Palveleht. 5. – 11. august 2018

Palveleht

Nädala teema: Soosinguajad

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: 1. Moosese raamat 18:20-32
20 Siis ütles Issand: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur
ja nende patud on väga rasked!
21 Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa
kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!”
22 Ja mehed pöördusid sealt ära ja läksid Soodomasse, aga Aabraham
jäi veel seisma Issanda ette.
23 Ja Aabraham astus ligi ning ütles: „Kas tahad tõesti hävitada õige koos õelaga?
24 Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada
ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes seal on?
25 Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige koos õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kogu maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?”
26 Ja Issand ütles: „Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend
õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale.”
27 Aga Aabraham kostis ning ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud
siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk.
28 Vahest puudub viiekümnest õigest viis? Kas tahad siis nende viie pärast hävitada kogu linna?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita, kui leian sealt nelikümmend viis.”
29 Ja ta jätkas veelgi kõnelust temaga ning ütles: „Vahest leidub seal nelikümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei tee seda neljakümne pärast.”
30 Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel räägin! Vahest leidub seal kolmkümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei tee seda, kui leian sealt kolmkümmend.”
31 Siis ta ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga  rääkida. Vahest leidub seal kakskümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita kahekümne pärast.”
32 Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita kümne pärast.”

Psalm 33:12
12 Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle tema on valinud enesele pärisosaks.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 51:3
3Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Kirjakoht, mille võib lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7
7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu jätkuva soosinguaja eest, mil Kristus ikka veel kutsub end järgima. Tänu Jumalale Tema Sõna ja Pühade Sakramentide eest. Tänu toome inimeste eest, kes on ustavalt palvetavad. Tänu avatud kirikute ning rohkete võimaluste eest Jumalariigi tööd teha. Tänu kodukoguduse ja tema liikmete eest. Tänu olgu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 81:9-17
9 „Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind!
10 Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette!
11 Mina olen Issand, sinu Jumal, kes tõin sind Egiptusemaalt; tee lahti oma suu, siis täidan ta!
12 Aga mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda. 13 Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi. 14 Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel!
15 Ma alistaksin varsti nende vaenlased ja pööraksin oma käe nende rõhujate vastu.” 16 Kes Issandat vihkavad, peaksid lömitama tema ees, ja nende saatus oleks igavene.
17 Aga teda ta toidaks nisutuumadega, ja meega kaljust ma söödaksin sind küllaga. Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: kirjast heebrealastele 3:15-19
15 Selles ütlemises: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal” –
16 kes siis olid need kuuljad, kes nurisesid? Eks ju kõik need, kes olid Egiptusest välja läinud Moosese juhtimisel?
17 Aga kelle peale ta viha tõusis neljakümneks aastaks? Eks nende peale, kes patustasid, kelle kehad langesid kõrbes surnuna?
18 Aga kellele ta siis vandus, et nemad ei saa tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõnakuulmatud?
19 Nii me näeme, et nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast.
Palume Issanda armastust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aita, et kasutaksime targasti meile Jumalalt antud soosinguaega ja ande. Palume kannatustes, katsumustes või haigustes Jumala usaldamist ning kindlat teadmist, et kõigile kes Teda armastavad, laseb ta kõik asjad heaks tulla. Ole palun ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse: Andra Indriksoni, Vaike Simmo, Meelis Pirni, Marek Alveuse ja Ulvar Kullerkupu ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Matteuse evangeelium 11:20-24
20 Siis hakkas Jeesus hurjutama neid linnu, kus kõige rohkem oli sündinud tema vägevaid tegusid, et nad ei olnud meelt parandanud:
21 „Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on aset leidnud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud.
22 Ometi ma ütlen teile: Tüürosel ja Siidonil on kohtupäeval hõlpsam põli kui teil!
23 Ja sina, Kapernaum, kas sa arvad, et sind ülendatakse taevani? Ei, sind tõugatakse alla põrgusse, sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod mis sinus, siis ta oleks püsinud tänini.
24 Ometi ma ütlen teile: Soodomamaal on kohtupäeval hõlpsam põli kui sinul!”
Palume, et Issand aitaks meil nii üksikinimestena kui rahvana targasti kasutada aega, mis meie kätte on usaldatud. Palvetame jätkuvalt Eestimaa ja siin elavate inimeste eest, et Kristuse tundmist ja usaldamist oleks enam. Palvetame Jumala kätte meie kiriku, tema piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Jumala õnnistust ja hoidmist palume kõikidele kristlastele, kes asuvad sõjakolletes ning kellede elu on ohus. Olgu Issand andmas neile kaitset aga ka usku igavesse ellu. Palvesse kanname kõik inimesed keda vaenatakse või kes kannatavad Kristusesse uskumise tõttu. Olgu Issand neid ise toetamas ning kinnitamas.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Pauluse kirjast koloslastele 4:2
2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
Palume oma palvesse püsivust ning Jumala kuulamist ja usaldamist.

Päeva Sõnum. Nr 97. 5.-11. august 2018

Päeva Sõnumi logo

SOOSINGUAJAD

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

11. pühapäev pärast nelipüha

Iga hetk, mil elame siin maailmas, on Jumala kingitus meile. Iga päev, mil elame, on võimalik muuta asju paremaks ja teha elus korrektiive. Kahjuks tihti me ei oska headel päevadel kasutada oma võimalusi ning siis, kui need on mööda läinud, kahetseme ja tõdeme, et meie elu valikud on olnud ebaõiged ja nende tagajärjed on valusad. See sõnum kutsub meid mõtlema sellele, mida oma elus muuta ja parandada, sest nüüd on meie jaoks soosinguaeg ja võimalus elus muudatusi teha.

Jumal annab aeg-ajalt nii inimestele kui rahvastele võimalusi pöörduda tema poole. Jeesus oli oma kaasaegsete jaoks selline võimalus. Tema teed valmistas ette Ristija Johannes. Rahvas tundis, et midagi erilist on toimumas. Samas hülgasid rahvajuhid Jeesuse ja lasid ta risti lüüa, lükates nii kõrvale Jumala pakutud pääste. Jeesus nägi selle valiku tagajärgi ette ja nuttis Jeruusalemma pärast. Mõnikümmend aastat pärast Jeesuse surma hävis püha linn. Toimunu näitab, et inimeste valikutel on oma tagajärjed.

Nüüd on meil vabadus kuulutada Jumala sõna ja kuulda sõnumit päästest. Selle vabaduse eest tasub olla tänulik ja seda tuleks kasutada arukalt selleks, et pöörduda Jumala poole, sest me ei tea kunagi, mida toob homne päev ning siis võib olla juba hilja. Seepärast kasutagem aega õigete valikute tegemiseks.

Meelespeetav kirjakoht: Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks! Ps 33:12

On arvatud, et postkommunistliku ühiskonna tüüpiliseks omaduseks on selle unustamine, mis on unustanud. Nooremal põlvkonnal ei ole enam aimu pärandist, mille on nende vanemad ning vanavanemad unustanud. Ajaloo keerdkäikude tõttu on praegused vanavanemad ateistliku kasvatuse saanud põlvkond. Seetõttu pole sugugi iseenesest mõistetav, et tänased lapsed ja noored oskaksid oma riigi vabaduse ning iseseisvuse eest Jumalat tänada. Seetõttu julgustan iga kiriku liiget ja töötegijat tänumeeles möödunut mäletama.

Uskugem Jumalasse, kes meid nii üksikisikute kui ka kogu rahvana kannab. Olgu meile selles osas kinnitavateks Moosese sõnad, millega ta manitseb Iisraeli lapsi sõnakuulelikkusele: ole valvel ja hoia väga oma hinge, et sa ei unustaks neid asju, mida su silmad on näinud, ja et need ei lahkuks su südamest kogu su eluaja, ja kuuluta oma lastele ja lastelastele (5Ms 4:9).

Pangem siis oma lootus Jumala peale ning ärge unustage Tema suuri tegusid, mida meie sil-mad on näinud ja mida kõrvad on kuulnud. Tänagem Jumalat, usu alustajat ja täideviijat, oma riigi ja vabaduse eest. Palvetagem meie rahva ja isamaa eest, et Tema õnnistaks ja juhiks meid oma Vai-muga, et võiksime käia õiguses ja rahus. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks!

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rah-vas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sina oled oma Poja kaudu avanud meile ukse oma riiki. Sina kutsud meid ikka enda juurde ja andestad me patud. Ära lase meil meeleparandusega viivitada, vaid ärata meis oma Vaimu läbi valvsust ja tarkust, et oskaksime oma soosinguaega õigesti kasutada. Võta meid siis koos kõigi Sinu lunastatutega oma pühasse linna taevas, kus me Sind võime kiita ja austada igavesti.

* * *

  

PIIBLI KUULUTUS ON ASENDAMATU SÕNUM INIMESTE JAOKS

Pühapäev – 5. august

On kirjutatud: Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal? Hb 3:15

See kutse ei jõua pärale ühiskonnas, mis igatseb tagasi minevikku või jumaldab rikkust. Egip-tuse lihapottide taganutmine ja tants kuldvasika ümber on kehvad orientiirid, kehvad suunaviidad teel tulevikku, mida Jumal meie jaoks valmis hoiab.

Tarbimisühiskonna tants kuldvasika ümber on täies hoos. Seejuures kasvab keset tohutuid muudatusi, mille käes me oleme, igatsus suuna järele. Kuid isegi ikka ja jälle kostuv kutse kaotsiläinud väärtuste järele kõlab pigem igatseva kutsena kadumaläinud näiliselt terve maailma järele. Tulevikukutset, Jumala häält ei ole selles kuulda. Võib-olla ei sõltugi see nii väga kõvadest südametest, vaid palju enam sellest, et puuduvad need, kes sellele kuuldavalt oma hääle annavad.

Ma otsin – ka kiriku töötajate hulgas – selliseid inimesi, kes tõesti on selles veendunud, et piibli kuulutusega on neil asendamatu sõnum inimeste jaoks. Kus on need, kes tõeliselt selle all kannatavad, et sõnum ei jõua pärale? Kas ei ole liiga paljud kaotanud juba usu sellesse, et see sõnum on maailma jaoks tõeliselt tähtis? … Kas asi on tõesti teiste kõvades südametes või hoopis käskjalgade, sõnumiviijate ebaselges, ammugi sügavalt ebakindlaks muutunud hääles?

Siis ta määrab jälle ühe päeva tänaseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millal sa viimati julgustasid kedagi tema usus? Palveta, et saaksid seda teha, ja palu Jumalal näidata sulle, kuidas.

Palvetagem: Püha, halastaja ja armuline Isa. Sina oled loonud maailma ja hoiad seda alal – me imetleme Su suurust ja võimu. Sina saatsid Jeesuse Kristuse – oh, et me jääksime Tema halas-tusse! Sina oled kinkinud Lohutaja – me kogeme jätkuvalt Tema juhtimist ja abi. Issand, Sa ootad ka meie vastust oma armuimedele usus ja kuulekuses, et tunneksime oma armukatsumisaja. Ove Sander

* * *

   

SU ÜLE JUMAL VALVAKU, MU ARMAS ISAMAA.

TA OLGU SINU KAITSEJA JA VÕTKU ROHKEST ÕNNISTADA!

Esmaspäev – 6. august

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand, rahvas, kelle Tema on valinud enesele pärisosaks. Ps 33:12

Vana Testamendi laulik on hädas, kuid ta ei süüdista oma hädas kedagi teist. Ta tunneb oma süüd. Ta taipab, et on oma Jumalast kaugenemisega andnud vaenlastele võimaluse teda vaenata. Kuid ta ei kaota lootust. Ta teab, et Jumal ei jäta oma lapsi ka siis, kui need oma süüd tunnistades Tema poole palvetavad. Mäletate, mida öeldi Jeesuse kohta, kui Ta kinni võeti, Teda süüdistati ja ristisurma mõisteti? “Kõik jätsid ta maha”. Meil on Jumal, kes teab, mida tähendab hülgamine, ma-hajätmine, rasketes aegades üksijäämine. Tema mõistab, saab aru, ruttab appi, halastab, tõstab lan-genu üles.

Laulik valab oma valu, süütunde ja üksilduse Jumala ette. Ta teab, et Jumal on ustav. Jumal on ustav ja armuline ka meie maa ja rahva vastu. Kui vaid oleks neid, kes Ta poole palvetavad, Tema halastust anuvad. Tema käes on kõik meie ajad. Nii paremad kui halvemad, nii kergemad kui raskemad ajad. Kõik meie ajad on Tema käes. Jumal tänatud, et see on nii! Meie ajad ei ole ajalike, ekslike inimeste, teiste riikide ja isegi mitte meie enese kätes, vaid kõigeväelise ja armulise Jumala kä-tes. Jumalal on headuse küllus – see on lõppematu varaait. Jumalal on alati rohkem anda, kui me oskame paluda ja suudame vastu võtta. Oleks meil ja meie rahval vaid tarkust Tema teedel käia, Tema tahtes elada! Aidaku meid Tema, et me ei lööks meile kingitud iseseisvust kakeldes, ahnitsedes, üksteist süüdistades ja Jumalast ja Tema tahtest eemaldudes kildudeks, ei mängiks oma vabadust maha, loobudes ühendusest Temaga, kelles on meie jõud ja õnnistus, vabadus ja tõde.

