Päeva Sõnum. Nr 66. 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

PÜHA PEREKOND

1 nädal: 31. detsember 2017 – 6. jaanuar 2018

Jõuluaja 1. pühapäev

Sel pühapäeval meenutame Püha Perekonda Naatsaretist, kes on meile usu ja jumalakartuse eeskujuks. Evangeeliumi loetakse Siimeonist ja Hannast, kes ootasid templis Jumala tõotuste täitu-mist. Kuigi Jeesus-laps ei erinenud teistest lastest, nägid nad siiski Temas maailma aja pöördepun-kti. Jeesus elas samades tingimustes nagu meiegi, et meid lunastada ning anda meile õigus elada Jumala lastena.

Meelespeetav kirjakoht: Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

Sõna “suur” on mitmetahulise tähendusega. See tähendab “palju”. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas, või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Kes oskab meist öelda, kui suur on tema vaimuliku tegude väärtus. Üks töö, ini-mese lunastamine, on vist küll kõige kaunim. See võtab keskse koha Piiblis ja ajaloos.

Jumala tööd on suured oma auväärsuses ja mitmekülgsuse poolest. Milline värvide ja vormide rikkus esineb looduses. Aga vaimulikul alal ei ole see väiksem. Ärgu pangu ükski Jumala au enda arvele!

Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Usklik piibliuurija tungib Jumala sõna sügavustesse, avastades seal tõdesid ja Jumala tegusid, mida tavaline lugeja ei leia.

Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid! (Ii 37:14)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled Püha Perekonna näol kinkinud meile eeskuju. Aita ka meie peredel elada üksmeeles ja vagaduses ning liida neid vastastikuses austuses ja armastuses. Viimaks too meid kõiki Sinu igavese isamaja rõõmu ja rahusse. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

  

MEIE AEG ON ISSANDA KÄTES

Pühapäev – 31. detsember

Sinu käes, Issand, on kõik mu ajad. Ps 31:16

See kurb psalm räägib surmast ja haigusest. Ent mitte ainult. See räägib ka usust ja lootusest. Surm võib tulla nii haiguse kui vaenlase käe läbi. Kui inimene teab oma surma ette, siis on see õn-nis surm, sest inimene saab oma suhted Jumalaga korraldada. Öeldakse, et kriitilisel hetkel käib kogu elu inimese silme eest läbi. On parem kui oma elule saab tagasi vaadata pikema aja jooksul kui üks hetk. Et me aga ei saa oma surmahetke valida, tuleb selleks juba aegsasti valmistuda.

Keegi on öelnud: “Ela iga päev nii, nagu peaksid surema homme.” See on lihtne tõde, kuid raske täita. Sellepärast on paljud inimesed oma eluõhtul olukorra eest, kus nad peavad tunnistama kahetsust ja piina oma möödunud elus tehtud halva pärast. Seda tõdedes ei ole veel hilja, Jumal on ikka ootamas. Jumal ootab, et inimene temaga rahu teeks, Ta on ikka valmis andestama, kui inimene mõistab oma süüd ja tunnistab seda.

Seda tehes võime minna lootuses vastu teispoolsusele. Nüüd on võimalik kõik oma eluhetked julgelt Jumala kätte anda. Jumala lähedus muudab rõõmsaks ja julgeks.

Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen. (Ps 39:5) Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid mää-ratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas. (Ps 139:16)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ära rutta koguduses hädasolijaid kohe oma lohutusega üle puistama. Mõnel on palju enam vaja lihtsalt olla koos kellegagi, kes usub Jumala lohtust, aga samas on sel inimesel vaja ka välja öelda kui lootusetu või ahastuses olevana ta tegelikult end tunneb.

