Päeva Sõnum. Nr. 25. veebruar – 3. märts 2018

Päeva Sõnumi logo

PALVE JA USK

9. nädal: 25. veebruar – 3. märts 2018

Paastuaja 2. pühapäev. Reminiscere

Pühapäeva nimetus Reminiscere (“tuleta meelde”) tuleb psalmi antifonist (Ps 25:6). Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega liitusid palve ja usk.

Meelespeetav kirjakoht: Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Rm 5:8

Jeesuse surm oli ainulaadne, sest ta suri oma vaenlaste eest. Midagi seesugust inimkonna ajaloos ei juhtu. Armastus, mida Jumal ilmutas Kristuse surma kaudu, kuulub täiesti eri klassi. Inimene võib armastada teist inimest, ilma et ta märkaks, kuidas egoistlikud motiivid end sellesse armastussse segavad. Inimene võib loota, et saab armastuse kaudu seda, mida tal endal ei ole, aga Jumal on kõik ja ta ei vaja midagi. Inimene võib püüda armastuse kaudu kergendada oma võlatunnet teise vastu, kuid Jumal ei võlgne kellelegi midagi. Jumal ei looda oma armastuse kaudu midagi saada, ja siiski ta armastab. See on ainulaadne. Sama ainulaadne on ka Kristuse surma mõju. See surm saavutas lunastuse. Ükski teine surm ei ole seda saavutanud. “Kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest.” (Rm 5:9)

Nüüd peaks olema kerge uskuda Jumala armastust meie vastu. Suur töö on tehtud. Jumala Poeg on surnud meie eest, kui me alles patused olime. Kui palju lihtsam on nüüd uskuda seda, et elav Kristus meie eest hoolitseb ja suure päästmistöö võidukale lõpule viib!

Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. (Jh 15:13) Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest. (1Jh 3:16)

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, Sina tunned meie häda ja nõrkust paremini kui meie ise. Aita meid oma armastuse väega ja kinnita meid usus. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

ANDEKSANDMINE JA HALASTUS

Pühapäev – 25. veebruar

Jeesus ütles Siimonale: “Seepärast on sellele naisele palju patte andeks antud, sest ta on pal-ju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.” Lk 7:47

Evangeeliumis on tegemist inimlike inimestega. Variser Siimon seisab meie ees tavalise mora-listina, patune naine aga tajub ja tunnistab, et on patune – ta on eksinud ja teinud valesti. Siin ei öelda küll, milles ta patt seisneb. Piisab ka sellest, et Jumal on andnud meile selged käsud. Siimon võis ilmeksimatult kinnitada: Mina ei ole varastanud, ma ei ole abielu rikkunud, ma ei ole valetanud, ma ei ole võtnud endale seda, mis kuulub ligimesele. Temagi on eksinud ja komistanud, aga ta ei ole teinud suurt pattu. Siimon on tähendamissõnas (Lk 7:41,42) see võlglane, kelle võlg oli suhteliselt väike.

Friedrich Heiler, 20. sajandi nimekaid usundiloolasi, on ütelnud, et moralist tunneb tegelikult ainult Jumala ühte poolt: Jumala pühadust, majesteetlikkust ja õiglust. Patune seevastu on Jumala olemusega sügavamalt kokku puutunud. Ta on kogenud Jumala halastavat armastust, mis otsib iga olendit – ka eksinut ja Jumalast võõrdunut. Niisugusele armastusele saab ta vastata ainult vastuarmastuse ja tänulikkusega. Siis ei ole see enam paljas aimus, et midagi niisugust võib olemas olla, vaid isiklik läbi elatud kogemus, mis inimest muudab.

Evangelist on tahtnud, et meiegi mõtleksime järele, kelle armastus Jumala vastu on olnud suur ja kellele on palju andeks antud. Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! (1Pt 5:5b).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal ilmutaks sulle su patud. Võta aega patukahetsuseks. Seejärel vasta Jumala tervendavale andestusele kiituse ja tänuga.

* * *

 

TAEVANE SIDE

Esmaspäev – 26. veebruar

Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Ps 25:6

Kas terve Jeesuse ristitee ei ole jutlus taevasest eestkostest, heldusest ja headusest, millega Jumal inimeste peale mõtleb? Kõikide inimeste peale ja kõikide aegade inimeste peale ajastutest ajas-tutesse.

Inimesed, kes sideme taevaga on avastanud, mõistavad imelist saladust, kuidas tagasi võita kindlustatud, turvalise ja kaitstud oleku. Kui need selle heaks peavad midagi tegema, siis mitte enamat kui tegi muistne Laulik oma vagaduses: ta pööras pilgu taeva poole ja palus, et Jumal mõtleks tema peale. Ta tahab, et see side oleks säilinud ja et ta tunneks, kuidas taevast hoovab tema igatsevasse südamesse rahu ja headus.

Inimesed, kes on katkestanud sideme taevaga, on kaotanud ka rahu. Nad on lootusetult kaotanud selle kaitstud oleku, turvalisuse ja julgustava tunde, millega võiksid vastu minna homsele päevale, kanda tänase päeva risti ja millega nad seisaksid kohkumata homse päeva vaevade ees, kui need peaksid teda tabama. Kui meie side taevaga on katkestatud, siis elame siin maa peal ilma kaitse, rõõmu ja lootuseta.

Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele. (Ps 103:17) Lustihäält ja rõõmuhäält, peigmehe häält ja pruudi häält, nende häält, kes ütlevad: “Tänage vägede Issandat, sest Issand on hea, sest tema heldus kestab igavesti!”, kes toovad tänuohvrit Issanda kotta. Sest ma pööran maa vangipõlve nõnda nagu muistegi, ütleb Issand. (Jr 33:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Üks osa Püha Vaimu tööst on meile isiklikult meelde tuletada Jumala julgustusi või tõdesid.

* * *

 

JUMALA TEED JA MEIE RAJAD

Teisipäev – 27. veebruar

Issand, anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu! Ps 25:4

Siin on meile hea eeskuju. Taavet ei arva, et Jumala teed on talle küllalt tuttavad vaid palub nende osas õpetust ja juhtimist. Ta ei arva ka, et see õpetus tuleb iseenesest elukäigus vaid palub ja ootab seda aktiivselt. Mida peaksime sellest palvest õppima, meie kristlastena?

Veel tasub tähele panna, et Taavet räägib Jumala teedest ja radadest mitmuses. Meie võime Jumala juhtimise kohta arvata, et seal on tegemist ühe ainsa teega mis inimesel tuleks leida. Aga kui jutt on mitte päästmisest vaid juhtimisest igapäeva elus, siis on kasulik teada et võib olemas olla mitu õiget teed mille vahel saab valida. Näiteks võib olla mitu ausat elukutset ja tööd, mis meile meeldivad. Siis võib enda jaoks teha meelepärasema valiku.

Eluteel Jumala juhtimisel võime teha vigu. Eksida teine kord paljugi kõrvale, aga kõige tähtsam on siiski leida uuesti õiged rajad ja jõuda kohale. Selles on Taaveti elu meile heaks eeskujuks.

Kuna me oleme eksijad, siis on hädavajalik palvetada, et Jumal õpetaks meid märkama ja tundma neid teeradasid ehk toimimisviise mis vastavad Tema tahtele. Enne kõike on selleks vaja tunda Jumala Sõna ehk Tõde. Jumal nimelt ei juhi kunagi inimest oma käske rikkuma.

Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast! (Ps 27:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle kellelegi, kes sinu teada vajab kannatlikkust ja vastu-pidavust. Palveta, et ta oleks vahva ning ta süda oleks kindel Jumalat oodates (Ps 27:14). Kas saad öelda või teha midagi tema julgustamiseks?

* * *

 

KIUSATUSTE EESMÄRGID

Kolmapäev – 28. veebruar

Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Jk 1:2,3

Põhjus, miks usklikud peaksid mitmesugustesse raskustesse sattudes rõõmuga reageerima, on selles, et need kiusatused on läbikatsumise vahend, mille abil Jumal täiustab nende usku. Kannatused on vahend, millega ebameeldivuste tules järele proovitud usk puhastatakse kõigest räbust ja muudetakse tugevaks. Mõte ei ole niisiis selles, nagu teeksid katsumused kindlaks, kas inimesel on usku või mitte. Pigem nad tugevdavad juba olemas olevat usku. Usklik peab vastama katsumustele rõõmuga, sest ta teab, et need toovad temas esile sügavama, tugevama ja kindlama usu.

Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast. (Ap 5:41) Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda. (1Kr 10:13) Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse, ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel. (1Pt 1:7) Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse. (Rm 5:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie usk ei toetu meile endile. Meie usule annab aluse Jumala armastuses teostunud Jeesuse lunastus.

* * *

 

ÜLESKUTSE JUMALA HEADUSE ÜLISTAMISEKS

Neljapäev – 1. märts

Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike Tema kiitust? Ps 106:2

Midagi ei aita kahetsejat nii kui Jumala helduse nägemine. Jumala helduse kõrval ilmneb me patu tõeline olemus. Alles siis, kui asetame oma vead Jumala heatahtlikkuse kõrvala, näeme oma süüd selle tõelises inetuses. Uue seaduse ajal näeme oma süüd kõige paremini Jumala armastuse ülimas valguses Kolgatal.

Oleks hea, kui meie ühised kahetsuspalved algavad ka ühise tänuga. “Tänage Issandat!” Ühe inimese tänamisest on vähe. Ära jää vaikseks pealtvaatajaks, kui teised teda ülistavad oma tänupalvetes ja lauludes. Nii valmistame oma südameid tõeliseks kahetsuspalveks.

Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib? (Srk 43:31).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle viimase poole aasta peale – milliseid lubadusi oled Jumalale andnud, mis on poolele teel kuhugi kadunud? Aga viimase kümne päeva jooksul? Kiida Jumalat Tema ustavuse eest ning kuula, mida Ta sulle ütleb.

* * *

 

LOOTUS IGAL PÄEVAL

Reede – 2. märts

Ära tuleta meelde mu nooruse patte ega mu üleastumisi; mõtle minule oma heldust mööda, oma headuse pärast, oh Issand! Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed. Ps 25:7,8

See on ilus pöördumine Issanda poole, appelleerides Tema halastusele ja heldusele. Taavet palub siin sisuliselt: “Issand tuleta meelde milline oled Sina ja unusta milline olen mina. Kui Sa mulle mõtled, siis tee seda oma heldust mööda. Mitte vastavalt sellele mida ma olen teinud.” Taavet tunnistab oma patte ja palub, et Jumal need unustaks ning et Ta nende asemel peaks meeles oma hea-dust.

Taaveti suust sellist palvet lugeda on väga õpetlik ja trööstiv. Ta oli Jumala poolt eriliselt armastatud. Jumal laskis tema juhtimisel Iisraeli oma vaenlaste üle võitu saada ja tänu temale moodustus sellest rahvast paljudest suguharudest mõneks ajaks üks tervik. End kogu see Jumala õnnistus ei johtunud sellest, et Taavet oleks olnud eksimatu või patuta. Ta oli juba nooruses teinud patte, mis vaevasid teda veel aastakümneid hiljem. End Jumala arm on pattudest suurem ja sellest saab osa igaüks, kes oma patud tunnistab ja apelleerib Jeesuse Kristuse lunastusele. Sest Temas on kehastunud Jumala halastus.

Et sa mu vastu kirja paned kibedaid asju ja lased mind tasuda mu noorpõlve süütegusi. (Ii 13:26) Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged. Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane. (5Ms 32:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas ka sinuga on olnud nii, et loodad Jumala peale ja inimesed naeravad sind välja?

* * *

 

TARKUS NÄEB KAUGEMALE

Laupäev – 3. märts

Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Jk 1:5

Miks räägib Jaakobus meile siin tarkuse palumisest? Esimene ja kõige üldisem mõtte sellega seoses on, et elus tuleb ette paljugi olukordi, kus me ei tea kuidas on kõige targem ja õigem tegutseda. Alati ei tarvitse isegi kohe teada milline võiks olla Jumala tahtmine antud olukorras. Sellisel juhul aga on Jaakobuse soovitus Jumala lastele, küsige nõu oma Taevaselt Isalt. Tehke seda sama moodi, nagu laps küsib oma maiselt isalt nõu või palub abi kui ta ise millegiga toime ei tule. Ja Jaakobus ütleb, et Isa annab nõu ehk tarkust hea meelega ja ilma küsimata, miks sa ise ei oska.

Piiblis räägitakse tarkusest mitmes eri tähenduses. Jeesuse kohta on öeldud, et Ta kasvas tarkuses (Lk 2:52). Ja Moosesele õpetati kogu egiptlaste tarkust ja tema oli vägev oma sõnadelt ja tegudelt (Ap 7:22). Neis kirjakohtades tähendab “tarkus” üldist koolitust ja õpetatust. Saalomoni tarkus aga väljendus oskuses lahendada praktilisi probleeme. Armuandide loetelus nimetakse ka tarkuse sõnu. Need tähendavad ilmselt eriolukordades tarvis minevat tarkust, mida Püha Vaim vajalikul hetkel usklikule annab. Selle kohta ütles Jeesus Luuka evangeeliumis järgmist: “Jätke siis meelde, et te ette ei muretseks, mida eneste eest kosta, sest mina ise annan teile suu ja tarkuse, mille vastu ei saa seista ega rääkida keegi teie vastastest.” (Lk 21:14,15)

Tarkuseks kutsutakse Piiblis ka oskust elada, mille abil inimene suudab rakendada oma tead-misi elus ette tulevates olukordades. Jaakobuse soovitus paluda tarkust on kindlasti seotud kiusatustesse sattumise teemaga, mida ta parajasti käsitleb. Just rasketes ja keerulistes olukordades ongi väga tähtis küsida Jumalalt nõu, et mitte otsustada ja toimida valesti. Siis oskab inimene pealegi näha katsumusi Jumala saadetud elu olukordadena, mille eesmärk on kinnitada teda usus ja lähendada Kristusele. Selline tarkus on Jumala and, mida tohib endale paluda.

Meie jaoks on eriti trööstiv Jaakobuse ütlus, et Jumal annab tarkust heldelt ega tee etteheiteid sellele, kes Temalt seda palub. Jumal ju teab, et meil pole sellist nägemisvõimet, millega näha otse kui kannatuste ja katsumuste taha. Seepärast me vajamegi Jumala tarkust ja seda Ta annab meile omas Sõnas. Mida enam me Tema Sõna uurime, seda sügavamalt hakkame Tema mõtteid mõistma. Sammuti võib Ta meile anda tarkust õige mõtte või ideena mis raskes olukorras õige suuna annab. Seda nimetakse ka inspiratsiooniks. See juures tuleb meeles pidada, et õige inspiratsioon ei ole kunagi Jumala kirjutatud Sõnaga vastuolus.

Siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind. (1Kn 3:12) Sest Issand annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja arukus. (Õp 2:6) Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kuningaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust. (Tn 2:21)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Lugedes Kogujat, leiame mehe, kellel oli kõik, kuid kes samas suutis leida rahulduse vaid Jumalas, ning sedagi peale pikki eneseotsinguid. Jätkugu meil tarkust enda igapäevase elu tarvis!

* * *

Kasutatud allikad

  • Haamer, Harri (1998) Avatud taeva all. Tallinn: Logos, lk 143
  • Kiivit, Jaan (1999) Tõde teeb vabaks. Tallinn: Logos, lk 223-224
  • Moo, Douglas J. (2006) Jaakobuse kiri. Tallinn: Logos, 57-58
  • Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Advendi sõnum (Ps 24:1-25:22); Tarkus näeb kaugemale (Jk 1:4-11). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
  • Tärk, Osvald (2002) Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos, lk 196-197
  • Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 477

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

Õnnistuse teel palve ja usuga

Jumala armust oleme jõudnud paastuaja teise pühapäeva, mille teemaks on palve ja usk. Need mõlemad teemad on ju meile kristlastena väga tuttavad ja omased. Nad on üheaegselt väga lihtsad ja kergesti mõistetavad, samas aga ka väga keerukad ja peaaegu et hoomamatud. Tahaksin õige põgusalt puudutada vaid esimest teemat – usku ning vaadata, mida tänane Psalm ja Pühakirja lugemised ütlevad selle ristiinimese kallima vara –  usu –   kohta.

Tänase päeva Psalmis, 25. Psalmis ei ole otseselt usku nimetatud, kuigi temas on rida väga huvitavaid sünonüüme, mis aiatavad meil avada usu mõistet. Psalmist kõneleb esmalt “oma hinge tõstmisest Issanda poole.” Sellega ta tahaks meile otsekui öelda, et usk tõstab meie elu maa pealt kõrgemale. Usk annab õige suuna, taeva suuna. Kristlaste kohta on öeldud, et nad käivad maa peal, aga elavad taevas. Selline “hinge ülendamine” teebki meile võimalikuks “taevase elu” maa peal.

Edasi kasutab psalmist usu kohta sõna “lootus” – “Mu Jumal, Sinu peale ma loodan.” Lootus on üks usu kolmikvendadest armastuse kõrval. On täiesti õieti öeldud, et nii kaua kui inimesel on lootust, on tal jõudu elamiseks. Mulle on sellest rääkinud paljud traagilistel aastatel Siberisse küüditatud eestlased ja karjala soomlased, et tagasi tulid vaid need, kes ei kaotanud lootust. Kui oleme Jeesusega usus ühendatud, siis ei hävi meie lootus mitte kunagi vaid saab meile jõu allikaks meie kõrbe teel.

Psalmist laulab veel  Issanda “ootamisest” –  “ei jää häbisse ükski neist, kes Sind ootavad. ”Kuigi tänapäevane kultuur, paljuski ka kristlik kultuur tahab kõik koheselt kätte saada, kuulub usu juurde  ootamine. Ootamine teeb Oodatava ja ootuse täitumise kalliks.

Viimaks on selles Psalmis juttu usust kui soovist ja võimest õppida. Selline usu ja tarkuse seostamine ei ole Piibli harv, kuid me sellest väga tihti ei räägi. Psalmist palub – “Issand anna mulle teada oma teed, õpeta mulle oma teeradu.” See palve on väga lähedalt seotud püha Jaakobuse kirjaga, mida täna kuulsime – “Kui kellegi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalat, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid.” Siin pole kõne tarkusest kui mingisugusest teooriast, vaid usulisest tarkusest, mis juhib meie teenimist ja teed Jeesuse jalajälgedes.

Usu mõiste saab meile järjest avaramaks. Siiani oleme rääkinud usust kui hinge ülendamisest, lootusest, ootusest ning taevalisest tarkusest. Tulles nüüd Vana Testamendi juurde, avatakse siin meile usu uued tahud. Jaakobi ja Jumala võitlus on meile väga tuntud piiblikoht, samas on seda võitlust päris raske ette kujutada. Veelgi enam aga seda, et keegi võtab nõuks Jumala endaga võidelda ning tundub nagu ta oleks Jumala ära võitnud. Kuigi see koht jääb meile müsteeriumiks, võime temast taas õppida midagi väga olulist usu kohta

Võime õppida siit kahte asja. Esmalt seda, et usk on aktiivne hoiak, tegevus ja toimimine. See võib olla vahel nii aktiivne ja intensiivne nagu Jaakobi võitlus Jumalaga. Luterluse juurde kuulub paraku oht jääda passiivseks nii kirikus, kui ühiskonnas, sest kui kõik on armust, siis ei saa, ega tohigi meie sellele armule midagi juurde lisada. Siiski pole see arm passiivne, vaid ta on aktiivne arm. Ta on aktiivne meie enda suhtes, suunates meid meeleparandusele, ning ta on aktiivne ka maailma suhtes, aidates seda maailma muuta paremaks ja jumalikumaks paigaks.

Huvitav on hetkes mõelda, et miks Jaakob võitles Jumalaga. Kas ainult võitluse enda pärast? Kas oleme kiriklikult aktiivsed ainult selle aktiivsuse enda pärast?  Nii Jaakobi kui meie aktiivse ja toimeka usu eesmärgiks on Jumala õnnistus. “Ei ma lase Sind mitte, kui Sa mind ei õnnista.” See oli Jaakobi palve ja tema võitluse eesmärk. See on ka meie palve ja meie teenimise eesmärk, et Jumal meid õnnistaks. Jumala õnnistusel on loomulikult tähendust meie igapäevasele elule, meie maisele elule, kui õnnistuse viimane eesmärk on taevas. Õnnistuse eesmärk ja täitumine on igavene õndsus. Jaakobi palve õnnistuse pärast seisab vägagi lähedale juba kuulutud Psalmisti mõttekäigule, et usu üks olulisi sisusid on “hinge ülendamine Issanda poole.” Võtame siis siit kaasa arusaama, et usk, millest meile Piibel kõneleb on aktiivne hoiak, vahel isegi võitlemine, selleks et saada õnnistatud, veelgi enam aga selleks, et pääseda taevasse.

Ent tuleme nüüd Püha Jaakobuse kirjutise juurde. Püha apostel avardab meie usukäitlust taas paari olulise vaatenurga kaudu. Ta toob usu mõiste juurde katusumuse või läbikatsumise. Arusaadavalt me seda ei taha, kuid näib, et kõik suured usuinimesed läbi ajaloo on pidanud kogema usku läbikatsuvaid kannatusi. Samuti oli see meie Issanda Jeesuse Kristusega, kui Teda katsuti läbi kõrbekiusatustes, millest me kuulsime eelmisel pühapäeval. Katusumuse kohta õpetab kirik, et see tuleb Jumalast ning selle eesmärgiks on usu tugevdamine ning meie juhtimine Jumalaga lähedasemasse osadusse. Tõsi, me võime ka katsumuses murduda, kibestuda, kuid kui teeme selle proovi Jumala abil läbi, siis oleme kasvanud nii kannatlikkuses, kui ka usus pika sammu edasi astunud. Püha Jaakobus näeb isegi võimalust, et kui meie usku raskuste ja kannatustega läbi katsutakse, siis teeb see meid täiuslikeks. Tõepoolest, kui näeme inimesi, kes on läbinisti head ja armastavad, siis võime üsna kindlalt teada, et nende inimeste usk ja elu on puhastatud kannatuste tules.

Jaakobus paneb ka usu ja palve omavahelisse seossesse. Ta kirjutab, et kui me palvetame, siis peaksime “palvetama usus”, vastasel korral  oleme vaid “kahtlejad, sinna-tänna paisatud merelained.” Usk ja palve on omavahel lahutamatult seotud. Kui me palume, siis saame seda teha ainult usus, et meid kuuldakse ning Issand oma armust täidab ka meie palveid oma tahet mööda. Ja kui me oleme usklikud inimesed, kui me usume, siis kindlasti on see usk Püha Vaimu vili, mida Jumal on palve peale meile saatnud.

Tuleme nüüd lõpuks evangeeliumi juurde. See on Piibli üks kaunimaid kohti patukahetsusest, armastusest, andestusest ja tervenemisest. Samas kõneleb see koht kindlasti ka usust, sest Jeesus ütleb andekssaanud naisele – “Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga.” Kindlasti pidi sel naisel ka endal mingil määral olema usku ja usaldust Jeesuse vastu, et ta Tema juurde üldse söandas minna. Saame aru ka sellest, et usu ja armastuse eristamine on peamiselt teoloogide mängumaa, tegelikus elu käivad nad käsikäes ning iseloomustavad seda imet mis Jumala ja inimese vahel sünnib.

