu on kirjutatud: „Seepärast ma tunnistan sind paganate ees ja laulan kiitust sinu nimele.” 10 Ja taas ta ütleb: „Rõõmustage, paganad, koos tema rahvaga!” 11 Ja taas: „Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad!” 12 Ja Jesaja ütleb taas: „Iisai juur tuleb ja see, kes hakkab valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!” 13 Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga
usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume inimeste eest, kes vanaduse, haiguse või muudel põhjustel on sunnitud jääma sel jõuluajal koguduse kooskäimistest eemale. Kinkigu Issand usku, elu- ja vaimujõudu. Palume Jumala õnnistust kõikidele jõuluaja jumalateenistustele ja kontsertidele. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume rahu ja Jumala lähedalolu leinajatele. Ole ligi surijatele nende viimses võitluses. Palume Isanda hoidmist kõigile, kes on reisil. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Õnnistust, rõõmu ja tervist palume kõikidele koguduse töötegijatele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ja Ilumäel. Palume Jumala lähedalolu ja vaimulikku puudutust kõikidele kes neil saabuvatel jõulupühadel kirikutesee või kontsertidele  tulevad.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 102:14; 16-17; 20-22

14 Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud. 16Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au. 17Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma  auhiilguses. 20 et ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadanud ilmamaad,  21 et kuulda vangide ägamist ja vabastada surmalapsed,  22 et Siionis kuulutataks Issanda nime ja Jeruusalemmas tema kiitust,

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest, et Kristuse tundmist ja usaldust oleks enam. Tõstame Jumala ette pered, andku Issand pere liikmetele armastust Jumala ja üksteise vastu, rõõmsat meelt ning jõudu. Palume inimeste eest, kes on mõnesuguses kitsikuses. Palvetame Kiriku, piiskoppide, kirikuvalitsuse, kõikide preestrite ja diakonite, koguduste juhatuste ja nõukogude ning koguduste liikmete eest. Jätkuvalt kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, Toomkooli, Kaarli kooli ning Tartu Peetri kooli ning kõik üldhariduskoolid ning lasteaiad ja lastehoiud. Õnnistust palume kiriku allasutustes töötavatele inimestele.  Jumala õnnistust palume kristlastele kes asuvad jõulupühade ajal konfliktipiirkondades või paikkondades, kus inimesi nende usu ja veendumuste pärast taga kiusatakse.

Eestpalve palvetavate inimeste ja palverühmade eest Eestis ja mujal maailmas

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18

18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks
valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume piiritut usaldust Jumala vastu.

Päeva Sõnum. Nr 65. 24. – 30. detsember 2017

ISSAND ON LÄHEDAL

24. – 30. detsember 2017

Advendiaja 4. pühapäev

See advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku. Algab jõuludeks valmistumise viimane ajajärk. Suure sõnumi vastuvõtmiseks tuleb inimesel oma sisemine hoiak ette valmistada.

Meelespeetav kirjakoht: Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad! Issand on ligidal! Fl 4:4,5b

Tuleta meelde, kui palju kordi elus sul oleks olnud põhjust rõõmustada selle üle, et Issand on väga ligi, hoolimata sellest et see maailm mis sind ümbritses jätkas oma jumalatut, toorest ja kõlva-tut eluviisi. Pealegi on sulle antud võimalus igal ajal ja igas olukorras elada läbi ikka uuesti ja uuesti Issanda ligiolu.

Mitte üksi võimalus, vaid pigemini kohustus, sest ristiinimesena pead andma tunnistust sellest, et Issand elab. Kuidas saad seda teisiti teha kui rõõmu kaudu, mis tuleb pühitsetud südamest ja na-katab.

Selles nukras maailmas peavad otsijad ja nõutud, arad ning kahtlejad veenduma sinu õnnelik-ku palet nähes, et oled kohanud oma Issandat. Sa mõistad, kui vajalik on usukäega hoida iga päev kinni oma Õnnistegijast, kes meile alati väga ligidale astub.