Palvetagem: Igavene Jumal, me täname Sind kõige eest, mida Sa möödunud aastal oled meile jaganud. Anna andeks meie teadmatult ja teadlikult tehtud eksimused. Luba meid uuesti algusest alata. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

 * * *

 

JEESUSE NIMEL

Esmaspäev – 1. jaanuar

Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Juma-lat Isa tänades! Kl 3:17

Tegutsemine “kellegi nimel” tähendab ühtaegu tema esindamist ning volitusi selleks. Pauluse manitsus on seepärast teretulnud kontrollvahendiks käitumises (“Kas ma tõesti võin seda teha, kui esindan Issandat Jeesust?”) ning julgustuseks tema nimel jätkama ettevõetud raskete ülesannete täit-mist, teades, et selleks antakse ka vajalik jõud. Ja taas lisab Paulus endale iseloomuliku rõhu: Tema läbi Jumalat Isa tänades!

Kristliku elu keskpunkt on Jumala tänumeelne teenimine, mis mõjutab “kõike, mida me iga-nes teeme”. Kuna “kõik” on loodud Kristuse läbi ja põhimõtteliselt tema läbi ka lunastatud, võivad kristlased kõike, olgu see käsitöö, perekonna loomine, kirja kirjutamine või mis iganes, teha tema nimel ja tänumeeles. Jeesus, Jumala tõeline jumalik/inimlik kuju, tema, kelle rist tagab meie lepitu-se, on meie tänumeele põhjus, “kelle läbi” me võime nüüd tänada Isa ennast.

Viigem siis tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see tähendab tema nime tunnistajate huul-te vilja. (Hb 13:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kuidas tunnistada? Vasta siis, kui sinult küsitakse, aga ela nii, et oleks küsijaid.

Palvetagem: Issand Jeesus Kristus, Sa tulid kaduvasse maailma, et anda meile igavene elu. Me alustame Sinu nimel uut aastat ja palume: kinnita meid, et võiksime usus ja lootuses vastu selle aasta rõõmud ja raskused. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.

* * *

  

PÄÄSTETUTE HÄMMASTAV RÕÕM

Teisipäev – 2. jaanuar

Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. Js 25:1

See laul on päästetu rõõm Jumala üle. See on ülistus selle eest, et Jumal on lõpuks viinud täi-de oma plaani millest Ta rääkis esimest korda Paradiisis esimestele inimestele, kui need olid end mao ahvatlusest petta lasknud. Nad kuulsid tõotuse Sõna mis öeldi maole: “Naise seeme purustab ta pea!” (1Ms 3:15) Edasi sai seda tõotust kuulata lastetu mees, kes elas Kaldea Uuris.

Moosese esimese raamatu 12. peatükki esimeses kolmes salmis on kirjas – Ja Issand ütles Aabramile: “Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnis-tavad endid kõik suguvõsad maa peal!”

Jesaja laul on selle Aabramile antud õnnistuse tõotuse ülistus. Tema soost sündis omal ajal ka Jeesus Kristus, kes on tõesti saanud õnnistuseks kõikidele maailma rahvastele. See oli tõesti kaua kavandatud plaan inimeste päästmiseks ja prohvet nägi seda kõike juba teostatuna. Sellepärast puh-kes ta rõõmsalt laulma ja sellega tohime ühineda ka meiegi. Sest juba praegugi tohime pääste lootu-se üle rõõmustada.

Pauluse sõnade kohaselt tohime ka meie selle üle kiidelda. “Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi me oleme usus saa-nud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadava-le kirkusele.” (Rm 5:1,2)

Mu tugevus ja mu kiituslaul on Issand, tema oli mulle päästeks. Tema on mu Jumal ja ma ülis-tan teda, tema on mu isa Jumal ja ma kiidan teda kõrgeks. (2Ms 15:2) Ka see on tulnud vägede Is-sandalt; tema nõu on imeline ja tema tarkus suur. (Js 28:29)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle ühele võimalusele, kuidas sina võiksid laulda Issanda võidulaulu – nii oma isiklikes suhetes, kui ühiskonnas laiemalt. Millseid praktilisi tegevusi võiks see hõlmata?

