Usuteaduse Instituudi rektoriks valiti taas dr Ove Sander

7. veebruaril valis Konsistoorium ametisse taas Instituudi praeguse rektori dr Ove Sanderi.

Jaanuaris kuulutas EELK Konsistoorium välja korralise konkursi EELK Usuteaduse Instituudi rektori ametikoha täitmiseks 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2022. Kandideerima oodati kõiki teoloogilise kõrgharidusega vaimulikke, kellel on doktorikraad ja kirikliku teenimise kogemus.

Filosoofiadoktor Ove Sander on Nõmme Rahu koguduse õpetaja ja kirikuvalitsuse liige.

Rektori ülesandeks on juhtida ja esindada instituuti, vastutada instituudi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

Allikas: eelk.ee

Eesti Kirikute Nõukogu tunnustus EELK Usuteaduse Instituudile

Eesti Kirikute Nõukogu otsustas anda 2016. aasta oikumeenilise aastapreemia Eesti vanimale erakõrgkoolile, EELK Usuteaduse Instituudile, kes on oma tegevusega kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses.

Instituut on 70 aasta jooksul järjepidevalt edendanud eestikeelset kõrgemat teoloogilist haridust ja sellest on erinevas vormis osa saanud paljud inimesed, sealhulgas on suur hulk erinevate konfessioonide liikmeid Eestis olnud instituudiga erineval kombel seotud.

Pirita kloostris 15. detsembril 2016 toimunud üritusel võtsid tunnustuse tänumeelselt vastu instituudi rektor Ove Sander ja usuteaduskonna dekaan Randar Tasmuth.

EELK UI

EKN

 

EELK Usuteaduse Instituut tähistas oma 70. sünnipäeva reformatsioonikongressiga

ELK UI tähistas 25. – 26. oktoobril 2016 oma 70. sünnipäeva Rahvusraamatukogu suures saalis kongressiga “Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid”. Esimese päeva õhtul toimunud Tallinna linnavalitsuse ja EELK UI vastuvõtul tervitasid aselinnapea Mihhail Kõlvart ja Saksa Liitvabariigi suursaadik Christoph Eichhorn ning instituudi poolt esitles mag Anne Burghardt õppekirjanduse uut numbrit “Jumala armu poolt vabastatud”. Kongressi lõpetasid teise päeva õhtul paneelvestlus ning jumalateenistus Kaarli kirikus.

Loe veel EELK UI kodulehelt veel kongressi kajastusest. 

Jumala ühtsusand

Jeesus palub ülempreesterlikus palves, et Tema jüngrid võiksid olla üks. Üks nii lähedaselt kui Isa Pojas ja Poeg Isas. Seda kõike eesmärgil, et meil võiks olla usku Jeesusesse kui Isa läkitatusse. Et Tema on meie Issand ja Õnnistegija. Meie Tema lapsed ja rahvas.

Tundub, et Jeesuse palve – ning küllap Tema palvega liitetuna meiegi palved – on hakanud viimastel aastatel eriliselt täituma. Kasutades peapiiskop emeeritus Andres Põderi sõnu aasta lõpul Pirita kloostris – “oikumeenia on 2016-ndal aastal pikkade sammudega edasi astunud.”

Tõepoolest, mõeldagu Õigeusu Suurele ja Pühale kirikukogule Kreetal, mida oli ette valmistatud 55 aastat. Vaatamata sellele, et puudusid neil autokefaalset kirikut, ei saa suurimadki skeptikud toimunut alahinnata. Küllap tuleb ühel päeval kokku ka kogu Õigeusu Kirik, mis seob endasse 300 miljoni inimese elu ja südame.

Paavst Fransicus ja luterliku maailma juhid pidasid usupuhastuspühal ühispalvuse Lundis. Kaks kirikut ühisest hällist ja ühistest juurtest palusid, et “mitte mineviku vastandumised, vaid Jumala ühtsusand näidaku suunda meie koostöös ja süvendagu meie solidaarsust.” Taas, kes julgeks selle sammu pikkust lühikeseks mõõta, sest ta viis kindlasti selles suunas, kus varsti istumegi ühes lauas. Armastuse täiuslikkuse osaduse lauas oma Issanda ja üksteisega.

Selgelt ja tuntavalt on ühtsusand puudutanud ka meie maad. Võime tänus nimetada Eesti Kirikute Nõukogu aastatepikkust teenistust. Konfessioonide langevaid piirdeaedu ületavat kaplaniteenistusi ning kiriku ja tema liikmete igapäevast teenimist ühiskonna heaks. Arusaadavalt kuulub sellesse loetellu Usuteaduse Instituudi Õigeusu Õppetool, mille rajamise ja rakendamise ühemõtteliseks eelduseks on Jumalalt kingiks saadud vastastikkuse armastuse, asutuse ja osaduse and.

Tõsi, arvamuskujundajad ei soovi seda alati tähele panna, aga olematuks ei suuda nad seda rääkida ega kirjutada. On elu meedia silmade läbi ning ka too teine – palju tegelikum ja ühtsem elu. Just viimases kogeme Eestimaa kristlaste jõudsalt kasvavat ühist usku ja tunnistust.

