Palveleht. 13.-19. august 2017

Palveleht

Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel

Kiitus/ülistus

Aeg Jumala ülistuseks

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Kohad Piiblist, millele Jumalat ülistades toetuda: Psalm 119:129-136

129 Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. 130 Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi. 131 Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske. 132 Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime. 133 Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! 134 Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi! 135 Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi! 136 Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.

Pauluse 2. kirjast korintlastele 8:9-15

9 Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest. 10 Ma annan selles asjas vaid nõu: see oleks ju teile kasulik, kui te nüüd lõpetaksite oma tegemise, mida te alustasite juba mullu. Tollal olite teie esimesed nii tegema kui tahtma. 11 Lõpetage nüüd oma tegemine, et nõnda nagu teil oli valmidust tahta, nõnda oleks seda ka lõpetamiseks oma võimalusi mööda. 12 Sest kui on olemas valmidust, siis on see meeldiv selles, mis kellelgi on, mitte selles, mida tal pole. 13 Sest ei tohi olla nii, et mis teistele on kergenduseks, ahistaks teid, vaid võrdsuse saamiseks 14 olgu teie jõukus praegu nende puudusele toeks, et ka nende jõukus kunagi saaks toeks teie puudusele, nii et tekiks võrdsus, 15 nagu on kirjutatud: „Kellel oli palju, sellel ei olnud liiast, ja kellel oli pisut, sellel ei olnud vähe.”

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Kirjakoht, mille võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale kes kingib meile oma häid ande. Täname Kristuse eest kes on andnud meile palve eeskuju ja palvetab ise meie eest ning kinnitab meie usku. Tänu, et võime kõigega tulla palves Issanda ette ning teada, et Tema kuuleb meie palveid ning teab, mida me tõeliselt vajame. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 12:48b

48 Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 25:14-30

14 Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile
minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte. 15 Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale
ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. 16 Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis. 17 Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. 18 Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha. 19 Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru. 20 Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!” 21 Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” 22 Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!” 23 Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!” 24 Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud. 25 Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!” 26 Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane!  Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud. 27 Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga. 28 Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! 29 Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. 30 Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!”

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et märkaksime meile antud Jumala ande ning oleksime ustavad nende kasutamisel. Issand aita, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused ja katsumused võiksid viia alati Kristusele lähemale. Palume Jumalalt rõõmu ja jõudu kõikidele leskedele ning üksikutele inimestele. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Õpetussõnad 14:21-22, 25,31

21 Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis. 22 Eks eksi ju need, kes kavatsevad kurja? Aga heldus ja tõde on nendega, kes kavatsevad head. 25 Tõetruu tunnistaja päästab hingi, aga kes sepitseb valesid, petab. 31 Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Eestpalvesse kanname kõik need, keda on seatud inimeste teenistusse. Palvetame, et meie rahva hulgas võiks olla enam neid kes oma pattu tunnevad ja tunnistavad ning Kristuse armu vastu võtavad.  Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname jätkuvalt sõjakolded ning palume neisse armu ja abi ning rahu.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2

2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!

Palume püsivust meie palveellu ning õnnistust igale palvetavale inimesele!

Palveleht. 6. – 12. august 2017

Palveleht

Nädala teema: Tõde ja eksitus

Kiitus/ülistus

Aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 92:5-10;13-14

5 Sest sina, Issand,oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega, ma hõiskan sinu kätetööde pärast. 6 Kui suured on sinu teod, Issand!Väga sügavad on su mõtted! 7 Sõge inimene ei tunne sedaja alp ei saa sellest aru. 8 Kui õelad lokkavad nagu rohija kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. 9 Aga sina, Issand,oled kõrge igavesti! 10 Sest vaata, su vaenlased, Issand,sest vaata, su vaenlased saavad hukka,kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. 13 Õige lokkab nagu palmipuu,ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. 14 Kes Issanda kotta on istutatud,need lokkavad meie Jumala õuedes.

 

1.Kuningate raamat 8:21-26,36-39

21 Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: „Kui kaua telonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige tema järel; agakui Baal on see, siis käige tema järel!” Aga rahvas ei vastanudtemale sõnagi. 22 Siis Eelija ütles rahvale: „Mina olen ainus järelejäänudIssanda prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest. 23 Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks härjavärss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise härjavärsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld.  Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Issanda nime! Seejumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!” Ja kogu rahvas kostis ningütles: „See kõne on hea!” 25 Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: „Valige enestele ükshärjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem! Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!” 26 Ja nad võtsid härjavärsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, öeldes: „Baal,vasta meile!” Aga ei häält ega vastust. Ja nad karglesid ümberaltari, mille nad olid teinud. 36 Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelijaette ja ütles: „Issand! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagutäna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulaneja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale! 37 Vasta mulle, Issand! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, etsina, Issand, oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!” 38 Siis Issanda tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud,kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis. 39 Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha jaütlesid: Issand on Jumal! Issand on Jumal!”

 

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib vaikses palves toetuda on: Psalm 32:1

1 Õnnis on see,kelle üleastumine on andeks antud,kelle patt on  kinni kaetud.

 

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1 Johannese kirjast 1:7j

7 Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

 

Tänupalve- aeg, mil tänada Jumalat

/Järgneb sujuvalt patutunnistusele/

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal; täname rahu ja lootuse eest, mida Jumal saab inimesele anda ka siis, kui väliselt midagi ei muutu. Täname, et Jumala Püha Vaim aitab meil vahet teha tõel ja eksitusel. Kanname tänumeeles Jumala ette kõik  ustavad koguduse liikmed. Täname kõigi eest, kes kogudust palvekätel kannavad ning majanduslikult toetavad. Tänu ustavate eestpalvetajate eest ning sellegi eest, et meie Jumal on palvete kuulja. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

 

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete jalähedaste inimeste eest. Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast Efeslastele 5:8b,9

8b Käige nagu valguse lapsed –  9 valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Kirjast heebrealastele 4:1-2;9-13

1 Kartkem siis, kuni tõotus saada tema hingamisse on veel jõus, etkedagi teie seast ei leita maha jäänud olevat! 2 Meile on kuulutatud evangeeliumi nõnda nagu neilegi, kuidkuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see eitalletunud usu läbi kuulajaisse. 9 Nii on siis Jumala rahva hingamisaeg alles ees, 10 sest kes läheb tema hingamisse, see hingab ka ise oma tegudest,nii nagu Jumal oma tegudest. 11 Olgem siis agarad sisse minema sellesse hingamisse, et keegi eilangeks sellesama sõnakuulmatuse eeskujul! 12 Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükskikaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. 13 Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alastija paljastatud tema silma ees – tema ees, kellele meil tuleb aru anda.

Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume inimeste eest, kes on ristitud või leeritatud, kuid jäänud kogudusest kõrvale. Juhtigu Issanda hea ja armastav Vaim nad tagasi koguduse keskele. Palume Jumalalt abi inimestele ja ka kogudustele, kel raske majanduslik olukord, andku Issand ise tarkust ja häid lahendusi. Palume Jumalalt tervist ja paranemist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Õnnistust palume kõigile, kes reisil. Palume tröösti ja Jumala lähedalolu leinajatele. Ole ligi surijatele nende viimses võitluses. Jätkuvat õnnistust palume Nõmme Rahu kiriku siseremondile ning inimestele kes sellega seotud. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Eestpalvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere ning aseesimehe Andra Indriksoni ning tema pere. Palume kosutavat suve kõikidele meie koguduse töötegijatele. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:13-14

13 Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar ontee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealtsisse! 14 Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, japisut on neid, kes selle leiavad.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Tõstame Jumala ette kõik üksikud või hirmul olevad  inimesed, julgustagu kõiki teadmine, et Kristus on iga päev meie juures maailma ajastu otsani. Palume inimeste eest, kes on ahastuses või kitsikuses. Palvetame Kiriku, piiskoppide, preestrite ja diakonite, kirikuvalitsuse, koguduste juhatuste esimeeste ja koguduste liikmete eest. Õnnistust palume EELK Usuteaduse Instituudi sisseastumistele ning kõigile, kes õppima asuvad. Palvesse kanname kõik inimesed kes kirikus töötavad ja/või selle käekäigu eest palvetavad.

 

Eestpalve palvetavate inimeste ja palverühmade eest Eestis ja mujal maailmas

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 15:14-15

14. Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.

Palume, et Issand aitaks meil palves ära tunda Tema tahtmise.

 

Päeva Sõnum. Nr 45. 6. – 12. august 2017

TÕDE JA EKSITUS

Nr 45. 32 nädal: 6. – 12. august 2017

9. pühapäev pärast nelipüha

Kristlasel tuleb elus võidelda, et eraldada tõde valest ja õige väärast. Jumala tundmine ja Tema tahte taotlemine juhivad inimese tõe juurde.

Meelespeetav kirjakoht: Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9

Paulus esitab selles kirjakohas ühe üldkasutatuma ja ülimalt tabava Uue Testamendi illustratsiooni sellest, kui absoluutselt erinev on vana elu elust “Kristuses”. “Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde sellest, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3). Jumala au, pühaduse ja tarkuse vastand on pimedus, ning Jumalast võõrdunud maailm elab pimeduses (Ef 1:18).

Need, kes on leidnud elu “Kristuses”, on tegelikult läinud pimedusevallast valguse riiki (Ap 26:18; Rm 13:12; 2Kr 4:6; Kl 1:13; 1Pt 2:9) ja selle riigi kodanikud – valguse lapsed peavad oma igapäevast elu elama kooskõlas neile Kristuses antud uue loomusega. Mis valgustab Jumala tahtega koos kõlas olevat teed.

Valguse viljad ei ole teadlikult valgusest kui ellu külvatud seemned, mis omal ajal vilja kannavad, vaid on pigem kristlikud voorused mis kasvavad loomulikult ja spontaanselt ega tulene kuulekusest reeglistikule.

Paljud piiblitekstid kõnelevad õigusest kui Kristuses elatud elu viljast (Rm 6:20-22; Fl 1:11; Hb 12:11). Millelgi, mis on inimsuhetes rikutud ja ebaõige, ei saa olla kristlase elus kohta. Seepärast peab “kurjus” (Ef 4:31) asemele astuma headus, st aktiivne headuse taotlemine kõigis elu aspektides. Rm 5:7 on tabavalt eristatud sõna “headus” ja “õigsus”, osutades, et esimene lisab moraalsele õigsusele ja aususele kauni iseloomu kütkestavuse. Seega, kui teadmatuse, eksituse ja pettuse pimedus kaob (Ef 4:14,17-18,22), jääb alles tõde kui valguse vili, mille toob Kristus.

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

* * *

 

KITSAS TEE

Pühapäev – 6. juuli

Jeesus ütleb: “Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!” Mt 7:13

Pilt kahesugusest teest on laialt tuttav nii juutkonna pärimustikus kui ka antiikkirjanduses, tõenäoliselt ka igapäevases rahvalikus keelepruugis. Jeesus on selle pildi mõtestanud oma kuulutuse eesmärgide kohaselt ning andnud sellele sügava tähenduse. Pearõhk langeb kõiges inimesepoolsele valikule jaotsustamisele.

Igaüks, kes tahab käia Jeesuse järel, peab enne lõpliku otsuse tegemist teadlikuks saama mitte ainult selle tee raskustest ja riskist, vaid ka siin kehtivast kohustustest ja vastutusest. Sellel teel käijaid on ju kutsutud “maa soolaks” (Mt 5:13) ning “maailma valguseks” (Mt 5:14) – nad vastuvad selle eest, et nad seda tõepoolest oleksid. Nad peavad olema teadlikud, et nende eesmärgid ja taotlused ei saa laiade hulkade juubeldava vastuvõtu osaliseks, et sageli ei mõista neid isegi kõige lähedasemad kaasinimesed. Sellel teel käijad moodustavad maailma inimmassiga võrreldes ainult “pisukese karjakese” (Lk 12:32), mille ainsaks kaitsvaks ning säilita vaks vahendiks on nende vankumatu usk, kindel lootus ja alati valmisolev teeniv armastus.

