Palveleht 30. sept. – 6. oktoober 2018

Palveleht

Nädala teema: Suurim käsk

Kiitus/ülistus – kiidame/ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: 2 Moosese raamat 20:1-17
1 Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:
2 „Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.
3 Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4 Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5 Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6 aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
7 Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest
Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8 Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
9 Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10 aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!
11 Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
12 Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks
sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
13 Sa ei tohi tappa!
14 Sa ei tohi abielu rikkuda!
15 Sa ei tohi varastada!
16 Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17 Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!”

Pauluse kirjast roomlastele 10:9-13
9 Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma
südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse,
10 sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.
11 Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.”
12 Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.
13 Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Järgneva piibliteksti võib lugeda pärast vaikset patutunnistust: 1. Johannese kiri 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest Eestimaal. Tänu Jumala armastuse eest. Tänu Kristuse eest, kelle sünnis, ristisurmas ja ülestõusmises on väljendunud Isa suurim armastus inimlastele. Tänu Jumalale Tema jätkuva hoolitsuse eest. Tänu igavese elu tõotuse eest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning armu eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ja ustavate koguduse liikmete eest. Täname kõigi eest, kes on toetanud kogudust oma ajaga, annetega või aineliselt. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 4:21
21Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!
Palume iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 13:31-35
31 Kui nüüd Juudas oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese
Poeg kirgastatud ja Jumal on temas kirgastatud.
32 Kui Jumal on temas kirgastatud, siis kirgastab Jumal temas ka ennast ja ta kirgastab teda just nüüd.
33 Lapsed, ma olen teiega veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele: „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla”, nii ütlen ma praegu ka teile.
34 Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina
teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!
35 Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.”
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita, et Sinu armastus võiks juhtida ning valgustada meis ka meie kõige varjatumad sopid. Palume Jumalalt õnnistust toetamaks nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Hoia meie silme ees igavene elu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning praktikant Marek Alveuse ning tema pere. Palvetame leerilaste eest, meie sõpruskoguduste eest ning MTÜ „Sambia Sõbrad“ eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 119:1-8
1 Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!
2 Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
3 kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
4 Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.
5 Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi.
6 Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.
7 Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi.
8 Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
Palume Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume jumalakartust ja tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast koloslastele 4:2
2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, et armastus Jumala, ligimese ja iseenda vastu võiks ka palve kaudu meis rohkeneda. Aidaku Issand olla meil palves avatud ja tundlikud ning kuulata Tema vaikset häält.

Päeva Sõnum nr 105. 30. september – 6. oktoober 2018

Päeva Sõnumi logo

SUURIM KÄSK

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Päeva Sõnum Nr 105. 40. nädal. III aastakäik

30. september – 6. oktoober 2018

19. pühapäev pärast nelipüha

Kord küsiti Jeesuselt, milline on suurim käsk. Jeesus vastas: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast!” Neis kahes käsus on võetud kokku kristlasena elamise reeglistik, sest armastus on jõud, mis aitab inimesel teha elus õigeid vali-kuid.

Kui inimene armastab Jumalat, siis ta ka peab kinni kolmest esimesest käsust. Jumalat armas-tav inimene ei teeni ebajumalaid ega nimeta Issanda nime ilmaasjata ning läheb pühapäeval ka pü-hakotta. Samuti püüab ligimest armastav inimene elada oma elu nõnda, et ta ei tee teisele inimesele paha, vaid püüab teha talle head. Kui muud käsud keelavad mingi tegevuse, mis põhjustab maail-mas halba, siis armastuse kaksikkäsk paneb inimese mõtlema selle üle, kuidas ta peaks elama oma elu õigesti.

Armastus kutsub meid muutma oma suhtumist nii Jumalasse kui ligimesse. Armastus kutsub teenima Jumalat ja aitama lähedasi. Armastus leiab õige tee, kuidas osutada nii Jumalale kui ligi-mestele oma suurimat tunnet.

Armastus inimese südames on Jumala kingitus. Me võime vastu võtta Jumala armastuse oma ellu ja seejärel armastame ka Jumalat vastuarmastusega ning osutame temale oma tänulikkust. Ning saades Jumalalt armastuse, suudame seda jagada ka oma ligimestele. (Soom 2016)

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. 1Jh 4:21

Armastusest on räägitud väga palju ja räägitakse edasi, sest ilmselt pole seda kunagi liiga pal-ju ega iialgi piisavalt. Inimene räägib ikka sellest, mis on talle kõige tähtsam ja millest ta kõige enam puudust tunneb. Ilmselt on siis armastusel nii kõikehõlmav koht meie elus, et sellest ei saada mööda isegi siis, kui seda soovitakse.

Seepärast on armastus oluline kõigis kultuurides ja usundites, kuid eriti keskseks ja mõjukaks tõuseb see Jeesuse kuulutuses. See nn armastuse topeltkäsk on iseloomulik kogu Jeesuse sõnumile. Keegi ei suuda armastada tõsiselt Jumalat, kui ta ei armasta endale lähimat ehk ligimest, kuid ka keegi ei suuda tõsiselt armastada ligimest, kui ta ei armasta kõigile ühist Loojat ehk Jumalat.

Tänapäeval on armastuskäsust vahel nii aru saadud, nagu võiks selle nimel kummutada kõik muud käsud. “Eetilistes küsimustes mängitakse seetõttu sageli ligimesearmastuse käsk välja teiste käskude vastu. Teisisõnu: kõik, mida tehakse armastusest, on lubatud. Sest armastus on ju ülim käsk. Ja vastupidi: kõik, mis näib mulle armastuseta, ei ole kindlasti Jumala tahe,” selgitab Guido Baltes. “Kes küsimust ülima käsu kohta nii tõlgendab, see on Jeesust ja juudi õpetajaid põhjalikult valesti mõistnud.” Ülim ehk suurim käsk on Jumala seaduse kokkuvõte (mis sisaldab kõik muud käsud), mitte reduktsioon miinimumile (mis välistab teised Jumala käsud).

Siinkohal tõuseb Jeesuse kuulutuses esile veel üks element, mis eristab teda eelkäijaist. Vanas Testamendis on öeldud: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hin-gest ja kõigest oma väest!” (5Ms 6:5). Jeesus täiendab seda lauset: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ja KOGU OMA MÕISTUSEST ja kogu oma väest!” Ar-mastus ei ole ainult tunde asi (kogu südamest ja hingest) ega tahte asi (kogu oma väest), vaid ka mõistuse asi! Seda on põhjust esile tõsta, sest tundub, et inimesed just mõistust on valmis armastuse puhul kõige rohkem kaotama – ja seda veel ülistavad, et see olevatki õige armastus, kui kaob mõis-tus.

Ei, armastus on elu lõputu hoidmine, mis oma kõikehõlmavuses ei välista midagi, vaid pigem sisaldab kõike. Ka mõistust! Sellest, mis mulle tundub armas, ei tohi teha armastuse kui sellise mõõdupuud. Inimene võib “armastust” järgides komistada iseendasse – samamoodi kui võib juhtuda üksnes mõistust järgides. Nii nagu meie mõistus on inimlikult piiratud, on ka meie armastus inimli-kult piiratud. Oma piiratust suurendame seeläbi, kui ühte või teist komponenti hoopis kõrvale jäta-me. Jumala- ja ligimesearmastus kuuluvad Jeesuse kuulutuses pühakirja tuumana kõige laiemas tä-henduses kokku.

Seega kui tahame, et meil armastuses õnnestuks, säilitagem mõistus! Mõistuse kasutamine ju-ba ainuüksi õpetab vaatama peale iseenda ka ligimese peale. See on ju elementaarne, et me ei ela üksi maailmas, mistõttu peame arvestama teistega. Ligimeses hinge ja südamega venna nägemine suunab aga pilku Jumala poole, keda tõelise armastuse Issandana on meile avanud, õpetanud ja il-mutanud Jeesus Kristus. (Hiob 2017)

Jeesus vastas talle: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hin-gega ja kogu oma mõistusega! Armasta oma ligimest nagu iseennast! (Mt 22:37,39) Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13:34) Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama. (1Jh 3:11)

Palvetagem: Armas taevane Isa, Sina oled meile andnud käsud oma armastuse märgiks. Ilma Sinu abita me ei suuda siiski järgida Sinu tahet ja täita Sinu armastuse käsku. Saada Püha Vaim meid juhtima, et armastaksime Sind üle kõige ja leiaksime armastuses tee ligimese juurde. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ELUSEADUS

Pühapäev – 30. september

Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” Jh 13:35

Iseenesest pole selles midagi uut: seda, et ligimest tuleb armastada nagu iseennast ja Jumalat üle kõige, teati juba Kristuse-eelsel ajal. Jeesus rõhutas armastuse vastastikusust: ligimesearmastust peab ületama vennaarmastus. “Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite! Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:34,35;1968)

Kristlikult vennameelelt on õpitud ka ilmalikus elus. Olen kuulnud pulmade isamehi ütlemas, et kahekesi kantud koorem on poole kergem koorem ja üheskoos kantud rõõm poole suurem rõõm. Õige! Mõnes mõttes on armastuseasjad meile vägagi selged. Kes ei teaks, et teistest hoolimine ja abistamine peaksid olema kõikjal eesmärgiks? Samuti aga teame, et need kõikjal sugugi ei ole saa-nud tõeluseks.

Küsimus on pigem Kristuse käsuga seoses: kas armastust saab käskida? Kas armastusest saab teha mingit seadust, milleks kohustada? Kas meie spontaansed emotsioonid on ikkagi sellised, mida saab suunata? Paraku ei ole emotsioon veel kogu armastus – pigem on see õieks millegi palju süga-vama kohal. Armastuse juur on nähtamatu, nii nagu taime juur maa all. Tüvi ehk vars võib olla üsna igapäevane – kuid ainult igapäevaelus püsiv kannab! Tundeid ei saa otseselt käskida, küll aga kaud-selt.

Nii saab ka armastust käskida – teha meile seaduseks ja kohustuseks, et hoolime ning aitame oma ligimest. Mis ülesanne üldse on käskimisel? See näitab, et meil on midagi veel puudu või puudulikult – ja tahab meid panna õiges suunas liikuma. Vahel õhutab meid tegutsema sügav tunne, teinekord kasvab tunne välja tegudest. Kuid me saame alati head tahta ning teha selle endale lausa eluseaduseks. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal on andnud meile selle maailma ja elu, on andnud mõistuse ja südametunnistuse, et seaksime oma kodu, oma rahva ja riigi asjad paremasse korda. Aga me suudame seda ainult siis, kui saame ise korda. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: Jeesus, aita mul Sind taas tunda ning olla Sulle abiks kõigi oma vendade juures, kes koos minuga palverännakul viibivad; sest oleks võlts Sinu kuju ees nutta, kui ma Sind, Elavat, ei järgiks inimkonna teel. Michel Quoist

* * *

 

JUMALA KÄSKUDE JALGRADA

Esmaspäev – 1. oktoober

Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Ps 119:34

Me ei tunne Jumala Sõna kunagi nii hästi, et ei vajaks enam õppimist. Eriti, mis puudutab sel-le ellu rakendamist ehk Tema käskude jalgrajal käimist. Jeesus ütles: “Võidelge, et minna sisse kit-sast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!” (Lk 13:24)

Niisiis ei ole lauliku palve, “Lase mind käia sinu käskude jalgrajal” (Ps 119:35) sugugi liigne.(PKK)

Sina andsid neile oma hea Vaimu, et neid targaks teha, oma mannat sa ei keelanud nende suu-dele ja andsid neile vett, kui neil oli janu. (Ne 9:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal tahab midagi selles maailmas ilmutada, edasi anda, siis selleks kasutab Tema teid. Olge siis kasutatavad Tema käes, austage Issandat ja jagage Jumala headust! Joel Luhamets

Palvetagem: Sa taeva anni jagaja, meid eluteele juhata ja päästa eksitusest! Ei siis me usust tagane, vaid ustavalt Sind järgime ka vaevas, viletsuses. Jõua, nõua enesele, kes Su poole palveta-vad, lapse õigust ihaldavad! Michael Schirmer

* * *

 

JUMALA SÕNA JÄRGI ELAMINE

Teisipäev – 2. oktoober

“Päeva Sõnum’i” teine aastapäev

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Ps 119:1

Laul algab õndsaks kuulutamisega. Tõelises õnnelikus olukorras on inimene, kes otsib oma elus igas olukorras Jumala tahet. Sellest õnnest räägiti juba laulude raamatu alguses, esimeses lau-lus.