See imeline lugu ühe kauge aja inimese tervenemist, tahab saada ka minu ja sinu looks, kogu kiriku looks. See on lugu, kus usk ja usaldus Jeesuse vastu on saadetud jäägitust armastusest ja täielikust andumusest Issandale. Edasi sünnitab armastus patukahetsuse – ja pangem tähele, et siin ei too inimest Jumala juurde käsk, vaid evangeelium, Jumala ja inimese vaheline armastussuhe – , mis on valmis ka kõige kallihinnalisemast ohvriks oma Issandale. Ja viimaks võtab inimene vastu andestuse kuulutuse, mis ei kata kinni ainult mineviku, vaid täidab rahu ja küllap ka uue ja püha jõuga eelseisvaks teeks.

Head sõbrad. Mida võiksime tänasest jutlusest kaasa võtta. Kindlasti selle teadmise, et sõnal “usk” on väga avar ja sügav tähendusväli. Mis on aga selle usu juures meile kõige tähtsam, seda on raske, ilmselt isegi võimatu öelda. Ühe inimese usk võib olla lootusrikas, aga võib-olla napib tal usulist aktiivsust. Teise inimese usku proovitakse võib-olla läbi kannatusetules ning tema vajab lootust ja uut jõudu oma ellu. Kolmas jällegi rõõmustab  andestuse ja rahu üle, kuid võib-olla napib tarkust oma sammude seadmisel uuel viisil. Küll aga võime paluda, et Jumal kinnitaks meid kõiki usus ning teeks meid täiuslikuks meie usalduses ja armastuses Issanda Jeesuse Kristuse vastu. Tänu Jumalale, et Ta kuuleb meie palveid ning et meie usk võib kasvada, kuniks tuhm kujutis peeglis on hajunud ja me näeme palgest palgesse.

Aamen

Ove Sander
Koguduse õpetaja

Sander_Ove

Palveleht. 18.-24. veebruar 2018

Nädala teema: Jeesus – kiusatuste võitja

Kiitus/ülistus

Kiidame ja ülistame selles palveosas Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 91:1-4, 11-12, 15

1 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, 2 see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!” 3 Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest. 4 Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall. 11 Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. 12 Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. 15 Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.

1. Johannese kiri 3:8b

8. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.

Patutunnistus – vaikne palve

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 25:18

18Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Kirjakoht, mille võib palveks lugeda pärast vaikset palvet: 1. Johannese kiri 1:7

7Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Toome tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname iseseisva Eesti Vabariigi eest, tema 100-ndal sünnipäeval. Täname Kristuse eest, kes on kiusatuste võitja ning kes annab meilegi armu ja abi meie kiusatuste või katsumuste tunnil ustavaks jääda. Täname alanud paastuaja eest. Täname koguduseliikmete, koguduse töötegijate ja vaimulike eest. Tänu sõpruskoguduste eest. Tänu kõige eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 1:12-13

12 Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe. 13 ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda. Palvetame Jumala hoolele iseenda, oma pereliikmed ja lähedased.

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Kirjast heebrealastele 2:9, 17-18

9 Ometi me näeme teda, Jeesust, kes oli tehtud pisut alamaks inglitest, nii et ta Jumala armu läbi kõigi eest maitseks surma, nüüd pärjatuna kirkuse ja auga surma kannatamise pärast. 17 Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. 18 Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.

Palume Jumala armu ja juhtimise alla kõik koguduse liikmed, juhatuse-, nõukogu-, revisjonikomisjoni ja sinodi saadikud. Palume koguduse liikmete eest, kes on mõnesugustes haigustes või muudes kiusatustes ja kannatustes; palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja abiõpetaja Matthias Burghardti perega ning diakon Toivo Treibluti. Õnnistust palume koguduse muusika-, laste- ja hingehoiutööle ja Toidutarele ning inimestele, kes sellega seotud. Palume tarkust ja abi koguduse ja kirikuhoonete majandamisele. Palume, et Issand ise saadaks ustavaid  töötegijaid ning avaks inimeste südameid Tema Sõna vastu võtta. Palume Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issanda lähedalolu palume abielus ja laulatatud inimestele, et Jumal kingiks abiellu armastust ja ustavust. Palume Jumalalt abi ja armastust üksikvanematele, kasuvanematele või vanavanematele, kes kasvatavad oma lapselapsi. Palume Issanda ligiolu lastekodudes või asendusperedes olevatele lastele ja nende kasvatajatele. Jumala õnnistust palume kasuperedele. Palume Issanda õnnistavatesse kätesse koguduse noored ja lapsed ning nende pered. Palume Jumala õnnistust meie sõpruskogudustele kodusel Ilumäel ning Soomes, Rootsis ja Ameerikas.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja raamat 1:16-20

16 Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest,
lakake paha tegemast! 17 Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut,
mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju! 18 Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks. 19 Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. 20 Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.

Palvetame inimeste eest, kes Kristust veel ei tunne. Palume Eestis elavatele inimestele enamat tänumeelt ning lootust Jumalale. Palume õnnistust presidendile, vabariigi valitsuse ja riigikogu liikmetele, Nõmme linnaosavanemale ja kõigile, kes seatud rahva teenistusse. Palume Issanda kätte meie oma riigi- Eesti Vabariigi ning kõik eestlased kodumaal ja väljaspool Eestit.  Õnnistust palume piiskoppidele, preestritele ning diakonitele ning koguduste töötegijatele ja liikmetele. Palume Jumala armu ja halastust ning rahu kõikidesse sõjakolletesse ning rahumeelseid lahendusi. Õnnistust palume Usuteaduse Instituudi tööle ja teenimisele, piiblikoolidele, Misjonikeskusele, EELK perekeskusele, Laste-ja Noorsootöö Ühendusele, ajalehele Eesti Kirik, Kristlike Raudteelaste Ühingule jpt.

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kirjast efeslastele 6:18

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume, et kristlased kasutaksid seda suurt eesõigust, kõnelda Jumalaga ja saada Temalt selgust, jõudu ning julgust oma elutee jätkamiseks.

Päeva Sõnum. Nr 73. 18. – 24. veebruar 2018

Päeva Sõnumi logo

JEESUS – KIUSATUSTE VÕITJA

Paastuaja 1. pühapäev

Invocavit

Pühapäeva ladinakeelne nimetus Invocavit (“Ta hüüab mind”) tuleb psalmi antifoni algusest (Ps 91:15).

Pühapäeva evangeelium räägib sellest, et saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, kuid Kristus võitis saatana kiusatused. Kiusaja ei jäta ka täna meid rahule, kuid meie abi on Kristus, kiusatuste võitja.

Meelespeetav kirjakoht: Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et Ta tühistaks kuradi teod. 1Jh 3:8b

Kuradi tööd iseloomustab patustamine. Patt on talle olemuslik tegevus ja iga patustaja ilmutab iseloomu, mis tegelikult pärineb kuradilt. Kuradi tegevus on järjekindlalt õel, kuna ta on oma olemuselt kuri. Kuradi õel töö hõlmab konkreetselt kolme valdkonda, milles ilmneb täielik õiguse (“kurat teeb pattu algusest peale”, 1Jh 3:8), armastuse (ta on “mõrtsukas”, Jh 8:44) ja tõe (ta on “valetaja ja vale isa”, Jh 8:44) puudumine.

Tema tegude hulka kuulub kõik see, millega ta on püüdnud rikkuda Jumala täiuslikku loodut. Moraalivaldkonnas on tema töö meelitamine patule; füüsilisse valdkonda kuuluvad haigused; intellektuaalses valdkonnas on tema töö sisendada eksitust. Veel tänapäevalgi ründab ta meie hinge, ihu ja vaimu kõigil kolmel nimetatud viisil.

Kuradi vägi on märkimisväärne, nagu on ilmne tema laialdasest, õelast tegevusest. Ta ei ole mitte ainult suuteline inimolevustesse kurje mõtteid ja plaane sisendama (Jh 13:2; vrd Lk 22:3; Mt 8:33) ning isegi neisse isiklikult asuma (Jh 13:27), vaid see, “kes on maailmas” (1Jh 4:4), on “selle maailma vürst” (Jh 12:31;14:30;16:11; vrd 2Kr 4:4; Ef 6:12). Tema valitseb “aujärjelt” (Ilm 2:13) ning tema võim on nii ulatuslik, et “terve maailm on kurja käes” (1Jh 5:19). Tegelikult on lunastamatute kohta mitte ainult väidetud, et nad on kuradi alluvuses, vaid koguni, et nad on kuradist. Ta on nende “isa” ning nemad tema “lapsed” (Jh 8:44; 1Jh 3:10). Sellelaadsed fraasid osutavad kurja reaalsele, kohutavale mõjule inimeste elus; nad on tema soovidest ajendatud ning alistuvad neile (Jh 8:44; vrd 2Tm 2:26). Nad soovivad täita tema tahtmist.

Kuid kuradi võitmine sai alguse Jumala Poja saabumisega, kelle üle kuradil “ei olnud mingit voli” (Jh 14:30). Kristuse ilmumise eesmärk oli “tühistada kuradi teod” (1Jh 3:8), Tema iseloomulik töö on päästmine. Ta saavutas selle oma surma ja ülestõusmise kaudu.

Seni on võit kuradi üle seisnenud pigem tema troonilt tõukamises kui otseses hävitamises. Lõplikult võidetakse ta alles viimasel päeval (Ilm 20:10). Vahepeal on Isal aga võimalik kaitsta oma rahvast kurja eest. Seda palus ka Jeesus: “Ma ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa hoiaksid neid kurja eest.” (Jh 17:15)

Nii ei tohi kristlased ei patu ega kuradiga kompromissile minna; muidu leiavad nad end võit-lemas Kristuse vastu. Kui esimene samm pühadusele on ära tunda patu patune olemus nii selle loomupärases seaduserikkumises kui kuratlikus päritolus, siis teine samm on näha selle täielikku kokkusobimatust Kristusega, arvestades Tema patuta isikut ning päästetööd. Mida selgemini mõistame neid tõsiasju, seda vastumeelsem näib meile patt ning seda kindlamalt otsustame sellest vabaks saada.

Teie olete oma isast kuradist ning tahate teha oma isa himude järgi. Tema on mõrtsukas algusest peale, ta ei püsinud tões, sest temas ei ole tõde. Kui ta räägib valet, siis ta räägib enda oma, sest ta on valetaja ja vale isa. (Jh 8:44)

Palvetagem: Issand, meie Jumal, Sina lasid oma Pojal kõrbes kiusatustega võidelda, et Ta võiks aidata inimesi, kes on kiusatustes. Anna meile jõudu Temale järgneda ning lase meil Tema abiga kõik kurja rünnakud ära võita. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

VÕIT KÕRBES

Pühapäev – 18. veebruar

Kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe ja Ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja Ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid Teda. Mk 1:12,13

Meile näitab Jeesuse kiusatus tõsiasja, et Ta oli ja jäi meie vennaks. Pärast seda teame, et Tema on kõiges “kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta” (Hb 4:15). Tema talus kiusatusi selleks, et “aidata neid, keda kiusatakse” (Hb 2:18). Ta ei tulnud vaatama inimkonna hädasid Olümpose kõrgusest, ei tulnud meid lohutama ainult heade nõuannetega, vaid Ta võttis endale meie eluraskuste koorma kogu ulatuses. Ta elas meiega ühes majas (Jh 1:14). Ta võitles isiklikult meie kõlbelise võitluse “eesliini kaevikutes” (Helmut Thielicke), taludes meie nälga ja janu, külma ja palavat. Tema teab, mida sisaldab suremise vaev. Aga Ta teab ka seda, kuidas sellest kõigest võitjana läbi tulla. Tema oskab meid aidata.