Paari päeva eest lõppenud Eesti Evangeelse Alliansi palvenädal vaid kinnitas seda kogemust. Esmalt näitas ta Kristusele ning seejärel meile, kes me oleme ja mida suudavad armastuses kokku liidetud südamed.

Tänavu osales palvenädala ühistel jumalateenistustel üle 70-ne koguduse. Väikese Eesti kohta on see suur arv. Erilist rõõmu valmistas õigeusu õdede-vendade aastast-aastasse suurenev kaasatus. Oluliseks ongi saanud, mida metropoliit Stefanus nii sagedasti on rõhutanud – “meie tunnistus saab olla vaid ühine.

Tallinnas koguneti palvenädalat lõpetama meie koguduse keskele Nõmme Rahu kirikus. Pastor Ivo Unt Tallinna Nelipühi kogudusest jättis meiega kolm olulist sõna – lugu, julgus ja vastutus. Nendes sõnades oli midagi olulist igale kristlasele ja kogudusele. Samamoodi meie ühisele tunnistusele.

Lõpetuseks veel kord katoliiklaste ja luterlaste ühisavaldusest – kui me “läheneme üksteisele usus Kristusesse, palvetame üheskoos, kuulame üksteist, elame omavahelistes suhetes Kristuse armastust, siis avame endid Kolmainu Jumala väele.

Saagu alanud uus Issanda aasta meile tunnistuseks vastastikkusest armastusest, leppimisest, osadusest ja koostööst. Aidaku meid selleks Jumal oma armu ja ühtsusanniga.

Õp. Ove Sander
Nõmme Rahu koguduse õpetaja

Sander_Ove

Palveleht. 19.-25. veebruar 2017

Nädala teema: Jumala sõna külv

Kiitus/ülistus – aeg Jumala kiituseks.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist
Hoosea 10:12-13
12 Külvake enestele õiguseks, lõigake vastavalt vagadusele; rajage enestele uudismaad, sest aeg on otsida Issandat, kuni ta tuleb ja õpetab teile õigust!
13 Te olete kündnud õelust, lõiganud ülekohut, söönud valede vilja.
Sest sa oled lootnud oma tee peale, oma paljude kangelaste peale.

Johannese evangeelium 4:31-38
31 Vahepeal palusid jüngrid teda: „Rabi, söö!”
32 Aga tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, mida teie ei tea.”
33 Siis arutasid jüngrid omavahel: „Kas keegi on talle süüa toonud?”
34 Jeesus ütles neile: „Minu roog on see, et ma teen selle
tahtmist, kes mu on läkitanud, ja lõpetan tema töö.
35 Eks te ise ütle, et veel on neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, mina ütlen teile: Tõstke silmad ja vaadake põlde: need on juba valged lõikuseks!
36 Nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et
niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmustada.
37 Jah, siin on tõsi see ütlus: „Üks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab.”
38 Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud. Teised on näinud vaeva, ja teie olete tulnud nende vaeva vilja lõikama.”

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 25:18
18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Toome tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Piibli eest, samuti täname suuliselt kuulutatud Jumala Sõna eest. Tänu Jumalale, et sõnakülvi aeg kestab ning ligipääs igavesse ellu on Kristuse kaudu veel avatud. Täname iseseisva Eesti riigi eest. Täname ustavate juhatuse-, nõukogu- ja koguduseliikmete ning vaimulike eest. Tänu sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 3:12-15
12 Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda,
mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast!
13 Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse
„täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi!
14 Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame
sellest, mis meil alguses oli.
15 Selles ütlemises: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge
tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal”
Palvesse kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Korintlastele 3:7-15
7 Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab.
8 Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.
9 Sest Jumala kaastöölised oleme meie; Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.
10 Mulle antud Jumala armu järgi olen ma kui tark hooneehitaja rajanud aluse, aga teine ehitab sellele. Igaüks vaadaku siis, kuidas ta ehitab!
11 Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus.
12 Kas keegi ehitab sellele alusele hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puudest, heintest või õlgedest –
13 kord saab igaühe töö avalikuks. Issanda päev teeb selle teatavaks, sest see ilmub tules, ja tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on.
14 Kui kellegi töö, mis ta on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga.
15 Kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab kahju, aga ta ise päästetakse otsekui läbi tule.
Palume koguduse liikmete eest, kes on erinevates haigustes või muudes kiusatustes ja kannatustes; palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja diakon Toivo Treibluti ning abiõpetaja Matthias Burghardti perega, koguduse juhatusele, nõukogule, revisjoni komisjonile ja sinodi saadikutele palume samuti Jumala õnnistust. Õnnistust ja hoidmist palume koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja muusikajuhile Imbi Laasile. Õnnistust palume koguduse muusika-, laste- ja hingehoiutööle ja Toidutarele ning inimestele, kes sellega seotud. Palume tarkust ja abi koguduse ja kirikuhoonete majandamisele. Palume, et Issand ise saadaks ustavaid töötegijaid ning avaks inimeste südameid Tema Sõna vastu võtma. Palume Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issanda lähedalolu palume abielus ja laulatatud inimestele, et Jumal kingiks armastust ja ustavust. Palume Issanda õnnistavatesse kätesse koguduse noored ja lapsed ning pered. Õnnistust palume sõpruskogudustele Eestis, Soomes, Rootsis, Ameerikas.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Psalm 44:2-4
2 Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud:
suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.
3 Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele;
sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.
4 Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus,
sest sul oli neist hea meel.
Palvetame inimeste eest, kes Kristust veel ei tunne. Palume Eestis elavatele inimestele enamat tänumeelt ning lootust Jumalale. Palume õnnistust presidendile, vabariigi valitsuse liikmetele, riigikogu liikmetele, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seatud inimesi teenima. Õnnistust palume piiskoppidele, kirikuvalitsusele, vaimulikele ja koguduste töötegijatele ning igale liikmele meie kirikus. Õnnistust palume kirikutevahelisele osadusele – Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Evangeelsele Alliansile. Palume Jumala juhtimist ja õnnistust Usuteaduse Instituudi tööle, EELK Perekeskusele, Laste ja Noorsootöö Ühendusele jt.

