Päeva Sõnum. 24. nädal: 10. – 16. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

KUTSE JUMALA RIIKI

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

3. pühapäev pärast nelipüha

Meid kutsutakse sageli mitmetele üritustele: näiteks ristsetele, laulatusele, matustele, sünnipäevale ja koolilõppu või uut töökohta tähistama. Sageli on kõiki kutseid võimatu vastu võtta, sest aega on paraku piiratult. Siis seisab inimene valiku ees, kuhu minna ja kuhu mitte. Otsustades valime välja kõige olulisema nendest üritustest ja läheme sinna.

Sageli haaravad meid need maised kutsed niivõrd, et unustame Kristuse kutse, kes lausub: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise” (Mt 11:28). Nii kõlab kutse Jumala riiki, kuhu pääsu avab meile Jumal.

Sellest suuremat kutset ei ole olemas, sest sellest kutsest sõltub inimese saatus igaveses elus. Kes Jumala kutse vastu võtavad, need pääsevad igavesse ellu, ja kes kutse hülgavad, need jäävad sellest ilma. Jumala kutsega liitub tõotus, et selle vastuvõtja saab hingamise, see tähendab, et inimene leiab oma elutee ja saab rahu südamesse.

Kutse Jumala riiki tähendab ristimata inimese jaoks kutset ristimisele, sest just selle sakramendi kaudu algab tee jumalalapsena siin maailmas. Alates ristimisest tähendab see eluteel koos Jumalaga käimist ja tema usaldamist ning see teeb ristiinimese elu palju lihtsamaks. Jumala kutset ei tasu unustada argiste kutsete rohkuses, sest sellest sõltub meie õnn ja tulevik.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Mt 11:28

Seda salmi nimetakse Jeesuse õndsuskutseks. Ta pöördub siin otseselt kuulajate poole, kes pole veel Tema järelkäiad. Kuid on vaimselt ja kõlbeliselt siirad püüdlejad, kes oma elukogemuste kaudu on jõudnud oma küündimatuse äratundmisele Jumala ees ning kes seetõttu kannatavad käsu-nõuete raskuse all. Jeesus tõotab neile puhkust anda, kusjuures rõhutatult on esile tõstetud, et üksnes Tema seda teha suudab ja ka teeb.

Jeesus ei nõua inimestepoolseid pingutusi, vaid annab rahu ja kosutust, kuulutades pattude andeksandmist. Selle rahu konkreetset kosutust tohib kogeda ainult andekssaamise rõõmus. Kuid Jeesus ei mõtle Tema poolt pakutava rahu all mingit pasiivselt nautitavat rahulolemist. Sest Jeesusele järelkäimine, Tema juures olemine, ei vabasta inimest ülesannetest ega kohustustest. Ei lülita Teda ükskõikse pealtvaatajana elust eemale. Sunnitud kuulekuse asendab siin vaba, rõõmus andumine ja teenimine, enesearmastuse asendab ligimesearmastus. Sellises rõõmsas kuulekuses Jumalale ning armastuses inimeste vastu leiab otsiv ja janunev hing viimaks rahu.

Tuleb aga meeles pidada, et väljaspool Jumala abistavat armu osutuvad Jeesuse nõuded raskeks ikkeks, Tema juhised teostamatuks käsukoormaks. Jumala abistava armu valdkond on aga ainult Jeesuse juures, avaneb inimesele ainult Tema kaudu, Temale järelkäimises. Seda kutset ei kuule kahjuks kõiketeadvad moraliseerijad, need “vooruse verstapostid”, kes kunagi ei suvatse märgata oma küündimatust Jumala ees. Nad oskavad pahandada, et teised inimesed pole niisugused, nagu nemad ise on. Neil puudub rahu Jumalaga. See sama rahu, mille kohta öeldakse, et see on “ülem kõigest mõistusest” ning et selle omamine hoiab “südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Fl 4:7).

Palvetagem: Issand Jumal, taevane Isa, Sina tahad, et kõik inimesed saaksid õndsaks ja jõuaksid tõe tundmisele. Sina kutsud meid püha sõna kaudu oma riiki. Hoia meid ükskõiksuse ja hoolimatuse eest ning aita meid, et võtaksime ilma kahtlemata ja tõrkumata Sinu kutse vastu, elaksime Sinu sõna järgi ning pääseksime taevasesse pidulauda. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KUI TAHAD PÜSIDA ELU TEEL, TULEB PÖÖRDUDA NÄOGA JUMALA POOLE

Pühapäev – 10. juuni

Keegi ütles: “Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!” Aga Jeesus ütles: “Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” Lk 9:61,62

Ka kolmas tuli ennast ja oma elu Jeesusele üle andma: “Issand, ma tahan sulle järgneda!” Temalgi oli tingimus. Mitte et ta oleks oma tuleku pikemaks ajaks edasi lükanud. Ka ei olnud tal mingit konkreetset ülesannet või kohustust, mida ta oleks Jeesusele järgnemisest tähtsamaks pidanud. Aga ta esitas ometi tingimuse: Issand, luba et ma vaatan korraks tagasi. Tagasi ei saa aga teisiti vaadata, kui eesseisvalt eesmärgilt pilk ära pöörata. Mida see tähendab? Peetrus võis Jeesuse sõna peale üle paadi serva astuda, ja vesi kandis teda. Kui ta pilgu Jeesuselt ära pööras, hakkas ta vajuma. Kui Peetruse pilk oli suunatud elavale Jumalale, ilmutati temale, kes Jeesus on, ja ta võis tunnistada: sa oled Kristus, elava Jumala Poeg! Aga kui ta Jeesuse vangistamist ja surmamõistmist vaatas inimese pilguga, kinnitas ta vandega, et ta ei tunne Jeesust üldse!

Sõna ütleb sulle, kuhu peavad su silmad vaatama, kuhu peavad olema pööratud su mõtted ja su süda, kellele pühitsetud su teod: ikka ja ainult Jeesusele! Ilma ühegi kõrvalepõiketa, ühegi tagasi-vaatamiseta. Kes paneb käe adra külge ja vaatab tagasi, see ei kõlba Jumala riiki.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristuse juurde võivad meid tõmmata mitmed asjaolud. Aga Jeesus meenutab, et nii teekonna vältel kui ka teekonna lõpus võime kohata vägagi karmi reaalsust, nii nagu Tema seda koges – sest oli sõnakuulelik oma Isa tahtele. Kuivõrd oleme valmis sellisteks kohtumisteks ning nõudmisteks ning kuivõrd oleme osanud palvetada nende pärast?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinul on meelevald kurja üle. Hoia meid, et me ei langeks kurja küüsi ja lase oma armastusel juhtida meie elu. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

KANNATLIK AHASTUSES

Esmaspäev – 11. juuni

Issand tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel. Ps 18:20

Samad sõnad “Minu armas Poeg, kellest on mul hea meel!”, öeldi ka Jeesuse kohta otse tae-vast, lausa kahel korral. Pärast ristimist (Mt 3:17) ja Muutmise mäel (Mt 17:5).

Selle kuulmine õpetab meile, et kui Isal on oma Pojast hea meel, siis on Temal ka kõigist neist hea meel, kes Pojasse usuvad. Siin saab tõeks, see mida inglid Jõulu ööl laulsid, et inimesest saab hea meel olema! (Lk 2:14) Eks meie Issand Jeesus ju ütelnud: “Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!” (Lk 12:32)

Peame siis meeles: Jeesus Kristus, tõsine Jumal ja tõsine inimene, on meie Lepitaja, et armu leiame Isa ees ja õndsust pärime.

Issand, sinu poole ma hüüdsin ja oma Issandat ma anusin (Ps 31:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala ajastus on ülitäpne. Kas ootad teatud asju, mis võikisd sündida sinu elus? Töö leidmist? Suhte algamist? Kodu saamist? Loe uuesti neid salme ning meenuta enesele, et Jumal omab kontrolli kõikides protsessides, olgu need suured või väikesed.

Palvetagem: Halastaja Isa! Nüüd teame, et meil eestkostja on üleval, kes meie nõdrust tunneb ja meid võib õndsaks teha. Tema pärast heida meie peale armu, kannata meie nõtrusega ja ehi meid oma Vaimuga, et oma hinge õndsust nõuame kartuse ja värinaga.

* * *

 

SEE, MIS SÜNNIB MEIE SEES, SAAB

VAREM VÕI HILJEM NÄHTAVAKS KA VÄLISPIDISELT

Teisipäev – 12. juuni

Nad kuulevad küll Su sõnu, aga nad ei tee nende järgi. Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis saavad nad teada, et nende keskel on olnud prohvet. Hs 33:32,33

Ka populaarne olles oli Hesekeli ülesandeks endiselt rahvast hoiatada. Nüüd aga oli olukord selles suhtes teine, et küüditatude hulk kasvas kõvasti. Lootusetud inimesed igatsesid lootuse järele. Aga me nägime, milline on prohvetlik lohutus. See ei ole kussutamine, vaid selge üleskutse – võtta oma elu eest isiklikult vastutus. See on sirgjooneline kutse pöörduda ära oma kurjadelt teedelt. Ta ei pakkunud haletsust, vaid andis oma kuulajatele võimaluse leida uus elu osaduses Jumalaga.

Populaarsus on Jumala sulasele tõsine katsumus. Issand Jeesus kogeski suuremaid kiusatusi, siis kui rahvas Teda imetles ja tahtis kuningaks tõsta. Aga nagu Jeesus ütles, olid nad huvitatud ainult tasuta kõhutäiest, mitte sellest mida Ta kuulutas. Ta ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te ei otsi mind mitte sellepärast, et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis. Ärge nõutage rooga, mis hävib, vaid rooga, mis püsib igaveseks eluks. Seda annab teile Inimese Poeg, sest teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud.” (Jh 6:26,27)

Siin on meile tõsine mõtteaine. Milliste soovide ja ootustega kuulan mina Jumala Sõna.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Südamest voolama hakanud muutunud elu väljendub isetu-tes tegudes ning ligimese eest hoolitsemises.

Palvetagem: Ma tahaksin meelsasti olla tugev, Issand, ja ometi olen ma tihti nii nõrk. Mul on suured eesmärgid, aga ma ei suuda neid ikka ja jälle ellu viia. Ma tahaksin oma kaasinimesi abivalmilt kohelda, aga mõtlen siiski ainult enda peale. Issand, halasta! Karl-Heinz Ronecker

* * *

 

TUNNISTAJATEL ON PÜHA MÕJU MEIE USUELULE

Kolmapäev – 13. juuni

Meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlp-sasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu! Hb 12:1

Heebrea kirja 12. peatükk on täis praktilisi nõuandeid neile, kes tahavad usuelus edasi jõuda. Selles räägitakse mitmesugustest abinõudest pühitsuse teel. Esimene neist on tunnistajate hulk, kelle olemasolu virgutab meid maha panema koorma ja patu.

Tunnistajate hulka kuuluvad kahtlemata need pühad mehed ja naised, kellest räägitakse Heebrea kirja 11. peatükis. See nimekiri on lõpetamata ja iga uskliku kohus on hoolt kanda selle eest, et ta võiks ka ise olla kord pühade inimeste nimekirjas.

On koormaid, mida ei saa nimetada patuks, kuid mis siiski takistavad meil edasi liikumist. Meie elus võib olla nii mõndagi, mis iseenesest pole halb, kuid mis võib siiski osutada takistuseks pühaduse teel. On harjumusi, huvisid ja asju, mille kohta üks ütleb, et see on lubatud, teine aga, et keelatud. Mõnele võib sama asi või olukord, mis teisele ei valmista mingit raskust, tõepoolest kiusatuseks olla. Heebria kiri käsib meil edasi pürgida. Kõik, mis takistab meil pühadust saavutada, tuleb ära anda.

Usklikul on kaks loomust. Vana loomus võib muutuda liiga esiletükkivaks. Paulus nimetab niisuguseid usklikke lihalikeks. Vana loomuse kaal tuleb vähendada palve ja vaimuliku tööga. See nõuab tahtekindlat pingutust, aga on siiski võimalik. Nii on pühadusel ka oma negatiivne külg. Vaja on maha panna koorem ja patt. Seda tuleb teha otsustavalt ja järjekindlalt.

Heebrea kirja 12. peatükk avab meile praktilise pühitsuse tee. Autor asetab meid võidujooksu areenile, mida ümbritseb tunnistajate hulk. Need pühad mehed ja naised, kes on enne meid patu võitnud, huvituvad nüüd meie võitluskäigust. Nende taevane pilk virgutab. Nende võit kinnitab meie usku ja suurendab meie võidutahet. Nende eeskuju õpetab meid. Nad saavutasid pühitsuse, aga enne pidid nad minema loobumise teed. Nad ei loobunud mitte ainult patust, vaid ka oma õigusest ja isegi oma elust. Aga just seetõttu saavutasid nad võidu, mille mõju ulatub ka meie aega. Astugem siis julgelt pühaduse teele!

Pange siis maha kogu kurjus ja kogu kavalus ja silmakirjatsemine, kadetsemine ja mis tahes keelepeks! (1Pt 2:1) Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. (Rm 6:12) Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus, kes laostub petlike himude käes. (Ef 4:22) Nüüd aga jätke teiegi maha see kõik: viha, raev, kurjus, teotamine, siivutud sõnad oma suust. (Kl 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tee nimekiri neist, keda paneksid oma elu usuplakatile. Täna Jumalat igaühe eest ning selle mõju eest, mis neil on olnud sinu elus.

Palvetagem: Issand, meie pärast on Sind löödud. Sinu häbistatud keha kuju näitab, milline on meie oma hinge olukord, mis oli algselt loodud Jumala järgi. Jörg Zink

* * *

  

MANITSUS PALVETAJALE

Neljapäev – 14. juuni

Leinapäev

Täna, kui te kuulete Ta häält, ärge tehke kõvaks oma südant. Ps 95:7,8

Tänane päev on Jumala armu päev. Tema ootab meilt tähelepanu selle kohta, mida Tema pakub täna. See mõte läbib Piiblit. Siis kui Jumal ütleb “täna”, ei tohi me Talle vastu vaieldes öelda – “homme”. Tema teab meist paremini, millal õige aeg on. See kehtib eriti pöördumise kohta.

Inimene saab vaevalt midagi teha oma südame tundlikkuse suurendamiseks. Küll võib ta aga oma südame kõvaks teha. Selle ohu ees seisab igaüks, kes kuuleb Jumala tahtmist. Võime oma hinge sulgeda, Jumala tahtmise oma mõtetest välja heita ja järele jääb kõva süda.