Sellega võrreldes on “maailma lai tee” märksa mugavam: siin ei tõkesta Jumala nõuded inimlike ihade, soovide kalduvuste teostamist, siin tunneb inimene end niiöelda “vabana ja täiuslikuna” – vabana kõigist tõkestavaist igandeist ja eelarvamustest, täiuslikuna oma võimete ja oskuste poolest. Ja ometi on see tee petlik – mitte ainult oma reaalsete võimaluste, vaid eelkõige oma eesmärgi tõttu. Maailma avarad teed viivad “hukatusse”: Jumalast eemalolemisse, õndsuse ja õnnistuse kaotusesse, mis piibelliku mõttemaailma kohaselt tähendab ühtlasi inimväärika elu minetamist. Maailma tee on lai – kuid et seal on nii palju rändajaid, osutub see alati liiga kitsaks ahnelt edasitrügijatele: siin ei tunta ei üksteise abistavat teenimist ega halastust. Siin kehtivad ainult maailmasisese võitluse ja võistluse seadused – too toores vitaalne eksistents, mille kassikullast maski tagant alatasa irvitab loomalik lõust.

Kitsas rada on küll täis kiusatusi ja ohte, kannatusi ja katsumusi, ometi on see tee õndsusele. Seda teed ei kunagi üksinda – vaid koos Jumalaga. Sellel teel valitsevad tema seadused, tema halastus ja tema armastus, mis sunnib teekäijaid üksteist abistama. Siin ei jäeta nõrkenud tee äärde surma ootama, vaid kantakse nad kaasa öömajale. Siin ei lükka tugevam nõrgemat teelt kõrvale, vaid tõmbab ta endaga kaasa. See pole ainult tee ellu – vaid on kogu aeg elu, tõelise inimväärika eksistentsi tee. Juba seepärast tasub siseneda “kitsast väravast”.

Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! (Lk 13:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selles vaimse pimeduse maailmas tundub kurjus hea ja headus paha. Jäädes Jeesusesse, kes on elu valgus, on meil vabadus valida elu.

* * *

 

SÜDAMERAVI

Esmaspäev – 7. juuli

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Tarkus, millest me räägime, ei ole mingil kombel “selle ajastu tarkus”; see on Jumala tarkus, ning sõna Jumal on rõhulisel kohal. Kuid sellega kaasnevad ka saladused, mis ei tähenda raskesti lahendavat mõistatust, vaid saladust, millesse me ise oleme võimetud tungima, aga mille Jumal on nüüd avaldanud: “Jumala ajaeelne nõu, mis on maailma ees peidus, aga ilmutatud vaimulikele”. See viitab ühtaegu meie võimetusele tunda Jumala saladust, ja Jumala armastusele, mis teeb selle saladuse meile teatavaks. Uskmatuile jääb see varjatuks; nad on selle suhtes ikka veel pimeduses. Saladus on avaldatud usklikele, kuid ei ole inimsoole üldteada.

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes pole sa kunagi üksi. Palu, et Autor ise aitaks sul loetut mõista!

* * *

 

TEGUDE JUURDE JÕUDMINE ALGAB VÄLJAKUTSEGA

Teisipäev – 8. august

Karmeli mäel astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: “Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige Tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!” 1Kn 18:21

Tänane kirjakoht joonistab meile pildi rahvast kellel üks jalg on ühes ja teine teises leeris ning see toob inimestele palju segadust. Baali prohvetid kulutasid kogu oma energia ja trikid oma jumala mõjutamiseks, aga midagi ei sündinud. Eelija pole see, kes laseks võimalusel niisama mööda minna, pilgates oma vastaseid: “Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!” (1Kn 18:27).

Vastase nõrkustele ja ebajärjekindlusele osutamises pole midagi väära. Armastuse nimel leiame end mõnikordki kaitsepositsioonidel – kuid kui see mida usume on tõde ning kui selles mida teised usuvad leidub vigu on igati kohane ärgitada neid veelkord oma seisukohti läbi mõtlema.

Vastupidiselt Baali prohvetitele ilmutab Eelija vaikset usaldust. Ei mingit kisa Jumala poole, lihtsalt vaikne palve, et Jumal kirgastaks oma nime. Ja tuli langeb. Palve ei ole kärarikas taevauksele kolkimine, millega püüame Jumalat panna tegutsema meie soovide kohaselt – vaid palve on meie usalduse väljendus Jumalale.

Ta on hingelt kaksipidine mees, ebakindel kõigil oma teedel. (Jk 1:8) Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele ning patusele, kes käib kaht teed! (Srk 2:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Eelija tegutsemine lähtub murest Jumala nime reputatsiooni pärast. Meie elame maailmas kus Jumala nime reputatsiooni on vähemalt samas mõõdus halvustatud kui Eelija päevil. Kas aga leiame enesest samasuguse mure selle pärast ja soovi seista selle eest? Ja kuidas me seda väljendame?

* * *

 

PIDU ON ALLES EES

Kolmapäev – 9. august

Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Hb 4:12

Küsimuse “kui oled usklik, kas siis on võimalik uuesti langeda?” hülgab Pühakiri kui mõttetu spekulatsiooni, ses kõik meie energia peaks minema Jumala kogu südamega järgimisele. Uurides ennast ning parandades meelt sõnakuulmatusest, saame paluda, et Jumala läbiotsiv ja -katsuv sõna liiguks meie südame mõtetes ja hoiakutes, seal kus tehakse meie elu valikud ja otsused. Harjuta Jumala ees olles lihtsust ja läbipaistvust. Loe Piiblit ootuses, et midagi juhtub. Harjumuspärane Pühakirja üle mõtisklemine on praeguse elu vajadus, kui ei soovi oma teed kõrbes kaotada. See on silmanägemisele vajalik, sest “Sinu valguses näeme valgust” (Ps 36:9).

Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes. (Js 49:2) Meie võitluse relvad ei ole ju lihalikud, vaid need on Jumalas vägevad kindluste mahalõhkumiseks. Me kummutame targutused. (2Kr 10:4) Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! (Ef 6:17) Teid pole uuesti sünnitatud kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning jääva sõna kaudu. (1Pt 1:23) Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. (Ilm 1:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meeldib sulle või mitte, loe ja palu iga päev. See on sinu elu jaoks vajalik; ei ole teist teed; muidu raiskad sa ära kõik oma päevad

* * *

 

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258), lauritsapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavetil on mure et teda ehk unustatakse nüüd, kus ta enam ei tunne end noore energilise ja võimekana. Aga ta on ära tundnud ka mõned vana ea eelised, nagu näiteks küpset suhet Jumalaga. Tal on palju aastaid millele tagasi vaadata ning märgata neis kõigis kui ustav Jumal on talle olnud; ta leiab rohket kiitusainest ning veelgi kogemusi, mida edasi anda nooremale põlvkonnale. Ka Iiob ütleb: “Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus” (Ii 12:12).

Taavet kaalub üle kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – kasvab tema tugev usaldus Jumala vastu, ja soov teda kiita. See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on lubanud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Ja siit tuleb ka teine vana ea eelis: elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtleme oma elu peale, meenutame hetki, kus Jumal on tulnud meile appi. Täname siis teda selle eest ja palvetame, et Jumal aitaks meil teda usaldada.

* * *

 

MEIE TÄNU PÕHJUSEKS ON JUMALA TEOD JA TEMA SÜGAVAD MÕTTED

Reede – 11. august

Kui suured on Sinu teod, Issand! Väga sügavad on Su mõtted! Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru. Ps 92:6,7

Kuningas Taaveti imetlusobjektiks oli kahtlemata Jumala loodus. Ta võis tõepoolest aimata seda, mida tundis Aadam oma esimesel elupäeval. Iga asi esimese inimese ümber kõneles Jumala tegude ülevusest.

Uue seaduse usklik peaks looduse kõrval nägema ka veel seda, mida Jumal on teinud meie lunastuseks. Mõtelgem vaid Jumala Poja lihassetulekule, Jeesuse patuta elule, ta lunastustööle, ülestõusmisele ja Püha Vaimu väljavalamisele! Mõtelgem Jumala tegude suurusele Kristuse koguduse ajaloos. Lisagem selle juurde veel kõik see, mida tema on teinud meie hinge kasuks. Siis peaksime hüüdma suure imestlusega: Kui suured on Sinu teod, Issand!

Uurigem looduse otstarbekohasust ja tarkust universumi valitsemisest või inimese saatuse salapärasust ja me peame ütlema ühes apostliga: Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Aga leidub ka neid, kes seda ei mõista. “Sõge” on antud juhul inimene, kes ei kasuta oma mõistust inimese vääriliselt. Ta langeb loomade tasemele (Ps 73:22). Ja “alp” on inimene, kes võtab elu kergemeelselt. Need inimesed ei mõista Jumala tegusid ega näe põhjust tema tänamiseks. Selleks, et imetleda Jumala tegusid, on vaja teatud vagaduse taset. Vaja on olla kooskõlas Jumala mõtetega.

Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas. (Ps 104:34) Ja ta mõõtis taas tuhat: siis oli jõgi, millest ma ei saanud läbi minna, sest vesi oli kõrge; vesi oli paras ujumiseks, jõgi, millest ei saadud läbi minna. (Hs 47:5) Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! (Rm 11:33)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuhumaani oled sina uurinud oma elu? Kuidas saaksid säilitada viljakuse ja tänumeelsuse ka tulevikus?

* * *

 

SÜGAVAD JUURED, MIS TOIDAVAD.

Laupäev – 12. august

Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes. Ps 92:13,14

Palmipuu kasv ei ole hoopiski nii kiire, kui rohu kasv, aga selle eest on palmipuu püsivus palju kordi suurem. Rohi kuivav ja õieke närbub, kui tuul ta peale puhub, aga palmid elavad sajandeid. Õigetega võrreldes võib õelus saavutada kiire edu, aga teda tabab ka kiire hukatus. Õige inimene on kasulik kui palmipuu, mis annab toitu, kütet, ehitusmaterjali ja varju. Õigete väärtus inimühiskonnas on asendamatu.

Õiged sarnanevad palmidega Issanda koja õues. Uskliku normaalne kasvamiskoht on pühade osadus. Tema õige koht on pühapäeval Jumala kojas. Seal on ta nagu aias, kus on kaitse ja hoolitsus. Päike, vihm ja muld võivad olla võrdse väärtusega metsas või aias kasvavale taimele, aga kaitse ja hoolitsus annab aias uued võimalused viljakuseks.

Usklikud, kes on koguduses, juurdub Jumala sõnasse ja surub oma oksad vastu Jumala armu päikesele. Nii saab ta oma kasvujõu. Aga ta peab olema “istutatud” Jumala kotta. Metsikust taimest peab saama aia taim. Pöördumata inimesest peab saama Issanda koguduse liige. Ainult niiviisi võime haljad ja viljakad olla veel vanas eas.

Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas, ma loodan Jumala helduse peale ikka ja igavesti. (Ps 52:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui tihti jagad end olulistes asjades kaaskristlastega? Järgmine kord, kui kohtud teistega osaduseks, võta aega, et välja selgitada, kuidas üks või teine veedab oma nädalat, ja palvetada koos, et te kõik võiksite saada toitu juurest, mis on kinnitunud Issanda majja.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

 

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Mis on patt?

Pole võimalik salata patu olemasolu, kui kogu maailm on kaasa haaratud hea ja kurja vahelisse konflikti. Kui patt ei oleks karm tõsiasi, siis poleks ka kuritegevust, ei vajataks vanglaid, karistusasutusi; poleks vaja lukke ustel ega seife väärtasjadele. Paljudele on patt ebamugav; see võib olla ka liha nõrkus. Mõnedele võib patt olla headuse või armastuse puudumine. Nn. õpetlase võhiklus on patt. Kõige viimase teooria järgi on patt haigus, mida peab ravima teaduse abil, kuna inimene ei ole patune, – ta on vaid haige. Teistele on patt vaid egoismivorm, kuid Jumal ütleb, et:

patt on see, mis on käsu vastu. Igaüks, kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine. (1Jh 3:4)

patt on Jumala aust ilma olemine. Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest (Rm 3:23)

patt on mässamine Jumala vastu. Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb:
Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2)

patt on uskmatus; see teeb Jumala valelikuks. Kes usub Jumala Pojasse, sellel on see tunnistus olemas enese sees. Kes ei usu Jumalat, see on teinud tema valelikuks, sest ta pole
uskunud tunnistust, mille Jumal on andnud oma Poja kohta. (1Jh 5:10)

patt on oma teed minemine, elu kavandamine omal käel ilma Jumala tahtega arvestamata. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale. (Js 53:6)

igasugune ülekohus on patt. Kõik ülekohus on patt, aga on pattu, mis ei ole surmaks. (1Jh 5:17)

Patt on mõttetus, mis petab sind, jõud, mis hävitab sind ja tõsiasi, mis taunib sind. Patt on inimese sõnakuulmatuse tahteakt Jumala avaldatud tahte vastu.