Me ei võida niikuinii. Me võidame vaid koos Jumalaga. Lahus temast me kaotame niikuinii. Kui Eestimaa on meie kätel – palvekätel –, siis on sellel maal ja rahval tulevikku.

Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest (Ps 65:5). Õnnis on rahvas, kelle käsi nõnda käib. Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand (Ps 144:15).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Soosinguaegade eest on mõistlik olla tänulik ja loomulikult paluda, et soosija soosing ei mööduks, et me meile kingitud imelist kingitust kildudeks ei lööks.

Palvetagem: Halastaja Jumal ja Isa, me oleme võinud rahvana kogeda Sinu imelist armu ja Sinu vägevat juhtimist. Sa oled meid kandnud läbi raskuste ja olnud meie ligi igal ajal. Issand, Sulle olgu kiitus ja tänu! Anna meile andeks, kui me pole alati käinud Sinu tahtes, kui oleme unustanud selle, kuidas Sina meid oled läbi ajaloo keeruliste aegade kandnud, ja kui oleme ekselnud oma teedel. Sinus on meie jõud ja tugevus, aita meil käia Sinu teedel ja teha oma elus õigeid valikuid. Õnnista meie rahva elu ja tööd! Hoia meist eemal hädaohud ja õnnetused. Aita meil teha hoolsalt iga-päevast tööd ja täita oma ülesandeid. Toeta kõiki, kelle elus on raskusi ja probleeme, kes on eluhammasrataste vahele jäänud. Lase meil märgata oma ligimest tema muredes ja teda aidata. Aita meid elada nii, et meie maal võiks olla alati rahu ja vabadus. Õnnista neid, kes on meie maa ja rahva ja riigi iseseisvuse eest võideldes kaotanud tervise või isegi elu. Seda kõike me palume Jeesuse nimel.

* * *

  

KUULA JUMALAT!

Teisipäev – 7. august

Kuule, mu rahvas, ma hoiatan sind! Iisrael, kui sa ometi kuulaksid mind! Ärgu olgu su seas võõrast jumalat ja ära kummarda võõramaa jumala ette! Ps 81:9,10

Näib, nagu rahvas ei hooliks Jumala häälest ja sellepärast peab ta kordama “… kui sa ometi kuulaksid mind!” Inimene võib Jumala sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala sõna ei olegi nii kerge kuulata, aga meil tuleb seda teha.

Kas Jumala rahvas võib jääda nii hoolimatuks, et ta ei taha enam kuulda Jumala häält? Nii see on. Inimene võib Jumala Sõna juures tukkuda, aga kui keegi räägib talle naabrist tühja juttu, on kogu ta olemus muutunud kõrvaks. Jumala Sõna ei olegi nii kerge kuulata, palju kergem on kuulda päevauudiseid ja juttu kaasinimestest.

Antud momendil oli rahvas pidulikul päeval Jumala kojas. Meil võib olla rohkem peopäeva vastu huvi kui Jumala vastu. Peopäeva laulud, muusika ega hõiskeid ei tohi takistada Jumala hääle kuulamist. Jumala rahva peopäevad on omal kohal. Need peavad soodustama Jumala hääle kuulamise, peavad äratama tänutunde.

Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes: Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast (2Ms 20:1,2). Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina! (Ps 50:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas saame panna Jumala oma elus esikohale? Jumalasse uskudes, palvetades, Piiblit lugedes ja tehes Jumala tahtmist. Kiitkem Jumalat oma eluga.

Palvetagem: Tahan olla vaikselt, et paljude häälte hulgast tuneksin ära Sinu hääle. Tee mind võimeliseks olema vaikselt ja imetlema seda, et Sina tahad mulle kõneleda. Jörg Zink

* * *

 

JUMAL LOOB MEID PIDEVALT UUEKS

Kolmapäev – 8. august

Aga kellele Jumal siis vandus, et nemad ei saa Tema hingamisse, kui mitte neile, kes olid sõ-nakuulmatud? Nii me näeme, et nad ei võinud sisse pääseda oma uskmatuse pärast. Hb 3:18,19

Võib-olla prohvet Jeremija raamatust tõusev võrdpilt aitab meil mõista, kuidas Jumal meid vaatleb. Ta ju juhtis prohveti pottsepa juurde ja käskis tal vaadata tema tööd. Inimene on kui savi pottsepa käes. Ühest ja samast savist teeb pottsepp erinevaid kausse ning kui miski läheb katki, võib ta ikkagi luua sellest katkisest nõust midagi uut. Parima savipoti tegemiseks kasutasid pottsepad ka kilde purunenud savinõudest. Jumal võib ja tahab vormida meist kõigist midagi uut.

Ta teab, et inimesed on ebatäiuslikud ning kõik me oleme lihtsad, kergesti purunevad nõud oma plekkide ja pragudega. Meis kõigis on isekust ja omakasupüüdu ning me teeme vigu. Paraneda võib üksnes siis, kui inimene julgeb tunnistada, et on katkine ning läbi selle justkui avastab Jumala armu.

Arm on aga see, et sina ja mina teame oma nõrkusi ja puudujääke ning ei häbene iseennast. Me ei saa niikuinii varjata end Jumala eest. Alles julgedes olla nõrk ja haavatav, saame kogeda Ju-mala tervendavat armu. Nõnda Jumal loob pidevalt meid uueks ja hoiab meid ning meie õpime teda usaldama. Soosinguajad saavad meie kõigi jaoks siin maa peal kord mööda, aga Jumala armuaeg on tema kuningriik, millel pole otsa.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On oluline võtta aega, et olla armastatud Jumala poolt. Mõ-nikord oleme nii hõivatud, et unustame, kui palju Ta meist hoolib. Peatu hetkeks, meenuta sõnu “Jumal on nõnda maailma armastanud …” (Jh 3:16), ja luba ennast taas süüdata Tema armastusel.

Palvetagem: Me palume Sind, ärgu olgu lõppenud meie soosingu aeg. Ärgu tabagu meid, meie kirikut, maad ja rahvast Jeruusalemma häving. Pigem pikenda meie armuaega ja anna tunda, et aeg ja võimalused meie käes on piiratud ja ootavad kasutamist. Just praegu on õige aeg Sinu poole pöörduda ning Sind oma elu Issandana ja Lunastajana vastu võtta. Ove Sander

* * *

 

MILLINE KUTSE!

Neljapäev – 9. august

Otsige Issandat, kui Ta on leitav, hüüdke Teda, kui Ta on ligidal! Js 55:6

Üldiste abstraktsete tõdede juurde võib alati jõuda, Jumala juurde mitte. Uksed võivad lihtsalt suletud olla ja jääda tulevikuski suletuks. Jeesus hoiatab oma jüngreid sajandeid hiljem liigse enesekindluse eest: “Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: “Isand, isand, ava meile!” Aga tema vastas neile: “Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”” (Mt 25:11,12)

See, et me Jumalaga kohtume, ei ole endastmõistetav. Jumal võib katta ennast pilvega, mis on nii tihe, et ükski palve ei tungi sellest läbi. “Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.” (Nl 3:44)

Nüüd on see aeg möödunud. Nüüd on asjad teisiti. Nüüd on Issandale meelepärane aasta (Lk 4:19). Nüüd on aeg, mil oleme Jumala juures teretulnud, seega vastuvõetud. “Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval.” Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on pääste-päev! ” (2Kr 6:2)

Mitte meie otsingud ei anna lootust Jumalat leida. Isegi meie hüüdmise peale ei tule Ta meie juurde. Jumal ise on loonud eeldused, et me võime Teda otsida. See, mis Jumala ja inimese vahel juhtub, ei ole meie jõupingutuste, vaid üksnes Jumala vastutulelikkuse vili. Otsigem Jumalat seal, kus on lootust Teda leida, ja nii, kuidas on lootust Teda leida. Teda tuleb otsida seal, kus Ta on meile vastu tulnud. Tema käest tuleb kinni haarata siis, kui see on välja sirutatud.

Jumala leiame Tema Pojas Jeesuses Kristuses. Temas on Ta oma käed välja sirutanud, et meid päästa!

Ei ole ma rääkinud salajas, maa pimedas paigas, ega ole ma öelnud Jaakobi soole: Otsige mind ilmaaegu. Mina, Issand, kõnelen õigust, kuulutan, mis on tõsi (Js 45:19). Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest (Jr 29:13). Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust! (Ho 10:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Toredad kutsed tekitavad meis erilise tunde, andes kuulu-mise kogemuse. Milline on kõige põnevam kutse, mille saanud oled?

Palvetagem: Teda hoolsast otsige, kõik vaesed armunõudjad, ja Jeesu juurde tõtake, muud pole armuandjat! Jah igal ajal otsige! Küll temast rahu leiate, kui teda igatsete. Georg Weissel

* * *

 

ÄRA KURVASTA VAIMU!

Reede – 10. august

Laurentius, diakon, märter Roomas († 258), lauritsapäev

Mu rahvas ei võtnud kuulda mu häält, Iisrael ei tahtnud teha mu meelt mööda. Siis ma andsin nad nende südame paadumusse ja nad käisid oma arvamiste järgi. Ps 81:12,13

See oli raske lugu. Jumal andis käsu, aga rahvas oli hoolimatu, unustas ja jättis selle täitmata. Nad tegid seda oma õnneliku elu arvelt. Ja ometi oli just käsk mõeldud nende endi ja kogu maailma kasuks. Kui jätame käsud täitmata, kes saab sellest kahju? Ikka meie ise.

Jumala karistus meile – jäetakse oma südame kangusesse (paadumusse). Jumal kutsub meid, koputab, püüab meid muuta. Ta käib meie järel nagu karjane kadunud lamba järel. Meie ei pane seda tähele, aga siis on kusagil piir. Jumal jätab meid siis oma südame kangusesse ja meid lastakse edasi minna patu teed. Edaspidine elu toimub siis oma arvamiste järgi. Tõenäoliselt on see patu kõige hirmsam karistus, kui meid jäetakse meie oma mõtete hooleks, ilma et Jumala Vaim meid enam õpetaks või juhiks. Patu mõju suureneb pidevalt ja inimene an aina enam veendunud oma arvamiste õiguses.

See on raske, kui meid lastakse nii minna, seepärast ära jää oma arvamiste piiridesse, vaid võta vastu, mida Issand Jumal sulle pakub. Ärge kurvastage Vaimu! Ärge kustutage Vaimu!

Kes läinud sugupõlvede ajal on lubanud kõigil paganail käia nende oma teedel (Ap 14:16).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on selleks liiga kallis, liiga väärtuslik ja asendamatu, et me tohiksime seda valesti elada. Rudolf Kiviranna

Palvetagem: Armuline Jumal, Sinu sulane ja tunnistaja püha Laurentius jagas kiriku aarded vaestele ja kinnitas, et kannatajad on Sinule eriliselt tähtsad. Ärata meidki elama tõelises vennaar-mastuses, et me teeme head ja jagame oma võimalusi ligimesega. Seda palume Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

UUS ÜLESKUTSE

Laupäev – 11. august

Oh et mu rahvas mind kuulaks ja Iisrael käiks minu teedel! Ps 81:14

Igavene Armastus pöördub veel kord eksijate poole. See meenutab Jeesuse pöördumist Jeruusalemma poole: “… kui mitu korda …” Õnneks on Jumal ka meid endid korduvalt kutsunud, noomi-nud ja aidanud. Jumal lubab meil pilku heita tulevikule. Ta annab uusi tõotusi ja vana seaduse koha-selt on tõotused ajaliku elu õnnistused.

Jumal ainult ei hoolitse, vaid teeb seda ülimal määral. See meenutab meile Rooma 8:32 öeldut: … kuis ei peaks Ta meile kõike armust andma. Jumal annab seda, mida hing vajab. Ta annab kaitse ja toidu ja teeb seda rikkalikult. Issand annab meile rõõmu, aga see on püha rõõm. Täitku meid Jumal sellise rõõmuga!

Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi (3Ms 26:3).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olen kuulnud inimesest, kelle pettumine Jumalas oli nii suur, et ta ütles: “Mul ei ole enam Jumalat ja ma ei usu midagi!” Mis võiks olla selle põhjuseks? Mis oleks sinu pettumiste põhjuseks, kas oma tahtmise pealesurumine Jumalale või see, et palve-tasid kaheldes? Eenok Haamer

Palvetagem: Täiesti ma tahan armastada Sind. Sulle ennast annan, Issand, võta mind! Sind ma tahan kiita, Issand, alati, hingesid ka võita Sulle rohkesti. Andres Tetermann

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Kiivit, Jaan. Evangeelium antievangeelses maailmas. Ettekanne Esimesel Alliansskonverentsil 21. sajandil Balti Misjonikeskuses 10.03.2001: http://www.allianss.ee/2006/06/19/evangeelium-antievangeelses-maailmas/
  • Kirikal, Kaisa. Eesti iseseisvuspäevaks 2014. EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus (24.02.2014):
  • https://www.kaarlikogudus.ee/vana/jutlus.php?id=105&lehe_id=22&alamlehe_id=56&alamlehe2_id=18
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk 36-37
  • Soom, Kaido. Soosinguajad. – Eesti Kirik (16.08.2017): http://www.eestikirik.ee/soosinguajad-5/
  • Tammo, Joosep (2000) Päeva eriline sära [postil]. Tallinn: Logos, lk 92
  • Tammsalu, Jaan. Nädala mõte 21.08.2017. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/n%C3%A4dala-m%C3%B5te/215-n%C3%A4dala-m%C3%B5te-21-08-2017.html
  • Toivanen, Joona Matias. Jumal loob meid pidevalt uueks. – Eesti Kirik (01.08.2018)
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 294-297

Koostas Indrek Lundava.
August 2018

Palveleht. 29. juuli – 4. august 2018

Palveleht

Nädala teema: Ustavus Jumala andide kasutamisel

Kiitus/ülistus – selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 119:129-136
129 Imelised on sinu tunnistused, sellepärast hoiab neid minu hing.
130 Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, tehes arukaks kohtlasi.
131 Ma avan oma suu ja ahmin, sest ma ihaldan su käske.
132 Kaldu minu poole ja ole mulle armuline, see on nende õigus, kes armastavad sinu nime.
133 Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!
134 Lunasta mind inimeste rõhumisest, siis ma pean su korraldusi!
135 Lase oma pale paista oma sulase peale ja õpeta mulle oma määrusi!
136 Veeojad voolavad mu silmist nende pärast, kes ei pea su Seadust.