Kui ligidal on Ta muretsevale südamele, kes Talle oma mured usaldab. Kui ligi on Ta väsitatud vaimule, kes Temalt tuge otsib. Kui ligidal on Ta kahetsevale patusele, kes Tema eestkostmist igatseb. Kui ligidal on Ta palvetavale otsijale, kes Tema poole oma käed üles tõstab. Kui ligidal on Ta võitlevale noorele, kes Tema nimel saatana rünnakule vastu astub. Kui ligidal on Ta vaevatud vanale, kes Temaga koos on otsustanud minna oma viimasel vaevateed. Kui ligidal on Ta haigele, kes oma tõvevoodil ootab Tema toetavat kätt. Kui ligidal on Ta surijale, kes Temaga koos on valmis surmavarju pimedast orust läbi minema.

Kui ligidal on sinule Issand Jeesus, kui sa täna Tema poole pöördud palveigatsusega – kohata Teda.

Kui palju ligemal veel, kui täna oma südame tõotad Temale tervelt ja jäägitult. Oled sa seda teinud, siis ei tule enam keegi  sulle meelde tuletama, et sa rõõmutseksid. Tal pole seda vaja teha.

Terve sinu õnnelik elu on siis ju ainsam tunnistus ristiinimese säravast rõõmust.

Vennad, ärge nurisege üksteise vastu, et teie üle ei mõistetaks kohut! Vaata, kohtunik seisab ukse ees! (Jk 5:9) Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks. (1Pt 4:7)

Süüdake neljas küünal – ARMASTUSE KÜÜNAL.

Palvetagem: Issand, meie Jumal, me rõõmustame koos Neitsi Maarjaga Sinu suurte tegude üle. Valmista meie südamed vastu võtma rõõmusõnumit Päästja sündimisest ja lase sellel uuendada meie elu ning teha meist rahu ja armastuse saadikud. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VAATA, MA KUULUTAN TEILE SUURT RÕÕMU!

Pühapäev – 24. detsember

Jõuluõhtu ehk jõululaupäev

Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel, see on tõlkes: Jumal on meiega. Mt 1:23 

Nii haaravalt lihtne ning selge kui Matteuse jutustatud Jeesuse sünnilugu ka ei tundu, on see siiski koormatud paljuvaieldud sisulise problemaatikaga. Õieti ei kirjeldagi see pärimus otseselt Jee-suse ilmaletulekut, vaid pigem tema imelist saamist Püha Vaimu läbi. Matteus nimetab Maarjat ka Joosepi “kihlatuks”, tema “naiseks” ja jutustuse algul koguni Jeesuse “emaks”.

Uurijaid hämmastanud või pahandanud neitsistsünni motiiv asetub Matteuse evangeeliumi pä-rimuse taustal üsna loomulikku valgusse: Jumal kasutab oma päästetahte läbiviimiseks alles puutu-tamatut, “neitsilikku” naist ning laseb tema kaudu oma Poja ilmale tulla esisündinuna. Lõputuid vaidlusi põhjustanud neitsistsünni mõte seisabki ju selles, et Jeesus on algusest peale puhtakujuline Jumala tahte kehastus. Tema saamise olemasolu ime saab teoks ilma ühegi inimesepoolse algatuse-ta, ilma “mehe tahteta”.

Jeesuse isiku tõeline mõistmine algas alles tema kui Ülestõusnu mõjupiirkonnas. Siis selgus lõplikult, et Jeesus mitte ei saanud eluea kestel selleks, kes ta oli, vaid et ta oli seda algusest peale. Sündmus, mille kaudu Jumal oma päästetahete teostas, jääb ümbritsetuks lahendamatu saladusega, mida uskudes meie inimlik uudishimu peab rahulduma vaid ühe teadmisega: “Jumalal ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Kõigi Jeesuse sünnipärimuste sisulise mõtte võtab kokku Johannes oma evangeeliumi alguses: “Sõna sai lihaks”.