 

KITSAS JA LAI VÄRAV

Loe: Matteuse 7:13,14 (vrd Luuka 13:24)

Kristuse tee viib “elule” (Mt 7:13-14), vastupidine tee viib aga “hukatusse” (5Ms 30:15-20).

Mil kombel on taevane värav kitsas?

Millistele inimestele on Jumala riigi värav eriti kitsas?

Millistel erinevatel viisidel püüavad inimesed kitsast ja laiast väravast sisse minna?

Miks ei lähe inimesd kitsast väravast sisse siis, kui selleks veel aega on?

Palveleht 30. juuli – 5. august 2017

Palveleht

Nädala teema: Kirgastatud Kristus

Kiitus/ülistus

Kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 97:1-2; 5-6; 10-11

1 Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! 2 Pilved ja pimedus on tema ümber, õigus ja õiglus on ta aujärje alus. 5 Mäed sulavad nagu vaha Issanda ees, kogu ilmamaa Issanda ees. 6 Taevad kuulutavad tema õigust ja kõik rahvad näevad tema au. 10 Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest. 11 Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt.

Markuse evangeelium 9:2-8

2 Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,  3 ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suudaükski maapealne vanutaja neid valgendada. 4 Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega. 5 Peetrus vastas ning ütles: „Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele üheja Eelijale ühe.” 6 Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm. 7 Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl:„See on mu armas Poeg, teda kuulake!” 8 Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse ning Tema auhiilguse eest ning sellegi eest, et Tema kannatus ja ristisurm avas meile võimaluse osa saada Kristuse igavesest kirkusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu ustavate vaimulike ja koguduse liikmete eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 60:2b

2 Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ning lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2 Moosese raamat 3:9-15

9 Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad. 10 Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!” 11 Kuid Mooses ütles Jumalale: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?” 12 Aga tema kostis: „Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel.” 13 Siis Mooses ütles Jumalale: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?”  14 Ja Jumal ütles Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!” Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: „Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde.”  15 Ja Jumal ütles Moosesele veel: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!

Palume Jumala halastust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Jumal meil taibata kirgastatud Kristust ning Tema armastust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused, katsumused või haigused, mis meile elus osaks saavad, tuleksid siiski meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele ning Tema armastusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume õnnistust ja hoidmist kaitseväes või missioonidel olevatele inimestele. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Jumala õnnistavatesse kätesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame Jumala kätte kõik Nõmme Rahu koguduse töötegijad. Palume kosutavat suve kõigile. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese ilmutus 1:9-18

9 Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida hüütakse Patmoseks, Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast. 10 Ma olin vaimus Issanda päeval ning kuulsin enese taga valju häält, otsekui pasunast, 11 mis ütles: „Mida sa näed, kirjuta raamatusse ning saada neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja Smürnasse ja Pergamoni ja Tüatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeiasse.” 12 Ma pöördusin ümber vaatama seda häält, kes rääkis minuga. Ja kui ma olin pöördunud, siis ma nägin seitset kuldlambijalga  13 ning lambijalgade keskel kedagi, kes oli Inimese Poja sarnane ja kellel oli üll
pikk kuub, vöötatud rinde alt kuldvööga. 14 Aga tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ning tema silmad nagu tuleleek, 15 ning tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus, ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin. 16 Tal oli paremas käes seitse taevatähte ning tema suust välkus vahe kaheterane mõõk ning tema palged olid otsekui päike, kui see paistab oma väes. 17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: „Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne 18 ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume rahu sõjakolletesse. Palume Jumala armu kõigile Issanda palge ette jõudnutele. Palvetame Jumala kätte kiriku Eestimaal, piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse tõstame inimesed haiglates, hooldekodudes aga ka omastehooldajad ja abivajajad kodudes.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus

Palume õnnistust igale palvetavale inimesele!

Päeva Sõnum. Nr 44. 30. juuli – 5. august 2017

KIRGASTATUD KRISTUS

31 nädal: 30. juuli – 5. august 2017

8. pühapäev pärast nelipüha, Kirgastamispüha

Vana traditsiooni järgi on Issanda muutmise püha (eesti keeles nimetatud veel Kristuse seletamise pühaks) 6. augustil. Luterlikes kirikutes on seda püha peetud ka 7. pühapäeval pärast kolmainupüha (ehk 8. pühapäeval pärast nelipüha) või ilmumisaja lõpul.

Kristuse muutmine oli Tema elu pöördehetk. Apostlid said oma silmaga näha Tema jumalikku suurust ja kuulda Jumala häält: “See on mu armas Poeg, teda kuulake!” Jumala kirkus saab nähtavaks end ohvriks andvas armastuses.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Prohveteering on Jumala sõna ustav edasiandmine osutades Jumala perspektiivile. Sageli väljendub see poeetilises keeles ja kutsub meid üles antud Jumala perspektiivi vastu võtma ning laskma sel kujundada oma elu. On olemas vältimatu seos selle vahel, mil määral oleme avatud Jumala prohvetlikule sõnale ja sellel kuidas elame: “Kui nägemus puudub, muutub rahvas ohjeldamatuks” (Õp 29:18), Nutulaulud aga maalivad haleda pildi ajastust, kui prohevti hääl oli vaikima pandud: “…kus ei ole Seadust, prohvetidki ei saa seal Issandalt nägemust.” (Nl 2:9 vt ka 1Sm 3:1; Am 8:11)

Piibliuurijad väidavad, et sündmused, mille kontekstis need Jesaja sõnad öeldi, olid keerulised, ja et aastal 530 eKr Jeruusalemma ümber toimuv oli samalaadselt meie päevadega suuri väljakutseid esitav. Jah, templi alused olid taas ülesehitatud, kuid tagasipöördunud ehitajatel oli vähe jaksu raskete taastamistööde jätkamiseks. Elu oli liiga raske. Raha oli väga napilt, poltiitline olukord hirmuäratavalt ebakindel. Ellujäämise võitlusest tulnuina, muutusid inimesed äärmiselt isekateks, kaotades oma identiteedi kogukonnana, mille olemise keskmes on Jumala kummardamine ning mida kujundavad Jumala väärtused (Hg 1:3-11).

Just taolisesse hirmunud ja enesekesksust täis olukorda räägib Jumal, õhutades inimesi jagama oma visiooni teistsugusest reaalsusest, kus koidukuma murrab pimeduse telje, kus laialipillutatud inimesed kogutakse taas kokku ning võetakse vastu, kus linnaväravad tehakse laialt lahti, sest igasugune sõjaoht on kadunud ning kurnatud töötaegijad võivad rõõmustuda puhkusest ning uutest allikatest. See lootuse visioon andis ning annab tänini julgust elada teistmoodi.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu (Ef 4:18). Sest varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed (Ef 5:8).

* * *

 

MUUTUMISE TÄHENDUS

Pühapäev – 30. juuli

Issanda muutmise püha

Tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: “See on mu armas Poeg, Teda kuulake!” Mk 9:7

Lisaks muutmisele ja taevastele saadikutele tuli veel hääl pilvest. Evangeeliumidest leiame, et niisugune hääl tuli Jeesusele kolmel korral. Näib, et see tuli alati siis, kui Jeesus võttis endale patuste teotuse ja häbi. Esimesel korral tuli hääl ristimisel, kui Jeesus oli astunud patuste kõrvale Jordanis (Mk 1:11). Teisel korral tuli see muutmismäel, kus kannataja messia mõte sai taevase kinnituse. Kolmandal korral tuli see Jeruusalemmas kannatusnädala sündmuste keskel (Jh 12:28).

Raskel tunnil oli Isa hääl Jeesusele kõige tähtsam. See oli Jumala allkiri kannataja Messia õpetusele. Hüüdku Jeruusalemma massid talle teotussõnu, kuid vaid Isa ütleb: “Armas Poeg!” Ainus hääl taevast oli enam väärt kui miljonite teotus maailmas. Jeesus näitas oma eeskujuga, kuidas tema järglased võivad käia risti teed. Igale kristlasele on kõige olulisem alistada kõik oma probleemid, vaated ja seisukohad Jeesusele. “Teda kuulake!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui me õpime kuulama, isegi kui mõnikord oleme hirmul ja ütleme valesid asju, võime avastada, et auhiilgus tuleb ootamatult meie juurde, tugevdades meid, nagu ka jüngreid eesoleva tee jaoks.

* * *

  

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 31. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale (Ha 3:1-19), et Jumal ilmutaks oma au (salm 2), täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses (salmid 3-7), ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle (salmid 8-15). Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle (salm 16). Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki loos. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Tagasi Habakuki juurde minnes näeme, et kõik teda ümbritsevad olukorrad ning tingimused olid üksnes ahastusse ajavad või masendavad: kõigist viigipuudest, oliivipuudest kui ka viinapuudest – ükski ei kandnud vilja; ei kasvanud oder ega nisu; kariloomad kadusid karjadest. Ja ikkagi suudab prohvet nüüd ülistada ja kõrgeks kiita Jumalat, kes on tema päästja ja jõud (salmides 17-19).

Keset raevutsevat tormi on prohvet kasvanud rahutust kahtlejast surmavõitvaks uskujaks; liikunud protesteerivast vihast vaikse rahulolemiseni; hävitavast hirmust kõigutamatu rahuni, sügavaimast kurbusest ülevoolava rõõmuni! Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kindlalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Mida “tagasi vaatamine” tähendab kristlaste jaoks? Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

* * *

 

USALDA ELAVAT JUMALAT

Teisipäev – 1. august

Jumal ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma Olen!” Ja Ta jätkas: “Ütle Iisraeli lastele nõnda: “Ma Olen” on mind läkitanud teie juurde.” 2Ms 3:14

Mooses on Jumala poolt talle määratud ülesandest kohkunud. Huvitav on aga see, et nii nagu sageli ka meie, on Mooses rohkem mures oma kaaskondlaste arvamuse pärast kui sellest, et peab seisma vastakuti võõra ja vaenuliku võimuga. Talle on vaja, et Jumal ise ütleks millisel alal tõeline võitlus tegelikult asub. “Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil” (2Ms 3:19).

Jumal on juba tõotanud, et on selles tohutus ülesandes koos Moosesega, kuid kirjakohas 2Ms 3:13-22 lisab Ta veel kinnitusi nii Moosesele kui ka meile, kes püüame kuulutada sõnumit Jumalast ja vabadusest sõnade ja tegudega. Ka meie võime kindlad olla ja loota täiesti selle Nime peale või Jumala loomuse peale. Tema on muutumatu, seesama täna, kes Ta oli eile ning saab olema homme. Lisaks on Ta täiesti enesepiisav, Ta ei sõltu millestki või kellestki teisest peale iseenda (sellele viitab ka nimi “Mina olen….” (saan olema)). Jumala loomus ei sarnane kellegi teisega, või mingi teise kogemusega, mis meil on olnud. Ei ole võimalik, et suudaksime kasvõi ette kujutada kedagi, kes oleks sama sõltumatu, või väge, mis Temast hoovab, või vabadust.

Aga me võime Teda ja Tema tegusid minevikus usaldada, samamoodi kui juudid ualdasid Teda toetudes sellele suhtele, mis nende esiisadel Jumalaga olnud oli.

Johannes – seitsmele Aasia kogudusele: Armu teile ja rahu temalt, kes on ja kes oli ja kes tuleb, ning seitsmelt vaimult, kes on tema trooni ees. “Mina olen A ja O,” ütleb Issand Jumal, “kes on ja kes oli ja kes tuleb, Kõigeväeline.” (Ilm 1:4,8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Missugune on minu Jumal? On Ta kauge ja eemalolev, range ja karistav? Või hoopis väga lähedane?

