Palveleht 21.– 27. mai 2017

Palveleht

Nädala teema: Südame kõne Jumalaga

Kiitus/ülistus – see on palveaeg Jumala kiituseks ja ülistuseks.
Selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 40:2; 4-6
2 Ma ootasin Issandat suure ootusega;
ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist
4 Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale.
5 Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole.
6 Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema,
siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda.

Psalm 66:20
20 Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet
ega ole mult ära võtnud oma heldust!

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on:
Psalm 25 salm 11
11 Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

Kirjakoht, mille võib palveks lugeda pärast vaikset palvet on:
1. Johannese kirjast 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada palves Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et meil on palveid kuulev Jumal ning Kristus ise palvetab meie eest. Täname kodukoguduse, Nõmme Rahu koguduse eest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 6:5-13
5 Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu
silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides
ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti,
ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
6 Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja
lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa,
kes näeb varjatutki, tasub sulle!
7 Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad
arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.
8 Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida
teile vaja läheb, enne kui te teda palute!
9 Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!
10 Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!
11 Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!
12 Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!
13 Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!
[Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.]
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
Pauluse kirjast roomlastele 8:24-28
24 Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine
ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?
25 Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.
26 Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele:
me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab,
kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega.
27 Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala
tahtmise järgi palub ta pühade eest.
28 Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal
kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.
Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Issand aita meid, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume, et kristlased kasutaksid rohkesti neile antud kallist palveandi. Aita ka, et kannatused ja katsumused võiksid tuua meid Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristuse peale ning teadmist, et igavene kodu on taevas. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning meie kogudusest Usuteaduse Instituudis õppivad: Volli Nugise, Marek Alveuse ja Ulvar Kullerkupu. Kinkigu Issand armastele vendadele ja nende peredele tervist, jõudu ja rohkesti rõõmu. Õnnistust ja jõudu palume organist-koorijuhile Imbi Laasile ning koguduse ja ka praostkonna muusikatööle. Palume õnnistust laulupäevale, mis toimub 4. juunil Nõmmel. Õnnistust palume töödele, mis seotud Nõmme Rahu kiriku remondiga. Palvetame Jumala kätte koguduse endise õpetaja Voldemar Ilja pere; palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Taanieli raamat 9:18b-19
18 sest me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast,
vaid sinu suure halastuse pärast!
19 Issand, kuule, Issand, anna andeks, Issand, pane tähele ja
tee see teoks iseenese pärast; mu Jumal, ära viivita! Sest su
linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi.”
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et meie rahva hulgas võiksid kristlased olla tõeliseks soolaks ja valguseks. Palvetame, et rohkem oleks neid, kes ennast kõiges Kristuse hoolde usaldavad. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume head kordaminekut 26.-27. mail toimuvale Kirikukongressile Tartus.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
Pauluse kirjast efeslastele 6:18a
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus
Palume Issandalt palveandi!

Päeva Sõnum. Nr 34. 21. nädal: 21. – 27. mai 2017

SÜDAME KÕNE JUMALAGA

21. nädal: 21. – 27. mai 2017

Ülestõusmisaja 6. pühapäev

Rogate (“paluge, palvetage”) erineb teiste ülestõusmisaja pühapäevade ladinakeelsetest nimedest selle poolest, et see ei ole võetud psalmi antifonist, vaid protsessioonidest, mida alates 4. sajandist Roomas korraldati. Need asendasid kevadisi põllule tehtavaid paganlikke rongkäike. 5. sajandi lõpust alates toimusid kiriklikud protsessioonid palvepühapäeva ja taevaminemispüha vahelistel argipäevadel.

Palvepühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, mida tähendab palvetada ja missuguseid tõotusi see sisaldab. Tekstides kõneldakse ka Kristusest kui suurest eestpalvetajast ja palvetamise õpetajast.

Meelespeetav kirjakoht: Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! Ps 66:20

See on märkimisväärne, et psalmi autor on teinud Jumala üldise õnnistuse isiklikuks. Kahjuks ei ole veel paljud seda kunsti vaimulikult ära õppinud. Nad on küll tänulikud, et Kristus suri maailma eest, aga kas ka nende eest?

Milline peaks olema meie tunnistuse sisu? Kui me tahame tunnistada, siis peame vaatama, et see ei tuleks meie endi, vaid Jumala ülistuseks. Paljud usklikud oskavad küll rääkida ajalikest asjust, aga mitte vaimulikest. See on ka hea, mida Issand me ihule on teinud, aga mõtleme ka sellele, mida ta meie hingele on teinud.

Palve kuulmise eelduseks on nurjatusest loobumine. Siis, kui psalmi autor oleks pattu oma südames näinud ja sellega leppinud, ei oleks Jumal teda kuulnud. Sellepärast on patust loobumine ja südame puhastamine oluline. Ometi öeldakse selles kirjakohas, et palve kuulmine ei ole siiski meie teene, vaid Jumala heldus.

Jumala iga tegu on enam väärt kui momendi sündmus. Jumala tegu ületab selle silmapilgu, millal see toimus. Nii kutsubki Kristus enda omasid Jumalat ülistama.

* * *

PALVE ON JEESUSE VOLITUS

Pühapäev – 21. mai

Jeesus õpetas: “Kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!” Mt 6:6

Oleks täiesti väär järeldada, nagu annaks Jeesus nõu täielikult kõrvaldada nii avalik kui kogudusega koos palvetamine. Ta ei varja palvetamist mingi müstilise salapäraga ega näe selles väheste eriti pühendatute eesõigust. Nagu kõik inimesed on loodupäraselt Jumala lapsed, nii on kõigil inimestel õigus oma taevase Isaga ka kõneleda.

Palvetaja seesmist siirust nõudes ei ümbritse ta palvetamist mingi sakraalse oreooliga ega nõua, et see toimuks eriliselt pühitsetud kohas. Jeesuse käsitluses on palvetamine üks inimese eluvajadusi, ilma milleta tema vaimne olemasolu pole mõeldav, nagu ka füüsiline eksistents pole mõeldav ilma õhu ja toiduta. Jeesus vabastab palvetamise nii loendamatuist reguleerivatest eeskirjadest kui ka kõigest välispidisest, tehes sellest sõna otseses tähenduses kõige intiimsema inimliku vaimuelu avalduse, mille väärtus ja tähendus sõltuvad palvetaja seespidisest siirusest ja usust, mille kaudu ta Jumalaga ühendust otsib.
Kui Ta aga lõpuks tasust kõneleb, siis võime selle all mõista Jumala vastust inimlikule palvele. Teisalt toonitab Jeesus palvetamise otsivat iseloomu (Mt 7:7,8). Iga otsimise mõte peitub otsitava leidmises – ja nii on ka palve mõte selles, et Jumal ise palvele vastab. See ongi palve tasu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palve on Jeesuse volitus, mille alusel saame Isalt teatud ande. Nii tuleme Isa ette Jeesuse nimel, tema volitustega. Ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa austataks Pojas! Jh 14:13

* * *

KUULA!

Esmaspäev – 22. mai

Rõõmuhüüdega andke teada, kuulutage seda, levitage maailma ääreni, öelge: “Issand on lunastanud oma sulase Jaakobi.” Js 48:20

Oled sa kunagi teinud otsuse, mida hiljem kahetsesid? Mõned taolised “kui ometi’d” ei too suures plaanis kaasa erilisi tagajärgi, teised aga võivad muuta tervet elukäiku (ning olla pöördumatud).

Iisraeli tähelepanematus Jumala poolt pakutava tarkuse suhtes kuulus just sellesse viimasesse kategooriasse. Rahvas oli kaotanud rahu, heaolu ning kestvuse, sest nad ei olnud tõsiselt võtndu, ega kuulanud oma kõikvõimast Jumalat. Ja asi polnud selles, et nad poleks teadnud või kuulnud nende heaks tehtud Jumala päästetegudest. Nad teadsid, et Iisraeli Jumal on terve universumi Looja ning Käskija, ning nende Lunastaja Väljarändamises. Tema on Püha, kes ise andis neile selge teadmise oma tahtmisest ja seadusest nende elu jaoks. Aga et nad olid Jumala kõnetused ja sõnumid jätnud tähelepanuta, pidid nad nüüd kannatama vangidena, kellelt olid röövitud kõik privileegid, mis enne neile Jumala soosingus oleva rahvana kuulusid. Kui ometi….kui ainult….
Siiski – Jumal ei olnud nendega veel lõpetanud. Ta lunastab veelkord, kasutades ootamatut abilist, kelle abiga annab vangidele veel ühe võimaluse alustada uut, vabaduse ja rõõmu ajastut. Oleme lugenud Pärsia kuningas Kooresest (Js 41:2;44:28;45:1). Ajalooliselt oli ta roll väga ühene: tema andis välja seaduse, mis lubas Iisraelil ning teistel Paabelis viibivatel erinevast rahvustest vangidel pöörduda tagasi oma kodumaale (Esra 1:1-4). Teoloogiliselt on Koorese roll aga palju peidetum: miks pidi Jumal valima ja kasutama mingisugust paganate hulgast pärinevat kuningat selleks, et pöörata ümber tervete rahvaste saatused – ja seda mitte ainult Paabeli rahva puhul vaid ka Tema enda valitud ent eksiteele läinud rahva osas? Võibolla tundub järgnev vastus liiga lihtsameelsena, ent eks ole Jumala teed liigagi tihti palju kõrgemal kui meie arusaamine (Js 40:13-14; Js 55:8-9; Rm 11:33-34)?
Seistes silmitsi enda “kui ainult…” ohkamistega on olulisim seega kuulda ja tähele panna Jumala häält ning teha Temaga koostööd, Tema tahtmist – kui Ta sammhaaval ilmutab meile tee, mis toob inimese tagasi õigesse ühendusse Temaga. Siis võib lausa juhtuda, et uskuja huulilt tuleb kuuldavale hüüe: “Issand on lunastanud oma sulase!”

Põgenege Paabelist, minge välja kaldealaste maalt, olge nagu sikud karja ees! Jr 50:8 Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” Ilm 18:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul enam tähelepanu pöörata Talle ja sellele, mida Ta ütleb, ning et võiksid omada veel sügavamat usaldust Tema vastu, et Ta teab kuidas sinu elu saab olla parim võimalik.

* * *

PALVETADES JUMALAT TUNDES

Teisipäev – 23. mai

Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Kui elad usus, et on olemas jumalikust allikast inspireeritud pühakiri, on täiesti loomulik pöörduda selle poole keset kimbatuses olemist, et leida lohutust, juhatust ja selgust. Kui Taaniel seda tegi ning leidis tõotuse Paabeli vangipõlve lõpu kohta (Jr 25:12), siis ei rahuldunud ta mitte ainult selle kättesaamise taotlemisega Jumalalt, vaid tuli Jumala ette sügavalt meeltparandava, oma rahva patte tunnistava palvega.

Selle põhjuseks oli tõenäoliselt kirjakoht 3Ms 26:40 – mis kutsub üles just sellisele patukahetsusele, kui rahvas on vangipõlves. Taaniel järgib “Jumala kogu tahtmist” (Ap 20:27), mitte ei aja lihtsalt näpuga järge ühe tõotuse alusel. Ta palve on täis teoloogiat. Ta oli teadlik sellest, et esitab oma palve “suurele ja kardetavale” Jumalale, aga ka sellele, “kes peab oma armastuse lepingut”, kuna Ta on Jumal, kes igatseb inimestega isiklikku suhet.
Jumalat kirjeldatakse pühakirjas kui ustavat armastuses, õiglast, halastavat ja andeksandvat. Õnnetus, mis Iisraeli oli tabanud, on kinnituseks Jumala õiglusest ja ustavusest, kuna see on täpselt see, mis oli lubatud neile, kes rikuvad Jumala lepingut (Tn 9:11–14). Iisraelil oli hädasti vaja andestust. Taaniel loetleb muserdava nimekirja süüdistustest rahva üleastumiste kirjeldamiseks salmides 7–11, näidates üles ülimat teadlikkust inimloomuse ebamoraalsusest: truudusetu, patune, mässav, sõnakuulmatu, üleastuv, ära pöörudv, õiglusest keelduv…

Taaniel palub armu tuginedes Jumala loomuse tundmisele. Ta appelleerib “Jumala suurele halastusele”. Mainides “Jumala õiglaseid tegusid”, viitab Taaniel Jumala tegudele alates Iisraeli Egiptuses välja viimisest, et rajada oma õiglane tahe siin maa peal. See juhib ta palve Jumala reputatsioonini. Lepingu läbi on Jumal sidunud oma nime Iisraeliga. Selleks, et rahvad võiksid Jumalat respekteerida – tuleks Iisrael taastada, mitte hüljata.