Luuka evangeelium 12:42-48
2 Ja Issand ütles: „Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona?
43 Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
44 Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
45 Aga kui see teener mõtleb oma südames: „Mu isand viibib tulles”, ning hakkab peksma sulaseid ja tüdrukuid, sööma ja jooma ning purjutama, 46 siis selle teenri isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea, ning raiub ta pooleks ja annab talle sama osa nendega, keda ei saa usaldada.
47 Too teener, kes küll teadis oma isanda tahtmist, ent ei valmistanud ega teinud tema tahtmise järgi, saab palju peksa,
48 kes aga ei teadnud, kuid tegi, mis on hoope väärt, saab peksa vähem. Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 55:23a
23 Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest.

Kirjakoht, millele võib palveks lugeda pärast vaikset patutunnistuspalvet: 1. Johannese kiri 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Tänu olgu Jumalale, kes varustab meid oma heade andidega. Täname Kristuse eest, kes on jätnud meile palve ja palvetab ise meie eest ning kinnitab meie usku Jumalasse. Tänu, et võime kõigega tulla palves Issanda ette ning teada, et Tema kuuleb meie palveid ning teab, mida me tõeliselt vajame. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 12:48b
Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju,
ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: kirjast heebrealastele 10:19-25
19 Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika –
20 selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu –
21 ja et meil on suur preester Jumala koja üle,
22 siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame  poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega!
23 Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest ustav on, kes seda on tõotanud.
24 Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele.
25 Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat.
Palume Jumala õnnistust ja hoidmist ning kosutavat suve koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume ustavust Jumala andide kasutamisel. Issand aita, et meil oleks, millega toetada nii kaasinimest kui kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused ja katsumused võiksid viia alati Kristusele lähemale. Palume Jumalalt rõõmu ja jõudu kõikidele leskedele ning üksikutele inimestele. Palume tröösti leinajatele. Ole ligi kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma, kingi kindlat usku igavesse ellu. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Palvesse kanname koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning tema pere. Palvetame Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ja praktikandi Marek Alveuse ja tema pere eest. Palvetame sõpruskoguduste eest.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Õpetussõnad 3:27-32
27 Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha!
28 Ära ütle oma ligimesele: „Mine praegu ära ja tule teinekord tagasi, küll ma homme annan”, kui sa seda kohe saad teha!
29 Ära kavatse kurja oma ligimese vastu, kui ta elab usaldavalt su juures!
30 Ära riidle ühegi inimesega põhjuseta, kui ta ei ole sulle kurja teinud!
31 Ära ole kade mehele, kes on vägivaldne, ja ära vali ühtegi tema teedest,
32 sest pöörane on Issanda meelest jäle, aga õigetega on tema osadus!
Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Eestpalvesse kanname Eesti Vabariigi presidendi, valitsuse liikmed, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, kes on seatud inimeste teenistusse. Palvetame, et meie rahva hulgas võiks olla enam neid, kes oma pattu tunnevad ja tunnistavad ning Kristuse armu vastu võtavad. Palume kõikide inimeste eest keda vaevab depressioon. Palume, et Kristuse toetav ja tervendav lähedalolu võiks olla kogetav ning rõõm elust võiks taastuda. Palvetame Jumala kätte Kiriku piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse kanname kõik sõjakolded ning palume rahu ning armu ja abi.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast kolosslastele 4:2
2Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
Palume püsivust meie palveellu ning õnnistust igale palvetavale inimesele!

Päeva Sõnum. Nr 96. 29. juuli – 4. august 2018

Päeva Sõnumi logo

USTAVUS JUMALA ANDIDE KASUTAMISEL

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

10. pühapäev pärast nelipüha

Jumal on andnud igale inimesele mingi ande. Mõni inimene on tark ja oskab mõista maailmas toimuvat. Teine jälle on hea südamega ja märkab abivajajat. Kolmas on kunstiandega ja oskab luua kauneid asju. Mõnel on lauluanne. Osa inimesi on füüsiliselt tugevad ja suudavad palju jõuga ära teha. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid andeid.

Inimesest teeb looduse krooni see, et ta kasutab endale Jumala poolt antut teiste hüvanguks. Just tänu sellele toimib ühiskond, et igaüks annab omalt poolt teiste heaks midagi sellist, milleks tal on annet. Seega on väga oluline, kuidas me kasutame endile antud andeid.

Kõige halvem, mis võib juhtuda, on see, kui me lööme käega ja jätame oma ande kasutamata. See pole ka Jumala suhtes õiglane, sest inimene, kes oma annet ei väärtusta, näitab üles tänamatust Looja suhtes, kes on selle ande talle kinkinud. Meie ülesanne on oma annet edasi arendada ning seeläbi tuua kasu nii teistele inimestele enda ümber kui ühiskonnale tervikuna. Ka kogudus ootab, et inimene saaks oma annetega kogudusetöös kaasa aidata. Koguduse heaks oma ande rakendamine on inimese otsene tänu Jumalale selle eest, mida Jumal on talle andnud. Kirik vajab nii neid, kes teenivad Jumalat sõna ja lauluga, kui ka neid, kes seda teevad ligimesi aidates ja maailma paremaks muutes.

Meelespeetav kirjakoht: Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. Lk 12:48

On igipõline küsimus, kas oleme rikkad või vaesed. See paneb edasi küsima, mis on rikkus või mis vaesus. Kust maalt on keegi liiga rikas ja kust maalt liiga vaene? Kas vaene võib olla rikas ja rikas vaene?

Meie kiriku iidse patukahetsuspalve kohaselt on ka rikkaimad ja võimsamad pidanud tunnistama: “Mina vaene patune inimene….” Kas pole hingehoiakuid ja ellusuhtumisi, mis oma moraalitu-sega, oma jumalatusega otsekui röövivad meilt meie rikkused, teevad need tühiseks ja hukutavad inimese? Just sellest on Jeesus kõnelnud loos rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, kus üks pärib põrgu ja teine taeva. Jumala palge ees võivad meie ajalikud rollid ja hinnangud vahetuda. Vajame ususilmi ja jumalikku tarkust, et eristada kaduvaid ja kadumatuid väärtusi.

Kuuldud kirjasõnas küsib Jeesus, kuidas talitame sellega, mis meile on antud. Kas märkame selle mõtet, otstarvet ja sihti? Me pole siin maailmas ju tühje käsi. Ei saa ju olla vaene keegi, kellele on kingitud elu, surematu hing. Kes võib imetleda loodu ilu ja keda Looja ise armastab. “Olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev – kõik on teie päralt, teie aga olete Kristuse päralt ja Kristuse Jumala päralt”, kirjutab apostel Paulus korintlastele. Mida rohkemat võidaks meile veel anda?

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina oled meile kinkinud oma head annid. Tee meid ustavateks majapidajateks Sinu riigis ja anna meile püsivust teenida Sind ja üksteist usus ja armastuses. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ÕNDSAM ON ANDA KUI VÕTTA

Pühapäev – 29. juuli

Jeesus ütleb: “Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem.” Lk 12:48

Kristus õpetab meid hoiduma uhkuse ja enesekesksuse eest nii Jumala kui ka ligimese suhtes. Kui meile on midagi antud – anded ja oskused, aeg, ka materiaalsed võimalused -, ei ole need me hoolde usaldatud pelgalt enda paremaks äraolemiseks ja enda elujärje parandamiseks, vaid jagami-seks. Mitte vastutasule lootes ja palgaga arvestades, vaid armastusega andes. Lihtsalt sellepärast, et õndsam on anda kui võtta.

Juudi rabid õpetavad: laps sünnib maailma, käed rusikas: kogu maailm kuulub minule, mina valitsen! Inimene lahkub maailmast avatud pihkudega: vaata, ma ei võta midagi kaasa!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pane paberile need annid mida Jumal sulle jaganud on. Kuidas ja mil määral oled neid kasutanud minevikus ja praegu? Kas oled valmis Issandale sellekohta vastust andma?

Palvetagem: Tänu Sulle, Jumal, et oled meile andnud kõik, mis meil on. Anna meie südamele avarust näha, kellega seda jagada. Ning kogeda jagamises rõõmu ja Sinu õnnistust.

* * *

  

SÕNA ELAB

Esmaspäev – 30. juuli

Issand, anna mulle arusaamist oma sõna mööda! Ps 119:169

Meid ei ole kutstutud kummardama Pühakirja kirjutatud sõna viisil, mis veidigi vähendaks meie austust Jumala vastu. Ka selles salmis on viide sellele, et Jumala Sõna on see mis ühendab meid elava Jumala ligiolu ning toimimisega.

Viis kuidas juutide Pühakiri tunnustab, ilma Jumalat ennast kuidagi pisendamata, Jumala Sõna tähistamist, aitas varakristlastel kasvada arusaamises et Jeesus oli jumalik, Jumala Poeg. “Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal” kirjutas Johannes (Jh 1:1). Selles väljaütlemises ei olnud midagi liiga julget, enne kui ta lisas: “Ja sõna sai lihaks ja elas meie keskel” (Jh 1:14).

See teadmine juhib meid meenutama kui sõltuvad oleme Jumalast, kes meie päevil on kõnelenud läbi oma Poja (Hb 1:1,2). Me vajame jätkuvalt, igal päeval “päästet”, selle eri vormides – olevikus ja tulevikus samamoodi kui vajasime minevikus, ning siit tuleb ka salmi realism: me jääme nen-deks, kes lähevad eksiteele, nagu lambad ja vajame jätkuvalt karjast, kes meid tagasi tooks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled täna minemas kogudusse Jumalat kummardama, millise tänuohvri võtad kaasa Jumalale?

Palvetagem: Me ei ole midagi ilma Sinuta. Oleme kõik, kui oleme Sinus. Sinule, püha Jumal, kuulub meie usk, meie tänu, meie keha ja meie hing. Võta vastu meie vaene palve, kuni näeme Sind palgest palgesse. Jörg Zink

* * *

 

ÕIGLUS

Teisipäev – 31. juuli

Ära keela head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha! Õp 3:27

Elus me kohtume iga päev võimalustega kaasinimesi aidata. Vahel on vaja suuremat, vahel väiksemat teenet. Jumala tahe on, et me neid võimalusi kasutult mööda ei laseks. Kui seda juhtnööri tõsiselt võtta, siis ei jää aega hädaldamiseks, et pole midagi teha.

Näljast hinge ära kurvasta ja ära ärrita abitut inimest tema hädas! (Srk 4:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kes meie abi vajavad? Need võivad olla meie ligimesed ehk lähedased inimesed, aga ka võõras ja inimene, kel on teised eluvaated või usk. Tasub otsida võimalusi aidata tõelisi abivajajaid. Loe selle kohta 5Ms 15:7-11; Jk 2:15,16.

Palvetagem: Rändan vaid kord läbi elu. Kõike head, mida teha võin, kõike sõbralikkust, mida kellegi vastu võin osutada, lase mind kohe teha. Ära lase mind midagi edasi lükata või hooletusse jätta, sest lähen seda teed üksainus kord. Jaan Keller

* * *

 

PÕRGU ÜKS PRINTSIIPE ON: MINA OLEN ISEENESE OMA

Kolmapäev – 1. august

Mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele. Hb 10:24

Selles üleskutses on kristliku kiriku ülesanne. Paljud asjad on muidugi ka üksi tehtavad, aga koos on tulemus teine. Laulda võib ka kodus, ja kodus peabki laulma ja lauldaksegi, aga see ei kahanda laulupidude tähtsust ja tähendust, kus kümned tuhanded laulavad koos. Palvetada võib ka oma kambris, ja kodus peabki palvetama, hommikul ja õhtul, mures ja rõõmus, aga see ei vähenda ühise palve ja eestpalve tähendust, kus paljud ühendavad oma vaimujõu samas suunas.

Kui me palvetame Meie-Isa palvet, ei ütle me “mina”, vaid “meie”. Mitmus näitab, et Isa ees ei saa üksi seista. Palves võtame ikka kedagi kaasa. Ikka on kedagi kaitsta, kellegi eest kosta, ka siis , kui me ise sellest teadlikudki ei ole. Võib-olla haarab meist siis mõni tundmatu kinni, keegi, kelle eest kunagi ei palvetata, mõni mahajäetud hing eluvintsutustes?