* * *

  

NÄGEMUS KRISTUSEST

Kolmapäev – 2. august

Issand ütleb: “Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.” Ilm 1:17,18

Jumalaga koos käimisel on oma hind. Eesti ühiskonnas läheb see maksma eneseuhkuse, harvemal juhul ühiskondliku positsiooni, kaasinimeste mõnitamise või pilke. Johannes maksis usu eest vabaduse. Algkoguduse pärimuse järgi pagendati apostel Johannes Patmose saarele keiser Domitianuse valitsemisajal 95. aastal.

Päeval, mil Johannes oli oma mõtetes ja palvetes Jumalaga, kuuleb ta käsku kirjutada, mida talle näidatakse, ja siis läkitada kirjutatu seitsmele Aasia kogudusele. Isegi siis, kui oleme oma mõtetega mujal, nagu tihti juhtub jumalateenistuste ja ühispalvete ajal, sunniks see võimas hääl meid pöörduma tema poole. Jumal kõnetas Johannest.

Johannes oli näinud Jeesust maa peal, oli Temaga rääkinud, koos rännanud umbes kolm aastat. See, mida ta nüüd näeb, ei ole ligilähedanegi maisele kogemusele. Seitsmele kuldlambijalale ja seitsmele tähele pöörab ta õige vähe tähelepanu – kogu imetlus kuulub nende hoidjale (Ilm 1:13-16).

Johannes tundis oma tühisust ja jõuetust – selle väe ees ei suutnud ta seisma jääda. Kui Jumal on kõnetanud inimesi üleloomulikult, on sellega kaasnenud alati julgustus: Mooses, Joosua, prohvetid, naised Jeesuse haual, jüngrid ülestõusnud Jeesust nähes ja nüüd ka Johannes. Jeesus ütles: “Ära karda!” ja kuulutas Johannesele oma võitu surma üle.

Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili maas; aga ta puudutas mind ja pani mu seisma sinna, kus ma olin seisnud (Tn 8:18). Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte (Ii 12:14). Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava (Js 22:22) Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava (Ilm 3:7).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See on tõesti tõsi, et Jeesus võib pakkuda kõike, mida vaja, et elada ustavalt kannatlikkuses ja lootuses. Palu teistel enda eest palvetada, et see oleks tõeline sinu kogemuses.

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU.

Neljapäev – 3. august

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummardamine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumalateenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

* * *

 

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 4. august

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad (Ilm 10:1). Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

* * *

 

JUMALA ARMASTAJAD VIHKAVAD PATTU

Laupäev – 5. august

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10,11

Patu põlgamine on uskliku tunnus. Millal algab meis patu põlgamine ja tunnetus? See muutub esmakordselt selgepiiriliseks inimese pöördumisel, seda võiks nimetada ka õige pöördumise tunnuseks. Patu põlgamine peab jääma uskliku tunnuseks kuni surmani. Ta peab põlgama pattu endas ja ka teistes. Mida enam keegi Jumalat armastab, seda enam ta põlgab pattu. Üks armastus lülitab siin teise välja. Seda aega ei ole olnud, millal Jumala armastajad poleks vajanud patu põlgamise meenutamist.

Õige inimene, kes armastab Jumalat ja elab vagalt, leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele. Ta võib sattuda ööpimedusesse, aga pimedusele järgneb koit. Sellega koos käib rõõm mis ei kuulu ainult mõnele usklikule, vaid see on mõeldud kõigile.

Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal,
annab siiski armu Joosepi jäägile! (5:15) Armastus olgu siiras. Kurjast hoidudes kiinduge heasse! (Rm 12:9)

Sest sina, Issand, oled mu lamp, ja Issand valgustab mu pimedust. (2Sm 22:29) Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista. (Ii 18:5) Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige. (Ps 112:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku tunnuseks peaks olema patu vihkamine. Kuidas Jumal aitab meid meie võitlustes?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Patu päritolu.

Patu päritolu on üks Piibli saladustest. “Varjatu kuulub Issandale, meie Jumalale” (5Ms 29:28). Patu päritolu on ka üks “varjatud asi”, mis jääb mähituks teadmatusega. Patt esineb kõige esmalt saatana südames. Ta loodi täiusliku olendina, “… kuni sinus leiti ülekohut” (Hs 28:11-19).

Saatan heideti välja oma täiuslikkusest, kui ta tõstis oma tahte Jumala tahtest kõrgemale. Ta ütles viis korda “mina teen” (Js 14:12-17). See tema tahe Jumala tahte üle oli patt.

Arvatakse, et saatan oma loomise järel oli selle planeedi valitseja (1Ms 1:1) ja et ta langes omal soovil. Saatana langemise järel Maa muutus “tühjaks ja paljaks” (1Ms 1:2), kuid see polnud nii loodud. Arvatakse, et inglid, kes koos saatanaga loobusid oma esialgsest seisundist, tegid pattu.

Ülalöeldu ei kinnita, et saatan oli patu looja, kuid see näitab, et patt oli saatana südames enne inimese loomist.

 

JEESUS MUUTUB JUMALA SARNASEKS

LOE: Mt 17: 1–9

TAUSTAST: Mooses ja Eelija olid tahtnud Jumalat näha sadu aastaid enne seda sündmust, aga ei saanud selleks luba. Vana Testamendi järgi pidi Jumalat näinud patune surema. Nende kahe surma kohta vt. 5Ms 34:1–6 ja 2Kn 2:11.

1. salm. Mis tunne võis kolmel jüngril olla, kui Jeesus valis mäkkeronimisel just nemad oma kaaslasteks? Kujutage ette, kuidas nägi välja kõrgesse mäkke ronimine tolle aja varustusega?

2. salm. Kas sa oled kunagi soovinud, et saaksid näha Jumalat? Kui oled, siis millises olukorras? Miks just Jeesuse nägu ja riided muutusid? Miks tahtis Jumal näidata oma Poja jumalikku olemust patustele inimestele vähemalt ühel korral? Miks jüngrid ei surnud, kuigi nägid püha Jumalat?

3. salm. Miks pidi Jeesuse kirgastamise tunnistajateks olema ka kaks Vana Testamendi esindajat? Mõtelge, miks Jumal valis selleks just Moosese ja Eelija. Mis tunne neil võis olla näha Messiat, kelle tulekut nad olid ennustanud ja oodanud?

4. salm. Mis oli selles olukorras jüngrite meelest eriliselt hea? Kui sul on olnud nii hea vaimulik kogemus, et sa ei ole sugugi tahtnud pärast seda argipäeva tagasi pöörduda, siis räägi sellest teistele. Kuidas mõtles Peetrus, et nad võiksid sellest päevast alates elada kõrge mäe tipus?

5. salm. Mida pilv selles olukorras tähendas? Miks Jumal ei öelnud “kuulake tema sõna”, vaid “teda kuulake”? Võrdle seda situatsiooni olukorraga, mil Jumal andis kivist käsulauad Siinai mäel. Milline erinevus on nendes sündmustes?

6. salm. Peetrus oli hetk tagasi öelnud, et tal on hea olla. Mida ta nüüd kartis? Kas püha Jumala lähedal on olla hea või halb? Kumma Jeesusega on sinu meelest kergem asju ajada: kas sellega, kellel on puusepa riided, või sellega, kellel on jumaliku õiguse valge rüü?

7–9. salmid. Mis tähtsus oli sellel, et Jeesus puudutas oma jüngreid? Mis sa arvad, kas jüngrid olid kurvad või rõõmsad selle üle, et Mooses ja Eelija olid kadunud? Miks Jeesus ei tahtnud, et sellest räägitaks teistele, isegi mitte ülejäänud üheksale jüngrile?

 

RÕÕMUSÕNUM: Jeesus tuli alla kirgastusmäelt ja hakkas liikuma teise mäe, Kolgata, suunas. Seal pidi ta alasti surema, et ta võiks anda säravvalged riided meile, patustele.

Palveleht 16.– 22. juuli 2017

Palveleht

Nädala teema: Issanda teenistuses

Kiitus/ülistus

Ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 145:3-7

3 Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu! 4 Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust. 5 Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada. 6 Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest. 7 Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!

Matteuse evangeelium 16:13-19

13 Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” 14 Aga nemad kostsid: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” 15 Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” 16 Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” 17 Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. 18 Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. 19 Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg tänada Jumalat.

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu toome Jumalale armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Issand  kutsub meid tänagi oma teenistusse ning  tänu Jumalale on neid kes seda kutset kuulevad ning sellele järgnevad. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse eest. Tänu jumalateenistuste ja kiriklike talituste eest ning raadioülekannete eest pereraadios. Täname Nõmme Rahu kiriku remondi ja inimeste eest, kes sellega seotud.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 2:19

19 Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid
pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 2:19-22

19 Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid
pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, 20 ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. 21 Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas 22 ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Jumal meil kuulda Tema kutset ning tulla ja jääda Issanda teenistusse. Palume Jumalalt õnnistust, et suudaksime toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused, võiksid tulla meile imeliselt kasuks ning tuua meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil või puhkusel olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Eestpalvesse tõstame meie koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Õnnista palun kõiki Nõmme Rahu koguduse töötegijaid ning palume neile kõikidele kosutust ja uue jõu kogumist suvekuudesse. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hesekieli raamat 2:1-8

2 Kui ta minuga rääkis, siis tuli mu sisse Vaim ja pani mind
jalgadele seisma; ja ma kuulsin teda, kes minuga rääkis. 3 Ta ütles mulle: „Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse tänase päevani. 4 Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jumal; 5 ja kuulaku nad või ärgu kuulaku – nad on ju vastupanija sugu -, nad peavad siiski teadma, et nende keskel on olnud prohvet. 6 Aga sina, inimesepoeg, ära karda neid ja ära karda nende sõnu, kuigi nad on tõrksad ja hülgavad sinu ja sa pead elama skorpionide seas! Ära karda nende sõnu ja ära kohku nende ees –  nad on ju vastupanija sugu -, 7 vaid sina räägi neile minu sõnu, kuulaku nad või ärgu
kuulaku – nad on ju vastupanijad! 8 Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin! Ära ole vastupanija nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis mina sulle annan!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume Jumala õnnistust presidendile, valitsusele, riigikogu liikmetele ning kõigile, kes seatud rahva teenistusse. Kingi, armas Issand, lootust, jõudu ja elutahet ülalt kõigile inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele palves toetuda on: Pauluse 1. kirjast tessalooniklastele 5:18

18 tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!

Palume õnnistust igale palvetajale, palvemeelt ja tänu toomist Jumalale! Täname Teda, kes kuuleb palveid, on alati meie kõrval ning aitab. Aitab vajadusel meil endil sisemiselt teiseneda või koguni uueks saada, kui ka välised olud meie ümber jäävad endiseks.

Päeva Sõnum. Nr 42. 16. juuli – 22. juuli 2017

ISSANDA TEENISTUSES

29 nädal: 16. juuli – 22. juuli 2017

6. pühapäev pärast nelipüha

Juba varasel keskajal on apostlite Peetruse ja Pauluse päeva pühitsetud nende märtrisurma mälestuseks (peeterpaulipäev, 29. juuni). Nad hukati pärimuse kohaselt Roomas keiser Nero korraldatud vaenamiste ajal, 60. aastail. Kui luterlikus kirikus apostlite päevade tähistamine soikus, tõsteti peeterpaulipäeva piiblitekstid üle sellele pühapäevale.

Apostlite pühapäeval meenutatakse kõiki apostleid. Pühapäeva piiblilugemised räägivad apostlite kutsumisest ja jüngri ülesandest laiemalt. Kristus on meidki arvanud vääriliseks osalema Tema töös. Kuulekana Jumala sõnale saame meiegi osa uuest elust Kristuses. .

Meelespeetav kirjakoht: Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. Ef 2:19

Üks meie aja omapära on see, et paljudel inimestel pole soovi kuhugi kuuluda, olgu see kas mõni liikumine, rahvus või kristlik kogudus. Kui see on veel ühendatud “evangeelse” survega isiklikule usule, siis on tulemuseks tarbimismentaliteet isegi kristlaste hulgas. Koguduse tööga liitutakse vaid siis, kui on niisugune tunne. Ja kui vastutus läheb ebamugavaks, jäädakse kõrvale. Paulus teab targa hingekarjasena sellist suhtumist ja et see tuleneb mälu puudulikkusest. Raviks on inimestele meenutada, kes nad on, ja rääkida sellest, kust nad tulid.

