Päeva Sõnum. Nr 52. 24. – 30. september 2017

JUMALA HOOLITSUS

16. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus õpetab, et Jumalasse uskuv inimene ei pea tundma muret iga asja pärast. Taevane Isa kannab tema eest hoolt ja aitab otsida seda, mis on tähtsaim – Jumala riiki ja Tema õigust. Nõnda vabastab Jumal inimese tegema head oma ligimesele. Kristlane peab meeles Jeesuse sõnu: “Õndsam on anda kui võtta!”

Meelespeetav kirjakoht: Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7

Suur tõke, mis takistab asetada teisi esimesele kohale ja neid tähtsaks pidada, on meie muretsemine: “Aga kes siis kannab hoolt minu eest?” Vastus on, et Jumal ise hoolitseb meie vajaduste eest. Ta suudab seda teha paremini kui me ise (tema käsi on “võimas”; vt 1Pt 5:6), ning ta soovib seda teha, sest ta peab alaliselt hoolt oma laste eest. Seepärast on kogu oma murekoorma heitmine tema peale alanduse tee, mis vabastab inimese alalisest murest iseenda pärast ning võimaldab tal tõeliselt hoolitseda teiste vajaduste eest.

Saavutage alandlikkus oma mured Jumalale usaldades.

Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget! (Ps 54:23) Sest ei ole muud Jumalat kui sina, kes hoolitseb kõige eest, et peaksid veel tõestama, et sa ei ole ülekohtuselt kohut mõistnud. (Trk 12:13) Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. (Mt 6:32)

* * *

 

SUHTUMINE ÜLE TEGUTSEMISE

Pühapäev – 24. september

Issand ütles: “Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega, aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.” Lk 10:41,42

Jeesus vastandab Marta muretsemise ja endale paljude asjadega vaevamise ainsale tõeliselt vajalikule asjale. Tarvis on vähe, õigupoolest üht. Jeesus ütleb selgesti, et Marta muretseb liiga paljude asjade pärast. Elus on vähe tegelikke vajadusi, ja paljuta, millele harilikult rohkesti aega kulutatakse, on võimalik hakkama saada. Jeesus ei määratle täpsemalt, mis on see üks asi; on aga kindel, et ta vihjab oma jalgade ees istuvale ja tema õpetusi kuulavale Maarjale. Tähtis on vaid sõltumine Jeesusest. Ta kinnitab, et Maarja on valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.

Meile, kes loeme seda lugu täna on siin samuti mitmeid väljakutseid. Mõned meie hulgast oleksid meelsamini aktiivsed toimetajad, kui vaikselt koha peal istujad ning õppijad. Teised sooviksid, et tähele pandaks, kuidas nemad teevad ära põhilise osa tööst ning et nägijad end süüdi tunneksid. Jeesuse vastus Martale on eeskuju andev. Ta soovitab Martale vaid ühte – ühineda Maarjaga tema jalge ees.

Õige vaimulik hoiak on omand, mida keegi ei saa ära võtta.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta, et Jumal annaks sulle südamevaikust milles Tema saab sind enese ligi tõmmata, ning, et suudaksid selle osa valida üle päevakiire ning segamiste.

* * *

SÕBRA POOLT REEDETUD

Esmaspäev – 25. september

Heida Issanda peale oma koorem, ja Tema hoolitseb sinu eest! Ps 55:23

Psalm 55. kannab endas prohvetlikult Jeesuse surmaeelse õhtu traagikat – tema vaenajaks on ta oma sõber.

Tihti on kõige hirmsamad hetked meie elus need, kui armsad sõbrad ilma nähtava põhjuseta meile selja pööravad. Ja lõppkokkuvõttes ei ole suurt vahet, kas tegu on sõna otseses mõttes lepingu murdmise või selja taga levitatavate kuulujuttudega, põhjuseta ja teravate näkkuütlemistega, mis tänapäeval kahjuks kellelegi võõrad ei ole…

Nagu Taavet siirast südamest oma Issanda poole hüüab: “Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind ” (Ps 55:17), võime ka meie, kellele on tehtud haiget, keda on reedetud, tulla oma hingeahastuses Jumala ette, heita kandami Issanda peale ja lasta Temal enda eest hoolitseda. Sedasama tegi ju tol õhtul ka Jeesus.

