Päeva Sõnum. Nr 82. 22. – 28. aprill 2018

JUMALA RAHVA KODUIGATSUS

Ülestõusmisaja 4. pühapäev

Jubilate – Hõisake!

Võõrsil võib olla tore, aga kodus on alati parem. Vahel tundub, et me pole sellega nõus ja nu-riseme oma kodumaa üle, sest näeme enamasti asju, mida saaks paremini teha. Käies võõrsil ja olles seal kauem kui mõne päeva, võib aga juba selgelt märgata, mis on kodumaal hästi. On loomulik, et võõral maal võib tulla igatsus kodumaa järele.

Jumala rahva, kristlaste koduks on jumalariik. Taevane kodu tähendab ootuste täitumist, see on kodu, kus ei ole asju, mis on valesti või mida annaks paremini teha. On loomulik, et usklik ini-mene igatseb selle kodu järele, kus on kõik hea. Jeesus avas oma surma ja ülestõusmisega meile uk-se taevasesse kodusse. Kristlane ei pea kartma, kas ta sinna pääseb või mitte, vaid võib usaldada Ju-malat ja loota tema halastusele.

Enne taevasse minemist pidi aga Jeesus kannatama ja surema ning surnuist üles tõusma. Nii peab inimenegi siin maailmas ületama oma eluraskused. Tee taevakodusse viib meid paraku läbi surma ja sellele eelnevate raskuste.

Kui inimene teeb elus õiged valikud, siis pole tal seda kõike vaja karta, vaid ta võib Jumalasse uskudes näha taevast kodu, mis ootab ees. Teadmine, et tõeline kodu on ees, annab eluraskustes jõudu ja aitab vaadata homsesse lootusrikkalt.

Meelespeetav kirjakoht: Kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud! 2Kr 5:17

Et uus võiks tulla, peab vana mööduma. Iga vaimuliku uuenduse eelduseks on vana lõpp. Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi, ütleb prohvet Jesaja (Js 65:17). Jeesuse uuendav jõud seisnebki selles, et Tema tuleb meie juurde andeksandmisega.

Kristuses Jeesuses eemaldatakse meie mõtetest kõik mineviku halvad kombed ja eluviis. Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole. (Fl 3:13) Kui mõne mõtteisse jääb veel armas-tus vanade pattude vastu, siis on andeksandmine poolik. Võib juhtuda, et langetakse endisesse ellu tagasi. Kristus suudab luua uue elu. Kui meie vana elu on surnud ja maha maetud, siis suudab Tema meis äratada uue elu. Niisugune on Tema ülestõusmise vägi. Uus elu Kristuses ei ole vana reorgani-seerimine, vaid Kristuse loova jõu tulemine. See on uus loodu.

Meil on nüüd uued sõbrad, uued rõõmud, uued sõnad ja uued mõtted. Meil on nüüd uued huvid ja laulud on uued. Ka jumalateenistused on uued. Kuid ärgem ajagem segi uut ja täiuslikku. Paulus ei öelnud, et me saame kohe täiuslikuks, me oleme lihtsalt uued. Meil on nüüd lapseea nõrkused ja kasvuraskused. Mõnikord isegi haigestume, aga elu on uus. Selles usuelu faasis käib võitlus vana ja uue vahel. Tõeline uus püsib vaid niikaua, kui Kristus meie elus domineerib. Kui katkeb uue elu pealevool, muutume uuesti vanaks.

Inimese traagika seisneb selles, et püha võib saada patuseks ja süütu süüdlaseks. Kui aga keegi on Kristuses, siis on ta uus, ja jääb igavesti uueks.

Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed. (Js 43:18,19) Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus. (Rm 6:4) Ja troonil istuja ütles: “Vaata, ma teen kõik uueks!” Tema ütles: “Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõe-lised!” (Ilm 21:5)

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa lunastasid selle maailma oma Poja Jeesuse Kristuse sur-ma ja ülestõusmise läbi. Me täname ja ülistame Sind selle eest, et mingi pimedus ei suuda võita Te-ma ülestõusmise valgust ega mingi jõud saa teha tühiseks Tema võitu, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

MINU ISA MAJA

Pühapäev – 22. aprill

Jeesus ütleb: “Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nõnda ei oleks, kas ma siis oleksin teile öelnud, et ma lähen teile aset valmistama?” Jh 14:1,2