Jah, meie kuningad, meie vürstid, meie preestrid ja meie vanemad ei ole teinud su Seaduse järgi, ei ole tähele pannud su käske ja manitsusi, millega sa neid manitsesid. Ne 9:34 Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu: nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid, need, kes ütlevad puule: “Sina oled mu isa”, ja kivile: “Sina oled mu sünnitanud”, sest nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo. Ent oma hädaajal nad ütlevad: “Tõuse ja päästa meid!” Aga kus on su jumalad, keda sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Jr 2:26-28

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võttes palves aega, et mõelda Jumala loomusele, aitab see muuta meie palveajad rohkem vestluseks kui lihtsalt oma problemide, vajaduste ja soovide nimekirja lugemiseks.

* * *

MEIL ON SIISKI LOOTUST!

Kolmapäev – 24. mai

Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Rm 8:26

Sõna “appi” ei tähenda, et me ise midagi ei tee. Appi tullakse ainult neile, kes ise enam ei suuda. Sageli tahavad usklikud, et Jumal nende ees kõik ära teeks. Soovitakse kerget elu. Paljud on valmis paluma elavat vett, nii nagu palus Samaaria naine: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” (Jh 4:15). säärast palvet Püha Vaim ei toeta. Jumal ei võta meilt meie koormat ära, “sest igaüks kandku oma koormat” (Gl 6:5), aga ta teeb meid tugevaks. Usklikule jääb koormatuse ja nõtruse tunne, aga ta saab ka abi.

Mõelgem vaid, milline on see abi, mida Jumala sõna meile siin tõotab! Uus Testament asetab eluteele kõrvuti nõdra inimese ja Püha Vaimu. Mis ühist on neil kahel? Üks on abitu ja puudustega inimene ning teine – püha ja igavene Vaim. See ongi Kristuse töö ime, mis osutub võimalikuks tänu lunastusele. Püha Vaim elab nüüd meis ja aitab meid. Ta puhastab uskliku inimese südamest välja kõik, mis Jumalale ei kõlba, ja toob sisse selle, mis on Jumalale meele järele. Püha Vaimu töö meie juures on kohtu, end samasl ajal ka armu töö. Ta annab märku, noomib ja õpetab, aga on ka lohutaja, kinnitaja, saladuste ilmutaja ja osaduse jagaja. Lausa imeline, millise kannatlikkusega ta meie juures töötab!
Kui Püha Vaim on inimese elu läbi valgustanud, läbi töötanud ja uuendanud, alles siis näeme, mis on patt ja mis on arm, mis on õigus ja mis on pühitsus, millised me ise oleme ja milline on Jumal.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole tasa ja kuula Vaimu “ohkamisi”, Tema palvet sinu enda sees.

* * *

ÜLENDATUD ISSAND

Kristuse taevaminemise püha

Neljapäev – 25. mai

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32

Kristuse surm kõrgel ristil – nähtav kõigile nagu Moosese pronksmadu teiba otsas – ja sellele järgnev ülestõusmine muudavad põhjalikult inimkonna ajaloo.

See maailm jäi ikkagi Jumala maailmaks, kuigi patt oli selle lõhkunud ning maailm oli püüdnud korraldada oma elu ilma Loojata, sattudes ka Looja kohtu alla. Kui aga Jeesus ristil jumaliku armastuse võitmatu jõu ülima väljendusena ülendati, tõmbas ta magnetina enda poole kõiki, kes võtsid usus vastu tema võidu patu ja kurjuse üle. Kõigi selliste usklike vastu jäävad maailm ja selle vürst kaotajaiks.

Kristus on Jumala loomingu keskpunkt.

Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. Jh 3:14,15

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele valdkonnale oma elus, kus Jumal näib kõige rohkem vaikivat. Võta aega ja palu, et Ta näitaks sulle, mida Ta tahab sulle õpetada, ja samuti, et Ta laseks sul tunda oma ligiolu, kui Temalt vastuseid ootad.

* * *

UUEKSLOODUD ELU

Reede – 26. mai

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. Ps 40:5

Psalm õpetab kristlastele, et Jumala teenimine on lahutamatult seotud nähtavate märkidega. Vana Testamendi ajal olid nendeks ümberlõikamine ja ohvrid. Uue Testamendi ajal ristimine ja armulaud. Ristimine ühendab meid Kristuse ohvriga, sest selle kaudu saime me osalisteks Jeesuse surmast. “Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?” (Rm 6:3). Armulaual saame me osa Jeesuse ohvrisurmast. Lunastaja andis meile leivas oma ihu ja veinis oma vere. Nõnda nagu Vana Testamendi ajal elati osaduses Jumalaga ohvriteenistuse kaudu, nõnda tullakse kristluses Jumala juurde Jeesuse ohvri kaudu. See tähendab elamist ristimisvees ja Issanda armulaua osaduses.

Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad. Ps 2:12 Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. Õp 16:20

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oled sa end kunagi tundnud justkui “paksus poris”? Palu täna muutusi oma ellu, sest just Sinu muudetud elu, saab ümbritsevatele inimestele ehedaimaks tunnistuseks elavast Jumalast.

* * *

JUMALA TÖÖ VIIMNE EESMÄRK ON HEADUS

Laupäev – 27. mai

Me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on Tema kavatsuse kohaselt kutsutud. Rm 8:28

Paulus ei taha öelda, et kõik asjad on head. Sellepärast on tarvis veel palju parandada ja muuta. Patt, rumalus ja haigused ei ole head asjad. Meie kohus on nende vastu võidelda. Jeesus õpetab meid paluma: “Sinu tahtmine sündigu”. Sellega ütles ta: (1) et siin maailmas on asju, mis ei ole Jumalale meele järele, (2) et meie kohus on palvetada ja (3) et kõike on võimalik Jumalale alistada. Sellepärast võib ka Paulus öelda, et kõik “tuleb” heaks neile, kes Jumalat armastavad.

Meie usume tulevikku, sest meie usume Jumalasse. Meie usume, et kõik liigub edasi, ja mitte mõistuseta energia sunnil, vaid Jumala targal tahtel. Ees võib olla tuhandeid takistusi, kuid eesmärk saavutakse sellele vaatamata. Meie kohustus on olla siin Jumalale abiks. Igaüks, kes aitab vähendada pattu, rumalust ja kannatusi, töötab koos Jumalaga.

Nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses. Ef 1:4

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja Ta annab teile teise Lohutaja, et Tema oleks teiega igavesti!

* * *

LISA TEADMISED

KRISTUSE TAEVAMINEMISE PÜHA

40 päeva pärast ülestõusmispühi on Kristuse taevaminemise püha. Pärast mitmeid ilmumisi oma jüngritele võetakse Kristuse nende silme all taevasse (Lk 24:46-53; Ap 1:1-11). Ta on astunud taevasele troonile ja istub nüüd Jumala paremal käel. Temale on antud kogu meelevald taevas ja maa peal. Miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Me ei saa Kristusega kontakti võtta inimlike meelte abil, kuid ometi on Ta Püha Vaimu läbi sõnas ja sakramentides oma rahva keskel.

Taevaminemispühal on rahvapärane nimetus – ristipüha, sest enne taevasseminekut andis Jeesus jüngritele ülesanne on viia sõnum ülendatud Issandast kogu maailma ja ristida kõik rahvad (Mt 28:16-20; Mk 16:15-20).

Taevaminemispühaga algab Püha Vaimu ootamiseaeg, mis kestab üheksa päeva ja lõpeb nelipüha eelõhtul.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse surm

Jeesuse surm on ette kuulutatud enam kui 120 korda Uues Testamendis ja on korduvalt nimetatud prohvetite poolt Vanas Testamendis.
1. Jeesuse Kristuse surm oli asendussurm (Mt 20:28). Ta oli Jumala lahendus patuprobleemile (2Kr 5:21). Ristil Kristus sai patuks patuse ees. Usu läbi Kristusesse patune saab õigeks Jumala õigusega.
2. Jeesuse Kristuse surm oli loomulik (Jh 19:31-37). Selle all mõeldakse, et tema vaim ja hing olid lahutatud ihust.
3. Jeesuse Kristuse surm oli ebaloomulik (Rm 6:23). Selle all mõeldakse, et kuna ta oli patuta, ta ei “teinud pattu” (1Pt 2:22), “temas ei ole pattu” (1Jh 3:5), “ta ei teadnud patust” (2Kr 5:21), enne kui ta suri, sai ta “meie eest patust”. Seetõttu tema surm oli ebaloomulik.
4. Jeesuse Kristuse surm oli üleloomulik (Ilm 13). Selle all mõeldakse, et Jeesuse surm ei olnud Jumala järelmõte; see oli Jumala ettekavatsetud plaan.
5. Jeesuse Kristuse surm oli üliloomulik (Jh 10:17,18). Jeesus ütles, et “ükski ei võta seda minult”. Seejärel ta ütles taas “vaid ma jätan selle iseenesest” (omal initsiatiivil). Kuid “mul on meelevald seda jätta ja mul on meelevald seda jälle võtta” (üleloomulikult; Jh 10:18). Ja seda ta tegi ristil, ja kolm päeva ning kolm ööd hiljem ta tuli tagasi elle, kui ta tõusis üles surnuist. Üksnes Jumal võib surra asendussurma, loomulikku, ebaloomulikku, üleloomulikku ja üliloomulikku surma.

Palveleht 14.– 20. mai 2017

Palveleht

Nädala teema: Taevariigi kodanikuna maailmas

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 98:1-9
1 Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid:
2 Issand on andnud teada oma pääste,
tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees.
3 Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu;
kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet.
4 Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale!
5 Mängige Issandale kandle, kandle ja laulude häälega!
6 Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees!
7 Kohisegu meri ja mis seda täidab, maailm ja kõik, kes seal elavad!
8 Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos
9 Issanda ees! Sest ta tuleb mõistma kohut ilmamaale;
ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile õigluses.

Johannese evangeelium 17:6-10
6 Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled
andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle
ning nad on pidanud sinu sõna.
7 Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,
8 sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud
neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen
pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.
9 Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid
nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
10 Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina
olen kirgastatud nendes.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele vaikses palves toetuda on: Psalm 25:11
11Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!

