Päeva Sõnum. Nr 110. 4. – 10. november 2018

KAHE RIIGI KODANIK

24. pühapäev pärast nelipüha

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

Kristlane siin maailmas on nii taevariigi kodanik kui selle maailma kodanik. Need kodakond-sused annavad ristiinimesele nii õigusi kui kohustusi. Maise riigi kodakondsus annab meile sotsiaal-sed garantiid ja riigi toe olukorras, kus inimene satub hätta. Jumalariigi kodanikuks olemine annab inimesele Jumala abi igapäevaseks eluks ja see avab ukse maise elu järel ees ootavasse taevariiki. Seega on kristlasel kahepoolne tugi elus, nii maise ühiskonna abi kui Jumala toetus.

Samas kaasnevad kodakondsusega ka kohustused. Kodanik peab olema lojaalne oma riigile ja täitma kohustused riigi ees, näiteks tasuma makse. Jumalariigi kodanik peab olema kuulekas Juma-lale ja andma oma eluga usust tunnistuse. Kahe riigi kodanikuks olemine annab kristlasele võima-luse olla usu tunnistajaks, sest ta on selle maailma keskel ja on selle maailma kodanik. Ometi esin-dab ta siin maailmas jumalariiki ja ootab taevast kodu Jumala juures.

Kahe riigi kodanikuks olemine tekitab vahel inimesele ka probleeme, mis tulevad esile enne-kõike nendes ühiskondades, mis on mittekristlikud ja usuvaenulikud. Siis seisab inimene valiku ees, kumma riigi kohustusi täita, kas jumalariigi või maise riigi omi. Jeesuse õpetus “Keisri oma andke keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” annab juhtnöörid, kuidas käituda kahe riigi kodanikuna eetiliselt keerulistes olukordades. (Soom 2016)

Kuningate Kuningas ja isandate Issand, kellel ainsana on surematus, Tema päralt olgu au ja igavene võimus. 1Tm 6:15,16

Oma igapäevaelus vajame me kindlasti Jumala meenutamist. Ilmselt püüab see, kes teab, et ta on olemas, ka ilma üleskutseta uskuda ning Jumalaga arvestada. Kuid elukirevus veab meid mööda maiseid radu ja võib hägustada pilku taevale. Ilmaasjata ei kinnita juudid oma käele palverihmu ja laubale palvekapsleid, et need meenutaksid Jumalat. Asjatult ei harjuta õigeusu vagad nn Jeesus-palvet, korrates lakkamatult ühteainsat lauset, et tõusta vaimus Jumala poole. Seepärast külastame ka meie regulaarselt pühakoda – ja kui võimalik, siis aeg-ajalt ka Püha Maad Iisraeli, et pilku Juma-lale tugevdada.

Omapäraselt on selgitanud esivanemate traditsiooniga arvestamist ka inglise kirjanik Gilbert K. Chesterton. “Mind kasvatati liberaaliks ja ma olen alati uskunud demokraatiasse,“ ütleb ta. „Kuid üht asja ei mõistnud ma noorpõlves ega saa sellest praegugi aru. Ma ei mõista, kuidas tuldi mõttele, et demokraatia on mingil moel traditsiooniga vastuolus. On ju ilmselge, et traditsioon on ainult aja-proovi edukalt läbi teinud demokraatia. See usaldab pigem tavaliste inimeste häälte konsensust kui mingit suvalist või autokraatlikku arvamust,” selgitab kirjanik. “Traditsiooni võib defineerida kui valimisõiguse laiendust. Traditsioon annab hääleõiguse kõige õigusetumale kõikidest klassidest – meie esivanematele. See on surnute demokraatia. Traditsioon keeldub allumast nende ülbele ülem-võimule, kes üksnes juhtumisi praegu maamunal elavad (“Õigest usust”, lk 57–60).” Mineviku ini-mesed, nagu teame, uskusid Jumalasse ja püüdsid oma usku järeltulijatele edasi pärandada.