Kohe alguses rõhutakse, et õndsad on need kes käivad oma elus Jumala tahte järgi. Käimine tähendab tegeliku elu, mitte teoreetilist heakskiitmist ja õigekspidamist. Küsimus on, kas usutun-nistus läheb kokku tegeliku eluga. Just tegelikkuses Jumala Sõna järgi elamine on olnud usurahva nõrk koht alati ja on ka meie puhul. (PKK)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õndsad on, kel puhas süda! Isa käed neid hoiavad: kui ka tuleb elus häda, siis nad abi leiavad; kui nad usus kindlaks jäävad, Tema vaimus võitlevad, Jumalat nad ikka näevad, Tema väes kord võidavad. Georg Kiviste

Palvetagem: Püha Jumal, tee minus oma tööd, nii et Sina oled minu elu. Ümbritse mind, nii et Sina oled minu maailm. Täida mind nii täielikult, et saaksin ise väikeseks ja vaid Sina oled suur. Jörg Zink

* * *

 

USKUDA JA TUNNISTADA

Kolmapäev – 3. oktoober

Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on Ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks. Rm 10:9,10

Jeesus Kristus on usu alustaja ja täidesaatja (Hb 12:2). Meie usk ei ole meie enda tegu. Mis-moodi usuni jõutakse, ka see ei ole meie teha. Nagu jõed saavad alguse allikast, saab inimese usk alguse ühest allikast – Jumalast – ja tärkab inimese südames.

Paulus räägib südames oleva usu kõrval selle suuga tunnistamisest. Jumalateenistusel tunnis-tame usku apostelliku usutunnistuse sõnadega. See on ühine tunnistusosadus kõigi maailma krist-lastega.

Teine asi on oma usku tunnistada väljaspool kirikumüüre ja kogudust – oma igapäevaelus, seal, kus usu tunnistamine ei näi olevat loomulik eneseväljendus.

Mismoodi reageeritakse sellele, kui me inimestega vesteldes tunnistame, et Kristus on meie Issand? Võib juhtuda, et seda ei võeta tõsiselt – see pole aktuaalne teema. Maailma silmis on see pigem veidi piinlik teema. Viisakamad püüavad tunnistuse lihtsalt tähelepanuta jätta, vähem viisa-kad kasutavad võimalust oma vaimukust näidata.

Trenditeadlikumad kuulutavad küll oma religioossust, kuid sinna juurde käib tingimata klau-sel: usk on isiklik asi. Mul on minu eriline jumal (peab ju olema eriline, sest mina ise olen nii erili-ne!), meil on oma eriline suhe ja teistel pole sellega asja. Individuaalsus on tänapäeva võlusõna. Ainuke häda individuaalse jumalaga on see, et neid koguneb siia maailma kuidagi palju ja pahatihti on nad liiga järeleandlikud.

Lihtsam on tunnistada neile ja usust rääkida nendega, kes kannavad endas ühist usku Kristu-sesse või on pühendunud tõe otsimisele muul moel. See on loomulik ja kinnitab meid. Aga kuidas siis usku tunnistada nende keskel, kes ei pea ennast usuga kuidagi seotud olevaiks, kes ei saa ega tahagi usust aru saada? Mida siis teha, kuidas siiski usku Kristusesse kuulutada? Kuidas täita Issan-da käsku “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!” (Mk 16:15).

Palju sõltub inimestest, kelle suhtumine, kogemused ja teadmised on erinevad. Täita Issanda käsku ei õnnestu üksnes ja alati sõnadega. Sõnu on ju kergem teha kui tegusid. Lihtne on ilusaid sõ-nu puistata, kuid oma elu ja tegudega tunnistust anda Kristusest ja kuulutada evangeeliumi on hoo-pis teine asi. Palju raskem on armastada teist inimest kui sellest rääkida. Evangeeliumi kuulutamine sõnades saab teoks siis, kui see sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks.

Sõna saab kuulutaja enda jaoks teoks siis, kui tal on isiklik suhe Issanda Jeesuse Kristusega. (Olesk 2004)

Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on tae-vas. (Mt 10:32)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Uskliku inimese silmadel, Pühast Vaimust selginenud sil-madel on eriline võime. Nad näevad Jumala tõotusi ja nõnda, et tulevik muutub olevikuks. Albert Soosaar

Palvetagem: Kes mul isandaks võiks saada nagu Jeesus, kuna Ta mind on surmast lunastada võtnud oma verega? Kes mu eest on elu andnud, – ei Tast lahku iialgi. Talle hing on truudust van-dund, truudust kuni surmani! Carl Johann Philipp Spitta

* * *

 

ARMU LÄBI ON MEIE VEAD PIGEM JALATOED KUI KOMISTUSKIVID

Neljapäev – 4. oktoober

Imelised on Sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing. Ps 119:129

Piibel ei too esile inimeste vigu ainult selleks, et meid hoiatada, vaid ka selleks, et ilmutada, kuidas me võime oma vead andeks saada ja neist kõrgemale tõusta. Piibel paljastab tõe, et Jumal ei pigista me patu ees silmi kinni. Kristuse rist on tunnistajaks hinnale, mille Jumal maksis, et meile andeks anda enne ja pärast seda, kui meist said usklikud.

Jumala Sõna järgi elamisel on ka vägi – vägi kaitsta meid vigade tegemise eest, mis haavavad Jumalat ning teevad haiget meile endile ja teistele. Laul 119 on pühendatud Jumalale tänuks Seadu-se eest. Laulik oli tänulik. Kui palju tänulikumad peaksime olema meie, kes teame ülejäänud lugu, Kristuse lugu? (Hawkins 2010)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Selle maailma arukad taipavad, et Jumal on igavene elu ja tõde, mida saab ära tunda. Aga Jumala Sõna, kes on tõde ja elu Isa juures, tegi endast tee, kuna ta võttis endale inimese loomuse. Kõnni seda teed, vaadeldes Tema alandlikkust, ja sa jõuad Jumalani välja. Augustinus

Palvetagem: Me kiidame Sind selle eest, et Sa oled usaldanud meile ülesande kuulutada Sinu riiki neile, kes Sind veel ei tunne, Sa ainus tõeline Jumal. Ärata meie hulgast mehi ja naisi, kes taha-vad Sinu tunnistajad olla kuni maailma otsani ja on julged ning võimelised Sinu suurt tööd edasi viima. Samuel Stadener

* * *

 

OTSUS ELADA ÕIGESTI

Reede – 5. oktoober

Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin Su määrusi. Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki Su käske. Ps 119:5,6

Kes ei tahaks, et tema elutee oleks kindel. Aga ilusatest soovidest on üksi vähe, midagi on tar-vis ka ettevõtta. Inimese elu on alati selline, millisena ta otsustab seda elada. Kui otsustakse, et ei taheta Jumala asjadega lähemalt tegemist teha, siis nii ongi ja seda ei saa muuta mitte keegi teine, isegi mitte Jumal. Siin on vastupidine otsus: “Ma tahan teha seda, mis ma tean olevat õige.” Seni kui inimene midagi ei otsusta, miski ka ei muutu ja kõik läheb “vana rada”.

Kas me tahame elada sellist elu, nagu me praegu elame? Kui ei, siis võtta midagi ette. Loomu-likult on oma otsusest vähe. Selle teostumiseks on tingimatult tarvis Jumala abi. Sellepärast ongi siin ka palve: “Ära hülga mind päriselt” (Ps 119:8). (PKK)

Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. (Lk 1:6) Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. (1Jh 2:3) Ja kõigile, kes seda juhtnööri mööda käivad, neile olgu rahu ja halastus, ja ka Jumala Iisrae-lile! (Gl 6:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline vabadus on see, kui me vabatahtlikult ja rõõmsa meelega, mõtlemata karistusele või tasule, teeme seda, mida käsib seadus. Martin Luther

Palvetagem: Issand, õnnista minu kõrvu, et need võiksid tabada Sinu häält; et need oleksid vastuvõtlikud hädasolijate häälele; et need oleksid suletud lärmile ja lobale; et need ebamugavana tunduvat tähelepanuta ei jätaks. Sabine Naegeli

* * *

 

USU ÕIGUSE TÕESTUS

Laupäev – 6. oktoober

Seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes Teda appi hüüavad. Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. Rm 10:12,13

Aamos tõestas juba vanasti, et Jumal karistab kõiki rahvaste pattude eest (Am 1 ja 2), nüüd tõestab Paulus, et Jumal päästab oma armust kõik, kes Teda appi hüüavad. Meetod, mis kõlbab ühe patuse päästmiseks, sobib ka teise päästmiseks, sest “kõik on pattu teinud” (Rm 3:23). Päästerõngas kõlbab igale uppujale, sõltumata tema rahvusest. On olemas vaid üks Jumal, üks ohver pattude eest ja üks pääsetee – usutee. Teist võimalust lihtsalt ei ole ja pole ka vaja.

Päästetud elavad Jumala armu rikkusest, mida nad võtavad vastu usu palve kaudu. See ongi lapseseisund. Lapsel endal ei ole midagi, aga Isal on kõik ja sellepärast on ka lapsel kõik. Tal tarvit-seb vaid paluda. Kõik need päästetakse, kelle vaesus on muutunud palveks ja kelle enda jõetus on pannud nad uskuma Jumalasse Jeesuse Kristuse läbi.

Kui selle ainsa pääsetee usus vastu võtame, muutub Jeesus meile Issandaks. Ta muutub meie mõtete ja tunnete, soovide ja ideaalide käskijaks. Ta on Issand elu ja surma üle. Uskumise ja allumi-se momendist alates on Jeesus meie Päästja, õpetaja, nõuandja ja valitseja. Meie kohus on Teda usaldada, armastada ja austada. (Tärk 2002:399,401)

Peetrus ütles: Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik (Ap 10:34). Kas Jumal on üksnes juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal? Jah, ta on ka paganate Jumal! (Rm 3:29) Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub (Jl 3:5; vt Ap 2:21).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Rikkaks saada. Kas ka sina unistad sellest? Aga ainult üks rikkus suudab sind väliseltki ilusaks muuta, sisemine rikkus, kui sa oled rikas Jumalas. Otsi, kuidas rikkaks saada. Kes otsib, see leiab. Eenok Haamer

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus! Anna armu, et me võiksime olla nende hulgas, kes käivad oma eluteed Sinu jälgedes! Halasta meie peale ja võta meid omade hulka! Toomas Paul

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hawkins, Raymond N. 2010. Vead Piiblis. – Päevasõna 27.06.2010 : https://www.paevasona.ee/2010/07/27
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 20.06.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/95-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-20-%E2%80%9326-06-2016.html
  • Hiob, Arne 2017. Nädala mõte. 16.10.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/300-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-16-10-2017.html
  • Olesk, Argo 2004. Uskuda ja tunnistada. – Eesti Kirik 29.09.2004: http://www.eestikirik.ee/uskuda-ja-tunnistada/
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Jumala sõna toob elu (Ps 118:19-119:48). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Soom, Kaido 2016. Suurim käsk. – Eesti Kirik 21.09.2016: http://www.eestikirik.ee/suurim-kask-6/
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos

 

Koostas Indrek Lundava.
September 2018

Pääsemine käib kiriku kaudu

September on paljude jaoks uute alguste kuu. Osad algused on päris uued, teised pigem taasalustamised ja jätkamised. September toob enesega kaasa muudatusi kodudesse, koolidesse ja kogudustesse. Kus aga on muudatused, seal vajame eriliselt Jumala juhtimist ja õnnistust. Samuti eestpalveid ja häid soove. Mida soovin meie koguduste liikmetele?