Kui tihti aga sooviksime ka ise Taaveti kombel paluda, et Issand reetjaid karistaks. Aga kas see oleks õigeim lahendus asjale? Elame ju Jeesuse Kristuse eeskujul ja Tema armastuse seaduses, mis ütleb: “Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb!” (vt Mt 5:39) ja isegi: “Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad!” (Mt 5:43-45). Veelgi enam: meile on ka öeldud, et me ei saa tuua Issanda altarile ohvriandi enne, kui vennaga on otsitud lepitust (Mt 5:23-24)!

Kas Jeesuse sõnad on meil aga alati meeles?

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? (Mt 6:25) Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas on õudsemaid asju, kui lähedane sõber, keda oled kõiges usaldanud, su raskel hetkel maha jätab? Võib juhtuda, et sellest kasvab välja usaldamatus inimeste vastu üldse. Hetkeks võib kibestus kanduda ka Jumala peale – miks Ta lubas seda juhtuda? Või jääb siiski Jumal pettunud inimesele veel ainukeseks ja viimaseks toeks?

* * *

 

SOOVIDE RIDA

Teisipäev – 26. september

Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene! Ps 86:1

Taavet palub Jumala audientsi. “Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind”. Palve algab sooviga, et Jumal paneks teda tähele. Ta soovis pääseda Jumala jutule. Sinna pääseme alati ilma järjekorrata. Meil ei ole vaja ennast selleks järjekorda kirjutada. Aga Jumala poole tuleb pöörduda viisakalt. Head kombed on ka palves head. Sügavale palvele on omane, et tullakse väga suure pühadus-tundega Jumala ette. “Sest ma olen vilets ja vaene.”

“Vilets” näitab ta isiku väärtusetust ja “vaene” näitab ta teenete olukorda Jumala ees. Taavet on läbinisti alandlik. Uhke inimene ei palu nii. Variseri palvest näeme seda. Ta julges oma heade omadustega isegi Jumala ees kiidelda. Aga siin on vilets inimene. Siis kui oled nii abitu, et su palve ei tõuse kuhugi, palu, et tema tuleks alla ja kuuleks. Mõnes tõlkes ongi öeldud: “Pööra oma kõrv alla mu poole!” Meie tõeline vajadus on me palve parim põhjendus. Vajadusteta palve on ainult sõnade tegemine.

Väike laps, kes tahab isale ütelda, ei ulatu isa kõrva juurde. Isa, nähes seda, kummardub ise alla lapse suu juurde.

Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole! (Ps 88:3)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palveta kõikide eest, kes kogevad täna ahastust või on sattunud mingisse tragöödiasse. Palu, et Jumala valgus võiks hakta särama neid ümbritsevas pimeduses.

* * *

  

TÕELINE RAHULOLEMINE

Kolmapäev – 27. september

Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses. Fl 4:12

Mis toob meile rahulolu? On tähelepanuväärne, et Paulus ütleb end leidnud olevat rahulole-mise saladuse igas olukorras. Huvitav, kuidas ta selleni jõudis? Võibolla aitavad sellele vastata tema kirja varasemas osas esile toodud asjad: palve, usaldus, pidev tänumeel ja rõõmustamine, edasi pürgimine?

On inimesi, kes tahaksid rahulolemise saladust õppida raamatust või omada seda kui kingitust mis tuleb ilma raske tööta. Ometi olen veendunud, et osa saladusest seisneb just nimelt elu rasketes olukordades, millest tuleb läbi minna. Mõned Pauluse varasemad kirjad kinnitavad, et just nii toimus see tema elus (vt 2Kr 1:7-10;11:16-30;12:7-10).

Küps rahulolemine tuleb sellest, kui inimene on avastanud elu väljakutsetes, et millega iganes Jumal lubab meil elus vastakuti seista, seda me suudame….”läbi tema, kes teeb meid tugevaks” (Fl 4:13). Vaid selliste kogemuste tule läbinuna, saab Paulus kindlalt väita, et Jumal täidab kõik meie vajadused (Fl 4:19). Ta teab, sest on seda kogenud!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Nimeta palves Jumalale oma elu need alad, kus oled rahulolematu. Palu, et Jumal näitaks sulle, kuidas just need asjad on võimalik su elus muuta rahulolemise saladuse õppimise võimalusteks.

* * *

 

KUTSE JUMALA TUGEVUSE VAATLEMISEKS

Neljapäev – 28. september

Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal, kõrge rahvaste seas, kõrge maa peal! Ps 46:11

Jumala kohtud on õiged ja tõelised. Seda nägi Noa pärast veeuputust, seda nägi rahvas Punase mere ääres, seda nägi Jesaja assüürlaste laagriplatsil ja sedasama näeb inimkond siis kui Jumala viimne kohus teeb oma otsuse. Sellele mõtelgu kõik need, kes tahavad sõdida Jumalaga.

Täna on aga meil veel võimalus saada Jumala sõbraks Jeesuse Kristuse kaudu.

Kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuse, tuled alla, mäed kõiguvad su ees – sellest ei ole kuuldud muistsest ajast. (Js 64:2)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Jätke järele – meil ei ole võimalik seda välja mõtelda, või kuidagi valmis teha; ainuke võimalus on oodata kuni Jumal selles ootuses ilmutab meile seda, mis juba on olemas, aga mida me veel ei näe.

* * *

 

JUMALA SÕNUMITOOJAD

Reede – 29. september

Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha. Mihklipäev

Jeesus ütleb: “Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab selle lapse taoliseks, see on suurim taevariigis.” Mt 18:3,4

Jeesus ei heida jüngritele nende auahnust ette, vaid vaatab märksa sügavamale inimloomuse loomupärasesse olemusse. Taevariigi jõudude tegutsemistee algab just neist sügavikest ning need jõud muudavad inimese sääraseks, et ta taevariiki pääseb. Seda olemuslikku muutust, selle muutuse vajalikkust mõtlebki Jeesus, kõneledes siin pöördumisest, mille tulemusena jüngrid peavad saama kui lapsed, st kujunema oma meelelaadilt väikeste laste sarnasteks.

Tuleb tõepoolest teada, tunda ning mõista end taevase Isa lapsena ja vastavalt sellele käituda nagu vennad omavahel. Sellega pole öeldud, nagu vajaks taevariik mingit šabloonset või sandardi-seeritud inimmaterjali. Nagu maises perekonnas, nii valitseb ka taevases perekonnas tohutu erinevus laste vahel, ilma et sellega kaasneks mingit võistlust nende endi vahel.

Ennast alandada tähendab mitte iseendale, oma võimetele või positsioonile lootmist, vaid usalduslikku, lapsemeelset toetumist kõikide inimlaste Isale. Tõelised jüngrid on lapsed, kuid nad ei ole seejuures lapsikud (1Kr 14:20; ka Ef 4:14). Ja tõeliste laste usk ei põhjusta kunagi vaidlust, kes võiks suurem olla, ei ärata kunagi kadedust, et teisi üle trumbata, mitte kunagi säärast trotsi, milles endale kujutletakse, nagu ei saaks taevariiki kunagi kaotada. Kõik seesugune tekib ainult siis, kui Jumal jääb meile tumedaks ning me ei vaata enam tolle andja poole, kes meis loob kõik selle, mis võrsub igavesse ellu.

Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! (Mk 10:14) Vennad, ärge olge lapsed mõtlemise poolest! Olge lapsed kurjas, mõtlemise poolest aga täiskasvanud! (1Kr 14:20)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Palu, et Jumal aitaks sul eristada ja toime tulla su enese selle poolega mis on liigselt mures staatuse ja kõrgemate tasandite pärast. Palu et võiksid olla hea mõjuga oma koguduse keskel.

* * *

 

ABI KITSIKUSES

Laupäev – 30. september

Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan Su poole kogu päeva! Rõõmusta oma sulase hinge, sest Sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge! Ps 86:3,4

Taavet palub armu. Ole mulle armuline! Igaüks meist, ka kõige parem, vajab armu. Põhjen-dus: usub arm, sest ta ei ole juhuslik palvetaja, kes ainult hädas appi hüüab, vaid palub “kogu päeva”. Jeesus ise andis tõotuse neile, kes palves ei tüdi (Lk 18). Jumal võib aidata ka juhuslikku palvetajat, aga vaimuliku osaduse saab vaid pidev palvetaja.

Taavet palub rõõmu. Rõõmusta oma sulase hinge! Millist rõõmu Taavet palub? Seda salmi lugedes leiame, et see oli kahekordne rõõm, mida ta palus. Rõõm, et ajalikus elus oleks tunda Jumala abi ja vaimulikus elus rõõmu oma Issandaga.