Kristlased, kes ei tunne mingit vajadust tulla jumalakotta, osa võtta jumalateenistusest, osa saada pühast õhtusöömaajast, võivad kujutleda, et nad on tugevamad ja iseseisvamad kui teised. Tavaliselt on see iseenesega piirdumine aga seesmise kuivamise algus. Kõik elav vajab toitu ja vett ja valgust. Need inimesed, kes väidavad, et neil pole teisi tarvis, on tegelikult sisimas pettunud ja õnnetud. Nad püüavad ennast kaitsta edasiste ebameeldivate kogemuste eest sellega, et väldivad kokkupuuteid teiste inimestega. Paraku, ükskord nad pettuvad iseeneses. Aga iseenese eest ei ole enam kuhugi varjuda.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sa tead kedagi, kellel on keerulised suhted kirikuga? Palveta selle inimese ja ka kiriku eest.

Palvetagem: Oh Jeesus, oma püha nime mu südamesse kirjuta, et Sinu suure armu ime võiks hinge sisse vajuda, et sõna, töö ja terve elu siis kuulutaks Su nime ilu! Gerhard Tersteegen

* * *

 

JUMALA SÕNA ÜLISTUS

Neljapäev – 2. august

Sina oled õige, Issand, ja Su seadused on õiglased. Ps 119:137

Martin Luther on seda Vana Testamendi psalmi nimetanud õigusega väikeseks Piibliks ja õigeks kooliks, mille varal õpitakse ja tugevdatakse usku ja puhast südametunnistust Jumala ees. Siin mõned mõtted Martin Lutherilt, mida usuisa on öelnud Jumala Sõna kohta.

Sõna võib olla ka ilma kirikuta, kuid kirik ei saa olla ilma Sõnata.

Jumala Sõnaga ei naljatata, kui sa sellest ka aru ei saa, võta selle ees müts maha.

Ma ei taha kasvõi paradiisis ilma Sõnata elada, kuid Sõnaga on isegi põrgus kerge elada, sest eks elame selles maailmas nagu põrgus.

Ärge rääkige mulle armastusest või sõprusest, kus tuleb murda usku või Sõna, sest mitte armastus, vaid Sõna toob igavese elu, Jumala armu ja kõik taevased anded.

Kus Jumala Sõna kuulutatakse, vastu võetakse või usutakse ning ta vilja kannab, seal on ka rist.

Mis võiks kurjadele vaimudele veel kohutavam olla, kui Jumala rahva kogu südamest tulev hüüd.

Jumala Sõna ei saa olla ilma Jumala rahvata.

Jumala kotta pole vaja muud kui Jumalat Tema Sõnaga.

Kui poleks Sõna, valitseks maailmas pimedus ja keegi ei teaks, kus on tema kodu.

Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: “Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.” (2Ms 9:27)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: See psalm esitab pika traktaadi Issanda Toorast kui rõõmust ja räägib armastusest Toora vastu ja kestvast mõlgutamisest Jumala korralduste ning määruste, imeasjade ja tõotuste üle.

Palvetagem: Su sõna, Issand, kindlaks jääb, kui maa ja taevas hukka läeb; see minu hinge ülendab ja südant ikka kosutab. Kui keegi mind ei rahusta ja hädas ei või trööstida, siis Sinu sõnast rõõmu saan ja selgelt Isa armu näen. Jakob Jalajas

* * *

  

MU SUUD JA SÜDANT PÜHITSE SA OMA PÜHA SÕNAGA

Reede – 3. august

Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! Ps 119:133

Nurjatused ehk pahad teod tulevad südamest, mida Jumala Sõna ja usk Jeesusesse Kristusesse ei ole korralikult puhastanud ja pühitsenud. Ristikoguduses on veel piisavalt inimesi, kes ainult välispidiselt au ja häbi pärast suurtest ja avalikkest pattudest hoiduvad, aga kellele elav usk, mis südant patust puhastab, veel tundmatu on. Sellised inimesed ei karda ka Jumala Sõnaga lõõpida ja pil-gata. Nad arvavad, et nalja pärast mõndagi on lubatud rääkida ja teha, mis puhtuse ja kasinusega kokku ei käi. Vanematena olles lubavad nad oma majas pidude ajal kõiksugu nurjatuid kõnesid ja tegusid. Nad unustavad, et Pühakiri kõik pahad kõned ja pilked ära keelab, sest see ei ole püha. Ja paraku eksivad ka usklikud inimesed selle vastu, kui nad ei valva ja alati oma sõnu Jumala Sõnaga ei kinnita. Mõtelgu igaüks selle peale, et nurjatud sõnad ja teod võivad paljudele pahandust tekitada.

Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast! (Ps 6:5)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas sind on kunagi reedetud lähedase või sõbra poolt? Võta aega, et kõik see mis sind rõhub ja koormad – anda ära Jumala ette ja kätte.

Palvetagem: Issand, Sa soovid rõõmuga iga inimese südames elada, mis on puhas ja pühitsetud. Sellepärast aita kõik patud meist välja pesta, sest Sinu Poja veri teeb meid puhtaks kõigest patust. Sa ei ole poole südamega, ega poole usuga rahul, vaid küsid igalt ühelt tervet südant.

* * *

 

KÜLMKAPPIDE KOOSOLEK

Laupäev – 4. august

Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat. Hb 10:25

Praegu peaks selle kirjakoha ümber sõnastama: “… nõnda nagu enamikul on kombeks …”. Selliseks tülpimuseks jumalateenistustest võivad olla objektiivsedki põhjused, olgu süüks siis kaaskristlaste tuimus või vaimuliku loidus. Õige võib olla seegi, et mitte alati ei ole meie jumalateenistused otsekui kallid ja suured pühad, et nad ei sütita ega anna jõudu. Aga kas pole süü suuresti selles, et me ise ei võta pühapäevast kokkutulemist kui Jumala erilist kinki, kus meie tohime astuda Tema ette – “et ma tuleksin Jumala altari äärde” (Ps 43:3) -, ja kus Tema tuleb meie juurde – “sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.” (Mt 18:20), vaid võtame kui tüütut kohustust?

Martin Luther seletab kolmandat käsku: “Meie peame Jumalat kartma ja armastama, et me jutlust ja Jumala Sõna ei põlga, vaid et me seda peame pühaks ning kuulame ja õpime heal meelel.” Nii jumalateenistuste kui ka koguduse kooskäimiste kvaliteet tervikuna sõltub otseselt iga asjaosa-lise enda meelsusest. Oluline on, et me läheksime Jumala ette siira meelega usukülluses. Sinna, kuhu on tulnud kokku hulk igatsevaid inimesi, tuleb ka Issand ise.

Kui meid kutsutakse: “Tulge, sest kõik on juba valmis!”, siis ei tohi hakata ennast vabandama oma tähtsate tegemistega ega sellega, et teised kutsutud ei ole meie maitse. Jumala arm ei ole ju pangatšekk, mille me lunastame välja pärast oma surma, seni aga peame virelema omal jõul, vaid vägi, mis kannab päevast päeva.

Aga selle juures, mu armsad, ärgu jäägu teie eest varjule, et Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev (2Pt 3:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millist vastuvõttu sa eelistad, kui lähed kellegi teise koju külla? Loo Jumalale samasugune vastuvõtt just nüüd, olles sisenemas Tema ligiollu – ja ole julge, et Tema võtab sind vastu samuti.

Palvetagem: Luba meil jääda ühte. Sina oled oma koguduse Issand. Sa tahad ühteaegu nii edasitormajaid kui ka kõhklejaid, nii võitlejaid kui ka neid, kes teisi tagasi hoiavad. Hoolitse selle eest, et ükski teist maha ei jäta. Sest ainult üheskoos on meil tõde – Sina. Sa pole kellegi päralt üksinda. Heinrich Giesenon

* * *

Kasutatud allikad
  • Konks, Anu. Psalm 119:137-144. – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (28.08.2005): http://www.avatudpiibel.ee/en/piiblivoti/2005/08/28
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 182
  • Palgi, Mare (2017). Avades südame silmad. Hommikupalvused. EELK Kose Kogudus, lk 192-193
  • Paul, Toomas (1995). Kusagilt kumab valgust [Postill]. Tallinn: Logos, lk 12-14
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Abivajaja ei tunne homset (Õp 3:27-4:19). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Põder, Andres. Jutlus Järvakandi kiriku 15. aastapäeval. 21.08.2011, Järvakandi kirik. – EELK koduleht: http://www.eelk.ee/inc.poder_jutlus.php?id=225
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk
  • Sinton, Vera. Sõna elab (Psalm 119:161-176). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (12.10.2014):
  • http://www.avatudpiibel.ee/en/node/4986
  • Soom, Kaido. Ustavus Jumala andide kasutamisel. – Eesti Kirik (09.08.2017): http://www.eestikirik.ee/ustavus-jumala-andide-kasutamisel-4/

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

Palveleht. 22. – 28. juuli 2018 

Palveleht

Nädala teema: Tõde ja eksitus

Kiitus/ülistus – selles palveosas on aeg kiita ja ülistada Jumalat.
Oleks hea kui selles palveosas ei oleks veel palvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 92:5-10;13-14
5 Sest sina, Issand, oled mind rõõmsaks teinud oma tegudega,
ma hõiskan sinu kätetööde pärast.
6 Kui suured on sinu teod, Issand! Väga sügavad on su mõtted!
7 Sõge inimene ei tunne seda ja alp ei saa sellest aru.
8 Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad,
siis on see neile hävituseks igavesti.
9 Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti!
10 Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka,
kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali.
13 Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil.
14 Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes.

Matteuse evangeelium 7:24-29
24 Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb,
sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.
25 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.
26 Ja igaüks, kes neid mu sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale.
27 Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk.”
28 Ja sündis, kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, et rahvahulgad olid vapustatud tema õpetusest,
29 sest ta õpetas neid nagu see, kellel on meelevald, mitte nõnda nagu nende kirjatundjad.

Patutunnistus – vaikne palve.  /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 32:1
Õnnis on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt on  kinni kaetud.

Pärast vaikset palvet võib lugeda kirjakoha: 1 Johannese kirjast 1:7j
Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse eest, kes on meie elu alus ning Temale tohime julgelt rajada kogu oma elu. Täname rahu ja lootuse eest, mida Jumal saab inimesele anda ka siis kui välised olukorrad ei muutu. Täname, et Jumala Püha Vaim aitab meil vahet teha tõel ja eksitusel. Kanname tänumeeles Jumala ette kõik koguduse liikmed ja vaimulikud. Täname kõigi eest, kes kogudust palvekätel kannavad ning majanduslikult toetavad. Tänu ustavate eestpalvetajate eest ning sellegi eest, et meie Jumal on palvete kuulja. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kauni suveaja eest. Tänu kõige eest!

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 5:8b,9
Käige nagu valguse lapsed –
9 valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: kirjast heebrealastele 12:14-17
14 Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,
15 ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe
juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,
16 et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa
kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse.
17 Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis.
Palvetame Jumala õnnistust, hoidmist ning kosutust koguduse liikmetele, töötegijatele, koguduse juhatusele ning nõukogule. Palume inimeste eest, kes on ristitud või leeritatud, kuid jäänud kogudusest kõrvale. Juhtigu Issanda hea ja armastav Vaim nad tagasi koguduse keskele. Palume Jumalalt abi inimestele ja ka kogudustele, kel raske majanduslik olukord, andku Issand ise tarkust ja häid lahendusi. Palume Jumalalt tervist ja paranemist ning hingerahu kõigile, kes seda vajavad. Õnnistust palume kõigile, kes reisil. Palume tröösti ja Jumala lähedalolu leinajatele. Ole ligi surijatele nende viimses võitluses. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Eestpalvesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning praktikandi Marek Alveuse ja tema pere. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Jeremia raamat 7:1-7
1 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles:
2 „Seisa Issanda koja väravas ja kuuluta seal seda sõna ning ütle: Kuulge Issanda sõna, kogu Juuda, kes tulete sisse neist väravaist Issandat kummardama!
3 Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Parandage oma
eluviise ja tegusid, siis ma jätan teid elama siia paika!
4 Ärge lootke valesõnade peale, kui öeldakse: „See on Issanda tempel, Issanda tempel, Issanda tempel!”
5 Aga kui te tõesti parandate oma eluviise ja tegusid, kui te tõesti teete õigust niihästi ühele kui teisele
6 ega tee liiga võõrale, vaeslapsele ja lesknaisele, ega vala süütut verd siin paigas, ega järgne teistele jumalatele teile enestele õnnetuseks,
7 siis ma jätan teid elama siia paika, maale, mille ma andsin teie vanemaile muistsest ajast igavesti.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest, et ikka oleks neid, kes Kristusele oma elu rajavad. Palume inimeste eest, kes on ahastuses või kitsikuses. Tõstame Jumala ette kõik üksikud või hirmul olevad  inimesed, julgustagu kõiki teadmine, et Kristus on iga päev meie juures. Palvetame piiskoppide, preestrite ja diakonite eest, kirikuvalitsuse liikmete, kõikide koguduste töötegijate, koguduste juhatuste esimeeste ja koguduste liikmete eest. Õnnistust palume kõikidele, kes kirikus töötavad ja selle käekäigu eest palvetavad.