Pärast vaikset patukahetsuspalvet võib lausuda: 1. Johannese 1:7
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada palves Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname, et ristimise läbi oleme saanud Taevariigi kodanikeks ning Kristuse ristisurma ja ülesäratamise kaudu saame osa igavesest elust. Täname, et Kristus ise palvetab meie eest. Täname emade, vanaemade, kasuemade ja tulevaste emade eest. Täname koguduse kui oma vaimuliku ema eest. Täname, et meil on palveid kuulev Jumal. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Toome tänu pühapäevakooli aasta eest – iga lapse, pühapäevakooli õpetaja ja pere eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast roomlastele 8:9-11
9 Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala
Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.
10 Kui aga Kristus on teie sees, siis on ihu küll patu tõttu
surnud, aga Vaim on õiguse tõttu elu.
11 Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles
äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie
surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 32:15-20
15 kuni meie peale valatakse Vaim ülalt.
Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks.
16 Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias.
17 Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.
18 Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus
19 kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse.
20 Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres,
kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta.
Palvetame Jumala õnnistust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Palume, et koguduse liikmed võiksid elada taevariigi kodanikena maailmas ning olla oma eluga kristlikuks eeskujuks. Aita, et kannatused ja katsumused võiksid tuua Kristusele lähemale. Ole inimestega, kes on reisil ning hoia neid. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Kingi kindlat usku ja usaldust Kristusele ning teadmist, et meil on igavene kodu taevas. Palvesse kanname kõik meie koguduse pered. Palvetame selle aasta leerilaste eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu kiriku remondi ning kõik inimesed kes sellega seotud. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere eest ning aseesimehe Andra Indriksoni ja tema pere eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 98:1
1 Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame, et oskaksime näha neid suuri ja ka väikseid imesid, mis meie elus igapäevaselt sünnivad. Palvetame, et meiegi rahva hulgas võiks olla rohkem neid, kes ennast kõiges Kristuse hoolde usaldavad. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Õnnistust palume EELK Usuteaduse Instituudile, saatku Issand ise inimesi õppima. Õnnistust palume Misjonikeskusele, Laste- ja Noorsootöö Ühendusele, ajalehele Eesti Kirik, Diakooniahaiglale, Perekeskusele jpt. Palume rahu ning leppimist pinge-ja sõjakolletesse.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a
18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus
Palume õnnistust igale palvetavale inimesele! Palume, et meil oleks meeles see vana tõde, et enne kui räägime kellelegi Jumalast, kõneleksime enne palves Jumalale sellest inimesest. Jumalal suudab ainsana tõeliselt inimese südant muuta.

PÄEVA SÕNUM nr. 30. 17. nädal: 23. – 29. aprill 2017

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

19. nädal: 7. – 13. mai 2017

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

Psalmi antifonist (Ps 66:1) saadud nimi Jubilate (“hõisake”) väljendab ülestõusmisaja iseloomu. Kirik pühitseb rõõmustades Issanda ülestõusmist ja võitu surma üle ning pöörab pilgu uuele elule taevas, kuhu Jeesus on läinud omadele eluaset valmistama. Kristlastel pole siin jäädavat linna, vaid nad taotlevad tulevast (Hb 13:14). Jeesuse ülestõusmine on neile andnud juba nüüd uue loomuse. Kui Kristus tuleb tagasi, saavad nad Tema kirgastatud ihu sarnaseks

Meelespeetav kirjakoht: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

Mõtle sõnadele: Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!” (Ilm 21:5)

Selle kirjakoha mõte on, et kui keegi “on Kristuses”, siis on ta osa uuest loodust. Jumala päästeplaan, mis tegeleb küll eelkõige inimkonnaga, hõlmab kogu loodut (Rm 8:21). Kui inimene on Kristuses, siis on ta juba saanud osaks uuest loodust, nõnda et on võimalik öelda: vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! See uuesti loodust osasaamine peegeldub muutunud ellusuhtumises, millest räägitakse eelnevas salmis, ja uue elu pühaduses (vrd 1Kr 6:9-11) ning jõuab haripunkti kogu inimese uuendamisega, kui inimene tõuseb üles surematusesse uues loomises (vrd Js 65:17,66:22, Rm 8:19-23).
On mõistagi tõsi, et seniajani püsib vana ikka veel ja uus ei ole täielikult kohal (vrd Rm 8:18-25; Gl 5:15-26). Kuid käesolevas kirjakohas rõhutatakse uut elu Kristuses, mitte uuest loodust osasaamise piiratust ja pingeid kuni vana veel püsib.

* * *

VÄGI JA ARMASTUS

Pühapäev – 7. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen andnud neile Sinu sõna ning maailm on vihanud neid, sest nemad ei ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.” Jh 17:14

Piiblis on “maailm” mitmepalgeline mõiste. Kõigepealt mõeldakse selle all Jumala loomingut, mis on ilus ning hea. Kõik halb ja inetu on sündinud inimese patu läbi. Siis võib see sõna tähistada inimkonda üldiselt. Sellepärast palub Jeesus jüngreid mitte “maailmast” ära võtta, vaid neid ainult kurja eest kaitsta. Halb ja kuri ja eemaletõukav on ainult see “maailm”, mis on Jumalast ära langenud. Kristlane ei saa kuidagi sellesse maailma kuuluda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tegelikult palvetab Jeesus sinu ja minu eest! Lase sellel äratundmisel praegu puudutada oma südant. Kuidas tahaksid Jeesusele vastata?

* * *

ÜLESKUTSE KOGU MAAILMALE

Esmaspäev – 8. mai

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Millal ülistad Jumalat kõige suurema vaimustusega? Kas siis kui laulad meelidvat laulu või siis, kui piibli lugemine tekitab ahhaa-elamuse? Kõik need olukorrad võivad panna sind vaimustunult ülistama, kuid siin näitab psalmi autor teist motivatsiooni – see on teadmine, et Jumal on tegutsenud tema poolel. Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele! (Ps 66:16).

Kristlik elu hõlmab mitte ainult õppimist Jumala kohta, vaid ka tema kogemist. Võib-olla Jumal su tervendanud füüsiliselt või emotsionaalselt või on ta sind kaitsnud tõelise ohu eest või andnud sulle erilise armastuse tunde. Need on ajad, millal peame end täielikult tema ees välja valama. Isegi kui elu tundub rutiinne või kuiv, saame meenutada Jumala tegusid meie elus ja see annab meie ülistusele vaimustust. Kõige erutavam asi maailmas on Jumala kohalolu tajumine.

Kuid me ei peaks ootama hetkegi mingit muud motivatsiooni ülistuseks peale selle, millest psalmi autor räägib: ta on teadlik sellest, et Jumal on teda testinud (Ps 66:10). Mõnikord ei luba Jumal meil kogeda raskeid ja valulisi asju. See võib olla ainus viis, kuidas ta saab realiseerida oma eesmärgid meie elus. Aga kui me kiidame Jumalat ainult siis, kui me oleme õnnelikud, jääme ilma võimalusest kogeda teda sügavamalt ja võib-olla isegi lõikame läbi tulevase õnnistuse tee (Ps 66:12).

Ülistuse sügav olemus on see, kui laseme Jumalal teada, kuidas me tegelikult tema suhtes tunneme. See on kirglik rõõmu väljendus Jumalale, kes on olemas, kes kuuleb meid, kui me palvetame (Ps 66:19) ja tegutseb meie poolel nii headel kui halbadel aegadel.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jumal on Sind kunagi testinud? Mida sa õppisid ja kuidas see kogemus muutis sinu ja tema suhet sügavamaks?

* * *

MEIE PATUD ON LEPITATUD

Teisipäev – 9. mai

Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus ei kõigu, ütleb Issand, su halastaja. Js 54:10

See õnnistus tähendab häbi asendamist auga, hülgamise kogemuse asendamist armastuse ja kaastunde kogemusega. Millise rikkaliku õnnistuse osaks saavad Sulase ohvrisurma ning pakutava lunastuse tagajärjel Jumala rahvas.

Kirjakoha põhirõhk on asetatud Jumala poolt pakutava “lepingu rahu” igavesele iseloomule. Samal kombel kui Jumal Noale tõotas mitte iial enam maad uputuse läbi hävitada (1Ms 9:8-17), andes selle sümboliks vikerkaare. See rahu on püsivam kui mäed, armastuse suurus on otsekui kõrgeim mägi.

Sisenegem, süüvigem siis kogu olemusega sellesse kaastundlikku armastusse, kuni meist saavad inimesed, kes näitavad samasugust hoolivat armastus üles oma kaaslaste vastu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle rahu olemuse üle ning tasanditele, milles seda kogeda igatseme: sisemine rahu, harmoonilised kodud; leppivad ja lepitavad kogukonnad; rahvad, kes ei ole teistele ähvardavad. Milline võiks olla sinu pärand, mille oled Issandalt saanud?

* * *

USU EESMÄRGIST: MA EI VÄSI

Kolmapäev – 10. mai

Kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. 2Kr 4:16

Välise loomuse kulumine (vanemates piiblites “ärarikkumine”, “kõdunemine”) on seotud Pauluse viletsustega (2Kr 4:8-12,17). Nii kogeb ta ühelt poolt halvavat tagakiusu, mis mõjutab tema füüsilist ihu, teiselt poolt aga kogeb ta oma seesmises loomuses igapäevast uuenemist ja tugevnemist (vrd Ef 3:16).

Väljend “seesmine inimene” on Pauluse jaoks sama tähendusega nagu “süda” ning tähistab inimese keset, tahet, tunnet, mõtete ja kiindumuse allikat. Parima kommentaari seesmise inimese tugevnemisele leiame Pauluse palvest Efesose 3:14-19. Seal tugevneb seesmine inimene siis, kui Kristus elab temas Vaimu kaudu ning ta on juurdunud ja rajatud Jumala armastusele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, las Püha Vaimu ligiolu annab mulle kindluse elada seda elu, nagu see oleks algus ja mitte lõpp. Amen.

* * *

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 11. mai

Jeesus ütles: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

Jeesus avaldab jüngritele põhjuse rõõmustamiseks: Ta läheb ära, kuid mitte lõplikult. Kuigi jüngrid ei mõista, mida see tähendab, ei hakka Jeesus pikemalt seletama. Ta rõhutab peamiselt rõõmu, mis järgneb kurbusele, ja mida ainult Jumal võib anda. Seda rõõmu tundsid jüngrid pärast Issanda ülestõusmist ja see rõõm võib osaks saada kõigile pärast surma, kohtumisel Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keset isiklikku segadust, aga ka meie maailma hädasid ning tragöödiaid, on vaja meelest hoida, et pilt Jeesuse võidust on see, mida mäletada ning millest kinni hoida. Palu, et Isa võiks valgustada su südame silmi ning julgustada su südant.

* * *

ME PÄÄSESIME PAKKU

Reede – 12. mai

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagita.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga lõikus on Jumala lõikus. Ainult väike osa sellest on antud meie teha, ning uskumatult palju rohkem ja suurem on ootamas neid kes usuvad ja loodavad.

* * *

KATSUMUSTE AHI

Laupäev – 13. mai

Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. 1Pt 1:7

Kannatus on tavaliselt asi, mille üle kaevledakse, või siis püütakse taluda. Aga kuidas saab selles “rõõmustada”? Siinkohal osutab Peetrus kullassepale, kes tulekuumust kasutades puhastab eraldab võltskullast ehtsa (vrd Js 48:10).

Katsumused põletavad kristlase usust välja kogu räbu.Tõeline usk on Jumala jaoks kullast väärtuslikum, kuna Jumal tunneb rõõmu, kui teda usus usaldatakse. Kuna aga Jumala hinnang millegi kohta on universumis tähenduse ülim norm, siis on Peetruse lugejatel kindel põhjus olla veendunud ka omaenda elu tähenduses ja tähtsuses.

Peetrus kirjutab need read üsna peatselt peale seda kui olid just alanud Nero kurikuulsad tagakiusamised, mis tõid kannatusi ning sõna otseses mõttes tegid vahe nimekandjate ja tõeliste kristlaste vahele.

Nii võib meie reaktsioon katsumustele osutuda meie usu tõelisuse prooviks. Tõelist usku katsumused ei hävita ning tõeline rõõm jääb alles ka siis kui ajad on rasked.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes peavad läbi minema katsumustest (võib-olla oled ise nende hulgas?) Palveta, et nad võiksid kogeda rõõmu ülestõusnud Issandalt!

* * *

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Jeesuse Kristuse inimlikkus

Jeesuse inimlikkust näeme järgnevast:

  • tal olid maised vanemad (Mt 2:11)
  • ta arenes nagu tavaline inimene (Lk 2:52)
  • ta koges kõiki inimloomuse patuta nõrkusi
  • ta oli näljane (Mt 4:2)
  • ta oli janune (Jh 19:28)
  • ta oli väsinud (Jh 4:6)
  • ta nuttis (Jh 11:35)
  • ta oli kiusatud (Hb 4:15)

Jeesus on inimene ja ometi on ta enam kui inimene. Ta ei ole Jumal ja inimene, vaid Jumal-inimene. Ta on Jumal inimihus. Tema kaks loomust on nii kokku seotud, et kaks muutuvad üheks ühe tahte ja teadvusega.