Jeesus, olles Ketsemanis oma ahastustunnil, ei saanud ka rõõmus olla. Aga pikema aja vältel ei suuda keegi olla usklik ilma rõõmuta. Kui meil peaks puuduma see rõõm, siis teame, et ka see probleem lahendatakse palve kaudu. See on meie usuelus suureks toeks, et Issand jagab oma rõõmu.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Usaldagem meiegi täna Jumalat ja andkem Taaveti eeskujul Talle austust ja tänu!

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

III. KOHUS.

Kohtumõistmine uskliku tegude üle.

Uskliku tegude üle mõistetakse kohut Kristuse kohtujärje ees, millele viidatakse Piiblis korduvalt. 2 Kr 5:10 hoolikas lugemine kontekstis osutab asjaolule, et Kristuse kohtujärje ette astuvad vaid usklikud. Seal kaalutakse nende tegusid, mitte nende patte, kuna me juba nägime, et kõik usklike patud mõisteti Kristusele Kolgatal ja et “ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses” (Rm 8:1).

Kohtumõistmine leiab aset õhus, taevaruumis, mis järgneb esimesele ülestõusmisele. “Kristuses surnud tõusevad üles esmalt” (1Ts 4:14-18). Päästetute ja mittepäästetute ülestõusmise vahel on tuhat aastat (Ilm 20:4,5), samuti on “Kristuse kohtujärje” ja “valge aujärje” kohtu vahel tuhat aastat. Esimese ees seisavad vaid usklikud ja viimase ees kõik mitteusklikud.

Kristuse kohtujärje ees usklik annab Jumalale aru iseenesest. Seepärast me peaksime pigem vaatama oma tegude järele ja mitte mõistma kohut teiste tegude üle (Rm 14:10-13).

On rabav mõelda, et ühel päeval usklik näeb kõiki oma tegusid – häid ja halbu. Paljudel on häbi (1Jh 2:28) ja nad “kannavad kaotusi” – mitte päästmise kaotust, vaid kaotust tasu osas (1Kr 3:11-15). Niisiis, mida sa iial teed, tee seda Jumala auks (Kl 3:17).

TARVIS ON VAID ÜHT

Loe: Luuka 10:38-42

1. Mida ootad hea sõbra külaskäigult kõige enam? Jeesus ja Tema jüngrid olid kogu päeva väljas olnud. Mida nad võisid sinu arvates oodata külaskäigult nende õdede juurde?

2. Mõtle sellele, kuidas Maarja ja Marta reageerisid Jeesuse külaskäigule. Kumb viis on sinule mõistetavam ja miks?

3. Marta tegelikku probleemi näeme salmis 40. Mis see oli? Miks ärritus Marta mitte ainult oma õe, vaid ka Jeesuse peale? Millises olukorras oled tahtnud Jeesusele öelda: “Issand, kas sa ei hooli…?”?

4. Mida mõtles Maarja õhtusöögist? Miks Jeesus tahtis, et ka Marta oleks Tema õpetust kuulanud?

5. Mõned kristlased on innukamad Jeesust teenima kui Tema häält kuulma. Miks? Mida võib välja lugeda kahe inimese suhtest, kui üks neist pole huvitatud sellest, mida teisel öelda on?

6. Mida pidas Jeesus silmas, kui Ta ütles: “Tarvis on vaid üht” (salm 42)? Oled sa sellega nõus, et ainus, mida me elus ja surmas vajame, on kuulda Jeesuse sõnu?

7. Miks tahab Jeesus, et sa Tema sõna regulaarselt kuuleksid? Mis juhtub meiega, kui kuuleme Jeesuse sõnu vaid aeg-ajalt? Kus ja kuidas saame tänapäeval Jeesuse sõnu kuulda?

8. Kui otsustame midagi teha, tähendab see, et otsustame midagi muud tegemata jätta. Millised konkreetsed asjad pead sina tegemata jätma, et leida aega Piibli lugemiseks ja kristlikel üritustel käimiseks?

9. Kumba armastas Jeesus sinu arvates rohkem, Martat või Maarjat? Mis sa arvad, kumba salmi ütleb Jeesus täna isiklikult sulle, salmi 41 või 42?

10. Elus ja surmas on tarvis vaid üht: kuulda Jumala sõnu. Miks ei kuulnud Jeesus ristil rippudes Jumala sõnu?