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes ma olen? Kust ma tulen? Kuhu ma lähen? Kui sul on vaja vastuseid sellistele küsimustele, alusta sellega, et küsid Tema käest, kellel on vastused: palveta.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, valguse Isa, me täname Sind Sinu suure armastuse eest, et Sa oled keset inimkonna pimedat patuööd oma ainusündinud Poja meile valguseks andnud. Paistku Tema valgus jõulusõnumis meiegi südametesse, täitku meid tõelise rõõmuga ning avagu meie huuled Sind kiitma ja ülistama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsu-ses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

SÕNA SAI LIHAKS

Esmaspäev – 25. detsember

Kristuse sündimise püha ehk 1. jõulupüha

Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et Tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. 1Jh 4:10

Jumala armastus avaldub ja on avaldunud paljudel eri viisidel. Kahtlemata avaldub see alali-selt taevas (kuigi mitte inimsilmade jaoks) salapärastes suhetes Kolmainsuse liikmete vahel. Meie, inimeste seas aga on Jumala armastus avaldunud ülimalt Tema Poja annis, kuigi ilmnes juba varem Iisraeli valimises, lunastamises ja kaitsmises.

Jumala Poja saatmine oli ühtaegu nii Tema armastuse ilmutus kui ka armastuse olemuse väl-jendus. Esimene pole mitte meie armastus, vaid Jumala armastus – sundimatu, põhjuseta ja spon-taanne; meie armastus on vaid Tema armastuse peegeldus ja vastus sellele.

Kristuse tulek on seepärast Jumala armastuse konkreetne avaldumine ajaloos, sest armastus on eneseohverdus, teisele hüve otsimine enda kulul; suuremat enese andmist kui Jumala and oma Pojas pole kunagi olnud ega saagi olla.

Tema on lepitusohver meie pattude eest, kuid mitte üksnes meie, vaid ka terve maailma pat-tude eest. (1Jh 2:2) Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle palves oma perekonna, koguduse või töösuhete üle. Kuidas võiksid kasvatada armastust ning pagendada hirmu?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu igavene Sõna on saanud lihaks ja Temas on meile paistnud Sinu kirkus. Ava meie südamed, et me mõistaksime seda imet ning ülistaksime ja kuulu-taksime Sinu päästet, mille Sa oled meile valmistanud Jeesuses Kristuses, Sinu Pojas, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KRISTUSE TUNNISTAJAD

Teisipäev – 26. detsember

2. jõulupüha

Esimärter Stefanose päev ehk tehvanipäev

Kallis on Issanda meelest Tema vagade surm. Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime. Ps 116:15,17

Oleme harjunud selle mõttega, et uskliku inimese lahkumine maa pealt on Jumalale kallis sil-mapilk. Meie ei kahtle, et see on tõesti nii.

Jumala seisukohalt vaadates on see kallis, sest uskliku surm on isakotta saabumine. Maiselt seisukohalt vaadates näeme meie ainult surma üht poolt, nimelt lahkumist. Surm viib meid välja senisest elust, lahutab omastest ja kõigest sellest, mis maailmas on meile kallis. Jumal näeb ka sur-ma teist külge ja see on uskliku saabumine tagasi Jumala juurde. Temale on vagade surm selletõttu kallis. Uskliku enda seisukohalt vaadates tähendab surm talle lahkumist ohtude, kiusatuste ja pattu-de maailmast. Meie ei lahku ainult sellest, mis on meile kallis, vaid ka sellest, mis on meile raske ja valus. Vagad igatsevad Kristusega olla.

Meie Lunastaja Jeesuse Kristuse seisukohalt vaadates on uskliku surm kallis. Oleme kalli hin-naga ostetud. Surma kaudu läheme Issanda juurde, kes meie eest on hinna maksnud ja kellele me kuulume. Uskliku surm võib olla kallis ka veel Jumala riigi töö seisukohalt vaadates. Paljude lahku-misel on olnud väärtuslik mõju teistele. Pauluse vaimulik hoiak surma eel on olnud loendamatutele hulkadele suure vaimuliku väärtusega (2Tm 4:6-8).

Jumal ise määrab ka need põhjused, mis toovad tema vagadele surma. Uskliku inimese surma põhjus võib inimeste arvates olla õnnetu juhus, kuid Jumala meelest on tema vagade surm nii oluli-ne, et see saabub alati õigel ajal ja kohal. See tähendab, et uskliku surm on Jumala kaitse all. Kui meie surm peaks saabuma seal, kus ükski sõbralik süda ei ole meie lähedal ega keegi kergenda me viimast vaeva, siis on ometi Jumal seal. Viimne vaenlane surm ei ole meile hirmutav, sest Jumal tuleb meiega surmavarju orgu. Jeesus ütleb: “Ole ustav surmani!” (Ilm 2:10)

Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused! (Ps 50:14) Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huulte vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palugem, et meie usk Jumalasse, meie Isasse ja Jeesusesse, saaks avalikuks meie elu kaudu!