PÄEVA SÕNUM nr. 30. 17. nädal: 23. – 29. aprill 2017

ÜLESTÕUSNU TUNNISTAJAD

Ülestõusmisaja 2. pühapäev

Pühapäeva ladinakeelne nimi Quasi modo geniti (“nagu äsjasündinud lapsed”) pärineb kirjakohast 1Pt 2:2 ja viitab ülestõusmispühadel ristitutele.

Varases kirikus kandsid ristitud kogu “valge nädala” neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid ja riietusid nüüd uuesti oma tavalistesse riietesse. Nende ülesanne oli nüüdsest alates igapäevases elus tunnistada oma ülestõusnud Päästjat ja Temas täitunud Jumala tõotusi. Sellest tuleb ka pühapäeva teine ladinakeelne nimi dominica in albis (“valgete riiete pühapäev”; pikemalt dominica in albis depositis – “seljast võetud valgete riiete pühapäev”) ehk lihtsalt “valge pühapäev”.

Pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana.

Meelespeetav kirjakoht: Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. 1Pt 1:3

Mõtle sõnadele: Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses. (Ef 1:3)

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Selles fraasist kajavad meile vastu Vanas Testamendis sageli kasutatud ülistussõnad Jumalale (1Ms 14:20;24:27; Rt 4:14; 1Sm 25:32; 1Kn 1:48; Ps 28:6;31:22;41:14).

Peetrus õhutab lugejaid Jumalat ülistama, osutades, et see on mõjuv ravim kannatuste tõttu julguse kaotanud südamele. Seejärel toob ta ära põhjuse Jumalat ülistada: kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud. Jumalat ülistades peab Peetrus eeskätt silmas uut vaimulikku elu, mis Jumal on oma lastele andnud.

Uussünd leiab aset Jumala suure halastuse tõttu. Jumala ülima motiivina meie päästmisel ei viita siin ega ka mujal Pühakirjas etteteadmisele meiepoolsest usust ega ka mingile meie teenele või ihaldusväärsusele. Ta andis meile uue elu lihtsalt “oma suurest halastusest”.

Peetrus ütleb, et meid on uuesti sünnitatud elavale lootusele. See lootus on innukas tulevase elu ootamine, mida Peetrus kirjeldab üksikasjalikumalt järgmises salmis. Lootus on “elav”; sellega osutab Peetrus, et see kasvab ja tugevneb aasta-aastalt. Ning selle usaldusrikka ootuse intensiivsuse määraga võib mõõta uskliku kasvamist vaimulikus küpsuses.

Selle uussünni tõi Jumal esile Jeesuse Kristuse surnuist elluäratamise varal. Kristuse ülestõusmine surnuist tagab tema rahvale nii uue ülestõusmiskeha kui ka uue vaimuliku elu. Kristlased ei saa uut keha praegusel ajastul, kuid Jumal annab neile Jeesuse ülestõusmise alusel uuendatud vaimu. Seega on usklikud vaimulikus mõttes “Kristuse üles äratatud” (Kl 3:1; Ef 2:6;; vrd Rm 6:4,11).

* * *

ÜLESTÕUSMISE RAHU

Pühapäev – 23. aprill

Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: “Rahu teile!” Jh 20:26

Taaskord ilmus ülestõusnud Kristus jüngritele eriti Tooma jaoks. Jüngrite rõõm ei paista tulevat ainult kergendustundest, et Jeesus pole enam surnud, vaid teadmisest, et nüüd on nende Issandaks keegi, kes lubas ohvrisurmas oma käed läbi pista ning kelle läbipistetud küljest voolas välja veri ja vesi, sümboliseerides lunastust ja pühitsust.

Rahusoov, “Rahu teile!” osutab andekssaanud patuse rahule, rahule, mida Jeesus nimetab “minu rahuks” (Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks! Jh 14:27). Sest tema üksi võib seda anda ning ta sai seda anda vaid pärast oma kannatusi. Saanud selle rahu ning täidetud oma Issanda Vaimust, võivad jüngrid saada nüüd Jeesuse apostliteks, nii nagu tema oli olnud oma Isa Apostel. Nagu temagi, võivad nad nüüd osaleda lepitusteenistuses.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vaja kiirustamisest vaba aega, et tajuda Kristuse rahu. Peatu korraks ja palvetage kellegiga koos, mõeldes millist rahu pakub Jeesus.

* * *

LASKE ISSANDAL END SÕNA KAUDU TOITA

Esmaspäev – 24. aprill

Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole. 1Pt 2:2

Peetrus juhib tähelepanu, et armastuseta harjumuste äraheitmine (“Pange siis maha …”, 1Pt 2:1) on vaimulikuks kasvamiseks hädavajalik. Keegi, kes on kuri, kaval, kade, ebaviisakas või pahatahtlik, ei ole suuteline tõeliselt igatsema puhast vaimulikku “piima”.
Määratlus nagu äsjasündinud lapsed ei tähenda, et Peetrus pidas lugejaid noorteks või ebaküpseteks kristlasteks, kuna mõned neist olid olnud kristlased juba kolmkümmend aastat. Peetrus väidab vaid, et nad peavad igatsema vaimulikku sõnapiima samuti, nagu vastsündinud lapsed igatsevad emapiima (s.t innukalt ja sageli). Seda võrdlust mõistavad kergesti iga lapsevanem, keda ühtelugu on unest äratanud näljase lapse kisa piima järele.
Piim ei tähenda siinses kontekstis kristlikku algõpetust (nagu see tähendab teist laadi kujundis 1Kr 3:2 ja Hb 5:12,13, kus piima vastandatakse tahkele toidule); pigem osutab piim millelegi, mida toitumiseks innukalt soovitakse. Me peame seda puhast vaimulikku piima janunema – “Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!” (Ps 42:2).

Vaimulik piim on kirja pandud Jumala sõna, Pühakiri (ükskõik, kas seda loetakse või kuulatakse; Vrd Kl 4:16; 1Tm 4:13). Jumala sõna on “elav”, mis ainult ei loo elu (1Pt 1:23), vaid ka suudab inimesi toites elu ülal hoida (5Ms 8:3; Mt 4:4). Võttes endasse puhast (Ps 12:7) vaimulikku piima, Peetruse lugejad “kasvavad pääste poole” s.t kristliku küpsuse suunas, nii füüsilises (Lk 1:80; 2:40), kui vaimulikus tähenduses (Ef 4:15; Kl 1:10; 2Pt 3:18).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mis on see “vaimulik piim”, mis aitab sul kõige enam usus kasvada? See võib olla mõtisklemine piiblisalmi üle, palveosadus, kristlikud laulud või julgustava raamatu lugemine. Mis see ka poleks – tee sellele ruumi ja anna aega, et võiksid kasvada!

* * *

USULISTE TUNNETE DEKLAREERIMINE

Teisipäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Ma armastan Issandat, sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan Teda appi oma eluaja. Ps 116:1,2

Käsk nõudis, et inimene peab Jumalat armastama. “Ma armastan Issandat” peab suutma öelda iga usklik. Tavaliselt tuntakse meid usklikkude nime all. Mõnikord nimetakse meid ka “palvevendadeks ja -õdedeks”. Aga vähesed nimetavad meid Jumala armastajateks. Jeesus küsis temalt kolmandat korda: “Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: “Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” (Jh 21:17)

Miks me peame oma Issandat armastama? “… sest Ta kuuleb mu häält ja mu anumist, sest Ta on pööranud oma kõrva minu poole …” Psalmi autori armastus leidis uut jõudu palve vastute kaudu. Käsk nõudis Jumala armastamist, aga ainult arm suutis talle seda anda. Ta hüüdis Jumala poole ja Jumal pööras oma kõrva tema poole.

Meie palve võib olla abitu, nagu haige inimese sosin, aga Jumal on valmis seda kuulama. Jumal ainult ei kuulnud ära meie palvesoovi, vaid ta ka vastab sellele. Just see palve vastus ongi jõud, mis tõstab meie armastuse Jumala vastu uuele tasemele.

“Vastatud palved on siidniidid, mis seovad meie südamed Jumalaga!” Charles Haddon Spurgeon (1834–1892)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida saame Jumalale anda, kui Tal on kõik ja kõik ongi Tema päralt? Just tänu on see, mida saame anda. Tänumeeles avastame Jumala suuruse ja elu tähenduse.

* * *

TAUSTA ASETATUD SÕNUM

Kolmapäev – 26. aprill

Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas. Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud. Ap 3:14,15

Peetrus teeb lõpuni selgeks oma süüasja juutide vastu. Ta on juba peatunud nende koletul teol, et nad süütu mehe surma mõistsid. Nüüd rõhutab ta, et see, kelle juudid nõnda ära salgasid, oli Püha ja Õige. Pole päris selge, kas juudid pidasid neid nimetusi mingi erilise isiku või ametikandja omaduseks. Täisfraas “Jumala püha” kasutakse Eliisa (2Kn 4:9) ja Aaroni kohta (Ps 106:16) ning omapäraselt esineb see ka tunnistuses, mille Jeesuse kohta kuuldavale tõid kurjad vaimud (Mk 1:24) ja inimesed (Jh 6:69); ning esineb uuesti Jeesuse nimetusena 1Jh 2:20 ja Ilm 3:7, mistõttu on alust arvata, et kristlased pidasid seda Messia tiitliks.

Siinses kirjakohas rõhutakse, Jeesus kuulub Jumalaga erilisel viisil kokku (vrd Lk 1:35; Ap 4:25,27). Samamoodi toonitab sõna Õige kasutamine Jeesuse kõlbelist puhtust (Ap 7:52; 22:14; 1Jh 2:1). Jumal täitis oma plaani seoses Messiaga ja nõnda oli juutidel nüüd võimalik meelt parandada ja oodata Jeesuse naasmisega seonduvaid õnnistusi. Peetruse kuulajad olid Jumala lepingu pärijad ja võisid n-ö esmajärjekorras pretendeerida Jeesuse toodud õnnistustele. Pöördugu nad siis oma kurjusest ja võtku vastu Jeesus Messiana.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Piiblit lugedes tuleb alati hoolega jälgida väiteid, mis algavad sõnadega “aga Jumal”, sest need osutavad Jumala muutvale toimimisele isegi kõige hullemates olukordades (nt 1Ms 50:20; Rm 5:8).

* * *

OHU KIRJELDUS

Neljapäev – 27. aprill

Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse. Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!” Ps 116:3,4

Vanasti püüti loomi ja linde püüdepaelte või võrkudega. Psalmi autor oli juba surma paeltes. Teda tabasid need mured ja ahastused, mis on omased püütud loomale või linnule. Ta teadis, mida tähendab surmavalla ängistused, ahastus ja mure.

Kristuse järelkäijad, kelle seljataga on Jeesuse ülestõusmine ja südame igavese elu lootus, võivad vaevalt aimata, mida tähendas surm tolleaja usklikule. Neile on tundmatu sõna: “Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristusega, sest see on väga palju parem” (Fl 1:23). Surm tähendas neile lahkumist varjude riiki. Ainult mõned usklikud mehed aimasid rohkem.

Oma ohtlikku olukorda meenutades mõtleb psalmi autor ka oma palvetele. Palvetada võib igas olukorras. Tal oli usku palvetamiseks ka veel siis, kui ta oli juba püütud surma võrkudesse. Ükski inimene ei saanud teda enam aidata. Aga Jumal võis veel midagi tema heaks teha. Ta palve oli lühike, selge ja asjalik: “Oh Issand, päästa mu hing!”

Mõni võib leida, et see palve oli üsna egotsentriline. Ta palus, et Jumal päästaks ta elu. Käesolevas psalmis tähendab hinge päästmine seda. Palve on oma olemuselt Jumala kummardamine, aga see ei tähenda, et meie ei tohiks oma vajadused Jumala ette kanda. Jeesuse palve Ketsemanis oli Jumala kummardamine vaimus ja tões, kuid seal oli ruumi ka tema soovide esitamiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sina viimati pidasid tähtsaks jagada oma kogemusi teistega, kuulutasid oma suuga, et Jumal on tõepoolest palvete kuulja ja vastaja, et Ta on enam meie pühendumist väärt?