Eestpalve palvetavate inimeste ja palverühmade eest Eestis ja mujal maailmas
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: 1. Johannese kirjast 15:14-15
14Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me
midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.
15Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime,
siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.
Palume, et Issand aitaks meil palves ära tunda Jumala tahtmise ning et me usaldaksime end Tema hoolde igas elusituatsioonis.

Päeva Sõnum nr. 95. 22. – 28. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

TÕDE JA EKSITUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

9. pühapäev pärast nelipüha

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset.

Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel tulevad raskused ellu meie enda valede valikute tagajärjel ja sellepärast, et oleme läinud eksituse teele. Aga ka tõe teel käies võib olla probleeme: Iiobi raamat on hea näide sellest, kuidas raskused tabavad inimest ka tõe teel.

Piibel annab meile palju nõu, kuidas kulgeda oma teed. Need reeglid pole vajalikud mitte Jumalale, vaid inimestele ning need on Jumala kingituseks meile, et meie elu oleks õnnelik. See, kui-das mõistame neid Jumala sõnas antud tõdesid, sõltub aga paljus tõlgendamisest ja siin on jällegi keeruline mõista, mis on õige ja mis väär.

Pühakiri hoiatab meid valeprohvetite eest, kes ahvatlevad inimesi kõrvale tõe teelt. Need vale-prohvetid võivad usu tee kuulutada nii liialt avaraks kui liialt kitsaks. Jumala Püha Vaim on see, kes toob selguse tõe kohta meie ellu. Palves võime kõnelda Jumalaga ja tema näitab meile, mis on tõde ja mis eksitus.

Meelespeetav kirjakoht: Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses hea-duses ja õiguses ja tões. Ef 5:8b,9

Inimene, kes aastaid on elanud oma unenägude maailmas, võib ärgata tõetunnetusele. “Tõuse üles surnuist!” Needki, kes on surnud olnud tavainimese kõlblusnormidele, võivad ellu ärgata. “Tõuse üles!” Hakka end liigutama! Hakka parandama oma endise elu vigu! Palu andeks neilt, kelle vastu oled eksinud. “Siis Kristus valgustab sind.” Ta näitab meile kätte uue elu. Ta teeb veel roh-kemgi. Tema muudab su valguskiireks. “Te olete valgus Issandas!” Niisugune võimalus on avatud igale inimesele.

Jeesus on tulnud meid valgustama. Tema valguses näeb inimene esmakordselt oma tõelist vaimulikku olukorda. Pöördunud inimene vaatab kurvastuse ja põlgusega vanale pattudele, mida ta kord armastas. Kui oled ärganud Kristuse valguses, siis ei näe sa ainult ennast, vaid sulle muutub arusaadavaks ka Kristuse surm meie pattude eest. Selles valguses näed sa oma uue elu olemust ja ülesandeid. Sa tead, et oled saanud elu, mis viib sind läbi surma igavesse ellu.

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimedu-ses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

Palvetagem: Issand Jumal, meie Päästja, Sina oled seadnud aluse, millele me võime rajada oma elu. Aita meil mõista, mis on elus oluline ja väärtuslik ning anna jõudu, et selle poole püüelda. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ELU EHITUSE PÕHIMÕTTE

Pühapäev – 22. juuli

Maarja Magdaleena, Issanda õpilane, madlipäev

Jeesus ütleb: “Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule.” Mt 7:24

Kõlab küll lihtsalt: kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb. See kõlab niisama lihtsalt na-gu kogu mäejutlus ja ometi nõnda, et see, kes seda loeb või kuuleb, peab kohkuma. Ei ole kuulaminegi nii lihtne, nagu tunduda võib: kuulda ja kuuletuda, ilma midagi väänamata, ennast peitmata. Aga siin seisab: Kes kuuleb ja teeb st. inimene, kes saab rahulikult öelda, et ta on teinud oma elus tõeks selle, mida Kristus siin nõuab.

Mäejutlust seletades kõneleb Ta mäekõrgusest kaljuseinast, mis näib ületamatu. Ei ole teed, mis viiks üles; ei ole üldse midagi, kuhu saaks käe või jala toetada. Nii käivad meie mõtted oma rada ja need ei julgusta kedagi. Ometi on see tähendamissõna (Mt 7:24-29) antud meile just julgustuseks ja kinnituseks, kuulamiseks ja järgimiseks.

Mõistlik mees ja rumal mees ehitavad kumbki oma maja. Kui vaadata neid valmissaanud ma-ju, siis võib-olla ei ole neis mingit erinevust märgata. Mõlemad on kaalunud ja arvestanud, andnud endast parima, et maja kõlbaks elamiseks ja tuleks igakülgselt hea. Eraldi vaadatuna võivad mõle-mad majad olla ühesuguse headuse ja püsivusega. Aga erinevus on vundamendis – selles, mis hoo-net kannab. Tähendab, et ehituses endas ei olene, kas ta jääb püsima või peab kokku varisema. Ehk teisiti öeldes: kas me oleme suutnud midagi saavutada või teoks teha, kas meil on seda või teist kord ette näidata, see kõik polegi nii oluline. Tähtis on ehituse alus – see, millele me ehitame. Jeesuse sõ-na kuulda ja teha tähendab rajada oma elu kaljusele aluspõhjale ning ehitada kindlalt ja mõistlikult.

Igaüks, kes tuleb minu juurde ja kuuleb mu sõnu ning teeb nende järgi – ma näitan teile, kelle sarnane ta on. Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas ja süvendas ja rajas selle aluse kal-jule. Kui siis tuli suurvesi, paiskus vool vastu seda maja, aga ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. (Lk 6.47,48)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtiskle veidi enda kristlike uskumuste ning praktikate üle. On need rajatud aktiivsele armastuse-suhtele, ning sügavale igapäevasele pühendumisele?

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sinu Poeg Jeesus Kristus tervendas Maarja Magdaleena vaimu, hinge ja ihu ning tegi temast oma ülestõusmise tunnistaja. Puhasta meid pattudest ja uuenda meid oma Vaimuga, et me võiksime Sind teenida Jeesuse Kristuse ülestõusmise väes, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

 

KAHETSEJA PALVE

Esmaspäev – 23. juuli

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Siin on jutt sisemisest ja sügavast tõe tunnetusest. Selle vastandiks on välised, üksnes teoreetilised teadmised ja rituaalid. Kui inimese suhe Jumalaga on üksnes pinnapealse jumalateenistuseelu tasemel, siis tal tõepõhi puudub. Siis isegi väliselt õigesti teostatud rituaalid, üksnes varjavad inimese sisemuses peituvaid pattu. Seda on kogudusteski väga palju. Inimene täidab ettenähtud kohustused ja arvab siis, et nüüd on ta Jumala ees õige.

Jumal tahab, et me õpiksime tundma ka oma sisemist olemust. Ja seda saab Ta meile õpetada salajas, nagu Taavet siin ütleb st. Jumalaga ausalt kahekesi olles. Kui inimene Jumala Sõna valgel julgeb oma patule ausalt silma vaadata ja nimetada seda õige nimega, siis on ta juba tõe pinnal oma südame põhjas.

Taavet ei otsi ise enda juurest mingeid häid külgi, mille alusel Jumal peaks teda aksepteerima. Selle asemel tõdeb ta, et Jumal ise annab talle teada tarkust, mis toob elu. Ta pöörab pilgu endalt Jumala tööle ja võimalustele ning see ongi parim mida patune inimene saab teha.

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui oled kellegi vastu eksinud, palu täna temalt andeks. Ja kui sul pole enam võimalik selle inimesega kohtuda, siis toetu Taaveti laulule ja loole teades, et või-me Jumalalt vastu võtta andestuse hoolimata kõigest.

Palvetagem: Issand, lase meil taibata, mis on tõeliseks maailma valguseks olemine. Valguses näeme asju õieti – kristlased kutsuvad meeleparandusele ja osadusele Jumalaga. Me palume, ära luba meil leppida maailmas valitseva ülekohtuga ja jätta aitamata lesknaine. Anna, et omaksime julgust öelda, kuhu läheb see maailm ilma Sinuta ja kuhu see jõuaks Sinu armu läbi Jeesuses Kristuses. Ove Sander

* * *

 

JUMALAGA ÜLBITSEDES

Teisipäev – 24. juuli

Issand ütles: “Kui te tõesti parandate oma eluviise ja tegusid, kui te tõesti teete õigust niihästi ühele kui teisele, siis ma jätan teid elama siia paika, maale, mille ma andsin teie vanemaile muist-sest ajast igavesti.” Jr 7:5,7

Juuda rahvas oli tõsises pimeduses, eitades ja ignoreerides Jumalalt tulevaid sõnumeid. Tundus nagu mõtleksid nad, et millised nende vead ka poleks, Jeruusalemma tempel on nende kaitse, sest Jumal ei lase ju oma hoonet hävitada. Ometi oli nende jumalateenistus muutunud tühjaks kordamiseks, ning nende teod irvitasid kõige selle üle, mida Jumal neilt ootas. Nad ei hoolinud õiglusest, rõhusid kõige nõrgemaid ning olid üleni pühendunud ebajumalate teenimisele. Ja sellest kõigest hoolimata pidasid nad endiselt oma turvakilbiks templi pühadust ning arvasid, et on väljapool hädaohtu.

Jumal vastas sellega, et meenutas neile varasemaid aegu Siilos, kus kurjus sai karistatud ning kõik kummardamise paigad hävitati koos linnaga. Samamodi kui tookord Iisrael vangi viidi, pidi nüüd sündima Juudaga. Sest ebajumalate teenimine oli läinud liiga kaugele ning Jumal ei kuulnud endam palveid oma rahva pärast. Rahvas ei mõistnud, et iga ebajumalakummardamise akt rikkus ja rüvetas neid endid ning kutsus vältimatult esile Jumala karistuse kogu kultuuri üle.

Jeremija peamine prohvetlik kutsumine ja ülesanne oli tuua Jumala sõnum inimesteni ning teatud kordadel ka palvetada rahva eest (vt Jr 18:20), kuid antud juhul oli rahva ebajumalateenimine rikkunud nende lepingusuhet Jumalaga nii põhjalikult, et Jeremijal kästakse mitte enam rahva eest palvetada (vt Jr 7:16). Rahva enesepettuse ja jumalasalgamise määr oli nii ulatuslik, et enam mingit lootust ei näi üle jäävat; nad on end Jumalast lõplikult ära lõiganud.

Kõik see õpetab meid mõistma, kui otsustavalt kõikemuutev on evangeeliumi sõnum. Kristus jätkab eestpalvete tegemist ka nende eest, kes Tema vastu on tõusnud (Lk 23:34; Js 53:12), ja seda isegi siis kui Teda on piinatud ja risti löödud, ning mitte ainult nende eest vaid, ka kõikide teiste eest, kes tõukavad ära tõe ning jumalakummardamise. Selleks on vaja Jumala Poega ennast, Päästjat – prohvetist ei piisa – et lepitada inimese patu ulatus ning taastada rahu Jumalaga.

Nad astuvad üle iga piiri, ka kurjades tegudes: nad ei aja kohtuasju, vaeslapse kohtuasja, et seda lahendada, ja nad ei mõista õigust vaestele. (Jr 5:28)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas nad teotavad mind? küsib Issand. Eks nad teota iseendid oma häbiks? (Jr 7:19). Millised võiksid olla need asjad, mille läbi mina ja mu perekond, kogudus ja rahvas teeb enesele kahju, järgides pigem rahvahulki kui Jumala teed?

Palvetagem: Issand, nii lihtne on kõike iseenesestmõistetavalt võtta, hetkekski peatumata ja küsimata, mida Sina minu elustiilist arvad. Palun kõneta mind tänase teksti läbi ja kutsu korrale, kui seda vajan. Elaine Storkey

* * *

 

NÄHA JUMALAT SELLISENA, NAGU TA OMA PÜHADUSE TÄIES KIRKUSES ON

Kolmapäev – 25. juuli

Apostel Jaakobus Vanema päev ehk jaagupipäev

Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat. Hb 12:14

Selles kirjakohas antakse pisut aimu, mida Heebria kirja autor “õgvendage teeraja” (Hb 12:13) all mõtleb. Esiteks peavad kristlased püüdlema rahu kõigi inimestega. Sama soovitab Rooma 12:18. Aga et see ei tähenda rahu iga hinna eest, selgub kõrvutusest pühitsuse taotlusega. Rahu inimestega on võimalik ainult selle piires, mis on õige. On aegu, mil õige asja eest seismine kutsub esile vaenu-likkuse ning rahu puruneb paratamatult. Siin aga tahetakse öelda, et kui rahu vähegi on võimalik säilitada, ei tohi selleks pingutusi säästa. Rahu tagaajamise mõte pärineb Psalmist 34:15, kus see on kõrvutatud teadliku hoidumisega kurjast.

Teine taotluse eesmärk, pühitsus, haakub Hb 12:10 salmis näidatud “pühadusest osasaamise-ga”, kuid piiritlev lauseosa – milleta keegi ei saa näha Issandat – selgitab, miks on see taotlus möö-dapääsmatu. Sellega öeldakse tegelikult, et Jumal tahab meid endaga samale tasemele. Absoluutne puhtus välistab paratamatult igasuguse ebapuhtuse. Jumala “nägemist” võib mõista vaimulikus tä-henduses Temaga suhtlemisena, aga ka Tema tunnetamisena, kui see praeguses elus võimalik on (vrd 1Jh 3:2, kus viidatakse Kristuse tagasitulekule). Tulevikuaeg näha osutab seni veel toimumata sündmusele.

Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega! (Rm 12:18) Armsad, et meil nüüd on niisugused tõotused, siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses. (2Kr 7:1) Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus, et te hoiduk-site hooruse eest. (1Ts 4:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida tuleb meil endal teha, et Jumala arm meie vastu ei osutuks kuidagi tühiseks?

Palvetagem: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennastsalgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 26. juuli

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavet oli oma suures vaevas ja kõigis rasketes tagakiusamistes rohkelt Jumala ar-mu tunda saanud. Ta oli mõistnud, et inimesel enesel ei ole ühtegi õigust Jumala ees seista ja enda eest kosta, vaid kõik õigus kingitakse talle. Sellepärast ta ütleski: Ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.

Lihameelsed inimesed ei tea sellest õigusest midagi, mis Jumala ees maksab. Aga usklikud on ära tundnud, kui imelisel viisil Jumal on meile õiguse valmistanud oma püha Poja läbi. Tema, kes püha ja õige, on meie ülekohtud ärakandnud, meie patu võlad ära maksnud ja nüüd võib Tema kõik, kes Temasse usuvad, oma püha vere väes kõigist patu roojasusest puhtaks pesta. Meie hinge alastuse oma õigusega kui kuuega katta ja seda meile igaveseks katteks ja ehteks jätta. Seda suurt armu ja kallist õigust õpetab Püha Vaim meid tundma ja usu läbi omaks võtma ning karistab meid mõne tühise lootuse ja eneste tehtud õiguse pärast, mida viimse kui hilbuni peame enese ümbert ära heitma, et siis Jumala Pojast kingitud õigus meile ainsaks katteks oleks. Ei surma vaev, ei kohtu päev või seda õiguse kuube meie käest enam ära võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtleme oma elu peale, meenutame hetki, kus Jumal on tulnud meile appi. Täname siis teda selle eest ja palvetame, et Jumal aitaks meil teda usaldada.

Palvetagem: Ma kiitlen oma jõuetusest, rõõmustan oma võimetuse, oskamatuse ja vaesuse üle ühes või teises valdkonnas. Olen rõõmus, et mul puuduvad oma õigus ja jõud, ilu, loomulikud anded ja veetlus. Täna Jumalat selle eest, et võid kogeda Tema auhiilgust, mida Ta laseb voolata sinu vaesuse ja oskamatuse keskele. Ema Basilea Schlink

* * *

 

JUMALA AU ILMNEB KA ÕELATE SAATUSES

Reede – 27. juuli

Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Ps 92:8

Ilmselt mõtleb Taavet mõnele sündmusele, kus õelate õitsemine lõppes kiire närbumisega. Õelate õnn ei ole ainult lühiajaline, vaid nende jõukus ja nende plaanide kordaminek ise peidab endas hävitavat jõudu. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! (Ps 92:9) Jumala vaenlased pillutakse laiali. See, kes suudab vaadata küllalt kaugele tulevikku, näeb ülekohtuste hukatust. Sest vaata, su vaenlased, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. (Ps 92:10)

Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! (Ps 37:2) Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse. (Ps 129:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui uurid oma senist elu, kuidas saad säilitada oma viljakat elu tulevikuks?

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud andeksandmise ja igavese elu lootuse. Selle juures ootad Sa meilt, et suunaksime oma mõtted ja teod mitte enesele, vaid kaasinimesele. Sinu tahe on, et teeniksime maailma – see ei tee meid õigeks Sinu ees, küll aga tunnistab armutööst meie südames. Muuda meid tuimumatuks soolaks ja kustumatuks valguseks. Ove Sander

* * *

 

MORAALSEST EBAJÄRJEKINDLUSEST HOIDUMINE

Laupäev – 28. juuli

Valvake, et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest an-dis käest oma esmasünniõiguse. Hb 12:16

Nüüd räägib Heebria kirja autor täpsemalt, millised on need kibeduse (või ka viha juure) hal-vad tagajärjed, mida ta silmas peab (Hb 12:15): inimesest saab hooraja ja kõlvatu (roojane).

Vana Testamendis ei räägita, et Eesav oleks käitunud hoorajana (vt 1Ms 25:29-34), küll aga võiks teda kirjeldada kõlvatu ehk jumalakartmatuna. Esmasünniõiguse mahamüümisega hülgas ta oma usulise pärandi, aga selle pärast ei saa teda nimetada hoorajaks. Ometi räägitakse Eesavist kui pahelisest inimesest. Tema rumalus vanima poja eesõiguse äraandmisel üheainsa kõhutäie eest on nii silmatorkav, et ta on saanud kõigi nende kehastuseks, kes asetavad ainelised või meelelised kasud kõrgemale vaimulikust pärandist.

Siis ütles Jaakob: “Vannu mulle enne!” Ja ta vandus temale ning müüs oma esmasünniõiguse Jaakobile. (1Ms 25:33) Kas te ei tea, et teie ihud on Kristuse ihu liikmed? Kas ma võiksin siis võtta Kristuse liikmed ning teha nad hoora liikmeteks? Ei mingil juhul! (1Kr 6:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Võta aega, et Jumalale üles tunnistada oma eksimused. Ja siis jää vaikseks, küsides Temalt, mida Ta tahab sulle õpetada saadud kogemuste läbi.

Palvetagem: Mis tunneb hing, kui silmad saavad näha, mis ükski silm siin pole näinud veel, kui elukroonid pannakse meil pähe, kui maitseme, mis siin ei mõelnud meel! Küll maksab vaeva näha, kannatada, küll maksab püüda ihu, hinge väest, küll maksab kindlalt käia kitsast rada ja võidelda, et kroon ei kaoks me käest! Karl Johann Philipp Spitta

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Cuthrie, Donald (2006). Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 253, 254
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks [postill]. Tallinn: Logos, lk 249-250
  • Lampson, Peeter (1903) Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu, lk 374
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Iisopi sõnum patusele (Ps 51:1-9) . Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Sander, Ove (1998) Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik, lk 32-33
  • Soom, Kaido. Tõde ja eksitus. – Eesti Kirik (02.08.2017): http://www.eestikirik.ee/tode-ja-eksitus-3/
  • Storkey, Elaine. Jumalaga ülbitsedes (Jr 7:1-20) – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (30.06.2017): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2017/06/30
  • Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra. [postill] Tallinn: Allika, lk 261
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 383

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

Palveleht. 15.– 21. juuli 2018

Palveleht

Nädala teema: Kirgastatud Kristus

Kiitus/ülistus – selles palveosas on hea kiita ja ülistada Jumalat.
Selles palveosas on hästi hea, kui ei oleks veel eestpalvesoove.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 97:1-2; 5-6; 10-11
1 Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk!
2 Pilved ja pimedus on tema ümber, õigus ja õiglus on ta aujärje alus.
5 Mäed sulavad nagu vaha Issanda ees, kogu ilmamaa Issanda ees.
6 Taevad kuulutavad tema õigust ja kõik rahvad näevad tema au.
10 Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja!
Tema hoiab oma vagade hingi, ta kisub nad ära õelate käest.
11 Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt.

Luuka evangeelium 9:28-36
28 Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus võttis kaasa
Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.
29 Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks.
30 Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,
31 kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia.
32 Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent
virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.
33 Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: „Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja:
ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” Ta ei teadnud, mida ta ütleb.
34 Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga kartsid pilve sisse jäädes.
35 Ja pilvest kostis hääl: „See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!”
36 Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi sellest, mida nad olid näinud.

Patutunnistus – vaikne palve.
/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele palves toetuda on: Psalm 55:23a
Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest;

Vaikse palveosa võib lõpetada toetudes kirjakohale: 1. Johannese kirjast 1:9
9 Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Tänu jätkuva armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Kristuse kannatuse ja ristisurma eest, mis on meile võimaldanud osa saada Kristuse igavesest kirkusest. Tänu Jumala Sõna ja pühade sakramentide eest. Tänu ustavate vaimulike ja koguduse liikmete eest. Täname Issandat meie koguduse kunagise juhatuse esimehe Kaja Tassa eest, kes kutsuti Taevakoju 19. juulil 2014. Tänu sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamatust 60:2b
Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust.
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on:  2 Moosese raamatust 34:29-35
29 Ja kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Mooses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga.
30 Kui Aaron ja kõik Iisraeli lapsed nägid Moosest, vaata, siis
hiilgas tema palge nahk ja nad kartsid temale ligineda.
31 Aga Mooses hüüdis neid; siis Aaron ja kõik koguduse ülemad tulid jälle tema juurde ja Mooses rääkis nendega.
32 Seejärel kõik Iisraeli lapsed tulid lähedale ja ta käskis neid
teha kõike, mida Issand temale oli öelnud Siinai mäel.
33 Kui Mooses oli lõpetanud nendega kõnelemise, siis ta pani katte oma näo ette.
34 Ja iga kord, kui Mooses läks Issanda palge ette temaga rääkima, pani ta katte ära kuni väljatulekuni; ja olles välja tulnud, rääkis ta Iisraeli lastele, mida oli kästud.
35 Siis Iisraeli lapsed vaatasid Moosese palet, sest Moosese palge nahk hiilgas. Aga Mooses pani jälle katte oma näo ette, kuni ta läks sisse, et temaga rääkida.
Palume Jumala halastust ja hoidmist igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse juhatusele ning nõukogule. Aidaku Jumal meil taibata kirgastatud Kristust ning Tema jätkuvat armastust. Palume tervist kõigile, kes seda vajavad. Aita, et kannatused, katsumused või haigused, mis meile elus osaks saavad, tuleksid siiski meile imeliselt kasuks ning tooksid meid Kristusele ning Tema armastusele lähemale. Ole ligi ning hoia reisil olevaid inimesi. Palume õnnistust ja hoidmist kaitseväes või missioonidel olevatele inimestele. Palume Jumalalt tröösti leinajatele. Ole lähedal kõigile, kes valmistuvad Kristusega palgest palgesse kohtuma. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere eest. Jumala õnnistavatesse kätesse tõstame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ja aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti ning koguduse praktikandi Meelis Alveuse ning tema pere. Palvetame Jumala kätte kõik Nõmme Rahu koguduse töötegijad ning palume kõigile kosutavat suve. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Ashimis, Destinis ning Ilumäel.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 2. Pauluse kirjast korintlastele 3:7-18
7 Aga kui juba kirjatähtedega kividesse uuristatud surmateenistus  sündis kirkuses,
nii et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse selle kirkuse pärast, mis ometi oli kaduv,
8 kuidas siis vaimuteenistus ei peaks sündima veelgi suuremas kirkuses?
9 Kui juba hukkamõistuteenistusel oli kirkus, siis on õigeksmõistuteenistus veel palju suurem kirkuselt.
10 Ning toona kirgastatu ei olegi praegu enam kirgas selle võrratu kirkuse kõrval.
11 Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb!
12 Et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega
13 ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv.
14 Kuid nende mõtteviis on paadunud. Veel tänapäevani jääb Vana Testamendi lugemise peale seesama kate, seda ei kergitata, sest see eemaldatakse alles Kristuses.
15 Tänapäevani, iga kord kui Moosest loetakse, lasub kate nende südamel.
16 Aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis võetakse kate ära.
17 Ent Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus.
18 Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim.
Palvetame Eestimaa ja kõigi siin elavate inimeste eest. Palume rahu sõjakolletesse. Palume Jumala armu kõigile Issanda palge ette jõudnutele. Palvetame Jumala kätte kiriku Eestimaal, piiskopid, kirikuvalitsuse, kõik koguduste vaimulikud ning iga koguduse liikme. Palvesse tõstame inimesed haiglates, hooldekodudes aga ka omastehooldajad ja abivajajad kodudes.

Eestpalve palvetavate inimeste ning palverühmade eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18a
18Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus
Palvetame Jumala õnnistust igale palvetavale inimesele ning igale inimesele või olukorrale, kelle või mille eest palvetatakse! Palume eelkõige Jumala usaldust.

Päeva Sõnum. Nr 94. 15. – 21. juuli 2018

Päeva Sõnumi logo

KIRGASTATUD KRISTUS

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

8. pühapäev pärast nelipüha

Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Jeesus oli oma lähemate jüngritega mäel ning Jumala kirkus laskus Kristuse peale. Sellest sündmusest tuleb kirgastamispüha nimetus. Kristuse muutmine oli tema elu pöördehetk. Jeesuse kõige lähemad jüngrid olid need, kes said olla ühes temaga, kui Jumal kõneles Jeesusega kõrgel mäel ja kui Issand ise neile ütles: “See on minu äravalitud Poeg, teda kuulake!” Neil meestel polnud enam vaja uskuda, sest nad olid näinud Jeesuse jumalikkust oma ihusilmaga.

Selline Jumala pühaduse kogemine muutis hetkega inimeste elu. Pühakirjast näeme, kuidas lihtsast kalurist võis nii saada hetkega Jeesuse õpilane: üks kaheteistkümnest apostlist, kelle kujud kaunistavad tänapäeva kirikute kantsleid. Jeesuse kirkuse nägemine kirgastamismäel muutis jüngrite ellusuhtumise täiesti teiseks. Meie võime seda Jumala kirkust kas uskuda või mitte. Vaadates jüngritele ja sellele, kuidas muutus nende elu, võib meiski tekkida usk.