Meenutame, kes me olime. Lindpriid ja lootusetud. Välja arvatud Jumala rahva hulgast, meie eneste süül. Kultuuriliste ja vaimsete jõudude läbi, mille üle polnud meil kontrolli.

Ja tuletame meelde, mida Jumal on teinud. Jeesus oli risti läbi murdnud mitte ainult patu barjääri, mis eraldab meid Jumalast, vaid ka kõikide religioossete süsteemide barjäärid, mis eraldavad meid üksteisest. Religioossed traditsioonid teenivad head eesmärki, kui nad kasvatavad usku ja identiteeti. Moodustades meie, usklike ümber kaitsva tõkke. Kuid sellest tõkkest võib ka saab kergesti Berliini müür, mis eraldab inimesed üksteisest ning toidab uhkust ja eelarvamusi.

Ning meenutame, kes me nüüd oleme. Tema perekonna liikmed, kivid uues templis. Esimene räägib meie kuulumisest temale ja üksteisele. Teine teeb selgeks, et kui me töötame koos vastastikuses tunnustamises ja praktilises jagamises, siis võivad ülejäänud inimesed näha, kust võib Jumalat tänapäeval leida.

Jumal on ehitamas hoonet, kus elada – ei kellegi muu kui Püha Vaimu abil. Aga Vaim on tundlik nagu tuvi (Mt 10:16). Ta igatseb, et me võtaksime üksteist innukalt vastu – isegi kui need inimesed, keda kohtame, on meist väga erinevad.

* * *

 

USU SÜND ON IME

Pühapäev – 16. juuli. Apostlite pühapäev

Jeesus vastas Peetrusele: “Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed.” Mt 16:18,19

Meie usk on nüüd apostlite alusel, kuid nurgakivi koht kuulub Jeesusele endale (Ef 2:20). Ja sinna, kus inimesed nõnda tunnistavad, rajab Issand oma võitmatu koguduse. Filippuse Kaisareas tõotatud sai nelipühal tõeks. Seal, kus see tunnistus tõeliselt elab, seal võidab Issanda kogudus, tema kirik ka tänapäeval.

Ärme unustame tänasest kirjakohast kõige tähtsamat. Seal, kus on Issanda kogudus, on ka Issanda annid. Tervis, kodu, töövõime, igapäevane leib ja head inimesed meie ümber. Koguduse sõna, palve ja sakramendi osadus, igavene elu. Kuid sellest osasaamine on seotud tähtsaima Jumala anniga.

Jeesus ütleb: “Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.”

Jeesus räägib siin pattude andeksandmisest, sest see on meie elu peamine probleem. Kui me elame pattude andeksandmisest ja pattude andeksandmises, siis ei ole meil ajalikus elus enam ühteki lahendamata probleemi. Mitte et me elaksime inimeste arusaamist mööda õnnelikku elu. Ei! Meie elu on võitlus, aga hea võitlus. Sest kui oleme osaduses elava Jumalaga, siis on ka igavene elu meie päralt.

Siimon, Siimon, vaata, saatan on väga püüdnud sõeluda teid nagu nisu! Aga mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Ja kui sa ükskord pöördud, siis kinnita oma vendi! (Lk 22:31-32). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4). Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus (1Kr 3:11).

Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas (Mt 18:18). Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud (Jh 20:23).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et keegi su uskmatuist sõpradest võiks hakata mõistma, kes Jeesus tegelikult on.

* * *

 

RÕÕMUSÕNUM TOOB RÕÕMU

Esmaspäev – 17. juuli

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid. Js 52:7

Prohvet Jesaja räägib käskjalgadest, kes Iisraelile eksiili peatset lõppu kuulutasid. Kuna rahva ajalik vabanemine vangipõlvest on eeltähendus täilikust messiaanlikust õnnistusest, mille Kristus juutidele ja paganatele on valmistanud, siis on täiesti loomulik, et Kristus nüüdki oma saadikud välja läkitab, kogu maailmale õnnistust kuulutama. Nad peavad maailmas kuulutama seda, mida taevas tahab ja see on evangeelium, hea sõnum.

Heade sõnumite sisu peaks valmistama rõõmu nii kuulutajale kui kuulajale. Selle kaudu leiab inimene tee niisuguste võrratute hüvede juurde nagu pattude andeksandmine, rahu ja pühadus ning igavene elu. Evangeelium annab inimesele taas õiguse elada puhta hinge, ilusate mõtete ja pühade tunnetega. Ta annab inimesele vabaduse väljendada mõtteid nii, et inetud sõnad välja jäävad, ja õiguse elada nii, et inetud teod tegemata jäävad.

Issand annab sõnumi; heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi (Ps 68:12). Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused!
Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks (Na 2:1). Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.” (Rm 10:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas su mittekristlastest naabrid, sõbrad ja sugulased teavad, et Jumal sirutab oma käed nende poole, oodates nende vastust? Kuidas nad saaksid seda teada?

* * *

 

ÄRA KARDA INIMENE

Teisipäev – 18. juuli

Issand rääkis Hesekielile: “Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb Issand Jumal.” Hs 2:4

Hesekieli kutsuti saama prohvetiks omaenese rahvale, kes oli koos temaga eksiilis ning talle anti mitte kadestamisväärt ülesanne jutlustada just sellele kangekaelsele ning vastupanevale hulgale. Nagu näeme, oli Hesekielile antud sõnum täiesti hukkamõistev. Teda hoiatati ette, et nende sõnumite kuulutamine ei too talle kaasa positiivset reaktsiooni. Pigem muudab see tema elu otsekui elaks ta mürkmadude keskel! Pole siis ime, et Jumal tõotab muuta ta kõvasüdameliseks (Hs 3:8,9), samamoodi kui oli veidi enne teda teeninud prohvet Jeremia (Jr 1:18).

Hesekieli kutsumine ei olnud mingisse meelitavasse, eksootilisse maailma, nagu mõnikord misjonäride elulugudest võime lugeda. See oleks olnud liiga lihtne. Hesekieli kutsuti jääma seisma, jääma püsima ja jutlustama oma sõpradele, naabritele ning sugulastele.

Jeesus kutsub ka meid oma jüngriteks ning tunnistajaiks, kus iganes me oleme ning tõotab anda meile kogu vajaliku vaimse varustuse. Ja nii nagu oli Jeesusel ja tema jüngritel, on ka meil kohtumõistmise sõnum, mida kuulutada koos lootusesõnumiga (vt ka Hb 9:27,28; 2Kr 5:10,11; Rm 2:12–16). Meil kõigil on mingil tasandil vaja teenida ka Hesekieli kombel. Kui Jumala käsi puudutab meie elu, siis mõjutab see meid väga sügavalt.

Ma teadsin, et sa oled kangekaelne, et su kuklakõõlus on raudne ja otsaesine vaskne (Js 48:4). Issand! Kas su silmad siis tõe peale ei vaata? Sina lõid neid, aga nad ei tundnud valu; sina hävitasid neid, aga nad ei võtnud õpetust. Nad on teinud oma palged kaljust kõvemaks, nad keelduvad pöördumast (Jr 5:3). Jeesus ütles aga neile: “Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu” (Mk 10:5).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta Jumala kutsumisi oma elus. Kas ja kuidas oled neile vastanud?

* * *

 

KIVID JA NURGAKIVI

Kolmapäev – 19. juuli

Te olete ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Ef 2:20

Apostel Paulus näeb meid, usklikke, kui elavaid kive, keda kujundab ja töötleb Jumal ise nii, et kokkuliidetuna moodustame võimsa vaimuliku hoone. Me kõik vajame puhastamist, kujundamist, teravate nukkide eemaldamist või silumist, et üldse kokku sobida. Ja kui Jumal meid niimoodi vormib, leiame oma paiga ümbritsedes Jeesust, kes on Nurgakivi.

Selle hoone ühe osa moodustavad ka apostlid ja prohvetid, kes olid täidetud ja juhitud Vaimust. Kuna nad võtsid Jumala sõna vastu, uskusid seda ja tunnistasid sellest, hakkasid nad püstitama ehitist, mida teised (ja ka meie) peavad edasi ehitama.

Kristus Jeesus on just see, kes annab hoonele selle olemuse ning hoiab kõike koos (Kl 1:15-20).

Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, see olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust (Js 28:16). Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline (1Pt 2:4).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kõige kaunima hoone peale mida kunagi näinud oled. Meenuta selle ilu ja au….

* * *

 

VASTUTUS ON INIMESEL

Neljapäev – 20. juuli

Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad. Rm 10:18

Sellest hetkest alates, mil Jeesus kutsus juute meeleparandusele ja usu juurde, langes vastutus neile. Kui Peetrus nelipühi päevil ja apostlid hiljem maailma läksid, jäi vastutus neile, kes evangeeliumi kuulsid. Juudid ei jäänud usu õnnistusest ilma mitte Jumala äravalimise, vaid oma uskmata südame tõttu. Jumala äravalimisplaan hõlmas oma avaruses kogu maailma. Juudid ise jätsid oma maa sellest ilma.

Meie maal on evangeeliumi kuulutatud juba mitu sajandit. Kõigil tõeotsijail on olnud võimalik seda leida. Kui mõni on arvanud, et ta hoiab end meelega Jumala sõnast eemale ja pääseb niiviisi vastutusest, siis ta eksib. Teda võiks võrrelda õpilasega, kes jätab kooli minemata, kuna kardab halba hinnet saada. Kord tuleb tal oma puudumistest aru anda. Ka ei paranda see tema hinnet. Teadmatus, mis tuleneb meie endi süüst, ei vähenda vastutust.

Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele (Ps 19:5). Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp (Mt 24:14). Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse (Mt 28:19).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kellegi eest, kes on Jumalast kaugenenud!

* * *

 

JUMALA SUURUS

Reede – 21. juuli

Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja Su õiguse üle hõisatagu! Ps 145:7

Tänase psalmi märksõnadeks on kiitus ja ülistus. Läbi kogu psalmi kordub mõte Jumala kiitmisest – Tema rahvas räägib Tema aust ja tegudest.

Psalmi autor Taavet ülistab Jumalat iga päev, kuid ta on veendunud, et kogu Jumala rahvas räägib Temast ja Ta tegudest. Sedasama oleme meiegi Tema rahva liikmetena kutsutud tegema.

Kas minugi südamest tõuseb esile niisugune tänu ja rõõm nagu Taavetil? Kas olen koos Jumala rahvaga tunnistaja ja räägin Tema suurtest tegudest? “Et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.” (Ps 145:12)

Kui palju on meie ümber täna inimesi, kes elavad andestamatuses, kibestunult ja lootusetuses ega aimagi, et Jumal on armuline ja halastaja. Viigem neile hea sõnum armastavast Jumalast, kes tahab ja suudab aidata. Kui oleme ise kogenud seda, kuidas Issand aitab meid meie suurtes ja väikestes muredes, siis kuidas võiksime seda vaid endale hoida? Kui palju enam vajavad meie kaasinimesed teadmist, et kõik ei lõpe selle elu materiaalsusega – Jumala riik on igavene ja Tema valitseb selle üle.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala kiitmine peab olema ka meie usuteekonna igapäevane osa. Miks või kuidas tõstad sina Teda täna kõrgeks?

* * *

 

ELU KRISTUSES

Laupäev – 22. juuli

Madlipäev ehk Issanda õpilase
Maarja Magdaleena mälestuspäev

Te ei ole nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakond-sed. Ef 2:19

Selle kirjakohaga pöördub apostel Paulus konkreetselt efeslaste poole, et kõnelda veel muutustest nende staatuses ja seisundis.

Enne olid nad “ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas” (Ef 2:12). Jumala lepingurahva jaoks olid nad võõrad ja majalised, st inimesed, kes võisid küll elada nendega külg külje kõrval samal maal, kel endal aga maad ei olnud ning kellel olid vaid võrdlemisi pinnapealsed kodanikuõigused.