Palvetagem: Halastuse ja armastuse Jumal, Sina oled meile saatnud oma Poja, et meid, kes me sageli Sinu vastu tegutseme, enesega lepitada. Aita meilgi oma vaenlasi armastada ja järgida Püha Stefanose eeskuju, kes oma hukkajate eest palvetas. Luba meil koos temaga näha Sinu kirkust. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JUMAL ON ARMASTUS

Kolmapäev – 27. detsember

3. jõulupüha

Apostel ja evangelist Johannese päev ehk johannesepäev

Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. 1Jh 3:1

Need on inimolemise põhisõnad, millega siin räägitakse. Eelkõige on selleks sõna “laps”, mis seisab nende salmide keskkohas ja mis kannab endas kõike, mis siin öeldakse. See ei ole inimolemi-se põhisõna ainult sellepärast, et me kõik oleme kunagi lapsed olnud, vaid sellepärast, et sellega on väljendatud inimelu põhikord: kord, mis on meie elu aluseks, ja mitte ainult niikaua, kuni me oma vanuse järgi oleme lapsed, vaid niikaua, kui me oleme üldse inimesed.

See kord on, et laps ei ela iseendale. Ta ei ole midagi üksinda enda jaoks. Ta ei ole midagi il-ma isa ja emata. Ta on alati varjavas ja kogu tema olemist vormivas ühenduses nendega, kellele ta kuulub. Tal on küll oma lapsemaailm, milles ta elab, aga see on ühtlasi osa tema vanemate maail-mast. Ta on täiesti hoitud ühtsusest ja kokkukuuluvusest nendega, kelle laps ta on ja kes temale on isaks ja emaks. Lahus nendest ei ole ta midagi.

See sõna “laps” aga, nagu teda siin on meie elu põhisõnana kasutatud, ei räägi ainult meie ühest mööduvast elueast, vaid ta räägib kogu meie olemasolust. Ta räägib Jumalast, taevasest Isast, kelle ees meie ka iseseisvate ja täiskasvanud inimestena oleme lapsed. Tema ees me ei ole üksi mi-dagi, ei ole midagi lahus Temast enda jaoks. Aga ühtlasi tähendab see ka sedasama varjatust ja kok-kukuuluvust, mida igaüks on tundma õppinud oma maise isa lapsena.

Nii kõneleb see tänane kirjakoht meile inimolemise põhikorrast, sellest alusest, millel meie elu peab seisma, et see oleks õige Jumala ees. Seal ei ole paigalpüsimist, vaid on kasvamine, mis jätkub niikaua, kuni meile päevi on antud. Kasvama Tema ees, Tema lapsena, kokkukuuluvuses ja ühtsuses taevase Isaga, nagu me kunagi kasvasime oma maiste vanemate lastena.

Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usu-vad tema nimesse (Jh 1:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ärgem otsigem maailmas rikkust ja au, vaid seda, mis Jumal on meile valmis pannud. Seal on ikka Tema armastav süle, Tema kaisvad käed. Ta ei ole muud kui armastus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa avasid apostel ja evangelist Johannese kaudu meile ligi-pääsu Sinu igavese Sõna saladustele. Valgusta meie mõistust oma Püha Vaimuga ja lase meil armas-tava südamega taibata, mida Püha Johannes meile Kristusest on kuulutanud. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

JEESUS PÕGENIKUNA

Neljapäev – 28. detsember

Süütalastepäev

Vala oma süda välja kui vesi Issanda palge ette! Tõsta oma käed Tema poole oma laste elu pärast! Nl 2:19

See kirjakoht on täis müristavat viha, Jumala viha. Need, kes on püüdnud või soovinud Püha-kirja ära nudida, välja visates sellest kõik viited Jumala vihale, ei oma selget arusaamist sellest, mi-da teevad. Nad pole läbi mõtelnud mis on taolise “parandamise” tagajärjed.