Mäel ilmusid apostlitele kirgastatud Kristuse kõrval ka Mooses ja Eelija, Vana Testamendi Seaduse ja prohvetite esindajad. Ristiusu kirik nägi algusest peale Kristuse eluetappe, surma ja ülestõusmist Vana Testamendi tõotuste täitumisena.

Meelespeetav kirjakoht: Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2

Kui pilkane pimedus katab rahvaid, ja uni hoiab nende laud tinaraskeina maadligi, kutsub prohvet jumalarahvast tõstma oma silmi ja vaatama üles. Rusudes Jeruusalemma kohal on päikesetõus ja koidupuna. See võib olla praegu kahvatu triip, lausa hale aimdus saabuvast päevast, kuid nii nagu keegi ei suuda kinni hoida hommikut, ei suuda ükski vägi ka tagasi hoida Jumala päästet.

Igaühele, kes usub Jumala eneseilmutusse Kristuses, on Vaim andnud pisut prohvetiannet, mis annab võime näha maailma samaaegselt kahelt tasandilt. Ühel tasandil näed sa maailma ebatäiuslikkust: suurt vaimulikku pimedust, mis kaena varjab inimeste nägemisvõimet ja sellest tulenevaid ini-mestevahelisi kokkupõrkeid, ebaõiglust, koledusi, lootusetust, tühisuste tühisust. Teisel tasandil näed või pigem aimad Jumala auhiilgust, Tema täiuslikkust, mis peegeldub ka Ta loodud maailma ilus, paneb sind ennastki sellest veel rohkem hoolima. Kõige kohal näed Jumala tingimusteta armastust ja lahendust igale olukorrale.

Me elame siin, põgusas hetkes enne koidikut, piiri peal, kus on nii valgust kui pimedust, meeleheidet ja lootust. Veel valitseb pimedus, kuid mitte kauaks. Praegu kurvastavad meid mitte niivõrd elu olukorrad, kuivõrd meie ootused, milline elu peaks olema. Ent me ei saa ajast ette rutata. Aeg on igal tegevusel taeva all. Ka igal raskusel ja katsumusel.

Prohvet Jesaja külvab lootust, aitab minna läbi maailma pimeduse ja ei lase väsida ega käega lüüa. Ta näeb seda, mida teised veel ei näe. Laotades tulevikunägemuse rusude kohale, innustab ta igaühte andma oma panust püha linna taastamisse. Taevane Jeruusalemm on tõelisem kui laastatud Jeruusalemm, sest praegune olukord on inimeste eksimuste tagajärg, esimene ja viimne on aga Ju-mala igavese armastuse ja Tema auhiilguse asupaik.

Olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadma-tuse ja südame paadumuse tõttu. (Ef 4:18)

Palvetagem: Taevane Isa, Sina oled käskinud meil kuulata Sinu armast Poega. Toida meie vaimu oma sõna läbi ja puhasta meie silmad, et me alati rõõmustaksime Sinu kirkuse nägemisest. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

JUMAL TEGELEB MEIEGA

Pühapäev – 15. juuli

Meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim. 2Kr 3:18

Kui küsiksime Pauluselt, mil viisil usklikud näevad Jumala kirkust. Siis oleks tema vastus, et nad näevad seda siis, kui nende arusaamiselt eemaldakse “kate”, nii et evangeeliumi tõde ei ole enam nende eest varjul. Nii vaatavad nad “evangeeliumi valguses” “Kristuse, Jumala kuju kirkust” ja näevad “Jumala kirkuse tunnetuse valgust Jeesuse Kristuse isikus” (2Kr 4:3-6).

Oluline on tähele panna, et Issanda sarnaseks muutumine ei toimu ühe hetkega, vaid pikema protsessina. Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik (Rm 12:2). Pidev ja progresseeruv teisenemine, milles usklikke muudetakse järjest suurema kirkuse varal, on kõlbeline teisenemine, mis toimub meie elus. Seda teeb Issand, kes on Vaim. Vaimu tegutsemine on uue lepingu täht-sam tunnus ning usklike muutumine on täielikult omistatav Vaimu tööle meie elus.

Nii me muutume üha sarnasemaks Jumalaga, kes on väljendunud nii täiuslikult Jeesuse Kris-tuse elus.

Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju. (1Kr 15:49) Sest see, kes ütles: “Pimedusest paistku valgus!”” on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest. (2Kr 4:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usu, et Jumal varustab Sind kõigega, mis tarvis, et saaksid teha tööd, milleks Tema Sind kutsunud on. Jah, Sul tuleb teha oma osa, kuid ära püüa teha Jumala oma.

Palvetagem: Saada mind minu teedel, oh Issand, selle maailma segaduses ja näita mulle sel-gelt Sinu meelepärast rada. Seda, mida ma teen täna, luba mul teha, arvestades igavikuga. Michael Weisse

* * *

 

PÄÄSTE JUMAL

Esmaspäev – 16. juuli

Tema all on nagu valguse sära, Tema kõrval on kiired, seal on Ta võimsuse loor. Ha 3:4

Habakuki palve peale, et Jumal ilmutaks oma au, täidab Jumal ta hämmastuse ning lootusega ilmudes, prohvetile majesteetlikus hiilguses, ja ilmutades oma aulist võitu Jumala rahva vaenlaste üle. Jumala ligiolu hingematvast mõjust toibudes, jääb Habakuk kannatlikult ootama kohtumõistmise tulekut sissetungijate üle. Just siin näeme prohveti algses hämmingus selget (suuna)muutust.

Korduvad kohtumised Jumalaga on võtmeteguriks kristlase usus kasvamisel. See ei tähenda tingimata, et iga kohtumine peaks olema sedavõrd hingemattev nagu Habakuki oma. Jumal võib ilmuda meile ka läbi igapäevaste askelduste, umbes samamoodi kui ta ilmus Eelijale vaikses sosinas (1Kn 19:12).

On imeline, et tänu Pühale Vaimule, kes elab meie sees, võivad kohtumised Jumalaga olla nii reaalsed ja sügavad kui on seda hingamine. Ükskõik mil viisil Jumal valib end ilmutada, Temaga kohtumise mõju on alati elumuutev. Selle jumaliku kohtumise läbi meisse sisendatud uue usu sügavus põleb nagu küünal keset pimedat ööd. See ei lõpeta pimedust täielikult, aga juhib meid kind-lalt läbi pimedusest ning pikast ja üksildasest ööst!

Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus. (2Ms 24:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Habakuk vaatab tagasi Jumala tegudele minevikus. Kuhu me vaatame ja mil viisil see tugevdab meid?

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu meie peale! Päästa meid meie tühisest elust ja tee meid kõlbavaks kadumatusest osa saama! Anna julgust järgneda Sulle, käi meie kõrval ja ela meie sees ning võta teekonna lõpul oma hingamisse vastu! Toomas Paul

* * *

 

MÄELT ALLA

Teisipäev – 17. juuli

Kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Moo-ses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga. 2Ms 34:29

Moosese seekordne mäelt allatulek oli erinev kõigist eelmistest kordadest, kaasa arvatud tulek eelmiste käsulaudadega. Ta oli nüüd võidelnud Jumalaga nagu Jaakob (1Ms 32:25-31), seistes eest-kostjana oma rahva eest ja igatsedes ka ise kohata Jumala palet. Nüüd oli ta võitnud, kui nii võiks öelda. Moosese nägu hiilgas kokkusaamisest Jumala auga, ta oli olnud Talle lähemal kui kunagi varem. Võiksime seda võrrelda Jeesuse muutumisega mäel (Mt 17:2), kus jüngrid said näha Teda taevases auhiilguses. Võiks meenutada ka Stefanost kohtu ees (Ap 6:15), kus temaski nähti taeva ligiolu.

Seda auhiilguse väljasäramist aitavad mõista Pauluse sõnad 2Kr 3:15-18. Siit näeme, et Moosese süda oli pööratud Issanda poole, ta südamelt oli kõrvaldatud kate, mis takistas nägemast Jumalat. Katmata südamega võis ta vaadata Ülimasse Ausse, see nägemus süütas ta südame. Rahvas ei suutnud seda mõista ega taluda, nende südamed olid veel katte all. Seepärast oli ka sümboolne, et Mooses pidi rahvaga suheldes kasutama katet näo ees. Jumala ette minnes kõrvaldas ta selle.

Käsulaudu nimetati siin tunnistuslaudadeks. Need olid nähtavaks, materiaalseks tunnistuseks selle kohta, et Jumal on teinud rahvaga lepingu. Kümne käsu tekst oli tunnistuseks Jumala seadustest. Ka seaduselaegast nimetati tunnistuslaekaks (2Ms 25:22), Jumala kavandi järgi ehitatud telki nimetati tunnistuselamuks (2Ms 38:21). Need olid nähtavaks tunnistuseks, et Jumal on tõesti oma rahva keskel.

Pöörame veel tähelepanu sellele, et Mooses algul ei märganudki seda aupaistust. Seda nägid teised.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Olgu meiegi elus nii, et endal poleks vaja oma õnnistustest kiidelda – las teised näevad Jumala kirkust meis säramas.

Palvetagem: Elu Isa lapsena, vabana Seadusest, seotuna armastusega Jeesuse teesse, teeb meid rõõmsaks ja avab paljudele eemalolijatele ukse Isa koju. Ema Basilea Schlink

* * *

 

ELAVAD KIRJAD

Kolmapäev – 18. juuli

Jah, kui kõrvalejäetav juba oli täis kirkust, kui palju enam on kirkuses see, mis jääb! 2Kr 3:11

Vana lepingut kirjeldakse siin kõrvalejäetavana. Paulus ei taha öelda, et Seadus ise jäetakse kõrvale, vaid Seaduse teenistus on kaduv. Seadus kui Jumala tahte väljendus inimkäitumise suhtes on endiselt kehtiv. Õieti ütleb Paulus, et Jumala eesmärk uue Vaimulepingu kasutusele võtmisel oli just selles, et need, kes käivad Vaimus, võiksid täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:4). Ometi on Seaduse teenimise aeg lõpule jõudnud (vrd Rm 10:4; Gl 3:19-25).

Uut lepingut kirjeldakse jäävana ning selles mõttes on see parem kui kaduv. Uut Vaimulepingut ei asendata, nagu asendati Seaduse leping. Oma jäädavuse tõttu on see palju suurema hiilgusega kui see, mis osutus ajutiseks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On ilmne, et teie olete Kristuse kiri, meie teenimistöö läbi valminud kiri, mis ei ole kirjutatud tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele. (2Kr 3:3) Mõtle järele, kui palju käib see sinu kohta.

Palvetagem: Kummardage Kuningat, Teda kiites kõigest hingest, et ta oma alamad päästnud ära vangipõlvest! Kõik maailm nüüd Teda kiitku, hoosianna rõõmsalt hüüdku! Christian Keimann

* * *

 

ÕIGED RÕÕMUSTAGU

Neljapäev – 19. juuli

Rõõmustage Issandas, te õiged, ja tänage Tema püha nime! Ps 97:12

Psalm lõpeb kirjeldusega Jumala päeva koitmisest Tema omadele. Ebajumalate kummarda-mine kõrvaldatakse ning Jumala armu päike paistab õigete peale. Inimene tuleb tagasi eksiteelt ja ütleb: “Ma ei uskunud, kui teised mind hoiatasid.”

Jeesuse saabumine kohut mõistma paljastab ebajumalate tühisuse. Seda päeva oodates kristlane näeb vaeva, tehes head oma ligimesele. Kristlane peab hülgama pimeduse maailma ebajumala-teenistuse ja jumalatu eluviisi. “Ja tehke seda, teades aega: käes on tund unest virguda, sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjutamises, mitte kiimaluses ega kõlvatuses, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahulda-mist!” (Rm 13:11–14)

Õigel ei ole vaja olla sünge ning endasse tõmbunud. Ta normaalne hoiak olgu rõõmus. Siis, kui Jumal tuleb meie ellu kui kuningas; siis kui Jeesus muutub meile Issandaks, on meie südames armastus, eluviisides vagadus, käitumises õiglus ja hinges rõõm.

Rõõmutsege Issandas ja ilutsege, te õiged! Ja hõisake kõik, kes olete õiglased südamelt! (Ps 32:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õige, s.t Jumalat armastav inimene leiab lahenduse (valguse) oma probleemidele: Issanda Vaim juhib ja valgustab meid ning teeb meid võimeliseks võitlema patuga oma südames ja seda võitma. Kuidas see on väljendunud sinu elus?

Palvetagem: Jeesuse pärast, aita meid, et rõõm meie südames iial ei kustuks sellest teadmisest, et meie nimed on taevasse kirja pandud. Sina, kes Sa meie rõõmu ülendad, kes Sa meie valu vaigistad; Sina, kes Sa meile leiba murrad ja meie väikest elu õnnistada; Sina, kes Sa meile head teed ja meile rahu annad; sina, kes Sa keset lootusetut aega meid lootusega täidad, mis meid häbisse ei jäta; Sina, kes Sa meie vaimu valgustad siis, kui vaimne pimedus on maad võtnud ja saatana vägi on väga tugevaks saanud; Sina, meie rõõmu ja jõu allikas! Harri Haamer

* * *

JUMALA KUNINGLIKKUS

Reede – 20. juuli

Issand on kuningas, maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Pilved ja pimedus on Tema ümber, õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Ps 97:1,2

Rääkides Jeesuse meelevallast taevas ja maa peal, kuulutame sama tõde, mida avaldab 97. psalm. Siis, kui Paulus nimetas Jeesust Issandaks Püha Vaimu kaudu, jätkab ta sedasama mõtet. Iga usklik peab varem või hiljem jõudma selle tõe juurde: Jumalal on õigus meid käskida ja meil on kohustus olla kuulekas talle.