Selline oli nende endine seisund, kuid nüüd enam see polnud nii. Apostel väidab, et nad on nüüd kodakondsed koos Jumala rahvaga. Nüüd kristlastena kuuluvad nad Jumala rahva hulka võrdväärsetel alustel. Neil on veelgi suurem lähedus Jumalaga ning üksteisega. Kõik on Jumala lapsed usu läbi Kristuses Jeesuses (Gl 3:26), moodustades sedasi ühtse perekonna kui hoone. “Kristus on aga tema koja üle kui ustav Poeg. Ja tema koda oleme meie, kui me vaid peame kinni julgusest ja lootusest, mille üle me kiitleme.” (Hb 3:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida me saaksime teha, et uued kristlased saaksid uhkusega kuuluda Jumala rahva hulka?

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu vili.

“Aga Vaimu vili on armastus” (Gl 5:22). Üksnes armastuses elades võime me täita Jumala tahet oma elus. Usklik peab saama inspireeritud, valitsetud ja juhitud armastuse poolt (2Kr 5:14). Ilma Vaimu viljata – armastuseta – me oleme vaid religioosne kumin (1Kr 13:1).

“Vaimu vili on armastus,” ja see avaldub rõõmus, rahus, pikkas meeles, lahkuses, headuses, ustavuses, tasaduses, enesevalitsuses.

Rõõm on armastuse tugevus.

Rahu on armastuse julgeolek.

Pikk meel on armastuse vastupidavus.

Lahkus on armastuse eluviis.

Headus on armastuse iseloom.

Ustavus on armastuse usaldus.

Tasadus on armastuse alandlikkus.

Enesevalitsemine on armastuse võit.

“Selliste vastu ei ole käsk.”

Püha Vaimu poolt kontrollitud inimene ei vaja käsku, mis sunniksteda õiget elu elama. Vaimuga täidetud elu saladus peitub pühendumises Jumalale (Rm 12:1,2). Pane kõik altarile ja Püha Vaim täidab sinu südame Jumala armastusega (Rm 5:5).

PEETRUS TUNNISTAB JEESUSE KRISTUSEKS

LOE: Matteuse 16: 13–20

TAUSTAST: Uue Testamendi tiitel “Kristus” tähendab sama kui “Messias” Vanas Testamendis, eesti keeles “võitud isik”. Kuningaid ja ülempreestreid võiti õliga, kui neid ametisse pühitseti.

1. Mida arvad väitest “igaüks saab õndsaks oma usu kaudu” tänase teksti põhjal (salmid 13–17)? Miks on kristluses usutunnistuse sisu otsustava tähtsusega asi?

2. Mida oleks sinu meelest olnud kõige kergem uskuda: kas seda, et Jeesus on prohvet Eelija (kes oli surnud 800 aastat tagasi), prohvet Jeremija (surnud 600 aastat tagasi), paar aastat varem tapetud Ristija Johannes või et ta on Kristus, Jumala Poeg? Kas sinu meelest võib kutsuda kristlasteks neid inimesi, kes vastavad 14. salmis toodud viisil? Miks?

3. Miks enamus inimesi sellel ajal ei mõistnud, et Jeesus on Kristus, Vanas Testamendis ettekuulutatud Messias – hoolimata kõigist tema tehtud imedest?

4. Kuidas võib leida inimene õige, päästva usu tänase teksti järgi (salm 17)?

5. Mis tunne võis Peetrusel olla, kui Jeesus nimetas ta kaljuks? Mõned arvavad, et Jeesus mõtles kalju all Peetrust ennast. Teised jälle usuvad, et kalju tähendas Peetruse usutunnistust 16. salmis. Mis sina arvad?

6. Mida tähendab sinu meelest 19. salm? Mis on taevariigi võtmed? Kelle käes nad tänapäeval on?

Palveleht. 9. – 15. juuli 2017

Palveleht

Nädala teema: Halastage!

Kiitus/ülistus

Selles palveosas ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 13:2-6

2 Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest? 3 Kui kaua ma pean muret tundma oma hinges  ja kandma kurbust päevast päeva oma südames? Kui kaua saab mu vaenlane suurustada mu vastu? 4 Vaata ometi! Vasta mulle, Issand, mu Jumal! Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale, 5 et mu vaenlane ei ütleks: “Ma sain võimust ta üle!” ja mu vastased ei ilutseks, sellepärast et ma kõigun. 6 Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.

Johannese evangeelium 8:2-11

2 Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid. 3 Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma 4 ja ütlesid Jeesusele: “Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt. Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?” 6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. 7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: “Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” 8 Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. 9 Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine. 10 Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: “Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?” 11 Tema ütles: “Ei keegi, Issand!” Aga Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!”

Patutunnistus

Vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3

3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patukahetsuspalvet võib lausuda: 1. Johannese 1:7

9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et meil on halastav ja andeksandev Jumal. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Tänu Rahukirikus toimuva remondi eest ning inimeste eest, kes selle on võimalikuks teinud ning nende eest, kes otseselt remondigi seotud. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 6:2

2 Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast galaatlastele 6:2

2 Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.

Palume Jumala halastust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita mõista, et oleme patused ning vajame Tema halastust. Palume Jumala õnnistust, et me suudaksime toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused, võiksid tulla meile imeliselt kasuks ning tuua Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume kosutavat suvepuhkust kõigile. Palves hoiame Rahukiriku remondi. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri roomlastele 2:1-11

1 Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! 2 Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende üle,kes niisuguseid asju teevad. 3 Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama – kas sa arvad, et pääsed Jumala kohtuotsusest? 4 Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama? 5 Sa talletad endale viha oma kanguse ja pöördumata südamega Jumala viha ja õiglase kohtumõistmise ilmumise päevaks, 6 kes tasub igaühele tema tegude järgi: 7 igavest elu küll neile, kes püsiva heategemise kaudu taotlevad kirkust ja au ja kadumatust, 8 ent viha ja raevu neile, kes on isemeelsed ja tõele sõnakuulmatud, aga kuulekad ülekohtule. 9 Ahistus ja kitsikus tuleb igale inimhingele, kes teeb kurja, juudile esmalt ja siis kreeklasele, 10 aga kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head, juudile esmalt ja siis kreeklasele. 11 Sest Jumala juures pole erapoolikust.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et Kristus halastaks jätkuvalt meist igaühe peale. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kristliku kasvatuse ja vaimuliku hariduse andmise meie kodudes, koolides ja kõrgkoolides.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 4:16

16 Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!

Palvetame, et Jumala Püha Vaim julgustaks ja juhataks meid palvele!

Päeva Sõnum. Nr 41. 9.-21. juuli 2017

HALASTAGE!

Nr. 41. 28 nädal: 9. juuli – 15. juuli 2017

5. pühapäev pärast nelipüha

Inimese asi ei ole oma ligimest hukka mõista, sest üksnes Jumalal on õigus kohut mõista. Meid kutsutakse üksteisele andestama ning edendama õiglust ja headust. Me kuulume patuste inimeste kirikusse, kes elab Jumala andeksandmisest.

Meelespeetav kirjakoht: Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust. Gl 6:2

Kandke üksteise koormaid! See on ülim käsk. Ilma selleta on viljakandmine tarbetu, pikapeale saab see muutuda ainult eneseimetluseks ja egotsentrismiks. See on enesepettus, millest Paulus räägib järgmises salmis. “Sest kui keegi arvab enese midagi olevat, olemata aga midagi, see petab iseennast.” (Gl 6:3) Aga väljapoole suundudes, teiste vajadusi märgates ja neid aidata püüdes on meie tööl tõeline tasu. Gl 6:9 salm ütleb, et omal ajal saame kindlasti lõigata, kui me enne ära ei tüdi või ära ei nõrke.

Uut indu annab sageli teadmine, et oled midagi hästi korda saatnud. Seepärast on hea oma tegemised ise “läbi katsuda” ja seejärel “üksi iseendas” sellest “kiidelda” – tunda rõõmu tehtud tööst. “Aga igaüks katsugu läbi oma töö ja siis ta võib kiidelda üksi iseendas, mitte teistele” (Gl 6:4). Teiste ees kiitlemine tekitaks kadedust ja riidu. Inimesed kipuvad teisi lahterdama nende saavutuste järgi. Ometi on igaühel kanda oma koorem. Ei saa ühe mõõdupuuga hinnata sportlasi, kes jooksevad võidu ühel 10-kilone, teisel 50-kilone kott turjal. Õige mõõtmine tuleb hiljem. Seepärast külvakem head mitte inimeste tunnustust oodates, vaid pigem tehkem Jumalale nähtavaid heategusid. “Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu” (Gl 6:8). Sest see aeg siin maailmas saab kunagi otsa. “Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!” (Gl 6:9).

Eelkõige on aga loomulik, et kanname hoolt oma koguduse eest, s.t Kristuse ihu eest, kuhu ka ise kuulume. “Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!” (G 6:10). Salmid Gl 6:1 ja 6 harmoneeruvad Jeesuse ütlusega: “Õppige minust…” (Mt 11:29).

Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! (Jh 13:34) Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu! (1Ts 5:14)

* * *

 

SÜÜDI, AGA MITTE HUKKAMÕISTETUD!

Pühapäev – 9. juuli

Jeesus ütles: “Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” Jh 8:11

Seda ütlust, nii iseloomlikku “Kristuse tasadusele ja leebusele” (vt 2Kr 10:1), on võimalik mõista vääriti. Jeesus ei vihja, et naise patule võib vaadata läbi sõrmede või et pattu võib kergesti andestada, ilma et kantakse selle karistust. Vastupidi, Jeesus ise kavatses kanda patu karistust – mitte ainult selle naise pattude karistust, vaid ka tema süüdistajate pattude karistust, ja tegelikult kogu inimkonna pattude karistust, minnes naise ja tema süüdistajate asemel kurjategija surma. Seni aga annab ta sellele konkreetsele patustajale mõistmist Jh 1:17 toodud suuredt tõest: “Jumal andis Seaduse Moosese kaudu, kuid arm ja tõde on ilmunud Jeesus Kristuse kaudu.” ainult temas on halastus ja tõde koos; ainult temas annavad õigus ja rahu teineteisele suud (vt Ps 85:10).

Jeesus tegi selles loos midagi sellist, mis on aktuaalne ka tänapäeva diskussioonides abielust, lahutusest ja taasabiellumisest; ta vihjas selgesti, et Seaduse mehhaaniline ja karm täitmine, ükskõik kui kõrgete ideaalidega oleks tegemist, pole lõppude lõpuks parim viis suhtlemisel patuste kui isiksustega – eriti siis, kui süüdistajatel endil pole käed täiesti puhtad.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millises eluvaldkonnas oled kõige teadlikum Jumalalt vastu võetud andeksandmisest? Kas su elus on veel alasid, kus vajaksid vabastamist? Pane need praegu palves Jumala ette.

* * *

 

LOOTUS ON JUMALA AND

Esmaspäev – 10. juuli

Kuid mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et Ta mulle on head teinud. Ps 13:6

Lootus on Jumala and kõigile inimestele. Ka neile, kes Temast midagi ei tea, on Jumal pannud südamesse aimuse, et lootusetustki olukorrast on olemas väljapääs, et on olemas keegi, kes võib aidata. Seetõttu võitlevad nemadki hädas tavaliselt viimse hingetõmbeni ega anna alla, teadmatagi ise, millele nad loodavad.

Jumal ei taha, et keegi hukkuks, kui abi on käeulatuses (vt Ps 50:15), seepärast päästab Ta ka jumalakartmatuid nende südamesse pandud lootuse abil. Seda enam on põhjust Jumala poole hüüda neil, kes tunnevad Teda ja Tema tõotusi. Jumal ei jäta vastamata.

Lootus on Jumala and. Ta ootab, et me Tema ande teistega jagaksime.

Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Issanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega. (Js 66:14)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On aegu, mil me kõigume ebaselguse ja lootusetuse vahel. Neid eraldab tihti vaid hetk. Siis tuleks meil ainult palvetada: “Issand, ma usun, aita mu uskmatust!” Mk 9:24

* * *

 

KUI KAUA VEEL?

Teisipäev – 11. juuli

Kui kaua Sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua Sa peidad oma palet mu eest? Ps 13:2

Nii küsivad kõik kannatajad. Isegi inimene, kes tunneb Jumalat, võib langeda meeleheitesse, kui kannatustel ei näi lõppu olevat. Mure rõhub südant, nii et seda on lausa füüsiliselt tunda ja päeva kõige raskem hetk on hommikune ärkamine – jälle seisavad ees tunnid täis hingevaeva.

Miks Jumal laseb mul niimoodi kannatada? Kas Ta siis ei näe minu olukorda? Kas Ta on oma palge minu eest peitnud? – need on hädasolija tüüpilised küsimused.

Kui Jumal peidab oma palge, siis ehmub kogu loodu (vt Ps 104:29) – “pale” on Piiblis Jumala armu väljendus. Kui Jumala arm meid ei kanna, oleme kerge saak oma vaenlastele – olgu need inimesed, olukorrad või hingevaenlase kiusatused. Küsimus “miks?” paneb proovile meie usu ja vastust leidmata võib meeleheide muutuda lausa surmahädaks.

Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt? (Ps 77:8) Kui kaua, Issand, pean ma appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? (Ha 1:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Rahus ma heidan maha ning uinun, sest sina üksi, Issand, asetad mind julgesti elama.” (Ps 4:9) Kiitkem Jumalat tema armastuse ja ustavuse pärast!

* * *

 

VÄÄRLOOTUS JUMALA PIKAMEELE ROHKUSELE

Kolmapäev – 12. juuli

Või suhtud sa üleolevalt Tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama? Rm 2:4

Iga juut teadis, et Jumal on nende rahvusega kannatlik olnud. Ja nõnda oli see olnud juba Egiptusest lahkumisest saadik. Käsuandmise puhul Siinail ütles Jumal: “Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest ” (2Ms 34:6). Jumal oli lubanud olla armuline ja ta pidas oma lubadust. Juudid tegid sellest väära järelduse. Nad arvasid, et Jumala kohtu alla lähevad ainult paganad, kuna Aabrahami järglased lähevad oma sünniõiguse alusel Messia riiki.

Paulus selgitab nüüd, et Jumala kannatlikkuse tõeline põhjus on see, et igal inimesel oleks aega meelt parandada. Kui me Jumalast antud aega meeleparanduseks ei kasuta, siis osutub see vaid Jumala viha kogumise ajaks. Sest Jumala kohus ei toimu rahvuse alusel, vaid eluviiside alusel. Heategija saab tasu sõltumata rahvusest ja kurjategija saab tasu samuti rahvusest sõltumata.

Meid võib päästa vaid üks meeleparandus. Meeleparandus on pöördumine, meelemuutmine, oma oma mõtetest ja teedest loobumine. Selleni tahab Jumal meid viia, aga mitte sundida. Seda ootab Jumal ja seda vajab inimene.

Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18) Mine ja hüüa neid sõnu põhja poole ja ütle: Pöördu, taganeja Iisrael, ütleb Issand, siis ma ei vaata teie peale enam süngel pilgul, sest mina olen armuline, ütleb Issand, mina ei pea viha mitte igavesti. (Jr 3:12) Ja meie Issanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. (2Pt 3:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu Jumala ees olles, et Ta ilmutaks sulle neid sinu elu alasid, kus peaksid midagi üles tunnistama ning andestust paluma.

* * *

 

LÕPETAGE KOHTUMÕISTMINE ÜKSTEISE ÜLE!

Neljapäev – 13. juuli

Minu ees nõtkub iga põlv, ütleb Issand, ja iga keel annab tunnustust Jumalale. Rm 14:11

Õpetus Jumala kohtutest on Piibli õpetus. Kohtumõistmine ja otsustamine teise õe-venna üle on rumal ja põlastusväärne, sest Jumal ise on ainus õige kohtumõistja. Kõik teisedki kohtumõistjad peavad kord tema kohtu ette ilmuma oma tegudest aru andma. Iga põlv peab ennast nõtkutama Jumala ette ja iga keel teda tunnistama. Põlve nõtkutamine on välise alluvuse tunnus, keel – arusaamise allumise tunnus. Suur päev, kui inimeste tahe ja arusaamine alluvad paratamatusele. Teist teed enam ei jää.

Paulus tahab, et iga usklik peaks meeles oma alluvust Issandale, sest siis ei tarvitse tal saada inimeste orjaks. Me teame, et au tuleks anda Jumalale, aga väga tihti anname au inimesele endale. Jumalik au ja kummardus kuuluvad Kristusele. See, mida siin on öeldud Jumala kohta, on Fl 2:10 öeldud Kristuse kohta ja näitab Kristuse jumalikkust. Meie juured olgu niivõrd Kristuses, et temalt saame oma jõu.

Kosmost valitsetakse õigluse põhimõttel. Meie elu samuti. Piibel ei taha meid hirmutada usklikuks. Vilets usk, mis on hirmu alusel! Aga õiglus jääb.

Ma olen iseeneses vandunud, mu suust on välja tulnud tõde, tagasivõetamatu sõna: “Minu ees peab nõtkuma iga põlv, kõik keeled peavad andma mulle vande”. (Js 45:23) Jeesus vastas talle: “Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.” (Mt 26:64) Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all. (Fl 2:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle mõnda kitsaskohta, mis sul võib olla suhetes teistega, keda Jumal aktsepteerib. Palu, et Jumal aitaks sul neid omaks võtta, neisse südamlikult suhtuda ja nende eest hoolt kanda.

* * *

 

KRISTLANE PÄÄSTETAKSE KIUSATUSEST

Reede – 14. juuli

Ma tahan laulda Issandale, et Ta on mulle head teinud. Ps 13:6

Vaimulikus ahistuses paneb kristlane oma lootuse Jumala peale. “Kuid mina loodan sinu helduse peale, mu süda ilutseb sinu päästest. Ma tahan laulda Issandale, et ta mulle on head teinud.” (Ps 13:6)

Kui tahes kaua kiusatus ka ei kestaks, ei ole Jumal teda maha jätnud. Kristlane ei tohi lootust kaotada, ta palvetab: “Kui kaua sa, Issand, unustad mind hoopis, kui kaua sa peidad oma palet mu eest?” (Ps 13:2) Aga ta palub oma ellu ka Jumala valgust. “Tee selgeks mu silmad, et ma ei uinuks surmale.” (Ps 13:4) Kartes suikumist vaimuliku surma unne kordab kristlane mõttes Jeesuse sõna: “Valvake!” Jeesuse ootamine ei ole asjatu. “Vaadake ette, valvake, sest teie ei tea, millal see aeg on käes! Nii nagu inimene, kes reisis võõrsile ja jättis oma maja, andes sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja uksehoidjal käskides valvata, nõnda valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul, et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!” (Mk 13:33–37)

Jumal kinnitab kristlast oma sõnaga: “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) Jumal valgustab kristlase mõistust oma valgusega. Kiusatuses ei pea jääma üksi, saab tulla teiste kristlaste juurde ja koos nendega uurida Jumala sõna. Sõna tunnistab Jumala ustavusest ja armastusest. Jumal ei jäta maha.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! (Ps 103:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle, millal viimati tajusid Jumala toimimist või suuri tegusid oma elus. Meenutama, mida Issand on su ellu toonud ning muuda need mälestused kiituseks.

* * *

 

ISEHAKANUD KOHTUNIK

Laupäev – 15. juuli

Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama! Rm 2:1

Me ei ole teiste käitumisega nõus ja mõistame selle hukka. Aga ega me ise seepärast veel süütud ole. Nagu paganatel ei olnud mingisugust vabandust, et nad ilma Jumalata maailmas elasid, nii ei olnud ka juutidel ühtegi vabandust, et nad oma moraalses käitumises mitte paremad ei olnud kui paganad, kuigi neil moraalne otsustusvõime ei puudunud.

Tõsiasi, et nad teiste käitumist õigusega hukka mõistsid, tõendab, et nad suutsid hea ja kurja vahel vahet teha. Aga see, millele nad oma lootuse panid, nimelt ilmutatud Jumala käsule, mõistab nad hukka, sest nad ise selle järgi ei käi.

See kirjakoht näitab meile inimliku õiguse eksiteid juutide juures. Tühises ülbuses ei alistu nad mitte elavale Jumalale, vaid tahavad ise midagi olla. Endale sugereeritud tarkus on narrus, sugereeritud õigus aga silmakirjalikkus.

Siis Taaveti viha süttis väga põlema mehe vastu ja ta ütles Naatanile: “Nii tõesti kui Issand elab, mees, kes seda tegi, on surmalaps!” (2Sm 12:5) Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! (Lk 6:37) Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt. (1Kr 4:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südametunnistus on kristlase õige elu kriteeriumiks.09

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

 

III. PÜHA VAIM

Püha Vaimu töö

Õpetades oma järelkäijaid Püha Vaimu saabumise osas, Jeesus ütles: “… teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde. Ja kui ta tuleb, siis ta …” (Jh 16:7,8):

  1. toob selguse uskmatuse patu kohta (Jh 16:9)
  2. toob selguse, et Jeesus on Jumala õigus (Jh 16:10; Rm 10:3,4)
  3. toob inimestele selgust, et saatana võim on purustatud (Jh 16:11)
  4. sünnitab uskliku uuesti (Jh 3:5; Tt 3:5)
  5. elab uskliku südames (1Kr 6:19,20)
  6. pitseerib uskliku (Ef 1:13,14)
  7. ristib uskliku (Ap 1:5; 1Kr 12:13)
  8. täidab uskliku (Ef 5:18)
  9. annab usklikule väge (Ap 1)
  10. juhib usklikku (Gl 5:16-18)
  11. jagab usklikule vaimulikke andisid (1Kr 12:1-11)

Püha Vaim tuli nelipühapäeval, et olla Kogudusega, kuni tema aeg saab täis ja ta esitatakse Issandale Jeesusele tema tagasitulekul. Niisamuti nagu Jeesus Kristus lõpetas oma töö, mille ta pidi sooritama oma lihas, nii ka Püha Vaim lõpetab oma töö, mille ta pidi sooritama Koguduses.

 

JEESUS KOHTUNIKUNA

LOE: Johannese 8:1-11

TAUST: Moosese seaduse järgi pidi nii naise kui mehe, kes olid abielu rikkunud, kividega surnuks viskama (3Ms 20:10). Roomlased olid okupeeritud Iisraelis jätnud surmaotsuse tegemise ja täideviimise enda kontrolli alla.

1. Mis paneb inimese abielu rikkuma? Millist õnne ja muret võis “uus armastus” tuua selle naise ellu?

2. Mis võib olla kõige halvem selles olukorras, kui keegi tabatakse just abielu rikkumast? Mida võis naine mõelda oma armastajast pärast seda, kui see oli põgenenud? Mis võis tunduda sellele mehele, kes oli ilmselt ka ise abielus, kõige halvem selles olukorras?

3. Sel hommikul oli raske ka paljudel teistel asjasse puutuvatel inimestel. Mõelge, mis tundeid võis abielurikkumine ja ähvardav kividega surnuksviskamine äratada naise abikaasas, lastes, tema vanemates, kui need olid veel elus? Mida võisid tunda abielu rikkunud mehe abikaasa ja lapsed? Mil viisil mõjutab selline olukord asjassepuutuvate laste hingeelu?

4. Mida võis naine arvata Jeesusest sel ajal, kui teda tiriti tema ette (salmid 3-5)? Mida võis naine mõelda sel ajal oma teost?

5. Miks tõid juudid naise Jeesuse juurde, kuigi teadsid väga hästi, et surmaotsuse tegemine oli ainult roomlaste meelevallas? Miks ei ütelnud Jeesus “Mitte keegi teist ei tohi selle naise poole kivi visata,” vaid lausus hoopis 7b salmi sõnad?

6. Miks teie arvates lahkusid süüdistajad nimelt 9. salmis kirjeldatud järjekorras? Miks ei soovinud Jeesus jälgida, kuidas tema sõnad kuulajatele mõjuvad, vaid kummardus selle asemel midagi maa peale kirjutama?

7. Mis põhjusel oleks Jeesusel ja ainult temal olnud õigus mõista see naine surma? Miks ei toiminud Jeesus selles asjas Moosese seaduste järgi? Mis sai karistusest, mida see naine oleks pidanud kandma, kuna oli rikkunud nii paljude inimeste õnne?