* * *

KAHEKÕNE ENDAGA

Reede – 28. aprill

Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja Tema aitas mind. Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud! Ps 116:6,7

Esimeseks ülesandeks pärast abi saamist on Jumala armu ja õiguse ülistus, millele järgneb palve vastuse otsekohene tunnustus – “Ma olin nõder ja Tema aitas mind”

See ei ole oluline, kas meie paranemine toimus kiiresti või pikkamööda. Seegi pole tähtis, mida arvasid teised inimesed meie paranemise põhjusest. Võimalik, et mõni pani me tervenemise “viigimarjakaku” arvele (Js 38:21). Ainult meie ise teame, et võlgneme oma paranemise Jumalale, kes on kuulnud meie palvet. Jumal võib kasutada mitmesuguseid vahendeid meie tervise kasuks, aga viimaseks põhjuseks on ikkagi Jumala arm ja õigus.

Psalmi autorilt õpime, et meie hing võib leida tagasitee oma hingamisele olukordades, kus puudus hingerahu. Seal kus on Jumala rahu, mis on maisusest suurem, on tõeline rahuase hingele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega meenutada oma elu erakordseid hetki, Jumala armu ja õnnistust nendes – ning too Talle oma tänu!

* * *

TÄNU JUMALALE!

Laupäev – 29. aprill

Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja Ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse. Ap 3:19,20

Jumala tegu on nüüd loonud tingimused, kus juudid võivad pattu kahetseda ja oma süü andeks saada. Käsk “kahetsega pattu” (Ap 2:38) tähendab siin sõna pöörduge.

emaldumine oma endisest eluviisist, eriti ebajumalateenistusest, uude eluviisi, mille aluseks on usk ja kuulekus Jumalale (vrd Js 6:10; Joel 2:12-14). Selle kohene tulemus on pattude kustutamine; nende vastu esitatud süüdistuste nimekirja kaotamine (vrd Kl 2:14), mis on teine viis öelda, et nende patud on andeks antud.

Juutide jaoks ei ole olukord lootusetu, sest nad toimisid sel viisil teadmatusest ning Pühakirja täites. Samas on nüüdseks teadmatuse aeg möödunud, ning rahval on vaja meelt parandada. Selle tõenduseks toob Peetrus salmides 22 ja 23 tsitaadi Pühakirjast (5Ms 18:15-19), mis räägib prohvetist, keda esile tuuakse ning keda nad peavad kuulama. Selle prohveti mittekuulamise tagajärjeks on väljaarvamine Jumala rahva hulgast.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle tänasele kirjakohale, mida need väited sulle tähendavad ning kuidas võiksid neid selgitada neile,kes ei usu.

* * *

LISA TEADMISED

P 23. aprill – Jüri (Georgios), märter Kappadookias († 4. saj) ehk jüripäev

IV sajandil märtrina surnud Kappadookia ohvitseri Georgiose ehk Georgi (eestipäraselt Jüri) kohta on palju legende, kuid tema ajaloolisuses pole põhjust kahelda. Tuntuim on lugu tema võidust linna terroriseerinud lohe üle ja linnarahva pöördumisest ristiusku. Georgi kui märtri ja pühaku kultus on vana ja tuntud nii idas kui läänes.
Juba VI sajandil pühitseti tema nimele kirikuid Jeruusalemmas ja Antiookias, teda peeti Bütsantsi armee patrooniks. Tema nime on kandnud paljud rüütliordud, valitsejad on andnud välja tema nimelisi sõjaliste teenete ordeneid. 1222 nimetati Georg Inglise kuningriigi patrooniks. Eesti sõjameeste mälestuseks taastatud Tori kirikule anti püha jüri nimi. Jüripäeva tähistakse Eestis alates 2013. aastast veteranipäevana.

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.

Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail.

T 25. aprill – Evangelist Markuse päev ehk markusepäev.

Evangelist Markus kuulus seitsmekümne jüngri hulka. Ta oli sünnipäraselt juut ja põlvnes Leevi soost.

Markus elas koos apostel Peetrusega Roomas ja kirjutas seal oma evangeeliumi 12 aastat pärast Kristuse taevasse minemist.

Markus kirjeldab evangeeliumis täpselt, kuidas Peetrus salgas Jeesuse, kuid jätab mainimata need juhud, mil avaldub Peetruse armastus Jeesuse vastu. Sellest on järeldatud, et Markus kirjutas evangeeliumi Peetruse juhtnööride järgi, kes alandliku kristlasena pelgas igasugust austust.

Peetrus saatis Markuse kuulutama Jeesuse õpetust mitmetesse linnadesse ja maadesse. Ta asutas kogudusi ja käis mitmeid kordi Egiptuses.

Markust peetakse muuhulgas Aleksandria kiriku rajajaks, mis oli üks olulisemaid kogudusi algkristluse aegadel. Esimene ristitu Aleksandrias oli keegi käsitööline nimega Ananias, kelle Markus oli terveks teinud raskest haigusest. Hiljem asetas Markus ta Aleksandria piiskopiks.
Paganad sundisid Markust Aleksandriast lahkuma. Seejärel läks ta Rooma, kuid pärast Peetruse surma naasis Aleksandriasse. Seal asutas ta kooli, mis saavutas peagi suure tuntuse. Markus reisis ringi Liibüas ja Küreenes, kuulutades kõikjal Jumala sõna ning ristides inimesi.

Kui apostel Paulus oli toodud vangina Rooma, abistas Markus teda ristiusu kuulutamisel. Oma viimase usulise vägitöö tegi Markus Aleksandrias, kus ta hiljem märtrisurma suri. Markus ehitas mere randa kiriku, kuid egiptlased, kartes kristlaste arvukuse suurenemist, otsustasid evangelisti tappa. Otsuse täideviimiseks valiti paganausu püha. Eelneval päeval kutsus Markus rahvast üles loobuma paganliku püha tähistamisest. Seepeale ründasid paganad kirikut, tirisid apostli õuele, sidusid ta kinni ja viisid vanglasse. Öösel ilmus Markusele ingel ja ilmutas, et tema nimi kirjutatakse elu raamatusse ja mälestus temast ei kustu maa pealt. Siis ilmus Kristus ise Markusele ja ütles: “Rahu olgu sinuga, minu evangelist!”

23Surmamõistmise päeval palvetas ta: “Sinu kätte annan ma oma vaimu!” Nõnda jättis ta oma hinge Issandale. Markus maeti tema ehitatud kirikusse. Hiljem viidi tema pühad säilmed Veneetsiasse ja nende peale ehitati ilus kirik. Veel tänapäeval Itaalias Veneetsias käies saame imetleda seda kaunist ehitist ning kuulsat püha Markuse väljakut, mille ääres kirik asub.

Markusepäeva tuntakse eesti rahvakalendris ka äkksurmapäeva ja ussikuningapäeva nime all. Nimetus on pärit kirikukalendrist, kus see on kaitsepühaku Markuse mälestuspäev, kellelt otsiti abi ootamatu surma vastu.

Mõnel pool usuti, et sel päeval ei tohi künda, see võis tuua äkksurma künnihärgadele ja muulegi karjale. Oluline on ilma jälgimine ja saagi ennustamine: kui täna on külm ilm, siis tuleb külm kevad ning halb saak. Looduses liikudes arvesta, et täna kutsub ussikuningas oma alamad nõupidamisele.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. JEESUS KRISTUS JUMALA POEG

Ristiusk erineb kõigist usunditest selle poolest, et ta on enam kui usund – see on Jumala Poja elu, kes elas inimesena maa peal. Kristus on Uue Testamendi iga raamatu tähtsaim isik, kes viis täide kõik Jumala tõotused Vanas Testamendis, alates oma inimesekssaamisest (inkarneerumisest) kuni oma teise tulekuni kui “Isandate Isand ja kuningate Kuningas” (Ilm 17:14).

Issand Jeesus Kristus on Jumala-inimene auhiilguses, kes on ülendatud kõigi loodud olendite üle. Jeesus ütleb: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal” (Mt 28:18). Oma maise valitsemise kestel ta oli Jumal, kes oli inkarneerunud inimihuna. “Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14). Ta oli kõik seda, mida ta kuulutas ja millele ta pretendeeris. Ta oli, on ja jääb (Ilm 1; Hb 13). Kuigi Jeesus Kristus oli Jumala nägu, ei pidanud ta ennast Jumalaga ühesuguseks, vaid loobus iseenesest, saades inimese sarnaseks. Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.

“Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses: kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:5-9)

Palveleht 23.- 29. aprill 2017

Palveleht

Nädala teema: Ülestõusnu tunnistajad

Kiitus/ülistus – kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 116:1-9
1 Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,
2 sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.
3 Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind,
ma sattusin ahastusse ja muresse.
4 Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: “Oh Issand, päästa mu hing!”
5 Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.
6 Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja tema aitas mind.
7 Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!
8 Sest sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.
9 Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.

Johannese evangeelium 21:1-14
1 Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.
3 Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlesid talle: „Me tuleme sinuga kaasa.” Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
4 Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus.
5 Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?” Nad vastasid talle: „Ei ole.”
6 Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.
7 Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8 Aga teised jüngrid tulid paadiga – nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart – ja vedasid noota kaladega.
9 Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba.
10 Jeesus ütles neile: „Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!”
11 Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.
12 Jeesus ütles neile: „Tulge sööma!” Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et ta on Issand.
13 Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
14 See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast surnuist ülestõusmist.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: Psalm 103:2-3
3 Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname, Kristuse ristisurma ja ülestõusmise eest. Täname, et tohtisime Kristuse ristisurma ja ülestõusmise oma vaimus taas läbi elada ning osa saada elu võidust surma üle. Täname kõikide veteranide eest. Täname inimeste eest, kes annavad oma osa jumalateenistuste, piiblitundide, laste- ja muusikatöö, 80. klubi, Toidutare, Hingehoiuvalve, AA rühma ning paljudesse teistesse ettevõtmistesse meie koguduses. Tänu toome meie sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1.Peetruse kirjast 1:3
3 Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma
suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks
Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist
Palves Jumala ette kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Sakarja raamat 8:6-8
6 Nõnda ütleb vägede Issand: Kuigi see on neil päevil ime selle
rahva jäägi silmis, kas peaks see olema ime ka minu silmis? Küsib vägede Issand.
7 Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, mina päästan oma rahva
päikesetõusu maalt ja päikeseloojaku maalt.
8 Ja mina toon nad tagasi Jeruusalemma elama: nad on mulle rahvaks ja
mina olen neile Jumalaks, ustav ja õiglane.
Palume, et Jumal õnnistaks igat koguduse liiget, töötegijat, koguduse juhatuse- ning nõukogu liikmeid. Palume ülestõusmispüha järgse aja, jumalateenistused ja kõik koguduses toimuva Issanda kätte. Palume, et Jumal ise kinnitaks meie usku Kristusesse, kes on meile toonud igavese elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist ja hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal ja kinnitamas kõiki, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti eest. Palvesse kanname leerilapsed ja sõpruskogudused. Palvetame Nõmme Rahu kiriku remondi Issanda hoolele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 3:12-20
12 Seda nähes hakkas Peetrus rahvale kõnelema: „Iisraeli mehed, miks te imestate selle üle või miks te ainiti vahite meid, otsekui meie oleksime oma erilise väe või jumalakartlikkusega selle mehe pannud kõndima?
13 Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, meie isade Jumal, on kirgastanud oma sulase Jeesuse, kelle teie olete reetnud ja ära salanud Pilaatuse palge ees, kui see oli
otsustanud tema vabaks lasta.
14 Teie salgasite ära Püha ja Õige ning palusite, et teile kingitaks mees, kes oli mõrtsukas.
15 Teie tapsite Elu Juhi, aga Jumal on ta surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie.
16 Ja kuna tema siin, keda te näete ja tunnete, on uskunud Jeesuse nimesse, siis on see nimi teinud ta tugevaks, ja usk, mis tuleb Jeesuse läbi, on talle andnud täie tervise teie kõikide silma all.
17 Ja nüüd, vennad, ma tean, et te olete seda teinud teadmatusest just nagu teie ülemadki.
18 Jumal on aga sel kombel täide saatnud kõigi oma prohvetite suu kaudu ennustatu, et tema Võitu peab kannatama.
19 Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks,
20 nii et Issandalt tuleksid kosumisajad ja ta läkitaks teie jaoks määratud Messia Jeesuse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse kõik inimesed, kellede otsustest sõltub elu meie maal aga ka maailmas laiemalt. Kingi vastutustunnet, tarkust ja armastust. Palvetame piiskopid, preestrid ja diakonid, koguduste töötegijad ning iga koguduse liikme Issanda kätele. Palume eriti inimeste eest, kellel endal või kelle lähedastel on tervisemuret. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, tervendamas ja rahu toomas. Kingi lootust, jõudu ja elutahet ülalt ning hoia meie kõigi silme ees alati igavene elu.