Nüüd kinnitab Jeesus jüngritele, et igaüks neist – hoolimata sellest, kas tuleb jätta elu Jeesuse eest või mitte – võib varem või hiljem järgneda Talle sinna, kuhu Ta läheb. Jeesuse lahkumise pea-eesmärk on valmistada ette oma järelkäijate vastuvõtmine taevastes sfäärides. See on oluline järg kõikidele Jumala ilmutustele, mis Ta jüngritele seni on andnud. Jeesus läheb neile aset valmistama, et nad võiksid alati Jumalaga olla ja Temast rõõmu tunda. Mõte sellele peaks hajutama jüngrite südamest kogu mure ja kartuse ning aitama neil uuendada oma usku nii Jumalasse kui ka Jeesusesse. Kui ettevalmistused Isa juures on tehtud, tuleb Jeesus tagasi ja võtab jüngrid enda juurde, et ka nemad oleksid seal, kus viibib Tema.

See oli algkoguduse jaoks üks hinnatumaid tõotusi ning võimalik, et seda peab silmas ka Paulus, kui ta teatab tessalooniklastele “Issanda sõnana”: Jah, seda me ütleme teile Issanda sõnana, et meie, kes me üle jääme elama Issanda tulekuni, ei jõua ette magamaläinutest, sest Issand ise tuleb sõjahüüu, peaingli hääle ja Jumala pasuna saatel alla taevast ning esmalt tõusevad üles surnud, kes on läinud magama Kristuses, pärast kistakse meid, kes me oleme üle jäänud elama, ühtviisi koos nendega pilvedes üles õhku Issandale vastu, ja nõnda me saame alati olla koos Issandaga. (1Ts 4:15-17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Seda, kes annab Kristusele aseme oma südames, ootab eluase taevas.

* * *

ÜLESKUTSE KOGU MAAILMALE

Esmaspäev – 23. aprill

Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! Ps 66:1

Jumalale suunatud ülistus ületab kõik piirid. Kõik ilmamaa kummardab Tema ees ja tunnustab Tema suurust. Just sama moodi kõneles Paulus Issanda Jeesuse kohta kirjas filiplastele. “Et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.” (Fl 2:10,11)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kas Jumal on Sind kunagi testinud? Mida sa õppisid ja kuidas see kogemus muutis sinu ja tema suhet sügavamaks?

* * *

TÄIELIK TAASTAMINE

Teisipäev – 24. aprill

Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse. Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada. 5Ms 30:19

See salm vääriks pähe õppimist, sest ta näitab mida tähendab meie jaoks Jumala Sõna. Ja eriti Jeesuses Kristuses on Jumal asetanud meie ette elu ja õnnistuse. Kui me aga valime Tema asemel midagi muud, siis valime sellega surma ja needuse.

Siis ma kutsun täna teie vastu tunnistajaiks taeva ja maa, et te tõesti varsti hävite sellelt maalt, mida te lähete pärima üle Jordani. Te ei ela seal kaua, vaid teid hävitatakse tõesti! (5Ms 4:26) Kuule, taevas, ja maa, pane tähele, sest Issand kõneleb: Mina kasvatasin lapsi ja lasksin neil sirguda suureks, aga nemad astusid üles mu vastu. (Js 1:2) Ja ütle sellele rahvale: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee! (Jr 21:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sageli süüdistatakse kristlasi kohtumõistmises. Kuidas võiksime paremini kuulutada Jumala soovi andestada ja taastada, salgamata seejuures Tema pahameelt patu vastu?

* * *

LUBADUSED

Kolmapäev – 25. aprill

Evangelist Markuse päev ehk markusepäev

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal. Hb 11:13

Saara ja Aabraham said küll poja, aga Jumala tõotustes oli ka palju sellist, mille täitumist nad oma eluajal ei näinud. Omal ajal Kaldea Uuris oli Jumal tõotanud Aabrahamile, keda sel ajal kutsuti alles Aabramiks, et “Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” (1Ms 12:2,3)

Aabraham sai oma elu jooksul sai näha ainult osa nende tõotuste täitmist. Ta elas Tõotatud maal, nägi Iisaki sündi ja kasvamist, aga ta ei näinud kuidas talle tõotatud õnnistus saab osaks kõigi maailma rahvastele. Meie muidugi teame seda. Tema soo läbi sündis Jumal ise inimeseks. Jeesuseks Kristuseks, kes on surnud ristil kõigi maailma inimeste ja rahvaste eest. Sammuti ei näinud Aabraham oma elu ajal selle tulevase linna ilmumist, kuhu Jeesus on meile avanud tee oma ristisur-male, aga ususilmaga ta juba vaatas seda. Usule on imeline taevas juba praegugi tõelisus. Selle pärast sinna ka igatsetakse.

Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi. See kehtib Vana Testamendi aegsete usklike kohta üldiselt. Kui mõelda Iisakile ja Jaakobile, siis eriti Jaakob tunnistas otseselt end võõraks ehk muulaseks maa peal. “Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat.”” (1Ms 47:9) See kes elab võõrana tunneb ilmselt, et ta ei ole päris õiges ko-has. Ja ka Peetrus ütleb meile, et “kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab erapooletult kohut igaühe tegude järgi, siis elage kartuses oma majalisepõlv.” (1Pt 1:17) Kristlase elu on oma moodi kõrval elamine või võõrsil elamine, oodates päriskoju jõudmist.

Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest. (1Ms 23:4) Ja Jaakob vastas vaaraole: “Aastaid, mis ma võõrana olen elanud, on sada kolmkümmend aastat. Piskud ja kurjad on olnud mu eluaastad ja need ei ulatu mu isade eluaastateni nende võõrsiloleku ajal.” (1Ms 47:9)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Vaata üle lubadused, mis sa oled andnud oma elus teistele. Palu andestust nende pärast, mida sa oled murdnud, ja ustavust hoida neid, mida pead kalliks.

Palvetagem: Issand, meie Jumal, ela oma Vaimuga meie keskel ja valgusta oma Kirikut rõõ-musõnumiga, mida evangelist Markus kuulutab, et me õndsaks saaksime. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

* * *

LEINALGI ON LÕPP

Neljapäev – 26. aprill

Jeesus ütleb: “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära.” Jh 16:22

Jeesus kinnitab oma sõpradele, et nende nutt ja lein – sel ajal kui maailm ajutiselt ristilöömise kui oma näilise triumfi üle rõõmustab – muutub ülestõusmisega kestvaks, üha süvenevaks rõõmuks. Seda rõõmu ei saa neilt keegi ära võtta.

Jüngrite rõõm pärast ülestõusmist on rõõm uuest elust, mis võimaldab otsesema ühenduse Ju-malaga ning annab senisest suurema kindlustunde. Nad tunnevad end kindlamalt, ängistused ja kahtlused, millele nii sageli viidatakse, on möödas. Enam ei küsi jüngrid midagi Jeesuse kohta; omades täielikumat arusaamist oma Issandast, on nad nüüd suutelised tegema midagi, mida nad varem oma piiratud arusaamises ei suutnud. Nad võivad nüüd palvetada otseselt Isa poole, rõõmsas veendumuses, et Jumal vastab nende palvetele Jeesuse poolt ristil saavutatud võidu tõttu. Nad palvetavad nüüd Kristuse nimel, osutab Tema ohvriga saavutatud teenetele. Kui kristlased lõpetavad oma liturgilised palved sõnadega “Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi”, ei ole see vaid tähenduseta vormitäide.

Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid, ütles ta neile: “Kas teil on siin mingit söögipoolist?” Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalem-ma. (Lk 24:41,52) Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõm-saks Issandat nähes. (Jh 20:20) Keda te armastate, kuigi te ei ole teda näinud, kellesse te praegu teda nägemata ometi usute ja rõõmustate üliväga kirgastatud rõõmuga. (1Pt 1:8)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Keset isiklikku segadust, aga ka meie maailma hädasid ning tragöödiaid, on vaja meelest hoida, et pilt Jeesuse võidust on see, mida mäletada ning millest kinni hoida. Palu, et Isa võiks valgustada su südame silmi ning julgustada su südant.

* * *

PISARATEGA PALUMINE

Reede – 27. aprill

Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külvisee-met kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Ps 126:5,6

See palve oli nende pärast, kes pidid Palestiinas taluma uue elu raskusi. Uusasukad olid need, kes silmaveega külvavad.

Tagasitulnute olukord oli raskem, kui võis arvata. Nad leidsid eest harimata maa ja varemetes linnad. Neil tuli alustada nagu uudismaal. Polnud peavarju, tööriistu, tööloomi, seemet ega kaitset metsloomade eest. Lisaks kõigele muule oli lähedalasuv samaaria rahvas neile vaenulik. Esialgu näis, et tagasipöördumise võimalused olid tulnud nagu ime kaudu. Aga siis, kui elu algamine uues kohas tõi aina uusi raskusi, tahtis tulla väsimus ja lootusetus (Esr 4:24).

Selles olukorras oli psalmi autor leidnud ainsa õige lahenduse. Tuli paluda ja pisaratega palu-da. See tähendas lootust, et raskused ei kesta igavesti. Nutu asemel võib veel kord tulla naer. See oli lootuse panek Jumalale. Mitte iga külv ei kanna vilja. Viljaks kujuneb ainult palves külvatud seeme.

See, kes nuttes külvab, tuleb ja hõiskab, kandes vihke. Elus võib nii juhtuda, et üks külvab ja teine lõikab, aga Jumala ees on igale külvajale ka oma tasu. “Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pil-gata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab” (Gl 6:7). “Igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi” (Ilm 20:13).

Kõik need, kes on pisaratega külvanud, hõiskavad suurel lõikuspäeval. Mõni osa külvist võis kaduma minna, nagu seda teame Jeesuse tähendamissõnast, aga külvaja ei jäänud siiski mitte saagi-ta.

Otsekui trööstiks teid ema, nõnda trööstin ma teid – ja teid trööstitakse Jeruusalemmas. (Js 66:13) Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse. (Mt 5:4) Aga Aabraham ütles: “Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.” (Lk 16:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Iga lõikus on Jumala lõikus. Ainult väike osa sellest on antud meie teha, ning uskumatult palju rohkem ja suurem on ootamas neid kes usuvad ja loodavad.

* * *

KODUS JEESUSE JUURES

Laupäev – 28. aprill

Jeesus ütleb: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.” Jh 14:6

Jüngrite muret Jeesuse lahkumise pärast peaks hajutama ka see, mida nad on Temalt õppinud Isa juurde viiva tee kohta. Nad tunnevad teed sinna, kuhu Jeesus läheb. Toomas aga kahtleb, kas kellelgi, kes ei tea kindlalt teekonna sihtpunkti, on võimalik tunda sinna viivat teed. “Issand, me ei tea, kuhu sa lähed, kuidas me siis võime teada teed?” (Jh 14:5) Toomase hämmeldus tuleneb sellest, et ta ei mõista, et Jeesuse sõnu ei saa tõlgitseda ruumiliselt ega materiaalselt.

Tee Jumala juurde seisneb tõe tundmises Tema kohta ning Tema elu kogemises. Just seda tundmist tuli Jeesus inimestele kättesaadavaks tegema oma maise elu, ülimalt aga oma lepitava ohvri kaudu. Jeesus ise on seepärast tee, kuna Temas on kehastunud tõde Jumalast ning Jumala vahekorrast inimestega; seetõttu on inimkonnale kättesaadav ka elu, mis on tegelikult Jumala enda elu. Kuna tunda Jeesust tähendab tunda Isa, tunnevad jüngrid tegelikult juba teed Isa juurde.

Ja seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski rüve ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte. (Js 35:8) Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. (Jh 1:14,17) Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu. See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:33,40) Ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid. (Jh 8:32) Ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest. (Jh 10:28) Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. (Jh 11:25) Aga me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistmise, et me tunneksime ära Tõelise. Ja meie oleme Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu. (1Jh 5:20) Temas olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangeeliumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu. (Ef 1:13).

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: On vastutus, aga ka privileegid olla Jumala laps. Seal on piisavalt ruumi, tööd ja tugevust kõigile, kes seda vajavad. Räägi oma Isaga sellest.

* * *

Kasutatud allikad

Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni”: Surm või elu (5Ms 30:11-31:18); Õnnistustevihma rabin (Ps 63:1-66:20); Usk toob elu (Hb 11:8-16). Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
Soom, Kaido. Jumala rahva koduigatsus. – Eesti Kirik (13.04.2016): http://www.eestikirik.ee/jumala-rahva-koduigatsus-5/
Tasker, R.V.G. (2002) Johannese evangeelium. Tallinn: Logos, lk 185-186, 208
Tärk, Osvald (2004) Julgus elada ja surra : [postill]. Tallinn : Allika, lk 66-67
Tärk, Osvald (2014) Psalmide seletus. Tallinn: Logos, lk 605-606

Koostas Indrek Lundava. Aprill 2018