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 6:28
28 õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!
Palume, et kristlased kasutaksid seda suurt eesõigust, kõnelda Jumalaga ja saada Temalt selgust, jõudu ning julgust oma elutee jätkamiseks. Tänu ustavate eestpalvetajate eest.

Palveleht. 12. – 18. veebr. 2017

Nädala teema: Teenimatu arm

Kiitus/ülistus – kiidame palves Jumalat.
Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.
Koht/kohad Piiblist: Psalm 18:2-7
2 “Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi!
3 Issand on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja; mu Jumal on mu kalju,
kus ma pelgupaika otsin, mu kilp ja abisarv, mu kõrge varjupaik!
4 “Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
5 Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
6 Surmavalla köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette.
7 Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole.
Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.

Matteuse evangeelium 19:27-30
27 Siis kostis Peetrus: „Vaata, meie oleme jätnud kõik maha ja järgnenud sulle. Mis siis meile saab?” 28 Aga Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, kes olete mulle järgnenud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma kirkuse troonile, istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma. 29 Ja igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu. 30 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.

Patutunnistus – vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./
Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 5:3
3 Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!

Pärast vaikset patutunnistuspalvet võib lugeda: 1. Johannese kirjast 1:7
7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve – aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./
Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.
Täname armu-ja rahuaja eest meie maal. Toome Jumalale tänu selle eest, et Eestimaal on võimalik tulla kirikutesse, osa saada Jumala Sõnast ja Sakramentidest. Täname meie koguduse jumalateenistuste ülekannete eest Pereraadios. Täname iga koguduse liikme, kaasöölise ja vaimuliku eest, kes palvetab ning oma nõu ja jõuga koguduses abiks on. Aitäh sõpruskoguduste eest ning kõigi toetajate eest.

Eestpalve aeg
Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Taanieli raamat 9:18
18 Me ei heida oma anumisi su palge ette mitte oma õiguse pärast,
vaid sinu suure halastuse pärast!
Palvetame iseenda, oma pereliikmete ning lähedaste eest.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast filiplastele 3:7-14
7 Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. 8 Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust 9 ja et mind leitaks tema seest ega oleks mul oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. 10 Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma sarnaseks, 11 et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist. 12 Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. 13 Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, 14 ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.

Palume Jumala hoidmist ja õnnistust igale koguduse liikmele, töötegijale, koguduse vastvalitud juhatusele ning nõukogule. Täname Jumala armu eest ning palume, et mõistaksime üha selgemalt Jumala abi ja armu oma eludes. Palume Jumalalt halastust ja tuge. Hoidku Kristus ise meie silme ees igavene elu. Palume, et võiksime olla Issanda käteks ja jalgadeks siin maa peal, toetamaks kaasinimest ja kogudust. Palume Jumalalt tervist kõigile, kes seda vajavad. Hoia reisil olevaid inimesi. Palume tröösti leinajatele. Ole väga lähedal kõigile, kel peagi seisab ees Kristusega palgest palgesse kohtumine. Palvetame koguduse õpetaja Ove Sanderi ja tema pere ning abiõpetaja Matthias Burghardti ja tema pere eest. Palvetame koguduse juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende perede eest. Palvesse kanname Nõmme Rahu koguduse diakoni Toivo Treibluti. Palume jätkuvalt koguduse lapsed ja noored Jumala armu ja hoidmise alla ning palume, et igaüks neist leiaks oma koha koguduses. Palvetame sõpruskoguduste eest Kuopios, Askimis, Destinis ning Ilumäel. Palume õnnistust kevadel Rahu kirikus algavale siseremondile.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 5. Moosese raamat 7:6-8
6 Sest sa oled Issandale, oma Jumalale, pühitsetud rahvas; Issand, su Jumal, on sind valinud olema temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes maa peal on. 7 Mitte, et te olete suurim kõigist rahvaist, ei ole Issand teid eelistanud ja valinud, ei, te olete ju väikseim kõigist rahvaist, 8 vaid sellepärast et Issand teid armastas ja tahtis pidada vannet, mille ta oli andnud teie vanemaile, tõi Issand teid vägeva käega välja ja lunastas sind orjusekojast vaarao, Egiptuse kuninga käest.

Palvetame Eestimaa ja siin elavate inimeste eest. Kanname palvesse presidendi, valitsuse, riigikogu, Nõmme linnaosavanema ning kõik need, kes rahva teenistuses. Palvetame Kiriku peapiiskopi, piiskopid, kirikuvalitsuse, Tallinna praosti, kõigi koguduste vaimulike ning iga koguduse liikme eest. Palume Jumala armu ja abi neile, kes tunnevad end üksikute ja mahajäetutena. Olgu Issanda hea ja armuline Vaim neile eriliselt lähedal. Kingi armastust, jõudu ja elutahet ülalt. Kanname palvesse Usuteaduse Instituudi, koolid ja lasteaiad, kaplanaadid, Misjonikeskuse, Laste- ja Noorsootöö Ühenduse, ajalehe Eesti Kirik, diakooniahaigla, Perekeskuse, Kristlike Raudteelaste Ühingu jt. meie kiriku organisatsioonid.

Palverühmade eest Eestimaal ning mujal maailmas
Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 5:6
16 Temal oli aga viisiks minna tühja paika ja seal palvetada.

Palume kõigile, kes palvetavad, Kristuse ligiolu ja Tema usaldamist. Olgu Jumalalt kingitud teenimatu arm, Jeesus Kristus, alati meiega.

Päeva Sõnum. 7. nädal. 12. – 18. veebruar 2017

TEENIMATU ARM

7. nädal: 12. – 18. veebruar 2017
3. pühapäev enne paastuaega
Septuagesima

Pühapäeva ladinakeelne nimi septuagesima (“seitsmekümnes”) väljendab päevade arvu, mis jääb ülestõusmispühadeni. Seda pühapäeva on nimetatud ka 9. pühapäevaks enne ülestõusmispüha. Kogudus pöörab nüüd pilgu saabuvatele pühadele. Vanasti algas sellest pühapäevast preestrite paastuaeg. Kogudust kutsutakse üles kannatlikult elama ja tegutsema, lootes Jumala armule.
Pühapäeva evangeeliumitekstides tuletatakse meelde, et Jumala armu ei saa ära teenida. Tema headus on sama kõigi suhtes.

Meelespeetav kirjakoht: Me ei heida oma anumisi Su palge ette mitte oma õiguse pärast, vaid Sinu suure halastuse pärast! Tn 9:18

Mõtle sõnadele:
Vägede Jumal, pöördu ometi, vaata taevast ja näe ning tule katsuma seda viinapuud ja istikut, mille su parem käsi on istutanud, võsu, mille sa enesele oled tugevaks kasvatanud! (Ps 80:15,16) Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist (Ps 116:1)
Pööra, Issand, oma kõrv ja kuule, ava, Issand, oma silm ja vaata! (Js 37:17a) Vahest langeb nende alandlik palve Issanda ette ja igaüks pöördub oma kurjalt teelt; sest suur on viha ja raev, millega Issand seda rahvast on ähvardanud. (Jr 36:7) Sinul, Issand, on õigus, aga meil on häbi silmis, nõnda nagu tänapäeval on Juuda meestel ja Jeruusalemma elanikel ja kogu Iisraelil, kes on ligidal ja kaugel kõigis maades, kuhu sa nad oled pillutanud truudusetuse pärast, mida nad sinule osutasid. (Tn 9:7)

Kui usutakse, et Piibel on Jumalast inspireeritud, siis on loomulik kahtluse aegadel selle poole pöörduda, et saada turvatunnet, juhtimist ja selgust. Kui Taaniel seda tegi ja leidis tõotuse Paabeli vangipõlve lõppemise kohta (Jr 25:12), siis hakkas ta seda taotlema. Tema ülestunnistus- ja patukahetsuspalve tuli südame põhjast. See oli arvatavasti inspireeritud kirjakohast 3Ms 26:40, mis kutsub üles sellisele reaktsioonile, kui inimesed on viidud vangipõlve. Taaniel järgib Jumala kogu tahet (Ap 20:27), mitte ainult kindlat teksti. Tema palve on täis teoloogiat.

Taaniel teab, et pöördub Jumala poole, kes on suur ja kardetav, kuid kes siiski peab oma armastuse lepingust kinni, sest Ta on Jumal, kes tahab isiklikku suhet inimesega. Jumalat kirjeldatakse kui armastuses ustavat, õiglast, halastavat ja andestavat. Häda, mis on tabanud Iisraeli, on Jumala õigluse ja lepingule truuksjäämise tõend, sest see needus tabas neid, kes rikkusid lepingut. Iisraelil on meeleheitlik vajadus andestuse järele, sest nende käitumises on ebaõiglust, truudusetust, kurjust, mässumeelsust, sõnakuulmatust, üleastumistest, Jumalast ärapöördumisest.

Taaniel anub andestust toetudes Jumala loomusele. Ta apelleerib Jumala suurele halastusele. Tema palve Jumalale olla õiglane vihjab Jumala tegudele alates loomisest, kui Ta kehtestab oma õiglase korra maailmas. See viib kaebusele Tema reputatsiooni suhtes. Lepingu järgi Jumal on sidunud oma nime Iisraeliga. Kui eesmärk on, et rahvad austaksid Jumalat, siis on edasitee taastada Iisrael, mitte hüljata ta.

Võttes palves aega, et mõelda Jumala loomusele, aitab see muuta meie palveajad rohkem vestluseks kui lihtsalt oma problemide, vajaduste ja soovide nimekirja lugemiseks.