8. Miks naine ei põgenenud ära sel ajal, kui Jeesus kirjutas uuesti maa peale, kuigi see oleks olnud võimalik (salmid 8-9)? Millal hakkas naine uskuma pattude andeksandmisesse?

9. Miks tahtis Jeesus öelda naisele ka 11. salmi sõnad? Jeesus lausub täna sinule 11.salmi sõnad. Mida need tähendavad sulle sinu praeguses eluolukorras?

 

Rõõmusõnum: Meil ei ole teada, mida kirjutas Jeesus liivale. Võibolla ta käitus kohtunikuna ja kirjutas esimesel korral üles seadusjärgse karistuse abielurikkumise eest – surmanuhtlus – lisades teisel korral sõnad “Mina kannan selle karistuse tema eest.”

Kadunud ja jälle leitud

Lk 15: 11-32

See üks Piibli enim tuntumatest jutustustest pole mitte lugu heast ja halvast pojast, vaid lugu heast Isast. Ainult Isa on hea, Ta armastab mõlemat poega. Millised need pojad siis on? Noorem poeg on õige koletu. Poja soov oma varandus kätte saada, kui isa veel elujõuline on solvav ja ajastu kommetega vastuolus olev. See võrdus sooviga, et Isa oleks surnud. Noorem poeg sai kätte selle, milleks tal polnuks õigust Isa surmani- kogu oma pärandisoa. Seetõttu on poja tegu palju hullem, kui see esialgu paistab. Vanem poeg vähemasti ei soovinud Isa surma. Tema on rohkem meie moodi, kes siin oleme. Ei, see ei ole mitte pahasti öldud. Või arvab keegi, et tema on täiuslik nagu Jeesus? Siis võiks see inimene koju minna, või kodus raadio kinni keerata, sest Jeesuse lunastustöö on tema jaoks kasutu.

Noorem poeg läks kogu saadud varandusega võõrsile ja raiskas selle laia eluga ära. Mida see võiks tähenada meile, ristiinimestele? Millal saab inimene kodust Isa e. Jumala juurest ära minna kallist varandust raiskama? Selge on see, et kodust ära saab minna, kui on kodus oldud. Seega on tegemist looga kristlastest, kes on kodust e. kogudusest lahkunud. See ei ole jutustus mittekristlastest. See on jutustus ristitutest ja leeriskäinutest, kes on läinud kallist armuvara raiskama maailma laiadele radadele. Vanemas pojas võime näha iseend, kes me oleme küll kogudusse jäänud, kuid kes pole Jumala armastuse suurust ja sügavust veel täielikult mõistnud. Kas pole nii?

Nooremast pojast poleks nagu mõtet täna rääkidagi, sest, kes me siin kirikus oleme, oleme ju kõik kodus- koguduses, pole Isa juurest ära läinud. Vahest aga siiski rääkida? Võib olla on täna siin keegi, kel on plaan ära minna maailma teedele Isa armu pillama? Võib olla juhtub praegu keegi kadunud poeg raadiost kuulama Isa kutset suurele rõõmupeole?

Miks kodust minnakse? Kas alati langeb minejale endale täis vastutus? Mitte igakord. Või on selles oma süü ka koju jäänud vanemal vennal? Kas on vanem vend või ka vanem kristlane täitnud kõik temale pandud vastutuse ja armastuse noorema vastu?

Theodor Tallmeister, ennesõjaaegse Eesti Vabariigi liberaalne kirikuõpetaja – tollased liberaalid olid kangemad tihti kui tänased konservatiivid – kirjutab: „Meie ristime oma lapsi, aga ei mõtle sealjuures, et neid tuleb ka kristlikult kasvatada. Sagedasti võib juba ristimistoimingu juures märgata, kuidas vanematel, vaderitel, omastel sugugi ei ole palvemeelt ja asjasse süvenemist, kuidas puudub isegi tähelepanelikkus ja tarvilik tõsidus. Komme saab täidetud ja keegi ei mõtlegi sellele, missuguse vastutuse ta endale võttis ristitud lapse kasvatamise suhtes”. Tallmeister osutab, et vanem vend pole oma ülesannet täitnud, ta pole nooremale Isa armu õpetanud ja edasi andnud, sest ei tunne seda isegi.

Mõne aja pärast tuleb kristlikult kasvatatud lapsel endal teha ka teadlik otsus: kas tulla leeriõpetusele või mitte? Kas jääda koju või minna maailma? Tulijaid on väike osa, sest paljud on otsustanud minna. Ma räägin praegu nendest maailma minejatest, kes on saanud kristliku kasvatuse, mitte neist, kes pole seda saanud. Tallmeister oli küsitlenud eelmise Vabariigi ajal mõne aasta eest leeriskäinud noori. Leerimineku põhjuste üle ütlesid mitmed siis, et „kes siis seda üldse usu pärast teeb”. Mõnele meeldis õnnistamispäeva rongkäik linnatänaval, samuti oli huvitav valges kleidis või ülikonnas elada läbi midagi pidulikku. Mõnel pool oli mindud leeri hoopis teise kirikusse, mitte sinna, kus kord ristitud. Põhjus selles, et ristimiskiriku õpetaja olevat liiga vali mees, seal aga kuhu leeri mindud saanud palju nalja nii tundides kui ka vaheajal. Pühalikust tõotusest, mis õnnistamispäeval anti, ei näinud 2-4 aastat hiljem teadlik olema enam mitte keegi. Tänasel päeval on langenud ära ka paljud tollased põhjused, miks leeri tuldi.

Miks aga minnakse pärast leeri laia maailma? Küllap ka täna tullakse selleks, et mitte jääda. Vanemate poegadena tuleb meil siiki ka endalt küsida: ega meie pole minekuks tõuget andnud? Või on saanud leeris liiga vähe või hoopis liiga palju nalja? Vanemaks vennaks on nii kogudus kui koguduse vaimulik. Ma siiralt loodan, et meie, armsad õed ja vennad, mina sealhulgas, võiksime saada hoopis palju paremateks vanemateks vendadeks, kui tänases loos kuuldu seda oli.

Aga vanem poeg, kes jäi koju, milline tema oli? Tallmeister kirjutab: „Isegi need, kes käivad pihil ja armulaual, (need, kes on jäänud koju), kas teevad nad seda selleks, et uut Vaimu ja väge otsida kristlikuks eluks, kas mitte enamjaolt nõnda, et see on nagu endarahustamine, mis vähemalt ebatedalikult ütleb: oma kristlase kohuse olen ma täitnud, nüüd võib kõik minna jälle tavalist rada edasi”.

Väliselt tegi vanem poeg kõike, mida tegema pidi, kuid oma sisimas kaugenes Isast, niimoodi arvatakse. Nii mõeldes teeme vanemale pojale võib olla ülekohut: oli lähedal ja muutus kaugeks. Võib olla polnud ta päris lähedale veel jõudnudki? Ka tema oli veel alles teel. Ta oli küll kuulekas ja kohusetundlik, kuid sisimas oli uhke, kandis vimma, oli ebasõbralik ja isekas. Noorem poeg patustas viisil, mida on lihtne märgata, vanem poeg oli väliselt aga veatu. Isa kutsus tedagi rõõmupeole. Me ei tea, kas ta läks või mitte, tõenäoliselt lõpuks siiski läks. Miks ma seda usun?, aga sellepärast, et tähendamissõna lõpp jääb lahtiseks. Jeesus ei ütle, et rõõmupeo uks sai suletud ja vanem poeg „ei saanud maitsta õhtusööki” (Lk 14:24), nagu oli kutsututega „tähendamissõnas kuninglikust pulmapeost” või et ta läks sinna kus on „tuleleek või ulgumine ja hammaste kiristamine” (Lk 13:28). Ei, Jeesus seda ei ütle, vaid Tema ootas ära ka vanema poja. Tema ütleb ka meile täna siin kõigile, kui kutsub oma lauale: „Tulge, sest kõik on juba valmis” (Lk 14:17).

Võõrsil allakäinud ja seakarjaseks alandatud kadunud pojast öeldakse tähendamissõnas:„Aga kui ta mõttesse jäi” (Lk 15:17a). 1938 aasta tõlkes: „Aga kui ta paremad mõtted oli saanud”, 1968. aasta tõlkes: „Kui ta keskenes endasse”, veel ühe tõlkes: „Kui ta mõistusele tuli”. Albert Soosaare, juba taevasele pidusöögile jõudnud õpetaja järgi on sõnasõnaline tõlge kreeka keelest „kui ta oli endasse läinud”. Noorem poeg tegi seda, mida ta polnud kunagi varem teinud: keskenes ja vaatas endasse, tuli mõistusele ja otsustas koju tagasi minna.

Kodus oli talle kord varem tundunud, et Isa piirab tema liikumisvabadust; et kristlus ei ole midagi muud kui käsud ja keelud; lähen sinna, kus keelud ega käsud mind ei kammitse, sinna kus võin elada mõtlemata homsele päevale, olla muretu kui linnuke oksal, sest Isa ju toidab tedagi. Isa toidab linnukest ja linnuke laulab Talle selle eest tänu, aga mis tänu see on, kui Isa toidab poega ja poeg ei pane tänupalveks käsigi kokku. Poeg otisis vabadust olla Isale mitte tänulik. Poeg otsis seesugust vabadust, kus võiks kihutada maanteel vastassuunavööndis 200 km tunnikiirusega.

Kuid siis tuli ta mõistusele, võtis kiirust maha ja vahetas sõidurada. Ta vaatas oma südamesse, kuhu ta enam ammu polnud vaadanud ja nägi, kui tühjaks see oli saanud. Kõik, mida ta kodust kaasa sai, oli kadunud ja ära raisatud. Ja mitte keegi ei tundnud enam Tema vastu huvi, ta oli oma rikka mehe positsiooni minetanud. Tema jaoks polnud enam kellelgi aega, sest sõprus temaga polnu enam kasulik, kõik vältisid teda öeldes: „Mul on kiire”. Süda oli küll armuvaradest tühi, aga Jumala Vaim, kes noorema pojaga kogu aeg kaasas oli käinud ja keda poeg polnud varem märganud, Jumala Vaimul oli aega ja kannatlikkust. Tema koputas kannatlikult sellele tühjaks jäänud südame uksele, kust enam ammu keegi polnud sisse astunud. „Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde ja söön õhtust temaga ja tema minuga”(Ilm 3:20), ütleb Kristus. Ühtäkki kuulis seda koputust ka noorem poeg ja avas ukse. Lasi Jumala Vaimu oma südamesse ja See näitas talle kätte kodutee. Mitte ainult ei näidanud vaid tuli ise kaasa, et noorem poeg võiks Temaga pidusöögiks lauda istuda. Jeesus ütleb meile: „Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud” (Jh 14: 26). Jumala Vaim tuletas nooremale pojale meelde tee tagasi koju. Meelde saab tuletada seda, mida kord on õpitud, meelde ei saa tuletada, mida õpitud ei ole. Seepärast ongi ülimalt tähtis kristlik kasvatus, leeriõpetus, vennalik armastus, sest siis on mida meelde tuletada.

Isa võttis kadunud poja rõõmuga vastu. Tänase loo ja kogu evangeeliumi läbiv sõnum, nagu juba alguses öeldud, pole mitte lugu heast ja halvast, võõrsile läinud või kodu jäänud pojast, vaid armastavast Isast.

Meie tõeline eesmärk, armsad õed ja vennad, saab olla vaid kasvada seesuguseks, nagu on täna kuuldud loos Isa. Evangelium kutsubki meid üles armastama üksteist Jumala kombel. See ei ole kerge, aga eksinu teekond tagasi polegi sirjooneline, vaid ikka sikk-sakke, komistamisi, kukkumisi ja jälle jalule tõusmist täis. Piibel tervikuna on jutustus noorema ja vanema poja tagasijõudmisest koju Isa juurde taevasele rõõmupeole, kus laud on meie jaoks juba kaetud ja Isa Poeg ise on meile juba poolele teele vastu tulnud, et meid emmata.

Aamen.

Toivo Treiblut, diakon

toivo_treiblut2

1 2 3 4 23