Püha Vaim viis Jeesuse kõrbesse saatana kiusata. Keda Püha Vaim kõrbesse viib, selle toob Ta kõrbest ka välja. Pärast kiusatust läks Jeesus “Vaimu väes Galileasse” (Lk 4:14). Aga kes ise läheb kiusatusse, satub surmaohtu. Jeesus võitles võiduni. Messias võitis saatana. Jeesus oli tunginud “vägeva majasse” ja ta sidunud. Nüüd oli Tal meelevald kurjuse jõudude üle (Mk 3:27). Pärast kiusatust saabus taas rahu, aga see oli rahu uuel tasemel, võitja tasemel.

Jeesus aga, täis Püha Vaimu, tuli tagasi Jordani äärest, ja aeti Vaimu läbi kõrbe. (Lk 4:1; ka Mt 4:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mil määral oled sina valmis vastu panema kiusatusele? Mi-da võiksid teha, et veel kindlamini olla rajatud Jumala sõnasse? Hakka seda ellu viima juba täna! “Võtke … vaimumõõk, see on Jumala sõna!” (Ef 6:17)

* * *

 

ERILINE TÕOTUS NEILE, KES ON RASKUSTES

Esmaspäev – 19. veebruar

Ta hüüab mind appi ja ma vastan Temale; mina olen Ta juures, kui Ta on kitsikuses, ma vabastan Tema ning teen Ta auliseks. Ps 91:15

Psalmides esineb sageli küsimus “miks?”. Teadmatus on alati raske taluda. Jeesus ise hüüdis ristil “miks?” ja iga ta järglase huultel on see uuesti esinenud. Siin lubab Jumal anda vastuse. “Ma vastan talle!” Meile meeldib tõlgendada seda nii, et Jumal lubab vastata jaatavalt. Aga tegelikult võib vastus olla ka eitav. Oluline on veendumus, et Jumal meid kuuleb ja vastab.

Vastamise alus on avaldatud sõnades: “Ta hüüab mind appi”. Usklik jääb alati palvetajaks. Ei tule seda aega maa peal, millal meil ei tarvitseks enam Jumalat appi hüüda. Jumal vastab, aga vastab neile, kes teda appi hüüavad. Aga Jumala eriline tähelepanu on pühendatud kannatajaile.

Jumala ligidus raskustes on suure väärtusega, aga varem või hiljem tuleb Tema vabastami-sega. Tema päästab meid kõigest kurjast oma igavesse riiki.

Päästmine on ühtlasi ka austamine. Parem on kitsikus koos Jumalaga kui au ilma Jumalata. Ootame Tema tundi!

Kui sa ta poole palvetad, siis ta kuuleb sind, ja sina saad tasuda oma tõotused. (Ii 22:27) Siis Jumal halastab tema peale ning ütleb: “Vabasta teda haudaminekust, ma olen lunaraha saanud!” (Ii 33:24) Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: “See on minu rah-vas.” Ja tema ütleb: “Issand, minu Jumal!”” (Sk 13:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Milline kujund aitab sul 91 psalmis kõige paremini mõista seda täiuslikku turvalisust, mis tuleb Jumalalt? Jaga seda mõne sõbraga täna.

* * *

 

HÜLGAMISE VALU

Teisipäev – 20. veebruar

Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Js 1:16

Eks meiegi ajal kuuleb arvamusi, et õiglaselt ei saagi ilmas elada. Peabki sama moodi tegema nagu teevad kõik teised. Ka Jumala tahte tegemist ei peeta eriti võimalikuks. Aeg onju teine, öeldakse. Jumal ütleb siin, et asjade parandamist tuleb alustada selliste mõtteviiside muutmisest. Esiteks tuleb loobuda kurja tegemast, teiseks tuleb õppida tegema head. Et elu on selline, nagu öeldakse inimeste seas, ei ole Jumalale argument.

Lühidalt öeldes vastuolu jumalateenistusel toimuva ja argielus toimuva vahel tuleb kõrvalda-da. Jumala inimene peab mõistma, et kogu tema elu on Jumala teenimine. Kõik mis ta teeb, teeb ta Jumala palge ees. See tõttu ülekohtu soosimine ja harrastamine ei kuulu kristlase ellu. Selle kohta ütleb ka Paulus ühemõtteliselt Rooma kirjas: “Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses. Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus, nii et te tema himudele oleksite kuulekad. Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse rel-viks Jumalale.” (Rm 6:11-13)

Jesaja kaasaegsed Juuda elanikud olid Jumala omandrahvas, aga sellest hoolimata olid nad lasknud patul end valitsed ja andnud end patu kasutusse. Relviks ülekohtule, nagu Paulus seda väl-jendas. Sellega olid nad ka ära teeninud kohtumõistmise. Jumala armu osaliseks saamine ei tähenda lubatähte jätkuvalt ülekohtut teha, sest kes seda teeb näitab sellega et ta põlastab Päästjat.

Johannes, keda kutsutakse armastuse apostliks ütleb: “Lapsed, ärgu keegi eksitagu teid! Kes teeb õigust, on õige, nii nagu tema on õige. Kes teeb pattu, on kuradist, sest kurat teeb pattu algu-sest peale. Selleks ongi Jumala Poeg saanud avalikuks, et ta tühistaks kuradi teod.” (1Jh 3:7,8)

Patu ehk igasuguse ülekohtu soosimine elus tähendab alati kuradi nõuannetega nõustumist. Sellepärast kuulub kristlase ellu patu hülgamine, s.t. alalist võitlust patu vastu. Kristlane ei aktsepteeri, õigusta ega kaitse seda endas vaid palvetab jätkuvalt, et sellest vabaneda. Ja just võitlus iseendas elava kurjuse vastu on läbi aegade hoidnud Jumala inimesi alandlikuna. Nad on mõistnud, et neis elavad võimalused kõigiks mõeldavateks patudeks.

Pattu võiks võrrelda puuri pandud raevutseva kiskjaga. Kui veidiki ust paotada, siis on ta kohe valmis välja tormama ja kõike ümber ringi hävitama. Sellega mängimine on keelatud. Kahjuks me mõistame seda sageli liiga hilja, kui juba on tehtud kahju väiksemale või suuremale inimeste ringile. Kristlasel tuleb kõigis inimsuhetes alatasa palvetada. Hea Isa Taevane, anna Vaimu ja kaitse minu armsamaid mu kurjuse eest.

Tänase kirjakoha mõtte on täpselt see sama, mida kuulutas ka Ristija Johannes, valmistades teed Jeesusele Kristusele. Maksuametnikele ütles ta, et nad ei tohi võtta rohkem kui ette nähtud, sõjaväelastele aga et nad neile usaldatud jõudu ülekohtuselt ei kasutaks. Jälle me näeme, et Jumal tegutseb samade põhimõttete järgi nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Ühesõnaga meeleparandus on tee Jumala osadusse ja meeleparandus peab algama suhetest kaasinimestega.

Hoidu kurjast ja tee head, otsi rahu ja nõua seda taga! (Ps 34:15; vrd 1Pt 3:11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand valva täna mu keelt ning ava mu kõrvad kuulma kannatajate hüüdeid. Aita mul kuulata, palvetada ja siis ka toimida.

* * *

 

JEESUSE SAAMISEST OMA VENDADE SARNASEKS

Kolmapäev – 21. veebruar

Seetõttu, et Jeesus ise on kannatanud kiusatuna, võib Ta aidata neid, keda kiusatakse. Hb 2:18

Kiusatuste probleem kaasneb inimesega alati, aga millisel määral on võimalik kujutleda, et ka Kristust samal viisil kiusatustega ahvatleti?

Autor on veendunud, et Kristuse võime kiusatuses olijaid aidata sõltub Tema enda kiusatustekogemusest. Et esitatud mõttest aru saada (Jeesus ise on kannatanud kiusatuna), on oluline tähele panna, et kiusatused on ühendatud kannatustega. Vahel arvatakse, et Jeesuse kannatused sündisid inimlikust nõrkusest: himust, ahastusest ja füüsiliste vigastuste valust.

Kuid Jeesuse kannatused olid valdavalt need, mida tõid kaasa Ta messiaamet, ja neis sisaldas palju rohkem kui füüsilised kannatused. Kuna kannatused olid spetsiifilised, olid seda ka kiusatu-sed. Kokkupuutepunkt Jeesuse Kristuse ja Tema rahva vahel ei ole niivõrd kiusatuste loomuse ja vormi sarnasuses kuivõrd asjaolus, et mõlemad on kiusatusi kogenud. See mõte tuleb kõige selgemini esile salmis Hb 4:15.

Oluline mõte on, et Kristus suudab aidata, sest kirja senise osa peamine ülesanne oli näidata Kristuse täiuslikku sobivust oma rahva esindajaks nende lähenemisel Jumalale.

Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. (Hb 4:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Millised on need asjad mis sind rõhuvad? Pettumused, nõrkused, katsumused, kiusatused … ole enese vastu armuline, kui need asjad Jumala ette tood.

* * *

 

ÄRA VAATA ENDALE

Neljapäev – 22. veebruar

Inimene ei ela üksnes leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Issanda suust. 5Ms 8:3.

Seda salmi tsiteeris Jeesus, kui Teda katsuti läbi kõrbes (Mt 4:4; Lk 4:4). Ehkki Jeesusel oli pika paastumise tõttu nälg, ei lasknud Ta end sellel Jumala tahte teelt kõrvale juhtida. Ta usaldas oma Taevase Isa hoolitsust kõigis olukordades. Iisraeli rahval kõrbes selline usaldus puudus ja see ajas ta Jumala vastu nurisema.

Inimene ei ole ainult mateeria ja ta vajab elamiseks muudki hüvesid kui materiaalseid hüvesid. Jumal on loonud inimese elama endaga osaduses, seetõttu leiab inimese elu täitumuse ja rahul-duse lõppude lõpuks üksnes selle osaduses.

Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4; ka Lk 4:4)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Loe läbi psalmist 103 salmid 1-5 ja täna Jumalat õnnistuste ees, mida oled saanud.

* * *

 

TEELOLIJATE KAITSE

Reede – 23. veebruar

Issand annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi. Ps. 91:11,12

Need on salmid mida kasutas ka kurat, kiusates Jeesust kõrbes. On huvitav, et saatan teadis et see Piibli koht käib Jeesuse kohta. Sellel rajanes ka kiusatuse jõud. Matteuse evangeeliumis on kirjas: “Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.”” (Mt 4:5,6)

Kui selle laulu sõnad ei oleks käinud Jeesuse kohta, siis poleks olnud ka sellel kiusatusel mingit mõttet. Aga nüüd kui kumbgi teadis, et see oli kirjutatud Tema kohta oli kiusatus reaalne. See evangeeliumi lugu meenutab meile, et Piibli sõnade kasutamine ei tähenda sugugi tingimata seda et kasutaja ise nende sõnadega seotud on. Saatan tunneb Piiblit tõenäoliselt paremini kui ükski inimene. Aga sellest hoolimata on ta saatan.

Teine tähelepanu vääriv asjaolu on see, et kui saatan tsiteeris Jeesusega rääkides seda laulu siis ta mõnevõrra moonutas seda. Ta jättis nimelt ütlemata tähtsad sõnad – kõigil su teedel. Jeesus kõndis alati teedel kuhu Teda juhtis Tema Taevase Isa tahe, aga templi harjalt alla hüppamise idee ei olnud Jumala juhatatud. Seega saatan kasutas Piibli sõna, moonutades seda vastavalt oma eesmärki-dele. Seda näeme väga palju ka meie ajal.

Tänapäevaste arusaamadega vastuolus olevate kirjakohtade üle pannakse käima diskusioonid või uurimused, mille eesmärk on algusest peale teha lõpuks selgeks et kuigi nii on kirjutatud ei ole see nii mõeldud. See on saatana komme algsest patust langemisest peale. Juba Eevale ta ütles, et Ju-mal hoiatas küll surma eest aga ei te sure. Tegelikult on lugu teisiti. Isegi otse vastupidi.