Uskmatul südamel ei ole hingamist. Ei manna taevast ega vesi kaljust suutnud Iisraeli rahuldada. Need, kes elasid uskmatu meelega tõotatud maal, neid ei suutnud rahuldada seegi koht, mis andis piima ja mett. Niikaua, kui me südamesse jääb vastupanu Jumalale, ei suuda meid rahuldada ükski õnnistus ega ime.

Seepärast on nõnda, nagu Püha Vaim ütleb: “Täna, kui teie tema häält kuulete, (Hb 3:7) siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!”” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kiida täna Jumalat kõige selle eest, mis jääb sulle mõistetamatuks, saladuslikuks ning isegi selle eest, mida sa ei oska hoomata. Ta on nii palju suurem ja väärt kogu meie kiitust!

Palvetagem: Helde Õnnistegija! Ärata meid ülesse, et me oma hinge õnnistust taga nõuaksi-me ja oma meeleparandust ei jätaks homse peale. Aita liha suretada ja himud ristilüüa, mis hinge vastu võitlevad. Kaota meis kõik kõrkus, mis meie südant Su püha Sõna vastu kõvaks teeb ja anna meile alandliku meelt. Tänu Sulle, et Sa oma Sõna läbi meid ikka veel kutsud.

* * *

 

NII SUUR PÄÄSTE

Reede – 15. juuni

Issand, heldele Sa osutad heldust, laitmatu mehe vastu Sa oled laitmatu. Puhta vastu Sa oled puhas ja kõvera vastu Sa osutud keeruliseks. Ps 18:26,27

Siin rõõmustab Taavet, et Issand päästis ta vaenlaste käest. Psalm 18. kajastub Taaveti elu, kui ta oli tagaaetav, ülekohtuselt süüdistatav. Ta oli tõesti mees Jumala südame järgi. Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes. (2Sm 7:21)

Siin on ka midagi neile, kelle jaoks Jumala tundub väga keeruline ja mõistatuslik. Neil tasub vaadata peeglisse ja mõelda, kas ei vaata sealt vastu ebasiirus ja ebapuhtus, mida kantakse üle ka oma arusaamadele Jumalast.

Me ei tohi kahelda Jumala armastuses ja armus. Kui Jumal on midagi ette võtnud, viib Ta selle ka lõpule. Meid tahab Ta Kristuses teha laitmatuks ja puhtaks, ja siis võime rõõmuga ühineda ka Taaveti tänase tõdemusega.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli küsitakse, miks Jumala juurde tulekuks on esmalt vaja uskuda, nagu Hb 11:6 nõuab. Vastus on lihtne: uskmatuse tõttu eemaldus inimene Jumalast, tagasitulekuks on vaja esmalt uskuda.

Palvetagem: Nüüd Sulle, Sina Isa taevas, toon mina tänu südamest, et ihu, hinge siin maailmas Sa oled kaitsnud kurja eest. Kõik, mis mul tarvis, toimetad, ja mis mul vaja, valmistad. Johann Wenzer

* * *

   

DISTSIPLINEERIMISE VAJADUS

Laupäev – 16. juuni

Võtke siis eeskujuks Teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Hb 12:3

Lugejaid õhutatakse hoolega vaagima Kristuse kannatlikkust, kui nad oma raskuste üle järele mõtlevad. Meil tuleb arvesse võtta kõiki vaenulikkuse aspekte, mida Kristus pidi enda vastu taluma, enne kui saame Temast tervikliku pildi. Nii nagu ka eelnevas salmis, kus juhitakse lugejate pilk enestelt Kristusele. Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele. (Hb 12:2) Kristuse poolt tehtu omab jäävat väärtust.

Tähelepanu koondamisel Jeesusele oli kindel eesmärk: et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks. Autor teadis, et inimestel on oht julgust kaotada – mitte ühe hetkega, vaid pikema perioodi jooksul, koos järkjärgulise otsusekindluse kahanemisega. Seda kalduvust peab tasakaalustama üha süvenev tähelepanu Jeesusele endale.

Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu räägitakse. (Lk 2:34) Aga me peame õigeks sinu enda käest kuulda, mida sa mõtled, sest sellest lahkusust on meil teada, et selle vastu räägitakse kõikjal. (Ap 28:22) Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke! (Gl 6:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seisata Jumala ees ning küsi: kas on kedagi kes praegu võitleb raskustega, keda sina võiksid külastada või julgustada täna vastu pidama?

Palvetagem: Armas Jumal, aita mul palun seista täna kindlana Sinu jõus, ükskõik mida see päev ka toob.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Cuthrie, Donald (2006) Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 248
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 77
  • Oras, Urmas. Armastus ja südamevalu. – Eesti Kirik (01.06.2016): http://www.eestikirik.ee/armastus-ja-sudamevalu/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Välja sügavast veest (Ps 18:1-51); Populaarsuse kiusatused (Hs 33). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Salumaa, Elmar. (2001) Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos, lk 343-345
  • Soom, Kaido. Kutse Jumala riiki. – Eesti Kirik (10.06.2015): http://www.eestikirik.ee/kutse-jumala-riiki-5/
  • Soosaar, Albert (1996) Usk – lootus – armastus. [postill] Tallinn: Logos, lk 108-109
  • Tärk, Osvald (1997) Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos, lk 134,138-139
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 392-393

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuni 2018 

Nõmme Rahu Kirik on Tallinna parim restaureeritud kultuurimälestis

Tallinna linn valis parimaks restaureeritud kultuurimälestiseks Nõmme Rahu kiriku, kus kogudus restaureeris möödunud aastal Tallinna linna toetuse abil interjöörid ja konserveeris kunstimälestised, sh oreli, lühtrid ja altarimaali.

Nõmme miljööalal tunnistati parimaks restaureeritud hooneks Paju villa (Vabaduse puiestee 88), Maarjamäe miljööalal sai preemia Paju tänav 12 eramu, Kalamajas Väike-Patarei tn 8a, Graniidi tn 3 ja Salme 31 ning Tallinna kesklinnas pälvis tunnustuse Kentmanni tn 20a korteriühistu hoone.

Kultuurimälestiste restaureerimise eest tunnustati Balti jaama lähirongide paviljoni, tehase “Dvigatel” mehhaanika-montaažitsehhi ja Lutheri uue vabrikuhoone restaureerijaid, Kadriorus asuva Lydia Koidula tn 23 hoone lasteaiaks ümberkujundajaid ja Gustav Adolfi gümnaasiumi võimla restaureerijaid.

Veel tunnustati teenekaid muinsuskaitsjaid Tiina Mägit, Kalli-Maia Hollandit ning Malle-Reet Heidelbergi.

Palveleht. 3. – 9. juuni 2018

Palveleht

Nädala teema: Kaduvad ja kadumatud aarded 

Kiitus/ülistus – kiidame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid. 
Koht/kohad Piiblist: Psalm 49:6-10; 16-21 
6Miks ma peaksin kartma kurjal ajal,
kui mind ümbritsevad mu tagakiusajate pahateod,
7kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest?
8Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda,
9sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks,
10et keegi ei jääks elama lõppemata ega näekski hauda.
16Kuid Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest ta võtab mu vastu. Sela.
17Ära karda, kui keegi rikastub, kui tema koja au saab suureks!
18Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle.
19Kui tema ka kiidab oma hinge õnnelikuks oma elus
ja teised kiidavad sind, et sa teed enesele hea elu,
20lähed sa siiski oma esiisade sugupõlve juurde, kes iialgi ei saa näha valgust.
21Inimene toreduses, kui tal pole arusaamist, on loomade sarnane, kellele tehakse ots.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kiri 1:9 
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et tohime Jeesuse Kristuse kaudu osa saada Jumala kadumatutest aaretest – usust, lootusest, armastusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Täname oma kodukoguduse eest. Tänu ustavate koguduse vaimulike, töötegijate ning iga uue ja ka praeguse liikmete eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Õpetussõnad 30:7-9 
7Kaht asja ma palun sinult, ära neid mulle keela, enne kui ma suren. 8pettus ja valekõne hoia minust eemal, vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga, 9et ma küllastudes ei hakkaks salgama ega ütleks: “Kes on Issand?” või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 10:16 
16Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita, et meil oleks, millega toetada kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Palume, et kristlased jätkuvalt kasutaksid kallist palveandi. Aita palun, et meile elus osaks saavad haigused, kannatused või katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma ning usaldust, et jääv kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ja praktikandi Marek Alveuse ning tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  1. Pauluse kirjast Timoteosele  6:6-12 
6Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.
7Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia.
8Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll.
9Kes tahavad aga rikastuda, need langevad kiusatusse ja lõksu, paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis vajutavad inimesed sügavale hävingusse ja hukatusse.
10Jah, kõige kurja juur on rahaarmastus, sest raha ihaldades on
mõnedki eksinud ära usust ja on ise endale valmistanud palju valu.
11Sina aga, Jumala inimene, põgene selle eest!
Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust!
12Võitle head usuvõitlust, hakka kinni igavesest elust, millele sa oled kutsutud,
kui sa oled andnud hea tunnistuse paljude tunnistajate ees.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et ülekohust oleks vähem ning kristlikku meelt enam. Aita meid kõiges end Kristuse hoolde usaldada. Palvetame Jumala kätte piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname koolilapsed, kel peagi algab suvevaheaeg. Palume lastele ja noortele Jumala õnnistust ja hoidmist. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi – kõik üliõpilased, õppejõud ja töötajad ning kõik tulevased üliõpilased. Jumala õnnistavatesse kätesse palume koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, Misjonikeskuse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. Palvesse kanname presidendi, valitsuse- ja riigikogu liikmed, Nõmme linnaosavanema ning kõik inimesed, kes seatud rahva teenistusse.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 16:24-27
24Siis Jeesus ütles oma jüngritele: “Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle!  25Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle. 26Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks? 27Sest Inimese Poeg tuleb oma Isa kirkuses koos oma inglitega ja siis tema tasub igaühele selle tegusid mööda.
Palume, et me palves otsiksime Issanda tahet ja juhtimist.

Päeva Sõnum. Nr 88. 3. – 9. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

KADUVAD JA KADUMATUD AARDED

2. pühapäev pärast nelipüha

Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Aare tähendab suurt varandust, mille väärtus ajaga mitte ei kahane, vaid kasvab. Kui inimeste-ga rääkida, siis sõnades teavad nad enamasti, mis on elu tõelised väärtused. Tihti räägitakse, et oluline on olla lähedastega, jätta jälg endast maailma ja uskuda Jumalasse. Kui aga asi jõuab tegudeni, siis kipuvad need püsiväärtused asenduma palju argisemate ja kaduvamatega nagu raha ja asjad.

Tänapäeva maailmas tajume selgelt, kui vähe on neid asju, mida võib pidada tõeliseks aardeks. Tehnika vananeb kiiresti ja kõikvõimalikud tehnilised vidinad, mis täna maksavad palju, on mõne aasta pärast juba olematu väärtusega. Inflatsioon sööb raha väärtust ning keegi ei tea, kas meie säästudest on veel mõnekümne aasta pärast midagi alles.

Seepärast ongi arukas pöörduda nende püsiväärtuste poole, mis meil on. Usk Jumalasse on üks olulisimaid, sest usu roll kasvab siis, kui kõik muu on halvasti. Usu läbi saab inimene igavese elu, mis on tõeline varandus võrreldes kõige muuga siin maailmas. Igaüks peab kord siit maailmast lahkuma ja kõik maised varandused ning armsad inimesed peavad siis maha jääma. Usk aga viib inimese igavesse ellu. Seal võime kohtuda nende lähedastega, kes on meie eel siit maailmast lahkunud. Usk on kadumatu aare, mida tasub hinnata.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. Lk 10:16

Nende sõnadega rõhutatakse Jeesuse poolt läkitatud sõnumiviijate tähtsust. Kui Jeesus varustab kellegi meelevallaga kõnelda, siis see isik ka kõneleb meelevallaga. Igaüks, kes võtab kuulda teda, võtab tegelikult kuulda Jeesust, ja igaüks, kes hülgab tema, hülgab tegelikult Issanda. Printsiip asetab suure vastutuse kõigile, kes sõnumit kuulevad. Kuid see ulatub veelgi kaugemale. Igaüks, kes lükkab kõrvale Jeesuse, lükkab tegelikult kõrvale ka tema Läkitaja. Jeesuse sõnumiviijad lähevad seega välja täieliku volitustega ja nende sõnumit tuleb võtta täie tõsidusega.

Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu? (4Ms 16:11) Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja. (Mt 10:40) Ja ütles neile: “Kes iganes selle lapse võtab vastu minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.” (Lk 9:48) Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab vastu selle, kelle mina saadan, see võtab vastu minu, aga kes võtab vastu minu, see võtab vastu tema, kes on minu saatnud. (Jh 13:20)

Palvetagem: Armuline ja helde Jumal, kes Sa kingid meile taevaseid aardeid: rohkenda meie keskel oma armu. Juhi meid ajalike asjade kaudu Sinu taevaste andide maitsmisele. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VÕITLUS, MILLES TULEB VALMIS OLLA ISEGI MÄRTRISURMAKS

Pühapäev – 3. juuni

Jeesus ütles: “Kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle.” Mt 16:25

Tõelist risti tõeliselt kanda suudetakse aga üksnes täielikus kuulekuses – ja Jumal ei anna kellelegi rängemat ristikoormat, kui ta kanda suudab. Kui nende kahe põhinõude täitmises teostub tõeline järelkäimine, siis ei tule viimast mõista kaugeltgi Jeesuse välispidise eluvormi matkimisena või “järeleaimamisena”, vaid Temaga koos käimisena, Tema juures olemisena, nii nagu vanal ajal õpila-sed rändasid koos õpetajaga, allusid tema juhtimisele ja talusid kõike temaga koos. Nii peavad nüüd ka jüngrid õppima minema koos Jeesusega Jeruusalemma – vastu kõigele, mis neid seal ootab.

Kui Jeesus kõneleb siin elu (ehk hinge) päästmisest, siis kajastub selles üsna selgesti tagasivii-de Peetruse katsele “säästa” Jeesust Tema eesseisvatest raskustest. Kes Jumala teelt oma elu pärast kartes kõrvale põikab, see võtab ohjad oma kätte, saab ise oma elu peremeheks ja mängib selle tegelikult käest ära. On ainult üks võimalus elu tõeliseks säästmiseks – kui see jäägitult usaldatakse Jumala kätte nii elus kui surmas.