Jumal seab meid ainult siis valiku ette, kui meil tuleb otsustada kahe vahel: üksainus tõeline Jumal Looja või paljud väljamõeldud jumalad. “Keegi ei saa teenida kahte isandat,” ütleb ka Jeesus (Mt 6:24). Samas ütleb ta aga ka vastupidist: “Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.” (Mk 12:17) Omal viisil tuleb teenida mõlemat isandat: maist ja taevast, riiklikku korda ja Jumala seadust.

Kuidas seda teha? Lahenduse võib pakkuda tänane kirjasõna. On olemas maised kuningad ja isandad, kuid Jumal on nende kõigi üle. Teda, kes on igavene, ei tohi me unustada oma elusaginas. Temale tuleb alati ja ainsana omistada jumalikku au, sellal kui maistele autoriteetidele kuulub maine austus. Selleks ongi vaja, et me oma mõtteid ja palveid pööraksime lakkamatult Jumala poole, kellel ainsana on surematus. Sedasama surematust pakub ta Jeesuse Kristuse kaudu kõigile, kes usuvad.

Jumal pakub päästet ja rahu igaühele, kes õpib oma pilku pöörama taeva suunas ja meenutab lakkamatutes palvetes Teda, kes on loonud taeva ja maa ning kes ei jäta iial oma looduid. Tee tae-vasse on olemas igal pool, ka Eestimaal – sedagi tuleb meenutada meie rahvale. (Hiob 2016)

Terve õpetus vastab õndsa Jumala kirkuse evangeeliumile, mis on usaldatud minu kätte. (1Tm 1:11) Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära – sest tema on isandate Issand ja kunin-gate Kuningas – ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad. (Ilm 17:14)

Palvetagem: Issand Jeesus, meie Lunastaja, Sinul on meelevald nii taevas kui ka maa peal ja Sina tahad, et me elaksime õiguses ja rahus. Aita meil elus hinnata õigeid väärtusi, täita oma kohust ühiskonna ees ja kõiges Sinule ustavaks jääda, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja vali-tsed igavesest ajast igavesti.

* * *

ME OLEME JUMALA LAPSED JA PÄRIJAD

Pühapäev – 4. november

Jeesus küsis: “Mis sa arvad, Siimon, kelle käest võtavad kuningad maa peal tolli või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?” Peetrus ütles: “Võõrastelt.” Mt 17:25,26

Kapernauma linn oli juba kaua olnud Jeesuse püsivamaks peatuspaigaks ehk koduks. Seal esi-tatakse tema jüngritele küsimus templimaksu maksmise kohta. Sellise maksu seadus seisis teises Moosese raamatus: “Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: “Kui sa arvestad Iisraeli laste päid, neid, kes ära loetakse, siis andku iga mees oma hinge eest lunaraha Issandale, et neid ei tabaks nuhtlus, kui nad ära loetakse! Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, andku pool seeklit püha seekli järgi, ka-kskümmend geera seeklis; tõstelõiv Issandale on pool seeklit. Igaüks, kes astub äraloetavate hulka, kakskümmend aastat vana ja üle selle, peab andma Issandale tõstelõivu! Rikas ärgu andku rohkem ja kehv ärgu andku vähem kui pool seeklit, kui te annate Issandale tõstelõivu lepituseks oma hinge-de eest! Võta Iisraeli lastelt lepitusraha ja kasuta seda kogudusetelgi teenistuseks; see meenutagu Issanda ees Iisraeli lapsi, et saaksite lepitust oma hingedele!” (2Ms 30:1-6)

Tänapäev arusaama järgi oli tegemist koguduse liikmeannetusega. See ei olnud kehtestatud Rooma seadusega, nii nagu ka koguduse liikmeannetus ei ole kohustus Eesti riigi ees, aga usklikele juutidele oli see rahvusliku uhkuse väljenduseks, kuna tempel tähendas neile palju enamat kui seda oli olemuslikult võõra riigi kohustused.