Eks meiegi tahaksime meelsasti teatud Piibli tõdesid kujundada vastavalt oma arusaamadele. Meie tunded, tahe ja mõistus püiavad meile igati selgeks teha, et teatud olukordades oleks väga arukas toimida nii nagu me ise paremaks peame. Jeesus sellesse õnge ei läinud. Saatana moonutustest hoolimata on psalm 91 sõnad tõde. Kui kiusatused olid lõppenud tulidki Jeesusele inglidki külla ja seda sama on kogenud paljud Jumala lapsed.

Ning ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on:
Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” (Mt 4:6) Sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid. (Lk 4:10) Sest sul on leping kividega väljal ja metsloomadel on sinuga rahu. (Ii 5:23)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Raskused, häda, tagakius, nälg – kõigis neis asjus peame võitlema. Kuidas me suhtume probleemidesse, ütleb meie usu kohta rohkem, kui ilusad sõnad. Too oma hirmud ja sidumised nüüd Tema ette.

* * *

 

ERILINE HOIATUS

Laupäev – 24. veebruar

Iseseisvuspäev

Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud. Js 1:19,20

Jumal on tõesti suurepärane kohtunik. Ta lubab ettepaneku vastuvõtmise korral, mitte ainult täieliku andestuse vaid koguni maa parimat vilja. See tähendab parimat mida elul koos Jumalaga üldse pakkuda on. Kui aga eelistakse jääda endiselt tõrkujateks ja vastupanijateks, jätkates religioo-seid mänge siis sööb teid mõõk, ütleb kohtunik. Teisiti öeldes, te olete surmalapsed ja nimelt sõja läbi. Issand lõpetab sõnadega, mis meie kaasaegses väljenduses kõlaks – selline on kohtuniku otsus. Valik on teie!

Kas selline pakkumine ei ole tõesti väärt, et selle üle isegi mõelda. Kui valida on elu ja surma vahel, kas siis igaüks ei valiks elu? Paraku millegi pärast tehakse väga sageli vastupidine valik. Ikka veel valitakse Jeesuse Kristuse ligiolu ja osaduse asemel kohtuotsused, mis tähendavad surma. Küll me inimesed ikka oleme kummalised. Või õigemini pimedad.

Tehke mu määruste järgi ning pidage mu seadlusi ja täitke neid, et te võiksite maal julgesti elada! (3Ms 25:18)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal näitaks sulle kus oled eksinud. Eriti aga millised on need asjad kus sa tegelikult ei usalda end jätta Jumala hoolde.

Palvetagem: Püha Jumal, kõigi rahvaste Issand, juhi meie rahvast oma Vaimuga, et me käiksime õiguses ja rahus. Lase meil saavutada õitsengut, mis on Sinule meelepärane. Aga üle kõige anna meile usku Sinusse, et kogu rahvas austaks Sinu nime ja me teeniksime üksteist Sinu armastuses. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

Kasutatud allikad

Cuthrie, Donald (2006) Kiri heebrealastele. Tallinn: Logos, lk 90

Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Ära vaata endale (5Ms 8:1-9:6); Kõige kõrgema kaitse all (Ps 91:1-92:16); Väärtusetud ohvrid (Js 1:5-20). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

Stott, John R.W. (2002) Johannese kirjad. Tallinn: Logos, lk 131-132,144-145

Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 40

Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 377-378

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

Palveleht. 11. -17. veebruar 2018

Palveleht

Nädala teema: Jumala armastuse ohvritee

Kiitus/ülistus

Selles palveosas kiidame ja ülistame Jumalat.

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist: Psalm 31:1-6

2 Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse!
Oma õiglust mööda päästa mind! 3 Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!
4 Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind. 5 Sa viid mu välja võrgust, mis mulle salaja on pandud, sest sina oled mu tugev kaitse. 6 Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.

Pauluse kiri korintlastele 13

1 Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust,
siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. 2 Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. 3 Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada,
aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. 4 Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, 5 ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, 6 tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. 7 Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. 8 Armastus ei hääbu kunagi. Olgu ennustused – need kõrvaldatakse, olgu keeled – need vaibuvad, olgu tunnetus – see lõpeb ära. 9 Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame, 10 aga kui tuleb täielik, siis kõrvaldatakse poolik. 11 Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, mõtlesin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, jätsin ma kõrvale väeti lapse kombed. 12 Praegu me näeme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse.
Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud. 13 Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.

Patutunnistus – vaikne palve.

/Järgneb sujuvalt ülistusosale./ Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 25:18

18 Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Toome tänu armu- ja rahuaja eest meie maal. Täname Jeesuse Kristuse eest, kes oma elu ohverdas, et meil on rahu Jumalaga ja Kristuse läbi saame osa igavesest elust. Täname sellegi eest, et Kristuses võime igas paigas ja igal ajal palves Jumala ette tulla. Tänu Pühale Vaimule, kes kingib usku Jumalasse ning seda usku meis ka tugevdab. Tänu sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 18:31

„Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast

Palvesse kanname iseend, oma pereliikmed ja lähedased

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Markuse evangeelium 10:32-45

32 Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab: 33 „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte 34 ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.” Igatsus au järele 35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume.” 36 Jeesus küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 37 Nemad ütlesid talle: „Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!” 38 Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?” 39 Nemad ütlesid talle: „Võime küll!” Jeesus aga ütles neile: „Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.” 41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale. 42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal. 43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane, 45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”

Palume koguduse juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni ja sinodi saadikute ning iga koguduse liikme eest. Eriti nende liikmete eest, kes on mõnesugustes haigustes või muudes kiusatustes ja kannatustes; palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja abiõpetaja Matthias Burghardti perega, diakon Toivo Treibluti ja juhatuse esimehe Meelis Pirni ning aseesimehe Andra Indriksoni ning nende pered. Õnnistust palume koguduse muusika-, laste- ja hingehoiutööle ja Toidutarele ning inimestele, kes sellega seotud. Palume Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issanda lähedalolu palume abielus ja laulatatud inimestele, et Jumal kingiks armastust ja ustavust. Palume Issanda õnnistavatesse kätesse kõik koguduse eakad liikmed ja 80. klubi ning inimesed Nõmme sotsiaalmajas. Õnnistust palume sõpruskogudustele.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Hesekieli raamat 18:30-32

30 Seepärast ma mõistan kohut teie üle, Iisraeli sugu, igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. 31 Heitke eneste pealt ära kõik oma üleastumised, millega te olete üle astunud, ja valmistage enestele uus süda ja uus vaim! Miks te tahate surra, Iisraeli sugu? 32 Sest mul ei ole head meelt surija surmast, ütleb Issand Jumal. Seepärast pöörduge ja elage! Palume õnnistust kõikidele inimestele kes elavad Eestis ja eestlastele väljaspool Eestit.

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Pauluse kiri efeslastele 6:18

18 Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest

Palume oma palveellu püsivust ja Jumala usaldamist. Tänu ustavate eestpalvetajate eest. Luba meil endil olla samuti nende hulgas, kes palves Sinuga kohtumist otsivad ja oma elu Sinu kätte usaldavad.

Päeva Sõnum. Nr 72. 11. – 17. veebruar 2018

Päeva Sõnumi logo

JUMALA ARMASTUSE OHVRITEE

Pühapäev enne paastuaega. Esto mihi; Quinquagesima

Pühapäeva ladinakeelne nimi Esto mihi (“ole mulle”) tuleb psalmi antifoni algussõnadest (Ps 31:3). Eesti keeles on seda pühapäeva nimetatud ka 7. pühapäevaks enne ülestõusmispüha ja paastu-pühaks, sest algava nädala sees astume paastuaega.

Jeesuse avalik tegevus jõuab pöördepunkti. Algab teekond Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Kuid just sellel teel Inimese Poeg kirgastatakse. Jumalik armastus võidab end ohverdades ja alandades kuni ristisurmani. Me vajame silmade avanemist, et näeksime, kuidas Jeesus kannatab meie ja kogu maailma pärast. Õnnistegija ootab ka meilt oma mina mahasalgamist Jeesuse järgimi-sel.

Meelespeetav kirjakoht: Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja seal viiakse lõpule kõik see, mis prohvetid on kirjutanud Inimese Pojast! Lk 18:31

Jumala mõtted on kõrgemad, kui inimeste mõtted ja seda eriti elu ja surma puudutavates küsi-mustes (Lk 18:31-34). Jeesuse jüngrid olid käesoleva maailma inimesed ja mõtlesid sama moodi, nagu kõik nende kaasajal. Nende eesmärgid olid sama sugused nagu nende kaasmaalastel. Üksnes selle vahega, et nad uskusid et Jeesus on õige isik neid eesmärke elluviima.

Jeesusel oli rahva hulgas suur poolehoid ja Ta rändas Jeruusalemma poole. Oma vastustega pani Ta suu kinni kõigil oma vastastel. Tundus endast mõistetav, et edasi saab tee minna üksnes üles poole.

On arusaadav, et selline mõtteviis ei suutnud käsitleda Jeesuse sõnu Tema kannatustest ja surmast. Luukas rõhutab seda koguni kolme kordselt. Vajame tõelist Jumala Vaimu valgustamist Jumala Sõna ääres, et Jeesuse sõnade tähendust üldse õigesti taibata. See käi ainult mitte siinsete Jeesuse sõnade kohta, vaid üldse kogu Tema õpetuse ja eriti Tema olemuse mõistmise kohta. On karta, et paljudki meist on vaimulikes asjades nii sama pimedad, nagu siin Jeesuse jüngrid.

Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest. (Ps 22:7) Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte. (Mk 10:33; ka Mt 20:18)

Palvetagem: Armuline Jumal, Sa näitasid oma Poja kannatuses ja surmas maailmale oma armastust. Ava meie südamesilmad, et me mõistaksime Tema ohvri saladust ja järgneksime Talle kuuletumise ja armastuse teel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

 

INIMESE TÕELINE SUURUS

Pühapäev – 11. veebruar

Jeesus ütles oma jüngritele: “Kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane.” Mk 10:43,44

Rahvaste üldine arusaamine Palestiinas, Rooma riigis ja mujal pidas õigeks reeglit: “Mida suurem keegi on, seda enam teda teenitakse,” kuid Jumala riigi reegel ütleb: “Mida suurem keegi on, seda enam teenigu ta teisi.” Kõrgeid kohti püüdes olid jüngrid maailma üldise arusaamise tase-mel. Niiviisi mõtlesid kuningas Heroodes, maavalitseja Pilaatus ja Rooma keiser Tibeerius. Kuid Messia riigis mõeldakse ja elatakse teisiti. Kahjuks on kristlik kirik oma võimupüüetes üsna sageli olnud rohkem maailma kui Jumala riigi tasemel. Sedasama peab ütlema koguduste kohta, kus tüli-tsetakse kõrgemate ametikohtade pärast. Mõnel kristlasel ei ole võimeid juhtival kohal töötamiseks. See ei tähenda, et tal ei oleks Sebedeuse poegade kiusatust. Oma auahnust võib ta rahuldada ka sel-lega, et peab ennast vaimulikult teistest paremaks. Iga kristlane arvestagu Jeesuse õpetust teiste tee-nimistest!

Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: “Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!” (Mk 9:35)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Oletame, et me elu mõõdetakse ainult selle järgi, kui palju me tegelikult teisi teenime. Kui suur võiks olla me väärtus?

* * *

 

SINU KÄTTE MA ANNAN OMA VAIMU

Esmaspäev – 12. veebruar

Ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Ps 31:3

Need ajad Taaveti elus, kus tal tuli elueest põgeneda Sauli eest, sööbisid nähtavasti alatiseks talle meelde. Siis leidis ta alatasa turvapaiga mägede koobastes ja massiivsetest kaljudest. Neid kujundeid kasutab ta nüüd ka Jumala kohta. Issand on kui kindel kalju ja kõikumatu mägilinnus, mis pakub põgenikule varju.