Teisisõnu: kui keegi kogu oma olemasolu usaldab täielikult Temale, on valmis Temaga ka märtrisurma minema – siis selle elu on kindlasti Jumala kätes ega lähe ka surmas enam kaduma. Nimelt seda selgitabki Jeesus siin jüngritele, kusjuures Ta elu näeb selle igavikulises kvalifikatsioonis, loodupärase andena, mis ei saa ega tohi kaduma minna ning mille kadumamineku eest inimene ise vastutav on.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui lugeda salmi Mt 16:21, võime küsida endalt, kas jüngrid peavad jagama oma õpetaja saatust ka selleski suhtes?

Palvetagem: Aita meid, armas Issand igapäev vana Aadamat kõige tema kurja himudega suretada, et uue inimese poolest ikka vägevamaks saame ja igavest elu võime pärida.

* * *

 

PROBLEEMI LÕPLIK LAHENDUS

Esmaspäev – 4. juuni

Eesti lipu päev

Jumal lunastab mu hinge surmavalla käest, sest Ta võtab mu vastu. Ps 49:16

   Kui kõrvutada selle psalmi 8. ja 16. salme, siis näeme, et “ükski ei või … maksta Jumalale lunastushinda”, aga “Jumal lunastab mu hinge vaenlase käest”. Jumal suudab seda teha, ja teeb seda. Vana seaduse ajal andis Jumal seoses paasatalle tapmisega teatud korraldused. Kui see ettenähtud tingimus oli täidetud, möödus surmaingel (2Ms 12:13). Uue seaduse ajal teame, kuidas inimene tõepoolest lunastakse surmakartusest.
   Keegi sureb meie eest ja meie saame selle kaudu elu. Kristus, meie paasatall, on meie eest tapetud – see on jumalik lunastus. Selle ohvri kaudu on Jumal hakanud lunastama inimesi. “Ükski, kes tema sisse usub, ei pea hukka saama …” Midagi toimub inimeses, kes usub Jeesusesse Kristusesse. Uue elu esimeseks tunnuseks on surmahirmu kadumine. Usu kaudu Kristusesse pole surmal meelevalda sinu üle. Su hinges domineerib surma võitev jõud. Saame täidetud ülestõusmise väega.
   Meie vanem vend Kristus on tasunud lunahinna ja meie elame. Ta võtab mu vastu. Sama, mis öeldi Eenoki kohta.
   Ihu läheb hauda, aga meie hing päästetakse. Ja selle hommiku saabudes, millest psalmi autor rääkis, päästetakse ka ihu. Nii võidab ülestõusmine sellegi.

Sest sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist. (Ps 16:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Need, kes usuvad Jeesusesse ei pea oma surma enam vaa-tama kui midagi mis on nende tee peal ees. Vastupidi – see on nende jaoks otsekui juba läbitud etapp Jeesuse töö tõttu. See on juba lahendatud. Kas usume seda ja kui palju jagame oma veendu-must teistega meie ümber?

Palvetagem: Jeesus, Päästja, elab veel, sest ma saan ka elu näha, elan pärast taevas seal, surm ei või mul kahju teha. Jeesus liige olen ma, mind ei jäta maha Ta. Luise Henriette

* * *

 

TAGASIHOIDLIK TARKUS

Teisipäev – 5. juuni

Kaht asja ma palun Sinult, ära neid mulle keela, enne kui ma suren: pettus ja valekõne hoia minust eemal, vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga. Õp 30:7,8

Õpetussõnades ning ka teistes Vana Testamendi raamatutes on rohkesti juttu ebaõiglusest, varanduslikust ebavõrdsusest, võimust, positsioonist ja ühiskondlikust turvalisusest. Olgu me rikkad või vaesed, kõige tähtsam on meie suhtumine. Kui me oleme ihned, pole tähtis kas oleme rikkad või vaesed, ihned oleme ikka. Kui me alustame vaesuses ja oleme ihned ning saame ajapikku rikkaks, kas pole me siis rikkad ja ihned? Keegi on ju alati meist rikkam. Alati on kellelgi midagi sellist, mida meil pole. Võib-olla taipame, et meie probleemiks on kadedus ning otsustame kõik ära anda, kuid kui me samal ajal kiikame üle aia, mis naabril on (olgu ta rikkas või vaene), siis pole me tegelikult oma probleemist vabanenud.

Sama kehtib ka meie kõige olulisema suhte puhul – meie suhte puhul Jumalaga. Kui oleme heal järjel, tekib meil kiusatus öelda: “Mul pole midagi rohkem tarvis, isegi mitte Jumalat.” Kui meil pole piisavalt, et oma peret toita, võime leida põhjenduse kuriteole ja mõelda, et “kui Jumal mind ei aita, siis aitan ma ennast ise.” Raske on hukka mõista inimest, kes varastab leiba, et oma peret toita, kuid oluline on tunda ära punkt, millest enam edasi minna ei saa. Meil tuleb vältida lõkse ning säilitada õige suhe Jumalaga. Kristlased usuvad, et suhe Jumalaga on nagu vanema ja lapse suhe, mis ei piirdu ainult materiaalse aspektiga, vaid sinna lisanduvad ka armastus ja voorused.

Ükskõik, kas oleme rikkad või vaesed, peame otsustama, kas tahame langeda kadeduse ja ih-nuse lõksu. Samuti peame otsustama, kui oluline on meile suhe Jumalaga. Samas ei tohi me unustada, et mõtlemisaega pole piiramatult. Enne kui ma suren tähendab tegelikult “enne kui on liiga hilja”. Nii peaksime tegema need salmid enda soovideks ning palvetama, et Jumal annaks meile kõik eluks vajaliku ja õpetaks meid sellega rahul olema.

Teie eluviis olgu rahaahnuseta; jääge rahule sellega, mis teil on, sest tema on öelnud: “Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!” (Hb 13:5) Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! (Mt 6:11) Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. (1Tm 6:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Mu sees on üks teine, kes on minu peale pahane” (Thomas Browne, arst ja kirjanik 1605-82) Kas ka sinul on olukordi, kus kurja ja hea segu osutub eriliselt segadusseajavaks? Palu siis Jumalalt tarkust tema Pojas kui üritad leida selgust oma olukorras.

Palvetagem: Issand, aita mul aru saada, millal mul on küllalt, et toime tulla. Ära lase mul kunagi kahelda oma elu materiaalses õnnistuses, et ma ei peaks Sind eirama. Ära lase mul kasutada oma eesmärkide saavutamiseks valesid vahendeid, et ma ei solvaks Sind. Kaitse mind kurja eest ja aita mul seista vastu ahnusele ja kadedusele.

* * *

 

JÕUKUSE OHTUDEST

Kolmapäev – 6. juuni

Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei suuda me ka midagi maailmast ära viia. Kui meil on aga elatist ja ihukatet, siis olgu neist meile küll. 1Tm 6:6-8

Kuna raha on valeõpetajate peamine mure, käsitleb apostel mõningaid sellega kaasnevaid ohte ning sätestab üldise kehtivusega põhimõtted.

Jumalakartus annab tõelist kasu vaid siis, kui see ei sõltu asjaoludest. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis (2Kr 9:8), ning apostel ise on selle suurepärane näide. Ma ei ütle seda puuduse pärast, kuna ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on. (Fl 4:11)

Teiseks tahab apostel osutada, et aineline vara on ühtviisi ebaoluline nii meie tulekul maailma kui ka siint minekul. Nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuulde läinud? (Kg 5:15)

Ja kolmandaks määratleb apostel ära kristliku rahulolu mõõdu. Kui meil pole ka rahuldatud rohkem kui esmavajadused, nagu toit ja ihukate (mis võib tähistada nii riideid kui ka peavarju), siis peaks sellest piisama rahuloluks.

Need salmid on otsekui vastandid tänapäeva tarbijaliku ühiskonna mõttemallidele. Igal sammul kohtame reklaame ja tohutuid pakkumisi uutele ja parematele kaupadele. Maailm püüab meeleheitlikult täita inimese südame igasuguste asjadega, mille kõrval ei jää aega ja ruumi igavikuliste teemade jaoks. Eemalda mu silmad tühja vaatamast, elusta mind oma teedel! (Ps 119:37)

Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine. (Õp 15:17) Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud! (Ii 1:21) Sest oma surma ei võta ta midagi kaasa, tema au ei järgne talle. (Ps 49:18) Ja Jaakob andis tõotuse, öeldes: Kui Jumal on minuga ja hoiab mind teel, mida käin, ja annab mulle leiba süüa ja riided selga. (1Ms 28:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata kriitiliselt üle omaenese elu ja suhtumised ning palu, et Püha Vaim võiks läbi valgustada kõik alad tuues esile iga uhkusega täidetud nurga.

Palvetagem: Mu Jumal! Mis küll on mu lootus ja mu kindlus, millele ma siin elus toetuda võin? Ja mis on mu suurim rõõm ja trööst kõigist neist asjust, mis siin päikese all paistavad? Sina oled see, Issand, mu Jumal, kelle halastus on piirita. Kas on mul kunagi hea olnud Sinuta? Või millal oleks mul võinud olla halb, kui Sina minu juures olid? Parema meelega sooviksin Sinuga vaene olla, kui rikas Sinuta. Meelsamini soovin Sinuga maa peal rännates kerjata, kui Sinuta taevas olla. Kus Sina oled, seal on taevas! Thomas Kempisest

* * *

 

JUMAL KAITSEB JEESUST JA TEMA OMI

Neljapäev – 7. juuni

Mina saan näha Su palet õiguses, saan täis Su palge paistusest, kui ma ärkan. Ps 17:15

Psalmis tõotatakse, et katsumustes tuleb Jumal kristlastele appi: “Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet! Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!” (Ps 17:6–7) Vastupanijateks nimetatakse siin kristlase vaenlasi: oma liha, ahvatlev ja tagakiusav maailm või pimeduse meelevald. Jumal tõotab, et ahistus on viimselt otsekui halb uni, millest kristlane ärkab, leides end Jumala juures kaitstuna: “Mina saan näha su palet õiguses, saan täis su palge paistusest, kui ma ärkan.” Jumala ligiolu üllatab kristlast alati oma headusega ning ümbritseb teda armastusega. Paulus väljendab seda sõnadega: “Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüda-messe ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.” (1Kr 2:9)

Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat. (Mt 5:8) Et olgu mis tahes, milles meie süda meid süüdistab, Jumal on siiski meie südamest suurem ja tema teab kõik. (1Jh 3:20) Aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. (1Kr 13:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide nende kristlaste pärast kes tänasel päeval peavad kannatama tagakiusu ning rõhumist ustavuse tõttu Jumalale. Palu et Jumal võiks anda neile suure sisemise kindluse tema armastusse, hoolekandesse ja abisse.

Palvetagem: Sinu poole, Issand, ma pöördun oma palvega: südamest Sa välja pühi kõik, mis kõlvatu ja tühi. Armu uks mul lahti tee, kui ma tulen palvele; aita, et kõik jätan maha, mis Su meelest halb ja paha. Adalbert Hugo Willigerode

* * *

 

TÕSTA KÕRGEKS JUMAL, MITTE RIKKUS

Reede – 8. juuni

Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata. Ps 49:8,9

Käsu järgi pidi rikas oma vaese lunastama enne 50 aasta möödumist. Niisugusel juubeliaastal peab igaüks saama tagasi oma pärisosale! (3Ms 25:13) Aga see oli väga piiratud võimalus. Ükski rikas ei võinud lunastada teist inimest surmast.

Juba siin maailmas on rikkusel küllalt ohtusid. Vargad, tuli, vesi ja palju muudki võib rikkalt võtta ta rikkuse. Aga hoopis vältimatu on tõsiasi, et rikas võetakse ära tema varanduselt. Surm tuleb ja ütleb: “Sel ööl nõutakse sinult sinu hing.” Nii toimub lahutamine. Surma ees on rikas võimetu. Kui panna kuld surma kaalule, näeme, kui kerge on kuld. Siis selgub, et elus on momente, millal kuld ei maksa midagi. Rikas ei saa kulla eest osta ainsatki päeva elu pikendamiseks. Kuningate vara, kalliskivide kogud, kullakaevandused on siis väärtusetud.

Needsamad abitud inimesed tulevad meid surematuid hingi hirmutama oma kullaga. Tühi töö! Miks ma peaksin kartma kurjal ajal … (Ps 49:6)

Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16) Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks? (Mt 16:26) Vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega. (1Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vaeseid on alati teie juures”, ütleb Jeesus (vt Mt 26:11). Kus on vaeseid, seal on ka rikkaid. Viimastel on midagi, mida vaestel ei ole: varandust, raha ja võimu. Raha eest saab siin maailmas palju asju – nii palju, et näib, nagu saaks selle eest kõike. On siiski midagi, mida raha eest ei saa?

Palvetagem: Arm, kes Sa mind oled võitnud armastuse väega ja mind enda külge köitnud heldusega, tõega: Arm, Su päralt olen ma elades ja surres ka. Johann Scheffler

* * *

 

OMA ELU EHK HINGE KADUMAMINEKU EEST ON INIMENE ISE VASTUTAV

Laupäev – 9. juuni

Jeesus ütles: “Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?” Mt 16:26

Kui inimene suudaks mobiliseerida ka kogu maailma jõud ja võimalused iseenda kasuks, st oma elu “päästmiseks” ja “säästmiseks” – siis teeks ta endale sellega ikkagi kahju, kaotades elule loodupäraselt määratud igavikulise kvalifikatsiooni. Tema ainsaks “tasuks” on ikkagi vaid surm, mitte aga igavene elu Jumala juures.

Iga inimene on oma elu saanud Jumala käest. Kui ta selle kaotab, siis pole tal mingit vahendit selle taasleidmiseks, pakkugu ta selle eest mida tahes. Jumalaga ei saa elada mingis kaubanduslikus vahekorras. Jumalalt saadud anni kaotus ei saa inimene millegagi tasuda.

Jeesus manitseb meid siin, et me oma elu õigesti hoiaksime, sest kui me selle kord kaotame, siis oleme sellega koos kõik kaotanud. Elu hoida ei tule mitte iseka himutsemisega, mis selle meie käes rikub, vaid nii, et me oma elu Jeesuse teelt otsiksime ning seda tehes selle Jumala kätesse annaksime: nii võtame selle kord taas vastu Tema igavikulisel kujul.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks avardada su arusaamist, lisades valmisolekut ja igatsust teenida mistahes rollis Tema seda kõige paremaks peab.

