PÄEVA SÕNUM nr. 150

“Issand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest.” Ii 42:10

TÕDE JA EKSITUS

pühapäev pärast nelipüha
nädal: 11. – 17. august 2019

Lihtne oleks elada, kui teaksime täpselt, milline tee on kõige õigem edasi minemiseks. Paraku on elu tunduvalt keerulisem. Me ei saa vaadata elu mustvalgelt. Elus on palju värve ja varjundeid. Küllalt raske on öelda, mis on tõde ja mis eksitus ning kus kulgevad piirid nende vahel. Nii mõnigi asi, mis võib esmapilgul tunduda meile ebaõiglane ja vale, võib aja jooksul tuua elus esile midagi head ja positiivset.

Näiteks sageli on raske mõista elu kannatusi ja raskusi. Vahel tulevad raskused ellu meie enda valede valikute tagajärjel ja sellepärast, et oleme läinud eksituse teele. Aga ka tõe teel käies võib ol-la probleeme: Iiobi raamat on hea näide sellest, kuidas raskused tabavad inimest ka tõe teel.

Piibel annab meile palju nõu, kuidas kulgeda oma teed. Need reeglid pole vajalikud mitte Ju-malale, vaid inimestele ning need on Jumala kingituseks meile, et meie elu oleks õnnelik. See, kui-das mõistame neid Jumala sõnas antud tõdesid, sõltub aga paljus tõlgendamisest ja siin on jällegi keeruline mõista, mis on õige ja mis väär.

Pühakiri hoiatab meid valeprohvetite eest, kes ahvatlevad inimesi kõrvale tõe teelt. Need vale-prohvetid võivad usu tee kuulutada nii liialt avaraks kui liialt kitsaks. Jumala Püha Vaim on see, kes toob selguse tõe kohta meie ellu. Palves võime kõnelda Jumalaga ja tema näitab meile, mis on tõde ja mis eksitus. (Soom 2017:8)

Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasuguses headuses ja õiguses ja tões.

Ef 5:8b,9

Inimene, kes aastaid on elanud oma unenägude maailmas, võib ärgata tõetunnetusele. “Tõuse üles surnuist!” Needki, kes on surnud olnud tavainimese kõlblusnormidele, võivad ellu ärgata. “Tõuse üles!” Hakka end liigutama! Hakka parandama oma endise elu vigu! Palu andeks neilt, kelle vastu oled eksinud. “Siis Kristus valgustab sind.” Ta näitab meile kätte uue elu. Ta teeb veel roh-kemgi. Tema muudab su valguskiireks. “Te olete valgus Issandas!” Niisugune võimalus on avatud igale inimesele.

Jeesus on tulnud meid valgustama. Tema valguses näeb inimene esmakordselt oma tõelist vai-mulikku olukorda. Pöördunud inimene vaatab kurvastuse ja põlgusega vanale pattudele, mida ta kord armastas. Kui oled ärganud Kristuse valguses, siis ei näe sa ainult ennast, vaid sulle muutub arusaadavaks ka Kristuse surm meie pattude eest. Selles valguses näed sa oma uue elu olemust ja ülesandeid. Sa tead, et oled saanud elu, mis viib sind läbi surma igavesse ellu. (Tärk 2004:261)

Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimedu-ses, vaid tal on elu valgus. (Jh 8:12) Uskuge valgusesse, kuni teil valgus on, et te sünniksite valguse lasteks.” (Jh 12:36) Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus. (Gl 5:22)

Palvetagem: Jumal, meie Isa, Sina valgustad oma Vaimuga meie pimedust. Sina näed, kui kergesti me eksime ja teeme halbu valikuid. Anna meile tarkust teha vahet õige ja vale, tõe ja ek-situse vahel, nõnda et me võiksime elada Sinu tahte järgi. Kuule meid Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

* * *

HUNDI LOOMUS

Pühapäev – 11. august

Jeesus ütles jüngritele: “Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast.” Mt 7:15,16

Tahan juhtida tähelepanu sõnale “valeprohvetid”. “Mina tean, et pärast minu äraminekut tu-levad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa, ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes moonu-tavad tõde, et vedada jüngreid eneste järele” (Ap 20:29,30). Nad ei saa tulla valeõpetusega selliselt, kus vale on kohe ilmselge. Kuid näen veel selles salmis – “kes moonutavad tõde”, et vedada jüng-reid eneste järele. Need võivad olla ka valed või moonutatud faktid, kellegi kohta ja tihti just kogu-duse juhtide ja liidrite kohta. Poolik tõde, osaline tõde, laim, valed süüdistused, tülide tekitamine ja see kõik on eesmärgiga, et kahju teha karjale. “Julmad hundid, kes karja ei säästa”.