Just seda aga tegid prohvetid, kelle kohuseks oli tegelikult avardada Jumala rahva arusaamist ning kujutlusvõimet, innustades neid muutma oma eluviisi, et rahvas hakkaks mõistma mis nendega / nende keskel toimub ning kuhu see viib. Selle asemel aga levitasid toonased prohvetid rahva seas mugavaid, mitte midagi nõudvaid nägemusi, vältides iga viidetki Jumala viha, meeleparanduse või muutuse suunas, rahustades inimesi meelitustega. Vastukaaluks võimaldab Nutulaulude autor meil kuulda Jumalale ustava prohveti häält (Nl 2:1-22), kes mõistab sügava valuga tõde, et ilma võimalu-seta kogeda Jumala majesteetlikku, isiklikku ja hoolivat viha, ei saa olla ka mingit tõelist kogemust Tema armastusest.

See, mis oli toimunud Siioni kogukonnas, omas väga sügavat tähendust. Jumal oli neid armas-tanud ning valinud saama päästeks kõikidele inimestele – nemad aga olid muutunud korrumpeeru-nuks, ebausklikuks, pealiskaudseiks ning täielikult hoolimatuks oma tõelise kutsumuse osas. Siioni segipaiskamine ning vangiviimine oli Jumala valus strateegia, mis pidi rahva tagasi tooma tõe tun-netamisele.

Ja nüüd on hing mu sees valatud tühjaks, viletsuspäevad on mind kätte saanud. (Ii 30:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtleme korraks selle, kuidas me isiklikult ja tegelikult reageeriksime taolisele Jumala juhtimisele?

Palvetagem: Taevane Isa, võta oma armastavatesse kätesse koos Petlemma lastega kõik, kes süütult on surma saadetud. Aita meil seista kurjuse vastu ja too meie keskele oma õigluse ja armas-tuse riik. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

RÕÕMU PÕHJUS

Reede – 29. detsember

Kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet. Ps 98:3

Jumala päästmine ja õigus on ta avaldatud teod. Neid näevad isegi paganad. Jumala mõtted on kõrgemad meie omadest. Ta tegudes on paljugi, mis ei allu meie seletustele. Aga oma päästmistöö ja õige kohtumõistmise on ta teatavaks teinud kogu maailmale. See on Kristuse evangeeliumi kuulutu-se sisu. Iga inimene võtku teatavaks, et temal on pattudest pääsemise võimalus ja see on Jumala ko-hus, mis on õige. Sellest suudavad kõik aru saada.

Selles kirjakohas tuletatakse eriti meelde Jumala abi oma rahvale. Jumal oli tõotanud rahva kaudu saata Messia. See on teostunud. Meie ei kahtle selles, et ka ülejäänud tõotused täituvad, kaasa arvatud ka Messia taastulek.

Mu silmad on näinud sinu päästet, (Lk 2:30) siis saavad kõik inimesed näha Jumala päästet! (Lk 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas me tunneme rõõmu Jumala valitsemisest?

* * *

 

POEG ESINDAB ISA

Laupäev – 30. detsember

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kir-kust, täis armu ja tõde. Jh 1:14

Et saada inimeseks, tuli Sõnal siseneda inimellu konkreetsel ajaloohetkel, konkreetse rassi ja konkreetse rahva liikmena. Mis puutub Tema tuleku aega ja viisi, olid ettevalmistused selleks teh-tud. Jumal oli valinud konkreetse rahva, kellele Ta ilmutas end sagedamini ja täielikumalt kui ühele-gi teisele rahvale. Seepärast, kui Sõna sündis viimaks inimesena selle rahva keskel, täites sellele rahvale antud tõotused, oleks Teda eelduste kohaselt tulnud vastu võtta kui kedagi, kes tuli koju. Kui Ta aga tuli Iisraeli rahva juurde, siis rahva enamik hülgas Ta.

See ei tähendanud siiski, et Jumala lunastav eesmärk jäänuks täitmata. Tuli ilmutada Jumala tõde. Tuli väljendada Tema halastusrikast armastust patuste vastu – ning seda viisil, kuidas suutis ainult Tema, kes taevase Isa ainsa Pojana oli elanud kõige lähemas ühenduses Temaga kogu igaviku.

Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Sõna oli tõepoolest täis armu. Mitte kellelegi, kes loeb Jeesuse vestlusest samaaria naisega, sündinud pimedale nägemise tagasiandmisest, näljase rahva-hulga toitmisest, Laatsaruse ülesäratamisest, jüngrite jalgade pesemisest ja muudest kannatusnädala sündmustest, ei jää märkamata, kui armuliselt alandus Jeesus inimeste madala seisundini. Ta oli täi-es tões; Johannese evangeeliumis on kõige täielikum aruanne Tema õpetusest enda kohta, Tema missiooni olemusest ja eesmärgist; siin on ka kõige selgem pilt kõikide nende teadmatusest ja ruma-lusest, kes lasevad selle maailma pimedusel end pimestada.

Jaakobile sündis Joosep, selle Maarja mees, kellest sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristu-seks. (Mt 1:16) Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. (Mt 17:2) Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. (Jh 17:24) Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistu-teenistus veel palju suurem kirkuselt. (2Kr 3:9) Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks. (Hb 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mida tähendab sulle olla Jumala laps. Suuna oma mõtted tänule, palu Jumala abi, et suudaksid oma päeva veeta täielikus usalduses Isa suhtes.

 * * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Mida meil tuleb paluda.

1Jh 5:14,15 Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist möö-da palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.

Meil tuleb paluda kõike seda, mis on Tema tahtmine. Me teame mis on Tema tahtmine, kui me uurime Jumala Sõna ja Püha Vaim valgustab, õpetab ja istutab meie südamesse Jumala Sõna. Kui me loeme Jumala Sõna, siis võtame ka ta enese südamesse ja hoiame teda seal ning talitame tema õpetuse järgi. Aga kui me anname endid Jumala käsu alla ja kõnnime Temaga, siis õpime paluma, nõnda kui Jumal tahab.

Fl 4:6 Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütle-misega palumises ja anumises.

Palume Jumalat tänuga kõigi asjade pärast.

Kuis pean ma vastu võtma…

“Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks.” (Ps 33:12)

Õnnistatud, rõõmsat ja mõttekat advendiaja algust, head sõbrad.
Samuti Issanda armust ja ligiolust saadetud uut kirikuaastat.

Advendiaeg viib meie mõtted Kristuse tulemisele. Õieti Tema kolmele tulemisele – tulemisele lihas ehk alanduses, teistkordsele tulemisele aus ja väes ning Kristuse tulemisele igal päeval oma rahva juurde. Neid meie Õnnistegija erinevaid tulemisi või täpsemalt, tulemise erinevaid tahke peegeldavad kolm esimest advendipühapäeva.

Esimene advent on pühendatud Kristuse tulemisele meie keskele. Päris huvitaval, aga mitte juhuslikul viisil, on saabuva pühapäeva vanakiriklik evangeelium Jeesuse kuninglik sissesõit Jeruusalemma. Kui Jeesus ratsutas pühasse linna eesli seljas, siia andis Ta meile  alandlikkuse ja tasaduse eeskuju. Eelkõige oli Tema saabumine Jeruusalemma üks osa Jumala lunastusplaanist meiega. Tundub, et Tema esimest  tulemist suudame siiski kuidagi mõista. Kas või juba selle poolest, et tegu on juba toimunud sündmusega ning samas väga ilusa ja liigutava sündmusega, kui mõtleme Jeesuslapse sünnile Petlemmas. Küllap sellegi pärast on Jõulud ühed kõige armastatumad ja rahvarohkemad pühad meie kirikus.

Jeesuse taastulemisega, millest jutlustame teisel advendipühapäeval, aga samas on selles juttu meie tänases kirjakohas –“Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga troonile …” – selle mõistmisega läheb juba keerukamas. Esmalt on tegu sündmusega, mis on alles ees. Kuivõrd sündmuse lahend võib aga olla kahene – igavene elu koos Issandaga või igavik lahus Temast, siis loob see ebakindlust.