* * *

KUMMALINE PALGAMAKSMINE

Pühapäev – 12. veebruar

Jeesus ütleb: “Igaüks, kes on jätnud maha majad või vennad või õed või isa või ema või lapsed või põllud minu nime pärast, saab nad tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.” Mt 19:29

Loetud salmis aetakse jüngrid juba teistkordselt Jeesuse õpetuse radikaalsuse tõttu segadusse (vaata Mt 19:10,25). Kõigepealt ootab Jeesus, et nad mõtleksid abielu peale ilma igsuguste lahutuse mõteteta. Ja edasi peavad nad suhtuma jüngriks olemisse välistades igasuguse materiaalset tasu. Siiski, nii nagu abiellu on asetatud õnnistused, mis pole materiaalselt mõõdetavad, on kaasneb ka jüngirks olemisega lisadimensioon mis ületab kaugelt selle hinna. Aga hind on olemas.

Abielludes nõustume kõikide teiste “välja arvamisega”. Jügriks saades aga “Jeesuse esimesele kohale” asetamisega. Ja see on raske neile, kelle isikliku maailma keskpunkt on nad ise. Kui jõukust jätkub on võimalik luua omaenese kuningriik, mille kuningas sa oled. Anda aga valitsus üle teisele Kuningale ja hakata tema sõna kuulama läheb siis palju maksma. Jeesuse järgmine nõuab suhete ka prioriteetide radikaalset ümberpaigutust, mille tagajärjel need kes enne olid esimesed või lähedased, liigutatakse kaugemale ja asjad millele kulus põhitähelepanu ning aeg, kaotavad selle kriitilise tähtsuse.

See aga ei tähenda, et oleme üksi ning eesmärgitult maha jäetud. Meie “perekonnaks” saab uus kogukond, rikkalikum ja mitemkesiesem kui oleksime iial julgenud loota. Veelgi enam – meid ootab töö, mis viib oma piiride tajumiseni ( ja seda sadakorda enam kui harjunud oleme). Jeesus on siin aus ja hoiatab et tema järgimine sisaldab nii muutusi kui ohvreid. Aga see ei tähenda kaotust!

Vastupidi, paljude jaoks, kes on pidanud kõrget hinda maksma osutub viimses kokkuvõttes just Jumala rahva tundmine, jumalariigi töö tegemine, aga kõige enam Jumala enese tundmaõppimine kõrgeimat kasu toovaks.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kirjuta paberile, mida Jeesuse järgmine sulle maksma on läinud. Oled sa omadega plussis või miinustes? Ja pea meeles, et viimne kokkuvõte on veel tegemata!

* * *

JUMALAIGATSUS

Esmaspäev – 13. veebruar

Mina loodan Sinu helduse peale, mu süda ilutseb Sinu päästest. Ps 13:6

Kristlastena küsime ikka endalt: miks Jumal varjab ennast? Sama keeruline on seletada nutvale lapsele, miks tema ema on toast lahkunud. Ning Taavet nutab just nagu laps Jumala ees. Tema tunded on väga hellad. Seejärel näeme järsku, kuidas ta tuju muutub (Ps 13:5). Mis on selle põhjus? On see õrn hääl või tuttav nägu?

Meil tuleb oodata lõpuni, et teada saada. Nii, nagu kasvav laps õpib ajapikku hoolitseva vanema eemalolekut taluma, rahuneb Taavet Jumala armastuse teadmises. Kaugus või raskused ei tähenda hülgamist. Küsimus “Kui kaua?” ei leia vastust, kuid keset hirmuunenägu näeb see nuttev laps uksepraost natuke valgust.

Enamik meist lähevad mingil eluhetkel läbi sellistest raskustest, et me kaotame lootuse ning hakkame arvama, et Jumal on meid unustanud. Nii Aabraham, Saara kui Haagar tundsid seda kogemust. Suur julgustus on teada, et Jumal ise teab ja mõistab selliseid tundeid ning et need on selgelt Tema sõnas kirjas. Antud tunnete väljendamist ei peaks nägema kui kahtlust või usaldamatust. Mõnikord mõtleme või meid pannakse mõtlema, et selliste asjade väljaütlemine mingil viisil vale või isegi Jumalat teotav. Piibel seda ei väljenda. Selliste tunnete väljendamine on osa suhtest, sõprusest Jumalaga, et saame Talle öelda täpselt, mida tunneme.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui Jumal tundub kaugel olevat, hüüa teda!

* * *

RÄÄGI MEIE SUUREST JUMALAST!

Teisipäev – 14. veebruar

“Kiidetud olgu Issand!” nõnda ma hüüan, ja ma pääsen oma vaenlaste käest. Ps 18:4

Aastaid oli Taavet olnud lindpriiks kuulutatud ning tagaaetav õela, vaimselt ebastabiilse kuningas Sauli poolt. Taavet oleks võinud Sauli tappa, kuid ta ei teinud seda põhjusel, et Saul oli Jumala poolt võitud kuningas ( vt 1Saamueli 24). Nüüd, ise kuningas olles ja vaba kõikidest oma vaenlastest voolab Taavetist välja see imeline kiituse ja tänuhümn Temale, kes teda ikka on päästnud.

Tegelikult annab Taavet meile hea õppetunni sellest kuidas rääkida teistele Jumala suurtest tegudest meie elus. Kasutades isiklikus lähenemises sõna “Issand”, jutustab ta meile mida Jumal talle siin ja praegu tähendab (Ps 18:1-3), kirjeldades seejärel haaravalt kui ligidal ta oli surmale ning kuidas Jumal oma väes sekkus ja pani tema vaenlased taganema (s 4-15). Ta maalib meile pildi Jumala tugevast ent hellast päästest (s 16-19) ja lõpetab selle lõigu enese pühendamise kinnitusega oma Issandale. Tema kogemuse kaudu kasvanud usaldusest saame aimu viimases hüüdes: “Sest sinuga ma jooksen väehulga kallale, oma Jumalaga ma hüppan üle müüri” (s 30).

Taavet kasutas Jumalalt saadud luule- ja lauluandi, et tunnistada oma Jumalast ning see inspireerib Jumala rahvast ka veel tuhandeid aastaid hiljem. Sinu lugu ei ole ehk nii sensatsiooniline kui Taavetil, kuid kristalsena on sinulgi palju hämmastavat teistega jagada – kasvõi see kuidas on Jumal muutnud sinu elu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Küsi täna Jumalalt, kuidas võiksid oma ande kasutada Temast tunnistamiseks. Ja kui sa ei ole kindel milliseid ande sul üldse on, siis küsi Jumalalt seda ning küsi ka oma sõpradelt – ja sa saad teada!

* * *

IGATSUS ÜHINEDA KRISTUSEGA.

Kolmapäev – 15. veebruar

Mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Fl 3:7

“Ma arvan…” võiks teisiti väljendada eluaegset kindlat otsust, millega kõikvõimalikud privileegid kui ka riitused arvatakse kasutu prügi hulka. Sama lausega mõistetakse hukka ka kõik need, kes kristlust püüavad tagasi tirida käsumeelsusesse (vaata Fl 3:2).
See kirjakoht peegeldab meile tegelikult vaimulikku revolutsiooni, kus Paulus kasutab raamatupidamisest tuntud väljendeid. Ta avastas, et läbi käsuseaduse tulev õigsus Jumala ees, mille nimel ta oli nii pühendunult ja innukalt töötanud, ei ole kasum vaid hoopis kahjum. Ta näeb kõiki oma varasemaid saavutusi rämpsuna, võrreldes eesõigusega kuuluda ja teenida Issandat Kristust.

“Ma saan kasuks” asetub kontrastina kahju vastaspoolele. Kuidas kasuks? Mõtleme näiteks abielu peale. Sa saad kasuks teise inimese koos kogu tema olemusega ning lisaks veel tema perekonna.. Samamoodi kui oleme Kristuses, saab kõik mis on tema oma meie omaks. Ning see kasvav kogemus tema suurusest, kui meid üksnes usu varal “leitakse” temas olevat – saab olema meie jätkuva hämmastuse allikas.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Paulus jagas oma lugu meiega. Palu, et Jumal võiks anda sulle täna võimaluse jagada oma lugu kellegi teisega.

* * *

KANNATLIK AHASTUSES

Neljapäev – 16. veebruar

Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes. Ps 31:20

Psalmis hüüab õige Jumala poole. Ta palub, et Jumal oleks talle kalju, mille varju ta võiks põgeneda. Teda piirab pilkavate vaenlaste hulk. Sest mu elu on kulunud südamevalus
ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku (Ps 31:11).

Kuid sellest kirjakohast algab usaldaja uus tase, sest jälle paistab selge taevas. Ta kinnitab nüüd oma ustavust Jumala vastu. Kui ta enne oli näinud ainult oma viletsust ja kannatust, siis palve ja Jumala usaldamine oli pannud teda nägema ka Jumala headuse küllust.
See on nagu suur varaait, millest võime võtta ja millest ikka üle jääb. Jumalal on rohkem anda, kui meie suudame kasutada. Jumal on varjupaik.

Sa varjad neid oma palge varju all meeste õeluse eest; sa peidad nad ulualla tigedate keelte riiu eest. Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust! (Ps 31:21,22).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul järgida Taaveti eeskuju, kui tood omaenda haavumised ja vajadused tema ette. Kujutle enda ümber kindlust, varjupaika, mille kohal lehvib armastuse lipp.

* * *

VÄLJA SÜGAVAST VEEST

Reede – 17. veebruar

Sind ma armastan südamest, Issand, mu vägi! Ps 18:2

Psalm 18 on Taaveti elu ja võitluste kokkuvõte pärast kõiki raskusi Koljati, Sauli, Absalomi ja vilistitega.

Salmid 2-3 näitavad meile kaheksa põhjust, mille pärast armastas Taavet Jumalat. Need kirjakohad aitavad meil paremini mõista Taaveti suhtumist Jumalasse, kes oli talle: väeks, kaljuks, mäelinnuseks, päästjaks, pelgupaigaks, kilbiks, abisarveks ja kõrgeks varjupaigaks.