Kuulsin üht lugu, kuidas hundikari saab hakkama piisonite karjaga. Piison on suur loom, kes samuti elab karjas. Täiskasvanud piison kaalub ligi 2000 kg. Hundikari ei ründa kunagi piisonikarja. Hunt tegutseb sellisel puhul taktikaliselt.

Juhtloom annab käsu ühele hundile minna üksikult piisoni karja sekka. See üksik hunt ei rün-da ühtki looma, vaid lihtsalt jookseb selles karjas koos piisonitega. Ta saab aru, et üksinda siin ei tee midagi ära. Piisonid selle peale reageerivad nii, et hundi juuresolekul eemalduvad temast ja nii õn-nestub hundil karja ühtsust lõhestada. Kui keegi piisonitest on jäänud teistest eemale, hakkab hunt teda taga ajama ning siin tuleb juba hundikari ka kallale. Ja nii õnnestub üht suurt karjalooma rün-nata ja murda.

See on väga hea ja tüüpiline pilt sellest, kuidas “hunt lambanahas” käitub ning kuidas vaen-lane tegutseb nii kristlase elus kui ka koguduses. Minu tähelepanek on ka see, et sageli juhthunt ka-sutab teisi, et esialgu ise jääda küllalt peitu. Juhthunt ei toppi ennast liiga lähedale ohtlikule tsoo-nile. Tal on hea haistmine. Vaenlase põhimeetod on ikka olla varjus, peidus, hoida oma hundi loo-must lambanahas. Kasutades ikka need vanu meetodeid, manipuleerimist, valesid ja ikka selliselt, et sa kohe seda valet ära ei tunneks.

Hunt on vaenlane. Tema kaudu tegutseb lutsiferi vaim. Esimene mäss oli tekitatud taevas. Teame, et saatan oli selles loos põhitegelane. Aga kui Jumal teda taevast alla lükkas oli ta selleks ajaks juba kolmandiku ingleid suutnud endaga kaasa tõmmata. Kui ohtlik olla mässaja seltsis ja veel kuulata teda. Ega ilma asjata Piibel ei ütle, et “ära seltsi mässajatega” (Õp 24:21). Ma usun, et osa ingleid panid Lutsiferile vastu ja ei läinud kaasa selle mõtteviisiga. Nad paljastasid tema valesüüdis-tusi Jumala kohta. Lutsiferi eesmärk oli haarata ebaseaduslikult, mässuga suure inglite hulgaga Ju-mala troon ja positsioon. Üksik hunt ei tee midagi ära. Ja sellepärast juhtloomal on vaja oma karja. See on nii sarnane kõigele sellele, mis kunagi taevas on toimunud, kus oli esimene sõda ja lange-mine. Ja need meetodid on siiani kasutusel.

Mäss, mäss, mäss – seda on vaja tekitada, sest ta teab, et nii kõige paremini ta saab Jumala ko-gudusele kahju teha. Tuua riidu, külvata riidu, õhutada riidu. Sageli juht hundid on need, kes peavad ennast vaimulikult teadlikuteks ja on kindlad, et Püha Vaim neid juhib. Nad tunnevad Jumala Sõna piisavalt palju, palvetavad palju. Ja uhkuse pisik juba on saanud neid tõest eemale viia. Isegi veel peenemalt tegutsevad need, kes teavad, et juhtide vastu minek on ebaseaduslik Jumala riigis. Ja kõi-ge selle juures, kahjuks need inimesed ei saa aru, et nad juba töötavad vaenlase leeris, kui kasutavad tema meetodeid. Tema tegutsemis meetodid toovad ka vastavaid vilju.