Muidugi tahame taevasse, kuid mine sa tea, kuidas läheb. Lisaks sellele tundub taevas aeg-ajalt nii kauge ja kõrgena ning siin all maa peal on vahel ka päris hea …   Ja siiski on Kristuse teistkordne tulemine evangeeliumi sügavaim sisu ja tema täitumine –  õndsus ja rõõm, mille Jumal oma lastele  on valmistanud taevalauas. Püüan seda igatsust Kristusega kohtumise järele endas elavana hoida igal päeval. Samasugust igatsust ja rõõmsat ootust, mida kanname südames, kui ootame kalli inimesega kokkusaamist.

Ja nüüd Kristuse nn kolmas tulemine, mis pole sugugi hõlpsamini mõistetavam, kui tema tulemine uue taeva ja maa loomiseks. Advendiaeg ning eriti selle kolmas pühapäev on läbi sajandite meelde tuletanud Jumala Poja vaimset tulemist meie juurde – adventus spiritualis. Ütleksin isegi, mitte ainult tulemist, vaid igal hetkel olemist meist igaühe ja oma rahva juures ajastu lõpuni.  See tulemine ja Kristuse igatsus olla omade juures peegeldub  sõnades – “ … siis ma tulen tema juurde ning söön õhtus temaga ja tema minuga.” Koos söömine, Issandast osa saamine Pühas Armulaus on lähim ja tugevaim side Issanda ja Tema kiriku vahel.

Ent kuidas sellest osa saada ja sellesse osadusse jääda? See ongi küsimus, mida me advendiajal küsime ja püüame oma elus sellele vastust leida. Omamoodi advendiülesanne meile. Jeesus ütleb – “ Ennäe, ma seisan uks taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält  ja avab ukse, siis ma tulen…”

Otsustavaks osutub vaimne kuulmine – kui see on meil olemas, siis paistab olema lootust. Mõned eksegeedid viitavad  võimalusele, et kuulmine ei tagavat veel sisselaskmist. Selline võimalus pole väga tõenäoline. Kui meie kuulmine on korras või fonoluku olemasolul,  nägemine – sel puhul on  muidugi kasu silmasalvi hankimisest, millest on juttu eelnevates salmides -, siis on suures osas võit käes. Kui mõelda ennast korraks aga vanemasse aega, siis võime kujutleda sedagi, et koputuse kuulmiseks uksele, ei saa sellest uksest väga kaugel olla. Kui jääme Jeesusest kaugele, siis Tema hääl ei pruugi jõuda meie südameni. Seda enam, et Kristuse hääl on üsna tasane võrreldes maailma agressiivse käraga.

Ja viimaks tuleb minna ukse juurde ning lasta kallis külaline tõepoolest ka sisse. Avada oma süda ja meeled ning võtta Kristus ikka uuesti ja uuesti oma ellu vastu.  Ent just see ongi kõige raskem. Lisaks ärksale meelele, peame kasvõi mingil määral oleme avatud. Mingi mõra või pragu peaks meie hinges Tulija jaoks olema. Kuid avatus, tahe midagi uut õppida või kogeda, külastab meid võrdlemisi harva. Tarvis on ka valmidust tegutseda –  ukse avamiseks peabki reaalselt selle juurde minema. Paraku oleme üsna tihti mugavad ning harjunud sellega, mis meid igapäevaselt ümbritseb. Kõige eelnevale lisaks peaks olema meil tahet ja julgust, et me võimegi muutuda. Tema, kes tuleb meie ellu võibki selle ümber kujundada viisil, mille äratundmine võib meile endalegi raskust pakkuda. Viha, kurjuse ja kibeduse asemele astuvad armastus, rõõm ja rahu Pühas Vaimus. Just see on meeleparanduse tee millele kutsuti Laodikea kogudust. Tee, millele kutsutakse ja õnnistatakse meid kõiki. Aamen.

Ove Sander
Koguduse õpetaja

Sander_Ove

Palveleht. 17. – 23. detsember 2017

Palveleht

Nädala teema: Valmistage Issandale teed

 

Kiitus/ülistus

Kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: 5 Moosese raamat 18:15-19

15Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade
hulgast, ühe prohveti, minu sarnase – teda te peate kuulama! 16Seda sa just palusid kogunemispäeval Hoorebil Issandalt, oma Jumalalt, öeldes: “Ma ei suuda enam kuulata Issanda, oma Jumala häält ega kauemini vaadata seda suurt tuld, ilma et ma sureksin.” 17Ja Issand ütles mulle: “See on hea, mis nad on rääkinud. 18Ma äratan neile ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse nagu sina, ja ma panen oma sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin. 19Ja kes ei kuula mu sõnu, mida ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru.