Eestpalve palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 7:7
7 Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse
Palume palvetesse Jumala usaldust, tahet, rõõmu ja jõudu.

Palveleht 16.-22. aprill 2017

Palveleht

Nädala teema: Kristus on surnuist üles tõusnud

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 118:15-24
15 Hõiske- ja päästehääl kostab õigete telkidest:
“Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
16 Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!”
17 Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
18 Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.
19 Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
20 See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
21 Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
22 Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
23 Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
24 See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!

Johannese evangeelium 20:1-10
1 Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul,
kui oli alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud.
2 Ta jooksis siis ja tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri
juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile: “Nad on Issanda hauast
ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.”
3 Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde.
4 Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis
Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena.
5 Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse.
6 Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda sisse
ja nägi maas olevaid surilinu
7 ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud
koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas.
8 Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena
oli hauale tulnud, ning nägi ja uskus.
9 Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma.
10 Jüngrid läksid nüüd taas ära kodu poole.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Kirjakoht, mille võib lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse ristisurma ja ülestõusmise eest. Täname, et Kristus, Püha Vaimu läbi, kinnitab meie usku Jumalasse ning Temas on meil igavese elu kindel lootus. Tänu, et võime palves kõigega tulla Jumala ette ning teada, et Tema kuuleb igat meie palvet. Tänu Jumala Sõna ja Sakramentide eest. Tänu sõpruskoguduste ja sealsete ustavate eestpalvetajate eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hoosea 6:1-3
1 Tulge, pöördugem Issanda poole, sest tema on meid murdnud
ja tema parandab meid; tema on meid löönud ja tema seob meid!
2 Tema teeb meid elavaks kahe päevaga, kolmandal päeval aitab ta meid üles
ja me võime elada tema palge ees.
3 Tundkem siis, püüdkem tunda Issandat: ta tuleb nagu ilus koidupuna;
ta tuleb meile nagu vihm, otsekui kevadine vihm, mis niisutab maad.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:
1. Pauluse kirjast korintlastele 15:12-22
12 Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud
surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole?
13 Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud.
14 Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see,
et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk.
15 Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad,
sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud
Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, – sel juhul, kui surnuid üles ei äratata.
16 Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud;
17 kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk
tühine, siis te olete alles oma pattudes.
18 Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud.
19 Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me
oleme kõigist inimestest armetumad.
20 Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest.
21 Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu;
22 sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda
tehakse ka kõik elavaks Kristuses.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Ole kõigiga, kes on reisil. Palume sedagi, et Kristuse ülestõusmispühade tähendus, igavese elu võimalikkus Kristuse ristisurma ja ülestõusmise läbi, võiks jõuda paljude inimesteni. Õnnista Jumala Sõna kuulutamist ja kuulmist. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame Jumala kätte Rahu kiriku remondi ning koguduse jumalateenistusliku elu Lunastaja kirikus; palvesse tõstame leerilapsed. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese ilmutus 1:18
Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest
ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume, et Kristuse ristisurm ja ülestõusmine võiks omada elumuutvat tähendust paljude inimeste jaoks. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palume rahu sõjakolletesse ja kõikidesse rahututesse südametesse.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2
2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
Palume püsivust meie palveellu ning õnnistust igale palvetavale inimesele! Täname, et meil on palveid kuulev Jumal!

Päeva Sõnum. 16. nädal: 16. – 22. aprill 2017

KRISTUS ON SURNUIST ÜLES TÕUSNUD!

Kristuse ülestõusmispüha

Ülestõusmispühal kõlab ristirahva keskel rõõmus kuulutus: Kristus on surnuist üles tõusnud! Ta on esimesena üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Ta on võitnud surma ja patu võimu. Ülestõusmine kinnitab seda, et Jeesus on Jumala Poeg. See ülestõusmissõnum on ristiusu alus ja tuum

Meelespeetav kirjakoht: Kristus ütleb: Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed! Ilm 1:18

Mõtle sõnadele: Teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam (Rm 6:9) Just seepärast ta võibki päriselt päästa neid, kes tulevad Jumala ette tema läbi, elades aina selleks, et nende eest paluda. (Hb 7:25) Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte. (Ii 12:14) Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava. (Js 22:22)

Nüüd kõneleb Johannes Kristuse ülestusmisega seotud aspektidest. Nagu ilmneb Apostlite tegude raamatust, tähendas Kristuse võit surma üle algkristlastele palju; seepärast rõhutatakse ülestõusmist kohe Ilmutusraamatu alguses. Selles salmis osutatakse mõttele, et Kristus elab igavesti (vrd Jh 1:4; 14:6 jne). Sama väljendit kasutakse Isa kohta 4:10; 10:6 (vrd Tn 12:7), seega on taas osutatud Isa ja Poja identsetele omadustele.
Surmavald on lahkunud vaimude paik, nt Ap 2:27,31. Tegu ei ole piinapaigaga, Ilmutusraamatus on aga ka seda väljendit alati seostatud surmaga ning peetud seega justkui vaenlaseks. Võtmed sümboliseerivad autoriteeti, Kristuse käes on aga surm ja surmavalla võtmed. Kristusel on vägi saata inimesed surma ja surmavalda või neid sealt päästa. Kristusel on kõrgem võim; võim vaimude maailma ja surma enda üle on aga selline, millest Johannese lugejaid taga kiusavad türannid unistada ei võinud.

* * *

 TÄIESTI TEISTSUGUNE

Pühapäev – 16. aprill

1. ülestõusmispüha

Surm on neelatud võidusse! 1Kr 15:54

Need kes surnuist üles tõusevad, ei ole lihast ja verest olendid. Nad “muudetakse”, nagu ka need, kes on selle päeva saabudes veel elus. Nende ihu ei allu enam surmale ja kõdunemisele.

Paulusele on omane, et ta näeb kõiges selles Pühakirja ettekuulutuste täitumist (“Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!” Js 25:8). Mida Jumal on juba ammu kavandanud ning ilmutanud oma sulasele prohvetile, seda täidab ta kindlasti.

Võit on käes! Apostel Paulus juubeldab võidu üle, mille Kristus on saanud surma üle. Selle eest tõuseb tänu Jumalale kui selle võidu andjale.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!” Mõtle kõigele sellele mille peale kulub su elu – aeg ja energia. Palu et Jumal aitaks sul seda kõike näha igaviku perspektiivis ning teha muutusi kui vaja.

* * *

KOHTUMINE ÜLESTÕUSNUGA

Esmaspäev – 17. aprill

2. ülestmispüha

Teise ülestõusmispüha teemaks on ülestõusnud Jeesuse ilmumine jüngritele ja naistele. Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus. Kogudus elab osaduses Ülestõusnuga.

Issand on tõesti üles äratatud! Lk 24:34

Kütkestav lugu Emmause teelt (Lk 24:13-35) on üks armastatumaid ülestõusmisjärgseid jutustusi. On midagi väga liigutavat tõsiasjas, et Issand pühendas ühe oma vähestest ilmumistest silmapaistmatutele, üsna vähetuntud jüngritele. Kelle esimene soov oli jutustada juhtunust ka teistele.

Jeruusalemmas leidsid nad üksteist jüngrit koos kaaslastega. Kõigi süda oli tulvil ülestõusmise uudiseid, sest Issand oli ilmunud Siimonile! (vrd 1Kr 15:5). Jüngrid ei olnud eriti uskunud naiste teadaannet, Siimoniga oli aga lugu teisiti. Kui tema ütles, et on Jeesust näinud, oli Issand tõesti üles äratatud! Nüüd rääkisid ka Kleopas ja tema kaaslane teekäimisest koos Jeesusega ning teatasid, kuidas nad olid ta leiva murdmisest ära tundnud. Nähtavasti avaldas neile erilist muljet just see, kuidas nad olid ta ära tundnud.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Vana Testament on häll, millesse asetati Jeesus Kristus” (Martin Luther, 1483-1546). Palu, et võiksid väärtustada ja mõista uuel viisil meie Issanda olulisust.

* * *

UNIVERSAALNE PÄRANDUS

 Ülestõusmisnädala teisipäev – 18. aprill

Meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest, et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile. Ap 13:32,33

Paljud kristlased tunnistavad ikka ja jälle, et nad ei suuda tähelepanu pöörata oma tõelistele vajadustele, kuid pühendavad liiga palju tähelepanu sellel, mida nad tegelikult ei vaja. Oleme otsekui jätkamas Eva traditsiooni, kes kaotas silmist Jumala seetõttu et sai võlutud keelatud viljast. Ja just siinsamas peitub meie vaimuliku pimeduse saladus. Jeesuse kaasaegsed olid liiga pimedad, et Teda ära tunda. Nende pimedus viis nad sõna otseses mõttes mõrvarlikku ükskõiksusesse ning pani karjuma Tema hukkamisel.

Paulus näitlikustab siin kristliku kuulutuse tõelist vaimsust. Jeesuse Vaim juhib ka teda evangeliseerimise ning misjonitöös. Jeesus ei tulnud ju käsuseadust ja prohveteid tühistama, vaid täitma. Nii on ka Pauluse kuulutus hämmastavalt vaba igasugusest kõrkusest või oma kuulajaskonna alahindamisest. Ta räägib neile tõtt, kuid teeb seda armastuses. Psalme tsiteerides tõestab, ta et Moosese missioon sai ühekordselt ning lõplikult teostatud – ja seda Jeesuse poolt ( Ap 13:32-35). Seejärel selgitab ta neile Jeesuse kuulutustöö olulisust nende igaühe individuaalses kitsikuses.

Jeesus on see kes heastab nende eksimused, tema on Jumala tall kes võtab ära maailma patud. See teadmine peaks iga inimolendi tooma risti alla või meeleparanduse teekonna kaudu uude ellu. Aga on ka võimalik sellest kõigest kõva südame ning ennast hävitades ära pöörata.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Isa Jumal, aita mul sinu sõna vahendusel enam tundma õppida oma pärandit Kristuses!” Issand aita mul tänaseid võimalusi õieti kasutada!

* * *

LAUL ISSANDALE EI VANANE

Ülestõusmisnädala kolmapäev – 19. aprill

Laulge Issandale, kiitke Tema nime, kuulutage päevast päeva Tema päästet! Ps 96:2

Jumalale võib laulda päevast päeva ilma tüdimata. Iga päeva annab me laulule uue tähenduse, kusjuures iga uus tähendus on eelmisest rikkalikum.

Tegelikult on Kristuse järelkäijad 21 sajandit kuulnud sama evangeeliumi ja laulnud samu laule. Seda on tehtud pühapäevadel ja nädala sees. Ja siiski, kui lauldakse uuesti: “Tugevad on Jeesuse käed”, on see elamusrikas “uus laul”.