Palvetagem: Tänan Sind, Issand, et oled loonud igavese eluseemne minu südamesse ja et miski maine ei suuda mind täielikult rahuldada. Tänan Sind, et igas selle maailma rõõmus on ka nõnda palju kurbust ja rahutust, et see juhib minu meele mõtisklema täielikuma õndsuse üle. John Baillie

* * *

 

Kasutatud allikad

  • Cuthrie, Donald (2013) Pauluse esimene ja teine kiri Timoteosele. Pauluse kiri Tiitusele. Tallinn: Logos, lk 114-115
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 62
  • Morris, Leon (2008) Luuka evangeelium. Tallinn: Logos, lk 231
  • Pappel, Tiia (2003) Kas Kristus või maailm? 1. Timoteosele 6:1-10. Piiblivõti : piiblitekstid koos kommentaari-dega, sügis-talv. Tallinn : Avatud Piibli Ühing, lk 48
  • Rew, Eric (2002) Tarkuse kaevul. Suvelugemisi Õpetussõnadest. Tallinn: Logos, lk 174-177
  • Salumaa, Elmar. (2001) Matteuse rõõmusõnum. Tallinn: Logos, lk 483-485
  • Soom, Kaido. Kaduvad ja kadumatud aarded. – Eesti Kirik (14.06.2017): http://www.eestikirik.ee/kaduvad-ja-kadumatud-aarded-8/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 130-132,

 

Koostas Indrek Lundava.
Mai 2018

Palveleht 27. mai – 2. juuni 2018

Palveleht

Nädala teema: Varjatud Jumal

Kiitus/ülistus – selles palveosas ülistame ja kiidame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 95:1-2, 6-7

1Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!6Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all.

Jesaja raamat 6:3

Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!”

Patutunnistus – vaikne palve. Tunnistame Jumalale oma eksimused ja patu.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale/ Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3

3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,

kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname Kolmainu Jumala eest – Jumala Isa, Jumala Poja ja Jumala Püha Vaimu eest. Tänu armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Suur tänu avatud kirikute, Sõna ja Sakramendi eest. Tänu koguduse liikmete, kaasööliste ja vaimulike eest, tänu kõigi eest kes palvetavad ning on nõu ja jõuga koguduses abiks. Tänu inimeste eest kes neile kingitud muusikaanni kaudu toovad Jumalale kiitust ja ülistust. Tänu sõpruskoguduste eest. Täname kõige eest!

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 1:3-10

3 Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa,
kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses; 
4 nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist
olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses, 
5 meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde
oma tahtmise heameelt mööda, 
6 tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus. 
7 Temas on meil lunastus tema vere läbi,

üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda, 
8 millega ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses, 
9 tema on teatanud meile oma tahtmise saladuse oma hea nõu kohaselt,
mille ta Kristuses oli kavandanud 
10 aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik,
mis on taevas ja mis on maa peal.

11 Temas oleme ka meie saanud liisuosa ettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda

tema tahtmise nõu järgi,

12 et me oleksime tema kirkuse kiituseks, kes me varem oleme lootnud Kristusele.

13 Temas olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna,

oma pääste evangeeliumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks,

olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu,

14 kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni – tema kirkuse kiituseks.

Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 28:16-20

16Need üksteist jüngrit läksid aga Galileasse sinna
mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna.
17Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel.
18Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: “Minule on
antud kõik meelevald taevas ja maa peal.
19Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad,
ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse
20ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil
käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”

Palume Kolmainu Jumalalt õnnistust ja juhtimist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume jätkuvalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi ja kinnita kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ja praktikandi Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust Tallinna praostkonna laulupäeva armulauaga palvusele ja kontserdile 3. juunil Nõmme Rahu kirikus ja kirikaias.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 4. Moosese raamat 6:22-27

22Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
23“Räägi Aaroni ja ta poegadega ning ütle: Õnnistades Iisraeli lapsi, öelge neile nõnda:
24Issand õnnistagu sind ja hoidku sind!
25Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline!
26Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!
27Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!”

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskoppide, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume lootust, jõudu ja elutahet inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Palvetame Jumala kätte kõik inimesed kes haiglates, hooldekodudes või kammitsetud koduseinte vahele. Olgu Issand ise neid inimesi ja nende eest hoolitsejaid toetamas ning andku jõudu, rahu ja rõõmu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi – kõik üliõpilased, õppejõud ja töötajad ning kõik tulevased üliõpilased. Jumala õnnistavatesse kätesse palume koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, Misjonikeskuse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. Palume Jumalalt õnnistust koolilõpetajatele ning lastele peagi algavat turvalist suvepuhkust.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 66:2b

Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets,
kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees.

Palvetame palverühma eest Nõmme Rahu koguduses ja mujal ning iga üksiku palvetaja eest; samuti palume palves Jumalalt usaldust Kolmainu Jumala kõikvõimsusesse ja väesse.

Päeva Sõnum. Nr. 87. 27. mai – 2. juuni 2018

Päeva Sõnumi logo

VARJATUD JUMAL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

1. pühapäev pärast nelipüha

Maailmas on väga palju asju, millest me aru ei suuda saada, sest meie mõistmine on piiratud. Jumala kolmainsus, millest kõneleb kolmainupüha, on üks selliseid. Jumal on inimesest nii palju erilisem, et meie meeled ei suuda temast aru saada. Jumal on niivõrd püha, et ükski patune inimene ei suuda teda tõlgendada ega ära seletada. Jumalat saab inimene kogeda vaid nii palju, kuivõrd Ju-mal end talle ilmutab.

Jumal on üks, aga ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb loojana, lunastajana ja pühitsejana. See, et Jumal on Isa, tähendab maailma loomist ja kõigele elu andmist. Ilma Jumalata pole selles maailmas midagi tekkinud. Iga inimhing on Jumala loodu ja kannab Isa ees vastutust.

Jeesus suri ristil inimeste pattude eest, et meie võiksime vabaks saada, see tähendab lunasta-mist, vabaks ostmist. Lunastus on märk Jumala armastusest ja hoolimisest.

Pühitsemine tähendab Püha Vaimu tööd meie juures, see tähendab inimese elu muutumist Ju-mala tahte kohaseks ja usus kasvamist. Jumal loob elu, päästab inimesi ja äratab inimsüdameis us-ku. Jumala tegevuse kaudu võime meie teda oma eluteel kogeda ja järgida.

Kui Jumal tahab, siis ta ilmutab ennast meile. Meil on vaja avatust, et kohtuda varjatud Juma-laga. Imeline on see tunne, kui Jumal meid elus puudutab ja varjatu saab lähedaseks.

Meelespeetav kirjakoht: Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis Tema au! Js 6:3

Meil on looduses ilus ja rõõmus aeg, mil kevad ja suvi teine teisele vastu tulevad. Kuid veel tähtsam ja rõõmsam aeg on ristikogudusel omas kiriku aastas pühitseda: ka siin ulatavad kaks aega teine teisele vastu tulles kätt. Meie astume nüüd välja kiriku aasta esimesest poolest, mis meile oma suurte pühadega Jumala armu ja õnnistust rohkelt on pakkunud, ja alustame teist aasta poolt, kus meie oma eluga tõeks peame tegema, et meie mitte unustajad kuuljad ei ole olnud. Need kolm suurt püha, mis meil nüüd selja taga, on meile Jumala suurest armust tunnistust annud. Jõuluks kinkis meile taeva Isa oma armsa ja ainsa Poja. Jeesus Kristus, kes Suurel Reedel armastusest aetud kui Jumala Tall meie eest suri, andis meile Ülestõusmise pühal tunnistust, et Tema elu ja hukkamine-mata põlve surma ja hukatuse asemele meile on toonud. Nelipühal anti meile Püha Vaimu taevast, kes meid Isale ja Pojale eluasemeks valmistab; seesama Vaim jääb ka ise meie juurde igavesti. Oh seda Jumala armu ja õnnistust!

Täna pühitseme meie Kolmainu Jumala püha, mil meie kõiki neid heategemisi meeletuletame, mida Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim meile on jaganud ja ikka veel annab. Üks neist suurematest ar-mutegudest on meie Jumala lapseks saamine püha ristmise läbi. Eks see ole küll rõõmustav, et mitte üksnes Seeravid taevas Kolmainule püha, püha, püha! ei laula, vaid ka paljud siin maa peal, kelle südamed Jumala au tundmisega on täidetud. Võtame seda laulu siin hoolega ristikoguduses õppida ja oma jumalateenistusel laulda, et seda ükskord ka kõrgemas kooris võiksime ühes laulda Kolmai-nule igaveseks kiituseks.

Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lu-kustab, ja ükski ei ava. (Ilm 3:7) Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: “Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõi-geväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!” (Ilm 4:8) Sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi (Lk 1:49)

Palvetagem: Püha Kolmainu Jumal, Isa ja Poeg ja Püha Vaim, igavene Issand, Sind me kii-dame, austame ja täname, Sind me palume. Jaga meile oma jumalikku armu, nii et me Sinu olemuse müsteeriumi õigesti tunnistame, kristlikult elame, õndsalt lahkume ja pärast maist elu koos pühade inglite ja lunastatutega Sind taeva kirkuses teenime. Seal saame Sind palgest palgesse näha ja ülista-da Sind igavesti.

* * *

SÜÜDAKEM KÜÜNAL!

Pühapäev – 27. mai

Kolmainupüha

Jeesus ütleb: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vai-mu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!” Mt 28:19,20

Taevaminemise loos andis Jeesus jüngritele suure ülesande: minge ja pöörake usule kogu maailm! See näis olevat rumalaim ülesanne, mida jüngrid iial Temalt said. Kuid nende silmad po-leks mitte olnud pööratud Jeesuse poole, nad oleksid selle käsu ning ülesande kõrvale heitnud. Maa-ilm on täis vaenu nende vastu. Neid oli ju nii vähe ja näis, et nad tõesti ei suuda midagi korda saata. Kuid nad läksid siiski ja tegid parima.

Meie mõtleme sageli, et meie töö ja tegevus usulisel põllul pole tähtis. Minu osa on kirikus tähtsusetu. Kuid meie selline arvamine on vale. Igaüks võib olla ja on väga tähtis. Kes on end pü-hendanud tõele, võib muuta kogu maailma kursi valguse ja tõe suunas.

Jeesus löödi risti umbes aastal 30. Tema väheseid järelkäijaid võis siis üles lugeda sõrmede peal. Aastal 313 oli kristlus Rooma maailmariigi poolt tunnustatud kehtivaks usuks, kuigi ta oli seda püüdnud asjatult välja juurida. Täna on miljoneid kristlasi. Ka täna ütleb Kristus meile isiklikult: “Minge!”, sest uus pime paganlik ajastu võib jälle tulla meie üle. Kuid see aeg ei saa tulla, kui krist-lased lähevad ja süütavad küünla.

Elage Kristusele, töötage Temale kui elu Issandale! Meie ei suuda küll võita kogu maailma kristlusele ega valgustada kogu maailma teid, kuid me saame süüdata kristluseküünla seal, kuhu elu meid paigutab. Uskuge, lootke ja armastage, need on sädemed, mis valgustavad meie eneste elu ja ka meie ligimeste omi.

Ärge väsige, ärge heitke kristlusele käega kui lootusetule ja mõttetule ideele! Ärge kartke maailma pimedust. Mida pimedam see on, seda enam paistab meie usutuluke. Jääge ustavaks Kris-tusele, kellele me truudust ja Tema järelkäimist tõotasime! Tõotust, mille Kristus andis oma jüngri-tele, on kõigiga, kes teostavad oma eluga usku ja armastust ja kes Tema järel käimises paistavad kui küünlad. “Ja vaata, ütleb Issand, mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nähes, kui vähe koguduse liikmed ja juhtkond oma eluga realiseerivad usku, on paljud inimesed kaotanud usu kirikusse. Mida oleme teinud, et neid tuua Kristuse juurde, seega ka kirikusse?

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et armastad meid, patuseid inimesi, ja tahad meile elus parimat. Täname, et oled ilmutanud meile oma armastust Isana, andes meile elu, Pojana päästes meid ja Püha Vaimuna andes meile selguse usu kohta. Tule meie südamesse ja muuda meie elu, et võiksime kogeda Sinu pühaduse suurust. Aamen.

* * *

TAEVASED ÕNNISTUSED

Esmaspäev – 28. mai

Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Ef 1:3

Apostel Paulus alustab oma kirja efeslastele majesteetliku ülistuslauluga (Ef 1:3-14). Ta mai-nib kristlaste valimist Jumala poolt; lapseõiguse saamist; lunastust, mis tähendab andestust; Jumala kõikehõlmava plaani mõistmist; eesõigust (nii juutide kui rahvaste jaoks) saada tema rahvaks ja lõ-puks Vaimuga pitseerimist, mis on tagatis lõplikust pärandist.

Ülistuslaulu läbib kolm konkreetset mõtet. Esiteks – Jumal teostab igavikust igavikku kõik oma täiusliku plaani kohaselt. Kogu ajalugu, kõik inimesed, kõik, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal, on hõlmatud tema plaanis. Ülistuslaul võtab kokku kõik – mineviku, oleviku ja tuleviku, samuti Isa, Poja ja Püha Vaimu töö.

Teiseks osutab apostel, et Jumala plaan viiakse täide Kristuses; seega leiduvad temas ka kõik õnnistused, mida inimesel üldse on võimalik leida. Meie tõeline hinnang nähtavatele asjadele sõltub sellest, kas tunneme rõõmu Vaimu asjadest.

Kolmandaks osutatakse vägagi praktilisele eesmärgile – et Jumala rahvas elaks “tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus” (Ef 1:6). Kui me elame Kristuses, elame juba praegu “taevases olukorras”.

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! (2Kr 1:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on mei õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. Pane kirja mõned asjad milles või kuidas Ta on sind õnnistanud sel nädalal ning täna Teda selle eest!

Palvetagem: Õnnista mu elu, õnnista mu tööd! Vaigista mu valu, valgusta mu teed! Käest mul kinni võta ja mind taluta, ära iial jäta Sa mind üksinda! Georg Kiviste

* * *

KÕIGEKÕRGEM EI ELA INIMESTE TEHTUD HOONETES

Teisipäev – 29. mai

Nõnda ütleb Issand: Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalajärg. Kus saaks siis olla koda, mida te tahate mulle ehitada, ja kus saaks siis olla mu hingamispaik? Js 66:1

Siin tuletatakse meile meelde, et Jumala ja inimeste vahel valitsevate tohutud erinevust. Sel-lest andis endale omal ajal aru kuningas Saalomon, kui ta ehitatud templit sisse õnnistades ütles: “Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevas ja taevaste taevas ei mahuta sind, veel vähem siis see koda, mille ma olen ehitanud.” (1Kn 8:27) Ometi ei ole pühakodade ehitamine mõt-tetu. Seal saab Jumalaga kohtuda sellest hoolimata, et ükski mõeldav ruum ei ole Tema jaoks küllal-daselt suur.

Ka Jesaja tuletab meelde, et Jumal ei vaja inimeselt midagi. Inimesed ei saa teha midagi niisu-gust, mida Jumal ise poleks neile enne andnud.

“Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand. (Ap 7:49)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kirik muutub peamiselt usuliste “kaupade” ja teenus-tega varustajaks, saab temast uskliku tarbimisharjumuste tugevdaja….ehk mitteteadlikult, kuid sellele vaatamata, peab selline lähenemine isiklikku vabadust ning vaieldamatut “õigust” valida, elu kõrgeimaks normiks. (Daniel Williams).

Palvetagem: Kogu universum ei mahuta Sind, ometigi mahud Sa minu väikesesse ellu ja kõnetad mind. Sellega muudad mind pühakojaks – ja kogu mu elu jumalateenistuseks. Marcus Hermen

* * *

ESMALT VAJAME LUNASTAVAT, TAASTAVAT ARMU

Kolmapäev – 30. mai

Kristuses on meil lunastus Tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine Tema armu rikkust mööda, millega Ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses. Ef 1:7,8

Kristuses on meil lunastus mitte ainult Tema kaudu, vaid elades Temas. Ning mõistetakse õi-geks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:24) kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine. (Kl 1:14)

Vana Testamendi aegadel anti isikutele, kelle maa oli saanud teise omandiks, võimaluse maad välja osta ehk lunastada (3Ms 25:25-27,47-49; 4Ms 18:15). Veel enam – Iisrael ise oli tegelikult lu-nastatud rahvas. Iisraellased olid olnud orjad Egiptuses, hiljem aga oma patususe tõttu ka Babüloo-nias. Siiski oli Jumal nad lunastanud ning lunastuse kaudu oma rahvaks teinud. Lunastus seisneb põhiliselt kellegi teise omandiks saanud asja või isikut tagasiandmises või vabastamises.

Paulus mainib tänases kirjakohas, et lunastus teostati Tema [Kristuse] vere läbi ehk vabasta-mise vahend on ühtaegu ka vabaduse hind. Paasapühal seostati ohvrit rahva lunastamisega. Ent ena-miku vanaaja ohvrite peaeesmärk oli patu kõrvaldamine. Rahva mõttesse oli sügavalt jäädvustatud tõsiasi, et pattu ei saa kõvaldada kergesti. Patt nõuab ohvrit: Ilma vere valamiseta ei ole andeks-andmist” (Hb 9:22). Kristus rahuldas Vana Testamendi ohvrisüsteemi kaudu osutatud vajaduse alati-seks. Tema surm tähendab, et veri on valatud patuohvriks; Tema surma võib nimetada ka patu kao-tuseks ning seega inimeste vabastamiseks patuorjusest. Seega annab ohver lunastusvahendi, milleks on üleastumiste andekssaamine. Patt orjastab inimese mõistuse, tahte ja kõik tema ihuliikmed, an-destus on aga vabadus.

Paulus väidab, et see andestus antakse Tema armu rikkust mööda. See arm ületab inimliku arusaamisvõime ning on lõpmatult kõrgem kõigist maistest varandustest. Jumal mitte ainult ei anneta oma rikkusest, vaid Tema rikkus on ka annetamise mõõduks. Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses. (Fl 4:19) Jumal on oma armu meile ülirikkalikuks teinud, otsekui ülevoolal allikas, mille varud on sügavad ja ammendamatud. Kuid samas vihjatakse tõsiasjale, et Jumala armu läbi oodatakse kristlase elus uut kvaliteeti. Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu. (1Ts 3:12)

Kristus annab inimesele võime näha suuri, igavesi tõdesid ja samal ajal lahendad oma prob-leemid hetk-hetkelt.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle oma suhetele lähedaste inimestega. Kuidas neid hoida?

Palvetagem: Et Jeesus üles tõusnud on suures aus ja väes, mind surma paeltest päästnud, siis mul on elu käes! Ei keegi süüdistada saa mind ja hukka mõista – mu Jeesus maksis kõik. Friedrich Adolf Lampe

* * *

KRISTLIKU ELU IDEAAL JA EESMÄRK ON TÄIELIK PÜHADUS

Neljapäev – 31. mai

Maarja külaskäigu päev

Tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud Tema palge ees armastuses. Ef 1:4

Et Jumala plaan ei pärine siit maa pealt, vaid taevast, ilmneb tõsiasjast, et see oli olemas enne maailma rajamist. Jumala valik on kõigi õnnistuste alus ja esmapõhjus. Õpetus jumalikust valikust läbib kogu Piiblit. Iisraeli ei valitud mingi teene pärast, vaid selleks, et olla vahendajaks Jumala iga-vese plaani täitumisel. Uues Testamendis kinnitatakse valikuprintsiipi, kui see ei piirdu enam ühe rahvusega; Efesose kirjas selgitatakse seda tõde hiljem üksikasjalikumalt. Õpetus valikust ehk ju-malikust ettemäärangust ei tõstatata kirjas vaieldava teemana. Seda ei vastandata inimliku tahteva-baduse enesestmõistetavale faktile. Jumala valik on paradoks, mida Uus Testamendis ei püütagi la-hendada; meie surelik mõistus ei suuda seda hoomata.

Paulus rõhutab nii Jumala majesteetlikku plaani kui ka meie vaba valikut. Jumal on võtnud ar-muevangeeliumi ja pakkunud seda kõigile. Kristlastel tuleb mõista, et nende usk rajaneb täielikult Jumala tööle; neil ei tule toetuda mingile ebakindlale alusele, mis peituks neis eneses. Kõik on Is-sanda töö ning see teostatakse kooskõlas Tema plaaniga, mis oli valmis enne maailma rajamist. Seepärast ei ole põhjust inimlikuks kiitlemiseks.

Jumal on meid valinud selleks, et oleksime pühad ja laitmatud Tema palge ees. Valik ei toimu lihtsalt päästeks, vaid pühaks eluks. “Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.” (Ef 2:10) Ju-mal on meid “määranud saama tema Poja näo sarnaseks” (Rm 8:29). Kristliku elu ideaal ja ees-märk on seepärast täielik pühadus, mida jaatuslikust aspektist väljendab pühendunud elu, eituslikust aga vabanemine kõigist puudustest. Kristlase elu peab olema laitmatu, mitte lihtsalt inimlike normi-de järgi, vaid Tema palge ees, kes on tunnistajaks kõigest, mida keegi teeb, mõtleb või ütleb.

Sest need, keda ta on ette ära tundnud, need ta on ka ette määranud saama tema Poja näo sarnaseks, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. (Rm 8:29) Kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu. (2Tm 1:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nagu astronoom, kes uurib mõõtmatut öist taevalaotust, on Paulus hämmastanud Jumala armastuse suurusest ja laiusest. Ja nagu mikrobioloog, kes uurib elu mustreid väikseimas rakus, rõõmustab ta, kui intiimne ja isiklik see armastus võib olla. Nii mõõtma-tutes avarustes kui igas inimlapses: Jumal on armastus.

Palvetagem: Halastaja Jumal, Sinu armu pärast rõõmustas Eliisabet koos Maarjaga ja tervitas teda kui Issanda ema. Vaata armuga meie peale, et meiegi ülistaksime üheskoos Maarjaga Sinu püha nime ja rõõmuga võtaksime vastu tema Poega, meie Päästjat, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

KUTSE PALVELE

Reede – 1. juuni

Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole! Tulgem Tema palge ette tänamisega, hõisakem Temale kiituslauludega! Ps 95:1,2

Näib, nagu oleks käesolev kutse adresseeritud palverändurite rongkäigule, mis lähenes temp-lile. Rändurite read olid alles puudulikult korrastatud. Ühed vestlesid oma kõrval kõndijatega, teised laulsid, kolmandad hõiskasid ja neljandad astusid argliku sammuga. Nüüd, kui läheneti templi vära-vatele, oli vaja korda luua. Mõni leviit hüüdis: Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitu-sega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele! (Ps 100:4) Uue seaduse usklikele ei ole see võõras. Apostel kutsub meid pidama oma jumalateenistusi “viisakalt ja korra järgi”, “sest Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal” (1Kr 14:33,40).

Tulgem Tema palge ette. Me vajame seda üleskutset, sest mõnigi palvetaja kardab Jumala ette ilmuda. Teekonnal kirikusse võib juhtuda mõndagi. Mõni tühine sõna või pahandav vahejuhtum võib rikkuda meie vaimuliku valmisoleku sel määral, et kirikusse saabudes tunneme hirmu Jumala ees. Sellepärast vajavad palvetajad juba kirikuteel õiget ettevalmistust. Me saame vaikselt julgusta-da oma kõrval kõndijat: “Tulgem Tema palge ette tänamisega!” Sest Ta on seda väärt. Ärgem unus-tagem Tema heategemist!

Toome Temale ka oma kiituslaulu. Apostel ütleb: “Laulge Issandale!” (Kl 3:16) Kardan, et meie laul on üsna sageli adresseeritud Issanda asemel inimeste kõrvadele. Sellepärast on vaja aeg-ajalt meenutada, et me laul on tõeliselt mõeldud Jumalale.

Sest ma kuulutan Issanda nime, andke au meie Jumalale! (5Ms 32:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me ei saa jätta homseni lahendamatuid kahtlusi ja tunnis-tamata patte. Täna ootab Jumal meid oma armulikkuses, et me vastaksime Tema häälele. Püüa ava-da oma süda ja meel Temale just praegu, nii ausalt, kui sa oled suuteline.

Palvetagem: Ma tahan Sinu armust laulda, nii kaua kui veel liigub keel, ja tänuohvreid Sulle tuua, kui minu süda tuksub veel! Kui vaikib viimaks minu keel, siis kiidan õhates Sind veel. Johann Mentzer

* * *

OLLES USKUNUD, MEID PITSEERITI

Laupäev – 2. juuni

Kristuses olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangee-liumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga. Ef 1:13

Rahvad olid võetud Jumala plaani, kuna nad olid ära tundnud Jeesuse Kristusena. Seda üm-bermuutvat tunnetust kirjeldakse kahel viisil. Esiteks said nad kuulda tõe sõna, st Sõna, mis tõi neile tunnetuse ülimast reaalsusest, ilmutuse Jumalast Tema Pojas. Teiseks oli see tõde rõõmusõnum, evangeelum. Kuna tegu ei olnud ainult ilmutusega, vaid ka sõnumiga Jumala armastusest, halastu-sest patuse inimkonna vastu, Tema päästest. Ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub.” (Rm 1:16)

Sõna kuulmine on oluline, kuna üksnes kuuldes saadakse tunnetus evangeeliumi tõest. “Kui-das nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuu-lutajata?” (Rm 10:14) Kuulmine on aga kasutu, kui see ei tekita usku; üksnes usk on vahend, mille varal saab Jumala õnnistusi vastu võtta. Seega nii mittejuudid kui ka juudid, olles kuulnud ja saa-nud usklikuks, on kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga.

Antiikmaailmas oli pitser omaniku või millegi tähtsa asja saaja isiklik märk. Seega – nagu näiteks kirjas – eristas pitser tõelist võltsist. Pitser oli ühtlasi garantii, et pitseeritud asi oli puutuma-ta. Juudid pidasid pitseerimiseks ümberlõikamist (Rm 4:11). Kristlase pitser on Püha Vaim. Mille kogemine oma elus on kristlaste jaoks absoluutne tõend ning tõestab ka teistele nende usu tõelisust, andes seesmise veendumuse, et nad on Jumala lapsed. Usklike elus ilmnev Vaim on vaieldamatu märk Jumala tööst nende sees ja nende jaoks. Vaim on ka vahend, kelle kaudu kristlasi hoitakse “rikkumatuna” Issanda päevani.

Ja ärge kurvastage Jumala Püha Vaimu, kes on kinnitanud teid oma pitseriga lunastuspäe-vani! (Ef 4:30)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Püha Vaim kindlustab sinu saatuse ja näitab sulle, milline see on. Tema on sinu tuleviku lõhn. Ava ennast Talle.

Palvetagem: Mu Halastaja, muret kanna, et halastuse sisse jään, ja Poja surma läbi anna, et surres Sinu juurde läen! Seal igavese rõõmuga Su halastusest kuulutan. Philipp Friedrich Hiller

* * *

Kasutatud allikad

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 42-43,44-45,47-48,53-54

  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 424

  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Uus maa ja taevas (Js 65:17-66). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk77-79

  • Soom, Kaido. Varjatud Jumal. – Eesti Kirik (18.05.2016): http://www.eestikirik.ee/varjatud-jumal-5/

  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 390-391

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

Palveleht. 20. – 26. mai 2018

Palveleht

Nädala teema: Püha Vaimu väljavalamine 

Kiitus/ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid. 
Koht/kohad Piiblist: Psalm 68:5-7
5Laulge Jumalale, mängige, kiites tema nime, tehke teed temale, kes sõidab kõrbetes!
Tema nimi on Issand, hõisake rõõmu pärast tema ees!
6Ta on vaeslaste isa ja lesknaiste asjaajaja, Jumal oma pühas elamus.
7Jumal paneb üksildased elama majadesse ja viib välja vangid jõukale elujärjele;
aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.

Johannese evangeelium 3:16-21 
16Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
17Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut
mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.
18Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse.
19Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga
inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.
20Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks.
21Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid
avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3 
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: Psalm 86:5 
5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.