Muidugi suhtusid, toona erinevad juutide rühmitused, sellesse vabatahtlikult võetud kohus-tusse erinevalt. Sellepärast esitati selle kohta küsimus ka Jeesusele, kuidas Tema sellesse suhtub? Olgu siinkohal öeldud, et pärast Jeruusalemma templi hävitamist, juudi ülestõusu järgselt aastal 70, kehtestasid roomlased seaduse, mille kohaselt tuli templimaksu maksta Roomas olevale ebajumal Jupiteri templile. See annab meile aimu, et Matteuse evangeelium on kirjutatud enne templi hävita-mist. Tavaliselt maksti seda maksu paasapühade ajal Jeruusalemmas kord aastas, kuid oli tavaks, et kuu aega varem käisid maksukogujad maa kaugemates piirkondades arvestusega, et kõik inimesed pühade ajal templisse ei tule. Selles tuleneb, et need sündmused leidsid aset umbes kuu aega enne tema kannatust ja surma.

Innukas Peetrus annab Jeesuse eest juba vastuse ilma, et ta oleks õpetaja enda arvamust küsi-nud. Nüüd, mil nad pärast seda kohtuvad, üllatab Jeesus teda esitades talle küsimuse maksumaks-mise kohta veel enne kui Peetrus on jõudnud midagi öelda. Omapoolse küsimusega tahab Jeesus Peetrust mõtlema panna selle üle. Et vastus mida Peetrus ilma pikemalt mõtlemata õigeks pidas, ei tarvitsenud olla lõpuni kaalutletud. Jeesuse küsimus oli: keda kuningad ja ülemad tavaliselt maksus-tavad, kas omasid või võõraid?

Peetruse vastus oli õige, eriti tollel ajal. Tänapäeval, kui elu on rohkem arenenud, peavad ka kõrgetes ametites olevad inimesed tasuma makse. Jeesuse ajal oli endastmõistetav, et valitsejad oma peresid ja õukondi ei maksustanud. Neile Jeesuse sõnadele, tasub pöörata tähelepanu. Jeesus oli ja on selle Iisraeli Jumala Poeg, kelle auks oli terve see võimas tempel rajatud. Just Peetrus oli varem tunnistanud, et Jeesus on elava Jumala Poeg. Kuidas võiks ta siis tulla mõttele, et Tema, kelle teeni-miseks see tempel oli ehitatud, peaks maksma templimaksu? Jeesus ja tema jüngrid olid Kuningate kuninga lapsed ja pärijad. Nemad olid maksust vabad. Nii oli Peetrus taaskord liiga kiiresti hakanud Jeesuse eest otsustama ja pannud sellega mööda.

Jumala laste vabadus ei tähenda seda nagu nad ei peaks toona ega tänapäeval osalema ühis-kondlikud elus või tasuma makse mida nende elukohariik on sätestanud või on tavaks koguduseelu korraldamiseks. Armastus on vaba ka andma. Tähtis ei ole niivõrd tasumine või tasumata jätmine, vaid inimese hoiak mis tal seda tehes on.

See, kuidas Jeesus toimis tolles templimaksu loos, ei näita meile mitte ainult seda, et Teda võib alati usaldada, ka siis, kui oleme Peetruse kombel sattunud kimbatusse, vaid Jeesus kasutab seda juhtumust veelgi olulisema sõnumi edasiandmiseks: me oleme Jumala lapsed ja pärijad. (Toplaan 2015)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me peame seda elu nägema nagu võõramaalane ja palve-rändur näeb võõrast maad. Võõras ei saa öelda, et siin on ta kodumaa, siin ei tunne ta end koduselt. Palverändur ei kavatse sellele maale jääda, kust ta läbi rändab ja öömajale jääb, sest tema süda ja mõtted on mujal. Martin Luther

Palvetagem: Ma olen maa peal võõras ja ainult rändaja, mu eluase taevas, seal on mu isamaa. Siin rändan ristirada, seal vaimu väsinut arm võtab kosutada: kõik vaev on lõppenud! Paul Gerhardt

* * *

JULGUS ELADA JA USKUDA

Esmaspäev – 5. november

Mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust. Jr 29:11

Usk tähendab võtta tõsiselt olevikku, milles me elame, ja otsida käesolevas Jumalat, kes tahab meie õnne, ja siin Talle vastata. Aga usk ei tähenda kunagi lihtsalt leppida maailmaga, nagu ta on, ja leppida oma käesoleva olukorraga, nagu peaks see nii jääma. Teha iga päev mis vaja, aga vaadata ühtlasi üle käesoleva sellele, mis Jumal teeb, ja Tema tulevikule, selles avaldub usk. See on nagu seismine kahe maailma vahel, mis ei ole kerge. Aga julguse elada ja uskuda, mitte lasta endast võitu saada hädadel ja kannatustel, ükskõiksusel ja kartusel, valel ja ülekohtul – selle julguse ja jõu me leiame ainult nii: usaldades Jumalat ja olles valmis Teda teenima, kus keegi meist praegu seisab. Siin Ta otsub meid ja tahab meiega kõneleda, ja siin ootab Ta meie vastust.

Tema käes on Paabel ja mis Paabelist saab. Aga Tema käes oleme ka meie ise üksikult võttes oma elu ja oma tööga. Ja kui me tahaksime ka nii tihti paremat aega ja paremat maailma, kus elada, on Temal meiega rahumõtted meile praegu antud elus, mis on meile kätte mõõdetud just nii, nagu ta on, ja mitte teisiti. (Kiivit 1999:148)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kristlase jaoks on olemas ainult üks patt, ja see on lootusest loobumine ning meeleheide. Meeleheide on surmatõbi. Usklikul on meeleheitele kindel vastumürk – usk. Toomas Paul

Palvetagem: Halastaja Õnnistegija, Sina näed meie sõdant ja tunned mõtteid. Jah, tõesti, nen-des on palju kurja, kiuslikku, ebapuhast – kõik, mida Sa vihkad ega taha oma lastes näha. Oleme nende seltsis, kes tulevad Su ette kahemüttelistena. Palume, halasta meie peale, ära mine kohtusse, sest ükski elav ei ole õige Sinu. Saada kaugele patud ja pühitse meid oma tões, Sinu Sõna on Tõde. Ove Sander

* * *

JUMAL ISE KÕNELEB OMA KOHTUST

Teisipäev – 6. november

Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles! Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult! Ps 75:5,6

Jumal annab armu ajal hoiatusi ka õelatele. Ta ei kõnele ainult Taavetile, vaid Taaveti kaudu ka neile, kes ise ei tunne osadust Jumalaga ega mõista Tema mõtteid.

Hoiatuse sisu:

1. Hoiatus “hooplemise” pärast s.o enda ülistamine sõnades, millele ei vasta tegelikkus. Hoop-lemine on moraalne ja intellektuaalne viga.

2. Hoiatus “sarve” tõstmise pärast s.o oma võimu kuritarvitus. Nad tõstsid oma sarve kõrgele, nagu tahaksid oma meeletu kangekaelsusega tabada Jumalat ennast. Soovin, et kõik uhked ja isemeelsed selle üle mõtleksid ja meelt parandaksid. (Tärk 2014:267)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõeline au ja pühalik rõõm valitsevad siis, kui inimene kii-dab ennast Sinus ja mitte iseeneses, kui ta rõõmustab Sinus ja mitte oma vooruses; Sinu kui Looja pärast igast olendist ühetaoliselt rõõmu tunneb. Olgu siis kiidetud Sinu nimi, mitte aga minu oma! Olgu ülistatud Sinu teod ja mitte minu omad! Thomas Kempisest

Palvetagem: Issand, me tunnistame, et oma isekuse ja kaastunde puudumise pärast oleme ko-gu oma suuremeelsuse eos lämmatanud ning liiga vähe aega võtnud teiste inimeste jaoks. Püha Vaim, aita meid, et kuuleksime Sinu andeksandvat sõnumit, kui oleme muutunud tuimaks. Tule, täi-da praegune silmapilk ja vabasta meid meie pattudest

* * *

ÜHISKONNA KAUDU ON ELU PAREM JA RIKKALIKUM

Kolmapäev – 7. november

Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud. Rm 13:1

Sõna alistu ei meeldi inimestele. Kuid millised sõnad me iial ka asetaksime selle asemele, jääb tõde siiski tõeks, et igas ühiskonnas on vaja kuulekust ja korralduste täitmist. Elukogemused ise on seda inimestele selgitanud.

Paulus rõhutab, et usklikuks saamine ei vabasta inimest kohustustest ühiskonna vastu. Vastu-pidi – usklik püüab olla palju parem ja kasulikum ühiskonna liige, kui ta enne oli. Ühiskondlikus eluvormis näeb Paulus Jumala tarka nõu. See on and, mis tuleb valguse Isalt.

Jumala eesmärk on inimest valmistada suure ühiskonna – Jumala riigi – tarvis. Siin maailmas peame õppima elama selle vääriliselt. Siin algab me elu, siin algavad ka voorused, mis peavad kord jumalikus ühiskonnas oma täies ilus esinema. Organiseeritud ühiskond on Paulusele Jumala and.(Tärk 2002:497j)

Sest teie valitsus on Issanda antud, ja võim on Kõigekõrgemalt, kes teie tegusid kaalub ja ka-vatsusi uurib. (Trk 6:3) Tema muudab aegu ja aastaid, tema tagandab kuningaid ja tõstab kunin-gaid; tema annab tarkadele tarkust ja mõistlikele mõistust. (Tn 2:21) Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale. (1Pt 2:13) Tuleta neile meelde, et nad alistuk-sid valitsejaile ja võimukandjaile, oleksid kuulekad, valmis igale heale teole. (Tt 3:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand, milliseid ülesandeid Sa mulle ka ei paneks, ma ta-han neid kanda nagu krooni, aga mitte nagu iket! Richard Beer Hoffmann

Palvetagem: Issand, üha uuesti küsime, mida peaksime tegema ja millest loobuma, keda kuulama ja kellele Sinu nime tunnistama, kuhu oma sammud seadma ja millest põgenema. Luba meile anda maailmale, mis on Sinu oma, palju enam seda, mida ta vajab. See on meie lakkamatu palve, et pimeduses käijad laseksid ennast lepitada Sinu veres. Ove Sander.

* * *

JUMALA RAHVA RAHU

Neljapäev – 8. november

Issand on teinud tugevaks su väravate riivid, Tema õnnistab su lapsi sinu sees. Ps 147:13

Selles salmis esitab laulik meile põhjuse, miks on vaja Jumalat tänada ja selleks on Jumala rahva rahu. Jumal on rahu hoidja. Linna müürid on valmis. Väravad on ette pandud ja riivid on omal kohal. Lapsed võivad linnas muretult ringi joosta, sest Jumal on õnnistanud neid rahuga.

Rahuaeg on Jumala rahva õnnistuse aeg. Välise rahu kohta on öeldud: “Nüüd oli kogudusel tervel Juuda-, Galilea- ja Samaariamaal rahu end üles ehitada ja käia Issanda kartuses, ja see üha kasvas Püha Vaimu julgustusel” (Ap 9:31). Aga rahu koguduse sees ei ole vähem tähtis. Tülid ja pa-handused usklike hulgas on õnnetuse ajad. Üksmeel ja hea tahe on Jumala õnnistuste ajad. (Tärk 2014:710j)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Me muretseme marjapõõsaste, kurgipeenarde ja teab veel mille pärast, aga osadus Jumalaga ei tee meile muret, pühitsus oleks justkui kõrvaline asi, mis tuleb pealekauba. Paul Himma

Palvetagem: Lunastaja ja sõber, kui imepärane Sa oled, mu seltsiline muutusrohkel teel, mu lohutaja, väsinud kui olen, mu teejuht Igavesse Linna, mu vastuvõtja selle väraval. Keldi palve

* * *

KUULUTA JUMALA TÕDESID JA ÜLISTA TEDA LAULUGA

Reede – 9. november

Mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale. Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele. Ps 75:10,11

Seda ei tohi mõista valesti. Taavet ei laula sellepärast, et õelad hukka mõistetakse, vaid et Jumala õigus on lõpuks ilmunud. Inimesele, kes nii mõtleb, peab õiglus olema väga südamelähedane. See oli Taaveti suurim probleem, kuidas seletada õigluse puudumist siin maa peal.

Inimene peab olema ka veendunud, et ta ise ei lähe kohtu alla, vaid läheb surmast ellu. (Tärk 2014:268)

Ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost (Lk 1:69)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Mida lähemal oleme Kristusele, seda suuremaks saab vajadus Teda austada. Osvald Tärk

Palvetagem: Jumal, Kõigeväeline! Hea on meenutada Sinu tegusid, eriti siis, kui kahtlused kipuvad meid ümber lükkama. Oled teinud meiega kindla lepingu Jeesuse Kristuse ohvriveres. Mis-ki ei suuda seda tühistada. Aita, et meiegi jääksime usus selle juurde! Marcus Hermen

* * *

ÜHISKONNAS ON IGAL KODANIKUL KA OMA KOHUSTUSED

Laupäev – 10. november

Mardipäev

Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au! Rm 13:7

Kui usklik kasutab ühiskonna hüvesid, on endastmõistetav, et ta kannab ka kohustusi. Paulus ütleb, et “iga hing” allub kohustustele, kaasa arvatud ka apostlid ja prohvetid. Paulus nimetab siin mõned kohustused.

Maksud. Sõna “maksud” tähendab siin isiku-, varanduse- ja maamaksu. Juba Jeesus lahendas seda küsimust, kui Temalt küsiti, kas sünnib keisrile kohturaha anda. Jeesuse lahendus oli lihtne: kui kasutad raha, mida Rooma riik välja andis, siis kanna ka kohustused. Paulus järgis siin vaid Kris-tust. Kristlane tasub oma maksud ja teeb seda õigeaegselt, olgu see siis üüri- või elektriarve.

Tolliraha. Tollirahas nimetati maksu kaupade pealt. Siingi ei lähe kristlased pettuse ega kõr-valehiilimise teed.

Kartust ja au. Käitumises ametiisikutega on kristlane viisakas. Sealjuures ei ole ta meelitaja, sest ta teeb seda Jumala kartuses ja usulise tundega. Paulus ütleb viiendas salmis, et usklik allub korrale südametunnistuse pärast (Rm 13:5). “Südametunnistus on Jumala asevalitseja meis”. See tähendab, et kristlase kuulekus olgu vaba ja väärikas. See olgu arusaaja kodaniku poolt õigete sea-duste täitmine. See näitab ühtlasi ka südametunnistuse kõrget kohta. Kristlane täidab oma kohustuse südametunnistuse piires, meeles pidades kõige kõrgemat käskijat – Jumalat. (Tärk 2002:498j)

Jeesus ütles neile: “Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!” (Lk 20:25)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Sinus on kaks olemust, üks toetab sind, teine paneb vastu. Sa pead ise otsustama kummale poole hoiad. Eenok Haamer

Palvetagem: Mu Jumal! Mis küll on mu lootus ja mu kindlus, millele ma siin elus toetuda võin? Ja mis on mu suurim rõõm ja trööst kõigist neist asjust, mis siin päikese all paistavad? Sina oled see, Issand, mu Jumal, kelle halastus on piirita. Kas on mul kunagi hea olnud Sinuta? Või millal oleks mul võinud olla halb, kui Sina minu juures olid? Parema meelega sooviksin Sinuga vaene olla, kui rikas Sinuta. Meelsamini soovin Sinuga maa peal rännates kerjata, kui Sinuta taevas olla. Kus Sina oled, seal on taevas! Thomas Kempisest

* * *

Kasutatud allikad

Hiob, Arne 2016. Nädala mõte. 31.10.2016. EELK Tallinna Jaani kogudus: http://www.tallinnajaani.ee/vaimuelu/nädala-mõte/130-nädala-mõte-31-10-2016.html
Kiivit, Jaan 1999. Tõde teeb vabaks [Postill]. Tallinn: Logos
Sander, Ove 1998. Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik
Soom, Kaido 2016. Kahe riigi kodanik. – Eesti Kirik 25.10.2016: http://www.eestikirik.ee/kahe-riigi-kodanik-5/
Toplaan, Anti 2015. Jutlus: Kahe riigi kodanik. EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus 8.11.2015: http://www.eelk.ee/~eelk93/jutlused/24pppnelip.html
Tärk, Osvald 2002. Rooma kirja seletus. Tallinn: Logos.
Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos.

Koostas Indrek Lundava
Oktoober 2018