Johannese evangeelium 1:19-27

19 Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid tema juurde
Jeruusalemmast preestreid ja leviite küsima: „Kes sina oled?”
20 Tema tunnistas ega salanud, vaid tunnistas: „Mina ei ole Messias.”
21 Ja nad küsisid temalt: „Kes siis? Kas sa oled Eelija?” Ja ta ütles: „Ei ole.” – „Kas sa oled prohvet?” Aga tema vastas: „Ei.” 22 Siis nad ütlesid talle: „Kes sa siis oled? Me peame andma vastuse neile, kes meid läkitasid. Kelleks sa ennast nimetad?” 23 Ta lausus: „Mina olen hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud.” 24 Aga läkitatuid oli ka variseride seast. 25 Ja need küsisid Johanneselt: „Kui sa ei ole Messias ega Eelija ega prohvet, miks sa siis ristid?” 26 Tema vastas neile: „Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see, 27 kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma.”

 

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9

9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

 

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu advendiaja eest, armu- ja rahuaja eest. Täname, et meiegi võime olla Issandale teevalmistajad ning samas olla sellel Teel, kelleks on Jeesus Kristus ise. Täname Jumalat Tema Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu kodukoguduse ja paljude ustavate koguduse liikmete eest. Tänu toome sõpruskoguduste eest, nende toetuse ja eestpalvete eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 16:25-27

25Sellele aga, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja  Jeesuse Kristuse kuulutuse kohaselt, selle saladuse ilmutuse kohaselt, millest on igavesest ajast vaikitud, 26nüüd aga on tehtud avalikuks ja prohvetite kirjade läbi igavese Jumala käsu kohaselt kõigile rahvastele antud teada kuulekuseks usule, 27ainsale, targale Jumalale – temale olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen.

Palve iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 40:3a, 10a

3Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt!

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita ja valmista meid palun alanud advendiaja jooksul Sind igal päeval vastu võtma. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käes kasutatavad seal, kus Tema seda soovib. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame Jumala kätte koguduse endise õpetaja Voldemar Ilja pere. Palume Jumala õnnistust kõikidele advendi- ja jõuluaja jumalateenistustele ja  kontsertidele. Paulume Issanda jätkuvat õnnistust meie koguduses toimuvatele jumalateenistustele, ametitalitustele ning muudele ettevõtmistele. Palume erilist Issanda hoidmist ja kaitset peredele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 85:9-14

9Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib. Sest tema kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole. 10Tõepoolest, tema pääste on ligi neile, kes kardavad teda, et meie maal au elaks, 11heldus ja tõde saavad teineteisega kokku, õigus ja rahu annavad teineteisele suud, 12ustavus võrsub maast ja õigus vaatab alla taevast. 13Issand annab head ja meie maa annab oma lõikuse. 14Õigus käib tema eel ja järgib tema samme.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Issanda abi palume  inimestele, kellel on raske ning kes igatsevad jõudu, armastust ja elutahet ülalt. Ole inimestega, kel leinahaavad alles värsked või kes peavad nende jõulude ajal olema üksi. Ole, Sina, Issand neile eriti lähedal. Õnnista palun kõiki inimesi, kes Eestimaal elavad, et Jumala tundmine, üksteisest hoolimine ja armastus võiks rohkeneda. Kanname jätkuvalt palvesse Usuteaduse Instituudi, Diakooniahaigla, Misjonikeskuse, Laste- ja  Noorsootöö Ühenduse ja ajalehe Eesti Kirik, Kirikumuusika Liidu, Eesti Kristliku Raudteelaste Ühingu jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  Luuka evangeelium 6:27-28

27Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, 28õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!

Palume, et Issand kingiks meile osasaamist Püha Vaimu väest ja annaks jõudu kristlasena elada.

 

1 2 3 4 28