Meiegi vajame samasugust kaitset. Sellist mis ei kõiguks, kui ka meie komistame ja kukkume. Sellist, mis püsiks püsti suurimaski tormis. Sellist, mis päästaks ka surma küüsist. Ja selline kalju on meile Issand Jeesus Kristus. Tema on kalju, kes peab vastu ja kellele võib turvaliselt rajada kogu oma elu. Tegelikult ei olegi väga hullu, kui me vahel ka kõigume ja väriseme selle kalju varjus. Tähtsaim on, et kalju ise on alati ühtviisi kindel ja turvaline.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul järgida Taaveti eeskuju, kui tood omaenda haavumised ja vajadused tema ette. Kujutle enda ümber kindlust, varjupaika, mille kohal lehvib armastuse lipp.

* * *

 

KES VASTUTAB?

Teisipäev – 13. veebruar

Vastlapäev

Ma mõistan kohut teie igaühe üle ta eluviiside kohaselt, ütleb Issand Jumal. Pöörduge ja taganege kõigist oma üleastumistest, et teie süü ei saaks teile komistuseks. Hs 18:30

Selline on Jumala tungiv üleskutse kõigile inimestele maailmas. Ärge jääge jonnakalt “surma-teele”, vaid pöörduge ja elage. Nüüd on meil pealegi palju parem võimalus pöörduda, sest meil on Lunastaja ja Lepitaja – Jeesus Kristus, kes on kandnud kõik meie patud ja üleastumised oma ihus üles ristipuule ja sellega need tühistanud. Meil tuleb oma patud ainult tunnistada ja neist ära pöör-duda ning Jumal annab need andeks.

Hesekiel kõneleb siin inimese vastutusest Jumala ees, kuid teisalt kuulutab ta andestust neile, kes pöörduvad Jumala poole. Jumala jaoks ei ole olemas lootusetuid inimesi. Jeesuse tähendamis-sõnades võrreldakse Jumala rõõmu kadunud inimese üle perenaise rõõmuga, kes leiab üles majapi-damises vajaliku kadunud raha, või karjase rõõmuga, kes leidis kadunud lamba. Kõige tugevamalt väljendub Jumala rõõm tähendamissõnas kadunud pojast. Oma rõõmus poja tagasisaamise üle unus-tab isa selle, et poeg on tema varanduse raisanud.

Niisiis, meie sisemuses oleks tarvis mitte väikest remonti või siint-sealt kohendamist ja silu-mist, vaid midagi olemuslikult täiesti uut. Põhiolemus peab muutuma, muidu ei muutuks miski.

Parandage meelt, sest taevariik on lähedal! (Mt 3:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jumal suudab unustada inimese mineviku.

* * *

 

PATUKAHETSUS JA PAAST

Kolmapäev – 14. veebruar

Tuhkapäev. Paastuaja algus. Palvepäev

Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi. 1Pt 4:1,2

Tuleks olla Kristuse-sarnaselt valmis kannatama õiguse tegemise eest, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast. Üldise väitena, ilma piiritlemata, oleks see väär, kuna paljud on füüsiliselt kannatanud ning patustavad veel ikka väga palju. Peetrus ei väida ka lihtsalt, et füüsi-line kannatus inimesi kuidagi moodi puhastab ja neid tugevamaks teeb – mõningaid teeb see tuge-vamaks, teised aga muutuvad Jumala suhtes mässumeelseks ning kibestuvad. Pigem peab Peetrus siin silmas seda liiki kehalist kannatamist, mida määratletakse salmis 1Pt 3:17: “Parem on head te-hes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.”

Seega, kui me järjekindlalt järgime otsust Jumalale kuuletuda, isegi kui see tähendab kehalist kannatusi, tugevdab see meie moraali: see aitab meil kindlamalt kui iial enne pühenduda eluviisile, milles sõnakuulmine on tähtsam kui soov vältida valu. Eesmärk on elada elu, mida ei juhi inimlikud tunded, vaid Jumala tahe: patuga tehakse selge lõpp.

Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. (1Pt 2:21) Ta on surnud kõikide eest, et elavad ei elaks enam enestele, vaid Temale, kes on nende eest surnud ja üles äratatud. (2Kr 5:15) Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest. (Gl 2:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas olete valmis õigsuse pärast kannatama?

Palvetagem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Sina ei soovi ühegi patuse surma, vaid annad kahetsejaile armu. Uuenda meie südamed ja juhi meid meeleparandusele, et me võiksime Sinult, kõige halastuse Jumalalt, vastu võtta pattude andeksandmise. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

KUI JUHTUB HALVIM

Neljapäev – 15. veebruar

Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja ning tee lepitus meie pattude eest oma nime pärast! Ps 79:9

Kui on head ajad, siis me nii sageli Jumalast ei hooli. Aga hädad ja nuhtlused sunnivad armu otsima. Enam ei ole palvetaja jaoks kõige tähtsam väline hull olukord, vaid oma patud, Jumala arm ja lepitus. Aga kui karistus on selline mõju, siis on vähemalt tagantjärele põhjust selle eest hoopis tänulik olla. Seda on mõistnud paljud kristlased läbi ajaloo.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meil tuleb pattu tunnistada, nõustudes et nii meie eelkäijad kui me ise, oleme kaudselt kaasa aidanud käesolevale olukorrale sellega, et pole suutnud Jumala eest tulemuslikult seista.

Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja millega ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud. (Ne 1:6) Me oleme pattu teinud ja eksinud, oleme olnud ülekohtused ja oleme hakanud vastu, oleme taganenud su käskudest ja seadustest (Tn 9:5).

* * *

 

SINA OLED MU VARJUPAIK

Reede – 16. veebruar

Ole mulle armuline, Jumal; ole mulle armuline, sest Sinu juures otsib mu hing pelgupaika ja ma kipun Su tiibade varju, kuni õnnetus möödub! Ps 57:2

Taaveti palve on kohane meilegi ja seda ennekõike vaimulikus plaanis. Vähemalt mina vajan väga halastajat Jumalat, kes ei süüdista vaid pakub andestust ja kelle juurest võib otsida pelgupaika. Selle halastuse on Jeesus Kristus mulle juba välja teeninud, seetõttu võib julgesti tulla seda vastu-võtma.

Tasub meeldetuletada sedagi, mis Jeesus ütles Jeruusalemma kohta Matteuse evangeeliumis: “Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!” (Mt 23:37)

Hoolimata mis tahes tormidest ei ole endastmõistetav, et inimesed tahaksid tulla Jumala juur-de halastust saama ja pelgupaika otsima. Aga siis ei olegi olemas  mingitki pelgupaika ja inimesel tuleb ise oma tegude ning valikute eest Jumale ees vastust anda.

Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda! (Ps 51:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida teed, kui sind tabab häda? Kirud oma saatust ja süü-distad Jumalat või palud Temalt abi ja tänad Teda?

* * *

 

SÜGAV AHASTUS OMA PATU PÄRAST

Laupäev – 17. veebruar

Põhjatuist sügavusist hüüan ma sinu poole, Issand! Issand, kuule mu häält! Ps 130:1,2

Isiklik usuelu on väga erinev üldisest jumalakartusest ja usuelust. Kui teised inimesed tulid templisse, tõid oma ohvri, palvetasid oma palve ja läksid jälle ära, siis see oli ka omamoodi usuelu. Aga siin on keegi, kes ei taha leppida sellega. Tema palve on teistsugune, kui tavalise templikülasta-jate palve. Tema hüüab siin sügavusest Jumala poole.

Isiklik usuelu algab isikliku patutundmisega. See on küllaltki halb, et kõik inimesed on patu-sed, aga põletavalt valus on tunda oma süüd.

Isiklik ja sügav patutundmine otsib ka isiklikku lahendust. Üldisest lahendusest jääb puudu-jääk. Mõni lahendab oma patuprobleemi liturgiliselt. Rahuldub sellega, et põlvitab kirikus, kui tei-sed seda teevad ja laulab ühes teistega: “Issand halasta!” Nii väljub ta kergendatud tundega. Kuid isiklik lahendus eeldab isiklikku appihüüdmist ja isiklikku kindlust.

Isiklik usuelu algab siis, kui inimesed ise appi hüüavad. On neid inimesi, kes tahavad oma palvet võtta üsna kergelt. Ärgem tehkem palvetamist endale lihtsaks, vaid palvetamine olgu tõsine appihüüdmine Jumala poole! Piibel ütleb: “Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse” (Rm 10:13). Selline inimene on tänulik ka eespalvete eest, aga ta ei looda sellele, et teised tema eest palvetöö ära teevad.

Ahastuse tunnid õpetavad meid paluma. Ilma nendeta ei õpiks me iialgi palve sügavust, ulatust ja väärtust. Siis kaob kerge ja pealiskaudne palvete lugemine ja õpime jälle tundma oma puudujääke ja saamatust. Jumal peab meile ka saatma raskusi, et õpiksime paluma.

Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama! (Ps 69:2) Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist! (Ps 5:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ole vaikselt Jumala ees paludes, et Tema aitaks sul täna olla täiesti aus ning avatud selles kohtumises.

* * *

 

Kasutatud allikad

 

•   Grudem, Wayne (2010) Peetruse esimene kiri. Tallinn: Logos, lk 166-167

•   Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Sinu kätte ma annan oma vaimu (Ps 30:1-31:9); Sina oled mu varjupaik (Ps 57:1-59:18) Kui juhtub halvim (Ps 78:1-80:20); Kes vastutab? (Hs 18-19:4); Raske õppetund olla viimane (Lk 18:15-43). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

•   Siim, Joel (2004) Hesekiel 18:21-32. Piiblivõti. Avatud Piibli Ühing http://www.avatudpiibel.ee/piiblivoti/2004/08/04

•   Tärk, Osvald (1993) Markuse evangeeliumi seletus. Tallinn: Logos, lk 345-346

•   Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 621

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

 

Palveleht. 4.-10. veebruar 2018

Palveleht

Nädala teema: Jumala sõna külv

Kiitus/ülistus

Palveaeg Jumala kiituseks

Selles palveosas oleks hästi hea, kui ei oleks veel palvesoove ega – vastuseid.

Koht/kohad Piiblist, millele Jumala kiituse ja ülistuse osas toetuda: Psalm 44:2-4

2 Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud:
suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal. 3 Sina ajasid paganarahvad ära oma käega, aga nemad sa istutasid asemele; sa purustasid rahvaste hõimud ja kihutasid nad minema.  4 Sest mitte oma mõõgaga ei omandanud nad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars ja sinu palge valgus, sest sul oli neist hea meel.

Matteuse evangeelium 13:31-33

31 Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. 32 See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.” 33 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.”

Patutunnistus

Vaikne palve. /Järgneb sujuvalt ülistusosale./

Kirjakoht, millele võib palves toetuda on: Psalm 25:18

18Vaata mu viletsust ja mu vaeva ja anna andeks kõik mu patud!

Pärast vaikset palvet võib lugeda: 1. Johannese kiri 1:7

7 Aga kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis on meil osadus omavahel ning Jeesuse, tema Poja veri puhastab meid kogu patust.

Tänupalve

Aeg, mil tänada Jumalat palvevastuste eest; tänu erinevate asjade ja olukordade eest. /Järgneb sujuvalt patutunnistusele./

Ka selles palveosas oleks hea, kui ei oleks veel palvesoove.

Toome tänu armu-ja rahuaja eest meie maal. Täname Piibli eest, samuti täname suuliselt kuulutatud Jumala Sõna eest. Tänu Jumalale, et sõnakülvi aeg kestab ning ligipääs igavesse ellu on Kristuse kaudu veel avatud. Täname iseseisva Eesti riigi eest. Täname ustavate juhatuse-, nõukogu- ja koguduseliikmete ning vaimulike eest. Tänu sõpruskoguduste eest.

Eestpalve aeg

Eestpalved pereliikmete ja lähedaste inimeste eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Heebrea kiri 3:12-15

12 Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! 13 Pigem julgustagem üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse „täna”, et keegi teist ei paaduks patu pettuse läbi! 14 Me oleme ju saanud Kristuse osalisteks, kui me vaid lõpuni kinni peame sellest, mis meil alguses oli.
15 Selles ütlemises: „Täna, kui teie tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks nagu nurina ajal”

Palvetame iseenda, oma pereliikmete ja lähedaste eest

Eestpalve koguduse õpetaja, töötegijate ja koguduse liikmete eest

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: 1. Korintlastele 1:20-25

20 Kus on tark? Kus on õpetlane? Kus on selle ajastu arutleja? Kas mitte Jumal pole teinud maailma tarkuse narruseks? 21 Kuna maailm Jumala tarkuses ei tundnud Jumalat ära tarkuse abil, siis oli Jumalale meelepärane päästa selle narri kuulutuse kaudu need, kes usuvad. 22 Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust, 23 meie aga kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele ärrituseks ja paganaile narruseks, 24 ent neile, kes on kutsutud, olgu juutidele või kreeklastele, on ta Kristus, Jumala vägi ja Jumala tarkus. 25 Sest Jumala narrus on inimestest targem ja Jumala nõtrus inimestest tugevam.

Palume koguduse liikmete eest, kes on erinevates haigustes või muudes kiusatustes ja kannatustes; palvesse kanname koguduse õpetaja Ove Sanderi perega ja diakon Toivo Treibluti ning abiõpetaja Matthias Burghardti perega, koguduse juhatusele, nõukogule, revisjoni komisjonile ja sinodi saadikutele palume samuti Jumala õnnistust. Õnnistust ja hoidmist palume koguduse juhatuse esimehele Meelis Pirnile ja muusikajuhile Imbi Laasile. Õnnistust palume koguduse muusika-, laste- ja hingehoiutööle ja Toidutarele ning inimestele, kes sellega seotud. Palume tarkust ja abi koguduse ja kirikuhoonete majandamisele. Palume, et Issand ise saadaks ustavaid  töötegijaid ning avaks inimeste südameid Tema Sõna vastu võtma. Palume Issanda lähedalolu kõigile, kes valmistuvad kohtuma Kristusega palgest palgesse. Palvesse kanname kõik lesed ja leinajad. Issanda lähedalolu palume abielus ja laulatatud inimestele, et Jumal kingiks armastust ja ustavust. Palume Issanda õnnistavatesse kätesse koguduse noored ja lapsed ning pered. Õnnistust palume sõpruskogudustele Eestis, Soomes, Rootsis, Ameerikas.

Eestpalve kiriku, maa ja rahva eest nii meil kui mujal

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Jesaja 5:1-7

1 Ma tahan nüüd laulda oma armsamast, mu armsama laulu tema viinamäest. Mu armsamal on viinamägi viljakal mäenõlvakul. 2 Ta kaevas ja puhastas kividest ning istutas häid viinapuid; ta ehitas selle keskele torni, ta raius sinna ka surutõrre. Siis ta ootas, et see kasvataks häid kobaraid, ent kängunud olid kobarad,  mida see andis. 3 Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed, mõistke ometi kohut minu ja mu viinamäe vahel 4 Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata? Miks ma ootasin, et ta kasvatab häid kobaraid, kuna ta andis kängunud kobaraid? 5 Aga nüüd tahan ma ometi teha teile teatavaks, mida ma teen oma viinamäega: ma kisun maha ta aia, ja ta jääb laastatavaks, ma lammutan ta müüri, ja ta jääb tallatavaks. 6 Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan pilvi temale vihma andmast. 7 Sest Iisraeli sugu on vägede Issanda viinamägi ja Juuda mehed tema lemmikistandik. Ta ootas õigust, aga vaata, tuli õigusetus; õiglust, aga vaata, tuli hädakisa.

Palvetame inimeste eest, kes Kristust veel ei tunne. Palume Eestis elavatele inimestele enamat tänumeelt ning lootust Jumalale. Palume õnnistust presidendile, vabariigi valitsuse liikmetele, riigikogu liikmetele, Nõmme linnaosavanemale ning kõigile, kes seatud inimesi teenima. Õnnistust palume piiskoppidele, kirikuvalitsusele, vaimulikele ja koguduste töötegijatele ning igale liikmele meie kirikus. Õnnistust palume kirikutevahelisele osadusele – Eesti Kirikute Nõukogule, Eesti Evangeelsele Alliansile. Palume Jumala juhtimist ja õnnistust Usuteaduse Instituudi tööle, EELK Perekeskusele, Laste ja Noorsootöö Ühendusele jt.

Eestpalve palvetajate eest Eestimaal ning mujal maailmas

Kirjakoht Piiblist, millele võib palves toetuda on: Luuka evangeelium 6:28

28õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!

Palume, et kristlased kasutaksid seda suurt eesõigust, kõnelda Jumalaga ja saada Temalt selgust, jõudu ning julgust oma elutee jätkamiseks. Tänu ustavate eestpalvetajate eest.

Päeva Sõnum. Nr 71. 4. – 10. veebruar 2018

Päeva Sõnumi logo

JUMALA SÕNA KÜLV

6. nädal: 4. – 10. veebruar 2018

2. pühapäev enne paastuaega. Sexagesima

Sexagesima (“kuuekümnes”, nimetatud ka 8. pühapäevaks enne ülestõusmispüha) pühapäeva evangeeliumitekstides räägitakse Jumala sõna külvist. Jeesus on külvaja, aga ka Tema jüngrid on läkitatud ustavalt sõna külvama, lootes sellele, et Jumal annab seemnele kasvamist.

Meelespeetav kirjakoht:  Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. Hb 3:15

Kui uurime Heebria kirja, siis kohtame üha uuesti ja uuesti sama rõhuasetust – ärge mingil juhul loobuge Issandast Jeesusest. Sellest võib järeldada, et kirja saajad olid sattunud kiusatusse või ohtu kus nende meelest mõned uued õpetused tundusid huvitavamad ja köitvamad, kui Jeesuse Kristuse seltskond. Kirja autor, aga nägi kõige selle taga lihtsalt uskmatuse pattu. Inimesed hindasid oma arvamusi või mõningate teiste inimeste õpetuslike konstruktsioone kõrgemalt kui Jumala Sõna.

Täpselt sama moodi olid toiminud kunagi ammu iisraellased kõrberännakul. Nemadki olid pidanud tühiseks Jumala tõotusi ja uskunud rohkem oma silmi ja hinnanguid. Nii jätsid nad Jumala kutse vastaselt Tõotatud maale minemata. Nad olid küll näinud korduvalt Jumala imesid ja abi, aga kõigest sellest hoolimata olid nad end paadutanud ja jäänud oma südamelt uskmatuks. Tegelikult oli see juhtunud Iisraeli rahva elus läbi aegade korduvalt. Selle pärast pidigi Jumal ütlema: “Nad aina eksivad oma südames, aga minu teid nad ei ole ära tundnud. Nii ma vandusin oma vihas: Nad ei saa minu hingamisse!” (Hb 3:10,11)

Selle nädala kirjakoht on tsitaat psalmist 95. Üheks selle Vana Testamendi sõna kordamise põhjuseks on ilmselt see, et autor tahab rõhutada asja tõsidust. Sammuti seda, et see hoiatus ei kuulu kuhugi kaugele mineviku vaid on endiselt ajakohane. Iisraeli rahvas tõstis Tõotatud maa piiril Juma-la vastu mässu ja selle tulemuseks oli, et neil tuli kogu oma ülejäänud elu elada kõrbes jõudmata ku-nagi pärale. See kõik tulenes sellest, et ei võetud tõsiselt seda mida Jumal tõotas ja teha käskis.

Seda kõike tuletakse meile meelde sellepärast, et täpselt sama oht varitseb ka kristlasi. Kui vaadata sügavamale, siis isegi Jumal rahvas võib osutada tegelikult uskmatuks rahvaks. Sellest kõi-gest tuleb teha tõsised järeldused.

Nii jääb nüüd võimalus, et mõned saavad sinna sisse. Ja et need, kellele evangeeliumi esmalt kuulutati, ei ole sinna sisse saanud oma sõnakuulmatuse pärast -, siis ta määrab jälle ühe päeva tä-naseks päevaks, kui ta nii pika aja pärast Taaveti kaudu ütles, nõnda nagu varem on öeldud: “Täna, kui te kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks!” (Hb 4:6,7)

Palvetagem: Issand Jumal, ärata meie südamed, et me Sinu päästvatel tegudel meie keskel sündida laseksime ja Sinu armastuse sõna rõõmuga vastu võtaksime. Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

 

NÄHTAMATU JA SIISKI NÄHTAV

Pühapäev – 4. veebruar

Jeesus ütles: “Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.” Mt 13:33

Kui võtta seda pilti lihtsalt ja otse, siis kirjeldab see ristiusu levimist. Vaikselt, aga kindlalt täi-dab ta kogu selle keskkonna kus ta on. Täpselt nõnda levis kristlus oma esimestel sajanditel ja levib veel ka tänapäeval Kolmandas Maailmas. Tema elujõud on nii suur, et teda ei peata mingid takistu-sed, ehkki hapnemis protsesse silmaga jälgides polegi nagu midagi eriti näha. Küsimus võib aga tekkitada see, et mujal Piiblis eriti Vanas Testamendis sümboliseerib haputaigen tavaliselt midagi halba. Miks kasutas siis Jeesus seda pilti seekord millegi hea, Jumala riigi levimise kirjeldamiseks?

Küllalt lihtsalt sellepärast, et haputaigen ja leiva tegemine oli igas juudi kodus igapäevased as-jad. Haputaigna mõju oli kõigile tuttav. Tõsi küll, ka Matteuse evangeeliumi 16. peatükkis hoiatab Jeesus oma jüngreid: “Vaadake ette ja hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!” (Mt 16:6) Selle all mõtles Ta variseride ja saduseride õpetust. Ilmselt rääkiski Jeesus sellest, kuidas üks või teine õpetus mõjub ja levib. Ühel juhul on see hea ja teisel juhul aga ohtlik.

Kui mõelda haputaigna all hingevaenlase tegevust, siis tema loomulikult püüab hävitada nii puhast Jumala Sõna kui ka Taevariiki ja Jumala kogudust üldse, mida sel juhul kujutaks kolm vaka täit jahu. Loomulikult on selline asja mõistmine täiesti realistlik ja õige. Aga kas tahtis Jeesus ikka  siinkohal öelda seda? Ta ju ütles, et see tähendamissõna kirjeldab Jumala riiki, mitte kurjuseriiki. Teiseks ütles Jeesus seal, et lõpuks läks kõik hapnema.

Kui oletada, et haputaigen sümboliseerib kurjuse mõju, siis tuleks neid Jeesuse sõnadest järel-dada, et lõplik võitja on ikkagi kurat. Tal õnnestub kõik puhas jahu hapnema ajada. Seda aga Jeesus kindlasti öelda ei tahtnud. Tõsi küll, see oht on iseenesest vägagi reaalne, eriti kui vaadata tänast läänemaailma. Piltlikult võiks öelda, et meiegi maal on väga palju inimesi Jumalast lahutanud ateis-mi haputaigen, lõbuelu haputaigen või ka materialismi haputaigen st. kõige materiaalse pärast mure-tsemine. Maailm on täis kõikvõimalike huputaignaid ehk mõjusid.

Meie hea võimalus seisneb aga selles, et laseme oma ellu tulla Jumala Sõna mõjul ja laseme sellel toimida seal seni kuni see läbistab terve meie elu. Just seda soovib Jumal.

Ja Jeesus ütles taas: Millega ma võrdleksin Jumala riiki? (Lk 13:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hea olla näljane Jumala järele, palvetada, et Ta teeks meid võimeliseks oma eluga Talle au tuua. Ja kas see poleks võrreldamatult lihtsam, kui Tema toimimine oleks inimestele palju enam nähtav? Me igatseme näha taevariigi võidukäiku siin ja praegu! Tänane piiblitekst aga julgustab avama oma vaimusilmi selleks, et märgata Jumala toimimist.

* * *

 

INNUKAS APPIHÜÜD

Esmaspäev – 5. veebruar

Virgu, Issand! Miks Sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt! Tõuse meile appi ja lunasta meid oma helduse pärast! Ps 44:24,27

Kitsikused võivad tuua inimesi sügavamale usule, kuid on neidki, kes kitsikuse ajal pööravad usule selja. Neid leidus juutide hulgas tol ajal küllaldaselt. Ühtesid meelitas paganlik patustamise vabadus, teised kartsid kannatusi, kolmandad tegid niisugusel ajal karjääri.

Psalmi autori elus muutusid kannatused palve põhjuseks. Jumal oli minevikus teinud imet oma rahva kasuks. Oleviku raskuste põhjusi ei suutnud inimene avastada, aga Jumala poole võis hüüda ka siis, kui kannatuste põhjusi ei oska seletada.

Palve kutsub Jumalat tegutsema. “Virgu, Issand!” Näis, nagu oleks Jumal uinunud. Usklikele on alati olnud murelikuks küsimuseks Jumala näiline passiivsus. Näib, nagu läheks elu omapead. Jumala tegutsemist on märgata liiga vähe. Ometi teame, et ei tuku ega uinu magama see, kes Iisra-eli hoiab! (Ps 121:4)

Ja vaata, järvel tõusis suur torm, nii et lained katsid paadi. Aga Jeesus magas. Ja jüngrid tulid ta juurde ja äratasid ta üles, öeldes: “Issand, aita! Me hukkume!” (Mt 8:24,25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mismoodi saaksid näidata üles ulatuslikumat solidaarsust kristlastega, kes läbivad valusaid kannatusi?

* * *

 

TAGASIVAADE MÖÖDUNUD AEGADE ÕNNISTUSTELE

Teisipäev – 6. veebruar

Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled Sa tei-nud nende päevil, muistsel ajal. Ps 44:2

Kirjutatud raamatuid oli tol ajal vähe. Neidki, mis oli, hoiti templis, kus toimus ka ettelugemi-ne rahvale. Suur osa usulisi teadmisi anti edasi suuliselt vanematelt lastele. Jutustamise kohustus oli käsus pandud isadele.”Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!” (5Ms 6:7).

Jutustamine on tänaseni jäänud Jumala meetodiks. Raamatuid on nüüd rohkesti, aga kuuluta-mine ja kuulamine on jäänud omale kohale. Kogudus on Jumala laste pere, kes tuleb kokku kind-laksmääratud ajal Jumala sõna kuulma ja talletama. Aga perekonnalegi on jäänud oma osa. Jutus-tage oma lastele ja lastelastele piiblilugusid ja oma usuelu kogemusi!

Israeliitide vaimulik suurus seisnes eriti selles, et nad oskasid anda igale nähtusele vaimuliku tõlgenduse. Niisugust püha oskust peab uue seaduse ajal Issanda kogudus edasi kandma ja arenda-ma. Kogudus peab igas sündmuses nägema Jumala kätt.

Me olime vaarao orjad Egiptuses, aga Issand tõi meid vägeva käega Egiptusest välja. (5Ms 6:21) Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud. (Ps 78:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui palju teaksid sinu lapsed ja lapselapsed Jumalast, Jeesusest Kristusest, usklikuks saamisest ja pühast elust, kui nende ainsaks informatsiooniallikaks oleksid sinu jutustused?

* * *

 

EVANGEELIUMI “RUMALUS”

Kolmapäev – 7. veebruar

Kuna maailm Jumala tarkuses ei tundnud Jumalat ära tarkuse abil, siis oli Jumalale meele-pärane päästa selle narri kuulutuse kaudu need, kes usuvad. 1Kr 1:21

Paulus ütleb tänases kirjakohas, et Jumal oma tarkuses otsustas päästa inimesed risti kaudu ja ei ühelgi teisel viisil.

Öeldes, et see oli Jumalale meelepärane, juhib Paulus tähelepanu Jumala vabale ja sõltuma-tule tahtele. Jumala nõu ei ole kunagi olnud, et inimesed peaksid õppima Teda tundma tarkuse kau-du. Talle oli meelepärane ilmutada ennast hoopis teisel viisil. Paulus toob välja selle teise viisi täie-liku ootamatuse julge väitega, et see on n-ö narrus.

Inimesed pole iial kiitnud evangeeliumi kui tarkuse meistriteost. See ei ole neile arusaadav. Praktilises elus on maailmaliku “tarkuse” peamine siht omakasu ja enese maksmapanek. Seetõttu tundub “ristisõna” kui eneseohverdusprintsiip inimestele igati rumalusena.

Paulus teadis väga hästi, millega ta evangeeliumi kuulutades peab jõudu katsuma. Inimesed ei suuda päästet vastu võtta oma tarkuse kaudu. Pääste tuleb neile, kes usuvad ehk kestvale uskumise-le.

Jeesus ütles: “Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõi-stlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” (Mt 11:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas mõni Piibli seisukoht tundub kummaline? Palu, et mõistaksid Jumala tööd tänases päevas.

* * *

 

KUI JÄRGNEDA ON RASKE

Neljapäev – 8. veebruar

Jeesus ütles: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” Jh 6:63

Ühest küljest saab Jeesus aru, et Tema sõnad on isegi paljudele Ta jüngritele arusaamatud ja tekkitavad pahandusi. Aga ometi ei püüa Ta neid mitte kuidagi pehmendada või paremini vastuvõe-tavamaks muuta. Vastupidi, sõnad mida Ta räägib on vaim ja elu ja nende arvelt ei ole võimalik tin-gida.

Kui inimesed Jeesuse jutu peale pahandavad, siis üksnes sellepärast et nad hindavad seda inimlikust vaatenurgast. Mõelgu nad aga järele mida nad siis ütlevad, kui nad ühel päeval näevad asju nii nagu asjad tõeliselt on.

Lihast ehk inimlikust mõtteviisist ei ole Jeesus sõnade mõistmisel mingit kasu. Kuna need on vaim ja elu, siis üksnes Vaim võibki neid sõnu ka õieti tõlgendada ja elavaks muuta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta nende eest, kes on ära pöördunud kristlikust usust, ja palu et nad võiksid tagasi tulla.

* * *

 

JUMALA TEGU OMA RAHVA KASUKS

Reede – 9. veebruar

Mitte oma mõõgaga ei omandanud meie isad maad ja nende käsivars ei aidanud neid, vaid see oli Sinu parem käsi, Sinu käsivars ja Sinu palge valgus, sest Sul oli neist hea meel. Ps 44:4

Üle maailma rõhutavad rahvad oma vabadusvõitlusi, ja just sealt leitakse kõige silmapaistva-maid kangelasi. Siin on aga rahvas, kes annab vabadusvõitleja au Jumalale, kuigi ta oleks olnud või-nud anda selle Moosesele ja Joosuale. Niisugune on uskliku ellusuhtumine.

Meie vaimulik vabadusvõitlus on toonud meile päästmise patust. Selle paneme õigusega Ju-mala arvele, kuigi inimene ise peab meelt parandama, paluma ja uskuma. Iga päästetu teab, et tema usk, silmavesi ja palved ei toonud talle päästmist, vaid Jumala arm, mis on valmistanud pääsetee ning kinkinud inimesele kahetsuse-, palve- ja uskumisvõime.

Õnnis oled sa, Iisrael! Kes on su sarnane? Rahvas, keda Issand on päästnud? Tema on kilp, kes sind aitab, mõõk, kes sind ülendab. Sinu vaenlased lömitavad su ees, aga sina tallad nende kõrgendikel. (5Ms 33:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jeesus ei tulnud, et selgitada kannatuste põhjust või neid eemaldada. Ta tuli, et täita need oma kohalolekuga. (Paul Claudel, prantsuse diplomaat ja kirjanik, 1868–1955)

* * *

  

KIITLE AINULT KRISTUSEST

Laupäev – 10. veebruar

Neile, kes on kutsutud, olgu juutidele või kreeklastele, on ristilöödu Kristus, Jumala vägi ja Jumala tarkus. Sest Jumala narrus on inimestest targem ja Jumala nõtrus inimestest tugevam. 1Kr 1:24,25

Need, kes on kutsutud, olgu juutid või kreeklased, võtavad sõnumi rõõmuga vastu. Oluline on seejuures jumalik algatus, Jumala kutse. Siin, nagu ka Pauluse kirjutistes tavaliselt, viitab sõna kut-sutud sellele, et kutset on kuulda võetud; see on tagajärjekas kutse. Kutsutud teavad, et ristilöödud Kristus tähendab väge. Enne kutset jäid nad patu ees kaotajaks; nüüd toimib neis uus jõud –  Jumala vägi.

Kristus on ka  Jumala tarkus. Tarkusest räägib kogu see peatükk; ilmselt olid korintlased seda rõhutanud. Kreeka intellektuaalidele oli rist täielik rumalus; see polnud loogiline; selles polnud min-git tarkust. Oluline on kuidas Paulus ühendab väe ja tarkuse. Kui tee Jumala juurde oleks läinud “tarkuse” kaudu, oleks kristlus avanud päästetee vaid vaimselt võimekatele inimestele. End ristis olev vägi avab ka kõige alandlikumatele tee Jumala tundmiseks ja kurjast jagusaamiseks, ning see tarkus on juba kõrgem kõigest sellest, mida filosoofid suudavad produtseerida. Tarkuse otsingu tasandil on Jumal “rumalus” osutunud tõeliseks tarkuseks.

Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele. (Rm 1:16) Kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded. (Kl 2:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul anda edasi sõnumit ristist arukate sõnade ja muudetud elu kaudu!

* * *

  

KÜSIMUSI ENDA LÄBIKATSUMISEKS

•  Miks ei lähe sa oma vaimuliku juurde, et talle tunnistada neid patte, mis sind rõhuvad?

•  Miks ei taha sa nende pattude andeksandmise kuulutamist eriti vastu võtta?

•  Miks sa unustad, et sul on hingekarjane?

•  Kas ei kehti see sõna: „Tunnistage üksteisele isekeskis oma eksitusi” (Jk. 5:16) ka sinu koh-ta?

•  Kas sa mõtled ka sellele, et pihti ajal sa seisad kõiketeadja Jumala ees, kellele ei saa keegi valetada?

•  Kas sa usud, et Jumal annab sellele ta patud andeks, kes neid otsekoheselt kahetseb ja tahab ennast parandada?

•  Kas sa rõõmustud igavesest isamajast, kus ei ole enam pattu, ja kus meie alati oleme Issanda juures?

 

Ja nüüd ära vabanda oma pattu. Jumal ei lase ennast pilgata. Tunnista ja pihi ausalt ja alandli-kult, siis saad ka sina armu!

 

Kasutatud allikad

 

•   Küsimusi enda läbikatsumiseks. – Eesti Kirik 04.01.1940, lk 2

•   Morris, Leon (2008) Pauluse esimene kiri korintlastele. Tallinn: Logos, lk 46-48

•   Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Umbrohu kitkujad (Mt 13:24-36); Kelle juurde me läheme (Jh 6:53-7:13); Mis takistab pärale jõudmist? (Hb 3:15-4:1). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio

•   Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 107-108,111

 

Koostas Indrek Lundava

Veebruar 2018

 

 

1 2 3 4 5 30