Esmalt sooviksin ja paluksin, et te kallid õed ja vennad senisest ikka enam kirikutee jalge alla võtaksite. Seda ei palu ma ainult põhjusel, et meil vaimulikena on kurb ja raske ilme teieta, vaid kirikus käimine on vajalik meie kõikide päästeks ja hingeõnnistuseks. On vana tõde, et inimene ei pääse üksi, ta pääseb ainult armastuse-, usu- ja palveosaduses, milleks on püha kirik. Mäletan seinini kõige olulisemat õpetust, mille ma noore mehena leeriõnnistamisel kaasa sain Tartu praostilt Harald Tammurilt – püüa ikka kirikusse tulla. Täna, olles juba päris pikalt kirikuteenistuses olnud, võin vaid kinnitada selle lihtsa nõuande olulisust. Kui inimene käib jumalateenistustel, siis tema elu on õnnistatud. Mitte, et probleemid ja eluraskused ära kaoksid, küll aga annab meile jumalarahva kokku tulemine Sõna ja Sakramendi osaduses jõu ja rõõmu ning hoiab meid kindlalt igavese elu kitsal rajal.

Edasi soovin ja palun, et meie koguduse liikmete aktiivsus ja kaasateenimine võiks suureneda. Olen nõus, et kristlus on eelkõige olemise, mitte tegemise vorm. Ja siiski kasvab olemisest – Kristusega koosolemisest ja Kristuse olemisest meis – välja tegu, mis on õnnistuseks inimesele ja auks Jumalale. Usk saab armastuses tegevaks. Meie poolt vaadatuna on see tänu- ja armastustegu Issandale. Jumala poolt nähtuna aga, Tema tegu ja Püha Vaimu vili meis. Eestlasele omaselt oleme tagasihoidlikud ega ole alati veendunud, et Jumal meile on midagi andnud või kui on, siis kas selle vähesega üldse on mõtet toimetada. Kuid Jumala riigi saladuseks ongi väikese suurus, vaevumärgatavate alguste õnnistus ning viie leiva ja kahe kalaga viietuhande söötmine.

Tegude osas tahaks veel paluda, et meist kõigist saaksid tõelised vendade-õdede hoidjad. Vastupidiselt Kainile, kes ei tahtnud midagi kuulda oma venna hoidmisest ja armastamisest. Ei ole mõtet ainult rääkida armastusest ja märkamisest – kuigi nende vooruste meelde tuletamine kuulub kirikutöö juurde – , aeg on küps, et head ja armastusest täidetud mõtted ja sõnad võiksid järjest enam võtta tegude kuju. Olen viimastel kuudel kutsunud Nõmme Rahu koguduse liikmed märkama inimesi, kes võibolla aastaid on pühapäeviti istunud nende ees või lausa kõrval. Kas nad olid ka täna kirikus? Kui ei olnud, siis uurida järele, kas nende inimestega on kõik korras. Otsida ülesse, minna vaatama, mis loob omakorda kindluse, et kui meie ükskord kõrvale jääme, et siis meidki ei unustata. See on vaid üks näide paljudest, kuidas anda oma osa Issanda töös.

Viimaks tahan soovida midagi esmapilgul väga kummalist, et meil kõigil, head õed ja vennad, oleks üks kogudus. Just nimelt üks kogudus – Jumala perekond, kuhu oma rõõmude ja muredega tulla ning anda oma osa tema ülesehitamiseks. Loomulikult on kirik suurem kogudusest ja konfessioonist ning pole midagi katki, kui aegajalt käime külas teistes kogudustes. Ja siiski on oluline, et toome oma armastuse, vaimujõu ja annid ühe konkreetse koguduse altari ette. Ei ole hea, kui ühel pühapäeval oleme siin, teisel seal, kolmandal võibolla piirdume jumalateenistusega arvutiekraanil ja neljandal võibolla jääme hoopis koju. Nagu kärgpere pole ideaalmudel, nii pole kärgkiriklikkus kirikliku kuuluvuse ja teenimise ideaalmudel.

Soovin ja palun, et senisest enam võiksid meie ristitud ja leeritatud liikmed osa saada armust, mida Jumal vahendab meile oma kiriku, tema armuvahendite ja vaimulikkonna kaudu. Samuti panen südamele suuremat kaasateenimist ja Issandalt saadud talentidega kauplemist. Eelkõige aga Jumala õnnistust ja tänulikku meelt.

Ove Sander

Koguduse õpetaja

Viljakas elu Kristuse vabaduses

Jumala abiga tahaksin jagada mõned mõtted Galaatia kirja viienda peatüki lõpuosale, mida kuulsime ühena tänastest Pühakirja lugemistest.

Hakkaksin peale tagantpoolt. Apostel kirjutab: “Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üksteise kadestajad!” (5:26) Täiesti arusaadav üleskutse – loobuda tühja au taga ajamisest, üksteisele ärritamisest, pahanduseks ja komistuseks olemisest ning elust, mis on täidetud kiivusest ja kadedusest. Üleskutsest arusaamisest on aga märksa raskem tema järele käija. Ma tahan loota, et me kõik oleme aegajalt püüdnud võidelda meist pead tõstva edevuse, kurjuse ja kiivuse vastu, kuid see võitlus pole kaugeltki andud alati loodetavaid tulemusi. Millest siis oleks abi? Mis aitaks meid oma lihaliku loomusega toimetulemiseks siin lihalikus ja patuses maailmas?

Apostel kirjutab, et “Jeesuse Kristuse omad on lihaliku loomuse risti löönud koos kirgede ja himudega.” (5:24) Mida tähendab siin väljend “lihalikku loomust risti lööma”? Vastus sellele küsimusele võiks anda meile suuna ja jõudu võitluses oma patu ja lihaga. Mõte suundub Martin Lutheri Väikese Katekismuse Ristimise Sakramendi seletusele. Ta kirjutab, et “vana Aadam meie sees peab igapäevase patukahetsemise ja meeleparandamise läbi uputatama ja surema koos kõikide pattude ja kurjade himudega, ja iga päev peab jälle väljuma uus inimene kes elaks õiguses ja pühaduses Jumala ees igavesti.” Usuisa viitab siin mitmele olulisele momendile võitluse kurjuse ja himudega. Esmalt on selle võitluse olulisteks komponentideks patukahetus, so. kurvastus, isegi enese hukkamõist oma kurjuse pärast ühes kindla sooviga oma elu parandada, õieti muuta. Et kõik saab alguse meie mõtlemisest, siis peabki esmalt muutuma ja uuekssaama meie meel ja mõtlemine, kõik muud tuleb järgi. Luther ütleb veel midagi väga olulist, nimelt et selline patukahetsus ja meeleuuendamine peab kestma kogu meie elu. Jah, ühel hetkel me teeme Jumala abiga algust, kuid see kestab seni, kuni Issanda meid siit maisest elust enese juurde kutsub.

Hoopis teiselaadilise ja palju positiivsema juhatuse oma pattude ja kirgedega toimetulemiseks annab piiskop Kallistos Ware oma raamatus “Õigeusu tee”, mida me luterlastena võime hea südametunnistusega järgida. Ta kirjutab, et “mõned (kirikuisad) on seisukohal, et himud on dünaamilised impulsid, mis Jumal on inimese sisse pannud ja nõnda olemuselt hea, ehki praegu patu tõttu moonutatud. Selle … arusaama järgi ei ole meie eesmärk himude hävitamine, vaid nende jõu suunamine mujale. Kontrollimatu viha tuleb muuta õiglaseks meelepahaks kurja vastu, kiuslik kadedus innukuseks tõe eest seista, suguiha puhta leegiga põlevaks eroseks. Himusid ei pea tapma, vaid puhastama; arendama, mitte välja juurima; positiivselt, mitte negatiivselt kasutama. Me peame ütlema endale ja teistele mitte: “Suru maha!”, vaid “Muuda kauniks!”

Piiskop Kallistos annab meile selleks ka praktilist nõu – “Himusid tuleb puhastada nii ihu kui hinge tasandil. Hinge tasandil puhastatakse neid palve, regulaarse pihil ja Armulaual käimise, igapäevase Pühakirja lugemise, heade mõtete ja teiste teenimise läbi armastuses. Ihu tasandil puhastatakse neid eelkõige paastumise, kasinuse ning sagedaste kummarduste läbi palvetamise ajal.” Arusaadavalt lähtuvad tema soovitused õigeusu traditsioonist, kuid on suures osas rakendatavad ka meie juures. Kui ka vahendid on erinevad, siis eesmärk on sama, mida IV sajandi Egiputse munk Evagrius nimetab apathei’aks ja mida piiskop Kallistos tõlgib “südamepuhtuseks”. Ta lisab, et “Evagriuse jaoks on himutus ja armastus olemuslikult seotud nagu mündi kaks külge. Kes on himu haardes, ei suuda armastada. Himutus tähendab, et meie isekad ja kontrollimatud ihad ei valitse enam meie üle ja nii olme me võimelised armastama.”

Eneselgi märkamatult oleme jõudnud armastuse ja Jumala Püha Vaimu heade andide juurde, mille omamist ja praktiseerimist paneb apostel meile eriliselt südamele. Ta kirjutab: “Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.” ( 5:23) Kes ei tahaks, et inimesed, kes meiega suhtlevad ja on ühel või teisel viisil ühendatud, oleksid täidetud armastusest, et nende meel oleks rõõmus ja südames rahu. Lisaks veel kõik need teised anded, mida apostel loetles. Olen veendunud, et me ka ise tahaksime olla just sellised inimesed, kelle elu oleks täidetud armastusest, rahust ja rõõmust ning kõikidest Issanda armuandidest, mis teevad elu elamisväärseks ning annavad sellele mõtte ja tähenduse. Ja siingi, nagu elu negatiivsemate nähetega toimetulemisel, jääb küsimus, et kuidas need Püha Vaimu annid võiksid meie omadeks saada ja alati jääda.