See on kõigepealt rõõmusõnum. Maa ilutsegu! Rõõmustagu saarte hulk! Patu võim toob alati ahastust, pisaraid ja valu, aga Jumala mõju toob rahu ja rõõmu. Jumala ilmumine on ühtlasi salapärane. Pilved ja pimedus on Tema ümber. Iisraelile jättis Siinai sündmus sügava elamuse. Paljudes hilisemates Jumala ilmumised inimestele räägitakse aga ikka jälle pimedusest, tormist ja tulest. Inimesele jääb Jumal alati salapäraseks ja seletamatuks.

Oma isiklikus elus oleme elanud üle sündmusi, mida oleme pidanud raskeks mureks ning pimeduse varjuks. Alles hiljem nägime, et nende pilvede südamikus oli Jumal. Koguduse elus ei ole see olnud teisiti. Tormisel öödel on Jeesus sageli lähenenud jüngrite laevale, kuigi ta tulek oli neile hirmutavalt salapärane. Meile võib olla paljugi arusaamatud ja salapärane, aga ühes võime olla täiesti kindel: Jumal on alati õiglane. Õigus ja õiglus on Ta aujärje alus. Usk asub julgesti pilvedes.

Issand on kuningas! Ülevusega on ta riietunud. Issand on riietunud, ta on vöötunud võimusega; ka on ta kinnitanud maailma, et see ei kõiguks. (Ps 93:1) Issand on kuningas! Värisegu rahvad! Ta istub keerubite peal. Vabisegu maa! (Ps 99:1) Mina hävitan Efraimist sõjavankrid ja sõjaratsud Jeruusalemmast, sõjaammudki hävitatakse. Ja tema kuulutab rahvaile rahu ning valitseb merest mereni, Frati jõest ilmamaa ääreni. (Sk 9:10)

Ma nägin teist võimsat inglit maha tulevat taevast, riietatud pilve, ning tema pea kohal oli vikerkaar ning ta palged olid nagu päike ning ta jalad nagu tulesambad. (Ilm 10:1) Õigus ja õiglus on su aujärje alus; heldus ja ustavus käivad su palge ees. (Ps 89:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie elu on täiuslik, kui me Talle kuuletume. Patu võim toob valu ja ahastust, aga Jumala Vaim rahu ja rõõmu.

Palvetagem: Ma palun Sinu käest natukene rõõmsamat meelt, soovin, et ma ei laseks end heidutada tühistel asjadel, et suudaksin vaadata endast kaugemale ja kõrgemale. Toomas Paul

* * *

TÕELINE VABADUS

Laupäev – 21. juuli

Issand on Vaim, ja seal, kus on Issanda Vaim, on vabadus. 2Kr 3:17

Pauluse peamine huvi 3. peatükis on tõsta esile uue Vaimulepingu suuremat hiilgust (vrd 2Kr 3:3,6,8,16), mida ta võrdleb Seaduselepingu väiksema hiilgusega. Pauluse kaasaegsed juudid suhtlesid Jumala Seaduse kaudu, aga kristlased suhtlevad Jumala Vaimu kaudu. Selle salmi peamine tähendus on, et kui inimesed pöörduvad Jumala poole, eemaldakse kate nende mõistuselt ning nad taipavad, et vana Seaduse-lepingu aeg on jõudnud lõpule ja uus Vaimulepingu aeg on alanud. Kui nad siis uue lepingu all Issanda poole pöörduvad, kogevad nad Teda Vaimuna.

Väljend Issand on Vaim ei ole üks-ühele samastamine, vaid pigem öeldakse sellega, et uue lepingu tingimustes on Issand meie jaoks Vaim. Üks suurtest oikumeenilistest usutunnistusest, nn Athanasiuse usutunnistus annab seda suhet selgesti edasi: “Samuti on Isa Issand, Poeg Issand ja Püha Vaim Issand. Ja mitte siiski kolm Issandat, vaid üks Issand”.

Kui inimesed elavad vana lepingu tingimustes nii, nagu seda tegid Pauluse kaasaegsed (taot-ledes õigekssaamist seadusetegudega), siis ei ole vabadust. Seaduse nõudeid ei suuda inimene kunagi täielikult täita ja seepärast mõistab Seadus nad süüdi.

Kuid Vaimu-lepingus on vabadus. Andestatud patte ei peeta enam meeles (Rm 4:6-8) ja õigeks kuulutatud patused ei mõisteta süüdi (Rm 8:1). Vaim ise tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed (Rm 8:15,16) ja Vaimu järgi käies suudame täita Seaduse õiglasi nõudeid (Rm 8:3,4). Selline vabadus tekitab julguse ja nii võib Paulus öelda, et meil nüüd on niisugune lootus, siis võime toimida täie julgusega ega pane Moosese kombel katet oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv (2Kr 3:12,13).

Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama. (Jh 4:24)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vabadus on võit kurjuse väe üle, on kartmatu läbisammumine aja hädadest, läbi kõikidest ajaloo vaheldumistest, läbi kallaletungidest paremalt ja vasemalt poolt.

Palvetagem: See jõud on Vaim, – sa oma süda, oh inimene, ava Temale! Siis lõpeb sinu hingehäda, Vaim mustad varjud kannab eemale; talv mööda läheb, tuleb kevade, kui uinuv elu ärkab õitsele. Georg Kiviste

* * *

 

Kasutatud allikad
  • Kruse, Colin G. (2008) Pauluse kiri kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 91-92,94-96
  • Laato, Antti (2015) Kristus psalmides. Märjamaa, lk 269-270
  • Lo, Alison. Pääste Jumal (Ha 3:1-19) – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (14. 12 2016): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2016/12/14
  • Palgi, Mare. Hetk enne päikesetõusu (Js 60:1–6). – Kirik ja Teoloogia (04.01.2013): http://kjt.ee/2013/01/hetk-enne-paikesetousu-js-601-6
  • Soom, Kaido. Kristuse kirgastamispüha – kirgastatud Kristus. – Eesti Kirik (03.08.2011): http://www.eestikirik.ee/kristuse-kirgastamispuha-kirgastatud-kristus/
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 400,402
  • Veevo, Uudo. Mäelt alla (2Ms 34:29-35). – Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing (30.06.2018): http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2018/06/30

 

Koostas Indrek Lundava.
Juuli 2018

 

Elu halastuses

Tänase evangeeliumi juures hakkab koheselt kõrva sõna “kuulma”.  Jeesus ütleb: “Kuid ma ütlen teile, kes kuulete …” Kuulmisest on juttu ka tänastes teistes kirjakohtades – Joosua paneb kivi tunnistama Jumala ja tema rahva vahelist lepingut ja ütleb, et “see kivi on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis Ta meile on öelnud …” Samuti manitseb Heebreakiri meid – “vaadake, et teie ei tõrgu Kõnelejat kuulamast!”

Tõepoolest, rääkimisel on alles siis mõte, kui on kuulaja või kuulajad. Just seepärast Jeesus rõhutabki kuulamise ja kuulmise tähtust. Jumal räägib meiega kogu aeg  – ja tänu Temale selle eest  – , aga kas me Teda ka kuuleme? Kas meie, kes me oleme täna siin kirikus või raadiote juures, kuuleme Teda? Kas see sõna, mida täna kuulutatakse, jõuab meie kõrvust ka meie mõistuse ja mõtlemise juurde? Kas ta leiab edasi tee meie südamesse? Kas see sõna puudutab meie südant sel määralt, et me hakkamegi Jumala Sõna järele elama? Mitte ainult mõne Jumala Sõnas oleva leebe soovituse järele, vaid ka selle kange kõne järele, mida oleme täna kuulnud – armastage oma vaenlasi ja vihamehi.

Tuletame veel korra meelde, mida Jeesus meile täna südamele asetab. Ta ütleb: “Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad! Kes lööb sind parema põse pihta, selle paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki! Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellele, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi! Ja nii nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!”

Selle Jeesuse Sõna võiks  kolmeks jaotada – esimesse rühma kuuluks  see, mis näib oleme realistlik ja täidetav, vähemalt esmapilgul; teises rühmas on see, mille järgimine tekitab ilmselgeid raskusi ja probleeme, ning kolmas rühm kätkeks eneses lausa ilmvõimatud soovitusi ja nõudeid, millele täitmine meile on igal juhul väga-väga raske. Ma ei pea siin silmas inimesi, kellele on kõik kerge ja probleemitu, kas siis nad ei suuda tegelikult taibata, millest Jeesus räägib või lihtsalt ei panegi oma kätt külge, ja arvavad siiski, et nad on juba kõik teinud.

Muidugi on võimalusi veel teisigi, näiteks öelda, et see mida siin Jeesus ütleb, ei olegi mõelnud kõigile täitmiseks, vaid üksikutele väga kõrgekvaliteedilistele usklikele. Kuid ma kardan, et see pole nõnda. Jeesuse sõna on mõeldud täimiseks ja juhtnööriks meile kõigile. Või jällegi tuleb mõni teine, ja ma tsiteerin, kes ütlebki, et eks seegi ole armastus, et “ma teda raiska maha ei löö.” Sellinegi armastuse degradeerimine ja minimeerimine ei ole see, millest Jeesus räägib, sest Ta andis enda inimeste kätte tappa ja ristilüüa – Johannese evangeeliumi 14. peatükk ei jäta meile siin mingisugust kompromissi – Jeesus ütleb, et “ma annan teile uue käsu: armasaga üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist.” Meid kutsutakse armastame just sellesama armastuse täiuse, halastuse, eneseandmise ja lõpuniminemisega, nagu Jeesus seda meile on teinud. Just samal viisil, nagu Ta meile on eeskuju jätkud.

Keskseks küsimus on, kuidas me seda suudame.  Oleme täna kuulanud Jeesuse sõna ning usun ka, et lasknud selle oma südamesse. Me oleme Jeesust kuulnud. Me armastame Teda ja meis on tahet käia Tema armastuse jalajälgedes. Aga kuidas? Kust me leiaksime selleks jõu? Jõu ka siis, kui me ikka ja jälle peame enesele tunnistama, et kui viletsad ja algajad me oleme oma Õnnistegija järgimisel armastuse teel.

Lugesin just läbi juba tüki aja eest ilmunud intervjuu paavst Franciscusega Tema raamatust “Jumala nimi on halastus.” See on hämmastav raamat, mida soovitan kõigil lugeda, seda enam, et Jumala armust külastab meid paavst juba septembrikuus. Raamat, milles väga kogenud vaimulik, kelle juhtida oma kogu roomakatoliiklik kristlaskond, kõneleb Jumala armastusest ja halastusest, kui ainsast võimalusest tänasele maailmale. Tänasele kirikule, igale tema liikmele ja tegelikult igale inimesele. Ja see, kuidas meist saavad Jumala halastuse tööriistad, algab paavsti sõnul just sealt, kus me ise tunneme vajadust halastuse järele. Vajadus halastuse järele algab aga omakorda sealt, kus me mõistame oma patu ja rikutust. Just see on alguspunkt. Just siin asub paranemise algus. Just siin on halastuse kuivamatu läte. Paavsti sõnutsi piisab juba väikesest sammust, või isegi mõttest, soovist seda sammu astuda halastuse järele. Kui me seda teeme ja teeme seda jätkuvalt, siis me muutume. Muutuvad meie suhtumise ja suhted. Ühtäkki avastame, et see, millele Jeesus meid täna kutsus, ei olegi võimatus, ega utoopia, vaid täielikult realistlik võimalus ja väljavaade. Ongi võimalik armastada, õnnistada, palvetada, ennast anda, ja mitte ainult neile, kes meid armastavad, vaid isegi oma vaenlastele. Loomulikult on armastuse õppimise tee pikk, aga me õpime ja käime seda teed nii kaua, kui me saame aru, et me ise vajame igal päeval Jumala halastust ja armu. Ja see on saadaval, sest nagu kirjutab paavst – Jumala nimi on halastus.

Soovin endale ja Sulle kallis sõber, et meil oleks eelkõige aega, julgust ja ausust vaadata endasse. Kui me seda suudame, siis avame ennast Jumala halastusele ja  armastusele. Tunneme, kuidas, võibolla küll tasahilju, lahkuvad meist viha, kadedus, kohtumõistmine ja kibedus. Samas kogeme, kuidas meie hing ei jää tühjaks –meid elavnevad kannatlikkus, heatahtlikkus, püüd oma ligimest mõista ja armastada, tema eest palvetada. Enamgi veel, me tunneme, et armastusekäsk, ei olegi meile enam käsuks, vaid sellest on saanud loomulik osa meie elust.  Sellest on saanud meie elu. Elu halastuses. Jumal kelle nimi on halastus, on meilegi kinkinud sama nime.

Aamen

Ove Sander
Koguduse õpetaja

Sander_Ove

1 2 3 4 5 36