Jumala armastus tuleb läbi Taaveti südame, kui ta hüüab appi oma Jumala poole (s 4-7). See oli tegelikult kõigi ta pääsemiste ja Jumala abi saladus, sest Taavetile oli meeles lubadus: “Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!” (Ps 50:15)

Ja siis tuleb Jumala vastus imetegude läbi, millega Ta päästis Taaveti. Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma templist ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu. (2Sm 22:7). Jumal hakkas tegutsema.

Ta väetegevuse ilmingud on kahesugused. Esiteks, materiaalses maailmas leiavad aset maavärinad, mägede alused kõiguvad, tuleb pimedus, sajab rahet ja tuliseid süsi, sähvivad välgud, vete sügavused paljastuvad. Selliseid nähtusi Jumala karistuse väljendusena on olnud läbi Piibli ja ajaloo. Teiseks on väeavaldused vaimses maailmas: Jumala viha, suits ja tuli, Ta sõitluse hääl, abikäsi, mis tõmbas Taaveti välja suurest veest. Sest ta on kõikväeline Jumal!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ees on Taaveti tänulaul pääsemise eest. Palju kordi on Jumal sind elus kitsikustes välja aidanud? Meenuta kuidas ilmus Jumala abi sinu eluteele.

* * *

KRISTUSES HINNATAKSE VÄÄRTUSED ÜMBER

Laupäev – 18. veebruar

Et mul ei oleks oma õigust, mis tuleb Seadusest, vaid see õigus, mis tuleb Kristusesse uskumisest, see, mille Jumal annab usu peale. Fl 3:9

Paulus alustab uut kirjalõiku (Fl 3:1-11) taas kord hävitavate vastulausetega juudikristlastest oponentide suunas, kes nõudsid meessoost paganakristlaste ümberlõikamist selleks et need oleksid “täiuslikud” Kristuses. Paulus vastab neile oma lugu jutustades ning andes vastulause juudistajatele, kuid annab ühtlasi ka filiplastele täpselt Kristuse looga (2:6-11) vastavuses oleva jüngri mudeli, milles praegune alandus toob tulevikus ülendamise.

Siin rõhutab ta tungivalt, et osaliselt sõltub meie tulevik sellest mida teeme olevikus; kus “tunda Kristust kui oma Issandat” on ülima algus ja kulminatsioon (ka tema jaoks). Just siin ühtib Pauluse elumudel Kristuse omaga: praeguses olevikus elab Paulus “risti kujulist” elu – kandes kannatust teiste pärast – samamoodi kui ta ootab tulevast ülestõusmist.
Teema kõikide nende jaoks, kes praeguses lääne ühiskonnas elavad, on aga teglikult küsimus: mida tähendab elada “risti kujulist” elu ühiskonnas, mis on hullumiseni tagaajamas lõbu ja naudiguid, ning kus täielikult salatakse igasugune surmajärgse elu võimalikkus. Ja siinkohal on meil palju õppida ülejäänud 2/3 maailmalt, neilt meie õdedelt ja vendadelt, kes hästi teavad ning igapäevaselt elavadki sellist elu mille Paulus Kristuse mudeli kohaselt ka filiplaste silme ette seadis.

Üle kõige aga tuleb meil tungivalt palvetada ning leida praktilisi viise reaalselt üksteisest hoolida.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Pauluse “üks asi” on ikka veel peaasi: tunda Kristust ning järgida Tema eeskuju. Mida tähendab see täna sinu jaoks?

* * *

LISA TEADMISED

ÜLESTÕUSMISPÜHA TSÜKKEL

Järgnevad pühapäevad ja pühad on seotud ülestõusmispühadega ning liiguvad sõltuvalt 1. ülestõusmispüha tähistamise ajast. 1. ülestõusmispüha on esimene täiskuujärgne pühapäev pärast kevadist pööripäeva ja see võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini.

Eelpaastu aeg

Kolm nädalat ilmumisaja järel on paastueelne aeg ehk eelpaastu aeg. See on üleminekuaeg ilmumisajast paastuaega. Liturgiline värv on sel ajal roheline, mis tähistab siin pühadevahelist aega.
Päev enne paastuaja algust on vastlapäev – viimane pidupäev, mil võis rõõmustada, lõbutseda ja süüa-juua valimatult. See on alati teisipäev. Mõnel pool nimetati ka lihaheitepühaks (ladina k carne vale – hüvasti liha!), vastupidiselt lihavõttepühale. Pärast vastlapäeva ei tohtinud liha enam süüa, sest algas paast.

• T 14. veebruaril on slaavlaste misjonäride munk Kyrillos’e ja piiskop Methodios’e mälestuspäev.

Püha Kyrillos (u.826 Tessaloonika – 869 Rooma) ja tema vanem vend Methodius (u.815 Tessaloonika – 885 Moraavia) sündisid Makedoonias. Püha Kyrillos kasvas neljateistkümnendast eluaastast koos imperaatori pojaga. Ta sai varakult preestriks. Pärast pöördumist Konstantinoopoli, oli ta katedraali raamatukoguhoidja ja filosoofia õpetaja. Ta viis suure eduga läbi vaidlusi hereetikutega – ikonoklastidega.
Otsides üksindust, siirdus ta oma venna Methodiuse juurde Olümpose mägedele, kuid tema üksindus ei olnud pikaajaline. Imperaator saatis mõlemad vennad aastal 857 jutlustama Evangeeliumi Koozari rahvastele. Püha Kyrillose jutlused veensid Koozari vürsti ja kogu rahvast, kes said kristlasteks. Tänutäheks palusid vennad, et vürst vabastaks kõik kreeka vangid. Kyrillos pöördus kodumaale koos kahesaja vangiga.

862. aastal algasid vendade peamised teod. Vürst Rostislavi palvel saatis imperaator nad Moraaviasse, et jutlustada Head Sõnumit slaavi keeles. Kyrillos ja Methodius koostasid slaavi aabitsa ja tõlkisid slaavi keelde Evangeeliumi, Apostlite tegude raamatu, psalmid ja mõned teised jumalateenistuse raamatud. Ka jumalateenistusi pidasid nad slaavi keeles. Pärast jutlustamist Moraavias kutsus paavst Andrianus II vendi Rooma, kus ta kohtles neid suure austusega. Oma tervise poolest oli Kyrillos haiglane ja nõrk inimene. Ta jäi varsti haigeks ja suri astudes kloostrisse aastal 869 42. aasta vanuses. Methodius sai peapiiskopiks ja elas oma piiskopkonnas Pannonias.

Moraavias oli vendade tegutsemine keeruline saksa-ladina vaimulikkonna vastuseisu tõttu, nad ei olnud rahul jumalateenistuse “slaavistamisega”. VIII sajandil keelas üks Kirikukogudest jumalateenistused teistes keeltes peale ladina, kreeka ja heebrea keele. Methodiust süüdistati Kiriku kaanonite rikkumises ja ta oli kolm aastat vangis. Uus paavst Johannes VIII vabastas Methodiuse ja nimetas ta Moraavia peapiiksopiks, aga keelas jumalateenistused slaavi keeles. See keeld tühistati formaalselt 880. aastal.
Pärast Methodiuse surma 885. aastal jälitati tema jüngreid Moraavias ja need, kes ellu jäid, leidsid endale varjupaiga Bulgaaria vürsti Borissi kaitse all. Just Bulgaarias jätkati Kyrillose ja Methodiuse tegusid.

• L 18 . veebruaril on kiriku õpetaja ja reformaatori Martin Lutheri mälestuspäev
Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.

31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele “95 teesi”, milles arvustas katoliku kiriku ebakohti (sh indulgentside müüki). Sel päeval tähista-vad luterlased usu-puhastuspüha. Ta kutsus kristlikku kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luther ei tahtnud asutada katoliku kirikust eraldiseisvat kirikut, tahtis vaid kõrvaldada sellest mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri ja tema reformide pooldajad kirikust välja.

1522. aastal ilmus Lutheri tõlgitud Uus Testament ja 1534. aastal Piibli tervikteksti tõlge, mis aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhi-mõttele tõlkimises. 1529. avaldas katekismused.

Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis.
1862. aastal püstitati Keila lähedale Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949. aastal. See oli ainus Martin Lutherile püstitatud mälestusmärk kogu Vene keisririigis.
PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

I. PIIBEL – JUMALA SÕNA

Piibel on terviklik raamat.

Loe 2Pt 1:21

Piibli ühtsus ja terviklikkus on ime. Piibel on raamatukogu, mis koosneb 66 raamatust ja on kirjutatud 40 erineva kirjutaja poolt umbes 1500 aasta jooksul. Piibliraamatute kirjutajate seas on inimesi kõikidelt elualadelt, harimatuid ja harituid. Piibliteemad hõlmavad religiooni, poeesiat, draamat, biograafiaid, prohvetlust, ajalugu, õigusteadust ja teisi teadusi. Ometi on tema erinevad osad harmooniliselt ühendatud tervikuks, nagu eri kehaosad moodustavad inimkeha.

Selline imeline harmoonia on matemaatiliselt võimatu. Kuidas mõista seda? Ainus pädev vastus on: “… Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades sõnumi Jumala käest” (2Pt 1:21).

Tähendus Sõnade Taga

Tähendus Sõnade Taga” on muusika ja piibliõpetuse seeriaõhtud, mis on mõeldud kõigile, kes on huvitatud paremini tundma Piiblit. Kuuleme Jeesuse õpetusest ja sellest, kuidas see võiks muuta meie elu.

Piibliõhtud toimuvad 21.02. ja 28.03. Nõmme Rahu kirikus ja 25.04.
ja 23.05. Nõmme Lunastaja kirikus.
Toiumise kellaaeg 18.30-20.30.

 

Päeva sõnum. 6. nädal: 5. – 11. veebruar 2017

KAHESUGUNE KÜLV

6. nädal: 5. – 11. veebruar 2017

5. pühapäev pärast ilmumispüha

Jeesus räägib tähendamissõna külvajast, kes külvab head seemet oma põllule. Aga ka tema vastane külvab oma seemneid. Mõlema külvatud seeme kasvatab vilja, kuid inimene ei suuda alati vahet teha, kust läheb piir Jumala ja kurjuse riigi vahel. Alles aegade lõpul eraldab Jumal terad sõkaldest ning hea halvast. Seepärast tuleb lasta Jumala sõnal meie sees tööd teha. Usklikud suudavad taluda üksteise nõrkusi ja oodata kannatlikult Jumala lõikusaega Loe edasi

1 2 3 4 5 19