Osaliselt sai sellele vastatud juba eelnevas – kõik toimub Issanda abiga igapäevase patukahetuse ja meeleuuenduse kaudu, kus kõik halb ja tarbetu meis saab asendatud hea ja positiivsega. Ent midagi on veel, mis meid meeleuuendamise ja Jumala heade andide omandamise teel, õieti teel, kus Püha Vai materjaliseerub meie elus ja annab meile Kristuse kuju, kindlasti kaasa aitab. Selleks on meie armastus Issanda vastu, mille kohta on Pühakirjas mitmeid olulisi tõotusi. Üks kaunimatest on Johannese evangeeliumis – Jeesus ütleb: “Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde.” (Jh 15:23) Siin on omamoodi paradoks – Jumala armastamine ja Tema Sõna pidamine toob meie ellu Püha Vaimu ja Tema annid, ning samas teeb vaid Püha Vaimu võimalikuks selle, et me armastame Jumalat ja peame Tema Sõna. Meie armastus avab südame ukse Jumala armastusele ja Jumala armastus on see, mis teeb meiepoolse vastuarmastuse võimalikuks. Kogedes Jumala armastust, avardume ise armastuseks ning armastus loob meis vaimuliku elu – “elu ja käimise Pühas Vaimus,” nagu apostel seda nimetab.

Elu Pühas Vaimu on elu vabaduses. Apostel Paulus kirjutab Galaatia kirja viienda peatüki alguses – “seal kus on Jumala Vaim seal on vabadus.” (5:1) Kristlikult mõistetud vabadust ei tähenda elu, kus me võime teha mida me iganes tahame. See ei ole kõikelubatavus ega piiride puudumine. Toomas Pauli sõnutsi realiseerub kristlase vabadus just nimelt ainult piirides – vaid oma piire, so. Jumala tahet tunnetades ja seda järgides, oleme tõeliselt vabad. Vabadus on vabaolemine kõigest kurjast ja selle tegemisest, samaaegse vabaduse ja võimekusega teha head ja järgida Kristust. Pauluse jaoks on see vabastus lihalikust loomusest ja lihategudest ning elu Pühas Vaimus ja Tema viljades. See maksab ka meile. Selline vabadus on aga mõeldav ainult siis, kui Kristus on meid lunastanud. Vaid see on tõeliselt vaba, keda Poeg on vabaks teinud. Aamen.

Ove Sander

Koguduse õpetaja

Palveleht 23.- 29. sept. 2018

Palveleht

Nädala teema: Kristlase vabadus

Kiitus/ülistus – aeg kiita Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 119:97-104
97 Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.
98 Sinu käsud teevad mind targemaks mu vaenlastest, sest nad on minu päralt igavesti.
99 Ma olen mõistlikum kui kõik mu õpetajad, sest ma olen mõlgutanud mõttes su tunnistusi.
100 Ma olen arukam kui vanad, sest ma panen tähele su korraldusi.
101 Ma hoian oma jalad eemale kõigilt kurjadelt teedelt, et pidada sinu sõna.
102 Ma ei tagane sinu seadustest, sest sina õpetad mind.
103 Kui mahe on su ütlus mu suulaele, enam kui mesi mu suule.
104 Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu.

Pauluse kirjast galaatlastele 5:22-26
22 Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus,
23 tasadus, enesevalitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.
24 Jeesuse Kristuse omad on lihaliku loomuse risti löönud koos kirgede ja himudega.
25 Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus!
26 Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üksteise kadestajad!

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu Jumalale, kes on andnud inimesele vabaduse aga ka vastutuse. Tänu Kristuse eest, kelles meil on igavene elu. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest ning jätkuva armuaja eest neist osa saada. Tänu kodukoguduse ning ustavate koguduseliikmete ja karjaste eest. Täname, et võime taas alustada pühapäevakooli aastat ning taas koguneb uus leerirühm. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg.
Eestpalve iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 7:5-13
Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?”
6 Aga Jeesus ütles neile: „Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud:
„See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.
Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.”
Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.”
9 Ja Jeesus ütles neile: „Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!
10 Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja oma ema!” ja „Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!”,
11 teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: „Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban”, see tähendab: templile pühendatud ohvriand,
12 siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,
13 muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.”
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 5:4c
Ja see ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Issand ise kasutada vabadust Jumala tahte kohaseks eluks. Palume, et näeksime ligimest nii kaasinimeses kui iseendas ning armastaksime ja palvetaksime ustavalt Issanda poole. Hoia meie silme ees igavene elu. Palume Jumalalt õnnistust ligimese ja koguduse toetamiseks. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning praktikant Marek Alveuse. Palume õnnistust Toidutarele, kus saavad ihu ja hingetoitu Nõmme ja Mustamäe vähekindlustatud inimesed. Õnnistust palume leerilastele ning kõikidele pühapäevakooli lastele, peredele ning õpetajatele. Palume Issanda õnnistust kõigile, kes muusikaga meie koguduses Jumalat teenivad. Õnnistust palume meie kooridele – laste-, mees- ja segakoorile ning koorijuht Imbi Laasile. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis, ning Ilumäel. Palume õnnistust meie kahele pühakojale ja neis toimuvale.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 1:10-17
10 Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!
11 Milleks mulle teie tapaohvrite hulk? ütleb Issand. Ma olen küllastunud
teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast.
Härjavärsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle.
12 Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist?
13 Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt. Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine -ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu.
14 Mu hing vihkab teie noorkuid ja seatud pühi;
need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast.
15 Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd!
16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest,
lakake paha tegemast!
17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust,
lahendage lesknaiste kohtuasju!
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume usu, armastuse ja jumalakartuse kasvu. Palume tarkust presidendile, valitsusele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme ja kiriku tervikuna. Jätkuvalt kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, ajalehe Eesti Kirik, Misjonikeskuse, Laste ja Noorsootöö Ühenduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu, EELK Perekeskuse jpt.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 27:7
7 Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
Palume Jumala õnnistust igale palvetajale, et jätkuks usku, lootust ja armastust. Aita, et Kristlase vabadus oleks pühitsetud Jumala sõna ja palve läbi ning läbi tunnetatud vastutusega!

Päeva Sõnum. Nr 104. 23. – 29. september 2018

Päeva Sõnumi logo

KRISTLASE VABADUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Nr. 104. 39. nädal. 23. – 29. september 2018. III aastakäik

18. pühapäev pärast nelipüha

Sageli arvatakse, et kristlase elus on tohutud piirid, millest peab kinni pidama. Pühakiri annab inimesele eluks teatud reeglid, kuid vahel tundub, et nendest jääb veel väheks ja siis mõeldakse reegleid omalt poolt juurde.

Tulemuseks võib olla see, et kõik kipub elus olema reglementeeritud, alates riietumisest ja lõpetades ristiinimesele sobiva soengustiiliga. Mida rohkem piire, seda vagam, nii arvavad mõnedki usklikud.

Jeesuse suhtumine piirangutesse oli aga teistsugune. Kristus õpetas inimest reeglite pimeda järgimise asemel mõtlema nende olemuse peale ja sellele, miks reeglid olid elus antud. Nii rikkus Issand mitmeid juutidele olulisi piiranguid ja andis märgi vabadusest.

Kristlane peaks Jeesuse õpetuse kohaselt olema mõtlev inimene, kes teeb ise eetilised otsused olukorrast lähtudes. Kõike ei saa määrata reeglitega. Jeesus andis eeskuju, et parem on aidata hätta-sattunud ligimest hingamispäeval, kui teatada, et puhkepäeval tööd ei tee. Ta murdis reeglit, käitus vabalt, kuid eetiliselt ja põhjendatult.

Vabalt käitumine eeldab aga siiski eetilistest printsiipidest kinnipidamist. Jeesuse jaoks oli selliseks põhimõtteks, mida ta järgis, ligimese armastamine ja aitamine. Iga abivajaja pidi saama abi. Armastus Jumala ja ligimese vastu aitab meil käituda õigesti ja vabalt. (Soom 2015)

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. 1Jh 5:4c

Pole oluline, kes rahvaste kohutavas tapatalgus eile ja täna peale jääb. Oluline on, kes viimseks võitjaks jääb! Pole oluline, kes laipade ja suitsevate ahervarede keskel ellu jääb. Oluline on, kes aegade segaduses, kannatustes, uskmatuses ning lootusetuses leiab elutee Jumala juurde.

“Viimne võit on Jeesusel ja Ta armsal Siionil”, nõnda laulavad lunastatud lapsed, kes Jumalast on sündinud, Tema Pühast Vaimust uuesti sünnitatud tundma Jumalas armastavat Isa, kes naeratades vaatab oma lastele.

Oled sa näinud Jumalat naeratamas, siis tähendab see sinu usuelus suurt võitu. Usaldusvahekord on Temaga loodud, kelle käes on kõigi rahvaste saatus. Mida peaksid sa siis veel kartma! Sa oled laps ja Jumal on sinu Isa ja taevas on sinu kodu!

Kuigi see maailm sinu ümber näitab sulle kõige võikamat palet, ei heidutaks see sind ometi. Jumala laps läheb võiduka usuga sellest maailmast läbi, hoolimata sellest et teda siin ründavad kiusatused ja patt, kahtlused ja uskmatus, mure ning ahastus. See kõik ei kohuta teda, kuna Jumal on tema Isa ja Jeesuses on ta näinud Jumala armastavat palet ja silmi, mis naeratavad oma lapsele vaadates. (Haamer 1998:440j)

Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge jul-ged: mina olen maailma ära võitnud. (Jh 16:33) Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! (1Kr 15:57)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, kõigi rahvaste Issand, Sa oled ilmutanud oma tahte Sinu rahvale ja tõotanud oma abi meile kõigile. Aita meil kuulda ja teha, mida Sina tahad, et pimedus saaks võidetud Sinu valgusega. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕIGE ELUVIIS

Pühapäev – 23. september

Jeesus ütles variseridele ja kirjatundjatele: “Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!” Mk 7:9

Jeesus heidab variseridele ja kirjatundjatele ette, et nad eelistavad Jumala käsule [oma] inim-likke pärimusi. See tähendab: nad tõstavad oma inimliku arusaama, oma hetke-eelistused, ajastu moraalieelistused ja muu taolise kõrgemale Jumala Sõnast.

Jeesus ütleb, et Jumala käsk – ja Jumala Sõna – kehtivad tingimusetult, inimene ei saa neile li-sada mingeid agasid. Ei saa olla nii, et kui Jumal ütleb, et tuleb austada oma ema ja isa, sh nende eest nende vanaduspõlves kõigiti hoolitseda, siis ütleb keegi teine, et aga kui inimene leiab oma ra-ha paigutamiseks parema viisi (olgu või Jumala nimega opereerides), siis on ta oma vanemate eest hoolitsemise kohustusest vabastatud.

Nii lihtne on lükata kõrvale kõik meile pärandatud normid ja arusaamad, ja me teame, et tule-museks oleks täielik kaos ja häving. (Auksmann 2015)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas otsime jätkuvalt mingit oma “evangeeliumi” või võta-me vastu selle, mida Jumal meile oma Sõnas – nii oma kirjapandud Sõnas kui eeskätt oma inimeseks saanud Sõnas – pakub, kogu selle täiuses?

Palvetagem: Päha Jumal, Sina ootad ka meilt midagi. Su silmad vaatavad usu peale, mida meil on vähe ja mis kipub kahanema. Siiski ära lase meil eksida kahtlustes ja lootust päris kaotada. Vala taas meie peale oma Vaimu, mis kutsub meid usule, hoiab meid usus ja saadab usu eesmärgile, igavesse ellu.

* * *

 

KRISTLIKU USU VUNDAMENT

Esmaspäev – 24. september

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Ps 119:105

Piiblit uskudes saab inimene kogemuse, mis talle tõestab, et Jumala Sõna on tõepoolest val-gus. Väide, et sõna on jalale lambiks, eeldab, et inimene on teel. Ükski tee ei jää õhku rippuma. Kõik teed lõppevad kord. Kõik teed viivad kuhugi. Üksainus tee viib Jumala juurde taevasse – Jee-sus. Kõik teised teed lõppevad kusagil mujal. Jumalatuse tee on hukatus. Seda ütleb meile Sõna.

Ainsaks kindlaks toetuspunktiks inimese elus on Sõna. Jumala Sõna on vaimulikuks valgu-seks me eluteel. Toetuge kindlasti Piiblile, uskuge Piiblit, seiske Piibli ees põlvedel ja palvetage, et Jumal enam ja enam seda avaks. Kui Piibel meie ellu astub ja meid juhib, võid tõdeda, et Piibli sõna taga on Jumal. Piibel on Isa kiri, mis lapse sellest maailmast Isa juurde tagasi viib. (Himma 2007:18 ,59)

Ja nii on meil midagi kindlamat prohvetisõnast ja te teete hästi, kui panete tähele seda nagu lampi, mis paistab hämaras paigas, kuni päev hakkab hahetama ning koidutäht tõuseb teie süda-meis. (2Pt 1:19)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirik ei pea tegema midagi muud kui jutlustama ja õpetama evangeeliumi õigesti ja puhtasti ning sel viisil sünnitama lapsi. Me oleme nõnda üksteisele isad ja lapsed, sest me oleme üksteisest sündinud. Martin Luther

Palvetagem: Sinu Sõna on kindel kalju, kindel alus meie elu sees. Tulgu tuuli, torme palju, ei ma kõigu iganes! Kui ma Sinu Sõnast kinni pean, õiget teed siis ikka tean, kuigi taluma pean valu! Kui ka ilm kord hukka läeb, Sinu Sõna ikka seisma jääb.

* * *

 

HÜLGAMISE VALU

Teisipäev – 25. september

Issand ütleb: Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Js 1:16

Eks meiegi ajal kuuleb arvamusi, et õiglaselt ei saagi ilmas elada. Peabki sama moodi tegema nagu teevad kõik teised. Ka Jumala tahte tegemist ei peeta eriti võimalikuks. Aeg onju teine, öelda-kse. Jumal ütleb siin, et asjade parandamist tuleb alustada selliste mõtteviiside muutmisest. Esiteks tuleb loobuda kurja tegemast, teiseks tuleb õppida tegema head. Et elu on selline, nagu öeldakse ini-meste seas, ei ole Jumalale argument.

Lühidalt öeldes vastuolu jumalateenistusel toimuva ja argielus toimuva vahel tuleb kõrvalda-da. Jumala inimene peab mõistma, et kogu tema elu on Jumala teenimine. Kõik mis ta teeb, teeb ta Jumala palge ees. See tõttu ülekohtu soosimine ja harrastamine ei kuulu kristlase ellu. Selle kohta ütleb ka Paulus ühemõtteliselt Rooma kirjas: “Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse rel-viks Jumalale.” (Rm 6:11-13)

Jesaja kaasaegsed Juuda elanikud olid Jumala omandrahvas, aga sellest hoolimata olid nad lasknud patul end valitsed ja andnud end patu kasutusse. Relviks ülekohtule, nagu Paulus seda väl-jendas. Sellega olid nad ka ära teeninud kohtumõistmise. Jumala armu osaliseks saamine ei tähenda lubatähte jätkuvalt ülekohtut teha, sest kes seda teeb näitab sellega et ta põlastab Päästjat.

Johannes, keda kutsutakse armastuse apostliks ütleb: “Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algu-sest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.” (1Jh 3:7,8)

Patu ehk igasuguse ülekohtu soosimine elus tähendab alati kuradi nõuannetega nõustumist. Sellepärast kuulub kristlase ellu patu hülgamine, s.t. alalist võitlust patu vastu. Kristlane ei aktsep-teeri, õigusta ega kaitse seda endas vaid palvetab jätkuvalt, et sellest vabaneda. Ja just võitlus iseen-das elava kurjuse vastu on läbi aegade hoidnud Jumala inimesi alandlikuna. Nad on mõistnud, et neis elavad võimalused kõigiks mõeldavateks patudeks.

Pattu võiks võrrelda puuri pandud raevutseva kiskjaga. Kui veidiki ust paotada, siis on ta kohe valmis välja tormama ja kõike ümber ringi hävitama. Sellega mängimine on keelatud. Kahjuks me mõistame seda sageli liiga hilja, kui juba on tehtud kahju väiksemale või suuremale inimeste ringile. Kristlasel tuleb kõigis inimsuhetes alatasa palvetada. Hea Isa Taevane, anna Vaimu ja kaitse minu armsamaid mu kurjuse eest.

Tänase kirjakoha mõtte on täpselt see sama, mida kuulutas ka Ristija Johannes, valmistades teed Jeesusele Kristusele. Maksuametnikele ütles ta, et nad ei tohi võtta rohkem kui ette nähtud, sõjaväelastele aga et nad neile usaldatud jõudu ülekohtuselt ei kasutaks. Jälle me näeme, et Jumal tegutseb samade põhimõttete järgi nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Ühesõnaga meeleparandus on tee Jumala osadusse ja meeleparandus peab algama suhetest kaasinimestega. (PKK)

Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! (Ps 34:15; vrd 1Pt 3:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ole põhjust enda teistest paremaks pidamiseks. Võtkem kaastundlikult osa ligimese hädast ja ärgem olgem ainult siis õnnetustule kustutajad, kui põleb oma maja. Bruno Ederberg

Palvetagem: Kartlike ja rahutute lootus, Jeesus Kristus! Ma hüüan Sind ja hoian kõvasti Si-nust kinni, Sina vaevatute ja koormatute Päästja. Aita mind, päästa mind ja võta mind oma kirku-sesse. Augustinus

* * *

ELU VAIMUS

Kolmapäev – 26. september

Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus! Ärgem olgem auahned, üksteise ärritajad, üks-teise kadestajad! Gl 5:25,26

Tänane tekst on antud meile, et võiksime saada üles ehitatud kui Jumala koda, Jumala hoone. Pauluse jaoks on olemas selge vahe: inimene võib olla Jumala Vaimu saanud, aga ta ei pruugi selle-pärast veel Jumala Vaimu juhtimisel elada. Ja nii manitsebki apostel, et kõik, kellele on antud Juma-la Vaimu and, seda ka kasutaksid. Me usume, et pühas ristimises on Jumal andnud meile Vaimu. Ja nüüd on meie osa lasta sellel Vaimul oma elu juhtida, vormida ja kujundada.

Paulus nimetab siinjuures paar asja, mis võivad kujuneda meile takistuseks ja meid eksitada Jumala teedelt. Ta ütleb: Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Meil on oht hakata muretsema oma au või väärikuse pärast. Me ei lase siis enda elu Jumala Vaimul juhtida, vaid peame Jumala Vaimu justkui mingika auasjaks ja uhkeldame sellega, kellel on rohkem Vaimu ja rohkem vägevust ja vägevamaid tegusid. Jumala and võib saada meile uhkelda-mise asjaks. Apostel Paulus manitseb, et seda ei juhtuks, et koguduste vahel poleks nõnda, et üks või teine kogudus ütleb, et neil on parem ja vägevam elu kui teistel ning püüab teiste juures vigu leida. Ärgem olgem ahned tühjale aule.

Paulus mõtleb seda siin just vaimulikus mõttes. Mõnigi kord tahame olla väga alandlikud. Seame endale eesmärgiks olla vagad ja jumalakartlikud. Lõpuks oleme nii vagad, et võime kõiki teisi kritiseerida, hinnata ja arvustada. Need head omadused, mille poole me püüdleme, võivad saadanegatiivseks. Paulus hoiatab: Ärgem seda tehke üksteist ärritades, üksteist kadestades. (Luha-mets 2003:240j)

Ega tee midagi kiusu ega auahnuse pärast, vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui ise-ennast. (Fl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumala tunnetamine ei tähenda Tema olemuse mõistmist, vaid Jumala poolt näidatud õige tee käimist. Ismar Elbogen

Palvetagem: Issand, tee esiteks vaikseks mu süda, uhkus kõik võta ja alandust anna. See ainult võib teisi siin aidata üles, kes ise on puhastud Kolgata tules. Aleksander Kuum

* * *

 

JUMALA SUURUS

Neljapäev – 27. september

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Ps 136:1

Jumal on suur oma headuselt. Tema ise ongi headus. Kõik see, mida Ta tahab või teeb, on hea. Variser tänas Jumalat selle eest, et tema, s.o. variser, oli hea, aga Taavet tänab selle eest, et Jumal on hea. Jumala headus on suur. Tema suurus on ka selles, et ta on “jumalate Jumal”. Maailmas on ju-maldatud puid ja kive, päikest, kuud ja tähti. Aga Jumal on enne neid asju ja Tema on nende looja. Tema on jumalate Jumal. (Tärk 2014:651)

Pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Issandale -, ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Issanda kiituslauluga:
“Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, siis täitis pilv koja, Issanda koja. (2Aj 5:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kindlasti tunned inimesi, kelle elule annab värvi tänulik-kus. Heaolu paistab neist välja ka muul viisil. Tänage Jumalat selle eest, kes Ta on, mida Ta on teinud ja mida Ta teeb.

Palvetagem: Kuule Isa, oma armus, mis ma palun tuhas, põrmus. Anna mulle puhas süda, õpeta mind tundma seda, et mul elu mures, vaevas paistab siiski Sinu taevas. Sina, kes oled mulle rõõm ja valu, oled minu hinge ilu.

* * *

 

JUMALA KARTUS ON TARKUSE ALGUS

Reede – 28. september

Su korraldustest ma olen saanud arukaks, sellepärast ma vihkan kõiki vale teeradu. Ps 119:104

Oleme ehk harjunud mõttega, et käsuseadus tähendab vaid külma nõudlikkust. Kuid ilmselt võisid Vana Testamendi usklikud tunda pigem vaimustust käsuõpetuse vastu – eriti siis kui neil olid käes usuliselt rasked ajad.

Jumala Sõna armastamine paneb Taavetit jälestama kõike seda, mis on vale. Sama sünnib ka meiega – kui õpime armastama Jumala Sõna, Tema seadmisi; kui mõistame ja kogeme nende elutoovat sügavust ja tarkust – siis me ei saa enam rõõmu tunda sellest, mis Jumala seadmistele on vastukäiv või mis seda halvaks paneb. (APÜ 2011)

Seepärast ma pean kõiki su korraldusi täiesti õigeks, ma vihkan iga valeteed. (Ps 119:128)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas usud, et piiblitundmine võib sind ka tegelikult aidata igapäevases elus? Palu, et Jumal võiks sulle meelde tuletada mõne konkreetse näite.

Palvetagem: Halastaja Issand, astume Sinu ette oma vaeva ja kannatusega. Sina tead, et hädad, viletsused on paljude inimeste pärisosa. Me küsime, kust nad tulevad ja miks peame neid kandma ning ei saagi viimast vastust. Meie ristis on karistust, aga ka katsumust. Siiski, luba meil küsida Sinu järele, kes oled surma võitnud, ja uskuda, et kannatus juhib edasi täiuslikkuse teel. Jah, kõik tuleb kasuks neile, kes Sind usaldavad.

* * *

ELU MUUTUB TEISEKS, KUI TA ON SAANUD UUE SUUNA

Laupäev – 29. september

Peaingli Miikaeli ja kõikide inglite püha ehk mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jumala ees ei saa maksta needsamad mõõdupuud, millega meie harjunud oleme. Sellegipoolest tuleb küsida, mida on siis laste juures nii erilist, et neid esile tõstetakse. Miks tõotatakse just neile pääsu Jumala riiki?