Tänupalve – aeg, mil tänada./Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove. 
Tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname, et Kristuse ristisurma ja ülesäratamise järel läkitati meile Jumala Püha Vaim. Oleme südamest tänulikud iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes on andnud ennast Püha Vaimu juhtida ja palvetab ning on oma nõu ning jõuga kirikus abiks. Tänu meie sõpruskoguduste eest. Aitäh kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Joeli raamat 3:1-5 
1Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale.
Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama,
teie vanemad uinuvad unenägusid nähes, teie noored mehed näevad nägemusi.
2Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale.
3Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid.
4Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav.
5Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub.
Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 2:1-13 
1Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud,
ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima
teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus,
sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: “Ennäe, eks need kõik,
kes räägivad, ole galilealased?
8Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame
Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene
pool, ja siia elama asunud roomlased,
11juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased – kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”
12Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: “Mis see küll peab olema?”
13Mõned aga ütlesid pilgates: “Nad on täis magusat veini!”
Palume Jumala õnnistust ja Püha Vaimu juhtimist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume, et Püha Vaim valgustaks ja juhataks meie südameid, et Sinu kogudus võiks kasvada usus ja armastuses. Palume jätkuvalt Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning teoloogia üliõpilased meie kogudusest: Marek Alveuse, Ulvar Kullerkupu ja Volli Nugise ning nende pered. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest 
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakaria raamat 4:6 
See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt inimestele, kel erinevaid muresid ning hoia meie kõigi silme ees ikka ja alati igavene elu. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse, EELK Perekeskuse ja Kristlike Raudteelaste Ühingu jt.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 145:18-19 
18Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
19Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad,
ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
Palvetame palverühmade ja iga üksiku palvetava inimese eest Nõmme Rahu koguduses ja mujal; samuti palume usku  palve jõusse ja usaldust Jumala väesse.

Päeva Sõnum. Nr 86. 20. – 26. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU VÄLJAVALAMINE

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

 

Usu juures on palju sõnadega seletamatut, kuid siiski kogetavat. Püha Vaimu väljavalamine nelipühil on üks selliseid sündmusi. Inimestena ei saa me sugugi sõnadesse panna neid tundeid, mida jüngrid kogesid, kui Jumala Vaim nende peale laskus. Samuti ei suuda me täpselt ära seletada, mismoodi Püha Vaim tuli. Kuid me võime näha Püha Vaimu tulemise tulemusi.

Püha Vaimu väljavalamine muutis jüngrite usku ja suhtumist Kristusesse. Kui nad seni kartsid tunnistada oma usku teistele, sest vaenlased oleks võinud neid selle pärast karistada, siis nelipühast alates tunnistasid nad julgelt oma usku. Apostlid olid valmis isegi oma elust loobuma usu tunnistamise nimel. See näitab, et Püha Vaimu väljavalamine oli nende jaoks võimas elumuutev kogemus.

Jüngrid said Püha Vaimu siis, kui nad üheskoos palvetasid. Püha Vaimu väljavalamine tähen-das kiriku sündi. Inimene vajab elus ühendust teiste inimestega ja ka usuliselt saame üksteist toetada koguduses. Jumala Vaim sünnitab ühendust inimeste vahele, kõrvaldab vaenu ja enesekesksuse ning annab asemele armastuse.

Nelipühil saame paluda, et Jumal annaks meile oma Vaimu. Keegi ei suuda selgitada, kuidas see toimub, kuid Jumala Vaimu tulemise elumuutvat jõudu võib kogeda igaüks. See annab meile usulise selguse ja kindluse ning loob uue sideme kaasinimestega. Vaimu läbi muutub meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Sk 4:6

Nelipühi sündmus on maailmale otsustava tähendusega. Luther ütles, et Jumal tegutseb kahe-sugusel viisil. Tema tegutsemine läbistab maailma nagu kaks suurt voolu. Üks vool on maailma ajalugu, nagu see ilmneb oma maiste seaduste, ihade ja kirgede raamis. Selles laseb Jumal kõigil dee-monitel vabalt ringi joosta. Selles tohivad inimlik võimuahnus, vale ja hävitamiskirg märatseda. Miks see nii on, selle üle on varjav loor heidetud ja selle saladus ei ilmne meile kunagi täielikult seni, kuni oleme selle maailma kodanikud.

Kuna aga kõik see toimub meie silmade ees Jumala teadmisel, teostub samal ajal Jumala pä-riskava, mis Tal südame lähedal. Segamatult inimeste rumalusest ja deemonite võimust, läheb Jumala püha vool läbi aegade. See on vaikne Jumala ajalugu, milles Ta inimeste südameid vahetpidamata valgustab, vabastab ja võidab ning liidab suureks ning täiuslikuks koguduseks.

Esimese voolu võrdpildiks on paabelitorn, mille abil inimesed tahtsid taevast vallutada ja en-nast jumaldada. Seda torni on inimkond ikka jälle uuesti ehitada püüdnud. Võimutahe, sundus ja enesejumaldamine on selle vundamendiks. Selle tunnistuses seisvad vägede leegionid, selle varjus märatsevad kired ja möllab viha.

Teise voolu piltkujuks on tuvike. See on igavene piltkuju Tõest, mis on vägevam kui kõik selle maailma vürstide võim. See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. Maailma pale peab selle Vaimu läbi uuenduma. Seda uuendust igatseb meist igaüks. Seda on maailmale hädasti tarvis. Kuid see eeldab uuendatud inimsüdameid. Võim ja vägivald ei muuda ühtki inimsüdant. Nad ainult teevad selle kõvaks ning trotsivaks.

Jumala Vaim aga suudab seda, mida võim ja vägivald ei suuda. Kui nelipühil, oleme tulnud Jumala ette oma suure mure ja leinaga, siis avagem süda sellele armuvoolule, mis nägematul viisil läbib ka tänapäeva maailma, ja palugem, et Ta uuendaks ja muudaks ka meie elu Jumalat usaldavaks eluks. Kui muutub ja uueneb meie elu, on Jumal võitnud meis ühe sillapea, kus Ta edasi tungib ja teisi südameid oma armastuse, andeksandmise, sallivuse ja rahu riigile võidab. Ainult Jumala Vaimu läbi kaovad vägivald, vale, ülekohus ja orjalaagrid, sünnib uus inimene, luuakse uus maailm ja teostub rahvaste vahel prohvet Jesaja ettekuulutus: “Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdimist.” (Js 2:4)

Uurige Issanda raamatust ja lugege: ükski neist ei ole puudu, ükski neist ei ole teist kaotanud, sest tema on oma suu kaudu andnud käsu ja tema Vaim on need kogunud. (Js 34:16) Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid. (Lk 4:18) Ja ta tegi paeltest piitsa ning ajas pühakojast välja kõik, nii lambad kui härjad, ja ta puistas laiali rahavahetajate mündid ning lükkas kummuli nende lauad. (Jh 2:15)

Palvetagem: Hea taevane Isa, täname Sind, et saatsid nelipühil Püha Vaimu jüngritele ja et sellest muutus nende elu. Me täname Sind, et Püha Vaimu tulemisel sündis kristlik kirik, kus inimesed võivad kogeda Sinu lähedust ja omavahelist üksteise toetamist. Läkita meilegi oma Püha Vaim, et võiksime tunda usu kandvat jõudu ja omavahelist ühendust ning minna sellele toetudes edasi. Aamen.

* * *

 

ARMASTUS, MIS ANNAB

Pühapäev – 20. mai

Nelipüha

Jeesus ütles: “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Jh 3:16

Jumal on küll armastanud ja andnud, end sellel sõnumil on veel teinegi tahk. Kas inimene võtab Jumala anni vastu või lükkab selle endast ära? Andja on Jumal, vastuvõtja inimene, kes peab ise valima. Jumal on meile andnud Jeesuse Päästjaks, Lunastajaks ja Õnnistegijaks, et meie tee võiks kulgeda taeva poole Jumala juurde. Inimese osaks jääb anni vastuvõtmine. Jumal armastab hukkuvat maailma, ikka selleks, et seda hukatusest päästa.

Jumal ootab, et sa Tema armastuse vastu võtaksid. Armastuse, mis ei ole vilets või jõletu kaas-tunne või sümpaatia, vaid armastuse, milles on jõud, mis on võimeline inimese uueks looma. Olgu inimene kui tahes patune, Jumal peseb inimese pattudest puhtaks. “Nii sügaval keegi ei kõnni, kuhu ei ulatu Päästja käed. Ei kedagi välja ta lükka, ei kellelgi sulge teed,” kirjutab Jumala armastusest laulik. Jumal puhastab, annab andeks, et inimene saaks Jumalale kõlbulikuks. See on tegu, milleks maine armastus ega tarkus ei ole suuteline. Ainult Jumala armastus loob inimese uueks.

Jumala and, Jeesus Kristus, tuleb vastu võtta. Jeesuse vastuvõtnu võtab vastu Jumala anni, mida saab vastu võtta usus ja palves. See on inimesepoolne tegu, millel inimese moraalsele palgele on ääretult hea mõju. Kirjutatud on, et kõik saab uueks. Kes on Kristuse sees, on uus loodu. Vanad asjad on möödas, vaata, kõik on uueks saanud! Nüüd on nii andja kui ka saaja mõlemad rõõmsad.

Otse loomulikult äratab nii suur armastus vastuarmastuse. Jumala armastav inimene püüab oma samme eluteel seada Sõna alusel ja tema eeskujuks on Jeesus Kristus.

Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda. (Js 9:6) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mi-na äratan ta üles. (Jh 6:40) Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime. Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Pojab lepitusohvriks meie pattude eest. (1Jh 4:9,10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üsna sagedasti väidetakse, et igas inimeses, olgu ta nii põhja langenud kui tahes, on ka kübeke head. Mis head siis niisuguses inimeses võiks olla?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, taevane Isa, me ülistame Sind, sest Sa oled oma Vaimu väl-ja valanud ning Tema kaudu pühitsed ja juhatad oma rahvast. Valgusta ja juhata oma Vaimuga meie südameid, kinnita ja kaitse oma väega ning aita, et Sinu kogudus võiks kasvada usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ME KUULUME KOKKU

Esmaspäev – 21. mai

2. nelipüha

Peetrus ütles: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.” Ap 2:38

Seda kirjakohta võib kokkuvõtta ühe sõnaga: Pöörduge tõe poole, Jumala poole, astuge Tema valitsuse alla, võtke tõsiselt, et asjade seis on muutunud.

Selle kutse tõsidust võib mõista ainult see, kes vaatab kainelt inimelu ja maailma tõsiasjadele, nendele jõududele, mis meid valitsevad. Olgu peale, et iga inimene on nõus tunnistama poliitilist võimu, sotsiaalseid ja materiaalseid jõude, mis vormivad maailma palet, määravad iga ajajärgu näo ning mõjutavad iga üksiku inimese elu. Kuid kristlased näevad pealispinnast sügavamale ning on alati arvestanud nende jõududega, mida Pühakirjas on nimetatud kokkuvõtlikult patu, kurjuse ja sur-ma väeks. Selles mõttes on kristlased realistid, kes vaatavad tõsiasjadele näkku ega pigista oma sil-mi ja mõtteid kinni. Aga julgust ja jõudu selliseks kaineks vaateks annab Jumala tundmine, teadmi-ne, et Kristus on Issand ja võitja, ja seista Temaga ühenduses tähendab seista eluvõitluses selle poole, kes on üle iga võimu, jõu ja väe mitte üksi selles, vaid ka tulevas maailmas.

Õige vastus Jumala tegudele on usk. See on usaldus Tema vastu, suurem usaldus kui millegi muu vastu. Uues Testamendis tehakse vahet usu ja tegude vahel, neid vastandatakse. Toetuda tegudele tähendab jääda selle juurde, et me peame elus ise võidu saavutama, selle asemel et osa saada Tema võidust. See tähendab, et peame ise oma patud lepitama, selle asemel et meelt parandada ja elada andekssaamisest. See tähendab et peame oma elu ise kindlustama. Selle asemel, et vastu võtta abi, mida Tema pakub.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Miks saatis Jumal meile aga Püha Vaimu? Püha Vaim on meie Lohutaja, kes on meie juures igavesti (Jh 14:16). Ta varustab meid kõigega, mida vajame kaasinimeste teenimiseks (1Kr 12:7). Kas ei ole seda julgustav teada?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, meie hingede Karjane ja Ülevaataja, me täname Sind südamest, et Sa oled maa peale rajanud oma Kiriku ja meid selle liikmeiks kutsunud. Anna meile Püha Vaimu, et me Sinu õndsakstegevat tõde õigesti tunnistaksime, usus Sinust kinni hoiaksime ja ükskord rõõmuga Sinu ausse saaksime, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavese-st ajast igavesti. Aamen.

* * *

 

ÜKS TEE ARUSAAMISELE

Teisipäev – 22. mai

Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: “Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!” Ap 2:40

Need Peetruse sõnad näitavad kahte tähtsat asja. Esiteks, et inimene ise ei saa end päästa. Te-ma ainus lootus on, et ta laseb Jumalal end päästa. Ja teiseks. Inimene võib jääda päästmata, ehkki Jumal sooviks teda päästa ja ehkki Kristus tema päästmiseks on surnud. See juhtub siis, kui inimene ei lase ennast päästa. Päästetud saab inimene siis, kui ta tuleb Päästja, Jeesuse Kristuse juurde. Kui ta seda ei tee, siis jääb ta päästmata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Varakirikus teati, et kui Jumal kellegi päästis, siis päästeti see inimene kogukonda. Tolle aja inimestel oleks olnud väga raske mõista kaasaegset läänelikku mõtteviisi, mis teeb usust inimese eraasja ning kus inimesed ka tihti ütlevad: “Selleks et kristlane olla, ei ole mulle kogudust vaja!” Kahjuks on ka paljud kogudused ise kaotanud selle kogukonna-tunde ja inimesed lahkuvad sealt, et otsida atraktiivsemat kogukonnaelu mujalt.

Palvetagem: Kristuse kutse kõlagu meile kõigist ilmahäältest üle; Tema kutse olgu meile kõige tähtsamaks kutsumiseks elus ja surmas, kodumaal ja võõrsil, rõõmus ja valus, vaesuses ja rikkuses, suures ametis ja väikses ametis, olgu kus tahes, olgu ajal, mil tahes! Olaf Sild

* * *

 

UUE JA AVATUMA MAAILMA ALGUS

Kolmapäev – 23. mai

Siis hakkas Peetrus rääkima:Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?” Ap 10:46,47

Nelipüha on kristliku koguduse sünnipäev. Kristuse kogudus sündis juutluse rüpes, kuid Ju-mala plaanid olid algusest peale avaramad, kui jüngrid suutsid kujutleda. Asjaolu, et nad olid neli-pühapäeval hakanud imeliselt rääkima teisi keelemurdeid, oli kaugeleulatuv prohvetlik märk. Jumala riik pidi kasvama üle neile tuntud keele- ja kultuuripiiride. Nelipüha kuulutas ette Paabeli keeltesegaduse lõppu.

Juutlus, mis oli valitsev religioon, elas aga edasi oma provintslikku elu rahvusliku liikumise loosungite all. Nende suurim mure oli säilitada oma identiteeti üha laienevas Rooma impeeriumis. Usk ainujumalasse ja erakordselt range moraal oli seni seda teha aidanud. Jeesuse jüngrid lähtusid alul samadest mõttemallidest. Olid nemadki ju oma rahva ustavad pojad. Aga Jumala plaanid olid suuremad.

Peetrus ei jõudnud oma kõnet veel lõpetadagi, kui Püha Vaim alla langes. Jüngrid ehmusid. Kuidas on see võimalik, et ka paganad räägivad võõrast keelt ja ülistavad Jumalat? Õnneks oli see ehmatus, mis ei lahutanud, vaid ühendas. Mõelda vaid, Jumal ei põlga paganaidki! Ta jagab uut elu kõigile, kelle südamed on avatud. Nii see on – Püha Vaim paneb meie kivistunud kujutlused ikka ja jälle küsimärgi alla.

Palvetagem ja kuulakem, mida Vaim kogudusele ütleb! Laskem end juhtida ühtsemasse ja avatumasse maailma, kus valitseb mõistmine ja armastus.

Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli. (Mk 16:17) Ja südametundja Jumal on nende eest tunnistanud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi. (Ap 15:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal küsib, kas me tahame Tema plaanidele alla kirjutada. Meil kõigil on veel ruumi kasvada armastuses, rõõmus, rahus, pikas meeles ja lahkuses, heatahtlikkuses ja ustavuses, tasaduses ja enesedistsipliinis. Eks te tea, et te olete Jumala tempel, milles Püha Vaim elab!

Palvetagem: Tee oma tööd minus, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

ÄRA OLE TEADMATUSES

Neljapäev – 24. mai

Ükski, kes Jumala Vaimus räägib, ei ütle: “Neetud olgu Jeesus!” ning ükski ei suuda öelda: “Jeesus on Issand!” muidu kui Pühas Vaimus. 1Kr 12:3

Tähtsam erinevus Püha Vaimu ja teiste vaimude vahel on, et Püha Vaim mitte kunagi ei “tõrva” ega halvusta Jeesust, ega püüa vähendada Tema tähtsust. Vastupidi. Ta tunnistab Kristusest, kirgastab Kristust ja juhib Tema juurde. Selles kultuuris, kus elasid korintlased oli juba ainu üksi sellest juhtnöörist väga palju kasu.

Kurjad vaimud saavad Jeesust needa ja rääkida Temast halba, seepärast nad ka ei tunnista Te-da ka Issandaks st. oma isandaks. See reegel ei ole piisav, et igas olukorras eristada õiget õpetust valest, aga see ei tee seda sugugi vähe tähtsaks. Ajal mil ristiusk oli alles suur vähemus, kõigi muu-de üld levinud religioonide kõrval, oli see Pauluse antud “rusikareegel” täiesti sageli piisav. Korint-lased teadsid nüüd, et üleloomulikud nähtused iseenesest ei ole veel mingid tunnistused, et tegutse-jaks on Püha Vaim. Kõige tähtsam ei ole, et toimub midagi imelist, vaid tarvis on tähelepanna tegu-tsevate vaimude sõnumit. Seda oleks väga kasulik meelespidada ka tänapäeval neil kes jooksevad igasuguste ime asjade järele, kuid ei taha kuulda Jeesusest Kristusest.

Jeesus vastas talle: Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. (Mt 16:17) Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti (Mk 9:39) ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. (Fl 2:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Elav Jumal, aita mul täna avastada taas uut Sinu Sõnas.

Palvetagem: Mina usun, et ma omast mõistusest ega väest ei saa uskuda Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, ega tulla Tema juurde, vaid Püha Vaim on mind kutsunud evangeeliumi kaudu, oma annetega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud. Martin Luther

* * *

 

ANNETE MITMEKESISUS

Reede – 25. mai

Väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. 1Kr 12:6,7

Jumalikud tegevused on mitmesugused, kuid Jumal on seesama. Paulus toob esile mõtte, et kristlaste seas ei saa olla jagunemist “annete” alusel, sest üks ja seesama Jumal jagab kõiki andeid kogu nende mitmekesisuses. Ta teeb kõike kõikides.

Igaühele antakse Jumalalt mingi anne. Vaimulikud anded ja nende kasutamine on midagi avalikku ja avatut, mida näevad ka teised peale nende valdajate. Andeid ei anta rivaalitsemiseks ega kadetsemiseks, vaid ühiseks kasuks. See on kõige eesmärk. Vaimuanded antakse alati selleks, et neid kasutataks usklikekogu kui terviku, mitte ühe andevaldaja ülesehitamiseks. Lõhestav individualism on vastuolus annete eesmärgiga.

Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile. (Mt 25:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seega on jäme eksiõpetus kasutada ande relvadena kiriklikus võimuvõitluses, või selleks, et tõmmata tähelepanu kellegi vaimsele “üleolekule” või tekitada nende tõttu koguduses konflikte.

Palvetagem: Jumal, Sa oled meid päästnud ja seadnud vilja kandma igaveseks eluks. Meie elu Sinus ei piirdu aga üksnes isikliku pääsemisega, vaid Sa liidad iga kristlase oma Ihu, koguduse liikmeks. Aita meil siis ka koguduse keskel head vilja kanda, tundes ära oma annid ja oskused ning rakendades neid ühiseks kasuks. Marcus Hermen

* * *

 

KRISTUSE IHUNA ON KOGUDUS NÄHTAV SUURUS

Laupäev – 26. mai

Nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus. 1Kr 12:12

Kogudus ei ole lihtsalt hulk inimesi, mis on korraldatud organisatsiooniks, vaid Jumala plaani kohaselt peab ta olema otsekui elav ja toimiv organism. See on oluline vaimulik tõsiasi millele Paulus on viidanud ka juba eespool. Organisatsioon on asi mida võib luua inimene inimliku organiseerimise teel ja sellised on ka kogudused, kui neid vaadata inimlikust seisukohast.

Organism, aga on midagi palju enamat. Sellesse kuuluvad liikmed lahutamatult kokku, ega saa ilma teineteiseta hakkama. Selline on Kristuse koguduse vaimulik olemus. Paraku peab siinkohal tõdema, et on võimalik kuuluda kogudusse ainult kui organisatsiooni ja pealegi üsna formaalselt, ilma et teiste usklikega tegelikult sisemist sidetki olekski. Siin kohal peaks igaüks mõtlema järele enda olukorra üle.

Iga ihuliige vajab teisi, kuigi sellele sageli ei mõtlegi. Eriti need kes tunduvad olevat “kõige tugevamad”.

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus. (Rm 12:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meenuta ande mida Jumal on sulle andnud. Palu, et Jumal aitaks sul olla enam avatud Tema töö erisuse rikkusele meie keskel.

Palvetagem: Oma lapsi ühte köida, kallis sõber kindlasti. Las meidki armu leida, armu näita alati. Tões meid kõiki ühte liida, tõde oled ise Sa; ja meid valgusega täida, Sina oled valgus ka. Nicholas Ludwig von Zinzendorf

* * *

 

Kasutatud allikad

  •  Himma, Paul (2007) Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postil]. Tallinn: Allikas, lk 226-228
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postil]. Tallinn: Logos, lk 161-162
  • Morris, Leon (2008) Pauluse esimene kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 191-192
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Peetrus kuulutab Jeesust (Ap 2:22-41); Kas vajad suurt varvast (1Kr 12:10-22). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Plank, Uno. (1960) Jumala otsijad. Valimik pagulaspõlve jutlusi. [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk74-75
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu väljavalamine. – Eesti Kirik (31.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-valjavalamine-7
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 201,203-204

 
Koostas Indrek Lundava.
Mai 2018

Palveleht 13.- 19. mai 2018

Palveleht

Nädala teema: Püha Vaimu ootus

 

Kiitus/ülistus – aeg kiita Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 27:1-3, 7-9

Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?
Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?

2Kui kurjategijad tulevad mu kallalemu liha sööma,

mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3Kui sõjavägi seab leeri mu vastu,ei karda mu süda;

kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.

7Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
8Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
9Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!

                

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 11:4

4 ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu!

Ja ära lase meid sattuda kiusatusse!”

 

Pärast vaikset patutunnistust võib lugeda: Psalm 116:5
5 Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.

 

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Täname jätkuvalt armu- ja rahuaja eest Maarjamaal. Täname Kristuse, meie päästja eest, kes on igaveses kirkuses aga on ka meis Püha Vaimu läbi ning jääb meie juurde igavesti. Täname emade, vanaemade, kasuemade, ristiemade ja tulevaste emade eest ning meie vaimuliku ema – Kiriku eest. Südamest tänu iga koguduseliikme, kaastöölise ja vaimuliku eest. Suur tänu pühapäevakooli aasta eest, iga lapse eest, pühapäevakooli õpetaja eest ning iga perekonna eest. Aitäh sõpruskoguduste eest.

 

Eestpalve aeg                                                                                                                 

Eestpalved pere ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 12:32

32Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.”

Palvesse kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

 

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 1:15-23

15Seepärast ka mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse
Jeesusesse ja armastusest kõigi pühade vastu,
16ei lakka tänamast teie eest, teid oma palvetes meenutades,
17et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile

annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel,
18valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees
19ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.
20See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas

surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas,
21kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul,
22ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele,
23kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.

 

 

Palume Jumala õnnistust emadele, vanaemadele, ristiemadele, kasuemadele, tulevastele emadele ning meie kõigi vaimulikule emale – Kirikule. Palume Jumala ligiolu koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumala kätte kõik koguduses toimuva, et see oleks Temast, Tema läbi ja Tema poole. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame, et Kristus ise hoiaks meie silme ees igavese elu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust igal pühapäeval Nõmme Rahu kirikus kell 10.30 toimuvale jumalateenistusele ja igal laupäeval kell 18.00 Lunastaja kirikus toimuvale õhtupalvusele ning kõikidele ettevõtmistele meie koguduse keskel. Palume kosutavat suvepuhkust pühapäevakoolilastele ja -õpetajatele.

 

 

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 17:18-23

18Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.
19Ja ma pühitsen ennast nende eest, et ka nemad oleksid pühitsetud tões.

20Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes

nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma,
21et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et
nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud.
22Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud
mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks:
23mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik, kes seatud rahva teenistusse. Palvetame piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi üliõpilased, õppejõud ja töötajad, koolilapsed ja kooliõpetajad, lasteaialapsed ja kasvatajad, kaplanaadid ning kaplanid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse,  ajalehe Eesti Kirik, Kiriku Varahalduse jt.  Palume õnnistust orbudele ja pastorite peredele Sambias ning Sambia Sõpradele, kes vahendavad Eestist abi Sambia abivajajateni. Õnnistagu Issand igat rõõmsat andjat.

 

 

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja raamat 14:7-9

7Aga on üks päev, see on Issanda teada, kui pole päeva ega ööd, vaid valgus on ka õhtuajal.
8Ja sel päeval voolavad Jeruusalemmast välja elavad veed: neist
pooled Idamere poole ja pooled Läänemere poole; see sünnib suvel ja talvel.
9Ja Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus.

 Palvesoovid: palume, et Issand Jeesus Kristus ise tugevdaks meie usku ning täidaks meid usaldusega palve jõusse. Palume sedagi, et meil jätkuvalt oleks tahet ja jõudu palvetada. Aidaku Issand meid usaldada Jumalat piiritult, paludes Tema tahte sündimist ning tänada viimselt kõige eest.

 

 

Päeva Sõnum. Nr 85. 13. – 19. mai 2018

Päeva Sõnumi logo

PÜHA VAIMU OOTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Ülestõusmisaja 7. pühapäev

Exaudi Kuule!

Taevaminemispüha oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus oli tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõendus sellest, et nad olid järgi-nud õiget õpetajat, teisalt aga tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, kas nad ka tulevikus saavad kogeda Jumala lähedust ja juhtimist.

Enne taevasse minemist tõotas Jeesus anda jüngritele Püha Vaimu, kes on nendega elu kõigil hetkedel. Kui Püha Vaim tuleb inimesesse, siis ei ole inimesel vaja enam karta tuleviku pärast, vaid ta võib usaldada kogu elu Jumala kätesse, sest Jumal tahab talle parimat. Nii polnud jüngritel vaja enam Jeesuse taevaminemise järel muretseda, vaid nad võisid oodata Püha Vaimu tulemist.

Meiegi elus on omajagu probleeme ja muresid. Taevaminemispüha ja nelipühade vaheline aeg on antud meile selleks, et võiksime olla avatud ja oodata oma ellu Jumala Vaimu, kes annab lahenduse ja kindlustunde. Püha Vaimu läheduse kogemine kaotab kahtlused ja aitab minna julgelt edasi. Seepärast on meil põhjust paluda, et Jumal annaks meilegi oma Vaimu ja muudaks seeläbi meie elu.

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14,15)

Palvetagem: Püha Jumal, Sinu Poeg, meie Päästja, on Sinuga igaveses kirkuses. Kingi meile usku, et Ta on siiski meie keskel ja jääb meie juurde maailma ajastu otsani. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * * 

ÜHTSUSE VÄGI

Pühapäev – 13. mai

Emadepäev

Jeesus tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: “Mina olen andnud neile selle kirkuse, mille Sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks.” Jh 17:22

Jumala suurus, kirkus ja aulisus on käesoleva maailma eest varjatud, aga see ei tähenda sugu-gi, et seda poleks olemaski. Kõigepealt ilmneb Jumala aulisus Jeesuses Kristuses ja Tema pääste-töös. Juba Johannese evangeeliumi algul öeldi meile, et “Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.” (Jh 1:14) Aga vähe sellest. Täpselt sama moodi saavad sellest kirkusest st. Jumala olemusest osa ka Jeesuse jüngrid. Sellepärast ütles Jeesus, et selle sama kirkuse on Ta andnud oma järgijatele. Neile on saanud kirkalt selgeks, kui suur on Jeesus ja Tema päästetöö ning selle kaudu meile ilmunud Jumala arm ja tõde. Ja selle kirkuse mõistmise, eriti aga sellest osa saamise tulemuseks ongi ühtsus nii Jeesuse ja Isaga, kui ka omavahel. Sellisele ühtsusele ei ole maailmas midagi võrdväärset. Selle tagajärjel on maailmal võimalus ära tunda nii Jeesust, kui ka Jumala armastust Tema järgijate vastu. Nii toob kristlaste ühtsus au Jeesusele ja see ongi kristlaste elu tähtsaim eesmärk.

Meil võib kergesti ununeda mis on tegelikult elus kõige tähtsam. Tähtis ei ole meie heaolu ega see mis meiega juhtub, vaid see, et Jumal Isa saaks oma Poja Jeesuse kaudu täielikult austatud. Sellest eesmärgist räägib ka apostel Paulus: “Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.” (2Kr 4:15) See on ka praegu evangeeliumi kuulutuse sügavam mõtte, et üha uued inimesed saaksid osa Jumala armust ja hakkaksid Teda austama. Eriti tänapäeval, mil kõik keerleb inimese ja tema heaolu ümber on meil väga kasulik meelde tuleta-da, et kõige tähtsam ja kõige keskus on siiski Jumal, mitte inimene ega isegi tema hinge päästmine. Selle meelde tuletamine hoiab meid arvamast endast liiga palju. Ja tegelikult me ju näeme, et isegi meie päästmisest hoolib meie Jumal hoopis rohkem, kui me ise.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tegelikult palvetab Jeesus sinu ja minu eest! Lase sellel äratundmisel praegu puudutada oma südant. Kuidas tahaksid Jeesusele vastata?

Palvetagem: Taevane Isa, meil ühenda mõtted ja meeled; ühiselt kõlama pane me südamekeeled! Armastusloit, nii nagu hommikukoit, lase meist kõrgele tõusta! Hugo Voldemar Pärno

* * *

MA OTSIN SIND

Esmaspäev – 14. mai

Apostel Mattiase päev ehk madisepäev

Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle! Ps 27:7

Siin hakkab Taavet rääkima Issandaga otse, sina-vormis. Südamest tulevad palved, et Issand oleks armuline ega tõukaks ära oma sulast. Uskliku elus on kindel koht nii ülistuse, kui ka anumis- palvetel ja need võivad olla teineteisega lausa läbipõimitud.

Keskne on see juures Issanda üleskutse: “Otsige mu palet!” Taavet vastab: “Jah seda ma teen!” Ta teeb seda nii patte tunnistades, ülistades kui ka abi anudes. Jälle me näeme, et Taavet ei arva et ta on juba usklik. Tema asjad Jumalaga on korras ja Jumalat otsima peaksid teised, kes teda veel ei tunne. Siin on meilegi kristlastena selge eeskuju.

Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! (Ps 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest! Tee seda just nüüd, usus.

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina valisid oma ustava tunnistaja Mattiase kaheteistküm-nendaks apostliks, äraandja Juuda asemele. Me palume Sind, kaitse oma Kirikut valeõpetajate eest, anna talle ustavad ja targad karjased. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

JEESUS KRISTUS ON PIIRIKIVI, MIS SEISAB KAHE TÕELISUSE PIIRIL

Teisipäev – 15. mai

Issand on kuningaks kogu maale. Sel päeval on Issand ainus ja tema nimi on ainus. Sk 14:9

See tore salm kõneleb Issanda päevast ja sellest, et Issand Jeesus Kristus ise saab kuningaks, keda kõik sellena teenivad. Muidugi on Jeesus praegugi kuningas, kellel on kõik meelevald, nii tae-vas kui ka maapeal. See tõde avaneb praegu aga siiski ususilmale. Kui Ta on tagasi tulnud, siis ei kahtle selles enam keegi.

Sel ajal kui Jeesus kõndis Galilea teedel ja Juuda mägi radadel, kuulutas Ta inimestele: “Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (Mk 1:15) Jeesuses Kristuses on Jumala riik meile ligitulnud. Kes Temasse usub, see saab selle riigi kodanikuks. Jumala riik on õieti kuningriik. Selle valitsejaks, kuningaks on Jeesus Kristus st. et seal vali-tseb Tema tahe. Sellepärast ongi kõigil seal hea olla.

Kui armsad on mägede peal sõnumitooja sammud. Ta kuulutab rahu, toob häid sõnumeid, kuulutab päästet ja ütleb Siionile: “Sinu Jumal on kuningas!” (Js 52:7) Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. (Jr 23:5) Siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi. (1Kr 8:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kristlasel on meeles Kristuse täideviidud töö, võib ta iga päev elada Jumalale meelepärast elu, rahuliku südamega kerge hingega ja pea püsti. Rist val-gustab inimese minevikku ja olevikku, ristis on meie lootus.

Palvetagem: Suur oled Sa, oh Issand, ja imelised on Sinu teod; sõnadest jääb puudu, et laulda kiitust Sinu imedele. Sest oma heatahtlikkuses kutsud Sa kõik olematusest olemisse, oma väega hoiad Sa oma loodut vaos ja valitsed maailma. Vene õigeusu kirikust

* * *

VÄE ALLIKAS

Kolmapäev – 16. mai

Kogudus on Kristuse ihu, Tema täius, kes täidab kõik kõiges. Ef 1:23

Oma ülestõusmise ja taevamineku kaudu on Kristus ülendatud kõikide Issandaks, Ta on kõige üle peaks kogudusele. Pea täidab kogu ihu liikumis- ja tajumisväega, elustades ja suunates kogu ke-ha. Kogudus on Kristuse ihu, väljendades Tema rahva olulist ühendust Temaga, nagu osutab tähendamissõna viinapuust ja okstest. Üks ja sama elu Jumalast voolab läbi kõikide ning koguduse ülesandeks on väljendada Kristust maailmas.

Aga veel enam – kogudus peab olema Tema täielik väljend, olles täidetud Temast, kelle ees-märk on täita kõik kõiges. Kristlased peavad vastu võtma Jumala omaduste ja andide täismahu, mida inimestel on üldse võimalik vastu võtta. Samalaadselt kirjeldakse ka Ef 4:13 kristlase kasvamist vaimuliku küpsuseni, “saades täiskasvanuks täieliku küpsuse, Kristuse, mõõdu kohaselt”.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui kerge on muutuda inimeseks, kellel on tohutud rikkused, kuid kes elab nagu kerjus, sest ta ei tea, kui rikas ta tegelikult on.

Palvetagem: Ühenduses kosutada võta oma rahvast Sa, et ei ühtki liiget leita Sinust osa saamata! Kui siis Sinu leegist tõuseb valgus Sinu rahva soos, siis maailmgi tunneb, ütleb: “Siin on Jeesu jüngrid koos!” Krahv Nicholaus Ludwig von Zinzendorf

* * *

KUI TÕE VAIM TULEB

Neljapäev – 17. mai

Kui Tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teid kogu tõesse. Jh 16:13

Kui Jeesus ütles oma jüngritele, et Tema peab ära minema, siis ei mõistnud jüngrid Jeesuse surma saladust. Nad ei kujutanud endale ette elu ilma Kristuseta. Jeesus teeb neile aga selgeks, et Tema lahkumine on vajalik, et Jumala plaan võiks teostuda.

Kui Jeesus oleks nüüd jäänud nende juurde, siis oleks kogu Tema töö ja kuulutus olnud viim-selt siiski väga piiratud, piiratud selle maa ja rahvaga kus Ta elas. Et Tema töö kannaks vilja terves maailmas, on vajalik, et Ta lahkuks ning Tema asemele tuleks keegi Teine, rõõmustaja, Tõe Vaim. See Tõe Vaim kuulutab seda, mida Ta Jeesuselt on saanud.

Jumala Tõe Vaim hõlmab ja haarab kõigepealt jüngreid, et neid viia täielikku tõe tundmisesse. Aga see Tõe Vaim hõlmab viimselt kogu maailma ja viib kõiki inimesi ja rahvaid kes usuvad, tõe tundmisele. Sest ainuke tõde on see, mis teeb inimesi ja rahvaid vabaks. Seal aga kus on vabadus, seal on ka rõõm. Nii on Tõe Vaim samaaegselt Teine rõõmustaja nii üksikutele kui ka rahvastele.

See Tõe Vaim annab maailmale märku ka patu, õiguse ja kohtu pärast.

Patu pärast – maailm ei usu Jeesust Kristust. Maailm loodab iseendale. Maailm on uhke oma võimule ja saavutustele. Milleks veel Kristust?

Õiguse pärast – Jeesus läheb Jumala juure, aga Jumala Püha ja Tõe Vaim tuleb tema omade juure, kinnitab neid ja õpetab neid nägema õieti tulevikku, tulevikku, mis on Jumala käes.

Kohtu pärast – sellesinase maailmavürsti üle on juba kohut peetud. Ta on hukka mõistetud. Tal ei ole enam võimu inimkonna ega selle tuleviku üle. Tema võimutsemine ja märatsemine on veel vaid viimne leegitsemine, mis on kustumisele määratud. Sellepärast on põhjust rõõmustamiseks.

Aga kui teid reedetakse, ärge muretsege, kuidas või mida peate rääkima, sest teile antakse tollel tunnil see, mida rääkida. (Mt 10:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sõnu: “Olge julged” võiks tõlkida ka lihtsalt “Ärge kartke!”. Kas tead kedagi, kes vajaks just täna julgustust? Kuidas saaksid teda julgustada?

Palvetagem: Issand Jumal, Püha Vaim, Sina kõigi viletsate rõõmustaja ja abimees! Me palu-me Sind, valmista enesele eluase meie sees, valgusta ja pühitse meie südameid, et usus ja Kristuse tundmises kasvame, armastuses tulised ja ahastuses kannatlikud olles alati Sinu juhatuse järele elame ja Sinu läbi igaveseks õndsuseks pühitsetud ja hoitud saame -, kes Sa Isaga ja Pojaga, üks tõeli-ne Jumal, elad ja valitsed igavesti. Agenda palve

* * *

ÕNNISTUS, MILLE KAUDU TULEB TUGEVUS

Reede – 18. mai

Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: “Otsige mu palet!” Siis ma otsin, Issand, Sinu palet. Ära peida oma palet minu eest. Ps 27:8,9

Elus võib esineda nii raskeid momente, et paluda ka ei oska. Kõik on pime inimese ümber. Siis tuleb appi kirjutatud Sõna. See on aidanud loendamatuid kordi. Ka kõige raskemal tunnil ära unusta Jumala sõna kasutamast.

Psalmi autori oma “süda” ütles seda. Jumal andis ennast tunda. Ta ainus hüüd on appihüüd. “Ära peida”, “ära tõuka”, “ära lükka”, “ära hülga”. Üks sõna lisandub teisele, sest häda ja raskus on niivõrd suur.

Kui lõpmata vähe on niisuguseid palveid. Siin räägib kogu inimene. Ta ei mõtle enam oma väärtusele, vaid näeb endas ainult hülgamisväärset olendit.

Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au! (Ps 50:15) Olgu Issand, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist. (1Kn 8:57)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastupidavust. Palveta, et ta “oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates”. Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

Palvetagem: Jumal, mu süda igatseb Sind! Sinuta rahu ei leie mu rind. Päeval ja öösel otsin Sind ma, õhates paljude palvetega. Sind palun ma: Jumal, kuule mind Sa! Georg Kiviste

* * *

TULE, PÜHA VAIM

Laupäev – 19. mai

Nelipüha eelõhtu ehk nelipüha laupäev

Jeesus ütles jüngritele: “Ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu.” Jh 14:16

Meile kingitakse Trööstija, Eestkostja, Lohutaja. Tema paneb meie elu liikuma. Püha Vaim on seal, kus me Jeesuse nimel armastuse käsust kinni peame. Seal tungib jumalik elujõud inimmaail-ma. Johannes ütleb: Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi. Kes ei armasta, see jääb surma. (1Jh 3:14). Issand ütleb: “Minu käsk on see: armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!” (Jh 15:12). See ei ole ainult käsk, vaid pärast Püha Vaimu väljavalamist ka kogemus, et Kristuse armastus kannab ja ümbritseb meid. See on meie usuelu atmosfäär, milles elame ja millest lähtudes tegutseme.

Püha Vaim on seal, kus Jeesust silmakirjatsemata ja omakasupüüdmatult, kogu oma isiksust kaalule pannes kuulutatakse. Ta ilmutab ennast kui Tõe Vaim, mille vastuvõtmisega maailmal ülisuuri raskusi on. “Maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära.” (Jh 14:17) Kuid Tõe Vaim avab omade silmad ja paljastab petliku maailma. Meil on korraga asjadestrealistlik pilt. Püha Vaim aitab meil kaduvat maailma läbi näha.

Kristluse tõde ei ole mitte üksnes tunnetuslik, vaid eelkõige elutõde. Püha Vaim on seal, kus on uus elu. See ei ole enam ainult nähtavatele, vaid eelkõige igavestele väärtustele suunatud elu. Kogudus ei ole lõbulaev, vaid elulaev. Meil ei ole vaja meelelahutajaid. Kogudus, kes ei otsi kadu-nuid, on ise kadunud.

Püha Vaim on seal, kus lootus iialgi ei kustu. Nõrkused ja patt röövivad meilt lootuse. Kogu-dus, kes usub pattude andestust ja uuestisündi, on Püha Vaimuga täidetud kogudus. Me komistame ja langeme, aga Trööstija Vaim annab meile patust märku ja tõstab meid üles. “Aga kui keegi patus-tab, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige” (1Jh 2:1). Jeesuse Kristuse ja Pü-ha Vaimu töö on uus lootus ja uus elu meie sisimas. Me oleme “kui vaesed, kes siiski paljusid
rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.”
(2Kr 6:10)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal ei ole meid lohutamas, et me ennast vähem lohutult tunneksime – vaid et võiksime ise saada lohutajateks. Kus oleks sinul sellel nädalal võimalik ellu viia seda tööd?

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Sa täitsid ülestõusmispüha tõotuse ja läkitasid Püha Vaimu, ühendasid maa rahvad ja hõimud Sinu kirkust kuulutama. Vaata oma rahva peale, kes on kogunenud palves, et Sinu Vaimu vastu võtta. Saada oma Vaim hingama meie südametesse ja tasanda sõnade ning keelte erisused, et me ühel häälel lauldes võiksime rõõmus ja tänus kiita Sinu nime. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

Kasutatud allikad 

  • Foulkes, Francis (2003) Pauluse kiri efeslastele. Tallinn: Logos, lk 63-64
  • Koolmeister, Richard (1980) Püha tee – via sacra [postil]. Uppsala: Eesti Vaimulik Raamat, lk 154-155
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ma otsin sind Issand (Ps 26:1-27:14); Õlimägi lõhkeb kaheks (Sk 14:1-9); Vägi ja armastus (Jh 17:12-26). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido. Püha Vaimu ootus.Eesti Kirik (24.05.2017): http://www.eestikirik.ee/puha-vaimu-ootus-6/
  • Sivers, Fanny de (2000) Alguses oli sõna : neljas evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 194-195
  • Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 167
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 51

 

Koostas Indrek Lundava.

Mai 2018

1 2 3 4 33