Eriti uudne on päästmise teema. “Kuulutage päevast päeva Tema päästet!” See teema on tõepoolest vananematu. Inimkond vajab ikka alles Päästjat. Uut laulu vajab kogu maailm.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Luba rõõmuhüüdel “Meie Jumal valitseb!” tulla sinu sisse, tegema teed Jumala tõele ja muutustele su suhetes, eluviisis ning argiväljendustes ja tegudes.

* * *

KUULUTAJA ÜLESANNE

Ülestõusmisnädala neljapäev – 20. aprill

Jeesus ütleb: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” Mk 16:15

Olles jüngrite juurde jõudnud, ütles ta neile: “Minge kõike maailma”. Enne misjoniläkituse andmist ütles ta: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.” (Mt 28:18). Jüngritele oli ilmne, et ta tahab oma meelevalda kasutada maailma päästmiseks. Selleks on vaja, et kogu jüngrite hulk oleks tema teenistuses. Kord kutsus ta neid sõnadega “tulge”, nüüd läkitab ta neid sõnadega “minge”. Mõlemad sõnad on võrdselt tähtsad.
Issand läkitas neid kogu maailma. See ülesanne oli uudne. Kui ta oma töö alguses saatis jüngrid misjonireisile, siis ütles ta neile: “Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna” (Mt 10:5). Jumala aeg maailma misjoniks polnud veel saabunud. Jeesus ise oli tol ajal läkitatud vaid “Iisraeli soo kadunud lammaste juurde ” (Mt 15:24). Ja jüngrid polnud üldse veel valmis nii suure ülesande jaoks. Nüüd, mil Jeesus oli üles tõusnud ja neile uusi seletusi andnud Jumala riigist, hakkasid nad ta eesmärkidest aru saama. Nelipüha pidi veel lisama puuduva osa ja alles siis võisid nad välja minna kogu maailma.

Jüngrid pidid jutustama tema isikust, ta tööst, elust, surmast ja ülestõusmisest. Need sündmused olid inimkonna ajaloos üldise ja püsiva tähtsusega, sest neist sõltus inimkonna saatus. Sealjuures oli evangeelium ühtlasi ka individuaalne. Iga inimene vajas seda ja see omakorda vastas inimese vajadusele nagu vesi janunejale. Jumal oli inimkonna õnne ja iga inimese igavese heaolu teinud sõltuvaks Jeesusest Kristusest.

Seda oli vaja kuulutada “kogu loodule” s.o. igale inimesele. Evangeeliumi levitamise ainsaks vahendiks oli kuulutamine. Selles ülesandes ei tohtinud kasutada ainsatki relva ega mingit sunnivahendit.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal võiks need pühad teha meile uueks alguseks, kui loeme piibliteksti mõtiskleme ning ülistame Teda.

* * *

UUEKS LOODUD ELU

Ülestõusmisnädala reede – 21. aprill

Palju oled Sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi Sinu sarnast. Ps 40:6

Küllap on mõnigi eestlasest usklik pidanud süngel nõukogude ajal pöörduma Jumala poole sellesarnase tänupalvega: “Ma ootasin … Ta kuulis … Ta tõmbas mind üles õuduse august … asetas mu jalad kaljule …” Eriti selgelt võivad seda olla kogenud need, kes ime läbi pääsesid Siberi laagrist, kuid sellist paksu pori, millest pääsemiseks tuleb kogu südamest meeleheitlikult Issanda poole hüüda, leidub küllap ka tänapäeva tavainimese elus.
Meil peab olema siirast tänumeel, mis ülistab Jumalat Tema abi eest ning seda ei tohi hoida vaid endale. Vaid seda tuleb jagada ka teistelegi, et nad rõõmustaksid ja teaksid, kellele oma lootus panna.

Taavet palub, et Jumal, kes teda seni on hoidnud ja kelle teedel ta on püüdnud käia, aitaks teda ka edaspidi, sest järjekordne häda võib juba esile kerkida. Ning siis ei tule jääda enesehaletsusse, vaid pöörduda ikka ja jälle halastava Jumala poole.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle, mil viisil annab sinu isikliku elu lugu võimaluse jagada Jumala lugu teistega. Jaga seda täna kellegagi.

* * *

JUMAL EESKUJUKS

Ülestõusmisnädala laupäev – 22. aprill

Varem te olite pimedus, nüüd aga olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed – valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões. Ef 5:8,9

Paulus kasutab vastandamist, et näidata vahet selle vahel, mis “enne” oli õige ja mis on nüüd saanud tõeks uskujatele (vrd Ef 2:1-10,11-20).

“Jumal on valgus” (1Jh 1:5). Valgus väljendab tema majesteetlikkust, au (1Tm 6:16) ja täielikku pühadust, samuti aga ka tõde selles, et ta soovib ilmutada end inimkonnale (Ps 43:3).

Valgus peletab alati eemale pimeduse, niisiis kõik, mis meil on vaja teha, on elada nagu valguse lapsed. Peaksime hoiduma inimestest, kes tunnevad huvi tegevuste vastu, mis lähtuvad kurjast. “Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud!” (1Kr 14:20).

Selle asemel tuleks olla keskendunud Kristusele: see hõlmab soovi Talle meelepärane olla (Ef 5:10), ja seega otsust erinevates olukordades Tema tahtes selgusele jõuda. “Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.” (Ef 5:17).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaimuga täidetud olemine on midagi enamat, kui ratsionaalselt lahendusi välja mõelda. Leia vaikne koht ja puista oma süda Issanda ees välja, paludes Tal valada oma Vaim sinu peale.

* * *

 

LISA TEADMISED

II ÜLESTÕUSMISPÜHA TSÜKKEL

Vaiksele Laupäevale järgneb kristlaste võidupüha, kõige suurem rõõmupüha aastas – Kristuse ülestõusmispüha. Selle püha sõnum on: Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!

Vaikse Laupäeva ja 1. ülestõusmispüha vahelisel ööl peetakse mõnel pool vigiiliat. Valvatakse kogu öö, oodates ülestõusmispüha hommiku saabumist. Pimedasse või hämarasse kirikusse tuuakse paasaküünal, mis väljendab Kristuse ülestõusmise valguse saabumist koguduse keskele. Selle valguse ees taandub surma ja patu pimedus. Eestis on mõnel pool kombeks koguneda varahommikusele jumalateenistusele päikesetõusu ajal. Samuti on ülestõusmispüha teenistusel toimunud vanakirikliku tava kohaselt katehhumeenide (ristimiseelse õpetuse läbinute) ristimine.

Piibliteksid kõnelevad sellest päevast, et mõned naised läksid Jeesuse hauale, et surnukeha kombekohaselt matmiseks õli ja lõhnarohtudega võida, kuid ei leidnud Jeesust eest. Neile ilmus ingel, kes teatas, et Kristus on surnuist üles tõusnud (Mk 16:1-8; Mt 28:1-10: Lk 24:1-12; Jh 20:1-10). Liturgiline värv on valge. Kirik ja altar kaunistatakse rohkete lilledega.

Esmaspäeval ehk 2. ülestõsumispühal meenutatakse ülestõusnud Jeesuse ilmumist jüngritele Emmause teel (Lk 24:13-35), Maarja Magdaleenale (Jh 20:11-18) ja naistele (Mt 28:8-15). Tema ilmumised veenavad jüngreid Issanda ülestõusmises ja jätkuvas ligiolus.

Ülestõusmispühadele järgneb ülestõusmisaeg – pühapäevad pärast ülestõusmispühi. See rõõmuaeg kestab 50 päeva (7 pühapäeva), kuni nelipühani. Liturgiline värv on kogu selle aja valge.

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala kolmainsus

Kolmainu Jumala all me mõtleme tema kolmik-isikulist olemasolu Isa, Poja ja Püha Vaimuna, – kolm erinevat Isikut ühes Jumalas.
Isa on Jumal (1Pt 1:2) ja nägematu Jumala täiuslikkus (Jh 1:18).
Poeg on Jumal (Hb 1:8) ja Jumala täiuslikkus ilmutatud lihas (Jh 1:14).
Püha Vaim on Jumal (Ap 5:3,4) ja Jumala täiuslikkus, kes toimib inimeludes, andes märku patu pärast (Jh 16:12-15)
Kolmainsuse doktriin ei ole väga esiletulev Vana Testamendis, kuid on väljendatud lauses: “Tehkem inimesed …” (1Ms 1:26).
Kolmainsuse doktriin tuleb esile Uue Testamendis. Mt 3:16, 17 kõneldakse Kristuse ristimisest vees, Isa kõneleb taevast ja Püha Vaim laskub alla tuvi näol. Me peame ristima “Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse” (mitte nimedesse), (Mt 28:19).
Iga looming vihjab Kolmainsuse doktriinile. Loomingus esineb ruum, aine ja aeg ühes tervikus. Ruumi saab mõõta pikkuse, kõrguse ja laiusega. Aine on määratletud energia, liikumise ja nähtumusega. Aega iseloomustab mineviku, oleviku ja tuleviku – samas ajas. Inimene on ihu, hing ja vaim (1Ts 5:23).
Pühasse Kolmainsusesse kuuluvad Isa, Poeg ja Püha Vaim.

Tallinna vanalinna kirikute Ristitee rännak

Suurel Reedel, 14. aprillil kell 12.30 algab läbi Tallinna vanalinna kirikute Ristitee rännak.

Kutsume kaasa käima Suurel Reedel Jeesuse Kristuse Ristiteed. Koos mõtisklustega läbime 14 peatuspunkti Tallinna vanalinna kirikutes, mõtleme kannatusele, lunastusele ja meie Päästjale.

Suure Reede Ristitee algab 14. aprillil kl 12.30 Tallinna Jaani kirikust, läheb üle Vabaduse väljaku ja Raekoja platsi Peeter-Pauli katedraali ning minnes edasi Oleviste kirikusse, jõutakse välja Tallinna Toomkirikusse.

Suur Reede on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja kannatusteel kaasaskäimine. Suurele Reedele järgnev Vaikne Laupäev juhatab sisse kiriku kõige olulisem püha Ülestõusmispüha.
Ülestõusmispühaga tähistatakse Kristuse ülestõusmist, surma võitmist ja igavese elu toojat.

Arho Tuhkru
EELK Tallinna praostkonna abipraost

Päeva Sõnum nr. 28. 15. nädal: 9. – 15. aprill 2017

AUKUNINGA ALANDUSTEE

Paastuaja 6. pühapäev

Suur Nädal

Meelespeetav kirjakoht: Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks Temas igavene elu. Jh 3:14,15

Mõtle sõnadele: Ja Issand ütles Moosesele: “Tee enesele madu ja pane see ridva otsa, siis jääb elama iga salvatu, kes seda vaatab!” Ja Mooses tegi vaskmao ning pani selle ridva otsa. Kui siis madu oli salvanud kedagi, aga too vaatas vaskmadu, siis ta jäi elama. (4Ms 21:8,9) Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde. (Jh 12:32) Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. (Mk 16:16)

Võrdlus madude looga Vanast Testamendist näitab Kristuse risti võimu. 4. Moosese raamatust (21:8,9) loeme, kuidas Egiptusest põgenenud rahvas nurises raske elu üle kõrbes ja sai karistuseks terve karja mürgiseid madusid. Jumala käsu peale voolis Mooses vasest mao ja pani selle ridva otsa, nii et see oli kõigile nähtav. Ja kui elav uss kedagi nõelas, pidi see tõstma pilgu Moosese vaskmao poole. Sellega muutus mürk kahjutuks. Ka Kristuse ristile Kolgata künkal – nähtavaks tõstetud kõigile, kes mööda lähevad – aitab kurja hammustuse vastu. Kui patt nõelab, siis peab kinnitama pilgu ristilöödud Jeesusele. See puhastab mürgist ja parandab haavad.

Kirikutornis seisab rist. Paljudes kristlikes maades püstitakse riste ka tee äärde, põllule, küla- või linnaväravasse. Need tuletavad meelde, kus on pääste. Ka ristid surnuaial on märgiks, et Jumalast tuleb jõud, mis aitab võita ka kõik valu.

* * *

RÕÕMUSTA PÄÄSTE ÜLE

Pühapäev – 9. aprill

Palmipuudepüha

Palmipuudepüha ja 1. advendipühapäeva evangeeliumitekstid jutustavad samast sündmusest. Kristuse avalik tegevus oli algusest peale suunatud Tema elu viimastele päevadele.

Pühapäeva nimetus (ld dominica palmarum) tuleb päeva evangeeliumist, kus kirjeldatakse, kuidas inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on eesti keeles seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks.

Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab Suur Nädal ehk Vaikne Nädal.

Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja. Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Sk 9:9

Ajaloost teame, et suurriigid kasutavad jätkuvalt jõudu ning vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks – on see siis piiride laiendamine või mõjuvõimu kasvatamine. Sakarja üheksas peatükk räägib kahelaadsest sõjapidamisest. Peatükk algab vägivaldse sõjapidamise kirjeldamisega.

Nii kohutav kui inimeste julmus ka on, jääb Jumal ka ajaloo Jumalaks, kes meie viha pöörab oma eesmärkide teenistusse. Miks aga inimeste viha nii hirmsaid tagajärgi toob on väga suur küsimus. Kurja, mis ikka ja jälle inimeste keskel mõistmatult suure meelevalla saab, ei oska me ära seletada, kuid see musedab meid. Kui aga kõigele vaatamata jaksame maailma kohutavuse keskel ikkagi otsida ja oodata armulist Jumalat, võime näha saada teistsuguseid sõdijaid.

Viimse võidu kuningas ei ratsuta sõjaratsul, vaid ta hävitab sõjaratsud ratsutades ise rahuhobusel, vähenõudlikul tööloomal – eeslil. Tema sõjariistad on alandlikkus ja rahu. Rahu, andeksandmise ja lepituse sõjamees peab läbi minema kannatustest, kuid ta saab võidu – õigena ja võidukana. Millal tuleb see aeg, mille kohta öeldakse: “Kui kauniks ja imeliseks on saanud maa!”

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Täna Jumalat tema plaanide eest sinu elus ja kogu maailmas. Palu, et ta võiks kinnitada su usku nende täielikku teostumisse.

* * *

SUUR ehk VAIKNE NÄDAL

Palmipuudepühal asub Kristuse kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Sellega algab suur nädal ehk vaikne nädal. Selle mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu, teiste eest elamise ja kannatamise olemusse. Lõuna-Eesti rahvapärimuse järgi kehtis vaiksel nädalal mürarikaste tööde ja kolistamise keeld.

JEESUS KETSEMANIS

Suure nädala esmaspäev – 10. aprill

Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Fl 2:8

Tema on meid kutsunud. Ta on meile andnud teada Jeesusest Kristusest, kes “olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani” (Fl 2:6-8). Mismoodi muudab see meie elu?

Kristuse ristist sai uks, mille kaudu inimene siseneb jumalikku ellu. Kristus tõusis surnuist ja omandas ülestõusmise läbi õiguse anda igavene elu kõigile, kes tulevad kahetsedes Tema juurde. Kristus tõusis taevasse, tagasi oma jumalikku ausse, mitte ainult kui Jumala Poeg, vaid ka kui Inimese Poeg ning avas sellega inimestele taas tee Taevase Isa juurde.
Kui Jeesus tõusis taevasse, varjasid pilved ta jüngrite eest. Ka täna ei näe me Jeesust oma maiste silmadega, kuid teame, et Ta on meiega. Ta on taevas ja maa peal, Ta on igavikus ja ometi ka meiega meie maises elus.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Millised on kristliku elu peamised põhimõtted? Esiteks – alandlikkus; teiseks- alandlikkus; kolmandaks – alandlikkus!” (Augustinus) Kui suur on sinu tahe teenida teisi? Palu, et Jumal annaks ja lisaks sulle alandlikkuse armu.

* * *

JEESUS KOHTU EES

Suure nädala teisipäev – 11. aprill

Jeesus ütles: “Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Jh 18:37

Jeesus on Kuningas, ainus valitseja, kelle sõnal on absoluutne väärtus. Kui rahvas tahab Teda leibade paljukstegemise järel kuningatroonile panna, põgeneb Ta eest ära, sest pakutav troon oli liiga maine – ainult poliitiline. Kuid Palmipuudepüha hommikul saabub Ta Jeruusalemma nagu Messias-Kuningas ja lubab rahvahulgal juubeldada. Nüüd, surma eel, tunnistab Ta, et Ta on tõesti Kuningas. Esimest korda annab Ta endale selle tiitli. Tähelepanuväärne on koht, kus see sünnib: pagana majas!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta nende eest, kelle maailmavaade põrkab kokku Jeesuse omaga, eriti võimunäljas ja kahtlevate inimeste eest.

* * *

JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Suure nädala kolmapäev – 12. aprill

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jumal annab meile tunda, kui suur tema armastus meie vastu on. Ja siis peaksime meie veel kahtlema, et me aust osa saame? Või et me veel karistuskohtu alla langeme? Mõtle, mida Jumal teeb. Meie olime ülekohtuselt kõiki Jumala korraldusi eiranud, tema vastu sõnakuulmatud olnud, kuid siis tõi Jumal ise lepitusohvri meie surmaväärt kuriteo eest, kuna ta oma Poja meie eest ära andis. Kui palju kindlamini päästetakse meid karistuskohtust nüüd, kuna oleme osaduses elava Jumalaga.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: “Issand, Sa oled meid iseenda jaoks loonud, ja meie südamed ei leia rahu kusagil mujal kui Sinus.” (Augustinus)

* * *

PÜHA ARMULAUD

Suur Neljapäev – 13. aprill

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunktiks. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb tänase armulauateenistusega. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise paasapüha, ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.

Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure Nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele piduliku ja rõõmsa tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (“roheliste [okste] päev”) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Jeesus ütleb: “Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.” Jh 6:33

Jeesuse sõnad rahvale tuletavad siin meelde kõnelust Samaaria naisega (Jh 4:11-15), mille peateemaks on eluvesi. Siin on juttu leivast, mis tuleb taevast ja annab elu. Samaaria naine võrdles Jeesust esiisa Jaakobiga. Seekord kerkib esile Moosese aukartustäratav kuju (Jh 6:28-34). Jeesus on võimsam kui Mooses ja Ta annab seda selgelt mõista.

Mooses ei ole kunagi julgenud väita, et ta annab hävimatut toitu, toitu, mis jääbigavese eluni. Jeesus lubab palju rohkem kui Mooses, kes tõotas kuningriiki, maad, kus jooksevad piima ja mett, ajalist rahu, rohkearvulist järelpõlve, keha tervist ja kõiki muud selle maailma hüvesid, mis kaovad koos selle maailmaga. Kristuse toit sellevastu kestab igavesti.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi endalt, mida sa tegelikult vajad, ja siis otsi Jumala perspektiivi tänases päevas.

* * *

JUMALA TALL

Suur Reede – 14. aprill

Suur Reede on Kristuse surmapäev, mil Kirik elab tõsiduses ja leinas. Ometi ei ole see päev lohutamatusega märgitud. Suure Reede sõnum on: Kristus on surnud meie eest ja toonud meile lepituse. Kristuse rist on usklikele elu märgiks.

Sõdurid torkasid äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle Jeesuse suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles Ta: “See on lõpetatud!” ja, langetanud pea, heitis hinge. Jh 19:29,30

Ka janumotiiv on Vana Testamendis ette nähtud, “… vaid nad andsid mulle süüa mürkrohtu ja mu janus nad jootsid mind äädikaga.” (Ps 69:22) Äädikas ei ole siin arvatavasti vedelik, mida meie tsivilisatsioonis selle nime all tuntakse, vaid odav hapu vein, mida segati veega ja millega kustutati surijate janu, võib-olla just selleks, et nad liiga kiiresti ei sureks. Aga Jeesuse füüsiline janu, mida põhjustab raske dehüdratatsioon ehk seisund, kui kehas ei ole piisavalt vett, sümboliseerib vaimset janu Isa tahte täitmise järele. Põletavat soovi näha inimkonda paremana. Võimelisena vastu võtma Jumala pakutud kätt, mis tahab meid tõsta välja kõigest viletsusest.

Jeesus sureb kogu inimkonna pattude eest. Ka nende eest, kes Teda on hukka mõistnud ja risti löönud. Tema ülesanne on nüüd täidetud ja Ta sureb rahulikult, vaatamata füüsilistele valudele.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meid kutsutakse peatuma risti all ja jälgima surevat Jeesust, Tema võimast ohverdust. Kiida Jumalat, et Jeesus muudab häbi ja lüüasaamise risti vabastavaks trooniks, millelt Ta õnnistab kõiki inimesi.

* * *

JEESUS ON HAUAS

Vaikne Laupäev – 15. aprill

Vaikse Laupäeva teema on Jeesuse viibimine hauas ja surmavallas. Oma surma ja ülestõusmisega võitis Kristus surma võimu ja vabastas need, kes loodavad Tema peale.

Ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma. Ii 19:25

Iiobi aus vastasseis (Ii 19) Jumalaga on šokeeriv, kuid see on vältimatu esimene samm. Ära lase võltsvagadusel tulla oma teele.

Miks on nii, et kuigi Iiob süüdistab Jumalat selles, et too kohtleb teda nagu võrdset (s 11), igatseb ta ka olla Tema poolt päästetud (s 7)? Kui Iiob ei näe õigust (s 7), kuidas ta siis teab, et Lunastaja elab ja saab alati olema (s 25)?

Alles siis, kui Iiob heidab ära oma sõprade silmakirjalikud arutlused, võime näha tema tõelise suhte algust Jumalaga. Peatüki kulgedes vastandub Iiob nende ilukõnele oma kannatuste karmi tõega. Aeglaselt, hoolimata Iiobi väitest, et Jumal on selle kõige põhjustaja (s 6), hakkame aimama et see, mida Iiob kõige rohkem ihaldab, on endise olukorra taastumine. Oma perekonna ja oma tervise loomulikult. Kuid kõige enam soovib ta oma suhte taastumist Jumalaga, keda ta kutsub Lunastajaks, Päästjaks (s 25).

Selle punktini jõudmiseks peab aga Iiob kõigepealt konfronteeruma oma enda vihaga. Ta teab oma piina allikat. Jumal on seda teinud ja Iiob ei lakka seda ütlemast. Kui ta seda teeks, oleks religioossus talle olulisem kui ausus. Selle teadmisega tuleb suurem tõde, Iiobi päästja ka kaitseb teda. Oma haavatud kehast näeb siiski Jumalat (s 27).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ilma aususeta ei leia me kunagi tõde. Anna Jumalale kõik oma emotsioonid, mitte ainult head.

* * *

  

LISA TEADMISED

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

II. JUMAL
Jumala arm.

Arm on Jumala halastus ja armastus tegevuses. Halastus on negatiivne ja armastus on positiivne, kuid koos nad moodustavad armu. Osutada halastust armastuses on arm. Jumal osutas halastust armastuses, kui ta saatis oma Poja, kes kandis meie patud oma ihus ristile (Jh 3:16).
1. Jumala arm päästab Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Rm 8:38,39)
2. Jumala arm on tingimusteta Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu – ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt (Ef 2:8)
3. Jumala arm on piisav Kuid tema ütles mulle: “Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. (2Kr 12:9)
4. Jumala arm ei eelista kedagi Vaim ja mõrsja ütlevad: “Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: “Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta! (Ilm 22:17)
5. Jumala arm teeb õigeks Sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses (Rm 3:23,24)
6. Jumala arm muudab meid pärijaks Meie, tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal (Tt 3:7)
7. Jumala arm õpetab usklikku elama Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult (Tt 2:11,12)

Jumala arm ei ole midagi vähemat kui Jumala tingimusteta armastus, mis on väljendatud tema Poja – meie Päästja – kinkimises inimkonnale. See on Jumala armastus, mida patune inimene pole ära teeninud.

1 2 3 4 5 21