Seni, kuni peidame ennast oma suuruse ja tarkuse kaitsva seina taha, me tegelikult Teda, Ini-mese Poega ei vaja. Iga inimene võib vahel tunnistada, et tema juures jääb midagi puudu. Meie teadmised on lünklikud; meie elus on küllalt palju seda, mis on vigane ja korrast ära. Aga miks ei peaks need vead ja lüngad kord paranema? Nii mõeldakse. Aga siin ei ole tegemist nende või teiste puudustega, vaid hoopis enamaga. Nimelt sellega, et suured ja täiskasvanud, enda arvates haritud ja iseseisvad kõiges, on oma elu otsustavates asjades valel teel. Me mõtleme, et elu selles seisnebki. Aga see pole nii. Jeesuse silmad näevad meid teistsugustena: et oleme vaevatud ja koormatud, mõistmatud ja väetid; et oleme väikesed ja abitud. Ainult kes seda tunnistab? Me tahame igal juhul endast midagi kujutada, ja see saab meile takistuseks.

Aga meie teel seisab ees ka Inimese Poeg, kes ei andnud järele võimu ja hiilguse kiusatusele. Ta on tulnud selleks, et meie võiksime unest ärgata. Ta tahab meid suuruse ja võimu illusioonidest välja tõmmata. Jeesus võtab lapse, paneb ta oma jüngrite ette seisma ning ütleb: Nii väikesed, nii abitud olete õieti te kõik.

Meid võib aidata üksnes see, kui võtame nagu lapsed Jumala käest vastu Tema riigi, Tema rikkuse – selle elu, mis Tema on tõotanud. See eeldab aga tõelist sisemist kasvamist ja küpsemist, et me ka täiskasvanute ja eakatena suudame muutuda. Meie silmad muutuvad selgemaks: nii mõnigi asi, mis enne nii tähtis ja suur tundus, muutub ebaolulisemaks, ja see, millest paljud pimedatena mööda lähevad, saab oluliseks. Elu muutub teiseks, sest ta on saanud teise suuna. (Kiivit 1999:80j)

Jeesus ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtle-mise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie olukorras tähendab laste toomine Jeesuse juurde nen-de toomist Piibli sõna juurde. Miks ei hoolitse kristlastestki vanemad mitte alati selle eest, et nende lapsed kuuleksid Jumala Sõna kodus ja pühapäevakoolis, laagrites jm? Mõtle konkreetsetele võima-lustele, kuidas sina peaksid viima oma lapsed, lapselapsed või ristilapsed Jeesuse ehk armuvahendi-te juurde!

Palvetagem: Issand, ära võta minult oma Püha Vaimu, ära lase kurjadel mõtetel täita minu pead. Ära lase mul langeda rumalusse ja kahtlustesse, vaid valgusta ja toeta mind meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast. Samuel Johnson

* * *

 

Kasutatud allikad

  • APÜ 2011. Jumala kartus on tarkuse algus (Ps 119:97-104). Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing 31.07.2011: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2011/07/31
  • Auksmann, Enn 2015. XVIII pühapäev pärast Nelipüha. Pärnu Eliisabeti kogudus, 02.06.2015: http://www.eliisabet.ee/index.php/vaimulikud-tekstid/nadalamotisklused/288-xviii-puhapaev-parast-nelipuha-4
  • Haamer, Harri 1998. Avatud taeva all. [postill] Tallinn: Logos
  • Himma, Paul 2007. Suuremeelne Jumal. Jutlused 1980ndatest [postill]. Tallinn: Allikas
  • Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks. [postill] Tallinn: Logos
  • Luhamets, Joel 2003. Kaks leptonit. [postill] Tallinn: Logos
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Väärtusetud ohvrid (Js 1:5-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2015. Kristlase vabadus. – Eesti Kirik 23.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/kristlase-vabadus-6/
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Palveleht 16.-22. september 2018

Palveleht

Nädala teema: Jeesus annab elu

Kiitus ja ülistus – kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.
Oleks hästi hea, kui siin ei oleks veel palvesoove, vaid ainult kiitus ja ülistus Jumalale.
Koht/kohad Piiblist millele ülistusosas toetuda: Jesaja raamat 26:12-14,19
12 Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.
13 Issand, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu –
me kiidame üksnes sind, sinu nime.
14 Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles. Sest sina nuhtlesid neid
ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse.
19 Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.

Psalm 86:10-13
10 Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
11 Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia su tões!
Kinnita mu süda kartma sinu nime!
12 Ma ülistan sind kõigest südamest, Issand, mu Jumal, ja austan su nime igavesti.
13 Sest su heldus on suur minu vastu, ja sa oled mu hinge üles tõmmanud
surmavalla sügavusest.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib vaikses patutunnistuspalves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset palvet võib lugeda 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse eest, kes oma ristisurma ja ülestõusmise läbi on võitnud surma. Temaga koos olles ning Teda usaldades võime elada julgesti oma maist elu ning jõuda Tema armust igavesse ellu. Täname koguduse liikmete, töötegijate ja vaimulike eest. Aitäh sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 1:20-26
20 minu ootust ja lootust mööda, et ma ei jää häbisse  milleski, vaid et – nagu alati, nii ka nüüd – Kristus saab täiesti avalikult ülistatud minu ihus, olgu elu või surma läbi.
21 Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!
22 Aga kui ihus elamine toob mu tööle vilja, siis ma ei tea, kumba valida.
23 Mind paeluvad mõlemad. Ma himustan siit lahkuda ja olla
Kristusega, sest see on väga palju parem,
24 ent ihusse jäämine on vajalikum teie pärast.
25 Ja selles veendunult ma tean, et jään elama ja jään teie
kõikide juurde teie usu edenemiseks ja rõõmuks,
26 et teie kiitlemine Kristuses Jeesuses rohkeneks minu kaudu
selle tõttu, et ma tulen tagasi teie juurde.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Johannese evangeelium 5:19-21
19 Siis Jeesus vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa midagi teha iseenesest, ta teeb vaid seda,mida näeb tegevat Isa, sest mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg.
20 Isa armastab ju Poega ning näitab talle kõike, mida ta ise teeb, ning tahab temale näidata suuremaid tegusid, kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
21 Sest nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume Jumalalt usku ja usaldust, et meil oleks julgustust kinnitada neid, kes julgustust vajavad. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. kes sooritas eksami pro ministerio ning palume talle õnnistust ning Jumala juhtimist preestri kutse realiseerimisel. Palvetame Jumala kätte koguduse muusikajuhi Imbi Laasi ja kõik koori liikmed, et Issanda teenimine läbi muusika võiks palju rõõmu tuua. Palume õnnistust kõigile, kes on seotud lastele suunatud kirikuöö ja kirikupäeva ettevalmistuse ja läbiviimisega 21.-22. septembril ning palume Tema lähedalolu kõikidele, kes osalevad. Jumala õnnistavatesse ja hoidvatesse kätesse palume koguduse lapsed, pered ja pühapäevakooli õpetajad ning kogu pühapäevakooli aasta, mis algab 23. septembril. Õnnistust palume Palvetame Jumala kätte uued leerilapsed ja alustava leerirühma. Õnnistust palume sõpruskogudustele Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast Timoteusele 1:10
Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu
toonud valge ette elu ja kadumatuse.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palume presidendi, valitsuse ja riigikogu ning kõik need, kes rahva teenistuses, Jumala kätte. Palume rahu eest maailmas, et inimesed saaksid jääda elama oma kodumaale. Palume kõigi eest kes otsivad tööd, et nad võiksid sobiva töö leida ning nende eest, kes on tööga üle koormatud, et oleks neid kellega tööd jagada. Palvetame Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume eriti inimeste eest, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal, neid valgustamas ja juhtimas ning elustamas. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, EELK Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste ühingu jpt.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2a
3Sel päeval, mil ma appi hüüdsin, vastasid sa mulle.
Palume, et Jumal ise tugevdaks meie usku ja usaldust Temasse ning palve jõusse.

Päeva Sõnum. Nr 103. 16. – 22. september 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS ANNAB ELU

III aastakäik. 38. nädal: 16. – 22. september 2018

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

17. pühapäev pärast nelipüha

Kui Jumal lõi maailma, siis tegi ta selle täiuslikuks ja heaks. Iga loomispäeva lõpul tõdes Issand, et see, mille ta oli loonud, oli hea. Paraku näeme tänapäeva maailmas peale heade asjade ka haigusi, kannatusi ja surma. Need halvad asjad on inimese pattulangemise tulemus. Seetõttu peab inimene selles maailmas kogema raskusi.

Jumal armastava taevase Isana ei jätnud oma loodud inimest ka siis maha, kui see oli pattu langenud. Jumala armastus on püsiv. Armastusest inimese vastu saatis ta oma Poja siia maailma ning Jeesus näitas oma tegevusega, et ka pattulangenud ja kannatav inimene on Jumalale oluline ja armas. Nii oli Jeesuse tegevus seotud inimese aitamisega. Ta tegi haigeid terveks ja äratas surnuidki üles. Paljud võisid kogeda Jumala abi ning võimu kannatuse ja surma üle. Nende inimeste lugusid võime lugeda pühakirjast. Meiegi võime raskustes Jumala abi paluda.

Kuid Jeesuse tegevus ei piirdunud üksnes tema maapealsete imedega. Ta suri inimeste eest ja kandis kogu inimkonna patud, tõusis surnuist ja avas nii tee igale usklikule igavesse ellu. Jeesus üt-es: “Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka” (Mk 16:16). Surma võitmiseks ja igavesse ellu pääsemiseks läheb vaja usku ja ristimist. Usklik inimene võib olla kin-del, et tema jaoks pole surm enam kõige lõpp, vaid uks igavesse ellu, mis ootab meid eel. (Soom 2017)

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kristuse kaudu tuli ilmsiks inimese igavene väärtus. Inimene oli algusest peale igavene olend, aga enamik neist ei teadnud seda. Kristus tõi selle saladuse päevavalgele. Nüüd teame, et inimene on ainulaadne ja kordumatu. Kaotatud inimest ei saa asendada. Sellepärast ongi surm nii traagiline. Sõbrad ei saa siit ilmast lahkuda kahekesi koos. Kõik lähevad üksinda. Järelejäänute osaks on lein, valu ja kahjutunne.

Jeesus ei püüdnudki Martat ja Maarjat lohutada, et tulevad uued inimesed, kes asendavad nende venda. Ta teadis, et õdede hinges oli tühi koht, mida võis täita vaid Laatsarus, ei keegi teine. Sellepärast andis Jeesus õdedele tagasi sellesama Laatsaruse. Ta hüüdis haua juures: “Laatsarus, tule välja!”

Kristlus õpetab, et inimene on kordumatu, ainulaadne ja igavese väärtusega. Ta on surematu, sest ta on seda väärt. Surematus on ju lõpuks väärtuse küsimus. Meil pole häbi kuulutada inimese surematust. Kristus suri ja tõusis hauast selle tõe kuulutamiseks. Mõtleme Paulust, kui ta kirjutas: “Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat” (2Tm 1:8). Inimene, sa oled surematu. Jumala ees oled sa seda väärt. Ela surematu olendina! (Tärk 2004:302j)

Tema oli selleks ette määratud küll enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud avalikuks teie pärast (1Pt 1:20). Valge ette tuua kõigile, mis on selle saladuse korraldus, mis on kätketud aegade algusest peale Jumalas, kes kõik on loonud (Ef 3:9). Seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele (Kl 1:26). Igavese elu lootuse põhjal, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu (Tt 1:2).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa, Sa oled andnud oma Pojale meelevalla elu ja surma üle. Aita meil eluraskustes oma pilgud Tema poole tõsta ja alati Sinu taevasele abile loota. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

USALDADES JUMALAT

Pühapäev – 16. september

Jeesus ütles: “Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.” Jh 5:21

Jumala teod, mis kõige enam osutavad Tema kõikvõimsusele, on inimeste äratamine surnuist ja viimne kohtumõistmine. Surmata ja elavaks teha, olla õiglane ja erapooletu kohtunik, need on vaid kõigeväelise Jumala õigused (vt 5Ms 32:29; 1Ms 18:25).

Ülestõusmine ja kohtumõistmine on tegelikult viimsed asjad, ning just nende viimsete asjadega seisavad inimesed silmitsi Jeesuses. See ongi põhjus, miks Jumala ilmutamine Jeesuse kaudu on inimkonna jaoks nii otsustava tähtsusega. Oma esimeses tulekus, tulekus lihasse, tuli Jeesus kaudselt kohut mõistma, kuna see tõi vältimatult kaasa usklike eraldamise uskmatutest. Usklikud lähevad vaimulikust surmast vahetult igavesse ellu. Seepärast võib Jeesus väita mitte ainult, et “aeg tuleb”, vaid ka, et “see ongi juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ning kes seda kuulevad, peavad elama” (Jh 5:25).

Jeesusele on antud jumalik igavese elu and, et anda seda elu edasi teistele. Talle kui Inimese Pojale on antud ka õigus kohut mõista; selle õiguse peaaegu alateadlik rakendamine Tema maise elu ajal on vaid eelmäng lõpukohtust, mille Ta kuulutab kogu inimkonnale välja pärast üldist ülestõus-mist viimasel päeval. Jeesust vastu võttes ja andes Talle Jumalale kuuluvat au võivad inimesed juba nüüd vältida viimse kohtupäeva hukkamõistvat otsust, tundes eelmaitset igavesest elust, mille tagab neile õigeksmõistev otsus viimsel päeval. (Tasker 2002:89)

Ja seda nad teevad, sest nad ei ole ära tundnud ei Isa ega mind. (Jh 16:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Inimesed näevad hirmsasti vaeva, et oma maist elu paari aasta võrra pikendada, aga ei tee suurt midagi igavese elu saavutamiseks (Augustinus)

Palvetagem: Püha ja igavene Jumal, Sina oled loonud meid, et võiksime elada igavesti. Patu- ja surmajõud valitsevad kaduvas maailmas, kui Sinu Poeg Jeesus Kristus on toonud igaviku neile, kes usuvad. Temas juhatad Sa meid jääva elu rajale, kus oleme vabad haigustest, kannatustest ja surmast. Kiitus ja au kuulugu Sulle, kes Sa jääd viimasena põrmu peale seisma ja tood nähtavale elu täiuse. (Sander 1998:48)

* * *

 

JUMAL ON MINU POOLT

Esmaspäev – 17. september

Sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. Ps 56:14

Me kõik vajame olla hoitud ja päästetud. Surm viib ootamatult ära meie lähedasi, meie enda jalad kipuvad libisema, valgusest võib jääda me elus vajaka. Kuid see pole kõik. Ka Jumala poolt päästmise kogemus võib tabada inimest tänapäevalgi.

Aga küsimused kerkivad meis sellegipoolest. Miks peab ikka olema, et elus endid ära lööme, kriimustada saame, hirmu peame tundma? Miks ei võiks me elutee olla sile ja laitmatu? Mis oleks viga ainult allamäge kulgeda mööda laia ning sujuvat teed? Miks tuleb sageli mäkke ronida mööda kitsast ja krobelist rada?

Miks on vaja krobelist teed meie ellu? Eks ikka selleks, et lihvida siledaks meie hingi. Jah, see teeb meile haiget, kui miski meid riivab ja kriibib. Kuid sile tee jätab meid endid krobeliseks. See-pärast viibki lai ja mugav tee, nagu ütles Jeesus, pigem hukatusse – see ei paranda meid. Just mugavuses kipub inimene hädaldama ja kaotama elu mõtet. Kitsas tee aga juhatab meid Jeesuse sõnul vaikselt maastikku läbides jumalariiki: selle käigus me muutume ise, kui peame õiget rada otsima; me eksime või kulgeme valesti, kuid Jumalat usaldades ja paludes kogeme ikka ning jälle, et oleme rohkesti hoitud.

Võiks tuua veel ühe pildi: noorena tabavad meid hingehädad, vanana ihuhädad – pärast surma võivad meile osaks saada vaimuhädad. Mis juhtub, kui inimene sureb? Koguja ütleb: “Põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud” (Kg 12:7). Erinevalt Kogujast me ei ohka, et kõik on tühisuste tühisus, sest Jeesuse kaudu on meil lootust saada rõivastatud kadumatusega. Seepärast võivadki hinge- ja ihuhädad, mis meid kriibivad, saada hoopis kasvatajaks ja puhastajaks, et vaim võiks takistusteta rännata Jumala juurde, kes toimetab temaga edasi. (Hiob 2016)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand kisub ka praegu nende hinge välja surmast ja jalad libedalt teelt, kes Teda usaldavad, et kõnniksime Jumala ees eluvalguses. Jumala headus ja valgus saatku meid kõigil meie radadel ja teedel!

Palvetagem: Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. Joachim Neander

* * *

 

AU OSALEDA JUMALIKUS MÄNGUS

Teisipäev – 18. september

Issand, Sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled Sina teinud. Js 26:12

Üks on kindel – varem või hiljem tuleb meil seista silmitsi surmaga. Kui oleme elanud “oma elu”, mõistnud enda vastutust ja tegelikku kutsumust, siis õnnistatakse meid ka “oma surmaga”.

Mõnikord öeldakse selle kohta veel: “Ta uinus Jumala rahus.” Prohvet ent kuulutab: “Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud.” Rahu ei tähenda kunagi tardumist, vaid täielikku kohalolemist igas hetkes. See tähendab selle äratundmist, mida apostel Paulus nii pidulikult Rooma kirjas kinnitab: “Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Rm 8:38,39)

Mulle küll tundub, et Pauluse tõdemus võiks lohutada meid ajal, kui ümberringi püütakse palehigis tõestada enda väärtuslikkust kodakondsete, seltskonna või Jumala silmis. Ikka rohkem tulemusi, sära ja glamuuri.

Anselm Grün kirjutab: “Hoolimata kõigist oma püüdlustest seisame lõpuks Jumala ees tühjade kätega. See aga ei peaks meid heidutama, vaid pigem lohutama: Jumal võib selle vähese, mis meil talle pakkuda on, vastu võtta ja meid oma armastuse tule kaudu muuta nii, et saame temaga üheks.”

Kuigi kirgastamine on Jumala tegu ja ainult Jumala tegu, siis ometi tuleb meil pingutada ja oma elu teadlikult elada. Miks? Aga sellepärast, et meie elu on ainukordne. Rohkem täpselt selliseid kalliskive, nagu olen seda mina või oled sina, lihtsalt ei ole. Pidi olema mingi ainult Jumalale teadaolev põhjus, miks meiesugused siia ellu kutsuti. See teeb iga inimese tee ülevaks ja suureks. Sellepärast ei piisa, kui inimese loole mõeldes vihjame üksnes tema pangakaardile, väärikatele esivanematele või saavutustele ametis. Inimesel on au osaleda jumalikus mängus ja selle mõistmine teeb ta tõeliselt elavaks.

Jeesus, kes surnute ülesäratamise ja oma ülestõusmisega surma ära võitis, sai uue elu tagati-seks. Need, kes tema vastu võtavad, saavad osa uuest elust. “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus.” (Gl 2:20) (Nagel 2012)

Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud. (Rm 8:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Teisi inimesi, vendi ja õdesid tõeliselt kinnitada, neid aida-ta, neile toeks olla ja neid juhatada, neid palves kanda ja saata, neile vaimulikku abi osutada saab ikka ainult see, kes ise on kogenud, kuidas Jumal meile meie nõtruses jõudu annab, kuidas läbi nõrkuse tugevaks saadakse. Jaan Kiivit jun

Palvetagem: See on hea, et Sinu tuuled painutanud maani mind. Nüüd vast õppinud mu huuled ülistama Issand, Sind. Tänurohke ikka meel, rõhutult ei murdu veel. Kõrkja paik on tuulte teel. Arved Paul

* * *

 

MINULE TÄHENDAB ELAMINE KRISTUST

Kolmapäev – 19. september

Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu! Fl 1:21

Meie, eestlased, omame üldiselt äravesistatud kristlust. See on loonud enamikust meist selgrootu kristlase, kes ei ole valmis seisma ja kostma oma usu eest. Me peame olema jõulised, tugevad ja agressiivsed kristlased, kes elavad Kristust seitse päeva nädalas. Kes on valmis oma usu eest ka surema, kui seda on tarvis. Vajame kristlast, kes on kõlbeline, aus, heasoovlik, julge ja tugev ning andunud Kristuse järgija.

Tõesti, kui inimene tunnistab oma usu ja eluga Jeesust Kristust, siis on temas olemas jõud, mis mitte ainult ei tee uueks ta hinge, vaid päästab selle ära ka surmast. See ongi, milleks meie kristlased elame. Peaksime vähemalt elama! Seepärast võime ka kindlalt ühineda apostel Pauluse tunnistusega: Jah, mulle on elamine Kristus. Mitte nõnda, nagu oleme elanud minevikus, vaid me peame igatsema Teda kõigest südamest.

Mina ei tea, kui palju meist keegi on seda teed seni käinud. Kuid ühte on meile kõigile tarvis: et meie mitte homme, vaid juba täna, just täna, just nüüd, valime Kristuse oma elu teeks, mõtteks ja sisuks. (Plank 1982:150j)

Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milleks elame meie kristlased? Mida tähendab meile elu?

Palvetagem: Su taevaarmastuse päike mu südamesse soojust tõi; ses valguses me usk, nii väike, ka rõõmsalt haljendama lõi. Mu usk, oh Vaim, see Sinu töö, ei ma siis kartma löö! Joosep Liiv

* * *

 

PÕGENEMISTEEKONNA LÕPP

Neljapäev – 20. september

Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja Tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja Sina, Issand, kuulsid mu häält. Jn 2:3

Joona palve on mähitud faktidesse suurest kalast kes ta alla neelas ja siis välja, kuivale maale oksendas. See polnud prohvetile mingi eriliselt austustvääriv tagasitulek. Ehk oli isegi nii, et kalal oli sama paha Joonast oma kõhus, kui Jumalal Joona jätkuvast enesekesksest hoolimatusest ebaju-malaid kummardavate paganate vastu – nii nende vastu, kes elasid Niineves, kui laevameeste vastu, kellede elud ta oma käitumisega ohtu seadis?

Kas nii või teisiti, Joona suust tõusev palve taolises keskkonnas on võimas väljendus võitlu-sest, millesse tema sõnakuulamtus sattus – see oli võitlus elu ja surma peale, ülestõusmie ja allakäigu vahel. “Suur kala” oli samaaegselt surmapaik ning Jumala armuvahend. See oli viimane aste sellel allakäigul, mis algas Joona esimese sõnakuulmatuse impulsiga minna hoopiski Jaafosse (Jn 1:3), jätkus paanilise hirmuga uppumise ees, ning jõudis sinna kus “maa riivid tema kohal igaveseks sulgusid” (Jn 2:6).

Kala kõhust oli saamas haud. Ometi, hoolimata Joona läbikukkumistest, saab mingil kummalisel viisil, see koht tema jaoks ka “üsaks”, kust algab tema tee uude ellu ning uute võimaluste juur-de.

Keegi veel nägi oma elu Joona “tähe” kaudu – ka Tema magas tormis, ning laskus põrgusse sel päeval kui rist Kolgatal avas inimkonnale tee uude ellu tõusmise juurde. Ja üksnes Jeesuse saab sündida see, et asjad, millest valmistatakse meile hauda, võivad saada meie päästmise vahenditeks. Just sel kombel saab Joonast (vaatamata ta isikule) see, kes osutab Jeesuse päästele, päästmise teele meie jaoks, kui oleme silmitsi oma enese õuduse- ja meeleheitehetkedega, kaugenemisega Jumalast ja võibolla isegi surmaga. (Meadowcroft 2018)

Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga. (Ps 50:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised asjad, harjumused või inimesed hoiavad sind vangis? Palu Jumala poole – et Tema võiks tuua muutuse ja avada tee uude ellu.

Palvetagem: Mu Jumal, ainult Sinu juures jääb mu süda vaikseks. Üksi Sinu juures saan õnnelikuks jälle. Luba mind nii täiuslikult osa saada Sinu rahust, et võiksin unustada kõik vaevad ning vintsutused ja lapse kombel puhata Sinu jalge ees. Harri Haamer

* * *

PALVE KÕIGE VAIMULIKUM OSA

Reede – 21. september

Apostel ja evangelist Matteuse päev ehk madisepäev

Õpeta mulle, Issand, oma teed; ma tahan käia Su tões! Ps 86:11

Jumalal on inimese jaoks tee ja oma kindel plaan. Jumal ei jätnud inimest saatuse hooleks, vaid on tema tee juba määranud. Kuid meie ümber on jõud, mis kisuvad teda teelt kõrvale. Selleks, et leiaksime õige tee ja seda kasutaksime, on vaja paluda ja alluda Jumala õpetusele. Jeesus ütles: “Mina olen tee, tõde ja elu”. Tema kaudu on Jumal meile näidanud, kuidas inimene peab elama. Ainult see inimene, kes usub Jeesusesse, palub temalt õiget elu ja võtab selle vastu, on õiguse jälgedel.

Hoiame oma armastust purunemise eest ja elame osaduses teistega. Lõplikuks väärtuseks jääb ikkagi osadus Jumalaga. Meie saame vaid palves pöörduda Jumala poole, aga ühendamist teostab Jumal ise. (Tärk 2014:328j)

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! (Ps 25:4) Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mine edasi, ära lepi väikese ja küsitava õnnega. Võta ka oma eluaastaid nii – mitte allakäiguna, vaid sisemise küpsuse ja kasvamise poole.

Palvetagem: Igavesti tahan hoida silmas Teda, kes kui vaikne Tall minu eest on kannatand siin ilmas süütult ristikoorma all. Kuis Ta seal mu pärast janu tundnud, minu eest on ennast ohvriks andnud ning mu surma surmanud, kui Ta ütles: “Täidetud!” Albert Knapp

 * * *

 

MINA OLEN SINU JUMAL

Laupäev – 22. september

Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest Sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. Js 26:19

Vanas Testamendis on kasinalt neid kirjakohti, kus otsesõnu räägitakse surnute ülestõusmisest. Jesaja ütleb: “Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud.”

Kaudselt tõendab kirjutatut Jeesuse vaidlus saduseridega ihuliku ülestõusmise probleemist: “Aga surnute ülestõusmisest – kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: Mina olen Aab-rahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.” (Mt 22:31,32). Sõnade “mina olen sinu Jumal” väljaütlemisega kaasneb loomuldasa tunnistus surnute ülestõusmisest, sest mõiste põlvkond on käsitletav elusa organismina.

Tasub tähele panna, et Piiblis ei kõnelda pelgalt hinge surematusest, nagu tavatsesid õpetada paganlikud kreeka filosoofid. Inimene on enam kui hing. Kui inimene langes ning paradiisiaiast välja aeti, siis langes ta tervikuna. Kui inimene päästetakse, puudutab see samuti kogu inimest, mitte ainult hinge. Piibel tervikuna jutustavad lugu tervikinimese päästmisest viimsel päeval. Niisiis Jeesusesse Kristusesse uskuja ihu tõuseb üles. Maa põrmus puhkavad inimesed ärkavad. Mitte ainult nende hinged. Kõik toimub nii, nagu kirjutatud on.

Ühtede jaoks on see igavene rõõm ning rahu, teistele seevastu koledaim unenägu, mis iial täi-de võib minna. See on tõesti tõsi! (Kaerma 2012)

Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja heitis poisi peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad. (2Kn 4:35) Nõnda ütleb Hiskija: See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev. Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole jõudu. (Js 37:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuni Jeesuse surnuist ülestõusmiseni ei olnud mingit selgust, mis meist saab pärast surma. Jeesus näitas, et haua põhjas on veel üks tagauks, kust pääseme välja, kui me ainult usume Temasse. Kas pole see rõõmustav ja rahupakkuv sõnum igapäevases elus! Edgar Heinsoo

Palvetagem: Oh rõõmu, kui see usu tee on käidud ja viimast sammu astund oleme; kui meie viimne vaenlane on löödud ja võõralt maalt me koju läheme. Kui usu jalgu tolmust puhastame ja lõppend on see viimne kurvastus, siis meie seda kõik seal näha saame, mis usu läbi meid siin rõõmustas.

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 12.09.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/117-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-12-09-2016.html
  • Kaerma, Algur 2012. Mina olen sinu Jumal. – Eesti Kirik 21.11.2012: http://www.eestikirik.ee/mina-olen-sinu-jumal/
  • Meadowcroft, Tim 2018. Haud ja üsk Jn 2:1-11. Avatud Piibli Ühing, 27.04.2018: http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/04/27
  • Nagel, Urmas 2012. Au osaleda jumalikus mängus. – Eesti Kirik 19.09.2012: http://www.eestikirik.ee/au-osaleda-jumalikus-mangus/
  • Plank, Uno 1982. Elu pärast elu. [postill] Baltimore
  • Sander, Ove 1998. Ja meie palume. Tartu: Eesti Kirik
  • Soom, Kaido 2017. Jeesus annab elu. – Eesti Kirik 16.09.2015 : http://www.eestikirik.ee/jeesus-annab-elu-7/
  • Tasker, R.V.G. 2002. Johannese evangeelium. Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 1997. Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Logos
  • Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos

Koostas Indrek Lundava
September 2018

Palveleht. 9.-15. september 2018   

Palveleht

Nädala teema: Jumala hoolitsus

Kiitus/ülistus – aeg kiita ja ülistada Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: 2. Moosese raamat 16:11-19,31,35
11 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
12 „Ma olen kuulnud Iisraeli laste nurisemist. Räägi nendega ja ütle: Täna õhtul te sööte liha ja hommikul leiba kõhud täis. Siis te mõistate, et mina olen Issand, teie Jumal.”
13 Ja õhtul tulid vutid ning katsid leeri; ja hommikul oli kastekord leeri ümber.
14 Ja kui kastekord oli haihtunud, vaata, siis oli kõrbe pinnal
midagi õhukese soomuse taolist, peenikest nagu härmatis maas.
15 Kui Iisraeli lapsed seda nägid, siis nad küsisid üksteiselt: „Mis see on?” Sest nad ei teadnud, mis see oli. Aga Mooses vastas neile: „See on leib, mida Issand annab teile süüa.
16 Issand käskis nõnda: Igaüks kogugu sellest niipalju, kui ta sööb, kann iga pea kohta, vastavalt teie hingede arvule; igaüks võtku nende jaoks, kes tema telgis on!”
17 Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, ja nad kogusid, üks rohkem ja teine vähem.
18 Aga kui nad mõõtsid kannuga, siis ei olnud ülearu sellel, kes oli kogunud rohkem, ega tundnud puudust see, kes oli kogunud vähem; igaüks oli kogunud nõnda palju, kui ta sõi.
19 Ja Mooses ütles neile: „Ükski ärgu jätku sellest midagi homseks!”
31 Ja Iisraeli sugu pani sellele nimeks „manna”; see oli valge nagu
koriandri seeme ja maitses nagu mesikook.
35 Ja Iisraeli lapsed sõid mannat nelikümmend aastat, kuni nad jõudsid asustatud maale; nad sõid mannat, kuni nad jõudsid Kaananimaa piirile.

1. Peetruse kiri 5:7
7heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Põrast vaikset palvet võib lugeda 1. Johannese kirjast 1:9
9Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta
annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jumala hoolitsuse eest. Täname Kristuse eest, kes annab jõu ja julguse maiseks matkateeks ning on oma ristisurma ja ülestõusmisega toonud meile jääva elu. Tänu Jumala  Sõna ja sakramentide eest. Tänu kodukoguduse ja ustavate vaimulike ja koguduse liikmete eest. Toome tänu oma esivanemate eest. Eriliselt täname nende vanavanemate eest, kes järeltulevaid põlvkondi oma palvekätel kannavad.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 86:1, 3-7
Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
3Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
4Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
5Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja,
ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
6Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
7Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Apostlite teod 20:32-35
32 Ja nüüd annan ma teid Jumala ja tema armusõna hooleks; temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.
33 Kellegi hõbedat ega kulda ega riideid ei ole ma himustanud.
34 Te teate ise, et nende kätega olen ma teeninud endale ja oma kaaslastele seda, mis tarvilik.
35 Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: „Õndsam on anda kui võtta!””
Palume Jumala hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita taibata Jumala hoolitsust meie elus ning kingi piiritut usaldust Jumala vastu.  Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et meile elus osaks saavad kannatused, katsumused või haigused tuleksid meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Jumala lähedust ja tuge palume kõikidele vanavanematele aga ka üksikutele eakatele inimestele. Palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning praktikandi Marek Alveuse ning tema pere. Palvetame Jumala kätte koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palume õnnistust koguduse muusikatööle, laste-ja noorsootööle ning leerikursusele. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Göteburgis, Ashimis ning Ilumäel. Palume õnnistust ja juhtimist Lunastaja kirikule ja selles toimuvale.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 6:19-24
19 Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste
neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
20 Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei
riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
21 Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
22 Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.
23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust
täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Palvetame Jumalalt Püha Vaimu meie kirikule, tema piiskoppidele, kirikuvalitsusele, kõikidele koguduste vaimulikele ning igale koguduse liikmele. Palume tarkust ja vastutustunnet presidendile, valitsuse liikmetele, riigikogule, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seisavad rahva teenistuses. Palume inimeste eest sõja- ja konflikti piirkondades. Palvesse kanname jätkuvalt Usuteaduse Instituudi ning 12. septembril toimuva uue õppeaasta jumalateenistuse ning kogu õppeaasta, Misjonikeskuse, ajalehe Eesti Kirik, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jpt. Palume armastust ja truudust kristlikule abielurahvale.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast tessalooniklastele 5:17
17palvetage lakkamatult
Palume Jumalalt ustavust oma palveellu ja õnnistust palvetavatele inimestele ning neile, kelle eest palvetatakse.

1 2 3 4 5 37