* * *

 

TAGASI JUURTE JUURDE

Kolmapäev – 3. jaanuar

Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Gl 4:4,5

Kui tuli õige aeg saatis Jumal maailma oma Poja Jeesuse, et teha ka meidki Jumala poega-deks. See on endise olukorrast hoopis uuem ja kõrgem positsioon. On tähelepanu väärne, et uskliku inimese kohta kasutab Paulus siin sama sõna nagu Jeesuse Kristuse kohta. See sõna tähendab mitte enam väikest alaealist last, vaid see rõhutab suhet. Seda, et tegu on poja õigustega isikuga. See on laia tähendusega sõna, mis loomulikult hõlmab nii mehi kui naisi. Nii suuri kui väikeseid. Sõltumata rahvusest, rassist või seisusest.

Usklikel inimestel ja Jeesusel Kristusel on samasugune positsioon. Kristlane on isegi pärija koos Jeesusega. Ilmselt käib see meile üsna üle mõistuse, et Jumal võib tõsta meie sugused inime-sed nii kõrgele. On isegi oht et see ajab meid uhkeks ja paneb pea ringi käima, aga tegelikult ongi nii. Jeesus ei häbene meid nimetamast vendadeks kuna nii Pühitseja ja pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed, nagu on öeldud kirjas heebrealastele (Hb 2:11).

Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob poja il-male ning paneb temale nimeks Immaanuel. (Js 7:14) Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. (Lk 1:31) Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: “Abba! Isa!” (Rm 8:15)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On hämmastav, et saame tulla Jumala kui oma Isa juurde – ning imeline, et Ta meist, kui oma lastest nii suurt rõõmu tunneb. “Isa, ava palun mu kõrvad oma Sõnale täna ning häälesta mu süda oma armastuses.”

* * *

 

JUMAL SEKKUB

Neljapäev – 4. jaanuar

Ma meenutan Issanda heldust, Issanda kiiduväärsust. Js 63:7

Rooma kirja 3. peatükkis räägitakse meile Jumala õigusest, mis on Jeesuses ilmunud ilma Seaduseta, ja päästmisest Jeesusesse uskumise kaudu. Jeesuses viidi Jesaja kuulutus täide: Temas mõistis Jumal kohut patu üle ja ühtlasi kinkis läbi aegade päästmise kõigile, kes oma pattu kahetse-vad ja Jumala pääste vastu võtavad. “Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval” (Jh 12:48).

Sellele mõeldes on sobiv küsida: ega mina ole ometi muutunud Tema vaenlaseks? Kas on mi-nu südames ehk protestimeelsust või vimma kellegi vastu?

Eelnevate kogemuste najal julgustatakse, meid Issanda rahvast oma minevikust hoolimata taas kord Jumala poole pöörduma. Ja seda eelkõige sellepärast, milline meie Jumal on: helde, kiiduväärt, hea, halastaja, isa, päästja, armastav, kaastundlik ja hooliv. Küsime endalt, millised õnnistused ja tõotused on Piiblis seotud sõnaga jumalakartus!

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Räägi täna Jumalale oma hirmudest. Pane need kõik tema ette ning palu kaitset ja varju, aga ka et Tema annaks sulle teise nägemise – sellise, mis toob su ellu tasakaalukuse ja kindluse.

* * *

LOOTUS JUMALALE

Reede – 5. detsember

Mina ootan alati ja suurendan kogu kiidetavust. Ps 71:14

Psalmis 71 tervikuna kaalub üles kõik võitlused ja vaevad – nii tõelised ja rasked kui need ka pole – Taaveti tugev usaldus Jumala vastu (s 14,20,21), ja soov Teda kiita (s 17,22-24). See ei ole faktide eest põgenemine, vaid pigem on see aus äratundmine, selle kohta, et isegi kui Jumal on luba-nud tal läbi minna valutoovaist olukordadest, ei jäta Ta teda ahastusse, vaid taastab ja ehitab teda taas üles. Elukestev kogemus Jumala tööst Taaveti isiklikus elus annab talle veendumuse, et ka nüüd ei saa olema teisiti – Jumal ei jäta teda maha.