Sageli seal kus on “hunt” – lutsiferi vaim, seal on kambas ka Iisebel (1Kn 16:29-33), sest neil mõlemal on saatanalt antud ülesanded – hävitada, nii üksikisikut, kui ka kogudust. Iisebel oskab häs-ti tegutseda segaduses ja tekitada segadust. Tema on meister sellel alal ja väga osav. Kui ta saab aru, et teda on avastatud, ta peidab hetkega ennast, kavalus, libedus ja teemast kõrvale minek, et oma jälgi peita. (Teekel 2016)

Nõnda ütleb vägede Issand: Ärge kuulake nende prohvetite sõnu, kes teile prohvetlikult kuu-lutavad – nad ainult tüssavad teid tühiste lootustega: nad räägivad oma südame kujutlustest, mitte Issanda suust. (Jr 23:16) Ja Jeesus vastas neile: Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! (Mt 24:4) Arm-sad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeproh-veteid on läinud välja maailma. (1Jh 4:1)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Meie ajal liigub suuri eksituse vaime. Saatan ise rõivastub valguse ingliks, petmaks paljusid. See pole mingi üllatus neile, kes tunnevad Jumala Sõna, sest mida lähemal on Kristuse teise tulemise päev, seda suuremad eksitused pääsevad valla. Lõpuajal kuulutatakse ristiusku ilma Kristuseta, kristlust ilma Püha Vaimuta, päästmist ilma Kolgata ristita, taevast ilma põrguta. Urho Muroma

Palvetagem: Kõigeväeline igavene Jumal, mina tunnistan, et mina ei ole olnud Sinu ees nõn-da, nagu ma peaksin olema, mul ei ole olnud õiget usku Sinusse ega ole ma Sind alati oma silme ees hoidnud. Ka ei ole ma oma ligimest kohelnud nõnda, nagu ma tahan, et Sina mind kohtleksid. Aga pööra ennast ometi armulikult minu poole oma armsa Poja Jeesuse Kristuse pärast! Ei ole kedagi teist, kelle juurde ma läheksin. Ma tulen Sinu juurde nagu laps oma isa juurde. Ära vaata mitte minu patu peale, vaid jaga mulle armu ja rammu, et ma elu parandaksin sellesama sinu Poja ja Püha Vai-mu läbi! Aamen. Olaus Petri

* * *

KAHETSEJA PALVE

Esmaspäev – 12. august

Sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad Sa mulle tarkust teada. Ps 51:8

Siin on jutt sisemisest ja sügavast tõe tunnetusest. Selle vastandiks on välised, üksnes teoree-tilised teadmised ja rituaalid. Kui inimese suhe Jumalaga on üksnes pinnapealse jumalateenistuseelu tasemel, siis tal tõepõhi puudub. Siis isegi väliselt õigesti teostatud rituaalid, üksnes varjavad inime-se sisemuses peituvaid pattu. Seda on kogudusteski väga palju. Inimene täidab ettenähtud kohustused ja arvab siis, et nüüd on ta Jumala ees õige.

Jumal tahab, et me õpiksime tundma ka oma sisemist olemust. Ja seda saab Ta meile õpetada salajas, nagu Taavet siin ütleb see tähendab, Jumalaga ausalt kahekesi olles. Kui inimene Jumala Sõna valgel julgeb oma patule ausalt silma vaadata ja nimetada seda õige nimega, siis on ta juba tõe pinnal oma südame põhjas.

Taavet ei otsi ise enda juurest mingeid häid külgi, mille alusel Jumal peaks teda aksepteerima. Selle asemel tõdeb ta, et Jumal ise annab talle teada tarkust, mis toob elu. Ta pöörab pilgu endalt Jumala tööle ja võimalustele ning see ongi parim mida patune inimene saab teha. (PKK: Ps 51:1-9)

Vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. (1Kr 2:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Issand ütleb: Mu poeg, kui tahad tõde tunda, siis usu mind; kui tahad mu jünger olla, siis salga iseennast ära; kui tahad taevas ülendatud olla, siis alanda ennast selles maailmas; kui tahad minuga valitseda, siis kanna minuga koos risti. Thomas Kempisest

Palvetagem: Issand, lase meil taibata, mis on tõeliseks maailma valguseks olemine. Valguses näeme asju õieti – kristlased kutsuvad meeleparandusele ja osadusele Jumalaga. Me palume, ära lu-ba meil leppida maailmas valitseva ülekohtuga ja jätta aitamata lesknaine. Anna, et omaksime jul-gust öelda, kuhu läheb see maailm ilma Sinuta ja kuhu see jõuaks Sinu armu läbi Jeesuses Kristu-ses. Ove Sander (Sander 1998:32j)

* * *

JUMALA KARTUS ON USALDUS JUMALA HEADUSE VASTU.

Teisipäev – 13. august

Vaata, Issanda kartus – see on tarkus, ja hoidumine kurjast on arukus! Ii 28:28

Mis siis on tõeline tarkus? Sellele küsimusele tuleks läheneda päris praktilisel viisil. Inimesed on alati olulistele küsimustele vastuseid otsinud. Ikka on tahetud teada, kuidas elu on tekkinud, mil-leks see maailm on olemas, miks on inimene selles maailmas, mis saab siis, kui ta ära sureb. On arutatud selle üle, kust on tulnud kurjus. Kas inimene on oma loomu poolest hea või halb? Kas uni-versum on neutraalne või on seal olemas kurje või häid jõude? Kõikide nende küsimuste peale võib vastata, et me ei tea. Seda olukorda nimetatakse teadmatuseks. Kuid me võime need küsimused ka kõrvale jätta, nende üle nalja heita või siis tühiseid ja pealiskaudseid vastuseid anda. Sellist suhtu-mist nimetatakse rumaluseks. Õigete vastuste andmist võiks aga nimetada tarkuseks. Nii on siis ühel pool teadmatus ja rumalus ning teisel pool tarkus.

Mida nimetas Paulus tarkuseks? Paulus nimetab, et Kristus on saanud meile tarkuseks (1Kr 1:24,30). Seda sellepärast, et Kristus annab õiged vastused inimkonna olulistele küsimustele. Siin ei räägi ta loodusteadustest ega tehnilisest progressist. Need asjad on Jumal jätnud inimese uurida. Ju-malalt saadud mõistuse ja hoolsa tööga võib inimene paljudel aladel õigeid vastuseid leida. Aga kui on vaja leida vastuseid küsimustele, mis puudutavad Jumala olemust, pattu, lunastust, elu pärast sur-ma, siis inimese jõuga vastuseid leida ei ole võimalik. Inimesed võivad vaid arvamusi avaldada. Õi-ged vastused annab vaid Kristus. Tema on Jumala vastus meie õndsuse küsimustele. Paulus ütleb kirjas koloslastele: “Kristuses peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded” (Kl 2:3). Kuidas sellest tarkusest osa saada? Tarkuse vastu võtmiseks ei piisa sellest, kui me kogu kristliku õpetuse omaks võtame. Ei piisa sellest, kui me Kristuse kõige suuremaks õpetajaks tunnistame. Tarkusest saame osa siis, kui oma pattu tunnistame ja Kristuse lunastustöö läbi andestuse vastu võtame, oma elu Ju-mala kätte usaldame ja oma elu Tema Vaimu juhtimisel korraldame. Siis on meie ellu tulnud tõeline tarkus. Ei ole ju tarkusest osa saanud see, kes tule tegemisest kõike teab, ent pole kordagi tuld süü-danud.

Miks peab aga selle tarkuse juurde jõudmiseks Jumalat kartma? Karta tuleb kõigil nendel, kes ei taha elu tõega leppida. Hirm ei ole oma olemuselt hea. See viib inimesed tavaliselt Jumalast ee-male. Uskmatuse üks põhjuseid ongi hirm Jumala ees. Selleks, et mitte hirmu tunda, keeldutakse oma elu muutmast ja proovitakse selle asemel Jumalat olematuks muuta. Hirm paneb inimesi alati rumalusi tegema. Kuid Jumala kartus on midagi muud. See on oma hirmudega Jumala ette seisma jäämine. See on hea asi. See on tarkuse algus.

Mille poolest erinevad siis tavaline kartus ja Jumala kartus? Tavalise kartuse puhul jääb ini-mene oma hirmudega üksi ja vaatab ohtudele otsa. Sellisel juhul peab ta püüdma oma lootusetut olukorda ise lahendada. Jumala kartuse puhul jääb inimene oma hirmuga Jumala juurde. Jumala kartus on usaldus Jumala headuse vastu. See tähendab, et inimene julgeb Jumala ees oma süüd tun-nistada ja ennast oma vigade ja eksimustega Jumala kätte usaldada. Jumala kartuse puhul ei vaata inimene vaid enda eksimustele, vaid eelkõige sellele, mida Jeesus on meie lunastamiseks Kolgata ristil teinud. Jumala kartus tajub seda kohutavat tõsiasja, et patune inimene on hukkumisele määra-tud, kuid ta ei ole lootusetu. Jumala armastus, mis Kristuses ristil avalikuks saab, ajab kartuse välja. Johannes kirjutab, et armastuses ei ole kartust. Täiuslik armastus ajab kartuse välja (1Jh 4:18).

Tõeline tarkus on õiget asja karta. Kelle süda on süüga koormatud ja kelle patud on andeks andmata, need ei julge Jumalat usaldada. Nende elu suunajaks ja orjastajaks jääb patt. Nad on patu orjad. Patt sunnib neid tagant ja nad elavad patu hirmus. John Wesley on öelnud umbes nii: “Andke mulle sada meest, kes ei karda kedagi muud kui vaid Jumalat ja ma pööran kogu maailma ristius-ku.” Jumala kartusel on võime kohandada inimesi oma ülesannete täitjateks. Jumala kartus annab avara ja aruka suhtumise nii siinpoolsesse kui ka surmajärgsesse ellu. Enam ei mõjuta inimest ene-seuhkus ja surmahirm. Elu ülimaks juhiks saab vaid Jumal ja Tema arm.

Kristus on Jumala tarkus. Jumala kartus juhatab meid Kristuse juurde. Inimeste meelest oli kuulutus ristilöödud Kristusest meeletus. Kes võis uskuda, et Jumal päästab maailma ristilöödud mehe kaudu. Ükski inimlik loogika ei vii meid abi otsima ristil sureva mehe käest. Paulus ise ütles, et sõna ristist on narrus nende jaoks, kes hukkuvad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi (1Kr 1:18). Jumala kartus on tõeline tarkus, mis juhatab meid selle päästva armu juurde. (Luhamets 2018:28-31)

Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust. (Õp 1:7)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Õnnelikud on elus need inimesed, kes juba varasest lapse-põlvest alates ajavad oma südameasju Jumalaga. Nemad saavad ikka vabaks ja rõõmsaks, ka valus, raskustes ja elu löökides, sest nende südames elab Jumala Vaim. Ta tuleb nagu valgusekiir ööpime-dusse. Jaan Lattik

Palvetagem: Armas Taevane Isa, ma pean usaldama ja kartma Sind, et võiksin osa saada Sinu igavesest ning täiuslikust tarkusest. Aita mul pöörduda patust ja mitte rajada oma lootus maailma tarkusele, vaid Sinu Poja Jeesuse Kristuse lunastustööle. Aamen.

* * *

OLULINE ON VAIMU PÄRITOLU

Kolmapäev – 14. august

Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma. 1Jh 4:1

Jumal on andnud oma Vaimu (1Jh 3:24), kuid maailmas tegutseb aktiivselt ka teisi vaime. Oluline on tähele panna, et käsule uskuda Jumala Poja Jeesuse Kristuse nimesse (1Jh 3:23) järgneb hoiatus ärge usaldage iga vaimu, nii nagu käsule armastada vendi ja õdesid (1Jh 2:7-11) järgneb keeld ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas (1Jh 2:15). Kontrollida tuleb nii krist-likku armastust kui kristlikke uskumusi. Kristlikku usku ei tohiks ära segada kergeusklikkusega. Tõeline usk kontrollib usu objekti, enne kui sellele andub.

Johannes käsib omal lugejail uurida, kas nad [vaimud] on Jumalast. Iga prohvet on mingi vai-mu vahendaja. Tõelised prohvetid on Jumala Vaimu tööriistad, keda nimetatakse “tõe vaimuks”, va-leprohvetid aga “eksituse vaimu” (1Jh 4:6) ja “antikristuse vaimu” (1Jh 4:3) tööriistaks. Seega on iga prohveti taga vaim, iga vaimu taga aga kas Jumal või kurat. Enne kui mingit vaimu usaldada, tuleb vaimu kontrollida. Oluline on vaimu päritolu. Iga kristlane võib ja peab rakendama objektiiv-set testi, mille apostel toob ära salmis 1Jh 4:2: “Te tunnete Jumala Vaimu sellest: iga vaim, kes tun-nistab Jeesust Kristust lihasse tulnuna, see on Jumalast.”

Tänapäeval on palju hääli, mis otsivad meie tähelepanu. Paljud kultused on saanud populaar-seks ja levinud laialdaselt. Mõned neist väidavad end omavat erilisi ilmutusi ja erilist inspiratsiooni, et näidata oma konkreetseid doktriine autentseina. Seepärast tuleb kristlastel kõike kontrollida. Pal-jud on liiga kergeusklikud ja ilmutavad naiivset valmisolekut usaldada kõiki väidetavalt vaimumaa-ilmast pärinevaid sõnumeid ja õpetusi. Väärõpetuste suhtes on aga võimalik ilmutada sallivust, mis pole õige. Vaimuliku küpsuse tunnus ei ole ainult uskumine, vaid sageli ka mitteuskumine (ärge u-saldage iga vaimu). Tuleks hoiduda mõlemast äärmusest – ebausust, mis usub kõike, ning kahtlu-sest, mis ei usu midagi. (Stott 2002:158j)

Oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes. (Rm 7:23) Sest lihalik loomus himustab Vaimu vastu ja Vaim lihaliku vastu, need on teineteise vastased, nii et teie ei saa teha seda, mida tahaksite. (Gl 5:17)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Kõige raskemini patustab see, kes teisi patule ajab, eriti neid, kes on temast nõrgemad, kes ei suuda ise vahet teha hea ja kurja vahel. Fanny de Sivers

Palvetagem: Õpeta mind, oh Issand, teadma, mida pean teadma , armastama, mida pean ar-mastama, kiitma, mis Sulle kõige enam meeldib, kõrgelt austama seda, mis Sinugi silmis on auväär-ne, ja põlgama seda, mida Sina vihkad! Thomas Kempisest

* * *

LOOTUS JUMALALE

Neljapäev – 15. august

Neitsi Maarja uinumise püha ehk rukkimaarjapäev

Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega, ma tunnistan üksnes Sinu õiglust. Ps 71:16

Kuningas Taavet oli oma suures vaevas ja kõigis rasketes tagakiusamistes rohkelt Jumala ar-mu tunda saanud. Ta oli mõistnud, et inimesel enesel ei ole ühtegi õigust Jumala ees seista ja enda eest kosta, vaid kõik õigus kingitakse talle. Sellepärast ta ütleski: Ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.

Lihameelsed inimesed ei tea sellest õigusest midagi, mis Jumala ees maksab. Aga usklikud on ära tundnud, kui imelisel viisil Jumal on meile õiguse valmistanud oma püha Poja läbi. Tema, kes püha ja õige, on meie ülekohtud ärakandnud, meie patu võlad ära maksnud ja nüüd võib Tema kõik, kes Temasse usuvad, oma püha vere väes kõigist patu roojasusest puhtaks pesta. Meie hinge alastu-se oma õigusega kui kuuega katta ja seda meile igaveseks katteks ja ehteks jätta. Seda suurt armu ja kallist õigust õpetab Püha Vaim meid tundma ja usu läbi omaks võtma ning karistab meid mõne tü-hise lootuse ja eneste tehtud õiguse pärast, mida viimse kui hilbuni peame enese ümbert ära heitma, et siis Jumala Pojast kingitud õigus meile ainsaks katteks oleks. Ei surma vaev, ei kohtu päev või se-da õiguse kuube meie käest enan ära võtta. (Lampson 1903:374)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ma kiitlen oma jõuetusest, rõõmustan oma võimetuse, os-kamatuse ja vaesuse üle ühes või teises valdkonnas. Olen rõõmus, et mul puuduvad oma õigus ja jõud, ilu, loomulikud anded ja veetlus. Täna Jumalat selle eest, et võid kogeda Tema auhiilgust, mi-da Ta laseb voolata sinu vaesuse ja oskamatuse keskele. Ema Basilea Schlink

Palvetagem: Kõigeväeline Jumal, Sa oled vaadanud armus Neitsi Maarja peale ja valinud ta oma Poja, meie Issanda emaks. Juhi meidki oma armuga, et taevas meile avaneks ja me saaksime osa Sinu kirkusest. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

* * *

JUMALA AU ILMNEB KA ÕELATE SAATUSES

Reede – 16. august

Kui õelad lokkavad nagu rohi ja kõik ülekohtutegijad õitsevad, siis on see neile hävituseks igavesti. Ps 92:8

Ilmselt mõtleb Taavet mõnele sündmusele, kus õelate õitsemine lõppes kiire närbumisega. Õe-late õnn ei ole ainult lühiajaline, vaid nende jõukus ja nende plaanide kordaminek ise peidab endas hävitavat jõudu. Aga sina, Issand, oled kõrge igavesti! (Ps 92:9) Jumala vaenlased pillutakse laiali. See, kes suudab vaadata küllalt kaugele tulevikku, näeb ülekohtuste hukatust. Sest vaata, su vaenla-sed, Issand, sest vaata, su vaenlased saavad hukka, kõik ülekohtutegijad pillutakse laiali. (Ps 92:10) (Tärk 2014:383)

Sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! (Ps 37:2) Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse. (Ps 129:6)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Ei ülekohus seisa kotis, ei vale jää varjule. Seal üleval veel elab Jumal, kes kõik toob päevavalgele. Anna Haava

Palvetagem: Armuline Jumal, me täname Sind, et Sa oled meile kinkinud andeksandmise ja igavese elu lootuse. Selle juures ootad Sa meilt, et suunaksime oma mõtted ja teod mitte enesele, vaid kaasinimesele. Sinu tahe on, et teeniksime maailma – see ei tee meid õigeks Sinu ees, küll aga tunnistab armutööst meie südames. Muuda meid tuimumatuks soolaks ja kustumatuks valguseks. Ove Sander (Sander 1998:32j)

* * *

JUMALA TAHTMINE

Laupäev – 17. august

Jeesus ütles jüngritele: “Mitte igaüks, kes mulle ütleb: “Issand, Issand!”, ei saa taevariiki; saab vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas.” Mt 7:21

Hirmuäratav kirjakoht, kas pole? Olen mõelnud, et ehk olen just mina see, kes kunagi saab arvatud ülekohtutegijate hulka. Äkki on mu usk, mida ma arvan end tunnistavat vaid “Issand, Is-sand!” hüüdmine?

Tegude tegemisest me ei pääse. Me peame tegema usutegusid (ja vahel lausa “usuhüppeid”), sest mida on meie usk väärt kui seda ei kinnita teod? Sama võime lugeda ka apostel Jaakobuse kir-jast, kus seisab: “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud” (Jk 2:17).

Heaks illustratsiooniks võiks siinkohal olla üks lugu Anthony de Mellolt, tuntud katoliku preestrilt ning psühhoterapeudilt, kes on ka mitme usku ja vaimsust käsitleva raamatu autor. See on lugu ateistist, kes kukub kaljult alla. Ta kukub, aga jõuab veel kinni haarata ühe kalju küljes kasvava väikese puu oksast. Ateist mõtleb, mida teha, ja tuleb äkitselt ideele, et prooviks õige Jumala poole pöörduda. Nii võtabki ta kogu oma jõu kokku ja hõikab: “Jumal!” Vastust ei tule. Ateist hõikab uu-esti: “Jumal! Kui sa oled olemas, siis päästa mind ja ma luban sinusse uskuda ja õpetan teisigi seda-sama tegema.” Jälle vaikus. Ateist on peaaegu, et juba oksast lahti laskmas, kui kuuleb vägevat häält üle kanjoni kõlamas, mis ütleb: “Nad kõik räägivad nii, kui on tõeliselt hädas!” Ateist hüüab: “Ei, Jumal! Ei, ma pole nagu teised, ma juba usungi. Kas sa ei näe, et olen su häält kuulnud! Nüüd pääs-ta mind ja ma kuulutan sinust maailma otsani!” Hääl ütleb selle peale: “Hästi, ma päästan sind. Lase oksast lahti!” “Lasen oksast lahti? Jumal, kas sa pead mind hulluks?”

Kui sageli oleme meiegi samasugused praktilised ateistid. Väidame, et usume, aga ise ripume samal ajal mõne kidura oksarao küljes, oksa hoidvad sõrmedki pingutusest krampis. Kas me saame sellisel juhul üldse usust rääkida?

Aga mis on siis see, millega me eksima kipume? Tegusid tuleb teha, head vilja tuleb kanda, aga mõned teod on justkui valed … Tundub, et nii nagu väga paljud asjad, jõuab seegi küsimus väl-ja meie suhtumise või meelsuseni. Jeesus ütleb ka lahenduse tegelikult välja: taevariiki saab vaid see, kes teeb Isa tahtmist. Kõik “Jumala nimel” tehtu muutub valeks siis, kui see on tehtud vaid Ju-mala nimel (võimalik, et ka täiesti siiralt), aga mitte Tema tahtmist silmas pidades. Võime küsida: kas tegutsetud on selleks, et vähem või enam varjatult tehagi “vägevaid tegusid”, suurejoonelisi asju kõigile imetlemiseks? Või on see midagi, mida teeme usaldusega Jumala vastu, Tema tahtmist möö-da, tõelise alandlikkuse ja alistumisega?

Üks sõber kurtis mulle kord, et ta ei tea või ei saa aru, mis on Jumala tahtmine tema elus. See võib nii olla, et konkreetse tegevuse või töö vms leidmine võtabki väga kaua aega ja me käime läbi segaduseaegadest ja Jumal ei osutagi sõrmega, et sulle kuulub see ülesanne ja tollele too. Aga tege-likult on küsimus Jumala tahtmisest ka hulga hõlpsamini lahendatav. Täpsemalt, Jumala tahtmine on täiesti kindel selles, et Ta tahab, et me lubaksime Temal end armastada ja juhtida Tema enese sarna-suse suunas. Jumala tahtmine on, et me osutaksime teistelegi teed olemise aluse ehk Jumala enda juurde. Jumala tahtmine on, et oleksime Tema tõelised lapsed – need, kes ei hoia kinni viletsatest oksakestest, need, kes otsivad Teda kogu südamest, kes elavad Jumalat meeles pidades igal päeval ja igal hetkel. (Viires 2013)

Miks te mind hüüate: “Issand, Issand!” ega tee, mida ma ütlen? (Lk 6:46) See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles. (Jh 6:40) Aga olge sõna tegijad ja mitte üksnes kuuljad, pettes iseendid. (Jk 1:22) Jumala ees ei ole ju õiged Seaduse kuuljad, vaid Seaduse täitjad, kes mõistetakse õigeks. (Rm 2:13)

Hetk mõtiskluseks ja aruteluks: Tõepoolest on olukordi, kus saame vaid paluda: “Issand, aita!” Ometigi oleks väär palvetada ja jääda passiivseks seal, kus Jumal ootab just minu enda sam-mu, mida siis juhtida ja õnnistada. Marcus Hermen

Palvetagem: Armuline Issand! Õpeta meid tegutsema Sulle meelepäraselt. Kingi selleks oma Püha Vaimu. Pühitse meie südant, et maailma-armastus sealt kaoks ja armastus Sinu vastu aset leia-ks. Hoia meid enda küljes meie elu otsani. Friedrich Wilhelm Ederberg

* * *

Kasutatud allikad

Lampson, Peeter 1903. Hommiku- ja õhtu- “roaohver” : Esimene jagu. Tartu
Luhamets, Joel 2018. Issanda kartus on tarkuse algus. EELK Misjonikeskuse väljaanne Pluss, 3/2018 September.
Piibliõppekursus “Piibel kaanest kaaneni” (PKK): Ps 51:1-9 – Iisopi sõnum patusele. Pühakirja selgitab Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel. Pereraadio
Sander, Ove 1998. Ja meie palume … Tartu: Eesti Kirik
Soom, Kaido 2017. Tõde ja eksitus. – Eesti Kirik, 02.08.2017
Stott, John R. W. 2002. Johannese kirjad. Tallinn: Logos
Teekel, Aino 2016. Hundi loomus. Võru Baptisti Koguduse koduleht, 21.06.2016: https://www.vorubaptisti.ee/ainoteekel/?p=58
Tärk, Osvald 2004. Julgus elada ja surra. [Postill] Tallinn: Allikas
Tärk, Osvald 2014. Psalmide seletus. Tallinn: Logos
Viires, Katrin 2013. Jumala tahtmine (Mt 7:15–23). Kirik & Teoloogia, 06.12.2013: http://kjt.ee/2013/12/jumala-tahtmine-mt-715-23/

Koostas Indrek Lundava.

August 2019