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kui mõtled oma elu peale, meenuta hetki, kus Jumal on tulnud sulle appi. Ja siis täna Teda selle eest.

* * *

JEESUS, MAAILMA VALGUS

Laupäev – 6. jaanuar

Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev Epiphanias

Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae Domini – “Issanda ilmumine”) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha evangeeliumiks ja seega ka päeva teemaks Idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale.

Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesus-lapse juurde väljendab Jumala plaani, et Kristus on valgus kõigile maailma rahvastele. Sellega tuletab ilmumispüha kogudusele meelde Kiriku misjoniülesannet. Jõulude sõnum puudutab kõiki inimesi.

Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

Kõikidele tolle aja juutidele oli tuttav ajaloo jaotamine “käesolevaks ajastuks” ja “tulevaseks ajastuks” (vrd nt Mt 12:32). Uues Testament õpetab aga, et “tulevane ajastu” saabus juba Jeesuse tu-lekuga. Tema juhatas selle sisse, nii et nüüd mõlemad ajastud otsekui katavad teineteist. Kristlased on päästetud sellest käesolevast ajastust (Gl 1:4) ning nad on juba hakanud maitsma tulevase ajastu väge (Hb 6:5). Ka antud tekstis nimetatud pimeduse kohta on öeldud, et see on mööduv. Tõeline valgus, mis juba paistab, on Jeesus Kristus, kelle tulekuga valgus tuli “maailma” (Jh 3:19). Jeesus Kristus on tõeline mitte lihtsalt vastandatuna valele, vaid eristades reaalset ebareaalsest, tõelist eset pelgalt varjust, võrdkuju tõelisest, millele võrdkujuga osutatakse.

Omadussõna tõeline on üks Johannese lemmiksõnu. Kristus on tõeline ehk reaalne valgus, millest füüsiline valgus on vaid peegeldus, nii nagu ta on ka tõeline leib ja tõeline viigipuu (Jh 1:9; 6:32;15:1). Tõeline mõiste valgusest, viinapuust, leivast jne on taevane reaalsus; maised, materiaal-sed asjad, mida meie nimetame “valguseks”, “viinapuuks”, “leivaks”, on vaid tõelise koopiad (“taevase kuju ja vari”; Hb 8:5).

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. (Jh 1:9) Öö on lõpule jõud-mas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! (Rm 13:12)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mõtle mõnele inimesele oma koguduses kellega sul on ras-ke läbi saada. Pane kirja vähemalt kolm nende head omadust ning täna Jumalat nende eest järgneva-tel päevadel kuni tunned, et su suhtumine neisse on muutunud. Kui võimalik räägi neile, et tänad Jumalat nende eest.

* * *

 

PIIBLIKURSUS

“PIIBLI PÕHIMÕISTEID”

“Piibel, pühalikult Pühakirja nime kandev raamat, on praegugi paljude rahvaste vaimuilma kujundaja. Tema sisu on sügavamalt vaadates pärit igavikust ja aegades läbi- ja üleulatuva Sõna. See on igavene niikaua, kui Jumala loodud ja kujundatud maailm kestab ja inimene eneses kannab kustumatud igatsust osaduse järele Jumalaga.” Johan Kõpp

IV. PALVE.

Palve takistused.

Pahasti palumine, Jk 4:3 Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.

Patt, Js 1:15 Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate,
ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd! Js 59:1:2 Vaata, Issanda käsi ei ole päästmi-seks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt. Hs14:3 Inimesepoeg, need mehed on võtnud oma ebajumalad südamesse ja on pannud oma süü komistuskivi oma palge ette. Kas ma tõesti pean laskma ennast nende poolt küsitleda?

Uskmatus, Jk 1:5-7 Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigi-le annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse. Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.

Andeksandmatu süda, Mk 11:25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil
on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused.